ELi riigihangete määruse eelnõu (COM(2026) 590) mõjuanalüüs ja EKTL seisukohad
10.11.2026
Euroopa Komisjon on algatanud riigihangete määruse eelnõu läbirääkimised ja on selle jaoks küsinud liikmesriikidelt seisukohti. Eestis vastutab seisukoha edastamise eest Rahandusministeerium.
Eelnõu ei puuduta otseselt kaitsehankeid, kuid mõjutab EKTL liikmeid kolmel moel. Esiteks kahesuguse kasutusega toodete ja turvalahenduste tsiviilhangetes (PPA, Päästeamet, taristu ja elutähtsate teenuste osutajad). Teiseks Euroopa eelistuse ja päritolureeglite kaudu, mis on Komisjoni sõnul mudel ka tulevastele sektoriaktidele. Kolmandaks kaudselt, sest samal ajal valmib kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete (töö-, asjade- ja teenuselepingu) menetluste direktiivi (2009/81/EÜ) uus redaktsioon.
Kohaliku tööstuse kaasamise seisukohast on eelnõu soodne: määravaks kriteeriumiks saab hinna-kvaliteedi suhe, käibe- ja kogemusnõudeid piiratakse, osadeks jaotamist ja turukonsultatsioone soodustatakse ning tekib uus innovatsiooni hankimise menetlus. Riskid on Euroopa eelistuse vabatahtlikkus ja ebaühtlane kasutus, Komisjonile antav suur delegeeritud pädevus ning see, et riiklik (Eesti) eelistus jääb jätkuvalt keelatuks ehk kasu saab Euroopa, mitte tingimata Eesti tootja.
EKTLi seisukoht on, et toetame suunda, kuid peame vajalikuks, et julgeoleku, varustuskindluse ja hoolduse/järelteeninduse kriteeriume saaks praktikas kasutada, VKE-de juurdepääs oleks tegelikult tagatud ning kaitsehangete akt ei kopeeriks tsiviilakti lahendusi mehaaniliselt.
Eelnõu kokkuvõte
Komisjon esitas ettepaneku COM(2026) 590 9. septembril 2026. Kolm seni kehtuvat direktiivi asendatakse ühe otsekohalduva määrusega. Kohaldamine algab kaks aastat pärast jõustumist.
Teema
Mis muutub
Õigusakti vorm
Määrus, mitte direktiiv – riigihangete seaduse (RHS) rahvusvahelise piirmäära ülene osa asendub otse ELi reeglitega, riiklik „kuldamine“ kaob
Menetlused
Kolm põhimenetlust: avatud, dünaamiline ja innovatsioonimenetlus; läbirääkimised lubatud kõigis
Hindamine
Parim hinna-kvaliteedi suhe on põhireegel („comply or explain“), kvaliteedi miinimumkaal 30% (töömahukates lepingutes 50%)
Kvalifitseerimine
Ülemäärased käibenõuded piiratud; varasema avaliku sektori kogemuse nõue lubatud vaid põhjendatult
Allhange
Kogu lepingu edasiandmine keelatud; pakkuja peab avaldama allhanke osa ja allhankijad
Julgeolek ja vastupidavus (II jaotise 4. ptk)
Hankija peab hindama julgeolekuriske; lepingu lõpetamine ja pakkuja kõrvaldamine julgeolekukaalutlustel ka täitmise ajal; varustuskindluse nõuded kriitiliste üksuste lepingutes
Euroopa eelistus (II jaotise 5. ptk)
Hankija võib piirata osalemist, nõuda ELi/kaetud päritolu miinimumosa või anda hindamiseelise; Komisjon võib ELi huvides konkreetsed hanked mitte-kaetud riikidele sulgeda
Kaetud riigid
EL, GPA osalised ja ELiga kaubanduslepingu sõlminud riigid (lepingu tingimustel), sh hankelepinguga kandidaatriigid
Teadus- ja arendusteenused
Välja arvatud (sh eelkaubanduslik hange) – reguleeritakse eraldi Euroopa innovatsiooniaktiga
Digitaalne ökosüsteem
Elektrooniline kõlblikkusteenus ja ettevõtte digiprofiil („ühekordsuse põhimõte“), riiklikud hankeandmeruumid
Kaitse- ja julgeolekuhanked jäävad määrusest välja ning neid reguleerib edasi direktiiv 2009/81/EÜ; samuti ei mõjuta määrus SAFE ega EDIRPA ühishankeid.
