| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-1/26/5209-4 |
| Registreeritud | 02.11.2026 |
| Sünkroonitud | 16.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-1 Riigitee ristmike kooskõlastamise ja ehitamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | OÜ TINTER-PROJEKT |
| Saabumis/saatmisviis | OÜ TINTER-PROJEKT |
| Vastutaja | Ave Kallo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
/kinnitatud digitaalselt/
Tehniline kirjeldus
Riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee ja Roheline tänava (eratee nr 8310431) ristumiskoha
põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee ja Roheline tänava (eratee nr 8310431) ristumiskoha ehitusprojekti
koostamine põhiprojekti staadiumis. Põhiprojektis tuleb projekteerida riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee
ja Roheline tänava ristumiskohta ringristmik ning jalgteede ühendused ümber ringristmiku.
2. Olemasolev olukord
Riigiteel 40 Tartu-Tiksoja tee km 4,189 on „T“-kujuline ristmik, keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 3876 a/ööp. Lõigule on ehitatud kate 2015 aastal. Meika, Tõllu ja Mosso
kinnistute arendamisel muutuvad liiklussagedused ja olemasolev ristmik on vajalik ümber ehitada
ringristmikuks.
3. Lähteülesanne
3.1. Enne põhiprojekti koostamist koostada eskiisjoonis, mille alusel menetleb Transpordiamet
projekteerimistingimused.
3.2. Eskiisjoonis:
3.2.1. Eskiis peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eskiisi
koostamise nõuetele.
3.2.2. Eskiisis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
3.2.2.1.maantee ja ristmike lahendused, s.h põhimõtteline liikluskorraldus;
3.2.2.2.bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
3.3. Projekteerida ringristmik, ringristmiku igalt harul peab olema tagatud jalgteede ühendused.
3.4. Ringristmik, ringristmiku harud ja ülekäigurajad (erivalgustus) peavad olema valgustatud.
3.5. Ristmiku ümberprojekteerimisel tuleb vaadata riigitee km 3,9 – km 4,4 lõiku terviklikult
(lisa 1. asendiskeem).
3.6. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.
3.7. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.
3.8. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.8.1. Jalgratta- ja jalgteede laius – 3,0 m;
3.9. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“.
3.10. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti
madalam).
3.11. Transpordiamet nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.12. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
3.13. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
4. Uuringud
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist
„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel“.
4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede
projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest.
4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada detailsusega, mis vastab geodeetilise
joonise mõõtkavale 1:500.
4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata
Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti
koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt:
4.2.4.1.Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada,
kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt
kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms).
4.2.4.2.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad
õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu
ümberehituse projekteerimiseks.
4.2.4.3.Töövõtja peab arvestama eeldatava mõõdistusalaga 3,7 ha Lisa 2.
4.2.4.4.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning
mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud
punktidest.
4.2.5. Transpordiamet täiendavad nõuded tehnovõrkude mõõdistamiseks:
4.2.5.1.Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel määrata projektlahendusega
seotud kaevudel kaevu kaane reguleerimise ulatus (min-max) ning sidekaevudel
tõstmise ja langetamise ulatus.
4.2.5.2.Õhuliinide mõõdistamisel arvestada, et õhuliinide madalaima rippe
absoluutkõrgused tuleb mõõdistada ka nendes asukohtades, kus olemasolevas
olukorras teed ei ole, kuid projekteeritakse.
4.2.6. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu
projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses.
4.2.7. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus truupide
kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi number, mis
ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt näha truubipäis ja
truubi sisemus.
4.2.8. Transpordiametiga kooskõlastatult võib topo-geodeetilise uuringu seletuskirjas teha
andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi.
4.3. Teostada geotehnilised uuringud:
4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks
Transpordiametile.
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,
ristmike ja jalgteede projekteerimist.
4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse
pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik
selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase
parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.
4.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning
piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.3.6. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m
tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase
paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinnased.
4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis.
Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.
4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.
4.4. Liiklusuuringud:
4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.4.1.1.arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.4.1.2.määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.
4.4.2. Töö eesmärgi täitmiseks teostada projektalal liiklusloendused (näiteks erineva
liiklussagedusega lõikudel, suurematel ristmikel, projektiga seotud riigiteedel). Enne
uuringu teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide asukohaskeemiga
Transpordiametile ettepanekute esitamiseks.
4.4.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
4.4.3.1.liikluse prognoosi, ehitusjärgset prognoosi;
4.4.3.2.liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.4.3.3.teenindustaset;
4.4.3.4.liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh
riigiteedel, kohalikel ja erateedel;
4.4.3.5.aruande kokkuvõtet.
4.4.4. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu juhendi
ja baasprognoosi koostamine".
4.4.5. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuste
kasutatavus.
4.4.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.
4.5. Koostada katendi projekt:
4.5.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele võrreldavale katendikonstruktsiooni
variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada juhendi
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga.
Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Transpordiametile põhjendatud
ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust.
4.5.3. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse
kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).
4.5.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.
4.5.5. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.5.6. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru
1 cm.
4.5.7. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.
4.5.8. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete teekatendite
projekteerimine“ L2.T3 alusel.
4.5.9. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide
võrdlust) esitada otsustamiseks Transpordiametile.
4.6. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:
4.6.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada
projekti koostamisel.
4.6.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:
4.6.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,
teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning
arvestada nendega projekti koostamisel.
4.6.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed
planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh
perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.
4.6.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning
teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning
nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti
seletuskirjas.
4.6.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada
välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast
väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub
projektalale.
4.6.4. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.
5. Projekteerimistingimuste menetlus
5.1. Transpordiamet viib projekteerimistingimuste andmise menetluse läbi eskiisi alusel.
Töövõtja valmistab ette projekteerimistingimuste andmise menetluse läbiviimiseks
vajalikud joonised ja projektlahenduse selgitused sh kinnisasjade omanikele, keda projektiga
ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale
juurdepääs, kraavid, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).
5.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse projekteerimistingimuste menetluse raames
esitatud märkustele, küsimustele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Transpordiameti poolt
edastatud vastavasisulist kirjaliku korraldust.
5.3. Töövõtja kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste andmiseks koostatud
projektlahendust vastavalt Transpordiameti korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida
Transpordiameti otsused projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud puudutatud
asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate asutuste märkustele ning vaided.
6. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid
6.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise
plaani koostamise nõuded“.
6.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee
ehituse projektides“.
6.3. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,
märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust
võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust
kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.
7. Ehitusloa andmise menetlus
7.1. Transpordiamet viib ehitusloa andmise menetluse läbi põhiprojekti alusel. Töövõtja
valmistab ette menetluse läbiviimiseks vajalikud joonised ja vajadusel projektlahenduse
selgitused sh kinnisasjade omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt
maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale juurdepääs, kraavid, haljastuse või
ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).
7.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse menetluse raames esitatud märkustele,
küsimustele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Transpordiameti poolt edastatud
vastavasisulist kirjaliku korraldust.
7.3. Töövõtja kohustub korrigeerima ehitusloa andmiseks koostatud projektlahendust vastavalt
Transpordiameti korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida Transpordiameti otsused
menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate
asutuste märkustele ning vaided.
8. Põhiprojekt
8.1. Koostada riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee ja Roheline tänava (eratee nr 8310431) ristumiskoha
põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti
koostamise nõuetele.
8.2. Koostada katendi aruanne.
8.3. Tehnovõrkude projektid.
8.4. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, vm ehitusprojektid.
8.5. Valgustuse põhiprojekt.
8.6. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
8.7. Krundijaotuskava.
8.8. Transpordiamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti
ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud
märkustele, kui Transpordiamet on otsustanud parandamise vajaduse.
9. Projekti koostamise üldised nõuded
9.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
9.2. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti
mastaabis.
9.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta
(projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid,
vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
9.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega
ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
9.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline
profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
9.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav
tüüp projekteeritud.
9.7. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate
teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui
25 m, kuid mitte suurem.
9.8. Kergliiklustee projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu kavandamise juhend".
9.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
9.10. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
9.10.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.
9.10.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud
truupide asemele projekteerida uued.
9.10.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda
Maa- ja Ruumiamet (MaRu) või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused
maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks
maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise
käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/
jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja
ümberehitamiseks.
9.10.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja
Ruumiametiga (MaRu) või maaparandussüsteemi valdajaga.
9.10.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
9.11. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud olemasolevad
puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui sanitaarkaitseala/ hooldusala
ulatub projektalale, tuleb koostöös Transpordiametiga hinnata puurkaevu likvideerimise,
ümberehitamise või andmete korrigeerimise vajadust.
9.12. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest
nõuetest.
9.13. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali
mahud.
9.14. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude
juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
9.15. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
9.16. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik
teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus
maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.
9.17. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.
9.18. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku
auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
9.19. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.
9.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
9.21. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele
kirjeldustele.
9.22. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,
ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,
ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise
projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
10. Liikluskorraldusvahendid
10.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
10.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.
10.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
10.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
10.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja
kooskõlastamiseks.
11. Tee valgustus
11.1. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse
põhiprojekt.
11.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.
Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.
11.3. Ringristmiku valgustuse projektlahendus tuleb integreerida Transpordiameti valgustuse
juhtimissüsteemi.
11.4. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja tehnilised nõuded
valgustussüsteemi juhtimisele on toodud Lisas 3.
11.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise
vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Transpordiametiga.
12. Tehnovõrgud
12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt,
mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa kohustuslikel
tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega seotud kulud.
Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste
kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.
12.2. Tehnovõrkude projekteerijal tuleb välja selgitada projektlahendusega seotud tehnovõrgu
kaevude seisukord ja ümberehitamise vajadus. Kaevudel, kus projektlahendusest tingituna
on vajalik kaevu kaane kõrguse muutmine, tuleb määrata kaevu kaane kõrguse reguleerimise
ulatus (min-max). Töövõtja ja topo-geodeetilise uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib
kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatuse määrata ja andmed esitada topo-geodeetilise
uuringu koosseisus.
12.3. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist „Nõuded
tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.
12.4. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise
vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Transpordiametiga.
13. Haljastus ja hooldus
13.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise
põhimõtted“.
13.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
13.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad
ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
13.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.
14. Kooskõlastamine
14.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja
asjakohaste ametiasutustega.
14.2. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluva ajaga (vähemalt 30 päeva).
Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või
asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise
kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade.
14.3. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30
päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
14.4. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga
tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Transpordiamet oma
seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
15. Vormistusnõuded
15.1. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.
15.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
15.2.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul) ning
.pdf formaadis;
15.2.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;
15.2.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;
15.2.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud
joonte liikide .shx failid.
15.3. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad
olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
15.4. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1
eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.
16. Nõuded isikutele
16.1. Teede projekteerimise eest vastutav isik.
16.1.1. Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede projekteerimiseks
vastavalt oma elukohamaa seadustele. Teede projekteerimise eest vastutava isiku kohta,
kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud
teedeinsener tase 7 kutsetunnistust valitava kompetentsiga tee ehitusprojekti koostamine
(või allerialal tee-ehitus ja korrashoid ning ametialal projekteerimine-planeerimine),
esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede
projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma
elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega
vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral.
Koostas: Raimo Kivi, Transpordiamet, [email protected]
Lisad:
1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
2. Mõõdistusala (eraldi failina)
3. Valgustuse projekteerimise tehnilised tingimused (eraldi failina)
Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
Joonis
Transpordiameti tehnilised tingimused valgustuse tööprojekti koostamiseks
Objekt: Riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee ja Rohelise tn. (tee nr 8310431) ristmik
1. Projekti eesmärk
Projekti eesmärgiks on Tartus asuva riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee (km 2,35) ja Rohelise tänava
(tee nr 8310431) projekteeritavale ringristmiku alale välisvalgustuse projekteerimine ja projekti
alusel välisvalgustuse rajamine liiklusohutuse taseme tõstmiseks.
2. Standardid ja normid
CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised
EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded
EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine
EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded
elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised
EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele
EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)
EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.
EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.
EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.
EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus
EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.
EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.
Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)
Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)
EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi
eest
Seadme ohutuse seadus
EVS 843:2016 Linnatänavad
EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard
1. Valgustite valik
Projekteerija peab kasutama „standardit CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1
Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.
Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti
poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 01.05.2022“ või värskemasse
nimekirja.
Valgustite nõutavad tehnilised parameetrid:
Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja
termilisi kadusid vähemalt 130 lm/W, lambi võimsus peab olema ballasti abil reguleeritav;
Maanteevalgusti värvustemperatuur peab olema 3000K, ülekäigukohtade valgustitel 5000 K.
Maksimaalne uutele valgustitele lubatav värvsustemperatuuri hälve partii raames + 200 K.
Valgusti värviedastusindeks CRI peab olema olema ≥ 70.
Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi.
Valgusti kogukaal kuni 11 kg.
Valgusti nominaalne funktsionaalsus on tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 …+25 C;
Valgusti piiratud funktsionaalsus on tagatud töökeskkonna temperatuuril -40 kuni + 50 C ;
Valgustid peavad omama CE , ENEC ja ENC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.
Tellijal on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC +märgisega seotud dokumente.
Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud
vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;
Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90B10 100 000 h, +25 C juures ja CLO
peab olema sisse lülitatud..
Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud leedmooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015
ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon
tagab leedmoodulile piisava jahutuse.
LED moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste.
LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust
sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu leedide
jahutamiseks. Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;
Kõik pakutavad valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid
valgustile tervikuna. Valgusti varuosad peavad olema kättesaadavad 10 paigaldusajale
järgneva aasta jooksul.
LED valgustid peab olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide
tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;
Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;
Vandaalikindlus : IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6m mastil;
Valgusti tüübile peab olema teostatud sõltumatus laboris valgusti IP ja IK katsetused;
Valgusti nimipinge 230V , tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma
pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V.
Võrgusagedus peab olema 50 Hz.
Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM draiverit, mis peavad võimaldama
eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama ka DALI valmidust.
Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria
TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega.
Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon.
Valgustis peab olema termokaitse, mis tagab valgustite tõrgeteta tunnus-eluea hämardades
valgustit leedmooduli erandliku ülekuumenemise korral kuni tunnustemperatuuri
stabiliseerumiseni.
Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu
suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite
väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;
LED valgustid peavad olema varustatud tehases paigaldatud 3g1,5 mm2 ühenduskaabliga,
mille pikkus ulatub masti toitekaabli klemmideni;
Valgusti kinnitus mastile/konsoolile 60 mm;
Valgusti kinnitus mastile/konsoolile peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta
-15…0…+15 kraadi.
LED valgustisse peab olema paigaldatud universaalne draiver, mis võimaldab Dali juhtimist,
eelprogrammeerimist, juhtsoonega dimmerdamist (hämardav Dali protokolli toetava
juhtsignaaliga).
Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema
esitatud vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja
valgustiheduse hooldeväärtus 1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on
sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.
Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või inglisekeelset
paigaldus- ja hooldusjuhendit. Hooldusjuhend peab andma selged juhised valgustile lubatud
puhastusmeetmete kohta ning muud seadme kasutamisel vajalikku informatsiooni.
Valgustid peavad käivituma sujuvalt, nende tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama infot
käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed
kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises.
Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise valgustisisese
mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensveel valgustisse tekkida.
Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance)
poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.
Sõidutee valgustid peavad olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0)
spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega.
Kergtee valgustid peavad olema varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0)
spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga.
2. Valgustuse toitevõrk
Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga ARLC 4x25(35) +2,5 mm2, mis paigaldada rohelist
värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti ja arvestada valgustusvõrgu
perspektiivset arengut , projekteerida tellija poolt etteantud asukohtadesse perspektiivseid
torusid.
Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete
kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada
kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.
3. Valgustusvõrgu kilpide valik
Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale. Lülitus-jaotuskilpidesse
tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt 400x400x200
mm, võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele moodulitele.
Lülitus-jaotuskilbi asukoha valikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga (teeäärsed
kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja paigaldusega
sokliga pinnasesse, plastik kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF, kilbid peavad olema ühise
võtmega lukustatavad.Tellitava liitumiskilbi asukoht peab olema fikseeritud x-y
koordinaatidega. Kilbi ehitus peab võimaldama katteid eemaldamata väljuvate fiidrite
koormusvoolude mõõtmist. Lülitus-jaotuskilp tuleb markeerida nimesildi ja elektriohu märgiga,
varustada kiletatud skeemiga, mille esiküljel kilbi skeem ning tagaküljel fiidrite jaotusskeem.
4. Valgustusvõrgu elektritoide
Liiklussõlme valgustuse elektritoite jaoks projekteerida Transpordiametile uus elektriliitumine.
Projekteerijal taotleda Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. Projektlahenduse joonisel ja
seletuskirjas välja tuua uue liitumiskilbi ja välisvalgustuse juhtimiskilbi X -Y koordinaadid.
Liitumiskilbi puudumisel tuleb valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus liitumiskilp, milleks
taotleda tehnilised tingimused tehnovõrgu valdajalt.
5. Mastid
Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste - sõiduteel kõrgusega 8-10 m ja kergliiklusteel 6m .
Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee,
eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse
projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.
6. Valgustite juhtimine
Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse
juhtimise.
Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja/või
andurite toiteks, mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI
juhtkäsu välja lülitatud.
Valgustid peavad olema varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga
(draiveriga). Öise alanduse (kuni 50% nimivõimsusest) profiili valik lepitakse kokku tellijaga
enne valgustite tellimist.
Maanteeameti valgusrajatisi juhitakse kaugjuhtimissüsteemi kaasabil. Kasutusel on Lumoflex-
CMS tarkvara ja kilbikontrollerid. Kaugjuhtimissüsteemi projekteerimine ei ole käesoleva
tööprojekti osa, kilbikontrollerid paigaldab kilpi Tellija.
7. Projekti ülesehitus ja vormistus
Projektisesitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ningnende
vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised
parameetrid, ms on käsitletud punktis 2.
Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ristmike, tunnelite kohta. Valgusarvutused
tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada :
Hinnanguvälja isoliinid ;
Horisontaalne valgustustihendus;
Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral ;
eulumdata failid.
Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik
Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS - IEC
60364-4-41
Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis
võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja
valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.
Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt
arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge,
vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava
valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga
soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid
erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid
tehnovõrke.
Asendiplaani joonisele märkida :
- valgustusklassi number (Näiteks: M4) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja
jalakäijateteele;
- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;
- valgustimastide vahekaugused meetrites.
Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid
planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.
Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja
allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada
formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid.
Terve projekti koopia esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda
kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest.
8. Eritingimused
Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga
projekteerimistööde käigus.
Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse
saamiseks ja vastuolude vältimiseks Transpordiameti arendamise osakonna
elektriinseneriga.
Valgustusrajatis antakse Transpordiametile üle töövõtja poolt koostatud Käidu
üleandmise aktiga
Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad kaks aastat.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Ronald Blumenau
Räni KV OÜ
Meie 04.02.2025 nr 7.1-1/25/5209-3
Riigitee nr 40 Tartu-Tiksoja tee km 4,19 ja
Roheline tänav ristumiskoha põhiprojekti
tehnilised tingimused
Edastame Teile riigitee nr 40 Tartu-Tiksoja tee km 4,19 ja Roheline tänav (eratee nr 8310431)
ristumiskoha põhiprojekti koostamise tehnilised tingimused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raimo Kivi
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Raimo Kivi
53335340, [email protected]
Tere
Alustasime pikalt veninud töö tehnilit projekteerimist. Objektile on varem väljastatud TRAM-i tehnilised tingimused. Uurin, kas need kehtivad endiselt või peab uued taotlema. Lisatud algne dokument ja hetkeseisu eskiislahendus.
Lugupidamisega
Indrek Lensment
Tinter-Projekt OÜ
5221106
/kinnitatud digitaalselt/
Tehniline kirjeldus
Riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee ja Roheline tänava (eratee nr 8310431) ristumiskoha
põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee ja Roheline tänava (eratee nr 8310431) ristumiskoha ehitusprojekti
koostamine põhiprojekti staadiumis. Põhiprojektis tuleb projekteerida riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee
ja Roheline tänava ristumiskohta ringristmik ning jalgteede ühendused ümber ringristmiku.
2. Olemasolev olukord
Riigiteel 40 Tartu-Tiksoja tee km 4,189 on „T“-kujuline ristmik, keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 3876 a/ööp. Lõigule on ehitatud kate 2015 aastal. Meika, Tõllu ja Mosso
kinnistute arendamisel muutuvad liiklussagedused ja olemasolev ristmik on vajalik ümber ehitada
ringristmikuks.
3. Lähteülesanne
3.1. Enne põhiprojekti koostamist koostada eskiisjoonis, mille alusel menetleb Transpordiamet
projekteerimistingimused.
3.2. Eskiisjoonis:
3.2.1. Eskiis peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eskiisi
koostamise nõuetele.
3.2.2. Eskiisis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
3.2.2.1.maantee ja ristmike lahendused, s.h põhimõtteline liikluskorraldus;
3.2.2.2.bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
3.3. Projekteerida ringristmik, ringristmiku igalt harul peab olema tagatud jalgteede ühendused.
3.4. Ringristmik, ringristmiku harud ja ülekäigurajad (erivalgustus) peavad olema valgustatud.
3.5. Ristmiku ümberprojekteerimisel tuleb vaadata riigitee km 3,9 – km 4,4 lõiku terviklikult
(lisa 1. asendiskeem).
3.6. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.
3.7. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.
3.8. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.8.1. Jalgratta- ja jalgteede laius – 3,0 m;
3.9. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“.
3.10. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti
madalam).
3.11. Transpordiamet nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.12. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
3.13. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
4. Uuringud
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist
„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel“.
4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede
projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest.
4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada detailsusega, mis vastab geodeetilise
joonise mõõtkavale 1:500.
4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata
Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti
koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt:
4.2.4.1.Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada,
kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt
kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms).
4.2.4.2.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad
õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu
ümberehituse projekteerimiseks.
4.2.4.3.Töövõtja peab arvestama eeldatava mõõdistusalaga 3,7 ha Lisa 2.
4.2.4.4.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning
mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud
punktidest.
4.2.5. Transpordiamet täiendavad nõuded tehnovõrkude mõõdistamiseks:
4.2.5.1.Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel määrata projektlahendusega
seotud kaevudel kaevu kaane reguleerimise ulatus (min-max) ning sidekaevudel
tõstmise ja langetamise ulatus.
4.2.5.2.Õhuliinide mõõdistamisel arvestada, et õhuliinide madalaima rippe
absoluutkõrgused tuleb mõõdistada ka nendes asukohtades, kus olemasolevas
olukorras teed ei ole, kuid projekteeritakse.
4.2.6. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu
projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses.
4.2.7. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus truupide
kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi number, mis
ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt näha truubipäis ja
truubi sisemus.
4.2.8. Transpordiametiga kooskõlastatult võib topo-geodeetilise uuringu seletuskirjas teha
andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi.
4.3. Teostada geotehnilised uuringud:
4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks
Transpordiametile.
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,
ristmike ja jalgteede projekteerimist.
4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse
pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik
selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase
parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.
4.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning
piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.3.6. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m
tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase
paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinnased.
4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis.
Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.
4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.
4.4. Liiklusuuringud:
4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.4.1.1.arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.4.1.2.määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.
4.4.2. Töö eesmärgi täitmiseks teostada projektalal liiklusloendused (näiteks erineva
liiklussagedusega lõikudel, suurematel ristmikel, projektiga seotud riigiteedel). Enne
uuringu teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide asukohaskeemiga
Transpordiametile ettepanekute esitamiseks.
4.4.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
4.4.3.1.liikluse prognoosi, ehitusjärgset prognoosi;
4.4.3.2.liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.4.3.3.teenindustaset;
4.4.3.4.liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh
riigiteedel, kohalikel ja erateedel;
4.4.3.5.aruande kokkuvõtet.
4.4.4. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu juhendi
ja baasprognoosi koostamine".
4.4.5. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuste
kasutatavus.
4.4.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.
4.5. Koostada katendi projekt:
4.5.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele võrreldavale katendikonstruktsiooni
variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada juhendi
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga.
Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Transpordiametile põhjendatud
ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust.
4.5.3. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse
kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).
4.5.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.
4.5.5. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.5.6. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru
1 cm.
4.5.7. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.
4.5.8. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete teekatendite
projekteerimine“ L2.T3 alusel.
4.5.9. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide
võrdlust) esitada otsustamiseks Transpordiametile.
4.6. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:
4.6.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada
projekti koostamisel.
4.6.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:
4.6.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,
teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning
arvestada nendega projekti koostamisel.
4.6.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed
planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh
perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.
4.6.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning
teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning
nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti
seletuskirjas.
4.6.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada
välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast
väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub
projektalale.
4.6.4. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.
5. Projekteerimistingimuste menetlus
5.1. Transpordiamet viib projekteerimistingimuste andmise menetluse läbi eskiisi alusel.
Töövõtja valmistab ette projekteerimistingimuste andmise menetluse läbiviimiseks
vajalikud joonised ja projektlahenduse selgitused sh kinnisasjade omanikele, keda projektiga
ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale
juurdepääs, kraavid, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).
5.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse projekteerimistingimuste menetluse raames
esitatud märkustele, küsimustele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Transpordiameti poolt
edastatud vastavasisulist kirjaliku korraldust.
5.3. Töövõtja kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste andmiseks koostatud
projektlahendust vastavalt Transpordiameti korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida
Transpordiameti otsused projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud puudutatud
asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate asutuste märkustele ning vaided.
6. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid
6.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise
plaani koostamise nõuded“.
6.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee
ehituse projektides“.
6.3. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,
märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust
võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust
kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.
7. Ehitusloa andmise menetlus
7.1. Transpordiamet viib ehitusloa andmise menetluse läbi põhiprojekti alusel. Töövõtja
valmistab ette menetluse läbiviimiseks vajalikud joonised ja vajadusel projektlahenduse
selgitused sh kinnisasjade omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt
maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale juurdepääs, kraavid, haljastuse või
ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).
7.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse menetluse raames esitatud märkustele,
küsimustele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Transpordiameti poolt edastatud
vastavasisulist kirjaliku korraldust.
7.3. Töövõtja kohustub korrigeerima ehitusloa andmiseks koostatud projektlahendust vastavalt
Transpordiameti korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida Transpordiameti otsused
menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate
asutuste märkustele ning vaided.
8. Põhiprojekt
8.1. Koostada riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee ja Roheline tänava (eratee nr 8310431) ristumiskoha
põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti
koostamise nõuetele.
8.2. Koostada katendi aruanne.
8.3. Tehnovõrkude projektid.
8.4. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, vm ehitusprojektid.
8.5. Valgustuse põhiprojekt.
8.6. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
8.7. Krundijaotuskava.
8.8. Transpordiamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti
ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud
märkustele, kui Transpordiamet on otsustanud parandamise vajaduse.
9. Projekti koostamise üldised nõuded
9.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
9.2. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti
mastaabis.
9.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta
(projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid,
vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
9.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega
ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
9.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline
profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
9.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav
tüüp projekteeritud.
9.7. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate
teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui
25 m, kuid mitte suurem.
9.8. Kergliiklustee projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu kavandamise juhend".
9.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
9.10. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
9.10.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.
9.10.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud
truupide asemele projekteerida uued.
9.10.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda
Maa- ja Ruumiamet (MaRu) või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused
maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks
maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise
käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/
jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja
ümberehitamiseks.
9.10.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja
Ruumiametiga (MaRu) või maaparandussüsteemi valdajaga.
9.10.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
9.11. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud olemasolevad
puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui sanitaarkaitseala/ hooldusala
ulatub projektalale, tuleb koostöös Transpordiametiga hinnata puurkaevu likvideerimise,
ümberehitamise või andmete korrigeerimise vajadust.
9.12. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest
nõuetest.
9.13. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali
mahud.
9.14. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude
juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
9.15. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
9.16. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik
teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus
maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.
9.17. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.
9.18. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku
auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
9.19. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.
9.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
9.21. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele
kirjeldustele.
9.22. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,
ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,
ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise
projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
10. Liikluskorraldusvahendid
10.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
10.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.
10.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
10.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
10.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja
kooskõlastamiseks.
11. Tee valgustus
11.1. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse
põhiprojekt.
11.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.
Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.
11.3. Ringristmiku valgustuse projektlahendus tuleb integreerida Transpordiameti valgustuse
juhtimissüsteemi.
