| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01836-2 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | Protokolli märgitava otsuse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-2 Kirjavahetus õigusaktide eelnõude kooskõlastamise asjus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Riigikantselei
Teie 22.09.2026 nr 7-2/26-01836;
6.10.1/26-0394/-1T
Meie 15.11.2026 nr 11-3.1/3831-2
Eesti seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse
eelnõu riigihankelepingute ja
kontsessioonide kohta
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb riigihankelepinguid ja kontsessioone.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu
2. Seletuskiri
3. Kaasatud huvigruppide ja asutuste nimekiri
4. Kaasamistabel
Laura Frolov 5787 5218
Lisa 3. Kaasatud huvigruppide ja asutuste nimekiri
Asutus E-posti aadress
AS Eesti Energia [email protected]
Audiitorkogu [email protected]
Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Liit [email protected]
Eesti Advokatuur [email protected]
Eesti Arhitektide Liit [email protected]
Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit [email protected]
Eesti Haiglate Liit [email protected]
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit [email protected]
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit [email protected]
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]
Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]
Eesti Kindlustusseltside Liit [email protected]
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit [email protected]
Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]
Eesti Maanteetranspordi Liit [email protected]
Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]
Eesti Taristuehituse Liit [email protected]
Eesti Transpordikütuste Ühing [email protected]
Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit [email protected]
Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]
Eesti Töötukassa [email protected]
Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected]
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon MTÜ
Elektrilevi OÜ [email protected]
Elering AS [email protected]
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected]
Asutus E-posti aadress
Maksu- ja Tolliamet [email protected]
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti [email protected]
Rektorite Nõukogu [email protected]
Riigi Kinnisvara AS [email protected]
Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
Tervisekassa [email protected]
Turundajate Liit [email protected]
1
Eesti seisukohad Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kohta
Lisa 4. Kaasamise käigus esitatud tagasiside arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Eesti Advokatuur 1. Artikkel 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Procurement shall be guided by the principle of
best quality for public money, thereby serving the objective of efficient public spending and
investment.“ Advokatuuri hinnangul on eelviidatud lõike sõnastus mõnevõrra ebatäpne, kuivõrd
väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole hankekohustuse tarbeks oluline, millisest allikast
raha pärineb, vaid oluline on see, et tegemist oleks hankijaga, kes sõlmib rahaliste huvidega
seotud lepingu (vt art ikkel 6 p 19). Artikli 4 lõike 1 sõnastus ei ole sellega kooskõlas, kuna viitab
üksnes avalikele vahenditele (public money).
Teadmiseks võetud.
2. Artikkel 21 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt: „Public buyers may, in the case of services,
works or siting and installation operations, require legal persons to indicate before the start of the
execution of the tasks concerned, the names and relevant qualifications of the staff responsible
for the performance of the contract in question.“ Vähemalt Eesti haldus- ja kohtupraktika
kohaselt peab pakkujalt mistahes andmete küsimiseks olema riigihanke menetlusest tulenev
vajadus, hankija ei saa pakkujalt küsida teavet näiteks uudishimust. Artiklist 21 ei selgu, mis on
sellise teabe nõudmise eesmärk ega see, kas või mis peaks juhtuma, kui vastavat teavet ei esitata.
Määrus ei peaks ette nägema kohustusi, mille puhul ei ole aru saada, mis nende täitmisest või
mittetäitmisest sõltub.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
3. Artikkel 22 lõige 4 sätestab järgmist: „Without prejudice to Member States’ competence to
organise their social security systems, public buyers shall not require a group of economic
operators to assume a specific legal form, including once they have been awarded the contract.“
Advokatuuri hinnangul vajaks antud regulatsioon täiendamist erandiga, mis võimaldaks sellest
kohustusest kõrvale kalduda, kui liikmesriigi või Euroopa Liidu õigus nõuab lepingu täitjalt
konkreetset õiguslikku vormi. See võib olla asjakohane näiteks finantsteenuste korral, mille
puhul võivad sektoraalsed õigusaktid ette näha kohustuse, et teenust saab osutada ainult
konkreetses äriühingu vormis. Artikkel 22 lõige 4 selle erisusega ei arvesta.
Teadmiseks võetud.
4. Artikli 25 viimane lõik määratleb ettevõtja võtmeisikud, kelle suhtes kõrvaldamise aluseid
kontrollitakse. Artiklist on aga puudu tegelikud kasusaajad, kes võiksid olla kõige ilmsemad
kõrvaldamise subjektid. Advokatuuri liikmetelt eelnõu kohta esitatud tagasisides toodi piltlik
näide määruse artikkel 25 kohta, et käesoleval juhul on see üles ehitatud selliselt, et kui näiteks
ettevõtja sekretäril on volitus pakkujat esindada, siis võib tema kõrvaldamise alus kaasa tuua
pakkuja kõrvaldamise, kuid kui pakkuja tegelik kasusaaja on korduvalt süüdi mõistetud
Teadmiseks võetud
2
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kurjategija, siis ei saa hankija sellist pakkujat kõrvaldada. Sellise regulatsiooni põhjendatus ja
eesmärgipärasus jäävad seetõttu ebaselgeks.
5. Artikkel 26 lõike 1 punkti f kohaselt võib kõrvaldamisele kuuluda selline ettevõtja, kes on
lihtsustatult esitanud valeandmeid enda kõrvaldamise aluste või kvalifikatsiooni kohta. Selline
määratlus on advokatuuri hinnangul liiga kitsas, kuivõrd valeandmeid võidakse esitada ja
praktikas ka esitatakse nt pakkumuse hindamise või pakkumuse vastavuse kontekstis. Teisisõnu
olukordades, milles valeandmed ei puuduta kvalifikatsiooni või kõrvaldamise aluseid. Jääb
arusaamatuks, miks pakkuja võib valeandmeid esitada oma pakkumuse vastavuse või
hindamisele kuuluvate asjade kohta, kuid kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kohta mitte.
Valeandmete esitamine on igal juhul valeandmete esitamine ning pakkuja usaldusväärsus ei
peaks sõltuma sellest, mille kohta ta täpselt valeandmeid esitas.
- Artikkel 26 lõike 2 eelviimane lõik on sõnastatud järgmiselt: „An economic operator which has
been excluded by final judgment in any Member State from participating in procurement
procedures shall not be entitled to make use of the possibility provided for under this paragraph
during the period of exclusion resulting from that judgment.“ Viidatud sättest võib jääda mulje, et
kui ettevõtjale on ühes liikmesriigis määratud riigihangetes osalemise keeld , siis ta ei saa
kõrvaldamise aluseid heastada. Kui seda sätet peab selliselt mõistma, siis võib see osutuda aga
ebamõistlikuks, kuna ühes liikmesriigis seatud keeld ei peaks mõjutama ettevõtja võimalusi
ennast teise liikmesriigi riigihangetes heastada. Seda enam olukorras, kus riigihangetes osalemise
keeld jõustunud otsuse alusel on õigusliku instrumendina olemas vaid mõnedes liikmesriikides.
Piltlikult öeldes võivad sellise regulatsiooni negatiivset mõju enim tunda just need liikmesriigid,
mille õiguskorras sellist keeldu ei eksisteeri.
- Artikli 26 lõikes 3 sätestatud kõrvaldamise perioodi arvestamise algushetk on hankijatele
praktikas rakendamisel problemaatiline. Nimelt sätestab viidatud norm, et: „public buyers may
exclude economic operators pursuant to this Article during a period of five years from the date of
the conduct giving rise to exclusion or, in the case of continued or repeated acts, the date on
which the conduct ceases.“ Probleem, mis teo toimepanekust arvutamisel tekib, seisneb asjaolus,
et artikli 26 lõikes 1 loetletud teod on paljuski varjatud iseloomuga ning ebaausad pakkujad
võivad olla huvitatud nende asjaolude varjamisest. Isegi kui valikuliste kõrvaldamise aluste o
lemasolu saab mingil ajahetkel teatavaks, näiteks haldusorgani või kohtu otsuse kaudu, siis võib
selleks hetkeks teotoimepanemisest olla möödunud juba rohkem kui viis aastat . Sellisel juhul ei
saa hankija kõnealust tegu pakkuja aususe ja usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta. Seetõttu
oleks mõistlikum, kui vähemalt osade tegude puhul hakataks kõrvaldamise perioodi arvestama
Teadmiseks võetud
3
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
hetkest, mil haldusorgan või kohus on teo õigusvastasena kvalifitseerinud (vt EKo C -
124/17,Vossloh Laeis, p 38). Viieaastase kõrvaldamisperioodi eesmärk ei ole täielikult
saavutatav, kui pakkujatel on võimalik oma rikkumisi varjata. Selline regulatsioon on ka
vastupidine artikli 25 lõikele 2, mis seob kõrvaldamise aluse algushetke jõustunud otsuse
päevaga, vältides nõnda olukorda, milles mõni ettevõtja võiks pikaajalise kohtuvaidluse kaudu
kõrvaldamise aluse kohaldumist täiel määral vältida. Artikli 26 lg 3 seda võimalikku tagajärge
aga ära ei hoia.
6. Artikli 28 lõike 4 viimane lõik näeb justkui ette eraldiseisva kõrvaldamise aluse, kui pakkuja ei
esita hankija nõutud dokumente või muudab keeruliseks enda päritolu kontrollimise. Viidatud
alus peaks olema esitatud määruse sätetes, mis reguleerivad kõrvaldamist. Kõrvaldamise aluste
regulatsiooni killustamine erinevate artiklite vahel ei ole mõistlik.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.9.
7. Artikkel 47 punkti a alapunkti ii kohaselt võib spetsiaalset menetlust kasutada mh ainult siis,
kui: „competition is absent for technical reasons that cannot be attributed to the design of a prior
procurement procedure“. See tingimus võib põhjustada praktikas arvukaid vaidlusi, kuivõrd
Euroopa Liidu seadusandja sekkub siin sisuliselt hankijate pärusmaaks olevasse otstarbekuse
kaalutlusse. Praktikas esineb arvukalt selliseid olukordi, milles varasema õiguspärase riigihanke
kaudu soetatakse üks või teine süsteem, mille kasutamine eeldab sellega kokkusobivate asjade
või teenuste edasist hankimist, mida oleks igati mõistlik teha nn spetsiaalses menetluses. Kõige
ilmsemad näited on mitmesugused IT -süsteemid, mida saab eesmärgipäraselt kasutada ainult nii,
kui liita nendega kokkusobituvaid komponente. Eesti haldus- ja kohtupraktikas ei ole siiani
õigusvastaseks peetud, kui hankija soetab lahendusi, mis peavad sobituma tema juba
olemasolevasse süsteem i (vt nt TlnRKm 3 -22-2473, p 12; TlnRKo 3 -25-1543, p 12 ja 14;
TrtRKo 3-25-2471, p 20). Artiklisse 47 lisatav täiendus seab aga sellise tavapärase praktika
kahtluse alla , kuna sellest võib järeldada , et isegi kui varasema õiguspärase hankega on tekkinud
nn tehniline põhjus spetsiaalse menetluse kasutamiseks, ei saa hankija seda menetlust kasutada.
See tõstatab omakorda küsimuse, kas hankijad peaksid asuma kokkusobituvaid komponente
soetama nt avatud menetluses või dünaamilises menetluses, mis võib olla asjatu kulu.
- Artikli 47 punkti c järgi võib määruse alusel koolide toitlustamise teenust hankida tulevikus
spetsiaalse menetluse kaudu (st ka ühe pakkuja poole pöördudes). Kuna Eesti õiguspraktikas on
koolitoitlustuse teenused väga konkurentsitihedad, siis oleks sellise erisuse kohaldamine Eestis
ettevõtjate huve silmas pidades ootamatu ja küsitav. Teisisõnu võimaldaks määrus ühes kõige
konkurentsitihedamas hankevaldkonnas konkurentsi mitte ära kasutada, mis ei näi olevat
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
4
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
mõistlik.
8. Artiklites 80, 83 ja 84 on sätestatud sisult kaks riigihankeõiguslikku erandit – sisetehing ja
tehing seotud ettevõtjaga. Kehtivate direktiivide mõttes on nende kasutajaskond aga erinev, kuna
sisetehingu tellivaks osapooleks sai olla üksnes avaliku sektori hankija ning seotud ettevõtjaga
tehingu tegemisel ainult võrgustikusektori hankija. Teisiti öeldes kehtisid mõlemat liiki
hankijatele erinevad erandid, milledest sisetehing oli teatud ulatuses lihtsamate eeldustega.
Artiklist 80 nähtub aga, et sisetehingusse saab tulevikus astuda ka võrgustikusektori hankija, mis
tähendab omakorda, et võrgustikusektori hankijale hakkaks korraga kohalduma justkui kaks
konkureerivat erandit. Sellist lahendust on keeruline mõista, kuivõrd artiklites 83 ja 84 sätestatu
ongi mõeldud konkreetselt võrgustikusektori hankijate tehingute jaoks, kuid kui
võrgustikusektori hankija saab tulevikus kasutada artiklis 80 ette nähtud sisetehingu võimalust,
siis on need talle eelduste osas soodsamad, kui tema jaoks spetsiaalselt mõeldud artiklid 83 ja 84
Sellise regulatiivne lahendus ei ole arusaadav ning tegemist on küsimusega, mis vajaks
täiendavat täpsustamist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.8.
9. Artikkel 101 reguleerib pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimist. Selle punkti a
regulatsioon erineb aga märkimisväärselt Eesti haldus - ja kohtupraktikas väljakujunenud
käsitlusest. Nimelt on Eesti haldus- ja kohtupraktikas pikaajaliselt omaks võetud, et pakkumuse
maksumus võib olla põhjendamatult madal ainult kogumaksumusi arvestades, mitte nn
komponentide pinnalt (vt nt TlnRKo 3-17-2544, p 13; VaKo 115-22/251620, p 16). Artiklis 101
on eelduseks võetud, et kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta võib tuleneda nii
hinnast kui ka hinnaelementidest (price elements). See tähendab, et määrus näeb ette Eestis
väljakujunenud praktikast erineva kontrollimehhanismi rakendamise eelduse.
Teadmiseks võetud.
10. Artiklid 105 ja 106 asuvad reguleerima seniseid hankelepingute muudatuse aluseid, kuid
määruse eelnõus on need mõtteliselt jagatud kaheks – adjustments ja modifications. Iseenesest
pole see ebamõistlik, kuid normide sisuga tutvudes nähtub mitmeid täiendavaid eeldusi ja
tingimusi, mida kehtivates direktiivides ja neid üle võtvas RHS -is ei ole. See tähendab, et
hankelepingute muutmisel seisavad hankijad tulevikus silmitsi täiendavate kohustustega.
- Näiteks artikli 105 lõike 1 punktid a ja b kehtestavad kaks eeltingimust, mida direktiivid ega
RHS siiani ette ei näinud – objektiivse põhjendatuse ja lepinguliste kohustuste tasakaalu
säilitamise. Sellised eeldused ei ole hädavajalikud ja nende kohaldamine võib kaasa tuua
tarbetuid vaidlusi. Nõnda võib praktikas tekkida kestvaid vaidlusi selle üle, kas lepinguliste
kohustuste tasakaal muutub või mitte. Seda ilmestab ka Eesti kohtupraktika. Sarnane olukord on
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
5
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
ka objektiivse põhjendatusega – see, kas miski on objektiivselt põhjendatud või mitte on antud
juhul hankija valikute ja otstarbekuse küsimus, mida ei peaks määrusega lahendama. Selliste
muudatuste puhul on oluline üksnes nende ettenähtavus ehk see, kas pakkujatele oli
alusdokumentidest selge, et selline muudatus võidakse te ha. Kas see oli objektiivselt
põhjendatud või kuidas mõjutab lepinguliste kohustuste tasakaalu, ei oma selles kontekstis
tähtsust, kuniks kõik pakkujad teadsid sellise võimalusega arvestada.
- Artikkel 106 on raskepäraselt esitatud ja keeruliselt mõistetav. Määruse sõnastuses on
muudatuste sisulisuse ja mittesisulisuse eristamisel lähtutud Euroopa Kohtu varasemast
praktikast, mis muudab regulatsiooni mõnevõrra keerukamaks. Advokatuuri hinnangul ei ole
siiski ilmne vajadus eristada muudatusi nende nn sisulisuse alusel, kuna määrava tähtsusega on
eelkõige see, kas konkreetne muudatus on lubatav või mitte. Sisulisuse kriteeriumi lisamine võib
praktikas kaasa tuua täiendavaid tõlgendamisküsimusi ning suurendada regulatsiooni
rakendamise keerukust. Määruses on üldiseks eelduseks võetud, et muudatused peavad olema
kantud objektiivsest vajadusest, piirduma vajalikuga ega muutma lepinguliste kohustuste
vahekorda täitja kasuks.
Need kõik on jällegi otstarbekuse kaalukused, mida ei pea täiendavate eeltingimustena seadma,
kuna suurendavad oluliselt hankija töökoormust ja vähendavad tema autonoomiat ise otsustada,
mis on parasjagu otstarbekas või milline peaks olema lepinguliste kohustuste tasakaal. Nõnda ei
ole ka RHS § 123 lg 1 p -s 1 siiani selliseid eeltingimusi ette nähtud, mis tähendab, et kõige
lihtsamate muudatuste aluste rakendamine muutub uute eeltingimuste tõttu komplitseerituks.
Näiteks eeldab määruse artikli 106 lõige 2, et ka nn de-minimis muudatuste puhul ei tohiks
lepinguliste kohustuste tasakaal pakkuja kasuks muutuda. On vaieldav, kas nt pakkujale maksti
täiendavate teenuste või tööde eest ettenähtust rohkem ning kas sellega kohustuste tasakaal
muutus või mitte. Eeltoodut raskendab veelgi artikli 106 lõikes 5 sätestatud põhjendamise ja
analüüsi kohustus, mis muudab mistahes muudatuse elluviimise bürokraatlikuks, aeganõudvaks
ja kulukaks. Lõige 6 näeb ette teavitamiskohustuse, kuid on ebaselge, millisest väärtustest see
algab. Nõnda sätestatakse eelnõus, et selle aluseks on „initial estimated value of the contract“,
kuid määruses ei ole selgitatud, mis väärtusega on tegemist. Initial ja estimated value of the
contract tähendavad kehtivas õiguses erinevaid asju, üks on hankelepingu eeldatav maksumus ja
teine on hankelepingu algne maksumus, koos nad sellisel kujul nagu määruses ei eksisteeri.
Lõikes 7 on kasutusele võetud ebaselge termin „ the initial estimated contract value of the
contract“, mida ei ole määruses avatud ning mille sisu ei ole kehtiva õiguse ega määruse eelnõu
pinnalt arusaadav. Samad ettepanekud laienevad samaväärselt ka määruse artiklitele 124 ja 125.
6
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
11. Artiklid 102 ja 113 Artiklist 102 tuleneb, et alusdokumente võib muuta kuni pakkumuste
esitamise tähtajani, kuid artiklist 113 tuleneb, et liikmesriigi tasandil ei või muudatusi avaldada
enne Euroopa Liidu tasandil muudatuste avaldamist või 48h möödumisel. See tähendab, et
siseriikliku õiguse ja määruse koosmõjul tuleb jätkuvalt lahendada küsimus alusdokumentide
muudatustest nõnda, et need ei avalduks liikmesriigi tasandil enne EL tasandit. Rõhutame, et
käesolev arvamus ei ole kõikehõlmav ja põhjalikult läbitöötatud, vaid see sisaldab vaid esialgseid
tähe lepanekuid, mida niivõrd lühike tähtaeg väga mahuka eelnõu läbitöötamiseks võimaldas.
Huvigruppide, sh advokatuuri soov ja eeldus on, et eelnõu menetlemisel võiks huvigruppidele
suunata ka konkreetsemaid küsimusi ja tähelepanu vajavaid teemasid, mille osas tagasisidet
oodatakse. Selliselt saab advokatuur efektiivsemalt ja konstruktiivsemalt tagasisidet anda.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
Eesti Arhitektide Liit Olulisemad määruse kehtestamisega kaasuvad positiivsed muudatused on meie hinnangul
järgmised:
• Lihtsam ja ühtsem regulatsioon: kolm kehtivat riigihankedirektiivi asendatakse ühe vahetult
kohaldatava määrusega.
• Suurem paindlikkus hankijatele: laieneb võimalus pidada pakkujatega läbirääkimisi ning
luuakse eraldi innovatsioonimenetlus uuenduslike lahenduste hankimiseks.
• ELi‐ülene digitaalne hanketurg: liikmesriikide e‐riigihangete platvormid ühendatakse
koostalitlusvõimeliseks võrgustikuks, mis lihtsustab piiriülest osalemist ja vähendab
dokumentide korduvat esitamist.
• Kvaliteedi suurem tähtsus: parima hinna ja kvaliteedi suhe muutub standardseks
hindamiskriteeriumiks. Samas näeme Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kehtestamisel
mitmeid murekohti, mis on välja toodud ka Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) poolt
11.09.2026 avaldatud pressiteates. Jagame ACE seisukohta kutsuda üles arvestama
intellektuaalsete teenuste eripäraga, toetama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
juurdepääsu hangetele ning tagama, et avaliku sektori investeeringud edendaksid kvaliteetset
arhitektuuri kogu Euroopas. Tehes ettepaneku asendada kehtivad direktiivid vahetult kohaldatava
ELi määrusega, riskib komisjon ACE hinnangul kõige madalamal ühisnimetajal põhineva
standardi kehtestamisega, mille täielikke tagajärgi on praegu raske ette näha. ACE hoiatab, et
selline lähenemine võib vallandada liikmesriikide vahel võidujooksu üha madalamate standardite
suunas.
Toetame Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) poolt väljatoodud jrg peamisi murekohti ja
nõudmisi:
1. Tegelik lihtsustamine, mitte halduskoormuse ümberjagamine Kuigi digiteerimine ja
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.2 ja 5.3.
7
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
osalemistingimuste lihtsustamine on positiivsed sammud, võivad mitmeetapilised
hankemenetlused sundida väikeseid arhitektuuribüroosid osalema korduvalt kulukates
hankemenetlustes. Menetlused peavad olema proportsionaalsed osutatava teenuse keerukusega.
Halduskoormust tuleb vähendada, mitte lihtsalt ümber jaotada.
2. Parim hinna ja kvaliteedi suhe eeldab sisulist kvaliteedi hindamist ACE tervitab põhimõtet, et
lepingutega tuleb saavutada parim hinna ja kvaliteedi suhe, ning kvaliteedi suuremat osakaalu
hankelepingute sõlmimise otsustes. Tõelist parimat hinna ja kvaliteedi suhet ei saa aga hinnata
üksnes ette kindlaks määratud mõõdikute alusel. Avaliku sektori hankijatel peavad olema selged
menetlusreeglid ja piisav asutusesisene pädevus, et hinnata terviklikku väärtust koos tehniliste
näitajatega.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
3. Arhitektuurivõistluste kaitsmine ACE rõhutab, et arhitektuurivõistlused on olulised vahendid
arhitektuurse tipptaseme ja kestlikkuse edendamiseks ning noortele arhitektuuribüroodele turule
sisenemise võimaluste loomiseks. Arhitektuurivõistlused tuleb õigusaktis sõnaselgelt säilitada,
mitte sulandada üldistesse läbirääkimismenetlustesse.
Teadmiseks võetud.
4. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tegeliku ja õiglase juurdepääsu tagamine Üle
90% Euroopa arhitektuuribüroodest on mikroettevõtted või VKEd. ACE valdkondliku uuringu
viimased andmed näitavad, et 2023. aastal esitas avalikule hankele pakkumuse või osales
arhitektuurivõistlusel vaid 20% arhitektuuribüroodest. Peamisteks takistusteks olid bürokraatia ja
hüvitamata kulud. Hankemenetlused peavad olema proportsionaalsed teenuse olemuse ja
keerukusega. Samuti tuleb rangelt keelata olukorrad, kus avaliku sektori hankijad nõuavad
hankemenetluse käigus sisulisi arhitektuurseid projekteerimislahendusi ilma õiglase rahalise
hüvitiseta (preemiafond või osalustasud).
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
5. Uue Euroopa Bauhausi põhimõtete lõimimine ACE tervitab keskkonnakaalutluste ja hoone
elukaare kulude arvestamise lisamist hankereeglitesse, kuid leiab, et kavandatud
keskkonnahoidliku riigihanke sätted ei ole piisavalt ambitsioonikad. Ehitatud keskkonda
puudutavad hankereeglid peavad minema tehnilistest keskkonnakriteeriumidest kaugemale ning
lõimima täielikult uue Euroopa Bauhausi kvaliteedikriteeriumid. Toetame ACE üleskutset ELi
kaasseadusandjatele: seada sisse eraldi peatükk intellektuaalsete teenuste kohta. Kuna määruse
eelnõu liigub Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogusse läbirääkimisteks, kutsub ACE
kaasseadusandjaid üles neid puudujääke kõrvaldama, lisades määrusesse eraldi peatüki, mis
tunnustab arhitektuuri‐ ja muude intellektuaalsete teenuste eripära. ACE rõhutab, et loovate
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.7.
8
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
projekteerimisteenuste käsitlemine tavapäraste ostureeglite alusel näitab intellektuaalse ja loova
töö olemuse vääritimõistmist. Üldised reeglid, mis on mõeldud valmistoodete, standardsete
teenuste või ehitustööde hankimiseks, ei taga loovate projekteerimisteenuste puhul parimat
väärtust.
AS Eesti Raudtee AS Eesti Raudtee vaatest tõstaksin esile teemad, kus uus määrus võib ühelt poolt toetada kriitilise
taristu julgeolekut ja kvaliteeti, kuid teiselt poolt muuta niigi spetsiifilise raudteeturu hangete
korraldamise jäigemaks. Raudteesektoris on pakkujate arv spetsiifika ja investeeringumahukuse
tõttu piiratud ning kasutada tuleb erinevaid riskimaandamise meetmeid.
1. Kohustuslik kvaliteedi osakaal ei peaks olema jäik
Toetame kvaliteedi suuremat arvestamist riigihangetes, kuid kvaliteedikriteeriumide kohustusliku
minimaalse osakaalu kehtestamisel tuleks säilitada hankijale piisav kaalutlusruum. Kõikide
hankeesemete puhul ei pruugi kohustuslik kvaliteedikriteeriumine lisamine just hindamisse anda
majanduslikult parimat tulemust, eelkõige juhul, kui vajalik kvaliteeditase ja tehnilised nõuded
on juba ammendavalt määratud tehnilises kirjelduses ning pakkumuste sisuline erinevus seisneb
eelkõige hinnas.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4
2. Kriitilise taristu hangetes tuleb anda hankijale tugev julgeolekualane kaalutlusõigus.
Raudteetaristu kui kriitilise taristu hangetes peab hankijal olema õigus arvestada pakkuja,
tarneahela, tehnoloogia ja toote päritoluga seotud julgeoleku- ja sõltuvusriske. Regulatsioon
peaks võimaldama riskipõhiselt piirata selliste ettevõtjate, toodete või tehnoloogiate kasutamist,
millega võib kaasneda oht kriitilise taristu toimepidevusele, infoturbele või varustuskindlusele.
Loodame, et julgeolekuriskide maandamise vahenditena jääb võimalus lisada hangetes
pädevusnõudeid, sertifikaate, konfidentsiaalsuskohustusi, varustuskindlust ja kasutada
mitmeetapilisi menetlusi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
3. Julgeolekunõuete rakendamine selgemaks
Määrusest peaks piisavalt selgelt nähtuma, millistel alustel ja millise tõendamiskoormusega saab
hankija julgeoleku- või tarnekindluse riskile tugineda. Õiguslikult ebaselge regulatsioon võib
panna hankija olukorda, kus julgeolekuriski küll tajutakse, kuid selle maandamiseks vajaliku
tingimuse kehtestamisega kaasneb ebaproportsionaalselt suur vaidlustusrisk. Küsimus pole ainult
võimaluses „julgeolekut arvestada“, vaid selles, kas hankijal on reaalselt kasutatav ja
vaidluskindel õiguslik alus.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
4. Euroopa eelistamise reeglid ei saa kaasa tuua konkurentsi ebamõistlikku vähenemist Euroopa Arvestatud
9
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
ettevõtjate ja toodete eelistamise võimalus on strateegilise taristu puhul põhimõtteliselt
põhjendatud, kuid selle rakendamisel tuleb arvestada sektoritega, kus potentsiaalsete tarnijate arv
on juba praegu piiratud. Reeglid ei tohiks kaasa tuua olukorda, kus raudteesektori spetsiifiliste
seadmete, tehnoloogiate või varuosade hankimine muutub ebamõistlikult keeruliseks või tekib
täiendav sõltuvus üksikutest tarnijatest. Kuna raudteesektori turg on investeeringumahukas ja
vähese konkurentsiga, võib mõnda liiki toodete või teenuste puhul hankija olla seotud ainuõigust
omava pakkujaga.
seisukohapunktis 5.5.
5. Tarnekindluse juures tuleks lubada arvestada kogu tarneahelat ja toote eluiga.
Euroopa päritolu eelistamisega seoses rõhutame veel, et kriitilise taristu puhul ei pruugi olla
piisav üksnes pakkuja või lõpptoote päritolu hindamine. Regulatsioon peaks võimaldama
arvestada ka oluliste komponentide, alltöövõtjate, hoolduse, tarkvara, kaugjuurdepääsu ning
varuosade tarneahelaga seotud riske. Lisaks tuleb arvestada, et pika elueaga raudteetaristu puhul
ei lõpe sõltuvus seadme ostmisega, vaid võib jätkuda kogu selle kasutusaja jooksul.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
6. Keskkonnanõuded peaksid olema proportsionaalsed ja hankeesemepõhised
Toetame keskkonnahoidlike hangete tugevamat rolli, kuid keskkonnanõuete rakendamisel peaks
säilima proportsionaalsuse ja hankeesemega seotuse põhimõte. Eriti tehniliselt keerukates
infrastruktuurihangetes tuleb vältida universaalsete kohustuslike kriteeriumide kehtestamist
olukorras, kus need ei ole konkreetse hanke esemega sisuliselt seotud või piiravad
põhjendamatult konkurentsi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.7.
7. Uued registrid ja andmekohustused ei tohiks tähendada hankijale lisatööd
Väga tervitatav on ühtse digitaliseeritud keskkonna loomine hankeandmete parema
kättesaadavuse ja otsuste suurema automatiseerimise võimaldamiseks. Seni on välispakkujate
kontroll olnud väga keerukas. Loodame, et loodavad registrid võtavad arvesse Eestis juba
olemasolevaid ja hästi toimivaid infosüsteeme ja andmeid. Uued aruandlus- ja
andmekogumiskohustused ei peaks tooma hankijatele kaasa topelttööd - samade andmete
mitmekordset sisestamist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
8. Üleminek direktiividelt otsekohalduvale määrusele vajab piisavat üleminekuaega. Arvestades
muudatuse ulatust ja üleminekut direktiivipõhiselt regulatsioonilt vahetult kohaldatavale
määrusele, on vajalik piisav üleminekuaeg. Hankijatel tuleb kohandada hankekorrad,
tüüpdokumendid, lepingutingimused, infosüsteemid ja sisemised protsessid ning koolitada hanke
ettevalmistamises osalevaid töötajaid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.10.
10
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Aktsiaselts Elektrilevi Elektrilevi hinnangul on oluline, et Euroopa Liidu riigihangete regulatsioon toetaks elektrivõrgu
õigeaegset arendamist, varustuskindlust ja tõhusat konkurentsi. Võrguseadmete turg on
rahvusvaheline, paljude toodete tarneajad on pikad ning tootmisvõimsus piiratud. Seetõttu peavad
riigihangete nõuded olema ette nähtavad, proportsionaalsed ja võtma arvesse tegelikke vajadusi
ja tegelikku turuolukorda.
Elektrilevi toetab riigihangete raamistikku, mis võimaldab arvestada hangetes kvaliteeti,
innovatsiooni, Euroopa tootmisvõimsust, keskkonnaeesmärke ning julgeoleku- ja
varustuskindluse riske. Nende eesmärkide rakendamine ei tohiks siiski vähendada konkurentsi
ega muuta kriitilise taristu investeeringute elluviimist ebamõistlikult kalliks või aeglaseks.
Eelnõu edasisel menetlemisel peab Elektrilevi kõige olulisemaks võrgustikusektori menetlusliku
paindlikkuse säilitamist, Euroopa Komisjoni delegeeritud volituste selget piiritlemist,
kohustuslike nõuete eelnevat mõjuhindamist ja piisavaid üleminekuaegu ning digilahenduste
rakendamist viisil, mis vähendab tegelikult halduskoormust ja väldiks mistahes dubleerimist.
Riigihangete raamistiku ajakohastamine
Elektrilevi toetab riigihangete õigusraamistiku lihtsustamist ja koondamist, võttes arvesse
võrgustikusektori eripärasid ja vajadusi, ning eesmärki muuta hankemenetlused senisest
paindlikumaks ja tõhusamaks. Positiivsena hindame eelkõige võrgustikusektori läbirääkimiste
laiema kasutamise võimalusi, innovatsioonimenetluse edasiarendamist ning ettevõtjate andmete
ühekordse esitamise põhimõtet. Samuti toetame mõtet, mille kohaselt eelnõu võimaldab
hankijatel senisest selgemalt arvestada varustuskindluse, julgeoleku ja küberturvalisusega seotud
riske.
Elektrilevi hinnangul on need eesmärgid põhjendatud. Nende rakendamisel tuleb siiski tagada, et
nõuded oleksid proportsionaalsed, turul reaalselt täidetavad ning ei piiraks põhjendamatult
konkurentsi ega seaks ohtu kriitilise taristu arendamiseks vajalike kaupade ning teenuste
õigeaegset kättesaadavust.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
Elektrilevi toetab võrgustikusektori toodete, teenuste ning ehitustööde hankepiirmäärade tõstmist
ning soovitab kaaluda ka piirmäärade tõstmist eelnõus kavandatust kõrgemale tasemele,
arvestades hinnatõusu ja inflatsiooni mõju kaupade ja teenuste tegelikule väärtusele. Piirmäärade
edaspidisel ülevaatamisel tuleks arvestada ka hinnataseme muutust, et inflatsiooni tõttu ei
hakkaks EL-i hankereeglid kohalduma järjest väiksema väärtusega hangetele.
Õigusakti vorm peab jätma liikmesriikidele vajaliku rakendusruumi
Elektrilevi toetab riigihangete valdkonna killustunud direktiivide koondamist üheks terviklikuks
õigusaktiks, tingimusel, et selles säilitatakse võrgustikusektori erisused. Sektori olulisuse ja
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.2.
11
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
eripärade tõttu peab võrgustikusektori hankijatele olema tagatud riigihangete läbiviimisel piisav
paindlikkus.
Õigusakti vorm peab jätma liikmesriikidele vajaliku rakendusruumi
Elektrilevi toetab riigihangete valdkonna killustunud direktiivide koondamist üheks terviklikuks
õigusaktiks, tingimusel, et selles säilitatakse võrgustikusektori erisused. Sektori olulisuse ja
eripärade tõttu peab võrgustikusektori hankijatele olema tagatud riigihangete läbiviimisel piisav
paindlikkus
Õigusaktide koondamine võiks siiski toimuda direktiivi tasandil, mitte otsekohalduva määrusena.
Seda põhjusel, et direktiivi näol säilib ühtsete Euroopa Liidu eesmärkide kõrval ka liikmesriikidel
vajalik rakendusruum riigisisese hankekorralduse ja võrgustikusektori eripärade arvestamiseks.
