| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02237-1 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 16.11.2026 nr 2-6/26-02237-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust energeetika- ja keskkonnaminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu 16 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 60 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde 13 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde üheksal lehel (PDF- ja DOCX-failid) 5. Lisa 3 seletuskirja juurde 50 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]
.
1
EELNÕU
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Tööstusheite seaduse muutmine
Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse eesmärk on saavutada inimeste tervise ja keskkonna kui terviku kaitse
kõrge tase, vältides või pidevalt vähendades saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse,
jäätmete tekkimist, parandades ressursitõhusust ja edendades ringmajandust ning vähendades
süsinikdioksiidi (CO2) heidet.“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevatele käitistele, mis on loetletud
käesoleva seaduse § 1541 lõikes 2.“;
3) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Saastamine, saastatus, heide, heite piirväärtus, keskkonnatoime ja keskkonnatoime
piirväärtus
(1) Saastamine on inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, müra või lõhna
otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua
vähendamist vajava mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja
kultuuripärandile.“;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Keskkonnatoime käesoleva seaduse tähenduses on tarbimistasemetega, materjalide, vee ja
energiaressursside ressursitõhususega, materjalide ja vee korduskasutamisega ning
jäätmetekkega seotud toime.
(6) Keskkonnatoime piirväärtus käesoleva seaduse tähenduses on loas määratud toimeväärtus,
väljendatuna kindlaksmääratud tingimuste kindlate parameetritena, mida ei tohi ületada.“;
5) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kus“ tekstiosaga „tegeletakse sea- või
linnukasvatusega või“;
6) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) 61. peatükis keskkonnaluba.“;
7) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) parim – keskkonna kui terviku kaitse, sealhulgas inimeste tervise ja kliimakaitse kõrge
üldise taseme saavutamiseks kõige mõjusam.“;
8) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Parimat võimalikku tehnikat käsitlevad järeldused (edaspidi PVT-järeldused) on PVT-
viitedokumendi osadest koosnev dokument, milles esitatakse parima võimaliku tehnika ja
kujunemisjärgus tehnika kirjeldus, teave nende rakendatavuse hindamiseks, nendega
saavutatavad heite- ja keskkonnatoime tasemed, nendega seotud seire,
2
keskkonnajuhtimissüsteemi sisu, sealhulgas võrdlusalused, tarbimistasemed ning vajaduse
korral asjaomase tegevuskoha järelhooldusmeetmed.“;
9) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Tööstuse põhjalik ümberkujundamine
Tööstuse põhjalik ümberkujundamine on tegevus, mille käigus tööstusettevõtja rakendab
kujunemisjärgus parimat võimalikku tehnikat ning muudab oluliselt kogu käitise või selle osa
konstruktsiooni või tehnoloogiat või asendab olemasoleva käitise uue käitisega. Selline tegevus
peab võimaldama kasvuhoonegaaside heidet väga oluliselt vähendada kooskõlas
kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja optimeerima kaasnevat keskkonnakasu vähemalt ulatuses,
mis on saavutatav kohaldatavates PVT-järeldustes kindlaksmääratud tehnikaga, arvestades
keskkonnalist ristmõju.“;
10) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „keskkonda“ tekstiosaga „või inimeste
tervist“;
11) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ja inimese“ tekstiosaga „või inimeste“ ning
täiendatakse pärast sõna „tegevuse“ sõnaga „viivitamata“;
12) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikega 3 hõlmamata olukorras, kui loa nõuete püsiv rikkumine
kujutab ohtu inimeste tervisele või avaldab olulist ebasoodsat mõju keskkonnale ning kui
käesoleva seaduse § 155 lõikes 5 osutatud kontrolliaruandes kindlaks tehtud meetmeid nõuete
täitmise taastamiseks ei ole rakendatud, võib Keskkonnaamet peatada käitise, põletusseadme,
jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevuse, kuni tegevus vastab taas loa
tingimustele.“;
13) seaduse 1. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Joogiveevarusid mõjutavast ning piiriülese mõjuga avariist, vahejuhtumist või
nõuete rikkumisest teavitamine
(1) Kui avarii või vahejuhtum mõjutab joogiveevarusid, sealhulgas piiriüleseid varusid, või
kaudse heite korral reoveetaristut, teavitab Keskkonnaamet asjaomaseid joogivee- ja
reoveekäitlejaid meetmetest, mis on võetud inimeste tervisele või keskkonnale kõnealuse avarii
või vahejuhtumi põhjustatava kahju ärahoidmiseks või põhjustatud kahju heastamiseks.
(2) Avarii või vahejuhtumi korral, mis mõjutab oluliselt inimeste tervist või keskkonda teises
liikmesriigis, teavitab Keskkonnaamet viivitamata teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat
asutust, et piirata avarii või vahejuhtumi põhjustatud tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele
ning vältida edasisi võimalikke avariisid või vahejuhtumeid.
(3) Nõuete rikkumise korral, mis võib kaasa tuua vahetu ja olulise ebasoodsa mõju keskkonnale
ja inimese tervisele teises liikmesriigis, teavitab Keskkonnaamet teise Euroopa Liidu
liikmesriigi pädevat asutust.
(4) Nõuete rikkumise korral, mis mõjutab joogiveevarusid, sealhulgas piiriüleseid varusid, või
kaudse heite korral reoveetaristut, teavitab Keskkonnaamet joogivee- ja reoveekäitlejaid ning
kõiki asjaomaseid asutusi, kes vastutavad asjaomaste keskkonnaalaste õigusaktide järgimise
eest, rikkumisest ja meetmetest, mis on võetud inimeste tervisele ja keskkonnale põhjustatava
kahju ärahoidmiseks või põhjustatud kahju heastamiseks.“;
3
14) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktidega 16–18 järgmises sõnastuses:
„16) vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks;
17) akude tootmine;
18) maakide tööstuslikus mahus kaevandamine, sealhulgas kohapeal töötlemine.“;
16) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest
vastutav minister“;
17) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase ning keskkonnatoime tase ja
võrdlusalused
(1) Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase on selline heitetase, mis on võimalik
saavutada tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku
tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna kindla
ajavahemiku keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes.
(2) Parima võimaliku tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase on selline keskkonnatoime
tase, mis on võimalik saavutada tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud
parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel.
(3) Võrdlusalused käesoleva seaduse tähenduses on parima võimaliku tehnikaga saavutatavate
keskkonnatoime tasemete soovituslik vahemik, mida tuleb kasutada tulemuslikkuse võrdluseks
keskkonnajuhtimissüsteemis.“;
18) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Kujunemisjärgus tehnika, kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav heitetase ning
keskkonnatoime tase
(1) Kujunemisjärgus tehnika käesoleva seaduse tähenduses on tööstuslikus tegevusvaldkonnas
kasutatav uudne tehnika, mis kaubanduslikul eesmärgil arendatuna aitaks tagada kas inimeste
tervise ja keskkonna kaitse kõrgema üldise taseme või vähemalt inimeste tervise ja keskkonna
kaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu, kui see on võimalik olemasoleva parima
võimaliku tehnikaga.
(2) Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav heitetase on heitetase, mis on võimalik saavutada
tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud kujunemisjärgus tehnika või
kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna kindla ajavahemiku
keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes.
(3) Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase on käesoleva seaduse
tähenduses rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastel käitamistingimustel
kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni abil, nagu on
kirjeldatud PVT-järeldustes.“;
19) paragrahvi 26 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tõhusalt“ tekstiosaga „ning
edendab taastuvenergia kasutamist ja võimaluse korral tootmist“;
20) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) kasutab materjaliressursse ja vett tõhusalt, sealhulgas neid korduskasutades;“;
4
21) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 28. Kompleksloa taotlus
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 91 lõikes 2, jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 ja veeseaduse § 190 lõikes 1 sätestatule
esitab kompleksloa taotleja järgmised andmed:
1) käitise tegevusvaldkonna ja käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud põhilise
alltegevusvaldkonna nimetus, käitise tööaeg ja ülesseatud tootmisvõimsus;
2) käitises kasutatavate seadmete ja tehnoloogia võrdlus ja vastavus parimale võimalikule
tehnikale ning viide kohaldatavatele PVT-järeldustele või nende puudumisel PVT-
viitedokumentidele;
3) kasutatavate ja toodetavate ainete ja segude, toorme, abimaterjalide, pooltoodete, energia ja
vee maht, säilitamise tingimused ning säästliku kasutamise või taaskasutamise meetmed ning
asjakohaste ressursside seire korraldus;
4) andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa
saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive
91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 033, 4.2.2006, lk 1–17), II lisas loetletud saasteainete ja
muude selliste saasteainete saavutatavate heitetasemete kohta, mida asjaomane käitis
tõenäoliselt olulistes kogustes keskkonda väljutab, ning heite seire korraldus;
5) andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57
kriteeriumidele vastavate ainete ja sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud
ainete käitisest lähtuva heite ning vajaduse korral selle vältimiseks või vähendamiseks
rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta;
6) välisõhus leviva lõhna, müra ja vibratsiooni allikad, tase ja mõju ning nende vältimise või
vähendamise meetmed võimaliku olulise või vähendamist vajava ebasoodsa mõju korral
keskkonnale;
7) pinna- ja põhjavee, pinnase ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmed ning
asjakohased pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire korraldus seoses tegevuskohas
leiduda võivate ohtlike ainetega, võttes arvesse pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise
võimalikkust käitise tegevuskohas;
8) jäätmete teke käitises, jäätmete liigid ja kogused ning jäätmetekke vältimiseks, jäätmete
korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, muuks taaskasutamiseks või
kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed ning seiremeetmed;
9) avariide vältimise ja nende tagajärgede piiramise süsteemi kirjeldus, kui käitaja ei ole
kohustatud sellist teavet lisama käesoleva seaduse § 29 punkti 2 alusel;
10) puhastustöödel, lekete, ajutiste seisakute, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral,
tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muude tavapärasest erinevate
käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed;
11) kompleksloa nõuetest ajutise erandi taotlemise korral erandi taotlemise põhjendused ning
muud erandi andmise otsustamiseks vajalikud andmed ja dokumendid;
12) lisameetmed käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud põhimõtete elluviimiseks.
(2) Kompleksloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu ning taotluse esitamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
22) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) asjakohaste ressursside, nagu energia, vesi ja tooraine, tarbimise ja korduskasutamise seire
nõuded;“;
23) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) heite piirväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas
loetletud saasteainete ja muude selliste saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt
5
olulistes kogustes keskkonda väljutab, või heite piirväärtuste asemel määratavad võrdväärsed
parameetrid või tehnilised meetmed konkreetse tehnika või tehnoloogia kasutamise nõuet
määramata;“;
24) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) pinna- ja põhjavee, pinnase ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmed ning
asjakohased pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire nõuded seoses tegevuskohas leiduda
võivate ohtlike ainetega, võttes arvesse pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise võimalikkust
käitise tegevuskohas;“;
25) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) käitise heite asjakohased seirenõuded, milles määratakse mõõtmismeetodid, -sagedus ja
seireandmete esitamise kord;“;
26) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses:
„20) keskkonnatoime tasemed ning keskkonnatoime piirväärtused käesoleva seaduse § 441
kohaselt;
21) keskkonnatoime piirväärtustele vastavuse hindamise tingimused või viide sellistele
tingimustele;
22) vajaduse korral asjakohased nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning sama määruse XVII lisas sätestatud
piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite vältimiseks või vähendamiseks.“;
27) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui kompleksloas on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud kohustus rakendada
lisaabinõusid, et tagada keskkonna kvaliteedinormatiivi täitmine, hindab loa andja lisaabinõude
mõju asjaomaste saasteainete kontsentratsioonile vastuvõtvas keskkonnas.
(42) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel on kompleksloas kehtestatud lisaabinõud, näeb loa
andja kompleksloas käitajale ette kohustuse korraldada keskkonna kvaliteedinormatiivile
vastavuse hindamiseks nende saasteainete kontsentratsiooni seiret, millele kehtestati rangemad
nõuded juhuks, kui käitisest väljutatavate saasteainete koormusel on keskkonnale mõõdetav
mõju. Seire ja hindamise tulemused esitatakse loa andjale. Kui asjakohane seire on juba tagatud
riikliku seirega, võib kasutada selle tulemusi keskkonna kvaliteedinormatiivile vastavuse
hindamiseks.“;
28) paragrahvi 43 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kasutamine“ tekstiosaga „, sealhulgas eriti
ohtlike ainete kasutamise vähendamine“;
29) paragrahvi 43 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „tehnoloogiauuendused“ tekstiosaga
„, sealhulgas digivahendid,“;
30) paragrahvi 43 punktis 9 asendatakse sõnad „energiakasutuse tõhusus“ tekstiosaga
„ressursitõhususe ja korduskasutamise ning CO2 heite vähendamise võimekus“;
31) paragrahvi 43 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „keskkonnamõju“ tekstiosaga
„, sealhulgas elurikkusele avalduva mõju“;
32) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „teise“ tekstiosaga „, mille juures
arvestatakse ka veevoolu dünaamika muutumist suublates“;
6
33) paragrahvi 44 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „heite piirväärtused“ tekstiosaga „parima
võimaliku tehnika rakendamise abil käitises saavutatavad kõige rangemad heite piirväärtused,
võttes arvesse PVT-ga saavutatavate heitetasemete vahemikku“;
34) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt määratavad heite piirväärtused põhinevad käitaja
hinnangul parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete vahemiku kohta. Hinnangus
analüüsitakse, kas on võimalik järgida parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete
vahemiku rangeimaid väärtusi, ja näidatakse parimaid tulemusi, mida käitis saab PVT-
järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika abil saavutada, võttes arvesse võimalikku
keskkonnalist ristmõju.“;
35) paragrahvi 44 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kompleksloas“ sõnadega
„parima võimaliku tehnikaga saavutatavast heitetasemest“;
36) paragrahvi 44 lõike 7 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „läbivaatamisel“ sõnadega „või
vähemalt iga nelja aasta järel“;
37) paragrahvi 44 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(71) Erandina käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 või § 441 lõikes 1 sätestatust võib loa andja
kriisi korral kirjalikult lubada järgida kompleksloas määratud heite piirväärtustest või
keskkonnatoime piirväärtustest leebemaid heite piirväärtusi või keskkonnatoime piirväärtusi.
Leebemaid heite piirväärtusi või keskkonnatoime piirväärtusi määratakse vaid juhul, kui kriisi
on põhjustanud käitaja ja riigi kontrolli alt väljas olevad erakorralised asjaolud, mis põhjustavad
raskeid häireid või nappust, mis on seotud:
1) energiavarustusega, kui energiavarustuskindluse tagamiseks on ülekaalukas avalik huvi;
2) ressursside, materjalide või seadmetega, mis on käitajale vajalikud avalikes huvides
tegutsemiseks kooskõlas kohaldatavate heite piirväärtustega või keskkonnatoime
piirväärtustega, või
3) oluliste ressursside, materjalide või seadmetega, kui toodang kompenseerib sellist nappust
või selliseid häireid rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel või muudel
ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel.“;
38) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 74–77 järgmises sõnastuses:
„(74) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisel esitab käitaja hinnangu selle kohta, kuidas
erandi tegemine mõjutab asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni vastuvõtvas keskkonnas.
(75) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase erandi kohaldamisel arvestab loa andja põhimõtetega,
mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta
(saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119) II lisas.
(76) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohast erandit ei anta, kui see võib ohustada keskkonna
kvaliteedinormatiivide järgimist.
(77) Kui käesoleva paragrahvi lõike 74 kohasest hinnangust selgub, et erandil on mõõdetav mõju
keskkonnale, tuleb käitajal tagada keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmine ning nende
vastavuse hindamiseks asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni seire.“;
39) paragrahvi 44 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „ja kasutamise“ ning sõna „üheksaks“
asendatakse sõnaga „kolmekümneks“;
7
40) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Erandina käesoleva seaduse § 49 lõikest 3 võib kujunemisjärgus tehnikate kasutamise
korral loa andja kompleksloas kehtestada heite piirväärtused, millega tagatakse, et kuue aasta
jooksul pärast käitise põhitegevusalaga seotud PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist ei
ületa heide tavapärastes käitamistingimustes kujunemisjärgus tehnikaga saavutatavaid
heitetasemeid, mis on sätestatud PVT-järelduses.“;
41) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:
„(11) Kaudsele heitele piirväärtust määrates arvestab loa andja lisaks käitisele kohalduvates
PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavale heitetasemele
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni
juhitavate ohtlike ainete piirväärtustega ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34
alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas
sätestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saastenäitajate piirväärtustega.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul tagab käitaja reoveepuhasti käitajaga
konsulteerides, et kaudne heide ei ohusta käesoleva seaduse kohase reoveepuhasti
kompleksloas või veeseaduse §-s 128 kehtestatud nõuete järgimist ning kõik järgmised nõuded
on täidetud:
1) eraldunud saasteained ei takista reoveepuhasti tööd ega võimet võtta reoveepuhastuse voost
ressursse taaskasutusse;
2) eraldunud saasteained ei kahjusta kogumissüsteemide ja reoveepuhastite töötajate tervist;
3) reoveepuhasti on kavandatud ja varustatud seadmetega, mis vähendavad eralduvaid
saasteaineid;
4) saasteainete üldine saastekoormus ei suurene võrreldes olukorraga, kus asjaomasest käitisest
pärit heitkogused vastaksid käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt otseheitele kehtestatud heite
piirväärtustele, ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt nõutavate rangemate
meetmete kohaldamist.
(13) Loa andja esitab loa andmise otsuses käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaldamise
põhjendused, sealhulgas lõikes 12 nõutavate tingimuste täitmise käitajapoolse hindamise
tulemused.
(14) Käitaja esitab ajakohastatud hinnangu juhul, kui kompleksloa tingimusi tuleks muuta, et
tagada käesoleva paragrahvi lõike 12 punktides 1–4 sätestatud nõuete täitmine.“;
42) seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:
„§ 441. Keskkonnatoime tasemete ning keskkonnatoime piirväärtuste määramine
(1) Kui käitise tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev
otsus, märgib loa andja kompleksloas PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika
rakendamisel keskkonnatoime tasemete vahemiku ning vee kasutusele keskkonnatoime
piirväärtuse, mida ei tohi tavapärastel käitamistingimustel kindlaksmääratud ajavahemikus või
ajavahemikes ületada, võttes arvesse käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 sätestatut.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 määrab loa andja kompleksloas tavapärastel
käitamistingimustel jäätmete ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta soovituslikud
keskkonnatoime tasemed, mis ei ole lõikes 1 osutatud keskkonnatoime tasemete vahemikest
leebemad.
(3) Loa andja võib määrata kompleksloas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga võrreldes
leebemad keskkonnatoime tasemete vahemikud või keskkonnatoime piirväärtused, kui loa
8
andja hinnangul kaasneks parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime taseme
saavutamisega oluline negatiivne keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaline ristmõju, või
oluline majanduslik mõju, mis on seotud käitise eripäraga, mis tuleneb selle:
1) geograafilisest asukohast;
2) kohalikest keskkonnatingimustest;
3) tehnilistest näitajatest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamisel loa andja:
1) esitab kompleksloa andmise otsuses erandi kohaldamise ja määratud nõuete põhjendused;
2) tagab, et leebemate keskkonnatoime tasemete vahemike või keskkonnatoime piirväärtuste
alusel käitamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sealhulgas veevarude ammendumist, ja on
tagatud keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.
(5) Kui käitaja rakendab kooskõlas käitisele kohalduva PVT-järeldusi käsitleva otsusega
kujunemisjärgus tehnikaid, võib loa andja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirväärtuste
asemel määrata kompleksloas soovituslikud keskkonnatoime tasemed.“;
43) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 47. Nõuded käitise seirele
(1) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 9 nimetatud korrapärast seiret tehakse PVT-
järeldustes sätestatud korras, kui see on asjakohane, ning vähemalt üks kord iga nelja aasta järel
põhjavee ja iga üheksa aasta järel pinnase puhul, välja arvatud juhul, kui korrapärane seire
põhineb saastumise ohu süstemaatilisel hindamisel.
(2) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud heite seire nõuded määratakse
kohalduvates PVT-järeldustes sisalduvate seiretingimuste alusel.
(3) Seiret tegevate laborite kvaliteedikontroll peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee
standarditel või kui need ei ole kättesaadavad, siis Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni
standardil, riiklikul või mõnel teisel rahvusvahelisel standardil, mis tagab samaväärse
teadusliku tasemega andmete esitamise.“;
45) seadust täiendatakse §-dega 471 ja-472 järgmises sõnastuses:
„§ 471. Heite piirväärtusele vastavuse hindamise tingimused
(1) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punkti 71 kohase heite piirväärtustele vastavuse hindamise
tingimuste määramisel ei tohi keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemuste
kindlaksmääramiseks tehtud korrektsioon mõõtmistulemustes ületada mõõtmismeetodi
mõõtemääramatust.
(2) Kui käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluv käitis kuulub ka käesoleva seaduse 3. või
4. peatüki kohaldamisalasse ja käesoleva peatüki kohaselt kehtestatud heite piirväärtuste
järgimine on tõendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, loetakse käitis vastavaks ka 3.
või 4. peatükis asjaomastele saasteainetele kehtestatud heite piirväärtustele tavapärastel
käitamistingimustel.
(3) Heite piirväärtusele vastavuse hindamise meetod, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud mõõtmistulemuste korrigeerimine, peab vastama Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud nõuetele.
9
§ 472. Tööstuse põhjalik ümberkujundamine
(1) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaldamist, võib loa andja käitise
tootmise põhjaliku ümberkujundamise korral pikendada käesoleva seaduse § 49 lõike 3 kohase
kompleksloa muutmise korral ette nähtud ajavahemikku käitise tegevuse muudetud nõuetega
vastavusse viimiseks kuni kaheksa aastani järgmistel tingimustel:
1) käitise kompleksluba sisaldab tööstuse põhjaliku ümberkujundamise kirjeldust,
saavutatavaid heitetasemeid ja ressursitõhusust ning rakendamise ajakava ja vahe-eesmärke;
2) käitaja annab loa andjale igal aastal aru tööstuse põhjaliku ümberkujundamise käigus tehtud
edusammudest;
3) käitise ümberkujundamiseks antud aja jooksul tagab käitaja, et sellega ei tekitata olulist
saastust ja saavutatakse keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.
(2) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 41 lõike 4 ja § 58 kohaldamist, võib loa andja
tööstuse põhjaliku ümberkujundamise korral, mis seisneb käitise sulgemises ja selle
asendamises uue käitisega, loobuda loa muutmise kohustusest, kui ümberkujundamine viiakse
lõpule kaheksa aasta jooksul pärast olemasoleva käitise põhitegevusalaga seotud PVT-järeldusi
käsitlevate otsuste avaldamist ning on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) olemasoleva käitise kompleksluba sisaldab sulgemiskava kirjeldust ning selle ajakava ja
vahe-eesmärke;
2) käitaja annab loa andjale igal aastal aru olemasoleva käitise sulgemiskavaga ja selle uue
käitisega asendamisega seotud edusammude kohta;
3) käitise sulgemisele eelneva aja jooksul tagab käitaja, et sulgemine ei tekita olulist saastust ja
saavutatakse keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse.“;
46) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „kvaliteedinormatiiv“ tekstiosaga
„või kui keskkonna seisund nõuab kompleksloa läbivaatamist, et saavutada vastavus Euroopa
Liidu õigusaktidest tulenevates kavades ja programmides sätestatud nõuetele“;
47) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) kui käitaja taotleb käesoleva seaduse reguleerimisalasse kuuluva käitise loa tähtaja
pikendamist.“;
48) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõna „heitetasemetega“ tekstiosaga „heite- ning
keskkonnatoime tasemetega.“;
49) paragrahvi 61 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „asutusele“ sõnadega „enne loa otsuse
tegemist“;
50) paragrahvi 63 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast arvu „6“ tekstiosaga „või 71 või § 441
lõikes 3“;
51) paragrahvi 80 lõike 8 teist lauset täiendatakse pärast sõna „teavitab“ sõnadega
„põhjendamatu viivituseta“;
52) paragrahvi 82 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „rakendamist“ sõnadega
„põhjendamatu viivituseta“;
53) paragrahvi 85 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „on puhastatud sellisel määral, et need ei ole
enne põletamist enam jäätmed ega saa põhjustada heidet, mis on suurem kui maagaasi
10
põletamisel tekkiv heide.“ tekstiosaga „või vedelikud on puhastatud enne põletamist sellisel
määral, et:
1) põletamine põhjustab lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja osakeste puhul väiksemaid
heitkoguseid kui turul leiduvate selliste kõige vähem saastavate kütuste põletamine, mida saaks
käitises põletada;
2) muude heitkoguste kui lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja osakeste puhul ei põhjusta
põletamine suuremaid heitkoguseid, kui tekib jäätmete põletamisel või koospõletamisel.“;
54) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) ning
dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCB) heidet tuleb võimaluste piires vältida või
minimeerida.“;
55) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Seiret teostava labori kvaliteedikontroll peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee
standarditel või kui need ei ole kättesaadavad, Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni
standardil, riiklikul või mõnel teisel rahvusvahelisel standardil, mis tagab samaväärse
teadusliku tasemega andmete esitamise.“;
56) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest õhku eralduvat heidet seiratakse ka muudes kui
tavapärastes käitamistingimustes. Käivitamise ja seiskamise ajal tekkivat heidet, kui jäätmeid
ei põletata, sealhulgas PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde heitkoguseid, hinnatakse
mõõtmiskampaaniate käigus, mis korraldatakse iga kolme aasta järel kavandatud käivitus- või
seiskamistoimingute ajal.“;
57) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Seiret teostava labori kvaliteedikontroll peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee
standarditel või kui need ei ole kättesaadavad, Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni
standardil, riiklikul või mõnel teisel rahvusvahelisel standardil, mis tagab samaväärse
teadusliku tasemega andmete esitamise.“;
58) seadust täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses:
„61. peatükk
Sigade ja kodulindude intensiivkasvatus
1. jagu
Üldsätted
1. jaotis
Kohaldamisala
§ 1541. Kohaldamisala
(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevatele
käitistele, mille käitamiseks on vajalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 kohane
keskkonnaluba ning mille tegevus peab vastama käesoleva seaduse §-s 1542 lõikes 1 nimetatud
käitamisreeglitele.
(2) Käitamisreeglid kohalduvad sea- või linnukasvatusega tegelevatele käitistele, kus
kasvatatavate loomade arv loomühikutes on:
11
1) ainult sigade kasvatamisel 350 loomühikut või rohkem, välja arvatud kasvatus, mis toimub
mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohaselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja
mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 1–92) või kus loomkoormus on väiksem
kui kaks loomühikut hektari kohta, mida kasutatakse üksnes karjatamiseks või loomade
söötmiseks kasutatava söödakultuuri või haljassööda kasvatamiseks, ning loomi kasvatatakse
välitingimustes märkimisväärse osa aastast või hooajaliselt;
2) ainult munakanade kasvatamisel 300 loomühikut või rohkem või ainult muude
kodulinnukategooriate kasvatamisel 280 loomühikut või rohkem;
3) mitmesuguste kodulindude, sealhulgas munakanade kasvatamisel 280 loomühikut või
rohkem, kusjuures loomühikute arvutamiseks kasutatakse munakanade kaalutegurina 0,93;
4) sigade ja kodulindude kasvatamisel mis tahes kombinatsioonis alates 380 loomühikust või
rohkem, välja arvatud seakasvatus, mis toimub mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohaselt
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/848, või kus loomkoormus
on väiksem kui kaks loomühikut hektari kohta, mida kasutatakse üksnes karjatamiseks või
loomade söötmiseks kasutatava söödakultuuri või haljassööda kasvatamiseks, ning kui loomi
kasvatatakse välitingimustes märkimisväärse osa aastast või hooajaliselt.
(3) Käitise loomühikute tase arvutatakse järgmiselt:
1) sigade kasvatamisel kasutatakse järgmisi koefitsiente: suguemised (kehamassiga vähemalt
50 kilogrammi) 0,5; põrsad (kehamassiga 20 kilogrammi või vähem) 0,027; muud sead 0,3;
2) kodulindude kasvatamisel kasutatakse järgmisi koefitsiente: broilerid 0,007; munakanad
0,014; kalkunid 0,03; pardid 0,01; haned 0,02; jaanalinnud 0,35; muud kodulinnud 0,001.
(4) Kui kaks või enam sea- või linnukasvatusega tegelevat käitist asuvad üksteise lähedal ja
nende käitaja on sama või kui käitajad kuuluvad samasse kontserni või on valitseva mõju kaudu
üksteisega seotud, võib loa andja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud künnisvõimsuse
arvutamisel käsitada neid käitisi ühe üksusena.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud võimaluse kohaldamine või kohaldamata jätmine
ei tohi viia käesolevast seadusest tulenevate kohustuste vältimiseni.
2. jaotis
Terminid
§ 1542. Käitamisreeglid
(1) Käitamisreeglid on Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad reeglid,
millega sätestatakse heite piirväärtused, keskkonnatoime piirväärtused, nendega seotud
seirenõuded ning asjakohasel juhul sõnniku maale laotamise tavad, saastuse vältimise ja
leevendamise tavad, söötmise korraldus, sööda ettevalmistus, loomade pidamisviis,
sõnnikukäitlus, sealhulgas kogumine, ladustamine, töötlemine ja maale laotamine, ning surnud
loomade ladustamine.
(2) Kliimaministeeriumi kodulehel tehakse kättesaadavaks kõik uued või ajakohastatud
käitamisreeglid.
§ 1543. Sead ja kodulinnud
(1) Sead on mis tahes vanuses sead, keda peetakse aretuse või nuumamise eesmärgil.
12
(2) Kodulinnud on käesoleva seaduse tähenduses tehistingimustes kasvatatavad või peetavad
linnud liha, toidumunade või muude toodete saamiseks, uluklinnuvarude taastootmiseks või
nimetatud eesmärkidel kasutatavate lindude aretamiseks.
§ 1544. Loomühik
Loomühik on standardne mõõtühik, mis võimaldab eri kategooriatesse kuuluvate
põllumajandusloomade ja -lindude andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada ning mis
arvutatakse käesoleva seaduse § 1541 lõikes 3 loetletud koefitsientide abil.
2. jagu
Käitaja kohustused
§ 1545. Käitaja kohustused
(1) Käitaja teostab heitkoguste ja nendega seotud keskkonnatoime tasemete seiret käesoleva
seaduse §-s 1542 nimetatud käitamisreeglite ja §-s 1546 sätestatud seirenõuete kohaselt.
(2) Käitaja ei tohi ületada käesoleva seaduse §-s 1542 nimetatud käitamisreeglites sätestatud
heite piirväärtusi ega keskkonnatoime piirväärtusi.
(3) Kui käesoleva seaduse §-s 1542 nimetatud käitamisreeglites sätestatud heite piirväärtusi ja
keskkonnatoime piirväärtusi ei järgita, võtab käitaja meetmed, et tagada nõuete täitmine
võimalikult lühikese aja jooksul.
(4) Käitaja tagab, et sõnnikut käideldakse kooskõlas §-s 1542 nimetatud käitamisreeglites
määratud parima võimaliku tehnikaga ja teiste asjakohaste õigusaktidega ning põhjustamata
saastust.
§ 1546. Seirenõuded
(1) Käitaja teostab asjakohast seiret kooskõlas käesoleva seaduse §-s 1542 nimetatud
käitamisreeglitega.
(2) Seireandmed peavad olema saadud võimaluse korral mõõtmismeetoditega või
arvutusmeetoditega, kasutades näiteks heitekoefitsiente. Seireandmete saamiseks kasutatakse
käesoleva seaduse §-s 1542 nimetatud käitamisreeglites sätestatud meetodeid.
(3) Käitaja säilitab ja töötleb kõiki talle kuuluvaid käitamisreeglitele vastavust tõendavaid seire
ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumente ja andmeid vähemalt viis aastat alates
nende tekkimisest.
(4) Heiteseire tulemustele tuginev teave tuleb esitada Keskkonnaameti nõudmisel
keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, mis võimaldab teavet võrrelda käitamisreeglites
sätestatud käitamistingimuste, heite piirväärtuste ja keskkonnatoime piirväärtustega.
(5) Keskkonnaameti nõudmisel teeb käitaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja
teabe viivitamata kättesaadavaks käitamisreeglite täitmise kontrollimiseks. Üldsusele
juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja teabele tagatakse
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 24 kohaselt.
§ 1547. Nõuete täitmise tagamine
13
(1) Kui 61. peatükis sätestatud nõudeid ei täideta, nõuab Keskkonnaamet käitajalt lisaks
käesoleva seaduse § 1545 lõike 3 alusel võetavatele meetmetele lisameetmeid, et nõuete
täitmine viivitamata taastada.
(2) Kui 61. peatükis sätestatud nõuete täitmata jätmine põhjustab õhu-, vee- või
pinnasetingimuste olulise halvenemise või kui see kujutab või võib kujutada märkimisväärset
ohtu inimeste tervisele, peatab Keskkonnaamet käitise tegevuse kuni nõuete täitmise
taastamiseni.“;
59) seadust täiendatakse §-ga 1581 järgmises sõnastuses:
„§ 1581. Käitamisreeglitele vastavuse korrapärane keskkonnaalane kontroll
(1) Keskkonnaamet kontrollib järelevalve korras 61. peatüki kohaldamisalasse jäävates käitistes
käitamisreeglites sätestatud nõuete täitmist ja käitise tegevuse vastavust õigusaktides
kehtestatud nõuetele.
(2) Käitise vastavust käitamisreeglitele kontrollitakse korrapäraselt vähemalt üks kord viie
aasta jooksul.
(3) Kui käitamisreeglitele vastavuse korrapärase kontrolli käigus tuvastatakse käitamisreeglites
sätestatud või õigusaktides kehtestatud nõuete oluline rikkumine, tehakse kuue kuu jooksul
käitamisreeglitele vastavuse korrapärase kontrolli tegemisest arvates käitise järelkontroll.“;
60) seadust täiendatakse §-ga 1621 järgmises sõnastuses:
„§ 1621. Käitamisreeglites kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Käitamisreeglites kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“;
61) paragrahvi 163 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „keskkonda“ tekstiosaga „või inimeste
tervist“;
62) seaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 1693 ja 1694 järgmises sõnastuses:
„§ 1693. Sea- ja linnukasvatuse kompleksloa vormistamine keskkonnaloaks
(1) Loa andja vormistab sea- või linnukasvatusega tegelevate käitiste kehtivad kompleksload
alates käesoleva seaduse § 1694 punktis 1 sätestatud tähtajast ühe aasta jooksul
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga
keskkonnaloaks. Ümbervormistamine toimub avatud menetluseta.
(2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitatud ja jõustumise ajal menetluses oleva sea- või
linnukasvatusega tegeleva käitaja kompleksloa taotluse menetlust jätkatakse pärast käesoleva
paragrahvi jõustumist keskkonnaloa taotluse menetlusena keskkonnaseadustiku üldosa
seaduses ning atmosfääriõhu kaitse seaduses, jäätmeseaduses või veeseaduses sätestatu
kohaselt.
14
(3) Tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui isikul ei ole kompleksloa kohustust
sea- või linnukasvatuseks, loa taotluse menetlus on pooleli ning Keskkonnaamet menetleb
kompleksloa taotlust edasi keskkonnaloa taotlusena.
§ 1694. 6¹. peatüki nõuete rakendamine sea- ja linnukasvatuse käitistele
Käesoleva seaduse 61. peatükis sätestatud nõudeid rakendatakse sea- või linnukasvatuse
käitistele:
1) alates 2030. aasta 8. oktoobrist, kui käitise künnisvõimsus on 600 loomühikut või rohkem;
2) alates 2031. aasta 8.oktoobrist, kui käitise künnisvõimsus on 400 loomühikut või rohkem;
3) alates 2032. aasta 8. oktoobrist käitistele, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 1541 lõikes
2.“;
63) seadust täiendatakse §-ga 1695 järgmises sõnastuses:
„§ 1695. Nõuete kohaldamine kompleksloa alusel tegutsevate käitiste suhtes
(1) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktides 61, 20, 21 ja §-s 441 sätestatud nõudeid
rakendatakse nelja aasta jooksul pärast käitise peamise tegevusvaldkonna kohta tehtud PVT-
järeldusi käsitlevat Euroopa Komisjoni rakendusotsust, mis on avaldatud Euroopa Liidu
Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit.
(2) Käitisele, millele on antud esmane kompleksluba pärast käitise peamise tegevusvaldkonna
kohta tehtud PVT-järeldusi käsitlevat Euroopa Komisjoni rakendusotsust, mis on avaldatud
Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud sätteid alates PVT-järelduste avaldamise kuupäevast.
(3) Käitisele, mille tegevusvaldkond kuulus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/75/EL I lisasse enne 2024. aasta 4. augustit, millel on kompleksluba ning mis on alustanud
tegevust enne 2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punkte 7 ja 9,
§ 44 lõikeid 6, 7, 74–77 ja 12–14 ning § 471 kompleksloa muutmisest arvates, kui kompleksluba
muudeti selle nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lõike 1 punktis 4, 5, 6, 8 või 9 nimetatud
juhul, või nelja aasta jooksul pärast käitise peamise tegevusvaldkonna kohta tehtud PVT-
järeldusi käsitlevat Euroopa Komisjoni rakendusotsust, mis on avaldatud Euroopa Liidu
Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit, või hiljemalt 2036. aasta 1. septembrist, olenevalt sellest,
kumb kuupäev on varasem.
(4) Käitisele, mille tegevusvaldkond kuulus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/75/EL I lisasse enne 2024. aasta 4. augustit ning käitaja on esitanud nõuetekohase esmase
kompleksloa taotluse enne 2026. aasta 1. juulit, tingimusel et käitis alustab tegevust enne 2027.
aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punkte 7 ja 9, § 44 lõikeid 6, 7, 74–
77 ja 12–14 ning § 471 kompleksloa muutmisest arvates, kui kompleksluba muudeti
kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lõike 1 punktis 4, 5, 6, 8 või 9 nimetatud
juhul, või nelja aasta jooksul pärast käitise peamise tegevusvaldkonna kohta tehtud PVT-
järeldusi käsitlevat Euroopa Komisjoni rakendusotsust, mis on avaldatud Euroopa Liidu
Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit, või hiljemalt 2036. aasta 1. septembrist, olenevalt sellest,
kumb kuupäev on varasem.
(5) Loa andja võib kompleksloa omaja taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-s 47¹ sätestatud
mõõtemääramatuse arvestamise nõudeid enne käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 sätestatud
tähtaega, muutes selleks kompleksluba.
15
(6) Käitisele, mille tegevusvaldkond kuulus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/75/EL I lisasse enne 4. augustit 2024, kohaldatakse käesoleva seaduse § 44 lõikeid 3 ja 31
kompleksloa muutmisest arvates, kui kompleksluba muudeti selle nõuete läbivaatamise
tulemusel § 49 lõike 1 punktis 4, 5, 6 või 9 nimetatud juhul, või nelja aasta jooksul pärast käitise
peamise tegevusvaldkonna kohta tehtud PVT-järeldusi käsitlevat Euroopa Komisjoni
rakendusotsust, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit, või
hiljemalt 2036. aasta 1. septembrist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
(7) Käitisele, mis ei kuulunud direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2010/75/EL
kohaldamisalasse enne 2024. aasta 4. augustit ja mis tegeleb käesoleva seaduse § 19 lõike 3
alusel kehtestatud määruses nimetatud külmvaltsimisega ning tekstiili või kiu viimistlemisega
ja mis alustas tegevust enne 2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesolevat seadust, välja arvatud
§ 41 lõike 2 punktides 61, 20, 21 ja §-s 441 sätestatud nõudeid alates 2030. aasta 1. juulist.
(8) Käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud
alltegevusvaldkondade suhtes, mis käsitlevad mustmetallide sepistamist sepikojaseadmetel
löögienergiaga üle 50 kJ vasara kohta, mustmetallide sepistamist sepikojaseadmetel, mille
pressimisjõud ületab 30 MN pressi kohta, muud kui üksnes kokkupanekus seisnevat akude
tootmist tootmisvõimsusega vähemalt 15 000 tonni akuelemente (katood, anood, elektrolüüt,
separaator, kapsel) aastas, ja boksiidi, kroomi, koobalti, vase, kulla, raua, plii, liitiumi,
mangaani, nikli, pallaadiumi, plaatina, tina, volframi ja tsingi maakide tööstuslikus mahus
kaevandamist ja kohapeal töötlemist, sealhulgas näiteks peenestamine, suuruse kontrollimine,
rikastamine ja täiustamine, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL
kohaldamisalasse enne 2024. aasta 4. augustit, kohaldatakse käesolevat seadust nelja aasta
möödumisel käitise peamise tegevusvaldkonnaga seotud PVT-järeldusi käsitlevate Euroopa
Komisjoni rakendusotsuste avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas või hiljemalt 2034. aasta 1.
septembrist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, välja arvatud käesoleva seaduse § 41
lõike 2 punktides 61, 20, 21 ja §-s 441 sätestatud nõudeid.
(9) Kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 6 nimetatud asjakohase kohaldamiskuupäevani
kohaldatakse kõnealustes lõigetes nimetatud käitiste suhtes kõnealustes lõigetes loetletud
tööstusheite seaduse sätteid, mis kehtisid enne käesoleva paragrahvi jõustumist.
(10) Käitistele, millele antakse esimest korda kompleksluba pärast käitise peamise
tegevusvaldkonna kohta tehtud PVT-järeldusi käsitlevat Euroopa Komisjoni rakendusotsust,
mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse
komplekslubade andmise suhtes käesoleva seaduse nõudeid alates PVT-järelduste avaldamise
kuupäevast.“;
64) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2024/1785, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu
direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024).“.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 124 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Seaduse jõustumine
16
Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 14, 58, 59, 60, 62 ja § 2 punkt 1 jõustuvad 2030. aasta 8.
oktoobril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 16. novembril 2026. a nr 2-6/26-02237
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
KAVAND
2026
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise
tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1
Määrus kehtestatakse tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel.
§ 1. Energia tootmine
Kompleksluba nõutakse kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on
vähemalt 50 MW.
§ 2. Energiakandjate tootmine
Energiakandjate tootmise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse
kompleksluba, on:
1) mineraalõli ja gaasi rafineerimine;
2) koksitootmine;
3) kivisöe utmine;
4) muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt
20 MW.
§ 3. Metallide tootmine ja töötlemine
Metallide tootmise ja töötlemise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks
nõutakse kompleksluba, on:
1) metallimaakide, sealhulgas sulfiidimaakide särdamine või paagutamine;
2) raua või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, üle 2,5 tonni
tunnis;
3) mustmetallide kuumvaltsimine üle 20 tonni toorterast tunnis;
4) mustmetallide külmvaltsimine üle 10 tonni toorterast tunnis;
5) mustmetallide sepistamine sepikojaseadmetel löögienergiaga üle 50 kJ vasara kohta;
6) mustmetallide sepistamine sepikojaseadmetel mille pressimisjõud ületab 30 MN pressi
kohta;
7) mustmetallidele pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis;
8) mustmetallide valu valukodades üle 20 tonni ööpäevas;
9) värviliste toormetallide tootmine maagist, rikastatud maakidest või teisesest toormest
2
metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt;
10) värviliste metallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine, sealhulgas sulamite
valmistamiseks, ja värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine,
sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle
ööpäevas;
11) metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide
kogumaht ületab 30 m³.
12) muu kui üksnes kokkupanekus seisnev akude tootmine tootmisvõimsusega vähemalt
15 000 tonni akuelemente (katood, anood, elektrolüüt, separaator, kapsel) aastas.
§ 4. Mineraalsete materjalide töötlemine
Mineraalsete materjalide töötlemise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks
nõutakse kompleksluba, on:
1) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes
üle 50 tonni ööpäevas;
2) lubja tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;
3) magneesiumoksiidi tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;
4) asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine;
5) klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas;
6) mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks sulatusvõimsusega üle 20
tonni ööpäevas;
7) keraamiliste toodete valmistamine põletamisega, sealhulgas katusekivide, telliste,
tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani tootmine üle 75 tonni
ööpäevas või ahjudes mahutavusega üle 4 m³ ning mahutavustihedusega üle 300 kg/m³
põletusahju kohta.
8) boksiidi, kroomi, koobalti, vase, kulla, raua, plii, liitiumi, mangaani, nikli, pallaadiumi,
plaatina, tina, volframi ja tsingi maakide tööstuslikus mahus kaevandamine, sealhulgas
kohapeal töötlemine (nt peenestamine, suuruse kontrollimine, rikastamine ja täiustamine).
§ 5. Keemiatööstus
(1) Keemiatööstuse alltegevusvaldkonnad, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
1) lineaarsete või tsükliliste, küllastatud või küllastamata, alifaatsete või aromaatsete
lihtsüsivesinike tootmine;
2) hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide,
estrite, atsetaatide, eetrite, peroksiidide, epoksüvaikude, karboksüülhapete, sealhulgas
bensoehappe tootmine;
3) väävlit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine;
4) lämmastikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks amiinide, amiidide, nitritühendite,
nitroühendite või nitraatide, nitriilide, tsüanaatide, isotsüanaatide tootmine;
5) fosforit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine;
6) halogeenitud süsivesinike tootmine;
7) metallorgaaniliste ühendite tootmine;
8) plastide (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud) tootmine;
9) sünteetilise kummi tootmine;
10) pindaktiivsete ainete tootmine;
11) gaasiliste ainete, näiteks ammoniaagi, kloori, vesinikkloriidi, fluori, vesinikfluoriidi,
süsinikoksiidide, väävliühendite, lämmastikoksiidide, vesiniku, välja arvatud vee elektrolüüsi
teel toodetud vesiniku, vääveldioksiidi, karbonüülkloriidi tootmine;
12) hapete, näiteks kroomhappe, fluorvesinikhappe, fosforhappe, lämmastikhappe, soolhappe,
väävelhappe, ooleumi, väävlishappe tootmine;
3
13) aluste, näiteks ammooniumhüdroksiidi, kaaliumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi tootmine;
14) soolade, näiteks ammooniumkloriidi, kaaliumkloraadi, kaaliumkarbonaadi,
naatriumkarbonaadi, perboraadi, hõbenitraadi tootmine;
15) mittemetallide, metalloksiidide või muude anorgaaniliste ühendite, näiteks
kaltsiumkarbiidi, räni, ränikarbiidi tootmine;
16) fosfor-, lämmastik- või kaalium-, liht- või liitväetiste tootmine;
17) taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmine;
18) farmaatsiatoodete, sealhulgas nende vahesaaduste tootmine;
19) lõhkeainete tootmine;
20) pigmentide, värvide, lakkide või liimi tootmine.
(2) Tootmine lõike 1 tähenduses on loetletud ainete või ainegruppide tootmine tööstuslikus
ulatuses keemiliste või bioloogiliste meetodite abil.
§ 6. Ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, milleks nõutakse kompleksluba
juhul, kui künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas, on:
1) bioloogiline töötlus;
2) füüsikalis-keemiline töötlus;
3) segude koostamine või segamine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud
toimingu rakendamist;
4) ümberpakkimine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu
rakendamist;
5) lahustite taasväärtustamine või regenereerimine;
6) anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt või
taasväärtustamine;
7) hapete ja aluste regenereerimine;
8) saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine;
9) katalüsaatorikomponentide taaskasutamine;
10) vanaõli taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil;
11) maapealsetesse basseinidesse paigutamine.
(2) Kui käitaja kasutab samas käitises või samas tegevuskohas mitmeid lõikes 1 nimetatud
ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid, tuleb kompleksloa
kohustuslikkuse üle otsustades käitise ohtlike jäätmete käitlustoimingute mahud liita.
(3) Ohtlike jäätmete põletamisel jäätmepõletus- või koospõletustehases nõutakse kompleksluba
juhul, kui põletatakse ohtlikke jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas.
(4) Ohtlike jäätmete maa-alusel ladustamisel nõutakse kompleksluba juhul, kui ladustatakse üle
50 tonni ohtlikke jäätmeid.
(5) Ohtlike jäätmete ajutisel ladustamisel nõutakse kompleksluba juhul, kui see eelneb mõnele
käesolevas paragrahvis või §-s 8 nimetatud toimingule ja ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke
jäätmeid.
(6) Lõiget 5 ei kohaldata ajutisele kogumiseelsele hoidmisele jäätmete tekkekohas.
§ 7. Tavajäätmete käitlemine
(1) Tavajäätmete kõrvaldamistoimingud, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui
4
künnisvõimsus on üle 50 tonni ööpäevas, on:
1) bioloogiline töötlus;
2) füüsikalis-keemiline töötlus;
3) jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;
4) räbu ja tuha töötlemine;
5) metalli jäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaromude ning romusõidukite ja nende
osade töötlemine purustites.
(2) Tavajäätmete taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute
kombinatsioonid, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui künnisvõimsus on üle 75 tonni
ööpäevas, on:
1) bioloogiline töötlus;
2) jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;
3) räbu ja tuha töötlemine;
4) metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaromude ning romusõidukite ja nende
osade töötlemine purustites.
(3) Kui käitaja kasutab samas käitises või samas tegevuskohas mitmeid lõikes 1 või 2 nimetatud
tavajäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid või nende kombinatsioone, tuleb
kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise tavajäätmete käitlustoimingute mahud liita.
(4) Kui ainsaks jäätmekäitlustoiminguks on tavajäätmete anaeroobne lagundamine, nõutakse
kompleksluba juhul, kui selle toimingumaht on vähemalt 100 tonni ööpäevas.
(5) Tavajäätmete põletamisel jäätmepõletus- või koospõletustehases nõutakse kompleksluba
juhul, kui tavajäätmeid põletatakse üle kolme tonni tunnis.
§ 8. Prügilate käitamine
(1) Prügilad, mille käitamisel nõutakse kompleksluba, on:
1) prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid;
2) prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas.
(2) Püsijäätmete prügilate käitamisel ei ole kompleksluba vaja.
§ 9. Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine
Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstuse ning nahaparkimise alltegevusvaldkonnad ja
künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
1) tselluloosi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest;
2) paberi või papi tootmine üle 20 tonni ööpäevas;
3) tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks), värvimine
või viimistlemine üle 10 tonni ööpäevas;
4) nahaparkimine üle 12 tonni lõpptoodet ööpäevas.
§ 10. Toiduainetööstus ja sööda tootmine
(1) Toiduainetööstuse, sealhulgas sööda tootmise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused,
mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
1) loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas;
2) ainult loomse toorme töötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle 75 tonni
valmistoodangut ööpäevas;
5
3) ainult taimse toorme töötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle 300 tonni
valmistoodangut ööpäevas või üle
600 tonni ööpäevas, kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel
perioodil;
4) loomse ja taimse toorme koostöötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle
75 tonni ööpäevas, kui loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahus on 10 massiprotsenti
või enam;
5) loomse ja taimse toorme koostöötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks, kui loomse
toorme osakaal valmistoote tootmismahus on alla 10 massiprotsendi, ja mahus, mis arvutatakse
lõikes 2 nimetatud valemit kasutades; 6) toorpiima töötlemine käitistes, kus võetakse aasta
keskmisena vastu üle 200 tonni piima ööpäevas.
