| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/4367-2 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Ruhnu AEK OÜ, Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Ruhnu AEK OÜ, Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Laura Sulin (Rahandusministeerium, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Andres Keskpaik
Ruhnu AEK OÜ
Teie 29.10.2026 nr 14-
1/262525/2609099
Meie 16.11.2026 nr 5-1/4367-2
Vastus avaldusele
Lugupeetud Andres Keskpaik
Pöördusite õiguskantsleri poole küsimusega, kas kohaliku omavalitsuse korraldatavas hankes
on õiguspärane võrrelda käibemaksukohustuslasest ettevõtja pakkumust koos käibemaksuga ja
mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtja pakkumust ilma käibemaksuta, kui pakkumuste
hindamise kriteerium on madalaim hind. Õiguskantsler edastas Teie avalduse vastamiseks
Rahandusministeeriumile ning palus selgitada, kuidas tuleb erineva käibemaksukohustuslase
staatusega ettevõtjate pakkumuste võrdlemisel järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
Samuti palus õiguskantsler võtta seisukoha Teie ettepaneku kohta muuta riigihangete
regulatsiooni ning käsitleda küsimust ka alla lihthanke piirmäära jäävate ostude puhul.
Mõistame Teie tõstatatud küsimust, sest ettevõtja seisukohast võib erineva käibemaksu
kohustuslase staatusega pakkujate lõpphindade võrdlemine tunduda ebavõrdne. Järgnevalt
selgitame, miks võib pakkumuste võrdlemine koos käibemaksuga olla õiguspärane ning
milliseid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid peab hankija seejuures järgima.
Riigihangete seadus (RHS) ei nõua pakkumuste hindamisel tingimata käibemaksuta
maksumuse võrdlemist. Hankija võib võrrelda pakkumuste maksumusi koos käibemaksuga, kui
see kajastab hankija tegelikku kogukulu. Läbipaistvuse tagamiseks peab hankija riigihanke
alusdokumentides üheselt määrama, kas pakkumuste hindamisel lähtutakse käibemaksuta
maksumusest või hankija tasutavast kogumaksumusest koos käibemaksuga. Hindamisel tuleb
järgida alusdokumentides ette nähtud metoodikat ja kohaldada seda kõigile pakkumustele
ühetaoliselt. Sellise selgituse on Rahandusministeerium avaldanud riigihangete korduma
kippuvates küsimustes.1
Avaliku sektori asutuse käibemaksukohustuslase staatus ja sisendkäibemaksu mahaarvamise
õigus sõltuvad tema tegevusest ning konkreetse ostu kasutusotstarbest. Käibemaksuseaduse §
29 lõike 1 kohaselt saab sisendkäibemaksu maha arvata ulatuses, milles kaupa või teenust
kasutatakse maksustatava käibe tarbeks. Kui hankija kasutab ostetavat asja või teenust avalike
ülesannete täitmiseks ega kasuta seda maksustatava käibe tarbeks, ei ole tal üldjuhul selle
1 Rahandusministeerium, Riigihanked, KKK, teema „Pakkumus“ teise küsimuse vastus, https://www.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-0#pakkumus.
2
ostuga seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sellisel juhul moodustab käibemaks osa
hankija tegelikust kulust.
RHS § 2 lõike 1 ning § 3 punktide 1, 2 ja 5 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid
säästlikult ja otstarbekalt, tegutsema läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kohtlema ettevõtjaid
võrdselt. RHS § 117 lõike 1 kohaselt hindab hankija pakkumusi majandusliku soodsuse alusel
ning majanduslik soodsus võib sõltuda üksnes pakkumuse hinnast või kulust. Kui käibemaks
jääb hankija kanda, võib käibemaksuta hindade võrdlemine viia selleni, et edukaks
tunnistatakse pakkumus, mille alusel tasumisele kuuluv kogusumma on tegelikult suurem.
Seetõttu võib hankija tegeliku kogukulu, sealhulgas käibemaksuga pakkumuse maksumuse
arvestamine olla kooskõlas rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega.
Võrdse kohtlemise põhimõte ei nõua, et hankija kõrvaldaks pakkumuste võrdlemisel erinevast
käibemaksustaatusest tulenevad majanduslikud erinevused. Ka RHS kommentaarides on
riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) lahendile tuginedes leitud, et hankija ei tohi
säästmise eesmärgil eelistada käibemaksukohustusest vaba pakkujat käibemaksukohustuslasest
pakkujale, eirates võrdse kohtlemise põhimõtet.2 Samas ei tähenda käibemaksukohustuslasena
registreerimata pakkuja madalama lõpphinna alusel edukaks tunnistamine iseenesest tema
õigusvastast eelistamist, kui hindamismetoodika on enne pakkumuste esitamist selgelt kindlaks
määratud ning seda kohaldatakse kõigile pakkumustele ühetaoliselt. Hankija peab kõigile
pakkujatele kohaldama sama, enne pakkumuste esitamist teatavaks tehtud hindamismetoodikat.
Kui alusdokumentide kohaselt võrreldakse hankija tasutavaid lõpphindu, tuleb
käibemaksukohustuslasest pakkuja puhul arvestada hinnale tegelikult lisanduvat käibemaksu
ning mittekäibemaksukohustuslasest pakkuja puhul tema esitatud lõpphinda.