Võrgustikusektorid, liikmesriikide turuolukord ja hankepraktika on erinevad. Elektrivõrgu
komponentide hankimisel tuleb arvestada muu hulgas riigi suurust, võrgu ülesehitust, tarnijate
arvu ning riiklike e-hankesüsteemide toimimist. Ühetaoline ja otsekohalduv määrus võib
vähendada hankijate otsustusruumi, suurendada töö- ja halduskoormust ning raskendada vajalike
toodete ja teenuste kättesaadavust, kuigi muudatuste eesmärk peaks olema menetluste
lihtsustamine ja paindlikumaks muutmine. Direktiiv erinevalt määrusest võimaldaks kehtestada
Euroopa Liidus ühised eesmärgid ja põhimõtted, jättes liikmesriikidele siiski piisava
otsustusruumi nende põhimõtete rakendamiseks, sealhulgas võrgustikusektori eripäradega
arvestamiseks. Juhul, kui Euroopa Liidu tasemel soovitakse hankemenetlust reguleerida siiski
määruse vormis, on väga oluline, et selles jäetakse võrgustikusektori hankijatele selge
otsustusruum menetluse, hindamismudeli ja lepingutingimuste kujundamisel. Jaotusvõrgu
toimimisest sõltuvad teised elutähtsad teenused, ettevõtete tegevus ja ühiskonna igapäevane
toimimine. Seetõttu peab võrguettevõtjal olema võimalik kohandada hankemenetlust vastavalt
konkreetse hanke tehnilisele keerukusele, turuolukorrale, tarneriskidele ja tööde
kiireloomulisusele. Vajalik paindlikkus aitab tagada, et võrgu arendamiseks ja töökindluse
hoidmiseks vajalikud seadmed, teenused ja ehitustööd jõuavad õigel ajal võrku ning hankereeglid
ei kujune piiravaks teguriks, mis mõjutab negatiivselt toimepidevust, teiste teenuste toimimist ja
majanduse arengut.
Strateegilised nõuded peavad olema rakendatavad ja delegeeritud volitused piisavalt piiritletud
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.8.
Elektrilevi toetab Euroopa tootmisvõimsuse kasvatamist, tarneahelate vastupidavuse tugevdamist
ning keskkonna-, julgeoleku- ja varustuskindluse eesmärkide arvestamist hangetes. Nende
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.5
12
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
eesmärkide rakendamisel tuleb siiski arvestada, kas Euroopa turul on nõuetele vastav tootmis- ja
tarnevõime olemas või realistliku aja jooksul tekkimas.
Euroopa päritolu, keskkonna-, julgeoleku- ja vastupidavusnõuded võivad olla põhjendatud, kuid
need peavad lähtuma konkreetse hanke esemest ja riskidest ning olema turuolukorda arvestades
proportsionaalsed. Elektrivõrgu hangetes võib olla vajalik arvestada näiteks tarneahela
mitmekesisust ja läbipaistvust, varuosade ja tarkvarauuenduste pikaajalist kättesaadavust,
talitluspidevust ning küberturberiskide maandamise võimekust. Samas ei tohiks nende nõuete
rakendamine põhjendamatult piirata konkurentsi ega seada ohtu võrgu arendamiseks vajalike
kaupade, teenuste ja ehitustööde kättesaadavust.
Võrguinvesteeringud on suuremahulised, kulukad ja pikaajalised, mistõttu vajavad
võrguettevõtjad võrgu arendamiseks ja investeeringute kavandamiseks regulatiivset kindlust ja
ettenähtavust. Elektrilevi hinnangul tuleb seetõttu määruses täpsemalt piiritleda Euroopa
Komisjoni volitused kehtestada delegeeritud õigusaktidega hankijatele uusi kohustuslikke
nõudeid, sealhulgas määrata selgelt kindlaks volituse ulatus, kasutamise tingimused, nõuete
kohaldamisala ja erandite alused. Sellised volitused on eelnõus ette nähtud muu hulgas artikli 54
lõikes 2, artikli 66 lõikes 6, artikli 69 lõikes 4 ning artiklites 72 ja
75. Artiklis 75 kasutatud „liidu huvi“ mõiste tuleks selgemalt piiritleda, et hankijad teaksid,
millal ja millises ulatuses võib Euroopa Komisjon muuta Euroopa päritolu eelistamise nõuded
kohustuslikuks.
ja 5.9.
Delegeeritud õigusaktidega kehtestatavad nõuded võivad mõjutada väga laia ringi võrguseadmeid
ja teenuseid ning seeläbi ka konkurentsi, hindu, tarneaegu ja investeeringute ajakava. Seetõttu
peaks määruses olema võimalikult selgelt sätestatud, milliseid nõudeid ja millistele toote- ja
teenuserühmadele võib delegeeritud õigusaktiga kehtestada; millistest proportsionaalsuse,
tehnoloogianeutraalsuse, konkurentsi ja varustuskindluse põhimõtetest peab Euroopa Komisjon
lähtuma; millised mõjuhinnangud ja turu valmisoleku analüüsid tuleb enne nõude kehtestamist
teha; millistel juhtudel võib hankija nõude kohaldamata jätta jne. Nõuete ettevalmistamisel tuleb
hinnata vähemalt nõuetele vastava toodangu olemasolu ja mahtu turul, tootjate investeerimis- ja
kohanemisaega, mõju pakkujate arvule, hinnale ja tavapärastele tarnetähtaegadele.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
Uutest nõuetest tuleb turule piisavalt vara ette teatada. See annab tootjatele võimaluse
tootmisvõimsust ja tarneahelaid kohandada ning vähendab riski, et nõue tekitab pakkumise
puudujäägi või pikendab põhjendamatult tarneaegu. Eriti artiklite 72 ja 75 puhul, mis
võimaldavad muuta Euroopa päritolu nõuded hankijatele kohustuslikuks, peavad määruses olema
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
13
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
sätestatud selged sisulised kriteeriumid, mõju hindamise kohustus ja piisavad erandid
olukordadeks, kus nõuetele vastav pakkumine puudub, vajalik toodang ei ole sobivas mahus või
tähtaja jooksul kättesaadav või nõude kohaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalse kulu. Erandi
kasutamine peaks tuginema hankija käsutuses olevale kontrollitavale teabele, näiteks
turukonsultatsiooni või varasema võrreldava hankemenetluse tulemustele. Hankijale ei tohiks
panna ebamäärast kohustust hinnata kogu Euroopa turu tootmisvõimsust.
Rakendus- ja üleminekusätted
Elektrilevi peab oluliseks, et määruses oleksid sätestatud selged rakendus- ja üleminekusätted,
mis kaitsevad õiguspärast ootust ning võimaldavad jätkata juba alustatud hankeid ja täita
investeerimisprojektide elluviimiseks võetud kohustusi senistel alustel. Üldise üleminekuaja
kõrval on oluline täpsustada uute nõuete kohaldamist pooleliolevatele menetlustele ja
olemasolevatele lepingutele, et vältida võimalikke rakendusraskusi, lisakulusid ning
investeeringute viibimist.
Määruses tuleb üheselt täpsustada uute nõuete kohaldamine juba algatatud hankemenetlustele,
loodud dünaamilistele hankesüsteemidele, sõlmitud raam- ja pikaajalistele hankelepingutele,
nende alusel tehtavatele järgnevatele tellimustele ning investeerimisprojektide raames juba
võetud siduvatele kohustustele. Enne uute nõuete kohaldamise algust alustatud hankemenetlused
tuleks üldjuhul lõpule viia nende alustamise ajal kehtinud nõuete alusel. Samuti ei tohiks uued
nõuded takistada juba sõlmitud lepingute ega nende alusel varem esitatud tellimuste täitmist.
Raamlepingute alusel pärast uute nõuete kohaldamise algust tehtavate tellimuste ja
minikonkursside suhtes kohaldatav kord tuleks määruses eraldi ja üheselt reguleerida, et vältida
hankijale täiendavate kohustuste, kulude või lepinguliste riskide tekkimist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.10.
Digitaliseerimine peab vähendama halduskoormust
Elektrilevi toetab ettevõtjate andmete ühekordse esitamise põhimõtet ning kõrvaldamise aluste ja
kvalifitseerimistingimuste kontrollimist elektroonilise sobivuskontrolli teenuse kaudu (artiklid
28, 29 ja 133). Riiklikes registrites olemasolevate andmete taaskasutamine ja automaatne kontroll
peaksid vähendada nii hankijate kui ka ettevõtjate halduskoormust.
Uue Euroopa Liidu digitaalse hankekeskkonna rakendamisel tuleb kasutada võimalikult suures
ulatuses olemasolevaid riiklikke e-hankesüsteeme ja registreid ning tagada nende tegelik
koostalitlusvõime. Eelnõu ei tohiks kaasa tuua olukorda, kus sama hanke andmeid tuleb sisestada
eraldi riiklikku registrisse ja Euroopa Liidu tasandi süsteemi. Samuti tuleb tagada lahenduste
töökindlus, andmekaitse ja võimalus hankeid jätkata keskse teenuse häire korral.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
14
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Elektroonilise sobivuskontrolli teenuse ja sellega ühendatud registrite kaudu võiks hankijatele
teha kättesaadavaks ka kontrollitud ja hankemenetluse seisukohalt asjakohase teabe ettevõtjate
varasemate rikkumiste kohta, eelkõige juhul, kui rikkumine on tuvastatud jõustunud kohtu- või
haldusotsusega. See vähendaks andmete korduvat kogumist ja toetaks kõrvaldamise aluste
ühetaolist hindamist, kuid eeldab selgeid reegleid andmete õigsuse, õigusliku tähenduse,
säilitamisaja ja ettevõtja õiguste kaitse kohta.
Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon
(EVEA)
EVEA hinnangul on EL siseturul oluline võimalikult maksimaalselt ühtlustada riigihangete
läbiviimise menetlusreegleid, aga me ei näe vajadust muuta EL riigihangete regulatsioon
liikmesriikides otsekohalduvaks. EVEA peab riigihangete direktiivide uuendamisel oluliseks
vähendada reeglite detailsust ja selle asemel suurendada üldiste põhimõtete kasutamist. Väiksema
väärtusega ja alla riigihangete piirmäära jäävate hangete puhul tuleks kasutada rohkem
automaatseid elektroonilisi vähempakkumisi. Raamlepingute sõlmimise ja kasutamise kord
tuleks muuta paindlikumaks. Vaja oleks ka suurendada kesksete riigihangete korraldamist
liikmesriikide poolt tingimusel, et VKE-del oleks samuti võimalik nendes hankemenetlustes
osaleda. Alljärgnevalt juhime tähelepanu veel mõnedele eelnõuga seotud olulisematele
probleemidele.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.1 ja 5.3
1. Otsekohalduv EL riigihankemenetluse reeglistik Eelnõu kohaselt reguleerib määrus
riigihankeid, mille väärtus on võrdne või ületab määruses kehtestatud piirmäärasid. Lahtiseks
jääb küsimus, mis saab riigihangetest, mille väärtus jääb allapoole kehtestatud piirmääradest. Kas
sellistel juhtudel peaksid kehtima EL ühesugused ühtlustatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtted? Kas liikmesriigid või hankijad tohivad ise kohaldada määruses sätestatud
hankemenetlusi hangete puhul, mille väärtus jääb allapoole piirmäärasid? Kas liikmesriigid
tohivad kehtestada eraldi lihtsustatud hankemenetlusi hangete korraldamiseks, mille väärtus jääb
allapoole piirmäärasid? Ehk eelnõust ei selgu üheselt, kas liikmesriikidel säilib õigus kehtestada
siseriiklikke õigusakte, mis reguleerivad riigihangete korraldamist väljaspool EL riigihangete
määruse kohaldamisala.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.11
ja 5.2.
2. Pakkumuste hindamise kriteeriumid. Määruse eelnõu kohaselt muutub parima hinna ja
kvaliteedi suhe standardseks hindamiskriteeriumiks. Kvaliteedi osakaal peab üldjuhul olema
vähemalt 30% ning tööjõumahukates hangetes vähemalt 50%. Erandina on võimalik
kvaliteedikriteeriumit mitte kasutada, kui kvaliteet tagatakse tehnilise spetsifikatsiooniga,
asjakohastel juhtudel hankelepingu täitmise tingimustega või kombinatsiooniga
kvaliteedikriteeriumitest, spetsifikatsioonist ja lepingu täitmise tingimustest. Hankija peab
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
15
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
avalikus konkurentsi käsitlevas kokkuvõttes viitama sellele, millist erandit ta
kvaliteedikriteeriumi vältimiseks kasutab. EVEA hinnangul on määruse eelnõus toodud
kvaliteedi hindamise üldreegli ja erandite süsteem kohmakas ning suurendab hankijate
halduskoormust hanketingimuste sätestamisel, et välja selgitada majanduslikult soodsaim
pakkumus. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võiks hankija eelkõige
arvesse võtta parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikkuse
või sotsiaalseid kriteeriume. Samas tohiks hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse
väljaselgitamisel arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks
sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud
tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on
riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud.
3. Riigihangete osadeks jaotamine Määruse eelnõu järgi võivad hankijad kaaluda, kas jagada
riigihankeid osadeks. Liikmesriikidele on aga määruse eelnõus jäetud õigus otsustada, et hankijad
peavad jagama riigihanked osadeks. EVEA arvates tuleks määruses endas sätestada juhud, millal
hankijad peavad riigihanked osadeks jagama. Osadeks jagamise eesmärk peaks olema
suurendada VKE-de osalust riigihangetes ja osadeks jagamine peab olema objektiivsetel
põhjustel õigustatud. Osadeks jagamine saab olla õigustatud, kui hankelepingu esemeks ei ole
funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või
ehitustööd. Hankija ei tohiks jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata määruses riigihanke
teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid. Määruse eelnõu kohaselt ei pea riigihanke osadeks
jagamise korral järgima määruses sätestatud menetlusreegleid, kui hanked jäävad alla määruses
sätestatud piirväärtuste. Selge ei ole, kas liikmesriigid tohivad kehtestada sellisel juhul osadeks
jagatud riigihanke korraldamiseks eraldi siseriiklikud menetlusreeglid. Samuti ei ole selge, kas
siseriiklikud menetlusreeglid võiks kehtestada ka nendele osadeks jagatud hangetele, mille osade
väärtus jääb alla määruses sätestatud riigihanke piirmäärasid. Määruse eelnõus ei ole üheselt
arusaadav, millal regulatsioon puudutab ühe menetluse raames riigihanke osadeks jaotamist, kus
tuleks võtta riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatav
kogumaksumus. Samuti ei ole arusaadav, millal regulatsioon puudutab hankija õigust riigihange
osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi hankemenetluste kaudu
ning kas ta peab sellisel juhul kohaldama iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade
summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda.
Osaliselt arvestatud.
Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeerium on eelnõu läbi vaadanud. Toetame Vabariigi Valitsuse 8. Teadmiseks võetud.
16
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Teadusministeerium jaanuari 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohti.
Leiame, et väga hea põhimõte on, et innovatsioonihankes loodud IP jääb üldreeglina loojale.
Täpsustame vaid, et artiklitesse 62-64 võiks lisanduda viited teadustulemuste
kommertsialiseerimisele ja FRAND-laadsele litsentsimisele. Ülikoolide ja teadusasutuste
osalemine innovatsioonimenetluses ei tohiks eeldada märkimisväärset omafinantseeringut ega
piirata hilisemat tulemuste majanduslikku kasutamist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
(ITL)
ITL toetab eelnõu üldist eesmärki muuta riigihanked lihtsamaks, paindlikumaks ja tõhusamaks
ning soodustada innovatsiooni ja kvaliteedipõhist hankimist. Samas peame oluliseks, et uue
regulatsiooni rakendamine oleks õigusselge ja proportsionaalne ega tooks hankijatele ja
ettevõtjatele kaasa põhjendamatut halduskoormust. Peame oluliseks, et arvestatakse ka IKT
sektori eripäradega, sealhulgas tehnoloogiliste lahenduste mitmekesisuse, rahvusvaheliste
tarneahelate ning kiiresti muutuva tehnoloogiakeskkonnaga.
Olulisemate positiivsete muudatustena näeme:
• turukonsultatsioonide tugevamat rolli;
• hankemenetluste lihtsustamist ja suuremat paindlikkust;
• intellektuaalomandi küsimuste selgemat reguleerimist.
Peamiste probleemkohtadena näeme:
• kehtivate direktiivide asendamist otsekohalduva määrusega;
• julgeoleku-, strateegilise sõltuvuse ja tarneahelanõuete ebamäärasust;
• kvaliteedikriteeriumide miinimumkaalude võimalikku jäika rakendamist;
• Euroopa eelistuse mehhanisme;
• Euroopa Komisjoni ulatuslikke delegeeritud volitusi.
Võimalike halduskoormuse ja rakendamisega seotud riskidena näeme:
• Tarneahela- ja julgeolekunõuete tõendamise koormust. Julgeoleku, strateegilise sõltuvuse ja
tarneahela vastupidavusega seotud nõuete tähtsuse kasv võib suurendada pakkujate kohustust
koguda ja esitada teavet toodete, komponentide, alltöövõtjate ning tarneahela kohta. IKT-sektoris
on see eriti keerukas globaalsete ja mitmetasandiliste tarneahelate tõttu.
• Suuremat vaidlustamisriski. Kvaliteedi-, julgeoleku- ja vastupidavusnõuete suurem osakaal võib
tähendada rohkem kaalutlusotsuseid ja hinnangulisi hindamiskriteeriume. See võib kaasa tuua
rohkem vaidlustusi, pikemaid menetlusi ning suuremaid kulusid nii hankijatele kui ka
pakkujatele.
• Õigusselguse vähenemist. Märkimisväärne osa tulevastest nõuetest jäetakse Euroopa Komisjoni
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.1.
17
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
delegeeritud õigusaktidega täpsustada. See raskendab ettevõtjatel ja hankijatel tulevaste
kohustuste hindamist ning pikaajaliste investeeringute planeerimist.
• Üleminekukulusid uute andme- ja digilahenduste rakendamisel. Kuigi eelnõu eesmärk on
pikemas vaates halduskoormust vähendada, võivad uute andmevahetus- ja digilahenduste
kasutuselevõtuga kaasneda märkimisväärsed rakendus- ja kohanemiskulud nii hankijatele kui ka
ettevõtjatele. Järgnevalt esitame teemad ja ettepanekud, mille osas Eesti võiks EL tasandil
muudatusi või täpsustusi taotleda ja millega palume võimalusel arvestada Eesti seisukohtade
kujundamisel.
1. Säilitada direktiivipõhine lähenemine või suurendada liikmesriikide paindlikkust ITL-i
hinnangul on küsitav senise direktiivipõhise regulatsiooni asendamine otsekohalduva määrusega.
On tervitatav koondada mitme direktiivi regulatsioon ühte õigusakti, kuid otsekohalduva määruse
kasutamine võib kujutada endast teist äärmust. Riigihanked on valdkond, mis on tihedalt seotud
liikmesriikide halduskorralduse, kohtusüsteemi, vaidlustusmenetluste ning avaliku sektori
ülesehitusega. Senine direktiivipõhine lähenemine on võimaldanud saavutada ühised Euroopa
eesmärgid, jättes samal ajal liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse kohalike eripärade
arvestamiseks.IKT-sektoris on paindlikkus eriti oluline, sest tehnoloogia areng toimub märksa
kiiremini kui regulatiivsed muudatused. Liialt detailselt ühtlustatud raamistik võib vähendada nii
hankijate kui ka ettevõtjate võimet kohaneda uute tehnoloogiate, teenusmudelite ja
turuolukorraga.
Miks see oluline on? Riigihankeõigus ei reguleeri üksnes Euroopa siseturu toimimist, vaid
mõjutab otseselt ka liikmesriikide avaliku sektori praktilist toimimist. Liigne tsentraliseerimine
võib vähendada paindlikkust ning suurendada olukordi, kus Euroopa tasandil kehtestatud
lahendus ei arvesta konkreetse liikmesriigi või sektori vajadusi.
Ettepanek: Eesti võiks jätkuvalt toetada direktiivipõhise lähenemise säilitamist. Kui määruse
suunas liikumine osutub siiski vältimatuks, tuleks taotleda oluliselt suuremat liikmesriikide
kaalutlusruumi ja vältida detailset ülereguleerimist küsimustes, kus liikmesriikide vajadused on
sisuliselt erinevad. Eriti oluline on säilitada paindlikkus kiiresti arenevates sektorites, sealhulgas
IKT-valdkonnas.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.3.
2. Täpsustada julgeoleku, strateegilise sõltuvuse ja tarneahelaga seotud mõisteid. Eelnõu artiklid
66–69 suurendavad märkimisväärselt julgeoleku, strateegilise autonoomia, tarneahela
vastupidavuse ja geopoliitiliste riskide rolli riigihangetes. Eesmärk on mõistetav ning kriitilise
infrastruktuuri puhul sageli ka põhjendatud. Samas on mitmed keskse tähtsusega mõisted
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
18
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
sõnastatud väga üldiselt ning jätavad olulise tõlgendusruumi. IKT-sektoris tuginevad
võrguseadmed, pilvelahendused, küberturbetooted, tarkvara ja lõppseadmed olemuslikult
globaalsetele tarneahelatele. Kui hankijatel tekib võimalus tugineda ebamäärastele strateegilise
sõltuvuse või geopoliitilise riski hinnangutele, võib see kaasa tuua väga erinevad praktikad
liikmesriikides ning oluliselt suurendada õiguslikku ebakindlust.
Miks see oluline on? See teema mõjutab otseselt seadmehankeid, pilvelahendusi, sidevõrke,
küberturbeteenuseid ja muid IKT-valdkonna põhiteenuseid. Puudulikult määratletud
julgeolekunõuded võivad viia olukorrani, kus konkurents hakkab sõltuma päritolust või üldistest
riskitõlgendustest, mitte objektiivselt hinnatavast riskitasemest.
Ettepanek: Eesti võiks taotleda julgeoleku-, strateegilise sõltuvuse- ja tarneahelaga seotud
mõistete olulist täpsustamist ning rõhutada vajadust tagada kooskõla teiste EL-i õigusaktidega.
Küberturvalisus on liidus reguleeritud mitme õigusaktiga (nt NIS2 direktiiv, CRA määrus),
mistõttu ei tohiks riigihangete määrusega kehtestada selles vallas uusi kohustusi.
4 Kuna mitmed teenuseosutajad peavad järgima muudest õigusaktidest tulenevaid
küberturvalisuse nõudeid, piisab viitest vastavale õigusaktile, nagu ettepaneku artikli 68 lõikes 1
viidatakse CRA-le. Piirangud peaksid tuginema selgetele, objektiivsetele, tõendatavatele ja
kohtulikult kontrollitavatele kriteeriumidele. Vältida tuleks avatud ja raskesti kontrollitavaid
mõisteid, mis annavad liiga suure kaalutlusruumi ning võivad viia liikmesriigiti erineva
praktikani. Näiteks riiklik julgeolek ja turvalisus on defineerimata mõisted ning olnud seni
liikmesriikide siseküsimus, kuhu EL pole sekkunud. Kuna see on nüüd muutumas, siis on ka
oluline üheselt aru saada, mida nende all mõistetakse. Eriti kui neid kasutatakse riigihangetes
tingimusena. Julgeoleku- ja tarneahelanõuete rakendamisel tuleks säilitada tehnoloogilise
neutraalsuse põhimõte ning vältida olukorda, kus tehnoloogilisi lahendusi hinnatakse eelkõige
päritolu, mitte objektiivselt hinnatava riskitaseme alusel. Siinkohal tervitame, et ettepaneku
artikkel 66 lõikes 5 viidatakse CSA2 ettepanekule, millega plaanitakse IKT tarneahela turvalisuse
jaoks täiendavad nõuded kehtestada. Kuna aga see ettepanek on ka alles menetluses, siis on
praegu teadmata, milline see kohustus saab olema. ITL on kahtleval seisukohal, kas sellist kõrge
riskiga pakkujate nimekirja on vajalik või võimalik koostada. Tarneahela riskide hindamise
üksikasjalikul reguleerimisel võib juhtuda, et see kaotab kiiresti oma ajakohasuse. Nimelt
koostatakse regulatsioon olemasolevate tarneahelate näidete põhjal. Samas on iga uus tarneahel
uut tüüpi juhtum ja seda ei ole võimalik ette kirjeldada.
3. Tagada kvaliteedikriteeriumide proportsionaalne rakendamine. Eelnõu artikli 98 lõige 4 näeb
ette, et kvaliteedikriteeriumide osakaal peab moodustama vähemalt 30% pakkumuste hindamisel
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
19
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
antavatest punktidest ning tööjõumahukate hankelepingute puhul vähemalt 50%. ITL toetab
põhimõtet, et keerukate tarkvaraarenduse, IT-teenuste, innovatsioonihangete ja muude
teadmuspõhiste teenuste puhul peab kvaliteedil olema oluline roll ning pakkumuste hindamine ei
peaks põhinema üksnes hinnal. ITL on ka varasemalt toetanud vähemalt 50%
kvaliteedikriteeriumide osakaalu tarkvaraarenduse hangetes. Samas on oluline, et
kvaliteedikriteeriumide miinimumkaalude rakendamisel arvestataks hanke eseme ja keerukusega
ning säiliks võimalus kasutada põhjendatud juhtudel määruses ette nähtud erandeid.
Miks see oluline on? IKT-hangete olemus on väga erinev. Tarkvaraarenduse,
süsteemiintegratsiooni või keerukate IT-teenuste puhul võib kvaliteet olla määrava tähtsusega,
samas kui standardiseeritud toodete, litsentside, sideühenduste või muude võrreldavate
lahenduste puhul võib kvaliteeditase olla juba tehniliste miinimumnõuete kaudu piisavalt tagatud.
5 Sellistel juhtudel võib kohustuslik kvaliteedikriteeriumide miinimumkaal suurendada
hindamise subjektiivsust, vaidlustamisriski ja halduskoormust, ilma et see looks sisulist
lisaväärtust. Eelnõu artikli 98 lõige 5 võimaldab kvaliteedikriteeriumide miinimumkaaludest
kõrvale kalduda, kui hangitava kauba, teenuse või ehitustöö kvaliteet on tagatav tehnilise
kirjelduse, lepingu täitmise tingimuste või nende ja kvaliteedipõhiste hindamiskriteeriumide
kombinatsiooniga.
Ettepanek: Eesti võiks toetada eelnõu artikli 98 lõikes 4 sätestatud kvaliteedikriteeriumide
miinimumkaale, tagades samal ajal hankijatele piisava paindlikkuse arvestada hanke eseme ja
keerukusega. Kindlasti tuleb säilitada artikli 98 lõikes 5 ette nähtud erand. Sealjuures on oluline,
et määruses ette nähtud erandid oleksid praktikas reaalselt kasutatavad ega piiraks
põhjendamatult hankija võimalust valida sobivaim hindamismetoodika. Eelkõige puudutab see
olukordi, kus hangitava toote või teenuse kvaliteet on tehniliste miinimumnõuete või lepingu
täitmise tingimustega piisavalt tagatud ning täiendavate kvaliteedikriteeriumide kasutamine ei
looks sisulist lisaväärtust.
4. Tagada Euroopa eelistuse meetmete proportsionaalne kohaldamine. Eelnõu artikkel 73
võimaldab mitmel juhul eelistada Euroopa Liidu päritolu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid. Samas
tuleb Euroopa eelistuse meetmete kohaldamisel arvestada ELi rahvusvaheliste kohustustega,
kuna WTO riigihankelepingu (GPA) ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega hõlmatud
hangetes tuleb tagada ka lepingutega hõlmatud kolmandate riikide, sealhulgas USA, Kanada ja
Jaapani pakkujate ning kaupade ja teenuste võrdne kohtlemine. Kuigi strateegilise autonoomia
eesmärk on arusaadav, tuleb IKT-sektoris arvestada, et Euroopa tehnoloogiaturg ei ole iseseisev
ökosüsteem. Valdav osa kasutatavast riistvarast, tarkvarast ja pilvetehnoloogiast tugineb
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
20
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
ülemaailmsetele väärtusahelatele ning paljude kriitiliste tehnoloogiate puhul puuduvad täna
täielikult Euroopa alternatiivid.
Miks see oluline on? Liiga laialt rakendatavad päritolupõhised piirangud võivad vähendada
konkurentsi, suurendada avaliku sektori kulusid ning piirata ligipääsu maailma juhtivatele
tehnoloogiatele.
Ettepanek: Eesti võiks toetada põhimõtet, et Euroopa eelistuse meetmeid kasutatakse üksnes
selgelt põhjendatud strateegilistes valdkondades. Samuti tuleks vältida automaatseid või
laiapõhjalisi päritolupiiranguid IKT-sektoris ning säilitada tehnoloogilise neutraalsuse ja
konkurentsi põhimõtted.
5. Vähendada komisjoni delegeeritud volituste ulatust. Oluline osa tulevastest kohustustest
jäetakse komisjoni delegeeritud aktidega täpsustada. See puudutab muu hulgas ka väga
põhimõttelisi teemasid ja küsimusi, nagu julgeoleku-, kestlikkuse-, tarneahela- ja Euroopa
eelistuse nõuded.
Miks see oluline on? Ettevõtjatel ja hankijatel on keeruline hinnata tulevasi kohustusi ning teha
pikaajalisi investeerimisotsuseid olukorras, kus märkimisväärne osa regulatsioonist kujuneb alles
hiljem.
Ettepanek: Eesti võiks toetada põhimõtet, et olulised turulepääsu tingimused ning konkurentsi
mõjutavad kohustused sätestatakse määruses endas. Delegeeritud volituste ulatust tuleks piirata
ning jätta need üksnes tehniliste või rakenduslike küsimuste reguleerimiseks.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.9.
MTÜ Korruptsioonivaba
Eesti
Korruptsioonivaba Eesti (KVE) toetab eelnõu eesmärki muuta hanked lihtsamaks ja
andmepõhisemaks, kuid paindlikkus peab käima käsikäes läbipaistvuse ja järelevalvega. Eelnõu
laiendab hankija kaalutlusõigust mitmes suunas korraga: läbirääkimised on lubatud kõigis
menetlustes (art 33–34), parim hinna ja kvaliteedi suhe muutub vaikimisi hindamisviisiks (art
98), otsehangete alused laienevad (art 47) ning lepingumuudatuste piirid lõdvenevad (art 106).
Igal muudatusel eraldi võetuna võib olla hea põhjus. Koos võivad need aga teatud juhtudel
suurendada soosimise, kokkumängu ja korruptsiooni riski, eriti väikese haldusvõimekusega
hankijate juures. Samale koosmõjule juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjoni
õiguskontrollikomitee, kes osutas oma 8. juuni 2026 arvamuses riskidele, mis kaasnevad
läbirääkimiste ja kvaliteedipõhise hindamise samaaegse laiendamisega. KVE ettepanek Eesti
seisukohaks: toetada paindlikkust ainult tingimusel, et eelnõu tugevad läbipaistvuse ja
terviklikkuse sätted (andmeruumid, riskianalüüs, huvide konflikti reeglid) kirjutatakse
määrusesse endasse, mitte ei jäeta rakendusaktide ega liikmesriikide valikuks. Vabariigi Valitsus
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
21
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
on toetanud hankijate kaalutlusõiguse suurendamist, sh laiemat läbirääkimiste kasutamist ja
paindlikkust lepingute muutmisel, seades tingimuseks läbipaistvuse ja pakkujate võrdse
kohtlemise tagamise (8. jaanuari 2026 seisukohad, p 1.2). KVE ettepanekud lähtuvad samast
tingimusest: enamik neist ei piira paindlikkust, vaid täpsustab, kuidas läbipaistvus ja võrdne
kohtlemine määruses ka sisuliselt tagada. Lepingumuudatuste puhul (art 106) peab KVE siiski
vajalikuks sisulist piiri või sõltumatut eelkontrolli, sest avaldamine üksi riski ei maanda.
Olulisemad positiivsed muudatused. KVE hinnangul on eelnõu suurim edasiminek see, et
hankeandmed muutuvad kogu lepingu elutsükli ulatuses kohustuslikuks ja võrreldavaks. Eesti
peaks neid sätteid toetama ja kaitsma nende nõrgendamise eest läbirääkimistel.
• Riiklikud hankeandmeruumid (art 134 –135). Andmeruum peab sisaldama lisaks hanketeadetele
ka pakkujaid, alltöövõtjaid, pakkumusi, lepinguid, üksikmakseid, ELi rahastust, riskitegureid ja
tegelike kasusaajate teavet (art 134 lõige 5). Andmed säilivad vähemalt 10 aastat ning andmete
esitamata jätmise eest tuleb kehtestada trahvid (art 134 lõiked 6 ja 9).
• Alla piirmäära lepingud. Vähemalt 10 000 euro väärtusega lepingute sõlmimise ja lõppemise
andmed tuleb esitada andmeruumi (art 134 lõige 4). Just väikehangetes ja kohalikes
omavalitsustes on korruptsioonirisk suur ning andmed seni killustatud. KVE on teadlik, et Eesti
eelistab jätta alla piirmäära hangete korraldamise liikmesriikide pädevusse (valitsuse seisukohad,
p 1.3). Andmete esitamise kohustus ei piira aga menetluse korraldamise vabadust, vaid tagab
võrreldava ülevaate.
• Hankesätete alt väljajäävad lepingud. Sidusettevõtetele ja avaliku sektori koostöö raames
sõlmitud lepingute kohta tuleb avaldada osapooled, eesmärk ja erandi põhjendus (art 134 lõige 3
punkt c). Eestis, kus omavalitsuste ja riigi äriühingutele antakse lepinguid otse, on see oluline
samm.
• Terviklikkuse juhtimine (art 140). Hankijad peavad enne lepingu sõlmimist kasutama
andmepõhist riskianalüüsi tööriista (nt Arachne+ või riiklik analoog), dokumenteerima kõrge
riskiga mustrid ja võetud meetmed ning nõudma sel juhul hankega seotud töötajatelt
terviklikkuse deklaratsiooni.
• Huvide konflikti laiem määratlus (art 94). Isiklik huvi hõlmab ka poliitilisi ja emotsionaalseid
sidemeid ning reeglid laienevad otsustusorganite liikmetele, kes menetlust ise ei vii läbi, kuid
võivad tulemust mõjutada. See katab näiteks volikogu ja nõukogu liikmed.
• Otsuste jälgitavus (art 109). Dokumenteerida tuleb ka läbirääkimised ja sisemised otsused ning
nende päritolu ja kinnitamise ajalugu; tuvastatud huvide konfliktid ja terviklikkuse rikkumised
kantakse toimikusse.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
22
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
• Alltöövõtu läbipaistvus (art 24). Pakkuja peab alltöövõtjad pakkumuses nimetama ning kogu
lepingu edasiandmine alltöövõtjale on keelatud.
• Kõrvaldamise automatiseerimine (art 25, 28–29). Korruptsiooni- ja rahapesusüüteod on
kohustuslikud kõrvaldamisalused, mis kehtivad ka ettevõtte võtmeisikute kohta. Karistus-,
maksu- ja tegelike kasusaajate registrid ühendatakse elektroonilise sobivusteenusega, mis
muudab kontrolli süsteemseks.
• Avalik järelevalve (art 137). Liikmesriik peab igal aastal avalikustama hangesüsteemi hinnangu,
sh terviklikkuse riskid ja suurte taristuprojektide muudatused, ning struktuursete puuduste korral
koostama tegevuskava.
Peamised probleemkohad 1. Otsehangete alused laienevad (art 46–48) Art 47 punkt c lubab ilma
konkurentsita ja eelneva avaldamiseta sõlmida lepinguid ka üle ELi piirmäära messide,
konverentside, seminaride, ürituste, festivalide, filmi-, raadio- ja teleteenuste,
uudisagentuuriteenuste ning hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste kohta. Sellel alusel ei ole
summapiiri ega muid tingimusi; tagantjärele tuleb avaldada vaid tulemuse kokkuvõte (art 46
lõige 1). Kehtiva direktiivi järgi kuuluvad need teenused lihtsustatud korra alla (direktiivi
2014/24/EL lisa XIV), mis nõuab üle 750 000 euro väärtusega lepingute puhul siiski hanketeate
avaldamist. Eelnõus on need lihtsustatud korra loetelust (lisa VI) välja jäetud ja viidud otsehanke
alla. Need on korruptsiooni ja poliitilise soosimise seisukohalt tuntud riskivaldkonnad:
kommunikatsiooni - ja meediateenuste ning ürituste kaudu on võimalik avaliku raha eest teha
mainekampaaniaid või suunata lepinguid hankijale lähedastele ettevõtetele. Eelnõu põhjendab
otsehanget piiratud piiriülese mõõtmega ainult toitlustusteenuste puhul (põhjendus 24); ürituste ja
meediateenuste kohta põhjendus puudub. Piiratud piiriülene huvi ei õigusta ka iseenesest
konkurentsi täielikku kaotamist. Lisaks on julgeolekualus (art 47 punkt a alapunkt iv) ja kriisialus
(art 48 lõige 2) sõnastatud laialt. Kriisi ajal loetakse kiireloomulisus automaatselt tõendatuks nii
kauaks, kui kriis kestab, ilma aja- ega summapiiranguta. COVID -19 kriisi ajal tuvastati Euroopas
just kiirhangetes olulisi korruptsiooni- ja ebatõhususe riske.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
2. Lepingumuudatuste piirid lõdvenevad (art 106)
• Kehtiva direktiivi (2014/24/EL art 72) järgi võib iga muudatus lisatööde ja ettenägematute
asjaolude tõttu suurendada hinda kuni 50%. Eelnõus see ülempiir puudub; üle 50% muudatuse
puhul tuleb vaid eelnevalt avaldada kokkuvõte (art 106 lõige 6).