(2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul arvutatakse loomse ja taimse toorme koos töötlemisel ja
ümbertöötamisel toiduks või söödakskohalduv künnisvõimsus (P), kasutades järgmist valemit:
P = [300 – (22,5×A)], kus A – loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahust
massiprotsentides.
(3) Lõike 1 punktides 2–6 nimetatud tegevuseks ei ole vaja kompleksluba juhul, kui käitises
toimub ainult toorme pakendamine.
(4) Lõike 1 punktides 2–6 ei arvestata pakendi massi toote lõpliku massi hulka.
§ 11. Sea-, veise- ja linnukasvatus
(1) Sea-, ja linnukasvatuse alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse
kompleksluba, on:
1) kodulindude intensiivkasvatus käitises linnukohtade arvuga üle 40 000 linnu;
2) sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale kehamassiga üle
30 kg või 750 emisele;
3) veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma
või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni
poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte
käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat, arvutatakse käitises peetavate veiste arv
kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5.
Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmade jaoks sätestatud
künnisvõimsusega.
(2) Kodulind käesoleva paragrahvi tähenduses on kana, kalkun, pärlkana, hani, part, vutt, tuvi,
faasan või nurmkana, kes on üles kasvatatud või keda on peetud aretuseks, liha või toidumunade
tootmiseks või uluklinnupopulatsiooni täienduseks.
§ 12. Muud tegevusvaldkonnad
Muud tegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
1) ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks
viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine,
värvimine, puhastamine või impregneerimine orgaaniliste lahustite kuluga üle 200 tonni aastas
või üle 150 kilogrammi tunnis;
2) orienteeritud kihiga puitplaatide, puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine mahuga üle 600
kuupmeetri ööpäevas;
3) grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamisega;
4) loomakorjuste ja loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine või ringlussevõtt üle 10 tonni
6
ööpäevas;
5) puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku
vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas;
6) vee elektrolüüs üle 50 tonni vesiniku tootmiseks ööpäevas.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse
kompleksne vältimine ja kontroll – uuesti sõnastatud – ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1785, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja
kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024).
Erkki Keldo
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler
7
KAVAND
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnakompleksloa taotluse ja loa
andmekoosseis1
Määrus kehtestatakse tööstusheite seaduse § 28 lõike 2 ja § 41 lõike 5 alusel.
§ 1. Keskkonnakompleksloa taotluse täpsustatud nõuded, andmekoosseis ning taotluse
esitamine
(1) Keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) taotleja esitab Keskkonnaametile
(edaspidi loa andja) keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna taotluse
järgmiste andmetega:
1) kavandatava tegevuse terviklik kirjeldus ühe või mitme üheaegse tegevuse kohta, mis on
asjakohased kaasneda võiva keskkonnahäiringu väljaselgitamiseks;
2) tööstusheite seaduse § 28 lõikes 1 ning §-s 29 viidatud ja nimetatud andmed, arvestades
käesoleva määruse kohaselt taotlusele sätestatud täpsustatud nõudeid.
(2) Arvestades taotletava tegevuse ja tegevuskoha iseärasuste ning avalikustamise asjaoludega,
võib loa andja nõuda kompleksloa taotlejalt lisaandmeid ja -dokumente.
(3) Kui taotletakse kompleksluba, millele loa andja peab andma eelhinnangu keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 ning lõike 4 alusel
kehtestatud määruses nimetatud juhul, esitatakse taotluses sama seaduse § 61 lõikes 1 nõutud
teave.
(4) Loa taotleja märgib, millist teavet tuleb lugeda ärisaladuseks, ja põhjendab seda vastavalt
ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikele 2.
§ 2. Kompleksloa andmekoosseis ja loa andmise kord
(1) Kompleksluba koosneb käesoleva määruse lisas ja keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a
määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord
ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 1 lõikes 3, §-s 402 ja lisades 1–4 nimetatud
andmetest.
(2) Arvestades alltegevusvaldkonna ja käitise asukoha iseärasusi ning avalikustamise käigus
ilmnenud asjaolusid, otsustab loa andja, millised käesolevas määruses nimetatud või muud
andmed, materjalid, kirjeldused ja teave on vajalikud tööstusheite seaduse §-s 26 sätestatud
käitise kasutamise üldpõhimõtete järgimise hindamiseks ja kompleksloa nõuete määramiseks,
ning määrab sellest lähtudes kompleksloa lõpliku andmekoosseisu.
8
(3) Kompleksluba ja selle andmise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis
digitaalselt allkirjastatuna.
§ 3. Käitise tegevusala
(1) Käitise tegevusala kohta esitatakse:
1) käitise tegevus- ja alltegevusvaldkond, milleks luba taotletakse;
2) ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa;
3) käitise tööaeg;
§ 4. Parima võimaliku tehnika rakendamine
(1) Parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamise kohta esitatakse:
1) viide käitisele kohalduvate PVT-järelduste kohta või nende puudumisel PVT
viitedokumentidele;
2) kasutusel oleva tehnoloogia võrdlus PVT-ga tootmisetappide kaupa, koos PVT-viitega ja
PVT-le vastavuse või mittevastavuse märkega.
(2) Taotlusele lisatakse muud asjakohased dokumendid, mis on PVT-ga nõutud või vastavuse
hindamiseks vajalikud.
§ 5. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed ja keskkonnatoime tasemed
(1) Parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete kohta esitatakse:
1) viide PVT-le;
2) aine või muu näitaja nimetus ja täpsustav kirjeldus;
3) PVT heitetaseme vahemik;
4) heitetasemete keskmistamise ajavahemikud, seire sagedus ja proovivõtu täpsustus;
5) käitises saavutatavad heitetasemed;
6) käitise heitetaseme arvutuskäigud ja neid tõendavad dokumendid.
(2) Parima võimaliku tehnikaga saavutatavate keskkonnatoime tasemete kohta esitatakse:
1) viide PVT-le;
2) valdkond nagu energiatõhusus, ressursitõhusus, veekasutus jne.;
3) toode/protsess/üksus või seade millele keskkonnatoime tasemed kohalduvad;
4) PVT keskkonnatoime taseme vahemik;
5) käitises saavutatavad keskkonnatoime tasemed;
6) keskkonnatoime taseme keskmistamise ajavahemikud, seire sagedus ja proovivõtu
täpsustus;
7) käitise keskkonnatoime taseme arvutuskäigud ja neid tõendavad dokumendid.
§ 6. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed
Käitises kasutatavate hoidlate ja mahutite kirjelduse ning kaitsemeetmete kohta esitatakse:
1) hoidlate ja mahutite tüübid ning mahud kuupmeetrites;
2) asukoht kaardil;
3) hoiustatav aine;
5) hoidlate ja mahutite välisõhu, pinnase, pinna- ja põhjavee keskkonnakaitsemeetmed;
9
§ 7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud
(1) Käitise alltegevusvaldkondadega seotud tootmisprotsessides kasutatavate ja toodetavate
ainete ja segude kohta esitatakse:
1) aine või segu liik ja nimetus;
2) aine või segu aastane kasutatav või toodetav kogus.
(2) Ohtliku aine või ohtlikku ainet sisaldava segu korral lisatakse:
1) selle aine või segu ohutuskaart;
2) ohtliku aine või segus oleva ohtliku aine nimetus, kemikaali number Chemical Abstracts
Service’is (CAS number) või Euroopa ühenduse loetelus (EC/EÜ number);
3) ohtlikule ainele või segus olevale ohtlikule ainele Euroopa Liidu õigusaktidest tulenev
piirang koos tõendusega piirangu rakendumise või mitte rakendumise kohta käitises;
4) piiranguga ohtliku aine või segus oleva piiranguga ohtliku aine asendamise hinnang ning
vajadusel asendamise tegevuskava;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide
registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa
Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu
direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja
2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850) (edaspidi REACH-määrus), mõistes tootjate ja
importijate korral käitises kasutatavate või toodetavate ohtlike ainete REACH-määruse kohase
registreeringu või autoriseeringu ning toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse
(PPORD) registreerimisnumbrid.
§ 9. Käitise vee erikasutust, õhu saastamist ja jäätmete käitlemist käsitlevad andmed
(1) Käitise vee erikasutust, õhu saastamist ja jäätmete käitlemist käsitlevad andmed esitatakse
keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Taotlusele lisatakse andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006
artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ja sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes
käsitletud ainete käitisest lähtuva heite kohta õhku, vette ja pinnasesse ning vajaduse korral
selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta.
§ 10. Käitise seire
(1) Käitise seire kohta esitatakse:
1) pinnase, pinna- ja põhjavee saastatuse korrapärase seire andmed;
2) toorme, abimaterjalide, pooltoodete, energiatarbe ja vee kasutamise seire andmed;
3) tootmise, jäätme- ja heitetekke, jäätmekäitluskoha, heite keskkonnamõju, müra, vibratsiooni,
lõhna, veesaaste ning pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire andmed ja seire tõhustamiseks
kavandatavate meetmete kirjeldus koos rakendamisajaga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmetele lisatakse:
1) korrapärase seire liik;
2) korrapärase seire proovivõtupunktide sügavus, L-EST97 koordinaadid ja asukohad kaardil;
3) seiratavad näitajad ja seire sagedus.
§ 11. Avariide vältimine ja tagajärgede vähendamine
10
Kui käitaja ei ole kohustatud lisama nõutavaid andmeid tööstusheite seaduse § 29 punkti 2
alusel, esitab käitaja käitise tegevuse tagajärjel tekkida võivate avariide või avariiohu
kirjelduse, käitises võimaliku avariiohu vältimiseks kehtestatud korrad ja käitumisjuhised ning
avarii tagajärgede vähendamise meetmed koos nende ülevaatamise sagedusega.
§ 12. Tegevushälbed
Tegevushälvete kirjelduses esitatakse puhastustööde, lekete, ajutiste seisakute, tootmis- või
puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning
muude tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed, mille eesmärk
on muude kui tavapäraste käitamistingimuste vähendamine.
§ 13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest
Tööstusheite seaduse § 44 lõigete 6, 71 või § 441 lõike 3 kohaste erandite taotlemisel esitatakse
erandite sisu ja põhjendus ning erandite kestus ning vajadusel hinnang selle kohta, et erandi
andmine ei tekita olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi normatiive ei rikuta.
§ 14. Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne
Taotlusega esitatakse käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne, kui selle koostamine on
tööstusheite seaduse § 57 lõike 1 alusel nõutav.
§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine
Energeetika- ja keskkonnaministri 27. jaanuari 2026. a määrus nr 6 „Keskkonnakompleksloa
taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa
taotluse ja loa andmekoosseis“ tunnistatakse kehtetuks.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse
kompleksne vältimine ja kontroll – uuesti sõnastatud – ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1785, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja
kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024).
Erkki Keldo
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler
11
Energeetika ja keskkonnaministri määruse
„Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnakompleksloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ lisa
KAVAND
KESKKONNAKOMPLEKSLOA ANDMEKOOSSEIS
1. Keskkonnaloa üldosa andmed keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56
„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ lisa 1 kohaselt.
2. Käitise tegevus
2.1 käitise ohtlikkus kemikaaliseaduse § 21 kohaselt;
2.2 lähteolukorra aruanne;
2.3 tegevus- ja alltegevusvaldkonnad;
2.4 tööaeg tundides ööpäevas;
2.5 tööaeg tundides aastas;
2.6 ülesseatud tootmisvõimsus;
3. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine
3.1 kohalduva(te) PVT allika(te) andmed;
3.2 tootmisetappidel kasutusel oleva tehnoloogia ja seadmete nimetused ja kirjeldused;
3.3 PVT nõue koos PVT-viitega;
3.4 tegevuskava parima võimaliku tehnika rakendamiseks, milles tuuakse välja PVT
rakendamise meetmed tootmisetapis, muud asjakohased dokumendid PVT
rakendamiseks.
4. Lubatud heite piirväärtused (HPV)
4.1 viide PVT-le;
4.2 aine või muu näitaja nimetus;
4.3 aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus;
4.4 PVT heitetaseme vahemik;
4.5 heitetasemete keskmistamise ajavahemikud, seire sagedus ja proovivõtu täpsustus;
4.6 lubatud heite piirväärtused (HPV) ja ühik;
4.7 lubatud heite piirväärtuste (HPV) vastavuse hindamise tingimused;
4.8 lubatud heite piirväärtusele (HPV) kehtestatud erandi korral erandi lõpu kuupäev.
5. Lubatud keskkonnatoime tasemed
5.1 viide PVT-le;
5.2 valdkond nagu energiatõhusus, ressursitõhusus, veekasutus jne;
5.3 toode/protsess/üksus või seade millele keskkonnatoime tasemed kohalduvad;
5.4 PVT keskkonnatoime taseme vahemik;
5.5 keskkonnatoime tasemete keskmistamise ajavahemikud, seire sagedus ja proovivõtu
täpsustus;
5.6 lubatud keskkonnatoime tasemed ja piirväärtused koos ühikuga;
5.7 lubatud keskkonnatoime tasemete ja piirväärtuste vastavuse hindamise tingimused;
5.8 lubatud keskkonnatoime tasemetele ja piirväärtustele kehtestatud erandi korral erandi
lõpu kuupäev.
6. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed
12
6.1 hoidlate ja mahutite tüübid ning mahud kuupmeetrites;
6.2 hoidla või mahuti asukoht;
6.3 hoiustatav aine;
6.4 hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed.
7. Keskkonnakaitse lisameetmed
7.1 meetme nimetus ja tegevus, mida käitises lisaks PVT nõuetele rakendatakse;
7.2 meetmete ja tegevuste kirjeldus ning rakendamise sagedus;
7.3 vajaduse korral asjakohased nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning sama määruse XVII lisas
sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite vältimiseks või
vähendamiseks.
8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire
8.1 seire liik;
8.2 põhjaveekiht;
8.3 proovivõtu sügavus;
8.4 mõõtepunkti asukoht;
8.5 analüüsi- ja proovivõtu nõuded;
8.6 seiratavad saasteained koos seire sagedusega;
8.7 täiendavad nõuded seire läbiviimiseks.
9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke, jäätmekäitluskoha, heite keskkonnamõju, müra,
vibratsiooni, lõhna, veesaaste ning pinnase ja põhjavee jääkreostuse ja muu asjakohase
seire meetmed
9.1 seire tõhustamiseks kavandatud meetme nimetus ja tegevused;
9.2 meetmete ja tegevuse kirjeldus, rakendamise sagedus või tähtaeg.
10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse
meetmed
10.1 tegevused käitise sulgemise korral;
10.2 järelhoolduse meetmed.
11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest
11.1 ajutise erandi kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused;
11.3 erandi õiguslik alus;
11.4 erandi rakendamisega seotud erinõuded;
11.5 ajutise erandi alguse ja lõpu kuupäev.
12. Nõuete jõustumise erisused
12.1 erisuse kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused;
12.2 erisuse jõustumise alguse ja lõpu kuupäev;
12.3 viide loal olevale nõudele, milles erisus on tehtud.
Erkki Keldo
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler
13
KAVAND
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a
määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest
alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused
ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba” muutmine
Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“1) Sea- või linnukasvatuse käitisel, mis kuulub tööstusheite seaduse § 154¹ lõikes 2 sätestatud
käitamisreeglite kohaldamisalasse;“;
2) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2024/1785, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu
direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024).“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2030. aasta 1. septembril.
Erkki Keldo
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler
1
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1785 ja Eesti õigusaktide vastavustabel
ELi õigusakti
norm
ELi Õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
ELi õigusakti normi
sisuliseks rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed normid
Kommentaarid
Artikli 1 p 2
(Artikli 1 lõige 2)1
Ei Tööstusheite seaduse,
riigilõivuseaduse ja
keskkonnatasude
seaduse muutmise
seadus (THS) § 1 lõige 1
Kuna kehtivas seaduses
on direktiivi eelmine
redaktsioon üle võetud,
siis sõnastust
ajakohastatakse ja
võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 3
(Artikli 2 lõige 1)
Ei THS § 2 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4a
(Artikli 3 p 2)
Jah THS § 5 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4b
(Artikli 3 p 3)
Jah THS § 6 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4c
(Artikli 3 p 5a)
Jah THS § 5 lõige 6 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4c
(Artikli 3 p 9a)
Jah THS § 81 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4d
(Artikli 3 p 10b)
Jah THS § 8 lõige 2 punkt 2 Varem kehtestatud
Artikli 1 p 4d
(Artikli 3 p 10c)
Jah THS § 8 lõige 2 punkt 3 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4e
(Artikli 3 p 12)
Jah THS § 8 lõige 4 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4f
(Artikli 3 p 12a)
Jah THS § 1542 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4f
(Artikli 3 p 13a)
Jah THS § 20 lõige 2 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4f
(Artikli 3 p 13aa)
Jah THS § 5 lõige 5 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4
(Artikli 3 p 13b)
Jah THS § 20 lõige 3 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
1 Sulgudes toodud artiklite numeratsioon vastab konsolideeritud Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivile 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse
kompleksne vältimine ja kontroll)
2
Artikli 1 p 4g
(Artikli 3 p 14)
Jah THS § 22 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4h
(Artikli 3 p 17)
Jah HMS § 7;
KeÜS § 28 ja 31
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 4 i
(Artikli 3 p 23)
Jah THS § 1543 lõige 2 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4 j
(Artikli 3 p 23a)
Jah THS § 1543 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4 j
(Artikli 3 p 23b)
Jah THS § 1544 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4 k
(Artikli 3 p 48)
Jah THS § 22 lõige 2 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4 k
(Artikli 3 p 49)
Jah THS § 22 lõige 3 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 4 k
(Artikli 3 p 50)
Jah THS § 155-1641 Võetakse osaliselt üle
eelnõukohase
seadusega, osaliselt
varem kehtestatud.
Artikli 1 p 5
(Artikli 4 lõike 1
lõige 2)
Ei
Artikli 1 p 6
(Artikli 5 lõige 4)
Jah KeÜS § 401 Varem kehtestatud
Artikli 1 p 7
(Artikkel 7)
Jah THS § 17 ja § 181 lõiked
1 ja 2
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 7
(Artikkel 8)
Jah THS § 18 ja § 181 lõiked
3 ja 4
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 8
(Artikli 9 lõige 2)
Ei THS § 441 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase
seadusega, osaliselt
varem kehtestatud THS
§ 45 lõikega 2
Artikli 1 p 9
(Artikli 11 p f)
Jah THS § 26 lõige 1 punkt
6
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 10
(Artikli 11 p fa)
Jah THS § 26 lõige 1 punkt
9
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 10
(Artikli 11 p fb)
Jah THS § 26 lõige 1 punkt
10
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 11
(Artikli 12 lõige 1
p b)
Jah THS § 28 lõike 1 punkt
3
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 11
(Artikli 12 lõige 1
p c)
Jah THS § 28 lõike 1 punkt
6
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 11
(Artikli 12 lõige 1
p f)
Jah THS § 28 lõike 1 punkt
4, 5 ja 6
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 12
(Artikli 13 lõige 1)
Ei
3
Artikli 1 p 12
(Artikli 13 lõige
1a)
Ei
Artikli 1 p 12
(Artikli 13 lõike 2
lõige 2)
Ei
Artikli 1 p 12
(Artikli 13 lõike 3
lõige 1)
Ei
Artikli 1 p 12
(Artikli 13 lõige
3a)
Ei
Artikli 1 p 12
(Artikli 13 lõike 4
lõige 2)
Ei
Artikli 1 p 12
(Artikli 13 lõige 6)
Ei
Artikli 1 p 13 a) i)
(Artikli 14 lõike 1
lõige 1)
Jah KeÜS § 43, 44 ja 46 Varem kehtestatud
Artikli 1 p 13 a) ii)
(Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p a)
Jah THS § 41 lõige 2 punkt
7 ja § 44 lõige 2
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 13 a)
iii)
(Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p aa)
Jah THS § 41 lõige 2 punkt
20
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 13 a)
iii)
(Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p ab)
Jah THS § 41 lõige 2 punkt
22
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 13 a)
iv)
(Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p b)
Jah THS § 41 lõige 2 punkt
9
Säte on osaliselt juba
üle võetud tööstusheite
seaduse § 41 lõike 2
punktiga 10
Artikli 1 p 13 a) v)
(Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p ba)
Jah Ei võeta üle
Artikli 1 p 13 a) v)
(Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p bb)
Jah THS § 41 lõige 2 punkt
61
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 13 a)
vi)
(Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p d
alapunkt iii)
Jah Ei võeta üle
Artikli 1 p 13 a)
vii)
Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p e
Jah THS § 41 lõige 2 punkt
9
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
4
Artikli 1 p 13 a)
viii)
(Artikli 14 lõike 1
lõike 2 p h)
Jah THS § 41 lõige 2 punkt
21
Säte on osaliselt üle
võetud tööstusheite
seaduse § 41 lõike 2
punktiga 71
Artikli 1 p 14
(Artikkel 14a)
Jah Ei võeta üle.
Artikli 1 p 15
(Artikli 15 lõige 1)
Jah THS § 44 lõiked 10-14 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 15
(Artikli 15 lõige 3)
Jah THS § 44 lõiked 3 ja 31 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 15
(Artikli 15 lõige 4)
Jah THS § 441 lõiked 1 ja 2 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 15
(Artikli 15 lõige 5)
Jah THS § 44 lõiked 6, 7, 74
- 77
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 15
(Artikli 15 lõige 6)
Jah (v.a
viimane lõik)
THS § 441 lõiked 3 ja 4 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 15
(Artikli 15 lõige 7)
Jah (v.a
viimane lõik)
THS § 44 lõiked 71-73 Võetakse üle
elektrituruseaduse ja
teiste seaduste
muutmise seaduse
eelnõu (892 SE)
jõustumisel
Artikli 1 p 16
(Artikli 15a)
Jah THS § 471 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 17
(Artikli 16 lõige 2)
Jah THS § 47 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 18
(Artikli 16 lõige 3)
Jah THS § 47 lõige 3 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 19
(Artikli 16 lõige 4)
Jah THS § 44 lõige 77 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 20
(Artikli 18)
Jah THS § 41 lõiked 41 ja 42 Võetakse üle
eelnõukohase
seadusega, säte on
osaliselt üle võetud THS
§-i 41 lõikega 4
Artikli 1 p 21
(Artikli 20 lõige 1)
Jah THS § 56 Varem kehtestatud
Artikli 1 p 22
(Artikli 21 lõike 3
lõige 1 p a)
Jah THS § 49 lõige 4 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 23
(Artikli 21 lõike 5
p c)
Jah THS § 49 lõige 1 punkt
6
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 24
(Artikli 21 lõike 5
p d)
Jah THS § 49 lõige 1 punkt
9
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikli 1 p 25
(Artikli 23 lõike 4
lõige 5)
Ei
Artikli 1 p 26 a) i) Jah KeÜS § 59 lõige 5 Varem kehtestatud
5
(Artikli 24 lõike 1
p d)
Artikli 1 p 26 a) ii)
(Artikli 24 lõike 1
p e)
Jah KeÜS § 59 lõige 5 Varem kehtestatud
Artikli 1 p 26 b) i)
(Artikli 24 lõike 2
lõige 1)
Jah THS § 60 Varem kehtestatud
Artikli 1 p 26 b) ii)
(Artikli 24 lõike 2
p a)
Jah AvTS § 28, KeÜS § 27
ja 401
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 26 b) ii)
(Artikli 24 lõike 2
p c)
Jah AvTS § 28, KeÜS § 27
ja 401, THS § 63
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 26 b)
iii)
(Artikli 24 lõike 2
p e)
Jah AvTS § 28, KeÜS § 27
ja 401
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 26 b)
iii)
(Artikli 24 lõike 2
p f)
Jah AvTS § 28, KeÜS § 27
ja 401
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 26 c)
(Artikli 24 lõike 3)
Jah AvTS § 28, KeÜS § 27
ja 401
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 27
(Artikli 25 lõike 1
lõiked 1 ja 3)
Jah KeÜS § 30, § 31. HKMS
§ 2, § 249
Varem kehtestatud
Artikli 1 p 28
(Artikli 26 lõige 1)
Jah THS § 61-63 Varem kehtestatud
Artikli 1 p 28
(Artikli 26 lõige 2)
Jah THS § 61-63 Varem kehtestatud
Artikkel 1 p 31
(Artikkel 27)
Ei
Artikkel 1 p 31
(Artikkel 27a)
Ei
Artikkel 1 p 31
(Artikkel 27b)
Jah THS § 44 lõige 8 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 31
(Artikkel 27c)
Jah THS § 44 lõige 81 ja §
441 lõige 5
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 31
(Artikli 27d lõiked
1 kuni 4)
Jah Ei võeta üle
Artikkel 1 p 31
(Artikli 27d lõige
5)
Ei
Artikkel 1 p 31
(Artikkel 27e)
Jah THS § 472 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 32
(Artikli 30 lõige 5)
Jah THSi § 78 lõige 3 Varem kehtestatud
6
Artikkel 1 p 33
(Artikli 30 lõike 6
lõige 3)
Jah THSi § 78 lõiked 1 ja 2 Varem kehtestatud
Artikkel 1 p 34
(Artikkel 34a)
Ei
Artikkel 1 p 35
(Artikli 42 lõike 1
lõige 2)
Jah THS § 85 lõige 2 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 36
(Artikli 48 lõige 1)
Jah THS § 91 lõige 21 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 37
(Artikli 63 lõige 2)
Jah Direktiiv 2010/75/EL
käsitleb orgaanilisi
lahusteid kasutavaid
käitisi V peatükis.
Sellistele käitistele on
kehtestatud heite
piirväärtused, kus on
eristatud olemasolevaid
ning uusi käitisi. Eestis
ei ole heite
piirväärtuseid üle
võetud olemasolevatele
käitistele, vaid
rakendatakse ainult
direktiivis ette nähtud
uute käitiste
piirväärtusi. Selle tõttu
ei erista THSi 5.
peatükk olemasolevaid
ja uusi käitisi ning
rakendab juba
rangemaid nõudeid
kõigile selle peatüki
kohaldamisalasse
kuuluvatele käitistele.
Seega pole asjakohane
nimetatud artiklit üle
võtta, sest seadusest
puuduvad orgaanilisi
lahusteid kasutavate
käitiste määratluse alt
olemasolevad ja uued
käitised.
Artikkel 1 p 38
(Artikli 70 lõige 3)
Jah THS § 154 lõige 5 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 39
(Artikkel 70a)
Ei
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70b lõige
1)
Jah THS § 1541 lõiked 4 ja 5 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
7
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70b lõige
2)
Ei
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70c lõige
1)
Jah THS § 1541 lõige 1 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70c lõige
2)
Keskkonnaministri
23.10.2019 määrus nr 89
„Keskkonnaloa
taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja
loa andmise kord ning
keskkonnaloa taotluse ja
loa andmekoosseis“ §1,
§ 11, § 24, § 27.
Varem kehtestatud
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70c lõige
3)
KeÜS § 42 Varem kehtestatud
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70c lõige
4)
KeÜS § 59 Varem kehtestatud
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70c lõige
5)
Ei
Artikkel 1 p 40
(Artikkel 70d)
Jah § 1545 lõige 1;
§ 1546 lõiked 2 ja 3;
§ 1547 lõige 1;
§ 1545 lõige 3
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 40
(Artikkel 70e)
Jah THS § 1546 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 40
(Artikkel 70f)
Jah THS § 1545 lõiked 1-2;
§ 1547 lõiked 1-2
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 40
(Artikkel 70g)
Jah KeÜS § 28-29, § 43-481,
§ 58
Varem kehtestatud
Artikkel 1 p 40
(Artikkel 70h)
Jah KeÜS § 30-31, HKMS §
2, § 249
Varem kehtestatud
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70i lõiked
1 ja 2)
Ei - -
Artikkel 1 p 40
(Artikli 70i lõige
3)
Jah THS § 1542 lõige 2 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Artikkel 1 p 41
(Artikli 72 lõige 2)
Ei
Artikkel 1 p 42 Ei
8
(Artikli 73 lõike 1
lõige 1 and 2)
Artikkel 1 p 43
(Artikli 73 lõige 3)
Ei
Artikkel 1 p 43
(Artikli 73 lõige 4)
Ei
Artikkel 1 p 44
(Artikkel 74)
Ei
Artikkel 1 p 45
(Artikkel 75)
Ei
Artikkel 1 p 46
(Artikkel 76)
Ei
Artikkel 1 p 48
(Artikkel 79)
Jah THS § 1621 Nõuded võetakse
osaliselt üle THS-iga
ning karistusseadustiku
keskkonnakuritegude
koosseisude kaudu,
mida ajakohastatakse
hetkel Riigikogus
menetluses oleva
karistusseadustiku,
kriminaalmenetluse
seadustiku ja
väärteomenetluse
seadustiku muutmise
seadusega (934 SE)
Artikkel 1 p 49
(Artikkel 79a)
Jah RVastS § 7 Varem kehtestatud
Lisa I Jah Ministri määrusega Võetakse üle ministri
määrusega
„Alltegevusvaldkondade
loetelu ning
künnisvõimsused, mille
korral on käitise
tegevuse jaoks nõutav
kompleksluba“
Lisa Ia Jah THS § 1541 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Lisa II Jah THS § 44 lg 75 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Lisa III Jah THS § 43 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Lisa IV Jah KeÜS § 28 ja § 47, 48 ja
481
Varem kehtestatud
Lisa V Jah THS § 80 lõige 8;
THS § 82 lõige 4
Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Lisa VI Jah THS § 104 lõige 21 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
9
Direktiivi
2024/1785 artikkel
3
Jah THS § 1694 ja 1695 Võetakse üle
eelnõukohase seadusega
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
1
Kooskõlastusringidel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise tabel
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisel esitatud arvamused ja ettepanekud ning nendega arvestamise
või arvestamata jätmise põhjendused on kajastatud järgnevas tabelis.
Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine või arvestamata
jätmise põhjendus
Eesti Tööandjate
Keskliit
Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse halduskoormuse vähenemist,
kuid see puudutab eelkõige veise-, sea- ja linnukasvatusega seotud
muudatusi. Kompleksloa kohustusega tööstuskäitiste puhul
lisandub eelnõuga mitmeid uusi kohustusi, sealhulgas
keskkonnajuhtimissüsteemi, REACH-ainete hindamise, täiendava
aruandluse, loa tingimuste, avalikustamise ja võimalike
auditeerimisnõuetega seotud kohustusi.
Palume mõjude hinnangut täiendada selliselt, et eraldi oleks
hinnatud eelnõu mõju nendele tööstuskäitistele, kelle kompleksloa
kohustus ei kao, vaid kelle regulatiivne koormus suureneb. Samuti
palume hinnata, kas kavandatavate lisakohustuste rakendamiseks
on Keskkonnaametil piisav ressurss ja pädevus, et vältida
loamenetluste pikenemist ja ettevõtjate jaoks õiguskindluse
vähenemist.
ARVESTATUD
Selgitus:
Kuigi seletuskirja mõjude peatükkides 6.3 ja 6.4 on käsitletud
ainult tööstuskäitistele kohalduvaid nõudeid, siis on täiendatud
punkti 6.3 ja 6.4 parema arusaadavuse tagamiseks ning
täiendavate mõjude hindamiseks. Lisaks on täiendatud
sissejuhatavat osa, et eristada tööstuskäitiseid ning
loomakasvatust mõjutavaid nõudeid.
Palume täiendavalt hinnata, kas osa kavandatud sätetest on juba
Eesti õiguses sisuliselt olemas. Kui direktiivist tulenev kohustus
on kaetud kehtiva tööstusheite seaduse, haldusmenetluse seaduse,
kemikaaliseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni või
muude asjakohaste normidega, ei ole põhjendatud sama kohustuse
korduv sätestamine THS-is.
Näiteks vajavad täiendavat hindamist avariidest ja
vahejuhtumitest teavitamise täiendused, tegevuse peatamisega
ARVESTATUD OSALISELT
Selgitus:
Nimetatud nõuded täiendavaks teavitamiseks avariidest ja
vahejuhtumitest ja tegevuse peatamisest on otseselt THD-st
tulenevad uued täiendused. Need kohustused on olemuslikult
seotud kompleksloa ja keskkonnajärelevalve süsteemiga ning
nende hajutamine teiste valdkonnaseaduste vahel muudaks nii
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
2
seotud sõnastused ning keskkonnajuhtimissüsteemi raames nõutav
ohtlike ainete loetelu, riskihinnang ja asendamisanalüüs. Viimased
võivad olulises osas kattuda juba kehtivate kemikaaliohutuse,
suurõnnetuse ohu ennetamise, tööohutuse või energiajuhtimise
nõuetega.
Teeme ettepaneku lähtuda põhimõttest, et kui ettevõtja on sama
sisuga nõude täitnud muu õigusakti, standardi, loa või
juhtimissüsteemi alusel, peab THS-i nõude täitmiseks piisama
olemasolevale dokumendile või süsteemile viitamisest. Uut
paralleelset dokumenti ei tohiks nõuda.
õigusselguse kui ka direktiivi korrektse ülevõtmise tõendamise
keerulisemaks.
KKJS-i ning selle aruandluse säte eelnõust välja võetud.
Palume üle vaadata eelnõu sõnastused, et need väljendaksid
selgelt direktiivi nõuete ülevõtmist ega annaks rakendamisel alust
direktiivist laiematele tõlgendustele.
Eriti oluline on see REACH artikli 57 kriteeriumidele vastavate
ainete, REACH XVII lisa ainete, keskkonnajuhtimissüsteemi sisu
ning ohtlike ainete hindamisega seotud sätete puhul. Sõnastus
peab olema üheselt arusaadav, et meetmeid tuleb võtta üksnes
juhul, kui hindamine näitab tegelikku vajadust heite vältimiseks
või vähendamiseks. Kui hindamise tulemusel selgub, et ainet
käitisest ei välju või risk puudub, peab nõue olema täidetud ilma
täiendavate meetmete esitamise kohustuseta.
Samuti palume täpsustada, et REACH XVII lisa alusel tekkiv
hindamiskohustus rakendub üksnes juhul, kui käitise konkreetne
ainekasutus kuulub piirangu tegelikku kohaldamisalasse,
arvestades ka kõiki asjakohaseid erandeid. Vastasel juhul võib
tekkida põhjendamatu kohustus hinnata aineid, mille konkreetne
kasutus ei ole REACH-i mõttes piiranguga hõlmatud.
ARVESTATUD
Muudetud § 28 lõike 1 punkti 5 ning § 41 lõike 2 punkti 22.
THS § 28 lg 1 p 5: andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate
ainete ja sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes
käsitletud ainete käitisest lähtuva heite ning selle vältimiseks
või vähendamiseks rakendatavate või kavandatavate meetmete
kohta.
THS § 44 lg 2 p 22: vajaduse korral asjakohased nõuded
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006
artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning sama määruse
XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest
lähtuva heite vältimiseks või vähendamiseks.
Taotluse puhul on tegemist käitisest lähtuva heite üldise
iseloomustamise osaga, mille puhul juhitakse eraldi tähelepanu
ainetele, mis võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada
suuremat ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Taotlejalt ei
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
3
nõuta eraldiseisva hindamise ega uue heiteandmete süsteemi
koostamist. Taotleja esitab talle teada olevad andmed selle
kohta, kas ja millisel viisil võib nimetatud aineid käitisest
keskkonda väljuda ning milliseid meetmeid nende heite
vältimiseks või vähendamiseks rakendatakse või kavandatakse.
Andmed esitatakse samas ulatuses ja samade heiteallikate ning
keskkonda liikumise teede kohta, mida käsitletakse käitise
heite üldisel iseloomustamisel.
Loale kantava tingimuse näol ei ole tegemist tingimata täiesti
uue loatingimuse liigiga, sest nimetatud ainete heite vältimise
või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba
kajastatud PVT-järelduste, muude kohaldatavate õigusaktide
või nende alusel määratud loatingimuste kaudu. Väljend
„vajaduse korral asjakohased nõuded“ tähendab, et selliseid
nõudeid ei lisata loale automaatselt iga asjaomase aine
esinemise korral, vaid üksnes siis, kui konkreetse käitise puhul
on täiendav meede põhjendatud ja sobiv.
Tööandjate Keskliit palub trahvide regulatsiooni üle vaadata.
Vajalik on täiendavalt hinnata, kas eelnõu on selles osas kooskõlas
tööstusheite direktiivi, Eesti põhiseaduse ning karistusõiguse
oluliste põhimõtetega.
Eelnõus peab olema selgelt määratletud, millal on tegemist sellise
eriti raske rikkumisega, mille puhul võib kohaldada käibepõhist
trahvi. Käibepõhine trahv peab jääma erandlikuks meetmeks kõige
raskemate rikkumiste korral ega tohiks laieneda formaalsetele,
väheolulistele või üksnes korduvuse tõttu raskeks loetavatele
rikkumistele. Samuti peab seaduse tekstist endast nähtuma, millal
kohaldub fikseeritud ülemmäär ja millal käibepõhine trahv.
Karistusnorm peab olema piisavalt selge, et ettevõtja saaks ette
ARVESTATUD
Selgitus:
Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel
kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate
rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused.
Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku
keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-
is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
4
näha, millise teo eest ja millises ulatuses võib teda vastutusele
võtta.
Palume lisaks hinnata, kas käibepõhise trahvi aluseks saab olla
kogu juriidilise isiku aastakäive või peaks see proportsionaalsuse
põhimõttest lähtudes piirduma rikkumisega seotud käitise või
tegevuse käibega.
Tööandjate Keskliit teeb ettepaneku arvestada THS-i muutmisel
juba praegu Euroopa Komisjoni keskkonnaomnibussi
ettepanekutes toodud lihtsustamise ja halduskoormuse
vähendamise suunda.
Ei ole põhjendatud võtta Eestis praegu üle nõudeid, mille
muutmine, edasilükkamine või kaotamine on Euroopa Liidu
tasandil juba arutusel. Selline lähenemine tekitaks ettevõtjatele
ebakindlust ning võib kaasa tuua olukorra, kus ettevõtted peavad
hakkama valmistuma nõuete täitmiseks, mida tuleb lühikese aja
jooksul uuesti muuta.
Eelkõige palume hinnata keskkonnajuhtimissüsteemi
rakendamise tähtaegu, ühe juhtimissüsteemi kasutamise võimalust
mitme käitise puhul, ohtlike keemiliste ainete loetelu,
riskihinnangu ja asendamisanalüüsi nõude ulatust ning
auditeerimisnõuete vajalikkust. Samuti palume hinnata, kas
ümberkujundamiskavadega seotud sätteid on põhjendatud
praeguses mahus üle võtta, arvestades Omnibusi ettepanekutes
kavandatud muudatusi.
ARVESTATUD
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
Eelnõu seletuskirja lk 2 märgib, et suur osa muudatusi ei loo uusi
kohustusi, vaid struktureerivad seniseid nõudeid, mis omakorda
peaks kiirendama loa andmist ja muutmist ning vähendama
vaidlusi. Toetame seda järeldust veise-, sea- ja linnukasvatusega
tegelevate käitiste puhul, kelle halduskoormust eelnõu reaalset
ARVESTATUD
Selgitus:
Seletuskirja täpsustatud lisanduva koormuse osas ning
põhjalikumalt käsitletud halduskoormuse kasvu ning
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
5
vähendab. Samas näitavad eelnõu sisulised muudatused (eelkõige
nt § 1 p 32, p 49, p 52), et ülejäänud tööstusheite seaduse
kohaldamisalasse jäävatele tööstuskäitistele lisandub hulgaliselt
uusi kohustusi.
Nagu seletuskirja lk 2 ka ise möönab, kaasneb muudatustega
ettevõtjate halduskoormuse ja Keskkonnaameti töökoormuse
kasv, eeskätt uute loatingimuste elementide rakendamise,
lisakohustuste kontrollimise ning nendega seotud
menetlustoimingute ja teabe avalikustamise nõudega.
Kaubanduskoda on seisukohal, et selline täiendav koormus
mõjutab otseselt ja negatiivselt keskkonnakaitselubade reaalset
menetlusaega Keskkonnaametis. Kuna riigi eesmärk peaks olema
loamenetluste kiirendamine, mitte nende pikendamine, ei ole
selline koormuse kasv põhjendatud ilma põhjaliku analüüsita.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Palume eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt käsitleda
halduskoormuse ja kulude kasvu just neile
tööstusettevõtetele, kes ei tegele loomakasvatusega ning
kelle kompleksloa kohustus ei kao, vaid kelle regulatiivne
koormus suureneb.
• Palume lisada seletuskirja hinnang selle kohta, kuidas
mõjutab Keskkonnaameti töökoormuse kasv muude
tööstusvaldkondade keskkonnakomplekslubade reaalset
menetlusaega ning milliseid meetmeid kavandab riik
menetluste venimise ärahoidmiseks.
Keskkonnaameti töökoormuse tõusu. Lisaks on nimetatud
meetmed komplekslubade menetlusaegade lühendamiseks
peamiselt uute juhiste ning lisanduva tööjõuvajaduse näol
kajastatud seletuskirja 7. peatükis.
Eelnõu seletuskiri ütleb lk-l 55 “Seaduseelnõu menetlemise ajal
on Euroopa Liidu tasandil menetluses Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ,
2010/75/EL, (EL) 2015/2193 ja (EL) 2024/1785 seoses teatavate
nõuete lihtsustamisega ja halduskoormuse vähendamisega ehk nn
ARVESTATUD
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
6
keskkonnaomnibuss, millega kavandatakse muuhulgas muuta
tööstusheite direktiivi, eesmärgiga lihtsustada teatavaid nõudeid ja
vähendada halduskoormust. Keskkonnaomnibuss keskendub
ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskoormuse vähendamisele,
loamenetluste ja aruandluse lihtsustamisele ning regulatsiooni
paindlikumale rakendamisele, säilitades samal ajal keskkonna ja
inimeste tervise kaitse kõrge taseme. Keskkonnaomnibussi
jõustumisel tekib vajadus muuta tööstusheite seadust ning üle
vaadata ka käesolevas eelnõus kavandatud kompleksloa nõuded.
Keskkonnaomnibuss on plaanitud jõustuma 2027. esimeses
kvartalis. Eeltoodust hoolimata esitatakse käesolev eelnõu
kooskõlastamiseks, kuna kavandatavad muudatused on
piiritletavad konkreetsete sätetega”.
Kaubanduskoja hinnangul tähendab see, et osa käesoleva eelnõuga
kehtestatavatest kohustustest võib juba lähiajal (kavandatavalt
2027. aasta I kvartalis) uuesti muutuda, mis paneb ettevõtjad
olukorda, kus nad peavad rakendama nõudeid, mis on juba teada
oleva kavandi kohaselt ajutised.
Kaubanduskoja ettepanek:
• Seaduse muutmisel tuleb arvestada Euroopa Komisjoni
keskkonnaomnibussi ettepanekutes toodud lihtsustamise
ja halduskoormuse vähendamise suunda.
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
Eelnõu § 1 p 79 kohaselt täiendatakse tööstusheite seaduse § 162
lõikega 3, millega sätestatakse juriidilisest isikust käitajale uued
käibepõhised väärteotrahvide määramise ja arvestamise alused.
Eelnõu seletuskirja lk 44 kohaselt on selle sätte eesmärk
kehtestada kõrgendatud rahatrahvi ülemmäär kompleksloa nõuete
kõige raskemate rikkumiste korral.
Soovime juhtida tähelepanu sellele, et eelnõu tegelikust tekstist ei
nähtu, et käibepõhine trahv rakenduks üksnes raskeimate
rikkumiste puhul. Praeguses sõnastuses võimaldab eelnõu määrata
ARVESTATUD
Selgitus:
Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel
kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate
rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused.
Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
7
käibepõhiseid trahve mistahes rikkumiste, sealhulgas
vähemoluliste või administratiivsete eksimuste korral. Selline
lähenemine on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete direktiiv) artikli 79 lõikega
2, mis sätestab selgelt, et käibepõhiseid trahvimäärasid tohib
rakendada üksnes kõige raskemate rikkumiste korral. Seetõttu
loovad eelnõu sätete liiga laiad formuleeringud ettevõtjatele
põhjendamatu õigusmääramatuse.
Samuti rõhutame, et karistusõiguses kehtiva ultima ratio (viimase
abinõu) põhimõtte kohaselt saab väärteovastutust kohaldada
üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust. Eelnõu kohane
lähenemine (eelkõige THS § 162 lg 3 p 1 ja § 162¹ lg 3 p 1), kus
karistuse karmistamise aluseks on pelgalt asjaolu, et käitajale on
viimase kolme aasta jooksul tehtud ettekirjutus, ei ole
proportsionaalne. Riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste
täitmist tuleks tagada haldussunniga (näiteks sunnirahaga), mitte
automaatse väärteomenetluse algatamise ning ülirangete
käibepõhiste karistuste määramisega. Selline praktika ohustab
ettevõtjate õiguskindlust.
Lisaks tekitab ettevõtjatele ebaselgust eelnõu § 1 p-s 79 ja 80
kasutatav sõnastus „sama või samalaadse nõude rikkumine“. Ilma
seaduse tasandi selgete kriteeriumiteta jääb täiesti arusaamatuks,
millist rikkumist loetakse „samalaadseks“ ning milline on
haldusorgani kaalutlusõiguse piir.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Palume veenduda, et eelnõu oleks kooskõlas direktiiviga.
• Viia eelnõu § 1 p 79 sõnastus kooskõlla seletuskirja
eesmärkide ning direktiivi 2010/75/EL artikli 79 lõikega 2.
• Täiendada eelnõus sätestatud § 162 lõiget 3 selliselt, et
käibepõhiste trahvide kohaldamine oleks otsesõnu ja
keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-
is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
8
ühemõtteliselt piiratud üksnes kõige raskemate ning
keskkonnale reaalset ja olulist kahju toonud rikkumistega.
• Palume väärteokoosseisude koostamisel või kehtivates
sätetes karistusmäärade ülevaatamisel analüüsida, kas on
võimalik kohaldada karistamise asemel haldussundi, nt
lahendada probleem ettekirjutusega või kohaldada
sunniraha ja asendustäitmist.
• Täiendada eelnõu seletuskirja lisades selged selgitused ja
kriteeriumid, mida mõistetakse „samalaadse nõude“ all.
Eesti
Põllumajandus-
Kaubanduskoda
Käitamisreeglite sisuline ebakindlus. Eelnõu punktiga 76 lisatakse
§ 1542, mis määrab käitamisreeglite mõiste ja ulatuse, kuid reeglid
ise alles kehtestatakse Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega,
mille lõplik sisu ei ole veel selge. Käitamisreeglitega sätestatakse
sea- ja linnukasvatuse sisulised nõuded, sh heite piirväärtused,
seire ja sõnnikukäitluse praktikad. Eelnõu jõustumine, künnised ja
käitajate kohustused on seotud reeglitega, mille tegelikku mõju ei
ole praegu võimalik hinnata. Sektoril tuleb kujundada seisukoht
raamistikule, teadmata selle sisu. Ühtlasi tekib oht, et reeglite
hilinemine või oodatust rangem sisu jätab käitajatele liiga lühikese
kohanemisaja.
Euroopa Komisjoni käitamisreeglite viimases mustandis (mai
2026) on mitu EPKK ja Eesti tõstatatud murekohta lahendatud:
täpsustatud on uue farmi definitsiooni, selgitatud, et loetletud
tehnikad ei ole kohustuslikud ega ammendavad, surnud loomade
hoiustamise nõuded viidud kooskõlasse Euroopa Komisjoni
määrusega 142/2011 ning leevendatud ammoniaagi- ja lõhnaseire
kohustust. Samas seab mustand lämmastiku, fosfori ja
ammoniaagi kohta siduvad heite piirväärtused (tabelites 1.1–1.3 ja
2.1–2.3 esitatud „shall not exceed“ väärtused), mis asendavad
senise parima võimaliku tehnikaga saavutatava taseme loogika
siduva ülempiiriga. Kuna käitamisreeglid on otsekohalduvad, on
tegemist olulise õigusliku muutusega, mis vähendab käitajate
MITTEARVESTATUD
Selgitus:
Käitamisreeglite hilinemist ei ole ette näha. Puhver on seatud
THSi muudatustes, milleks on 4–6 aastat käitamisreeglite
avalikustamisest.
Käitamisreeglites sätestatud „shall not exceed“ lähenemine
tagab käitiste võrdse kohtlemise, kehtestades kõigile selged ja
üheselt mõistetavad piirväärtused, mida tuleb järgida sõltumata
liikmesriigist või loaandja praktikast. Erinevalt PVT-ga
saavutatava taseme (BAT-AEL) vahemikust, mille puhul lõplik
nõue kujuneb loaandja kaalutlusotsuse tulemusena, vähendab
fikseeritud piirväärtus tõlgendamisruumi ning aitab vältida
olukordi, kus sarnastes tingimustes tegutsevatele käitistele
kehtestatakse erinevad nõuded.
Selline lähenemine suurendab õigusselgust ja prognoositavust
nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste jaoks ning toetab
nõuete ühtlasemat rakendamist kogu Euroopa Liidus. Samuti
aitab see kaasa ausale konkurentsile, vähendades riski, et eri
liikmesriikides kohaldatakse samu käitamisreeglite nõudeid
erineva rangusega.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
9
paindlikkust ega tohiks kaasa tuua piirnormide karmistamist
võrreldes kehtiva parima võimaliku tehnikaga.
Lisaks heite piirväärtustele vajavad lahendamist mitu tehnilist ja
regionaalset küsimust. Lämmastiku ja fosfori piirväärtused on
rangemad kui kehtiv parim võimalik tehnika ning nende aluseks
olevat metoodikat ei ole avalikustatud. Käitamisreeglid ei arvesta
liikmesriikide olulisi loomkoormuse erinevusi, kuigi direktiiv
seda nõuab, näiteks on Eesti seakoormus ligikaudu 6,25 looma
ruutkilomeetri kohta, samas kui Hollandis on see 272. Samuti ei
võimalda mustand diferentseerida ammoniaagi heitekoefitsiente
kliimatingimuste järgi (talv ja suvi), ei arvesta Eestis levinud
praktikat anda sõnnik käitlemiseks üle kolmandale isikule ning
müra- ja lõhnanõuete sõnastus on rangem kui Eesti siseriiklik
regulatsioon. EPKK peab vajalikuks, et Eesti jätkaks nende
küsimuste tõstatamist käitamisreeglite menetluses.
EPKK ettepanek: Tagada piisav puhver käitamisreeglite
avaldamise ja kohaldamise vahele, sealhulgas mehhanism
tähtaegade nihutamiseks reeglite hilinemise korral.
