| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01815-4 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | Seaduse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Riigikogu rahanduskomisjon
Teie 29.10.2026 nr RIIGIKOGU/26-
1056/-3T
Meie 06.11.2026 nr 1.1-11/3897-4
Käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõud (1016 SE ja 1021
SE)
Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees
Vabariigi Valitsus otsustas 2026. a 29. oktoobri istungil mitte toetada Eesti Keskerakonna
fraktsiooni 2026. aasta 16. septembril algatatud eelnõu (1016 SE), mis näeb ette alates 2027.
aasta 1. juulist restorani- ja toitlustusteenuse, välja arvatud alkohoolsete jookide pakkumine,
käibemaksumäära vähendamise 13%-le ega Isamaa fraktsiooni 2026. a 23. septembril algatatud
käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1021 SE), mille kohaselt maksustatakse alates
2026. a 1. novembrist kuni 2027. a 30. aprillini maagaasi võõrandamine 13%-se
käibemaksumääraga.
1. Eesti Keskerakonna fraktsiooni 2026. aasta 16. septembril algatatud eelnõu (1016 SE)
eesmärk on leevendada tegevuskulude kasvust tingitud hinnasurvet, et toetada toitlustusteenuse
kättesaadavust ning parandada toitlustusettevõtete majanduslikku toimevõimet ja
konkurentsivõimet.
Eelnõu seletuskirjas on viidatud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu mõjuanalüüsile, mille
kohaselt keskse stsenaariumi korral maksumäära vähendamisest tulenev eelarvekulu on
hinnanguliselt 45 mln eurot aastas. Eeldatud on, et meede toob kaasa tarbimise ja
tööjõumaksude laekumise kasvu ning ettevõtete majandusliku olukorra paranemise.
Seletuskirjas ei ole eelarvemõju sisuliselt käsitletud ega esitatud ka katteallikaid maksutulu
vähenemise rahastamiseks. Viidatud on üksnes võimalusele, et suurem tarbimine ja paranenud
ettevõtluskeskkond võivad suurendada teiste maksude laekumist ning seeläbi osa
käibemaksukulust kompenseerida. Nõustume Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu
mõjuanalüüsis hinnatud käibemaksumõjuga suurusjärgus 60 mln eurot aastas, kuid ei pea
põhjendatuks selle vähendamist keskses stsenaariumis täiendavate eelduslike mõjude võrra.
Maksukuulekuse paranemisest tulenev lisatulu ning tööjõumaksude, ettevõtte tulumaksu ja
tarneahela kaudu tuletatud täiendav maksulaekumine, samuti eeldatav töötushüvitiste
kokkuhoid põhinevad eeldustel, mille suuruse kohta puudub piisav empiiriline tõendus.
Praeguse eelarvepuudujäägi tingimustes ei ole ilma konkreetse katteallikata võimalik sellist
universaalset maksumäära vähendamise kaudu leevendust kehtestada. Poliitikameetme
2
kavandamisel tuleb käsitleda ka selle rahastamist, olgu selleks kulude vähendamine,
käibemaksu standardmäära tõstmine või muu maksutõus ehk täiendav tulumeede.
Teiste riikide kogemusega tutvumine on kahtlemata oluline, kuid maksupoliitilised otsused ei
saa põhineda teiste riikide maksusüsteemide üksikelementidel. Riikide maksusüsteemid on
erinevad. Sealjuures on Eesti üldine maksukoormus Euroopa Liidu võrdluses madal. Näiteks
paljudes riikides, kus toitlustusteenusele kehtib madalam käibemaksumäär, on samaaegselt
oluliselt kõrgemad otsesed maksud, mis kompenseerivad maksuerisustest tulenevat tulu
vähenemist. Üksik meede ei ole võrreldav ilma kogu maksusüsteemi tervikpilti arvestamata.
Maksumäära vähendamise kaudu antav leevendus ei ole efektiivne, kuna see ei ole
vajaduspõhine. Käibemaksumäära vähenemine ei mõjuta antud juhul teenuse lõpphinda
selliselt, et see parandaks teenuse kättesaadavust. Mis puudutab toitlustusettevõtete
majanduslikku toimevõimet ja konkurentsi, siis samad probleemid on ka teistes sektorites, nagu
näiteks kultuur ja meelelahutus. Seetõttu peaks ühe sektori eelistamine olema põhjendatud selge
avaliku huviga. Arvestades, et toidukaupadele kehtib standardkäibemaksumäär, ei leia me, et
avalik huvi Eestis oleks piisav toitlustusteenuse eelistamiseks muude kaupade ja teenuste arvel.
Maksumäära vähendamine oleks ka jaotusliku mõju poolest regressiivne. Restoraniteenuste
osakaal tarbimiskuludes on suurema sissetulekuga leibkondadel märgatavalt suurem kui
väiksema sissetulekuga leibkondadel. Seetõttu saaksid käibemaksusoodustusest rohkem kasu
kõrgema sissetulekuga leibkonnad ning meede ei oleks tõhusalt suunatud väiksema
sissetulekuga inimeste toetamisele1.
2. Isamaa fraktsiooni 2026. a 23. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse
eelnõu (1021 SE) eelnõu eesmärk on käibemaksumäära vähendamisega 24%-lt 13%-
le leevendada maagaasi maailmaturuhinna mõju kodumajapidamiste, asutuste ja ettevõtjate
küttekuludele.
Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud maksumäära vähendamisest tulenevat mõju eelarvele
ega pakutud selleks katteallikaid. Maagaasile kehtiva 24%-se
käibemaksumäära vähendamine 13%-le perioodil 2026. a 1. november kuni 2027. a 30. aprill
tähendaks hinnanguliselt 5 miljoni euro suurust eelarvekulu. Universaalse käibemaksumäära
vähendamise kaudu antav leevendus ei ole efektiivne meede eriti praeguse eelarvepuudujäägi
tingimustes.
Lisaks ei toeta eelnõu eesmärki parandada energiatõhusust ja liikuda fossiilsetelt kütustelt
alternatiivsete energiaallikate kasutamisele. Maagaasi soodustamine vähendaks energiasäästu
stiimulit ning soodustaks fossiilkütuse kasutamise jätkumist. Venemaa agressioon Ukrainas on
näidanud, et sõltuvus imporditavatest fossiilkütustest kujutab endast ka julgeolekuriski.
Maagaasi tarbimist soodustav maksumeede ei ole kooskõlas Euroopa Liidu eesmärgiga
vähendada energiasõltuvust Venemaast ja lõpetada Venemaa gaasi import.
Samuti asetaks üksnes maagaasile soodusmäära kehtestamine teiste kütteliikide kasutajad
ebavõrdsesse olukorda, kuna samaväärset maksuleevendust ei saaks näiteks kaugkütte, elektri
või teiste kütteviiside kasutajad.
Lugupidamisega
1 Leibkondade maksukoormus_lopparuanne_ISBN_1.pdf
3
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Aet Külasalu 5885 1300