| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02282-1 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | Määruse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-2 Kirjavahetus õigusaktide eelnõude kooskõlastamise asjus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
05.10.2026
Vabariigi Valitsuse määrus
„Õiglase hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused, ulatus ning kord makseteenuse
osutajale“
Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 163 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse makseteenuse osutajale kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 163
alusel õiglase hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused, ulatus ning kord.
§ 2. Kohaldamisala
Määrust kohaldatakse makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja suhtes
kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 163 lõikes 1 sätestatud juhtudel (edaspidi makseteenuse
osutaja).
2. peatükk
Õiglase hüvitise taotlus
§ 3. Õiglase hüvitise taotlemine
(1) Õiglase hüvitise taotluse esitamise õigus on makseteenuse osutajal, kellele on kahju
tekkinud kriisiolukorra ajal kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 163 ette nähtud kohustuste
täitmise tõttu.
(2) Makseteenuse osutaja esitab õiglase hüvitise taotluse kirjalikult Rahandusministeeriumile.
(3) Taotlus esitatakse kolme kuu jooksul arvates päevast, millal möödus neli kuud kahju
tekkimisest ja selle aja jooksul rakendatud mõistlikud meetmed kahju tekitajalt rahalise
kohustuse sissenõudmiseks ei ole andnud tulemust.
(4) Taotluses märgitakse järgmised andmed:
1) ärinimi ja registrikood;
2) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress.
(5) Taotlusele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) kahjujuhtumi kirjeldus, sealhulgas kahju tekkimise aeg ning seos kriisiolukorra ja riigikaitse
seaduse § 163 lõikes 1 nimetatud olukorraga;
2) kahju suurus, selle arvutuskäik ning kahju tõendavad dokumendid;
3) kirjeldus riskide maandamiseks rakendatud meetmetest;
4) kirjeldus rahalise kohustuse sissenõudmiseks rakendatud meetmetest;
5) andmed kahju mujalt hüvitamise kohta või andmed sellise hüvitise saamise võimaluse kohta;
6) muud tähtsust omavad asjaolud, mis otsustatakse õiglase hüvitise maksmisel.
§ 4. Õiglase hüvitise taotluse lahendamine
Makseteenuse osutajale õiglase hüvitise maksmise või maksmisest keeldumise otsustab
Vabariigi Valitsus kolme kuu jooksul arvates nõuetekohase taotluse saamisest.
3. peatükk
Õiglase hüvitise maksmise tingimused ja ulatus
§ 5. Õiglase hüvitise maksmise tingimused
Makseteenuse osutajale makstakse õiglast hüvitist, kui kahju on tekkinud kriisiolukorra ja
riigikaitse seaduse § 163 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud olukordades ning juhul, kui on
täidetud sama paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 sätestatud tingimused.
§ 6. Õiglase hüvitise maksmise ulatus
(1) Õiglase hüvitise määramisel võetakse arvesse makseteenuse osutajale tekkinud tõendatud
kahju, mis on tingitud põhjuslikust seosest kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 163 lõikes 1
nimetatud olukorra ning makseteenuse osutajale pandud kohustuse täitmise vahel. Hüvitatakse
üksnes otsene kahju.
(2) Hüvitise ulatuse määramisel arvestatakse, millises ulatuses:
1) oli makseteenuse osutajal mõistlikult võimalik kahju tekkimist või suurenemist vältida või
vähendada;
2) on makseteenuse osutaja saanud või on tal võimalik saada hüvitist kolmandalt isikult;
3) tulenes kahju asjaoludest, mida makseteenuse osutaja ei saanud pärast kriisiolukorra ja
riigikaitse seaduse § 163 lõike 2 punktis 3 nimetatud mõistlike riskimaandamismeetmete
rakendamist mõjutada.
4. peatükk
Õiglase hüvitise maksmine
§ 7. Hüvitise maksmine
(1) Õiglane hüvitis makstakse välja kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
(2) Õiglase hüvitise kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt riigieelarve seaduse
§ 58 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Kasemets
Riigisekretär
Seletuskiri
Õiglase hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused, ulatus ja
kord makseteenuse osutajale
1. Sissejuhatus
Eelnõu eesmärk on kehtestada kord, mille alusel saab krediidiasutus või muu makseteenuse
osutaja (edaspidi makseteenuse osutaja) taotleda riigilt õiglast hüvitist kahju eest, mis on
tekkinud kriisiolukorras makseteenuste toimimise tagamiseks rakendatud erandlike meetmete
tõttu. Sellisteks olukordadeks on võrguühenduseta kaardipõhiste maksetehingute tegemise
võimaldamine või maksteenuste kasutamisel teenuse kasutaja isikusamasuse tuvastamise
võimatus.