• De minimis muudatuse piir on kõigile lepingutüüpidele 15% (art 106 lõige 2). Kehtiv direktiiv
lubab asjade ja teenuste puhul 10% ning nõuab lisaks, et muudatus jääks alla ELi piirmäära.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
23
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
• Võrdlusväärtust indekseeritakse inflatsiooniga (art 106 lõige 8). Kehtiv direktiiv arvestab
indekseeritud hinda vaid siis, kui leping sisaldab indekseerimisklauslit (art 72 lõige 3); eelnõu
järgi arvestatakse klausli puudumisel võrdlusväärtust keskmise inflatsiooniga, mis suurendab
muudatuste ruumi veelgi.
• Sõltumatu eelkontroll suurte taristuprojektide üle 50% muudatustele on liikmesriigile
vabatahtlik (art 138 lõige 2). Madala hinnaga võitmine ja hilisem lepingu “kasvatamine”
muudatustega on levinud korruptsiooniskeemi muster. Eelnõu avaldamisnõue on vajalik, kuid ei
asenda sisulist piiri. KVE mõistab, et lepingute muutmisel on vaja senisest rohkem paindlikkust,
ning pakub seetõttu ülempiiri taastamise asemel ka teise võimaluse: suurte muudatuste
kohustusliku sõltumatu eelkontrolli (vt tabel).
3. Kaalutlusõigus hindamisel ja läbirääkimistel ilma piisavate kaitsemeetmeteta (art 33, 98)
Põhjenduses 42 loetletakse head kaitsemeetmed: hinna ja kvaliteedi eraldi hindamine, nelja silma
põhimõte, individuaalsed hinnangud enne ühist arutelu, dokumenteeritud auditijälg ning kõrge
väärtusega lepingute punktide põhjenduste avaldamine. Artiklis 98 endas on aga vaid üldine nõue
“piisavate kaitsemeetmete” kohta. Põhjendused ei ole siduvad, seega jäävad need meetmed
sisuliselt vabatahtlikuks. Läbirääkimised on lubatud kõigis menetlustes. Nende dokumentatsioon
tuleb küll salvestada ja teha kättesaadavaks andmeruumis (art 109 lõige 1), kuid eelnõu ei taga
sõnaselgelt sellele ligipääsu vaidlustajale ega vaidlustusorganile. Toimiku säilitamise tähtaeg jääb
eelnõus endiselt kolmeks aastaks alates lepingu sõlmimisest (art 109 lõige 1, vrd direktiivi
2014/24/EL art 84), mis on lühem kui paljude lepingute kestus ja korruptsioonisüütegude
menetlemise vajadus. Määrus lubab siseriiklikult kehtestada pikema tähtaja ja Eesti võiks seda
võimalust kasutada. Dünaamilises menetluses valitakse pakkujad juhusliku valiku algoritmiga
(art 38 lõige 3). Algoritmi kirjeldus ja valikute logid peavad olema auditeeritavad. Eelnõu ei
sisalda ühtegi meedet ühe pakkumusega hangete vastu, kuigi Euroopa Kontrollikoja andmetel
kasvas ühe pakkumusega menetluste osakaal 23,5% -lt (2011) 41,8%-ni (2021) (eriaruanne
28/2023) ja eelnõu seletuskiri viitab sellele probleemile.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
4. Andmete avalikkus jääb lahtiseks (art 110–111, 134–135) Eelnõu määrab, milliseid andmeid
kogutakse, kuid mitte seda, millised neist on avalikud. See jääb komisjoni rakendusaktidesse (art
110 lõige 7, art 134 lõige 8, art 135 lõige 3). Mitteavalikele andmetele pääsevad näidisloetelu
järgi hankijad, konkurentsiasutused, kontrollikojad ja rahapesu andmebürood;
kodanikuühiskonda, ajakirjanikke ja teadlasi ei mainita.
• Tegelikud kasusaajad. Kasusaajate teave kuulub andmeruumi (art 134 lõige 5 punkt k), kuid
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
24
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
selle avalikkus on määramata. Eestis on kavas piirata avalikku ligipääsu tegelike kasusaajate
andmetele. Hankelepingu võitja tegelik omanik on avaliku huvi küsimus: KVE kasutab ka ise
hanke- ja kasusaajate andmete sidumist erakonna rahastamise riskide tuvastamiseks (ausriik.ee).
• Identifitseerimine. Avalikes kokkuvõtetes nõutakse vaid “asjaomaste organisatsioonide
tuvastamist” (art 110). Ilma kohustuslike registrikoodideta ei ole andmeid võimalik
usaldusväärselt siduda äriregistri, kasusaajate või erakonnaannetuste andmetega.
• Avaldamisest kõrvalejätmine. Art 111 lõige 2 lubab teabe avaldamata jätta avaliku huvi, ärihuvi
või konkurentsi kaitseks. Alus on lai ja eelnõu ei nõua avaldamata jätmise põhjendamist;
kõrvalejäetud teave tuleb küll esitada andmeruumi mitteavalikuna.
5. Puudub seos rikkumisest teavitajate kaitsega Rikkumisest teavitajate kaitse direktiiv (EL)
2019/1937 hõlmab ka riigihankeid ning Eestis on see üle võetud tööalasest Euroopa Liidu õiguse
rikkumisest teavitaja kaitse seadusega. Eelnõu ei seo seda kaitset aga hankeregulatsiooniga, kuigi
hankerikkumised avastatakse sageli just siseteavituse kaudu. Määrus võiks selgelt viidata
hanketöötajate ja pakkujate töötajate kaitsele ning siduda teavituskanalid art 140 terviklikkuse
juhtimisega.
Teadmiseks võetud.
6. Julgeolek kui läbipaistvuse erand (art 26, 47, 93) Julgeolekukaalutlused on õigustatud, kuid
eelnõu võimaldab ettevõtet kõrvaldada mitteavalike hinnangute alusel (art 26 lõige 1 punkt g),
piirata teabe andmist (art 93 lõige 3) ja sõlmida lepinguid otse (art 47). Ilma aruandluseta on oht,
et julgeolekualust kasutatakse ka juhtudel, kus konkurentsi piiramine ei ole julgeoleku
tagamiseks hädavajalik. Otsuse põhjendus peab olema kättesaadav vaidlustusorganile ja auditile
ning selliste otsuste arv ja maht avalikustatud. Halduskoormuse ja rakendamise riskid Suurim
rakendusrisk on see, et kaalutlusõigus kasvab kiiremini kui hankijate võimekus seda ausalt
kasutada.
• Väikesed hankijad. Läbirääkimised ja kvaliteedipõhine hindamine nõuavad oskusi, mida
paljudel omavalitsustel ja väiksematel asutustel ei ole. Art 139 kohustab looma tugistruktuure, sh
terviklikkuse ja huvide konflikti ennetamise nõustamise. Eesti peaks kavandama sellele rahastuse
juba praegu, mitte pärast määruse jõustumist.
• Riskianalüüsi tööriist. Art 140 kohustab kõiki hankijaid kasutama andmepõhist riskianalüüsi.
Eesti vajab ühte tasuta tööriista, mis on seotud riigihangete registri ja tulevase andmeruumiga, et
kohustus ei jääks formaalseks linnukeseks.
• Andmete kvaliteet. Andmeruumi väärtus sõltub sellest, kas hankijad sisestavad lepingu-,
muudatus- ja makseandmed täielikult ja õigeaegselt. Art 134 lõikes 9 nõutud trahvid tuleb Eestis
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
25
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kehtestada nii, et need oleksid ka tegelikult rakendatavad.
• Automaatne kõrvaldamine. Elektrooniline sobivusteenus vähendab koormust, kuid on vaid nii
usaldusväärne, kui usaldusväärsed on sellega ühendatud registrid. Kui kasusaajate register ei ole
ajakohane või kui võtmeisikute kontroll ei ulatu tegelike kasusaajateni, võib automaatkontroll
luua vale kindlustunde.
• Saavutatut ei tohi kaotada. Eestil on juba praegu võrdlemisi avatud e-hankekeskkond ja
avaandmed. Üleminek andmeruumi mudelile ei tohi vähendada praegu avalikult kättesaadava
teabe hulka ega masinloetavust.
• Üleminekuaeg. Määrust hakatakse kohaldama kaks aastat pärast jõustumist ja andmebaaside
ühendamise tähtaeg on 15. juuni 2029 (art 29). Selle aja jooksul tuleb Eestis üle vaadata
riigihangete seadus, avaliku teabe seaduse seos hankeandmetega ning huvide konflikti reeglid
korruptsioonivastases seaduses.
Teemad, mille osas Eesti võiks ELi tasandil muudatusi taotleda
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.10.
Elering AS Elering AS toetab varasemas Rahandusministeeriumi kirjas esitatud Eesti seisukohti ning lisab
juurde omapoolsed mõtted.
Positiivsed muudatused
Lepingute 15% muudatuse piir ilma ELi piirmäära tingimuseta (art 106 lg 2) ning kehtib ühtlaselt
kõikidele lepingu liikidele.
Avatud menetluse 20-päevane miinimum (art 34 lg 2).
Art 47 punkti c teenused, mida saab hankida otsemenetluses.
Täiendavad võimalused julgeoleku ja kriisidega arvestada.
Avaramad võimalused piirata kolmandate riikide kaupade, teenuste osalemist.
Avatud hankemenetluses läbirääkimiste lubamine.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
Halduskoormust tõstvad sätted:
Artikkel 134 lg
4. Näib olevat põhjendamatu nõuda, et hankijad peaksid kõik üle 10 000 eur maksvad lepingud
(või üldse mitte menetlusega korraldatud hankelepingud) NPPDS süsteemi kandma. Olenemata
sellest, kes lõplikult selle kohustuse täitmise eest vastutab, põhjustab see nii riigil, kui ka
hankijatel täiendavat kulu ja tehnilist keerukust.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
Artikkel 108 lg 6. "At the request of the subcontractor and where the nature of the contract so
allows, the public buyer shall transfer due payments directly to the subcontractor for services,
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
26
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
supplies or works provided to the main contractor. Such measures may include appropriate
mechanisms permitting the main contractor to object to undue payments. The arrangements
concerning that mode of payment shall be set out in the procurement detail."
Me ei toeta, et määrus sätestab alltöövõtjale maksmise sisuliselt kohustusena hankijale. See lisab
projektidesse märgatavalt keerukust ja tõstab halduskoormust. Lisaks on kohustuse vaates
ebaselge, kuidas peaks mõistma „where the nature of the contract so allows“, või kas see
kohustus peaks katma ka alltöövõtjate alltöövõtjad?
Artikkel 134 lg 3b
„The NPPDS authority shall ensure that the following procurement information is made available
through the NPPDS: procurement information relating to procurement procedures below the
thresholds referred to in Article 2, where this procurement information is provided in the format
corresponding to public summaries specified in the implementing act adopted pursuant to Article
110;“
Selles osas võib tõusta halduskoormus, kui kehtestatakse hankijatele nõue vastav informatsiooni
kokkuvõte esitada. Selgusetuks jääb ka see, mida mõeldakse hankemenetlusena: kas ka nö
väikehange jms.
Küsimusi tekitab NPPDS lahendus üldisemalt. Näiteks praegusest määrusest võib jääda arusaam,
et hankija peab esitama üsna sisulised andmed ja otsuste põhjendused, sh ka hankija enda
majasisesed sisulised otsustamise kohad (artikkel 109 lg 1). Olenemata sellest, kuidas tõlgendada
„internal decisions for the preparation or correction of the procurement detail“, lisab see
ilmselgelt oluliselt täiendavat keerukust ning halduskoormust.
Mõned Elering AS-i kommentaarid määruse osas.
1. Ettepanek Artikkel 73 lg 2 c
„Public buyers may do one or more of the following: reject a tender where the value of Union or
covered goods, services or works contained in the tender is below 50 % of the total estimated
value of the tender.“
Erinevalt sama artikli punkt 2 a on nimetatud säte sarnane praegu kehtiva direktiivi toimimise
loogikaga – punkt 2a puhul diskretsiooni peale pakkumuste laekumist ei ole, siis punkt 2c on see
olemas. Eleringi ettepanek on, et segalepingute puhul saaks seda alust rakendada pakkumuste
väärtuste puhul eraldi vastavalt sellele kas tegemist on ehituse, asja või teenusega. Ehk siis kui
leping sisaldab nii ehitust kui ka asjade tarnet, siis seda 50% saaks rakendada ka asjade
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.5
27
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
koguväärtuse puhul, arvestamata ehituse väärtust sinna 50% sisse. Selline võimalus võiks olla
hankija enda kehtestada, kuivõrd määruse art 73 p 3 sätestab nagunii nõude viidata RHAD-is.
2. Artikkel 52 lg 1
„Public buyers shall, when purchasing goods, services or works purchase only products, services
and works with a high energy efficiency performance, unless this is not technically feasible. To
that end they shall:“
Ettepanek on loobuda kohustuslikust rakendamisest või laiendada erandit „unless“ täiendavalt:
(a) pole majanduslikult põhjendatud; (b) turul konkurents puudub või (c) kui varasemas
riigihankes ei esitatud nimetatud nõuete osas nõuetekohast pakkumust. Võib ka kaaluda näiteks
sarnast lähenemist nagu on IAA artikkel 11 p 3.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.7
3. Artikkel 47 b i
„additional deliveries during not more than two years by the original supplier which are intended
either as a partial replacement of supplies or installations or as the extension of existing supplies
or installations, where a change of supplier would entail disproportionate costs or technical
difficulties for the public buyer.“
Ettepanek 1 on ajalist piirangut täpsustada, hetkel jääb selgusetuks, kas siin tuleb mõista aega
algse lepingu sõlmimisest, algse tarne lõpetamisest või lisalepingu kestust. Olenemata
tõlgendusest, tuleks kaaluda aja pikendamist, näiteks vähemalt 4 aasta peale, või loobuda ajalisest
piirangust või lisada erandi võimalus. Keerukate seadmete eluiga on tavaliselt rohkem kui 2
aastat, mis sisuliselt tähendab, et eluliselt on võimalik stsenaarium, kus võib tekkida pikema aja
jooksul põhjendatud täiendav hankevajadus.
Ettepanek 2 on laiendada sõnastust selliselt, et oleks sõnaselgelt tagatud võimalus remondi-ja
hooldusteenuseks või olemasoleva asja täielik väljavahetamine (hetkel on sõnastuses partial).
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
4. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
Erinevalt kehtivast direktiivist puudub määruse ettepanekus võimalus korraldada riigihange
hanketeadet avaldamata (VTA), kui varasemas riigihankes esitatud pakkujad või pakkumused ei
vasta nõuetele.
Ettepanek on see alus määrusesse tagasi tuua.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
5. Pakkumuste esitamise tähtajad
Erinevalt direktiivist puudub määruses võimalus avatud menetluses pakkumuste esitamise
tähtaegu lühendada. Praktikast tulenevalt teeme ettepaneku avatud hankemenetluses tähtaegade
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
28
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
lühendamise võimalus reguleerida sarnaselt kehtivale direktiivile (direktiiv artikkel 45 lg 3).
Hankijal ei ole alati võimalik tähtaegadest kinni pidada, samas puudub tal ka alus rakendada
määruse artiklit 48.
6. Lepingu muudatustest teavitamine
Artikkel 106 lg 6 kehtestab, et teavituse registrile peab esitama enne lepingu muutmist. Leiame,
et see on praktikas küsitavusi tekitav, kuivõrd sisuliselt selleks hetkeks veel lepingut muudetud ei
ole.
Küsimusi tekitab:
kas piisab saatmisest või peab olema avaldatud (art 112 lg 1: kuni 5 päeva);
mis on tagajärg avaldamata jätmisel – kas lepingu muudatust on tühine vms.
mis juhtub, kui teade esitatakse, aga muudatust ei tehta.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.1.
7. Raamlepingu kestus
Artikkel 103 kehtestab raamlepingu kestused, mis on kehtivast direktiivist oluliselt lühemad
(direktiiv artikkel 51). Palume kaaluda võrgustikusektorile pikemate tähtaegade kehtestamist.
Arvestada tuleb, et võrgustikusektori puhul on investeeringud pikemaajalised ja tihti ka tehniliselt
keerukad.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.8.
8. Standarddokumendid
Artikkel 138 lg 2 punkt c. Mõistame, et nimetatud kohustus ei tulene hankijale, kuid mõned
küsimused, millele tasub tähelepanu juhtida: (a) Kas standarddokumendid on kohustuslikud või
ainult soovituslikud; (b) Mis on “suur taristuprojekt” ja “pikaajaline leping”. Lisaks tekitab
küsimusi kehtestatud lepingute muutmise eelkontrolli institutsioon ning pigem me ei poolda selle
rakendamist.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
Justiits- ja Digiministeerium Toetame määruse üldisi eesmärke, milleks on Euroopa Liidu riigihankeõiguse ajakohastamine,
hangete tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine, digitaliseerimise edendamine ning siseturu
toimimise toetamine. Samuti peame positiivseks eesmärki vähendada liikmesriikide erinevatest
rakenduslahendustest tulenevaid lahknevusi ja luua eeldused riigihankeõiguse ühetaolisemaks
kohaldamiseks Euroopa Liidus. Nende eesmärkide saavutamiseks on kolme kehtiva direktiivi
asendamine määrusega põhimõtteliselt sobiv lahendus, kuna see võib vähendada liikmesriikide
ülevõtmis- ja rakenduslahendustest tulenevaid erisusi ning toetada riigihankeõiguse ühtsemat
kohaldamist. Samas tähendab määruse vahetu kohaldatavus, et liikmesriikidel on senisest vähem
võimalusi arvestada rakendamisel oma halduskorralduse, infosüsteemide ja väljakujunenud
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
Määruse vormi toetamise
ettepanekut ei arvestatud,
sest Eesti eelistab
direktiivi.
29
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
praktikatega. Seetõttu on oluline, et määrusega saavutataks soovitud ühtlustamise eesmärk viisil,
mis võimaldab liikmesriikidel kasutada ja arendada olemasolevaid toimivaid lahendusi ning
väldib põhjendamatult detailseid nõudeid, millega võiks kaasneda ebaproportsionaalne
rakenduskoormus.
Üks keskseid muudatusi on Euroopa Liidu ülese riigihangete digitaristu loomine, mis hõlmab
elektroonilist sobivuskontrolli teenust, Euroopa ärirahakotti ning liikmesriikide registrite ja
andmekogude ulatuslikumat ühendamist (artiklid 28–29 ja 127–140). Toetame eesmärki
vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada piiriülest osalemist riigihangetes.
Arvestades, et süsteemi täpsemad tehnilised nõuded ja liikmesriikide kohustused jäetakse suures
osas hilisemate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide määratleda, on praegu keeruline
hinnata muudatuste tegelikku ulatust ning mõju olemasolevatele lahendustele.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.9.
Määruse kohaselt tuleb hankeleping üldjuhul sõlmida parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning
kvaliteedikriteeriumide osakaal peab olema vähemalt 30% ning tööjõumahukate hangete puhul
vähemalt 50% (artikkel 98). Eesmärk suurendada kvaliteedi arvestamist hankemenetluses on
põhjendatud, kuid hinnata võiks, kas kvaliteedikriteeriumide kohustuslik miinimumosakaal jätab
hankijatele piisava paindlikkuse erineva iseloomuga hangete puhul. Samuti võiks analüüsida, kas
suurem tuginemine kvalitatiivsetele ja hinnangulistele kriteeriumidele võib raskendada
hankeotsuste põhjendamist ning nende hilisemat kontrolli vaidlustus- ja kohtumenetluses.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
Kõige selgemalt avalduvad eelkirjeldatud kaalutlusõiguse ja kontrollitavuse küsimused
innovatsioonimenetluses (artiklid 41–45). Eesti õiguses on olemas juba innovatsioonipartnerluse
menetlus, mis võimaldab innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja hilisemat hankimist, kuid
kavandatav innovatsioonimenetlus näib olevat sellest oluliselt laiapõhjalisem. Menetluse
keskmes ei ole olemasolevate lahenduste võrdlemine, vaid innovaatiliste lahenduste potentsiaali,
teostatavuse ja eeldatava mõju hindamine ühiskondliku väljakutse lahendamisel.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.6.
Selleks peab hankija määratlema ühiskondliku väljakutse ning koostama väärtushindamise
raamistiku, mille alusel hinnatakse muu hulgas innovatsioonipotentsiaali, kasutajaväärtust,
tõhusust, kestlikkust, julgeolekut ja vastupidavust. Samal ajal võivad lahendused testimise,
valideerimise ja arendamise käigus oluliselt muutuda. Testimis- ja valideerimisetapp võib kesta
kuni kaks aastat ning pärast positiivset hindamisotsust võib lepingu sõlmimine toimuda veel kuni
viie aasta jooksul. Seetõttu tekib küsimus, kuidas tagada lahenduste võrreldavus, konkurentsi
säilimine ning turu ja tehnoloogia arenguga arvestamine olukorras, kus olulised hankeotsused
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.5.
30
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
põhinevad aastaid varem läbi viidud hindamisel.
Riigi küberturvalisuse ja tehnoloogia talitus (RKTT) on tutvunud Euroopa Komisjoni 09.09.2026
avaldatud riigihangete määruse eelnõu kavandiga. Ja teeme järgmised märkused:
Me ei toeta riigihangete direktiivi asendamist määrusega.
Kehtiva direktiivi muutmise eesmärgid on muu hulgas (ettepaneku lk 2):
hanke-eeskirjade lihtsustamine ning paindlikkuse ja sidususe suurendamine;
strateegiliste hangete kasutuselevõtu suurendamine;
Need eesmärgid eeldavad pigem keskse regulatsiooni vähendamist, mitte suurendamist. Seega
Kindlasti ei saa nõustuda lk 8 toodud seisukohaga, et otsekohaldatava määrus kehtestamisega
luuakse liidu tasandil ühtne reeglistik, parandades kohaldamise järjepidevust, vähendades
killustatust ja vältides erinevat riiklikku rakendamist („gold plating“), säilitades samal ajal
vajaliku paindlikkuse.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.3.
Pigem toimub määruse kehtestamisega paindlikkuse pidurdamine, kuivõrd paindlikus, sealhulgas
riigi eripärasid arvestavate nõuete kehtestamine, on antud juhul vajalik avalike huvide kaitseks.
Näiteks on EL liikmesriikides digitaalsete avalike teenuste pakkumine erineval tasandil, seega ei
saa olla nendel juhtudel lahendiks ühtsed standardsed nõuded. Selge peaks olema, et avalikes
huvides kehtestatav üldine akt saab sisaldada miinimumnõudeid, mitte maksimumnõudeid, sest
üleliiduliselt ei ole võimalik arvestada kõigi asja- ja ajakohaste vajadustega.
Küll aga toetame eesmärki vähendada valdkonda reguleerivate õigusaktide hulka, kuid seda saab
teha ka uue direktiivi kehtestamise kaudu.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.2.
Ettepaneku artiklid 25 ja 26 sisaldavad hankes osalemise välistamise aluseid, kuid puudub alus
välistuseks olukorraks, kus toote tegemiseks või teenuse pakkumiseks kasutab pakkuja sundtööd
(nt kinnipeetavaid sunnitakse tööle, ilma tasu maksmata või muu nö Hiina ümberõppelaagrid).
Teadmiseks võetud.
Leiame, et ettepanek lahendab püstitatud eesmärke osaliselt, kuivõrd muudatus ei hõlma
määruste, millega kehtestatakse isikute (määrus 2022/1031) ja kauba (määrus 952/2013) päritolu
tuvastamise põhimõtteid, üle vaatamist. Probleem on ka nö “Euroopa toodete välistamine“
hangetest. (art 74)
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
(art 133 jj) Eesti ei toeta olemasolevate digilahenduste dubleerimist ja eraldiseisva ärikukru
loomist ning peab vajalikuks eelnõu eesmärkide saavutamist, tuginedes olemasolevatele
lahendustele. Üksnes juhul, kui tulevane ärikukru lahendus arendab edasi olemasolevaid
lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, käsitleb konkreetseid valdkondlikke
kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele praegusega võrreldes lisakulusid, saab Eesti seda
toetada. (See on VV seisukoht ärikukru osas)
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
31
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Toetame ITL-i seisukohta, et vähendada tuleks komisjoni delegeeritud volituste ulatust; Arvestatud
seisukohapunktis ja 5.9.
Keelelised tähelepanekud: erisusi on lubatud teha, kui hange puudutab tundliku teabe töötlemist
(sensitive data) (art 66 jj( art 66 lg 2 p f või lg 3 p a alap ii)). Samas ei ole päris selge, mida
mõeldakse tundliku teabena. IKÜM kasutab mõistet isikuandmed (personal data) ja eriliiki
isikuandmed (special categories of personal data). Peame vajalikuks, et ka neid andmeid
töötlevate võrgu ja infosüsteemide hanked oleks kaitstud. Eestis on palju andmekogusid, mis on
käsitletav põhiandmete koguna. Näiteks rahvastiku register. Neist andmekogudest sõltub paljude
teiste andmekogude ja infosüsteemide töö. Samas võib olla vaidlustatav kas tegemist on tundliku
teabega. Seega ettepanek, et riigil peab säilima õigus avalike (st riiklike registrite) toimimisega
seotud hangetes vastavaid erandeid kasutada.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1.
ja 5.5
Riigi Kinnisvara AS Toetame Eesti seniseid, Vabariigi Valitsuse 8. jaanuaril 2026 heaks kiidetud seisukohti, mh seda,
et riigihangete direktiive ei asendataks määrusega, vaid need liidetaks üheks direktiiviks, et
olemasolevaid reegleid lihtsustada.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.2.
Majandus- ja
Kommunikatsiooni-
ministeerium
Toetame lähenemist kasutada riigihankeid Euroopa Liidu konkurentsivõime, innovatsiooni ja
puhta tööstusbaasi tugevdamiseks. Tuleb luua stiimuleid innovaatiliste lahenduste
turuletoomiseks, ent ruumi peab jätma ka turu küpsusega arvestamiseks.
Selgitus: Saame nõustuda Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu artiklis 5 lõige a sätestatud
riigihangete strateegilise eesmärgiga, mis suunab avaliku sektori innovaatilisi lahendusi otsima.
Avalik sektor on hankijana turu kujundaja rollis.
Kui fookus seatakse innovaatiliste ettevõtete toetamisele, siis aitab see turule tuua uusi lahendusi,
tõukab tagant innovaatiliste ettevõtete kasvu ja võimalusi tegutseda nii siseturul kui piiriüleselt.
Meie kogemus näitab, et innovaatilistel ettevõtetel läheb hästi siis, kui innovaatiliste lahenduste
turule toomise riske vähendatakse, ettevõtetele luuakse referentse ja parandatakse nende
võimalusi eksporditurgudel läbi lüüa.
Leiame, et määruse eelnõu siht on hea ja tuleb luua stiimuleid innovaatiliste lahenduste
hankimiseks, aga samal ajal tuleb jätta ka piisavalt ruumi selleks sobivate meetodite valimisele
arvestades hanke valdkonda ja turu küpsust ning seatud eesmärke.
Toetame selgete põhimõtete ja lihtsustatud õigusraamistiku loomist, mis võimaldaks senisest
lihtsamalt läbi viia ühishankeid (art 10), suurendaks liikmesriikide vahelist koostööd ja
vähendaks ressursikasutust.
INNOVAATILISED HANKED
Toetame innovaatiliste riigihangete läbiviimiseks erimenetluse loomist. Leiame, et see
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
32
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
erimenetlus peab olema piisavalt paindlik, eemaldama piiravad takistused ja tekitama võimalusi
katsetada. Teeme ettepaneku lisada määrusesse põhimõte, mis suunaks avalikku sektorit võtma
esimese kliendi rolli. Leiame, et turukonsultatsioonide läbiviimiseks ei tohi kehtestada ajalisi
piiranguid ja kvaliteedikontrolli läbiviimiseks ei tohi seada ebarealistlikke mõõdikuid.
Selgitus: Innovaatiliste hangete menetlus peab olema probleemipõhine, soodustama
turukonsultatsioone, etapiviisilisust ja võimaldama tegevuste käigus teha muudatusi.
Peame oluliseks, et see menetlus suurendaks avaliku sektori motivatsiooni innovaatiliste
lahenduste otsimisel, teadlikult suunaks referentskliendiks olemist ja nõudluspoolt innovatsiooni
vedamisel.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu artiklit 41 first buyer põhimõttega, mis suunaks avalikku
sektorit võtma rohkem vastutust turu kujundaja rollis, teadusarendustegevuste tulemuste
kasutuselevõtmisel ja edasi arendamisel.
Innovatsiooni peamine turutõrge Euroopas ei ole mitte ideede, vaid esimese kliendi puudumine,
mis toetaks innovaatiliste ettevõtete kasvu ja ekspordivõimekust.
Avalikul sektoril on võimalus teadlikult toetada lahenduste kasutuselevõttu, mis võimaldaks
pärast edukat piloteerimist ettevõtetel kasvada ja laieneda.
See lähenemine toetab artiklis 59 välja toodud iduettevõtete ja VKE-de turulepääsu.
Peame oluliseks innovatsiooni edendavate hangete puhul turukonsultatsioonide läbiviimist (art
42), kuid ei toeta sellele kehtestatud vähemalt kahekuulist kestust. Toetame paindlikku
lähenemist, mis võimaldaks kestust valida vastavalt innovaatilisest lahendusest ja turu olukorrast.
Samuti toetame turukonsultatsioonide puhul “comply or justify” (täida või põhjenda) põhimõtet,
mis suunab konsultatsioone vaikimisi läbi viima või nende tegemata jätmist põhjendama.
Paindlikum lahendus võimaldab hankijal valida turukonsultatsiooni läbiviimiseks sobiva viisi
ning võimaldab saavutada eesmärki ilma liigse halduskoormuseta. Innovatsioonihanked eeldavad
turuga konsulteerimist, et saada ülevaade võimalikest lahendustest ning rääkida läbi hankega
seotud tingimuste loomine, sh lähenemine kvaliteedikriteeriumite loomisele ja
intellektuaalomandi jagunemisele.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
Innovatsioonimenetlus peab võimaldama etapiviisilisust, valideerimist ja loodu hindamist
konkreetsete mõõdikute kaudu, sh rõhutame kvaliteedikriteeriumite osatähtsust, kuid mitte neile
kohustuslike miinimum osakaalude seadmist.
OECD uuring (OECD, 2026, Innovative Capacity Assessment of Estonia) näitab, et madalaima
maksumuse asemel hindamisel kvaliteedikriteeriumite kasutamine suurendab innovaatilise
Arvestatud
seisukohapunktides 5.4
5.6 ja 5.9
33
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
pakkumuse edukust, kuid toob seejuures välja, et selle rohkem kui 30% osakaalu puhul mõju
kasv aeglustub.
Toetame innovatsiooni edendavate riigihangete laiemale kasutamisele suunavaid määruse sätteid,
mis parandavad ettevõtluskeskkonda ja suurendavad innovaatiliste VKE-de ja idufirmade osalust
hangetes. Peame oluliseks, et riigihangete määrus ja innovatsioonimäärus oleksid omavahel
kooskõlas.
Selgitus: Õigusliku raamistiku uuendamisel on oluline mõelda ka meetmetele, kuidas tagada
innovatsiooni edendavate riigihangete kasutuselevõtmine ning tagada, et innovatsioonihanked ei
jääks üksikuteks projektideks.
Euroopa Komisjon on esitanud sellele suunavaid juhendeid, raamistikke ja õigusakte, kuid siiani
pole tagatud nende laialdane kasutuselevõtt.
Siinkohal on oluline tuua välja erisused paralleelselt ELi Nõukogu läbirääkimiste laual oleva
Euroopa innovatsioonimäärusega (European Innovation Act, EIA).
EIA eesmärgiks on suurendada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist, turule viimist ja
kasutuselevõttu. EIA seab raamistiku teadus-arendustegevuse hangetele (sh kommertskasutusele
eelnevatele hangetele, PCP – Pre-commercial Procurement) ja intellektuaalomandi
väärindamisele ja rahastamisele.
Mõlemate määruste koostoimel peaks suurenema innovatsioonihangete maht, vähenema
struktuursed tõkked innovatsioonitsükli jooksul ning paranema hangete kvaliteet ja
tulemuslikkus.
Intellektuaalomandiõiguse küsimustes toetame suunda, mis jätab pakkujale õiguse olla lahenduse
omanik ja jätab hankijale reaalselt vajalikud kasutus- ja litsentsiõigused.
Selgitus: VKE-de ja idufirmade motivatsiooni osaleda hangetel (lisaks piiranguteta tingimuste ja
hindamiskriteeriumite loomisele) toetab turukonsultatsioonide läbiviimine, mis võimaldab
vastavalt hanke esemest rääkida läbi mõlemale poolele sobiv intellektuaalomandi (IO) õiguste
jagunemine (art 62, 64).
Peame siinjuures oluliseks soodsate tingimuste loomist ettevõtetele, mis jätab lahenduse
omanikuks pakkuja ja jätab hankijale kasutusõiguse.
Maailma juhtivate majandustega riikide ühine nimetaja on põhimõte, et vaikimisi jääb IO täitjale
ning hankija ostabki ainult need kasutus- ja litsentsiõigused, mida tal on päriselt vaja.
Selline lähenemine suurendab innovaatiliste lahenduste pakkujate osakaalu, sest nad on valmis
panustama projektidesse, mille järgselt saavad nad loodud lahendust edasi arendada, seda
eksportida ja ettevõttena kasvada. Teisalt vähendab see hanke kogumaksumust, sest jättes
34
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
pakkujatele intellektuaalomandi õigused, ei sisalda pakkumuse maksumus saamata jäänud tulu
komponenti.
EUROOPA EELISTAMINE
Saame toetada võimaluse loomist riigihangetes Euroopa päritolu toodete eelistamiseks. Toetame
avatust partnerriikide kaasamisel ning Euroopa Liidu poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste
järgimist.
Selgitus: Tööstuse kiirendamise määruse (IAA) ELi läbirääkimiste seisukohad kinnitati
18.5.2026 Vabariigi Valitsuse istungil. Nendele seisukohtadele toetudes leiame, et saame toetada
Euroopa eelistamise kontseptsiooni kasutuselevõttu piiratud mahus ja teatud sektorites.
Toetame partnerriikide hõlmamisel avatud lähenemist, et tagada avatus kaubandussuhetes
samameelsete ja usaldusväärsete riikidega. Samuti toetame ELi võetud rahvusvaheliste
kohustuste järgimist, sh sõlmitud vabakaubanduslepete, tolliliitude ning Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu (GPA) osas.
Eeltoodut arvesse võttes saame nõustuda riigihangetes Euroopa päritolu pakkujate või toodete
eelistamiseks õigusliku aluse loomist, mis tugevdab kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning
Euroopa väärtusahelate loomist.
Riigihangete määruse ettepaneku praegune sõnastus annab hankijatele õiguse eelistada Euroopa
päritolu tooteid, anda neile hinnaeelist või keelduda lepingust juhul kui pakkumine ei sisalda
piisavalt Euroopa päritolu tooteid.
Need põhimõtted on hinnanguliselt kooskõlas IAA kriteeriumitega Euroopa päritolu toodetele
terase, alumiiniumi ja tsemendi ning neid kasutatavate toodete osas.
Riigihangete määrus peaks olema kooskõlas tööstuse kiirendamise määrusega, et tagada
õigusselgus nii hankijate kui pakkujate jaoks. Soovime mõlemas määruses samasisulise
partnerpäritolu mõiste kasutamist.