Direktiivi kohaselt tuleb ühtsete käitamisreeglite kehtestamisel
arvesse võtta käitiste eripära, sealhulgas loomkoormust.
Seejuures on oluline rõhutada, et kõnealune säte viitab käitise
tasandil loomkoormusele ja tootmise iseloomule, mitte
liikmesriikide keskmistele näitajatele.
Paljudes liikmesriikides on levinud praktika anda sõnnik üle
kolmandale osapoolele. Käitamisreeglites sätestatud nõuded
sõnniku laotamisele kohalduvad üksnes juhul, kui sõnnikut
laotatakse samas käitises, mis kuulub käitamisreeglite
kohaldamisalasse. Sõnniku üleandmine kolmandale osapoolele
ei ole käitamisreeglitega keelatud ega piiratud.
Lõhnaseire kohustus on kooskõlas Eestis juba rakendatava
praktikaga. Käitamisreeglite varasemas versioonis nähti ette
lõhna seire vähemalt kord aastas, kuid lõplikus versioonis on
nõuet täpsustatud: lõhna tuleb seirata ainult juhul, kui selle
mõju tundlikele retseptoritele on tõendatud. Sellisel juhul tuleb
rakendada ka asjakohaseid leevendusmeetmeid, näiteks
koostada lõhnahalduskava.
Käitised peavad hakkama käitamisreeglitele vastama järk-
järgult vastavalt oma suurusele. Alates 1. septembrist 2030
kohalduvad nõuded käitistele, mille künnisvõimsus on
vähemalt 600 loomühikut. Alates 1. septembrist 2031
laienevad nõuded käitistele, mille künnisvõimsus on vähemalt
400 loomühikut. Ülejäänud THSi kohaldamisalasse kuuluvad
käitised peavad nõudeid täitma alates 1. septembrist 2032.
See tähendab, et suurimate käitiste jaoks on üleminekuaeg
käitamisreeglite avaldamisest ligikaudu neli aastat ning
väiksemate farmide jaoks kuni kuus aastat. Tegemist on
sarnase lähenemisega nagu uute PVT-järelduste avaldamisel,
mille järel on käitistel samuti neli aastat aega viia tegevus ja
tootmine vastavusse uute nõuetega.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
10
Uute nõuete täitmine eeldab sihtotstarbelisi investeeringutoetusi.
Künnise ületavatel käitistel võib tekkida vajadus investeerida
käitamisreeglitest tulenevatesse meetmetesse, mille maht sõltub
reeglite lõplikust sisust. EPKK rõhutab, et uute ja rangemate
nõuete kehtestamine peab käima käsikäes toetusmeetmetega —
vastasel juhul langeb kohanemiskoormus ebaproportsionaalselt
tootjatele ning võib ohustada eelkõige väiksemate ja keskmise
suurusega tootjate jätkusuutlikkust.
EPKK ettepanek: Uute käitamisreeglite kohaldamise eeldusena
tuleb ette näha sihtotstarbelised investeeringutoetused, et toetada
ettevõtjaid võimalike rangemate nõuete täitmisel. Seejuures tuleb
arvestada seakasvatussektori niigi keerulist majanduslikku
olukorda, mida on süvendanud 2025. aastal sektorit tabanud
Sigade Aafrika katku kriisi.
ARVESTATUD
Hetkel on uue EL finantsperioodi ettevalmistus faasis, kus EL
tasemel käivad läbirääkimised ühise põllumajanduspoliitika
(ÜPP) õigusraamistiku üle veel Euroopa Nõukogu tasemel ja
siseriiklikult on paralleelselt alustatud uue perioodi
toetusmeetmete üle arutelusid sektori ja huvigruppide
esindajatega. Hetkel on esimene ring peamiste ÜPP
teemavaldkondade osas tehtud ja plaanis on septembris
aruteludega jätkata. Nende juures arvestatakse ka käitamise
küsimustega.
Trahvimäärad on põllumajandussektori maksevõimet arvestades
ebaproportsionaalselt kõrged. Käitamisreeglite rikkumise eest
näeb eelnõu juriidilisele isikule ette rahatrahvi kuni 200 000 eurot
ning korduva või raskendatud rikkumise eest kuni 400 000 eurot
või kuni kolm protsenti käitaja aastakäibest (eelnõu punkt 80, §
162¹).
Kliimaministeeriumi enda analüüs 32 käitise kohta näitab, et
kolmeprotsendiline käibepõhine ülemmäär jääks 26 käitisel ehk
ligikaudu 80 protsendil alla 200 000 euro.
See tähendab, et juba esmase rikkumise ülemmäär ületab enamiku
sektori käitiste puhul direktiivi proportsionaalsuse võrdlust:
käibega kaks miljonit eurot käitisel moodustaks 200 000 eurot
kümme protsenti ja käibega üks miljon eurot käitisel
kakskümmend protsenti aastakäibest ning fikseeritud 400 000
euro lagi vastavalt veelgi enam. Kuna käive ei võrdu kasumiga ja
põllumajanduse marginaalid on õhukesed, on mõlemad trahvilaed
maksevõimest lahti seotud ning loovad reaalse riski
ARVESTATUD OSALISELT
Selgitus:
Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel
kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate
rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused.
Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku
keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-
is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud.
Ettepanekuga ei ole põhjendatud arvestada osas, milles
soovitakse siduda kõik rahatrahvi ülemmäärad üksnes käitaja
maksevõimega või vähendada oluliselt fikseeritud
ülemmäärasid. Rahatrahvi ülemmäär ja konkreetses asjas
määratav rahatrahv täidavad erinevat ülesannet. Ülemmäär
määrab karistuse võimaliku ulatuse, samas kui tegelik
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
11
ebaproportsionaalselt suurteks, tootmise jätkusuutlikkust
ohustavateks trahvideks.
Lisaks võib üleminekuperioodil loomakasvatusele kohalduda
veelgi kõrgem trahvilagi. Käitamisreeglite leebem trahvirežiim
jõustub alles 1. septembril 2030, samal ajal kui kompleksloa
nõuete korduva rikkumise uus, kuni 1 500 000 euro suurune
trahvimäär (eelnõu punkt 79, § 162 lg 3) jõustub seaduse üldises
korras. Kuna sea- ja linnukasvatus jääb kuni aastateni 2030–2032
kompleksloa alla ning veisekasvatuse load vormistatakse ümber
kuni nelja aasta jooksul, tekib periood, mille jooksul võib
loomakasvatuskäitisele kohalduda oluliselt kõrgem trahvilagi kui
pärast üleminekut.
EPKK seisukoht: Siduda trahvide ülemmäärad nii esmase kui ka
korduva rikkumise korral maksevõimet arvestav proportsionaalse
mudeliga või langetada fikseeritud määrasid oluliselt ning näha
ette kohustus arvestada trahvi määramisel käitise maksevõimet ja
proportsionaalsust.
Samuti tuleb tagada, et üleminekuperioodil ei kohaldata
loomakasvatuskäitistele ebaproportsionaalselt kõrgeid
kompleksloa trahvimäärasid ehk kehtestada sea- ja
linnukasvatusele leebemad trahvilaed juba seaduse jõustumisest.
rahatrahv määratakse iga rikkumise asjaolusid ja
proportsionaalsuse põhimõtet arvestades.
Karistuse individualiseerimine ja proportsionaalsuse
hindamine kuuluvad juba väärteomenetluses kohtuvälise
menetleja või kohtu ülesannete hulka. Karistusseadustiku
üldosa kohaldub ka eriseadustes sätestatud väärtegudele ning
karistus määratakse süü piires, arvestades teo asjaolusid, süü
suurust ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
Samuti tuleb eristada rahatrahvi ülemmäära, mille määrab
seadusandja ning konkreetset rahatrahvi, mille määrab pädev
menetleja või kohus konkreetse juhtumi asjaolude alusel.
Kõrge ülemmäär ei tähenda automaatselt kõrget rahatrahvi.
Menetleja peab valima seaduses ette nähtud vahemikust
konkreetse karistuse, mis vastab rikkumise raskusele ja süü
ulatusele.
Käitaja majanduslik olukord on üks asjakohane asjaolu teiste
hulgas, kuid seda tuleb kaaluda koos rikkumise raskuse, süü,
kahju või ohu ulatuse ja karistuse hoiatava mõju vajadusega.
Sea- ja linnukasvatusele kohalduvad kuni nimetatud
kuupäevadeni kompleksloa nõuded samamoodi nagu nad seni
on kohaldunud, sama ka karistusmäärade osas, kus praegu on
juba fikseeritud ülemmääraks 400 000 eurot.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
12
Tootmistegevuse peatamise alused on ebaselged. Eelnõu punktiga
76 lisatakse § 154⁷, mille lõike 2 kohaselt peatab Keskkonnaamet
käitise tegevuse, kui rikkumine põhjustab keskkonnatingimuste
olulise halvenemise või võib kujutada märkimisväärset ohtu
inimeste tervisele. Sõnastus on ei jäta Keskkonnaametile
kaalutlusõigust, kuigi seletuskiri nimetab sama sätet
„võimaluseks“ sekkuda. Peatamist reguleerib korraga mitu sätet (§
18 lõiked 3 ja 5 ning § 154⁷ lõige 2) erineva sõnastuse ja
tingimustega, ilma et nende omavaheline suhe ja menetluskord
oleksid selged, mistõttu käitajal on raske ette näha, millal ja millise
menetlusega tema tootmistegevust võidakse peatada.
EPKK ettepanek: Asendada § 154⁷ lõikes 2 sõna „peatab“
sõnadega „võib peatada“ ning täpsustada tootmistegevuse
peatamise alused, nende omavaheline suhe ja menetluskord.
Ettevõtetele peab jääma võimalus puuduste eemaldamiseks,
tegevuse peatamine on põhjendatud ainult äärmuslikel juhtudel.
MITTEARVESTATUD
Selgitus:
THD artikkel 70f punkt 3 ei sätesta võimalust peatada, vaid
otsese kohustuse peatada käitise tegevus juhul kui nõuete
mittetäitmine põhjustab kohalike õhu-, vee- või
pinnasetingimuste olulise halvenemise või kui see kujutab või
võib kujutada endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele.
Eeldus selleks on sätestatud sama moodi THS § 1547 lõikes 2.
Samuti näeb § 1547 lõige 1 ette, et igasugune nõuete täitmata
jätmine ei too kaasa käitise tegevuse peatamist, vaid
Keskkonnaametil on õigus nõuda lisameetmeid tegevus
nõuetele vastavaks viimiseks. Seega on käitise peatamine juba
seaduse tekstist tulenevalt äärmuslik meede, mida on võimalik
rakendada kui on põhjustatud oluline keskkonnakahju või
märkimisväärne oht inimeste tervisele.
Käitiste ühe üksusena käsitlemise säte on määratlemata ja
ebaselge. Eelnõu punktiga 76 lisatakse § 154¹, mille lõige 4
võimaldab loa andjal käsitleda künnisvõimsuse arvutamisel mitut
käitist ühe üksusena, kui need paiknevad lähestikku ning on sama
või majanduslikus või õigussuhtes oleva käitaja kontrolli all.
Kuigi sätte eesmärk vältida käitiste kunstlikku jagamist on
põhjendatud, ei ole selle mõisted „lähestikku“ ega „majanduslik
või õigussuhe“ piiritletud ning võivad hõlmata ka sisuliselt
iseseisvaid pere- ja ühistufarme. See muudab sätte tagajärje
raskesti prognoositavaks.
EPKK ettepanek: kehtestada selged juhised ja kriteeriumid käitiste
ühe üksusena käsitamiseks, nii et liitmine põhineks sisulisel
tootmisseosel. Pelgalt ühine omandi- või pereseos ei tohiks ilma
sisulise seotuseta olla käitiste liitmise aluseks.
ARVESTATUD
Selgitus:
Eelnõus ning seletuskirjas täpsustatud „majanduslik või
õigussuhe“. Euroopa Komisjon avaldab hiljemalt 5. augustil
2028 juhised kriteeriumide kohta, mille alusel hinnata käitiste
käsitamist ühe üksusena, sealhulgas majandus- ja õigussuhete
aspekte, konsulteerides liikmesriikidega. See toetab edaspidi
sätte ühtset kohaldamist.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
13
Uued, madalamad künnised toovad süsteemi täiendavaid käitisi.
Uued loomühikupõhised künnised on madalamad võrreldes
kehtivatega, mistõttu keskkonnaloa ja käitamisreeglite kohustus
võib laieneda ka seni loakohustuseta väiksematele perefarmidele.
EPKK ettepanek: Palume Keskkonnaametil analüüsida
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
andmete põhjal, kui palju käitisi uute, madalamate künniste tõttu
keskkonnaloa ja käitamisreeglite kohustuse alla lisandub, et
hinnata muudatuse tegelikku mõju sektorile ning kavandada
vajalik kohanemisaeg ja tugi.
ARVESTATUD
Selgitus:
Sea- ja linnukasvatused liiguvad sarnaselt veisekasvatusele
keskkonnaloale. Sea- ja linnukasvatuse THD-st tulenevad
künnised ühildatakse õhusaasteloa künnistega, mis
kehtestatakse keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a
määrusega nr 67. Selle tõttu on seletuskirja mõjude osas
täpsustatud võrdlusega kehtivate õhusaasteloa künnistega ning
käitamisreeglite künnistega. Lisanduvaid hetkel õhusaasteluba
omavaid seakasvatusi, kes peavad hakkama vastama
käitamisreeglitele on umbes 14 ning linnukasvatusi 1.
Kohanemisaeg on seaduseelnõuga ette nähtud kuni 2032.
aastani.
„Keskkonnatoime taseme“ mõiste mõju e on ebaselge. Eelnõu
punkt 4 (§ 5 lõiked 5 ja 6) toob sisse uued mõisted
„keskkonnatoime tase“ ja „keskkonnatoime piirväärtus“,
mis hõlmavad muu hulgas vee- ja ressursikasutust ning
jäätmeteket. Nende sisuline kehtestamise mehhanism (§ 20 ja §
44¹, sh siduvad vee kasutuse piirväärtused) on aga seotud
kompleksloa regulatsiooniga, mida sea- ja linnukasvatusele pärast
üleminekut ei kohaldata. Nendele käitistele kohalduvad
keskkonnatoime piirväärtused üksnes juhul ja ulatuses, milles
käitamisreeglid need kehtestavad (§ 154² ja § 154⁵ lõige 2),
kusjuures käitamisreeglite viimane mustand siduvaid vee- ega
ressursikasutuse piirväärtusi ette ei näe.
EPKK palub selgitada, kas ja millises ulatuses keskkonnatoime
piirväärtused sea- ja linnukasvatusele kohalduvad ning millised on
nende praktilised tagajärjed tootmisele, eelkõige veekasutuse osas,
mis on loomade heaolu, hügieeni ja toiduohutuse tagamiseks
hädavajalik.
ARVESTATUD
Selgitus:
Keskkonnatoime taseme punktid ei kohaldu sarnaselt
tööstusheite seaduse II peatükki kuuluvatele sea- ja
linnukasvatajate käitistele. Sea- ja linnukasvatuse sektori
nõudeid reguleerivad käitamisreeglid. Käitamisreeglites ei ole
vee kasutamisele ette nähtud eraldi toimetasemeid ega
piirväärtusi.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
14
Täpsustamist vajavad veel seireandmete avalikustamine,
käitamisreeglite teavitamine ja seiremeetodid. Üldsuse juurdepääs
käitaja seire- ja vastavusandmetele (eelnõu punt 76, § 154⁶ lõige
5) võib hõlmata tundlikku äri- ja tootmisteavet, mistõttu tuleb
tagada ärisaladuse kaitse. Käitamisreeglid avaldatakse
Kliimaministeeriumi kodulehel (§ 154² lõige 2), mistõttu tuleb ette
näha selge teavitus- ja jõustumiskord ning kohanemisaeg reeglite
muutmisel. Seireandmete saamise meetodi valik peaks jääma
käitajale paindlikuks, kuid kasutatavad heitekoefitsiendid peavad
olema kättesaadavad ning arvestama Eesti tootmistingimuste ja
klimaatiliste eripäradega. Samuti vajab selgitamist, kuidas käitaja
peab toimima kompleksloa muutmisel üleminekuperioodil ning
kas uutele ja oluliselt laienevatele käitistele nähakse ette
kohanemisaeg.
EPKK ettepanek: Täpsustada seireandmete avalikustamise ja
ärisaladuse kaitse, käitamisreeglite teavitamise,
seirekoefitsientide sobivuse ning uute ja laienevate käitiste
üleminekumenetluse küsimused.
MITTEARVESTATUD
Tööstusheite seaduse muutmisega ei nähta ette erinevat
seireandmete avaldamise korda kui see, mis juba praegu kehtib.
Eesti Vee-
ettevõtete Liit
Eelnõu § 1 punkiga 48 täiendatakse tööstusheite seaduse §-i 44
lõigetega 11–14, mille kohaselt kaudsele heitele piirväärtust
määrates tuleb loa andjal arvestada lisaks käitisele kohalduvates
PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga
saavutatavale heitetasemele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni
juhitavate ohtlike ainete piirväärtustega ning ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 34 alusel kehtestatud kohaliku
omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas
sätestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saastenäitajate
piirväärtustega. Lisaks ei tohi kaudne heide ohustada
reoveepuhasti kompleksloas või veeseaduse §-s 128 kehtestatud
nõuete järgimist.
ARVESTATUD
Selgitus:
Täpsemad juhised loaga kehtestatud piirväärtuste ületamisest
vee-ettevõtja teavitamise kohta luuakse pärast seaduse
jõustumist vajalike rakendamisjuhiste koostamisel. Selleks
kaasatakse kõik vajalikud osapooled, et rakendamine oleks
ühiselt arusaadav kõikidele osapooltele. Juhendmaterjalide
koostamise ettepanekud on teadmiseks võetud.
Mõõtemääramatusega arvestamise reeglite kohta kehtestab
Euroopa Komisjon rakendusmääruse, hetkel ei ole täielikult
ette näha, millises ulatuses erineb või ei erine
mõõtemääramatusega arvestamine proovide võtmisel sellest,
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
15
Kuna nimetatud piirnormid on oma olemuselt seotud ka vee-
ettevõtja ja käitaja vahel sõlmitud teenuslepinguga, palume
selgitada, kas ja millisel viisil saab vee-ettevõtja teavet juhul, kui
Keskkonnaamet tuvastab piirväärtuste ületamise ehk loa
tingimuste rikkumise.
Toetame võimalust arvestada piirnäitajate hindamisel
mõõtemääramatusega. Samas juhime tähelepanu, et kuna reovesi
juhitakse reoveepuhastisse, mille keskkonnaloas selline erisus
puudub, siis võib see tekitada vastuolu ning suurendada vee-
ettevõtja riski keskkonnaloa nõuete rikkumiseks. Sellisel juhul ei
ole tagatud ka kõigi keskkonnaloa nõudeid täitvate osapoolte
võrdne kohtlemine. Lisaks tuleb arvestada, et laborite
mõõtemääramatus võib sõltuvalt määratavast ainest kõikuda
suures vahemikus. Eriti problemaatilised on olukorrad, kus
piirnäitajat ületatakse vähesel määral ning tekivad erinevad
tõlgendused reovee nõuetele vastavuse hindamisel, mis võivad
kaasa tuua vaidlusi.
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu ka, millise aja jooksul
olemasolevad kompleksload üle vaadatakse, et eelnõus sätestatud
nõuded saaksid rakendatud. Samuti palume täpsustada, kas lubade
ülevaatamise algatab Keskkonnaamet või peab loa omaja esitama
vastava muutmistaotluse ise. Saame aru, et kompleksloas
reguleeritakse vastavalt tööstuse eripärale nii veesaaste, jäätmete
kui ka õhuheite piirväärtusi. Vee-ettevõtte jaoks võivad aga
tööstuse reovees sisalduvad nn normikohased saasteained
muutuda probleemiks õhu- ja jäätmekäitlust reguleerivate
keskkonnalubade ning muude piirangute (nt töökeskkond,
plahvatusoht jms) tõttu.
Muudatusi tutvustaval infopäeval märgiti, et järgneva nelja aasta
jooksul on kavas koostada erinevaid juhendeid, mis peaksid
mis juba praegu on kehtestatud. Rakendusmääruse koostamisse
on seni kaasatud ka Eesti eksperte, kes teostavad veeanalüüse
ning teavitame uute reeglite kehtestamisel kõiki osapooli, keda
muudatused puudutavad.
Uued nõuded kaudsele heitele (THS § 44 lõiked 12-14)
rakenduvad vastavalt THS § 1696 lõigetes 3 ja 4 sätestatud
üleminekuajale.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
16
abistama nii käitajaid kui ka keskkonnalubade menetlejaid sätete
tõlgendamisel ja rakendamisel. Toetame selliste
juhendmaterjalide väljatöötamist, kuna juba praegu esineb
praktikas olukordi, kus üks ametnik leiab, et konkreetne PVT
kohaldub, samas kui teine on vastupidisel seisukohal. See viitab
paraku õigusliku selguse puudumisele ning ebaühtlasele
rakenduspraktikale.
Leiame, et enne juhendmaterjalide koostamist on vajalik koostada
koos kõigi asjaomaste osapooltega läbimõeldud töövoog, milles
on selgelt määratletud osapoolte rollid, õigused ja vastutus. Praegu
ei ole piisavalt selge, kes algatab vajalikud tegevused, kes kellega
kooskõlastab ning milline osapool kannab vastutust ja omab õigust
piirväärtusi kehtestada. Samuti peavad juhendmaterjalid selgelt
käsitlema erinevate regulatsioonide omavahelist seost. Näiteks on
ÜVVK eeskirjades sätestatud reostusgrupid, kuid paljud detailid
reguleeritakse tarbijalepingus. Vajalik on selgitada, milliseid
nõudeid edaspidi kus ja kui detailselt reguleeritakse ning kas jääb
õigusi täiendavateks kokkulepeteks vee-ettevõtte ja tööstuse
vahel.
Võttes arvesse vee-ettevõtjatele järjest lisanduvaid nõudeid seoses
toitainete keskkonda viimise, ohtlike ainete, mikrosaasteainete ja
mikroplasti, lõhnahäiringute, reoveesette tootestamise, jäätmete
lakkamise kriteeriumide, plahvatusohu ning töökeskkonnaga,
tuleks sellised riskid enne seaduse kehtestamist põhjalikult läbi
mõelda ning juhendmaterjalides piisava põhjalikkusega käsitleda.
Samuti tuleb arvestada, et kuigi tootmised püüavad järjest enam
olla keskkonnasäästlikumad, võib veekulu optimeerimine kaasa
tuua reovees sisalduvate reoainete kontsentratsiooni suurenemise
ning ebatüüpiliste reoainete jõudmise puhastisse, mille
puhastamiseks need ei ole projekteeritud ega ehitatud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
17
Eesti
Keemiatööstuse
Liit
Juhime tähelepanu vastuolule seletuskirja sissejuhatuses, kus ühelt
poolt on märgitud, et suur osa muudatusi ei loo uusi kohustusi,
vaid täpsustavad ja struktureerivad olemasolevaid nõudeid, mis
omakorda kiirendavad loa andmise ja muutmise menetlust ning
vähendavad vaidlusi. Teiselt poolt tunnistatakse selles samas
sissejuhatuses, et muudatustega kaasneb nii ettevõtjatele kui
ametnikele täiendav halduskoormus, mis tuleneb muu hulgas uute
loatingimuste elementide rakendamisest ja lisakohustuste
täitmisest.
Eelnõuga vähendatakse halduskoormust tuntavalt
loomakasvatussektoris, aga sama põhimõtet tuleks järgida ka
teiste tööstussektorite puhul. Eelkõige tuleks üle vaadata need
menetluslikud nõuded, mis võivad dubleerida juba kehtivat
regulatsiooni või olemasolevaid kontrollimehhanisme, ning otsida
võimalusi ettevõtjate ja haldusasutuste halduskoormuse
vähendamiseks.
ARVESTATUD
Selgitus:
Muudetud seletuskirjas sissejuhatavat osa ning eristatud
loomakasvatusele mõjuvad muudatused ning tööstussektorile
mõjuvad muudatused. Samamoodi on täiendatud ka
seletuskirja mõjude osa.
Eelnõu punktid 10-12
EKTL hinnangul ei ole teavitamiskohustuse laiendamine
keskkonnaohuga seotud juhtumitelt ka terviseohuga juhtumitele
otseselt vajalik kuivõrd see on sätestatud ka juba kehtiva õiguse
alusel. THS § 18 lg 1 p 1 kohaselt tuleb mistahes loa nõuete
rikkumisel sellest viivitamatult informeerida Keskkonnaametit.
Samuti tuleb THS § 17 lg 2 kohaselt inimeste tervist ohustava
vahejuhtumi või avarii puhul viivitamatult teavitada
Keskkonnaametit.
Punktiga 10 täiendatakse § 18 lõiget 3 sõnaga „viivitamata“, mille
kohaselt peab Keskkonnaamet käitise tegevuse peatama
viivitamata. EKTL teeb ettepaneku jätta sõna „viivitamata“ sättest
välja. Kuigi mõistame direktiivi eesmärki rõhutada kiire
sekkumise vajadust otsese ja olulise ohu korral, ei anna selle
ARVESTATUD OSALISELT
Selgitus:
Nimetatud nõuded täiendavaks teavitamiseks avariidest ja
vahejuhtumitest ja tegevuse peatamisest on otseselt THD-st
tulenevad uued täiendused. Need kohustused on olemuslikult
seotud kompleksloa ja keskkonnajärelevalve süsteemiga ning
nende hajutamine teiste valdkonnaseaduste vahel muudaks nii
õigusselguse kui ka direktiivi korrektse ülevõtmise tõendamise
keerulisemaks.
Terminoloogia on kooskõlas tööstusheite direktiivi artikliga 8.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
18
mõiste lisamine Eesti õiguses täiendavat õiguslikku väärtust ning
võib tekitada põhjendamatut ebaselgust.
Käitise tegevuse piiramine või peatamine toimub haldusmenetluse
raames, mille läbiviimist reguleerib haldusmenetluse seadus.
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt tuleb
haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt, efektiivselt ning
võimalikult lihtsalt ja kiiresti. Lisaks sätestab HMS § 5 lõige 4, et
menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui
seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Seega tuleneb
haldusorgani kohustus tegutseda põhjendamatu viivituseta juba
kehtivast õigusest ning vastav põhimõte on Eesti õiguskorras
tagatud.
Leiame, et sõna „viivitamata“ lisamine tööstusheite seadusesse ei
muuda haldusorgani kohustuste sisu, kuid võib tekitada asjatuid
tõlgendusküsimusi selle kohta, kas tegemist on haldusmenetluse
seadusest erineva või rangema standardiga. Õigusselguse huvides
teeme ettepaneku säte selles osas muutmata jätta.
EKTL juhib tähelepanu sellele, et eelnõus kasutatakse tegevuse
peatamise aluste kirjeldamisel mõnevõrra erinevat terminoloogiat
kui direktiivis. Direktiivi artiklis 8 eristatakse läbivalt kahte
olukorda – immediate danger / immediate significant adverse
effect ning danger / significant adverse effect. Eestikeelses
direktiivis, kehtivas THSis ja eelnõus kasutatakse nende asemel
osaliselt erinevaid sõnastusi (nt otsene oht, vahetu oht, otsene oht
kahjustada olulisel määral, oluline kahjulik mõju, oluline
ebasoodne mõju jmt), mistõttu ei ole üheselt selge, kas tegemist
on üksnes terminoloogilise kohandamise või ka sisulise
erinevusega. Õigusselguse huvides palume kaaluda terminoloogia
ühtlustamist direktiiviga.
Seletuskirjas on ette nähtud erinevate uute nõuete
rakendamiseks rakendusjuhiste loomine, ETKL ettepanekuid
võetakse nende koostamisel arvesse.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
19
Lisaks on oluline, et määratlemata õigusmõisteid, nagu
„viivitamata“, “püsiv rikkumine”, „otsene oht“ ja „oluline
kahjulik mõju“, sisustataks rakenduspraktikas võimalikult ühtselt,
kuivõrd nende tõlgendamisest sõltub kõige rangema
haldusmeetme – tegevuse peatamise – kohaldamine. Selgemad
hindamiskriteeriumid või rakendusjuhised suurendaksid
õiguskindlust nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutusele ning
aitaksid tagada proportsionaalse ja ühetaolise praktika. EKTL
peab oluliseks, et tegevuse peatamine jääks ka edaspidi viimaseks
abinõuks ning selle kohaldamise alused oleksid ettevõtjatele
etteaimatavad ja võimalikult üheselt mõistetavad.
Kompleksloa taotluse andmekoosseis ja kompleksloa
andmekoosseis peavad piirduma direktiivis nõutavaga
EKTL toetab eesmärki eristada selgemalt taotluses esitatavad
andmed ja loa andja poolt menetluse käigus kujundatavad
loatingimused. Eelnõu väidab seletuskirjas, et eesmärk on "selgem
andmekoosseis" ja "halduskoormuse vähendamine", kuid
tegelikult liigutakse vastupidises suunas – taotlusesse tuuakse
märkimisväärne hulk uusi hinnanguid, arvutusi ja
tõendamiskohustusi. Taotlusele lisandub mitu uut hinnangut ja
analüüsi, mille praktiline ulatus jääb eelnõust ebaselgeks.
Eelkõige puudutab see:
• REACH artikli 57 ja XVII lisa ainete heite vältimise või
vähendamise hinnangut;
• ressursside kasutamise ja seire kirjeldamist;
• keskkonnatoime näitajate kirjeldamist.
EKTL teeb ettepaneku selgelt sätestada, et taotluses tuleb esitada
üksnes selline teave, mis on konkreetse käitise tegevuse puhul
asjakohane ning mille koostamine on objektiivselt võimalik
olemasolevate andmete põhjal. Vältida tuleb olukorda, kus
ARVESTATUD
Selgitus:
Eelnõud ning seletuskirja on täpsustatud REACH artikli 57 ja
XVII lisa ainete heite hindamise osas. Taotluse puhul on
tegemist on käitisest lähtuva heite üldise iseloomustamise
osaga, mille puhul juhitakse eraldi tähelepanu ainetele, mis
võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada suuremat ohtu
inimeste tervisele või keskkonnale. Taotlejalt ei nõuta
eraldiseisva hindamise ega uue heiteandmete süsteemi
koostamist. Taotleja esitab talle teada olevad andmed selle
kohta, kas ja millisel viisil võib nimetatud aineid käitisest
keskkonda väljuda ning milliseid meetmeid nende heite
vältimiseks või vähendamiseks rakendatakse või kavandatakse.
Andmed esitatakse samas ulatuses ja samade heiteallikate ning
keskkonda liikumise teede kohta, mida käsitletakse käitise
heite üldisel iseloomustamisel.
Loale kantava tingimuse näol ei ole tegemist tingimata täiesti
uue loatingimuse liigiga, sest nimetatud ainete heite vältimise
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
20
ettevõtjalt oodatakse ulatuslikke riskihinnanguid või teaduslikke
analüüse ilma selgete metoodiliste juhisteta.
või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba
kajastatud PVT-järelduste, muude kohaldatavate õigusaktide
või nende alusel määratud loatingimuste kaudu. Väljend
„vajaduse korral asjakohased nõuded“ tähendab, et selliseid
nõudeid ei lisata loale automaatselt iga asjaomase aine
esinemise korral, vaid üksnes siis, kui konkreetse käitise puhul
on täiendav meede põhjendatud ja sobiv.
Keskkonnatoimega seotud tasemed, seire ja muu kehtestatakse
kohalduvate PVT-järeldustega.
Eelnõu punktid 24 ja 32
REACH-ist tuleneva hindamiskohustuse regulatsioon vajab
täpsustamist.
1. Hinnangu esitamise aeg ja eesmärk on ebaselge
Eelnõu järgi peab ettevõte:
• esitama hinnangu juba kompleksloa taotlusega (§ 28 lg 1 p
5);
• samal ajal kantakse kompleksloale kohustus sama hinnang
läbi viia (§ 41 lg 2 p 22).
Need kaks nõuet ei ole omavahel kooskõlas.
Eelnõu kohaselt tuleb hinnang esitada juba kompleksloa taotluse
koosseisus, samas nähakse kompleksloa tingimusena ette
kohustus sama hinnang läbi viia ning vajaduse korral rakendada
meetmeid. Seletuskirjast ei ole arusaadav, kas tegemist on
ühekordse hinnanguga loa taotlemisel või korduva kohustusega
pärast loa andmist. Palume selgelt eristada, millised andmed
kuuluvad taotluse koosseisu ning millised kohustused kantakse
kompleksloale.
ARVESTATUD
Selgitus:
Muudetud THS § 26 punkti 5 ja § 41 lõike 2 punkti 22.
Algses lähenemises keskenduti eraldi hinnangule ohtlike ainete
heite vähendamise vajaduse kohta, kuid täpsustatud lahendus
seob nõude käitise heite üldise iseloomustamise ja kompleksloa
tavapärase menetlusega. Käitaja esitab taotluses asjaomaste
ainete heite ja rakendatavate meetmete kohta vajalikud andmed
ning loa andja hindab nende põhjal, kas olemasolevad nõuded
on piisavad või tuleb loa tingimustes arvestada täiendavate
asjaoludega. Seletuskirja kohaselt võetakse arvesse ka seda, et
nende ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad
olla kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste või muude
kohaldatavate õigusaktide alusel.
Taotluse puhul on tegemist on käitisest lähtuva heite üldise
iseloomustamise osaga, mille puhul juhitakse eraldi tähelepanu
ainetele, mis võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
21
2. Meetmeid ei saa nõuda juhul, kui hindamine näitab, et neid ei
ole vaja
Palume täpsustada § 28 lõike 1 punkti 5 ning § 41 lõike 2 punkti
22 sõnastust. Praegune sõnastus seob hinnangu ja meetmete
esitamise üheks kohustuseks, mistõttu võib jääda mulje, et
meetmed tuleb esitada sõltumata hindamise tulemusest. Meetmete
rakendamise kohustus peaks tekkima üksnes juhul, kui hinnang
tuvastab selleks vajaduse. Kui hinnangu tulemusel selgub, et aine
ei eraldu käitisest või heite vähendamiseks ei ole täiendavaid
meetmeid vaja, tuleb lugeda nõue täidetuks.
3. REACH-i kohaldamine tuleb piiritleda ja ajakohastamise
loogika selgitada
Palume täpsustada ka REACH-ist tuleneva hindamiskohustuse
ulatust. REACH XVII lisa piirangud on kasutuspõhised ning
sisaldavad mitmeid erandeid. Hindamiskohustus peaks tekkima
üksnes juhul, kui konkreetne ainekasutus kuulub REACH piirangu
tegelikku kohaldumisalasse. Eriti problemaatiline on
rakendusmääruses kasutatav sõnastus, kus viidatakse mistahes EL
õigusaktidele ja neis sisalduvatele mistahes piirangutele
(kirjutame sellest problemist alljärgnevalt täpsemalt). Isegi kui
rakendusmääruse tekst parandada nii, et see viitaks ainult
REACH-määruse piirangutele (mitte kõigile EL õigusaktidele), ei
lahenda see probleemi täielikult. Pelgalt asjaolu, et aine on kantud
REACH XVII lisasse, ei tähenda, et selle suhtes tekib automaatselt
THS-is sätestatud hindamiskohustus. REACH XVII lisa piirangud
on valdavalt kasutus- ja tootepõhised ning sisaldavad arvukalt
erandeid. Näiteks formaldehüüdi suhtes kehtiv REACH XVII lisa
kanne 77 puudutab eelkõige teatavate toodete turule laskmist ning
selle kohaldumine sõltub konkreetse kasutusviisi ja piirangus
sätestatud erandite analüüsist. Seetõttu tuleks seletuskirjas selgelt
täpsustada, et hindamiskohustus tekib üksnes juhul, kui
suuremat ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Taotlejalt ei
nõuta eraldiseisva hindamise ega uue heiteandmete süsteemi
koostamist. Taotleja esitab talle teada olevad andmed selle
kohta, kas ja millisel viisil võib nimetatud aineid käitisest
keskkonda väljuda ning milliseid meetmeid nende heite
vältimiseks või vähendamiseks rakendatakse või kavandatakse.
Andmed esitatakse samas ulatuses ja samade heiteallikate ning
keskkonda liikumise teede kohta, mida käsitletakse käitise
heite üldisel iseloomustamisel.
Loale kantava tingimuse näol ei ole tegemist tingimata täiesti
uue loatingimuse liigiga, sest nimetatud ainete heite vältimise
või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba
kajastatud PVT-järelduste, muude kohaldatavate õigusaktide
või nende alusel määratud loatingimuste kaudu. Väljend
„vajaduse korral asjakohased nõuded“ tähendab, et selliseid
nõudeid ei lisata loale automaatselt iga asjaomase aine
esinemise korral, vaid üksnes siis, kui konkreetse käitise puhul
on täiendav meede põhjendatud ja sobiv.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
22
konkreetne REACH XVII lisa piirang on käitise tegevusele
tegelikult kohaldatav.
Rakenusmääruse “Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis” kavand:
§ 8 lõike 2 punkti 3 ja punkti 4 sõnastus vajab täpsustamist.
Praeguse sõnastuse kohaselt tuleb esitada iga ohtliku aine kohta
„Euroopa Liidu õigusaktidest tulenev piirang koos tõendusega
piirangu rakendumise või mitte rakendumise kohta käitises ning
piiranguga ohtliku aine asendamise hinnang ning vajadusel
asendamise tegevuskava “. Selline sõnastus on oluliselt laiem kui
tööstusheite direktiivist tulenev nõue ning ei saa olla rakendatav
sellisel kujul. Palume sõnastust täpsustada selliselt, et see viitaks
üksnes nendele REACH-määrusest tulenevatele piirangutele,
mille hindamist nõuab tööstusheite direktiiv. Hetkel ei piiritleta
kuidagi, milliseid õigusakte ja piiranguid silmas peetakse.
Praeguse sõnastuse korral tuleks ettevõttel sisuliselt analüüsida
kõiki Euroopa Liidu õigusakte, mis konkreetset ainet mingil viisil
reguleerivad, ning põhjendada iga piirangu puhul selle
kohaldumist või mittekohaldumist. Näiteks on benseeni puhul
Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) andmebaasis üle 30 erineva
regulatiivse kirje, mis hõlmavad muu hulgas REACH-i, CLP-d,
töötervishoiu nõudeid, kosmeetikatoodete regulatsiooni,
meditsiiniseadmete regulatsiooni ning mitmeid muid
valdkondlikke õigusakte. Ei saa olla seadusandja eesmärk, et
keskkonnakompleksloa taotluses tuleb ettevõttel eraldi välja tuua
näiteks, et benseenile on kehtestatud piirang kosmeetikamääruses
või meditsiiniseadmete määruses ning põhjendada, miks need
tootmiskäitisele ei kohaldu. Selline nõue oleks
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
23
ebaproportsionaalne ega annaks loamenetluses täiendavat sisulist
väärtust.
Loa andja õigus nõuda lisaandmeid (§ 1 lg 2)
Palume täpsustada, millistel juhtudel võib loa andja täiendavaid
andmeid ja dokumente nõuda ning siduda see proportsionaalsuse
põhimõttega.
Eelnõu punktiga 32 (alapunktiga 24) nähakse kompleksloas ette
kohustus esitada loa andjale korrapäraselt ja vähemalt kord aastas
teave keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel tehtud
edusammude kohta. Tegemist on uue loatingimusega, millega
võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkt iii. Juhime
tähelepanu, et direktiiv ei sätesta aruandluse minimaalset
sagedust, vaid näeb ette, et aruandlus toimub vastavalt
kompleksloa tingimustele. Seetõttu teeme ettepaneku jätta
eelnõust välja nõue esitada teave vähemalt kord aastas ning
võimaldada aruandluse sagedus määrata loapõhiselt, arvestades
konkreetse käitise eripära ja proportsionaalsuse põhimõtet.
Lisaks märgime, et keskkonnajuhtimissüsteemi toimimist ja
dokumentatsiooni hinnatakse juba ISO standardite kohaselt sise-
ja välisauditite käigus. Leiame, et keskkonnapoliitika eesmärkide
täitmise hindamine peaks ka edaspidi tuginema sellele
auditeerimissüsteemile, mitte looma täiendavat regulaarset
aruandluskohustust Keskkonnaametile. See vähendaks nii
ettevõtjate halduskoormust kui ka Keskkonnaameti töökoormust,
ilma et keskkonnakaitse eesmärgid seeläbi kannataksid.
ARVESTATUD
Selgitus:
KKJS-i ja sellega seotud andmete esitamist puudutav osa
eelnõust kustutatud. Täpsustus kommentaarile: THD artikkel
14 lõike 1 punkt d näeb ette konkreetse andmete esitamise
intervalli, seega tulevikus kui KKJS-i sätted ja sellega seotud
andmete esitamise kohustus direktiivi sisse jääb, tuleb
minimaalselt lähtuda THD artikkel 14 lõike 1 punktis d
nimetatud intervallist.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
24
Punktiga 39 lisatakse § 44 lõikesse 2 uus kriteerium „aine
ohtlikkus". Muudatuse eesmärk jääb ebaselgeks.
Kemikaaliõiguses, sh Kemikaaliseaduses, CLP ja REACH
määrustes kohaselt on oht/ohtlikkus kemikaali (aine/segu)
olemuslik omadus. Teisisõnu käsitatakse ohtlikkust aine
olemuslike omaduste kaudu – aine klassifitseerimine põhineb selle
füüsikalistel, tervise- ja keskkonnaohtlikel omadustel. Seetõttu ei
ole arusaadav, millist uut sisulist tähendust soovitakse anda mõiste
„aine ohtlikkus" lisamisega senise „aine olemuse" kõrvale. Kui
tegemist ei ole uue iseseisva kaalutluskriteeriumiga, on muudatus
sisuliselt ebavajalik. Kui seadusandja soovib anda sellele iseseisva
tähenduse, tuleks seletuskirjas selgitada, milles see erineb seni
kasutatud mõistest „aine olemus" ning kuidas peab loa andja seda
praktikas hindama.
ARVESTATUD
Selgitus:
Saasteaine olemus juba sisaldab selle ohtlikkusega arvestamist.
Sõna „ohtlikkus“ kustutatud ja seletuskirjas täpsustatud miks
THD sõnastust otseselt üle ei võta.
Punktiga 48 täiendatakse § 44 lõigetega 11–14, millega nähakse
kaudse vetteheite korral ette täiendav hindamis- ja
põhjendamiskohustus. Leiame, et kavandatud regulatsioon
dubleerib olulises osas juba kehtivat ÜVVKS regulatsiooni ning
võib tuua kaasa põhjendamatu halduskoormuse.
Kehtiva ÜVVKS § 36 kohaselt ei tohi ühiskanalisatsiooni juhtida
reovett, mis kahjustab ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti tööd
või põhjustab keskkonnakahju. Vajaduse korral on ettevõtja
kohustatud rakendama eelpuhastust ning vee-ettevõtjal on õigus
keelduda nõuetele mittevastava reovee vastuvõtmisest või nõuda
täiendavaid meetmeid. Praktikas hinnatakse neid asjaolusid juba
liitumis- ja teenuslepingu sõlmimisel ning vee-ettevõtja kontrollib
jooksvalt reovee vastavust kokkulepitud tingimustele.
Seetõttu puuduvad ettevõtjatele sisulised täiendavad kohustused
juhul, kui nende reovesi vastab ÜVVKS-ist, kohaliku
omavalitsuse eeskirjast ning teenuslepingust tulenevatele
ARVESTATUD OSALISELT
Selgitus:
THS nõuab kaudse heite korral piirväärtuste sätestamist loal
ning need jäävad loa kontrollobjektiks. Seletuskiri hõlmab § 44
lõikes 12 olevate tingimuste täitmise piisavuse hindamist
kooskõlas märkusega. Täiendavalt on plaanis luua
konkreetsemad juhised heite piirväärtuste määramise kohta,
mis hõlmavad ka kaudset heidet. Nende koostamisel kaasatakse
huvigrupid.
Käitaja vastutab enda välja juhitavale reoveele seatud
piirväärtuse täitmise eest.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
25
nõuetele. Eelnõu lisab siiski iga kaudse heite juhtumi puhul
täiendava hindamis- ja põhjendamismenetluse, kuigi sama
eesmärk on juba saavutatud kehtiva regulatsiooni kaudu.
Kui regulatsioon siiski säilib, tuleb vähemalt selgelt sätestada, et
juhul kui ettevõtja täidab ÜVVKS-i nõudeid ning vee-ettevõtja
kinnitab teenuslepingu tingimuste täitmist, eeldatakse § 44 lõikes
12 nimetatud tingimuste täidetust ning ettevõtjalt ei nõuta
täiendavat tõendamist. Samuti vajab täpsustamist, millises
ulatuses vastutab käitaja asjaolude eest, mis ei sõltu tema
tegevusest (näiteks reoveepuhasti tehniline toimimine või teiste
ühiskanalisatsiooni kasutajate mõju).
Punktiga 49 täiendatakse seadust §-ga 44¹, millega võetakse
kasutusele keskkonnatoime tasemed ja vee kasutuse
keskkonnatoime piirväärtused. Regulatsioon vajab täpsustamist,
et vältida õiguslikku ebakindlust ja erinevat halduspraktikat.
Eelnõu kohaselt tuleb kompleksloas määrata vee kasutusele siduv
keskkonnatoime piirväärtus. Samas ei ole direktiivist ega eelnõust
üheselt selge, kuidas tuleb toimida olukorras, kus käitisele
kohalduvates PVT-järeldustes vee kasutuse keskkonnatoime taset
või vastavat vahemikku üldse ei ole kehtestatud. Sellises olukorras
puudub loa andjal objektiivne alus siduva piirväärtuse
määramiseks ning see võib viia erineva halduspraktika ja
vaidlusteni.
Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 44¹ lõige 1 selliselt, et
keskkonnatoime piirväärtus määratakse üksnes juhul, kui see
tuleneb kohaldatavatest PVT-järeldustest. Selline lahendus on
kooskõlas direktiivi loogikaga ning tagab õigusselguse nii
ettevõtjatele kui ka loa andjale.
ARVESTATUD
Selgitus:
Eelnõu § 441 lõiked 1 ja 2 muudetud, et siduda need varasemast
enam kohalduvate PVT-järeldustega.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
26
Punktiga 52 täiendatakse seadust §-ga 472, mille lõike 3 punkt 4
kohustab käitajat koostama keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS)
raames ohtlike keemiliste ainete loetelu, riskihinnangu ning
ohutumate alternatiividega asendamise analüüsi. Leiame, et selle
sätte ülevõtmine praegusel kujul ei ole põhjendatud.
Euroopa Parlamendis ja nõukogus menetletava Omnibus-paketi
läbirääkimistel on üheks oluliseks muudatusettepanekuks muuta
tööstusheite direktiivi artiklit 14a selliselt, et ohtlike ainete
inventuur ei oleks enam keskkonnajuhtimissüsteemi kohustuslik
element. Arutelud liiguvad lahenduse suunas, mille kohaselt
võivad ettevõtjad kasutada muude Euroopa Liidu õigusaktide
alusel juba koostatud ainete inventuure, riskihinnanguid ja muid
samaväärseid dokumente, vältides samade kohustuste
dubleerimist erinevate regulatsioonide alusel. Selline lähenemine
lähtub eesmärgist vähendada ettevõtjate halduskoormust ilma
keskkonnakaitse taset vähendamata.
Sellises olukorras ei ole põhjendatud kehtestada Eesti õiguses
täiendavat iseseisvat kohustust koostada KKJS-i raames eraldi
ohtlike ainete inventuur, riskihinnang ja asendamisanalüüs. Teeme
ettepaneku jätta § 472 lõike 3 punkt 4 eelnõust välja vähemalt seni,
kuni Omnibus-direktiivi lõplik tekst on kokku lepitud ning on
selge, millises ulatuses vastav kohustus Euroopa Liidu õiguses
säilib.
Kui § 472 lõike 3 punkt 4 siiski säilitatakse, vajab see vähemalt
olulist täpsustamist.
Esiteks jääb ebaselgeks inventuuri ulatus. Mõisted "käitises
esinevad ained" ja "käitise poolt väljutatavad ained" ei ole
defineeritud. Ei ole selge, kas inventuur peab hõlmama üksnes
ARVESTATUD
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
27
tootmisprotsessis kasutatavaid aineid või ka ladustatavaid aineid,
transporditavaid aineid, vaheprodukte ning segudes sisalduvaid
üksikuid koostisosi. Samuti ei ole selge, kas "väljutamine"
tähendab üksnes keskkonda juhitavaid heiteid või hõlmab ka
toodete turule laskmist või jäätmete üleandmist. Arvestades, et
mitmekomponentsed ja UVCB-ained võivad sisaldada kümneid
või isegi sadu koostisosi, ei oleks kõikide üksikute komponentide
inventeerimine praktiliselt teostatav. Seletuskirjas tuleks selgelt
määratleda inventuuri ulatus ning rõhutada, et inventuur peab
keskenduma üksnes nendele ainetele, millel on tegelik või
potentsiaalne keskkonnamõju.
Teiseks ei ole selge riskihinnangu metoodika. Eelnõu nõuab
riskihinnangu koostamist, kuid ei selgita, kas piisab
olemasolevatest REACH kemikaaliohutuse hinnangutest,
laiendatud ohutuskaartidel toodud kokkupuutestsenaariumidest
ning töökeskkonna riskianalüüsidest või tuleb koostada täiesti uus
käitisepõhine riskihindamine. Selline ebaselgus võib kaasa tuua
olukorra, kus sama riski hinnatakse paralleelselt mitme erineva
regulatsiooni alusel. Seletuskirjas tuleks selgesõnaliselt märkida,
et olemasolevaid REACH-i, Seveso ja tööohutuse dokumente võib
kasutada nõude täitmise alusena ning uut iseseisvat riskihindamist
ei nõuta, kui vajalik teave on juba olemas.
Kolmandaks vajab täpsustamist asendamisanalüüsi eesmärk ja
õiguslik tähendus. Seletuskirjast ei nähtu, millised on tagajärjed
juhul, kui analüüs näitab, et sobiv alternatiiv puudub või ei ole
selle kasutamine tehniliselt, ohutuslikult või majanduslikult
võimalik. Praktikas on paljude eriti ohtlike ainete puhul
alternatiivid kas olematud või eeldaksid kogu tootmisprotsessi
ümberkujundamist. Sellisel juhul peab olema selgelt sätestatud, et
nõue loetakse täidetuks ka siis, kui käitaja on alternatiivide
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
28
olemasolu põhjendatult analüüsinud ning jõudnud
dokumenteeritud järeldusele, et asendamine ei ole võimalik.
Kokkuvõttes leiame, et § 472 lõike 3 punkt 4 tuleks eelnõust välja
jätta vähemalt kuni Omnibus-direktiivi menetluse lõpuni. Kui säte
siiski säilib, tuleb selle ulatust ja kohaldamist oluliselt täpsustada,
et vältida olemasolevate regulatsioonide dubleerimist ning
põhjendamatut halduskoormust ettevõtjatele.
