| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.2-10/26-220/280-11 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud |
| Toimik | 12.2-10/26-220 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Telia Eesti AS, Riigi Tugiteenuste Keskus , Tele2 Eesti Aktsiaselts |
| Saabumis/saatmisviis | Telia Eesti AS, Riigi Tugiteenuste Keskus , Tele2 Eesti Aktsiaselts |
| Vastutaja | Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
<
OTSUS
Vaidlustusasja number
219-26/312259
Otsuse kuupäev 16.11.2026
Vaidlustuskomisjoni liige Maria Alajõe
Vaidlustus Telia Eesti AS-i vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse
riigihankes „Keskne riigihange mobiiltelefoni- ja
andmeside teenuse ostmiseks“ (viitenumber 312259)
hankija otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks Tele2
Eesti Aktsiaseltsi pakkumus
Menetlusosalised
Vaidlustuse läbivaatamine
Vaidlustaja, Telia Eesti AS, esindaja Kristi Rohtmets
Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Evelin
Karindi-Kask
Kolmas isik, Tele2 Eesti Aktsiaselts, esindaja Riina Karro
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel
1. Jätta vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta Telia Eesti AS-i vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne (10) päeva jooksul
otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 06.08.2026 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris
(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Keskne riigihange mobiiltelefoni- ja
andmeside teenuse ostmiseks“ (viitenumber 312259) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi
kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) sh tehnilise kirjelduse
(edaspidi TK).
2 (13)
2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 09.10.2026, esitasid pakkumused Elisa Eesti AS, Telia
Eesti AS ja Tele2 Eesti Aktsiaselts. Hankija tunnistas 09.10.2026 otsusega vastavaks ja edukaks
Tele2 Eesti Aktsiaseltsi pakkumuse.
3. 19.10.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Telia
Eesti AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada vastavaks ja
edukaks Tele2 Eesti Aktsiaseltsi (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.
4. Vaidlustuskomisjon teatas 27.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/219 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 30.10.2026 ja neile vastamiseks 04.11.2026. Vaidlustuskomisjoni
määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks
esitasid täiendava seisukoha Hankija ja Kolmas isik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Telia Eesti AS, põhjendab vaidlustust kokkuvõtlikult järgmiselt.
5.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused on õigusvastased.
Kolmanda isiku pakkumus ei vasta vähemalt TK p-des 6.32, 6.33, 6.35, 7.7, 9.5, 10.3 ja 29
sätestatud nõuetele ning oleks tulnud RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata.
5.2. RHAD dokumendi „Lisateave“ p 3.2 kohaselt peab pakkumus vastama RHAD-is sätestatud
tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt.
Pakkumuses esitatud andmed peavad võimaldama Hankijal kontrollida nende vastavust
RHAD-is sätestatud tingimustele. Vastavustingimuste kohaselt võttis pakkuja pakkumuse
esitamisega üle kõik RHAD-s esitatud tingimused ning kinnitas, et tema pakutav teenus vastab
lepingu sõlmimise ajaks kõigile RHAD-is sätestatud tingimustele. Nõudele vastamiseks tuli
valida raadionupul „Jah/Ei“. Hankija ei nõudnud pakkumuse koosseisus eraldi tehnilise
kirjelduse või muu tehnilise dokumentatsiooni esitamist.
5.3. Kolmas isik pidi seega olema pakkumuses andnud kõigi TK nõuete täitmise kohta jaatava
kinnituse, kuna eitava vastuse korral oleks pakkumus olnud RHAD-ile mittevastav. Kolmanda
isiku avalikult kättesaadavast teenuseinfost nähtub aga, et vähemalt osa vaidlusaluseid
teenuseid ei pakuta TK-s nõutud kujul. See seadis Kolmanda isiku üldise vastavuskinnituse
õigsuse objektiivselt kahtluse alla.
5.4. TK käsitleb mobiilset andmesidet teenusena, mille puhul peab p 6.32 kohaselt olema
toetatud parim andmeside võimekus, sh rändluses, ning p 6.28 kohaselt peab Euroopa Liidus
kasutatav andmesidemaht olema kasutatav rändluses. Hinnavormis nõudis Hankija eraldi hinna
esitamist 500 staatilisele avalikule IP-aadressile. TK-st ei nähtu, et staatilise IP-aadressi teenus
oleks mõeldud kasutamiseks üksnes Eestis või et selle funktsionaalsus võiks rändluses olla
piiratud. Kui Hankija on soovinud teenuse territoriaalset ulatust piirata, on ta seda teinud
sõnaselgelt. Näiteks TK p 6.34 kohaselt peab VoLTE olema toetatud ja kasutatav Eesti siseselt.
Staatilise IP-aadressi teenusele sellist territoriaalset piirangut kehtestatud ei ole.
Kolmanda isiku avalikult kättesaadava teenuseinfo kohaselt ei olnud tema pakutavat staatilise
avaliku IP-aadressi teenust võimalik kasutada välismaal. Seega esines vastuolu Kolmanda isiku
avalikult kirjeldatud teenuse ja pakkumuses antud üldise vastavuskinnituse vahel. Kui Kolmas
isik kavatses TK nõude täita tema avalikult kirjeldatud standardteenusest erineva
hankespetsiifilise lahendusega, pidi sellise lahenduse olemasolu olema pakkumuse põhjal või
Hankija tehtud vastavuskontrolli käigus tuvastatav. Hankija otsusest sellist kontrolli ei nähtu.
Asjaolu, et Hankija küsis hinda 500 staatilisele IP-aadressile, kinnitab, et tegemist ei olnud
marginaalse lisateenusega, vaid Hankija jaoks olulise funktsionaalsusega.
3 (13)
5.5. TK p 10.3 kohaselt peab SIP-trakti ühendus võimaldama kasutada SIP TLS võtmega
krüpteeringut. Kolmanda isiku avalikult kättesaadavas SIP-trunk teenuse kirjelduses oli teenus
kirjeldatud standardse SIP lahendusena ning sellest ei nähtunud nõutud SIP TLS krüpteeringu
kasutamise võimalust. Seetõttu esines alus kahelda, kas Kolmanda isiku jaatav vastavuskinnitus
oli TK p 10.3 osas õige. Kui nõude täitmine tugines avalikus teenusekirjelduses kajastamata
erikonfiguratsioonile või hankespetsiifilisele lahendusele, pidi selle olemasolu olema Hankijal
pakkumuse vastavuse kontrollimisel võimalik tuvastada.
5.6. TK p 9.5 kohaselt peab pakkuja arveldussüsteem võimaldama ühe SIP-trakti kasutamisel
erinevate asutuste eraldi arveldamist kokkuleppes määratud numbrite ulatuses. Kolmanda isiku
avalikust teenuseinfost ei nähtunud TK p-s 9.5 kirjeldatud arveldusmudeli olemasolu. Üksnes
vastava funktsionaalsuse avalikus teenusekirjelduses puudumine ei tõenda selle puudumist,
kuid tegemist on spetsiifilise arveldusvõimekusega, mistõttu tuli kontrollida, kas Kolmanda
isiku pakkumus sisaldas üldisest jaatavast kinnitusest täpsemat teavet selle nõude täitmise
kohta. Mitme eraldiseisva SIP-trakti kasutamine ei oleks TK p-s 9.5 nõutud lahendusega
samaväärne, kuna nimetatud nõude eesmärk on võimaldada erinevatel asutustel kasutada ühist
SIP-trakti ja kõnekanalite ressurssi, säilitades samal ajal asutusepõhise arveldamise.