Selgitus: Riigihangete määruse sätted peaksid olema kooskõlas ELi tööstuse kiirendamise (IAA)
määruse sätetega. Vastupidisel juhul muutub hankijate jaoks õigusraamistik ebaselgeks ja puudub
teadmine, millise reeglistiku põhjal hankeid tuleb läbi viia. Sama kehtib ka hangetel osalejate
puhul.
Arvestatud
seisukohapunktides
5.5.ja 5.9
Oluline on riigihangete määruses (art 70, 73) säilitada kooskõla IAA ettepanekuga, mis käsitleb
Euroopa eelistamist kitsamalt. Hankijad peavad olema teadlikud, et Euroopa eelistamise
kriteeriumid kehtivad ainult juhul kui hanke kirjelduses on see selgelt välja toodud.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
Välja tuleb tuua seos IAA-ga, mis nõuab teatud hangetes Euroopa päritolu toodete hankimist või Arvestatud
35
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kasutamist. Seetõttu ei saa hanke läbiviija teatud juhtudel iseseisvalt otsustada, kas Euroopa
päritolu kriteeriumit kasutada või mitte, vaid seda peab tegema vastavalt muude ELi õigusaktide
nagu IAA nõuetele (art 73).
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
Mõistete ühtlustamiseks IAA ettepanekuga, mille eesmärk on samuti sätestada Euroopa
eelistamise reeglid, võiks kasutusele võtta IAA praeguses kompromissversioonis sisalduva
"partnerpäritolu" (partner origin) mõiste, mis teeb toodete päritolu lahtimõtestamise selgemini
arusaadavaks.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Praegu on riigihangete määruse ettepanekuga hõlmatud partnerriigid vastavuses IAA
ettepanekuga – partnerluse loob GPA, vabakaubandusleping või tolliliit.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Näeme vajadust, et riigihangete määrus defineeriks konkreetsemalt, mida on mõeldud teenuste all
(art 70). See selgitaks lähemalt millised teenused läheksid ettepaneku kohaselt Euroopa
eelistamise nõuete alla.
Toetame hanke eeldatava maksumuse piirmäärade seadmist, sest need lihtsustaksid
väikesemahuliste hangete puhul hankijate ja pakkujate tööd ning vähendaksid halduskoormust.
Peame oluliseks tagada, et sarnased maksumuse piirmäärad kehtiksid ka tööstuse kiirendamise
määruse puhul.
Selgitus: Toetame maksumuse alamlävendite seadmist riigihangetes, kuna need loovad lihtsama
raamistiku väiksemate hangete ning on madalama halduskoorumisega hankijate jaoks. Määruse
mõjuhinnangus on välja toodud, et üle 45% ELi hangetest jäävad alla 300 000 euro. Esialgsel
hinnangul jääb Eestis 2025. aastal läbi viidud hangete keskmine väärtus erinevates määruse
ettepanekus Part I Title I Artikkel 2 toodud kategooriates allapoole kavandatud lävendeid.
Erandiks on määruse ettepaneku lisas 1 toodud kesksete asutuste läbiviidavad hanked, kus Eestis
on keskmine hinnanguliselt lävendist kõrgem (lävend 140 000 vs Eesti keskmine 224 700 eurot).
Vaja on täpsustada, kas ettepanekus toodud hangete maksumuse lävendid kehtivad ka muude
riigihankeid käsitlevate algatuste nagu IAA kontekstis, näiteks 1 nullheitega sõiduki hankimisel,
mille maksumus jääb alla teatud piirmäära. Toetame lävendite kehtestamist ka muude algatuste
nagu IAA all.
Hangete maksumuse alamlävendite paindlikkuse tagamiseks toetame määruse ettepanekus
toodud ülevaatamise mehhanismi ning eelistame selle juures liikmesriikide arvamust kaasava
mehhanismi kasutamist.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.11.
Toetame digilahenduste kasutamist hankemenetluste läbiviimisel. Rakendusaktide kehtestamisel Arvestatud
36
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
peavad Euroopa Komisjoni volituste piirid olema selged. Komitoloogia-menetlustes eelistame
lahendusi, mis oleksid Euroopa Liidu riike kaasavad.
Selgitus: Toetame eelnõu ettepanekut teha hankijatele kättesaadavaks digitaalne tööriist, mis
võimaldab lihtsasti hinnata riigihangetel Euroopa eelistamise kriteeriumiga vastavuses olevaid
pakkujaid ja tooteid. Tööriist peab tagama ajakohase info olemasolu hangete läbiviijatele ning
läbipaistvuse (art 71).
Leiame, et kolmandate riikide Euroopa eelistuse alla lisamisel või välistamisel peaks delegeeritud
aktide asemel kasutama rakendusakte. Samuti eelistame, et toodete või teenuste puhul Euroopa
päritolu nõuete lisamisel või välistamisel kasutatakse delegeeritud aktide asemel rakendusakte.
Täpsemalt on vaja välja tuua mida tähendab siinkohal "Liidu huvid," mida arvesse võttes saaks
Euroopa Komisjon määruse skoopi laiendada. Hetkel on see termin liiga üldine ning annab
Euroopa Komisjonile täpselt raamistamata õigused (art 75).
SOTSIAALNE VASTUTUSTUNNE
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
Toetame sotsiaalselt vastutustundlikule hankimisele ühtse raamistiku loomist.
Selgitus: Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangetega kujundab avalik sektor läbi nõudluspoole
sotsiaalset vastutustundlikkust tööturul ja ettevõtjate seas parandades seeläbi töökultuuri ning
tööturul osalevate ühiskonnaliikmete heaolu.
Ligipääsetavus võimaldab rohkematel inimestel läbi oma elukaare liikudes ühiskonnas ja
majanduses osaleda ning vähendab omaste hooldajate koormust. Läbi tööturul osalevate
ühiskonnaliikmete heaolu paranemise väheneb ka surve riigi või kohalike omavalitsuste poolt
pakutavate sotsiaaltoetuste järele.
Sotsiaalselt vastutustundlike hangete edendamine on oluline Eesti 2035+ eesmärkide
saavutamiseks. Riigihangete strateegilised põhimõtted, väärtuspõhiste hangete tegevuskava ning
riigihangete seadus juba käsitlevad selles dokumendis välja toodud ettepanekutega, kohati
kattuvad ja täpsustavad.
Eestis, riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutlustega (RHS §
2). Riigihangete tingimusi kujundades on võimalik eelistada selliseid pakkujaid, kelle poolt
loodav sotsiaalne väärtus on suurem.
Sotsiaalsete kriteeriumitega saab hankija panustada järgmiste valdkondade edendamisse -
Juurdepääs kõigile - Etniline võrdõiguslikkus - Sooline võrdõiguslikkus - Inimõigustega seotud
hoolsuskohustus ülemaailmses tarneahelas - Pikaajaliste töötute, ebasoodsas olukorras olevate
ja/või puudega inimeste tööhõivevõimalused - Õiglased töötingimused – Muu.
Kui hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud, tuleb tehnilise kirjelduse koostamisel
Arvestatud
seisukohapunktis 5.7
37
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
võtta arvesse puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu esemega või
koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset kasutada, välja
arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Kui kohustuslikud ligipääsetavuse nõuded on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktiga, lisab hankija
tehnilisele kirjeldusele viite vastavale õigusaktile (vt RHS § 88 lg 8).
Riigikantselei Riigikantselei toetab Euroopa Komisjoni 9. septembril 2026 esitatud riigihangete määruse
ettepaneku üldist suunda muuta riigihanked strateegilisemaks, paindlikumaks ja innovatsiooni
toetavamaks. Eriti oluline on käsitleda riigihankeid lisaks menetluslikule ostuprotsessile
vahendina, mille kaudu avalik sektor saab lahendada ühiskondlikke probleeme ning soodustada
uute lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Komisjoni ettepanek lähtub samuti vajadusest
suurendada innovatsiooni kasutamist riigihangetes ning vähendada senise raamistiku keerukust.
Riigikantselei hinnangul tuleb seejuures säilitada hankijatele piisav paindlikkus. Innovatsiooni
soodustavad eelkõige selged põhimõtted, turuga suhtlemine ja tulemustele orienteeritud
hankimine, mitte täiendavate formaalsete kohustuste loomine. Allpool on esitatud Riigikantselei
esialgsed üldised seisukohad määruse ettepaneku peamiste põhimõtete kohta eelkõige
innovatsioonimenetluse ja avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamise valdkonnas.
1. Eraldi innovatsioonimenetluse loomist ning selle probleemipõhist ja etapiviisilist ülesehitust.
Toetame võimalust kirjeldada hankes esmalt lahendatavat ühiskondlikku probleemi, hinnata
konkureerivaid lahendusi, neid testida ja valideerida ning seejärel edukas lahendus hankida.
Selline lähenemine toetab katsetamist ja võimaldab hankijal vältida tehnilise lahenduse
enneaegset ettekirjutamist. Komisjoni ettepanekus on innovatsioonimenetlus üles ehitatud just
selliste järjestikuste etappidena ning lahendusi hinnatakse mõõdetavate tulemusnäitajate kaudu.
Selline lähenemine on kooskõlas OECD Eesti avaliku sektori innovatsioonivõimekuse hinnangu
esialgsetes järeldustes kirjeldatud vajadusega vähendada lahenduste enneaegset ettekirjutamist
ning tugevdada probleemipõhist hankimist ja katsetuste kasutuselevõttu.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.6
ja 5.3.
2. Funktsionaalsete ja tulemuspõhiste nõuete tugevamat kasutamist. Liiga detailsed tehnilised
kirjeldused piiravad konkurentsi ja innovatsiooni. Toetame põhimõtet, et hankija kirjeldab
võimaluse korral eelkõige probleemi, soovitud tulemust ja funktsionaalseid nõudeid ning jätab
ettevõtjatele võimaluse pakkuda erinevaid tehnilisi lahendusi. Komisjoni ettepanek seab
funktsionaalsed nõuded üldiseks lähtekohaks ning toob eraldi esile nende positiivse mõju
innovatsioonile ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele. See vastab ka OECD .
innovatsioonile ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele. See vastab ka OECD
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
38
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
analüüsis tuvastatud vajadusele tugevdada Eestis funktsionaalsete ja tulemuspõhiste kirjelduste
kasutamist.
3. Intellektuaalomandi õiguste proportsionaalset ja innovatsiooni toetavat jaotust ning seda
toetavaid rakendusinstrumente. Toetame põhimõtet, et hankija peab juba hankedokumentides
selgelt kindlaks määrama asjakohased intellektuaalomandi õigused ning saama lahenduse
kasutamiseks, hooldamiseks, muutmiseks ja edasiarendamiseks piisavad õigused lähtuvalt
tegelikust vajadusest. Samal ajal ei peaks hankija nõudma õiguste omandi üleandmist, kui selleks
puudub sisuline vajadus. Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi projektide kogemus
kinnitab TalTechi analüüsis avaldatut, mille kohaselt vähendab õiguste täielik loovutamine
pakkujate motivatsiooni, suurendab pakkumuse maksumust ning piirab lahenduse edasist
arendamist ja eksporti. Innovatsioonisõbraliku vaikemudelina tuuakse esile pakkujale jääv omand
koos hankijale vajaliku kasutusõigusega. Eriti toetame põhimõtet, et innovatsioonimenetluses
jääb loodav intellektuaalomand üldjuhul ettevõtjale ning sellest võib kõrvale kalduda
põhjendatud ja tegeliku vajaduse ning avaliku huvi tõttu. Euroopa Liidu õigusraamistiku kõrval
tuleb jätta ruumi praktilistele rakendusinstrumentidele. Kõiki innovatsioonimenetluse probleeme
ei ole otstarbekas lahendada määruse ega muude õigusaktidega. Intellektuaalomandi detailne
jaotus, lepingumudelid, tarnijasõltuvuse vältimine ja innovatsiooniprojektide riskijuhtimine
vajavad eelkõige tüüplepingutingimusi, juhendeid ja professionaalset tuge. Kõige efektiivsem
viis praktika muutmiseks on hankijate ja projektijuhtide juhendamine praktilise töö käigus.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.6
ja 5.10.
4. Turukonsultatsiooni tugevamat rolli innovatsioonihangetes. Innovaatilise lahenduse hankimise
eelduseks on piisav teadmine turu võimekusest ja võimalikest lahendustest. Seetõttu
toetame innovatsioonimenetlusele eelnevat turukonsultatsiooni ning seda, et turule antakse
võimalus anda tagasisidet probleemi kirjeldusele ja kavandatud hindamisraamistikule. Eelistame
seejuures „täida või põhjenda“ põhimõtet, mille kohaselt on turukonsultatsioon
innovatsioonihanke tavapärane lähtekoht, kuid hankija võib sellest põhjendatud juhul loobuda.
Selline lähenemine tugevdab turudialoogi rolli, säilitades samal ajal hankijale vajaliku
paindlikkuse. Ei toeta või peame vajalikuks muuta
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.6
ja 5.3.
1. Riigikantselei ei toeta kvaliteedikriteeriumidele ühtse kohustusliku 30% miinimumkaalu
kehtestamist kõikide hangete puhul. Toetame kvaliteedi senisest suuremat tähtsust ja üksnes
madalaimale hinnale keskendumise vähendamist, eriti innovatsiooni- ja muudes kvaliteedist
oluliselt sõltuvates hangetes. OECD Eesti innovatsioonivõimekuse analüüs näitab, et juba
hinnapõhisest hindamisest loobumine suurendab innovaatilise pakkumuse edukuse tõenäosust,
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
39
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kuid üle 30% kvaliteedikaalu puhul mõju enam samas tempos ei kasva. Seetõttu eelistame
lahendust, mille kohaselt tuleb innovatsioonihangetes arvestada lisaks hinnale
kvaliteedikriteeriume, kuid nende konkreetne kaal määratakse hanke esemest ja eesmärgist
lähtudes. See väldib nii formaalset protsendinõuet kui ka vajadust tõendada erandi kasutamise
põhjendatust.
2. Peame vähemalt kahekuulist kohustuslikku turukonsultatsiooni innovatsioonimenetluses
ebaproportsionaalselt jäigaks. Toetame põhimõtet, et rahvusvahelist piirmäära ületava
innovatsioonimenetluse ettevalmistamisel on turukonsultatsioon üldjuhul soovitatav ning
turuosalistele tuleb tagada mõistlik võimalus turukonsultatsioon üldjuhul soovitatav ning
turuosalistele tuleb tagada mõistlik võimalus konsultatsioonis osalemiseks. Samas peaks
turukonsultatsiooni läbiviimise kohustus ja selle kestus sõltuma hanke keerukusest, turu
olukorrast ja hankija vajadustest. Komisjoni ettepanek näeb ette kahekuulise kohustusliku
turukonsultatsiooni, võimaldades küll hanke eripärast tulenevalt lühemat tähtaega, kui see on
põhjendatud. Eelistame „täida või põhjenda“ põhimõtet, mille kohaselt on turukonsultatsioon
innovatsioonimenetluse eelduslik lähtekoht, kuid hankijal on põhjendatud juhtudel võimalik
sellest loobuda ja määrata konsultatsiooni kestus vastavalt konkreetse hanke asjaoludele.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
3. Me ei toeta innovatsioonihangete liigset menetluslikku formaliseerimist. Uue
innovatsioonimenetluse eesmärk peaks olema muuta uute lahenduste katsetamine lihtsamaks,
mitte luua senise innovatsioonipartnerluse asemele uus keerukas erimenetlus.
Innovatsioonimenetluse etapid, hindamisraamistik ja dokumenteerimiskohustused peavad olema
proportsionaalsed hanke väärtuse, riski ja keerukusega. Eriti oluline on tagada, et menetlus oleks
praktiliselt kasutatav ka väiksemate prototüüpide ja katsete puhul.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.6.
Kokkuvõte Riigikantselei toetab määruse ettepaneku innovatsioonihangete üldist suunda. Eriti
olulised on uus probleemipõhine innovatsioonimenetlus, funktsionaalsed nõuded,
turukonsultatsioon, intellektuaalomandi proportsionaalne jaotus ning kvaliteedi tugevam
arvestamine. Samas tuleks vältida innovatsioonihangete muutmist uute detailsete menetlus- ja
dokumenteerimiskohustuste kaudu keerukamaks. Euroopa Liidu õigusraamistik peaks kehtestama
selged põhimõtted ja piisava õiguskindluse, kuid jätma hankijale ruumi valida konkreetsele
probleemile sobiv menetlus, ajakava, hindamismudel ja riskijaotus. Eesti seisukohast on määruse
kõrval jätkuvalt oluline arendada riiklikke intellektuaalomandi ja IT standardtingimusi,
näidisdokumente ning innovatsioonihangete praktilist kompetentsi. Riigikantselei hinnangul tuleb
Eesti seisukohtade kujundamisel hinnata määruse sätteid ka selle järgi, kas need muudavad
Arvestatud
seisukohapunktides 5.6
ja 5.10.
40
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
innovatsioonihankemenetluse kasutamise hankija jaoks reaalselt lihtsamaks ja õiguskindlamaks.
Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi kogemuse, TalTechi analüüsi soovituste ning
OECD avaliku sekotri innovatsioonivõimekuse hinnangu põhjal piiravad
innovatsioonihankemenetluse kasutamist eelkõige menetluse keerukus ja ajamahukus,
riskikartus, ebapiisav praktiline tugi ning organisatsioonijuhtide vähene valmisolek hankida ette
määratud lahenduse asemel tulemust või lahendust probleemile. Seetõttu peame oluliseks, et
Eesti läbirääkimispositsioonis välditaks uusi formaalseid kohustusi, mille lisandväärtus
innovatsiooni soodustamisel ei ole selge, ning toetataks lahendusi, mis suurendavad hankijate
kaalutlusruumi, õiguskindlust ja praktilist võimekust. Õigusraamistiku kõrval on vajalikud ka
riiklikud tüüplepingutingimused, praktilised juhendid ja keskne kompetentsitugi. Erilise
tähelepanu all peaks olema juhtide arusaama muutmine innovatsioonihangetest kui selgete ja ette
teada lahenduste ostmisest. Selle asemel peaks innovatsioonihankeid käsitlema kui vahendit
koostöös turuga probleemi lahendamiseks.
Rahandusministeerium –
õigustalitus
Määruse selgitavat osa lugedes meenus mulle üks suvine vaideotsus, mida SOM minuga jagas
(manuses). Ma ei väida, et Ida-Viru OVL korraldatud hankes tehti kõik korrektselt - kindlasti
oleks saanud paremini-, aga mulle tundub, et see on hea näide üldisemast probleemist. Praktikas
on mitmeid sarnaseid näiteid, just eriti sotsiaalvaldkonnas, aga ka mujal, kus hangitakse
teenuseid, kuid lõplikku valikut hankega leitud teenusepakkujate vahel ei tee hankija ise, vaid
seda teeb tarbija või muu kolmas osapool, mõnikord mingite kindlaksmääratud näitajate alusel,
teinekord puhtalt sisetunde ajel. Näiteks: erinevad ekspertiisiteenused kohtumenetlustes,
asenduskoduteenus, kinnise lasteasutuse teenus, turvakodu teenus, kaitstud töö teenus, sundravi,
erinevad tervishoiuteenused jms.
Kehtivas EL hankedirektiivis on põhjenduspunkt 4, aga hankijad, kas ei oska seda kasutada või
võib-olla üldse ei saagi neid teenuseid hankeväliselt korraldada. Uuest EL riigihangete määrusest
ega sellele lisatud selgitustest ma direktiivi pp 4 analoogset põhjendust ei leidnud. Alati ei ole
päästerõngaks ka sotsiaalteenuste kõrgem piirmäär, millest allapoole on hankijal reeglite
kehtestamisel laiem sisustamissvabadus; alati ei ole tegemist ka mittemajanduslikel kaalutlustel
osutatavate üldhuviteenustega, mis jääksid riigihangete kohaldamisalast väljapoole.
Mulle endale tundub, et see võiks olla üks teema, mis vajaks selgemat regulatsiooni - selgitust,
kuidas sedalaadi teenuseid tellida või kas võiks sellist tüüpi teenuste tellimine olla EL
hankeregulatsiooni mõttes erandina käsitletav.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3
Riigimetsa Majandamise RMK hinnangul sisaldab eelnõu mitm eid vajalikke muudatusi, mi lle eesmärk on suurendada Arvestatud
41
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Keskus (RMK) hankemenetluste paindlikkust, digitaliseer itust ning keskenduda rohkem kvaliteedile ja
tarnekindlusele. Samas sisaldab eelnõu ka sättei d, mille rakendamine võib suurendada hankijate
halduskoormust ning vähendada riigihangete süsteemi paindlikkust.
1. Üldine hinnang RMK toetab eesmärki muuta Euroopa Liidu hanke raamistik lihtsamaks,
digitaalsemaks ja tulevikukindlamaks. Positiivselt tu leb hinnata kavatsust vähendada
menetlusreeglite killustatust, laiendada hankijate võimalusi pi dada läbirääkimisi ning parandada
elektroonilist andmevahetust üle Euroopa Liidu. Samas leiab RMK, et kavandatav määrus ei
tohiks vähendada liikmesriikide võimalusi kujundada oma hankesüsteemi eripärast, turu
suurusest ja administratiivsest suutlikkusest lähtuvaid lahendusi. Eesti on varasemalt väljendanud
seisukoht a, et riigihangete direktiivide asendamine määrusega ei ole eelistatud lahendus ning
eelistada tuleks olemasoleva raamistiku lihtsustamist ja konsolideerimist. RMK peab seda
seisukohta põhjendatuks ka käesoleva eelnõu menetlemisel.
seisukohapunktides 5.1
ja 5.2.
2. Positiivsed muudatused 2.1 Suurem paindlikkus hankemenetluste läbiviimisel RMK toetab
eelnõus sisalduvat eesmärki laiendada läbirääkimiste kasutamise võimalusi ning luua
paindlikumad menetlused keerukate ja innovaatiliste la henduste hankimiseks. Praktikas
võimaldab see paremini hankida infotehnoloogilisi lahendusi, metsandustehnikat, ehitusteenuseid
ja muid valdkondi, kus hankija vajadusi ei ole võimalik täielikult kirjeldada hanke algstaadiumis.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
2.2 Digitaalsete lahenduste arendamine RMK toetab elektrooniliste hankesüsteemide
koostalitlusvõime suurendamist, pakkujate andmete taaskasutamist ning automaatseid
kontrollime hhanisme. Andmete ühekordse esitamise põhimõte („once only“) aitab vähendada nii
ettevõtjate kui ka hankijate halduskoormust.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
2.3 Julgeoleku- ja tarnekindluse aspektide tugevdamine RMK toetab selgema raamistiku loomist
olukordade ks, kus esineb risk tarneahela toimimisele, küberturvalisusele või muudele
julgeolekuhuvidele. Eriti oluline on see kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, infotehnoloogia ning
strateegiliste loodusvaradega seotud valdkondades.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
3. Peamised probleemkohad 3.1 Kohustuslikud kvaliteedi osakaalu nõuded
RMK peab probleemseks ettepanekut, mille kohaselt peab kvaliteedi osakaal
hindamiskriteeriumides olema üldjuhul vähemalt 30% ning tööjõumahukates hangetes vähemalt
50%. Praktikas esineb märkimisväärne hulk hangitava id kaupu ja teenuseid, mille omadused on
standardiseeritud ning mille puhul lisandväärtus tekib eelkõige konkurentsivõimelise hinna
kaudu. Sellisteks hangeteks võivad olla näiteks kütus , teatud seadmed, kontorikaubad,
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.4, 5.5 ja 5.7
42
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
standardsed hooldusteenused või muud üheselt kirjeldatavad hankeesemed. Kohustuslike
kvaliteedikaalude kehtestamine:
• suurendab hindamismetoodikate keerukust;
• kasvatab vaidlustusriski;
• suurendab menetluse kestust; • tekitab täiendavat halduskoormust nii hankijatele kui
pakkujatele. RMK ettepanek on säilitada hankija õigus kasutada põhjendatud juhtudel ainsa
hindamiskriteeriumina hinda või kulupõhist näitajat. See lähenemine on kooskõlas ka Eesti
varasemalt väljendatud seisukohaga. 3.2 Strateegiliste eesmärkide kohustuslik integreerimine
Eelnõu suurendab keskkonna-, sotsiaal-, innovatsiooni-, julgeoleku- ja vastupanuvõime
kaalutluste tähtsust riigihangetes. RMK toetab strateegiliste eesmärkide arvestamist juhul, kui
need on konkreetse hanke esemega sisuliselt seotud. Samas ei tohiks riigihange muutuda
universaalseks regulatiivseks instrumendiks kõikide poliitikaeesmärkide saavutamisel. Hankijal
peab säilima kaalutlusõigus hinnata, millise d strateegilised eesmärgid on konkreetse hankega
seotud ja milliste kriteeriumide kohaldamine on proportsionaalne. 3.3 Suurenev aruandlus- ja
andmekogumiskohustus RMK peab oluliseks vältida olukorda, kus hanke menetluste
lihtsustamise eesmärgil kehtestatav regulatsioon suurendab tegelikkuses aruandluskoor must.
Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid koguma senisest enam andmeid ning looma täiendavaid
andmeruume ja automatiseeritud kontrollilahendusi. RMK hinnangul tuleks:
• lähtuda olemasolevate infosüsteemide kasutamisest; Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
• vältida dubleerivaid aruandlusnõudeid;
• rakendada ainult selliseid andmekogumise kohustusi, mida on võimalik täita automaatselt.
4. Teemad, mille osas Eesti võiks taotleda muudatusi RMK teeb ettepaneku, et Eesti toetaks
läbirääkimistel järgmisi muudatusi:
• säilitada võimalus kasutada põhjendatud juhtudel üksnes hinna põhist hindamist;
• muuta kvaliteedi miinimumosakaal soovituslikuks, mitte kohustuslikuks;
• jätta alla rahvusvaheliste piirmäärade jäävate hangete regulatsioon liikmesriikide pädevusse;
Arvestatud
seisukohapunktides 5.4
ja 5.11.
• muuta strateegiliste eesmärkide arvestamine hankija jaoks riskipõhiseks ja paindlikuks; Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
• piirata täiendavad andmekogumise kohustused automaatselt kogutavate andmetega; Arvestatud
43
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
• laiendada hankijate võimalusi pidada läbirääkimisi ning muuta hankelepinguid olukordades, kus
turuolukord või avalik huvi seda põhjendab;
seisukohapunktis 5.1. ja
5.3
• lihtsustada avaliku sektori üksuste vahe list koostööd ning grupisiseste teenuste kasutamist.
5. Kokkuvõte RMK toetab eelnõu eesmärke suurendada hankemenetluste paindlik kust,
digitaliseeritust ja vastupanuvõimet ning parandada Euroopa Liidu siseturu toimimist.
Positiivseks tuleb pidada läbirääkimiste võimaluste laiendamist, elektrooniliste lahenduste
arendamist ning julgeoleku- ja tarnekindluse aspektide tugevamat arvestamist. Samas leiab RMK,
et lõplik regulatsioon peab vältima liigset detailset reguleerimist, säilitama hankijate
kaalutlusõiguse ning tagama, et halduskoormus tegelikult väheneks. Eelkõige vajavad täiendavat
analüüsi kohustuslikud kvaliteedikriteeriumide osakaalud, strateegiliste eesmärkide kohustuslik
rakendamine ning uued aruandlus nõuded. RMK hinnangul peaks Euroopa Liidu hankereform
suurendama praktilist paindlikkust ning vähendama bürokraatiat nii hankijate kui ka ettevõtjate
jaoks.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.1.
Siseministeerium Siseministeerium toetab otsuse eelnõu , kuid soovib juhtida tähelepanu mitmele olulisele
aspektile. Siseministeeriumi valitsemisala vaates võiks välja tuua, et eelnõu suund on julgeoleku,
tarnekindluse, kolmandate riikide mõju piiramise ja digitaliseerimise küsimustes valdavalt
positiivne. Näiteks:
1. Julgeolekuhuvide arvestamine Siseministeerium rõhutas oma 24.11.2025 kirjas nr 5 -1/70-2, et
ka klassikalise sektori hangetes peab olema võimalik arvestada julgeolekuaspektidega ja jätta
kõrvale tooted, mille päritolu ei ole piisavalt usaldusväärne. Eesti seisukoht täiendas seda
vajadusega võimaldada kõrvaldada ka Euroopa Liidus asutatud, kuid kolmanda riigi kontrolli all
olev ettevõtja. Eelnõu vastab sellele ootusele märkimisväärselt:
• artikli 66 lõige 1 kohustab hankijat julgeoleku - ja avaliku turvalisuse riskide esinemisel kõigis
riigihanke etappides neid riske hindama ning võtma asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid;
• artikli 66 lõike 3 kohaselt võib julgeolekuriski hindamisel mh arvesse võtta ettevõtja omandi-,
kontrolli- või rahastamisstruktuuri, sealhulgas kolmanda riigi või kolmanda riigi ettevõtja otsest
või kaudset mõju . Samuti võib arvesse võtta ettevõtja allumist kolmanda riigi õigusele, mis võib
kohustada ettevõtjat võimaldama juurdepääsu tundlikule teabele või seda avaldama;
• artikli 66 lõige 4 võimaldab julgeolekuriskide maandamise nõudeid ja meetmeid rakendada
muu hulgas tehnilistes kirjeldustes, pakkujate valikukriteeriumides, pakkumuste hindamise
kriteeriumides ning hankelepingu täitmise tingimustes;
• artikli 26 lõige 1 alapunkt g) võimaldab kõrvaldada ettevõtja ka salastatud või mitteavaliku
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
44
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
riikliku julgeolekuhinnangu põhjal;
• artikkel 67 võimaldab julgeolekuriski ilmnemisel lepingu täitmise ajal rakendada ettevõtja
suhtes meetmeid, sealhulgas ettevõtja lepingu täitmisest kõrvaldada või lepingu lõpetada.
Kavandatavad muudatused on positiivsed, luues senisest selgema aluse julgeolekuohtude
arvestamiseks ja hindamiseks erinevates riigihangetes (näiteks turvasüsteemide, sidevahendite,
pilveteenuste, biomeetriliste lahenduste, seiretehnoloogia ja kriitilise tarkvara hankimisel).
2. Tarnekindlus ja kriisivalmidus Eesti soovis, et hankijad saaksid eelistada Euroopa
Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu tooteid ning teenuseid sektorites, kus
esineb reaalne julgeolekurisk või kriitiline sõltuvus. Hindame, et eelnõu läheb selles osas isegi
kaugemale, luues tervikl iku tarnekindluse ja vastupidavuse raamistiku (artikkel 69), võimaldades
muu hulgas nõuda tarnijate ja geograafiliste tarneallikate mitmekesistamist, sõltuvuse piiramist
ühest kolmandast riigist või ühest ettevõtjast , varude hoidmist Euroopa Liidus , talitluspidevuse
ja taasteplaane , varuosade, komponentide, tarkvarauuenduste ja testimisvahendite jätkuva
kättesaadavuse tagamist , kriisiolukorras tootmis- või teenindusmahu kiire suurendamise
võimekust, tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust. Positiivne on ka see, et meetmed ei piirdu
üksnes pakkuja ehk ettevõtja päritoluga. Hankija saab hinnata kogu tarneahelat ja selle tegelikku
vastupidavust. Eelnõu artiklid 70 –76 loovad ühise nn Euroopa- eelistuse raamistiku.
Siseministeeriumi valitsemisala jaoks toob see kindlasti leevendust küsimuses, kas ja millistel
tingimustel võib piirata näiteks kõrge riskiga kolmandast riigist pärit turvakaamerate,
sidekomponentide, droonide, serveriseadmete või tarkvaralahenduste pakkumist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
3. Julgeolekumõõtme esiletõstmine Eesti seisukohtades Siseministeerium toetab eelnõu
põhimõtteid ning manuses kirjeldatud Eesti seisukohti, mis aitavad tugevdada julgeolekut ning
võimaldavad paremini tuvastada ja välistada ebausaldusväärseid pakkujaid ja tooteid.
Positiivsena hinnatakse eelkõige eelnõus sisalduvaid lahendusi, mis aitavad vähendada
julgeolekuohte ja strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada avaliku sektori vastupanuvõimet.
Siseministeeriumi hinnangul võiks kaaluda Eesti seisukohtades julgeolekut ja strateegiliste
sõltuvuste vähendamist käsitlevate punktide 1.6 ja 1.7 esiletõstmist ning nende paigutamist
seisukohtade algusossa. Tegemist on ühe Euroopa Komisjoni poolt eelnõu tutvustamisel esil e
tõstetud põhieesmärgiga ning see omab Siseministeeriumi valitsemisala jaoks keskset tähtsust.
Samas aga tooks välja mõned tähelepanekud, mida eelnõu ei arvesta või arvestab ebapiisavalt.
Täpsemalt:
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
1. Direktiividest on saanud määrus Eesti ei toetanud direktiivide asendamist määrusega, vaid Arvestatud
45
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
eelistas kolme direktiivi konsolideerimist üheks direktiiviks. Eesmärk oli säilitada
liikmesriikidele piisav võimalus kohandada reegleid oma õigussüsteemi ja halduskorraldusega.
Komisjoni ettepanek teeb vastupidist. Kolme direktiivi asemel võetakse vastu üks vahetult
kohaldatav määrus ning suur osa detailidest jäetakse hilisematesse komisjoni delegeeritud ja
rakendusaktidesse. Liikmesriikide võimalus kujundada riigisiseseid lahendusi väheneb
märkimisväärselt. Sellega kaasneb risk, et riiklikke eripärasid ei saa riigisiseselt piisavalt
täpsustada. Sellega külgnevalt sooviks kindlasti üle rõhutada ja see peab ka määrusest selgelt
välja tulema, et riiklik julgeolek on liikmesriikide ainuvastutus ja selle kaitseks peab
liikmesriikidel jääma ulatuslik kaalutlusõigus.
Vahetult kohaldatava määruse puhul võivad ka igapäevased, praktilised küsimused hakata
sõltuma Euroopa Liidu tasandi rakendusaktidest, standarditest ja Euroopa Kohtu tõlgendustest.
Liikmesriigid peaksid saama kaasuda delegeeritud ja rakendusaktide sisu osas (praktiline
vajadus). See aga toob paratamatult kaasa olukorra, kus protsessid muutuvad veelgi
aeganõudvamaks. Kui siseriiklikult suudame seaduse rakendamisega seotud probleemide korral
üpris kiiresti õiguslikud takistused ületada, siis siin võib tekkida oht, et kui meil on otsekohalduv
määrus + komisjoni delegeeritud ja rakendusaktid, siis õiguslike probleemide lahendamine võtab
edaspidi märkimisväärselt kauem aega. Riigihanke menetlustega seotud praktiliste probleemide
lahendamine liigub kohapealt kaugemale.
seisukohapunktis 5.2.
2. IKT-litsentside ja immateriaalsete kasutusõiguste eripära ei ole lahendatud Vastavalt
Siseministeeriumi 24.11.2025 kirja s nr 5 -1/70-2 toodule, palus SMIT luua eraldi kategooria
õiguste, immateriaalse kasutusõiguse või litsentside hankimiseks, samuti et standardsed ja
mitteläbiräägitavad litsentsitingimused, näiteks EULA, ei muuda pakkumust tingimuslikuks,
võimaldada IKT litsentside hankimiseks ühe-etapiline lihtsustatud või erimenetlus ning
täpsustada, kas tarkvaralitsentse käsitatakse riigihangete kontekstis asja, teenuse või eraldi õiguse
liigina. Eelnõu reguleerib küll intellektuaalomandi õiguste jaotust artiklites 62 –64 ning lubab
ainuõiguse tõttu kasutada erandmenetlust, kuid ei loo eraldi hankelepingu liiki ega menetlust
standardsete turul olevate litsentside ostmiseks. Kas see teema saab lahendatud nt CPV koodide
tasandil (nt et standardsed turulitsentsid lähevad eriregulatsiooni alla)? Samas tuleb CPV
koodidega külgnevalt märkida, et eelnõu ei sisalda CPV koodide tegelikku uuendust, uuendamise
ajakava ega siduvat menetluslikku kohustust, eelnõus märgitakse üksnes CPV ajakohastamise
vajadust.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.6.