Eelnõu punktiga 79 muudetakse THS § 162 lõiget 3 ning nähakse
ette võimalus kohaldada korduvate rikkumiste korral
käibepõhiseid trahve. Palume hinnata, kas kavandatud
regulatsioon vastab tööstusheidete direktiivi (EL) 2024/1785
artikli 79 nõuetele ning vajaduse korral täpsustada eelnõud.
Eelnõu seob kõrgendatud sanktsiooni kohaldamise üksnes
rikkumise korduvusega (varasem ettekirjutus või varasem väär-
või kuriteokaristus). Samas tuleneb THD artiklist 79, et
käibepõhiseid trahve kohaldatakse raskeimate rikkumiste korral
ning rikkumise liigitamiseks raskeimate hulka tuleb muu hulgas
arvesse võtta rikkumise laadi, raskusastet ja ulatust, selle mõju
inimeste tervisele ja keskkonnale ning alles seejärel ka seda, kas
rikkumine oli korduv või ühekordne. Korduvus on direktiivis üks
karistuse määratlemisel arvesse võetavatest asjaoludest, mitte
raskeima rikkumise iseseisev määratlus. Palume selgitada, kuidas
on eelnõus valitud lähenemine kooskõlas THD artikli 79
regulatsiooniga või kaaluda sätte muutmist.
Lisaks:
• Varasema karistatuse arvestamine. Eelnõu võimaldab
käibepõhist trahvi kohaldada juhul, kui isikut on varem väär- või
kuriteo korras karistatud, kuid ei sätesta, millise ajavahemiku
jooksul toime pandud rikkumisi arvesse võetakse. Palume kaaluda
ARVESTATUD
Selgitus:
Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel
kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate
rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused.
Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku
keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-
is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
29
selle täpsustamist, et oleks tagatud õigusselgus ja
proportsionaalsus.
• Trahvimäära valik. Seaduse tekstist ei nähtu, millistel
juhtudel kohaldatakse rahatrahvi kuni 1,5 miljonit eurot ning
millistel juhtudel kuni 3% aastakäibest. Vastavad kriteeriumid
peaksid tulenema seadusest endast, mitte üksnes seletuskirjast.
• Käibe määratlemine. Palume kaaluda täpsustamist, kas
käibepõhise trahvi arvutamisel lähtutakse kogu ettevõtja
aastakäibest või üksnes selle käitise või tegevusala käibest, mille
suhtes rikkumine toime pandi. Mitut kompleksluba omavate
ettevõtjate puhul võib kogu ettevõtte käibest lähtumine viia
ebaproportsionaalsete tulemusteni.
• Aastakäibe arvestamise alus. Seletuskirjas on märgitud, et
kui eelmise majandusaasta aruanne ei ole kinnitatud, võib lähtuda
sellele eelnenud majandusaasta andmetest. Selline lahendus ei
tulene aga seaduse tekstist. Kui see on regulatsiooni eesmärk,
tuleks vastav võimalus sätestada seaduses endas. Seejuures tuleks
siiski arvestada, et direktiiv sellist võimalust ette ei näe.
• Palume täiendavalt põhjendada 1 500 000 euro suuruse
fikseeritud trahvi ülemmäära kehtestamise vajadust. Seletuskirja
kohaselt on selle põhjuseks asjaolu, et ligikaudu poolte ettevõtjate
puhul jääks direktiivis sätestatud 3% käibepõhine ülemmäär alla
kehtiva 400 000 euro suuruse väärteotrahvi ülemmäära. Sellest ei
nähtu aga, miks peaks see iseenesest kaasa tooma vajaduse
kehtestada ligi neli korda kõrgem fikseeritud ülemmäär. Vastupidi
– kui kehtiv 400 000 euro suurune maksimum ületab juba
direktiivis sätestatud minimaalse nõude, näib Eesti regulatsioon
selles osas olevat direktiivist oluliselt varem oluliselt rangem.
Arvestades, et kõnealune Eesti ülemmäär (400 000) kehtestati
alles 2022. aastal seadusandja hinnangul tõhusa, proportsionaalse
ja hoiatava sanktsioonina, vajab täiendavat põhjendamist, miks ei
ole see enam raskeimate rikkumiste puhul piisav ning miks
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
30
direktiivi ülevõtmine eeldab just 1 500 000 euro suuruse
fikseeritud ülemmäära kehtestamist. Lisaks tekib küsimus, kas
400 000 euro suurune maksimum on üldse põhjendatud
tavapäraste rikkumiste puhul, kui seaduses luuakse nüüd eraldi
raske rikkumise regulatsioon. Loogiline oleks sanktsioonisüsteem
ümber kujundada nii, et:
• tavapäraste rikkumiste maksimum oleks madalam;
• raskeimate rikkumiste puhul kohaldataks direktiivis
nõutud kõrgemat ülemmäära.
Praegune lahendus jätab aga alles väga kõrge ülemmäära ka
tavapäraste rikkumiste jaoks ning lisab sellele veel ühe, oluliselt
kõrgema taseme. Seletuskiri ei põhjenda, miks senine 400 000
euro suurune maksimum peaks pärast raske rikkumise
regulatsiooni kehtestamist jätkuvalt olema vajalik ka kõigi teiste
rikkumiste puhul.
Üldisemalt leiame, et eelnõu koostamisel tuleks arvestada
Euroopa Liidu tasandil paralleelselt menetletava Omnibus-
paketiga. Mitmed käesolevas eelnõus üle võetavad nõuded on
Euroopa Parlamendis ja nõukogus sisulisel ümbervaatamisel ning
mitme kohustuse puhul liiguvad läbirääkimised halduskoormuse
vähendamise ja olemasolevate dokumentide laiemat kasutamist
võimaldava lahenduse suunas. Sellises olukorras ei ole
põhjendatud võtta Eesti õigusesse üle nõudeid nende praegusel
kujul, kui on tõenäoline, et direktiivi lõplik tekst kujuneb oluliselt
paindlikumaks.
Ettevõtjatel puudub seejuures igasugune õiguskindlus, et pärast
Omnibus-direktiivi vastuvõtmist vaadatakse ka Eesti tööstusheite
seadus samas ulatuses uuesti läbi. Kuna tegemist on
miinimumühtlustamist võimaldava keskkonnaõiguse
ARVESTATUD
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
31
valdkonnaga, võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada
direktiivist rangemaid nõudeid. Seetõttu ei saa eeldada, et Euroopa
Liidu tasandil tehtavad lihtsustused jõuavad automaatselt ka Eesti
õigusesse. Praktikas võib see tähendada, et ettevõtjatele
kehtestatakse juba praegu täiendavad kohustused, mis Euroopa
Liidu seadusandja on vahepeal pidanud ebaproportsionaalseks või
dubleerivaks, kuid mis jäävad Eesti õiguses siiski kehtima.
Õigusloome kvaliteedi ja õiguskindluse seisukohast ei ole
otstarbekas võtta üle nõudeid, mille otstarbekust Euroopa Liidu
seadusandja samal ajal ümber hindab. Selline lähenemine võib
kaasa tuua olukorra, kus ettevõtjad peavad investeerima uute
kohustuste täitmisse, kuid nende kohustuste säilitamiseks puudub
mõne aja pärast Euroopa Liidu õiguses sisuline põhjendus.
Eesti
Keskkonnajuhtim
ise Assotsiatsioon
Leiame, et PVT-ga saavutatavad heitetasemed võiksid jääda kogu
PVT-järeldustes sätestatud vahemiku piiresse ning praktikas ei
peaks vaikimisi lähtuma alati rangeimast tasemest. Eesti ei peaks
rakendama direktiivist rangemaid nõudeid kui lähiriigid, kuna see
võib vähendada kohaliku tööstuse konkurentsivõimet ja
suurendada imporditud toodangu osakaalu.
ARVESTATUD OSALISELT
Selgitus:
Sellega arvestatud juba kooskõlastamisele saadetud eelnõus.
Eelnõu kohaselt ei pea vaikimisi lähtuma alati rangeimast
tasemest.
§ 441 Keskkonnatoime näitajad võiksid olla eelkõige võrdlus- ja
juhtimisvahendid, mitte sanktsioneeritavad piirväärtused. Mitmed
keskkonnatoimet mõjutavad tegurid, näiteks kasutatava tooraine
omadused, alternatiivsete materjalide kättesaadavus või
turuolukord, ei ole täielikult käitaja kontrolli all.
MITTEARVESTATUD
Selgitus:
Ettepanek on vastuolus THD-st tuleneva kohustusega.
Tasemed pannakse paika uutes PVT-järeldustes, mille
koostamisel tuleb olla kaasatud, et kõik vajalikud tegurid
saaksid nende määramisel arvesse võetud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
32
§ 473 Ümberkujundamiskava puhul palume tagada, et
ümberkujundamiskava soovituslik iseloom oleks seaduse
rakendamisel üheselt mõistetav. Valdkondades, kus puuduvad
veel vajalikud tehnoloogilised lahendused, CO₂ transpordi
infrastruktuur või regulatiivne kindlus, ei tohiks
ümberkujundamiskava kaasa tuua sisulist investeerimiskohustust.
MITTEARVESTATUD
Selgitus:
Tegemist on indikatiivse kavaga, mille sisuline täitmine ei too
kaasa seaduse rikkumist. Seoses keskkonnaomnibussist
tulenevate muudatustega, on üleminekukavad eelnõust välja
jäetud.
Leiame, et ressursitõhususe nõuete rakendamisel tuleks arvestada
juba toimivate ringmajanduse praktikatega. Näiteks alternatiivsete
kütuste, tööstuslike
kõrvalsaaduste ja ringlusse võetud mineraalsete materjalide
kasutamist võiks käsitada ressursitõhususe eesmärkide täitmisena,
vältides olemasolevate tegevuste dubleerivat hindamist.
Viru Keemia
Grupp AS
Eelnõu seletuskirja kohaselt „Suur osa muudatusi ei loo uusi
kohustusi, vaid selgitavad ja struktureerivad seniseid nõudeid, mis
omakorda kiirendavad loa andmise ja muutmise menetlust ning
vähendavad vaidlusi“ ning „Kokkuvõttes toetavad eelpool
kirjeldatud seadusemuudatused selgemat, kiiremat ja paremini
toimivat lubade süsteemi.“ Ettevõtted nõustuvad, et need
hinnangud on asjakohased veise-, sea- ja linnukasvatusega
tegelevatele käitistele, kuid ülejäänud tööstusheite seaduse
kohaldamisalasse jäävatele käitistele, vastupidiselt, lisandub
eelnõu kohaselt palju kohustusi, mis tõstavad oluliselt
halduskoormust nii ettevõte kui ka Keskkonnaameti jaoks (sh
tõenäoliselt mõjutab negatiivselt keskkonnakaitselubade reaalset
menetlusaega). Seda osaliselt tunnistatakse ka seletuskirjas
esitatud järeldusega: „Muudatustega kaasneb ettevõtjate
mõningane halduskoormuse ning ka Keskkonnaameti
töökoormuse kasv, eeskätt uute loatingimuste elementide
rakendamise, lisakohustuste kontrollimise ning nendega seotud
menetlustoimingute ja teabe avalikustamise nõudega.“ Seetõttu
ARVESTATUD
Selgitus:
Seletuskirja täiendatud seoses avalduvate mõjudega
tööstussektorile. Menetlusaegade mõju väljendub töökoormuse
kasvuga Keskkonnaametile, mis on mõjude ja kulude osas välja
toodud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
33
palume seletuskirja põhjalikumalt käsitleda halduskoormuse
kasvu ettevõtjatele ning Keskkonnaametile koos hinnanguga
menetlusaegade osas.
Punktiga 10 täiendatakse tööstusheite seaduse (edaspidi THS) §
17 lõiget 1, lisades käitajale kohustuse teavitada Keskkonnaametit
lisaks keskkonda oluliselt mõjutavast avariist või vahejuhtumist
ka nendest avariidest või vahejuhtumitest, mis mõjutavad oluliselt
inimeste tervist. Vastav nõue sisaldub juba kehtiva THS § 17 lg 2
(kui avarii või vahejuhtum võib tõenäoliselt tuua kaasa negatiivse
mõju inimese tervisele, siis tuleb viivitamata võtta meetmed ja
sellest viivitamata Keskkonnaametit teavitada) ja § 18 lg 1 p 1 (loa
nõuete rikkumisel tuleb sellest viivitamatult informeerida
Keskkonnaametit), mistõttu on uue sätte lisamine ebavajalik ja
teeme ettepaneku see eelnõust välja jätta.
MITTEARVESTATUD
THS § 17 lõige 1 sätestab üldise teavitamise kohustuse
avariidest ja vahejuhtumitest, mis mõjutavad keskkonda või
inimeste tervist. THS § 17 lõige 2 käsitleb avarii või
vahejuhtumi järel võetud meetmetest teavitamist. THS § 18
käib loa nõuete rikkumise kohta, kuid § 17 käib avariide ja
vahejuhtumite kohta, mis ei ole omavahel otseselt seotud.
Seega on § 17 lõikes 1 sõnastuse säilitamine vajalik nii
sisuliselt, kui ka THD sõnastusega kooskõla säilitamiseks.
Punktiga 11 täiendatakse THSi § 18 lg 3 selliselt, et
Keskkonnaamet peab käitise tegevuse peatama „viivitamata“.
Teeme ettepaneku jätta sõna „viivitamata“ sättesse lisamata, kuna
see tekitab ebaselgust. Lisaks on vastav nõue juba Eesti õigusesse
üle võetud. Mingi tegevuse piiramine või peatamine saab toimuda
üksnes haldusmenetluse raames. Haldusmenetluse läbiviimist
reguleerib haldusmenetluse seadus (HMS). HMS § 5 lg 2 sätestab,
et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,
samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja
ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 sätestab, et
menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui
seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Seega on
direktiivis sisalduv nõue juba Eesti õiguskorda ülevõetud HMS
kaudu ja puudub vajadus selle täiendavaks reguleerimiseks THS-
s.
MITTEARVESTATUD
Selgitus:
HMS § 5 toetab kiiret tegutsemist, kuid ei asenda THS-is
materiaalõiguslikku nõuet peatada tegevus viivitamata.
Ülevõtmise läbipaistvuse, direktiiviga vastavuse säilitamiseks
ja vahetu ja olulise ebasoodsa mõju selge eristamise tõttu tuleb
THS-is säilitada THD-st tulenev sõnastus.
Punktiga 24 muudetakse THSi § 28 ning uuendatakse
kompleksloa taotluse andmekoosseisu. Punktiga 32 täiendatakse
THSi § 41 lõiget 2 (§ 41 lg 2 p 22) ja tuuakse see ka kompleksloa
ARVESTATUD
Selgitus:
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
34
koosseisu. Punktiga 22 lisatakse kompleksloale nõue käitajal
hinnata REACH-määruse artikli 57 kriteeriumidele vastavate
ainete ning REACH-määruse XVII lisas käsitletud ainete heidet
ning vajaduse korral võtta kasutusele meetmed nende ainete heite
vältimiseks või vähendamiseks. Seletuskirja selgitus on aga
vastuoluline: ühelt poolt öeldakse, et hinnang esitatakse § 28 lõike
1 punkti 5 kohaselt koos taotlusega. Teisalt, et loale kantakse nõue
hinnangu teostamiseks koos hinnangu tulemuste ja meetmetega.
Kui loale kantakse nõue hinnata, siis hindamine toimub pärast loa
väljaandmist, sellisel juhul ei ole põhjendatud nõuda käitajalt
sama hinnangut juba taotluse koosseisus. Hetkel tekib seeläbi
olukord, kus käitajalt oodatakse ühte ja sama asja nii enne loa
andmist kui ka pärast seda. Teeme ettepaneku seletuskirjas ja
vajaduse korral eelnõus rollid selgelt lahutada, kus on täpsustatud
loa taotluse koosseis ning kompleksloale kantav koosseis.
Muudetud THS § 26 punkti 5 ja § 41 lõike 2 punkti 22.
Algses lähenemises keskenduti eraldi hinnangule ohtlike ainete
heite vähendamise vajaduse kohta, kuid täpsustatud lahendus
seob nõude käitise heite üldise iseloomustamise ja kompleksloa
tavapärase menetlusega. Käitaja esitab taotluses asjaomaste
ainete heite ja rakendatavate meetmete kohta vajalikud andmed
ning loa andja hindab nende põhjal, kas olemasolevad nõuded
on piisavad või tuleb loa tingimustes arvestada täiendavate
asjaoludega. Seletuskirja kohaselt võetakse arvesse ka seda, et
nende ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad
olla kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste või muude
kohaldatavate õigusaktide alusel.
Punktiga 22 lisatakse kompleksloa koosseisu nõue käitajal
hinnata REACH-määruse artikli 57 ainete ja REACH-määruse
XVII lisa ainete heite vältimise või vähendamise vajadust ning
võtta meetmed selliste ainete vältimiseks või vähendamiseks.
Sama sõnastus kordub eelnõu § 28 lg 1 punktis 5. Mõlemas kohas
ühendab sõna „ning“ hindamise ja meetmed üheks kohustuseks
ilma tingimuslikkuseta, mis grammatiliselt tähendab, et meetmed
tuleb esitada sõltumata hindamise tulemusest, sealhulgas ka siis,
kui käitaja jõuab järeldusele, et heite vältimiseks vajadust ei ole.
Teeme ettepaneku muuta § 41 lg 2 p 22 ja § 28 lg 1 p 5 sõnastust,
asendades sõna „ning“ sõnadega „ning vajaduse korral“, nii et
kohustus meetmeid võtta tekib üksnes siis, kui hindamine tuvastab
selleks vajaduse. Palume lisaks seletuskirjas täpsustada, et kui
hindamine näitab, et ainet käitisest ei eraldu, loetakse nõue
täidetuks ning eraldi meetmeid esitama ei pea.
ARVESTATUD
Selgitus:
Muudetud THS § 26 punkti 5 ja § 41 lõike 2 punkti 22 ning
seletuskirja.
Loa tingimusena välja toodud, et ainult juhul kui asjakohane.
Punktiga 24 muudetakse THSi § 28 lõike 1 punktis 5 sätestatud
kohustust esitada hinnang REACH-määruse artikli 57
MITTEARVESTATUD
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
35
kriteeriumidele vastavate ainete või XVII lisas esitatud piirangutes
käsitletud ainete kohta. REACH-määruse XVII lisa piirangud on
kasutusjuhupõhised: aine võib XVII lisas olla, kuid konkreetne
tööstuslik kasutus võib olla piirangust vabastatud (nt sõnaselge
erand tööstuslikule kasutusele). Eelnõu § 28 lg 1 p 5 ega § 41 lg 2
p 22 ei täpsusta, kas hindamiskohustus tekib ainult siis, kui käitise
konkreetne kasutus kuulub piirangu tegelikku kohaldumisalasse
(arvestades erandeid), või juba ainuüksi aine kuulumisest XVII
lisasse. Arvestades, et REACH-määrruse XVII lisa sisaldab
mitmeid kasutuspõhiseid erandeid (nt tööstuslikud vahesaadused,
spetsiifilised kasutusalad), võib sätte praegune sõnastus viia
olukorrani, kus Keskkonnaamet nõuab hinnangu koostamist ka
selliste ainete kohta, mille kasutus on piirangust vabastatud. See
suurendab põhjendamatult halduskoormust ning ei ole kooskõlas
REACH regulatsiooni loogikaga. Palume seletuskirjas
selgesõnaliselt täpsustada, et REACH XVII lisa alusel tekib
hindamiskohustus ainult siis, kui käitise konkreetne ainekasutus
kuulub piirangu tegelikku kohaldamisalasse, võttes arvesse kõiki
asjakohaseid erandeid.
Selgitus:
Eelnõu § 28 lõike 1 punktis 5 ja § 41 lõike 2 punktis 22
sätestatud nõue ei käsitle REACH-määruse XVII lisa kohase
aine kasutamise lubatavust ega piirangu kohaldamist
konkreetsele kasutusviisile, vaid sellise aine käitisest lähtuvat
heidet ning selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavaid
või vajalikke meetmeid. THD artikli 14 lõike 1 punkt ab viitab
ainetele, mida käsitletakse REACH-määruse XVII lisa
piirangutes, ega seo heite vältimise või vähendamise vajaduse
hindamist sellega, kas käitise konkreetne kasutus kuulub
asjaomase piirangu kohaldamisalasse või on sellest vabastatud.
Ka juhul, kui konkreetne tööstuslik kasutus on XVII lisa
piirangust vabastatud, võib aine käitisest keskkonda heitmine
selle omaduste tõttu vajada kompleksloa menetluses eraldi
tähelepanu. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata taotluses
andmete esitamise ega loas asjakohaste nõuete määramise
kohustust üksnes nende juhtudega, kus konkreetne ainekasutus
kuulub XVII lisa piirangu tegelikku kohaldamisalasse. Samas
ei tähenda aine nimetamine XVII lisas automaatselt täiendava
loatingimuse kehtestamist, andmeid ja meetmete vajadust
hinnatakse käitise heite üldise iseloomustamise osana ning
eraldi nõue määratakse ainult vajaduse korral. Taotluse ja loa
andmeid ohtlike ainete osas täpsustatud eelnõud ning
seletuskirjas.
Punktiga 24 ja punktiga 32 (sh § 41 lg 2 p 22) kehtestatakse
REACH-põhine hindamiskohustus, kuid ei sätestata selle
ajakohastamise korda. REACH-määruse XVII lisa muutub
Euroopa Komisjoni delegeeritud määrustega, mõnikord mitu
korda aastas. Kui REACH-määruse XVII lisasse lisatakse pärast
loa andmist uus aine, siis eelnõus ei ole sätestatud ja seletuskirjas
ei ole selgitatud millal ja kuidas peab käitaja seda THS-i kontekstis
arvestama - kas nõudeid tuleb täita koheselt või järgmise loa
MITTEARVESTATUD
Selgitus:
Ettepanekut ei arvestata eraldi ajakohastamismehhanismi
lisamise osas. Kavandatav nõue ei tähenda, et iga REACH-
määruse XVII lisa muudatus tooks automaatselt kaasa
kompleksloa muutmise või käitaja kohese uue
hindamiskohustuse. Uut ainet arvestatakse kompleksloa
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
36
läbivaatamisel? Teeme ettepaneku lisada THSi selge
ajakohastamise mehhanism.
andmisel, muutmisel või läbivaatamisel ning varem juhul, kui
aine esineb konkreetses käitises ja selle heide võib tingida loa
nõuete muutmise. Pelgalt aine lisamine XVII lisasse ei ole
iseenesest piisav alus loa muutmiseks. Loa ajakohastamise
mehhanism on juba THS-is olemas. Lisaks on muudetud ja
selgitatud nimetatud punkti olemust.
Punktiga 39 täiendatakse THSi § 44 lõiget 2, lisades heite
piirväärtuste määramisel arvestatavate tegurite hulka lisaks aine
olemusele ka aine ohtlikkuse. Seletuskiri ei selgita, mida täpselt
mõistetakse „aine ohtlikkuse" all ja kuidas see erineb „aine
olemusest". Ainete puhul on olemus ja ohtlikkus sageli
lahutamatud – kantserogeenne aine on ohtlik just oma keemilise
olemuse tõttu, mitte sõltumata sellest. Seega jääb ebaselgeks, mida
„olemus" lisaks „ohtlikkusele" veel katab ja vastupidi. Veelgi
olulisem on see, et seletuskiri ei täpsusta, millisele
klassifikatsioonisüsteemile „ohtlikkuse" hindamine tugineb.
Võimalikke tõlgendusi on mitu: kas arvestatakse kõiki CLP-
määruse (EÜ) nr 1272/2008 ohuklasse (sh nt tuleohtlikkus,
mürgisus, keskkonnaohtlikkus jne), ainult REACH-määruse
artikli 57 kriteeriumidele vastavaid eriti ohtlikke aineid (SVHC),
ainult inimtervisele ohtlikke aineid, või midagi muud. Ilma sellise
täpsustuseta on Keskkonnaamet ja käitaja olukorras, kus nad ei
tea, millise ohtlikkuse taseme juures peab piirväärtus muutuma
rangemaks. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, millisele
klassifikatsioonisüsteemile „aine ohtlikkuse" hindamine § 44
lõike 2 rakendamisel tugineb. Lisaks selgitada, kuidas „aine
olemus" ja „aine ohtlikkus" üksteisest sisuliselt erinevad. Samuti
teeme ettepaneku täpsustada, kas ohtlikkuse arvestamine on
kohustuslik kõigi CLP ohuklasside puhul või üksnes SVHC-ainete
ja/või inimtervisele või keskkonnale eriti ohtlike ainete puhul –
ühtse rakendamispraktika tagamiseks on see eristus vajalik.
ARVESTATUD
Selgitus:
Kustutatud „ohtlikkus“, sest seda arvestatakse aine olemuse
osana.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
37
Punktiga 52 täiendatakse THSi §-ga 472, mille lõike 3 punktiga 4
kohustatakse käitajat koostama KKJS-i raames ohtlike keemiliste
ainete loetelu, riskihinnangu ja asendamisanalüüsi. Omnibus-
direktiiv plaanib § 472 lg 3 p 4 aluseks oleva THD artikli 14a
nõude, ohtlike ainete inventuuri, riskihinnangu ja
asendamisanalüüsi, täielikult eemaldada. Samuti tervikuna
dubleerib § 472 lg 3 p 4 olulises osas juba olemasolevaid
kohustusi: REACH kemikaaliohutuse hindamist, Seveso III
ohutusdokumentatsiooni ja tööohutuse riskianalüüse. Täiendav
dokument suurendab halduskoormust ilma selge
keskkonnakasuta. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 472 lg 3 p 4
praegusest eelnõust välja ja oodata Omnibus-direktiivi lõplikku
teksti. Nende praegune ülevõtmine koormab käitajaid
kohustusega, mis Euroopa Liidu tasandil peatselt kaob. Kui
ülaltoodust hoolimata nõue lisatakse eelnõusse, siis näeme siin
mitmeid problemaatilisi aspekte.
· § 472 lg 3 p 4 kohustab koostama loetelu "ohtlikest keemilistest
ainetest, mis esinevad käitises või mida käitis väljutab". Järgmised
mõisted vajavad täpsustamist: "Esinevad käitises" – kas see
hõlmab ainult toodetavaid ja kasutatavaid aineid, või ka
ladustatavaid, transporditavaid ja reaktsiooni vaheprodukte?
Kemikaaliseaduse tähenduses on "käitlemine" väga lai mõiste.
• "Väljutamine" – kas tähendab heidet keskkonda,
toodanguna turule viimist, käitisest jäätmetena välja
viimist, või midagi muud?
• "Muude ainete koostisosana" – aine võib sisaldada
kümneid (mitme komponendilisi ained) kuni sadu
(UVCB-ained) erinevaid koostisosi. Kõikide koostisosade
eraldi inventeerimine ei ole teostatav. Seega palume
seletuskirjas defineerida mõisted "esineb käitises" ja
"väljutab". Aineid tuleb käsitleda tervikuna, mitte
koostisainete kaupa. Inventuur peaks katma ainult aineid,
ARVESTATUD
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
38
millel on tegelik või potentsiaalne heide keskkonda, mitte
universaalset kemikaaliregistrit.
· § 472 lg 3 p 4 nõuab "riskihinnangut ohtlike ainete mõju kohta
inimeste tervisele ja keskkonnale", kuid seletuskiri ei täpsusta
oodatavat metoodikat ega taset. Kas REACH-kohane
kemikaaliohutuse hindamine (CSA) on aktsepteeritav? Kas
nõutakse käitisespetsiifilist hindamist? Kas olemasolevad
töökeskkonna riskianalüüsid ja REACH allkasutaja stsenaariumid
on piisav sisend? Seega palume seletuskirjas täpsustada
riskihinnangu aktsepteeritav metoodika. Soovitame sätestada, et
riskihinnangus võib tugineda olemasolevatele REACH
kemikaaliohutuse aruannetele, laiendatud ohutuskaartide
kokkupuutestsenaariumidele ning töökeskkonna
riskianalüüsidele, ilma et käitajalt nõutaks täiesti uue sõltumatu
hindamisdokumendi koostamist.
· § 472 lg 3 p 4 nõuab "ohutumate alternatiividega asendamise ...
võimaluste analüüsi", kuid seletuskiri ei selgita, mis juhtub, kui
analüüs näitab, et asendamine ei ole võimalik. Paljude SVHC-
ainete puhul ei eksisteeri protsessispetsiifilisi alternatiive. Lisaks
võib alternatiiv küll teoreetiliselt olemas olla, kuid osutuda
majanduslikult mittetasuvaks (nt alternatiivi kasutamine eeldaks
käitise täielikku ümberehitust) või protsessiohutuse seisukohast
vastuvõetamatuks (nt alternatiivne aine on ohtlikuma
käitlemisprofiili või suurema plahvatusriskiga). Kõigil neil
juhtudel on analüüs teostatav, kuid tulemus on paratamatult
negatiivne. Ebaselgus tekitab riski, et negatiivset tulemust ei loeta
nõude täitmiseks. Palume seletuskirjas selgesõnaliselt sätestada, et
asendamisanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas turul on
ohutumat alternatiivi. Kui analüüs näitab, et asendamine ei ole
protsessitehniliste, majanduslike või ohutusnõuete tõttu teostatav,
loetakse nõue täidetuks põhjendatud negatiivse järelduse
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
39
dokumenteerimisega. Samuti palume täpsustada asendamatuse
põhjenduse dokumenteerimise vormi.
Eelnõu punktiga 29 on THSi § 41 lõike 2 punkti 7 lisatud
heitkoguste kajastamise nõue, mis tuleneb THD artikli 12 lõike 1
punktist f, mille kohaselt peab luba kajastama andmeid heidete
laadi ja koguste kohta mida käitis eeldatavalt eraldab igasse
keskkonnaelementi, sealhulgas lõhnaaine esinemise kohta. Juhime
tähelepanu, et THD artikli 12 lõike 1 punkt f sätestab
keskkonnakompleksloa taotluse andmekoosseisu, mitte loa
andmekoosseisu. Arvestades, et sättesse heitkoguste kajastamise
lisamise nõuet sisuliselt põhjendatud pole, siis on see ebavajalik ja
teeme ettepaneku see eelnõust välja jätta.
ARVESTATUD
Selgitus:
Eemaldatud § 41 lõike 2 punktist 7 heitkogused.
Punktiga 49 täiendatakse THSi §-ga 441 järgmises sõnastuses:
lõikega 2 seatakse loa andjale nõue (lisaks lõikes 1 sätestatud
nõuetele) kehtestada kompleksloas keskkonnatoime piirväärtused
vee kasutusele. THD-s on selgelt määratlemata olukorrad, kus
käitisele kohalduvates PVT-järeldustes pole kirjeldatud vee
kasutuse keskkonnatoime piirväärtused. Vältimaks vaidluseid loa
taotleja ja loa andja vahel, teeme ettepaneku jätta eelnõust välja §-
ga 441 lõike 2 punkt 1 ning sõnastada §-ga 441 lõige 1 järgnevalt:
(1) Kui käitise tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on
avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, märgib loa andja
kompleksloas PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku
tehnika rakendamisel keskkonnatoime tasemete vahemiku ning
vee kasutusele keskkonnatoime piirväärtuse, mida ei tohi
tavapärastel käitamistingimustel kindlaksmääratud ajavahemikus
või ajavahemikes ületada, võttes arvesse § 45 lõikes 2 esitatud
erisust.
ARVESTATUD
Selgitus:
Eelnõu § 441 lõiget 1 ja 2 muudetud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
40
Eelnõu punktiga 79 muudetakse THS § 162 lg 3 sätestatud
väärteotrahvide määramise ja arvestamise aluseid (käibepõhised
trahvid). Eelnõu on selles osas vastuolus nii THD kui Eesti
põhiseaduse ja karistusõiguse oluliste põhimõtetega:
1. Direktiivi kohaselt tohib käibepõhiseid trahvimäärasid
rakendada üksnes kõige raskemate rikkumiste korral.
Eelnõu näeb käibepõhised trahvid ette aga mistahes
rikkumiste, sh ebaoluliste rikkumiste korral. Ainsaks
käibepõhise trahvi määramise aluseks on rikkumise
korduvus – kui käitaja on mistahes kohustust rikkunud
korduvalt, sõltumata rikkumise sisust ja raskusest, siis on
Keskkonnaametil õigus teha käibepõhine trahv. See on
vastuolus tööstusheite direktiiviga, mille kohaselt tohib
teha käibepõhist trahvi üksnes kõige raskemate sisuliste
rikkumiste korral. Seega eeldab käibepõhise trahvi
kohaldamine esimese sammuna seda, et riik määratleb ära,
milliseid rikkumisi loetakse eriti rasketeks rikkumisteks.
Korduvust saab arvesse võtta alles teises etapis
(konkreetse trahvi summa määramisel), kui eriti raske
rikkumine on juba aset leidnud. Kuna käibepõhine trahv
on erandlik ja mõeldud ainult kõige raskemate rikkumiste
karistamiseks, siis saaks see kohalduda näiteks ainult
juhul, kui faktiliselt on aset leidnud olulise
keskkonnakahju või tervisekahju põhjustamine käitaja
poolt. Hüpoteetiliste või väheoluliste, sh korduvate
väheoluliste, rikkumiste korral ei tohi olla võimalik teha
käibepõhist trahvi.
2. Teise alapunkti kohaselt loetakse eriti raskeks rikkumiseks
asjaolu, kui käitajat on varem karistatud väär- või kuriteo
korras. See punkt on samuti vastuolus direktiivi nõudega,
et rikkumine peab olema väga raske. THS kohaselt on
ARVESTATUD
Selgitus:
Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel
kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate
rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused.
Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku
keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-
is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
41
võimalik väärteo korras karistada ka juhul, kui käitaja on
rikkunud ükskõik millist kompleksloa nõuet. Eelnõu
kohaselt on seega võimalik käibepõhist trahvi teha ka siis,
kui väärteo aluseks oli väheoluline rikkumine direktiivi
tähenduses. See ei ole aga direktiiviga kooskõlas.
3. Teine alapunkt (käibepõhine trahv, kui esineb varasem
väärteokaristus) on õigusvastane ka põhjusel, et pole
sätestatud ajaperioodi, mille jooksul toimepandud varasem
väärtegu või kuritegu, on aluseks käibepõhise trahvi
tegemiseks. Raskeks rikkumiseks loetakse nii 5, 10 kui 50
aastat tagasi toimepandud sarnane väärtegu ehk varasemat
väärtegu/kuritegu justkui polegi võimalik ära
täita/lõpetada, vaid see jääb igavesti aluseks täiendava
rangema karistuse määramiseks.
4. Ei ole võimalik aru saada, millal kohaldub rahatrahv kuni
1,5 miljonit eurot ning millal rahatrahv kuni 3%
aastakäibest. Seaduse sõnastus ei anna selle otsustamiseks
ühtegi kriteeriumit. Seletuskirjas on küll esitatud teatud
selgitused selle kohta, kuid seletuskiri ei saa olla aluseks
selle määratlemisel, millal kohaldub üks või teine
trahvimäär. Vastav selgus peab tulenema vahetult seaduse
tekstist.
5. Käibepõhise trahvi arvutamisel ei tohi aluseks olla käitaja
kui juriidilise isiku kogu aastakäive, vaid üksnes see osa
käibest, mis on seotud konkreetse käitise kompleksloaga,
mille nõudeid on rikutud. VKG Oil AS-l on mitu erinevat
käitist ja kompleksluba (õlitootmise käitis/kompleksluba
ja energiatootmise käitis/kompleksluba). Kui KeA on
tuvastanud, et VKG on näiteks rikkunud energiatootmise
kompleksluba, aga õlitootmise kompleksluba rikutud ei
ole, siis ei tohi trahvi suuruse arvutamisel arvesse võtta
õlitootmisega seotud käivet. Teeme ettepaneku täpsustada
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
42
sõnastust selliselt, et trahvi arvutatakse käibest, mis on
omistatav vastavale kompleksloa kohustusega tegevusele,
mille osas rikkumine toime pandi. Tegevusalale
omistatavad käibed on samuti nähtavad majandusaasta
aruandest.
6. Seletuskirjas on selgitatud, et direktiivis ettenähtud 3%
suurune trahvisumma jääks ca 50% käitajate puhul alla
THS § 162 lg 2 sätestatud 400 000 euro piirmäära ning
seetõttu on vaja Eestis rakendada 4 korda kõrgemat ehk
12% suurust trahvimäära (1,5 miljonit eurot). Seega soovib
eelnõu koostaja 50% käitajatest trahvida direktiivis
ettenähtud trahvitasemest (3%) neli korda kõrgema
trahvimääraga (12%). Selline soov ja mõttekäik jääb
arusaamatuks. Õige järeldus oleks, et 50% käitajate puhul
on direktiivis ettenähtud käibepõhine trahvimäär juba
nõuetekohaselt ülevõetud THS § 162 lg-ga 2, mis
võimaldabki nende puhul teha 3% suurust trahvi (kuni 400
000 eurot).
7. Aastakäibe arvutamisest. Seletuskirjas on öeldud, et kui
eelmise majandusaasta aruanne ei ole veel kinnitatud või
seda ei ole võimalik kasutada, lähtutakse käitaja sellele
eelnenud ehk üle-eelmise majandusaasta kinnitatud
aruandes kajastatud müügitulust. See selgitus ei ole õige
ega praktikas rakendatav. Kui seaduse tekstis on kirjas, et
lähtuda tuleb trahvi tegemisele eelneva majandusaasta
andmetest, siis ei saa menetleja mitte kuidagi kasutada üle-
eelmise majandusaasta andmeid. Praktikas saab lähtuda
üksnes seaduse tekstist, mitte sellega vastuolus olevast
seletuskirja tekstist.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
43
Omnibussiga kavatsetakse lihtsustada nõudeid ja vähendada
Tööstusheite direktiivi 2010/75/EL rakendamisest tulenevat
halduskoormust. Teeme ettepaneku THS-i muutmisel koheselt
arvestada Omnibussis tooduga. Selleks kaaluda Omnibus
nõuete välja jätmist eelnõust. Kui see mingil põhjusel ei ole
võimalik, siis panna need jõustuma hetkest, millal Omnibus
direktiiv on kindlasti üle võetud. Vastasel juhul tekitab THD
ennatlik üle võtmine ja Eesti poolt täiendatud kujul THSi eelnõu
sõnastus ettevõtjatele segadust lisanduvate kohustuste ja nende
hilisemal muutumisel.
ARVESTATUD
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
Eelnõu punktiga 24 seatakse kompleksloale nõue esitada loa
andjale korrapäraselt ja vähemalt kord aastas teave
keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude
kohta. Tegemist on samuti uue loa nõudega, millega võetakse üle
THD artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkt iii. – THD ei sea
konkreetset sagedust, aruandlus peab toimuma vastavalt loa
tingimustele (sagedus määratakse loas). Teeme ettepaneku välja
jätta sageduse „kord aastas“. Keskkonnajuhtimissüsteemi
dokumentatsiooni auditeerib vastavalt ISO standardile sise- ja
välisaudiitor, leiame, et seda peaks ka edaspidi tegema vastav
audiitor, mitte loa andja, kelle ressursid on niigi piiratud.
ARVESTATUD
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted. Lükkame
ümber väite, et sagedust ei määrata direktiivi alusel. Kohustus
kord aastas esitamiseks tuleneb THD artikkel 14 lõike 1
punktist d – „kohustus esitada pädevale asutusele korrapäraselt
ja vähemalt üks kord aastas:…“.
Tööstusheite direktiivi muudatus, mida selle eelnõuga üle
võetakse, annab võimaluse mõõtemääramatuse arvestamiseks ja
see võimalus on lisatud eelnõu punktis 52, millega täiendatakse
THSi §-ga 471. Samas eelnõu punktiga 85 täiendatakse THSi §-ga
1696, mis sätestab väga piiratud alused mõõtemääramatuse
rakendamiseks, mis võib praktikas välistada mõõtemääramatusele
tuginemise või lükata selle väga kaugesse tulevikku (2036), kuigi
arusaadav põhjus selle välistamiseks puudub. Seetõttu teeme
ettepaneku §-s 1696 täiendada selliselt, et THSi paragrahvis 471
ettenähtud mõõtemääramatuse arvestamist on võimalik rakendada
ka juhul, kui kompleksluba muudeti loa andja poolt loa nõuete
ARVESTATUD
Selgitus:
Täiendatud §-i 1696 lõikega 5, mis annab võimaluse loa
omanikul esitada loa muutmiseks taotlus, et sellele kanda
mõõtemääramatusega arvestamise tingimused.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
44
läbivaatamise tulemusel § 49 lg 1 p 1 (kui kompleksloa
kohustusega käitise korrapärase kontrolli tulemused seda
põhjustavad) või loa omaja taotluse alusel.
Eesti Energia AS Eesti Energia AS hinnangul sisaldab eelnõu mitmeid
põhjendamatuid ja isikute põhiõigusi riivavaid muudatusi.
Eelkõige on problemaatiline eelnõuga kavandatav THS § 162
täiendamine lõikega 3 (analoogne täiendus on ettenähtud eelnõuga
lisatava THS §-ga 1621 lõikes 3). Eelnõukohase THS § 162 lõike
3 järgi karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1 500 000
eurot või kuni 3 % käitaja aastakäibest Euroopa Liidus trahvi
määramise aastale eelnenud majandusaastal, kui juriidilisele
isikule on sama või samalaadse nõude rikkumise eest tehtud
ettekirjutus või karistatud väärteo- või kuriteo eest.
Nimetatud täiendus ja eelnõu tervikuna põhineb direktiivil
2024/1785, millega muudeti tööstusheite direktiivi 2010/75/EL
tööstusheite kohta. Samas ei järgi eelkirjeldatud muudatus
direktiivi sõnastust ega eesmärki ning on põhimõttelises vastuolus
seniste (rahalise) karistuse määramise põhimõtetega Eesti õiguses.
Direktiiviga 2024/1785 kehtestatud uue artikli 79 lõike 2 kohaselt
„Raskeimate juriidilise isiku toime pandud rikkumiste korral on
esimeses lõigus osutatud haldustrahvi maksimumsumma vähemalt
3 % käitaja aastakäibest liidus trahvi kehtestamise aastale
eelnenud majandusaastal.“ Sealjuures näeb sama artikli lõige 3
ette, et „Liikmesriigid võivad lisaks või teise võimalusena määrata
kriminaalkaristusi, tingimusel et need on käesolevas artiklis
osutatud haldustrahvidega samaväärselt mõjusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.“ Seega eeldab direktiiv, et
„raskeimate juriidilise isiku toime pandud rikkumiste“ all on
mõeldud selliseid rikkumisi, mida saab pidada kriminaalkaristust
väärivaks.
Eelnõu kohaselt aga selle asemel, et näha ette karistused
raskeimate rikkumiste eest, näeb THS § 162 lõige 3 ette kõige
ARVESTATUD
Selgitus:
Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel
kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate
rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused.
Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku
keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-
is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
45
ulatuslikuma rahalise karistuse korduva rikkumise eest. Tegemist
ei ole võrreldavate olukordadega. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtet on
varasemalt karistatud või tehtud ettekirjutus teatud keskkonnalase
nõude rikkumise eest, ei tähenda, et tegemist oleks keskkonna (sh
inimese tervise) vaatest olulise rikkumisega. Korrakaitseseaduse
(KorS) alusel on ettekirjutus võimalik määrata igasuguse avaliku
korra kaitsealas oleva õigusnormi või õigushüve kahjustamise
eest, sõltumata rikkumise raskusastmest (KorS § 28 lg 1).
Ainuüksi rikkumiste arv ei muuda need kogumis raskeimateks
rikkumisteks direktiivi 2024/1785 mõttes.
Karistusseadustikus (KarS) on THS § 162 lõikele 3 sisu poolest
analoogseks rikkumiseks, mida saab pidada „raskeimaks
rikkumiseks“ direktiivi tähenduses, § 363. KarS § 363 näeb ette
karistusõigusliku vastutuse keskkonnakaitseloata tegutsemise
eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest, kui
sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise
kahju oht keskkonnale. Sealjuures ei täpsusta KarS § 363 ega
ükski teine keskkonnaalase kuriteo koosseisu norm rahalise
karistuse määra (vt nt KarS § 363-365). Eesti Energia hinnangul
oleks THS § 162 lõike 3 asemel kuni 1 500 000 euro suuruse või
käibepõhise rahalise karistuse määr ette KarS-s, kuna just KarS
näeb ette vastutuse raskeimate keskkonnaalaste rikkumise eest.
Eelnevast tulenevalt on Eesti Energia AS hinnangul kohasemaks
viisiks direktiivi 2024/1785 sätete ülevõtmiseks sätestada
käibepõhine rahalise karistuse määr ette KarS-s nende nõuete
rikkumiste eest, mis kuuluvad THS kaitsealasse, eelkõige KarS §
363-365.
Varasema rikkumise arvestamine kõrgema rahatrahvi määramisel
ohustab korduvkaristamise keelu (põhiseaduse § 23 lg 3)
põhimõtet ning saab olla lubatud vaid erandlikes olukordades.
Eelnõuga ettenähtud muudatus ei ole kooskõlas korduvkaristamise
keelu ja seega põhiseadusega:
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
46
• KorS alusel tehtud ettekirjutust või muud meedet ei ole
õiguspärane arvestada hilisema karistuse määramisel. KorS-i ja
selle alusel määratud ettekirjutuse eesmärgiks ei ole karistamine,
vaid konkreetse ohuolukorra ennetamine ja tõrjumine või
korrarikkumise kõrvaldamine (KorS § 2 lg 1; § 28 lg 1). Pärast
ettekirjutuse täitmist on ettekirjutuse eesmärk täidetud ja selle
mõju ammendunud. Erinevalt näiteks väärteo või kuriteo eest
määratud karistusest ei ole KorS alusel määratud ettekirjutusel
aegumistähtaega. See tähendab, et THS § 162 lõige 3 vaatest isegi
kui varasem keskkonnaloa rikkumine leidis aset näiteks 10 aastat
tagasi, on menetlejal sellegipoolest võimalik määrata trahv
summas kuni 1 500 000 eurot või kuni 3 % käitaja aastakäibest.
Ilmselgelt ei ole taoline lahendus proportsionaalne ja näeb
ettekirjutuse määramisel käitajale ette sisuliselt lõpmatu vastutuse.
Eesti Energia hinnangul ei ole taoline regulatsioon põhiseadusega
kooskõlas.
• Teiseks, eelnõust jääb arusaamatuks, mida loetakse THS §
162 lõike 3 tähenduses „samalaadseks nõudeks“, mis annab aluse
ulatusliku rahatrahvi määramiseks. Selliselt määratletud
karistamise alus on vastuolus õigusselguse ja määratletuse
põhimõttega, kuna võimaldab riigi omavoli (põhiseaduse § 13)
selles, mida pidada varasemaks rikkumiseks. Riigil jääb ulatuslik
õigus sisustada normi, mille rahaline mõju võib olla juriidilise
isikule laastav. Sellega luuakse riigile ajend reageerida
rikkumistele rahatrahvi määramisega, selmet kaaluda muude
alternatiivsete meetmete kohaldamist. Selliselt ei teeni THS § 162
lõige 3 keskkonna hea seisundi saavutamise eesmärki, vaid
soodustab üksnes ettevõtete karistamist.
• Kolmandaks ei ole käibepõhise trahvimäära lausaline
rakendamine põhjendatud. Juriidilise isiku käive ei ole reeglina
põhjuslikus seoses võimaliku keskkonnaalase rikkumisega.
Käibepõhise trahvi kohaldamine eeldab, et rikkumiste võrra on
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
47
juriidiline rikastanud ja käivet suurendanud. Vastasel korral
vähendatakse trahviga veelgi juriidilise isiku rahalisi vahendeid ja
ohustatakse keskkonnaalaste nõuete võimekust. Eelnõus ei ole
selle aspektiga arvestatud ega nähtud ette viisi, kuidas tuvastatakse
põhjuslik seos rikkumise ja juriidilise isiku käibe vahel. Tegemist
on olulise puudujäägiga, mille tõttu ei ole THS § 162 lõige 3
eelnõus sätestatud kujul proportsionaalne.
Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõuga ettenähtud THS § 162 lõige 3
õiguspärane ning palume
• sellest loobuda
• või näha ette kõrgendatud rahalise karistuse määramise
vaid kõige raskemate keskkonnaalaste rikkumiste eest (nt
karistusseadustiku §-s 363), nagu näeb ette ka direktiiv 2024/1785,
mille ülevõtmine on eelnõu eesmärgiks.
Eelnõu lisana olevas energeetika- ja keskkonnaministri määruse
„Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded
ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ kavand sisaldab erinevates paragrahvides viidet,
et loa andjal on õigus nõuda täiendavaid andmeid (§1 lg 2, §2 lg
2, §4 lg 2, §6 lg 6, §7 lg 10). On arusaadav, et erinevate käitiste
olemus, asukoht ja tegevused on erinevad ning seega ei saa
määruses tuua välja lõplikku andmevajadust. Samas jätab tänane
sõnastus esitatava lisaandmestiku hulga lahtiseks ning suurendab
loa taotlemise ajalise planeerimise määramatust. Sellest tulenevalt
palume võimalusel täpsustada lisainformatsiooni küsimise
olukordi ning detailsust. Kõikide protsesside väga detailne lahti
kirjutamine loataotluses, lubade pikk menetlusaeg ning samas
tootmise tehtavad muudatused efektiivsuse suurendamiseks ja
keskkonnamõjude vähendamiseks viivad täna olukorrani, kus loa
väljastamiseks hetkeks ei kajasta see enam reaalset olukorda.
ARVESTATUD
Selgitus:
Määrust „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“
muudetud ning viidatud THS §-le 26 – käitise kasutamise
üldpõhimõtetele.
Määruse § 2 lõiget 2 täpsustatakse, et piiritleda loa andja
kaalutlusõigust kompleksloa menetluses täiendavate andmete
küsimisel. Täpsustus suurendab taotleja jaoks õigusselgust ja
menetluse ettenähtavust ning väldib selliste andmete küsimist,
millel puudub kompleksloa andmise seisukohast sisuline
tähendus. Samal ajal säilib loa andjal võimalus arvestada
käitiste tegevuse, tehnoloogia, asukoha ja keskkonnamõju
erinevustega ning määrata konkreetse käitise loa jaoks vajalik
andmekoosseis.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
48
Loakohustuste täitmisel tuleb vältida erinevate raporteerimise ja
teavitamiste kohustuste dubleerimist. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku loobuda §17 lg 1 täiendavast teavitamise kohustusest,
kuna vastav teema on kaetud juba olemasolevate erinevatest
juhtumistest teavitamist reguleerivate seaduse sätetega.