Määrusega täpsustatakse õiglase hüvitise taotlemise ja maksmise tingimusi, ulatust ning korda.
Muu hulgas nähakse ette taotlusele esitatavad nõuded ja hüvitise määramisel arvesse võetavad
asjaolud ning hüvitise maksmise kord.
1.1 Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 163 lõike 3
alusel makseteenuse osutajale õiglase hüvitise taotlemise ja maksmise täpsemad tingimused,
ulatus ning kord.
Määrusega reguleeritakse õiglase hüvitise taotlemist ja taotluse lahendamist. Hüvitise
saamiseks esitab makseteenuse osutaja taotluse koos andmete ja dokumentidega, mis
võimaldavad hinnata kahju tekkimise asjaolusid, suurust ja seost kriisiolukorras rakendatud
erandlike meetmetega. Taotleja peab muu hulgas esitama kahju suuruse ja selle arvutuskäigu
ning kahju tõendavad dokumendid, kirjeldama kahju tekkimise riski maandamiseks ja rahalise
kohustuse sissenõudmiseks rakendatud meetmeid ning esitama teabe selle kohta, kas kahju on
hüvitatud või seda on võimalik hüvitada muust allikast. Taotluse rahuldamise otsustab
Vabariigi Valitsus määruses sätestatud tähtaja jooksul.
Hüvitise maksmise eelduseks on KORKS § 163 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmine.
Hüvitise eesmärk ei ole katta makseteenuse osutaja tavapärase majandustegevusega kaasnevaid
riske, vaid kahju, mis on tekkinud kriisiolukorras makseteenuste toimimise tagamiseks
rakendatud erandlike nõuetega kaasnenud riski realiseerumise tõttu.
Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks tõendatud otsene varaline kahju. Hüvitatava
kahju kindlaksmääramisel hinnatakse, millises ulatuses on kahju tekkinud KORKS § 163 lõikes
1 nimetatud teenuse osutamisel ning sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud täiendavate
nõuete rakendamisega kaasnenud riski realiseerumise tagajärjel. Hüvitatava kahju hulka ei
arvata kahju osa, mis oleks tõenäoliselt tekkinud ka ilma kriisiolukorras rakendatud täiendavate
nõueteta, samuti saamata jäänud tulu ega kaudset kahju.
Hüvitise määramisel võetakse arvesse ka pärast kahju tekkimist tagasi saadud või sisse nõutud
summasid ning muudest allikatest saadud või saada olevat hüvitist. Sellega välditakse sama
kahju mitmekordset hüvitamist ning tagatakse, et hüvitis ei asetaks makseteenuse osutajat
majanduslikult soodsamasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud kahju
põhjustanud sündmuse puudumisel.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna
nõunik Jarmo Lilium ([email protected], tel 5302 6314). Eelnõu on keeleliselt toimetanud
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip
([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis personali- ja
õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected], tel 5885 1423).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu §-des 1 ja 2 määratakse kindlaks määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega
kehtestatakse KORKS § 163 alusel õiglase hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused, ulatus
ja kord. Õiglase hüvitise maksmise tingimused on määratud kindlaks KORKS §-s 163 ning
käesolev määrus täpsustab neid.
Määrust kohaldatakse makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja suhtes
KORKS § 163 lõikes 1 sätestatud juhtudel (edaspidi makseteenuse osutaja). KORKS §-s 163
on kaks olukorda, mille puhul on ette nähtud õigus saada õiglast hüvitist.
Esiteks: Vabariigi Valitsus otsustab maksta õiglast hüvitist olukorras, kus makseteenuse
osutaja on võimaldanud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 3 lõike 1
punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse osutamisel kasutada isikut tõendavasse dokumenti
kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole kriisiolukorrast
tulenevalt võimalik kontrollida.
Krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 3 lõige 2 sätestab, et Eestis asutatud krediidiasutus
või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81
lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, välja arvatud juhul, kui tema
Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha väljamaksed moodustavad vähem kui ühe
protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning
Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel
arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis
maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu.
Makseteenuse osutajad peavad võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 7246 lõike 3 kohaselt
nõudma kliendi tugevat autentimist iga kord, kui maksja soovib juurdepääsu oma maksekontole
interneti teel, algatada elektroonilist maksetehingut või teha kaugjuurdepääsu teel loodud
ühenduse kaudu mis tahes muud toimingut, millega kaasneb makseteenusega seotud andmete
väärkasutamise või pettuse oht. Tugeva autentimise nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 25. novembri 2015 direktiivist 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide
2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning
direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi makseteenuste direktiiv).
Krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajad kasutavad kliendi tugevaks autentimiseks ühe
võimalusena e-identimiseks ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid (edaspidi
usaldusteenus). Eestis on nõuetekohasteks usaldusteenusteks riigi väljaantud isikut tõendavatel
dokumentidel põhinevad e-identimist ja allkirja andmist võimaldavad süsteemid ja erasektori
pakutavad e-identimise süsteemid. Riigi väljastatud süsteemid on seotud isikutunnistusega (ID-
kaart) ja digitaalse isikutunnistusega (mobiil-ID, digitaalne isikutunnistus ja e-residendi
digitaalne isikutunnistus). Erasektori pakutavatest e-identimise süsteemidest tagab tugeva
autentimise Smart-ID.
Lisaks usaldusteenusel põhinevale autentimisele on krediidiasutustel praegu ka muid
alternatiivseid kliendi tugeva autentimise lahendusi maksejuhiste kinnitamiseks, kuid nende
kasutamise võimekus on makseteenuse osutajati ebaühtlane ja väiksem kui isikutunnistuse ja
digitaalse isikutunnistuse korral.
Elutähtsa teenuse osutajaks on praegu SK ID Solutions AS (edaspidi SK Solutions). Teenuse
osaks on ka digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse (peatatud või kehtetu
sertifikaat) kontrollimine. Reaalajas pakutava kontrollimise teenuse katkemisel pakub SK
Solutions n-ö tühistusnimekirja, mida teenuse kasutajad, sh krediidiasutused saavad kasutada,
et kliendid tuvastada. Tühistusnimekiri on kumulatiivne, sisaldades teavet kõigi sertifikaatide
kohta, mis on nimekirja koostamise hetkel peatatud või tühistatud. SK Solutions katab
teenustaseme lepingu alusel võimalikud tühistusnimekirjade kasutamisel tekkinud kahjud 12
tunni jooksul. Tühistusnimekirju väljastab SK Solutions 12-tunnise intervalliga, mis on lühem
kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014 määrusega nr 910/2014 e-identimise ja e-
tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 1999/93/EÜ ettenähtud tase. Nimetatud määruse artikli 24 lõike 3 kohaselt, kui
kvalifitseeritud sertifikaate väljastav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja otsustab
sertifikaadi tühistada, registreerib ta tühistamise oma sertifikaatide andmebaasis ning avaldab
sertifikaadi tühistatud staatuse aegsasti, ning igal juhul 24 tunni jooksul pärast vastava taotluse
saamist. Tühistamine jõustub kohe pärast selle avaldamist.
Teiseks: Vabariigi Valitsus otsustab maksta õiglast hüvitist olukorras, kus krediidiasutus ja
välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on võimaldanud KAS § 871 lõike 1 alusel
võrguühenduseta kaardipõhiste maksetehingute tegemist.
KAS § 871 lõike 1 kohaselt on kriisiolukorras, kui elektroonilise side võrgu toimimist,
kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi
häire teeb võimatuks kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad
KAS § 3 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse
Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu tegemist vastavalt Eesti
Panga määratud tingimustele. Kaardimakse kui elutähtsa makseteenuse toimimine on
ühiskonna sujuvaks toimimiseks äärmiselt tähtis – iga päev tehakse Eesti pankade välja antud
pangakaartidega üle miljoni kaarditehingu ning suuremalt jaolt tasutakse igapäevaostude eest
pangakaardiga.
Võrguühenduseta saab teha tehinguid vaid kolmes sektoris – toitu, kütust ja ravimeid müüvate
elutähtsat teenust osutavate kaupmeeste juures ning iga kaardiomanik saab võrguühenduseta
tehinguid teha üksnes summa piires, mille tema pank on kaardi kiibile kliendi või kliendigrupi
krediidivõimekuse hindamise tulemusel seadnud. Summa pannakse kaardi kiibile ning
tehinguid tehes ei pruugi isikul tegelikult kontol üldse raha olla. Pank teeb limiidi otsuse kliendi
või kliendigrupi krediidivõimekuse hindamise tulemusena. Hinnanguliselt, limiidid võiksid
jääda 50 - 200 euro piiresse.
Makseteenuse osutajale võib tekkida rahaline kahju näiteks juhul, kui isiku kontolt tehakse
maksetehing, mida isik ei ole autoriseerinud, see tähendab, et isik ise ei ole andnud nõusolekut
sellise makse tegemiseks, kuid makseteenuse osutaja on kohustatud selle summa kliendile
tagasi maksma. Selline hüvitamise kohustus tuleb makseteenuste direktiivi1 artikli 73 lõikest 1.