5.7. TK p 6.33 kohaselt peab Hankija peakasutajal olema võimalik määrata, milliseid
lisateenuseid kasutaja võib asutuse nimel kasutada, sh näeb nõue ette olukorra, kus Hankija ei
tasu kasutaja eest Mobiil-ID teenuse eest. Kolmanda isiku avalikult kättesaadavast
teenuseinfost ei nähtunud võimalust suunata Mobiil-ID teenuse tasu kasutaja era-arvele ega
teha Hankija poolt nõutud eristust. Kui Kolmas isik kavatses nõude täita avalikult kirjeldatud
lahendusest erineva arveldus- või haldusmudeli kaudu, pidi vastav lahendus olema
pakkumusest või Hankija tehtud vastavuskontrollist tuvastatav.
5.8. Kolmanda isiku avalikust teenuseinfost ei nähtunud ka TK p-s 6.35 nõutud VoWiFi
rahvusvahelist kasutatavust ega TK p-s 7.7 nõutud e-posti SMS-ina edastamise teenust. Kuigi
asjaolu, et konkreetset funktsionaalsust avalikus teenusekirjelduses ei nimetata, ei tõenda
iseenesest selle puudumist, andis sellise teabe puudumine aluse kontrollida, kas ja millise
lahendusega Kolmas isik RHAD-is sõnaselgelt kehtestatud nõuded täidab.
5.9. TK üldosa p 29 kohaselt pidi pakkuja esitama pakkumuses oma 24/7 tehnilise toe
kontaktandmed, sealhulgas vähemalt e-posti aadressi ja telefoninumbri. Tegemist ei olnud
üksnes tehnilise võimekuse kohta antava kinnitusega, vaid konkreetsete andmetega, mille
esitamist Hankija nõudis pakkumuse koosseisus. Kui Kolmas isik neid kontaktandmeid
pakkumuses ei esitanud, tuli Hankijal eraldi hinnata, kas nende hilisem esitamine kujutaks
endast üksnes olemasoleva teenuse kontaktandmete täpsustamist või pakkumuses puudunud
teabe lisamist. Üldine jaatav vastavuskinnitus ei asenda konkreetsete andmete esitamise nõuet.
5.10. Kõik TK nõuded olid pakkujatele kohustuslikud ning RHAD ei võimaldanud pakkujatel
valida, milliseid nõudeid täidetakse, ega pakkuda TK-s nõutust erinevaid alternatiivseid
lahendusi. Hankija pidi seetõttu RHS § 114 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollima, kas Kolmanda
isiku pakkumus vastab RHAD-is kehtestatud nõuetele.
Vaidlustus ei põhine seisukohal, et Hankija oleks pidanud juba RHAD-is nõudma iga tehnilise
nõude täitmise kohta eraldi tehnilisi dokumente või tõendeid. Hankija võib üldjuhul tugineda
pakkuja kinnitusele, kui asjaolu tõendamiseks ei ole nõutud eraldi dokumentide esitamist.
5.11. Hankija õigus tugineda pakkuja kinnitusele ei tähenda siiski, et sellist kinnitust saaks
käsitada ümberlükkamatu tõendina. Kinnitusele saab tugineda seni, kuni puuduvad objektiivsed
asjaolud, mis seavad selle õigsuse kahtluse alla. Pakkuja enda avaldatud teenuseinfo, mille
kohaselt nõutud kasutusviis ei ole võimalik või teenust pakutakse TK-s nõutust kitsamas
ulatuses, kujutab endast asjaolu, mille Hankija pidi pakkumuse vastavuse kontrollimisel
lahendama.
5.12. Üldine „Jah“ vastus ei võimalda lugeda pakkumuse osaks mis tahes tehnilist lahendust,
4 (13)
mille pakkuja võib pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva valida. Kui Kolmanda isiku vastavus
RHAD-le sõltus avalikult kirjeldatud standardteenusest erinevast tehnilisest lahendusest, pidi
sellise lahenduse olemasolu olema objektiivselt kontrollitav. Vastupidine käsitlus võimaldaks
pakkujal kujundada pakkumuse tehnilist sisu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva.
5.13. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta vähemalt vaidlustuses nimetatud TK nõuetele ning
Hankija otsus tunnistada pakkumus vastavaks on seetõttu õigusvastane. Kuna RHS § 114 lg 1
kohaselt ei osale tagasilükatud pakkumuse esitanud pakkuja edasises hankemenetluses, on
õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.
Alternatiivselt, kui Kolmas isik teadis pakkumuse esitamisel, et tema olemasolev teenus
nõuetele ei vasta ning pakkumus ei sisaldanud nõuetele vastavat erilahendust, tuli Hankijal
hinnata RHS § 95 lg 4 p-s 10 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemist seoses vale või eksitava
teabe esitamisega.
Vaidlustaja 30.10.2026 täiendav seisukoht
5.14. Hankija ja Kolmanda isiku vastustes esitatu ei lükka vaidlustuse põhjendatust ümber.
Vaidlustaja ei heida Hankijale ette kinnitustel põhineva vastavuskontrolli kasutamist ega seda,
et Hankija ei nõudnud iga TK nõude kohta eraldi tõendit. Vaidluse keskmes on küsimus, kas
Kolmanda isiku kinnitused olid sisuliselt õiged. Jaatav kinnitus ei muuda pakkumuse vastavust
ümberlükkamatuks. Hankija õigus kinnitusele tugineda eeldab, et kinnitus vastab tegelikkusele.
Vaidlustusmenetluses ilmnenud teave on asjakohane selle hindamisel, kas Hankija otsuse
faktiline eeldus Kolmanda isiku kinnituste õigsuse kohta oli õige.
5.15. Teenuse RHAD-ile vastavuse tähtaja sidumine hankelepingu sõlmimise ajaga ei muuda
TK nõudeid üksnes tulevasteks hankelepingu täitmise tingimusteks. Pakkumuse esitamisel pidi
Kolmandal isikul olema olemas nõude täitmiseks vajalik ja RHAD-s ettenähtud tähtpäevaks
rakendatav tehniline lahendus või võimekus.
Tulevane vastavustähtpäev määras aja, millal nõuetele vastav teenus pidi olema Hankijale
rakendatud, kuid ei võimaldanud pakkujal pakkumuse esitamise järel alles välja töötada nõude
täitmiseks vajalikku võimekust. Kui Hankija soovis lubada konkreetse funktsionaalsuse
loomiseks pakkumuse esitamise järgset arendusperioodi, nägi RHAD selleks ette eraldi tähtaja.
Sellist arendusaega ei saa ilma RHAD-st tuleneva aluseta üle kanda teistele kohustuslikele TK
nõuetele.
5.16. Hankija käsitleb Kolmanda isiku veebilehel avaldatud teavet vastuoluliselt. Ühelt poolt
peab Hankija veebilehe teenuseinfot jaatavate kinnituste kontrollimisel ebaoluliseks, kuid
teisalt tugineb samal veebilehel avaldatud kontaktandmetele, põhjendades TK p-s 29 nõutud
kontaktandmete pakkumuses puudumise ebaolulisust. Sama pakkuja avalik teave ei saa olla
asjakohane pakkumuses puuduva teabe asendamiseks, kuid ebaoluline olukorras, kus see seab
jaatava vastavuskinnituse õigsuse kahtluse alla.
