| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02277-1 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | E-post |
| Funktsioon | |
| Sari | 12 Riigikantselei finantsplaneerimine, raamatupidamine ja hanked/12-9 Lihtsustatud menetlusega riigihangete dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
Pakkumuskutse “Avaliku sektori innovatsioonifondi vahehindamine” Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise sekkumise (meede 21.1.1.3) vahehindamine
1. Taust Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise sekkumine (meede 21.1.1.3, edaspidi Innofond) on osa ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgist „Nutikam Eesti“. Sekkumise elluviija on Riigikantselei ja korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Toetuse andmise tingimused on kehtestatud riigisekretäri 7. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“.
Sekkumise eesmärk on tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust ning soodustada avaliku sektori, teadlaste ja ettevõtjate koostööd „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisel. Innovatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid vahend avaliku sektori tulemuslikkuse, teenuste kvaliteedi ja kohanemisvõime parandamiseks. Sekkumine koosneb kahest osast: innovatsiooniprojektide rahastamine ning neid toetavad arendustegevused (nõustamine, hanketugi, koolitused, metoodikad ja juhendmaterjalid).
Sekkumise seis 2026. aasta oktoobris:
läbi on viidud viis taotlusvooru; eelkonsultatsioonidel on käinud üle 400 projektiidee; esitatud on 109 taotlust, millest rahastatud on 49 projekti; aktiivseid projekte on 43, kogumahus 49 miljonit eurot; esimesed projektid on katsetused lõpetanud ja jõudnud kasutuselevõtu või
skaleerimise etappi.
Alates 2026. aastast rahastatakse sekkumist kuludega sidumata rahastamise (FNLC) alusel. Euroopa Komisjon maksab kokkulepitud tingimuste ja tulemuste täitmise eest: tingimuseks on rahastatud innovatsiooniprojektid ning tulemuseks vastu võetud rakendusaruandega innovatsiooniprojektid.
Käesoleva perioodi rahastus on suures osas jaotatud ja uusi taotlusvoore selles perioodis tõenäoliselt ei toimu. Arendustegevused, sealhulgas koolitused, jätkuvad. Vahehindamise peamine ülesanne on anda sisend järgmise perioodi (2028+) sekkumise kujundamiseks.
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
2. Hindamise eesmärk ja tulemuste kasutamine Hindamise keskne küsimus: kuidas peaks riik järgmisel perioodil toetama avaliku sektori innovatsiooni nii, et sekkumise tulemused oleksid kontrollitavad, kuid rakendussüsteem ei karistaks põhjendatud katsetamist ega ebaõnnestumisest õppimist?
Vahehindamise eesmärk on Innofondi senise kogemuse põhjal anda Riigikantseleile otsustamiseks vajalik sisend: milliseid tegevusi järgmisel perioodil jätkata, muuta, laiendada, vähendada või lõpetada ning milliseid uusi lahendusi katsetada. Hindamine käsitleb perioodil 2021-2026 käivitatud projekte ja arendustegevusi (edaspidi nimetatud ka kui sekkumised).
2.1. Hindamise iseloom Tegemist on protsessi ja varajaste tulemuste hindamisega, mitte mõjuhindamisega. Enamik projekte on veel elluviimisel ning asutuste innovatsioonivõimekuse ja teenuste kohta ei ole enne sekkumist mõõdetud lähteandmeid. Tellija ei oota sekkumise põhjusliku mõju kvantitatiivset hindamist ega mõju omistamist riiklikele näitajatele.
Hindamine peab selgitama, mis on senistes projektides ja tugitegevustes toiminud, mis mitte ning miks. Innofondi võimalikku panust avaliku sektori innovatsioonivõimekusse hinnatakse kvalitatiivselt, tuginedes konkreetsetele näidetele ja nende kontrollimisele eri allikatest.
2.2. Tulemuste kasutamine Hindamise tulemusi kasutatakse:
• järgmise perioodi eesmärkide, rahastamismudeli ja sekkumiste valikuprotsessi kujundamisel;
• projektide ideestamise, kasutuselevõtu ja skaleerimise toe arendamisel; • Riigikantselei, RTK ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) tugi- ja
nõustamistegevuste kohandamisel, sh käesoleval perioodil jätkuvate koolituste puhul;
• järgmise perioodi seire- ja hindamissüsteemi kujundamisel; • tulemuste ja heade praktikate tutvustamisel.
3. Hindamisküsimused Hindamine koosneb neljast plokist ja 12 hindamisküsimusest. Plokid I-III annavad analüütilise sisendi, plokk IV on nende põhjal koostatav otsustustugi järgmiseks perioodiks. Küsimuste all loetletud alateemad näitavad, mille käsitlemist tellija ootab.
Pakkuja võib hindamise eesmärgi paremaks saavutamiseks teha põhjendatud ettepanekuid küsimuste muutmiseks, koondamiseks või täiendamiseks. Kui pakkuja hinnangul ei ole mõnele küsimusele olemasolevate andmetega võimalik usaldusväärselt vastata, toob ta
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
selle pakkumuses välja, põhjendab ja pakub alternatiivse lahenduse. Lõplikud hindamisküsimused kooskõlastatakse tellijaga projekti algfaasis.
Plokk I. Projektide tulemused ja kasutuselevõtt I.1. Lühiülevaade, millisesse arenguetappi on Innofondist rahastatud projektid jõudnud, milliseid tulemusi on saavutatud ning kuidas tulemused erinevad projektitüüpide ja arenguetappide lõikes?
• kõigi projektide kaardistus kolme mõõtme alusel: projekti staatus (aktiivne, lõpetatud, katkestatud), elluviimise etapp (ettevalmistus, hange, arendus, katsetus) ning lahenduse kasutuselevõtu etapp (kavandamisel, otsus tehtud, rakendamisel, kasutusel, laiemalt kasutusel);
• projekti lõppemise, rakendusaruande vastuvõtmise, kasutuselevõtu otsuse ja lahenduse tegeliku kasutamise eristamine;
• projektide väljundid ja projektide käigus tekkinud teadmine, sh lõpetatud ja katkestatud projektides.