11.4. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja tehnilised nõuded
valgustussüsteemi juhtimisele on toodud Lisas 3.
11.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise
vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Transpordiametiga.
12. Tehnovõrgud
12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt,
mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa kohustuslikel
tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega seotud kulud.
Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste
kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.
12.2. Tehnovõrkude projekteerijal tuleb välja selgitada projektlahendusega seotud tehnovõrgu
kaevude seisukord ja ümberehitamise vajadus. Kaevudel, kus projektlahendusest tingituna
on vajalik kaevu kaane kõrguse muutmine, tuleb määrata kaevu kaane kõrguse reguleerimise
ulatus (min-max). Töövõtja ja topo-geodeetilise uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib
kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatuse määrata ja andmed esitada topo-geodeetilise
uuringu koosseisus.
12.3. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist „Nõuded
tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.
12.4. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise
vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Transpordiametiga.
13. Haljastus ja hooldus
13.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise
põhimõtted“.
13.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
13.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad
ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
13.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.
14. Kooskõlastamine
14.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja
asjakohaste ametiasutustega.
14.2. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluva ajaga (vähemalt 30 päeva).
Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või
asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise
kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade.
14.3. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30
päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
14.4. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga
tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Transpordiamet oma
seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
15. Vormistusnõuded
15.1. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.
15.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
15.2.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul) ning
.pdf formaadis;
15.2.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;
15.2.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;
15.2.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud
joonte liikide .shx failid.
15.3. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad
olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
15.4. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1
eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.
16. Nõuded isikutele
16.1. Teede projekteerimise eest vastutav isik.
16.1.1. Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede projekteerimiseks
vastavalt oma elukohamaa seadustele. Teede projekteerimise eest vastutava isiku kohta,
kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud
teedeinsener tase 7 kutsetunnistust valitava kompetentsiga tee ehitusprojekti koostamine
(või allerialal tee-ehitus ja korrashoid ning ametialal projekteerimine-planeerimine),
esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede
projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma
elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega
vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral.
Koostas: Raimo Kivi, Transpordiamet, [email protected]
Lisad:
1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
2. Mõõdistusala (eraldi failina)
3. Valgustuse projekteerimise tehnilised tingimused (eraldi failina)
Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
Joonis
Transpordiameti tehnilised tingimused valgustuse tööprojekti koostamiseks
Objekt: Riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee ja Rohelise tn. (tee nr 8310431) ristmik
1. Projekti eesmärk
Projekti eesmärgiks on Tartus asuva riigitee 40 Tartu-Tiksoja tee (km 2,35) ja Rohelise tänava
(tee nr 8310431) projekteeritavale ringristmiku alale välisvalgustuse projekteerimine ja projekti
alusel välisvalgustuse rajamine liiklusohutuse taseme tõstmiseks.
2. Standardid ja normid
CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised
EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded
EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine
EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded
elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised
EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele
EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)
EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.
EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.
EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.
EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus
EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.
EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.
Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)
Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)
EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi
eest
Seadme ohutuse seadus
EVS 843:2016 Linnatänavad
EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard
1. Valgustite valik
Projekteerija peab kasutama „standardit CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1
Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.
Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti
poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 01.05.2022“ või värskemasse
nimekirja.
Valgustite nõutavad tehnilised parameetrid:
Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja
termilisi kadusid vähemalt 130 lm/W, lambi võimsus peab olema ballasti abil reguleeritav;
Maanteevalgusti värvustemperatuur peab olema 3000K, ülekäigukohtade valgustitel 5000 K.
Maksimaalne uutele valgustitele lubatav värvsustemperatuuri hälve partii raames + 200 K.
Valgusti värviedastusindeks CRI peab olema olema ≥ 70.
Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi.
Valgusti kogukaal kuni 11 kg.
Valgusti nominaalne funktsionaalsus on tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 …+25 C;
Valgusti piiratud funktsionaalsus on tagatud töökeskkonna temperatuuril -40 kuni + 50 C ;
Valgustid peavad omama CE , ENEC ja ENC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.
Tellijal on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC +märgisega seotud dokumente.
Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud
vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;
Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90B10 100 000 h, +25 C juures ja CLO
peab olema sisse lülitatud..
Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud leedmooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015
ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon
tagab leedmoodulile piisava jahutuse.
LED moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste.
LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust
sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu leedide
jahutamiseks. Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;
Kõik pakutavad valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid
valgustile tervikuna. Valgusti varuosad peavad olema kättesaadavad 10 paigaldusajale
järgneva aasta jooksul.
LED valgustid peab olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide
tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;
Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;
Vandaalikindlus : IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6m mastil;
Valgusti tüübile peab olema teostatud sõltumatus laboris valgusti IP ja IK katsetused;
Valgusti nimipinge 230V , tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma
pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V.
Võrgusagedus peab olema 50 Hz.
Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM draiverit, mis peavad võimaldama
eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama ka DALI valmidust.
Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria
TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega.
Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon.
Valgustis peab olema termokaitse, mis tagab valgustite tõrgeteta tunnus-eluea hämardades
valgustit leedmooduli erandliku ülekuumenemise korral kuni tunnustemperatuuri
stabiliseerumiseni.
Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu
suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite
väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;
LED valgustid peavad olema varustatud tehases paigaldatud 3g1,5 mm2 ühenduskaabliga,
mille pikkus ulatub masti toitekaabli klemmideni;
Valgusti kinnitus mastile/konsoolile 60 mm;
Valgusti kinnitus mastile/konsoolile peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta
-15…0…+15 kraadi.
LED valgustisse peab olema paigaldatud universaalne draiver, mis võimaldab Dali juhtimist,
eelprogrammeerimist, juhtsoonega dimmerdamist (hämardav Dali protokolli toetava
juhtsignaaliga).
Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema
esitatud vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja
valgustiheduse hooldeväärtus 1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on
sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.
Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või inglisekeelset
paigaldus- ja hooldusjuhendit. Hooldusjuhend peab andma selged juhised valgustile lubatud
puhastusmeetmete kohta ning muud seadme kasutamisel vajalikku informatsiooni.
Valgustid peavad käivituma sujuvalt, nende tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama infot
käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed
kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises.
Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise valgustisisese
mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensveel valgustisse tekkida.
Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance)
poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.
Sõidutee valgustid peavad olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0)
spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega.
Kergtee valgustid peavad olema varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0)
spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga.
2. Valgustuse toitevõrk
Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga ARLC 4x25(35) +2,5 mm2, mis paigaldada rohelist
värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti ja arvestada valgustusvõrgu
perspektiivset arengut , projekteerida tellija poolt etteantud asukohtadesse perspektiivseid
torusid.
Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete
kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada
kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.
3. Valgustusvõrgu kilpide valik
Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale. Lülitus-jaotuskilpidesse
tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt 400x400x200
mm, võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele moodulitele.
Lülitus-jaotuskilbi asukoha valikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga (teeäärsed
kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja paigaldusega
sokliga pinnasesse, plastik kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF, kilbid peavad olema ühise
võtmega lukustatavad.Tellitava liitumiskilbi asukoht peab olema fikseeritud x-y
koordinaatidega. Kilbi ehitus peab võimaldama katteid eemaldamata väljuvate fiidrite
koormusvoolude mõõtmist. Lülitus-jaotuskilp tuleb markeerida nimesildi ja elektriohu märgiga,
varustada kiletatud skeemiga, mille esiküljel kilbi skeem ning tagaküljel fiidrite jaotusskeem.
4. Valgustusvõrgu elektritoide
Liiklussõlme valgustuse elektritoite jaoks projekteerida Transpordiametile uus elektriliitumine.
Projekteerijal taotleda Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. Projektlahenduse joonisel ja
seletuskirjas välja tuua uue liitumiskilbi ja välisvalgustuse juhtimiskilbi X -Y koordinaadid.
Liitumiskilbi puudumisel tuleb valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus liitumiskilp, milleks
taotleda tehnilised tingimused tehnovõrgu valdajalt.
5. Mastid
Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste - sõiduteel kõrgusega 8-10 m ja kergliiklusteel 6m .
Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee,
eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse
projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.
6. Valgustite juhtimine
Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse
juhtimise.
Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja/või
andurite toiteks, mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI
juhtkäsu välja lülitatud.
Valgustid peavad olema varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga
(draiveriga). Öise alanduse (kuni 50% nimivõimsusest) profiili valik lepitakse kokku tellijaga
enne valgustite tellimist.
Maanteeameti valgusrajatisi juhitakse kaugjuhtimissüsteemi kaasabil. Kasutusel on Lumoflex-
CMS tarkvara ja kilbikontrollerid. Kaugjuhtimissüsteemi projekteerimine ei ole käesoleva
tööprojekti osa, kilbikontrollerid paigaldab kilpi Tellija.
7. Projekti ülesehitus ja vormistus
Projektisesitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ningnende
vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised
parameetrid, ms on käsitletud punktis 2.
Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ristmike, tunnelite kohta. Valgusarvutused
tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada :
Hinnanguvälja isoliinid ;
Horisontaalne valgustustihendus;
Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral ;
eulumdata failid.
Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik
Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS - IEC
60364-4-41
Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis
võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja
valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.
Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt
arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge,
vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava
valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga
soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid
erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid
tehnovõrke.
Asendiplaani joonisele märkida :
- valgustusklassi number (Näiteks: M4) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja
jalakäijateteele;
- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;
- valgustimastide vahekaugused meetrites.
Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid
planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.
Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja
allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada
formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid.
Terve projekti koopia esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda
kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest.
8. Eritingimused
Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga
projekteerimistööde käigus.
Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse
saamiseks ja vastuolude vältimiseks Transpordiameti arendamise osakonna
elektriinseneriga.
Valgustusrajatis antakse Transpordiametile üle töövõtja poolt koostatud Käidu
üleandmise aktiga
Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad kaks aastat.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Ronald Blumenau
Räni KV OÜ
Meie 04.02.2025 nr 7.1-1/25/5209-3
Riigitee nr 40 Tartu-Tiksoja tee km 4,19 ja
Roheline tänav ristumiskoha põhiprojekti
tehnilised tingimused
Edastame Teile riigitee nr 40 Tartu-Tiksoja tee km 4,19 ja Roheline tänav (eratee nr 8310431)
ristumiskoha põhiprojekti koostamise tehnilised tingimused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raimo Kivi
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Raimo Kivi
53335340, [email protected]
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
1 4 3
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 8
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
5 2 6
K a r li
R o h e li n e t n 4
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 2
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 5 5
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 3 1
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 7
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 3
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 5
F r ie
d r ic
h
R e in
h o ld
K r e u t z
w a ld i t ä n a v
T 1 9
R o h e li n e t n 3
R o h e li n e t n 1
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
4 3 9
P a ls a t e e 2
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
2 0 9
7 9 3 0 1 :0
0 1 :1
1 7 8
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 6 3
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
7 8 4
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 5 6
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
4 3 8
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 6
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 2
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 2 4
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
4 3 7
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 5 3
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
2 0 8
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 5 7
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
5 1 3
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
7 8 5
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
5 1 2
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
1 4 2
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 2 3
P a ls a p u
m p la
R o h e li n e t n 1 6 / / 1 8
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 3
K in
g u
R o h e li n e t ä n a v
P a ls a t e e 2 a
R o h e li n e t n 2
F r ie
d r ic
h
R e in
h o ld
K r e u t z
w a ld i t ä n a v
T 6 6
F .
R .
K r e u t z
w a ld i t n 2 1 a
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 1
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 6
H u
m a la a la ja
a m
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 4
U u s -
P a ls a
J õ e
m ik
u
V a n a -
P a ls a
J o h a n n a
F .
R .
K r e u t z
w a ld i t n 2 1 c
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 1 9
F .
R .
K r e u t z
w a ld i t n 2 1 b
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 2 2
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 6 2
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
5 2 7
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 1 1
F r ie
d r ic
h
R e in
h o ld
K r e u t z
w a ld i t ä n a v
T 2 1
R o h e li n e t n 1 3
R o h e li n e t n 1 1
F .
R .