Mõju kohaliku tööstuse kaasamisele
Eesti tootja võidab eelkõige protsessireeglitest (kvaliteet, väiksemad kvalifikatsioonilävendid, osad), mitte päritolueelistusest. Euroopa eelistus kaitseb Euroopa turgu, kuid Eesti ettevõtte jaoks on konkurendid tihti teised ELi ettevõtted.
Valdkond
Võimalus Eesti tööstusele
Risk
Hinna-kvaliteedi suhe põhireeglina
Kvaliteet, hooldus, tarneaeg ja elutsükli kulu loevad; odavaim pakkumine ei võida automaatselt
„Täida või selgita“ erand võib jätta praktika hinnapõhiseks; subjektiivse hindamise vaidlusrisk
Julgeoleku- ja varustuskindluse kriteeriumid
Saab hinnata varustuskindlust, küberturvet, kolmandate riikide mõju, mis on tugev argument läheduses oleva tootja kasuks
Ainult asukohal põhinev eelistus rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet
Euroopa eelistus
Saab välistada mitte-kaetud riikide (nt Hiina) tooted ja komponendid kahesuguse kasutusega ja kriitilise taristu hangetes
Hankijale vabatahtlik (Komisjon võib delegeeritud aktiga muuta kohustuslikuks); väiksemate hankijate haldusvõimekus on piiratud; GPA ja kaubanduslepingu riigid (nt USA, UK, Korea) on kaetud ulatuses ELi pakkujatega võrdsed
Päritolureeglid
Ühtsed reeglid kogu ELis, kontroll kõlblikkusteenuse kaudu
Komponenditasandi päritolu tõendamine on VKE-le koormav; tarneahelate kaardistamise kulu
Osadeks jaotamine
Osadeks jaotamist tuleb aktiivselt kaaluda; liikmesriik võib kehtestada rangemad reeglid
Põhjenduste järgi tuleb jaotamist üksnes aktiivselt kaaluda; suurtes lepingutes jääb VKE tõenäoliselt allhankijaks
Käibe- ja kogemusnõuete vähendamine
Noored ja kasvavad ettevõtted (sh idufirmad) pääsevad ligi suurematele hangetele
–
Allhanke läbipaistvus
Allhankijad on nähtavad, kiirem maksmine tarneahelas
Põhjendused rõhutavad kiiret maksmist ka tarneahelas, kuid otsemaksmist allhankijale seletuskiri ei maini; kohaliku allhanke nõue oleks keelatud
Innovatsioonimenetlus
Lahendus arendatakse ja ostetakse ühe menetlusega, ilma uue hanketa
Intellektuaalomandi reeglid (II jaotise 3. ptk) tuleb artiklite tasandil üle vaadata; T&A-teenused eraldi aktis: kaks paralleelset raamistikku
Turukonsultatsioonid
Standardne ettevalmistusvahend; tööstus saab hankeid varakult kujundada
Võivad soosida suuremaid tegijaid, kellel on ressurss osaleda
Otsekohaldatavus
Ühtsed reeglid teistes liikmesriikides – lihtsam eksportida ELi hangetele
Eesti ei saa enam ise RHSiga kohandada; uuendusi saab teha vaid ELi tasandil
Komisjoni delegeeritud aktid
Komisjon võib kehtestada kohustuslikud julgeolekunõuded või sulgeda hankeid
Liikmesriigi ja tööstuse sõnaõigus väheneb; ettenägematus
EKTL liikmeid puudutab see praktikas tsiviilhangete puhul, näiteks kriitilise taristu kaitse, side- ja küberlahendusi, piiri- ja taristu seire. Kaitse- ja julgeolekualased hanked jäävad 2009/81/EÜ ja ELTL art 346 alla.