3. Riiklik andmeruum (NPPDS) Digitaliseerimine loob tõhususe, kuid ka väga suure st Osaliselt arvestatud
46
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
andmekontsentratsioonist tuleneva riski. Täpsemalt, küsimusi tekitab riikliku andmeruumi
kogutava teabe ulatus ja selle avaldamine kuivõrd liigne avaldamine võib kujutada endas tänasel
tehisintellekti ajastul , potentsiaalset julgeolekuohtu. Eelnõu küll lihtsustab menetlusliikide
süsteemi ja selles on mitmeid positiivseid aspekte, kuid lisab teisalt uusi kohustusi, millega
kaasneb oht, et andmetöötlusruumi võib jõuda (või, täpsemini öeldes – peab jõudma) ka tundlik
teave. Artikli 111 lõige 2 lubab küll teatava teabe avalikustamata jätta (kui avaldamine kahjustaks
õiguskaitset; oleks vastuolus avaliku huviga; kahjustaks ettevõtja õigustatud ärihuve; kahjustaks
ausat konkurentsi ), kuid samas tuleb selline teave riiklikku andmeruumi siiski kanda (tõsi -
märkega, et tegemist ei ole avalikult kättesaadava teabega ). On mõistetav, et andmete
andmeruumi kandmine ei võrdu küll alati nende avalikustamisega (avaldamisega), kuid tundlik
teave võib ikkagi jõuda laiemasse andmetöötlussüsteemi ning kas on tagatud selle süsteemi
täielik töökindlus, sh et need andmed kuhugi ei leki. Siin peab olema väga tähelepanelik.
seisukohapunktides 5.1
ja 5.5.
4. Kohustuslik kvaliteedi osakaal pakkumuste hindamisel Eesti ei toetanud üldisi kohustuslikke
kvaliteedi miinimumnäitajaid (väljaarvatud keskkonnahoidlikes hangetes) ning soovis säilitada
hankijale õiguse hinnata pakkumusi vajaduse korral ainult hinna alusel. Eelnõu artikkel 98
muudab parima hinna ja kvaliteedi suhte üldreegliks ning näeb kvaliteedikriteeriumidele ette
vähemalt 30% osakaalu, tööjõumahukates lepingutes vähemalt 50% osakaalu ja ainult hinna
alusel hindamise puhul selle erandi põhjendamise kohustuse. Üldprintsiibis tuleb nõustuda, et
kvaliteedi arvestamine paljudes riigihangetes on hädavajalik, kuid probleem on , et soovitakse
seada kohustuslik ühtne protsendimäär. Näiteks standardse kütuse,
elektrienergia, tavapärase litsentsi , kontoritarbe, üheselt standardiseeritud seadme või varuosa
puhul võib kvaliteet olla täielikult tagatud riigihanke tingimustega. Kunstliku
kvaliteedikriteeriumi loomine võib suurendada vaidlustusriski ning menetluse pikkust. Eelnõu
küll lubab erandit, kui kvaliteet on tagatud riigihankes seatud tingimustega, kuid see tuleb siiski
alati eraldi täiendavalt põhjendada, mis praktikas tähendab hankijale lisatööd, samuti küsimust,
kas kvaliteedikriteeriumi mitte rakendamist saab vaidlustada või on tegemist formaalse nõudega
(rakenda või lihtsalt põhjenda). Paralleeliks näide hanke osadeks mittejagamise põhjendamisest,
kus see hetkel kehtivate direktiivide vastuvõtmisel kandis endas eesmärki parandada ja
suurendada VKE -de juurdepääsu riigihangetele. Samas, täna me lahendame jätkuvalt probleemi,
et VKE -de juurdepääsu tuleb parandada ja suurendada, mis näitab, et selline lähenemine ei
toimi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
5. Kahe aasta pikkune üleminek Määruse kohaldamine on kavandatud kaks aastat pärast Osaliselt arvestatud
47
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
jõustumist , mis võib olla tehniliselt liiga lühike. Selle aja jooksul tuleks mh luua riiklik
riigihangete andmeruum , kohandada riigihangete register, koolitada hankijad uute menetluste,
julgeolekunõuete ja andmekohustuste kasutamiseks , kohandada asutuste sisemised korrad ,
tüüpdokumendid ja lepingumudelid , luua siseriiklikud reeglid määruse kohaldamisalasse
mittejäävate riigihangetega seonduvalt. Eelnõu enda mõjuhinnang nimetab takistustena riiklike
platvormide erinevust, liikmesriikide ebaühtlast digiküpsust, andmekvaliteedi puudusi ja
struktureerimata hankedokumente. Eesti tehniline lähtekoht on küll tugev, kuid mõistlik oleks
taotleda kas etapiviisilist kohaldamist või pikemat, nt vähemalt kolme aasta pikkust tehnilist
üleminekuaega , Euroopa Liidu poolset rahastamist ja erandit olukorras, kus Euroopa tasandi
teenused ja/või rakendusaktid ei ole õigeaegselt valmis. Üleminekuaja ebapiisavusega
korreleerub mh tõsisasi, et teatud osa tegelikust regulatsioonist kujuneb alles hilisemates
komisjoni aktides. Täpsemalt, eelnõu annab Euroopa Komisjonile ulatuslikud volitused
kehtestada hiljem erinevaid täpsemaid nõudeid, sealhulgas kohustuslikke julgeolekunõudeid,
kohustuslikke tarnekindlusnõudeid, kohustuslikke keskkonnanõudeid, Euroopa-eelistuse
kohustusliku rakendamise juhtumeid, elektroonilise sobivuse teenuse üksikasju, andmeruumi
andmekoosseisu, koostalitlusstandardeid, hanketeadete ja kokkuvõtete täpset sisu. See tähendab,
et määruse eelnõu põhiteksti võimalikku positiivset või negatiivset mõju on keeruline lõplikult
hinnata.
seisukohapunktis 5.10.
6. Edasine kaasamine Siseministeerium peab oluliseks olla kaasatud määruse edasistesse
aruteludesse ning Eesti seisukohtade kujundamisse nii Euroopa Liidu läbirääkimiste käigus kui
ka määruse võimaliku rakendamise ettevalmistamisel. Seda eelkõige julgeoleku, tarnekindluse,
strateegiliste sõltuvuste vähendamise ning kriitilise taristu kaitsega seotud küsimustes.
Teadmiseks võetud
Transpordiamet Transpordiamet toetab Euroopa Liidu riigihankeõiguse lihtsustamist, suuremat menetluslikku
paindlikkust ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamist.
Samas peame oluliseks, et uute reeglite väljatöötamisel arvestataks taristuvaldkonna eripäradega,
sealhulgas pikaajaliste lepingute, piiratud konkurentsi ja teenuste toimepidevusega.
Samuti ei tohiks uued reeglid muuta Eesti riigihangete süsteemi senisest keerulisemaks ega
vähendada meil juba tehtud lihtsustuste mõju.
Sellest lähtudes teeme järgmised ettepanekud:
Võimaldada täieliku pöördmenetluse kasutamist
Artiklid 28, 34–35 ja 40
Hankijal peab olema võimalus esmalt hinnata pakkumusi ja kontrollida põhjalikult üksnes selle
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.1.
48
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
pakkuja kvalifikatsiooni, kõrvaldamise aluseid ja pakkumuse vastavust, kellega soovitakse leping
sõlmida. Kui pakkumus ei vasta nõuetele, saab liikuda järgmise pakkuja juurde.
Kõigi pakkujate põhjalik kontrollimine suurendab põhjendamatult halduskoormust, eriti suure
osalejate arvuga hangetes. Vajaduse korral peab olema võimalik hindamistulemused ümber
arvutada ja tagada pakkujate õiguskaitse.
Lihtsustada dünaamilise menetluse kaudu tehtavaid kordusoste
Artiklid 36–40
Võimaldada ühendada konkreetse ostu nö huviavalduste ja pakkumuste esitamine üheks etapiks.
Lihtsamate ostude puhul võiks pakkumistähtaeg olla üldjuhul vähemalt viis kalendripäeva,
keerukamate puhul pikem.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
Võimaldada kvaliteeti tagada ka tehniliste ja lepinguliste nõuetega
Artiklid 98–99
Hankijale peab jääma võimalus otsustada, kas kvaliteeti on mõistlikum tagada
hindamiskriteeriumide, tehniliste nõuete või lepingu täitmise tingimustega. Põhjendatud juhul
peab olema võimalik kõrvale kalduda kvaliteedikriteeriumide kohustuslikust
miinimumosakaalust.
Projekteerimise ja järelevalve puhul võib meeskonna kvaliteedi hindamine olla vajalik. Samas
saab standardsete tööde kvaliteeti sageli paremini tagada selgete tehniliste nõuete,
vastuvõtukatsete ja garantiidega. Nii öelda kunstlike kvaliteedikriteeriumide kehtestamine
suurendaks üksnes vaidluste riski.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
Keskkonna- ja sotsiaalnõuded peavad arvestama valdkonna eripäradega
Artiklid 50–58 ja 104
Kohustuslikud keskkonnanõuded tuleks kehtestada järk-järgult, arvestades turu valmisolekut ja
valdkonna eripärasid. Vajalikud on selged juhised ja võimalus kasutada samaväärseid tõendeid.
Sotsiaalnõuete kontrollimisel tuleks võimalikult palju kasutada olemasolevaid riiklikke andmeid,
mitte panna kogu kontrollikohustust hankijale.
Näiteks ringmaterjalide kasutamisel teedeehituses tuleb arvestada ka materjali vastupidavust,
transpordikaugust, ohutust ja kogukulusid. Nõuded peavad olema sisuliselt täidetavad ega tohiks
põhjendamatult piirata konkurentsi.
Julgeolekunõuded ja Euroopa eelistus peavad olema selged ning proportsionaalsed
Artiklid 66–75 ja artikli 147 p 14
Euroopa Liidu tasandil tuleks välja töötada ühtsed julgeolekuriskide hindamise juhised ja tagada
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
49
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
hankijatele usaldusväärne teave ettevõtjate päritolu, kontrollisuhete ja rahvusvaheliste
hankekohustuste kohta.
Euroopa eelistuse rakendamisel peaks tavahangetes jääma hankijale kaalutlusõigus ja
kohustuslike piirangute puhul olema ette nähtud erandid olukordadeks, kus nõuetele vastavaid
pakkumusi või mõistlikke alternatiive ei ole.
Transpordivaldkonna toimepidevus sõltub mh varuosade, tarkvarauuenduste ja hooldusteenuste
kättesaadavusest.
Uued nõuded ei tohiks tekitada ebaproportsionaalset halduskoormust ega põhjendamatult piirata
konkurentsi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Riigihangete
vaidlustuskomisjon
(VAKO)
Vaidlustuskomisjon mõistab Eelnõu poliitilisi eesmärke ning toetab riigihangete tõhustamise
püüdlusi, kuid mitte kõik kavandatud muudatused ei täida meie hinnangul lihtsustamise eesmärki
ja tekitavad küsimusi õiguskaitse tõhususe seisukohast (vaidlustusmenetlused muutuvad
tõenäoliselt keerulisemaks, pikemaks, ettearvamatumaks, kuna hindama tuleb hakata
kaalutlusotsuseid).
1. Hankijate kaalutlusõiguse märkimisväärne suurenemine ja läbirääkimiste laialdane kasutamine
Eelnõu annab hankijatele senisest oluliselt ulatuslikuma kaalutlusruumi ja läbirääkimiste
pidamise õiguse. Selline lähenemine võib küll suurendada menetluste paindlikkust ja hankija
võimalust saada lõpuks seda, mida ta tegelikult soovib , kuid vähendab samaaegselt läbipaistvust,
tõstatades küsimuse pakkujate võrdsest kohtlemisest ning raskenda des hankijate tegevuse (
otsuste) kontrollimist. Sellised vaidlused eeldavad mahukat faktilist analüüsi ning suurendavad
menetluste keerukust. Vaidlustusmenetlused muutuvad pikemaks, kulukamaks ja tulemus vähem
prognoositavaks. Eelnõu alusel nihkub vaidluste raskuskese üha enam väärtushinnangutele ,
millel põhinevate otsuste õiguspärasuse kontrollimine võib kaasa tuua pikemaid menetlusi,
suuremaid kulusid ning vähem etteaimatava vaidlustus - ja kohtupraktika. Innovatsiooni,
vastupidavuse, julgeoleku, Euroopa lisandväärtus e ja kestlikkuse eesmärkide saavutamise viisid
ning nende hindamise alused ei ole Eelnõus alati piisavalt selgelt määratletud ega objektiivselt
mõõdetavad.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
2. Eelnõu eesmärkide tegelik realiseerumine riigihangetes on küsitav Eelnõu eesmärgid on
ambitsioonikad ning riigihangetele soovitakse anda üheaegselt mitu rolli (nt innovatsiooni
toetamine , kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamine , sotsiaalpoliitiliste eesmärkide täitmine
, julgeoleku ja strateegilise autonoomia tugevdamine ). Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole
selge, kas kõiki neid eesmärke on võimalik samaaegselt riigihangete kaudu tõhusalt saavutada,
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.7
ja 5.5.
50
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kahjustamata sealjuures riigihankeõiguse üldüõhimõtteid (võrdne kohtlemine , läbipaistvus,
proportsionaalsus ja konkurents) ja kas nende eesmärkide saavutamist riigihankes (sh saavutamist
kuidagi teistmoodi või tõhusamalt) saab nõuda vaidlustusmenetluse kaudu.
3. Vaidlustuskomisjon leiab, et eelistatav oleks direktiivi vorm, mitte vahetult kohaldatav määrus
Riigihankeõigus on olemuselt keerukas ning pidevalt arenev õigusvaldkond. Vahetult kohaldatav
määrus võib küll suurendada ühtsust Euroopa Liidus, kuid samas vähendab liikmesriikide
võimalusi kohandada regulatsiooni oma õiguskorra ja institutsionaalse korraldusega. Seetõttu ei
pruugi ühe ulatusliku ja vahetult kohaldatava määruse kehtestamine tähendada riigihankereeglite
lihtsustamist. Direktiivipõhine süsteem jätab liikmesriikidele suurema paindlikkuse ning
võimaldab regulatsiooni
2 (2) agiilsemalt kohandada nii riiklike eripärade kui ka kiiresti muutuvate ühiskondlike ja
majanduslike vajadustega, rääkimata sellest, et direktiivi korral saaks asjakohased nõuded
koondada riigisisesesse riigihankeid reguleerivasse õigusakti, samas kui määruse puhul tuleks
hankijal lähtuda nii vahetult kohaldatavast määrusest kui ka seda täiendavast riigisisesest
õigusest.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.3.
4. Parima hinna ja kvaliteedi suhte kohustuslik rakendamine Eelnõu näeb ette nn
kvaliteedikriteeriumide laialdast ja kohustuslikku rakendamist. See võib olla õigustatud teatud
riigihanke esemete puhul, kuid üldises perspektiivis paneb see nii hankijatele kui pakkujatele
täiendava koormuse ning ei muuda hankeprotsessi kindlasti lihtsamaks ega kiiremaks.
Kvaliteedikriteeriumide kasutamine ei ole kõigi hankeesemete puhul põhjendatud. Standardsete
ja turul laialdaselt kättesaadavate asjade ja teenuste puhul tagavad kvaliteedi tavaliselt tehniline
kirjeldus ja lepingutingimused ning hinnapõhine hindamine on lihtsam, kiirem ja piisavalt
läbipaistev. Ettepanek võimaldab küll nõudest kõrvale kalduda, kuid see eeldab hankijalt
põhjendust, mis muutub omakorda vaidluse esemeks. Kvaliteedikriteeriumide laialdane
kasutamine muudab hindamise ka subjektiivsemaks. Kvaliteedipunktide andmine on suures osas
hankija kaalutlusotsus, mille kontrollimine on vaidlustusorganile reeglina keerukam kui
hinnapõhise hindamise kontrollimine ja sõltub väga palju ka hankija oskustest asjakohaseid
kriteeriume kehtestada. Vaidlusi tuleb seetõttu rohkem, need on sageli seotud pakkuja
ärisaladusega, ja need on valdkonnaspetsiifilisemad, mistõttu menetlused pikenevad ja nende
tulemus muutub raskemini ettenähtavaks. Ebaselgust võivad tekitada ka töömahukatele
lepingutele kehtestatud erinõuded, mille kohaldamise tingimused ei ole piisavalt selged. Parima
hinna ja kvaliteedi suhte kasutamine peaks jääma hankija otsustada või vähemalt peaks olema
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
51
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
selgelt määratud juhud, mil kohustuslikku nõuet ei kohaldata.
5. Euroopa innovatsiooniakti ettepaneku (COM(2026) 567) ja Eelnõu kohaldamisalade
piiritlemine Samaaegselt esitatud Euroopa innovatsiooniakti ettepanek kehtestab teadus - ja
arendustegevuse hangetele eraldi korra, mis jääb Eelnõu kohaldamisalast välja. Euroopa
innovatsiooniakt ei käsitle nende hangete õiguskaitset ning seetõttu on ebaselge, kas ja millises
menetluses saab pakkuja neid hankeid vaidlustada. Lisaks võib tekkida vaidlusi selle üle, kumma
akti alla konkreetne hange kuulub. Vaidlustuskomisjon peab oluliseks, et aktide omavaheline piir
oleks üheselt selge.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
6. Salastatud teave ja julgeolekukaalutlused Eelnõu võimaldab pakkujaid kõrvaldada
julgeolekukaalutlustel, tuginedes m h salastatud või mitteavalikule teabele. Samas ei käsitle
ettepanek, kuidas selliseid otsuseid saab vaidlustada ja kuidas tagada pakkujale piisav teave oma
õiguste kaitsmiseks. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks, et ka sellistel juhtudel oleks tagatud
tõhus õiguskaitse, sh eeldab tõhus õiguskaitse ka vaidlustusorgani juurdepääsu otsuse aluseks
olnud (salastatud) teabele.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.3.
7. Digitaalsed lahendused Eelnõu näeb ette mitmeid automatiseeritud ja komisjoni hallatavaid
lahendusi, s h pakkujate algoritmilise valiku. Vaidlustuskomisjoni jaoks jääb ebaselgeks, kuidas
on tagatud selliste otsuste läbipaistvus, põhjendatus ja õiguspärasuse kontroll , sh kellele
omistatakse automatiseeritud lahenduse kasutamisel tehtud otsuste korral vastutus tagajärgede
eest.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
Politsei- ja Piirivalveamet
(Siseministeeriumi kaudu)
PPA seisukohad Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kohta: Olulisemad ja positiivsemad
muudatused on ühtne ja lihtsam õigusraamistik. Praegu olemasolevad kolm kehtivat direktiivi
(2014/23, 2014/24 ja 2014/25) asendatakse ühe vahetult kohaldatava määrusega, mis peaks
vähendab Euroopa Liidu liikmesriikide erinevast ülevõtmisest tulenevat killustatust ja õiguslikku
ebakindlust.
Esiteks lihtsustatakse hankemenetlust: põhilisteks hankemenetluse liikideks jäävad avatud
hankemenetlus ja dünaamiline hankemenetlus, lisandub innovatsiooni hankemenetlus.
Teiseks läbirääkimised soovitakse muuta oluliselt lihtsamaks.
Kolmandaks turukonsultatsioonide kasutamist soodustatakse ja selgitatakse.
Väiksem koormus ettevõtjatele.
Käibenõuded muutuvad piiratumaks.
Varasema avaliku sektori kogemuse nõudmist piiratakse.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.4, 5.5 ja 5.9. Määruse
pooldamine mitte
arvestatud
52
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Hindamiskriteeriumid peavad olema rangelt proportsionaalsed.
Digitaalne "ainult üks kord" põhimõte.
Tahetakse luua EL-i tasandi elektrooniline kvalifitseerimisteenus. Näiteks ettevõtted esitavad
oma tõendid ühe korra ning neid kasutatakse eri hangetes uuesti.
Võib oluliselt vähendada piiriülest halduskoormust.
Parem andmepõhisus ja läbipaistvus.
Luuakse riiklikud ja ELi tasandi riigihangete andmeruumid.
Paraneb järelevalve, korruptsiooniriskide tuvastamine ja turuanalüüs.
Innovatsioonihangete tugevdamine. Uus innovatsioonimenetlus võimaldab hankida lahendusi
ühiskondlike probleemide lahendamiseks enne, kui konkreetne toode või teenus on turul olemas.
· Peamised ohukohad on järgmised:
Euroopa eelistuse (European Preference) regulatsioon. Hankijatele antakse võimalus eelistada
Euroopa Liidust pärit pakkujaid, kaupu ja teenuseid. Euroopa Komisjon võib teatud juhtudel
muuta sellised piirangud kohustuslikuks, kuid see võib vähendada konkurentsi väikestel turgudel
nagu Eesti ning riigihankes suurendada pakkumuse maksumust.
BPQR (Best Price-Quality Ratio) vaikimisi kohustus. Hanked tuleb üldjuhul korraldada parima
hinna-kvaliteedi suhte alusel. Kvaliteedikriteeriumide minimaalne osakaal peab olema vähemalt
30%, tööjõumahukatel hangetel 50%. Riigihanke praktikas võib see muuta hindamise
keerukamaks ning kasvatada vaidlustuste riski. Hankijad teavad, et pakkujad oskavad
hindamiskriteeriumidega mängida (subsideerimine jne).
Väga mahukas strateegiliste eesmärkide pakett. Keskkonna-, sotsiaal-, innovatsiooni-,
julgeoleku-, vastupidavuse- ja Euroopa eelistuse nõuded koonduvad samasse raamistikku. See
võib vähendada lihtsustamise eesmärgi tegelikku mõju.
Euroopa Komisjoni ulatuslikud volitused. Komisjon saab paljudes valdkondades kehtestada
täiendavaid nõudeid delegeeritud õigusaktidega. Liikmesriikide mõju tulevastele sisulistele
muudatustele võib väheneda.
Võimalikud halduskoormuse või rakendamise riskid. Digilahenduste rakendamise risk. Eesti
peab ühendama oma registrid, hankesüsteemid ja andmeruumid ELi ühise taristuga, mis võib
tuua kaasa suure ressursikulu. Koormuse kasvu IT arendusele. Näiteks meil on hetkel praegugi
murekohti riigihangete korraldamisel ja nende ühildamisel RHR-ga (erimenetlused nagu
väljakuulutamiseta menetlused, innovatsiooni hanked jms). Lisaks tekivad siis ka uued
aruandlus- ja andmeedastuskohustused. Andmeid tuleb koguda kogu hankelepingu elutsükli
kohta. See võib tähendada, et Eesti riik peab looma avaliku elektroonilise suuremahulise
53
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
hankeandmete süsteemi, mis koondab kokku regulaarse seire ja selle aruandluse.
Selle kõigega suureneb ka vastava kompetentsivajaduse kasv, sest julgeoleku-, vastupidavuse-,
innovatsiooni- ja kvaliteedikriteeriumide rakendamine nõuab oluliselt suuremat ekspertiisi. See
võib tähendada, et näiteks valdadel ja väiksematel maaüksustel võib hankimisel suutlikkusest ja
võimekusest puudu jääda.
Muudatused võivad kaasa tuua vaidlustuste sagenemise. Subjektiivsem kvaliteedihindamine võib
põhjustada rohkem vaidlustusi kui tavaline madalama maksumusega hindamise mudel.
Julgeoleku- ja päritolukontroll. Pakkujate, alltöövõtjate ja toodete päritolu kontroll muutub
oluliselt keerukamaks.
Täpsustada ja muudatusi võiks küsida järgmiste küsimuste kohta:
Mida toob kaasa Euroopa eelistuse paindlikum rakendamine. Kas on tagatud selged erandid
väikeste turgude ning vähese konkurentsi juhtudeks.
Säilitada suurem paindlikkus ja võimaldada kasutada madalaimat hinda standardsete kaupade ja
teenuste puhul.
Vähendada kohustuslikku kvaliteedi hindamise osakaalu miinimummäära.
Täpsustada võiks ka nö digirakenduste üleminekuperiood (millal tuleb EL IT lahendusega liituda
ja mis ajaraam sellel antakse). Tähtajad võiksid olla pikemad. Kas on tagatud EL rahaline ja
tehniline tugi registrite ühendamiseks.
Piirata komisjoni delegeeritud volitusi, st täpsemad tingimused, millal komisjon võib muuta
keskkonna-, julgeoleku- või Euroopa Liidu eelistuse nõuded kohustuslikuks.
Tagada väikeste hankijate kaitse (Eesti on väike riik). Samuti lihtsustatud nõuded kohalikele
omavalitsustele ja väiksematele hankijatele. Kui eesmärk on bürokraatia vähendamine, siis võiks
olla ka eesmärk digibürokraatia vähendamiseks, näiteks vähem aruandlust ja kui aruandlus on,
siis see võiks olla standardiseeritud.
Andmeruumide ja andmekogumise proportsionaalsus. Millised saavad olema piirangud
kogutavale infole. Täpsemate piirangute seadmine. Dubleeriva aruandluse vältimine, nt ühtesid
andmeid ei peaks esitama mitmes kohas ja kui võimalik, siis need andmed võiksid üle kanduda,
mis on juba süsteemi esitatud. Asutusesiseseks kasutamiseks kinnitatud andmete kaitse – sellele
tuleks mõelda, kas ja kuidas need andmed jäävad nähtavaks ja millises osas.
Julgeolekunõuete täpsustamine. Selged kriteeriumid, millal tuleb rakendada julgeoleku- ja
vastavusnõudeid. Vältida tuleks olukordi, kus hankijad pannakse olukorda ise riske hindama, st ei
tohiks ära unustada, et pakkumuse tegemisel on oma pakkumuse tõendamise kohustus pakkujal,
mitte hankijal. Hankijatel ei tohiks tekkida olukordi, kus hankijad peavad ise tegema keerulisi
54
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
geopoliitilisi riskihinnanguid. Samas sisaldab uus määrus väga ulatuslikke julgeoleku,
vastupidavuse ja tarnekindluse nõudeid, mida tuleb rakendada tavapärastes avalikes hangetes,
eriti kriitilise taristu, küberturbe, tervishoiu, energia, transpordi ja digitaristu valdkondades. See
määrus ei hõlma kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid, kuid vaatasin, et tavapärastesse
riigihangetesse lisatakse uus peatükk "Security and Resilience" (julgeolek ja vastupidavus), mis
võimaldab või kohustab hankijaid arvestama näiteks:
kriitilise taristu kaitset;
küberturvalisust;
tarneahelate sõltuvusi kolmandatest riikidest;
spionaaži ja sabotaaži riske;
kolmandate riikide mõjutustegevust;
varustuskindlust ja kriisivalmidust.
Täpsustada võimalusi tugineda pädeva riikliku asutuse kesksele julgeolekuriski hinnangule. Kui
tarnija, tootja, toode või tehnoloogia on sellise hinnangu (otsus/määrus) alusel kõrge riskiga,
peaks sellest tulenev õiguslik mõju hankijatele olema selgelt reguleeritud. (Sarnast keskse
riskihinnangu mudelit kasutatakse alates 2026 Poolas IKT-valdkonnas) - veidi täiendab
ettepanekut nr 1.6
Hankijal peaks olema võimalus kontrollida kogu tarneahelat. Õigus kehtestada
hanketingimustesse piiranguid mitte ainult pakkujale ja alltöövõtjale, vaid ka nt tootjale, tarnijale,
teenuseosutajatele vms, kellel võib olla juurdepääs süsteemidele või andmetele.
(Hetkel ei ole hankijal võimalust tagasi lükata Eesti pakkuja pakkumust, kuigi me teame, et ta
pakub Hiinast pärinevaid seadmeid)
Kokkuvõttes võib öelda, et ettepaneku suurimad eelised on menetluste lihtsustamine, ühtne EL
raamistik ja digitaliseerimine. Suurimad riskid on Euroopa eelistuse mehhanismid,
kohustuslikum kvaliteedipõhine hindamine ning väga ulatuslikud uued digi-, andme- ja
julgeolekukohustused.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
Kriitilise taristu hanked. Näiteks PPA-s on juba kohapeal käinud Enefit AS, kes on soovinud abi
riigihangete korraldamisel ja nende puhul saab öelda, et tegemist on Eesti Vabariigi seisukohalt
kriitilise taristuga. Kindlasti on see uus tingimus, millega tuleb meil arvestada kriitiliste taristute
juures. See eeldab muidugi, et enne on hankija määratlenud kriitilise üksusena näiteks energia,
side, tervishoiuga, transpordiga, toitlustamisega või toiduvarudega seotud asutused jne), siis saab
ka nende taristute juures arvestada või nende hangetega seotud asjad ostmisel arvestada
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.8.
55
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
tarnekindluse ja vastupidavuse nõuetega.
Kõrge riskiga tarnijate välistamine. Hankijad peavad välistama teatud „high-risk supplier“
kategooriasse kuuluvad pakkujad IKT-komponentide hangetes.
Euroopa eelistus. Julgeoleku ja strateegilise autonoomia eesmärgil võimaldatakse eelistada EL
päritolu pakkujaid ja tooteid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Julgeolekunõuded alltöövõtjatele. Julgeolekuriskiga hangete puhul saab hankija nõuda kontrolli
ka alltöövõtjate üle ning nende väljavahetamist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna seisukohast võiks tõstatada küsimused: millal täpselt loetakse
hange „julgeolekuriskiga hankeks“;
kuidas hinnata kolmandate riikide mõju või omandistruktuurist tulenevaid riske;
kui suur on hankija vastutus julgeolekuhindamiste tegemisel;
kuidas vältida olukorda, kus julgeolekunõuded dubleerivad olemasolevaid NIS2, CER (NIS2
digitaalsele turvalisusele ja CER füüsilisele toimepidevusele) või kaitsevaldkonna nõudeid;
kas väiksemate liikmesriikide turul jääb Euroopa eelistuse rakendamisel piisavalt konkurentsi.
Seega kokkuvõttes: klassikalisi sõjalisi kaitsehankeid ettepanek otseselt ei reformi, kuid
julgeoleku- ja vastupidavusnõuded laienevad väga tugevalt tsiviilsektori riigihangetele ning
võivad praktikas mõjutada ka mitmeid kaitse- ja julgeolekuga seotud tarneahelaid ja kriitilise
taristu riigihankeid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Eesti Tööandjate Keskliit Kokkuvõttes hankemenetluste lihtsustamist, regulatsiooni ühtlustamist ja digilahenduste
arendamist toetatakse, kuid muudatuste rakendamisel tuleb vältida täiendavat halduskoormust,
põhjendamatuid tõendamisnõudeid ning valitsussektori kulude ebaproportsionaalset kasvu.
Riigihangete reguleerimisel tuleb seega otsida mõistlikku tasakaalu avalike teenuste kvaliteedi ja
hinnatõusu vahel.
Kuivõrd Euroopa riikide ja hankevaldkondade vajadused võivad olla erinevad, siis ei pea me
mõistlikuks riigihankeid reguleerida määruse tasandil. Leiame, et kirjeldatud eesmärke on
võimalik lahendada ka direktiividega.
Järgnevalt esitame kokkuvõtte laekunud tagasisidest:
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.2.
1. Lihtsam ja ühtsem regulatsioon
Hankemenetluste lihtsustamist ja regulatsiooni ühtlustamist toetatakse. Ettevõtjate jaoks on
oluline, et ühtsem regulatsioon vähendaks tegelikult liikmesriikide ja hankijate erinevatest
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1
56
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
tõlgendustest tulenevat halduskoormust ega piirduks üksnes õigusaktide vormilise
ühtlustamisega.
Ühtsete nõuete kõrval tuleb tagada ka võimalikult ühetaoline ja praktiline rakendamine.
Valdkondlike juhiste ja näidisdokumentide koostamist võib toetada juhul, kui need lihtsustavad
hankijate ja pakkujate tegevust, aitavad vältida vaidlusi ega too kaasa uusi kohustuslikke
menetlusi või tõendamisnõudeid.
Standarditele, sertifikaatidele ja tehnilistele nõuetele vastavuse ning samaväärsuse tõendamine
peab toimuma objektiivsetel ja ühetaolistel alustel. Tõendamisviiside määramisel tuleb säilitada
proportsionaalsus ning võimaldada erinevaid usaldusväärseid tõendeid, vältides ettevõtjate
tarbetut sertifitseerimis- ja testimiskulu.
Ettepanek: Säilitada võimalikult selged ja ühetaolised nõuded ning vältida liikmesriikide ja
hankijate täiendavaid menetlus- või tõendamisnõudeid. Valdkondlikke juhiseid ja metoodikaid
tuleks koostada eelkõige olemasolevate ressursside piires ning koostöös ettevõtjatega, kui nende
kasutamine aitab vähendada halduskoormust ja hankevigu.
2. Suurem paindlikkus hankijatele
Läbirääkimiste laiem kasutamine ja väheoluliste vormiliste puuduste parandamise võimalus
aitaksid täpsustada tehnilisi lahendusi ning vältida pakkumuste põhjendamatut tagasilükkamist.
Samas võivad ebapiisavalt piiritletud läbirääkimised pikendada menetlusi, suurendada
vaidlustuste arvu ning kasvatada nii hankijate kui ka pakkujate kulusid. Seetõttu peavad
läbirääkimiste ulatus, tähtajad ja pakkumuses lubatud parandused olema selgelt määratletud.
Toetada võib funktsionaalsete nõuete ja innovaatiliste lahenduste laiemat kasutamist, kui hankija
kirjeldab soovitud tulemust piisavalt täpselt ning tagab pakkumuste võrreldavuse ja võrdse
kohtlemise. Ilmselt pole mõistlik hankida arendusjärgus innovatsiooni, mis ei garanteeri
tegelikult hangitava toote või teenuse kvaliteeti.
Pikaajalistes lepingutes on sageli põhjendatud objektiivse hinnakorrigeerimise võimalus, kui selle
tingimused, aluseks olevad näitajad ja ulatus määratakse ette kindlaks, näiteks üldkasutatava
avaliku indeksi näol. Hinnakorrigeerimine ei tohi kujuneda kulude automaatseks ülekandmiseks
valitsussektorile ega vähendada pakkuja vastutust pakkumuse realistlikkuse eest.
Ettepanek: Määratleda selgelt läbirääkimiste ulatus ja tähtajad ning pakkumuses lubatud
parandused. Pikaajaliste lepingute hinnakorrigeerimist tuleks võimaldada ainult erandlike ja
objektiivselt tõendatavate muutuste korral ning viisil, mis ei suurenda põhjendamatult
valitsussektori kulusid.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
57
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
3. ELi-ülene digitaalne hanketurg
Hankesüsteemide parem ühendamine, andmete ühekordse esitamise põhimõte ja automaatne
sobivuskontroll aitaksid vähendada ettevõtjate halduskoormust ning lihtsustada piiriülestes
hangetes osalemist.
Hankijad ei peaks nõudma ettevõtjatelt uuesti andmeid, mis on usaldusväärsetest registritest või
teistest avalikest andmekogudest juba kättesaadavad. Samuti tuleb vältida olukorda, kus
digitaliseerimise tulemusena tekivad uued andmete esitamise, vormindamise või süsteemidesse
sisestamise kohustused.
Andmete kasutamisel tuleb tagada ärisaladuse ja konkurentsitundliku teabe kaitse.
Digilahendused peavad olema kasutatavad ka väiksematele ettevõtjatele ega tohi eeldada
ebaproportsionaalseid infotehnoloogilisi investeeringuid.
Ettepanek: Rakendada järjekindlalt andmete ühekordse esitamise põhimõtet ning arendada
hankesüsteemide koostalitlusvõimet ja automaatset sobivuskontrolli. Uusi digilahendusi tuleks
rakendada juhul, kui nende kogumõju vähendab hankijate ja pakkujate töökoormust ning
rakenduskulud on oodatava kasuga põhjendatud.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
4. Kvaliteedi suurem tähtsus
Kvaliteedi ja elutsüklikulu suurem arvestamine võib olla põhjendatud eelkõige selliste toodete ja
teenuste puhul, mille kasutusiga, töökindlus, hooldatavus või teenuse tase mõjutab oluliselt hanke
kogukulu ja kasutusväärtust.
Samas võivad subjektiivsed kvaliteedikriteeriumid vähendada hindamise läbipaistvust ja
etteaimatavust. Sarnaste või sisuliselt võrreldavate pakkumuste väga erinev hindamine suurendab
vaidlustuste ja pakkujate ebavõrdse kohtlemise riski.
Kvaliteedikriteeriumid peavad seetõttu olema objektiivsed, mõõdetavad, kontrollitavad ja hanke
esemega otseselt seotud. Kui nõutav kvaliteet on tehnilistes tingimustes piisavalt tagatud, peab
säilima võimalus valida pakkumus madalaima hinna või madalaima kogukulu alusel.