MITTEARVESTATUD
Selgitus:
Tegemist otseselt direktiivist üle võetud kohustusega, mis peab
THS-is olema kajastatud. Nõue on seotud kompleksloaga
käitiste avariide ja vahejuhtumite korral teavitamise
kohustusega.
REACH nõuetega seoses kohustab § 472 lg 3 p 4 koostama „nende
ohtlike keemiliste ainete loetelu, mis esinevad käitises või mida
käitis väljutab nii eraldi, segu osana kui ka muude ainete
koostisosana ". Siinkohal on väga oluline, et seaduses
defineeritakse täpsemalt ja konkreetsemalt mõisted: „esinevad
käitises“, „väljutab“, „muude ainete koostisosana“. See on oluline,
kuna näiteks UVCB ained ainuüksi võivad sisaldada sadu
erinevaid komponente ning kõikide nende eraldi
inventariseerimine ei ole lihtsalt võimalik.
ARVESTATUD OSALISELT
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
§ 44 lõiget 3, täpsustab loogikat, kuidas loa andja määrab heite
piirväärtuse PVT-järeldustes toodud PVT-ga saavutatava
heitetaseme vahemiku ulatuses. Kusjuures PVT rakendamise abil
käitises saavutatavad kõige rangemad heite piirväärtuse all
peetakse silmas mitte PVT heitetaseme vahemiku alumist osa,
vaid maksimaalselt madalaimat taset, mis on konkreetses käitises
saavutatav. Samas § 41 lõige 4 sätestab põhimõtte, et kompleksloa
nõuded ei piirdu üksnes PVT rakendamisega, kui sellest ei piisa
keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmiseks viidates sellele, et
PVT on miinimumlävend, kuid keskkonna kvaliteedinormatiivide
täitmine võib nõuda sellest rangemat lähenemist. Siinkohal tuleb
selgelt üle täpsustada et kas seadusandja peab PVT-na silmas siin
konkreetses käitises saavutatavat taset või PVT vahemiku alumist
väärtust. Viimase korral muutuks eesmärgi saavutamine
ettevõttele ebaproportsionaalselt kalliks, kuna tavapäraselt on
PVT alumine piir null või selle lähedane suurus.
SELGITUS
Seadusandja peab sellega silmas, et PVT on heite piirväärtuste
kehtestamisel miinimumlävend, kui keskkonnakvaliteedi
piirväärtusi ei suudeta PVT vahemiku sees püsimisega täita,
tuleb rakendada täiendavaid meetmeid.
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
49
Võttes arvesse eesmärki antud seaduse muudatustega mitte
suurendada loa omaniku halduskoormust loa tingimuste täitmisel
teeme ettepaneku eemaldada §41 lõige 2 punktis 24 toodud nõue
esitada loa andjale vähemalt kord aastas teave käesoleva seaduse
§ 472 lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnapoliitika eesmärkide
saavutamisel tehtud edusammude kohta ehk sisuliselt üks
järjekordne uus aruanne. Sõnastusse jääb alles korrapärasus ning
vajadusel määratakse see konkreetselt loas ettevõtetele, millised ei
oma auditeeritud KKJS-i. Vastavat sertifitseeritud KKJS omavate
ettevõtete puhul hinnatakse KKJS toimivust, efektiivsust ja
dokumenteritust lähtuvalt vastavalt standardist (ISO, EMAS) sise-
ja välisauditite käigus. Sellisel juhul oleks tegemist dubleeriva
tegevusega, mis ei loo täiendavat väärtust ega anna
keskkonnakaitselist efekti.
ARVESTATUD OSALISELT
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
Seadusesse täiendavalt sisse toodud § 441, mis reguleerib
keskkonnatoime tasemete ning keskkonnatoime piirväärtuste
määramist, tuleb lisada keskkonnatoime taseme määramise
põhimõtted ka sellisteks olukordadeks, kus konkreetsemale
tegevusele ei ole olemas PVT järeldus või need ei määratle
konkreetselt veekasutuse, jäätmetekke ja ressursikasutuse
keskkonnatoime näitajaid. Peame siinkohal silmas näiteks
põlevkivi energeetilisel kasutamisel antud näitajaid, sest tingituna
põlevkivi eripärast ei ole asjakohane lähtuda LCP BREF
näitajatest, kuid põlevkiviõli tootmise ning põlevkivi energeetilise
kasutamise PVT järeldused selliseid näitajaid ei sisalda.
ARVESTATUD
Selgitus:
Täiendatud § 441 selliselt, et keskkonnatoime tasemed, -
vahemikud ja piirväärtused on seotud kohalduvate PVT-
järeldustega. Rakendussätted viitavad sellele, et need
kohalduvad 4 aasta jooksul pärast uute PVT-järelduste
avaldamist või uute käitiste puhul kohe, kui
tegevusvaldkonnale on varasemalt juba kehtestatud uued PVT-
järeldused (THS § 1696 lg 1 ja 2).
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
50
Seaduseelnõu seletuskiri tõdeb ka fakti, et selle menetlemise ajal
on Euroopa Liidu tasandil menetluses Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv teatavate nõuete lihtsustamisega ja
halduskoormuse vähendamisega ehk nn keskkonnaomnibuss,
millega kavandatakse muuhulgas muudatusi ka tööstusheite
direktiivis. Keskkonnaomnibussi jõustumisel tekib vajadus muuta
tööstusheite seadust ning üle vaadata ka käesolevas eelnõus
kavandatud kompleksloa nõuded. Kuid hoolimata sellest sisaldab
antud eelnõu mitmeid Keskkonnaomnibussi jõustumisel ära
jäävaid nõudeid. Ühe konkreetsema ning meie nägemusel
töömahukama teemana on põhjalik tootmise ümberkujundamine
ning sellest tulenevalt lisanduvad § 473 ja § 474. Võttes arvesse
juba lähitulevikus planeeritavaid muudatusi seadusandluses teeme
ettepaneku nimetatud paragrahvid eelnõust välja jätta, et vältida
ettevõtete poolt tehtavaid mõttetuid kulutusi nimetatud nõuete
täitmiseks, teadmises et need mõne aasta pärast siiski tühistatakse.
Kuigi nende paragrahvide rakendamisel viidatakse võimalikele
ülemineku aegadele, on tegemist põhjalike ja reglementeeritud
sisuga dokumentidega, millede koostamiseks tuleks tööd alustada
sõltumata ülemineku aegadest juba täna. Keskkonnaomnibussiga
planeeritud leevenduste rakendumisel oleks aga tegemist sisuliselt
lisatööga ning põhjendamatu halduskoormusega.
ARVESTATUD
Selgitus:
Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide
muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja
halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja
KKJSi ning üleminekukavasid puudutavad sätted.
1
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse
tööstusheite seadust (edaspidi THS) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS). Eelnõu eesmärk on
võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785, millega
muudeti direktiivi 2010/75/EL tööstusheite kohta ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ
jäätmete ladestamise kohta (edaspidi ka direktiiv (EL) 2024/1785 või THD).
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ja ajakohastatakse kehtivat regulatsiooni kooskõlas
direktiiviga (EL) 2024/1785.
Muudatustega kaasneb THS II peatüki reguleerimisalasse kuuluvate suurima
keskkonnamõjuga tööstusettevõtete mõningane halduskoormuse ning ka Keskkonnaameti
töökoormuse kasv, eeskätt uute loatingimuste rakendamisega käitajate poolt, lisakohustuste
kontrollimise ning nendega seotud menetlustoimingute nõuetega. Eelnõu sisaldab mitut
üleminekusätet, mis on kujundatud nii, et uued nõuded ei rakenduks kõigile käitistele
üheaegselt ja sõltumata nende olukorrast. Arvesse võetakse käitise tegevusvaldkonda,
tegevuse alustamise aega ning parima võimaliku tehnika järelduste avaldamist. Selline
lähenemine annab käitajatele ja loa andjale piisava aja muudatustega kohanemiseks ning
aitab vältida nii liigset kiirustamist kui ka põhjendamatut viivitamist. Lisaks THS-i II peatüki
reguleerimisalasse kuuluvatele käitistele võivad uued 2030. aastast järk-järgult rakenduvad
käitamisreeglid tuua täiendavaid investeeringuid ning vajaduse kohandada söötmist,
pidamistingimusi ja sõnnikukäitlust sea- ja linnukasvatuskäitistes, mis jäävad senisest
kompleksloa künnisest allapoole, kuid ületavad uute käitamisreeglite kohaldamise künnist.
Ülevaade peamistest muudatustest, mis võivad kaasa tuua haldus- ja töökoormuse kasvu
kompleksluba vajavatele tööstuskäitistele ning Keskkonnaametile:
1. keskkonnatoime tasemed kui uus loatingimus. Loatingimuste käsitlus laieneb pelgalt heite
piiramiselt ka ressursikasutuse ja keskkonnatoime küsimustele. Kui seni käsitleti paljusid
ressursikasutuse ja -tõhususe teemasid kaudselt, siis edaspidi peavad need olema
integreeritud komplekslubadesse numbriliste piirväärtustena, mille juures seatakse selgelt
esikohale veekasutus.
2. heite piirväärtused, mis loale tuleb kanda, hõlmavad ka kaudset vetteheidet, mida määrates
tuleb järgida täpsustatud tingimusi. Lisaks on direktiivi (EL) 2024/1785 fookus liikumas
rohkem ohtlike ainetele, mille heidet tuleb käitajal võrreldes varasemaga põhjalikumalt
hinnata.
THD ülevõtmisest eraldiseisvad siseriiklikud halduskoormust vähendavad muudatused on
koondatud eraldi keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõusse. Nimetatud eelnõuga kavandatakse muu hulgas kompleksloa
regulatsiooni lihtsustamist ja selliste riigisiseste nõuete vähendamist, mis ei tulene Euroopa
Liidu õigusest, et vähendada ettevõtjate ja Keskkonnaameti halduskoormust.
2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja
kiirguse osakonna tööstusheite ja kemikaalide valdkonna juht Pärtel Niitaru
([email protected]). Eelnõu koostamisel osalesid sama osakonna
nõunikud Sandra Gaškov ([email protected]) ja Hanna Vahter
([email protected]) ning õigusosakonna jurist Kaili Kuusk
([email protected]) ja nõunik Helen Holtsman
Eelnõu õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (mari-
Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse
keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785 tööstus- ja
loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll).
Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusega (892 SE), millega THS § 44 täiendatakse lõigetega 71–73.
Eelnõukohase seadusega muudetakse:
1) tööstusheite seaduse 01.10.2027 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 30.06.2026, 36);
2) riigilõivuseaduse 01.08.2026 jõustunud redaktsiooni (RT I, 11.07.2026, 166).
Seletuskirja selgitustes viidatakse THD sätete ülevõtmisel konsolideeritud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta
(saastuse kompleksne vältimine ja kontroll).
Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu aluseks on eelnõude infosüsteemi (EIS) toimikus nr 26-0633 kooskõlastatud
tööstusheite seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Kooskõlastamisele esitatud eelnõu sisaldas nii direktiivi (EL) 2024/1785 ülevõtmiseks
vajalikke muudatusi kui ka direktiivi ülevõtmisest sõltumatuid siseriiklikke muudatusi, mille
eesmärk oli eelkõige vähendada ettevõtjate ja Keskkonnaameti halduskoormust.
Pärast kooskõlastamist jagati muudatused nende eesmärgist ja õiguslikust alusest lähtudes
kaheks eraldi eelnõuks. Käesolevasse eelnõusse on koondatud direktiivi (EL) 2024/1785
ülevõtmiseks vajalikud muudatused. Direktiivi ülevõtmisest sõltumatud siseriiklikud
muudatused, sealhulgas halduskoormust vähendavad muudatused, menetletakse eraldi
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõuna.
Kooskõlastamise ja huvirühmade kaasamise ülevaade on esitatud seletuskirja 10. peatükis.
Seal kajastatakse EISi toimikus nr 26-0633 toimunud kooskõlastamist ulatuses, milles
esitatud märkused puudutavad käesolevasse eelnõusse jäänud muudatusi.
3
2. Seaduse eesmärk
THS on Eesti keskkonnaõiguse keskne õigusakt, millega reguleeritakse suurima
keskkonnamõjuga tööstuskäitiste tegevust. Seadus rakendab Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja
kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119) (edaspidi tööstusheite direktiiv) ning seda
kohaldatakse käitistele, mille tegevus võib oluliselt mõjutada välisõhu, vee ja pinnase
kvaliteeti, tekitada jäätmeid ning avaldada mõju inimeste tervisele.
THS-i keskne eesmärk on tagada, et suurte tööstuskäitiste tegevus tagaks keskkonnakaitse
kõrgel tasemel, kasutades parimat võimalikku tehnikat (edaspidi PVT), ning et
keskkonnakaitse oleks käsitletud terviklikult ühe loa kaudu. Parima võimaliku tehnika
rakendamine on THS-i alustala ning tagab, et keskkonnakaitsenõuded põhinevad
tehnoloogia ja teadmiste ajakohasel tasemel, toetavad innovatsiooni ning loovad
ettevõtjatele stiimuli kasutada tõhusamaid, puhtamaid ja ressursisäästlikumaid lahendusi.
Seaduse eesmärk on tagada, et Eesti THS oleks kooskõlas ajakohaste Euroopa Liidu
nõuetega, toetaks keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrget taset ning võimaldaks loa
andjal keskenduda eelkõige nendele tegevustele ja käitistele, millel on tegelikult suurim
mõju keskkonnale. Samal ajal loob eelnõu selgema ja paremini toimiva raamistiku
käitajatele, võimaldades neil oma kohustusi paremini mõista ja täita, seejuures toetades
tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni. Selleks ajakohastatakse THS-i, täpsustades
kompleksloa regulatsiooni, viiakse sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevad
käitised tulevikus kompleksloa süsteemist keskkonnaloa süsteemi ning nähakse ette nende
tegutsemine käitamisreeglite alusel, tugevdatakse avariide ja vahejuhtumite käsitlemist,
keskkonnajuhtimise ning ressursitõhususe nõudeid. Direktiivi (EL) 2024/1785 karistusi
käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige
raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded
üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-is
säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud.
Direktiivi (EL) 2024/1785 ülevõtmise tähtaeg oli 1. juuli 2026. Seaduseelnõu menetlemise
ajal on Euroopa Liidu tasandil menetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega
muudetakse direktiive 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, (EL) 2015/2193 ja (EL) 2024/1785 seoses
teatavate nõuete lihtsustamisega ja halduskoormuse vähendamisega ehk nn
keskkonnaomnibuss. Keskkonnaomnibussi eesmärk on lihtsustada muuhulgas THD
nõudeid, vähendada ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskoormust säilitades keskkonna ja
inimeste tervise kaitse kõrge taseme. Selle jõustumisel tuleb vajaduse korral muuta THS-i ja
üle vaadata käesolevas eelnõus kavandatud kompleksloa nõuded. Keskkonnaomnibussi
jõustumine on kavandatud 2027. aasta esimesse kvartalisse. Keskkonnaomnibussis
kavandatavad muudatused on piiritletavad konkreetsete sätetega. Käesolevast seaduste
muutmise eelnõus jäetakse välja keskkonnaomnibussiga muudetavad sätted, mis puudutavad
keskkonnajuhtimissüsteeme ning üleminekukavasid.
Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome
ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2, ei koostatud enne
seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike
valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. Tööstusheite direktiivi muutmiseks esitati
4
Euroopa Komisjoni ettepanekuga mõjuanalüüs1 ning sellele järgnevateks läbirääkimisteks
konsulteeriti huvigruppidega ning loodi Eesti seisukohad tööstusheite direktiivi muutmise
kohta2. Eesti seisukohad ühtisid suures pildis Komisjoni ettepanekus ning mõjuhinnangus
välja toodud aspektidega, kuid olid kriitilised teatud muudatuste osas, mis puudutasid veise-,
sea- ja linnukasvatuse sätteid ning hüvitamisreegleid. Seda kriitikat arvestati läbirääkimiste
käigus ning lõplikud tööstusheite direktiivi muudatused kattusid Eesti seisukohtadega.
Tegemist ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavate muudatustega ning seetõttu ei
koostatud eelnõu ettevalmistamisel HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsiooni.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane seadus koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 on kavandatud muudatused tööstusheite seaduses.
THS § 1 lõige 1 - muudetakse seaduse eesmärki. Seaduse eesmärk on saavutada inimeste
tervise ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, vältides võimaluse korral või pidevalt
vähendades saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse, jäätmete tekkimist, parandades
ressursitõhusust, edendades ringmajandust ning vähendades süsinikdioksiidi (CO2) heidet.
THD eesmärki laiendati vajadusest kohandada õigusraamistikku Euroopa Liidu kliima-,
energia- ja ringmajanduse poliitika laiemate eesmärkidega. Varem keskendus direktiiv
eelkõige saasteainete heite vältimisele ja vähendamisele, kuid uus eesmärgipüstitus rõhutab
senisest selgemalt inimeste tervise kaitset ning võtab arvesse ka keskkonnapoliitika uusi
suundumusi.
Eesmärki täiendati kolme olulise aspektiga:
• Ressursitõhusus – tagamaks, et tööstus mitte ainult ei vähendaks heidet, vaid
kasutaks toor- ja abimaterjale, vett ning energiat võimalikult säästlikult, vähendades
koormust keskkonnale ja suurendades konkurentsivõimet.
• Ringmajanduse edendamine – toetada materjalide taaskasutust ja vältida jäätmete
teket, et vähendada lineaarse majandusmudeli kahjulikke mõjusid ja soodustada uute
säästlike ärimudelite arengut.
• CO₂ heite vähendamine – sidudes tööstusheite õigusraamistiku kliimapoliitikaga, et
panustada Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse.
Selline laiendus loob sidususe poliitikavaldkondade vahel ning tagab, et tööstussektori
reguleerimine ei keskendu kitsalt reostuse vähendamisele, vaid toetab ka süsteemset
üleminekut kestlikule, kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale majandusmudelile.
THS § 2 lõige 1 - § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6. Seaduse kohaldamisalasse lisatakse
sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevad käitised, millele luuakse THS-is eraldi
peatükk. Nendele käitistele nähakse ette lihtsustatud loamenetlus, mitte täiemahuline
kompleksluba, mida kasutatakse muude tegevusalade puhul. Loomakasvatus erineb teistest
tööstuskäitistest, sest saasteained eralduvad teisiti ning nende vähendamiseks on vajalikud
teist laadi tegevused. Eraldi peatükk võimaldab rakendada põllumajandusele sobivamaid
reegleid, vähendades loa taotlemise ja loaga seatud nõuete täitmisega seotud halduskoormust
nii käitajale kui ka loa andja töökoormust.
1 Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs tööstusheite direktiivi muutmise ettepanekule 2 Eesti seisukohad tööstusheitedirektiivi muutmise ja Euroopa tööstuskäitiste keskkonnaandmete ja
tööstusheite portaali kohta - COM(2022) 156, COM(2022) 157
5
THS § 5 - muudetakse § 5 pealkirja ja lõiget 1. Paragrahvi pealkirja täiendatakse terminitega
„keskkonnatoime“ ja „keskkonnatoime piirväärtus“.
Lõikes 1 esitatakse saastamise mõiste, mille määratlusse lisatakse varasema regulatsiooniga
võrreldes lõhnast tulenev mõju keskkonnale või inimese tervisele ja heaolule.
Lõhnahäiringute ja õhusaaste tajumine on inimese tervise seisukohalt olulised, sest need
võivad põhjustada stressi, vaimse tervise häireid ning ka füüsilisi tervisemõjusid isegi juhul,
kui otsesed saastetasemed jäävad alla toksiliste piiride. Sellega võetakse üle THD artikli 3
lõige 2.
THS § 5 täiendatakse lõigetega 5 ja 6.
Lõikega 5 lisatakse THS-i termin „keskkonnatoime“. Keskkonnatoime on THS-i tähenduses
tarbimistasemetega, materjalide, vee- ja energiaressursside kasutamise tõhususega,
materjalide ja vee korduskasutamisega ning jäätmetekkega seotud toime. Terminis
nimetatud toime võib olla millegi mõju, tulemus või väljenduv efekt keskkonna seisukohalt
mõõdetavates näitajates. Lõikega võetakse üle THD artikli 3 lõige 13aa. Termin lisatakse,
kuna Eesti õiguses kasutatav terminoloogia tuleb ühtlustada direktiivi (EL) 2024/1785
terminikasutusega, ning seaduse reguleerimisala laiendatakse nii, et see sisaldaks lisaks
heidetele ka ressursi- ja energiatõhususe aspekte, suurendaks õigusselgust ja tagaks ühtse
aluse kompleksloa tingimuste määramisel.
Lõikega 6 lisatakse THS-i termin „keskkonnatoime piirväärtus“. Keskkonnatoime
piirväärtused on PVT-järeldustes toodud parima võimaliku tehnikaga saavutatava
keskkonnatoime taseme alusel kehtestatavad ning loaga määratavad toimeväärtused, mida
ei tohi ületada. Lõikega võetakse üle THD artikli 3 lõige 5a. Tegemist on uue siduva
tingimusega, mille loa andja kompleksloale määrab. Varem oli tegemist soovitusliku
tasemega, kuid uue THD alusel kehtestatavad PVT-järeldused peavad sisaldama lisaks
heitetasemetele ka siduvaid keskkonnatoime tasemeid ning nende vahemikke, mille piiresse
peavad käitised oma tegevuse käigus jääma.
THS § 6 lõige 1 - § 6 lõikes 1 täpsustatakse käitise mõistet. Muudatusega võetakse üle THD
artikli 3 lõige 3. Tegemist on täpsustusega, käitise sisuline tähendus ei muutu, vaid selle
ulatust täiendatakse viitega sea- ja linnukasvatuse tegevusala käsitlevale peatükile, sest sea-
ja linnukasvatuse tegevusala viiakse pärast üleminekuaega THS-i II peatüki kohaldamisalast
välja ning nendele rakendatakse eraldi nõudeid.
THS § 7 lõige 3 - § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3, millega lisatakse viide uuele
peatükile 61. Täienduse eesmärk on selgitada, et seaduse tähenduses käsitatakse peatükis 6¹
loana keskkonnaluba. See on vajalik, kuna sigade ja lindude intensiivkasvatusega tegelevad
käitised ei kuulu pärast §-s 1695 sätestatud üleminekuaega kompleksloa kohustusega käitiste
hulka ning tegutsevad edaspidi keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 alusel
antava keskkonnaloa alusel. Viide loob õigusselguse loa liigist ning tagab uue peatüki
süsteemse kooskõla seaduse üldosaga. Kuna uue THD kohaselt nähakse sea- ja
linnukasvatuse käitistele ette kehtivast korrast erinevad ning lihtsustatud menetlusnõuded,
mis hakkavad kohalduma alles pärast ELis ühtsete käitamisreeglite vastuvõtmist, seotakse
nende nõuete rakendumine käitamisreeglite jõustumisele järgneva nelja-aastase
üleminekuajaga. Käitamisreeglite rakendusotsus kehtestati 8. oktoobril 2026 ning
seetõttujõustub punkt 3 8. oktoobril 2030.
6
THS § 8 lõige 2 - muudetakse § 8 lõike 2 punkti 3. Paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3 muutmisega
võetakse üle THD artikli 3 lõike 10 punkt c ning täpsustatakse sõna „parim“ tähendust.
Tehnika on parim, kui see on kõige mõjusam keskkonna kui terviku kaitse kõrge üldise
taseme saavutamiseks, hõlmates seejuures ka inimeste tervise ja kliimakaitse mõõdet. Sõna
„sealhulgas“ väljendab inimeste tervise kaitse ja keskkonnakaitse tihedat seost. Inimeste
tervise kaitse kõrget taset ei ole võimalik saavutada ilma keskkonnakaitse kõrge tasemeta
ning keskkonna kui terviku kaitse hindamisel tuleb seetõttu arvestada ka mõjuga inimeste
tervisele.
THS § 8 lõige 4 - muudetakse § 8 lõiget 4, millega võetakse üle THD artikli 3 lõige 12.
Varasema regulatsiooni kohaselt käsitlesid PVT-järeldused eelkõige heitkoguste ja seirega
seotud tehnilisi näitajaid, st teavet selle kohta, milliseid tehnikaid ja meetodeid tuleks
kasutada saasteainete heite vähendamiseks ning millised on nendega saavutatavad
heitetasemed. Uue direktiivi kohaselt peavad PVT-järeldused hõlmama lisaks heidetele ka
keskkonnatoime tasemeid ning keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS) elemente koos
võrdlusalustega.
Mõiste laiendamise eesmärk on tugevdada integreeritud keskkonnakaitse põhimõtet, kus
tööstusettevõtete tegevust hinnataks mitte üksnes heitkoguste vähendamise alusel, vaid
terviklikult kogu nende keskkonnale avaldatava mõju põhjal.
THS § 81 - seadust täiendatakse §-ga 81, millega võetakse üle THD artikli 3 lõige 9a. Uue
THD kohaselt mõistetakse terminiga „tööstuse põhjalik ümberkujundamine“ ettevõtte
tegevuse olulist muutmist või uue, keskkonnasäästlikuma tehnoloogia kasutuselevõttu kogu
käitises või selle osas. Mõiste toob sisse innovatsiooni ja ümberkorralduse mõõtme, mis
tähendab, et lisaks heitkoguste vähendamisele toetatakse ka selliseid tegevusi, mille käigus
ettevõte muudab oma tootmistehnoloogiat või rajatist niivõrd, et saavutatakse oluline samm
edasi kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse suunas.
Eesti õigusesse kõnealuse termini lisamisel tagatakse vastavus THD eesmärgile edendada
tööstuse üleminekut keskkonnasäästlikule ja vähese süsinikuheitega majandusmudelile. See
võimaldab selgemalt eristada tavapäraseid tehnoloogilisi uuendusi nendest juhtumitest,
mille käigus toimub strateegiline ja süsteemne ümberkujundamine, ning loob aluse selliste
projektide soodustamiseks ja hindamiseks kompleksloa menetluses.
Säte selgitab, mida saab arvestada tööstuse põhjaliku ümberkujundamisena, millele seaduses
ettenähtud erandeid rakendada tohib. Tegemist on tööstusettevõtjate poolt kujunemisjärgus
tehnika või parima võimaliku tehnika rakendamisega, mis võimaldab väga oluliselt
vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning
optimeerib kaasnevat keskkonnakasu vähemalt sellises ulatuses, mida on võimalik saavutada
kohaldatavates PVT-järeldustes kindlaksmääratud tehnikaga. Ehk väga tähtis tingimus on
kasvuhoonegaaside heite vähendamine olulises mahus. Seda tehes tuleb vältida
keskkonnalist ristmõju. Keskkonnaline ristmõju tähendab olukorda, kus ühe meetmega
vähendatakse saastet või koormust ühes keskkonnaelemendis, tekitades samal ajal suurema
koormuse teises keskkonnaelemendis. Näiteks paigaldatakse õhuheite vähendamiseks
heitgaaside pesur, mille juures küll õhuheide väheneb, aga tekib saastunud reovesi või
jäätmed. Teise näitena võib tuua ka täiendava reovee puhastuse, kus vee kvaliteet paraneb,
aga kasvab energia tarbimine ja CO₂ heide ning võib tekkida rohkem jäätmeid settena. Kuigi
kasvuhoonegaaside heite oluline vähenemine on üks tööstuse põhjaliku ümberkujundamise
7
tingimus, tuleb ka selle tingimuse täitmisel jälgida muid olulisi muutujaid, et saaste ei
suureneks ning säiliks keskkonna kui terviku parim kaitse.
THS § 17 lõige 1 – muudatusega täiendatakse § 17 lõiget 1, lisades käitajale kohustuse
teavitada Keskkonnaametit lisaks keskkonda oluliselt mõjutavast avariist või vahejuhtumist
ka nendest avariidest või vahejuhtumitest, mis mõjutavad oluliselt inimeste tervist.
Muudatuse eesmärk on täiendada kehtivat teavitamiskohustust, et tagada operatiivne
reageerimine olukorras, kus juhtum võib avaldada mõju mitte ainult keskkonnale, vaid ka
inimeste tervisele. Täienduse vajadus tuleneb § 1 lõikes 1 kavandatavast muudatusest, mille
kohaselt laieneb THS-i eesmärk keskkonnakaitse kõrval ka inimeste tervise kaitsele. Selle
muudatusega võetakse üle THD artikkel 7.
THS § 18 lõige 3 - § 18 lõikes 3 asendatakse sõnad „ja inimese“ sõnadega „või inimeste“
ning lõiget 3 täiendatakse sõnaga „viivitamata“. THD artikkel 8 lõige 3 sätestab, et käitise
tegevuse peatamiseks peab olema täidetud vähemalt üks järgmisest tingimusest - kui loa
tingimuste rikkumine ohustab otseselt inimeste tervist või kujutab endast otsest ohtu
kahjustada keskkonda olulisel määral. Kehtiva sõnastuse kohaselt peavad olema täidetud
mõlemad need tingimused. Seega viiakse sätte sõnastus THD-ga kooskõlla.
Kui loa nõuete rikkumine võib kaasa tuua vahetu ja olulise ebasoodsa mõju keskkonnale või
inimeste tervisele, on Keskkonnaametil kohustus peatada käitise, põletusseadme,
jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevus, kuni käitaja tegevus vastab loa
nõuetele. Sõna „viivitamata“ lisamine täpsustab, et Keskkonnaamet peab kirjeldatud juhtumi
korral tegevuse peatama võimalikult kiiresti. Kuigi Keskkonnaametil oli ka varasema
regulatsiooni kohaselt kohustus peatada käitise tegevus oluliste rikkumiste korral, rõhutab
täiendatud sõnastus kohustuse viivitamatut täitmist, mis on vajalik olukorraks, kus viivitus
võib põhjustada või süvendada tõsist keskkonna- või tervisekahju. „Viivitamata“ jäetakse
seaduses täpsustamata, sest tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis peab katma väga
erinevaid olukordi. Seda ei saa siduda kindla ajaga (minutid või tunnid), kuna ohu ulatus ja
tehnilised võimalused võivad olla igal juhul erinevad. Liiga täpne tähtaeg võiks mõnes
olukorras olla liiga aeglane ja teises ebareaalne. Seetõttu tähendab „viivitamata“ õiguses
tegutsemist ilma põhjendamatu viivituseta, nii kiiresti kui konkreetses olukorras võimalik ja
vajalik. Täpsustusega võetakse üle THD artikli 8 lõige 3.
THS § 18 lõige 5 - § 18 täiendatakse lõikega 5. Lõikega 5 antakse Keskkonnaametile
võimalus peatada käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa
tegevus loa nõuete püsiva rikkumise korral. Keskkonnaametil on õigus peatada käitise,
põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või nende osa tegevus, kui:
• rikkumine on püsiv;
• see kujutab ohtu inimeste tervisele või põhjustab olulist kahjulikku mõju
keskkonnale;
• THS-i § 155 lõikes 5 osutatud kontrolliaruandes märgitud parandavaid meetmeid ei
ole rakendatud.
Lõikega 5 luuakse selge õiguslik alus käitise tegevuse peatamiseks, kui korrigeerivad
meetmed ei ole toiminud. Keskkonnaamet saab peatada tegevuse kuni olukorra
normaliseerumiseni. Säte loob proportsionaalse, kuid tõhusa järelevalvemehhanismi juhuks,
kui senised korrigeerivad sammud ei ole andnud tulemust. Tegevuse peatamine on viimane
abinõu ning seda rakendatakse üksnes siis, kui muud meetmed – hoiatused, ettekirjutused,
sunniraha – ei ole piisavad.
8
Riik saab seega vältida pikaajalisi või korduvaid rikkumisi, mis muidu võiksid põhjustada
märkimisväärset saastust või terviseriski. Lõikega 5 võetakse üle THD artikli 8 lõige 4. THD
artikli 8 lõige 5 seab liikmesriikidele kohustuse tagada, et pädevate asutuste võetud
peatamismeetmed oleksid tegelikult jõustatavad ja tulemuslikud. Eesti õiguses tähendab see,
et Keskkonnaameti otsustel peab olema siduv toime ning vajaduse korral on tagatud haldus-
ja järelevalvemenetluste kaudu ka mõjuvate sunnivahendite kasutamise võimalus. See
suurendab direktiivi täitmise tagamise usaldusväärsust ja õiguskindlust, vältides olukorda,
kus rikkumise tuvastamine ei too kaasa tegelikku vastutust.
THS § 181 - seaduse 1. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 181, mis käsitleb joogiveevarusid
mõjutavatest ning piiriüleste mõjudega avariidest, vahejuhtumitest või nõuete rikkumisest
teavitamist.
Lõige 1 sätestab Keskkonnaametile kohustuse teavitada asjaomaseid joogivee- ja
reoveekäitlejaid meetmetest, mis on võetud inimeste tervise kaitseks või keskkonnale kahju
ärahoidmiseks või põhjustatud kahju heastamiseks avarii või vahejuhtumi korral, mis
mõjutab joogiveevarusid, sealhulgas piiriüleseid varusid, või kaudse heite korral
reoveetaristut. Lõikega 1 võetakse üle THD artikkel 7.
Lõikes 2 sätestatakse Keskkonnaametile kohustus avarii või vahejuhtumi korral, mis
mõjutab oluliselt inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis, teavitada viivitamata
teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust, et piirata avarii või vahejuhtumi
põhjustatud tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele ning vältida edasisi võimalikke
avariisid või vahejuhtumeid. Lõikega 2 võetakse üle THD artikkel 7. Kasutatud sõna
„oluliselt“ puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, mil seadusandja loobub detailsete
ettekirjutuste andmisest seaduses, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale.
Määratlemata õigusmõisted saavad sageli tähenduse kohtulahendite ja õiguspraktika kaudu,
mh arvestades ka ajaloolist konteksti. Seejuures on oluline välja tuua, et määratlemata
õigusmõiste tõlgendamine sõltub alati kontekstist, milles seda kasutatakse. Määratlemata
õigusmõistete kasutamine THS-is on taotluslik, arvestades, et seadus reguleerib
komplekslube, mis haakuvad väga erinevate tegevuste ja olukordadega. „Olulist“ mõju on
kasutatud THS-is eri paragrahvides ja lõigetes. Üldiselt võib olulist ebasoodsat mõju
keskkonnale või inimeste tervisele eeldada, kui tegevusega põhjustatakse saastust. Saastatus
THS-i tähenduses on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus välisõhu, vee või
pinnase kvaliteedis. Seega võib ühe viitena olulisusele lugeda keskkonna
kvaliteedinormatiivide, nt välisõhu kvaliteedi piir-/sihtväärtuse või veekogumi
keskkonnakvaliteedi standardi ületamist või ületamise ohustamist.
Lõike 3 kohaselt tuleb Keskkonnaametil teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust, kui loa
nõuete rikkumine ohustab inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis.
Lõikes 4 täpsustatakse Keskkonnaameti kohustust tagada tõhus ja kiire teabevahetus, kui
käitise tegevuses tuvastatud nõuete rikkumine võib mõjutada joogiveevarusid või
reoveetaristut, sealhulgas piiriüleselt. Säte kohustab Keskkonnaametit viivitamata teavitama
joogivee- ja reoveekäitlejaid ning teisi asjaomaseid asutusi, kelle vastutusvaldkonda kuulub
keskkonna- ja terviseohutuse tagamine, rikkumise olemusest ning meetmetest, mis on
võetud võimaliku kahju vältimiseks või juba tekkinud kahju heastamiseks. Lõike eesmärk
on tagada, et kõik olulised osalised oleksid kiiresti informeeritud, kui rikkumine võib
mõjutada inimeste tervist, joogivee kvaliteeti või reovee puhastamise toimimist, sealhulgas
9
piiriüleste veekogude või põhjaveevarude korral. See aitab vältida olukordi, kus teabe
hilinemine või puudulik koostöö võib põhjustada laiaulatuslikuma keskkonna- või
terviseriski. Lõike 4 lisamine tugevdab asutuste vahelist koostööd ja kriisivalmidust ning
aitab tagada, et rikkumistele reageeritakse koordineeritult ja ennetavalt. Täiendusega
võetakse üle THD artikli 8 lõige 6.
Kokkuvõttes tugevdavad need sätted riiklikku järelevalvet ja teabevahetuse süsteemsust.
THS § 19 lõige 2 - § 19 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks, loobudes kompleksloa
kohustusest sea- ja linnukasvatustes. Punkt 8 jõustub 8. oktoobril 2030. aastal, kui hakkab
kehtima 61. peatükk ning sea- ja linnukasvatused, mis on seaduse kohaldamisalas, viiakse
kompleksloa kohustuselt keskkonnaloa kohustusele.
THS § 19 lõige 2 - § 19 lõiget 2 täiendatakse punktidega 16–18, millega lisatakse THS-i
uued tegevusvaldkonnad, mille korral tuleb käitajal taotleda kompleksluba.
Punkt 16 sätestab uue kompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnana vee elektrolüüsil
vesiniku tootmise. Punktiga 16 võetakse üle THD I lisa punkt 6.6.
Punkt 17 sätestab uue kompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnana akude tootmise.
Punktiga 17 võetakse üle THD I lisa punkt 2.7.
Punkt 18 sätestab uue kompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnana maakide tööstuslikus
mahus kaevandamise, sealhulgas kohapeal töötlemise. Punktiga 18 võetakse üle THD I lisa
punkt 3.6.
THS § 19 lõige 3 - § 19 lõikes 3 asendatakse viide Vabariigi Valitsuse määrusele viitega
ministri määrusele. Vabariigi Valitsuse määruse asemel kehtestab valdkonna eest vastutav
minister ehk energeetika- ja keskkonnaminister määruse, millega muu hulgas täiendatakse
kompleksloa kohustusega käitiste alltegevusvaldkondade loetelu. Ühtlasi täpsustatakse
nimetatud määruses ka uutele tegevusvaldkondadele kohaldatavaid künnisvõimsusi.
Muudatuse eesmärk on viia regulatsiooni tase kooskõlla selle sisuga. Kompleksloaga
hõlmatavate tegevuste valik ja nende künnisvõimsused tulenevad THD I lisast ning on
olemuselt tehnilised ja dünaamilised ning vajavad ajakohastamist eelkõige Euroopa Liidu
õiguse muudatuste või tehnilise arengu tõttu.
Arvestades, et komplekslubade süsteem ning selle rakendamine kuuluvad energeetika- ja
keskkonnaministri valitsemisalasse ning tegemist on täidesaatva võimu tehnilise
rakendusnormiga, on põhjendatud kehtestada asjakohane kord ministri määrusega. See
võimaldab tagada normi paindlikuma ja operatiivsema ajakohastamise, säilitades samal ajal
õigusliku järjepidevuse ja kooskõla THD-st tulenevate nõuetega. Muudatus ei too kaasa
sisulist muutust kompleksloaga hõlmatavate tegevuste ulatuses, vaid puudutab normi vormi
ja taset. Määruse eelnõu on esitatud seletuskirja lisas.
THS § 20 - § 20 muudetakse, millega võetakse üle THD artikli 3 lõiked 13a ja 13b.
Paragrahvi pealkirja lisatakse parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetaseme kõrval
parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime tase ja võrdlusalused.
Lõige 1 esitab parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetaseme, mida võrreldes
varasemaga ei muudeta. Tegemist on heitetasemega, mida on võimalik saavutada
10
tavapärastel käitamistingimustel, kasutades PVT-järeldustes kirjeldatud tehnikaid või nende
kombinatsiooni. Heitetaset väljendatakse teatava ajaperioodi keskmise väärtusena
kindlaksmääratud võrdlustingimustes, mis võimaldab võrrelda erinevate käitiste ja
tehnoloogiate tulemusi ühtsetel alustel. Sisuliselt määrab see tehniliselt ja majanduslikult
saavutatava parima tulemuse, mida on võimalik saavutada erakorralisi meetmeid võtmata
või ebaproportsionaalseid kulusid tegemata. Heitetase kujuneb PVT-järeldustes toodud
andmete ja praktika alusel ning moodustab aluse heite piirväärtuste määramiseks
komplekslubades.
Lõige 2 määratleb PVT-ga saavutatava keskkonnatoime taseme termini. Tegemist on
keskkonnatoime tasemega, mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel PVT-
järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate
kombinatsiooni kasutamisel. Sellega seotud keskkonnatoime ning selle piirväärtus on
kirjeldatud THS-i §-s 5.
Lõige 3 määratleb termini „võrdlusalused“. Võrdlusalused seaduse tähenduses on parima
võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime taseme soovituslik vahemik, mida tuleb
kasutada käitise KKJS-i tulemuslikkuse võrdluseks. Võrdlusalused ei ole siduvad väärtused
või väärtuste vahemikud, mida kompleksloale kantakse, vaid neid kasutatakse käitise KKJS-
is oma tegevuse jälgimiseks ning võrdluseks parima võimaliku tehnikaga.
PVT-ga saavutatavad keskkonnatoime tasemed ja võrdlusalused võivad sisaldada
tarbimistasemeid, ressursitõhususe tasemeid ja korduskasutamise tasemeid, mis hõlmavad
materjale, vett ja energiaressursse ning jäätmeid, ja muid tasemeid, mis on saadud
kindlaksmääratud võrdlustingimustel. PVT-järeldustes kehtestatakse keskkonnatoime
tasemed ja võrdlusalused, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning tootmise
ressursivajadust, näiteks veekasutust. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad
keskkonnatoime tasemed on seotud loa tingimustega. Loa andja peab kompleksloas
määrama siduvad ehk kohustuslikud keskkonnatoime tasemete vahemikud, samuti siduvad
keskkonnatoime piirväärtused veekasutuse kohta ning soovituslikud keskkonnatoime
tasemed jäätmete ja muude ressursside kui vee kohta. Soovituslikud keskkonnatoime
tasemed ei tohi olla keskkonna seisukohast vähem ranged kui siduvate keskkonnatoime
tasemete vahemiku leebeim toimetase. Võrdlusalused lisanduvad käitise KKJS-ile, mille
alusel saab oma tulemuslikkust võrrelda.
THS § 22 - muudetakse § 22. Paragrahvi pealkirja täiendatakse selle sisu järgi ning võrreldes
varasemaga lisatakse sõnade „kujunemisjärgus tehnika“ järele tekstiosa „, kujunemisjärgus
tehnikaga saavutatav heitetase ning keskkonnatoime tase“.
Lõikes 1 määratletakse termin „kujunemisjärgus tehnika“. Kujunemisjärgus tehnika on
tööstustegevuses kasutatav uudne tehnoloogia, mis kaubanduslikul eesmärgil arendatuna
aitaks tagada kas inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrgema üldise taseme või vähemalt
inimeste tervise ja keskkonna kaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu, kui see on
võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga. Kujunemisjärgus tehnika sõnastust
uuendatakse, et tagada selle vastavus THD artikli 3 lõike 14 määratlusele ning luua sisult
selgem seos parima võimaliku tehnikaga. Sõnastuse ajakohastamine suurendab
rakenduspraktika ühtlust, aidates selgemalt eristada kujunemisjärgus tehnikaid juba
väljakujunenud parimatest võimalikest tehnikatest ning toetades uuenduslike ja
keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamist.
11
Lõikega 2 täiendatakse seadust uue terminiga „kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav
heitetase“. Tegemist on heitetasemega, mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel
PVT-järeldustes kirjeldatud kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate
kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatava ajaperioodi keskmise väärtusena
kindlaksmääratud võrdlustingimustes. Lõikega 2 võetakse üle THD artikli 3 lõige 48.
Lõikega 3 täiendatakse seadust terminiga „kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav
keskkonnatoime tase“. Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatavad keskkonnatoime tasemed
on seaduse tähenduses rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastel
käitamistingimustel kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni
abil, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes. Kui sellised tasemed on kirjeldatud PVT-
järeldustes, võib loa andja käsitada neid soovituslike tasemetena.
THS § 26 lõige 1 - § 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6. Muudatuse kohaselt peab käitaja
lisaks energiatõhusale tegutsemisele edendama taastuvenergia kasutamist ja võimaluse
korral ka selle tootmist. Eesmärk on tagada vastavus THD artikli 11 punktile f, mille kohaselt
tuleb käitiste kasutamisel mitte ainult tagada energia võimalikult tõhus kasutamine, vaid ka
toetada taastuvenergia laialdasemat kasutust ja arendamist. Täiendusega rõhutatakse, et
energiatõhususe kõrval on oluline edendada puhaste ja taastuvate energiaallikate kasutamist
tööstusprotsessides, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside heidet ning toetades
kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist. Sõnastus tagab käitajale paindlikkuse
taastuvenergia tootmise edendamisel, arvestades tegevusvaldkonna tehnilisi ja
majanduslikke tingimusi.
THS § 26 lõige 1 - § 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9, mille kohaselt käitaja kohustub
kasutama materjaliressursse ja vett tõhusalt, sealhulgas neid korduskasutades. Täiendus
tehakse THD nende nõuete järgi, mis rõhutavad selgelt, et suured tööstuslikud käitised
peavad parandama ressursi-, vee- ja energiatõhusust ning edendama ringmajanduse
põhimõtteid. Punktiga 9 võetakse üle THD artikli 11 punkt fa.
THS § 28 - muudetakse § 28 ning uuendatakse selles esitatud kompleksloa taotluse
andmekoosseisu. Kehtiva seaduse ülesehituse järgi on kompleksloa taotluse sisu määratud
viite kaudu THS-i § 41 lõike 2 punktidele, mis kirjeldavad kompleksloa koosseisu. Kõik §
41 lõikes 2 nimetatud andmed ei kuulu aga loa taotluse koosseisu, vaid paljud neist kujundab
loa andja loa andmise või läbivaatamise käigus. § 28 lõikega 1 kehtestatakse kompleksloa
taotluse koosseis, et teha selgemaks, millised andmed peab käitaja esitama taotluses ja
millised kujundatakse loamenetluse käigus.
Kompleksloa taotlus sisaldab lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS)
§ 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 91 lõikes 2,
jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 ja veeseaduse § 190 lõikes 1 sätestatud andmetele järgmisi
andmeid:
1) käitise tegevusvaldkonna ja käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud põhilise
alltegevusvaldkonna nimetus, käitise tööaeg ja ülesseatud tootmisvõimsus;
2) käitises kasutatavate seadmete ja tehnoloogia võrdlus ja vastavus parimale võimalikule
tehnikale ning viide kohaldatavatele PVT-järeldustele või nende puudumisel PVT-
viitedokumentidele;
3) kasutatavate ja toodetavate ainete ja segude, toorme, abimaterjalide, pooltoodete, energia
ja vee maht, säilitamise tingimused ning säästliku kasutamise või taaskasutamise meetmed
ning asjakohaste ressursside seire korraldus;
12
4) andmed saavutatavate heitetasemete kohta (EÜ) nr 166/2006 II lisas loetletud saasteainete
ja muude selliste saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt olulistes kogustes
keskkonda väljutab, ning heite seire korraldus;
5) andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57
kriteeriumidele vastavate ainete ja sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud
ainete käitisest lähtuva heite ning vajaduse korral selle vältimiseks või vähendamiseks
rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta;
6) välisõhus leviva lõhna, müra ja vibratsiooni allikad, tase ja mõju ning nende vältimise või
vähendamise meetmed võimaliku olulise või vähendamist vajava ebasoodsa mõju korral
keskkonnale;
7) pinna- ja põhjavee, pinnase ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmed ning
asjakohased pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire korraldus seoses tegevuskohas
leiduda võivate ohtlike ainetega, võttes arvesse pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise
võimalikkust käitise tegevuskohas;
8) jäätmete teke käitises, jäätmete liigid ja kogused ning jäätmetekke vältimiseks, jäätmete
korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, muuks taaskasutamiseks või
kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed ning seire meetmed;
9) avariide vältimise ja nende tagajärgede piiramise süsteemi kirjeldus, kui käitaja ei ole
kohustatud sellist teavet lisama käesoleva seaduse § 29 punkti 2 alusel;
10) puhastustöödel, lekete, ajutiste seisakute, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral,
tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muude tavapärasest erinevate
käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed;
11) kompleksloa nõuetest ajutise erandi taotlemise korral erandi taotlemise põhjendused
ning muud erandi andmise otsustamiseks vajalikud andmed ja dokumendid;
12) täiendavad meetmed käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud põhimõtete elluviimiseks;
Sisuliselt täieneb kompleksloa taotlus punktide 3 ja 5 kohaselt nõutud andmetega. Punkti 3
kohaselt tuleb taotlusega esitada kasutatavate ja toodetavate ressursside maht ning
asjakohaste ressursside seire korraldus. See on vajalik, et täita uuest THD-st tulenev
kohustus loa andjal määrata ning käitajal järgida keskkonnatoime tasemeid ning
keskkonnatoime piirväärtusi. Punktiga 5 täiendatakse kompleksloa taotluses esitatavate
heiteandmete koosseisu. Sellega võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkt ab. Käitaja peab
esitama andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57
kriteeriumidele vastavate ainete nagu kantserogeensed, mutageensed,
reproduktiivtoksilised, püsivad, bioakumuleeruvad ja endokriinsüsteemi kahjustavad ainete
ning sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete (nt raskmetallid, asbest
või teatud fluoritud orgaanilised ühendid) käitisest lähtuva heite ning vajaduse korral selle
vältimiseks või vähendamiseks rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta. Tegemist
on käitisest lähtuva heite üldise iseloomustamise osaga, mille puhul juhitakse eraldi
tähelepanu ainetele, mis võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada suuremat ohtu
inimeste tervisele või keskkonnale. Nõude lisamise eesmärk on tugevdada tööstusheite
regulatsiooni seost kemikaaliohutuse regulatsiooniga ning tagada, et nimetatud ainete
võimalik heide ei jääks kompleksloa menetluses tähelepanuta. Taotlejalt ei nõuta
eraldiseisva hindamise ega uue heiteandmete süsteemi koostamist. Taotleja esitab talle teada
olevad andmed selle kohta, kas ja millisel viisil võib nimetatud aineid käitisest keskkonda
väljuda ning milliseid meetmeid nende heite vältimiseks või vähendamiseks rakendatakse
või kavandatakse. Andmed esitatakse samas ulatuses ja samade heiteallikate ning keskkonda
liikumise teede kohta, mida käsitletakse käitise heite üldisel iseloomustamisel.
13
Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada
kompleksloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseis ning taotluse esitamise kord
määrusega. Paragrahvi ülesehituse korrastamise tõttu muutub võrreldes varasemaga
volitusnormi asukoht, muudatus on normitehniline ega muuda volituse sisu ega ulatust.
Kehtiva seaduse § 28 muutmisel muutub kehtetuks viide taotleja kohustusele lisada kirjalik
lühiselgitus puuduvate andmete esitamata jätmise kohta, kui kavandatava käitise tegevust
arvestades ei ole kõiki taotluses nõutud andmeid vaja esitada. See kohustus sätestatakse
valdkonna eest vastutava ministri määruses, millega kehtestatakse kompleksloa taotluse
täpsustatud nõuded ja andmekoosseis ning taotluse esitamise kord. Sarnane lähenemine on
ka keskkonnalubade puhul.