I.2. Mis soodustab või takistab väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja laiemat rakendamist ning millises etapis takistused tekivad?
• teenuse omaniku ja pakkuja määramine, eelarve ja jätkurahastus, õigusruum, IT- arhitektuur, intellektuaalomand, juhtkonna toetus;
• lõppenud projektide kogetud takistused ja aktiivsete projektide praegused ja oodatud takistused eraldi;
• katkestamise põhjused ja ebaõnnestunud projektide õppimisväärtus.
I.3. Millist kasu on projektide tulemustest seni saadud või oodatakse ning millised uued praktikad on jõudnud asutuste tavapärasesse töökorraldusse?
• mõõdetud tulemuste, projektiosaliste kirjeldatud kasu ja oodatava mõju eristamine; • ideekavandis seatud eesmärgi ja saavutatud tulemuse võrdlus; • projektides kasutatud praktikad (nt turukonsultatsioon, probleemipõhine hange,
kasutajate kaasamine, katsetamine) ja nende kasutamine väljaspool projektimeeskonda;
• meetme ning projektide eesmärkide seos „Eesti 2035“ arenguvajadustega (sisuline seos, mitte panus riiklikesse näitajatesse).
Plokk II. Projektide algatamine, valik ja rahastamine II.1. Kuidas tekivad ja arenevad projektiideed, miks need ei jõua taotluseni ning millised asutused ja probleemid jäävad süsteemist kõrvale?
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
• projektiideede ja taotluste liikumise analüüs olemasolevate andmete piires (eelkonsultatsioonid, taotlused, rahastatud projektid), arvestades, et andmed ei pruugi olla üksüheselt seostatavad;
• eelkonsultatsioonil käinud, kuid taotlust mitte esitanud asutuste loobumise põhjused.
II.2. Kuivõrd võimaldavad projektide valikukriteeriumid ja hindamisprotsess välja valida suure innovatsioonipotentsiaaliga projekte, arvestades nende uudsust, teaduspõhisust, riske ja kasutuselevõtu eeldusi?
• kriteeriumide selgus, hindamiskomisjoni ja kantslerite roll, hindamislävendite kasutamine;
• kas kriteeriumid eristavad sisuliselt uuenduslikke projekte tavapärastest arendus- või IT-projektidest;
• kas valik võimaldab teadlikult toetada kõrgema riskiga projekte, kus ebaõnnestumine on aktsepteeritav;
• võimalik vastuolu kasutuselevõtu valmiduse ja riskitaluvuse vahel.
II.3. Milline on Innofondi toetuse hinnanguline lisandväärtus projektide käivitamisel ja elluviimisel ning mis on saanud rahastamata taotlustest?
• rahastamata taotluste edasine käekäik (muu rahastus, ellu viidud muul viisil, loobutud);
• rahastatud projektide osaliste hinnang, kas ja millises ulatuses oleks projekt ellu viidud ka ilma toetuseta;
• Innofondi korduvalt kasutanud asutuste ja ühekordsete kasutajate kirjeldav võrdlus (ilma põhjusliku tõlgenduseta).
II.4. Kas rahastamise tingimused ja elluviimise korraldus sobivad innovatsiooniprojektidele ning kui suur on halduskoormus?
• menetluste kestus eelkonsultatsioonidest partnerluslepingu, hanke ja hankelepinguni;
• etapilisus, katkestamise võimalus ning aruandlus- ja tõendamisnõuded; • riskide jagunemine rahastaja ja projekti elluviija vahel; • kas ja kuidas võivad FNLC tulemustingimused mõjutada projektide valikut ja
elluviimist ning kas FNLC lihtsustus jõuab partnerasutusteni (EL-i tasandi rahastamisloogika ja partneritele kehtivate kohustuste eristamine). FNLC-ga seotud järelduste tegemisel arvestatakse muudatuse jõustumise aega, eri taotlusvoorude tingimusi ja seda, mil määral on muudatuse mõju hindamise ajaks jälgitav.
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
Plokk III. Arendustegevused, tugi ja koostöö III.1. Kuivõrd vastab projektide ettevalmistajatele ja elluviijatele pakutav tugi nende vajadustele projekti eri etappides ning kus on lüngad?
• nõustamine ideestamisel ja taotlemisel, hanketugi, õigusabi, teenusdisaini tugi; • toe kättesaadavus, sobivus ja ajastus projekti elluviimise etappides (ettevalmistus,
hange, elluviimine, kasutuselevõtt); • toe lüngad, eriti kasutuselevõtu ja skaleerimise etapis.
III.2. Kuivõrd on laiemad võimekuse arendamise tegevused jõudnud avaliku sektori asutusteni ja milline on nende praktiline väärtus?
• koolitused, juhendid, metoodikad, infopäevad ning innotiimi sprindid ja muud ideestamist toetanud tegevused;
• osalejate ja kasutajate ring, sh asutused, kes ei ole Innofondi projekte esitanud või ellu viinud;
• tegevuste kasutatavus ja praktiline väärtus osalejate hinnangul, eristades tegevuste ulatust (osalejate arv) ja nende kasu, sest osalejate arv ei tõenda iseenesest võimekuse kasvu (eraldi mõju-uuringut ei oodata);
• kuidas on innotiimi sprintide lõppemine muutnud ideede ettevalmistamise võimalusi ja milline vajadus on jäänud katmata.
III.3. Millises etapis ja kuidas kaasatakse ettevõtteid ja teadusasutusi, mis takistab nende osalemist ning mida nad koostööst on saanud?