5.17. TK p-s 29 nõutud tehnilise toe kontaktandmete pakkumuses esitamata jätmine on
iseseisev kõrvalekalle RHAD-st. Üldine jaatav vastavuskinnitus ei asenda kohustust esitada
pakkumuses sõnaselgelt nõutud konkreetsed andmed ning Kolmanda isiku veebilehel avaldatud
üldised kontaktandmed ei muutunud automaatselt tema pakkumuse osaks.
Ka veebilehel avaldatud andmed ei kinnita TK p-s 29 nõutud 24/7 tehnilise toe telefonikontakti
olemasolu. Kolmanda isiku ärikliendi klienditoe lühinumbri 1205 teenindusajaks on märgitud
tööpäeviti kell 9.00–17.00. Seetõttu ei kõrvalda Hankija üldine viide veebilehel
kättesaadavatele kontaktandmetele pakkumuses esinenud puudust.
5.18. Staatilise avaliku IP-aadressi teenuse kasutatavus rändluses tuleneb TK p-de 6.19, 6.28 ja
6.32 koosmõjust ning asjaolust, et hinnavormis eraldi hinnastatud staatilise IP teenusele ei ole
seatud territoriaalset piirangut. Hankija on teiste teenuste puhul territoriaalseid piiranguid
sõnaselgelt sätestanud, mistõttu ei saa staatilise IP teenusele sellist piirangut juurde tõlgendada.
5 (13)
Kolmanda isiku seisukohtadest nähtub, et ta ei käsitanud staatilise IP-aadressi kasutatavust
rändluses RHAD-ist tuleneva kohustusena. Pakkumuse vastavust tuleb hinnata RHAD-i
objektiivse sisu, mitte pakkuja subjektiivse tõlgenduse alusel.
5.19. Kolmanda isiku hilisem kinnitus, et tal on staatilise IP-aadressi rändluses kasutamiseks
vajalik tehniline võimekus olemas, ei tõenda, et tema pakkumus vastavat kohustust sisaldas.
Tehnilise võimekuse olemasolu ja pakkumusega võetud kohustuse sisu on erinevad küsimused.
Kolmanda isiku enda avalikus teenuseinfos oli märgitud, et staatilise IP-aadressi teenust ei saa
kasutada välismaal. Kolmanda isiku vaidlustusmenetluses esitatud selgitus, et teave oli
vananenud, kinnitab erinevust avalikult kirjeldatud teenuse ja vaidlustusmenetluses väidetud
tehnilise võimekuse vahel, kuid ei tõenda, et vastav kohustus sisaldus pakkumuses juba
pakkumuste esitamise tähtpäeval.
5.20. RHAD-is sätestatud valmisolek täiendavateks arendustöödeks ei asenda kohustusliku
tehnilise nõude täitmist. Eristada tuleb olemasoleva tehnilise võimekuse aktiveerimist või
konfigureerimist tulevasest arendusest, millega nõutav võimekus alles luuakse. Pakkumuse
esitamise ajal pidi olemas olema nõude täitmiseks vajalik ja ettenähtud tähtpäevaks rakendatav
lahendus või võimekus.
Jaatava kinnituse kontrollimise vajadus ei saa sõltuda üksnes sellest, kas vastuolu nähtub
pakkumusest endast. Hankija õigus kinnitust usaldada ei tähenda, et Hankija peab eirama
kinnituse ebaõigsusele viitavaid objektiivseid asjaolusid ainult põhjusel, et need ei sisaldu
pakkumuse dokumentides.
Kolmanda isiku vaidlustusmenetluses antud selgitused võivad aidata hinnata pakkumuses antud
kinnituste õigsust, kuid nendega ei saa muuta pakkumuse sisu, lisada sellesse pakkumuste
esitamise tähtpäevaks esitamata jäetud andmeid või asendada pakkumuse esitamise ajal
puudunud nõude täitmiseks vajalikku lahendust või võimekust.
5.21. Tehnilise toe kontaktandmete osas esines pakkumuses konkreetne kõrvalekalle RHAD-is
sätestatud esitamisnõudest ning staatilise IP-aadressi osas ei sisaldanud Kolmanda isiku
pakkumus RHAD-ist tulenevat kohustust tagada teenuse kasutatavus rändluses. Üldised
jaatavad kinnitused neid puudusi ei kõrvaldanud.
Kolmanda isiku hilisemad selgitused ei kõrvalda pakkumuse esitamise tähtpäeval esinenud
mittevastavust ega võimalda tagantjärele muuta pakkumuse sisu. Kolmanda isiku pakkumus
tulnuks RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks
tunnistamise otsused tuleb kehtetuks tunnistada.
6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 6.1. Riigihanke vastavustingimuse „Pakkumuse esitamine“ kohaselt pidi pakkuja kinnitama, et
tema pakutav teenus vastab lepingu sõlmimise ajaks kõikidele RHAD-is sätestatud
tingimustele. Eraldi dokumentatsiooni pakutava teenuse tehniliste üksikasjade kohta ei nõutud.
Kolmas isik kinnitas pakkumuses jaatava vastusega kõikide RHAD-i tingimuste ülevõtmist ja
pakutava teenuse vastavust nõutud tähtpäevaks.
6.2. RHAD ei näinud ette pakkumuste vastavuse kontrollimist pakkujate avalikel veebilehtedel
avaldatud teenuseinfo alusel ega nõudnud, et veebilehel avalikult kirjeldatav teenus peab juba
pakkumuse esitamise ajal vastama kõigile Riigihanke tingimustele. Hankijal puudus seetõttu
alus asuda Kolmanda isiku pakkumuse vastavust kontrollima avalikul veebilehel kättesaadava
info põhjal.
6.3. Kui Hankijale pakutav teenus erineb pakkuja veebilehel kirjeldatud standardteenusest, ei
tulenenud RHAD-ist kohustust kirjeldada pakkumuses neid erinevusi. Samuti ei tulenenud
RHAD-ist kohustust kirjeldada pakkumuses eraldi selliseid TK-s nõutud funktsionaalsusi, mida
6 (13)
pakkuja avalikult kättesaadavast teenuseinfost ei nähtu. Hankija oli nende tingimuste täitmise
tõendamiseks kehtestanud üldise kinnituse nõude ning Kolmas isik andis nõutud kinnituse.
6.4. Olukorras, kus seadus ega RHAD ei nõua konkreetse asjaolu tõendamiseks eraldi
dokumentide esitamist, on Hankijal õigus tugineda pakkuja kinnitusele. Hankija nõudis
Riigihankes kinnitust, et pakutav teenus vastab lepingu sõlmimise ajaks kõigile TK-s sätestatud
tingimustele, ning Kolmas isik selle kinnituse esitas.
6.5. TK üldosa p-s 29 nõutud 24/7 tehnilise toe kontaktandmete eraldi esitamata jätmine
Kolmanda isiku pakkumuses oli RHS § 114 lg 2 teise lause tähenduses mittesisuline
kõrvalekalle. Kontaktandmete puudumine ei mõjutanud pakkumuse sisu ega andnud
Kolmandale isikule võrreldes teiste pakkujatega eelist.