Näiteks, kui isik kaotab kontrolli oma ID-kaardi või muu autentimisvahendi üle ning seda
kasutatakse autoriseerimata maksetehingu tegemiseks. Sellisel juhul kannab makseteenuse
osutaja tagasimakstava summa ulatuses kahju.
Võrguühenduseta maksete puhul võib makseteenuse osutajale tekkida kahju olukorras, kus
pangakaardi kiibile on seatud teatud summa, mille ulatuses on isikul võimalik ilma
võrguühenduseta makseid teha, see tähendab, et isiku kontojääki reaalajas ei kontrollita.
Seetõttu võib isik teha makseid ka juhul, kui tema kontol ei ole tegelikult nende tehingute
katteks piisavalt raha. Võrguühenduse taastumisel debiteeritakse isiku kontot tehtud maksete
ulatuses. Kui kontol puuduvad selleks piisavad vahendid ja summat ei ole võimalik isikult sisse
nõuda, võib makseteenuse osutajale tekkida rahaline kahju.
Eelnõu §-s 3 reguleeritakse õiglase hüvitise taotluse esitamise korda. Õiglase hüvitise taotluse
esitamise õigus on makseteenuse osutajal, kellele on kahju tekkinud kriisiolukorra ajal KORKS
§-s 163 ette nähtud kohustuste täitmise tõttu. Makseteenuse osutajal tuleb õiglase hüvitise
taotlus esitada Rahandusministeeriumile. Taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõikes 6 võrdsustatakse elektrooniline
asjaajamine kirjaliku asjaajamisega ehk taotluse võib esitada ka elektrooniliselt. Sellega on
määruses kehtestatud seaduse alusel taotlusele kohustusliku vormi nõue HMS § 14 lõike 1
tähenduses.
Võrreldes kahju hüvitamise taotlusega, mille võib esitada kolme aasta jooksul pärast kahjust
teada saamist, on õiglase hüvitise taotlemise tähtaeg oluliselt lühem. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt
tuleb õiglase hüvitise taotlus esitada kolme kuu jooksul alates päevast, mil möödus neli kuud
kahju tekkimisest ja selle aja jooksul rakendatud mõistlikud meetmed kahju tekitajalt rahalise
kohustuse sissenõudmiseks ei ole andnud tulemust. Kui õigusvastase kahju tekkimisel võib
kahju kannatanud isik saada alles aja möödudes kahju tekkimisest ja selle asjaoludest teada, siis
kriisiolukorras, kui makseteenuse osutaja on võimaldanud makseteenuse osutamisel kasutada
isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille
kehtivust ei ole kriisiolukorrast tulenevalt võimalik kontrollida või võimaldanud
võrguühenduseta kaardipõhiste maksetehingute tegemist, saab makseteenuse pakkuja
võimalikust kahjust kohe teada ning seetõttu ei ole takistatud taotluse esitamine lühema tähtaja
jooksul. Seadus näeb ette ka tingimuse, et enne taotluse esitamist peab makseteenuse osutaja
olema proovinud kahju ka kahju tekitajalt sisse nõuda, kuid see ei ole olnud nelja kuu jooksul
võimalik. Ehk et võimalik kahju on makseteenuse osutaja poolt kindlaks tehtud juba enne seda,
kui hakkab kulgema kolmekuuline tähtaeg taotluse esitamiseks Rahandusministeeriumile.
Teisalt tavaolukorras kehtiv üldine 30-päevane kaebetähtaeg võib kriisiolukorras olla liiga
lühike.
Haldusmenetluses taotlusele esitatavad nõuded on üldiselt reguleeritud HMS § 14 lõikes 2.
Eelnõu § 3 lõigetes 4 ja 5 on kehtestatud täpsemad nõuded osas, mis puudutavad õiglase
hüvitise taotlusele esitatavaid nõudeid. Esitada tuleb muuhulgas järgmine teave: kahjujuhtumi
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015 direktiivist 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul,
direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi
2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
kirjeldus, sealhulgas kahju tekkimise aeg ning seos KORKS § 163 lõikes 1 nimetatud
olukorraga; kahju suurus, selle arvutuskäik ning kahju tõendavad dokumendid; kirjeldus riskide
maandamiseks rakendatud meetmetest; kirjeldus rahalise kohustuse sissenõudmiseks
rakendatud meetmetest; andmed kahju hüvitamise kohta mujalt või andmed sellise hüvitise
saamise võimaluse kohta ning muud õiglase hüvitise maksmise otsustamisel tähtsust omavada
asjaolud. Nimetatud teabe esitamise kohustuse puhul on lähtutud KORKS § 163 lõikes 2
sätestatud tingimustest, mille täitmine on õiglase hüvitise maksmise eelduseks.