K r e u t z
w a ld i t n 2 1
4 8 .7
8
4 5 .5
8
4 5 .6
9
4 5 .3
8
4 5 .3
5
4 5 .4
7
4 4 .3
74 3 .2
9
Telia AS
49.18 49.08
49.11 49.1048.95
4 8 .9
4
48.95
4 9 .0
5 49.06
4 8 .9
5
48.89
48.80
B e t
A
A
A
4 9 .0
7
4 8 .9
8
48.92
48.87 48.90
48.82
48.90
48.84
4 9 .0
6
4 9 .0
9
4 9 .0
9
4 9 .1
2
4 8 .7
8
4 8 .7
6
4 8 .7
8
4 8 .7
8
48.80
48.87
48.95
4 9 .0
4
4 9 .1
8
4 9 .0
9
P o s tk
a s t
M k s
49.1749.27
4 9 .0
9 4 9 .1
2
48.94 48.92
4 8 .7
8
4 8 .8
3T e h n
o r u
u m
48.80
48.88 48.82
4 9 ,0
0
T o lm
u i m
u r
48.97
4 8 .7
9
4 8 .8
2
4 9 .1 2
4 9 .1
5 4 9 .1
2
peenar
peenar vaarikad
vaarikad
k r
46.43
4 7 .2
3
4 7 .0
7 4 6 .9
7
4 6 .9
7
4 6 .9
9
4 7 .0
2
4 6 .7
9
4 6 .8
2
4 6 .6
8
4 7 .0
0
4 0 .8
2
4 1 .2
9
4 0 .2
0
3 9 .6
1
3 9 .1
3
3 9 .6
6
4 0 .2
5
4 1 .3
1
3 9 .7
9
4 1 .0
9
3 9 .9
5
4 0 .4
4 3 9 .0
83 8 .9
0
3 8 .8
0
3 8 .8
6
3 8 .7
4
4 0 .4
6
3 9 .9
3 4 0 .2
6 3 9 .9
6 4 0 .3
9
4 7 .0
6
4 6 .7
7
4 7 .2
0
4 6 .7
6
4 5 .9
2
4 5 .9
2
4 5 .7
54 5 .5
3
4 5 .2
6
4 3 .5
4
4 4 .2
7
4 1 .8
0 4 3 .0
6
43.51
43.11
4 1 .9
7
39.69 3 9 .5
43 9 .5
4
3 9 .6
1
3 9 .6
2
3 9 .6
1
4 0 .3
9
4 0 .1
2
3 8 .9
0
g r
k iv i
g r k iv i
p e e n a r
2 1 c
3 H
o ri en t
p e e n a r
v a a r ik
a d
vaarikad
v p a
v p a
v p a v p a
4 0 .4
4
4 0 .4
9
4 1 .2
9
40.17
39.72 3 9 .5
4
4 3 .3
3
4 0 .2
5
49,0 9
48,92
A .B
48.83
4 8 .8
4
T e h n o r u u
m
48.67 A
48.5 9
48.09
48.67
B
48.60 48.3 8
A
48.63
48.75
Iseteenindu slik autop
esula
re o v e e p u
m p la
4 8 .9
1
H
4 9 .0
4
48 .8
6
48.93
4 6 .5
0
4 5 .7
1
4 6 .0
0
4 5 .8
4
4 6 .3
2
4 6 .5
64 6 .3
7
4 5 .9
5
4 6 .3
9 4 7 .1
1
4 7 .4
3 4 6 .7
2
46.51
4 6 .7
2
4 6 .7
3
4 6 .5
5
4 6 .1
2
4 5 .7
7 4 7 .0
7
4 7 .3
5
4 7 .5
3
4 7 .6
7
4 7 .7
4
4 5 .7
7
4 5 .1
0
4 5 .1
8
4 4 .3
2
4 3 .7
4
4 3 .7
6
4 5 .0
3
44.52 44.09
4 3 .9
0
4 3 .6
6
4 3 .4
7
4 2 .3
1
4 2 .2
5
4 1 .7
1
4 1 .2
5
4 0 .6
2
4 0 .4
8
42.52
43.59
4 4 .5
4
4 5 .7
3
4 5 .2
6
46.05
4 3 .5
0
4 2 .9
9
4 2 .4
2
4 2 .5
4
4 2 .2
2
42.8 8
43.4 2
43.48
4 4 .1
9
4 3 .3
1
4 3 .0
6
4 2 .6
4
4 2 .3
4
4 2 .0
9
4 2 .0
4
4 1 .7
9
4 1 .5
2
4 1 .3
7
4 1 .7
7
4 1 .9
0
4 1 .8
2 4 1 .2
1
4 0 .2
8
4 0 .1
5
4 0 .3
4
4 0 .1
9
3 9 .8
2
3 9 .5
7
3 9 .5
1
3 8 .8
2
3 8 .5
6
3 9 .0
8
3 8 .9
6
3 8 .7
8
3 8 .9
9
3 9 .3
7
3 9 .4
2
3 9 .5
9
3 9 .8
0
4 0 .0
44 0 .1
8
4 0 .4
6
4 0 .4
7
4 0 .5
0
4 0 .4
2
39.42 39.40 39.02 38.84
38.57
37.80 37.52 37.42 37.20
3 7 .2
6
37.31 36.90 36.86 36.78
37.96
37.67 37.44
37.15
47.40
47.11
47.11
4 6 .5
7 4 6 .4
6
4 6 .6
4
46.47
44.56 44.60
44.01
43.94 43.96 44
.49 4 4 .8
2
4 5 .0
3
45.10
45.19 45.25
46.03
45.91
45.80
46.57
46.64
46.72
47.0247.10 47.10
46.26 46.23
46.18
46.02 45.97
45.64 44.45
4 2 .7
3
42.74
44.73
4 4 .7
5 4 4 .9
5
45.66
46.22
46.638247.0046.71
46.25
45.80
45.10
44.66
44.16
44.00
42.56
4 2 .2
9
42.44 43.02
43.70
43.17
42.77
4 2 .0
4
4 1 .6
6
4 0 .9
2
4 0 .8
5
4 0 .9
9
4 1 .4
8
4 1 .8
8
42.41 42.99 43.06
4 1 .8
5
45.04
4 5 .2
8
45.7045.804 5 .8
845.21
44.68
43.77 44.15 44.73
45.14
4 0 .5
9
42.55
4 2 .1
0 4 2 .2
1
4 1 .0
2
4 1 .1
3 4 0 .7
0 4 2 .3
6
42.55 42.90
43.59
43.24
4 3 .2
3
42.51
42.25
4 2 .9
6 4 3 .3
7
4 3 .4
1
44.5144.63 44.6 0
4 5 .5
8
4 3 .3
5
4 2 .7
1
37.01
37.34 37.16
36.94 36.82
37.21 37.04
36.73 36.50
37.00 36.88
36.52
36.80
36.34 36.16
36.74
36.04
3 7 .0
9
35.99
36.88
36.95
3 6 .8
736.89 36.53
35.82 35.68
36.76 36.93
35.55 35.44
36.70
3 6 .5
6
3 6 .3
9
3 6 .6
5
3 6 .7
73 6 .7
7
3 6 .8
0
3 6 .7
5
3 6 .5
53 6 .5
1
3 6 .0
1
3 5 .9
4 3 5 .8
1 3 5 .7
4
3 5 .6
9
3 5 .7
7
3 5 .3
7
3 5 .3
63 5 .3
3
3 5 .3
2
3 5 .2
1
3 4 .9
4
3 4 .9
4
3 4 .9
9
3 5 .0
9
45.99
3 5 .6
6
4 0 .4
9
4 0 .9
4
4 1 .6
2
4 3 .1
7 4 4 .4
0
44.19
42 .91
41 .64
41. 37
42. 27
4 0 .0
9
41. 10
41. 69
41 .34
4 0 .8
3 4 0 .0
3
3 9 .5
5
39.66
39.75
42.04
4 1 .3
6
4 1 .4
5
4 1 .9
1
42.3 6
42.4 4
41.69
4 1 .7
0 4 1 .3
8
4 1 .3
7
42.71 43.44
renn
3 6 .8
5
37.10
4 1
.5 4
3 9
.5 2
45.60
44.5 6 44.26
45.29
43.71
44.55 44.29
43.18
45.61
45.044 5 .3
2
46.16
46.62
43.44
4 7 .1
64 7 .3
2
45.45
5.004 4 .5
1
43.77
43.84
43.51
43.37
43.57
43.56
44.16
44.16
4 1 .5
3 4 0 .6
2
4 0 .5
8 4 0 .3
2
4 0 .2
9
43.35
43.5 2
43.26
4 2 .8
4
4 3 .2
7
42.83 43.01
43.08
4 3 .6
5
43.29
43.10
42.97 43.31
4 4 .2
2 4 4 .2
6
4 5 .1
0
4 3 .6
8 43.99
orient
kraav kraav kraav
kraav
k r a a v
42.05
4 1 .6
8
4 2 .1
0
42.91
43.2 6
4 1 .7
5
4 1 .9
2
4 1 .2
6 4 0 .7
2
4 1 .2
3 4 0 .7
2
41.38 41.66 41.60
41.07
41.01
40.03
40.78
4 1 .1
9
4 2 .6
5
4 1 .7
5
A
Kr
orie nt
orie nt
orie nt
o r ie
n t
v p a li ll
k il l
k il l
K r
4 7 .0
0
4 6 .6
4 4 6 .5
0
4 7 .1
6
4 6 .5
3
4 0 .7
1
4 2 .9
6
4 5 .0
9
4 1 .9
4
4 7 .0
2
4 1 .0
8
4 2 .4
3
4 7 .3
2
4 6 .8
7
4 6 .3
1
4 0 .7
5
3 9 .5
0
3 9 .2
4
3 5 .1
1
3 5 .1
8
3 5 .6
6
3 6 .0
9
3 6 .2
9
3 7 .3
5
3 6 .9
0
3 6 .6
4
3 7 .1
5
3 5 .8
7
3 5 .0
0
3 7 .2
1
3 6 .7
5
3 6 .9
9
3 5 .8
6
orient
orient.
orient.
orient.
orient.
A
K r
kr.
Kil
Kr
A
A
Kr
Kr
48.80 4 8 .3
0
48.93
4 7 .5
64 7 .1 4
4 7 .3
6
4 8 .4
4
4 7 .0
9 4 7 .3
1
4 7 .8
2
4 7 .3
3
4 7 .7
0
4 8 .9
4
4 8 .3
1
4 8 .6
9
48 .7
1
4 8 .3
4
4 8 .3
5
4 6 .8
2 4 7 .5
0
4 7 .0
0
4 7 .1 1
4 7 .3
9
47.67
48.87 48.90 48.8948.93
48.88 48.86
48.86
48.91 48.86
47.58
48.93 48.82 48.79
48.71
47.32
47.80
48.83
48.85
47.53
48.59
48.87
47.71
4 7 .1 9
4 8 .3
7
48.90
47.6 4
4 7 .3
8
48.92
4 7 .1 8
4 7 .3
0
47.69
4 7 .9
3
4 7 .3
6
4 8 .6
9
48.93
47.48
47. 85
48.9 2
48.88
48.85 48.91
4 7 .2
7
48.37
A
A
Tartu-Tiksoja tee
49.14
49.1849.1 7
43 .72
47 .3
4
4 8 .3
7
48.8149.02
4 8 .9
0
L ii k l
4 5 .8
9
49.02
4 8 .1 0
47.44 47.46
47.55
47.6947.6747.81
48.18
4 8 .9
5
4 8 .9
2
4 8 .7
2 4 8 .4
0
4 8 .1 04 8 .0
2
48. 86
48.78 48.58
4 8 .7
4
48.95 49.04
49.00
4 9 .0
6
49.39
49.06
49.01
49.16
49.15
48.95
48.91 48.94
48.9448.93
48.96
49.03
Kil
Kill A
Kr
Tartu- Tiksoja
tee
49.00
49.0
49.04
49.10
4 7 .2
9
48.70
48.88
47.44
49.02 48.93
48.92 49.05
49.03
49.14
49.21
48.95
47.59
49.10
47.73
49.28
49.17
47.36
49.2 4
49.04
49.23
48.22
47.64
49.22
49.13
48.91
4 7.
3 6
49.00
4 7 .6
3
4 7 .8
2
4 7 .4
3
4 7 .4
6
4 7 .3
7
4 7 .5
4
4 7 .3
9
4 7 .7
3
4 7 .7
4
4 7 .8
6
4 7 .4
1
4 7 .2
6
48.97
49.15
49.02
49.06
49.08 49.08
4 8 .0
9 4 7 .9
5
4 8 .0
6
48.17
4 7 .9
6
4 7 .9
1
4 7 .6
2 4 8 .0
3
47.89
4 7 .3
2
4 7 .1 3
4 7 .5
6
4 8 .9
5
48 .9
7
4 8 .9
9
4 8 .9
4
48.97 49.00
48.86
48.91
49.00
49.14
48.90
49.10
48.99 48.97
49.00 48.98
48.82
49.08
48.92
4 8 .5
6
4 7 .5
3 4 7 .4
5
4 7 .4
8
4 7 .5
7
4 7 .5
8
4 7 .7
0
4 7 .7
7
4 7 .7
2
4 7 .5
1
4 7 .2
8
47.02 46.95
47 .6
5
4 8 .6
3
48.864 8 .8
7
4 8 .3
3
4 7 .0
8
4 6 .8
4
4 8 .1 94 7 .8
7
48.93 48.96
48.82
k r
k r
48.9248.7948.60
4 8 .9
548.90
49.06
49.02
4 8 .9
3 4 7 .4
6
4 5 .6
3
4 5 .2
5
4 7 .2
7
4 7 .0
5
4 9 .0
0
4 4 .9
1
4 8 .7
3
4 7 .4
6
4 8 .5
5
4 6 .8
3
4 4 .7
2
4 4 .3
7
4 7 .2
2 4 5 .5
2 4 8 .5
6
4 5 .1 3
4 6 .0
2
4 8 .6
1
4 7 .3
5
4 8 .8
1
4 3 .2
6
4 8 .2
0
4 5 .9
8
4 8 .8
3
4 5 .6
8
4 3 .5
4
4 6 .3
7
4 7 .1 1
4 6 .9
5
4 8 .7
3
4 9 .3
5
47.60
4 7 .6
8
4 8 .5
4
47.50 47.19
47.15 47.1747.38
47.65
4 7 .8
7
47.084 6 .0
5
4 6 .3
4
4 6 .5
9
4 6 .9
3
4 7 .5
7
45.89
47.6848. 00
47.99
47.02 46.7046.91
46.66
45.86
4 9 .2
2
46 .4
0
46.7 4
4 7 .1 4
4 7 .1 6
4 6 .7
0
4 5 .3
3
46.1945.28
44.72 4 5 .1 4
4 6 .1 5
sõidukite teenin duse hoone
+ 1 2 .7
0
+ 1 2 .7
0
+ 1 5 .2
0
+ 1 0 .6
0
r e k la
a m
A
4 8 .9
8
5 0 .2
1
5 0 .1 3
5 0 .4
0 5 0 .3
2
5 0 .3
4
5 0 .4
3
50.58
50.4 8
5 0 .6
6
5 0 .6
4
50.72 50.78
5 0 .1 3
5 0 .2
4 5 0 .2
0
5 0 .4
3
5 0 .3
8
5 0 .3
1
5 0 .3
0
50.71
50.64 50.57
50.49
51.2251.04
50.91
50.7650.73
50.75
50.99 51.12
4 9 .9
2
5 0 .2
4
50.62
4 9 .6
7
4 9 .4
9
4 9 .5
5
4 9 .6
6
4 9 .6
6
4 9 .5
7
4 9 .5
6
4 9 .6
2
4 9 .1 8
4 9 .1 3
4 9 .5
5
4 9 .0
6
4 9 .0
7
4 9 .2
3
4 9 .4
0 4 9 .3
9
4 9 .0
1
4 9 .0
4
4 9 .2
8
4 9 .5
1
4 9 .4
3
4 9 .0
5
4 8 .8
8
5 1 .3
1
5 0 .5
6
5 0 .3
7
4 9 .5
5
4 9 .8
2
4 9 .9
2
4 9 .9
6
5 0 .0
8
5 0 .0
4
4 9 .7
1
4 9 .5
3
5 0 .6
6
5 0 .9
55 0 .8
1
5 1 .0
5 5 0 .7
8
5 0 .5
0
5 0 .4
2
5 0 .5
4
5 0 .6
1
5 0 .8
7
5 1 .0
9
5 0 .9
1
5 0 .5
7
4 9 .9
6 5 0 .7
6
5 0 .5
3
5 0 .3
2
5 0 .0
3
4 9 .6
8
5 0 .9
2
A
A
A
M k
M k
A
A
b e t o o n i s t k o o r
m u s p la
a t
b e t k i v i
m u r u k i v i
13
2H
A
A
R o h e l i n
e t ä n
a v
M k
4 9 .9
3
4 9 .6
1 4 9 .3
4 4 9 .1
4
5 0 .0
6
4 9 .7
3 4 9 .3
6
5 0 .2
1
4 9 .9
9
5 0 .1
4
5 0 .2
6
5 0 .1
5
4 9 .7
7
4 9 .7
4 4 9 .4
7
4 9 .3
7
4 9 .2
5
4 9 .2
5
4 9 .2
3
4 9 .2
1 4 9 .1
4
4 9 .1
0
4 9 .2
2
4 9 .8
6
4 9 .5
6
4 9 .3
6
4 9 .3
0 4 9 .1
4 4 9 .0
6
4 9 .0
2
4 9 .1
0
4 9 .1
0
4 9 .0
7
4 8 .9
9
4 8 .2
1
4 8 .3
7 4 8 .1 3
4 8 .5
6 4 8 .8
0
49.06
4 9 .2
6
4 9 .4
5
4 9 .6
2
4 9 .6
8
4 9 .7
44 9 .9
4
4 9 .8
4 4 9 .5
8 4 9 .4