Komisjon nimetab määrust mudeliks kõigile tulevastele päritolupõhistele eelistusreeglitele. See tähendab, et 2009/81/EÜ täisrevisjon kasutab tõenäoliselt samu definitsioone ja printsiipe. Seetõttu tasub EKTLi seisukohtades arvestada asjaoluga, et need kataksid ka kaitse- ja jugeolekualaste riigihangete reeglite muutmist.
Euroopa Komisjoni tööprogrammis on kaitse- ja tundlike julgeolekuhangete lihtsustamise ettepanek 2026. aastal.
EKTL seisukoht:
EKTL toetab üleminekut hinna-kvaliteedi suhtele, julgeoleku ja varustuskindluse arvestamist ning Euroopa eelistuse ühtset raamistikku.
1. Innovatsioonimenetlus. Toetame innovatsioonimenetluse sisse viimist ning innovaatiliste lahenduste hankimise lihtsustamist. Intellektuaalomand võiks vaikimisi jääda arendajale ning hankija saada kasutusõiguse. Innovatsioonimenetlus ja Euroopa innovatsiooniakti T&A-hanked peavad sujuvalt ühenduma.
◦ Põhjendus: Innovatsioonimenetlus lubab arendatava süsteemi ostu ilma uue hanketa (p 20–21), kuid T&A-teenused, sh eelkaubanduslik hange, on eraldi aktis. Kui intellektuaalomand läheb hankijale, ei saa ettevõte lahendust eksportida ega skaleerida.
2. Kaitsehangete eraldiseisvus. Kaitse- ja tundlikud julgeolekuhanked peavad jääma 2009/81/EÜ ja ELTL art 346 alla. Tsiviilmääruse „kaetud riigi“ loogikat ei tohi kaitsehangetesse automaatselt üle kanda.
◦ Põhjendus: Seletuskirja järgi on määrus mudel kõigile tulevastele päritolupõhistele eelistusreeglitele. GPA ei hõlma üldjuhul sõjalisi hankeid ja 2009/81/EÜ ei anna kolmandate riikide pakkujatele õigusi. Otsene ülevõtmine võib halvendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.
3. Selge piir tsiviil- ja julgeolekuhangete vahel. Palume määruses või Komisjoni juhendis selgelt kirjeldada kriteeriume, millal siseturvalisuse, piirivalve ja kriitilise taristu kaitse alased hanked kuuluvad ühe või teise direktiivi alla.
◦ Ebaselge piir toob vaidlusi ja viivitusi just nende hankijate juures (PPA, Päästeamet, taristuettevõtted), kes on EKTL liikmete olulised kliendid.
4. Julgeoleku- ja varustuskindluse kriteeriumid. Palume näiteid, kuidas hinnata hoolduse, remondi ja järelteeninduse võimekust kriisiolukorras ning tarneahela läbipaistvust.
◦ Põhjendus: P 42 nimetab julgeolekut ja vastupidavust kvaliteedikriteeriumina ning p 40 lubab ka kaudset seost lepingu esemega. Hooldusvõimekus kriisis mõjutab otseselt ostetava toote kasutatavust. Ilma näideteta jäävad otsused vaidlusriski kartuses hinnapõhiseks.
5. Euroopa eelistus kriitilistes valdkondades vaikimisi. Kahesuguse kasutusega toodete, droonide, sensorite, side- ja küberlahenduste ning kriitilise taristu hangetes võiks mitte-kaetud päritolu välistamine olla vaikimisi reegel, millest hankija saab põhjendatult loobuda (nt konkurentsi puudumisel või ebamõistliku hinna korral).