Õiglase hüvitise taotluses tuleb märkida ka muud taotluse lahendamise seisukohalt olulised
asjaolud. Need asjaolud sõltuvad igast konkreetsest üksikjuhtumist. Näiteks võimalused saada
hüvitist mujalt, osaliselt kahju tekitajalt jms.
Eelnõu § 4 reguleerib õiglase hüvitise taotluse lahendamist, mille osas tuleb otsus teha kolme
kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest ning see otsustatakse haldusaktiga.
Kolmekuuline menetlustähtaeg annab piisava aja taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks,
vajaduse korral täiendavate andmete kogumiseks ning põhjendatud otsuse tegemiseks, tagades
samal ajal taotlejale mõistliku aja jooksul õigusselguse. Taotluse lahendamise käigus
määratakse kindlaks hüvitise suurus ning tehakse kindlaks olulised asjaolud. Hüvitise
määramise haldusakt on vaidlustatav hüvitise väljamaksmisest eraldiseisvalt. Kuna haldusakti
vormistamine, kättetoimetamine, täitmine ja vaidlustamine on õigusaktides reguleeritud, siis
määruses seda regulatsiooni ei korrata.
Eelnõu §-s 5 on sätestatud õiglase hüvitise maksmise tingimused. Õiglase hüvitise maksmise
eelduseks on KORKS § 163 lõikes 1 nimetatud olukorra esinemine. Taotluse lahendamisel
hinnatakse, kas kõik seadusest tulenevad eeldused on täidetud ning kas tekkinud kahju kuulub
õiglase hüvitisega kompenseerimisele. Hüvitise eesmärk ei ole hüvitada kogu makseteenuse
osutaja tegevusega seotud äririski, vaid üksnes selline varaline kahju, mis on tekkinud KORKS
§ 163 lõikes 1 nimetatud meetmete rakendamise võimaldamise otsese tagajärjena. Seetõttu
hinnatakse esmalt kahju tegelikku suurust, et hüvitis vastaks reaalselt tekkinud varalisele
kahjule. Samuti hinnatakse põhjuslikku seost kahju ja konkreetse juhtumi vahel, et välistada
sellise kahju hüvitamine, mis oleks tekkinud sõltumata seaduses sätestatud meetmete
rakendamisest.
Lisaks arvestatakse, kas makseteenuse osutaja on enne kahju tekkimist ning pärast selle
ilmnemist rakendanud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või vähendamiseks.
Makseteenuse osutajal on õigusaktidest tulenevalt kohustus rakendada asjakohased
riskijuhtimise, sisekontrolli ja turvameetmeid. Õiglase hüvitise eesmärk ei ole asendada neid
kohustusi ega hüvitada kahju, mida oleks olnud võimalik mõistlike meetmetega vältida või
vähendada.
Samuti hinnatakse, kas makseteenuse osutaja on teinud mõistlikke pingutusi kahju tekitanud
isikult kahju sissenõudmiseks. Kuna kahju esmaseks hüvitajaks peaks üldjuhul olema kahju
tekitanud isik, on riigi makstav õiglane hüvitis olemuselt täiendav meede. Seetõttu tuleb enne
riigi hüvitise maksmist hinnata, kas makseteenuse osutaja on kasutanud mõistlikke võimalusi
kahju hüvitamiseks eraõiguslikus korras.
Hüvitist ei ole võimalik saada topelt. Hüvitist ei maksta ulatuses, milles sama kahju on võimalik
hüvitada muul õiguslikul alusel. Selline piirang tagab, et riigi vahenditest hüvitatakse üksnes
see osa kahjust, mis jääb pärast muude hüvitamisvõimaluste kasutamist tegelikult kandmata.
Eelnõu § 6 reguleerib õiglase hüvitise maksmise ulatust.
KORKS § 159 lõike 1 kohaselt on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mille on talle
õigusvastaselt tekitanud haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või seaduse alusel
kaasatud muu isik, või selle asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata. Isik võib taotleda käesoleva seaduse
§ 162 alusel õiglase hüvitise maksmist. Hoolimata sellest, et isikul ei ole õigust kahju
hüvitamisele, on ette nähtud võimalus maksta õiglast hüvitist, kui vastasel juhul oleks
talumiskohustus isikule ülemäära koormav. Riigil ei ole kohustust hüvitada igasugust
õiguspärase tegevusega tekitatud kahju, kuid õigusriigi põhimõtte kohaselt peab isikul olema
võimalik saada kas või osalist hüvitist (õiglast hüvitist) juhul, kui tema õigusi on suures ulatuses
piiratud, ilma et ta ise oleks selleks põhjust andnud. Samuti võib õiglase hüvitise maksmise
küsimus kerkida ulatuslike piirangute ja kohustuste kehtestamisel, kui mõnele isikule kohalduv
piirang või kohustus koormab teda teiste isikutega võrreldes ebavõrdselt. Seejuures tuleb
arvestada, et õiguspärase tegevuse tagajärjel tekkiv kahju on osaliselt hõlmatud
talumiskohustusega.