4 4 9 .2
9
48.8248.3447.93
4 7 .8
5
4 7 .9
6
4 7 .8
3
4 7 .9
2
47.82
47.90
4 7 .7
8 4 7 .8
647 .7
5
47 .8
6 48 .0
7
48 .1 5
4 8 .2
8 4 8 .3
6
4 8 .5
6
4 8 .6
5
48.75 48.82
48.74
48.61
48.70
4 8 .4
9
48.73
48 .6
1
4 8 .3
3
47.74
4 7 .6
7 4 7 .7
3
4 7 .7
9 4 7 .7
9
4 7 .8
1 4 7 .7
8
4 7 .8
2 4 7 .7
7 4 7 .7
2 4 7 .6
6
4 7 .6
3
4 7 .7
8 4 7 .7
8 4 7 .7
4
4 7 .7
3
4 7 .7
2 4 7 .7
6
4 7 .7
6 4 7 .8
0
4 7 .7
9 4 7 .8
3 4 7 .9
0
4 8 .5
3
4 8 .5
8
4 8 .6
0 4 8 .6
0
4 8 .5
5
4 8 .4
8
4 8 .3
7
4 8 .5
0
4 8 .5
8 4 8 .1 7
51.10
5 0 .9
3
51.04
51.04
51.05
51.06 51.06
5 1 .0
3
5 1 .0
0
5 0 .4
6
4 9 .9
0
4 9 .9
0
5 0 .0
3
5 0 .1 6
5 0 .2
8
50.9850.4 151.09
51.0651.05
g a b i o o n
4 9 .8
0 4 9 .8
5
4 9 .7
5 4 9 .7
0 4 9 .9
2
5 0 .0
8 5 0 .3
6
5 0 .5
75 1. 0 2
5 0 .9
4 5 0 .8
1 5 0 .6
8 5 0 .5
4 5 0 .4
2
Vent
p i n k
p i n k
p i n k
m u lt s
m u lt s
m u lt s
48.26
47.98
4 8 .4
0 4 8 .5
0
3H KK
p õ õ s a d /
m u lt s
p õ õ s a d /
m u lt s
p õ õ s a d /
m u lt s
p r ü
g i k a s t i d
5 0 .4
8
5 0 .3
3
5 0 .0
1
5 0 .9
9
5 1 .0
1
5 1 .0
6
5 1 .0
3
5 1 .0
3 5 0 .9
8
5 1 .0
0
5 1 .0
0
5 1 .0
0
4 9 .8
8
4 9 .8
5
4 9 .7
9
5 0 .1 5
4 9 .9
4
5 0 .5
1
5 0 .4
1
5 1 .0
6
5 1 .0
6
5 1 .0
6
5 1 .0
6Rattapar kla
3 H K
K 1 6
51.06
51.05
51.08
51.05
50 .0
1
5 1 .0
7
5 1 .0
1 5 1 .0
2
p õ õ s a d /
m u lt s
p õ õ s a d /
m u lt s
Gr.kivid
sillutisk ivi
si ll u ti sk iv i
Gr.kivid
A
A
s i l l u t i s k i v i
Gr.kivid
s i ll
u t i s k i v i
G r .k i v i d
s .k i v i
8.89
b e t k i v i
4 8 .5
2
Viit
4 8 .6
8
48.95
A
bet.kivi
47.70
4 9 .1
0
4 8 .4
5
A
48.89
M k
p õ õ s a d /
m u lt s
A
4 7 .6
4
1 8
47.70 48.54
47.75
48.98
48.96
m u lt s
A
gabioon
A
4 8 .6
0
4 8 .4
9
4 8 .8
4
4 8 .9
4
4 8 .6
2
4 8 .8
3
4 9 .0
0
4 8 .9
0
4 9 .0
0
4 9 .0
5
4 8 .9
7
4 9 .0
7 4 9 .0
4
4 8 .9
2
4 9 .0
6
4 8 .9
3
4 8 .8
3
4 9 .0
0
4 8 .9
0 4 8 .9
74 9 .1
0
4 8 .9
8
4 8 .9
8
4 9 .0
3
4 9 .0
5
R o h e l i n
e t n
b.pl
5 0 .2
7 5 0 .2
65 0 .0
0 4 9 .9
0 4 9 .8
2
49.9 7
50.0 4
50. 03
50. 10 50.0
7 50.0
6 5 0 .0
7
50.0 2
50.0 3
4 9 .7
1
4 9 .7
0 4 9 .5
3 4 9 .5
6 4 9 .4
1
4 9 .3
7
49 .2
0
49.15
49.11 49.18
49.20
49.30
49.34
49.43
49.48
49.57
49.61
49.70
4 9 .7
2
49.63
49.62
49.54
49.52
49.44 49.43
49.36 49.35
49.28 49.2649.2 2
49.2 249
.2 0
49.80
49.87
49.90
49.89
4 9 .9
9
5 0 .0
7 5 0 .0
2 5 0 .0
55 0 .0
5
49.9650.005 0 .0
6 5 0 .1
3
5 0 .0
8 5
0 .1
0 5
0 .1
8 5
0 .0
5
5 0
.1 4
5 0
.1 2
5 0 .0
5 49.98 49.94 49.91
5 0 .1
3 5 0 .2
0
5 0 .1 2
5 0 .1 2
50.1 3
50.1 350.14
50.14 50.11 50.07 50.03
4 9 .5
2
49.52
49.36
49.38
49.44
50.0850.10
49.84
5 0
.1 0
5 0
.1 7
50.05 50.13
50.02
50.09
50.04 50.10
50.06 50.13
5 0
.1 2
5 0
.1 7
49.97
50.0450.06
50 .10
49. 97
5 0 .0
6 5 0 .0
7
50.05 49.94 49.90
49.6449.5249.4049.28 49.20
49.92 49.69
49.61
49.67
49.91 49.81
49.70
49.77
49.8849.96 49.58
49.47 49.54
49.72
4 9 .7
8
4 9 .9
0
4 9
.3 6
4 9
.2 9
4 9 .0
8 4 9 .0
8
A
A
A
A
A
A
A
s.kivi
s.ki vi
skiv i
sillutiskivi
sillutiskivi
sillutiskivi
s.kivi s.kivi
sillutiskivi
A
5 0 .2
2
4 9 .1 9
4 9 .4
2
4 9 .6
5
4 9 .3
6 4 9 .4
6
4 9 .5
3
4 9 .6
6 4 9 .7
8
4 9 .9
1
4 9 .6
5
4 9 .8
4
Viit
Laadija
p r ü g i k .
pi med
ak iv i
pim eda
kiv i
pim eda
kiv i
pimedaki vi
p i
m e d a k i v i
L a a d i ja
L a a d i ja
L a a d i ja
L a a d i ja
L a a d i ja
L a a d i ja
49.28
49.36
49.26
49.29
49.18
49.25
49.20
49.21
49.23 49.22
49.2449.34
49.31 49.28
49.44 49.45
49.4148.81 49.41
49.43 48.78
49.37
49.41
49.43
49.46
49.48 49.50
49.54
49.52 49.45
49.43
49.47
49.48
49.51
49.48
49.42
49.57
49.50
49.35 49.35
49.48 49.51
49.32
4 9 .3
3
4 9 .3
7
4 9 .3
7 4 9 .6
5
4 9 .7
4
4 9 .6
1
4 9 .5
4
4 9 .2
6
4 9 .1 3
4 8 .8
5
4 8 .8
6
4 8 .7
7
4 8 .8
8
4 8 .8
5
4 9 .2
8
4 9 .1 0
A
A
A
A
A A
Reklaam
4 8 .5
6 48.58
4 8 .7
4 A
A
b .p l
47.62
48.55
A
49.27
b e t k i v i
48.48
p õ õ s a d /
48.52
48.84
49.56
49.63
4 9 .3
6
4 9 .4
749.36
49.27
49 .22
4 9 .0
5
49. 06
4 9 .1 3
4 9 .0
2
48.93
48.86 48.93 48.9748.73
48.67
48.72
48.66
49.13
4 9 .0
9
4 9 .2
2 49.16
48.72 4 9 .1
1
4 9 .2
54 9 .1 9
4 9 .1
0
49. 10
4 8 .9
9 4 8 .9
5
48.75
4 9 .0
1
49.16 49.21
49.17
49.48
49.41
49.1 6
49.45
49.3 4
49.3 4
49.35
4 9 .3
1
4 9 .3
6
4 9 .3
2
49.31
49.27
49.35
49.22 49.12
49.15
49.1649.19 49.25
48.98
49.40
48.91
48.87 48.8849.14
48.8749.12
49.16
4 9 .2
8
b e t k i v i
m k
b e t p l a a t
m k
A
b e t k i v i
Tartu-Tiksoja tee
Kill
Kill
Kill
Kill
Kill
Kill
A
A
F.R Kreutzwaldi tn
Kill
A
49.23
4 9 .3
3
4 9 .3
4
49.35 49.32
4 9 .2
6
49.26
4 9 .2
5
49.23
49.18 49.23 49.24 49.22 49.1749.1049.12
49.07
4 9 .2
3
4 9 .4
149 .18
49 .18
49 .3
0
49.0448.9348.89
49.21
49.15
49.04 49.06 49.09
49.18
49.16
49.22 49.27
49.20
49.14 49.16
49.29
49.26
49.34
49.17 49.19
49.2249.17
49.1349.03
49.12
49.05
49.07
49.12
49.27
48.92
49.08 49.00 49.02
49.26
49.20
49.12
49.2249.28
49.1749.20
49.31
49.26
49.34 49.38
49.30
49.20
49.17 49.14
49.21
49.34
49.4449.42
49.33
49.20
49.15
49.17
49.31
49.40
49.32
49.21
49.19 49.17 49.23
49.34
49.42
49.36
49.22
49.25 49.26
49.37
49.45
49.35
49.21 49.2549.24
49.2649.29
49.31 49.32
49.29
49.33
49.32
49.34 49.35 49.33
49.354 9 .2
5
4 9 .0
9
49.31
49.31
49.32 49.28 49.28 49.31
49.34
49.30 49.35
49.34
49.40 49.44
49.36 49.36 49.33 49.30
49.31
49.33
49.35
49.26
49.28 49.18
49.18
Tartu-Tiksoja t ee
A
49.12 49.16 49.21 49.18
49.18
49.18
49.32
49.30 49.30
49.14 49.20 49.22 49.23
49.22
49.24
Kr 49.13 49.14
49.10
4 9 .4
1
4 9 .2
6 4 9 .0
2 4 8 .8
848.82
49.11
49.29
49.12
49.24
49.30
49.14
49.32
49.26
49.33
49.37
49.20
49.17
49.34
49.28
4 9 .2
3
4 9 .0
2
4 9 .1 7
49.30
49.37
49.23 49.33 49.34
49.3 049.2 749.1
8
4 9 .2
0
4 9 .3
3
4 9 .3
3
49.2 9
4 9 .3
8
49.48
49.40
4 9 .4
2
4 9 .4
3
4 9 .4
4
4 9 .3
8
4 9 .6
0
4 9 .3
8
4 9 .5
4 4 9 .5
4
4 9 .4
6
4 9 .5
1 4 9 .5
6
4 9 .4
7
4 9 .5
5
4 9 .4
4 4 9 .5
0 4 9 .5
0 4 9 .5
6
4 8 .7
6
4 9 .3
0 4 9 .3
54 9 .3
0 4 9 .3
0
49.3
49.24
4 9 .1 9
4 9 .2
0
4 9 .1 8
4 9 .18
4 9 .2
8
4 9 .3
0
49.29
49.26
49.12 49.19 49.18 49.08
4 9 .2
4
49.01 49.11 49.14
4 9 .1 0
49.22 49.20 49.08
49.24 49.15
49.26
A
plaat plaat
plaat
A
48.73 49.05
49.09
49.1249.14
49.01
bet plaat bet plaat
kill
A
A A
A
49.22
49.30 49.33
4 9 .4
1
49.3449.33 49.32
49.29 49.18
4 9 .1 5
4 9 .1 9
49.19 49.20
5 0 .0
0
4 9 .9
1
49.53
49.65
49.68
49.89 49.93
49.96 49.96
49.75
49.66
50.04
50.03
50.00 49.96
50.06
50.06
50.02
49.95
49.78
49.65
49.78
4 9 .3
5
49.61
49.55
5 0 .5
2
5 0 .0
8
4 9 .8
0
4 9 .7
9
4 9 .5
9 4 9 .3
1
4 9 .2
9
4 9 .5
2
4 9 .7
7
4 9 .9
0
4 9 .8
4
4 9 .7
5
4 9 .6
4
4 9 .9
2
49.57
49.55
49.52
49.46
49.39
49.34
49.27
49.42
49.40
4 9 .2
0
49.29
49.32
49.35
4 9 .1 5
49.38
49.51
49.57
49.53
49.53
49.49
49.20
49.35
49.52
49.56 49.56
49.48
49.38
49.36
49.27
49.45
49.61
49.63 49.66
49.62
49.78
49.77
49.79
49.73
49.54
49.35
49.37 49.47
49.56
49.45
49.56
49.79
49.58
49.86
49.86
49.51
49.43
5
49.43
4 9 .2
5
49.35 49.33
49.31
4 9 .2
1
49.29
49.25
5 0 .4
3
4 9 .9
8
4 9 .8
2
4 9 .9
5 5 0 .4
95 0 .3
3
4 9 .9
1
5 0 .1 4
4 9 .7
5
4 9 .4
6
4 9 .4
0
4 9 .5
2
49.49 49.42 4
9 .3
9
b.pl
b .p l
+ 1 6 .6
5
A
A
A
A
A
4 8 .8
6
48.77
48.61
48.96
48.5 1
48.68
48.24
4 8 .8
1
48.67
47.29 48.40
4 8 .6
1
48.35
49.13
48.64
4 8 .6
3
4 8 .6
0
48.83
4 9 .0
8
48.53
4 8 .4
8
4 8 .9
6
48.37
46.81
4 8 .6
6
4 8 .7
0
4 8 .7
5
4 8 .8
7
4 8 .8
7
48.77
4 8 .5
3
4 8 .8
9
48.90
4 9 .0
1 48.89
4 9 .4
4
4 8 .6
8
4 9 .0
1
48.47
48.63
48.57
48.46
48.92
49.02
48.54
48.31
48.52
4 8 .7
7
4 9 .3
2
48.50
4 9 .2
8
48.74 48.80
48.96 48.59
48.30
48.67 48.68
48.30 A
49.1749.19
4 9 .0
8 4 9 .0
7 4 9 .0
1 4 8 .9
9 4 8 .9
6
4 9 .0
2 4 9 .0
0
4 8 .9
9
4 9 .0
3
4 8 .9
8
4 9 .0
0
4 9 .1
3
P a l s a t n
abihoone
48.93
48.96
4 8 .8
6
48.75
47.29
48.4 5
4 8 .5
7
46.96
4 8 .5
3
8.23
48.59
46.91
49.00 48.91
49.42
4 9 .5
6
49.47 49 .40
49.39
49.06
49 .6
1
49.01
Kraa v
kraav
kraav
kraav
Kolmandate isi kute kaa
bel
T P
K
T P
T P
T P
T P
T P
T P
49.70
49.64 49.71
49 .6
8
49.73
49.84
49.92
49.7949.7649.7449.72
49.81
49.84
49.53
49.81
49.60 49.69
49.84 49.86
49.72
49.71
49.71
4 9 .5
8
4 9 .5
7
4 9 .5
7
50.00
49.88 49.88
49.88 49.88
49.8649.8449.84 49.82
49.95
49.90 49.94
49.99
49.96
49.67
49.384 9 .2
6
4 9 .3
3
4 8 .4
3
4 8 .1
1
48.44 48.76 48.98
4 9 .1
4
4 9 .5
9 4 9 .5
4 4 9 .1
1
4 8 .8
3
48.35
48.0148.12
47.91
47.74
47.62
47.92
48.51
4 8 .9
0
4 9 .0
8
47.34
4 6 .7
4
4 7 .4
4
47.64 48.02 48.20 48.27
48 .3
7
4 8 .4
7
4 8 .6
4 4 9 .0
7 4 9 .1
2
4 9 .4
3
49 .5
9 49 .6
2
4 9 .2
5 4 8 .7
6
48.41 48.33
48.22 47.73
4 7 .6
2
4 8 .1
6
4 8 .2
6
4 8 .7
4 4 8 .5
2
46.45
4 8 .0
0
4 8 .2
9
48.07
49.59
49.82
47.63
48.03
48.37
4 6 .6
5
48.14
2H E
A
A
Kil
Kil
T o ru
d e o le
m a s o lu