◦ Põhjendus: Avalikus konsultatsioonis toetas üle 80% vastajatest Euroopa eelistust strateegilistes sektorites. Komisjon võib eelistuse niikuinii tulevikus kohustuslikuks muuta (p 60) ning selgem on valdkonnad määrata määruses endas.
6. Päritolu tõendamine VKE-sõbralikuks. Palume komponentide päritolu tõendamisel arvestada väikeettevõtte võimekusega kaardistada kogu tarneahela päritolu.
7. VKE-de juurdepääs. Säilitada vähemalt praegune kohustus põhjendada, miks hanget osadeks ei jagata (division into lots).
◦ Põhjendus: Euroopa Kontrollikoja hinnangul on VKE-de ja piiriülene osalus piiratud ning ühe pakkumusega hangete osakaal kasvanud. Eelnõu põhjenduste järgi tuleb jaotamist üksnes aktiivselt kaaluda (p 43).
8. Komisjoni delegeeritud pädevuse piiramine. Hangete sulgemine, kohustuslikud julgeolekunõuded ja kaetuse muutmine peavad toimuma liikmesriikide tugeval osalusel ja tööstusega konsulteerides.
◦ Põhjendus: P 60 annab Komisjonile õiguse muuta kaetuse definitsiooni, kehtestada kohustuslikke julgeolekunõudeid ja muuta vabatahtlikud piirangud kohustuslikuks. Need on suure mõjuga otsused mille puhul peab säilima tavaline seadusandlik menetlus.
9. Ettevõtete digiprofiili andmeturve. Ettevõtte digiprofiil peab vähendama halduskoormust. Kaitsetööstuse ettevõtete tundlikud andmed (omanikud, allhankijad, võimekused) vajavad juurdepääsupiiranguid.
◦ Põhjendus: P 15 näeb kaitsemeetmeid ette vaid isikuandmetele. P 55 tunnistab, et hankeandmed on tundlikud ja kolmandate riikide huviobjekt, sama kehtib ettevõtete profiilide kohta.
10. Üleminek ja hankijate võimekus. Kaheaastane üleminekuaeg on vajalik. Eesti peaks juba praegu kavandama hankijate koolitust kvaliteedi- ja julgeolekukriteeriumide kasutamiseks.
◦ Põhjendus: Hinnapõhine hindamine on Komisjoni hinnangul endiselt levinud; uued kriteeriumid annavad tulemust ainult siis, kui hankijad neid julgevad kasutada. Riigihangete seadust on Eestis ka 2026. aastal muudetud, mistõttu ootab hankijaid lühikese ajaga kaks muudatust.
Kokkuvõte
Eesti kaitsetööstuse kaasamise seisukohast on EL riigihangete määruse eelnõu soodne. EKTLi seisukoht on, et toetame määruse edasiarendamist, eriti innovatsioonimenetluse sisse viimist. Samas peame vajalikuks, et selle eelnõu piirid ja katvus oleks selgelt kirjeldatud, varustuskindluse ja hoolduse/järelteeninduse kriteeriume saaks praktikas täita, VKE-de juurdepääs oleks tegelikult tagatud ning et tulevikus loodav kaitsehangete eelnõu ei kopeeriks selle eelnõu lahendusi mehaaniliselt.
Allikad
• Euroopa Komisjon COM(2026) 590 ja lisad https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/proposal-regulation-public-contracts-and-concessions_en
• Euroopa Parlamendile ja Euroopa Nõukogule esitatud eelnõu tekst koos seletuskirjaga (12969/26) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12969-2026-INIT/en/pdf
• Eelnõude Infosüsteem: Arvamuse edastamine ELi riigihangete määruse eelnõu kohta. https://eelnoud.valitsus.ee/main#XAqXUT9m