Kolmas isik kinnitas pakkumuses TK p-s 29 sätestatud tehnilise toe sisulise nõude täitmist.
Tehnilise toe kontaktandmete pakkumuses kordamata jätmine oli üksnes vormiline puudus,
mille esinemine ei takistanud pakkumuse vastavaks tunnistamist.
6.6. Hankija lähtus pakkumuste vastavuse kontrollimisel RHAD-is kehtestatud tingimustest.
Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks puudus alus, mistõttu puudub alus ka Kolmanda
isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
Hankija esitas 04.11.2026 täiendava seisukoha.
6.7. Vaidlustaja täiendav seisukoht ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Vaidlustaja
möönab ühelt poolt, et Hankija ei pidanud süstemaatiliselt kontrollima kõigi pakkujate
veebilehti ega nõudma iga tehnilise nõude kohta eraldi tõendeid, kuid rajab oma etteheited
sellele, et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku veebilehel avaldatud standardteenuse
kirjeldusi TK nõuetega võrdlema ja selle alusel Kolmanda isiku kinnituste õigsust täiendavalt
kontrollima. Selline lähenemine tähendaks sisuliselt ikkagi, et Hankija oleks pidanud
kontrollima pakkuja kinnitusi RHAD-is ette nägemata avalike allikate põhjal.
6.8. Vaidlustaja seisukoht, et jaatavale kinnitusele sai tugineda üksnes juhul, kui selle sisuline
õigsus oli täiendavalt kontrollitud, muudaks RHAD-is ette nähtud kinnitustel põhineva
vastavuskontrolli sisutuks. Kui Hankija ei ole RHAD-is nõudnud eraldi tõendite esitamist ega
näinud ette kinnituste kontrollimist avalikult kättesaadavate allikate kaudu, ei saa Hankijalt
nõuda pärast pakkumuste esitamist RHAD-is sätestatust erineva kontrollimeetodi rakendamist.
6.9. Vaidlustaja lähtub ekslikult eeldusest, et kõigi nõutud funktsionaalsuste täitmiseks vajalik
lahendus pidi olema olemas pakkumuste esitamise tähtpäevaks. RHAD-i vastavustingimuse
„Pakkumuse esitamine“ kohaselt pidi pakutav teenus vastama TK nõuetele lepingu sõlmimise
ajaks. Kolmas isik on seda oma pakkumuses kinnitanud.
Asjaolu, et ühe konkreetse lisateenuse puhul oli ette nähtud eraldi kuuekuuline tähtaeg, ei
muuda teiste nõuete täitmise tähtpäevaks pakkumuste esitamise tähtpäeva. Teiste TK nõuete
puhul tuleneb vastavuse tähtpäev vastavustingimusest ning selleks on lepingu sõlmimise aeg.
6.10. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et ta käsitleb Kolmanda isiku veebilehel
avaldatud teavet vastuoluliselt. Pakkumuse sisulise vastavuse kontrollimine pakkuja
standardteenuse avalike kirjelduste põhjal ning pakkumuses nimetamata jäetud kontaktandmete
avalik kättesaadavus on erinevad küsimused.
24/7 tehnilise toe kontaktandmete pakkumuses nimetamata jätmine oli ilmne vormiline puudus.
Kolmas isik oli andnud sisulise kinnituse TK p-s 29 nõutud tehnilise toe tagamise kohta ning
RHS § 114 lg 2 teine lause võimaldas Hankijal mittesisulise puudusega pakkumuse vastavaks
tunnistada.
7. Kolmas isik, Tele2 Eesti Aktsiaselts, esitas kokkuvõtlikult alljärgneva seisukoha.
7.1. RHAD ei nõudnud pakkumuse koosseisus eraldi tehnilise dokumentatsiooni, lahenduste
7 (13)
kirjelduste ega muude tõendite esitamist TK nõuete täitmise kohta. Pakkuja pidi kinnitama, et
tema pakutav teenus vastab lepingu sõlmimise ajaks kõigile RHAD-is sätestatud tingimustele.
Pakkuja teenus ei pidanud kõigi TK nõuete osas olema pakkumuste esitamise tähtpäevaks
avaliku standardteenusena valmis ja veebilehel kirjeldatud. Pakkumuse esitamisega võttis
Kolmas isik endale siduva kohustuse tagada teenuse vastavus RHAD-ile ettenähtud
tähtpäevaks.
7.2. Vaidlustaja etteheide, et avalikust standardteenusest erinevad hankespetsiifilised
lahendused pidid olema pakkumuses eraldi kirjeldatud, ei tulene RHAD-ist. Hankija nõudis TK
tingimustele vastavuse kohta jaatavat kinnitust, mitte tehnilisi kirjeldusi, arhitektuurilahendusi
või muid tõendeid. RHAD-is sätestamata täiendavate dokumentide nõudmine üksnes
Kolmandalt isikult oleks vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.
7.3. Kolmanda isiku veebilehel avaldatud teave kirjeldab eeskätt massiturule või tavapärasele
ärikliendile pakutavaid standardteenuseid ega määra konkreetses Riigihankes esitatud
pakkumuse sisu. Riigihankes esitatud pakkumus on konkreetsele Hankijale suunatud
tahteavaldus, millega Kolmas isik võttis üle RHAD-is kehtestatud kohustused.
RHAD nägi lisaks ette teenuseosutaja valmisoleku täiendavateks arendustöödeks, mistõttu
võisid hankelepingu täitmiseks vajalikud kliendispetsiifilised seadistused erineda avalikult
kirjeldatud standardteenusest.
7.4. Vaidlustaja tugineb vananenud veebilehe teabele, mille kohaselt ei olnud staatilise avaliku
IP-aadressi teenust võimalik välismaal kasutada. Kolmas isik pakub hankelepingu täitmisel
staatilise IP-aadressi teenust ka välismaal ning vastav tehniline võimekus on olemas. RHAD ei
nõudnud staatilise IP-aadressi lahenduse eraldi kirjeldamist pakkumuses. Pakkumuste esitamise
ajal veebilehel avaldatud tavaärikliendi standardteenuse kirjeldus ei sea seetõttu kahtluse alla
Kolmanda isiku võimekust ega pakkumuses antud siduvat kinnitust.
7.5. Lisaks ei tulene TK-st nõuet, et staatiline avalik IP-aadress peab olema kasutatav rändluses.
TK p-d 6.28 ja 6.32 reguleerivad mobiilse andmeside kasutamist rändluses, samas kui staatiline
avalik IP-aadress on hinnavormis eraldi lisateenus.
Üldisest nõudest võimaldada mobiilset andmesidet rändluses ei saa tuletada, et kõik mobiilse
andmeside lisafunktsionaalsused peavad välisvõrkudes toimima samadel tingimustel nagu
koduvõrgus. Kui Hankija oleks soovinud nõuda staatilise IP-aadressi kasutatavust rändluses,
tulnuks selline nõue RHAD-is sõnaselgelt kehtestada.
Kolmandal isikul on sellele vaatamata võimekus osutada staatilise IP-aadressi teenust ka
välismaal.