ja k u lg e
m in e t e a d
m a t a
A
T P
49,00
48,50
4 ,0
%
47,22
6 ,0
%
44 ,2 0
6,0%
41 ,20
5 ,0
%
37,00
48 ,7 5
T ä id e ta v a la
R o h e li n e t n
40 Tartu-Tiksoja te e
40 Tartu-Tiksoja te e
Amet: Nimi: Allkiri:
Projekteerija:
EP
Töö nimetus:
Töö Tellija:
Joonise nimetus:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
Indrek Lensment
23.09.2026 -1:1000
perspektiivse juurdepääsu eskiislahendus
Mosso, Tõllu ja Meika kinnistute DP ala
1
Tinter-Pr jekt OÜ Tel. 7 475 333Turu tn 34
50104, Tartu Tegevusluba nr. 853/11019/14028
-
T ä id e ta v a la
T ä id e ta v a la
Variant 1: ringristmik
PA-a22
PA-p1
PA-a3
PA-a4
PA-pPA-m1
PA-a1
PA-m3
PA-m4
PA-m5
PA-m6
PA-m3
PA-p2
PA-p5 PA-p6
PA-m2
PA-p7
PA-a5
4 3 .6
6
k õ rg
u s :
T o ru p e a lt
K a a s : 4 5 .4
7
PE 225 VEETORU 44 ,4 0
48 ,7 0
48 ,7 5
38,80
6 ,0
%
49 .2 0
48 ,0 0
48 ,0 0
46 ,7 5
46 ,5 0
45 ,2 0
41 ,4 0
5 ,0
%
5,0%
5,0%
5,0%
5, 0%
Meelis Kleinson
5,0% 5,0%5,0%
T ä id e ta v a la
T ö ö
m a h tu
d e p iir
T ö ö
m a h tu
d e p iir
T ö ö
m a h tu
d e p iir
Töömahtude pir
T re
p p
T re
p p
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
1 4 3
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 8
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
5 2 6
K a r li
R o h e li n e t n 4
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 2
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 5 5
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 3 1
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 7
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 3
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 5
F r ie
d r ic
h
R e in
h o ld
K r e u t z
w a ld i t ä n a v
T 1 9
R o h e li n e t n 3
R o h e li n e t n 1
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
4 3 9
P a ls a t e e 2
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
2 0 9
7 9 3 0 1 :0
0 1 :1
1 7 8
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 6 3
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
7 8 4
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 5 6
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
4 3 8
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 6
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
4 8 2
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 2 4
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
4 3 7
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 5 3
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
2 0 8
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 5 7
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
5 1 3
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
7 8 5
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
5 1 2
8 3 1 0 1 :0
0 3 :0
1 4 2
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 2 3
P a ls a p u
m p la
R o h e li n e t n 1 6 / / 1 8
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 3
K in
g u
R o h e li n e t ä n a v
P a ls a t e e 2 a
R o h e li n e t n 2
F r ie
d r ic
h
R e in
h o ld
K r e u t z
w a ld i t ä n a v
T 6 6
F .
R .
K r e u t z
w a ld i t n 2 1 a
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 1
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 6
H u
m a la a la ja
a m
4 0
T a r t u -
T ik s o ja t e e
T 4
U u s -
P a ls a
J õ e
m ik
u
V a n a -
P a ls a
J o h a n n a
F .
R .
K r e u t z
w a ld i t n 2 1 c
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 1 9
F .
R .
K r e u t z
w a ld i t n 2 1 b
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 2 2
7 9 3 0 1 :0
0 1 :0
1 6 2
8 3 1 0 1 :0
0 1 :0
5 2 7
7 9 5 0 1 :0
0 2 :0
0 1 1
F r ie
d r ic
h
R e in
h o ld
K r e u t z
w a ld i t ä n a v
T 2 1
R o h e li n e t n 1 3
R o h e li n e t n 1 1
F .
R .
K r e u t z
w a ld i t n 2 1
4 8 .7
8
4 5 .5
8
4 5 .6
9
4 5 .3
8
4 5 .3
5
4 5 .4
7
4 4 .3
74 3 .2
9
Telia AS
49.18 49.08
49.11 49.1048.95
4 8 .9
4
48.95
4 9 .0
5 49.06
4 8 .9
5
48.89
48.80
B e t
A
A
A
4 9 .0
7
4 8 .9
8
48.92
48.87 48.90
48.82
48.90
48.84
4 9 .0
6
4 9 .0
9
4 9 .0
9
4 9 .1
2
4 8 .7
8
4 8 .7
6
4 8 .7
8
4 8 .7
8
48.80
48.87
48.95
4 9 .0
4
4 9 .1
8
4 9 .0
9
P o s tk
a s t
M k s
49.1749.27
4 9 .0
9 4 9 .1
2
48.94 48.92
4 8 .7
8
4 8 .8
3T e h n
o r u
u m
48.80
48.88 48.82
4 9 ,0
0
T o lm
u i m
u r
48.97
4 8 .7
9
4 8 .8
2
4 9 .1 2
4 9 .1
5 4 9 .1
2
peenar
peenar vaarikad
vaarikad
k r
46.43
4 7 .2
3
4 7 .0
7 4 6 .9
7
4 6 .9
7
4 6 .9
9
4 7 .0
2
4 6 .7
9
4 6 .8
2
4 6 .6
8
4 7 .0
0
4 0 .8
2
4 1 .2
9
4 0 .2
0
3 9 .6
1
3 9 .1
3
3 9 .6
6
4 0 .2
5
4 1 .3
1
3 9 .7
9
4 1 .0
9
3 9 .9
5
4 0 .4
4 3 9 .0
83 8 .9
0
3 8 .8
0
3 8 .8
6
3 8 .7
4
4 0 .4
6
3 9 .9
3 4 0 .2
6 3 9 .9
6 4 0 .3
9
4 7 .0
6
4 6 .7
7
4 7 .2
0
4 6 .7
6
4 5 .9
2
4 5 .9
2
4 5 .7
54 5 .5
3
4 5 .2
6
4 3 .5
4
4 4 .2
7
4 1 .8
0 4 3 .0
6
43.51
43.11
4 1 .9
7
39.69 3 9 .5
43 9 .5
4
3 9 .6
1
3 9 .6
2
3 9 .6
1
4 0 .3
9
4 0 .1
2
3 8 .9
0
g r
k iv i
g r k iv i
p e e n a r
2 1 c
3 H
o ri en t
p e e n a r
v a a r ik
a d
vaarikad
v p a
v p a
v p a v p a
4 0 .4
4
4 0 .4
9
4 1 .2
9
40.17
39.72 3 9 .5
4
4 3 .3
3
4 0 .2
5
49,0 9
48,92
A .B
48.83
4 8 .8
4
T e h n o r u u
m
48.67 A
48.5 9
48.09
48.67
B
48.60 48.3 8
A
48.63
48.75
Iseteenindu slik autop
esula
re o v e e p u
m p la
4 8 .9
1
H
4 9 .0
4
48 .8
6
48.93
4 6 .5
0
4 5 .7
1
4 6 .0
0
4 5 .8
4
4 6 .3
2
4 6 .5
64 6 .3
7
4 5 .9
5
4 6 .3
9 4 7 .1
1
4 7 .4
3 4 6 .7
2
46.51
4 6 .7
2
4 6 .7
3
4 6 .5
5
4 6 .1
2
4 5 .7
7 4 7 .0
7
4 7 .3
5
4 7 .5
3
4 7 .6
7
4 7 .7
4
4 5 .7
7
4 5 .1
0
4 5 .1
8
4 4 .3
2
4 3 .7
4
4 3 .7
6
4 5 .0
3
44.52 44.09
4 3 .9
0
4 3 .6
6
4 3 .4
7
4 2 .3
1
4 2 .2
5
4 1 .7
1
4 1 .2
5
4 0 .6
2
4 0 .4
8
42.52
43.59
4 4 .5
4
4 5 .7
3
4 5 .2
6
46.05
4 3 .5
0
4 2 .9
9
4 2 .4
2
4 2 .5
4
4 2 .2
2
42.8 8
43.4 2
43.48
4 4 .1
9
4 3 .3
1
4 3 .0
6
4 2 .6
4
4 2 .3
4
4 2 .0
9
4 2 .0
4
4 1 .7
9
4 1 .5
2
4 1 .3
7
4 1 .7
7
4 1 .9
0
4 1 .8
2 4 1 .2
1
4 0 .2
8
4 0 .1
5
4 0 .3
4
4 0 .1
9
3 9 .8
2
3 9 .5
7
3 9 .5
1
3 8 .8
2
3 8 .5
6
3 9 .0
8
3 8 .9
6
3 8 .7
8
3 8 .9
9
3 9 .3
7
3 9 .4
2
3 9 .5
9
3 9 .8
0
4 0 .0
44 0 .1
8
4 0 .4
6
4 0 .4
7
4 0 .5
0
4 0 .4
2
39.42 39.40 39.02 38.84
38.57
37.80 37.52 37.42 37.20
3 7 .2
6
37.31 36.90 36.86 36.78
37.96
37.67 37.44
37.15
47.40
47.11
47.11
4 6 .5
7 4 6 .4
6
4 6 .6
4
46.47
44.56 44.60
44.01
43.94 43.96 44
.49 4 4 .8
2
4 5 .0
3
45.10
45.19 45.25
46.03
45.91
45.80
46.57
46.64
46.72
47.0247.10 47.10
46.26 46.23
46.18
46.02 45.97
45.64 44.45
4 2 .7
3
42.74
44.73
4 4 .7
5 4 4 .9
5
45.66
46.22
46.638247.0046.71
46.25
45.80
45.10
44.66
44.16
44.00
42.56
4 2 .2
9
42.44 43.02
43.70
43.17
42.77
4 2 .0
4
4 1 .6
6
4 0 .9
2
4 0 .8
5
4 0 .9
9
4 1 .4
8
4 1 .8
8
42.41 42.99 43.06
4 1 .8
5
45.04
4 5 .2
8
45.7045.804 5 .8
845.21
44.68
43.77 44.15 44.73
45.14
4 0 .5
9
42.55
4 2 .1
0 4 2 .2
1
4 1 .0
2
4 1 .1
3 4 0 .7
0 4 2 .3
6
42.55 42.90
43.59
43.24
4 3 .2
3
42.51
42.25
4 2 .9
6 4 3 .3
7
4 3 .4
1
44.5144.63 44.6 0
4 5 .5
8
4 3 .3
5
4 2 .7
1
37.01
37.34 37.16
36.94 36.82
37.21 37.04
36.73 36.50
37.00 36.88
36.52
36.80
36.34 36.16
36.74
36.04
3 7 .0
9
35.99
36.88
36.95
3 6 .8
736.89 36.53
35.82 35.68
36.76 36.93
35.55 35.44
36.70
3 6 .5
6
3 6 .3
9
3 6 .6
5
3 6 .7
73 6 .7
7
3 6 .8
0
3 6 .7
5
3 6 .5
53 6 .5
1
3 6 .0
1
3 5 .9
4 3 5 .8
1 3 5 .7
4
3 5 .6
9
3 5 .7
7
3 5 .3
7
3 5 .3
63 5 .3
3
3 5 .3
2
3 5 .2
1
3 4 .9
4
3 4 .9
4
3 4 .9
9
3 5 .0
9
45.99
3 5 .6
6
4 0 .4
9
4 0 .9
4
4 1 .6
2
4 3 .1
7 4 4 .4
0
44.19
42 .91
41 .64
41. 37
42. 27
4 0 .0
9
41. 10
41. 69
41 .34
4 0 .8
3 4 0 .0
3
3 9 .5
5
39.66
39.75
42.04
4 1 .3
6
4 1 .4
5
4 1 .9
1
42.3 6
42.4 4
41.69
4 1 .7
0 4 1 .3
8
4 1 .3
7
42.71 43.44
renn
3 6 .8
5
37.10
4 1
.5 4
3 9
.5 2
45.60
44.5 6 44.26
45.29
43.71
44.55 44.29
43.18
45.61
45.044 5 .3
2
46.16
46.62
43.44
4 7 .1
64 7 .3
2
45.45
5.004 4 .5
1
43.77
43.84
43.51
43.37
43.57
43.56
44.16
44.16
4 1 .5
3 4 0 .6
2
4 0 .5
8 4 0 .3
2
4 0 .2
9
43.35
43.5 2
43.26
4 2 .8
4
4 3 .2
7
42.83 43.01
43.08
4 3 .6
5
43.29
43.10
42.97 43.31
4 4 .2
2 4 4 .2
6
4 5 .1
0
4 3 .6
8 43.99
orient
kraav kraav kraav
kraav
k r a a v
42.05
4 1 .6
8
4 2 .1
0
42.91
43.2 6
4 1 .7
5
4 1 .9
2
4 1 .2
6 4 0 .7
2
4 1 .2
3 4 0 .7
2
41.38 41.66 41.60
41.07
41.01
40.03
40.78
4 1 .1
9
4 2 .6
5
4 1 .7
5
A
Kr
orie nt
orie nt
orie nt
o r ie
n t
v p a li ll
k il l
k il l
K r
4 7 .0
0
4 6 .6
4 4 6 .5
0
4 7 .1
6
4 6 .5
3
4 0 .7
1
4 2 .9
6
4 5 .0
9
4 1 .9
4
4 7 .0
2
4 1 .0
8
4 2 .4
3
4 7 .3
2
4 6 .8
7
4 6 .3
1
4 0 .7
5
3 9 .5
0
3 9 .2
4
3 5 .1
1
3 5 .1
8
3 5 .6
6
3 6 .0
9
3 6 .2
9
3 7 .3
5
3 6 .9
0
3 6 .6
4
3 7 .1
5
3 5 .8
7
3 5 .0
0
3 7 .2
1
3 6 .7
5
3 6 .9
9
3 5 .8
6
orient
orient.