Pika kasutuseaga toodete puhul võib arvestada näiteks kasutusiga, garantiid, parandatavust,
hoolduskulu, varuosade saadavust, kasutusmugavust ja muid kogukulu mõjutavaid näitajaid.
Selliseid kriteeriume tuleks kasutada ainult siis, kui need on usaldusväärselt hinnatavad ega
muuda hankemenetlust ebaproportsionaalselt keerukaks või kulukaks.
Lõppkasutaja kaasamist hanke ettevalmistamisse võib pidada põhjendatuks, kui see aitab
täpsustada tegelikke kasutusvajadusi ega too kaasa menetluse olulist pikenemist või täiendavat
haldusstruktuuri.
Ettepanek: Mitte kehtestada kõigile hangetele ühesugust kohustuslikku kvaliteedikriteeriumide
Arvestatud
seisukohapunktides 5.4
58
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
miinimumosakaalu. Kvaliteedi osakaal tuleb määrata hanke eseme, eeldatava kasutusea, riskide
ja majandusliku mõju põhjal. Eelistada tuleks objektiivseid ja võimalikult lihtsalt kontrollitavaid
näitajaid.
5. Tugevam toetus strateegilistele eesmärkidele
Keskkonna-, kestlikkus- ja muud strateegilised nõuded peavad olema vajalikud,
proportsionaalsed, objektiivselt kontrollitavad ning seotud konkreetse hanke esemega.
Toidutootmises võivad kvaliteedi, toiteväärtuse, mahetootmise, loomaheaolu ja päritoluga seotud
kriteeriumid aidata väärtustada kvaliteetsemaid tooteid. Pika kasutuseaga toodete puhul võib
arvestada parandatavust, vastupidavust, ringlussevõetavust ja materjalide päritolu.
Sõidukihangetes võib arvestada energia- ja keskkonnatõhusust ning elutsüklikulu. Kaitsehangetes
tuleb arvestada iseseisva kaitsevõime arendamise ja lokaliseerimise vajadusega.
Riigihangete kaudu ei tohiks kehtestada ettevõtjatele uusi üldisi kestlikkusaruandluse kohustusi,
mis lähevad ELi kehtivatest nõuetest kaugemale. Võimaluse korral tuleb aktsepteerida ettevõtja
või tema kontserni olemasolevat aruandlust ja tõendeid.
Ettepanek: Kestlikkusnõuded tuleb siduda hanke esemega ning viia kooskõlla ELi ettevõtlus- ja
kestlikkusaruandluse nõuetega. Täiendavaid andmeid või tõendeid tuleks nõuda ainult
põhjendatud vajaduse korral. Enne uute kohustuslike kriteeriumide kehtestamist tuleb hinnata
nende mõju hankehindadele, konkurentsile, VKEde osalemisele ja valitsussektori kuludele.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
6. Julgeoleku ja tarnekindluse tugevdamine
Julgeoleku-, küberturvalisus- ja tarnekindlusriskide ning iseseisva kaitsevõime ja
varustuskindluse väljaarendamise vajaduse arvestamine on vajalik. Kehtestatavad nõuded peavad
olema riskipõhised, proportsionaalsed ja läbipaistvad ega tohi põhjendamatult piirata konkurentsi
või innovaatiliste lahenduste kasutamist.
Tehnoloogiliste lahenduste puhul võib olla põhjendatud tarkvara, pilveteenuste, ühendatud
seadmete, kaamerate, sensorite ja telemaatikalahenduste turvalisuse hindamine. Füüsiliste toodete
puhul võib arvestada tarneahela stabiilsust, oluliste komponentide või materjalide jälgitavust,
varuosade saadavust ning hooldus- ja garantiiteenuse kättesaadavust.
Nõuete täitmisel tuleb võimaldada samaväärsete turvameetmete ja usaldusväärsete tõendite
kasutamist. Võimaluse korral tuleb tunnustada kehtivate ELi õigusaktide või rahvusvaheliselt
tunnustatud standardite alusel väljastatud sertifikaate. Kaitsehangete puhul tuleb rohkem kasutada
võimalusel tingimusi, mis aitaksid kohalikul kaitsetööstusel suurendada tootmisvõimekust.
Ettepanek: Julgeoleku-, küberturvalisus- ja tarnekindlusnõuded peavad põhinema konkreetse
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
59
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
hanke tegelikel riskidel. Uusi tõendamisnõudeid tuleks kehtestada ainult juhul, kui olemasolevad
sertifikaadid või vastavustõendid ei ole riski hindamiseks piisavad. Nõuete rakendamisel tuleb
hinnata nende mõju konkurentsile, hindadele ja valitsussektori kogukuludele.
7. Euroopa eelistamise põhimõte
Euroopa majandusjulgeoleku tugevdamine, strateegiliste sõltuvuste vähendamine ja Euroopa
tootmisvõimekuse säilitamine on olulised eesmärgid. Samas tuleb arvestada, et ELis tegutsevate
ettevõtjate tarneahelad on rahvusvahelised ning Euroopa turul pakutavad tooted võivad sisaldada
kolmandates riikides valmistatud komponente.
Liiga ranged või ebamäärased päritolunõuded võivad piirata ka Euroopa ettevõtjate osalemist,
vähendada toodete valikut, suurendada hankehindu ning anda põhjendamatu eelise piiratud
arvule tootjatele.
Euroopa tootmisvõimekuse säilitamist võib arvestada objektiivsete kvaliteedi-, kestlikkuse,
tarnekindluse, vastupidavuse, hooldusvõimekuse ja elutsüklikulu kriteeriumide kaudu. Sellised
kriteeriumid ei tohiks olla varjatud päritolunõuded, vaid peavad kirjeldama hankija tegelikku
vajadust ja pakutava lahenduse majanduslikku väärtust.
Kaitsehangetes lokaliseerimise esimene prioriteet peaks olema tagada varustuskindlust
võimalikeks konfliktideks. See ei tohi viia utoopiliste ja ebarealistlike plaanide rahastuseni.
Ettepanek: Euroopa eelistamise meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi kujuneda
põhjendamatuks turulepääsu takistuseks. Enne päritolu või Euroopa tootmisvõimekusega seotud
kohustuslike nõuete kehtestamist tuleb hinnata nende mõju konkurentsile, toodete
kättesaadavusele, hankehindadele, innovatsioonile ja valitsussektori kuludele.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
8. Põhjendamatult madalate pakkumuste kontroll
Põhjendamatult madalate pakkumuste kontrolli tugevdamist toetatakse juhtudel, kus tekib
põhjendatud kahtlus, et pakutud hinnaga ei ole võimalik tagada nõutavat kvaliteeti, garantiid,
teenindust või lepingu nõuetekohast täitmist.
Ettepanek: Säilitada hankijal kohustus küsida selgitusi, kui pakkumuse madal hind tekitab
objektiivselt põhjendatud kahtluse lepingu nõuetekohases täitmises. Kontroll peab olema
riskipõhine ja proportsionaalne; kaaluda võiks ka ehituses kasutatavate protsentuaalsete nivoode
analoogi.
Palume esitatud arvamust arvestada Eesti seisukohtade kujundamisel ja Euroopa Liidu
riigihangete määruse eelnõu edasisel menetlemisel.
Teadmiseks võetud.
Eesti Turismi- ja Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit (ETFL) edastab esmased tähelepanekud, lähtudes eelkõige Osaliselt arvestatud
60
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Reisifirmade Liit (ETFL) avaliku sektori ärireise teenindavate reisiettevõtjate kogemusest.
Arutelud liikmetega veel jätkuvad ning soovime seisukohti täiendavate ettepanekute ja näidetega
täpsustada. Palume võimalusel arvestada meie esmase sisendiga ka pärast määratud
vastamistähtaega.
ETFL toetab teenuse kvaliteedi ja avaliku raha kasutamise pikaajalise tulemuslikkuse suuremat
väärtustamist riigihangetes. Reisibürooteenuste puhul peame oluliseks järgmisi küsimusi.
1. Professionaalse töö tasustamine.
Hinnakonkurents on viinud teenustasu pakkumiseni ka nullmääraga, kuigi hankija eeldab
nõustamist, broneeringute haldamist ja abi reisitõrgete korral. Hankemudel peab võimaldama
seda tööd hinnastada ning pakkumuste võrdlus peab arvestama teenuse kogukulu ja sisulist
kvaliteeti.
seisukohapunktis 5.4.
2. Rahastamiskulu arvestamine.
Kui reisiettevõtja tasub tarnijale enne hankijalt makse laekumist, rahastab ta hankija reisikulusid.
Hanketingimused peaksid võimaldama selle kulu läbipaistvat hinnastamist iga pakkuja iseseisvalt
määratud tasuga. Alternatiiv on hankija ettemaks või otsemakselahendus.
Teadmiseks võetud.
3. Hankija vastutus ostumahtude ja -korralduse eest.
Hankija õigus osta teenuseid väljastpoolt hankelepingut võib vähendada lepingupartneri
tegelikku tellimusmahtu, säilitades samal ajal tema teeninduskohustused.
Eeldatavad mahud peavad olema realistlikud ning lepinguväliste ostude tingimused selged.
Mujalt ostetud teenuste probleemide lahendamist ei tohiks lepingupartnerilt eeldada eraldi
kokkuleppe ja tasuta.
Teadmiseks võetud.
4. Ostukanalite julgeolek ja andmeturvalisus.
Avaliku sektori iseseisvad ostud veebipõhistelt reisivahendusplatvormidelt (OTA-delt) vajavad
riskihinnangut, sealhulgas reisija- ja ametireisiandmete käitlemise osas. Hankija peaks vastutama
ostukanali turvalisuse hindamise eest ka lepinguväliste ostude puhul ning tagama asjakohase
kaitsetaseme.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.5.
Palume neid põhimõtteid Eesti seisukohtade kujundamisel arvestada ning kaaluda
reisibürooteenuste hangete juhise või näidistingimuste koostamist. ETFL on valmis edasistes
aruteludes osalema.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.10.
Eesti Energia AS Eesti Energia toetab regulatsiooni lihtsustamist, digitaliseerimist ja halduskoormuse vähendamist. Arvestatud
61
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Meie hinnangul võiks siiski eelistada senise direktiivipõhise regulatsioonimudeli säilitamist, kuna
see võimaldab liikmesriikidel arvestada oma majandus- ja õiguskeskkonna ning erinevate
sektorite eripäradega.
Praegune määruse eelnõu on suures osas üles ehitatud kehtivate direktiivide regulatsioonile, kuid
sisaldab jätkuvalt üldsõnalisi sätteid, mille praktiline kohaldamine ei ole üheselt selge. Vahetult
kohalduva määruse puhul peaks regulatsioon olema oluliselt selgem, täpsem ja ühetaolisemalt
rakendatav kui praeguses eelnõus.
seisukohapunktides 5.1
ja 5.2.
Oleme aru saanud, et ka määruse kehtestamisel võib liikmesriikidele jääda võimalus reguleerida
siseriiklikult alla rahvusvaheliste piirmäärade jäävaid hankeid. Kui see nii on, tekib küsimus,
millist sisulist lisaväärtust annab direktiivide asendamine määrusega. Kui oluline osa hangetest
jääb jätkuvalt siseriiklikult reguleeritavaks, tundub direktiivipõhine lahendus paindlikum ja
põhjendatum.
Võrgustikusektor peab säilima eraldi
Võrgustikusektori regulatsioon peab ka tulevikus säilima selgelt eristatavana. Võrgustikusektori
hankijaid ei tohiks käsitleda klassikalise sektori hankijate ja kontsessioonidega ühetaoliselt.
Võrgustikusektori hankijad on sageli äriühingud, mis tegutsevad avatud turul, peavad olema
majanduslikult efektiivsed ning teenima omanikule tulu, sealhulgas dividende. Samal ajal
konkureerivad nad ettevõtetega, kellele riigihangete regulatsioon ei kohaldu.
Eesti Energia jaoks on see eelkõige võrdsete konkurentsitingimuste küsimus. Hankijaks
olemisega kaasnevad piirangud hankimise kiiruses, läbirääkimiste paindlikkuses, tarnijate
valikus, otsustusprotsessis, vaidlustusriskis ja äriliselt tundliku teabe konfidentsiaalsuses.
Sõltumata sellest, kui efektiivseks hankemenetlus kujundada, jääb hankereegleid järgiv äriühing
kiiruses ja menetluskulus ebasoodsamasse olukorda võrreldes konkurendiga, kes samu reegleid
järgima ei pea. ELi regulatsioon ei tohiks asetada avatud turul tegutsevat riigi osalusega
äriühingut üksnes tema omandistruktuuri või hankijastaatuse tõttu konkurentidest halvemasse
olukorda.
Erasektori hinnapakkumuse küsimise loogika on tervitatav
Positiivse muudatusena näeme eelnõus erasektori hinnapakkumuse küsimise loogikale sarnaneva
paindlikuma hankemudeli kasutamist, mis võimaldab küsida turult pakkumusi, pidada
pakkujatega sisulisi läbirääkimisi ning kujundada lõplik lahendus koostöös turuosalistega.
Selline lähenemine on eriti vajalik tehniliselt keerukate, innovaatiliste ja kiiresti muutuva turuga
hangete puhul, kus hankija ei pruugi menetluse alguses olla võimeline lõplikku lahendust
ammendavalt kirjeldama.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.2, 5.5, 5.8 ja 5.10.
62
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Kui otsustatakse määrust mitte kehtestada ja jätkata direktiivipõhise regulatsiooniga, soovitame
kaaluda paindliku hinnapakkumuse küsimise põhise hankemudeli lisamist ka direktiivi. See
aitaks muuta hankimise kiiremaks ja turupõhisemaks, säilitades samal ajal konkurentsi,
läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise.
Konkurentsile avatud tegevuste vabastamine
Oluline on säilitada ja lihtsustada võimalust vabastada hankekohustusest tegevused, mis
toimuvad reaalselt avatud ja konkurentsipõhisel turul.
Uue määruse artiklites 19–20 ette nähtud vabastamise protsess peaks olema võimalikult lihtne.
Kui tegevus toimub avatud turul, turulepääs on vaba ja tegelik konkurents on olemas, peaks
sellest piisama hankekohustusest vabastamise alusena.
Täiendavad põhjendused ja menetluslikud nõuded olukorras, kus toimiva konkurentsi olemasolu
on juba tuvastatud, tekitavad halduskoormust ega anna sisulist lisaväärtust.
Eesti Energia eesmärk on saada hankekohustusest võimalikult ulatuslik vabastus nendele
kontserni tegevustele, mille puhul on tagatud vaba turulepääs ja tegelik konkurents. Sama
põhimõte sisaldub praegu RHS §-s 154.
Kontsernisisesed sisetehingud
Samuti võiks regulatsioon võimaldada kontsernisiseste ressursside paindlikumat kasutamist
olukorras, kus kontserni kuuluv ettevõte suudab täita valdava osa tellimusest, kuid
terviklahenduse valmimiseks on vaja osta piiratud mahus täiendavaid töid, asju või teenuseid
väljastpoolt kontserni.
Näiteks võib kontserni ettevõte olla võimeline projekteerima, tarnima ja paigaldama elektriautode
laadimislahenduse, kuid vajada terviklahenduse lõpetamiseks väliselt ettevõtjalt üksnes
asfalteerimistööd. Kui kontsernisiseselt on võimalik täita näiteks vähemalt 80-90%
terviklahendusest ja väljast ostetav osa moodustab üksnes toetava või lahutamatult seotud
kõrvalosa, ei peaks selle piiratud osa ostmiseks olema vajalik eraldi hankemenetluse
korraldamine.
Selline erand peaks olema selgelt piiritletud ning kohalduma juhul, kui väljast ostetav osa on
kontsernisisese tehingu põhiesemega otseselt seotud ja vajalik terviklahenduse valmimiseks.
Erandit ei tohiks kasutada eesmärgiga anda olulise mahuga iseseisvaid töid või teenuseid
hankemenetluseta kolmandatele isikutele. Kaaluda ka riigile kuuluvate äriühingute vahel
sisetehingute lubamist.
Elutähtsa teenuse osutajatele suurem paindlikkus
Sõltumata sellest, kas ELi hankeregulatsioon jääb direktiivipõhiseks või viiakse üle määruse
63
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
vormi, tuleks elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) luua paindlikum hankerežiim.
ETO puhul peab esmane eesmärk olema elutähtsa teenuse toimepidevuse ja varustuskindluse
tagamine. ETO-del peaks olema suurem paindlikkus hankemenetluse liigi valikul ja
läbirääkimiste pidamisel ning võimalus teha kiireloomulisi ja toimepidevuse tagamiseks
vajalikke oste paindlikumalt.
Samuti peaks ETO-l olema võimalik sõlmida sama asja või teenuse kohta paralleelselt
hankelepinguid mitme tarnijaga, kui see on vajalik varustuskindluse tagamiseks, ühest tarnijast
sõltuvuse vähendamiseks või tarneriski hajutamiseks.
Dünaamilise hankesüsteemi säilitamine
Me ei pea põhjendatuks dünaamilise hankesüsteemi (DHS) kaotamist sellisel kujul, nagu see
praegu toimib. DHS on paindlik lahendus korduvate ostude tegemiseks ning võimaldab uutel
kvalifitseeruvatel pakkujatel süsteemiga liituda kogu selle kehtivusaja jooksul.
DHS-i kaotamise asemel tuleks olemasolev lahendus säilitada ja vajaduse korral seda lihtsustada.
Eriti võrgustikusektoris ja ETO-de puhul on oluline säilitada hankevahendid, mis võimaldavad
korduvate vajaduste puhul kiiresti konkurentsi tekitada, hoida tarnijate ringi avatuna ning vältida
iga ostuvajaduse puhul uue tervikliku hankemenetluse alustamist.
Raamlepingute pikkus
Võrgustikusektori puhul tuleks säilitada võimalus sõlmida raamlepinguid kuni kaheksaks aastaks.
Võrgustikusektori investeeringud, pikaajalised hooldusvajadused, seadmete elutsükkel ja
varuosade kättesaadavus erinevad sageli klassikalise sektori tavapärastest ostudest.
Lühem raamlepingu periood võib suurendada korduvate hankemenetluste arvu, halduskoormust
ja tarneriske. Seetõttu soovime võrgustikusektorile erandit, mille kohaselt säiliks raamlepingute
maksimaalse kestusena kaheksa aastat, välja arvatud juhul, kui pikem kestus on raamlepingu eset
arvestades objektiivselt põhjendatud.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.8
Digitaliseerimine ja „once only“ põhimõte
Näeme eelnõus ette nähtud digitaliseerimises olulist positiivset muutust. „Once only“ ehk
andmete ühekordse esitamise põhimõte on õige suund, sest ettevõtjatelt ei peaks korduvalt
küsima andmeid, mis on avaliku sektori süsteemides juba olemas.
Samas on liikmesriikide digitaliseerituse tase väga erinev. Üleminek ühtsele digitaalsele
andmevahetusele võib olla kulukas ja aeganõudev eriti riikides, kus hanke- ja haldusprotsessid
toimivad veel suuremas ulatuses paberil või infosüsteemid ei ole omavahel integreeritud.
Uue lähenemise rakendamine eeldab investeeringuid infosüsteemidesse,
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1 ja
5.10
64
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
andmevahetuslahendustesse, andmekvaliteeti ja töötajate koolitamisse. Seetõttu tuleb arvestada
liikmesriikide erineva lähtepositsiooniga ning näha ette piisav üleminekuaeg.
säilitada võrgustikusektori selge eristaatus;
tagada avatud turul tegutsevatele võrgustikusektori äriühingutele võimalikult võrdsed
konkurentsitingimused;
säilitada määruses kavandatud paindlik hinnapakkumuse küsimise loogika või määrusest
loobumisel lisada vastav võimalus direktiivi;
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.2.
lihtsustada konkurentsile avatud tegevuste hankekohustusest vabastamist; võimaldada piiratud
ulatuses kontsernivälise kõrvalosa ostmist ilma eraldi hankemenetluseta, kui valdav osa
terviklahendusest täidetakse kontsernisiseselt;
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.3. ja 5.11.
luua ETO-dele paindlikum hankerežiim ning võimaldada sama asja või teenuse puhul kasutada
paralleelselt mitut tarnijat;
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.5.
säilitada DHS ja keskenduda selle lihtsustamisele, mitte kaotamisele; säilitada võrgustikusektori
raamlepingute maksimaalse kestusena kaheksa aastat;
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3.
ja 5.8
toetada „once only“ põhimõtet, arvestades liikmesriikide erineva digitaalse valmisoleku ja
investeeringuvajadusega;
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
hinnata põhjalikult kolmandate riikide ja päritolukontrolliga kaasnevat halduskoormust, vastutust
ja tegelikku mõju;
määruse kasuks otsustamisel muuta regulatsioon oluliselt selgemaks ja täpsemaks ning sätestada
võrgustikusektori erisused sõnaselgelt.
Kavandatav määrus on väga mahukas ning selle potentsiaalne mõju ulatuslik. Sellise õigusakti
sisuline hindamine nõuab põhjalikku õiguslikku, majanduslikku ja rakenduslikku analüüsi.
Arvamuse esitamiseks antud ajaraamistik on olnud sellise mahuga muudatuse põhjalikuks
läbitöötamiseks piirav.
Seetõttu soovitame anda liikmesriikidele eelnõu analüüsimiseks ja seisukohtade kujundamiseks
täiendavat aega ning korraldada enne regulatsiooni lõplikku kujundamist arutelusid eri
liikmesriikide hankijate, pädevate asutuste ja teiste regulatsioonist otseselt mõjutatud
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.2, 5.5 ja 5.8.
65
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
osapooltega.
Kokkuvõttes ei ole praegune määruse eelnõu meie hinnangul veel piisavalt selge ja
tasakaalustatud, et põhjendada direktiivipõhiselt regulatsioonilt üleminekut ühele vahetult
kohalduvale määrusele. Regulatsiooni vormist olulisem on lõpptulemus: uus raamistik peab
vähendama bürokraatiat, toetama digitaliseerimist ja toimepidevust, arvestama tegeliku
turukonkurentsiga ning mitte kahjustama avatud turul tegutsevate võrgustikusektori ettevõtete
konkurentsivõimet.
Maksu- ja Tolliamet MTA esialgse hinnangu kohaselt ei ole praegu võimalik lõplikult hinnata määruse mõju MTA-le,
kuna eelnõust ei nähtu veel piisava detailsusega kavandatava elektroonilise sobivusteenuse
toimimine, kasutatavad andmed ega liikmesriikide andmevaldajatele tekkivad kohustused. Samas
võib eelnõu puudutada MTA-d nii hankijana kui ka andmete valdajana.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
Andmete valdajana on MTA jaoks oluline selgus selles, milliseid andmeid hakkab tulevikus
sobivusteenus kasutama ning millisel viisil liikmesriigid peavad neid andmeid edastama. Praegu
kasutatakse riigihangete registris MTA andmeid peamiselt maksuvõla puudumise kontrollimiseks
ning vajadusel edastatakse täpsem teave maksuvõlgade kohta. Võimalik on, et eelnõu
rakendamine eeldab andmevahetuse kohandamist või võõrkeelsete andmepäringute ja -vastuste
toetamist.
MTA hinnangul tuleks eelnõu edasises menetluses täpsustada, millised liikmesriigi tasandil
kehtivad sisulised kriteeriumid jäävad riikide pädevusse. Näiteks on ebaselge, kas tulevikus
jäävad liikmesriikide otsustada maksuvõla puudumise tõendi väljastamise tingimused, sealhulgas
ajatatud maksuvõla, arvestusliku intressi või vähese suurusega maksuvõla käsitlemine.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
MTA tähelepanu väärib ka küsimus, kas määrus looks võimaluse võtta hankemenetluses senisest
selgemalt arvesse maksukohustuste täitmisega seotud asjaolusid. Täna on praktikas tõusetunud
küsimus, et esitamata maksudeklaratsioone kasutatakse hankemenetlustes, kuigi direktiivipõhise
regulatsiooni kohaselt ei ole see selgesõnaliselt välistamise alus. MTA hinnangul võiks eelnõu
menetlemisel kaaluda selle küsimuse ühtsemat reguleerimist Euroopa Liidu tasandil.
Teadmiseks võetud.
Lisaks võib eelnõu puudutada andmeid, mida hankemenetluses kasutatakse ettevõtjate
majandusliku ja tehnilise suutlikkuse hindamiseks. MTA vaatest on sellisteks andmeteks eelkõige
maksuvõla puudumise tõendiga seotud andmed, käibedeklaratsioonide (KMD) andmed ning
võimaliku täiendava kasutusena töötamise registri (TÖR) andmed. Samas ei võimalda eelnõu
praegune detailsus hinnata, kas ja millises ulatuses selliste andmete kasutamine tegelikult
Teadmiseks võetud.
66
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kavandatakse.
Hankija rollis ei tuvastanud MTA esialgse analüüsi käigus olulisi probleeme, kuid tähelepanu
vajab küsimus, kas säilivad senised erandid julgeoleku- ja konfidentsiaalsusnõuetega seotud
hangete puhul. MTA kasutab praegu erandeid näiteks kõrgendatud turvanõuetega kaupade ja
teenuste hankimisel. Eelnõu esmasel vaatlusel näivad vastavad erandid säilivat, kuid nende
tegelikku ulatust ja rakendamistingimusi tuleb täiendavalt analüüsida.
Kokkuvõttes ei näe MTA praegu põhimõttelisi vastuväiteid eelnõu eesmärkidele, kuid peab
vajalikuks, et edasise menetluse käigus täpsustataks elektroonilise sobivusteenuse andmemudel,
liikmesriikide andmevaldajatele tekkivad kohustused ning võimalikud arendus- ja
andmevahetusnõuded. Nende küsimuste selgumisel on võimalik hinnata ka võimalikku
halduskoormust, infosüsteemide muutmise vajadust ja kaasnevaid kulusid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Kaitseministeerium Üldjoontes toetab Kaitseministeerium Euroopa Komisjoni riigihangete reformi eesmärki muuta
riigihangete korraldamine lihtsamaks, paindlikumaks ja digitaalsemaks ning vähendada nii
hankijate kui ka ettevõtjate halduskoormust. Positiivseks peame eelkõige menetlusreeglite
lihtsustamist ja läbirääkimiste võimaluste laiendamist, strateegiliste eesmärkide, sealhulgas
julgeoleku ja tarnekindluse selgemat arvestamist, hankelepingute muutmise reeglite
paindlikumaks muutmist ning ELi-ülese digitaalse hankekeskkonna arendamist. Peame siiski
oluliseks, et reformi tulemusena säiliks hankijatele piisav kaalutlusruum ning sellega ei kaasneks
uusi kohustuslikke nõudeid ega täiendavaid põhjendamis-, aruandlus- või avaldamiskohustusi,
mis suurendaksid halduskoormust ilma selge sisulise lisaväärtuseta. Toome välja teemad, mis
Kaitseministeeriumi hinnangul vajavad kõige enam tähelepanu.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.3 ja 5.5.
1. Menetluste lihtsustamine ja läbirääkimiste võimaluse laiendamine Peame positiivseks
hankemenetluste lihtsustamist ja läbirääkimiste võimaluste laiendamist, eelkõige kavandatavat
lahendust, mille kohaselt ei sõltu läbirääkimiste võimalus enam valitud menetlusliigist. See
võimaldab hankijal kujundada menetluse vastavalt konkreetse hanke esemele ja vajadustele ning
vajaduse korral täpsustada pakkujatega pakkumuste sisu või lepingutingimusi. Muudatus aitab
vähendada menetluslikku keerukust ja suurendada hankijate paindlikkust sobiva tulemuse
saavutamisel.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
2. Kvalifitseerimistingimuste proportsionaalsus ja käibenõue Kaitseministeerium peab oluliseks,
et kvalifitseerimistingimused oleksid seotud hankelepingu esemega ning proportsionaalsed
lepingu keerukuse ja riskidega. Kavandatav piirang, mille kohaselt ei tohiks nõutav minimaalne
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
67
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
aastakäive üldjuhul ületada 50% hankelepingu hinnangulisest aastasest maksumusest, võib aga
teatud hangete puhul osutuda liiga piiravaks. Ettevõtja käive ja finantsseisund on olulised
näitajad tema majandusliku ja finantsvõimekuse hindamisel, eriti mahukate, pikaajaliste või suure
täitmisriskiga hankelepingute puhul. Positiivne on, et eelnõu võimaldab põhjendatud juhtudel
kehtestada kõrgema käibenõude ning hinnata ettevõtja majanduslikku ja finantsvõimekust ka
muude asjakohaste näitajate alusel. Peame vajalikuks säilitada hankijale piisav kaalutlusruum
kehtestada lepingu olemusest, maksumusest ja täitmise riskidest lähtuvaid proportsionaalseid
majandusliku ja finantsseisundi nõudeid. Kõrgema käibenõude kehtestamise põhjendamine peaks
olema proportsionaalne hankelepingu olemuse ja riskidega ega tohiks põhjendamatult piirata
hankija võimalust hinnata ettevõtja tegelikku suutlikkust hankelepingut täita.
3. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihangetes osalemise lihtsustamine
Kaitseministeerium toetab eesmärki parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
võimalusi riigihangetes osaleda. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohiks aga kehtestada
hankijatele täiendavaid kohustuslikke nõudeid küsimustes, mille lahendamine sõltub konkreetse
hanke esemest, turuolukorrast ja lepingu täitmise tingimustest. Hangete osadeks jagamise puhul
tuleb arvestada, et osadeks mittejagamise põhjendamise kohustus on kehtivas regulatsioonis juba
olemas. Seetõttu tuleks vältida täiendavaid põhjendamiskohustusi, mis ei anna olemasoleva
regulatsiooniga võrreldes sisulist lisaväärtust. Samuti peaks hankijale jääma võimalus otsustada
ettemaksete tegemise ja maksetingimuste üle, lähtudes konkreetse hankelepingu olemusest ja
vajadustest. VKE-de osalemise soodustamiseks ei tuleks kehtestada täiendavaid kohustuslikke
ettemakse- või maksetingimusi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
4. Kvaliteedikriteeriumide kohustuslik osakaal Kaitseministeerium ei toeta kavandatavat
lahendust, mille kohaselt peaks kvaliteedikriteeriumide osakaal olema üldjuhul vähemalt 30%
ning tööjõumahukate lepingute puhul vähemalt 50%. Hankijad kasutavad kvalitatiivseid
hindamiskriteeriume juba praegu hangetes, kus need on hanke eset ja soovitud tulemust
arvestades vajalikud. Paljudel juhtudel on aga võimalik tagada nõutav kvaliteet tehnilise
kirjelduse, vastavustingimuste ja hankelepingu täitmise tingimustega, mistõttu täiendavate
kvaliteedikriteeriumide kasutamine pakkumuste hindamisel ei pruugi anda sisulist lisaväärtust.
Kuigi eelnõu võimaldab minimaalsest kvaliteedikriteeriumide osakaalust kõrvale kalduda, kui
kvaliteet on tagatud muul viisil, kaasneb sellega täiendav põhjendamiskohustus. See suurendab
hankijate halduskoormust ja võib tekitada täiendavaid vaidlustusi hankija põhjenduste piisavuse
üle. Peame oluliseks, et pakkumuste hindamise kriteeriumide valik ja nende osakaalu määramine
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
68
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
lähtuks konkreetse hanke esemest ning jääks hankija kaalutlusõiguse piiresse. Seetõttu teeme
ettepaneku loobuda kvaliteedikriteeriumide kohustuslikust minimaalsest osakaalust ning säilitada
võimalus hinnata pakkumusi üksnes maksumuse alusel, kui vajalik kvaliteet on tagatud muude
hanketingimustega.
5. Strateegilised eesmärgid, sealhulgas julgeolek ja tarnekindlus Positiivsena näeme, et eelnõus
pööratakse senisest enam tähelepanu keskkonna-, sotsiaalsetele, innovatsiooni-, julgeoleku-,
vastupidavuse ja tarnekindluse eesmärkidele. Kaitseministeeriumi jaoks on eriti oluline
julgeoleku ja tarnekindluse selgem käsitlemine riigihangetes, arvestades vajadust tagada kriitiliste
tarneahelate toimimine ning varustuskindlus ka kriisi- ja sõjaolukorras. Eelnõu näeb teatud
juhtudel ette strateegiliste nõuete kohustusliku rakendamise ning annab Euroopa Komisjonile
õiguse kehtestada delegeeritud õigusaktidega konkreetsetele asjade, teenuste või ehitustööde
kategooriatele kohustuslikke keskkonna-, julgeoleku-, vastupidavuse ja tarnekindluse nõudeid.
Peame oluliseks, et selliste nõuete kehtestamisel säiliks piisav paindlikkus arvestada konkreetse
hanke eset, turuolukorda ning liikmesriikide julgeoleku- ja varustuskindlusvajadusi. Eelkõige
peab hankijale jääma võimalus hinnata konkreetse hankega seotud julgeoleku- ja tarneahelariske
ning valida nende maandamiseks sobivad ja proportsionaalsed meetmed. Seetõttu tuleks vältida
põhjendamatult jäiku kohustuslikke nõudeid, mis piiraksid hankija kaalutlusruumi ega
võimaldaks arvestada hanke eripära ja sellega seotud riske. Euroopa eelistamise põhimõtte
rakendamisel peame oluliseks, et Euroopa tootmisvõime ja strateegilise sõltumatuse tugevdamine
ei tohi põhjendamatult piirata juurdepääsu usaldusväärsete liitlasriikide ja samameelsete
kaitsekoostöö partnerriikide tarnijatele ega kahjustaks kriitiliste kaupade ja teenuste
varustuskindlust. Seetõttu peab säilima võimalus arvestada konkreetse hanke julgeoleku- ja
tarnevajadustega.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
6. Raamlepingute kestus ja raamlepingu alusel sõlmitud lepingute avaldamine
Peame põhjendatuks ühe ja mitme ettevõtjaga sõlmitavate raamlepingute maksimaalse kestuse
eristamist. Täpsustamist vajab aga olukord, kus hankija kavandab mitme ettevõtjaga raamlepingu
sõlmimist, kuid hankemenetluse tulemusena osutub võimalikuks sõlmida raamleping üksnes ühe
ettevõtjaga. Eelnõust peaks üheselt selguma, kas sellisel juhul kohaldub ühe ettevõtjaga
raamlepingu kolmeaastane kestus või võib lähtuda algselt kavandatud mitme ettevõtjaga
raamlepingu viieaastasest kestusest. Õigusselguse tagamine on oluline hangete kavandamiseks ja
võimalike vaidluste vältimiseks. Ühtlasi vajab täpsustamist nõue avaldada iga raamlepingu alusel
sõlmitud lepingu kohta tulemuse kokkuvõte. Kuna raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingute
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
69
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
andmeid esitatakse riigihangete registrisse juba kehtiva regulatsiooni alusel, tuleks vältida
dubleerivaid aruandlus- ja avaldamiskohustusi. Peame oluliseks, et kavandatava kohustuse
täitmiseks oleks võimalik kasutada olemasolevaid registriandmeid ning tagada vajaliku teabe
automaatne avaldamine ilma hankijale täiendavat halduskoormust tekitamata.