7.6. Vaidlustaja tugineb dokumendile, mis ei kirjelda Kolmanda isiku kliendi SIP-trakti teenust,
vaid operaatoritevahelist NNI-liidest. TK p-d 10.1–10.3 käsitlevad seevastu Hankija PBX-i ja
Kolmanda isiku SBC vahelist kliendipoolset SIP-trakti ühendust. Operaatoritevahelise
NNI-liidese tehniliste parameetrite põhjal ei saa teha järeldust kliendipoolse SIP-trakti
turvakonfiguratsiooni kohta. Kolmanda isiku pakutav SBC-põhine SIP-trakti lahendus
võimaldab SIP-signalisatsiooni edastamist TLS-i kaudu. Tegemist on olemasoleva teenuse
konfiguratsioonivõimalusega, mitte pärast pakkumuse esitamist loodava uue teenusega.
7.7. TK p 9.5 kirjeldab nõutavat funktsionaalset tulemust, mille kohaselt peab ühe SIP-trakti
kasutamisel olema võimalik erinevate asutuste eraldi arveldamine kokkuleppes määratud
numbrite järgi, kuid ei määra arveldussüsteemi sisemist ülesehitust ega arvestusmetoodikat.
Kolmanda isiku lahenduses toimub arveldamine numbripõhiselt. Ühe SIP-trakti kaudu saab
teenindada eri asutustele määratud numbreid ja esitada igale asutusele tema kasutuses olevate
numbrite ja nende kaudu tarbitud teenuste põhjal eraldi arve. Eraldi SIP-traktide loomine ei ole
vajalik. Seega vastab Kolmanda isiku lahendus TK p-le 9.5.
7.8. RHAD ei nõudnud TK p-s 6.33 nimetatud arveldus- või haldusmudeli tehnilise kirjelduse
8 (13)
esitamist pakkumuses. TK p 6.33 eesmärk on võimaldada Hankijal vältida asutusele
soovimatute lisakulude tekkimist ja reguleerida Mobiil-ID teenuse vormistamist kokkuleppel
teenuseosutajaga. Kolmas isik tagab TK-s nõutud lahenduse.
7.9. Kolmandal isikul on VoWiFi võimekus ning see on kasutatav nii Eestis kui
rahvusvaheliselt. Samuti on Kolmandal isikul olemas e-posti SMS-ina edastamise teenus, mida
saab Hankijale TK-s kirjeldatud kujul pakkuda. Asjaolu, et neid funktsionaalsusi ei ole eraldi
kirjeldatud massiturule suunatud veebilehel, ei tõenda nende puudumist.
7.10. Kolmandal isikul on TK üldosa p-s 29 nõutud rikke teatamise võimalus ja eestikeelne
mehitatud tehniline tugi 24/7 ning Kolmas isik võttis selle kohustuse pakkumusega üle.
Tehnilise toe telefoninumber ja e-posti aadress on administratiivne kontaktteave, millest ei sõltu
pakutava teenuse tehniline sisu, maksumus ega hinnatav näitaja. Isegi kui kontaktandmete
esitamist käsitada eraldi pakkumusele kehtestatud vormilise nõudena, on nende esitamata
jätmine RHS § 114 lg 2 teise lause tähenduses mittesisuline puudus ega anna alust pakkumuse
tagasilükkamiseks.
RHAD-is ei olnud tehnilise toe kontaktandmete jaoks ette nähtud eraldi kohustuslikku
dokumendivormi, RHR-i tekstivälja ega faili üleslaadimise nõuet. Kolmas isik andis
pakkumuses üldise ja siduva kinnituse kõigi TK nõuete ülevõtmise kohta, sh 24/7 tehnilise toe
tagamise kohta. Konkreetsete kontaktandmete pakkumuses eraldi märkimata jätmine ei
muutnud pakutava teenuse sisu ega asetanud Kolmandat isikut võrreldes teiste pakkujatega
soodsamasse olukorda.
7.11. Vaidlustaja etteheited põhinevad valdavalt Kolmanda isiku avaliku veebilehe sisul või
asjaolul, et seal ei ole mõnda funktsionaalsust kirjeldatud. Avaliku veebilehe info puudumine ei
tõenda tehnilise võimekuse puudumist. Kolmanda isiku pakkumuses ei esinenud sisemist
vastuolu ning Kolmas isik kinnitas tingimusteta kõigi RHAD nõuete ülevõtmist.
Vaidlustaja alternatiivne etteheide vale või eksitava teabe esitamise kohta on põhjendamatu.
Kolmas isik esitas Riigihankes tõesed ja siduvad kinnitused ning võttis üle kõik RHAD-is
sätestatud kohustused.
04.11.2026 esitas Kolmas isik täiendava seisukoha.
7.12. Vaidlustaja täiendavast seisukohast nähtub, et esialgses vaidlustuses esitatud seitsmest
tehnilise mittevastavuse etteheitest on sisuline vaidlus jäänud eelkõige staatilise IP-aadressi
rändluses kasutatavuse ja 24/7 tehnilise toe kontaktandmete üle. Vaidlustaja ei ole täiendavas
seisukohas sisuliselt ümber lükanud Kolmanda isiku selgitusi SIP TLS-i, SIP-trakti
arveldusmudeli, Mobiil-ID arvelduse, VoWiFi ega e-posti SMS-ina edastamise teenuse kohta.
7.13. Vaidlustaja lähtub jätkuvalt ekslikust eeldusest, et nõutud tehnilised funktsionaalsused
pidid olema pakkumuse esitamise kuupäeval lõplikul kujul olemas. RHAD määras teenuse
TK-le vastavuse tähtpäevaks lepingu sõlmimise aja. Kolmas isik andis selle kohta siduva ja
tingimusteta kinnituse.
Vaidlustaja viidatud erand, mille kohaselt ühe lisateenuse tagamiseks oli ette nähtud
kuuekuuline tähtaeg pärast eduka pakkuja väljakuulutamist, kinnitab üksnes seda, et selle
konkreetse teenuse jaoks kehtestati üldisest vastavustähtpäevast erinev tähtaeg.
7.14. Staatilise IP-aadressi osas ei kõrvalda Vaidlustaja täiendavad väited asjaolu, et Kolmandal
isikul on staatilise IP-aadressi rändluses kasutamise tehniline võimekus olemas ning ta andis
pakkumuses tingimusteta kinnituse kõigi RHAD nõuete täitmise kohta. Kolmanda isiku väited,
et RHAD ei nõudnud staatilise IP-aadressi kasutamist rändluses, kuid vastav tehniline võimekus
on igal juhul olemas, ei ole omavahel vastuolus. Esimene puudutab RHAD-i objektiivset
tõlgendamist ja teine Kolmanda isiku tegelikku tehnilist võimekust. Tegemist on iseseisvate
vastuväidetega.
Kolmanda isiku varasem veebilehe teave ei tõenda tehnilise lahenduse puudumist ega seda, et
9 (13)
Kolmas isik ei saanud vastavat teenust Riigihanke raames pakkuda. Kolmas isik andis
pakkumuses kõigi RHAD-i nõuete ülevõtmise kohta tingimusteta kinnituse ilma staatilise
IP-aadressi teenust puudutava reservatsioonita.
