Lugupeetud Tea Danilov
Täname pöördumise ning võimaluse eest teha ettepanekuid Arenguseire Keskuse 2027. aasta arenguseire teemade kohta.
Isamaa Riigikogu fraktsioon peab oluliseks, et arenguseire aitaks hinnata Eesti ees seisvaid pikaajalisi väljakutseid ning avaks erinevate poliitikavalikute võimalikke mõjusid. Esitame kaalumiseks järgmised teemad, mis võiksid meie hinnangul pakkuda Riigikogule olulist tuge tulevikku vaatavate otsuste tegemisel.
1. Eesti rahvastiku kahanemise ja järelkasvu puudujäägi pikaajaline mõju
Peame oluliseks koostada põhjalik, kuid kompaktne raport Eesti rahvastikuprotsesside ja järelkasvu puudujäägi pikaajalise mõju kohta. Raporti eesmärk oleks aidata mõista sündimuskriisi ulatust ning hinnata selle tagajärgi Eesti eri eluvaldkondadele.
Rahvastikuprognoosi koostamisel võiks ühe olulise alusena kasutada rahvastikuteadlaste Põhimõtte Kojale koostatud analüüsi „Kestlikkust otsides“ ning hinnata kriitiliselt ka Statistikaameti prognoosi eeldusi, eelkõige sündimuse osas.
Raport võiks käsitleda järgmisi teemasid:
• Eesti rahvastikuprotsessid: sündimus, suremus, ränne ja rahvastikuprognoos;
• järelkasvu puudujäägi mõju riigieelarvele ja kohalikele omavalitsustele;
• mõju riigikaitsele ja julgeolekule;
• mõju haridusele ja kultuurile;
• mõju pensionisüsteemile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenustele;
• mõju tööturule ja ettevõtlusele;
• mõju kinnisvara- ja ehitussektorile;
• mõju taristule ja transpordile;
• mõju elukvaliteedile ning avalike teenuste kättesaadavusele.
Töö detailsema kava kokkupanekul on soovitav konsulteerida ka demograafidega ja/või kasutada demograafe raporti retsensentidena. Raport võiks sisaldada allikatele tuginevat analüüsi, erinevaid arengustsenaariume ja järeldusi. Oluline on, et see aitaks ühiskonnal paremini mõista rahvastikukahanemise tagajärgi ning suurendaks valmisolekut investeerida Eesti järelkasvu.
2. Jätkuva massiimmigratsiooni mõju Eesti tulevikule
Uurida jätkuva massiimmigratsiooni pikaajalist mõju Eesti sisejulgeolekule, sotsiaalvaldkonnale, rahvastikuprotsessidele, kultuurile ja rahvusriiklusele. Oluline on analüüsida nende Lääne-Euroopa riikide kogemusi, kus on viimastel aastakümnetel toimunud ulatuslik sisseränne, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Suurbritannia näitel. Uurida tuleks nende riikide tehtud poliitilisi valikuid, saavutatud tulemusi ja ilmnenud probleeme ning hinnata, milliseid järeldusi saab Eesti nende kogemustest teha.
Analüüs peaks käsitlema erinevaid sisserändestsenaariume ning sisserände mahu ja koosseisu mõju Eesti ühiskonna sidususele ning avalike teenuste ja sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkusele. Samuti oleks oluline hinnata, millised on erinevate sisserändepoliitika valikute pikaajalised tagajärjed Eesti riigi ja ühiskonna toimimisele.
3. Kohalike omavalitsuste tulevik: rahastamine, ülesanded ja halduskorraldus
Analüüsida kohalike omavalitsuste rahastamise, ülesannete ja halduskorralduse pikaajalisi arenguvõimalusi ning hinnata erinevate lahendusmudelite mõju omavalitsuste võimekusele, finantsautonoomiale, teenuste kättesaadavusele ja piirkondlikule arengule.
Uuring võiks hõlmata järgmisi küsimusi:
• Kohalike omavalitsuste rahastusmudel: kui suur osa KOVide eelarvest on sisuliselt ette määratud konkreetsete ülesannete täitmiseks ning kui palju jääb omavalitsustele tegelikku otsustusvabadust oma eelarve kasutamisel? Millised oleksid alternatiivsete rahastusmudelite eelised ja puudused?
• Haldusreformi järelmõjud ja võimalikud järgmised etapid: millised on 2017. aasta haldusreformi pikaajalised mõjud ning millised oleksid võimalike järgmiste haldusterritoriaalsete muudatuste tagajärjed? Näiteks millised oleksid mõjud, kui Eestis oleks praeguse 79 kohaliku omavalitsuse asemel 36 või 15 omavalitsust?
• Keskhariduse korraldamine: kuidas peaks jagunema riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus ning rahastamine keskhariduse korraldamisel? Milline korraldusmudel tagaks hariduse kvaliteedi, kättesaadavuse ja koolivõrgu jätkusuutlikkuse?
• Erihoolekandeteenuste korraldamine: kuidas peaks jagunema riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus ning rahastamine erihoolekandeteenuste korraldamisel, et tagada teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus?
• Kriisivalmidus ja kriisiülesannete rahastamine: milliseid ülesandeid peavad kohalikud omavalitsused kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel täitma ning kuidas tagada nende ülesannete püsiv ja piisav rahastamine?
Uuringu eesmärk oleks võrrelda erinevaid võimalikke mudeleid ning hinnata nende mõju kohalike omavalitsuste vastutusele, otsustusvabadusele ja võimekusele täita neile pandud ülesandeid.
4. Eesti bioressursi kasutamise strateegilised valikud
Peame oluliseks ka Arenguseire Keskuse nõukoja arutelul tõstatatud Eesti bioressursi kasutamise strateegiliste valikute teemat. Uuring võiks käsitleda Eesti bioressursi väärindamise võimalusi ja takistusi ning hinnata, kuidas suurendada selle kasutamisest saadavat majanduslikku lisandväärtust. Oluline oleks analüüsida põllumajanduse, metsanduse, toidutootmise, biotööstuse ja energeetika arenguvõimalusi ning nende mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele ja piirkondlikule arengule.
Täname veelkord võimaluse eest arenguseire teemade kujundamises kaasa rääkida. Oleme valmis ettepanekuid vajaduse korral täiendavalt selgitama ja täpsustama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Sibul
Isamaa fraktsiooni aseesimees