Lisaks muutub kehtetuks säte, mille alusel peab kompleksloa taotleja enne taotluse esitamist
tasuma riigilõivu. Tegemist on dubleeriva sättega. Nimetatud kohustust on täpsustatud
KeÜS-is.
THS § 41 lõige 2 - § 41 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61, milles täpsustatakse kompleksloa
koosseisu asjakohaste ressursside, näiteks energia, vee ja tooraine tarbimise ja
korduskasutamise seire nõuetega. Tegemist on uue loa tingimusega, millega võetakse üle
THD artikli 14 lõike 1 punkt bb. Kehtiv seadus sätestab kompleksloa koosseisu üldiselt, kuid
selle sõnastus ei arvesta täiel määral uuest THD-st tulenevaid täiendusi, mille kohaselt peab
kompleksluba sisaldama senisest enam andmeid ja tingimusi, mis on seotud käitise heite,
ressursikasutuse, keskkonnajuhtimise ning seire korraldamisega. Uue tingimusega luuakse
loa andjale kohustus määrata kompleksloas seirenõuded, et kontrollida keskkonnatoime
tasemete täitmist.
THS § 41 lõige 2 - § 41 lõike 2 punkti 7 muudetakse. Punktist jäetakse välja kohustus esitada
andmed heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatavate meetmete ja tehnika kohta.
Tegemist oli dubleeriva nõudega, mis on kaetud juba § 41 lõike 2 punktidega 5, 8, 11, 12 ja
13. Need punktid kirjeldavad heite vältimise või vähendamise meetmeid ja tehnikaid. Lisaks
on jäetud välja „käitise heiteallikad“, sest tegemist on dubleeriva nõudega. Need on loa osaks
THS § 41 lõikes 11 nimetatud andmete koosseisus.
Muudetud on nimekirja saasteainetest, millele heite piirväärtus tuleb määrata. Varem viitasid
heite piirväärtused §-s 46 nimetatud saasteainetele. Uue sõnastuse kohaselt tuleb heite
piirväärtused määrata saasteainete kohta, mis on loetletud tööstusheite portaali määruse
(EÜ) nr 166/2006 II lisas, ning muude selliste saasteainete kohta, mida asjaomane käitis
tõenäoliselt olulistes kogustes keskkonda väljutab. Tegemist on väga olulise muudatusega,
sest heite piirväärtused on THS-is ning kompleksloas kesksel kohal ja aitavad saavutada
keskkonna kui terviku kaitse kõrget taset, minimeerides saasteainete heidet õhku, vette ja
pinnasesse ning vähendades jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale.
Tööstusheite portaali määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas nimetatud saasteainete loetelu
täiendamiseks või muutmiseks on komisjonil kooskõlas EL-i toimimise lepingu
artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Tegemist on olulisemate
saasteainetega, mille suhtes kohaldatakse vee ja õhu kvaliteeti ning kemikaale käsitlevates
Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud konkreetseid meetmeid. Saasteainete valikul tuleb
arvesse võtta ka muid saasteaineid, mida käitis tõenäoliselt suurtes kogustes keskkonda
väljutab ning mida määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisa ei sisalda.
14
Heite piirväärtuse kehtestamisel tuleb saasteainete valikul lähtuda konkreetsest käitisest
väljutatavatest saasteainetest. Selleks on võimalik loa andjal ning loa taotlejal kasutada PVT-
järeldustes ja PVT-viitedokumentides käsitletud saasteaineid ning määruse (EÜ) nr
166/2006 rakendamiseks loodavaid juhiseid asjakohase tegevusvaldkonna ning sellega
seotud saasteainete kohta. See tähendab, et loa andjal ei ole asjakohane kompleksloale lisada
kõigi nimekirjas loetletud saasteainete heite piirväärtusi.
THS § 41 lõige 2 - § 41 lõike 2 punkti 9 muudetakse. Nimetatud punkt kajastab andmeid
pinna- ja põhjavee ning pinnase ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmete kohta.
Lisaks kaitsemeetmetele ka pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire asjakohaseid
nõudeid tegevuskohas leiduda võivate asjakohaste ohtlike ainete tõttu, mille juures tuleb
arvesse võtta pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise võimalikkust käitise tegevuskohas.
Kehtiva punkti 9 andmeid on varem täiendatud olmevee veevõtukohtade valgalade
kaitsemeetmete nõuetega ning korrapärane seire on tugevamini seotud käitises kasutatavate
või tegevuskohas leiduda võivate asjakohaste ohtlike ainetega. Pinnase ja põhjavee
saastatuse korrapärase seire nõudeid on täpsustatud THS-i § 47 lõikega 1. Muudatusega
võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkt b.
THS § 41 lõige 2 - § 41 lõike 2 punkti 11 muudetakse õigusselgemaks. Punkti 11 kohaselt
kuuluvad kompleksloa koosseisu käitise asjakohased heite seire nõuded, mõõtmismeetodid
ja -sagedus ning seireandmete esitamise kord. Punkti 11 uus sõnastus vastab THD artikli 14
lõike 1 punkti c alapunkti i sõnastusele ning sisaldab vähem andmeid, kui varem punktis 11
nõuti. Varasemas punktis 11 nimetatud andmed keskkonnajuhtimissüsteemi kirjelduse,
pinnase ja põhjavee saastatuse seire ning seadmete hoolduse ja kontrolli kohta on esitatud
eraldi § 41 lõikes 2. Punktis 11 sätestatakse heite seire nõuded, mis on vajalikud heite
piirväärtuste tagamise kontrollimiseks, ning täpsustatakse, et kompleksloa tingimustes tuleb
lisaks heite seire mõõtmismeetodile ja -sagedusele määrata ka seireandmete esitamise kord.
Selle nõude eesmärk on tagada, et heite seire tulemused esitatakse loa andjale ühtses,
võrreldavas ja kontrollitavas vormis ning loa andjal on võimalik nende andmete alusel teha
järelevalvet ja vajaduse korral ajakohastada loatingimusi. Seireandmete esitamise kord
sisaldab eelkõige andmete vormi ja struktuuri, näiteks millised parameetrid ja ühikud
esitatakse, kas kontsentratsiooni või koormusena. Lisaks reguleeritakse andmete edastamise
viisi ja tähtaegu. Sättega ei reguleerita heite piirväärtustele vastavuse hindamise tingimusi,
kuna need on sätestatud § 41 lõike 2 punktis 71. Nõudeid käitise heite seirele, millest loa
taotlemisel ja andmisel tuleb lähtuda, täpsustab THS-i § 47.
THS § 41 lõige 2 - § 41 lõiget 2 täiendatakse punktidega 20–22.
Punkti 20 kohaselt kuuluvad kompleksloa koosseisu keskkonnatoime piirväärtused.
Kompleksloa kohustusega käitajale lisandub kohustus järgida lisaks heite piirväärtustele ka
keskkonnatoime piirväärtusi. Keskkonnatoime piirväärtus on määratletud § 5 lõikes 6.
Samuti on keskkonnatoime piirväärtustel seos THS-i §-s 20 kirjeldatud parima võimaliku
tehnikaga saavutatava keskkonnatoime tasemega. Keskkonnatoime piirväärtuseks loetakse
seaduse kohaselt loas määratud siduvaid toimeväärtusi, mida ei tohi ületada.
Keskkonnatoime piirväärtuste määramist täpsustab § 441, mille kohaselt on siduvad
toimeväärtused PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika rakendamisel
saavutatavad keskkonnatoime tasemete vahemikud ning eraldi vee kasutusele konkreetsed
keskkonnatoime piirväärtused. Jäätmete ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta tuleb
määrata soovituslikud keskkonnatoime piirväärtused. Seega kui kehtestatakse loa
tingimused vee kasutamise kohta, peab loa andja PVT-järeldustes kirjeldatud parima
võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime taseme siduva vahemiku alusel määrama
15
loas siduva keskkonnatoime piirväärtuse (tavapäraste käitamistingimuste jaoks) selle
vahemiku piires. Keskkonnatoime piirväärtuse määramisel juhindutakse THS § 441
tingimustest ning rakendatakse sarnast praktikat nagu heite piirväärtuste määramisel. Kui
kehtestatakse loa tingimused jäätmete ning muude ressursside kui vee kohta, peab loa andja
määrama PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatava
keskkonnatoime taseme siduva vahemiku ning selle vahemiku piires soovitusliku
keskkonnatoime taseme (tavapäraste käitamistingimuste jaoks). Tegemist on uue loa
tingimusega, millega võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt aa.
Punktiga 21 lisatakse kompleksloa koosseisu keskkonnatoime piirväärtustele vastavuse
hindamise tingimused või viide sellistele tingimustele. See on seotud eelnõu punktiga 20
määratavate keskkonnatoime piirväärtustega ning määrata ka nendele vastavuse hindamise
tingimused või viide sellistele tingimustele. Keskkonnatoime piirväärtustele vastavuse
hindamise tingimused kehtestatakse konkreetsele tegevusvaldkonnale kohalduvates PVT-
järeldustes kirjeldatud tingimuste kohaselt. Tegemist on uue loa tingimusega, millega
võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkt h.
Punkti 22 kohaselt kantakse kompleksloale vajaduse korral asjakohased nõuded määruse
(EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning sama määruse XVII lisas
sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite vältimiseks või
vähendamiseks. Loa andja käsitleb nimetatud aineid käitise heite ja selle vältimiseks või
vähendamiseks rakendatavate meetmete üldise hindamise osana, pöörates neile nende
ohtlike omaduste tõttu erilist tähelepanu. Tegemist ei ole tingimata täiesti uue loatingimuse
liigiga, sest nimetatud ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad olla
kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste, muude kohaldatavate õigusaktide või nende
alusel määratud loatingimuste kaudu. Väljend „vajaduse korral asjakohased nõuded“
tähendab, et selliseid nõudeid ei lisata loale automaatselt iga asjaomase aine esinemise
korral, vaid üksnes siis, kui konkreetse käitise puhul on täiendav meede põhjendatud ja
sobiv. Nõude sisu peab vastama tuvastatud heite laadile ja riskile ning võib seisneda näiteks
tehnilises või korralduslikus meetmes, seirenõudes või muus heite vältimise või
vähendamise tingimuses. Kui aine heide on välistatud, ebaoluline või juba piisavalt
reguleeritud heite piirväärtuse, parima võimaliku tehnika nõude või muu loatingimusega, ei
ole eraldi nõude lisamine vajalik.
THS § 41 lõiked 41 ja 42 - § 41 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Muudatusega täiendatakse
THS-i, et selgelt reguleerida, millal keskkonna kvaliteedinormatiiv (nt välisõhu kvaliteedi
piir-/sihtväärtuse või veekogumi keskkonnakvaliteedi standardi jms saavutamine) eeldab
rangemaid nõudeid kui need, mida on võimalik saavutada üksnes PVT rakendamisega. THD
uuendatud artikli 18 loogika järgi – kui keskkonna kvaliteedinormatiivi tagamine nõuab
PVT-st rangemat tulemust – tuleb loas ette näha lisameetmed ning hinnata nende meetmete
mõju vastuvõtvale keskkonnale. Mõnel juhul tuleb tagada ka saasteainete kontsentratsiooni
seire vastuvõtvas keskkonnas.
THS-i § 41 lõige 4 sätestab põhimõtte, et kompleksloa nõuded ei piirdu üksnes PVT
rakendamisega, kui sellest ei piisa keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmiseks. Sellisel
juhul pannakse käitajale kompleksloas kohustus rakendada lisaabinõusid, mis tagavad
kvaliteedinormatiivide täitmise. Lisaabinõud on eelkõige meetmed, mis vähendavad käitise
spetsiifilist panust saastamisse asjaomases piirkonnas, näiteks täiendav puhastusaste, heite
vähendamine teatud töörežiimides, uued tehnilised lahendused, protsessimuudatused,
asendused või muud proportsionaalsed meetmed. See lahendus toetab põhimõtet, et PVT on
16
miinimumlävend, kuid keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmine võib nõuda sellest
rangemat lähenemist. Täiendusega võetakse üle THD artikkel 18.
Lõige 41 sätestab, et kui käitajale on kompleksloaga pandud kohustus rakendada
lisaabinõusid, mis tagavad keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmise, peab pädev asutus
hindama nende lisaabinõude mõju asjaomaste saasteainete kontsentratsioonile vastuvõtvas
keskkonnas. Vastuvõttev keskkond on keskkonnakomponent (välisõhk, pinnavesi,
põhjavesi, pinnas), kuhu käitise heide jõuab ja mille seisundit heide võib mõjutada. Ehk
vastuvõttev keskkond on hindamise objekt, mille vastavust hinnatakse keskkonna
kvaliteedinormatiividele. Lõikes 41 sätestatud hindamise all peetakse silmas loa andja
kohustust loa andmisel või loa muutmisel anda põhjendatud hinnang selle kohta, kuidas
lõike 4 alusel loas kehtestatud lisaabinõud mõjutavad asjaomaste saasteainete
kontsentratsiooni vastuvõtvas keskkonnas ning kas need lisaabinõud on sobivad keskkonna
kvaliteedinormatiivi täitmise tagamiseks. Hindamine ei tähenda tingimata, et loa andja teeb
mõõtmised või arvutused, vaid ta kontrollib ja kaalub käitaja esitatud andmeid ja muid
asjakohaseid allikaid ning võtab nende alusel loa andmisel või muutmisel seisukoha, mis on
kontrollitavalt põhjendatud. Hindamine annab loa andjale veendumuse, et lisaabinõudel on
eeldatav mõju saasteainete kontsentratsioonile vastuvõtvas keskkonnas.
Hindamine on juhtumipõhine ning võib sõltuvalt käitise tegevuse laadist, heite iseloomust,
vastuvõtva keskkonna tundlikkusest ja olemasolevast andmestikust tugineda näiteks
riiklikule seirele, käitise varasema heiteseire tulemustele või sama paragrahvi lõike 42 alusel
kehtestatud seirele. Lisaks on võimalik sõltuvalt juhtumist toetuda arvutuslikele
hinnangutele ning otsestele mõõtmistele, millega kontrollitakse lisaabinõude tegelikku mõju
pärast nende rakendamist vastuvõtvas keskkonnas kogutud andmete põhjal. Vajaduse korral
kasutatakse nimetatud lähenemiste kombinatsiooni, et tagada nii lisaabinõude eeldatava
mõju hindamine kui ka nende tulemuslikkuse kontroll.
Lõikega 42 täpsustatakse vastuvõtvas keskkonnas seire tegemise korda, kui keskkonna
kvaliteedinormatiivide täitmiseks osutub vajalikuks kohaldada § 41 lõike 4 alusel
kehtestatud lisaabinõusid. Sätte eesmärk on tagada, et lisameetmete ja rangemate nõuete
rakendamise tulemuslikkust hinnatakse vajaduse korral ka vastuvõtvas keskkonnas, st seal,
kus saasteainete kontsentratsioonid kujundavad keskkonna kvaliteedinormatiividele
vastavuse (nt välisõhus, suublas, põhjaveekogumis või pinnases).
Lõige 42 seob seirekohustuse selgelt § 41 lõike 4 kohaldamisega. Nõutakse nende
saasteainete seiret, mille tõttu lisaabinõude kehtestamine osutus vajalikuks. Seirenõue
kohaldub üksnes juhul, kui käitisest väljutatavate saasteainete koormusel on keskkonnale
mõõdetav mõju. See tähendab, et kui on põhjendatud eeldada, et käitise panus on
vastuvõtvas keskkonnas eristatav ning seire annab lisaväärtust keskkonna
kvaliteedinormatiivi täitmise ja lisaabinõude mõju kontrollimisel. Seire ulatus, sagedus ja
metoodika määratakse juhtumi põhjal loas, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ning
käitise tegevuse laadist, heite iseloomust ja vastuvõtva keskkonna tundlikkusest. Eesti
rakendusloogikas tagab loa andja seire tegemise eeskätt loa tingimuste kaudu. Seetõttu
sätestab lõige 42, et loa andja näeb kompleksloas ette käitaja kohustuse korraldada
vastuvõtvas keskkonnas asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni seire ning esitada seire
tulemused loa andjale. See on kooskõlas senise praktikaga, mille kohaselt käitisega seotud
spetsiifilised mõõtmised ja seire korraldab üldjuhul käitaja ning loa andja kontrollib nõuete
täitmist järelevalve ja loa läbivaatamise kaudu.
17
Lõike 42 viimane lause täpsustab, et kui asjakohane seire on juba tagatud riikliku seirega,
võib käitaja kasutada seirekohustuse täitmiseks riikliku seire tulemusi, et hinnata vastavust
keskkonna kvaliteedinormatiiviga kehtestatud piirväärtustele.
THS § 43 - § 43 punkti 2 täpsustatakse. Tegemist on PVT määramise alustega, millest loa
andja peab kompleksloa nõuete määramisel lähtuma. Muudatusega täpsustatakse nõuet
eelistada vähem ohtlike ainete kasutamist, rõhutades eraldi, et see hõlmab ka eriti ohtlike
ainete (inglise keeles substances of very high concern, edaspidi SVHC) kasutamise
vähendamist. Täpsustus on sisuline täiend võrreldes varasema sõnastusega ja selle eesmärk
on juhtida käitajate ja loa andja tähelepanu sellele, et asendada või vähendada tuleks just
neid aineid, mis on oma omadustelt kõige probleemsemad. Näiteks kantserogeensed,
mutageensed, reproduktiivtoksilised, püsivad ja bioakumuleeruvad või muul viisil
võrreldava tõsise mõjuga. Muudatusega võetakse üle THD III lisa.
THS § 43 - täpsustatakse § 43 punkti 5, lisades PVT määramise aluste, nagu
tehnoloogiauuendused ning uued teadustulemused, kõrvale ka digilahendustega
arvestamise. Muudatusega võetakse üle THD III lisa.
THS § 43 - täpsustatakse § 43 punkti 9, kus PVT määramise aluste juures asendatakse
energiakasutuse tõhusus ressursitõhususe ja korduskasutamise ning CO2 heite vähendamise
võimekusega. Muudatus laiendab kriteeriume, mida parima võimaliku tehnika määramise
puhul tuleb arvesse võtta. See tuleneb direktiivi eesmärgi laienemisest, mida kirjeldab
seletuskirja punkt 1. Muudatusega võetakse üle THD III lisa.
THS § 43 - täiendatakse § 43 punkti 10, mille kohaselt tuleb PVT määramisel heite
keskkonnamõju puhul arvesse võtta ka parima võimaliku tehnika põhjustatud mõju
elurikkusele. Tegemist on täpsustusega, mida keskkonnamõju puhul tuleb samuti arvesse
võtta. Muudatusega võetakse üle THD III lisa.
THS § 44 lõige 2 - täiendatakse § 44 lõiget 2, milles sätestatakse lisatingimus, mida loa
andja peab arvestama heite piirväärtuste määramisel. THD täiendab heite piirväärtuste
määramisel arvestatavate ainete kriteeriume, lisades aine ohtlikkuse. THS-is on juba
varasemalt selle täiendusega arvestatud, hõlmates heite piirväärtuste määramisel aine
olemusega arvestamise. Aine oht/ohtlikkus on selle aine olemuslik omadus. Heite
piirväärtuste määramisel peab loa andja arvestama kõikide ainetega, millel võib olla oluline
mõju keskkonnale või inimeste tervisele ning sealjuures võtma arvesse aine ohuomadusi.
Seega kui käitis heidab keskkonda ainet, mis on koguse poolest mõõdukas, kuid väga ohtlik,
on põhjendatud arvestada seda heite piirväärtuse määramisel ka juba olemasoleva sõnastuse
kohaselt.
Heite piirväärtuste määramisel tuleb arvestada ka veevoolu dünaamika muutumist suublates.
Heidete suublaks olevate veekogude hüdroloogilised tingimused ei ole püsivad ning loa
andmisel ja läbivaatamisel tuleb arvestada, et vooluhulk, veetase ja segunemine muutuvad
ajas ning need võivad mõjutada heite lahjendusvõimet ja seega saasteainete
kontsentratsiooni vastuvõtvas keskkonnas. Seetõttu tuleb loatingimuste kujundamisel
arvestada vajaduse korral ka ebasoodsamaid hüdroloogilisi tingimusi, näiteks madalvee
perioodi, kuna suubla lahjendus- ja segunemisvõime muutub. THS-i § 44 lõikega 2 võetakse
üle THD artikli 14 lõike 1 punkt a.
18
Paragrahvi 44 lõige 2 täiendab uute tingimustega § 41 lõike 2 punkti 7, mis ütleb, et heite
piirväärtused määratakse määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas loetletud saasteainete ja muude
selliste saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt suurtes kogustes keskkonda
väljutab. Selle juures võetakse arvesse heidetava saasteaine ohtlikkust ning veevoolu
dünaamika muutumist.
THS § 44 lõige 3 - § 44 lõiget 3 muudetakse, täpsustades, kuidas loa andja määrab heite
piirväärtuse PVT-järeldustes toodud PVT-ga saavutatava heitetaseme vahemiku ulatuses.
Loa andja peab määrama PVT rakendamise abil käitises saavutatavad kõige rangemad heite
piirväärtused, võttes arvesse PVT-ga saavutatavate heitetasemete kogu vahemikku. See ei
tähenda, et heite piirväärtused peavad alati olema kehtestatud PVT-ga saavutatava
heitetaseme vahemiku alumises otsas, kuid heite piirväärtused tuleb kehtestada vahemikus
nii madalale tasemele, kui see on konkreetses käitises saavutatav. Muudatusega ei kaasne
suuri muudatusi heite piirväärtustes, sest Keskkonnaamet järgib heite piirväärtuste
määramisel juba praegu täpsustatud praktikat. Muudatusega võetakse üle THD artikli 15
lõige 3.
THS § 44 lõige 31 - § 44 täiendatakse lõikega 31, milles sätestatakse, et heite piirväärtuste
määramisel lähtutakse käitaja hinnangust PVT-ga saavutatavate heitetasemete kogu
vahemiku kohta. Käitaja hinnang peab sisaldama analüüsi selle kohta, kas ja millistel
tingimustel on võimalik järgida PVT-järeldustes toodud heitetasemete vahemiku rangeimaid
väärtusi, ning kirjeldama parimaid üldisi tulemusi, mida konkreetne käitis PVT
rakendamisel saavutab. Seejuures tuleb arvesse võtta ka võimalikku keskkonnalist ristmõju.
See on olukord, kus ühe keskkonnaelemendi kaitsemeede võib suurendada koormust teises
keskkonnaelemendis, näiteks õhusaaste vähendamine suurendab heitvee kogust või
jäätmeteket. Käitaja hinnang saavutatavate heitetasemete kohta põhineb olemasolevatel
seireandmetel või kirjandusel või sama valdkonna teise käitise seireandmetel. Sättega
tugevdatakse loa menetluses tõenduspõhist ja läbipaistvat lähenemist, kus käitaja esitatud
hinnang annab loa andjale sisendi, et valida põhjendatud heite piirväärtused, mis tagavad
kõrge keskkonnakaitse taseme ning väldivad olukorda kus heide väheneb ühes
keskkonnaelemendis, kuid suureneb teises. Samuti aitab see ühtlustada praktikat ning
vähendada vaidlusriski, kuna heite piirväärtuste valik seotakse selgelt PVT-järeldustes
kirjeldatud tasemete vahemiku ja käitise konkreetsete tehniliste võimalustega.
THS § 44 lõige 6 - täpsustatakse § 44 lõike 6 erandit. Erinevalt senisest sõnastatakse erand
üheselt kui võimalus kehtestada parima võimaliku tehnikaga saavutatavast heitetasemest
leebemad heite piirväärtused. Muudatusega võetakse üle THD artikli 15 lõige 5.
THS § 44 lõige 7 - täpsustatakse § 44 lõike 7 punkti 4, mille kohaselt peab loa andja § 44
lõike 6 kohast erandit rakendades hindama loa läbivaatamisel või vähemalt iga nelja aasta
järel, kas nimetatud erand on endiselt põhjendatud. Varem hindas loa andja erandi
põhjendatust kompleksloa nõuete läbivaatamisel, mida tavapäraselt tehakse iga kord
korrapärase kontrolli järel. Täpsustusega lisatakse maksimaalne aeg, millal tuleb erandi
põhjendatus edaspidi üle vaadata. Muudatusega võetakse üle THD artikli 15 lõige 5.
THS § 44 lõige 71 - muudetakse § 44 lõiget 71 ning lisatakse heite piirväärtustest erandi
andmise õigus ka keskkonnatoime piirväärtusest. Tuleb arvestada, et käesoleva seaduse
eelnõu menetlemisega paralleelselt on Riigikogus menetluses ka elektrituruseaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE), millega täiendatakse THS § 44 lõigetega 71–73
ning luuakse loa andjale võimalus kohaldada ajutiselt leebemaid heite piirväärtusi
19
erakorraliste asjaolude korral. Eelnõu on läbinud Riigikogu esimese lugemise. Nimetatud
muudatused käsitlevad eeskätt energiavarustuskindluse, kriitiliste ressursside nappuse ja
muu ülekaaluka avaliku huvi olukordi ning on sisuliselt seotud käitiste tegevuse jätkamise
võimaldamisega erandlikes kriisiolukordades. Käesoleva eelnõu koostamisel on arvestatud,
et viidatud muudatused võivad jõustuda enne käesolevat seadust, mistõttu tuleb THS-i
edasisel muutmisel tagada regulatsiooni omavaheline kooskõla ja vältida samade sätete
kattuvat või vastuolulist muutmist. Kuna eelnõu sätestab kohustuslikud keskkonnatoime
piirväärtused, siis sarnaselt heite piirväärtustele peab olema võimalik neid kriisi korral
leevendada § 44 lõigetes 71–73 nimetatud tingimustel. Muudatusega võetakse terviklikult üle
THD artikli 15 lõige 7.
THS § 44 lõiked 74–77 - § 44 täiendatakse lõigetega 74–77. Tegemist on täpsustavate
tingimustega § 44 lõike 6 kohase leebemate heite piirväärtuste erandi andmise kohta.
Täiendusega võetakse üle THD artikli 15 lõige 5 ning II lisa.
Lõike 74 kohaselt peab käitaja esitama loa andjale hinnangu selle kohta, kuidas § 44 lõike 6
kohane erand mõjutab erandiga saasteaine kontsentratsiooni vastuvõtvas keskkonnas.
Hinnang esitatakse koos erandi taotlusega.
Lõige 75 kohaselt tuleb § 44 lõike 6 kohase erandi kohaldamisel arvesse võtta THD II lisas
sätestatud põhimõtteid. Täiendusega ei looda uut erandit ega uut kaalutlusõigust, vaid
täpsustatakse Euroopa Liidu õiguse alusel senise erandi tegemise aluseid ja metoodilisi
lähtekohti. THD II lisa kehtestab põhimõtted, millest loa andja peab § 44 lõike 6 alusel erandi
tegemisel juhinduma. II lisa eesmärk on tagada, et juba kehtivas õiguses ette nähtud hinnang
ebaproportsionaalsuse kohta põhineks ühtsetel, läbipaistvatel ja võrreldavatel alustel kogu
Euroopa Liidus ning et erandi tegemine oleks põhjendatud ja kontrollitav.
II lisa kohaselt käsitatakse § 44 lõike 6 kohaldamisel arvesse võetavate kuludena üksnes
kulusid, mis tekivad parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimisest
ning mis sisaldavad nii kapitali- kui ka tegevuskulusid. Muid sotsiaalseid või majanduslikke
kulusid arvesse ei võeta. Kulude hindamine peab olema kvantitatiivne ning seda toetab
kvalitatiivne hinnang. Arvesse võetakse netokulud, st pärast parima võimaliku tehnika
rakendamist tekkinud rahalise kasu mahaarvamist, ning vajaduse korral ka kulud, mis on
seotud finantskapitalile juurdepääsuga. Kulude arvutamisel kasutatakse diskontomäära, et
kajastada rahalise väärtuse muutumist ajas, ning erandi taotluses tuleb selgelt kirjeldada
kasutatud arvutusmeetodid ja anda hinnang arvutustega seotud määramatusele, nimetada
kulude allikad, diskontomäär.
Keskkonnakasu hindamisel lähtutakse parima võimaliku tehnikaga saavutatavate
heitetasemete järgimisest saadavast keskkonnakasust. Keskkonnakasu hinnatakse võimaluse
korral kvantitatiivselt, sealhulgas rahaliselt, ning seda toetab kvalitatiivne hinnang. Vajaduse
korral kasutatakse saasteainete tekitatud kahju kindlaksmääratud kulusid. Ka keskkonnakasu
hindamisel kasutatakse diskontomäära ning erandi taotluses esitatakse selgelt
keskkonnakasu hindamiseks kasutatud andmeallikad, metoodika ja hinnang määramatusele.
Kulude ebaproportsionaalsuse hindamisel võrreldakse § 44 lõike 6 tähenduses parima
võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimise kulusid ja sellest saadavat
keskkonnakasu. THD II lisa täpsustab, et võrdlusmehhanism peab sisaldama nii meetodit
hindamistes esineva ebamäärasuse arvesse võtmiseks kui ka põhjendust selle kohta, millise
marginaali võrra peavad kulud keskkonnakasu ületama, et erandi tegemine oleks
20
põhjendatud. Seadus ei sätesta konkreetset arvulist lävendit ega muuda loa andja
kaalutlusotsuse olemust, vaid sätestab selle kaalutluse tegemise viisi ja põhjendamise
kohustuse.
THD II lisa rakendamine tugevdab § 44 lõike 6 kohaldamise õigusselgust ja ennustatavust
ning vähendab erandite tegemisega seotud vaidlusriske. Loa andja kontrollib ja hindab
käitaja esitatud kulude ja keskkonnakasu hinnanguid sõltumatutest allikatest, sealhulgas
tehnoloogia pakkujatelt, eelretsenseeritud teadusuuringutest, eksperdihinnangutest või
teistelt käitistelt, kus parim võimalik tehnika on hiljuti kasutusele võetud. Sellega tagatakse,
et § 44 lõike 6 alusel tehtavad erandid jäävad erandlikuks, on sisuliselt põhjendatud ning
kooskõlas parima võimaliku tehnika keskse rolliga tööstusheite regulatsioonis.
THD-s nähakse ette, et Euroopa Komisjon võib kehtestada rakendusakti, millega
kehtestatakse standardmeetod PVT-järelduste rakendamise kulude ja võimaliku
keskkonnakasu ebaproportsionaalsuse hindamiseks, ning täpsustatakse II lisas sätestatud
põhimõtete praktilist kohaldamist. Rakendusakti eesmärk on ühtlustada hindamispraktikat
kogu Euroopa Liidus ning toetada loa andjat § 44 lõike 6 alusel tehtavate erandiotsuste
kujundamisel. Direktiiv ei sätesta siiski rakendusakti vastuvõtmiseks konkreetset tähtaega.
Kuni rakendusakti vastuvõtmiseni peab pädev asutus § 44 lõike 6 kohaldamisel lähtuma
direktiivi II lisas sätestatud põhimõtetest. II lisa on selleks piisavalt täpne ja iseseisvalt
kohaldatav ning annab selged lähtekohad kulude ja keskkonnakasu hindamiseks ning nende
omavaheliseks võrdlemiseks. Seega ei takista rakendusakti puudumine § 44 lõike 6 alusel
erandi taotluste sisulist ja õiguspärast hindamist.
Rakendusakti vastuvõtmisel tuleb § 44 lõike 6 kohaldamisel lähtuda ka rakendusaktis
sätestatud täpsustustest niivõrd, kuivõrd need ei muuda erandi tegemise sisulisi eeldusi, vaid
täpsustavad II lisas sätestatud põhimõtete rakendamist. Selline lähenemine tagab
õigusselguse ja järjepidevuse nii üleminekuperioodil kui ka pärast rakendusakti jõustumist
ning välistab olukorra, kus erandi tegemine oleks ajutiselt peatatud või õiguslikult ebaselge.
Lõige 76 sätestab, et § 44 lõike 6 kohast erandit ei tohi anda, kui see võib ohustada keskkonna
kvaliteedinormatiivide järgimist. Keskkonna kvaliteedinormatiivide näited on toodud
seletuskirja osas, mis kirjeldab THS § 42 lõikes 3 tehtavaid muudatusi.
Lõike 77 seab kohustuse tagada keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmine vastuvõtvas
keskkonnas ning asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni seire, kui käitaja lõike 74
kohaselt koostatud hinnangust ilmneb, et erandil on mõõdetav mõju keskkonnale.
Keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmise kontrollimiseks vajaliku seire tagab erandi
saamisel käitaja.
THS § 44 lõige 8 - § 44 lõiget 8 muudetakse. Lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja kasutamine“
ning pikendatakse lõikes 8 sätestatud kujunemisjärgus tehnikate katsetamise ajutist erandit
üheksalt kuult kolmekümnele kuule. Uue THD kohaselt kehtib antud erand ainult
kujunemisjärgus tehnika katsetamisele. Muudatuse kohaselt võib loa andja teha ajutise
erandi kujunemisjärgus tehnika katsetamise korral parima võimaliku tehnika ja selle alusel
määratud heite piirväärtuste, võrdväärsete parameetrite, tehniliste meetmete ja muude
saastatuse vältimiseks asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamisest kuni
kolmekümneks kuuks, kui selle järel lõpetatakse kujunemisjärgus tehnika kasutamine või
selle tehnikaga seotud tegevuses saavutatakse vähemalt heitetase, mis vastab parima
võimaliku tehnikaga saavutatavale heitetasemele. Muudatus soosib uute säästvamate
21
tehnoloogiate katsetamist ning kasutuselevõttu. Muudatusega võetakse üle THD
artikkel 27b.
THS § 44 lõige 81 - § 44 täiendatakse lõikega 81, lisades uue erandi PVT-järeldusi käsitlevate
otsuste rakendamise kohta kujunemisjärgus tehnika kasutamise korral. Nimelt võib
kujunemisjärgus tehnika kasutamise korral loa andja kehtestada kompleksloas heite
piirväärtused, millega tagatakse, et kuue aasta jooksul pärast käitise põhitegevusalaga seotud
PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist ei ületa heide tavapärastes käitamistingimustes
kujunemisjärgus tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid, mis on sätestatud PVT-järeldusi
käsitlevates otsustes. Erand tehakse THS-i § 49 lõikest 3, mis kohustab käitajat viima käitise
tegevuse vastavusse uue PVT-järeldusi käsitleva otsusega nelja aasta jooksul pärast selle
avaldamist. Kujunemisjärgus tehnikatele PVT-järeldustest tulenevate heite piirväärtustele
ülemineku aeg on pikem, sest uue tehnika kasutuselevõtmine võib nõuda olemasolevate
protsesside suuremahulisi muudatusi, mille puhul ei pruugi neljast aastast piisata. See
soodustab uudse tehnika kasutamist, andes nende kasutuselevõtuks pikema üleminekuaja.
Muudatusega võetakse üle THD artikkel 27c.
THS § 44 lõiked 11–14 - täiendatakse § 44 lõigetega 11–14. Tegemist on heite piirväärtuste
määramist täpsustavate tingimustega kaudse vetteheite korral. Lõiked 11–14 täiendavad
lõiget 10, mis ütleb, et kui heide juhitakse vette kaudselt, võib käitisele heite piirväärtust
määrates arvestada reoveepuhasti mõju, kui tagatakse keskkonna kui terviku kaitstuse
samaväärne tase, saastatus ei suurene ning käitaja järgib ühiskanalisatsiooni juhitavate
ohtlike ainete kohta kehtestatud nõudeid.
Lõige 11 täpsustab, et loa andjal tuleb kaudsele heitele piirväärtust määrates arvestada lisaks
käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga
saavutatavale heitetasemele ka piirväärtusega, mis on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ohtlikule ainele ning muude
saasteainete korral vastavalt ÜVVKS § 34 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud piirväärtusega. Kuigi
praktikas rakendatakse kaudse vetteheite korral saasteainetele ja ohtlikele ainetele vastavalt
ÜVVKS § 34 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse eeskirjade piirväärtusi ning
§ 36 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtuseid, ei
sisaldu THS-is otsest viidet, et just neid aluseid tuleb kohaldada heite piirväärtuste
määramisel juhtudel, kui PVT-järeldused kas puuduvad või ei sisalda saavutatavaid
heitetasemeid, millele on vaja piirväärtused kehtestada. Selleks luuakse õigusselguse
puudujäägi täitmiseks normitehniline side THS-i ja ÜVVKS-i vahel.
Lõige 12 loetleb nõuded, mis peavad olema täidetud, kui kaudse vetteheite korral
rakendatakse heite piirväärtuste määramisel lõiget 10. Lõike 10 kohaldamisel peab käitaja
tagama reoveepuhasti käitajaga konsulteerides, et kaudne heide ei ohusta käesoleva seaduse
alusel välja antud reoveepuhasti kompleksloas kehtestatud nõuete järgimist ning täidetud
oleks järgmised nõuded:
1) eraldunud saasteained ei takista reoveepuhasti tööd ega võimet võtta reoveepuhastuse
voost taaskasutusse ressursse;
2) eraldunud saasteained ei kahjusta kogumissüsteemide ja reoveepuhastite töötajate tervist;
3) reoveepuhasti on kavandatud ja varustatud seadmetega, et vähendada eralduvaid
saasteaineid;
4) vette sattunud saasteainete üldine saastekoormus ei suurene võrreldes olukorraga, kus
käitisest pärit heitkogused vastaksid § 44 lõike 3 kohaselt otseheitele kehtestatud heite
22
piirväärtustele, ilma et see piiraks § 41 lõike 4 kohaselt nõutavate rangemate meetmete
kohaldamist.
Eestis toimub käitaja (tööstusettevõtjast ühiskanalisatsiooniteenuse tarbija) ja reoveepuhasti
käitaja (vee-ettevõtja) vaheline konsultatsioon tarbija liitumisel vee-ettevõtja
ühiskanalisatsiooniteenusega (liitumislepingu sõlmimise protsessis) ning sellele järgneva
vee-ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu
(edaspidi ka teenusleping) sõlmimise raames. Teenuslepingu sõlmimisel tuleb üldjuhul
lähtuda ÜVVKS-i nõuetest ning kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kasutamise eeskirja ja kliimaministri 11. detsembri 2023. aasta määrusega nr 80
„Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ (edaspidi määrus
nr 80) sätestatud piirväärtustest (teenuslepingus peab olema kas viide õigusaktidele või peab
teenuslepingus olema toodud eraldi välja piirväärtused). Kui reovesi ei vasta määruse nr 80
või kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja nõuetele, siis
on vee-ettevõtjal õigus nõuda eelpuhastuse rakendamist ning mitte vastu võtta sellist reovett.
Erandlikel juhtudel on vee-ettevõtjal lubatud ühiskanalisatsiooni juhitavate saasteainete ja
ohtlike ainete piirväärtusi leevendada, ent sellisel juhul peavad erandlikult leebemad
piirväärtused olema selgelt fikseeritud teenuslepingus ning tagatud peab olema
reoveepuhasti vastavus keskkonnakaitseloas sätestatud nõuetele. ÜVVKS-i § 34 lõige 1
sätestab, et iga kohalik omavalitsus peab määrusega kehtestama ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja. ÜVVKS-i § 34 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab
kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri sisaldama
saastenäitajate (välja arvatud ohtlikud ained, mille piirväärtused on kehtestatud määruses nr
80) piirväärtusi arvestusega, et reoveepuhastist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel
kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni
toimimist. Kui käitaja suudab tõestada teenuselepingus kokku lepitud tingimuste täitmist
ning ei esine piirväärtuste ületamist (vee-ettevõtjal on ÜVVKS-i alusel õigus kontrollida
tarbijate reovee koostist ning püsivalt nõuetele mittevastavuse korral lõpetada
ühiskanalisatsiooniteenuse osutamine tarbijale) ning reoveepuhastil ei ole probleeme
keskkonnakaitseloas sätestatud nõuetele vastavusega, võib eeldada, et on tagatud ka lõikes
12 toodud neli tingimust. Loa andja saab kontrollida nimetatud tingimuste õigsust, küsides
vee-ettevõtjalt selle kohta kinnitust.
Lõike 13 kohaselt esitatakse lõike 10 kohaldamise põhjendused ning käitajapoolne hinnang
lõikes 12 toodud nõuete täitmiseks loa andmise otsuses. Heite piirväärtuste määramine
kaudsele heitele on lõiget 10 kasutades juhtumipõhine, sõltudes käitisest ühiskanalisatsiooni
juhitavast reoveest ning seda reovett vastu võtvast puhastist. Saasteainete, sealhulgas ohtlike
ainete valikul kaudse vetteheite piirväärtuste määramisel on loa andjal kasutada lisaks
määruse (EÜ) nr 166/2006 kohta loodud juhistele Eesti Vee-ettevõtte Liidu (EVEL) 2020.
aastal koostatud tööstusreovee käitlemise juhendi lisad 7– 9.3 Need annavad loa andjale ja
käitajale suunised, millised saasteaineid, mille hulka kuuluvad ka ohtlikud ained, on
asjakohased mingile tegevusvaldkonnale.
Lõike 14 kohaselt peab käitaja esitama ajakohastatud hinnangu, kui tuleb muuta
kompleksloa tingimusi, et tagada lõikes 12 sätestatud nõuete täitmine.
Kokkuvõtteks § 44 lõigete 10–14 kohta võib öelda, et kaudse heite korral heite piirväärtust
määrates võib arvestada välise reoveepuhasti mõju, kuid ainult siis, kui keskkonna
3 Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL). Tööstusreovee käitlemise juhend. November 2020, lisad 7–9. Kättesaadav:
EVEL-i veebilehelt: https://evel.ee/wp-content/uploads/2020/11/Toostusreovee-kaitlemise-juhend.pdf.
23
lõppkoormus ei suurene ning iga saasteaine puhul on pärast puhastust suublasse jõudev
saasteainete koormus vähemalt sama, kui see oleks otseheite korral PVT-järeldustega
saavutatavaid heitetasemeid täites, vältides lahjendamisest tulenevat näilist saasteainete
heite vähenemist ja tagades, et puhasti suudab asjaomaseid aineid tegelikult eemaldada. See
tähendab, et kaudse heite korral peab loa andja esmalt hindama § 44 lõike 10 kohaldamise
võimalikkust. Seejärel kontrollima, kas käitaja esitatud lõikes 12 nimetatud tingimuste
täitmine on objektiivselt tõendatud. Kui käitaja esitatud ning vee-ettevõtjalt kinnituse saanud
hinnangust selgub, et lõikes 12 nimetatud tingimusi pole võimalik tagada, siis ei saa kaudse
heite puhul rakendada § 44 lõiget 10.
THS § 441 - seadust täiendatakse §-ga 441 keskkonnatoime tasemete ning keskkonnatoime
piirväärtuste määramise kohta. Tegemist on uute loaga määratavate siduvate nõuetega,
millele käitaja peab vastama. Keskkonnatoimet ning keskkonnatoime piirväärtust kirjeldab
seletuskirja punkt 4. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavat keskkonnatoime taset
kirjeldab seletuskirja punkt 19. Paragrahv 441 täiendab § 41 lõike 2 punkti 20 ning annab
keskkonnatoime tasemete ning keskkonnatoime piirväärtuste määramise alused ning
erandid.
Lõike 1 kohaselt peab loa andja märkima kompleksloas PVT-järeldustes kirjeldatud parima
võimaliku tehnika rakendamisel keskkonnatoime taseme vahemiku ning vee kasutusele
keskkonnatoime piirväärtuse mida ei tohi tavapärastel käitamistingimustel ühe või mitme
perioodi jooksul ületada. Seejuures tuleb arvesse võtta ka THS-i § 45 lõikes 2 sätestatud
erisust, et energiatõhususele ei seata siduvat keskkonnatoime taseme vahemikku, kui käitis
või selle osa kuulub kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (tegevus on
tegevusalade loetelus, mis on kehtestatud AÕKS-i § 155 lõike 1 alusel).
Lõikega 2 seatakse loa andjale nõue (lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele) kehtestada
kompleksloas jäätmete tekke ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta soovituslikud
keskkonnatoime tasemed, mis ei tohi olla leebemad kui lõikes 1 nimetatud siduvad
keskkonnatoime taseme vahemikud. Kui PVT-järeldustes on määratud siduvad
keskkonnatoime tasemete vahemikud, peab loa andja nende alusel kehtestama loas vastava
siduva vahemiku ning selle vahemiku sees ka soovitusliku keskkonnatoime taseme. Siduv
keskkonnatoime vahemik tagab, et käitise ressursikasutus ei ole keskkonna seisukohast
leebem kui parima võimaliku tehnikaga saavutatav tase. Indikatiivne keskkonnatoime tase
seevastu ei ole rikkumise aluseks, vaid toimib juhtimis- ja parendamisvahendina. See
võimaldab hinnata käitise tegelikku tulemuslikkust vahemiku sees ning suunata käitajat
parema keskkonnatoime poole. Selline kahetasandiline lähenemine tuleneb THD loogikast,
mille kohaselt keskkonnatoime tasemed ei ole üksnes normatiivsed piirid, vaid ka pideva
parendamise ja ressursitõhususe suurendamise tööriistad. Soovitusliku taseme ületamine ei
tähenda kohe mittevastavust, vaid viitab vajadusele suurendada pingutusi keskkonnatoime
parandamiseks. Erinevalt heitest, mille puhul on eesmärk tagada selge ja kontrollitav tase,
sõltub jäätmete teke ja ressursside (v.a vee) kasutus tootmisprotsessist ning on ajas muutuv.
Seetõttu on põhjendatud, et lisaks siduvale vahemikule kehtestatakse loas ka suunav
keskkonnatoime tase, mis võimaldab hinnata käitise arengut.
Nii keskkonnatoime piirväärtus vee kasutuse kohta kui ka soovituslikud keskkonnatoime
tasemed jäätmete ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta kehtestatakse tavapäraste
käitamistingimuste puhuks.
24
Lõikes 3 sätestatakse erand lõikest 1. Loa andja võib erijuhtudel määrata kompleksloas
leebemad siduvad keskkonnatoime tasemete vahemikud või keskkonnatoime piirväärtused.
Need määratakse vaid juhul, kui loa andja hinnangul kaasneks parima võimaliku tehnikaga
saavutatud keskkonnatoime taseme korral oluline negatiivne keskkonnamõju, sealhulgas
keskkonnaline ristmõju, või oluline majanduslik mõju, mis on seotud käitise eripäraga: selle
geograafilise asukoha, kohalike keskkonnatingimuste või tehniliste näitajatega.
Lõige 4 sätestab tingimused lõike 3 kohaldamiseks. Lõike 4 punkti 1 kohaselt peab loa andja
esitama kompleksloa andmise otsuses erandi kohaldamise ja määratud nõuete põhjendused.
Punkti 2 järgi peab loa andja tagama, et leebemate keskkonnatoime tasemete vahemike või
keskkonnatoime piirväärtuste alusel käitamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju,
sealhulgas veevarude ammendumist, ja on tagatud keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.
Lõige 5 sätestab järjekordse erandi kujunemisjärgus tehnika rakendamisel. Kui käitaja
rakendab kooskõlas käitisele kohalduva PVT-järeldusi käsitleva otsusega kujunemisjärgus
tehnikat, võib loa andja erandina § 441 lõikest 1 määrata kompleksloas soovituslikud
keskkonnatoime tasemete vahemikud ja keskkonnatoime piirväärtused. See tähendab, et
kujunemisjärgus tehnika rakendamise korral ei pea loa andja määrama siduvaid
keskkonnatoime piirväärtusi vee kasutamisele ega siduvaid keskkonnatoime tasemete
vahemikke jäätmete ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta.
Lõigetega 1 ja 2 võetakse üle THD artikli 15 lõige 4, lõigetega 3 ja 4 võetakse üle THD
artikli 15 lõige 6 ning lõikega 5 võetakse üle THD artikkel 27c.
THS § 46 - § 46 (heite piirväärtuste määramisel arvesse võetavad ained) tunnistatakse
kehtetuks. THS-i muudatuse järel on heite piirväärtuste määramisel arvesse võetavad ained
nimetatud § 41 lõike 2 punktis 7. Heite piirväärtused määratakse saasteainete kohta, mis on
loetletud tööstusheite portaali määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas. Täpsemalt on selgitatud
saasteainete valikut heite piirväärtuse määramisel seletuskirja THS § 41 lõiget 7 kirjeldavas
osas.
THS § 47 - § 47 muudetakse, sätestades seiretingimused. Paragrahvi pealkirjast jäetakse
välja sõna „omaseire“, mis asendatakse sõnaga „seire“.
Lõige 1 sätestab, et THS-i § 41 lõike 2 punktis 9 nimetatud korrapärast seiret tehakse
PVT-järeldustes sätestatud korras, kui see on asjakohane. See tähendab, et juhul kui
PVT-järeldustes pole nimetatud pinnase ja põhjavee korrapärase seire tingimusi, lähtub loa
andja põhjavee korrapärase seire määramisel maksimaalselt nelja-aastasest intervallist ning
pinnase puhul maksimaalselt üheksa-aastasest intervallist.
Võrreldes senisega lühendatakse lõike 1 muudatusega põhjavee saastatuse korrapärase seire
intervalli viielt aastalt neljale ning pinnase saastatuse korrapärase seire intervalli kümnelt
aastalt üheksale. Seejuures jäetakse alles tingimus, et nimetatud intervallid ei kohaldu, kui
korrapärane seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel. Saastumisohu
süstemaatiline hindamine on riskipõhine vahend, mis võimaldab kohandada pinnase ja
põhjavee seire sagedust tegeliku riski järgi. Tegemist on dokumenteeritud ja metoodilise
riskihinnanguga, mille alusel määratakse pinnase ja põhjavee saastatuse seire vajadus, ulatus
ja sagedus. Hindamise eesmärk on tagada võimaliku saastumise varajane avastamine,
võimaldades samas seirenõuete proportsionaalset kohaldamist käitise tegeliku riskitaseme
järgi. Hindamine peab põhinema käitises kasutatavate või tekkivate ohtlike ainete
25
inventuuril ning nende võimel pinnast või põhjavett saastata. Siinkohal on abiks § 57 alusel
käitaja koostatav lähteolukorra aruanne, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee
asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Riskihinnangus tuleb
analüüsida võimalikke saasteallikaid ning olukordi, kus aine võib lekkida, maha voolata või
muul viisil pinnasesse või põhjavette sattuda. Hindamisel tuleb kirjeldada ainete võimalikud
levikuteed pinnasesse ja põhjavette, arvestades muu hulgas maa-aluseid rajatisi, nagu
torustikud, kanalisatsioon ja drenaaž. Hindamine peab arvestama käitise asukoha
geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ning võimalikke mõjutatavaid keskkonnaosi,
sealhulgas põhjavee kaitstust ja haavatavust. Lisaks tuleb hinnata ennetus- ja
kontrollimeetmete, nagu tõkestuse, visuaalse või tehnilise lekketuvastuse, katendite ja
hoolduse toimivust ning nende suutlikkust leke varakult avastada. Visuaalne kontroll võib
olla piisav juhul, kui võimalik leke oleks kohe märgatav ja aine ei saa märkamatult
pinnasesse või põhjavette imbuda, kuid varjatud või maa-aluste rajatiste korral tuleb hinnata
tehniliste seirevahendite vajadust.