7.15. TK p-s 29 nõutud kontaktandmete esitamata jätmine on mittesisuline kõrvalekalle. See ei
mõjutanud pakkumuse majanduslikku sisu, tehnilist lahendust, pakutava teenuse omadusi ega
konkurentsiolukorda. Kolmas isik oli pakkumusega võtnud üle kohustuse tagada 24/7
eestikeelne mehitatud tehniline tugi ja rikke teatamise võimalus.
Vaidlustaja viidatud lühinumber 1205 on tavaärikliendi üldine infotelefon, mille teenindusaeg
vastab TK p-s 31 nimetatud üldise eestikeelse teeninduse ajale tööpäevadel 9.00–17.00. See ei
ole TK p-s 29 nimetatud 24/7 tehnilise toe kontakt. Kolmanda isiku võrgukäitluskeskus toimib
ööpäevaringselt ja katkematult.
Konkreetse telefoninumbri või e-posti aadressi pakkumuses märkimata jätmine ei tähenda
tehnilise toe puudumist. Seetõttu ei ole tegemist sisulise kõrvalekaldega, mis tooks kaasa
pakkumuse tagasilükkamise.
7.16. Kolmanda isiku vaidlustusmenetluses antud selgitused ei muuda ega täienda pakkumust.
Pakkumus sisaldas algusest peale tingimusteta kinnitust kõigi RHAD-i tingimuste ülevõtmise
kohta ning RHAD ei nõudnud tehniliste lahenduste detailset kirjeldamist. Menetluses antud
selgitustega vastas Kolmas isik Vaidlustaja esitatud tehnilistele etteheidetele ega lisanud
pakkumusse uut funktsionaalsust, ei muutnud pakkumuse maksumust ega asendanud
pakkumuses puudunud tehnilist lahendust.
7.17. Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-is sätestatud nõuetele. Staatilise IP-aadressi
rändluses kasutatavuse kohta esitatud väited ei tõenda pakkumuse mittevastavust ning tehnilise
toe kontaktandmete eraldi esitamata jätmine oli mittesisuline kõrvalekalle. Hankijal puudus
seetõttu alus Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Vaidlustaja vaidlustab Hankija 09.10.2026 otsused, millega tunnistati Kolmanda isiku
pakkumus vastavaks ja edukaks. Vaidlustaja leiab, et Hankija ei saanud lugeda Kolmanda isiku
pakkumust RHAD-ile vastavaks üksnes Kolmanda isiku antud üldise jaatava kinnituse alusel,
kuna Kolmanda isiku avalikult kättesaadavast teenuseinfost nähtus Vaidlustaja hinnangul, et
Kolmas isik ei paku nõutud kujul mitut TK-s nõutud funktsionaalsust.
Vaidlustuskomisjon käsitleb esmalt Vaidlustaja etteheiteid, mis puudutavad SIP-trakti
TLS-krüpteeringut, SIP-trakti arveldusmudelit, Mobiil-ID arveldamist, VoWiFi kasutamist
rahvusvaheliselt ja e-posti vahendamist SMS-ina.
Seejärel käsitleb vaidlustuskomisjon eraldi staatilise avaliku IP-aadressi kasutamist rändluses
ja 24/7 tehnilise toe kontaktandmete esitamist.
9. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib Hankija pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud
tingimustele ning tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab nimetatud tingimustele. RHS
§ 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-is
esitatud tingimustele. Sama lõike teise lause kohaselt võib Hankija tunnistada pakkumuse
vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest.
Pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuleb lähtuda sellest, millised nõuded Hankija RHAD-is
pakkumusele kehtestas ja milliste andmete või dokumentidega tuli pakkujal nende nõuete
täitmist tõendada.
9.1. Riigihanke vastavustingimuse „Pakkumuse esitamine“ kohaselt pidi pakkuja kinnitama, et
tema pakutav teenus vastab lepingu sõlmimise ajaks kõikidele RHAD-is sätestatud
tingimustele. Nõude täitmiseks tuli anda vastus raadionupu valikutega „Jah/Ei“. Eraldi tehnilise
10 (13)
kirjelduse või muu dokumentatsiooni esitamist pakutava teenuse tehniliste üksikasjade kohta
Hankija ei nõudnud. Kolmas isik andis nõutud jaatavad kinnitused.
9.2. Riigikohus on asja nr 3-19-1464 p-s 16 selgitanud, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib
hankija otsustada, kas ta usaldab pakkuja kinnitusi või nõuab asjaolude kindlakstegemiseks
tõendeid ning ilma seadusliku aluseta ei saa nõuda tõendit olukorras, kus hankija on
õiguspäraselt otsustanud piirduda vaid pakkuja kinnitusega.
Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et juhul, kui Kolmas isik kavatses täita mõnda TK
nõuet avalikul veebilehel kirjeldatud standardteenusest erineva lahenduse või
konfiguratsiooniga, pidi sellise lahenduse kirjeldus sisalduma pakkumuses. RHAD-ist sellist
kohustust ei tulene. Kui Hankija ei ole nõudnud tehnilise lahenduse või selle toimimise kohta
eraldi kirjelduse või tõendi esitamist, ei saa sellise dokumendi puudumist käsitada pakkumuse
mittevastavusena.
9.3. Eeltoodu ei tähenda, et pakkuja jaatav kinnitus muudaks pakkumuse vastavuse
ümberlükkamatuks. Üldine kinnitus ei saa prevaleerida pakkumuses endas sisalduva
vastupidise teabe üle. Kui pakkumuse konkreetsest kirjeldusest, tehnilisest näitajast või
tingimusest nähtuks, et pakkuja pakub tegelikult RHAD-ist kõrvalekalduvat lahendust, tuleb
pakkumust hinnata tervikuna. Kinnituse ebaõigsus võib nähtuda nii pakkumusest endast kui ka
muudest usaldusväärsetest ja konkreetset pakkumust puudutavatest asjaoludest. Kui sellised
asjaolud annavad objektiivse aluse kahelda pakkumuses antud kinnituse õigsuses, tuleb
Hankijal neid pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvesse võtta.
9.4. Käesolevas asjas ei ole SIP-trakti TLS-krüpteeringu, SIP-trakti arveldusmudeli, Mobiil-ID
arveldamise, VoWiFi ega e-posti SMS-ina edastamise osas Kolmanda isiku pakkumuses
tuvastatud jaatava kinnitusega vastuolus olevat tehnilist kirjeldust, tingimust ega reservatsiooni.
Eelnimetatud teenuste puhul tuginevad Vaidlustaja etteheited sellele, et vastav funktsionaalsus
ei nähtu Kolmanda isiku avalikust teenuseinfost. See ei ole piisav pakkumuse mittevastavuse
tuvastamiseks. Vaidlustaja on ka ise möönnud, et funktsionaalsuse puudumine avalikus
teenusekirjelduses ei tõenda funktsionaalsuse puudumist. Kolmas isik on ka
vaidlustusmenetluses kinnitanud, et ta osutab eelnimetatud teenuseid RHAD-is nõutud kujul.
RHAD ei nõudnud nende funktsionaalsuste tehnilise teostuse kirjeldamist pakkumuses.
Seetõttu ei lisa Kolmanda isiku vaidlustusmenetluses antud selgitused pakkumusse uut tehnilist
lahendust, vaid selgitavad pakkumusega juba tingimusteta üle võetud kohustuste täitmist.