• kaasamine probleemi määratlemisel, turukonsultatsioonis, hankes ja arenduses; • probleemi sõnastamine hankedokumentides ning turu vastukaja (pakkumuste arv ja
pakkujate tüüp); • nii töövõtjate kui ka turukonsultatsioonides või hangetes osalenud, kuid lepinguni
mitte jõudnud ettevõtete ja teadusasutuste kogemus; • ettevõtete ja teadusasutuste saadud kasu (referentsid, tooted, teadmised, koostöö
jätkumine).
Plokk IV. Järgmise perioodi sekkumismudel IV.1. Milliseid tegevusi peaks Riigikantselei järgmisel perioodil jätkama, muutma, laiendama, vähendama või lõpetama ning milliseid uusi lahendusi tasuks katsetada?
• toetuse fookus: sekkumiste algatamine, riskantne katsetamine, kasutuselevõtt ja skaleerimine või nende kombinatsioon;
• sekkumiste valiku, rahastamise, toe ja juhtimise korraldus, sh milliseid rolle on vaja ja kuidas jaotada vastutus elluviimises osalevate asutuste vahel;
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
• projektide ja arendustegevuste rahastuse tasakaal ning arendustegevuste korraldus (keskne või projektipõhine tugi, suunatus projektidele või laiemale avalikule sektorile);
• soovituste tegemisel võib tugineda ka teiste riikide praktikale (eraldi välisriikide analüüsi ei oodata);
• vajaduse korral alternatiivsed sekkumismudelid koos eeliste, riskide ja rakendamise eeldustega.
IV.2. Milliseid muudatusi peaks tellija tegema andmete kogumises ja seires, et järgmise perioodi tulemusi ja mõju oleks võimalik hinnata?
• käesoleva hindamise käigus tuvastatud puudused andmetes ja seires, mis takistavad tulemuste ja mõju hindamist;
• milliseid andmeid tuleks hakata järjepidevalt ja ühtsel kujul koondama ning miks; • kas ja kuidas viia uue perioodi alguses ettevalmistava tegevusena läbi algtaseme
mõõtmine, et järgmise perioodi hindamine oleks lihtsam; • soovituste proportsionaalsus: andmekogumise teostatavus ja koormus tellijale ning
sekkumiste elluviijatele.
4. Hindajale kättesaadavad andmed Tellija teeb hindajale kättesaadavaks allolevad andmed. Loetelu ei ole ammendav: tellija täpsustab seda vajaduse korral avakoosolekul ja hindaja võib kasutada ka avalikke andmeallikaid.
Andmeallikas Sisu Märkus Projektide põhiandmed Kõik rahastatud projektid koos peamiste
kuupäevadega (komisjoni/kantslerite otsus, partnerlusleping, hanke väljakuulutamine, hankelepingu sõlmimine, projekti lõpp)
Tabeli kujul
Ideekavandid Probleem, mõõdetav eesmärk, eelarve, ajakava, partnerid, kasutuselevõtu plaan
Kõigi taotluste kohta
Projektide aruanded Aastaaruanded (vabas vormis), rakendusaruanded ja järelaruanded
Esitatud ulatuses
Valikuprotsessi dokumendid
Valikumetoodika, hindamiskomisjoni hindamislehed ja skoorid, kantslerite kohtumiste kokkuvõtted
Kõigi taotlusvoorud e kohta
Eelkonsultatsioonide andmed
Eelkonsultatsioonil käinud ideede nimekiri ja esitajate nimed
Asutuse ja teema tasemel
Rahastamata taotlused Taotluste andmed ja taotlejate kontaktid Kasutamiseks küsitluses ja intervjuudes
Arendustegevused Ülevaade tehtud ja käimasolevatest
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
Andmeallikas Sisu Märkus tegevustest koos osalejate andmetega
Projektijuhtide rahulolu-uuring
2025. aasta lõpus läbi viidud lühiuuringu tulemused
Kuni 2025. esitatud taotluste kohta
Toetuse andmise tingimused ja seireandmed
TAT koos muudatuste ja seletuskirjadega, rakenduskava lisa 2 (FNLC), Riigikantselei aastaaruanded (kuni 2025)
Varasemad hindamised Civitta Eesti AS (2026). „Ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021-2027 rakendussüsteemi ja valikukriteeriumide hindamine Rahandusministeeriumile“. Lõpparuanne, juuni 2026
OECD (2026). „Strengthening the Innovative Capacity of the Public Sector of Estonia.“ Report, november 2026
Avalik
Riigihangete register Innofondi projektide hankeandmed, sh menetluse liik, pakkumuste arv ja pakkujad
Tellija vastab hindaja dokumendipäringutele 5 tööpäeva jooksul ning aitab vajaduse korral saada kontakti projektide partnerite ja tugitegevuste osalejatega.
Andmete piirangud. Aktiivsete projektide kohta on regulaarne seisuinfo vaid vabas vormis aastaaruannetes, mille detailsus erineb. Projektidel puuduvad ühtsed tulemusmõõdikud ning asutuste innovatsioonivõimekuse kohta ei ole lähteandmeid. Lõppenud projekte, mille kohta on olemas rakendus- ja järelaruanne, on hindamise ajaks vähe.
5. Metoodika Pakkuja esitab tervikliku metoodika, mis näitab iga hindamisküsimuse kohta vajalikud andmed, andmekogumise viisi, analüüsimeetodi ja valimi. Metoodika esitatakse muu hulgas ka tabelina: hindamisküsimus, andmed, andmekogumise viis, meetod ja valimi maht. Samu andmekogumisi võib ja on soovitav kasutada mitme küsimuse jaoks, et vältida sihtgruppide korduvat küsitlemist.
5.1. Kohustuslikud meetodid Kohustuslik on analüüsi ulatus: kõigi rahastatud projektide ülevaade, valitud projektide süvaanalüüs ja kõigi allpool nimetatud sihtrühmade vaate kaasamine. Meetodite ja valimi valiku põhjendab pakkuja. Tellija ootab järgmisi komponente:
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
1. Kõigi rahastatud projektide standardiseeritud ülevaade dokumentide, aruannete ja riigihangete registri põhjal (küsimus I.1 ning menetluste kestus küsimuses II.4). Kohustuslik.