Lõikes 1 sätestatud miinimumsagedusest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui
riskihinnangust tulenev seirelahendus on põhjendatud, kontrollitav ja kirjalikult esitatud.
Kui hindamise tulemusel on tõendatud, et saastumine pinnasesse või põhjavette ei ole
tegelikult võimalik, võib seire sagedust vähendada või seirenõuet loatingimustes üldse mitte
rakendada. Puudulik või ebapiisavalt põhjendatud hindamine ei anna alust saastumisohu
süstemaatilise hindamise kohaldamiseks ning võib tuua kaasa seirenõuete täpsustamise või
muutmise järelevalve käigus. Keskkonnaamet saab saastumisohu süstemaatilise hindamise
erandit kohaldada ainult juhul, kui hindamine on metoodiline, tõenduspõhine ja kontrollitav
ning võimaldab põhjendatult järeldada, et seaduses sätestatud miinimumsagedusest võib
kõrvale kalduda. Lõikega 1 võetakse üle THD artikli 16 lõige 2.
Lõige 2 sätestab, et § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud heiteseire nõuded määratakse
kohalduvates PVT-järeldustes sisalduvate seiretingimuste alusel. Lõige 2 on kehtiva seaduse
§ 47 lõige 1 ning selle sisu ei muutu. Täpsustatakse üksnes sõnastust, mis muudab
regulatsiooni arusaadavamaks.
Lõige 3 sätestab kompleksloaga käitiste seiret tegevate laborite kvaliteedikontrolli nõude.
Seiret tegevate laborite kvaliteedikontroll peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee
standardil või kui see ei ole kättesaadav, siis Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni
standardil, riiklikul või mõnel teisel rahvusvahelisel standardil, mis tagab samaväärse
teadusliku tasemega andmete esitamise. Sätte eesmärk on tagada, et THS-is nõutud
seireandmete kvaliteet oleks usaldusväärne, võrreldav ja kontrollitav nii ajas kui ka
liikmesriikidega. Kuna loa tingimuste täitmise hindamine, vastavuskontroll ning vajaduse
korral järelevalvemeetmed tuginevad seireandmetele, on ühtlustatud kvaliteedinõuded
olulised, et vältida olukorda, kus laborite tulemused ei ole metoodika või kvaliteedisüsteemi
erinevuste tõttu võrreldavad. Muudatusega võetakse üle THD artikli 16 lõige 3.
Sätte hierarhia on valitud selliselt, et eelistada Euroopa harmoniseeritud lahendusi, kuid jätta
samal ajal ruum juhtudeks, kus sellist standardit ei ole või see ei kata konkreetset
mõõtmist/analüüsi. Eesti kontekstis tähendab see enamasti tähisega EVS-EN või EVS-EN
ISO standardite kasutamist ning vajaduse korral EVS-ISO või ISO tähisega standardeid. Säte
ei välista teiste rahvusvaheliste standardite kasutamist, kuid need peavad tagama samaväärse
teadusliku tasemega andmete esitamise. See on oluline uute/erandlike saasteainete,
mõõtetehnoloogiate või spetsiifiliste maatriksite korral, kus CEN või ISO standard ei pruugi
26
veel olemas olla, kuid saab kasutada võrreldava tasemega rahvusvaheliselt tunnustatud
metoodikat.
Tegemist ei ole põhimõtteliselt uue kohustusega laboritele, mis juba tegutsevad standarditel
põhineva kvaliteedisüsteemi alusel (nt akrediteeritud laborid), kuid säte loob selge õigusliku
aluse nõuda ühtlustatud kvaliteeditaset ka juhul, kui seiret teeb labor või teenuseosutaja,
mille senine kvaliteedisüsteem ei põhine standardil.
Muudatusega jäetakse seadusest välja lõige, milles sätestatud volitusnorm võimaldab
kehtestada pinnase ja põhjavee saastatuse seire täpsustatud nõuded valdkonna eest vastutava
ministri määrusega. Määrust ei ole kehtestatud ning puudub ka kavatsus see kehtestada.
THS § 471-472 - seadust täiendatakse §-dega 471 ja472. Sätestatakse THD-st tulenevad
nõuded ja tingimused heite piirväärtustele vastavuse hindamise tingimuste ja tööstuse
põhjaliku ümberkujundamise kohta.
Paragrahv 471 sätestab heite piirväärtusele vastavuse hindamise tingimused. Muudatuse
eesmärk on tagada, et käitiste vastavuse hindamisel kasutatavad mõõtmised ja nendest
tehtavad korrektsioonid põhineksid ühtsetel ja võrreldavatel alustel. Paragrahv täpsustab
tingimusi, mida tuleb arvestada THS-i § 41 lõike 2 punkti 71 kohaste heite piirväärtustele
vastavuse hindamise tingimuste määramisel kompleksloas. Muudatusega võetakse üle THD
artikkel 15a.
Paragrahvi 471 lõikes 1 sätestatakse, et tavapärastel käitamistingimustel heite piirväärtusele
vastavuse hindamisel ei tohi keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemuste
kindlaksmääramiseks mõõtetulemustest tehtav korrektsioon ületada kasutatava
mõõtmismeetodi mõõtemääramatust. Säte määrab mõõtetulemusest tehtava korrektsiooni
ülempiiri. Loa andja peab kompleksloas määrama heite piirväärtusele vastavuse hindamise
tingimused ning võib nende tingimuste osana ette näha mõõtemääramatuse arvestamise,
kuid tehtav korrektsioon ei tohi ületada kasutatava mõõtmismeetodi mõõtemääramatust.
Säte ei määra iseseisvalt kindlaks konkreetse mõõtmismeetodi mõõtemääramatuse väärtust
ega nõua, et iga üksiku mõõtetulemuse puhul määrataks eraldi selle konkreetne
mõõtemääramatus. Kui kasutatava mõõtmismeetodi suhtes on õigusaktis, standardis või
muus tunnustatud mõõtemetoodikas määratud kohaldatav mõõtemääramatus või selle
maksimaalne lubatud väärtus, võib kompleksloas vastavuse hindamise tingimuste
määramisel sellest väärtusest lähtuda. Euroopa Liidu õigusaktides täpsema metoodika
kehtestamisel tuleb vastavuse hindamisel lähtuda sellest.
Paragrahvi 471 lõikes 2 sätestatakse ühtne vastavuse hindamise kord juhuks, kui THS-i 2.
peatüki kohaldamisalasse kuuluv käitis kuulub ühtlasi 3. peatüki või 4. peatüki
kohaldamisalasse. Kui käitise vastavus 2. peatüki kohaselt kehtestatud heite piirväärtusele
on tavapärastel käitamistingimustel tõendatud § 471 lõike 1 kohaselt, loetakse käitis
asjaomase saasteaine osas vastavaks ka 3. või 4. peatüki kohaselt kehtestatud heite
piirväärtusele. Seega ei ole sama saasteaine puhul vaja hinnata käitise vastavust paralleelselt
erinevate vastavuse hindamise reeglite alusel.
Paragrahvi 471 lõikes 3 sätestatakse, et heite piirväärtusele vastavuse hindamise meetod,
sealhulgas mõõtmistulemustes tehtavate korrektsioonide arvestamine, peab vastama
Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele. THD artikli 15a lõike 2 kohaselt kehtestab
Euroopa Komisjon rakendusaktiga tavapärastel käitamistingimustel õhku ja vette juhitava
27
heite piirväärtustele vastavuse hindamise meetodi. Metoodika peab käsitlema vähemalt
vastuvõetavaks tunnistatud keskmiste heiteväärtuste kindlaksmääramist ning
mõõtemääramatuse ja heite piirväärtuse ületamise sageduse arvestamist vastavuse
hindamisel. Euroopa Liidu tasandil täpsemate nõuete kehtestamisel tuleb kompleksloa
vastavuse hindamise tingimuste määramisel neist lähtuda.
Paragrahviga 472 võetakse Eesti õigusesse üle THD artikkel 27e, millega luuakse erandlik
ja tingimuslik võimalus anda käitajale lisaaega kompleksloa ajakohastamisel kehtestatud
nõuetega vastavusse viimiseks, kui käitis kujundatakse põhjalikult ümber. Sätte eesmärk on
toetada suuremahulisi, ajamahukaid ja investeeringumahukaid ümberkorraldusi, nagu
tehnoloogia täielik uuendamine ja protsesside ümberseadistamine ressursitõhususe ja
heitetasemete parandamiseks, säilitades samal ajal keskkonna kui terviku kõrgetasemelise
kaitse.
Paragrahvi 472 lõige 1 võimaldab loa andjal pikendada käitise tavapärast nelja-aastast käitise
tegevuse ajakohastamise tähtaega (THS § 49 lõikes 3 sätestatud ajavahemik) kompleksloa
muudetud nõuetega vastavusse viimiseks kuni kaheksa aastani, kui täidetud on lõike 1
punktides 1–3 sätestatud tingimused.
Sätte rakendamine on diskretsiooniline, see ei anna käitajale automaatset õigust tähtaja
pikendamiseks. Loa andja peab hindama, kas kavandatav ümberkujundamine on põhjalik
ning kas lisaaeg on põhjendatud ja kooskõlas keskkonnakaitse eesmärkidega.
Lõike 1 punktid 1–3 täpsustavad, millistel eeldustel saab pikendust anda:
1. Kompleksloas kirjeldatakse ümberkujundamist ja seatakse selge siht ehk luba peab
sisaldama põhjaliku ümberkujundamise kirjeldust, saavutatavaid heitetasemeid ja
ressursitõhusust ning rakendamise ajakava ja vahe-eesmärke. See tagab, et pikendus
põhineb kontrollitaval plaanil, mitte üldistel kavatsustel.
2. Tagatud on aastane aruandlus edusammude kohta. Käitaja annab pädevale asutusele
igal aastal aru ümberkujundamise rakendamisel tehtud edusammudest. Nõue
võimaldab loa andjal jooksvalt hinnata, kas kava täidetakse ning kas vajaduse korral
tuleb rakendada lisatingimusi või korrigeerida seniseid.
3. Keskkonnakaitset ei vähendata. Ümberkujundamiseks antud aja jooksul peab pädev
asutus tagama, et ei põhjustata saastatust ja saavutatakse keskkonna kui terviku kaitse
kõrge tase. See rõhutab, et pikendus on lubatud üksnes juhul, kui vaheperioodil säilib
keskkonnakaitse tase ning vajaduse korral kasutatakse vahe-eesmärke ja
loatingimusi, nagu ajutised piirmäärad ja lisameetmed saastuse vältimiseks.
Lisaks sätestab lõike 1 sissejuhatus selgelt, et pikendus ei piira THS-i § 41 lõike 4
kohaldamist, st rangemate meetmete kohaldamist, kui see on vajalik keskkonna kui terviku
kaitseks. See tähendab, et keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmist või muid rangemaid
meetmeid ei saa pikendusega edasi lükata.
Paragrahvi 472 lõige 2 reguleerib erijuhtu, kus põhjalik ümberkujundamine seisneb
olemasoleva käitise sulgemises ja selle asendamises uue käitisega. Sellisel juhul võib loa
andja teatavatel tingimustel loobuda olemasoleva käitise kompleksloa muutmise
kohustusest, mille näeb ette THS-i § 49 lõike 1 punkt 2, ehk kompleksloa nõuete
läbivaatamisest ja ajakohastamisest PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamise järel. Selline
tingimus eeldab, et asendamine viiakse lõpule kaheksa aasta jooksul pärast käitise
28
põhitegevusalaga seotud PVT-järelduste avaldamist ning täidetud on lõike 2 punktides 1–3
loetletud kaitse- ja kontrollimeetmed.
Ka siin rõhutatakse, et see võimalus ei piira keskkonna kvaliteedinormatiivide ega käitise
sulgemisega seotud nõuete kohaldamist, kehtima jääb nii keskkonna kui terviku kaitse kui
sulgemiskohustus.
Paragrahvi 472 lõike 2 punktid 1–3 on sisu poolest paralleelsed lõike 1 tingimustega, kuid
keskenduvad sulgemisele:
1) kompleksloas kirjeldatakse sulgemiskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega, et
sulgemine oleks juhitud ja kontrollitav;
2) kord aastas aruanne sulgemise ja asendamise edenemise kohta, mis tagab järelevalve ja
võimaldab reageerida kõrvalekalletele;
3) enne sulgemist ei tohi tekkida olulist saastust ning tuleb tagada keskkonna kui terviku
kõrge tase ka sulgemisele eelneval perioodil.
THS § 49 lõige 1 - § 49 lõikes 1 täiendatakse punkti 6. Muudatusega võetakse üle THD
artikli 21 lõike 5 punkt c. Sätte kohaselt peab loa andja loa tingimused läbi vaatama ja
vajaduse korral ajakohastama mitte üksnes juhul, kui muutuvad parima võimaliku tehnika
järeldused, vaid ka siis, kui see on vajalik keskkonna kvaliteedinormatiividele vastavuse
tagamiseks. See hõlmab nii uute või muudetud keskkonna kvaliteedinormatiivide
kehtestamist kui ka olukorda, kus vastuvõtva keskkonna seisund nõuab loa tingimuste
läbivaatamist, et saavutada vastavus Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele kavadele ja
programmidele.
Sätte eesmärk on tagada, et kompleksloa tingimused oleksid piisavalt paindlikud ja
ajakohased, kui keskkonnaseisund või õigusraamistik muutub.
See tähendab eelkõige juhtumeid, kus käitise tegevus võib takistada keskkonna
kvaliteedinormatiivide eesmärkide saavutamist või säilitamist, näiteks:
• veemajanduskavade alusel kehtestatud pinnavee või põhjavee kvaliteedinõuete täitmist;
• õhukvaliteedi kavades ja tegevuskavades sätestatud välisõhu kvaliteedi eesmärkide
saavutamist;
• merekeskkonna seisundi parandamiseks kehtestatud eesmärkide täitmist;
• muude Euroopa Liidu keskkonnaõigusest tulenevate siduvate keskkonnaeesmärkide
saavutamist.
Säte ei loo uusi keskkonna kvaliteedinormatiive ega uusi kavade ja programmide liike, vaid
seob kompleksloa läbivaatamise kohustuse juba kehtivatest Euroopa Liidu õigusaktidest
tulenevate nõuetega. Loa läbivaatamine toimub üksnes juhul, kui see on vajalik selliste
nõuete täitmise tagamiseks, ning kooskõlas proportsionaalsuse ja integreeritud
keskkonnakaitse põhimõttega.
THS § 49 lõige 1 - § 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9, milles sätestatakse, et loa andja
vaatab kompleksloa nõuded üle, kui käitaja taotleb seaduse reguleerimisalasse kuuluva
käitise tegevuse kestuse pikendamist. Muudatusega võetakse üle THD artikli 21 lõike 5
punkt d. Tegevuse pikendamine ei ole pelgalt halduslik muudatus, vaid võib tähendada
pikaajalise koormuse jätkumist, mistõttu peab loa andjal olema selge alus loa tingimused üle
vaadata ja kohaldada ajakohaseid nõudeid enne, kui käitamine ajaliselt pikeneb.
THS § 49 lõige 4 - § 49 lõiget 4 täiendatakse. Säte kirjeldab, mille alusel võrdleb loa andja
kompleksloa nõuete läbivaatamisel käitise seire- ja kontrolliandmeid. THS-i muudatusega
29
on lisandunud loa siduva osana lisaks PVT-ga saavutatavate heitetasemetele ka saavutatavad
keskkonnatoime tasemed, millele vastavust tuleb loa läbivaatamisel võrrelda.
THS § 61 lõige 6 - § 61 lõiget 6 täiendatakse tekstiosaga „enne loa otsuse tegemist“.
Tegemist on olulise täpsustusega, et kõik kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ning avalikul
istungil esitatud seisukohad jõuaksid asjasse puutuvale liikmesriigi pädevale asutusele enne
loa otsuse tegemist. Punktiga võetakse üle THD artikli 26 lõige 1.
THS § 63 lõige 1 - § 63 lõike 1 sissejuhatavas osas asendatakse tekstiosa
„Kliimaministeeriumi taotluse kohta tehtud“ tekstiosaga „Kliimaministeeriumit loa
andmise“. Tegemist on täpsustava ja normitehnilise muudatusega, mille eesmärk on viia
sõnastus kooskõlla haldusmenetluse loogika ja seaduse terminoloogiaga. Kehtivas
sõnastuses kasutatakse väljendit „taotluse kohta tehtud otsus“, kuid THS-i järgi tehakse otsus
loa andmise, loa muutmise või loa andmisest keeldumise kohta. Muudatusega täpsustatakse,
et Kliimaministeeriumit teavitatakse loa andmise otsusest, mitte abstraktselt taotluse kohta
tehtud otsusest.
THS § 63 lõige 1 - § 63 lõike 1 punkti 3 täiendatakse. See sätestab, et piiriülese mõjuga
käitisele kompleksloa andmise ja muutmise korral tuleb loa andjal teavitada
Kliimaministeeriumit loa andmise otsusest ning edastada muu hulgas § 44 lõikes 6, 71 või §
441 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamisel selle põhjus ning kehtestatud nõuded. Nimetatud
erandid puudutavad heite piirväärtustest ning keskkonnatoime piirväärtustest tehtud
erandeid.
THS § 80 lõige 8 - § 80 lõiget 8 täpsustatakse tingimusega, et käitaja peab põhjendamatu
viivituseta teavitama loa andjat automatiseeritud mõõtmiseks kasutatavate seadmete
kontrollimise tulemustest. Automaatseks mõõtmiseks kasutatavaid seadmeid kontrollitakse
standarditud rahvusvaheliselt või riiklikult tunnustatud mõõtemeetodi kohaselt paralleelsete
mõõtmistega vähemalt üks kord aastas. Muudatusega võetakse üle THD V lisa 3. osa punkt
8. Selle tingimuse lisamine on oluline, et loa andja saaks kohe teada, kui automaatseks
mõõtmiseks kasutatavate seadmete paralleelmõõtmiste kontroll näitab kõrvalekaldeid, ning
vajaduse korral kiiresti sekkuda ja nõuda parandusi või uut seiret. Ilma selle täpsustuseta
võib teavitamine venida liiga pikale, mis vähendab järelevalve tõhusust ja ei vastaks THD V
lisa 3. osa punkti 8 nõudele.
THS § 82 lõige 4 - § 82 lõiget 4 täpsustatakse tingimusega, et kui ühe aasta jooksul ei ole
automaatse mõõteseadme töörežiimivälise olukorra või hoolduse tõttu kasutatavad enam kui
kümne ööpäeva andmed, nõuab loa andja suure põletusseadme käitajalt põhjendamatu
viivituseta piisavate meetmete rakendamist automaatse mõõtmissüsteemi usaldusväärsuse
parandamiseks. Muudatusega võetakse üle THD V lisa 3. osa punkt 10.
THS § 85 lõige 2 - § 85 lõiget 2 muudetakse, et võtta üle THD artikli 42 lõige 1. Muudatuse
kohaselt ei kohaldata jäätmepõletus- ja koospõletustehaste peatükki gaasistamis- või
pürolüüsikäitiste suhtes, kui nendes jäätmete termilisel töötlemisel tekkivad gaasid ja
vedelikud on puhastatud enne põletamist sellisel määral, et:
1) põletamine põhjustab lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja osakeste puhul
väiksemaid heitkoguseid, kui tekitab turul leiduvate kõige vähem saastavate kütuste
põletamine, mida saaks käitises põletada;
2) muude heitkoguste kui lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja tolmu puhul ei põhjusta
põletamine suuremaid heitkoguseid, mis tekib jäätmete põletamisel või koospõletamisel.
30
Muudatuse eesmärk on võimaldada riskipõhist ja tehnoloogianeutraalset reguleerimist, kui
jäätmete termiline töötlus toimub kahes etapis – gaasistamine/pürolüüs ning seejärel
gaasi/vedeliku põletamine –, kuid enne põletamist puhastatakse tekkinud gaasid/vedelikud
sellisel määral, et põletamise keskkonnamõju on võrreldav või väiksem kui väga puhaste
turul leiduvate kütuste põletamisel ning tekkiv heiteprofiil ei ole halvem kui tavapärasel
jäätmepõletusel või jäätmete koospõletusel.
Kui põletatavaks kütuseks on puhastatud gaas/vedelik, siis ei ole põhjendatud automaatselt
käsitleda seda samade reeglite järgi nagu jäätmete põletamise korral, sest heiteprofiil võib
olla oluliselt puhtam ning sarnane tavapärastele turukütustele. Samas tuleb vältida seda, et
jäätmepõletuse nõuetest vaadatakse mööda vaid nimevahetusega, mistõttu erand on seotud
kahe rangelt kontrollitava heitetingimusega.
Esimene kriteerium sätte rakendamiseks on sätestatud § 85 lõike 2 punktis 1, mis ütleb, et
põletamine põhjustab lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja osakeste puhul väiksemaid
heitkoguseid kui nende turul leiduvate kõige vähem saastavate kütuste põletamine, mida
saaks käitises põletada. Selle kriteeriumi mõte on kehtestada kõrge lävend. Puhastatud
gaasi/vedeliku põletamisel peab heide olema vähemalt sama hea kui kõige puhtama
tegelikult kasutatava turukütuse põletamisel selles konkreetses käitises. Võrdlus kõige
vähem saastavate kütustega välistab olukorra, kus erandit saaks rakendada ka juhul, kui
käitaja toob näitena, et kasutatava gaasi/vedeliku puhul on põletamine natukene puhtam kui
näiteks põlevkivi/uttegaasi puhul. Eesmärk on, et erand soodustab vaid päriselt puhastatud
gaasi/vedeliku kasutust.
Teine kriteerium on sätestatud § 85 lõike 2 punktis 2, mis ütleb, et muude heitkoguste kui
NOx, SOx ja osakeste puhul ei põhjusta põletamine suuremaid heitkoguseid kui jäätmete
põletamisel või koospõletamisel. Selle kriteeriumi mõte on hoida kontrolli all saasteained,
mis on jäätmete puhul sageli määravad, nagu raskmetallid, dioksiinid/furaanid, HCl/HF ja
muud spetsiifilised ohtlikud ühendid, ning mille risk võib suureneda, kui puhastamine ei ole
tegelikult piisav. NOx, SOx ja osakesed on teise kriteeriumi puhul eraldi välja jäetud, sest
tegemist on klassikaliste indikaatoritega põletusprotsessi ja kütuse koostise kohta. Ehk neid
näitajaid on võimalik võrrelda puhta turukütuse põletamisega, et täita esimese kriteeriumi
nõuded. Muud heited on jäätmete spetsiifilise koostisega rohkem seotud ning seetõttu on
loogiline kontrollida, et erand ei halvenda olukorda võrreldes standardse
jäätmepõletuse/koospõletuse režiimiga.
Nimetatud kriteeriumidele vastamiseks peab käitaja loa andjale esitama vähemalt:
• tehnilise kirjelduse puhastusastmetest: kuidas ja milliste seadmetega gaas/vedelik
puhastatakse enne põletamist;
• võrdlushinnangut esimese kriteeriumi jaoks. Millised on „kõige vähem saastavad“
kütused, mida käitises saaks põletada, ja millised oleksid nende heited võrdluses
põletatava gaasi/vedelikuga (NOx/SOx/osakesed heited ei tohi ületada sellise kütuse
põletamisel tekkivaid heitkoguseid).
• võrdlushinnangut teise kriteeriumi jaoks. Kõik muude saasteainete (v.a
NOx/SOx/osakesed) heitkogused ei tohi olla kõrgemad kui jäätmepõletuse ja
koospõletusele kehtestatud saasteainete heitkogused;
• seire- ja kontrollkava, mis tagab, et puhastusaste püsib ja erandi eeldused on pidevalt
täidetud.
31
Sätet ei tohi kohaldada, kui gaasi/vedeliku puhastamine on ebapiisav kõikide oluliste
saasteainete puhul, puudub usaldusväärne võrdlushinnang kõige vähem saastavate kütuste
suhtes ning tekib risk, et muud heited (v.a NOx/SOx/osakesed) võivad olla jäätmepõletusega
võrreldes suuremad.
THS § 91 lõige 21 - § 91 täiendatakse lõikega 21, millega lisatakse jäätmepõletus- ja
koospõletustehaste käitamisele nõue võimaluste piires vältida või minimeerida
polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) ja dioksiinitaoliste
polüklooritud bifenüülide (PCB) heidet. Muudatusega võetakse üle THD artikli 48 lõige 1.
Säte on seotud § 104 lõikega 22, millega täiendatakse PCDD/PCDF ja PCB heite seire
tingimusi, et omada paremat kontrolli ning soodustada eriti ohtlike püsivate orgaaniliste
saasteainete vältimist.
THS § 104 lõige 21 - § 104 täiendatakse lõikega 21, millega lisatakse jäätmepõletus- ja
koospõletustehastest väljuvatest gaasidest ja heitveest seiret tegeva labori kvaliteedikontrolli
nõue. Labori kvaliteeditagamise süsteem peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee
standardil või kui see ei ole kättesaadav, siis Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni
standardil, riiklikul või mõnel teisel rahvusvahelisel standardil, mis tagab samaväärse
teadusliku tasemega andmete esitamise (vt ka THS § 47 lõike 3 selgitust). Muudatusega
võetakse üle THD VI lisa 6. osa punkt 1.2.
THS § 104 lõige 22 - § 104 täiendatakse lõikega 22, millega lisatakse jäätmepõletus- ja
koospõletustehastes õhku eralduva heite seiramise nõuded muudes kui tavapärastes
käitamistingimustes. Jäätmepõletus ja -koospõletustehastest õhku eralduvat heidet
seiratakse ka muudes kui tavapärastes käitamistingimustes. Heidet, mis tekib käivitamise ja
seiskamise ajal, kui jäätmeid ei põletata, sealhulgas PCDD/F-ide ja dioksiinitaoliste PCB-de
heitkoguseid, hinnatakse mõõtmiskampaaniates, mis korraldatakse iga kolme aasta järel,
kavandatud käivitus- või seiskamistoimingute ajal. Täpsustuse eesmärk on tagada, et nende
eriti ohtlike püsivate orgaaniliste saasteainete heite ohjamine ei piirduks üksnes tavapäraste
käitamistingimustega, vaid hõlmaks ka olukordi, kus heite tekkimise risk võib olla suurem,
eelkõige käitise käivitamisel ja seiskamisel ning muus ebastabiilses töörežiimis. Nõue
tugevdab ennetuspõhimõtte rakendamist: käitaja peab lisaks heidete mõõtmisele ja
hindamisele rakendama tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis vähendavad PCDD/F-ide
ja PCB-de teket ja sattumist välisõhku niivõrd, kui see on käitise tehnilistest võimalustest
lähtudes mõistlikult saavutatav. Muudatusega võetakse üle THD artikli 48 lõige 1.
THS § 154 lõige 5 - § 154 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt peab seiret tegeva labori
kvaliteedikontroll põhinema Euroopa Standardimiskomitee standardil või kui see ei ole
kättesaadav, siis Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardil, riiklikul või mõnel
teisel rahvusvahelisel standardil, mis tagab samaväärse teadusliku tasemega andmete
esitamise (vt ka THS § 47 lõike 3 selgitust). Muudatusega võetakse üle THD artikli 70 lõige
3.
THS peatükk 61, §-d 1541–1547 - seadust täiendatakse peatükiga 61, millega reguleeritakse
sigade ja lindude intensiivkasvatust. Muudatusega võetakse üle THD peatükk 6A ja lisa Ia.
Uue peatüki loomise eesmärk on kehtestada sigade ja lindude intensiivkasvatuse käitistele
neile omane õigusraamistik, mis tagab tegevuse keskkonnamõjude kontrolli ja kooskõla
direktiiviga (EL) 2024/1785. Eraldi peatükk võimaldab määrata käitamisreeglid, sealhulgas
heite piirväärtused, seire- ja sõnnikukäitlusnõuded, ning luua õigusselguse keskkonnaloa
kohaldamisel. Samuti võimaldab peatükk sätestada erandid vähese loomakoormuse,
32
karjamaapõhise või hooajalise välitingimustes pidamise korral, tagades paindliku ja ühtse
järelevalveraamistiku.
Paragrahviga 1541 määratakse kindlaks peatüki kohaldamisala. Lõikes 1 sätestatakse, et
peatükki kohaldatakse sigade või lindude intensiivkasvatusega tegelevatele käitistele, mille
tegevuseks on vajalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 kohane
keskkonnaluba ning mille tegevus vastab käitamisreeglitele.
Lõikes 2 sätestatakse loomühikutes väljendatud künnised, millest alates kuulub käitis
kõnealuse peatüki reguleerimisalasse. Künnised vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile (EL) 2024/1785. Loomühikute arvestus põhineb käitise maksimaalsel võimsusel,
st loomade arvul loomühikutes, mida käitises on lubatud pidada, arvestades õiguslikke ja
tehnilisi piiranguid, ning ei sõltu käitise tegelikust hetke koormusest ega ajutistest
kõikumistest. Erandid on ette nähtud mahepõllumajandusliku tootmise ning väikese
loomkoormuse ja hooajalise välitingimustes pidamise korral. Sättes ette nähtud erandit
kohaldatakse üksnes juhul, kui kõik selles sätestatud tingimused on täidetud. Loomühikute
arvestamisel lähtutakse üksnes sellisest maast, mida kasutatakse tegelikult loomade
karjatamiseks või sööda tootmiseks nende loomade tarbeks. Arvesse ei võeta maad, mille
kasutus ei ole sisuliselt seotud käitises peetavate loomade toitmisega, ega maad, mille
kasutamine põhineb üksnes formaalsetel kokkulepetel ilma tegeliku tootmis- ja
kasutusseoseta. Sööda tootmise ja kasutamise seos peab olema tõendatav. Lisaks eeldab
erandi kohaldamine, et loomi peetakse väljaspool hooneid olulise osa ajast või hooajaliselt.
Oluliseks osaks ajast loetakse perioodi, mis on objektiivselt tuvastatav ning moodustab
märkimisväärse osa aastasest pidamisajast (nt karjatamisperiood), kus loomade pidamine on
tegelikult seotud maa kasutamisega. Välipidamise nõue ei ole täidetud üksnes väikese
väliaediku kasutamisega hoone vahetus läheduses, vaid eeldab, et loomade pidamine on
sisuliselt seotud maa kasutamisega. Eeltoodud tingimuste eesmärk on eristada madala
keskkonnakoormusega, maapõhiseid loomapidamissüsteeme intensiivsetest
tootmissüsteemidest ning välistada erandi kohaldamine olukordades, kus nõuete täitmine on
üksnes formaalne.
Kui käitises kasvatatakse rohkem kui ühte kodulinnukategooriat ja nende hulgas munakanu,
arvutatakse käitise loomühikute arv munakanade korral munakanadele ettenähtud
koefitsiendi alusel ja korrutatakse selle tulemus omakorda kaaluteguriga 0,93.
Lõikes 3 sätestatakse loomühikute arvutamise alused sigade ja kodulindude kaupa, et tagada
ühtne ja võrreldav arvestuspraktika. Koefitsiendid on muutmata kujul üle võetud direktiivist
(EL) 2024/1785.
Lõike 4 eesmärk on vältida olukorda, kus sisuliselt ühe majandusüksusena toimiv sea- või
linnukasvatus jagatakse mitme lähestikku paikneva käitise või eri juriidiliste isikute vahel,
et jääda alla käitamisreeglite kohaldamise künnise. THD artikli 70b lõikes 1 sätestatud
liitmisreegli kohaselt võib pädev asutus käsitada lähestikku paiknevaid käitisi
künnisvõimsuse arvutamisel ühe üksusena, kui nende käitaja on sama või kui käitised on
selliste käitajate kontrolli all, kes on omavahel majanduslikus või õiguslikus suhtes.
Õigusselguse tagamiseks kasutatakse sättes konkurentsiseaduses väljakujunenud mõisteid
„samasse kontserni kuuluvad“ ja „valitseva mõju kaudu seotud“. Valitseva mõju all peetakse
silmas võimalust mõjutada otseselt või kaudselt teise käitaja tegevust, näiteks osaluse,
tehingu, põhikirja või muu õigusliku aluse kaudu. Valitsev mõju võib muu hulgas väljenduda
õiguses oluliselt mõjutada teise käitaja juhtorgani koosseisu, hääletamist või otsuseid või
33
kasutada või käsutada tema kogu vara või selle olulist osa. Mõistetega konkretiseeritakse
THD artikli 70b lõikes 1 nimetatud majanduslikku või õiguslikku seost, arvestades, et
direktiivi kohaselt peab selline seos väljenduma käitiste üle kontrolli teostamises.
Loa andjale antakse kaalutlusõigus käsitada käitisi künnisvõimsuse arvutamisel ühe
üksusena. Kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb lähtuda liitmisreegli eesmärgist vältida käitiste
kunstlikku jagamist ja seadusest tulenevate kohustuste vältimist. Pelgalt asjaolu, et käitajate
vahel esineb lepinguline, asjaõiguslik või muu õigussuhe, ei anna iseenesest alust käitiste
liitmiseks. Näiteks käitiste paiknemine naaberkinnistutel, tavapärane sööda tarnimise leping
või sama teenuseosutaja kasutamine ei ole üldjuhul piisav. Määrav on selline
organisatsiooniline või majanduslik seotus, mille tõttu kuuluvad käitajad samasse kontserni
või on valitseva mõju kaudu üksteisega seotud.
Euroopa Komisjon avaldab hiljemalt 5. augustiks 2028, pärast liikmesriikidega
konsulteerimist, juhised kriteeriumide kohta, mille alusel hinnatakse eri käitiste käsitamist
ühe üksusena. Kuni juhiste avaldamiseni tuleb sätet kohaldada artikli 70b eesmärki
arvestades. Pärast juhiste avaldamist tuleb loa andjal neid sätte tõlgendamisel ja
kaalutlusõiguse kasutamisel arvesse võtta.
Lõige 5 täpsustab, et lõikes 4 sätestatud võimaluse kohaldamata jätmine ei tohi viia
käesolevast seadusest tulenevate kohustuste vältimiseni ning toimib sätte eesmärgipärase
tõlgendamise suunisena. See tähendab, et olukorras, kus käitiste eraldi käsitamine
võimaldaks seadusest tulenevate nõuete kohaldamist vältida, tuleb loa andjal kaaluda nende
käsitamist ühe üksusena. Pärast Euroopa Komisjoni juhiste avaldamist hinnatakse vajaduse
korral uuesti, kas lõikes 4 kasutatud mõisted tagavad THD artikli 70b lõike 1 täieliku ja
ühetaolise rakendamise. Kuni juhiste avaldamiseni tõlgendatakse sätet liitmisreegli
eesmärgist lähtudes, et vältida käitiste kunstlikku jagamist ja seadusest tulenevate kohustuste
vältimist.
Paragrahv 1542 määrab käitamisreeglite sisu. Lõikes 1 selgitatakse käitamisreeglite
terminit, mida kasutatakse sea- ja linnukasvatuse tegevusalade puhul. See viitab neile
kehtestatavatele reeglitele, millega sätestatakse parima võimaliku tehnikaga saavutatavad
heite piirväärtused, keskkonnatoime tasemed, nendega seotud seirenõuded ning asjakohasel
juhul sõnniku maale laotamise tavad, saastuse vältimise ja leevendamise tavad, söötmise
korraldus, sööda ettevalmistus, loomade laudas pidamise korraldus, sõnnikukäitlus,
sealhulgas kogumine, ladustamine, töötlemine ja maale laotamine, ning surnud loomade
ladustamine. Näiteks sisaldavad käitamisreeglid nõudeid ammoniaagiheite vähendamiseks
loomapidamishoonetest ja sõnnikuhoidlatest, söötmisstrateegiaid lämmastiku ja fosfori
eritamise vähendamiseks, sõnniku laotamise tehnikaid ning seirekohustusi. Tegemist on uue
terminiga THS-is. Sea- ja linnukasvatusele loodud käitamisreeglid kehtestati Euroopa
komisjoni rakendusotsusega vastavalt THD artiklile 70i. Käitamisreeglid kehtestav
rakendusotsust võeti vastu 8. oktoobril 2026. THD artikli 70c kohaselt peavad käitised
järgima kõnealuseid käitamisreegleid.
Lõike 2 eesmärk on täpsustada Kliimaministeeriumi rolli teabe vahendajana. Uute või
ajakohastatud käitamisreeglite avalikustamine Kliimaministeeriumi kodulehel tagab, et
Keskkonnaametil ning käitajatel on ajakohane teave parima võimaliku tehnika arengust ning
uute või ajakohastatud käitamisreeglitest. See võimaldab pädeval asutusel arvestada tehnika
arenguga lubade andmisel, muutmisel ja järelevalves ning tagada käitajate tegevuse vastavus
kehtivatele nõuetele.
34
Paragrahvis 1543 täpsustatakse termineid, mida kasutatakse loomühikute määramisel.
Lõigetes 1 ja 2 seotakse sigade ja kodulindude määratlused Euroopa Liidu õigusaktidega, et
tagada nende ühtne tõlgendus. Sigade definitsioon pärineb nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ
(2) artiklist 2 ning kodulindude definitsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/429 (1) artikli 4 punktist 9.
Paragrahvis 1544 määratakse loomühik standardse mõõtühikuna, mille abil koondatakse
eri loomakategooriate andmed võrreldavaks, ning viidatakse § 1541 lõikes 3 sätestatud
koefitsientidele.
Paragrahvis 1545 sätestatakse käitaja keskkonnakaitselised kohustused. Lõikes 1
sätestatakse käitaja kohustus teha heitkoguste ja nendega seotud keskkonnatoime tasemete
seiret käitamisreeglite ja seirenõuete järgi. Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse
seirekohustus selgemalt käitamisreeglite järgi, mis asendab kompleksloapõhise seirekorra.
Lõikes 2 sätestatakse keeld ületada käitamisreeglites määratud heite ja keskkonnatoime
tasemeid. Võrreldes kehtiva THS-iga täpsustatakse, et piirväärtuste järgimine on seotud
käitamisreeglitega, mitte individuaalse kompleksloa tingimustega. See vähendab
Keskkonnaameti töökoormust, sest kõigile sea- ja linnukasvatuse käitistele kehtivad samad
maksimaalsed heitetasemed ning selle arvelt väheneb lubade menetluse aeg.
Lõikes 3 kohustatakse käitajat võtma viivitamata parandusmeetmeid, kui käitamisreeglites
sätestatud piirväärtusi või keskkonnatoime tasemeid ei järgita. See vastab THS-is sätestatud
kohustusele loa rikkumiste kõrvaldamiseks, kuid rõhutab, et parandusmeetmed tuleb võtta
ka käitamisreeglites sätestatud piirväärtuste või keskkonnatoime tasemete ületamisel.
Lõikes 4 sätestatakse, et sõnnikut tuleb käidelda kooskõlas parima võimaliku tehnikaga, mis
on nimetatud käitamisreeglites jt asjakohastes õigusaktides, ning vältides saastatust.
Paragrahv 1546 reguleerib seirenõudeid. Lõikes 1 sätestatakse käitaja kohustus teha
asjakohast seiret käitamisreeglite järgi. Võrreldes kehtiva korraga seotakse seirenõuded
käitamisreeglitega, mis asendab kompleksloapõhise seire ning loob ühtse lähenemise sigade
ja lindude intensiivkasvatuse käitistele.
Lõikes 2 täpsustatakse seireandmete saamise viise, nähes ette mõõtmismeetodite kasutamise
ning vajaduse korral arvutusmeetodid. Täpsed meetodid on kajastatud käitamisreeglites.
Lõikes 3 sätestatakse seireandmete ja teistele käitamisreeglitele vastavuse tõendamiseks
vajalike dokumentide säilitamise kohustus vähemalt viieks aastaks. Eesmärk on tagada, et
Keskkonnaametil oleks võimalik kontrollida käitise vastavust käitamisreeglites sätestatud
nõuetele. Oluline on, et säilitatavad seireandmed oleks töödeldud viisil, mis võimaldavad
järelevalvel hinnata käitise keskkonnamõju ja nõuetele vastavust.
Lõikes 4 sätestatakse kohustus esitada seireandmetel põhinev teave Keskkonnaameti
nõudmisel keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Võrreldes kehtiva seadusega säilib
aruandluskohustus, kuid see seotakse käitamisreeglites sätestatud piirväärtuste ja
keskkonnatoime tasemetega.
35
Lõike 5 eesmärk on tagada Keskkonnaameti tõhus järelevalvevõimalus käitamisreeglite
täitmise kontrollimiseks. Selleks on käitaja kohustatud Keskkonnaameti nõudmisel
viivitamata esitama lõikes 3 nimetatud andmed ja teabe. Üldsuse juurdepääs nimetatud
teabele toimub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 24 alusel, mis sätestab
keskkonnateabele juurdepääsu põhimõtted ja piirangud.
Paragrahv 1547 reguleerib meetmeid, mida rakendatakse juhul, kui peatükis 61 sätestatud
nõudeid ei täideta. Lõikes 1 sätestatakse Keskkonnaameti pädevus nõuda käitajalt lisaks
§ 1545 lõike 3 alusel rakendatavatele meetmetele lisaabinõusid, mis on vajalikud nõuete
täitmise viivitamatuks taastamiseks. Säte tagab, et peatükis 61 ja ühtlasi käitamisreeglites
sätestatud nõuetest kõrvalekaldumise korral on Keskkonnaametil piisavad õigused
reageerida paindlikult ja proportsionaalselt, lähtudes rikkumise iseloomust ja mõjust
keskkonnale, ning vältida või kiiresti kõrvaldada võimalik kahjulik mõju keskkonnale.
Lõige 2 sätestab Keskkonnaametile võimaluse viivitamata sekkuda, kui peatükis 6¹ ja ühtlasi
käitamisreeglites sätestatud nõuete rikkumine põhjustab või võib põhjustada olulist
keskkonnakahju või ohtu inimeste tervisele, ning tagada, et käitise tegevust jätkatakse alles
siis, kui nõuete täitmine on taastatud.
THS § 1581 - seadust täiendatakse §-ga 1581, milles sätestatakse käitamisreeglite alusel
tegutsevate käitiste korrapärane keskkonnaalane kontroll. Paragrahvi lisamise eesmärk on
eelkõige tagada regulatsiooni süsteemne terviklikkus ja õigusselgus. Kehtivas THS-is
reguleerib § 158 kompleksloa kohustusega käitiste korrapärast keskkonnaalast kontrolli.
Kuna peatüki 61 kohaldamisalasse jäävad käitised (sea- ja linnukasvatuse käitised, mille
suhtes kohaldatakse EL-i käitamisreegleid) ei tegutse tulevikus kompleksloa alusel, ei laiene
neile ka § 158. Samas on käitamisreeglite täitmine THS-i alusel kehtestatud siduv nõue ning
nende täitmise üle peab riik tagama tõhusa ja korrapärase järelevalve.
Lõige 1 sätestab, et Keskkonnaamet kontrollib järelevalves peatüki 61 kohaldamisalasse
jäävates käitistes käitamisreeglites ning muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete
täitmist. Käitamisreeglite järgimine ei ole üksnes formaalne kohustus, vaid allub riiklikule
keskkonnaalasele kontrollile nagu kompleksloa nõuete järgimine.
Lõikes 2 sätestatakse kontrollide sagedusvahemik. Korrapärane keskkonnaalane kontroll
tehakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Selline ajavahemik on kooskõlas THD
järelevalveloogikaga ning võimaldab rakendada riskipõhist kontrolli, vältides samas
põhjendamatult tihedat halduskoormust käitajale ja töökoormust järelevalveasutusele.
Lõige 3 sätestab järelkontrolli kohustuse olulise rikkumise tuvastamisel. Kui korrapärase
kontrolli käigus ilmneb käitamisreeglites või muudes õigusaktides sätestatud nõuete oluline
rikkumine, tuleb kuue kuu jooksul teha järelkontroll. Selle eesmärk on tagada rikkumiste
kiire kõrvaldamine ning vältida olukorda, kus nõuete täitmata jätmine kestab pikema aja
jooksul.
Muudatus ei loo uut menetlusliiki, vaid täpsustab senise riikliku järelevalve korralduse
kohaldumist uuele regulatsioonile. Sellega tagatakse, et ka kompleksloalt keskkonnaloale ja
käitamisreeglitele üle viidud käitised alluvad selgelt määratud ja õiguslikult kindlale
keskkonnaalasele kontrollile, mis on THS-i eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik.
36
THS § 1621 - seadust täiendatakse §-ga 1621, millega sätestatakse vastutus käitamisreeglites
seatud nõuete rikkumise eest. Käitamisreeglid on sigade ja kodulindude
intensiivkasvatusega tegelevate käitiste käitamisele kohalduvad nõuded, mille ühtsed
tingimused kehtestab Euroopa Komisjon THD artikli 70i alusel rakendusaktiga.
Käitamisreeglite sisu on täpsemalt selgitatud THS § 1542 selgituses. Senises kompleksloa
süsteemis määratakse käitise tegevusele kohalduvad nõuded PVT-järelduste alusel
käitisepõhiselt kompleksloas. Sigade ja kodulindude intensiivkasvatuse puhul asendatakse
see süsteem keskkonnaloa ja käitamisreeglite kombinatsiooniga. Käitamisreeglitest
tulenevaid üldisi käitamisnõudeid ei määrata keskkonnaloas, vaid käitaja peab täitma
komisjoni rakendusaktiga kehtestatud ühtsetest tingimustest tulenevaid nõudeid sõltumata
nende eraldi loatingimusena sätestamisest.
Kuna käitamisreeglitest tulenevate nõuete täitmine moodustab uues regulatsioonis olulise
osa sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevatele käitistele kohalduvatest
keskkonnanõuetest, sätestatakse nende nõuete rikkumise eest eraldi vastutus. Paragrahv
võimaldab seega rakendada väärteovastutust olukorras, kus käitaja rikub talle kohalduvat
käitamisreeglite nõuet ka juhul, kui seda nõuet ei ole eraldi keskkonnaloa tingimusena
korratud.
Lõikes 1 nähakse füüsilisele isikule käitamisreeglites seatud nõuete rikkumise eest ette
rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Lõikes 2 sätestatakse sama teo eest juriidilise isiku vastutus
rahatrahviga kuni 200 000 eurot. Need lõiked reguleerivad käitamisreeglite rikkumisi, kus
karistuse ülemmäär sea- ja linnukasvatusega tegelevate ettevõtete käitamisreeglite rikkumise
korral on madalam kui kompleksloa nõuete rikkumise korral. See tuleneb sektori eripärast,
selliste käitiste regulatiivsest raamistikust ja riskiprofiilist, mis erinevad klassikalistest
kompleksloa kohustusega tööstuskäitistest. Kuna alates 2030. aastast toimub sea- ja
linnukasvatuse käitiste üleminek kompleksloalt keskkonnaloale, on põhjendatud kohaldada
nende suhtes karistusmäärasid, mis on võrreldavad teiste keskkonnaloa omajate kohustuste
rikkumise eest ette nähtud karistusmääradega.
THS § 163 lõige 1 - § 163 lõiget 1 täpsustatakse, lisades avariist viivitamata teatamata
jätmise koosseisu keskkonna kõrval ka mõju inimeste tervisele. Muudatus viib vastutussätte
kooskõlla seaduse üldise eesmärgi ja THD muudatustega, mille kohaselt tuleb tööstusheite
regulatsioonis arvestada lisaks keskkonnakaitsele ka inimeste tervise kaitset.
THS § 1693 - seadust täiendatakse §-ga 1693.
Lõige 1 sätestab sea- ja linnukasvatusega tegelevate käitiste kehtivate komplekslubade
ümbervormistamise keskkonnaloaks ühe aasta jooksul alates § 1694 punktis 1 sätestatud
tähtajast. Ümbervormistamine toimub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3
alusel kehtestatud andmekoosseisu kohaselt. Ümbervormistamine viiakse läbi avatud
menetluseta, kuna tegemist on olemasolevate lubade vormilise kohandamisega uue
õigusraamistikuga ning see ei too kaasa loa sisuliste tingimuste muutmist. Avatud
menetluseta toimub protsess üksnes juhul kui tegemist on ümbervormistamisega ning loas
sisulisi muudatusi ei tehta.
Lõige 2 sätestab, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitatud ja jõustumise ajal
menetluses oleva sea- ja linnukasvatusega tegeleva käitaja kompleksloa taotluste
menetlemist jätkatakse pärast käesoleva paragrahvi jõustumist keskkonnaloa taotluse
menetlusena KeÜS-is ning AÕKS-is, jäätmeseaduses või veeseaduses sätestatu kohaselt.
37
Sätte eesmärk on tagada pooleliolevate menetluste jätkamine kehtiva õiguse kohaselt ilma
uue taotluse esitamise vajaduseta.
Lõige 3 sätestab riigilõivu tagastamise enam tasutud osas juhul, kui isikul puudub sea- või
linnukasvatuseks kompleksloa kohustus, loa taotluse menetlus on pooleli ning
Keskkonnaamet menetleb kompleksloa taotlust edasi keskkonnaloa taotlusena.
THS § 1694 - seadust täiendatakse §-ga 1694. Paragrahviga 1694 sätestatakse
üleminekusätted peatükis 6¹ kehtestatud nõuete kohaldamiseks sea- ja linnukasvatuse
käitistele. Paragrahvis nähakse ette nõuete järkjärguline rakendamine sõltuvalt käitise
suurusest, et tagada käitajatele piisav aeg uute kohustustega kohanemiseks. Punkti 1 kohaselt
rakendatakse nõudeid alates 8. oktoobrist 2030 käitistele, mille künnisvõimsus on 600
loomühikut või rohkem, s.o suurimatele käitistele, mille keskkonnamõju on kõige suurem.
Punkti 2 kohaselt laieneb kohaldamisala alates 8. oktoobrist 2031 käitistele, mille
künnisvõimsus on 400 loomühikut või rohkem. Punkti 3 kohaselt kohaldatakse alates 8.
oktoobrist 2032 peatükis 6¹ sätestatud nõudeid ülejäänud § 154¹ lõikes 2 nimetatud käitistele.
Selline etapiviisi rakendamine on kooskõlas direktiiviga 2024/1785 ning võimaldab
arvestada sea- ja linnukasvatuse eripära ning sektori majanduslikku suutlikkust.