9.5. Kokkuvõttes ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et esitatud avaliku teenuseinfo
põhjal tuleb Kolmanda isiku pakkumuses antud jaatav kinnitus lugeda ebaõigeks või et Hankija
pidi Kolmanda isiku pakkumuse nimetatud TK nõuetele mittevastavuse tõttu tagasi lükkama.
Ainuüksi asjaolu, et pakkuja avalik standardteenuse kirjeldus ei kajasta konkreetset
funktsionaalsust, ei tõenda, et pakkuja ei saa seda konkreetse riigihanke alusel osutatava teenuse
koosseisus pakkuda.
Vaidlustaja esitatud asjaoludest ei nähtu, et Kolmanda isiku pakkumus ei vastaks TK p-des 6.33,
6.35, 7.7, 9.5 ja 10.3 sätestatud nõuetele.
Staatilise avaliku IP-aadressi kasutamine rändluses
10. Vaidlustaja leiab, et TK osa 6 tingimuste koosmõjust tuleneb nõue, et staatilise avaliku
IP-aadressi teenus peab olema kasutatav ka rändluses. Vaidlustaja tugineb eelkõige TK p-dele
6.28 ja 6.32 ning asjaolule, et Hankija ei ole staatilise avaliku IP-aadressi teenusele sätestanud
territoriaalset piirangut.
Kolmas isik leiab seevastu, et TK p-d 6.28 ja 6.32 käsitlevad mobiilse andmeside kasutamist
rändluses ning staatiline avalik IP-aadress on eraldiseisev lisateenus, mille rändluses
kasutatavust RHAD sõnaselgelt ei nõua. Samas on Kolmas isik menetluse käigus kinnitanud,
et tal on staatilise IP-aadressi rändluses kasutamise tehniline võimekus olemas ja ta pakub
11 (13)
hankelepingu täitmisel seda teenust ka välismaal.
10.1. Vaidlustuskomisjon leiab, et staatilise avaliku IP-aadressi kasutusulatuse
kindlakstegemisel tuleb TK osa 6 tingimusi vaadelda tervikuna. Mõnes TK osa 6 punktis on
Hankija mobiilsideteenuse territoriaalse kasutusulatuse sõnaselgelt määratlenud. TK p 6.2
käsitleb andmeside kasutamist Eestis, p-d 6.5 ja 6.10 teenuste kasutamist välismaal, p-d 6.28 ja
6.32 andmeside kasutamist rändluses, p 6.34 VoLTE kasutamist Eesti-siseselt ning p 6.35
VoWiFi kasutamist nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt. Staatilise avaliku IP-aadressi
teenusele eraldi territoriaalset piirangut TK-s sätestatud ei ole.
Ka pakkumuse detailse maksumuse vormil on Hankija eristanud Eestis ja mujal Euroopa Liidus
kasutatavaid andmesideteenuseid ja -mahtusid. Staatilise avaliku IP-aadressi teenusele oli
seevastu ette nähtud üks hinnastatav rida Staatiline avalik Interneti IP aadress kuutasu, tk ilma
territoriaalse määratluseta.
10.2. Eeltoodut arvestades ei ole välistatud Vaidlustaja tõlgendus, mille kohaselt ei olnud
staatilise avaliku IP-aadressi teenus RHAD kohaselt piiratud üksnes Eestis kasutamisega.
Samas ei ole TK-s staatilise avaliku IP-aadressi kohta sõnaselgelt sätestatud, et nimetatud
funktsionaalsus peab olema kasutatav ka rändluses.
Vaidlustuskomisjon ei pea vaidluse lahendamiseks vajalikuks võtta lõplikku seisukohta
küsimuses, kas TK osa 6 tingimuste koosmõjust tulenes nõue staatilise avaliku IP-aadressi
kasutatavusele rändluses. Ka Vaidlustaja pakutud tõlgendusest lähtudes ei anna
vaidlustusmenetluses tuvastatud asjaolud alust järelduseks, et Kolmanda isiku pakkumus sellele
nõudele ei vastanud.
10.3. Kolmas isik kinnitas pakkumuses tingimusteta kõigi RHAD-is sätestatud tingimuste
ülevõtmist ning seda, et tema pakutav teenus vastab lepingu sõlmimise ajaks kõikidele
RHAD-is sätestatud tingimustele. Kolmanda isiku pakkumus ei sisaldanud selle kinnituse
suhtes reservatsiooni ega piirangut, mille kohaselt oleks staatilise avaliku IP-aadressi teenus
kasutatav üksnes Eestis. Pakkumuse detailse maksumuse vormil märkis Kolmas isik Hankija
etteantud reale Staatiline avalik Interneti IP aadress kuutasu, tk ühikuhinna ilma territoriaalse
piiranguta.
10.4. Vaidlustuskomisjon leiab, et Kolmanda isiku pakkumus hõlmab staatilise avaliku
IP-aadressi teenust selles ulatuses, milles Hankija oli selle RHAD-is kindlaks määranud. Kui
TK osa 6 tingimusi tuleb Vaidlustaja pakutud viisil mõista nii, et staatilise avaliku IP-aadressi
teenus peab olema kasutatav ka rändluses, hõlmab Kolmanda isiku poolt tingimusteta üle
võetud kohustus ka selle nõude täitmist.
Asjaolu, et Kolmas isik on vaidlustusmenetluses esitanud selle nõude ulatuse kohta
Vaidlustajast erineva tõlgenduse, ei muuda tema pakkumuse sisu.
10.5. RHAD ei nõudnud staatilise avaliku IP-aadressi tehnilise lahenduse, konfiguratsiooni ega
rändluses kasutamise viisi eraldi kirjeldamist pakkumuses. Seetõttu ei saa sellise kirjelduse
puudumisest Kolmanda isiku pakkumuses järeldada, et tema pakkumus staatilise avaliku
IP-aadressi rändluses kasutamist ei hõlmanud. Vaidlustuskomisjon möönab, et ka Vaidlustaja
ise ei ole oma pakkumuses ega sellele lisatud kirjelduses täpsustanud staatilist IP territoriaalset
ulatust.
Vaidlustaja viidatud Kolmanda isiku veebilehel avaldatud teave, mille kohaselt ei olnud
staatilise avaliku IP-aadressi teenus välismaal kasutatav, ei anna alust vastupidiseks järelduseks.
Kolmas isik on selgitanud, et tegemist oli vananenud standardteenuse kirjeldusega, ning
kinnitanud vaidlustusmenetluses, et tal on staatilise IP-aadressi rändluses kasutamiseks vajalik
tehniline võimekus olemas ja ta pakub hankelepingu täitmisel seda teenust ka välismaal.
Nimetatud selgitus ei muuda pakkumuse sisu ega lisa sellesse uut funktsionaalsust, vaid selgitab
Kolmanda isiku poolt pakkumuses juba tingimusteta üle võetud kohustuse täitmist.
12 (13)
10.6. Eeltoodust tulenevalt ei anna Vaidlustaja esitatud asjaolud alust järelduseks, et Kolmanda
isiku pakkumus ei vasta staatilise avaliku IP-aadressi teenuse osas RHAD-ile. Seetõttu puudus
Hankijal nimetatud alusel kohustus Kolmanda isiku pakkumus RHS § 114 lg 2 esimese lause
alusel tagasi lükata.