Kui õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamisel on lähtekohaks kannatanu õiguste täielik
taastamine, mida võib seaduses sätestatud alustel ja ulatuses piirata, siis õiglane hüvitis ei pea
korvama kogu tekitatud kahju, vaid arvestab ka õiguskorrast tulenevat talumiskohustust.
Õiglase hüvitise maksmise peamine eesmärk on vähendada põhiõiguste ja -vabaduste
piirangust või isikule pandud kohustusest tulenevat koormust. Õiglase hüvitise maksmine
vähendab isiku suhtes kohaldatud piirangu või kohustuse intensiivsust ja ulatust ning tagab, et
selline piirang või kohustus on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Hüvitist makstakse
õiguspäraselt kohaldatud piirangu või kohustuse talumise eest. Õiglast hüvitist makstakse
konkreetsetel seaduses sätestatud juhtudel, mitte üldiselt kahju hüvitamise alternatiivina.
Õiglast hüvitist tuleb tasuda üksnes siis, kui see on võrdõiguslikkuse tagamiseks vajalik ja
sellega vähendatakse üksikisikule või rühmale riigi või ühiskonna huvides pandud eriti
intensiivse kohustuse või piiranguga kaasnevat koormavat mõju. Hüvitisega tasakaalustatakse
riive negatiivne mõju isikule ja taotletav riigikaitseline eesmärk ning saavutatakse põhiõiguste
riive proportsionaalsus.
Lõike 1 kohaselt võetakse õiglase hüvitise määramisel arvesse makseteenuse osutajale
tekkinud ja tõendatud kahju, mis on põhjuslikus seoses kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §
163 lõikes 1 nimetatud olukorra ja makseteenuse osutajale pandud kohustuse täitmisega.
Hüvitamisele kuulub üksnes otsene kahju. Sätte eesmärk on tagada, et hüvitamisele kuulub
üksnes kahju selles ulatuses, milles selle tekkimine on omistatav kriisiolukorras makseteenuste
toimimise tagamiseks rakendatud erandlikule korrale. Hüvitise ulatuse määramisel ei piisa
seega üksnes kahju tekkimise ja suuruse tuvastamisest, vaid tuleb hinnata ka seda, millises
ulatuses põhjustas kahju just kriisiolukorras rakendatud meede. See tähendab, et arvestatakse
üksnes kahju, mis on tekkinud täiendavate nõuete rakendamisega kaasnenud riski
realiseerumise tagajärjel. Näiteks ei kuulu hüvitise ulatuse hulka kahju selles osas, mis oleks
tekkinud samadel asjaoludel ka tavapärase teenuse osutamise korral. Kui kahjul on mitu
põhjust, tuleb võimaluse korral eristada täiendava nõude rakendamisega seotud kahju muudel
põhjustel tekkinud kahjust.
Lõikes 2 sätestatakse asjaolud, mida tuleb hüvitise ulatuse määramisel arvesse võtta. Nimetatud
asjaolusid hinnatakse kogumis, lähtudes konkreetse kahjujuhtumi asjaoludest.
Punkti 1 kohaselt hinnatakse, millises ulatuses oli makseteenuse osutajal mõistlikult võimalik
kahju tekkimist või selle suurenemist vältida või vähendada. Kriteeriumi eesmärk on võtta
hüvitise ulatuse määramisel arvesse makseteenuse osutaja tegelikku võimalust kahju tekkimise
suurust mõjutada. Hinnang peab põhinema kahju tekkimise ajal teada olnud asjaoludel ja
makseteenuse osutajalt mõistlikult eeldatavatel võimalustel. Arvesse saab võtta üksnes selliseid
meetmeid, mille rakendamine oli konkreetses olukorras reaalselt võimalik ning mis ei oleks
takistanud kriisiolukorras teenuse osutamist või makseteenuse osutajale pandud kohustuse
täitmist. Mida väiksem oli makseteenuse osutaja tegelik võimalus kahju vältida või vähendada,
seda põhjendatum on vastava kahjuosa arvestamine hüvitise ulatuses.