2. Valitud projektide süvaanalüüs juhtumiuuringutena (punkt 5.3). Kohustuslik. 3. Sihtrühmade kaasamine. Hindamine peab kajastama vähemalt järgmiste
sihtrühmade vaadet: Riigikantselei, RTK, EIS, valikukomisjon ja kantslerid, projektijuhid ja partnerasutuste juhid, rahastamata taotlejad, arendustegevustes osalenud (sh projektidega mitte seotud asutustest), turuosalised (töövõtjad, turukonsultatsioonides või hangetes registreeritud ja osalenud ettevõtted, teadusasutused). Pakkuja põhjendab iga sihtrühma puhul, kas vaade kogutakse vahetult (intervjuu, küsitlus) või olemasolevate andmete põhjal, ning kavandatud valimi. Kõigi sihtrühmade eraldi intervjueerimine või küsitlemine ei ole kohustuslik.
4. Soovituste valideerimine. Soovitused valideeritakse enne lõpparuande eelnõu esitamist tellija ja peamiste osapooltega. Valideerimise viisi põhjendab pakkuja ja see kinnitatakse tellijaga.
5.2. Varasemate hindamiste kasutamine Hindamisel kasutatakse olemasolevaid ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ja projektide valikukriteeriumide hindamise tulemusi, sealhulgas Civitta Eesti AS-i 2026. aasta lõpparuannet ning OECD läbi viidud Eesti avaliku sektori innovatsioonivõimekuse hindamist. Varasema hindamise süsteemiüleseid analüüse ei korrata. Varasema hindamise soovitusi käsitletakse analüüsi lähtekohtadena, mille sobivust Innofondi eripära arvestades hinnatakse.
5.3. Juhtumiuuringud Juhtumiuuringutega analüüsitakse 3-4 projekti süvitsi. Eesmärk on selgitada, kuidas tulemused tekivad või jäävad tekkimata, mitte kirjeldada ainult edulugusid. Juhtumiuuringud on sisend küsimustele I.2, I.3 ja III.3 ning näidetena lõpparuandesse ja tulemuste tutvustamisse.
Juhtumiuuringutesse kaasatavad projektid valib Riigikantselei, arvestades hindamise eesmärke ja vajadust käsitleda erineva iseloomu ning tulemustega projekte. Valim hõlmab erineva valdkonna, innovatsiooni tüübi, keerukuse ja tulemusega projekte, võimaluse korral ka katkestatud või oodatust erineva tulemusega projekti. Valikul arvestatakse ka võimalust samu projekte lõpphindamisel uuesti vaadelda (nt projektid, mille kasutuselevõtt on alles ees). Hindaja võib teha ettepanekuid valimi täiendamiseks, kui see on vajalik hindamisküsimustele vastamiseks. Projektide valik lepitakse kokku hiljemalt ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Juhtumiuuringutesse kaasatakse projektijuht, partnerid, töövõtja ja võimalusel lahenduse kasutajad.
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
Iga juhtumiuuring on 2-4-leheküljeline ühtse ülesehitusega kirjeldus: probleem ja eesmärk, projekti kulg, tulemus ja selle kasutamine, mis aitas ja mis takistas, õppetunnid järgmiseks perioodiks.
5.4. Järelduste tõendatus Iga hindamisküsimuse vastuses tuleb eristada:
• ametlikest dokumentidest kontrollitavaid fakte (nt kuupäevad, otsused, hankeandmed);
• projektiosaliste esitatud tulemusi ja hinnanguid; • teistest allikatest kontrollitud tulemusi; • hindaja analüütilisi järeldusi.
Projektiaruannetes esitatud tulemus ei ole iseenesest kontrollitud tulemus. Kui järeldus tugineb peamiselt osaliste hinnangutel, tuleb see aruandes välja öelda.
5.5. Intervjuud ja andmekaitse Töövõtja koostab sihtrühmade kaupa poolstruktureeritud intervjuukavad, mis kooskõlastatakse tellijaga ja saadetakse intervjueeritavatele ette. Intervjuud salvestatakse üksnes intervjueeritava eelneval nõusolekul, muul juhul tehakse detailsed märkmed. Andmed säilitatakse turvaliselt ning avalikes väljundites ei tohi intervjuudest pärinev teave võimaldada isikuid põhjendamatult tuvastada. Tellijale ei ole vaja detailseid ülevaateid iga intervjuu kohta esitada.
5.6. Tehisintellekti kasutamine Kui töövõtja kasutab tehisintellekti tööriistu, kirjeldab ta nende kasutamist pakkumuses ja lõpparuande metoodikas. Tehisintellekti abil leitud teave tuleb kontrollida teistest allikatest ning analüüs peab tuginema kontrollitud andmetele.
6. Väljundid, ajakava ja töökorraldus Töö kestus on 6 kuud lepingu sõlmimisest. Lõpparuande eelnõu esitatakse kuu enne lepingu lõppu, et tellijal oleks aega tagasisideks ja töövõtjal paranduste tegemiseks.
Kui avakoosolekul lepitakse kokku muudatused metoodikas või hindamisküsimustes, esitab töövõtja 10 tööpäeva jooksul uuendatud metoodika kirjelduse ning aja- ja tegevuskava.