24/7 tehnilise toe kontaktandmed
11. TK üldosa p 29 kohaselt pidi pakkuja tagama rikke teatamise võimaluse ja eestikeelse
mehitatud tehnilise toe 24/7 ning esitama pakkumuses 24/7 tehnilise toe kontaktandmed,
vähemalt e-posti aadressi ja telefoninumbri. Poolte vahel puudub vaidlus, et Kolmas isik
nimetatud kontaktandmeid pakkumuses eraldi ei esitanud. Hankija leiab, et tegemist on RHS §
114 lg 2 teise lause tähenduses mittesisulise kõrvalekaldega.
11.1. TK p 29 nägi ette kaks eristatavat kohustust: tagada rikke teatamise võimalus ja
eestikeelne mehitatud tehniline tugi 24/7 ning esitada pakkumuses selle tehnilise toe
kontaktandmed. Kolmanda isiku kinnitus RHAD-i tingimuste ülevõtmise kohta hõlmas esimest
kohustust, kuid ei muuda pakkumuses esitamata kontaktandmeid esitatuks. Kolmanda isiku
pakkumuses esines seega TK p-s 29 sätestatud andmete esitamise nõudest kõrvalekalle.
11.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et nimetatud kõrvalekalle ei olnud RHS § 114 lg
2 teise lause tähenduses sisuline. Kolmas isik oli pakkumusega tingimusteta üle võtnud
kohustuse tagada TK p-s 29 nõutud rikke teatamise võimalus ja eestikeelne mehitatud tehniline
tugi 24/7. Telefoninumbri ja e-posti aadressi esitamata jätmine ei muutnud selle kohustuse sisu
ega ulatust, pakutava sideteenuse tehnilisi omadusi ega pakkumuse maksumust. Samuti ei
võimaldanud nende andmete hilisem teatavaks tegemine Kolmandal isikul valida pärast
pakkumuste esitamise tähtpäeva teistsuguse sisuga teenust või tehnilist lahendust.
Kontaktandmed määravad üksnes viisi, kuidas Hankija saab kasutada Kolmanda isiku poolt
pakkumusega juba üle võetud 24/7 tehnilise toe teenust. Nende esitamata jätmine ei andnud
Kolmandale isikule õigust osutada tehnilist tuge väiksemas ajalises või sisulises ulatuses kui
TK p-s 29 nõutud.
11.3. Vaidlustaja viide Kolmanda isiku veebilehel avaldatud ärikliendi klienditoe lühinumbrile
1205 ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Nimetatud kontakti teenindusaeg on tööpäeviti
9.00–17.00, kuid Kolmas isik on selgitanud, et 1205 on üldise äriklienditeeninduse kontakt ning
24/7 võrgukäitluskeskus toimib eraldi ööpäevaringselt. Seega ei nähtu Vaidlustaja esitatud
veebilehe väljavõttest, et Kolmandal isikul puuduks TK p-s 29 nõutud 24/7 tehniline tugi.
Kolmanda isiku veebilehel avaldatud kontaktandmed ei muutunud seejuures automaatselt tema
pakkumuse osaks. Kõrvalekalde mittesisulisus ei tulene kontaktandmete avalikust
kättesaadavusest, vaid sellest, et nende puudumine pakkumusest ei muutnud Kolmanda isiku
poolt üle võetud 24/7 tehnilise toe kohustust.
11.4. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et kuigi Kolmas isik jättis TK p-s 29
sõnaselgelt pakkumuses esitamiseks nõutud kontaktandmed esitamata, oli tegemist RHS § 114
lg 2 teise lause tähenduses mittesisulise kõrvalekaldega. Hankijal oli seetõttu õigus tunnistada
Kolmanda isiku pakkumus vaatamata nimetatud puudusele vastavaks.
12. Vaidlustuskomisjon ei ole eespool toodust tulenevalt tuvastanud alust, mille tõttu oleks
Hankija pidanud Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükkama.
Vaidlustaja poolt SIP-trakti TLS-krüpteeringu, SIP-trakti arveldusmudeli, Mobiil-ID
arveldamise, VoWiFi ja e-posti SMS-ina edastamise kohta esitatud asjaolud ei tõenda
Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust.
Staatilise avaliku IP-aadressi osas ei ole ka Vaidlustaja pakutud TK tõlgendusest lähtudes
tuvastatud, et Kolmanda isiku pakkumus ei vastaks RHAD-ile. TK p-s 29 nõutud tehnilise toe
kontaktandmete esitamata jätmine oli RHS § 114 lg 2 teise lause tähenduses mittesisuline
kõrvalekalle.
13 (13)
Seetõttu puudub alus Hankija otsuse, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus vastavaks,
kehtetuks tunnistamiseks.
13. Vaidlustaja ei ole esitanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse suhtes
iseseisvaid asjaolusid. Kuna Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus ei ole
vaidlustuses esitatud asjaoludel õigusvastane, puudub alus ka Kolmanda isiku pakkumuse
edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
14. Vaidlustaja on alternatiivselt leidnud, et Kolmanda isiku jaatavate kinnituste andmine võis
kujutada endast RHS § 95 lg 4 p-s 10 nimetatud eksitava teabe esitamist. Vaidlustuskomisjon
ei ole tuvastanud, et Kolmanda isiku pakkumuses antud kinnitused oleksid olnud ebaõiged või
eksitavad. Seetõttu puudus Hankijal Vaidlustaja esitatud asjaoludel alus kaaluda Kolmanda
isiku kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 10 alusel.
15. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel jätta rahuldamata.
16. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
16.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.
16.2. Kolmas isik ei ole taotlenud kulude väljamõistmist.
16.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maria Alajõe
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hankija täiendav vastus vaidlustusele | 04.11.2026 | 1 | 12.2-10/26-220/280-10 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| 3. isiku vastus vaidlustaja täiendavale seisukohale | 04.11.2026 | 1 | 12.2-10/26-220/280-9 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tele2 Eesti Aktsiaselts |
| Vaidlustaja täiendav seisukoht | 30.10.2026 | 3 | 12.2-10/26-220/280-8 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Telia Eesti AS |
| 3. isiku vastus | 27.10.2026 | 1 | 12.2-10/26-220/280-6 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tele2 Eesti Aktsiaselts |
| Kirjaliku menetluse teade | 27.10.2026 | 1 | 12.2-10/26-220/280-7 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Telia Eesti AS, Riigi Tugiteenuste Keskus , Tele2 Eesti Aktsiaselts |
| Hankija vastus vaidlustusele | 23.10.2026 | 3 | 12.2-10/26-220/280-5 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Tähtaja pikendamise taotlus | 20.10.2026 | 1 | 12.2-10/26-220/280-3 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tele2 Eesti Aktsiaselts |
| Tähtaja pikendamine | 20.10.2026 | 1 | 12.2-10/26-220/280-4 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Telia Eesti AS, Riigi Tugiteenuste Keskus , Tele2 Eesti Aktsiaselts |
| Vaidlustuse esitamise teade | 19.10.2026 | 1 | 12.2-10/26-220/280-2 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Telia Eesti AS, Riigi Tugiteenuste Keskus , Tele2 Eesti Aktsiaselts |
| Vaidlustus | 19.10.2026 | 1 | 12.2-10/26-220/280-1 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Telia Eesti AS |