Punkti 2 kohaselt võetakse arvesse, millises ulatuses on makseteenuse osutaja saanud või tal
on võimalik saada sama kahju eest hüvitist muust allikast. Kriteeriumi eesmärk on vältida sama
kahju mitmekordset hüvitamist. Kui osa kahjust on hüvitatud või kuulub hüvitamisele muul
alusel, ei ole põhjendatud sama kahjuosa täiendav hüvitamine riigi poolt. Arvesse tuleb võtta
üksnes reaalset ja piisavalt kindlat hüvitise saamise võimalust. Pelgalt teoreetiline võimalus
esitada nõue kolmanda isiku vastu ei peaks iseenesest vähendama hüvitise ulatust.
Punkti 3 kohaselt hinnatakse, millises ulatuses tulenes kahju asjaoludest, mida makseteenuse
osutaja ei saanud pärast KORKS § 163 lõike 2 punktis 3 nimetatud mõistlike
riskimaandamismeetmete rakendamist mõjutada. Kriteerium võimaldab hinnata pärast
nõuetekohaste riskimaandamismeetmete rakendamist alles jäänud riski ehk jääkriski. Kui
teenuseosutaja on rakendanud temalt mõistlikult eeldatavad meetmed, kuid kahju tekib sellele
vaatamata kriisiolukorras rakendatud erandliku korra olemusest tuleneva riski realiseerumise
tõttu, tuleb seda hüvitise suuruse puhul arvestada. Seevastu ei ole põhjendatud jätta riigi kanda
kahju osa, mille tekkimist või suurenemist sai makseteenuse osutaja ka pärast nõutavate
meetmete rakendamist tegelikult mõjutada.
Eelnõu § 7 reguleerib hüvitise maksmist. Hüvitis makstakse välja 30 päeva jooksul alates
hüvitise määramise otsuse tegemisest, tagades hüvitise väljamaksmise mõistliku aja jooksul.
Õiglase hüvitise kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt riigieelarve seaduse § 58
lõike 3 alusel kehtestatud korrale. Hüvitis makstakse riigieelarvest ja selleks ei looda eraldi
kriisifondi. Riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse reservi
vahendeid kasutada ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks, mida ei ole võimalik
riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. Riigieelarves nähakse ette Vabariigi Valitsuse
reserv, mis moodustab kuni kolm protsenti riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahust.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
4. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
5. Määruse mõjud
Määrusega täpsustatakse KORKS §-s 163 sätestatud õiglase hüvitise taotlemise ja maksmise
tingimusi, ulatust ja korda. Õigus taotleda õiglast hüvitist ning sellega kaasnev võimalik mõju
riigieelarvele tuleneb nimetatud KORKS-i paragrahvist. Määrus täpsustab hüvitise taotlemiseks
esitatavaid andmeid ja dokumente ning hüvitise ulatuse kindlaksmääramise tingimusi.
Määrusel on mõju eelkõige makseteenuse osutajatele ning õiglase hüvitise taotlust menetlevale
Rahandusministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele. Mõju avaldub peamiselt hüvitise
taotlemise ja taotluse menetlemisega kaasnevas halduskoormuses, sest hüvitamise kohustuse
näeb ette seadus.
Makseteenuse osutaja peab hüvitise taotlemisel esitama kahjujuhtumi kirjelduse, kahju suuruse
ja selle arvutuskäigu ning kahju tõendavad dokumendid. Samuti tuleb esitada teave kahju
vältimiseks või vähendamiseks rakendatud riskimaandamismeetmete ja rahalise kohustuse
sissenõudmiseks rakendatud meetmete kohta ning teave mujalt saadud või saada oleva hüvitise
kohta. Sellise teabe esitamine on vajalik, et hinnata, kas KORKS-is sätestatud tingimused
hüvitise saamiseks on täidetud. Nimetatud teabe esitamine suurendab makseteenuse osutaja
halduskoormust. Selline mõju ilmneb siiski üksnes juhul, kui makseteenuse osutaja esitab
õiglase hüvitise saamise taotluse, tegemist ei ole püsiva koormusega. Seetõttu ei kaasne
määrusega üldist ega püsivat aruandlus- või teabe esitamise kohustust ning halduskoormuse
suurenemist.
Kriisiolukorras võib muudatus suurendada Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse
töökorralduslikku koormust. Seda juhul, kui makseteenuse osutaja esitab õiglase hüvitise
saamise taotluse ning menetluses tuleb hinnata, kas kõik vajalik teave ja dokumendid on
esitatud ning otsustada õiglase hüvitise taotluse määramine. Töökorraldusliku koormuse suurus
sõltub seetõttu esitatud taotluste arvust ja konkreetsete kahjujuhtumite keerukusest.