Samas tuleb arvestada, et käibemaksukohustuslasest ja mittekäibemaksukohustuslasest
ettevõtja kulustruktuur ei ole ühesugune. Käibemaksukohustuslasel võib olla õigus ettevõtluses
kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaks maha arvata. Mittekäibemaksukohustuslasel
sellist õigust ei ole ning tema ostudelt tasutud käibemaks jääb tema kulude hulka ja võib
kajastuda pakkumuse hinnas. Seetõttu ei saa eeldada, et pakkumuste lõpphindade erinevus
vastab automaatselt kogu käibemaksumäärale.
Ettevõtjate erinev konkurentsipositsioon ei tulene seega üksnes riigihangete regulatsioonist,
vaid ettevõtjate erinevast käibemaksukohustuslase staatusest ja sellega seotud õigustest ning
kohustustest. Samasugune erinevus võib avalduda ka väljaspool riigihanget toimuvates
tehingutes. Riigihangete regulatsiooni ülesanne ei ole neid maksukorralduslikke erinevusi
kõrvaldada, vaid tagada, et hankija võrdleb pakkumusi ette kindlaks määratud, läbipaistva ja
kõigile pakkujatele ühetaoliselt kohaldatava metoodika alusel.
VAKO on lahendis 207-17/192668 tähelepanu juhtinud ka sellele, et pakkujal võib lepingu
täitmise käigus tekkida kohustus registreerida end käibemaksukohustuslasena. Lahendi
kohaselt hinnati pakkumusi käibemaksuta maksumuse alusel. Käibemaksukohustuslasena
registreerimata vaidlustaja leidis, et tema pakkumus on hankija jaoks soodsam, sest tema
hinnale käibemaksu ei lisandu. Vaidlustuskomisjon ei pidanud seda argumenti konkreetses
asjas põhjendatuks, kuna pakkumuse maksumust arvestades oleks pakkujal tekkinud lepingu
täitmise käigus käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus ning ta oleks pidanud
pärast registreerimist lisama hankijale esitatavatele arvetele käibemaksu. Lahend näitab, et
pakkuja käibemaksukohustuslase staatuse mõju pakkumuse lõpphinnale tuleb hinnata
2 RHS § 3, kommenaar 73 – Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad Mari Ann Simovart, Mart Parind, Erki Fels. Juura: 2025. Viide lahendile VAKO 06.11.2020, 209-20/225529, p-d 10 ja 12.
3
konkreetse lepingu asjaolusid arvestades ning registreerimata pakkuja ei pruugi jääda sellesse
staatusesse kogu lepingu täitmise ajaks.3
Õiguskantsler viitas oma kirjas ka sellele, et RHS-i muutmise seaduse eelnõu kohta esitatud
arvamuses tehti ettepanek sätestada, et teenuste hankimisel hinnataks
käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust käibemaksuta, kui pakkumuse esitab ka
ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Eelnõu kooskõlastamisel jäeti see ettepanek
arvestamata. Leiame jätkuvalt, et RHS-i täiendamine ettepanekus kirjeldatud viisil ei oleks
otstarbekas. Hankijate käibemaksukohustuslase staatus ja sisendkäibemaksu mahaarvamise
õigus võivad erineda ning jäik nõue võrrelda alati käibemaksuta hindu ei pruugiks kajastada
hankija tegelikku kulu ega tagada rahaliste vahendite säästlikku kasutamist. Samuti ei
kõrvaldaks selline muudatus ettevõtjate erinevast staatusest tulenevaid erinevusi, mis esinevad
ka väljaspool riigihankeid. Piisavaks tuleb pidada kehtivat nõuet, et hankija määrab hindamise
aluse enne pakkumuste esitamist selgelt kindlaks ning kohaldab seda kõigile pakkumustele
ühetaoliselt.
Eeltoodud põhimõtted kehtivad ka alla lihthanke piirmäära jäävate ostude puhul. Kuigi sellise
ostu tegemiseks ei ole üldjuhul vaja korraldada lihthankemenetlust, on tegemist riigihankega
ning hankija peab järgima RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ostu maksumust ja laadi
arvestades proportsionaalses ulatuses. Kui hankija küsib pakkumusi mitmelt erineva
käibemaksukohustuslase staatusega ettevõtjalt, peab hinnapäringust või muust ostu
alusdokumendist selguma, kas võrreldakse käibemaksuta maksumusi või hankija tasutavaid
lõpphindu. Valitud meetodit tuleb kohaldada kõigile pakkumustele ühetaoliselt ning võrdluse
alust ei või pärast pakkumuste saamist muuta.
Kokkuvõttes võib hankija võrrelda käibemaksukohustuslasest ja
mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtja pakkumuste lõpphindu, kui käibemaks moodustab
hankija tegeliku kulu, selline hindamisviis on enne pakkumuste esitamist alusdokumentides
selgelt kindlaks määratud ning seda kohaldatakse kõigile pakkumustele ühetaoliselt. Erinevast
käibemaksukohustuslase staatusest tulenev erinevus ei tähenda sellisel juhul iseenesest võrdse
kohtlemise põhimõtte rikkumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Kirsipuu
eelarvepoliitika asekantsler
kantsleri ülesannetes
Laura Sulin 5342 1825
Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei
3 VAKO 09.01.2018, 207-17/192668, p 14.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|