7. Hankelepingute muutmine Kavandatav muudatus, millega suurendatakse asjade ja teenuste
hankelepingute väikesemahulise muudatuse piirmäära 10%-lt 15%-le, on Kaitseministeeriumi
hinnangul mõistlik lähenemine. See annab hankijatele lepingu täitmisel suurema paindlikkuse
ning võimaldab paremini arvestada lepingu täitmise käigus ilmnevate vajadustega. Oluline on
siiski, et väikesemahuliste muudatuste tegemisega ei kaasneks ebaproportsionaalset põhjendamis-
ega dokumenteerimiskohustust. Kuna eelnõu seab ka selliste muudatuste lubatavusele
täiendavaid tingimusi, tuleks tagada nende selgus ja ühetaoline tõlgendamine. Peame vajalikuks,
et väikesemahuliste muudatuste tegemine oleks võimalikult lihtne ning nende
dokumenteerimisnõuded proportsionaalsed muudatuse ulatuse ja mõjuga.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
8. ELi-ülene digitaalne hankekeskkond Riigihangete ulatuslikum digitaliseerimine ja
liikmesriikide e-hankesüsteemide koostalitlusvõime parandamine on vajalikud sammud, mis
aitavad lihtsustada ettevõtjate piiriülest hankemenetlustes osalemist ning vähendada andmete ja
dokumentide korduvat esitamist ja töötlemist. Täpsustamist vajab siiski andmete ühekordse
esitamise põhimõtte praktiline rakendamine, arvestades, et kõrvaldamise aluste puudumist tuleb
kontrollida konkreetse menetluse seisuga ning kvalifitseerimistingimused võivad hangete lõikes
erineda. Peame oluliseks, et kavandatavad digitaalsed lahendused võimaldaksid olemasolevate
andmete automatiseeritud kasutamist ja kontrollimist ning vähendaksid nii ettevõtjate kui ka
hankijate halduskoormust. Digitaliseerimisega ei tohiks kaasneda uusi dubleerivaid
andmesisestus-, aruandlus- ega kontrollikohustusi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
9. Kaitse- ja julgeolekuhangete erisuste säilitamine Kaitseministeerium peab oluliseks, et
riigihangete regulatsiooni reformimisel säiliks kaitse- ja julgeolekuhangete eriregulatsiooni selge
kohaldamisala ning oleks tagatud õigusselgus kavandatava määruse ja direktiivi 2009/81/EÜ
kohaldamisel. Uus regulatsioon ei tohi piirata liikmesriikide võimalusi arvestada kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna erivajadustega ega kahjustada riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ette
nähtud erisuste ja erandite kohaldamist.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Kliimaministeerium Algatus pakub lahendust tõsta hangetega seotud sätted suures osas uude horisontaalsesse avalike
hangete määrusesse. Seetõttu muutub keskkonnahoidlike hangete reeglid senisest selgemaks
Arvestatud
seisukohapunktides 5.4
70
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
(artikkel 50 määratleb keskkonnahoidlike hangete olemuse), kuid see ei tee neid kohustuslikuks.
Samuti on tõusnud hanke kvaliteedi osakaal võrreldes varasemaga ning hinna mõju vähenenud.
Seega võib pakutud lahendus suurendada nõudlust teisese toorme, ringlussevõetud materjali
sisalduse ning parandatavate toodete ja korduskasutuslahenduste järele. Samas väheneb võimalus
kujundada omaette reegleid, mille seadmisel ei ole me samas siiani pigem edukad olnud. Nende
muudatuste mõjul võiks tekkida parem keskkonnahoidlike hangete kasutamise praktika võrreldes
senisega. Samuti peab hankijal säilima võimalus otsustada, kas keskkonnakriteerium paigutatakse
tehnilisse kirjeldusse, hindamiskriteeriumisse või lepingu täitmise tingimusse. Saame sellist
lähenemist toetada.
Samuti toetame, et ringmajandus ja ressursitõhusus on paremini määratletud hangetes (artikkel
51). Kuigi nende kasutamine ei muutu kohustuslikuks (välja arvatud artikli 54 alusel kehtestatud
konkreetse tooterühma nõuded), tekib hankijal tekib selge õiguslik alus küsida selle järgimist.
Näiteks uute toodete asemel korduskasutatud IT-seadmeid või mööbli parandamis- ja
tagasivõtuteenust.
ja 5.7.
Saame nõustuda, et ringmajanduse valdkonna hankesätted liiguvad hankemäärusesse, kuna
keskselt on mõistlikum ühiseid hankereegleid seada ja killustuvust valdkondade vahel
vähendada. Samas ei tohi volituse liigutamine lahjendada seatud nõudeid ega nende vastuvõtmise
edasilükkumist. Digitaalse tootepassi kasutus aitab vähendada halduskoormust pakkudes
hangetes tõendamisvahendit.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1 ,
5.7 ja 5.9
Artikkel 52 – energiatõhusus
Toetame energiatõhususe direktiivi (EED) artikli 7 ja lisa IV energiatõhususe hankekohustuste
koondamist uude riigihangete määrusesse. Samas teeme ettepaneku täpsustada artikli 52 lõike 1
üldreeglit nii, et teenustele ja ehitustöödele kohaldataks kohustuslikke energiatõhususe nõudeid
juhul, kui nende hindamiseks ja kontrollimiseks on olemas ühtsed ELi metoodikad, kriteeriumid
või muud tõendamisvahendid. Samuti ei tuleks lisada energiatõhususe esikohale seadmise (EE1)
põhimõttest tulenevaid täiendavaid hankekohustusi enne, kui nende rakendamiseks on olemas
EL-i ülene praktiline ja proportsionaalne metoodika. EE1 põhimõtet käsitleb EED artikkel 3.
Toodete puhul on nõudeid võimalik kontrollida näiteks energiamärgistuse ja ökodisaini kaudu
ning teenuste puhul on artikli 52 lõike 1 punktis c juba ette nähtud nõuded teenuse osutamiseks
ostetavatele uutele toodetele. Teenuse enda või ehitustöö „kõrge energiatõhususe“ hindamiseks ei
ole aga alati üheselt määratud näitajat ega metoodikat.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.7.
71
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Näiteks, teenuste puhul ei ole alati selge, kas hinnata teenuse enda energiakasutust, kasutatavaid
seadmeid või saavutatavat energiasäästu; ehitustööde puhul võib aluseks olla
energiatõhususklass, energiatarbimine või energiasääst. EE1 rakendamine eeldab omakorda
metoodikat alternatiivsete investeerimislahenduste võrdlemiseks.
Täiendavalt tuleks üle vaadata artikli 52 lõike 1 punkt d, mis seob hoonete ostu ja uue
rendilepingu taksonoomia tehniliste sõelumiskriteeriumidega. Hoonete energiatõhususe direktiiv
(EL) 2024/1275 (EPBD) näeb samal ajal ette A–G energiamärgise süsteemi ja riikliku hoonete
energiatõhususe andmebaasi. Võimalusel tuleks hoonete puhul kasutada EPBD alusel
olemasolevaid andmeid ja tõendamisvahendeid ning vältida paralleelse süsteemi loomist. Kui
taksonoomiakriteerium säilib, peab selle täitmine olema olemasolevate andmete alusel lihtsalt
kontrollitav ning ette tuleks näha põhjendatud erand juhuks, kui nõuetele vastavat hoonet
asjaomasel turul ei ole.
Ilma selliste rakendusvahenditeta suureneb hankijate halduskoormus ja õiguslik ebakindlus ning
nõuete ühetaoline kontrollimine ei ole tagatud. Täiendavad kohustuslikud nõuded tuleks
kehtestada koos vajalike ELi tasandi metoodikate ja kontrollivahenditega.
Tulenevalt regionaalsetest eripäradest ja turul kättesaadavast võimalustest võib tekkida praeguse
artikli 52 lõike 1 punkti d kohaldamisel olukord, kus üürileping saab läbi hoones, mis ei ole A-
klassi hoone või mis ei kuulu 15% parima energiatõhususega hoonete hulka. Isegi kui üüripinnal
soovitakse jätkata, võib kehtivas sõnastuses määrus tuua kaasa olukorra, kus tuleb olemasolevast
hoonest välja kolida, sest see ei vasta enam taksonoomia määruse (EL) 2021/2139 Annex I
punktis 7.7. toodud nõuetele. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku, et kui olemasolevas hoones on
kehtiv üürileping ja seda on võimalik pikendada samas hoones kasutatava pinna üürimise
jätkamiseks, siis ei kohaldata Art 52 lg 1 punkti d tingimusi. Seega rakenduksid viidatud nõuded
siis, kui soovitakse kolida uuele üüripinnale.
Taksonoomia määruse Annex I punkti 7.7. kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 ehitatud
hooned vastama jaos 7.1 sätestatud kriteeriumidele, mis on omandamishetkel asjakohased. Selle
kohaselt hoonete puhul, mis on suuremad kui 5 000 m2, peab olema hoone konstruktsioonist
tulenev olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal arvutatud olelusringi iga etapi kohta.
Tulenevalt EPBD direktiivis toodud tingimustest on hoonete olelusringi globaalse soojendamise
potentsiaali hindamine kohustuslik alates 1. jaanuarist 2028. Seega ole võimalik täita tingimust
hoonete osas, mis on ehitatud pärast 31. detsembrit 2020 ja enne 2028. aastat. Ettepanek on jätta
vastav viide välja või täpsustada seost EPBD direktiiviga.
Artikkel 53
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.7
ja 5.1.
72
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Toetame artiklis 53 sätestatud võimalust võtta toidu riigihangetes arvesse toidu kvaliteedi ja
kestlikkusega seotud kaalutlusi, sealhulgas tootmismeetodit, tarneahela korraldust, toiteväärtust,
värskust, hooajalisust ja loomade heaolu. Selline regulatsioon võimaldab kasutada avalikke
toiduhankeid kestliku toidutootmise ja -tarbimise edendamiseks, jättes samal ajal hankijale
võimaluse otsustada konkreetse hanke eset ja turutingimusi arvestades, milliseid kriteeriume on
asjakohane kohaldada.
Peame oluliseks säilitada artiklis 53 nende kriteeriumide vabatahtliku iseloomu ning hankija
kaalutlusruumi. Kriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega, proportsionaalsed,
mittediskrimineerivad ja objektiivselt kontrollitavad ega tohi põhjustada põhjendamatuid
konkurentsipiiranguid.
Peame vajalikuks, et artikli 53 rakendamisel oleks üheselt selge, kuidas võib arvestada
toidutarneahela korralduse, värskuse ja hooajalisusega viisil, mis võimaldab saavutada
regulatsiooni kestlikkuse eesmärke, kuid ei too kaasa ettevõtjate diskrimineerimist nende asukoha
või toidu geograafilise päritolu alusel.
Toetame võimalust, kuid taotleme õigusselgust selle mittediskrimineerivaks rakendamiseks.
Artikkel 54
Toetame üldist põhimõtet, et hangetes saab eelistada ELi päritolu ja vähese süsinikuheitega
tooteid ning toetame põhimõtet, et ehitustoodete keskkonnanõuded oleksid paremini lõimitud
riigihangete raamistikku ning et see aitaks suurendada nõudlust väiksema keskkonnamõjuga
toodete järele. Samas vajab artikkel 54 täpsustamist, et nõuete rakendamine oleks hankijatele,
ettevõtjatele ja liikmesriikidele üheselt arusaadav ning ei tooks kaasa ebaproportsionaalset
haldus- ega kulukoormust.
Eelkõige tuleks vältida olukorda, kus artikli 54 lõike 1 paindlik sõnastus jätab keskkonnanõuete
valiku ja ulatuse liiga suurel määral hankija otsustada. Ilma komisjoni ühtsete ja praktiliste
juhisteta võib see viia väga erineva rakenduspraktikani liikmesriikides ja hangetes, suurendada
vaidlustusriski ning tekitada ettevõtjatele lisakoormust pakkumuste koostamisel. Seetõttu peaks
komisjon võimalikult kiiresti kehtestama selged, proportsionaalsed ja kõigile liikmesriikidele
ühtselt kasutatavad juhised või kriteeriumid, mida oleks võimalik rakendada ka väiksematel
hankijatel.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
Samuti tuleks täpsustada kuluerandi kasutamist. Kui keskkonnanõuete ja Euroopa eelistamise
(art 76d) rakendamine suurendab hanke maksumust ebaproportsionaalselt või vähendab
märgatavalt sama eelarve piires elluviidavate keskkonnaeesmärke toetavate investeeringute
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
73
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
mahtu, peab hankijal olema selge ja põhjendatav võimalus erandit kasutada. Ebaproportsionaalse
kulu mõiste ei tohiks jääda liialt ebamääraseks, sest see suurendab õiguskindlusetust nii hankijate
kui ka pakkujate jaoks. Põhjenduspunkt 34 toob raudtee otse välja sektorina, kus hankeid
võidakse kolmandate riikide pakkujatele sulgeda. Piiratud vahenditega tähendab kallim hange
väiksemat mahtu ehk vähem renoveeritud hooneid, taristuprojektid venivad jms. Siis jääb ka
keskkonnakasu saamata. Ebaproportsionaalse kulu korral on erandid küll olemas (artikli 54 lg 3
b, artikli 76 d), aga see on defineerimata. IAA aruteludest on käinud läbi hinnavahe 25%, aga EP
raportööride ettepanekutest veel oluliselt suuremad numbrid. Võiks täpsustada, et
ebaproportsionaalne kulu on ka see, mis vähendab märgatavalt keskkonnaeesmärke toetavate
investeeringute mahtu.
Eesti jaoks on oluline, et artikkel 54 ei looks ehitustoodete ettevõtjatele põhjendamatut
lisakoormust ega killustaks turgu erinevate hankepõhiste nõuetega. Kui komisjon ei kehtesta
ühtseid nõudeid, võivad tootjad eri hangetes ja eksporditurgudel kokku puutuda erinevate
hindamiskriteeriumide ja tõendamiskoormusega, mis võib vähendada hangetes osalemist ja
konkurentsi. Seetõttu tuleks nt määruse põhjenduspunktides selgitada ettepaneku mõju
ehitustoodete ettevõtjate halduskoormusele, hankes osalemisele ja konkurentsile.
Samuti soovime täpsustust, kas artikkel 54 võib praktikas piirata liikmesriikide võimalust
kasutada ELi miinimumnõuetest ambitsioonikamaid ringmajandus- või keskkonnakriteeriume.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.7.
Lisaks, IAA läbirääkimistel toetab Eesti Euroopa eelistuse küsimustes kitsast volitust ja
olulisemate otsuste tegemist rakendusaktidega. Määruse artikkel 75 annab KOMile laia volituse
delegeeritud aktiga. Eesti seisukoht peaks mõlemas eelnõus olema sama ja ka lõpptulemus peaks
olema ühtne, et sama küsimuse jaoks ei tekiks erinevaid reegleid.
Samuti lisame siia Keskkonnainvesteeringute Keskuse tagasiside algatusele: Võrreldes kehtiva
direktiiviga oleks tervitatav leevendada hankijate vaatest pakkujalt eelneva sarnaste lepingute
täitmise kogemuse nõuet. Praegu ütleb direktiiv, et asjade ja teenuste hankimisel võib nõuda
netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav
maksumus (max 3 aasta kogemust ja max 2 samas mahus täidetud lepingut aastas). See tähendab,
et näiteks tuumajaama hankimisel võib nõuda alustavalt tootjalt, et too oleks enne 2 tuumajaama
rajanud. Või äärmisel juhul 6, kui ta on kauem tegutsenud isik. Aga keeruliste tehnoloogiate
puhul on selline kogemus riskantselt väike. Ka garantii ajaks võib selline ettevõtja, kes on enne 2
lepingut täitnud, likvideeritud olla.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.3,
5.5 ja 5.9.
74
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Leiame, et peaks olema võimalus kogemust piiranguteta kvalitatiivselt nõuda, kuid sealjuures
võiks olla võimalik ka miinimumnõue seada. Praegu on see piiratud RHS § 85 lg 1.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
__. november 2026
Päevakorrapunkt nr …
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu riigihangete määruse eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse riigihankelepingute ja kontsessioonide kohta, millega tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
1370/2007, (EL) 2023/1542, (EL) 2024/1157, (EL) 2024/1252, (EL) 2024/1735, (EL)
2024/1781, (EL) 2024/2847, (EL) 2024/3110 ja (EL) 2025/40 ning direktiive 2008/98/EÜ, (EL)
2019/882, (EL) 2022/2381, (EL) 2023/1791 ja (EL) 2024/1760 (riigihangete määrus;
COM(2026) 590) eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab riigihangete regulatsiooni tegelikku lihtsustamist ja halduskoormuse
vähendamist, lähtudes andmete ühekordse esitamise põhimõttest, piiriülesest
elektroonilisest kontrollist ning registrite koostalitlusvõimest.
1.2. Eesti toetab suurema õigusselguse ja lihtsustamise eesmärgil kolme riigihankedirektiivi
ühendamist üheks õigusaktiks, kuid eelistame jätkata liikmesriigile paindlikuma direktiivi
vormiga mitte komisjoni pakutud otsekohalduvat määrust.
1.3.Eesti toetab hankijate kaalutlusõiguse ja hankelepingute muutmise paindlikkuse
suurendamist, sest see võimaldab paremini arvestada hankija vajadustega ja reageerida
muutuvatele oludele.
1.4. Eesti toetab kvaliteedikriteeriumide kasutamise suurendamise eesmärki koos võimalusega
asjakohastel juhtudel kohustuslike kvaliteedikriteeriumide rakendamisest kõrvale kalduda.
Eesti ei toeta üldiste kohustuslike 30% või 50% kvaliteedikriteeriumide miinimumkaalude
kehtestamist. Kvaliteedikriteeriumide osakaal peab lähtuma hanke esemest, turuolukorrast
ja hankija tegelikust vajadusest.
1.5. Eesti toetab selgeid ja proportsionaalseid julgeoleku-, tarnekindlus- ja päritolumeetmeid,
mis võimaldavad hankijatel põhjendatud strateegilistes sektorites eelistada Euroopa
Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite ettevõtjaid, tooteid ja tarneahelaid.
1.6. Eesti toetab probleemipõhist, etapiviisilist ja paindlikku innovatsioonihangete menetlust
ning turukonsultatsioonide kasutamist, et laiendada võimalike lahenduste ringi, vähendada
innovaatiliste lahenduste hankimise riske ning soodustada nende tegelikku kasutuselevõttu.
1.7. Eesti toetab jätkusuutlikku hankimist, kui nõuded on konkreetse hanke puhul asjakohased
ja proportsionaalsed ning arvestavad turu valmisolekut, konkurentsiolukorda ja sektori
eripära.
1.8. Eesti peab vajalikuks säilitada energia-, transpordi-, vee- ja muude võrgustikusektori ja
kriitilise taristu hangete eripära arvestavad paindlikud hankereeglid.
1.9. Eesti leiab, et olulised turulepääsu, julgeolekut, päritolu, kestlikkust ja hankijate kohustusi
puudutavad küsimused tuleb sätestada riigihangete põhiõigusaktis.
1.10. Eesti peab vajalikuks selgeid üleminekusätteid, piisavat üleminekuaega ja praktilist
rakendustuge. Digitaalseid lahendusi puudutavate nõuete kohaldamiseks peab pärast
vajalike rakendusaktide ja tehniliste nõuete vastuvõtmist jääma vähemalt kaks aastat
ettevalmistusaega.
1.11. Eesti leiab, et alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete andmekogumisnõuded peavad
jääma liikmesriikide pädevusse ning vaja on suurendada paindlikkust, mis võimaldaks
arvesse võtta liikmesriikide erinevaid valitsemismudeleid.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada punktis 1 esitatud seisukohti.
3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid
kaasatud seisukohtade kujundamisse. Riigikantseleil esitada eelnõu ja Eesti seisukohad
Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi
liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee
liikmetele.
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu riigihankelepingute
ja kontsessioonide kohta“
Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Liidu riigihangete reeglite reformi kohta.
Euroopa Komisjon esitas 9. septembril 2026. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu
riigihankelepingute ja kontsessioonide määruse eelnõu (COM(2026) 590), millega asendatakse
senised kolm riigihankedirektiivi ühe vahetult kohaldatava määrusega. Reformi eesmärk on
ajakohastada ja lihtsustada riigihanke-eeskirju, muuta riigihanked strateegiliste investeeringute
vahendiks ning tugevdada Euroopa majandust, julgeolekut ja varustuskindlust.
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
riigihankelepingute ja kontsessioonide kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid
2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1370/2007, (EL)
2023/1542, (EL) 2024/1157, (EL) 2024/1252, (EL) 2024/1735, (EL) 2024/1781, (EL)
2024/2847, (EL) 2024/3110 ja (EL) 2025/40 ning direktiive 2008/98/EÜ, (EL) 2019/882, (EL)
2022/2381, (EL) 2023/1791 ja (EL) 2024/1760 (riigihangete määrus) 1 (edaspidi „määruse
eelnõu“). Eelnõuga asendatakse senised riigihankemenetlusi ja kontsessioonimenetlusi
reguleerivad direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL tervikuna ning muudetakse
mitmeid seonduvaid määrusi ja direktiive. Määruse eelnõu ei reguleeri kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankeid ega asenda direktiivi 2009/81/EÜ, nimetatud direktiivi
läbivaatamine toimub eraldi.
Määrus on vahetult kohaldatav. Selle rakendamine nõuab riigihangete seaduse ja teiste Eesti
õigusaktide muutmist ning pädevate asutuste töökorralduse ja infosüsteemide kohandamist.
Eelnõu kohaselt kohaldatakse määrust kahe aasta möödumisel selle jõustumisest. Euroopa
Komisjon esitas määruse eelnõu 9. septembril 2026. Eelnõu menetletakse seadusandliku
tavamenetluse korras.
Euroopa Liidu Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament
osaleb kaasseadusandjana. Eelnõu arutatakse Euroopa Liidu Nõukogu riigihangete töörühmas.
Esimene arutelu toimus septembris 2026. Järgmised arutelud on kavandatud oktoobrist
detsembrini 2026. Subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on edasi lükkunud kõikide keeleversioonide
kättesaadavaks tegemise tõttu kuni 23. detsembrini 2026.
Määruse eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta poliitiliste suunistega.
Riigihangete reeglite läbivaatamise eesmärk on võimaldada riigihangetes eelistada Euroopa
tooteid, aidates tagada Euroopa Liidu (EL) lisaväärtuse ning kindlustades elutähtsate
1 COM(2026)590
2
tehnoloogiate, toodete ja teenustega varustatuse, ning ajakohastada ja lihtsustada riigihanke-
eeskirju, muutes samal ajal riigihanked strateegiliste investeeringute vahendiks.
Määruse väljatöötamisele eelnes kaks avalikku konsultatsiooni. Esiteks küsis Euroopa
Komisjon tagasisidet 2014. a vastu võetud direktiivide2 rakendamise praktika kohta. Teine
avalik konsultatsioon käsitles ootusi riigihangete reeglite reformile. Teisel avalikul
konsultatsioonil vastas Eesti Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23.01.2026 istungil
toetatud Vabariigi Valitsuse 08.01.2026 istungil heaks kiidetud seisukohtade esitamisega.3
Viimati nimetatud Eesti seisukohtadest on lähtutud käesolevate seisukohtade koostamisel.
Lisaks on seisukohtade kujundamisel arvestatud:
Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–20274,
Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta5,
Eesti seisukohad Euroopa Liidu ringmajanduse õigusakti avaliku konsultatsiooni kohta6,
Eesti seisukohad Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eelnõu kohta7,
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa ettevõtluskukrute loomise
kohta8,
Riigihangete strateegilised põhimõtted, november 2023.9
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigi
osaluspoliitika ja riigihangete osakonna valdkonna juht Estella Põllu ([email protected])
ning sama osakonna nõunikud Laura Sulin ([email protected]) ja Laura Frolov
([email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi halduspoliitika
asekantsler Karin Madisson ([email protected]).
2. Määruse eelnõu sisukokkuvõte
Määrusega taotletavad peamised muudatused võrreldes kehtivate direktiividega:
Lihtsam ja ühtsem regulatsioon: kolm kehtivat riigihankedirektiivi 2014/23/EL, 2014/24/EL
ja 2014/25/EL tunnistatakse kehtetuks ning avaliku sektori, võrgustikusektori ja
kontsessioonide hankereeglid koondatakse ühte vahetult kohaldatavasse õigusakti (Euroopa
Komisjoni eelistus on määrus). Komisjoni eesmärk on vähendada liikmesriikide erinevast
ülevõtmisest tulenevat killustatust, lihtsustada hankijate ja ettevõtjate jaoks reeglite
kohaldamist ning muuta hankemenetlused paindlikumaks. Eelnõuga koondatakse ühtlasi
riigihankeid puudutavaid horisontaalseid nõudeid, mis praegu paiknevad mitmes valdkondlikus
2 Direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL 3 Kättesaadav: Dokumendiregister – Riigikogu 4 Kättesaadav: Eesti Euroopa Liidu poliitika | Riigikantselei 5 Kättesaadav: EL pikaajaline eelarve | Rahandusministeerium 6 Kättesaadav: Dokumendiregister – Riigikogu 7 Kättesaadav: Dokumendiregister – Riigikogu 8 Kättesaadav Dokumendiregister – Riigikogu 9 Kättesaadav https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-
04/Riigihangete%20la%CC%88biviimise%20strateegilised%20po%CC%83himo%CC%83tted_2023.
3
Euroopa Liidu õigusaktis. Komisjoni hinnangul muudab ühe õigusakti kasutamine reeglid
paremini loetavaks ja õiguskindlamaks.
Suurem paindlikkus hankijatele menetlusviisi valikul: hankemenetluse liikide arv väheneb
viielt kolmele, mille eesmärk on vähendada keerukust ja halduskoormust. Seniste
menetlusliikide asemel nähakse peamiste menetlustena ette avatud menetlus ja dünaamiline
menetlus, mida võib kasutada valikukriteeriumidega või ilma ning läbirääkimistega või ilma.
Neid täiendab innovatsioonimenetlus olukordadeks, kus hankija vajab sellise uuendusliku
lahenduse väljatöötamist ja ostmist, mida turul sobival kujul veel ei ole. Avatud menetluses
esitavad ettevõtjad pakkumused menetluse alguses, dünaamilise menetlusega võivad ettevõtjad
aga liituda kogu selle kehtivusaja jooksul ning neid kutsutakse seejärel konkreetsete
hankelepingute puhul huvi väljendama ja pakkumust esitama või läbirääkimistel osalema.
Eelnõu võimaldab läbirääkimisi kõigis menetlustes, nähes samal ajal ette läbipaistvuse ja
võrdse kohtlemise tagatised.
Dünaamilise menetluse eesmärk on luua hankijale kiire ja paindlik vahend korduvate või
menetluse kestel tekkivate vajaduste rahuldamiseks, säilitades samal ajal turu avatuse. Ettevõtja
võib taotleda menetlusega liitumist selle kehtivuse ajal ning menetlus jääb kogu kehtivusaja
jooksul huvitatud ettevõtjatele avatuks. Hankija võib valida, kas kasutada
kvalifitseerimistingimusi ja kas pidada läbirääkimisi.
Ettevõtjate parem juurdepääs riigihangetele: määruse eelnõuga soovitakse lihtsustada
ettevõtjate, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihangetes ning
parandada nende juurdepääsu riigihanketurule. Kvalifitseerimistingimused peavad piirduma
vajalikuga ning olema hankelepingu esemega seotud ja proportsionaalsed. Eelnõuga piiratakse
muu hulgas ettevõtja käibele esitatava nõude ülempiiri ning võimalust nõuda varasemat
kogemust just avaliku sektori hankelepingute täitmisel. Nende muudatuste eesmärk on
vähendada põhjendamatuid turule sisenemise tõkkeid, suurendada konkurentsi ning lihtsustada
ettevõtjate osalemist ka teiste liikmesriikide riigihangetes.
Kvaliteedi suurem tähtsus: parima hinna ja kvaliteedi suhe muutub standardseks
hindamiskriteeriumiks. Kvaliteedi osakaal peab üldjuhul olema vähemalt 30% ning
tööjõumahukates hangetes vähemalt 50%. Kvaliteeti võib hinnata näiteks tehniliste ja
funktsionaalsete omaduste, keskkonna- ja kliimamõju, sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni,
julgeoleku, tarnekindluse, personali kvaliteedi ja järelteeninduse kaudu. Hankija võib ka hinna
fikseerida ning lasta ettevõtjatel konkureerida üksnes kvaliteedi alusel. Eelnõu võimaldab
kohustuslikust kvaliteedikaalust põhjendatud juhul kõrvale kalduda, kui vajalik kvaliteet on
piisavalt tagatud tehniliste nõuete, lepingu täitmise tingimuste või muude vahenditega.
Tugevam toetus strateegilistele eesmärkidele: hankijatele antakse meetmed senisest rohkem
arvestada jätkusuutlikkusega, s.o keskkonna-, sotsiaal-, innovatsiooni-, julgeoleku- ja
vastupanuvõime kaalutlustega. Hankijad peavad riigihanke kavandamisel ja läbiviimisel
senisest enam arvestama keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sotsiaalsete kaalutluste,
innovatsiooni, julgeoleku, vastupanuvõime ja tarnekindlusega. Neid kaalutlusi saab sõltuvalt
4
hanke esemest arvesse võtta tehnilistes kirjeldustes, kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumides
ning hankelepingu täitmise tingimustes. Pakkumuste hindamisel võib kvaliteet hõlmata näiteks
keskkonna- ja kliimamõju, sotsiaalseid kaalutlusi, innovatsiooni, julgeolekut ning
vastupanuvõimet ja tarnekindlust. Eelnõuga soovitakse seega suunata hankijaid arvestama
lisaks vahetule ostuhinnale ka hanke laiema ja pikaajalisema väärtusega.
Julgeoleku ja tarnekindluse tugevdamine: luuakse uued reeglid, mis võimaldavad või
nõuavad julgeoleku-, küberturvalisus- ja tarneahelariskide hindamist ning maandamist, andes
liikmesriikide hankijatele läbivalt kõikides hanke etappides võimaluse julgeolekukaalutlusi
arvesse võtta. Julgeoleku- ja avaliku turvalisuse riske võimaldatakse arvestada ka väljaspool
tavapäraseid kaitse- ja julgeolekuhankeid. Kriitiliste üksuste ja taristuga seotud hangetes tuleb
asjakohasel juhul arvestada tarnekindluse ning majandusliku, füüsilise ja geopoliitilise
vastupanuvõimega. Hankija võib näiteks nõuda tarneahela mitmekesistamist, vähendada
sõltuvust ühest kolmandast riigist või tarnijast, nõuda toimepidevus- ja taasteplaane ning
suurendada tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust.
ELi-ülene digitaalne hanketurg: olulise muudatusena luuakse ELi digitaalne riigihangete
ökosüsteem. Liikmesriikide elektroonilised hankesüsteemid ühendatakse
koostalitlusvõimeliseks võrgustikuks ning kasutusele võetakse ettevõtja digitaalne identiteedi-
ja kvalifitseerimisprofiil ning ühine elektrooniline sobivusteenus. Viimase eesmärk on
võimaldada hankijal saada ajakohast infot ettevõtja, konsortsiumi liikmete ja hankes osalevate
alltöövõtjate sobivuse kohta, kasutades muu hulgas riiklikest andmekogudest pärinevaid
andmeid. Digilahenduste keskne põhimõte on andmete ühekordne esitamine ja taaskasutamine:
ettevõtjalt ei tuleks uuesti nõuda andmeid või tõendeid, mis on hankijale kättesaadavad
usaldusväärsest riiklikust registrist või ELi tasandi teenusest. Riiklike registrite ja e-
hankesüsteemide koostalitlusvõime ning automaatne kontroll peaksid vähendama nii
ettevõtjate tõendamiskoormust kui ka hankijate kontrollikoormust ning lihtsustama ettevõtjate
osalemist teiste liikmesriikide hangetes.
Uute ELi digilahenduste rakendamisel on oluline kasutada võimalikult suures ulatuses
olemasolevaid riiklikke e-hankesüsteeme ja registreid ning vältida paralleelsete või
dubleerivate süsteemide loomist. Sama hanke andmeid ei peaks olema vaja sisestada eraldi
riiklikku ja ELi tasandi süsteemi. Samuti peavad digilahendused olema töökindlad ja turvalised
ning nende kasutamine ei tohiks tekitada hankijatele ja ettevõtjatele uusi ebaproportsionaalseid
andmete esitamise, vormindamise või infosüsteemidesse sisestamise kohustusi.
Euroopa eelistamise põhimõte: kehtestatakse raamistik, mis võimaldab eelistada ELi (ja
teatud teiste riikide) ettevõtjaid ja tooteid kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning piirata
juurdepääsu riikidele, kes ei taga ELi ettevõtjatele õiglast turulepääsu. Selle põhimõtte
riigihangetesse integreerimise eesmärk on tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat ja
elavdada Euroopa majandust. Hankija võib muu hulgas piirata hankes osalemist ELi ja
hõlmatud riikide (kolmandad riigid, kelle ettevõtjad, kaubad, teenused või ehitustööd on
konkreetse hanke puhul hõlmatud ELi rahvusvahelistest lepingutest tulenevate riigihanketuru
5
juurdepääsu kohustustega) ettevõtjatega, lükata tagasi rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata
riikide ettevõtja pakkumuse, nõuda kaupade, teenuste või ehitustööde teatavat ELi või hõlmatud
riikide päritolu või anda sellisele päritolule hindamisel eelise. Komisjon võib liidu strateegiliste
huvide kaitseks võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse Euroopa eelistamise
nõuete kasutamine teatavate kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade, teenuste või ehitustööde
suhtes kohustuslikuks. Euroopa eelistamise süsteem sisaldab samas erandeid. Hankija võib
eelistamisnõuete kohaldamisest loobuda näiteks siis, kui vajalikku toodet või teenust ei ole
võimalik saada ELi või hõlmatud riigi ettevõtjalt ja mõistlik alternatiiv puudub, kui sobivaid
pakkumusi ei ole saadud või kui eelistuse kohaldamine sunniks hankijat ostma
ebaproportsionaalselt suure kuluga. Määrus loob ühtlasi horisontaalse raamistiku Euroopa
eelistamise nõuetele, mida saab kasutada ka teistes valdkondlikes ELi õigusaktides.
Uued andme- ja aruandluskohustused: liikmesriigid peavad looma riiklikud
hankeandmeruumid ning koguma ning edastama Euroopa kesksesse andmeruumi senisest
rohkem andmeid nii üle- kui ka alla rahvusvahelise piirmäära hangete kohta. Komisjoni
ettepaneku järgi peaks see võimaldama terviklikumalt jälgida konkurentsi, piiriülest osalemist,
VKEde ligipääsu, strateegiliste eesmärkide saavutamist ning aususe, vastupanuvõime ja
tarnekindlusega seotud riske. Eelnõu lähtub seejuures põhimõttest, et olemasolevaid andmeid
ei peaks põhjendamatult dubleerima ning olemasolevad riigihangete andmebaasid peaksid
võimaluse korral moodustama riiklike andmeruumide aluse.
Liikmesriigid peavad määrama riikliku koordineeriva asutuse ning looma korralduse määruse
rakendamises osalevate asutuste koostööks. Samuti tuleb toetada riigihangete professionaalsust
ning tagada hankijatele uue raamistiku rakendamiseks vajalik suutlikkus. Riiklike
andmeruumide ja seiresüsteemi kaudu suureneb ühtlasi võimalus jälgida riigihanketuru
toimimist ja tuvastada süsteemseid puudusi.
3. Analüüs EL asja vastavuse kohta pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1 Õiguslik alus
Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 114. ELTL
artikli 114 alusel võib Euroopa Liit võtta meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide
ühtlustamiseks, mille eesmärk on siseturu rajamine ja toimimine. Eelnõu võetakse vastu ELTL
artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse korras.
3.2 Subsidiaarsus
EL lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab Euroopa Liit
valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, meetmeid ainult juhul ja niivõrd, kui
liikmesriigid ei suuda kavandatava meetme eesmärke piisavalt saavutada ning kavandatava
meetme ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada Euroopa Liidu tasandil.
Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidu tasandi meetmed riigihangete valdkonnas vajalikud
siseturu toimimise parandamiseks, piiriüleste hangete hõlbustamiseks ning liikmesriikide
6
erinevatest riigihankereeglitest ja nende kohaldamisest tuleneva killustatuse vähendamiseks.
Eelnõu eesmärk on kehtestada riigihangetele ja kontsessioonidele senisest ühtsem Euroopa
Liidu õigusraamistik.
Eesti hinnangul on Euroopa Liidu tasandi regulatsioon põhjendatud osas, milles sellega
tagatakse siseturu toimimine, piiriülene konkurents ja riigihangete ühised põhimõtted. Eelnõu
edasisel menetlemisel tuleb siiski hinnata, kas kõigi kavandatud küsimuste ühetaoline
reguleerimine Euroopa Liidu tasandil on vajalik. Eelkõige peab liikmesriikidele jääma piisav
otsustus- ja rakendusruum alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete menetlusreeglite,
liikmesriigi valitsemismudelist tuleneva hankijate vahelise koostöö ning riigisiseste
menetluslike ja tehniliste lahenduste kujundamisel.
3.3 Proportsionaalsus
EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei või Euroopa
Liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust
kaugemale.