orient.
orient.
orient.
A
K r
kr.
Kil
Kr
A
A
Kr
Kr
48.80 4 8 .3
0
48.93
4 7 .5
64 7 .1 4
4 7 .3
6
4 8 .4
4
4 7 .0
9 4 7 .3
1
4 7 .8
2
4 7 .3
3
4 7 .7
0
4 8 .9
4
4 8 .3
1
4 8 .6
9
48 .7
1
4 8 .3
4
4 8 .3
5
4 6 .8
2 4 7 .5
0
4 7 .0
0
4 7 .1 1
4 7 .3
9
47.67
48.87 48.90 48.8948.93
48.88 48.86
48.86
48.91 48.86
47.58
48.93 48.82 48.79
48.71
47.32
47.80
48.83
48.85
47.53
48.59
48.87
47.71
4 7 .1 9
4 8 .3
7
48.90
47.6 4
4 7 .3
8
48.92
4 7 .1 8
4 7 .3
0
47.69
4 7 .9
3
4 7 .3
6
4 8 .6
9
48.93
47.48
47. 85
48.9 2
48.88
48.85 48.91
4 7 .2
7
48.37
A
A
Tartu-Tiksoja tee
49.14
49.1849.1 7
43 .72
47 .3
4
4 8 .3
7
48.8149.02
4 8 .9
0
L ii k l
4 5 .8
9
49.02
4 8 .1 0
47.44 47.46
47.55
47.6947.6747.81
48.18
4 8 .9
5
4 8 .9
2
4 8 .7
2 4 8 .4
0
4 8 .1 04 8 .0
2
48. 86
48.78 48.58
4 8 .7
4
48.95 49.04
49.00
4 9 .0
6
49.39
49.06
49.01
49.16
49.15
48.95
48.91 48.94
48.9448.93
48.96
49.03
Kil
Kill A
Kr
Tartu- Tiksoja
tee
49.00
49.0
49.04
49.10
4 7 .2
9
48.70
48.88
47.44
49.02 48.93
48.92 49.05
49.03
49.14
49.21
48.95
47.59
49.10
47.73
49.28
49.17
47.36
49.2 4
49.04
49.23
48.22
47.64
49.22
49.13
48.91
4 7.
3 6
49.00
4 7 .6
3
4 7 .8
2
4 7 .4
3
4 7 .4
6
4 7 .3
7
4 7 .5
4
4 7 .3
9
4 7 .7
3
4 7 .7
4
4 7 .8
6
4 7 .4
1
4 7 .2
6
48.97
49.15
49.02
49.06
49.08 49.08
4 8 .0
9 4 7 .9
5
4 8 .0
6
48.17
4 7 .9
6
4 7 .9
1
4 7 .6
2 4 8 .0
3
47.89
4 7 .3
2
4 7 .1 3
4 7 .5
6
4 8 .9
5
48 .9
7
4 8 .9
9
4 8 .9
4
48.97 49.00
48.86
48.91
49.00
49.14
48.90
49.10
48.99 48.97
49.00 48.98
48.82
49.08
48.92
4 8 .5
6
4 7 .5
3 4 7 .4
5
4 7 .4
8
4 7 .5
7
4 7 .5
8
4 7 .7
0
4 7 .7
7
4 7 .7
2
4 7 .5
1
4 7 .2
8
47.02 46.95
47 .6
5
4 8 .6
3
48.864 8 .8
7
4 8 .3
3
4 7 .0
8
4 6 .8
4
4 8 .1 94 7 .8
7
48.93 48.96
48.82
k r
k r
48.9248.7948.60
4 8 .9
548.90
49.06
49.02
4 8 .9
3 4 7 .4
6
4 5 .6
3
4 5 .2
5
4 7 .2
7
4 7 .0
5
4 9 .0
0
4 4 .9
1
4 8 .7
3
4 7 .4
6
4 8 .5
5
4 6 .8
3
4 4 .7
2
4 4 .3
7
4 7 .2
2 4 5 .5
2 4 8 .5
6
4 5 .1 3
4 6 .0
2
4 8 .6
1
4 7 .3
5
4 8 .8
1
4 3 .2
6
4 8 .2
0
4 5 .9
8
4 8 .8
3
4 5 .6
8
4 3 .5
4
4 6 .3
7
4 7 .1 1
4 6 .9
5
4 8 .7
3
4 9 .3
5
47.60
4 7 .6
8
4 8 .5
4
47.50 47.19
47.15 47.1747.38
47.65
4 7 .8
7
47.084 6 .0
5
4 6 .3
4
4 6 .5
9
4 6 .9
3
4 7 .5
7
45.89
47.6848. 00
47.99
47.02 46.7046.91
46.66
45.86
4 9 .2
2
46 .4
0
46.7 4
4 7 .1 4
4 7 .1 6
4 6 .7
0
4 5 .3
3
46.1945.28
44.72 4 5 .1 4
4 6 .1 5
sõidukite teenin duse hoone
+ 1 2 .7
0
+ 1 2 .7
0
+ 1 5 .2
0
+ 1 0 .6
0
r e k la
a m
A
4 8 .9
8
5 0 .2
1
5 0 .1 3
5 0 .4
0 5 0 .3
2
5 0 .3
4
5 0 .4
3
50.58
50.4 8
5 0 .6
6
5 0 .6
4
50.72 50.78
5 0 .1 3
5 0 .2
4 5 0 .2
0
5 0 .4
3
5 0 .3
8
5 0 .3
1
5 0 .3
0
50.71
50.64 50.57
50.49
51.2251.04
50.91
50.7650.73
50.75
50.99 51.12
4 9 .9
2
5 0 .2
4
50.62
4 9 .6
7
4 9 .4
9
4 9 .5
5
4 9 .6
6
4 9 .6
6
4 9 .5
7
4 9 .5
6
4 9 .6
2
4 9 .1 8
4 9 .1 3
4 9 .5
5
4 9 .0
6
4 9 .0
7
4 9 .2
3
4 9 .4
0 4 9 .3
9
4 9 .0
1
4 9 .0
4
4 9 .2
8
4 9 .5
1
4 9 .4
3
4 9 .0
5
4 8 .8
8
5 1 .3
1
5 0 .5
6
5 0 .3
7
4 9 .5
5
4 9 .8
2
4 9 .9
2
4 9 .9
6
5 0 .0
8
5 0 .0
4
4 9 .7
1
4 9 .5
3
5 0 .6
6
5 0 .9
55 0 .8
1
5 1 .0
5 5 0 .7
8
5 0 .5
0
5 0 .4
2
5 0 .5
4
5 0 .6
1
5 0 .8
7
5 1 .0
9
5 0 .9
1
5 0 .5
7
4 9 .9
6 5 0 .7
6
5 0 .5
3
5 0 .3
2
5 0 .0
3
4 9 .6
8
5 0 .9
2
A
A
A
M k
M k
A
A
b e t o o n i s t k o o r
m u s p la
a t
b e t k i v i
m u r u k i v i
13
2H
A
A
R o h e l i n
e t ä n
a v
M k
4 9 .9
3
4 9 .6
1 4 9 .3
4 4 9 .1
4
5 0 .0
6
4 9 .7
3 4 9 .3
6
5 0 .2
1
4 9 .9
9
5 0 .1
4
5 0 .2
6
5 0 .1
5
4 9 .7
7
4 9 .7
4 4 9 .4
7
4 9 .3
7
4 9 .2
5
4 9 .2
5
4 9 .2
3
4 9 .2
1 4 9 .1
4
4 9 .1
0
4 9 .2
2
4 9 .8
6
4 9 .5
6
4 9 .3
6
4 9 .3
0 4 9 .1
4 4 9 .0
6
4 9 .0
2
4 9 .1
0
4 9 .1
0
4 9 .0
7
4 8 .9
9
4 8 .2
1
4 8 .3
7 4 8 .1 3
4 8 .5
6 4 8 .8
0
49.06
4 9 .2
6
4 9 .4
5
4 9 .6
2
4 9 .6
8
4 9 .7
44 9 .9
4
4 9 .8
4 4 9 .5
8 4 9 .4
4 4 9 .2
9
48.8248.3447.93
4 7 .8
5
4 7 .9
6
4 7 .8
3
4 7 .9
2
47.82
47.90
4 7 .7
8 4 7 .8
647 .7
5
47 .8
6 48 .0
7
48 .1 5
4 8 .2
8 4 8 .3
6
4 8 .5
6
4 8 .6
5
48.75 48.82
48.74
48.61
48.70
4 8 .4
9
48.73
48 .6
1
4 8 .3
3
47.74
4 7 .6
7 4 7 .7
3
4 7 .7
9 4 7 .7
9
4 7 .8
1 4 7 .7
8
4 7 .8
2 4 7 .7
7 4 7 .7
2 4 7 .6
6
4 7 .6
3
4 7 .7
8 4 7 .7
8 4 7 .7
4
4 7 .7
3
4 7 .7
2 4 7 .7
6
4 7 .7
6 4 7 .8
0
4 7 .7
9 4 7 .8
3 4 7 .9
0
4 8 .5
3
4 8 .5
8
4 8 .6
0 4 8 .6
0
4 8 .5
5
4 8 .4
8
4 8 .3
7
4 8 .5
0
4 8 .5
8 4 8 .1 7
51.10
5 0 .9
3
51.04
51.04
51.05
51.06 51.06
5 1 .0
3
5 1 .0
0
5 0 .4
6
4 9 .9
0
4 9 .9
0
5 0 .0
3
5 0 .1 6
5 0 .2
8
50.9850.4 151.09
51.0651.05
g a b i o o n
4 9 .8
0 4 9 .8
5
4 9 .7
5 4 9 .7
0 4 9 .9
2
5 0 .0
8 5 0 .3
6
5 0 .5
75 1. 0 2
5 0 .9
4 5 0 .8
1 5 0 .6
8 5 0 .5
4 5 0 .4
2
Vent
p i n k
p i n k
p i n k
m u lt s
m u lt s
m u lt s
48.26
47.98
4 8 .4
0 4 8 .5
0
3H KK
p õ õ s a d /
m u lt s
p õ õ s a d /
m u lt s
p õ õ s a d /
m u lt s
p r ü
g i k a s t i d
5 0 .4
8
5 0 .3
3
5 0 .0
1
5 0 .9
9
5 1 .0
1
5 1 .0
6
5 1 .0
3
5 1 .0
3 5 0 .9
8
5 1 .0
0
5 1 .0
0
5 1 .0
0
4 9 .8
8
4 9 .8
5
4 9 .7
9
5 0 .1 5
4 9 .9
4
5 0 .5
1
5 0 .4
1
5 1 .0
6
5 1 .0
6
5 1 .0
6
5 1 .0
6Rattapar kla
3 H K
K 1 6
51.06
51.05
51.08
51.05
50 .0
1
5 1 .0
7
5 1 .0
1 5 1 .0
2
p õ õ s a d /
m u lt s
p õ õ s a d /
m u lt s
Gr.kivid
sillutisk ivi
si ll u ti sk iv i
Gr.kivid
A
A
s i l l u t i s k i v i
Gr.kivid
s i ll
u t i s k i v i
G r .k i v i d
s .k i v i
8.89
b e t k i v i
4 8 .5
2
Viit
4 8 .6
8
48.95
A
bet.kivi
47.70
4 9 .1
0
4 8 .4
5
A
48.89
M k
p õ õ s a d /
m u lt s
A
4 7 .6
4
1 8
47.70 48.54
47.75
48.98
48.96
m u lt s
A
gabioon
A
4 8 .6
0
4 8 .4
9
4 8 .8
4
4 8 .9
4
4 8 .6
2
4 8 .8
3
4 9 .0
0
4 8 .9
0
4 9 .0
0
4 9 .0
5
4 8 .9
7
4 9 .0
7 4 9 .0
4
4 8 .9
2
4 9 .0
6
4 8 .9
3
4 8 .8
3
4 9 .0
0
4 8 .9
0 4 8 .9
74 9 .1
0
4 8 .9
8
4 8 .9
8
4 9 .0
3
4 9 .0
5
R o h e l i n
e t n
b.pl
5 0 .2
7 5 0 .2
65 0 .0
0 4 9 .9
0 4 9 .8
2
49.9 7
50.0 4
50. 03
50. 10 50.0
7 50.0
6 5 0 .0
7
50.0 2
50.0 3
4 9 .7
1
4 9 .7
0 4 9 .5
3 4 9 .5
6 4 9 .4
1
4 9 .3
7
49 .2
0
49.15
49.11 49.18
49.20
49.30
49.34
49.43
49.48
49.57
49.61
49.70
4 9 .7
2
49.63
49.62
49.54
49.52
49.44 49.43
49.36 49.35
49.28 49.2649.2 2
49.2 249
.2 0
49.80
49.87
49.90
49.89
4 9 .9
9
5 0 .0
7 5 0 .0
2 5 0 .0
55 0 .0
5
49.9650.005 0 .0
6 5 0 .1
3
5 0 .0
8 5
0 .1
0 5
0 .1
8 5
0 .0
5
5 0
.1 4
5 0
.1 2
5 0 .0
5 49.98 49.94 49.91
5 0 .1
3 5 0 .2
0
5 0 .1 2
5 0 .1 2
50.1 3
50.1 350.14
50.14 50.11 50.07 50.03
4 9 .5
2
49.52
49.36
49.38
49.44
50.0850.10
49.84
5 0
.1 0
5 0
.1 7
50.05 50.13
50.02
50.09
50.04 50.10
50.06 50.13
5 0
.1 2
5 0
.1 7
49.97
50.0450.06
50 .10
49. 97
5 0 .0
6 5 0 .0
7
50.05 49.94 49.90
49.6449.5249.4049.28 49.20
49.92 49.69
49.61
49.67
49.91 49.81
49.70
49.77
49.8849.96 49.58
49.47 49.54
49.72
4 9 .7
8
4 9 .9
0
4 9
.3 6
4 9
.2 9
4 9 .0
8 4 9 .0
8
A
A
A
A
A
A
A
s.kivi
s.ki vi
skiv i
sillutiskivi
sillutiskivi
sillutiskivi
s.kivi s.kivi
sillutiskivi
A
5 0 .2
2
4 9 .1 9
4 9 .4
2
4 9 .6
5
4 9 .3
6 4 9 .4
6
4 9 .5
3
4 9 .6
6 4 9 .7
8
4 9 .9
1
4 9 .6
5
4 9 .8
4
Viit
Laadija
p r ü g i k .