Väljund Tähtaeg Sisu Vahekokkuvõte 3 kuud lepingu
sõlmimisest Lühike memo ja esitlus: esmased tulemused, andmelüngad, vajaduse korral ettepanekud metoodika täpsustamiseks
Juhtumiuuringute eelnõud
4 kuud lepingu sõlmimisest
3-4 juhtumiuuringut punkti 5.3 ülesehituse järgi
Lõpparuande eelnõu 5 kuud lepingu Kõik hindamisküsimused, järeldused ja
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
Väljund Tähtaeg Sisu sõlmimisest valideeritud soovitused
Lõpparuanne 6 kuud lepingu sõlmimisest
Tellija tagasisidega täiendatud aruanne koos lisadega, sh lõplikud juhtumiuuringud
Lühikokkuvõte ja esitlus Koos lõpparuandeg a
Üheleheküljeline kokkuvõte eesti ja inglise keeles ning lõpptulemuste esitlusmaterjalid
Lõpparuande lisadena esitatakse juhtumiuuringud (eraldi kasutatavate dokumentidena), kõigi projektide standardiseeritud andmestik masinloetaval kujul ja hindamisinstrumendid (küsimustikud, intervjuukavad, kodeerimisjuhend). Andmestik ja instrumendid esitatakse kujul, mida saab perioodi 2021-2027 lõpphindamisel korrata ja uuendada.
Töökorraldus. Tellija ja töövõtja peavad regulaarset lühikest (umbes pooletunnist) töökoosolekut üldjuhul iga kahe nädala tagant, kus arutatakse töö seisu, esmaseid leide, andmetega seotud küsimusi ja võimalikke probleeme. Töövõtja fikseerib kokkulepped lühidalt kirjalikult. Lisaks toimuvad avakoosolek, vahetulemuste arutelu ja soovituste valideerimine.
Tulemuste tutvustamine. Lepingu hind sisaldab vahetulemuste arutelu, lõpptulemuste tutvustamist tellija korraldatud seminaril ning tellija soovil kuni üht tutvustust rakenduskava seirekomisjonis või aastakoosolekul Euroopa Komisjoniga, eesti või inglise keeles. Täiendavad esinemised lepitakse kokku eraldi.
7. Lõpparuande ja soovituste nõuded Lõpparuanne peab olema otsustajale kasutatav ja lühike. Aruande põhiosa maht on kuni 35 lehekülge, üksikasjalikud analüüsid, juhtumiuuringud ja metoodika kirjeldus esitatakse lisades. Aruande lõigud nummerdatakse.
Lõpparuanne sisaldab vastuseid kõigile projekti algfaasis kooskõlastatud hindamisküsimustele, metoodika ja andmeallikate kirjeldust, hindamise piiranguid, järeldusi ja soovitusi ning ingliskeelset lühikokkuvõtet.
7.1. Soovitused Soovitused peavad tulenema järeldustest, olema valideeritud, konkreetsed, teostatavad, nummerdatud ja tähtsuse järjekorras. Soovitused ei tohi olla omavahel vastuolus. Iga soovitus vastab küsimusele, kas tegevust jätkata, muuta, laiendada, vähendada, lõpetada või uut lahendust katsetada.
Soovitused esitatakse eraldi peatükis tabelina, milles on iga soovituse kohta:
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
1. probleem ja järeldus, millele soovitus tugineb, koos viitega aruande lõigule; 2. mida täpselt soovitatakse muuta; 3. adressaat ja soovituslik ajahorisont (esimesel võimalusel, käesoleva perioodi jooksul,
järgmisel perioodil); 4. olulisemad eeldused ja riskid; 5. kuidas rakendamist või tulemust mõõta.
Tabelina esitatakse ainult olulisemad soovitused (umbes 10). Muud asjakohased tähelepanekud tuuakse välja lõpparuande analüüsis.
7.2. Kvaliteedinõuded Töövõtja vastutab hindamise kvaliteedi eest ja tagab vähemalt järgmise:
• metoodika, andmeallikad ja hindamise piirangud on aruandes kirjeldatud nii, et analüüsi on võimalik järele kontrollida;
• järeldused tuginevad kogutud andmetele ning on selgelt eristatud leidudest ja soovitustest (punkt 5.4);
• eri osapoolte seisukohad on esitatud tasakaalustatult ja vastuolulised leiud on välja toodud;
• aruanne on keeleliselt toimetatud ja arusaadav ka lugejale, kes valdkonda ei tunne; • väljundid on enne tellijale esitamist läbinud meeskonnasisese kvaliteedikontrolli.
Kõik põhiväljundid esitatakse eesti keeles muudetavas vormis (DOCX) ja lõpparuanne ka PDF-vormis. Analüüsi käigus loodud andmestikud esitatakse struktureeritud ja masinloetaval kujul, järgides andmekaitse nõudeid.
8. Maksumus, pakkumus ja pakkumuste hindamine Lepingu maksimaalne kogumaksumus on 49 990 eurot (käibemaksuta). Hind peab sisaldama kõiki vahehindamise jaoks vajalikke kulusid.
8.1. Pakkumuse sisu Pakkumuse sisuline osa on kuni 20 lehekülge (lisadeta). Meeskonnaliikmete CV-d ja varasemate tööde kirjeldused esitatakse lisades ning need ei lähe mahupiirangu sisse. Pakkumuses esitatakse:
1. lühike arusaam hindamise eesmärgist ja hindamisküsimustest, vajaduse korral põhjendatud ettepanekud küsimuste täpsustamiseks;
2. metoodika kirjeldus, sh esitamine tabelina hindamisküsimuste kaupa (andmed, andmekogumise viis, meetod, valimi maht);
3. küsimused, millele andmete piiratuse tõttu on keeruline usaldusväärselt vastata, ning pakutavad alternatiivid;
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
4. kuidas tagatakse järelduste usaldusväärsus ja eristatakse järelduste tõendatust (punkt 5.4) ning kuidas jõutakse leidudest konkreetsete ja rakendatavate soovitusteni;
5. tööplaan ja ajakava nädalate kaupa koos vastutajatega; 6. peamised riskid ja nende maandamine; tehisintellekti tööriistade kavandatav
kasutamine (punkt 5.6); 7. meeskond: liikmed, kogemus, ülesanded ja ligikaudne töömaht tundides;
varasemate tööde puhul töö nimetus ja lühikirjeldus, tellija, aeg ja meeskonnaliikme roll;
8. huvide konflikti välistamise kirjeldus (punkt 8.3); 9. maksumus käibemaksuta, käibemaks ja lõppsumma.