Komisjon põhjendab määruse vormi vajadusega vähendada riigihangete regulatsiooni
killustatust ning tagada reeglite ühetaolisem kohaldamine liikmesriikides. Ühtsem regulatsioon
võib ühtlasi lihtsustada ettevõtjate piiriülest osalemist.
Eesti toetab riigihangete regulatsiooni lihtsustamist ja suuremat ühtlustamist, kuid leiab, et
kavandatavate meetmete proportsionaalsust tuleb eelnõu edasises menetlemises täiendavalt
hinnata. Eelkõige tuleb hinnata, kas kolme riigihankedirektiivi asendamine vahetult
kohaldatava ja üksikasjaliku määrusega on eesmärkide saavutamiseks vajalik või on samad
eesmärgid saavutatavad ühe suuremat ühtlustamist taotleva direktiiviga, mis jätaks
liikmesriikidele piisava rakendusruumi. Samuti vajavad proportsionaalsuse seisukohast
tähelepanu kohustuslikud kvaliteedikriteeriumide miinimumkaalud, uued andme- ja
aruandluskohustused ning alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete reguleerimine.10, 11
Nõuded peavad olema eesmärgipärased, põhjendatud ja halduskoormust vähendavad ning
võimaldama kasutada olemasolevaid riiklikke süsteeme ja lahendusi.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1 Mõju huvirühmadele
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d): Menetluste lihtsustamine ja
digitaliseerimine vähendavad eeldatavalt halduskoormust ja osalemiskulusid ning parandavad
ettevõtjate, sealhulgas VKE-de ligipääsu riigihangetele. Täiendavad keskkonna- ja sotsiaalsed
nõuded, Euroopa-eelistamise ja jätkusuutlikkuse kriteeriumid ning andmete esitamise nõuded
võivad samas halduskoormust suurendada ja vähendada VKE-de huvi ja võimekust hangetes
osaleda.
10 Rahvusvahelised piirmäärad asjade ja teenuste hankimisel keskvalitsuse asutuste jaoks on 140 000 eurot,
ehitustööde tellimisel kõikidele hankijatele 5,4 milj eurot 11 Rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete osakaal 2025.a hangete arvust oli 20%, maksumusest 80%.
7
Suured ettevõtted ja äriühendused: Innovatsiooni ja kestlikkust toetavatel meetmetel võib
olla positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ja majandusarengule laiemalt, suunates välja
töötama uuenduslikke lahendusi, mida saab turustada laiemalt, kui intellektuaalomandi õiguste
jaotus võimaldab lahenduse väljatöötajal säilitada vajalikud õigused. Sihitud päritolu- ja vähese
süsinikuheitega toodete nõuded võivad suurendada nõudlust Euroopa Liidus toodetud ja
väiksema keskkonnajalajäljega toodete järele, parandada ettevõtjate investeerimiskindlust,
toetada tööstuse dekarboniseerimist ning aidata vähendada strateegilisi sõltuvusi tarneahelas.
Samas sõltub nende meetmete mõju oluliselt sektori ja turu eripärast. Eesti väikese turu ja
geograafilise asukoha tõttu kohustuslikud päritolu- ja muud strateegilised nõuded suurendada
kulusid, piirata konkurentsi ja mõjutada tarneahelaid.
Hankijad ja liikmesriigid: Digitaliseerimine, menetluste lihtsustamine, liikmesriikide
digitaalsete platvormide koostalitusvõimeline töö võivad vähendada pikemas perspektiivis
töökoormust ja kulusid ning suurendada menetluste tõhusust ja läbipaistvust. Täiendavad
keskkonna- ja sotsiaalsed nõuded, innovatsiooni toetavad tingimused ning täiendavate andmete
kogumise ja esitamise nõuded võivad töökoormust suurendada ja hangete korraldamiseks
kuluvat aega pikendada. Samas võivad keskkonna ja energiatõhususe nõuded vähendada
kulusid kogu toote olelusringi jooksul. Keskkonnahoidlike riigihangete laialdasem kasutamine
võib suurendada nõudlust vähese süsinikuheitega, ressursitõhusate, ringlussevõetud materjale
sisaldavate ning parandatavate ja korduskasutatavate toodete järele, toetades seeläbi teisi
poliitikaeesmärke, nt puhta tööstuse arengut, ringmajandust ja kestlike tehnoloogiate turule
jõudmist. Võimaliku negatiivse mõjuna tuleb arvestada hinnatõusu ja konkurentsi vähenemise
riskiga. Julgeolekule ja päritolule suunatud reeglid võivad hankijate kulusid suurendada, kuid
samas vähendavad toimepidevuse riski ning toetavad Euroopa Liidu ja Eesti strateegilist
sõltumatust kolmandatest riikidest. IT-lahenduste puhul tuleb arvestada infosüsteemide
ümbertegemise vajaduse, infoturbe- ja toimepidevusriskide ning pädevate asutuste ülesannete
kasvuga, millega kaasnevad kulud riigieelarvele. Liikmesriikidele pandav hankijate
professionaliseerumise tagamise ja pakkujatele toe pakkumise ning koolitamise ülesanne toob
kaasa riigieelarve kulude ja/või hankijate kulude kasvu. Minimaalsete ülesannetega
kompetentsikeskuse funktsiooni täitva üksuse ülalpidamise hinnanguline kulu on vähemalt
150 000 eurot aastas, mille jaoks on vajalik täiendav rahastus riigieelarvest. IT-süsteemide
ümbertegemise ja riiklike andmeruumide loomise kulud sisaldavad alginvesteeringut ja iga-
aastast ülalpidamist, mida pole praeguses faasis võimalik veel hinnata ja seetõttu ka
riigieelarves planeerida, kuna täpsemad nõuded kehtestatakse teiste õigusaktidega.
Ametiühingud ja kodanikuühiskond: Keskkonna- ja sotsiaalsete nõuete tugevdamine võib
toetada kestlikkuse, töötingimuste ja sotsiaalse kaasatuse eesmärke. Keerukamad nõuded
võivad seejuures suurendada ettevõtjate, eelkõige VKE-de koormust.
Kodanikud: Reform suurendab riigihangete läbipaistvust ning toetab keskkonna-, sotsiaal- ja
innovatsioonieesmärkide saavutamist, kuid mõju kodanikele on kaudne.
8
4.2 Mõju Eesti õigus- ja halduskorraldusele
Ühe vahetult kohaldatava õigusakti kasutamine võib vähendada liikmesriikide
riigihankereeglite erinevusi, soodustada reeglite ühetaolisemat kohaldamist ning lihtsustada
ettevõtjate piiriülest osalemist. Samas vähendab vahetult kohaldatav ja üksikasjalik
regulatsioon liikmesriikide võimalust kohandada menetluslikke ja tehnilisi lahendusi oma
õigussüsteemi, halduskorralduse ja olemasolevate infosüsteemidega. Eestis eeldab uue
raamistiku rakendamine riigisiseste õigusaktide, tööprotsesside ja infosüsteemide kohandamist
ning võib kaasa tuua täiendavaid õigusloome-, IT-arendus- ja rakenduskulusid. Määruse vorm
vähendab ülevõtmisest tulenevaid erinevusi, kuid ühtlasi liikmesriikide võimalust säilitada või
kujundada riigisiseseid lahendusi valdkondades, kus ühetaoline Euroopa Liidu tasandi
regulatsioon ei ole siseturu toimimiseks vältimatult vajalik.
5. Eesti seisukohad
5.1 Eesti toetab riigihangete regulatsiooni tegelikku lihtsustamist ja halduskoormuse
vähendamist, lähtudes andmete ühekordse esitamise põhimõttest, piiriülesest
elektroonilisest kontrollist ning registrite koostalitlusvõimest.
Selgitus: Eesti toetab eelnõus kavandatud digitaliseerimist ja andmete ühekordse esitamise
põhimõtet, kui nende tulemusel väheneb hankijate ja ettevõtjate menetlus-, tõendamis-,
teavitamis- ja aruandluskoormus. Lihtsustamine ei tohiks piirduda õigusakti vormi ja struktuuri
muutmisega ega tuua kaasa seniste kohustuste ülekandmist uutesse infosüsteemidesse või
liikmesriikidele. Ettevõtjalt ei tuleks uuesti nõuda andmeid, mis on hankijale kättesaadavad
usaldusväärsest registrist või Euroopa Liidu ülesest teenusest.
Eesti ei toeta ühe keskse ELi e-hankeplatvormi loomist, mis asendaks toimivad riiklikud e-
hankesüsteemid. Eesti toetab riiklike e-hankesüsteemide ja registrite koostalitlusvõimet ning
turvalist piiriülest andmevahetust, et vajalikke andmeid oleks võimalik liikmesriikide vahel
taaskasutada ilma paralleelsete infosüsteemide ja dubleeriva andmesisestuseta. Samuti ei toeta
Eesti olemasolevaid digilahendusi dubleeriva eraldiseisva Euroopa ettevõtluskukru loomist.
Ettevõtluskukru kasutamine peab jääma liikmesriikide asutustele vabatahtlikuks ka
riigihangetes ning piiriülene andmevahetus peab võimalikult suures ulatuses tuginema
olemasolevatele riiklikele ja Euroopa Liidu digilahendustele, olema suunatud konkreetsetele
kasutusjuhtudele ega tohi kaasa tuua põhjendamatuid täiendavaid arendus- ja
ülalpidamiskulusid.
Regulatsiooni lihtsustamise tulemusel ei tohiks kohustuslikult kogutavate andmete maht
põhjendamatult suureneda. Uute kohustuste kehtestamisel tuleb hinnata nende vajalikkust,
proportsionaalsust ja rakenduskulu ning mõju eelkõige väiksematele hankijatele ja väikestele
ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Peame oluliseks, et põhiõigusaktis oleksid selgelt
reguleeritud andmetöötluse ja andmevahetuse põhialused, sealhulgas andmekoosseis,
juurdepääsuõigused, säilitamistähtajad, vastutus andmete õigsuse eest, andmekaitse ning
automatiseeritud kontrollide ja otsuste vaidlustamise võimalused. Tehniliste nõuete ja
9
andmekoosseisude täpsustamisel tuleb vältida dubleerivat andmekogumist ja põhjendamatu
halduskoormuse tekkimist.
5.2 Eesti toetab suurema õigusselguse ja lihtsustamise eesmärgil kolme
riigihankedirektiivi ühendamist üheks õigusaktiks, kuid eelistame jätkata liikmesriigile
paindlikuma direktiivi vormiga mitte komisjoni pakutud otsekohalduvat määrust.
Selgitus: Määruse vorm võib küll vähendada liikmesriikide regulatsioonide erinevusi ja toetada
reeglite ühetaolisemat kohaldamist, kuid Eesti hinnangul on neid eesmärke võimalik saavutada
ka ühe suuremat ühtlustamist taotleva direktiiviga. Direktiivi vorm võimaldab kehtestada
Euroopa Liidus ühtse õigusraamistiku, säilitades liikmesriikidele piisava rakendusruumi, et
arvestada riigisisese õigussüsteemi, halduskorralduse ja sektorite eripäradega. Liiga
üksikasjalik otsekohalduv määrus võib piirata liikmesriigi ja hankijate paindlikkust, raskendada
reeglite kohandamist muutuvatele turuoludele ning tingida toimivate riigisiseste lahenduste
ümberkujundamise. Kui määruse vorm osutub läbirääkimistel vältimatuks, peaks põhialusakt
olema vahetuks kohaldamiseks piisavalt üksikasjalik, kuid piirduma selgete ühiste põhimõtete
ja miinimumnõuetega ning jätma liikmesriikidele piisava võimaluse valida nende
rakendamiseks sobivad menetluslikud ja tehnilised lahendused.
5.3 Eesti toetab hankijate kaalutlusõiguse ja hankelepingute muutmise paindlikkuse
suurendamist, sest see võimaldab paremini arvestada hankija vajadustega ja reageerida
muutuvatele oludele.
Selgitus: Eesti toetab hankijale suurema kaalutlusruumi andmist menetlusviisi valikul,
sealhulgas võimalust kasutada hanke esemest, turu toimimisest ja lepingu keerukusest lähtudes
paindlikumalt läbirääkimisi, raamlepinguid ja hankelepingute muutmist. Menetluste
ümberkujundamisel soovime säilitada kiiremad ja avatud hankeid toetavad lahendused,
sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi tunnused. Suurem kaalutlusruum lepingute muutmisel
võimaldab paremini hankija tegelike vajadustega arvestada ning pikaajaliste ja keerukate
lepingute täitmisel reageerida ettenägematutele asjaoludele, turuhindade muutustele,
tehnoloogia arengule ja vajaduse täpsustumisele uut hankemenetlust korraldamata, kui lepingu
üldine olemus ei muutu. Eesti peab seejuures oluliseks pakkujate võrdse kohtlemise, otsuste
kontrollitavuse ja oluliste lepingumuudatuste läbipaistvuse tagamist. Eesti toetab seejuures
pakkujate võrdse kohtlemise, otsuste kontrollitavuse ja oluliste lepingumuudatuste
läbipaistvuse tagamist.
Eesti ei toeta hankelepingu muutmisele selliste täiendavate eeltingimuste kehtestamist, mille
kohaselt peab muudatus olema eraldi objektiivselt põhjendatud ja säilitama lepinguliste
kohustuste tasakaalu, kui muudatuse lubatavus on muude määruses sätestatud tingimuste alusel
piisavalt selgelt hinnatav. Eelkõige ei ole selliste täiendavate tingimuste kohaldamine
põhjendatud juhul, kui muutmise võimalus, ulatus ja tingimused olid riigihanke
alusdokumentides ette nähtud ning pakkujatele ettenähtavad. Sellised määratlemata
lisatingimused võivad vähendada õigusselgust ja tekitada vaidlusi selle üle, kas muudatus oli
objektiivselt põhjendatud või muutis lepinguliste kohustuste tasakaalu.
10
Samuti ei toeta Eesti kõikidele hankelepingu muudatustele ühetaolise kohustusliku põhjaliku
eelanalüüsi ja üksikasjaliku kirjaliku põhjendamise nõude kehtestamist. Muudatuse hindamise
ja dokumenteerimise ulatus peab olema proportsionaalne muudatuse väärtuse, sisu ja riskiga.
Vähese mõjuga muudatuse puhul peab piisama lühikesest dokumenteeritud põhjendusest,
samas kui suure maksumuse, olulise konkurentsimõju või kõrgema riskiga muudatus võib
vajada põhjalikumat analüüsi ja vajaduse korral täiendavat kontrolli.
5.4 Eesti toetab kvaliteedikriteeriumide kasutamise suurendamise eesmärki koos
võimalusega asjakohastel juhtudel kohustuslike kvaliteedikriteeriumide rakendamisest
kõrvale kalduda. Eesti ei toeta üldiste kohustuslike 30% või 50% kvaliteedikriteeriumide
miinimumkaalude kehtestamist. Kvaliteedikriteeriumide osakaal peab lähtuma hanke
esemest, turuolukorrast ja hankija tegelikust vajadusest.
Selgitus: Pakkumuste hindamise mudel peab lähtuma hanke esemest, turuolukorrast, lepingu
riskidest ja jätma võimaluse hankijale lähtuda tema tegelikust vajadusest. Kuigi keerukate
IKT-, innovatsiooni- ja intellektuaalsete teenuste puhul võib kvaliteet olla otsustava tähtsusega
ning selle osakaal peab vastama hanke sisule, ei taga ühetaoline kohustuslik
kvaliteedikriteeriumite osakaal iseenesest paremat tulemust hankijale ning võib standardsete
kaupade ja teenuste puhul muuta hindamise kunstlikuks, raskendada pakkumuste võrreldavust
ja suurendada vaidluste riski. Eesti toetab eelnõuga pakutud lähenemist, mis säilitab võimaluse
hinnata standardsete lahenduste puhul pakkumusi üksnes hinna või kulu alusel või kõrvale
kalduda kohustuslikes miinimumosakaaludest, kui vajalik kvaliteeditase on tagatud tehnilise
kirjelduse, kvalifitseerimistingimuste, miinimumnõuete või lepingutingimustega.
Innovatsioonimenetluses on alati väärtuse hindamise raamistiku kui kvaliteedi hindamise
instrumendi kohustuslik rakendamine sobilik, kuna kvalitatiivne hindamine soodustab
innovatsiooni.
5.5 Eesti toetab selgeid ja proportsionaalseid julgeoleku-, tarnekindlus- ja
päritolumeetmeid, mis võimaldavad hankijatel põhjendatud strateegilistes sektorites
eelistada Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite ettevõtjaid, tooteid
ja tarneahelaid.
Selgitus: Eesti toetab eelnõus kavandatud julgeoleku-, tarnekindlus- ja päritolumeetmete
kehtestamist, tingimusel et need on selged ja proportsionaalsed ning võimaldavad hankijatel
põhjendatud strateegilistes sektorites eelistada Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete
partnerite pakkujaid, tooteid ja tarneahelaid. Eesti ei toeta Euroopa eelistamise üldist ja
ühetaolist kohustuslikku rakendamist kõigile riigihangetele, sest see mõjutab ka Eesti
ettevõtjate võimalusi riigihangetes osaleda, kui nende pakutavad tooted või komponendid
pärinevad kolmandatest riikidest. Päritolunõuded võivad suurendada kulusid ja
tõendamiskoormust, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel. Samuti võivad
kolmandad riigid Euroopa eelistamisele vastukaaluks kehtestada Euroopa (sh Eesti) ettevõtetele
turulepääsupiiranguid.
Strateegiliste sektoritena käsitatakse muu hulgas energia, transpordi, tervishoiu, digitaristu, vee,
toidu ja põllumajanduse ning finantsturutaristu valdkondi, kus koondunud või läbipaistmatud
11
tarneahelad võivad tekitada kriitilisi sõltuvusi ja toimepidevuse riski. See ei peaks tähendama
automaatset päritolueelistust kõigis nimetatud sektorite hangetes, vaid riskipõhist hinnangut
konkreetse hanke mõjule julgeolekule, toimepidevusele ja varustuskindlusele.
Hankijal peab olema võimalik hinnata riske, mis tulenevad pakkujast, tootest, tehnoloogiast,
tarnekindluse või julgeoleku seisukohast olulistest komponentidest, alltöövõtjatest, tarkvarast,
hooldusest, andmetöötlusest või kaugjuurdepääsust, ning rakendada hankemenetluses
meetmeid nende riskide maandamiseks. Eesti peab oluliseks, et meetmed aitaksid vältida
sõltuvustest, tarnekatkestustest, lubamatust juurdepääsust teabele ja muudest ohtudest tulenevat
kahjulikku mõju kriitilise taristu ja teenuste toimimisele ning kaupade tarnimisele.
Eesti toetab eelnõus pakutud julgeolekumeetmeid, mis võimaldavad käsitleda ettevõtja
tegelikust omandi-, kontrolli- ja rahastamisstruktuurist ning tehnoloogiast ja tarneahelast
tulenevaid riske sõltumata formaalsest päritolust. Päritoluga seotud meetmete kohaldamine
peab olema võimalik Euroopa Liidu või liikmesriigi julgeoleku, varustuskindluse, kriitilise
taristu või strateegilise autonoomia kaitse vajadusel. Üldjuhul peab nende meetmete
rakendamine jääma hankija otsustada, välja arvatud põhjendatud strateegilised juhud, kus
Euroopa Liidu tasandil nähakse ette kohustuslik eelistamine. Kohustusliku eelistamise korral
peavad olema kokku lepitud selged ja proportsionaalsed erandid.
Eesti peab vajalikuks, et Euroopa eelistamise päritolunõudeid oleks võimalik kohaldada
sihipäraselt eelkõige julgeoleku, tarnekindluse või strateegilise sõltuvuse seisukohast olulistele
kaupadele ja komponentidele.
Eesti peab vajalikuks selgeid ja praktiliselt kontrollitavaid päritolu ja väärtusosa arvutamise
reegleid. Näiteks tuleb selgelt sätestada ettevõtja, kauba, teenuse ja ehitustöö päritolu reeglistik
ning näha igaühe puhul ette üheselt mõistetav ja praktiliselt kontrollitav päritolu määramise
viis. Päritolureeglid peavad hõlmama vajaduse korral ka julgeoleku või tarnekindluse
seisukohast olulisi komponente ja tarneahelat. Julgeoleku või tarnekindluse seisukohast
põhjendatud juhul peab regulatsioon võimaldama selliste kolmanda riigiga seotud Euroopa
ettevõtjate ja toodete osalemist riigihangetes piirata.
Hankijalt ei saa eeldada iseseisvat keerukat geopoliitilist, omandikontrolli- või julgeolekualast
analüüsi. Eesti hinnangul peab olema võimalik riskide hindamisel tugineda pädevate asutuste
hinnangutele, üheselt mõistetavatele kriteeriumidele ja ajakohasele teabele ning otsused peavad
olema põhjendatud ja kontrollitavad. Peame oluliseks, et päritolureeglite rakendamine ei
suurendaks oluliselt hankijate haldus- ega töökoormust. Selleks peaks Euroopa Komisjon
tagama päritolu kindlakstegemiseks vajalikud ühtsed ja kasutajasõbralikud töövahendid ning
hankijatel peab olema võimalik Euroopa Komisjoni pakutavale teabele õiguskindlalt tugineda.
Päritolu kontrollimiseks vajalikud andmed peavad olema hankijale kättesaadavad Euroopa
Komisjoni pakutava keskse lahenduse kaudu ning võimaluse korral automaatselt
kontrollitavad, et päritolu ja omandikontrolli tuvastamisel vältida töö- ja halduskoormuse
12
kasvu, samas tuleb nõuetest kõrvalehoidmise kahtluse korral anda hankijatele võimalus
kontrollida päritolu põhjalikumalt. Juhtudel, millel Euroopa eelistuse kasutamine on
kohustuslik, peab säilima erandi võimalus, et vältida päritolueelistusest tuleneda võivat olulist
konkurentsi vähenemist, tarnepuudust, tehniliselt sobiva lahenduse hankimise võimatust või
ebaproportsionaalset lisakulu.
Euroopa eelistamise nõuded peavad olema erinevates Euroopa Liidu õigusaktides (nt tööstuse
kiirendamise ja innovatsioonimäärus) omavahel kooskõlalised ning lähtuma võimalikult
ühtsetest päritolu määramise, kohaldamise ja erandite põhimõtetest. Riigihangete
üldregulatsiooni ning valdkondlike õigusaktide nõuded ei tohiks tekitada hankijale ega
ettevõtjale paralleelseid või vastuolulisi kohustusi.
5.6 Eesti toetab probleemipõhist, etapiviisilist ja paindlikku innovatsioonihangete
menetlust ning turukonsultatsioonide kasutamist, et laiendada võimalike lahenduste
ringi, vähendada innovaatiliste lahenduste hankimise riske ning soodustada nende
tegelikku kasutuselevõttu.
Selgitus: Eesti toetab eelnõu lähenemist, mille kohaselt on innovatsioonihanke lähtekohaks
hankija vajadus või lahendatav probleem, mitte eelnevalt kindlaks määratud tehniline lahendus,
ning menetlus võimaldab lahendusi etappide kaupa arendada, katsetada ja võrrelda. Samuti
pooldame turukonsultatsioonide paindlikku kasutamist, eeldusel et välditakse konsultatsioonis
osalenud ettevõtjatele põhjendamatu konkurentsieelise tekkimist. Turukonsultatsioonid
võimaldavad hankijal saada ülevaadet olemasolevatest lahendustest, jagada
intellektuaalomandi õigused vastavalt hanke esemele ja edaspidise kasutuse vajadusele,
laiendada osalevate ettevõtjate ringi, mis võib tuua kaasa madalamad kogukulud. Eesti toetab
ka lähenemist, mille kohaselt jääb intellektuaalomand üldjuhul lahenduse loojale, kui hankijale
tagatakse lepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud, piisavad ja majanduslikult mõistlikud
kasutusõigused. Seejuures peame vajalikuks, et innovatsioonihangete edendamisel eelistatakse
kohustuslikele hankemääradele stiimuleid, juhendeid ja osaliste võimekuse arendamist. Teadus-
ja arendustegevusega seotud hangete puhul peame vajalikuks vältida riigihangete
menetlusreeglite dubleerimist Euroopa innovatsioonimääruses ning tagada
innovatsioonimääruse ja riigihangete regulatsiooni kohaldamisalade selge piiritlemine. Kui
teadus- ja arendustegevuse hangete menetlusreeglid koondatakse riigihangete määrusesse, peab
selles säilima teadus- ja arendustegevuse hangete selge ja sisuline regulatsioon. Samuti peab
regulatsioon võimaldama hankijal eduka teadus- ja arendustegevuse tulemusena loodud
lahenduse lihtsustatud viisil kasutusele võtmist ja toetama ka innovatsiooni jõudmist
arendusetapist tegelikku kasutusse.
5.7 Eesti toetab jätkusuutlikku hankimist, kui nõuded on konkreetse hanke puhul
asjakohased ja proportsionaalsed ning arvestavad turu valmisolekut,
konkurentsiolukorda ja sektori eripära.
13
Selgitus: Eesti toetab keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsete eesmärkide arvestamist riigihangetes,
kui nõuded on selgelt sõnastatud, kontrollitavad ja konkreetse hanke puhul asjakohased.
Kohustuslikud nõuded ei tohi põhjendamatult piirata konkurentsi, välistada väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjaid ega muuta hanget tehniliselt või majanduslikult teostamatuks.
Kohustuslike nõuete puhul peame vajalikuks säilitada hankijale piisava kaalutlusruumi, et
arvestada sobivate toodete ja teenuste kättesaadavust, tõendamisvõimalusi, olelusringi kulusid
ning mõju tarnekindlusele. Eesti ei pea põhjendatuks kehtestada riigihangete üldregulatsioonis
kõikidele hangetele ühetaolisi kohustuslikke kestlikkuse nõudeid, kuna need võivad suurendada
hangete keerukust ja halduskoormust ning ei pruugi olla iga hanke eseme või turuolukorra
puhul asjakohased. See ei välista konkreetse sektori või toote eripärast lähtuvate kohustuslike
Euroopa Liidu ja riigisisestest õigusaktidest tulenevaid nõuete kohaldamist.
Näiteks ringmaterjalide kasutamise nõude kehtestamisel teedeehituses tuleb lisaks ringmaterjali
osakaalule arvestada materjali vastupidavust, transpordikaugust, ohutust ja kogukulusid.
Samuti peame vajalikuks põhjendatud erandite võimalust keskkonnanõuetest, kui turul puudub
piisav konkurents või nõude täitmise kulu oleks eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
Nõuete kontrollimisel tuleks võimalikult palju rakendada andmete ühekordse esitamise
põhimõtet vältimaks täiendava tõendamiskoormuse panemist ettevõtjale ja hankijale.
5.8 Eesti peab vajalikuks säilitada energia-, transpordi-, vee- ja muude võrgustikusektori
ja kriitilise taristu hangete eripära arvestavad paindlikud hankereeglid.
Selgitus: Energia-, transpordi-, vee- ja muudes võrgustikusektorites tehakse pikaajalisi ja suure
maksumusega investeeringuid, mille puhul on keskse tähtsusega toimepidevus, varustuskindlus
ja tehniline ühilduvus. Eesti toetab võrgustikusektori hangetes paindlikke menetluslahendusi
ning peab oluliseks, et säiliks võimalus kasutada läbirääkimisi, pikema kestvusega
raamlepinguid, dünaamilist menetlusviisi ning kohandada lepinguid pika rakendusperioodi
jooksul.Näiteks elektrivõrgu komponentide hankimisel tuleb arvestada võrgu ülesehituse,
piiratud tarnijate ringi, pikkade tarneaegade ning varustuskindluse ja tarneahela toimepidevuse
tagamise vajadusega. Elektrivõrgu hangetes on oluline ka varuosade ja tarkvarauuenduste
pikaajaline kättesaadavus ning talitluspidevus.
Peame seetõttu vajalikuks, et päritolu-, keskkonna- ja aruandlusnõuded arvestavad kriitilise
taristu hangete piiratud pakkujate ringi ja tarneahelate keerukust. Uued kohustused ja piirangud
ei tohi muuta vajalikke investeeringuid ebamõistlikult aeglaseks või kulukaks ega vähendada
konkurentsi määral, mis ohustaks teenuste toimepidevust. Avatud konkurentsis toimivates
turusegmentides (näiteks energiatootmises) peaks olema erandi rakendamine võimalik
operatiivsemalt ja väiksema halduskoormusega.
5.9 Eesti leiab, et olulised turulepääsu, julgeolekut, päritolu, kestlikkust ja hankijate
kohustusi puudutavad küsimused tuleb sätestada riigihangete põhiõigusaktis.
Selgitus: Eesti peab oluliseks, et ettevõtjate õigusi, hankijate kohustusi ja turulepääsu tingimusi
oluliselt mõjutavad valikud jääksid tavapärase seadusandliku menetluse raames otsustatavaks
ning oleksid liikmesriikidele ja turuosalistele ette nähtavad. Riigihangete reeglid „kuidas osta“
14
tuleb kehtestada võimalikult suures ulatuses riigihangete läbiviimist reguleerivas õigusaktis,
mitte killustada erinevate valdkondlike õigusaktide vahel (nagu näiteks Euroopa
innovatsioonimäärus, nullnetotööstuse määrus (NZIA), tööstuse kiirendamise määrus (IAA) ja
kestlike toodete ökodisaini määrus (ESPR)). Eesti toetab komisjonile delegeeritud ja
rakendusvolituste kasutamist üksnes tehniliste üksikasjade, standardvormide ning ühetaolise
rakendamise tagamiseks vajalikes küsimustes. Volituste eesmärk, ulatus, sisu ja kestus tuleb
põhialusaktis täpselt piiritleda. Peame vajalikuks, et enne uute rakendusnõuete kehtestamist
hinnatakse nende mõju konkurentsile, halduskoormusele, infosüsteemidele ja turu
valmisolekule ning antakse liikmesriikidele piisav rakendamisaeg. Samuti peab komisjon
tagama hankijatele aegsasti vajalikud praktilised rakendus- ja töövahendid, juhised ning muu
toe uute nõuete ühetaoliseks ja tõhusaks rakendamiseks.
5.10 Eesti peab vajalikuks selgeid üleminekusätteid, piisavat üleminekuaega ja praktilist
rakendustuge. Digitaalseid lahendusi puudutavate nõuete kohaldamiseks peab pärast
vajalike rakendusaktide ja tehniliste nõuete vastuvõtmist jääma vähemalt kaks aastat
ettevalmistusaega.
Selgitus: Uue raamistiku rakendamine eeldab riigisiseste õigusaktide, tööprotsesside, juhendite,
koolituste ja infosüsteemide õigeaegset kohandamist. Peame vajalikuks, et põhiõigusaktis oleks
üheselt kindlaks määratud, milliseid norme kohaldatakse olemasolevatele raamlepingutele ja
dünaamilistele hankesüsteemidele, sõlmitud lepingutele ning nende muutmisele.
Põhiõigusaktis tuleb eraldi sätestada, milliseid nõudeid kohaldatakse enne uute nõuete
kohaldamise algust sõlmitud raamlepingute alusel tehtavatele tellimustele ja minikonkurssidele
ning varem loodud dünaamiliste hankesüsteemide alusel korraldatavatele hangetele. Uued
nõuded ei tohiks üldjuhul mõjutada enne nende kohaldamise algust sõlmitud hankelepingute
täitmist ega nende alusel juba võetud siduvaid kohustusi.
Olulised rakendusaktid, juhendid ja digitaalsete lahenduste tehnilised üksikasjad peavad olema
kättesaadavad piisavalt vara enne uute nõuete kohaldamist. Digitaalseid lahendusi reguleerivad
rakendusaktid peaksid olema vastu võetud vähemalt kaks aastat enne asjaomaste nõuete
kohaldamist, kuna olemasolevate infosüsteemide kohandamine või uute lahenduste
väljatöötamine eeldab piisavat aega arenduste kavandamiseks, vajalike hangete läbiviimiseks,
arendamiseks, testimiseks ja kasutuselevõtuks, samuti vajalike eelarvevahendite
planeerimiseks. Uute digitaalsete kohustuste kohaldamise tähtpäev ei tohiks seetõttu olla seotud
üksnes õigusakti jõustumise või üldise kohaldamiskuupäevaga, vaid peab arvestama nende
rakendamiseks vajalike rakendusaktide ja tehniliste nõuete tegeliku valmimisega.
Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad oma pädevuse piires tagama hankijatele ja
ettevõtjatele õigeaegselt praktilised juhised, koolitused ja rakendustoe, et vältida
rakendamispraktika killustumist ning vähendada üleminekuperioodil vigade ja vaidluste riski.
5.11 Eesti leiab, et alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete andmekogumisnõuded
peavad jääma liikmesriikide pädevusse ning vaja on suurendada paindlikkust, mis
võimaldaks arvesse võtta liikmesriikide erinevaid valitsemismudeleid.
15
Selgitus: Liikmesriigile peab jääma piisav paindlikkus hankijatevahelise koostöö
korraldamiseks, et võimaldada avalike ülesannete tõhusat täitmist, tugitegevuste
konsolideerimist, pädevuste koondamist ja mastaabiefekti saavutamist. Eesti kontekstis on see
oluline mh riigi ja kohalike omavalitsuste vahelises koostöös, et kohalikud omavalitsused
saaksid kasutada riigi loodud lahendusi. Väiksema maksumusega hangete regulatsioon peab
olema lihtne, kiire ja proportsionaalne hanke väärtuse ning piiriülese huvi tegeliku ulatusega.
Eesti ei toeta sellistele hangetele üksikasjalike Euroopa Liidu tasandi menetlus-, avaldamis- ega
andmekohustuste kehtestamist, kui nendega kaasneb ebaproportsionaalne halduskoormus või
need vähendavad väikeste ja kohalike ettevõtjate võimalusi hangetes osaleda. Leiame, et
liikmesriikidele peab jääma õigus kujundada selliste hangete reeglid oma turu,
halduskorralduse, järelevalvesüsteemi ja olemasolevate digilahenduste järgi, järgides Euroopa
Liidu õiguse üldpõhimõtteid ning tagades piisava läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise.
Eesti ei toeta kohustusliku andmekogumise nõude kehtestamist lepingutele alates 10 000 eurost,
kuna sellega kaasnev haldus- ja töökoormus ei ole proportsionaalne väikese maksumusega
hangete puhul. Aruandluskohustuste kehtestamisel tuleb arvestada vajalike süsteemide
väljatöötamise ja käigushoidmise kuludega ning vältida täiendavat kohustuslikku
üleeuroopalist andmekogumist hangete kohta, millel puudub selge piiriülene huvi.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
29. septembri 2026. a kirjaga küsis Rahandusministeerium ministeeriumitelt, Riigikantseleilt ja
huvigruppidelt arvamusi määruse eelnõu kohta. Kaasatud huvigruppide nimekiri on lisas 3.
Ülevaade laekunud arvamustest koos Rahandusministeeriumi kommentaaridega on lisas 4.
7. Jätkutegevuse plaan
Euroopa Komisjon ootab liikmesriikide tagasisidet Euroopa Liidu Nõukogu ja Komisjoni
töögruppides kuni 2026. a lõpuni. Pärast kõigi keeleversioonide kättesaadavaks tegemist 27.
oktoobril 2026 algas liikmesriikide parlamentidele ette nähtud kaheksanädalane
subsidiaarsuskontrolli tähtaeg, mis lõpeb 23. detsembril 2026. Tagasisidet on võimalik Euroopa
Komisjonile anda ka avaliku kaasamise käigus, mis on Euroopa Komisjoni kaasamisportaalis
avatud kuni 23. detsembrini 2026. Rahandusministeerium esitab Eesti seisukohtade põhjal Eesti
märkused ja ettepanekud eelnõu menetlemise käigus. Määruse vastuvõtmine ja jõustumine on
eeldatavad 2027. aasta lõpus. Eelnõu kohaselt hakatakse määrust kohaldama kahe aasta
möödumisel selle jõustumisest, seega algaks määruse kohaldamine eeldatavalt 2029. aasta
lõpus. Eelnõu paneb liikmesriikidele kohustuse reguleerida mitmeid küsimusi siseriikliku
õigusega, mistõttu on määruse rakendamiseks vajalik õigusakt väljatöötada ka Eestis.