pi med
ak iv i
pim eda
kiv i
pim eda
kiv i
pimedaki vi
p i
m e d a k i v i
L a a d i ja
L a a d i ja
L a a d i ja
L a a d i ja
L a a d i ja
L a a d i ja
49.28
49.36
49.26
49.29
49.18
49.25
49.20
49.21
49.23 49.22
49.2449.34
49.31 49.28
49.44 49.45
49.4148.81 49.41
49.43 48.78
49.37
49.41
49.43
49.46
49.48 49.50
49.54
49.52 49.45
49.43
49.47
49.48
49.51
49.48
49.42
49.57
49.50
49.35 49.35
49.48 49.51
49.32
4 9 .3
3
4 9 .3
7
4 9 .3
7 4 9 .6
5
4 9 .7
4
4 9 .6
1
4 9 .5
4
4 9 .2
6
4 9 .1 3
4 8 .8
5
4 8 .8
6
4 8 .7
7
4 8 .8
8
4 8 .8
5
4 9 .2
8
4 9 .1 0
A
A
A
A
A A
Reklaam
4 8 .5
6 48.58
4 8 .7
4 A
A
b .p l
47.62
48.55
A
49.27
b e t k i v i
48.48
p õ õ s a d /
48.52
48.84
49.56
49.63
4 9 .3
6
4 9 .4
749.36
49.27
49 .22
4 9 .0
5
49. 06
4 9 .1 3
4 9 .0
2
48.93
48.86 48.93 48.9748.73
48.67
48.72
48.66
49.13
4 9 .0
9
4 9 .2
2 49.16
48.72 4 9 .1
1
4 9 .2
54 9 .1 9
4 9 .1
0
49. 10
4 8 .9
9 4 8 .9
5
48.75
4 9 .0
1
49.16 49.21
49.17
49.48
49.41
49.1 6
49.45
49.3 4
49.3 4
49.35
4 9 .3
1
4 9 .3
6
4 9 .3
2
49.31
49.27
49.35
49.22 49.12
49.15
49.1649.19 49.25
48.98
49.40
48.91
48.87 48.8849.14
48.8749.12
49.16
4 9 .2
8
b e t k i v i
m k
b e t p l a a t
m k
A
b e t k i v i
Tartu-Tiksoja tee
Kill
Kill
Kill
Kill
Kill
Kill
A
A
F.R Kreutzwaldi tn
Kill
A
49.23
4 9 .3
3
4 9 .3
4
49.35 49.32
4 9 .2
6
49.26
4 9 .2
5
49.23
49.18 49.23 49.24 49.22 49.1749.1049.12
49.07
4 9 .2
3
4 9 .4
149 .18
49 .18
49 .3
0
49.0448.9348.89
49.21
49.15
49.04 49.06 49.09
49.18
49.16
49.22 49.27
49.20
49.14 49.16
49.29
49.26
49.34
49.17 49.19
49.2249.17
49.1349.03
49.12
49.05
49.07
49.12
49.27
48.92
49.08 49.00 49.02
49.26
49.20
49.12
49.2249.28
49.1749.20
49.31
49.26
49.34 49.38
49.30
49.20
49.17 49.14
49.21
49.34
49.4449.42
49.33
49.20
49.15
49.17
49.31
49.40
49.32
49.21
49.19 49.17 49.23
49.34
49.42
49.36
49.22
49.25 49.26
49.37
49.45
49.35
49.21 49.2549.24
49.2649.29
49.31 49.32
49.29
49.33
49.32
49.34 49.35 49.33
49.354 9 .2
5
4 9 .0
9
49.31
49.31
49.32 49.28 49.28 49.31
49.34
49.30 49.35
49.34
49.40 49.44
49.36 49.36 49.33 49.30
49.31
49.33
49.35
49.26
49.28 49.18
49.18
Tartu-Tiksoja t ee
A
49.12 49.16 49.21 49.18
49.18
49.18
49.32
49.30 49.30
49.14 49.20 49.22 49.23
49.22
49.24
Kr 49.13 49.14
49.10
4 9 .4
1
4 9 .2
6 4 9 .0
2 4 8 .8
848.82
49.11
49.29
49.12
49.24
49.30
49.14
49.32
49.26
49.33
49.37
49.20
49.17
49.34
49.28
4 9 .2
3
4 9 .0
2
4 9 .1 7
49.30
49.37
49.23 49.33 49.34
49.3 049.2 749.1
8
4 9 .2
0
4 9 .3
3
4 9 .3
3
49.2 9
4 9 .3
8
49.48
49.40
4 9 .4
2
4 9 .4
3
4 9 .4
4
4 9 .3
8
4 9 .6
0
4 9 .3
8
4 9 .5
4 4 9 .5
4
4 9 .4
6
4 9 .5
1 4 9 .5
6
4 9 .4
7
4 9 .5
5
4 9 .4
4 4 9 .5
0 4 9 .5
0 4 9 .5
6
4 8 .7
6
4 9 .3
0 4 9 .3
54 9 .3
0 4 9 .3
0
49.3
49.24
4 9 .1 9
4 9 .2
0
4 9 .1 8
4 9 .18
4 9 .2
8
4 9 .3
0
49.29
49.26
49.12 49.19 49.18 49.08
4 9 .2
4
49.01 49.11 49.14
4 9 .1 0
49.22 49.20 49.08
49.24 49.15
49.26
A
plaat plaat
plaat
A
48.73 49.05
49.09
49.1249.14
49.01
bet plaat bet plaat
kill
A
A A
A
49.22
49.30 49.33
4 9 .4
1
49.3449.33 49.32
49.29 49.18
4 9 .1 5
4 9 .1 9
49.19 49.20
5 0 .0
0
4 9 .9
1
49.53
49.65
49.68
49.89 49.93
49.96 49.96
49.75
49.66
50.04
50.03
50.00 49.96
50.06
50.06
50.02
49.95
49.78
49.65
49.78
4 9 .3
5
49.61
49.55
5 0 .5
2
5 0 .0
8
4 9 .8
0
4 9 .7
9
4 9 .5
9 4 9 .3
1
4 9 .2
9
4 9 .5
2
4 9 .7
7
4 9 .9
0
4 9 .8
4
4 9 .7
5
4 9 .6
4
4 9 .9
2
49.57
49.55
49.52
49.46
49.39
49.34
49.27
49.42
49.40
4 9 .2
0
49.29
49.32
49.35
4 9 .1 5
49.38
49.51
49.57
49.53
49.53
49.49
49.20
49.35
49.52
49.56 49.56
49.48
49.38
49.36
49.27
49.45
49.61
49.63 49.66
49.62
49.78
49.77
49.79
49.73
49.54
49.35
49.37 49.47
49.56
49.45
49.56
49.79
49.58
49.86
49.86
49.51
49.43
5
49.43
4 9 .2
5
49.35 49.33
49.31
4 9 .2
1
49.29
49.25
5 0 .4
3
4 9 .9
8
4 9 .8
2
4 9 .9
5 5 0 .4
95 0 .3
3
4 9 .9
1
5 0 .1 4
4 9 .7
5
4 9 .4
6
4 9 .4
0
4 9 .5
2
49.49 49.42 4
9 .3
9
b.pl
b .p l
+ 1 6 .6
5
A
A
A
A
A
4 8 .8
6
48.77
48.61
48.96
48.5 1
48.68
48.24
4 8 .8
1
48.67
47.29 48.40
4 8 .6
1
48.35
49.13
48.64
4 8 .6
3
4 8 .6
0
48.83
4 9 .0
8
48.53
4 8 .4
8
4 8 .9
6
48.37
46.81
4 8 .6
6
4 8 .7
0
4 8 .7
5
4 8 .8
7
4 8 .8
7
48.77
4 8 .5
3
4 8 .8
9
48.90
4 9 .0
1 48.89
4 9 .4
4
4 8 .6
8
4 9 .0
1
48.47
48.63
48.57
48.46
48.92
49.02
48.54
48.31
48.52
4 8 .7
7
4 9 .3
2
48.50
4 9 .2
8
48.74 48.80
48.96 48.59
48.30
48.67 48.68
48.30 A
49.1749.19
4 9 .0
8 4 9 .0
7 4 9 .0
1 4 8 .9
9 4 8 .9
6
4 9 .0
2 4 9 .0
0
4 8 .9
9
4 9 .0
3
4 8 .9
8
4 9 .0
0
4 9 .1
3
P a l s a t n
abihoone
48.93
48.96
4 8 .8
6
48.75
47.29
48.4 5
4 8 .5
7
46.96
4 8 .5
3
8.23
48.59
46.91
49.00 48.91
49.42
4 9 .5
6
49.47 49 .40
49.39
49.06
49 .6
1
49.01
Kraa v
kraav
kraav
kraav
Kolmandate isi kute kaa
bel
T P
K
T P
T P
T P
T P
T P
T P
49.70
49.64 49.71
49 .6
8
49.73
49.84
49.92
49.7949.7649.7449.72
49.81
49.84
49.53
49.81
49.60 49.69
49.84 49.86
49.72
49.71
49.71
4 9 .5
8
4 9 .5
7
4 9 .5
7
50.00
49.88 49.88
49.88 49.88
49.8649.8449.84 49.82
49.95
49.90 49.94
49.99
49.96
49.67
49.384 9 .2
6
4 9 .3
3
4 8 .4
3
4 8 .1
1
48.44 48.76 48.98
4 9 .1
4
4 9 .5
9 4 9 .5
4 4 9 .1
1
4 8 .8
3
48.35
48.0148.12
47.91
47.74
47.62
47.92
48.51
4 8 .9
0
4 9 .0
8
47.34
4 6 .7
4
4 7 .4
4
47.64 48.02 48.20 48.27
48 .3
7
4 8 .4
7
4 8 .6
4 4 9 .0
7 4 9 .1
2
4 9 .4
3
49 .5
9 49 .6
2
4 9 .2
5 4 8 .7
6
48.41 48.33
48.22 47.73
4 7 .6
2
4 8 .1
6
4 8 .2
6
4 8 .7
4 4 8 .5
2
46.45
4 8 .0
0
4 8 .2
9
48.07
49.59
49.82
47.63
48.03
48.37
4 6 .6
5
48.14
2H E
A
A
Kil
Kil
T o ru
d e o le
m a s o lu
ja k u lg e
m in e t e a d
m a t a
A
T P
49,00
48,50
4 ,0
%
47,22
6 ,0
%
44 ,2 0
6,0%
41 ,20
5 ,0
%
37,00
48 ,7 5
T ä id e ta v a la
R o h e li n e t n
40 Tartu-Tiksoja te e
40 Tartu-Tiksoja te e
Amet: Nimi: Allkiri:
Projekteerija:
EP
Töö nimetus:
Töö Tellija:
Joonise nimetus:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
Indrek Lensment
23.09.2026 -1:1000
perspektiivse juurdepääsu eskiislahendus
Mosso, Tõllu ja Meika kinnistute DP ala
1
Tinter-Pr jekt OÜ Tel. 7 475 333Turu tn 34
50104, Tartu Tegevusluba nr. 853/11019/14028
-
T ä id e ta v a la
T ä id e ta v a la
Variant 1: ringristmik
PA-a22
PA-p1
PA-a3
PA-a4
PA-pPA-m1
PA-a1
PA-m3
PA-m4
PA-m5
PA-m6
PA-m3
PA-p2
PA-p5 PA-p6
PA-m2
PA-p7
PA-a5
4 3 .6
6
k õ rg
u s :
T o ru p e a lt
K a a s : 4 5 .4
7
PE 225 VEETORU 44 ,4 0
48 ,7 0
48 ,7 5
38,80
6 ,0
%
49 .2 0
48 ,0 0
48 ,0 0
46 ,7 5
46 ,5 0
45 ,2 0
41 ,4 0
5 ,0
%
5,0%
5,0%
5,0%
5, 0%
Meelis Kleinson
5,0% 5,0%5,0%
T ä id e ta v a la
T ö ö
m a h tu
d e p iir
T ö ö
m a h tu
d e p iir
T ö ö
m a h tu
d e p iir
Töömahtude pir
T re
p p
T re
p p
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Riigitee nr 40 Tartu-Tiksoja tee km 4,19 ja Roheline tänav ristumiskoha põhiprojekt | 13.11.2026 | 3 | 7.1-1/26/5209-5 | Valjaminev kiri | transpordiamet | OÜ TINTER-PROJEKT |