8.2. Nõuded meeskonnale Tellija ei määra meeskonna suurust ega rollide arvu ning üks liige võib täita mitut rolli. Tellija ootab, et meeskond kataks tervikuna järgmised pädevused:
• avaliku sektori poliitikate, programmide või meetmete hindamise kogemus, sh hindamise juhtimine;
• kvalitatiivsed meetodid (intervjuud, fookusgrupid, juhtumiuuringud); • dokumendi- ja registriandmete ning küsitluste analüüs; • avaliku sektori toimimise ja strateegilise planeerimise tundmine; • praktiline kokkupuude avaliku sektori innovatsiooniprojektide, innovatsioonihangete
või teenusdisainiga.
Pakkuja kirjeldab, kuidas meeskond neid pädevusi katab, ning esitab iga liikme varasema asjakohase kogemuse, rolli, ülesanded ja ligikaudse töömahu tundides. Meeskonna pädevust hinnatakse punkti 8.4 kriteeriumi 2 alusel. Meeskonna töökeel on eesti keel. Lõpparuande ingliskeelse kokkuvõtte kvaliteedi eest vastutab töövõtja.
Meeskonnaliikme võib lepingu ajal välja vahetada ainult tellija nõusolekul ja vähemalt samaväärse pädevusega isiku vastu.
8.3. Sõltumatus Hindamise sõltumatus peab olema tagatud. Pakkuja kirjeldab kõiki meeskonnaliikmete seoseid Innofondiga (nt töö Innofondist rahastatud projekti töövõtja, alltöövõtja või nõustajana või osalemine sekkumise elluviimises Riigikantselei, RTK või EIS-i poolel) ning nende maandamise meetmeid.
Varasem kokkupuude Innofondiga ei välista meeskonnaliiget, kuid meeskonnaliige ei tohi hinnata projekti ega tegevust, milles ta ise on osalenud. Selline projekt ei saa olla tema analüüsitav juhtumiuuring. Hindamise juht ei tohi olla viimase kolme aasta jooksul osalenud Innofondi projekti või sekkumise elluviimises ega uue perioodi tegevuste planeerimises.
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
8.4. Pakkumuste hindamine Edukaks tunnistatakse suurima kaalutud punktisummaga pakkumus.
Kriteerium Alakriteerium Punkte 1. Metoodika ja töökorraldus 1.1 Metoodika sobivus hindamisküsimustele,
andmete ja meetodite seostamine 20
1.2 Andmepiirangute arvestamine, valimi ja sihtrühmade kaasamise põhjendatus ning see, kuidas leidudest jõutakse usaldusväärsete järelduste ja rakendatavate soovitusteni
20
1.3 Tööplaani, ajakava ja riskide realistlikkus 20 2. Meeskond 2.1 Meeskonna kogemuse ja pädevuste
sobivus hindamise läbiviimiseks ning tööjaotuse ja töömahu põhjendatus
20
3. Hind Madalaim hind saab 20 punkti, teised: madalaim hind ÷ pakkumuse hind × 20
20
Kokku 100
Kriteeriumide 1 ja 2 alakriteeriume hindab vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon ühiselt, kujundades iga alakriteeriumi kohta ühise seisukoha. Iga alakriteeriumi puhul valitakse tase, mis kirjeldab pakkumust kõige paremini, ja hindamisprotokollis põhjendatakse valikut.
Tase Punkti d
Metoodika ja töökorraldus (1.1-1.3) Meeskond (2.1)
Suurep ärane
20 Lahendus arvestab Innofondi eripära, on põhjendatud ja seotud hindamisküsimuste ning andmetega. Andmepiirangud ja riskid on tuvastatud ning neile on pakutud realistlikud lahendused. Pakkuja toob hindamisele põhjendatud lisaväärtust.
Meeskonna kogemus ja pädevused sobivad väga hästi Innofondi hindamiseks. Tööjaotus on selge, rollid vastavad liikmete kogemusele ning töömaht on realistlikult planeeritud.
Hea 12 Lahendus on sobiv ja põhjendatud ning seosed küsimuste, andmete ja ajakavaga on üldjuhul selged. Mõni aspekt on kirjeldatud üldisemalt, kuid see ei mõjuta oluliselt tulemuste usaldusväärsust.
Meeskonnal on hindamiseks vajalikud pädevused ja asjakohane kogemus. Tööjaotus ja töömaht on üldjoontes põhjendatud, kuid mõni aspekt on kirjeldatud vähem veenvalt.
Rahuld av
8 Lahendus on üldjoontes sobiv, kuid osaliselt standardne või üldsõnaline. Seosed hindamisküsimuste, andmete
Meeskonna pädevused võimaldavad hindamist läbi viia, kuid osa vajalikust
Riigikantselei | Innofondi vahehindamine
Tase Punkti d
Metoodika ja töökorraldus (1.1-1.3) Meeskond (2.1)
või ajakavaga on nõrgalt põhjendatud või on oluline aspekt käsitlemata.
kogemusest või tööjaotusest on nõrgalt põhjendatud.
Nõrk 4 Lahendus on üldsõnaline või vastuoluline ning ei ole selge, kuidas sellega hindamisküsimustele vastatakse.
Meeskonna asjakohane kogemus on piiratud või kavandatud tööjaotus ei anna kindlust, et hindamine viiakse läbi nõutud kvaliteediga.
Ei vasta
0 Lahendus puudub. Meeskonda ei ole kirjeldatud või esitatud teave ei võimalda selle sobivust hinnata.
Võrdse tulemuse korral eelistatakse kõrgema metoodikahindega pakkumust, seejärel madalamat hinda. Ka nende võrdsuse korral otsustatakse dokumenteeritud liisuheitmisega.