Õiglase hüvitise maksmine makseteenuse osutajale
Määruses ette nähtud hüvitise ulatuse määramise tingimused võivad mõjutada KORKS § 163
alusel makstavat hüvitise suurust. Määruses ette nähtud hüvitise ulatuse määramise tingimuste
eesmärk on hinnata, kas seaduses sätestatud tingimused õiglase hüvitise määramiseks on
täidetud. Määrusest ei tulene seega iseseisvat alust hüvitise määramiseks, mis mõjutaks
riigieelarvelisi vahendeid.
Mõju valdkond: riigivalitsemine (mõju riigieelarvele)
Mõju sihtrühm – mõju riigieelarve kuludele
Hüvitis makstakse riigieelarvest ja selleks ei looda eraldi kriisifondi. Arvestades igapäevaste
maksetehingute arvu võib Vabariigi Valitsuse otsuse tulemusel tekkida riigile märkimisväärne
hüvitamiskohustus.
Õiglase hüvitise maksmisega kaasneva riigieelarvelise kulu suurust ei ole võimalik ette täpselt
hinnata, kuna hüvitise maksmise vajadus ja suurus sõltuvad kriisiolukorra tekkimisest, selle
kestusest ja ulatusest, mõjust finantsteenuste toimimisele, ning maksetehingute arvust ja
väärtusest. Samuti sõltub võimalik kulu sellest, millises ulatuses realiseeruvad erandlike
lahenduste kasutamisega kaasnevad riskid ning tekib makseteenuse osutajale tegelik varaline
kahju.
Võimaliku hüvitise suuruse hindamisel ei saa lähtuda kriisiolukorras tehtud maksetehingute
koguväärtusest. Õiglase hüvitise arvutamise lähtekohaks saab olla makseteenuse osutajale
tegelikult tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses kriisiolukorras rakendatud erandlike
meetmetega. Seega ei too kliendi tugeva autentimise nõudest erandi tegemine või
võrguühenduseta kaardimaksete võimaldamine iseenesest kaasa riigi hüvitamiskohustust.
Hüvitise maksmise vajadus saab tekkida juhul, kui erandi rakendamisega kaasnev risk
tegelikult realiseerub ning selle tulemusena jääb makseteenuse osutaja kanda varaline kahju.
Võimaliku hüvitise suuruse hindamine sõltub maksetehingute arvust, kahjujuhtumite
osakaalust ning keskmisest kahjusummast, mida ei ole võimalik täpselt hinnata.
Võrguühenduseta kaardipõhiste maksetehingute osas võib välja tuua kaks stsenaariumi.
Stsenaarium A: kahju suurus pankadele võib ulatuda hinnanguliselt 2,3 miljoni euroni, kui
pangad määraksid limiidi eraisikute pangakaartidele suurusega 50 eurot.
Arvesse võttes eelduseid, et:
aktiivseid pangakaarte on 18+ eraisikutel kasutuses 1 390 200 pangakaarti;
kolmandikul kaardiomanikest on kuu lõpus nõudmiseni hoiuse kontol alla 50 euro;
kõikidest nendest makseteenuse pakkujate klientidest, kellel on kuu lõpus kontol alla
50 euro, nendest suurusjärgus 10% võivad tekitada pangale kahju, mis vajab riigi poolt
hüvitamist.
Stsenaarium B: kahju suurus makseteenuse pakkujatele võib ulatuda hinnanguliselt 12,4 miljoni
euroni, kui makseteenuse pakkujad määraksid limiidi eraisikute pangakaartidele suurusega 200
eurot.
Arvesse võttes eelduseid, et:
aktiivseid pangakaarte on 18+ eraisikutel kasutuses 1 390 200 pangakaarti;
45% kaardiomanikest on kuu lõpus nõudmiseni hoiuse kontol alla 200 euro;
kõikidest nendest makseteenuse pakkuja klientidest, kellel on kuu lõpus kontol alla
200 euro, nendest suurusjärgus 10% võivad tekitada pangale kahju, mis vajab riigi
poolt hüvitamist.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Võimalikud kulud on kirjeldatud eelnevas punktis 4.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Justiits- ja
Digiministeeriumile, Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Riigi
Infosüsteemi Ametile, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangaliidule.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Riigikantselei
Justiits- ja Digiministeerium
Eesti Pank
Eesti Pangaliit
15.11.2026 nr 1.1-10.1/4573-1
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi
Valitsuse määruse „Õiglase hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused, ulatus ja kord
makseteenuse osutajale“ eelnõu.
Eelnõu on seotud 2026. aasta 1. oktoobril jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Jarmo Lilium 5302 6314