8.5. Pakkumuste esitamine • Pakkumuste esitamise tähtaeg: 8. detsember 2026. a • Pakkumused esitatakse: [email protected] • Lisainfo ja küsimused: [email protected]
TÖÖVÕTULEPING
Riigikantselei, mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus” alusel strateegiadirektor Kristi Klaas (edaspidi nimetatud tellija), ja
……………….., mida esindab ….. alusel ….. (edaspidi nimetatud töövõtja),
edaspidi nimetatud eraldi pool, koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas:
1. Lepingu objekt 1.1. Töövõtja kohustub viima läbi avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise sekkumise (meede 21.1.1.3) vahehindamise. Vahehindamise eesmärk on Innofondi senise kogemuse põhjal anda Riigikantseleile otsustamiseks vajalik sisend: milliseid tegevusi järgmisel perioodil jätkata, muuta, laiendada, vähendada või lõpetada ning milliseid uusi lahendusi katsetada. Hindamine käsitleb perioodil 2021-2026 käivitatud projekte ja arendustegevusi. 1.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke pakkumuskutses. 1.3. Tööd finantseeritakse Riigikantselei tehnilisest abist (projekti number 2021-2027.7.01.24- 0013).
2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub:
2.1.1. tegema tööd vastavalt lepingus kokku lepitud sätestatud tingimustele; 2.1.2. teostama tööd kvaliteetselt, vastavalt oma erialastele oskustele ja võimetele; 2.1.3. järgima töö teostamisel tellija juhiseid; 2.1.4. informeerima tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad tööde teostamist takistada või lepingu eesmärgi saavutamist ohustada; 2.1.5. andma lepingu täitmise kohta tellijale asjakohast infot ja võimaldama tellijal jooksvalt kontrollida töö teostamise käiku; 2.1.6. tagama avalikkuse teavitamise vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ esitatud nõuetele ning lisaks kasutama viidet „Hindamist rahastatakse EL struktuuritoetuste tehnilisest abist“. 2.1.6. pidama kinni käesoleva lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustusest.
2.2 Tellija kohustub: 2.2.1 maksma töövõtjale töö teostamise eest kokku lepitud tasu; 2.2.2 andma töövõtjale töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni.
3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja annab tellijale töö üle järgmiselt:
3.1.1. vahekokkuvõte hiljemalt 3 kuud pärast lepingu sõlmimist; 3.1.2. juhtumiuuringute eelnõud hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist; 3.1.3. lõpparuande eelnõu hiljemalt 5 kuud pärast lepingu sõlmimist; 3.1.4. lõpparuanne, lühikokkuvõte ja esitlus hiljemalt 6 kuud pärast lepingu sõlmimist.
3.2. Kui esitatud töö vastab lepingus kirjeldatud nõuetele, koostab tellija töö üleandmise- vastuvõtmise akti ning saadab selle 14 päeva jooksul pärast töö esitamist töövõtjale allkirjastamiseks. Kui esitatud töö ei vasta lepingus toodud nõuetele, esitab tellija pretensiooni töös esinevate puuduste kohta, andes töövõtjale uue tähtaja töösse paranduste sisseviimiseks. 3.3. Töö loetakse kätte saaduks, kui see on edastatud lepingus nimetatud tellija esindaja e-posti aadressile ning tellija on kinnitanud selle kättesaamist.
4. Töövõtjale makstav tasu 4.1. Tellija kohustub tasuma töö eest ………………. eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Töö eest tasutakse kahes osas:
4.1.1. 30% lepingu summast pärast punktis 3.1.1 nimetatud töö vastuvõtmist; 4.1.2. 70% lepingu summast pärast punktides 3.1.2 – 3.1.4 nimetatud tööde vastuvõtmist.
4.2. Tasumine toimub pärast töö vastuvõtmist kinnitava üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt ja e-arve laekumist tellijale. Töövõtja märgib e-arvele tellija kontaktisiku nime ja lepingu numbri. E-arve esitatakse vähemalt 14-päevase maksetähtajaga. 4.3. Punktis 4.1. toodud tasu sisaldab kõiki tasusid seoses lepinguga ning töövõtjal ei ole õigust täiendavale tasule.
5. Poolte esindajad 5.1. Tellija esindajaks töö juhiste andmisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel ja töö kvaliteedi kontrollimisel ning töö üleandmisel ja vastuvõtmisel on Johanna Madleen Rodima, +372 5696 0887, [email protected]. Töövõtjale vajaliku informatsiooni võib töövõtjale anda ka tellija teenistuses olev muu isik. 5.2. Töövõtja esindajaks on …… /nimi, telefon, e-posti aadress/ . 5.3. Punktis 5.1. nimetatud esindaja teenistuskohustustest eemalviibimisel (puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus vmt) on vastavad õigused Kristi Klaasil, +372 5591 3588, [email protected]. 5.4. Punktis 5.2. nimetatud esindaja töökohustustest eemalviibimisel (puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus vmt) on vastavad õigused …… /töötaja nimi, telefon ja e-posti aadress/ .
6. Vääramatu jõud 6.1. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna kvalifitseeritavad asjaolud (sh, kuid mitte ainult: loodusõnnetused, streik, sõjaseisukord), kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 6.2. Vääramatu jõuna kvalifitseeritavate asjaolude esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu esinemisele kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast või lepingus sätestatud vastutusest endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise eest. 6.3. Vääramatu jõu asjaolude esinemisel tuleb teist poolt sellest viivitamatult kirjalikult teavitada. 6.4. Lepingu täitmist takistavate asjaolude lõppemisel ja juhul, kui lepingu täitmise reaalne
vajadus ei ole ära langenud, teevad pooled kõik endast oleneva, et võetud kohustuste täitmist jätkata. 6.5. Vääramatu jõu asjaolude esinemisel võivad pooled töö tegemise tähtaega pikendada nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Kokkulepe fikseeritakse kirjalikult.
7. Poolte vastutus 7.1. Pooled on teadlikud asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus sätestatud ulatuses. Seejuures on lepingut rikkunud pool, lisaks lepingus sätestatud leppetrahvidele ja viivistele, kohustatud teisele poolele hüvitama oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kogu kahju täies ulatuses. 7.2. Juhul, kui töövõtja ei esita tööd lepingus sätestatud tähtajal või ei tee töösse nõutavaid parandusi õigeaegselt, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu kohaselt töövõtjale makstavast tasust iga töö või selle osa esitamise või paranduste tegemisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% lepingu punktis 4.1. märgitud töö maksumusest. 7.3. Tellijal on õigus olukorras, kus töövõtja ei täida lepingus sätestatud kohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt, nõuda leppetrahvi kuni 20% töövõtjale makstavast tasust ning tasaarvestada leppetrahvi summa tasumisele kuuluva maksega või vastavalt lepingu punktile 10.2 leping erakorraliselt üles öelda. 7.4. Punktis 8.2 nimetatud juhul, sh juhul, kui töövõtja tegevuse läbi on avalikkusele saanud kättesaadavaks konfidentsiaalne teave, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10 000eurot. Leppetrahvi nõude peab esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul arvates päevast, mil tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus. 7.5. Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt 0,05% viivist tellijale esitatud arve mittekohase tasumise korral iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem, kui 20% tasumisega viivitatud summast. 7.6. Töövõtja tasub lepingus sätestatud leppetrahvi tellijale hiljemalt 14 päeva jooksul arvates vastava põhistatud kirjaliku teate saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. 7.7. Töövõtja vastutab töövõtulepingu alusel tööd tegevate isikute töö eest.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tegema kõik endast oleneva vältimaks kahju tekkimist tellijale. 8.2. Töövõtja ei avalda, muuhulgas informatsiooni edastamise või kättesaadavaks tegemise teel, talle käesoleva lepingu täitmise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet (sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, isikute eraelu puudutavad teavet jm teavet, mille hoidmist võib lepingu olemust arvestades mõistlikult eeldada) kolmandatele isikutele ega kasuta sellist teavet enda ega kolmandate isikute kutse- või majandustegevuses või selle huvides. 8.3. Juhul kui leping lõpeb mistahes alusel, jääb konfidentsiaalsuskohustus ja selle igakordse rikkumise eest ette nähtud leppetrahvi nõudeõigus kehtima. 8.4. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
9. Autoriõigused 9.1. Lepingu alusel loodud teos on autoriõigusega kaitstav teos (edaspidi teos), millele laienevad autoriõiguse seadusest tulenevad sätted. Käesoleva lepingu raames käsitletakse teosena vahehindamise tulemust. 9.2. Teosega seotud varalised autoriõigused lähevad üle tellijale. Pooled lepivad käesolevaga kokku, et tasu autoriõiguste loovutamise eest sisaldub lepingu maksumuses ja pärast lepingu alusel teostatud töö eest täielikku tasumist annab töövõtja tellijale üle kõik teosega seotud varalised õigused tähtajatult ja territoriaalsete piiranguteta. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale autoriõiguste kehtivuse ajaks ülemaailmse tagasivõtmatu ainulitsentsi. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 9.3. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a referentsina (näiteks osalemisel konkursil vms). 9.4. Tellijal on õigus teost kasutada oma äranägemisel, s.h viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele ning teost või selle osi olulises mahus töödelda, sealhulgas tõlkida, kohandada ja kokkuvõtteid teha. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja.
10. Lepingu lõpetamine 10.1. Lepingu võib igal ajal lõpetada töövõtja ja tellija kokkuleppel, teatades lepingu lõpetamise soovist kirjalikult teisele poolele ette vähemalt 14 päeva. Tellija tasub lepingu lõpetamise korral töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest juhul, kui töö vastab lepingu tingimustele. 10.2. Pooltel on õigus leping erakorraliselt ja ilma etteteatamiseta üles öelda, kui pool on oma lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud. Oluliseks rikkumiseks loeb tellija töövõtja poolt lepingu punktis 8.2 nimetatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist. Olulise lepingu rikkumisena on lisaks käsitletav:
10.2.1. lepingust tulenevate kohustuste korduv rikkumine; 10.2.2. lepingulise kohustuse täitmata jätmine tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul; 10.2.3. kohustuse rikkumine tahtlikult või raske hooletusega; 10.2.4. olukord, kus pool teeb avaldusi või käitub viisil, mis loob mõistliku eelduse, et pool ei soovi lepingut täita.
10.3. Töövõtjal ei ole õigust tasule, kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtja poolse olulise lepingu rikkumise tõttu punktis 10.2 ja selle alapunktides toodud alustel.
11. Teadete edastamine 11.1. Pooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama oma nime, asukoha, pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 11.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui:
11.2.1. teade on üle antud poole volitatud esindajale; 11.2.2. teade on saadetud postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga teise poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödas 5 kalendripäeva; 11.2.3. digitaalselt allkirjastatud teade on saadetud e-posti teel poole volitatud
esindajale. 11.3. Pooled vastutavad kõigi teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.
12. Lõppsätted 12.1. Leping kehtib kuni poolte poolt endale võetud kohustuste kohase ja täieliku täitmiseni. 12.2. Lepingut muudetakse ainult poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. 12.3. Pooled kohustuvad rakendama kõiki kohaseid meetmeid, et lahendada lepingust tulenevad vaidlusküsimused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse lepingust tulenevad vaidlusküsimused vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. 12.4. Leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt. 12.5. Kui mõni käesoleva lepingu tingimus osutub tühiseks, jääb leping muus osas kehtima. 12.6. Lepingu lahutamatuteks osadeks on pakkumuskutse, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
13. Poolte rekvisiidid Riigikantselei xxxx Registrikood 70004809 Registrikood xxxxxx Rahukohtu 3 Aadress xxxxx 15161 Tallinn
Tellija: Töövõtja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)