THS § 1695 – seadust täiendatakse §-ga 1695.Paragrahviga 1695 seatakse üleminekusätted
kompleksloa alusel tegutsevate käitiste nõuete kohaldumisele. Üleminekusätted on
käitisepõhised. Üleminekureeglid seovad üksikute uute kohustuste kohaldamise konkreetse
käitise tunnustega, eelkõige käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järelduste
avaldamise kuupäeva, käitise tegevuse alustamise aja ning loa läbivaatamise või muutmise
aluse olemasoluga ning käivituvad vastavalt nendele asjaoludele. Seetõttu ei kohaldu
üleminekusätted automaatselt ega üheaegselt kõigi komplekslubade suhtes, vaid rakenduvad
iga käitise kohta eraldi, lähtudes sellest, millise käitisega on tegemist ja millise konkreetse
üleminekusätte ning sellega seotud kohustuse kohaldamise eeldused on täidetud.
Paragrahvi 1695 lõikega 1 võetakse üle THD artikli 3 lõike 1 esimene lõik. Üleminekusätte
kohaselt rakendatakse kavandatud seaduse § 41 lõike 2 punktides 61, 20 ja 21 ning §-s 441
sätestatud nõudeid nelja aasta jooksul pärast käitise peamise tegevusvaldkonna kohta käiva
PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist, eeldusel et nimetatud PVT-järeldusi käsitlev
otsus on avaldatud pärast 1. juulit 2026. Viidatud sätted käivad keskkonnatoime tasemete
ning keskkonnatoime piirväärtuste ja nende seire kohta ning on kõik uued loa tingimused.
Üleminekusätte eesmärk on tagada, et uued loatingimuste elemendid, nagu ressursikasutuse
seire ning keskkonnatoime tasemed ja piirväärtused koos vastavushindamise tingimustega,
rakenduksid sektori põhjal koos nendega seotud PVT-järelduste ajakohastamisega.
Nimetatud nõuded eeldavad, et PVT-järeldustes on olemas uue lähenemise rakendamiseks
vajalikud keskkonnatoime tasemed, võrdlusalused ja metoodilised lähtekohad, mis ütlevad,
milliseid ressursse ja millisel viisil seirata ning kuidas keskkonnatoime tasemeid ja
piirväärtusi määrata. Seetõttu ei seota nõuete kohaldamist üksnes direktiivi (EL) 2024/1785
ülevõtmise üldkuupäevaga, vaid PVT-järelduste avaldamisega, mis on tööstusheite
kompleksloa süsteemis keskne käivitav sündmus loa tingimuste ajakohastamiseks.
Üleminekusäte katab järgmised loatingimuste komponendid:
• § 41 lg 2 p 61 – loas sätestatavad seirenõuded asjakohaste ressursside (energia, vesi,
tooraine) tarbimisele ja korduskasutamisele;
38
• § 41 lg 2 p 20 – keskkonnatoime tasemed ning keskkonnatoime piirväärtused, mis
määratakse § 441 kohaselt;
• § 41 lg 2 p 21 – keskkonnatoime piirväärtustele vastavuse hindamise tingimused või
viide sellistele tingimustele;
• § 441 – keskkonnatoime tasemete ja nende piirväärtuste määramise reeglistik, mille
alusel kujundatakse loatingimused.
Nelja-aastane tähtaeg annab loa andjale ja käitajale mõistliku aja, et ajakohastada
kompleksloa tingimused kooskõlas uute PVT-järeldustega ning korraldada vajalik
andmekogumine ja seire ning vajaduse korral rakendada meetmeid, mis võimaldavad
saavutada loas määratavad keskkonnatoime piirväärtused. Kui käitise peamise
tegevusvaldkonna PVT-järeldusi käsitlev otsus avaldatakse näiteks 2028. aastal, tuleb § 41
lõike 2 punktides 61, 20 ja 21 ning §-s 441 sätestatud nõuetele vastavad loatingimused
kehtestada ja rakendada hiljemalt 2032. aastaks, st nelja aasta jooksul alates PVT-järeldusi
käsitleva otsuse avaldamisest.
Sätet rakendatakse kooskõlas kompleksloa nõuete läbivaatamise üldise loogikaga. Loa
tingimusi ajakohastatakse PVT-järelduste avaldamise järel ning üleminekusäte täpsustab, et
just nendele uutele nõuetele antakse üleminekuks selge, direktiivist tulenev nelja-aastane
ajaraam. Sellega välditakse ühtaegu kahte ebasoovitavat tulemust, milleks on ühelt poolt
nõuete enneaegset rakendamist olukorras, kus sektori PVT-järeldustes ei ole veel uuteks
loatingimusteks piisavalt selgeid keskkonnatoime tasemeid, ning teiselt poolt põhjendamatut
viivitust, kus uued ressursikasutuse ja keskkonnatoime nõuded jääksid loa süsteemis
kehtestamata määramata ajaks.
Paragrahvi 1695 lõige 2 sätestab, et sellistele käitistele, mille peamise tegevusvaldkonna
kohta käivad PVT-järeldused on avaldatud pärast 1. juulit 2026 ning mis saavad alles pärast
selliste PVT-järelduste avaldamist esmakordselt kompleksloa, kohaldatakse lõikes 1
osutatud sätteid alates PVT-järelduste avaldamise kuupäevast. Sätte eesmärk on eristada uusi
käitisi olemasolevatest käitistest. Kui käitis saab oma esimese kompleksloa alles pärast seda,
kui tema põhitegevusalaga seotud uued PVT-järeldused on avaldatud (pärast 1. juulit 2026),
siis ei ole põhjendatud anda talle nelja-aastast üleminekuaega, vaid lõikes 1 nimetatud uued
loatingimused peavad olema arvesse võetud kohe loa andmisel.
Näiteks kui peamise tegevusvaldkonna PVT-järeldusi käsitlev otsus avaldatakse 2028. aastal
ning käitis saab kompleksloa 2029. aastal, kohaldatakse lõikes 1 nimetatud nõudeid käitise
suhtes kohe esmase loa saamise järel. Sama loogika on ka kehtivas THS-is PVT-järeldusi
käsitlevate otsuste rakendamisega, kus olemasolevad käitised saavad uue PVT-järelduste
nõuete rakendamiseks nelja-aastase üleminekuaja, kuid esmakordselt loa saavate käitiste
puhul tuleb uue PVT-järelduse nõudeid arvestada kohe loa andmisel.
Paragrahvi 1695 lõige 3 sätestab üleminekukorra selliste kompleksloa alusel tegutsevate
käitiste jaoks, mille tegevusvaldkond kuulus THD I lisa kohaldamisalasse juba enne 4.
augustit 2024, millel on kompleksluba ning mis on tegevust alustanud enne 1. juulit 2026.
Nende käitiste puhul nähakse ette, et teatavaid uusi või oluliselt täpsustatud loatingimuste
nõudeid ei pea kohaldama kohe seaduse jõustumisel, vaid need rakenduvad järk-järgult
seoses loa ajakohastamisega ning hiljemalt kindlaks kuupäevaks.
Lõikes 3 nimetatud nõuded hõlmavad järgmist:
- kompleksloa tingimustes heite piirväärtuste määramise aluste täpsustamist (§ 41 lg 2 p 7);
39
- pinna- ja põhjavee ning pinnase kaitsemeetmete ja korrapärase seire nõuete täpsustamist,
sealhulgas olmevee veevõtukohtade valgalade arvestamist ja tegevuskohas esinevatele
asjakohastele ohtlikele ainetele tähelepanu juhtimist (§ 41 lg 2 p 9);
- PVT-järeldustega saavutatavast heitetasemest erandi tegemise lisatingimusi (§ 44 lg-d 74–
77);
- kaudse heite korral reoveepuhasti mõju arvestamise lisatingimusi (§ 44 lg 12–14);
- heite piirväärtustele vastavuse hindamise tingimusi (§ 471).
Üleminekukorra eesmärk on tagada, et uute kohustuste rakendamine toimuks kooskõlas loa
läbivaatamise loogikaga ning oleks käitajatele ja loa andjale ajaliselt teostatav. Nimetatud
tingimusi on selgitatud seletuskirjas konkreetse sätte kohta käiva muudatusettepaneku
juures.
Ajaliselt on lõige 3 üles ehitatud kolmele n-ö käivitavale sündmusele, millest kohaldub see,
mis saabub varem. Esiteks rakenduvad nimetatud nõuded alates kompleksloa muutmisest,
kui kompleksluba muudetakse kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemusel THS-i § 49
lõike 1 punktis 4, 5, 6, 8 või 9 nimetatud juhul. See tagab, et juhul kui loa tingimusi peab
sisuliselt ajakohastama, viiakse samas menetluses loa tingimustesse ka uued või täpsustatud
tingimused. Teiseks, kui luba enne ei muudeta, tuleb nimetatud nõuded kohaldada hiljemalt
nelja aasta jooksul pärast käitise peamist tegevusvaldkonda käsitleva PVT-järeldusi käsitleva
otsuse avaldamist, tingimusel et see otsus on avaldatud pärast 1. juulit 2026. Kolmandaks
sätestatakse lõpptähtajana, et nimetatud nõuded peavad rakenduma hiljemalt 1. septembrist
2036, et vältida olukorda, kus nõuete kohaldamine võiks venida määramata ajaks.
Seega on lõike 3 eesmärk tagada ühtaegu olemasolevate käitiste järjepidev üleminek, nõuete
sidumine loa läbivaatamise ja PVT-järelduste ajakohastamise tsükliga ning ühtne
lõpptähtaeg, millest alates peavad nimetatud nõuded olema kõikide asjaomaste käitiste puhul
rakendunud.
Paragrahvi 1695 lõige 4 sätestab üleminekukorra sellistele käitistele, mille tegevusvaldkond
kuulus direktiivi 2010/75/EL I lisasse juba enne 4. augustit 2024 ning mille käitaja on
esitanud nõuetekohase kompleksloa taotluse enne 1. juulit 2026, tingimusel et käitis alustab
tegevust enne 1. juulit 2027. Tegemist on selliste käitistega, mille loamenetlus algas enne
uue õigusraamistiku kohaldamise kuupäeva, kuid mille tegevus algab üleminekuperioodil.
Lõikes 4 nähakse ette, et § 41 lõike 2 punktides 7 ja 9 ning § 44 lõigetes 6, 7, 74–77 ja 12–
14 ning §-s 471 sätestatud uued või oluliselt täpsustatud loatingimused ei rakendu sellistele
käitistele automaatselt seaduse jõustumisel, vaid kohaldatakse samadel alustel ja sama
ajaraami järgi, nagu lõikes 3 kirjeldatud olemasolevate käitiste puhul. Sellega tagatakse, et
lõikes 4 mainitud käitised ei satuks põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda võrreldes
käitistega, mis juba tegutsevad ja mis said kompleksloa enne 1. juulit 2026.
Sarnaselt lõikele 3 on lõike 4 loogika üles ehitatud kolmele alternatiivsele käivitavale
sündmusele, millest kohaldub varaseim. Esiteks rakenduvad nimetatud nõuded alates
kompleksloa muutmisest, kui kompleksluba muudetakse kompleksloa nõuete läbivaatamise
tulemusel § 49 lõike 1 punktis 4, 5, 6, 8 või 9 nimetatud juhul. Teiseks, kui luba enne ei
muudeta, kohaldatakse nõudeid hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käitise peamist
tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist, tingimusel et otsus
on avaldatud pärast 1. juulit 2026. Kolmandaks on sätestatud lõpptähtajana 1. september
2036, et välistada nõuete kohaldamise põhjendamatu edasilükkumine ja tagada, et üleminek
ei veniks määramata ajaks.
40
Lõikes 4 nimetatud nõuete sisu ja eesmärki on selgitatud seletuskirjas vastavate muudatuste
juures. Üleminekusäte määrab üksnes nende kohaldumise ajastuse ja seose loa läbivaatamise
ning PVT-järelduste ajakohastamise tsükliga.
Paragrahvi 1695 lõige 5 sätestab erandi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud üleminekuaja kohta seoses
§-ga 471. § 471 sätestab tingimused heite piirväärtuste vastavuse hindamisel
mõõtemääramatusega arvestamise kohta. Kui loa omaja soovib, et need tingimused
rakenduksid enne lõigetes 3 või 4 sätestatud tähtaega, esitab ta selleks loa andjale taotluse,
kes muudab sellest tulenevalt vajaduse korral luba, et heite piirväärtuste vastavuse
hindamisel arvestada mõõtemääramatuse nõuetega.
Paragrahvi 1695 lõige 6 käsitleb eraldi § 44 lõigetes 3 ja 31 sätestatud nõuete üleminekukorda
selliste käitiste puhul, mille tegevusvaldkond kuulus direktiivi 2010/75/EL I lisasse juba
enne 4. augustit 2024. Need sätted on seotud eelkõige loatingimuste täpsustamisega ning loa
ajakohastamisega, kui on vaja arvestada keskkonnakvaliteedi nõudeid ja nende täitmiseks
vajalikke meetmeid. THS-i § 44 lõiked 3 ja 31 käivad heite piirväärtuste määramise kohta,
mille tingimusi on võrreldes kehtiva seadusega täpsustatud.
Erinevalt lõigetest 3 ja 4 on lõikes 6 loa muutmise käivitavate sündmuste loetelu natukene
kitsam. Nõudeid kohaldatakse kompleksloa muutmisest arvates, kui kompleksluba
muudetakse selle nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lõike 1 punktis 4, 5, 6 või 9 nimetatud
juhul. Selline lähenemine on valitud, et siduda § 44 lõigetes 3 ja 31 sätestatud nõuete
rakendamine eeskätt nende juhtudega, kus loa ajakohastamist nõuab üks järgmisest:
• käitise põhjustatud saastamise suurenemine, et on vaja vähendada heite piirväärtusi
või määrata täiendavad heite piirväärtused,
• käitise tegevuse ohutuse tagamiseks tuleb kasutada muid meetmeid kui
kompleksloas määratud;
• keskkonna kvaliteedinormatiive muudetakse või kehtestatakse uus keskkonna
kvaliteedinormatiiv;
• loa kehtivuse tähtaega on vaja pikendada.
Kui nimetatud alustel kompleksluba varem ei muudeta, kohaldatakse § 44 lõikeid 3 ja 31
hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava
PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist, tingimusel et otsus on avaldatud pärast 1. juulit
2026, või hiljemalt 1. septembrist 2036, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Nagu
lõigetes 3 ja 4, tagab ka siin lõpptähtaeg, et nõuete kohaldamine ei sõltu üksnes loa
läbivaatamiste sagedusest ega jääks kestma määramata ajaks.
Paragrahvi 1695 lõige 7 reguleerib selliste käitiste üleminekut, mis on seotud enne 4. augustit
2024 direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvate tegevusaladega. See puudutab
käitiseid mis tegelevad THS-i alusel kompleksloa alltegevusvaldkondade ja
künnisvõimsuste kohta kehtestatud ministri määruses nimetatud külmvaltsimise
alltegevusvaldkonnas ning tekstiili või kiu viimistlemisega ning mis alustasid tegevust enne
1. juulit 2026.
Nendele käitistele nähakse ette, et kehtestatavat seadust kohaldatakse nelja aasta
möödumisel 1. juulist 2026, kuid erandina ei kohaldata samast kuupäevast automaatselt § 41
lõike 2 punktides 61, 20 ja 21 ning §-s 441 sätestatud nõudeid. Tegemist on uute
ressursikasutuse ja keskkonnatoimega seotud loatingimustega, mille rakendamine eeldab
41
sektoripõhiseid PVT-järeldusi ja nendes sisalduvaid keskkonnatoime tasemeid ning
metoodilisi lähtekohti. Kuna lõike 7 käitised ei ole otseselt uue THD kohaldamisala
laienemise sihtrühm, tagab erand proportsionaalsuse ning väldib uute kohustuste enneaegset
kohaldamist.
Paragrahvi 1695 lõige 8 käsitleb uusi tegevusvaldkondi, mis on loetletud § 19 lõike 3 alusel
kehtestatud ministri määruses, mis lisandusid uue THD kohaldamisalasse selle jõustumisel
4. augustil 2024. Nende käitiste puhul nähakse ette, et kehtestavat seadust kohaldatakse nelja
aasta möödumisel käitise peamise tegevusvaldkonnaga seotud PVT-järeldusi käsitlevate
otsuste avaldamisest või hiljemalt 1. septembrist 2034, olenevalt sellest, kumb kuupäev on
varasem.
Sarnaselt lõikega 7 välistatakse ka lõikes 8 nimetatud käitiste puhul § 41 lõike 2 punktides
61, 20 ja 21 ning §-s 441 sätestatud nõuete kohaldamine. Eesmärk on hoida direktiivi
kohaldamisalasse enne uue THD avaldamist mittekuuluvate käitiste üleminek
proportsionaalne ja realistlik, arvestades nende sektorite eripära ning PVT-järelduste
ajakohastamise rütmi. Lõpptähtpäev 1. september 2034 tagab ühtlasi, et üleminek ei veniks
määramata ajaks ning loa andmine ja järelevalve oleksid ajaliselt ette nähtavad.
Paragrahvi 1695 lõige 9 täpsustab, et kuni paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 6 nimetatud asjakohase
kohaldamiskuupäevani kohaldatakse kõnealustes lõigetes nimetatud käitiste suhtes
kõnealustes lõigetes loetletud THS sätteid, mis kehtisid enne käesoleva paragrahvi
jõustumist. Säte välistab olukorra, kus üleminekuperioodil tuleks samale käitisele kohaldada
nii uut kui varasemat regulatsiooni samaaegselt ilma selge kohaldamisloogikata. Ühtlasi
tagab säte käitajale ja loa andjale õiguskindluse loa kehtivate tingimuste täitmisest ja
järelevalvest üleminekuperioodil.
Paragrahvi 1695 lõige 10 sätestab, et käitiste puhul, millele antakse esimest korda
kompleksluba pärast käitise peamise tegevusvaldkonna PVT-järeldusi käsitlevate otsuste
avaldamist tingimusel, et see otsus on avaldatud pärast 1. juulit 2026, kohaldatakse
komplekslubade andmise suhtes kehtestatava seaduse nõudeid alates PVT-järelduste
avaldamise kuupäevast.
Sätte eesmärk on tagada, et uued käitised projekteeritakse ja loastatakse kohe kooskõlas
ajakohaste PVT-järelduste ning uue THS-i raamistikuga ning neile ei kohaldata nelja-aastast
üleminekuaega. See lähenemine on kooskõlas nii THD süsteemse loogika kui ka varasema
THS-i praktikaga, mille kohaselt esmakordsel loa andmisel tuleb lähtuda kehtivatest
PVT-järeldustest kohe ilma üleminekuajata.
Eelnõu punktiga 64 täiendatakse seaduse normitehnilist osa, lisades viite Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2024/1785.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust.
RLS § 124 lõige 2 – RLSi § 124 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Alates 2030. aasta 8.
oktoobrist kaob sea- ja linnukasvatustelt kompleksloa kohustus, mille tõttu tunnistatakse
lõige samast kuupäevast kehtetuks.
Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumisaja.
42
Seaduse § 1 punktid 5, 14, 58, 59, 60, 62 ning § 2 punkt 1 on kavandatud jõustuma 2030.
aasta 8. oktoobril. Hilisem jõustumisaeg on seotud direktiivi (EL) 2024/1785 alusel
sätestatud uue sigade ja lindude intensiivkasvatusele pühendatud peatüki jõustumise
tähtpäevaga.
Ülejäänud seadusesätted jõustuvad üldises korras.
Seaduseelnõu menetlemise ajal on Euroopa Liidu tasandil menetluses Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, (EL)
2015/2193 ja (EL) 2024/1785 seoses teatavate nõuete lihtsustamisega ja halduskoormuse
vähendamisega ehk nn keskkonnaomnibuss, millega kavandatakse muuhulgas muuta
tööstusheite direktiivi, eesmärgiga lihtsustada teatavaid nõudeid ja vähendada
halduskoormust. Keskkonnaomnibuss keskendub ettevõtjate ja pädevate asutuste
halduskoormuse vähendamisele, loamenetluste ja aruandluse lihtsustamisele ning
regulatsiooni paindlikumale rakendamisele, säilitades samal ajal keskkonna ja inimeste
tervise kaitse kõrge taseme. Keskkonnaomnibussi jõustumisel tekib vajadus muuta THS-i
ning üle vaadata ka käesolevas eelnõus kavandatud kompleksloa nõuded.
Keskkonnaomnibuss on plaanitud jõustuma 2027. esimeses kvartalis. Keskkonnaomnibussis
kavandatavad muudatused on piiritletavad konkreetsete sätetega. Käesolevast seaduste
muutmise eelnõus jäetakse välja keskkonnaomnibussiga muudetavad sätted, mis käivad
keskkonnajuhtimissüsteemi ning üleminekukava kohta.
4. Eelnõu terminoloogia
Seoses direktiivi 2024/1785 ülevõtmisega sõnastatakse seaduses järgmised uued terminid:
1) Keskkonnatoime – tarbimistasemetega, materjalide, vee ja energiaressursside
ressursitõhususega, materjalide ja vee korduskasutamisega ning jäätmetekkega seotud
toime.
2) Keskkonnatoime piirväärtus – loas määratud toimeväärtus, väljendatuna
kindlaksmääratud tingimuste jaoks kindlates parameetrites, mida ei tohi ületada.
3) Parima võimaliku tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase – keskkonnatoime tase,
mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud parima
võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel.
4) Võrdlusalused – parima võimaliku tehnikaga saavutatavate keskkonnatoime tasemete
soovituslik vahemik, mida tuleb kasutada keskkonnajuhtimissüsteemis võrdluseks.
5) Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav heitetase – heitetase, mis on saavutatav
tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud kujunemisjärgus tehnika või
kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatava ajaperioodi
keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes.
6) Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase – rida keskkonnatoime
tasemeid, mis on saadud tavapärastel käitamistingimustel kujunemisjärgus tehnika või
kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni abil, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes.
7) Tööstuse põhjalik ümberkujundamine – tööstusettevõtjate poolt kujunemisjärgus
tehnika või parima võimaliku tehnika rakendamine, mis hõlmab kogu käitise või selle osa
konstruktsiooni või tehnoloogia olulist muutmist või olemasoleva käitise asendamist uue
käitisega, mis võimaldab väga oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas
kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja optimeerib kaasnevat keskkonnakasu vähemalt sellises
ulatuses, mida on võimalik saavutada kohaldatavates PVT-järeldustes kindlaksmääratud
tehnikaga, võttes arvesse keskkonnalist ristmõju.
43
8) Käitamisreeglid – Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad reeglid, mille
alusel sätestatakse heite piirväärtused, keskkonnatoime piirväärtused, nendega seotud
seirenõuded ning asjakohasel juhul sõnniku maale laotamise tavad, saastuse vältimise ja
leevendamise tavad, söötmise korraldus, sööda ettevalmistus, loomade pidamisviis,
sõnnikukäitlus (sealhulgas kogumine, ladustamine, töötlemine ja maale laotamine), ning
surnud loomade ladustamine.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785, millega muudeti direktiivi 2010/75/EL
tööstusheite kohta ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ jäätmete ladestamise kohta.
Direktiivi ülevõtmist käsitlev tabel on toodud seletuskirja lisas 2. THD karistusi käsitlevate
sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate
rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku
keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, mida ajakohastatakse hetkel Riigikogus
menetluses oleva karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse
seadustiku muutmise seadusega (934 SE).
6. Seaduse mõjud
THS-i ajakohastamisel ja täpsustamisel kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1785 nõuetega on
keskendutud peamiselt kehtiva korra selgemaks ja süsteemsemaks muutmisele, parima
võimaliku tehnika rakendamise edendamisele ning kompleksloa kui keskkonnakorraldusliku
instrumendi toimimise tõhustamisele. Mõjude kujunemisel on määrav see, et muudatused ei
muuda tööstusheite regulatsiooni põhiloogikat, vaid täpsustavad selle rakendamise viise ja
menetluslikke lahendusi, et tagada parem õigusselgus, proportsionaalsus ning ressursside
tõhusam kasutamine.
Kavandatud muudatused mõjutavad eelkõige 149 käitise ning Keskkonnaameti tegevust.
Tööstuskäitiste puhul täpsustatakse olemasolevate komplekslubade tingimusi. Mõjude
analüüsil eristatakse tööstuskäitisi sea- ja linnukasvatusega tegelevatest käitistest.
Tööstuskäitised (92 käitist) on kompleksluba omavad käitised, kes tegelevad peamiselt
energia või energiakandjate tootmisega, jäätmekäitlusega, metallide ja mineraalsete
materjalide töötlemisega, erinevate pindade töötlusega, keemia-, toiduaine-, tselluloosi- või
paberitööstusega. Nimekiri ei ole ammendav, vaid käsitleb kõiki THS-i II peatüki
reguleerimisalasse kuuluvaid käitisi. Lisanduvad uued loa tingimused rakenduvad järk-
järgult kompleksloa muutmise kaudu ning mitme tegevusala puhul alles pikema
üleminekuaja jooksul (nt keskkonnatoime tasemete kehtestamine suurte põletusseadmete
puhul eelduslikult alates 2036. aastast). Sea- ja linnukasvatuse käitiseid on hetkel kokku 57,
ülejäänud kompleksload moodustavad veiste intensiivkasvatusega tegelevad käitised. Sea-
ja linnukasvatusele luuakse eraldi regulatsioon, mille kohaselt asendatakse 2030. aastal
senine kompleksluba keskkonnaloaga ning käitistele hakkavad kohalduma Euroopa Liidu
ühtsed käitamisreeglid. Keskkonnaametile tähendab muudatus komplekslubade arvu
vähenemise tõttu eelkõige loa menetlemise ja haldamise lihtsustumist ning käitisepõhise
PVT-järelduste hindamise vajaduse vähenemist. Samal ajal võib 2032. aastaks
käitamisreeglite kohaldamisalasse lisanduda uusi sea- ja linnukasvatuskäitisi, kelle suhtes
tuleb uusi käitamisreegleid rakendada.
44
Mõju avaldub eelkõige keskkonnakaitse taseme paranemises, loamenetluste ühtlustamises
ning koormuse ümberjaotumises nii käitajate kui ka loa andja tasandil. Samal ajal
arvestatakse seaduse rakendamisel vajadusega tagada ettevõtjatele piisav üleminekuaeg ning
võimalus kohaneda täpsustatud nõuetega, vältides järske ja ebaproportsionaalseid mõjusid.
Seadus on kujundatud selliselt, et uute nõuete lisandumist tasakaalustab reeglite selginemine
ja menetluspraktika tõhustumine, mis tervikuna loob eeldused tööstusheite valdkonna
jätkusuutlikuks ja ettenähtavaks arenguks. Seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi riske
ning sellega ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale
lisatud HÕNTE § 46 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi. Muudatustel ei ole
sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigikaitsele ja välissuhetele. Mõju
avaldub keskkonnale, majandusele, ametnike töökoormusele ja ülesannete hulgale ning
avalike teenuste kättesaadavusele.
Keskkonnaameti järelevalve ja loamenetluse töökoormust väljendatakse täistööaja
ekvivalendina (edaspidi FTE), mis kajastab konkreetsele tegevusele kuluvat tööaega
võrrelduna ühe täistööajaga ametniku aastase tööajaga ega ole üks-ühele võrdsustatav
ametikohtade arvuga.
6.1. Mõju avaldav muudatus
Sigade ja lindude intensiivkasvatuse reguleerimine alates 8. oktoobrist 2030
keskkonnaloa alusel ning sellistele käitistele EL-i ühtsete käitamisreeglite täitmise
kohustuse seadmine.
Sihtrühm
1. Sigade ja lindude intensiivkasvatusega tegelevad käitised, mis kuuluvad THS-i lisatava
61. peatüki kohaldamisalasse (kompleksloaga sea- ja linnukasvatuse käitisi on praegu kokku
57, mis on 32 eri ettevõtte omandis).
2. Keskkonnaameti ametnikud (2 FTE loamenetluse ja 1 FTE järelevalve töövood,
sealhulgas veekeskkonna ja välisõhu valdkond).
3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (4 käitist, mis on C-kategooria ohtlikud
ettevõtted).
Kaasnev mõju
Muudatus kujundab ümber sea- ja linnukasvatuse intensiivkasvatuse loakohustuse ja loa
nõuete rakendamise mudeli. Muudatuse eesmärk on minna kompleksloalt järk-järgult üle
keskkonnaloale, säilitades samal ajal ühtlustatud ja kõrge keskkonnakaitse taseme Euroopa
Liidu ühtsete käitamisreeglite kaudu. Käitiste nõuded ei kujune edaspidi individuaalselt
kompleksloa ega PVT-järelduste kaudu, vaid lähtuvad Euroopa Komisjoni rakendusaktiga
kehtestatud käitamisreeglitest.
Muudatus mõjutab kõiki sea- või linnukasvatusega tegelevaid käitisi, millel on praegu
kompleksluba (kokku 57 käitist) ning käitisi, millel puudub hetkel kompleksluba, kuid kes
peavad hakkama vastama käitamisreeglitele. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016.a
määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest
alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1“ § 3 lõige 5 sätestab keskkonnaloa
künnised sea-, veise- ja linnukasvatusele. Kuna THD nõuab sea- ja linnukasvatusega
tegelevatelt ning käitamisreeglite künnist ületavatelt käitistelt vähemalt luba või
registreeringut, siis viiakse nimetatud määruses keskkonnaloa künnised kooskõlla
käitamisreeglite kohaldumise künnistega, mis kehtestatakse THS-i §-s 1541 lõikega 2.
Käitamisreeglite kohaldamise künnised on loomühikute põhised ning kehtivad õhusaasteloa
45
künnised on esitatud loomkohtadena. Nende omavaheliseks võrdluseks on käitamisreeglite
kohaldamise künnised viidud üle loomade arvule. Võrdlus praegu kehtivate õhusaasteloa
künniste ning 2032. kehtima hakkavate käitamisreeglite kohaldamise künnistega on välja
toodud järgmises tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. Kehtivate õhusaasteloa künniste võrdlus 2032. kohalduvate käitamisreeglite
kohaldamise künnistega.
Toodangu- või vanuserühm Õhusaasteloa künnis
(loomakoht)
Käitamisreeglite künnis
(loomade arv)
Nuumsiga 1 000 1 166
Emis 625 700
Põrsad 2 500 12 962
Broiler 30 000 40 000
Munakana 30 000 21 428
Kalkun 30 000 9 333
Part 30 000 28 000
Hani 30 000 14 000
Jaanalind - 800
Muud kodulinnud 30 000 280 000
Võrdlus näitab, et nuumsigade, emiste, põrsaste ja broilerite puhul on käitamisreeglite
kohaldamise künnised kehtivatest keskkonnaloa künnistest kõrgemad. Munakanade,
kalkunite, partide ja hanede puhul on uued künnised seevastu madalamad, mistõttu võib
käitamisreeglite kohaldamisala nende tegevusalade puhul laieneda. Jaanalindude
kasvatamisele kehtivas õiguses eraldi künnist sätestatud ei ole, kuid THD ülevõtmisega
lisandub ka sellele tegevusele käitamisreeglite kohaldamise künnis. Keskkonnaotsuste
infosüsteemi KOTKAS andmete põhjal võib hinnata, et 2032. aastaks laienevad
käitamisreeglid täiendavalt ligikaudu 14 seakasvatuskäitisele ja ühele
linnukasvatuskäitisele. Kuna osa linnukasvatuse käitamisreeglite kohaldamise künnistest on
kehtivatest keskkonnaloa künnistest madalamad, ei ole keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS andmete põhjal võimalik usaldusväärselt hinnata, kas ja kui palju lisandub
käitamisreeglite kohaldamisalasse uusi linnukasvatuskäitisi.
Muudatused ei rakendu kohe, mis tagab sektorile piisava kohanemisaja. Peatüki 61
jõustumine on seotud Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kehtestatud käitamisreeglite
avaldamisega. Rakendusakt kehtestati 8. oktoobril 2026 ning nõuded hakkavad kohalduma
neli aastat pärast käitamisreeglite avaldamist, alates 2030. aastast, täpsemalt rakendusakti
avaldamise kuupäevast.
Lisaks on ette nähtud nõuete järkjärguline kohaldumine käitise tegevusmahu järgi, et
vähendada üleminekuga seotud riske ja koormust ning võimaldada nii käitajatele kui ka loa
andjale sujuvat rakendamist. Nõuded hakkavad esmajärjekorras kohalduma käitistele, mille
tegevusmaht on vähemalt 600 loomühikut, üks aasta hiljem käitistele, mille tegevusmaht on
vähemalt 400 loomühikut ning seejärel ka käitistele, mis vastavad THS-i § 1541 lõike 2
kohastele künnisvõimsustele (sigade kasvatamisel 350 LÜ, ainult munakanade kasvatamisel
300 LÜ, muude kodulinnukategooriate kasvatamisel 280 LÜ ning sigade ja kodulindude
kasvatamisel mis tahes kombinatsioonis alates 380 LÜ).
Peamine oodatav mõju on hetkel kompleksluba omavate sea- ja linnukasvatusega tegelevate
käitajate halduskoormuse vähenemine, samuti väheneb loa andja töökoormus selliste
46
käitajate suhtes, kuna keskkonnaloa menetlus ja haldamine on võrreldes kompleksloaga
lihtsam ja nõuab vähem ressursse. Kompleksloa asendumine keskkonnaloaga vähendab
eeskätt menetluste ulatust ja detailsusastet, mis omakorda võimaldab Keskkonnaametil
suunata ressursse riskipõhiselt ja keskenduda järelevalves tegevustele, millel on suurim
mõju välisõhule ja veekeskkonnale. Samas tuleb arvestada, et uute käitiste lisandumine
süsteemi võib osaliselt suurendada keskkonnaloa menetluste arvu. Mõju suurus sõltub
sellest, kui palju uusi käitisi ületab tulevikus § 1541 lõike 2 kohased künnised ning milliseks
kujuneb sektori tootmisstruktuur. Kuna THS-i § 1541 lõike 2 kohased künnisvõimsused
hakkavad kohalduma alles 2032. aastal, võib selleks ajaks sea- ja linnukasvatussektori
käitiste arv, tootmismahud ja pidamisviisid olla praegusega võrreldes oluliselt muutunud,
mistõttu ei ole lisanduvate käitiste arvu võimalik praeguste andmete põhjal täpsemalt
prognoosida.
Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Muudatuse majanduslik mõju avaldub eelkõige käitajate halduskoormuse muutuses ning
võimalikest kohanemiskuludest, mis sõltuvad käitamisreeglite sisust ja käitise
tegevusmahust. Arvestades, et 61. peatükki hakatakse kohaldama neli aastat pärast Euroopa
Komisjoni rakendusaktiga kehtestatud käitamisreeglite avaldamist, jääb käitajatele
ettevalmistusteks piisavalt aega. Lisaks vähendab järkjärguline kohaldumine riski, et
ulatuslikke muudatusi peaks samaaegselt tegema sektori kõigis käitistes.
Suurim mõju on olemasolevatele (praegu kompleksloaga) sea- ja linnukasvatuskäitistele,
kuna keskkonnaloa menetlus on üldjuhul lihtsam ja vähem ressursimahukas kui kompleksloa
menetlus. Keskkonnaloa alusel tegevus hakkab tuginema Euroopa Liidu ühtsetele
käitamisreeglitele. See aitab vähendada erinevaid lähenemisi loamenetluse käigus kui ka
vajadust teha sagedasi ja mahukaid loa muudatusi. Loa muutmise algatab Keskkonnaamet
ning käitaja peab vajaduse korral esitama lisaandmeid.
Samas tuleb arvestada, et madalamate künniste jõustumisel (600 loomühikut, seejärel 400
loomühikut ning edasi § 154¹ lõike 2 künnised) võib süsteemi lisanduda uusi käitisi, millel
tekib keskkonnaloa taotlemise ja käitamisreeglite täitmise kohustus. Praeguste
keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmete põhjal võib hinnata, et seakasvatuses
lisandub selliseid käitisi ligikaudu 14 ning linnukasvatuses 1. Uus kord mõjutab seega
seakasvatusega tegelevaid käitisi kõige enam, sest seni ei ole nad pidanud täitma
konkreetseid heite piirväärtusi ega seirenõudeid. See võib tuua kaasa vajaduse kohandada
tegevust ja vajaduse korral investeerida käitamisreeglite täitmiseks vajalikesse meetmetesse,
näiteks sõnnikukäitluse parandamisse ja saasteainete heite vähendamisse. Kulude
leevendamiseks tuleb rakendada proportsionaalseid seirenõudeid ning lihtsustada andmete
esitamist. Kulude ja halduskoormuse vähendamisele aitab kaasa ka ühtsete juhiste
koostamine käitamisreeglitele vastavuse hindamiseks, sealhulgas sobivate
tõendamismeetodite, seireandmete ja arvutusmeetodite kohta. See suurendaks õigusselgust,
ühtlustaks loa- ja järelevalvepraktikat ning vähendaks ettevõtjate vajadust täiendavate
analüüside ja ekspertiiside järele.
Eelnõuga viiakse sea- ja linnukasvatusega tegelevatele käitistele kohaldatavad
karistusmäärad kooskõlla keskkonnaõiguse üldise süsteemiga. Alates 1. septembrist 2030
vormistatakse senised sea- ja linnukasvatuse keskkonnakompleksload ümber
keskkonnalubadeks ning käitised tegutsevad edaspidi keskkonnaloa alusel. Sellest tulenevalt
vähendatakse karistuse ülemmäära füüsilise isiku puhul 300 trahviühikult 200 trahviühikule
ning juriidilise isiku puhul 400 000 eurolt 200 000 eurole.
47
Muudatus toetab keskkonnaõiguse sisemist kooskõla ja karistusmäärade proportsionaalsust.
Karistusmäärad viiakse kooskõlla veeseaduse §-s 262 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s
229 sätestatud sanktsioonidega. Kuna käitamisreeglite rikkumised võivad sisuliselt seisneda
samalaadsetes tegudes, nagu heite piirväärtuste ületamine või sõnniku käitlemise nõuete
rikkumine, on põhjendatud kohaldada ka nende rikkumiste korral füüsilise isiku suhtes kuni
200 trahviühiku ja juriidilise isiku suhtes kuni 200 000 euro suurust rahatrahvi.
Muudatuse vajalikkust toetab ka regulatsiooni kohaldamisala laienemine. Alates 2032.
aastast hakkavad käitamisreeglid lisaks praegustele kompleksloakohustuslikele käitistele
kohalduma ka väiksematele sea- ja linnukasvatuskäitistele, mistõttu suureneb nende
ettevõtjate ring, kelle suhtes karistussätted võivad kohalduda. Karistusmäärade ühtlustamine
tagab, et sanktsioonisüsteem jääb ka pärast kohaldamisala laienemist proportsionaalseks.
Karistusmäärade mõju sihtrühmale on hinnanguliselt väike. Senine praktika näitab, et
tööstusheite seaduse rikkumiste eest kohaldatud karistused on jäänud märkimisväärselt alla
kehtivate karistusmäärade ülempiiride. Aastatel 2023–2025 määrati juriidilistele isikutele
rahalisi karistusi vahemikus 650 kuni 20 000 eurot ning füüsiliste isikute suhtes karistusi ei
kohaldatud. Seetõttu ei ole alust eeldada, et karistusmäärade ülempiiride vähendamine
mõjutaks oluliselt keskkonnanõuete täitmise tagamist või järelevalve tulemuslikkust.
Riigivalitsemine: mõju valitsusasutuste korraldusele, mõju riigieelarvele
Kompleksloalt keskkonnaloale üleminek tähendab, et Keskkonnaametile muutub nii
menetluste sisu kui ka nende maht. Üksikute lubade menetlemisel võib väheneda detailsete,
käitisespetsiifiliste loatingimuste määramine, kuid suureneda võib keskkonnalubade
menetluste arv juhul, kui uute künniste tõttu lisandub süsteemi uusi käitisi. Lisanduvate
käitiste täpne arv ei ole praegusel hetkel täpselt ennustatav. Paragrahvi 1693 lõige 1 sätestab,
et sea- ja linnukasvatusega tegelevate käitiste kompleksload vormistab loa andja 8.
oktoobrist 2030 arvates ühe aasta jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3
alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Sellisel juhul otsustab loa andja
varem kehtinud loa ümbervormistamise avatud menetluseta. Ümbervormistamine põhjustab
loa andjale ajutist töökoormuse kasvu, kuid avatud menetluseta on see kiirem ja lihtsam kui
avatud menetluse puhul.
Käitamisreeglite ühtne EL-i raamistik võib Keskkonnaameti jaoks vähendada töö
varieeruvust ning lihtsustada menetluste standardimist. Kui nõuete tuum on määratud
otsekohalduvas rakendusaktis, väheneb vajadus iga käitise puhul nõudeid n-ö uuesti
kujundada, mis toetab menetluste kiirust ja ühtlust. Kehtiva PVT-põhise süsteemi puhul
tuleb loa andjal käitisepõhiselt hinnata, milline PVT-järeldustes sätestatud heitetasemete
vahemikus olev väärtus on konkreetse käitise jaoks asjakohane, ning põhjendada selle
kajastamist loatingimustes. Ühtlustatud EL-i käitamisreeglite rakendumisel kehtestatakse
üldlämmastiku, üldfosfori ja ammoniaagiheite piirväärtused otse rakendusaktis ning neid
kohaldatakse vastava loomarühma käitistele ühetaoliselt. Samuti võib see vähendada
vaidlusriski, kuna ühtsetel reeglitel on tugevam ja selgem normatiivne alus kui üksikjuhtumi
loatingimuste detailsetel kaalutlustel. Arvestades, et nõuete osakaal üldkokkuvõttes ei
vähene, säilib käitiste korraline kontroll ja tõenäoliselt lisandub uusi loakohuslasi, ei ole
töökoormuse muutumist Keskkonnaametis ette näha.
Keskkonnaameti töökoormust aitab vähendada ühtsete juhiste koostamine käitamisreeglitele
vastavuse hindamiseks, kuna need ühtlustaksid loa- ja järelevalvemenetluses kasutatavaid
hindamiskriteeriume, vähendaksid juhtumipõhise tõlgendamise vajadust ning piiraksid
täiendavate andmepäringute hulka.
48
Mõju riigieelarvele on eelkõige seotud tööjõukuluga ning sõltub sellest, kas Keskkonnaamet
suudab üleminekuperioodil töömahtu katta olemasolevate ressursside ümberjaotamisega (sh
digiteeritud töövood, menetluste standardimine) või on vaja palgata töötajaid juurde. Kuna
nõudeid hakatakse kohaldama alles neli aastat pärast käitamisreeglite avaldamist ja järk-
järgult, on võimalik mõju hinnata pärast tööplaanide ja menetluskorralduse kujundamist.
Muudatus avaldab vähest mõju TTJA töökoormusele. KemS § 26 lõikest 2 tulenevalt ei ole
KemS-i kohane käitamisluba nõutav kui ohtlikku kemikaali käideldakse THS-i alusel antud
keskkonnakompleksloa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka KemS-i kohase käitamisloa
kontrolliesemes olevad nõuded. Ehk TTJA poolt ei anta eraldi KemS-i kohast ohtliku
kemikaali käitamisluba, kui käitajal on vaja tegutsemiseks keskkonnakompleksluba. Kuna
sea- ja linnukasvatuse kompleksload vormistatakse ümber keskkonnaloaks, tuleb TTJA-l
vormistada käitajale eraldi KemS-i kohane ohtliku kemikaali käitamisluba, et jätkuks käitaja
õigus käidelda alammäärast ja künniskogusest suuremas koguses ohtliku kemikaali. Sellel
tegevusel on vähene halduslik mõju, sest hetkel ei ole vaja ühtegi luba ümber vormistada.
Keskkonnamõjud: mõju välisõhule, mõju jäätmekäitlusele ja ringmajandusele, mõju
merekeskkonnale ja veele ning inimeste tervisele
Sea- ja linnukasvatuse intensiivkasvatusele kehtestatati ühtlustatud EL-i käitamisreeglid,
mille eesmärk on tagada kogu liidus keskkonnakaitse ühesugune miinimumtase ja
vähendada sektorist tulenevat koormust eelkõige välisõhule ja veekeskkonnale. Kuna
loomakasvatuse keskkonnamõju avaldub sageli hajusalt, nt ammoniaagi- ja lõhnaheide,
toitainete leke ja koormus, sõnnikukäitlusest tulenevad riskid, aitab ühtsete reeglite
rakendamine suunata tegevust süsteemselt riskide ennetamisele, mitte üksnes tagantjärele
heite piiramisele.
Kuigi käitamisreeglitega kaasneb teatav halduskoormuse vähenemine, ei tähenda see
keskkonnanõuete leevenemist. Senise PVT-põhise lähenemise korral määrati konkreetne
heitetase loamenetluse käigus PVT-järeldustes esitatud vahemiku alusel üksikjuhtumipõhise
kaalumise tulemusena. Uue süsteemiga asendatakse selline individuaalne lähenemine
ühtsete käitamisreeglitega, milles on sätestatud konkreetsed üldlämmastiku, üldfosfori ja
ammoniaagiheite piirväärtused. Seega saavutatakse halduskoormuse vähenemine eeskätt
menetlusliku keerukuse vähenemise kaudu, samal ajal kui keskkonnakaitse tase tagatakse
otsekohalduvate ja kontrollitavate keskkonnanõuete abil.
Välisõhu valdkonnale avaldab potentsiaalset positiivset mõju eeskätt ammoniaagi- ja
lõhnaheite vähenemine, mis parandab elukeskkonda ja vähendab terviseriske.
Ammoniaagiheitele kehtestatud piirväärtused loovad senisest selgema raamistiku heite
vähendamiseks. Veekeskkonnas väheneb muudatuse tulemusel toitainete koormus, kuna
käitamisreeglid näevad ette ka üldlämmastiku ja üldfosfori eritumise piirväärtused. Samuti
aitab sõnniku käitlemise nõuete ühtlustamine ennetada pinna- ja põhjavee saastumise riske
ning vähendada survet tundlikele veekogudele, sealhulgas merekeskkonnale. Eriti oluline on
see piirkondades, kus veekeskkond on juba koormatud ja toitainete lisakoormus võib
takistada veekogude seisundi paranemist.
Jäätme- ja ringmajandusele võib mõju avaldada sõnniku ja kõrvalsaaduste tõhusam
kasutamine näiteks väetisena või biogaasi tootmises, käitamisreeglite järgimine soodustab
paremat sõnniku kogumist, ladustamist ja kasutuse planeerimist.
49
Keskkonnamõju kujuneb pikema aja jooksul. Nõuded hakkavad kohalduma alles neli aastat
pärast käitamisreeglite avaldamist ning järkjärguline kohaldumine tähendab, et
keskkonnakasu realiseerub etapiviisi, alustades kõige suurema tegevusmahuga käitistest.
Samas aitab ühtne EL-i raamistik kaasa pikaajalisele positiivsele mõjule, kuna vähendab
regulatiivset killustatust ja toetab keskkonnaeesmärkide ühtlasemat saavutamist kogu
sektoris.
Sea- ja linnukasvatuse tegevus on üks sagedasemaid põhjusi, miks inimesed pöörduvad
Keskkonnaameti poole ebameeldivate lõhnahäiringute, sobimatu sõnnikukäitluse või murest
veekeskkonnale tekitatavate riskide tõttu. Ühtsete EL-i käitamisreeglite kehtestamine ja
nende alusel kujundatav keskkonnaluba loovad Keskkonnaametile selgema ning ühtlasema
normatiivse aluse selliste pöördumiste menetlemiseks ja järelevalvemeetmete
rakendamiseks. Kehtiv järelevalve kord kompleksloaga käitistele toimub kohustusliku
perioodilise järelevalve alusel. Kehtiv õigus ei takista riskipõhise järelevalve tegemist.
Ühtlustatud käitamisreeglite lisandväärtus seisneb selles, et need vähendavad käitisepõhiste
loatingimuste erinevusi ja juhtumipõhise tõlgendamise vajadust. Seetõttu on võimalik
järelevalve ressursse senisest tõhusamalt suunata keskkonnariskidest lähtudes, näiteks
asustuse läheduse, tundlike veekogude, varasemate rikkumiste või korduvate kaebuste
alusel. Samas eeldab see üleminekuperioodil töövoogude ja juhendmaterjalide
ajakohastamist ning järelevalvemenetluste standardimist, et tagada käitamisreeglite ühtlane
rakendamine ja tõhus kontroll.
Muudatus avaldab kaudselt positiivset mõju inimeste tervisele,eeskätt välisõhu ja
elukeskkonna kvaliteedi paranemise ning veekeskkonna saastumisriskide vähenemise
kaudu. Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada sea- ja linnukasvatusest tulenevad
lõhnahäiringud ning nendega kaasnev kaudne mõju õhukvaliteedile, samuti joogiveeallikate
ja põhjavee kvaliteedile piirkondades, kus toitainete koormus ja sõnnikukäitlusest tulenev
risk on suurem. Ühtsete Euroopa Liidu käitamisreeglite rakendamine ning nende kaudu
standarditud nõuded tegevusele toetavad selliste mõjude ennetamist ning vähendavad
võimalust, et keskkonnahäiringud kujunevad püsivaks konfliktiallikaks kohaliku kogukonna
ja käitise vahel. Näiteks võivad kehtiva süsteemi kohaselt sarnase suuruse ja tegevusega
käitistele olla PVT-järeldustes sätestatud vahemiku piires määratud erinevad heitetasemed,
sõltuvalt loamenetluses tehtud kaalutlustest. See võib tekitada kohalikes elanikes küsimusi
nõuete põhjendatuse ja võrdse kohtlemise kohta, eriti lõhnahäiringute esinemisel. Ühtsete
EL-i käitamisreeglite kohaselt kehtivad sama loomarühma käitistele samad
ammoniaagiheite piirväärtused, mis vähendab vaidlusi nõuete sisu üle ning suurendab
õigusselgust nii käitajate, kohalike elanike kui ka järelevalveasutuse jaoks.
Mõju realiseerub ajas ja etapiviisi, kuna 61. peatükki kohaldatakse alles neli aastat pärast
käitamisreeglite avaldamist ning nõuded laienevad järk-järgult esmalt suurema
tegevusmahuga käitistele. Seetõttu on inimeste tervisega seotud positiivsed mõjud
eelduslikult suuremad piirkondades, kus suurte käitiste osakaal on suurem ning kus
keskkonnakoormus on juba praegu märgatav. Mõju ulatus võib sõltuda ka käitamisreeglite
sisust ja nende rakendamise tulemuslikkusest, mistõttu on vaja tagada ühtne
rakenduspraktika ja riskipõhine järelevalve, eriti tundlikes piirkondades ja asustuse
läheduses.
6.2. Mõju avaldav muudatus
Uus kohustus käsitleda kompleksloa tingimustes lisaks heitele ka keskkonnatoimet,
sealhulgas vee, energia ja materjalide kasutuse tulemuslikkust, ning sätestada loaga
50
keskkonnatoime tasemete vahemikud ja keskkonnatoime piirväärtused (vee puhul).
Lisaks täiendavad lisatingimused, mida loa andja peab arvestama heite piirväärtuste
määramisel.
Sihtrühm
1. Kompleksluba omavad tööstuskäitised (mõjutatud on 92 kompleksloaga käitist, mis on 67
eri ettevõtte omandis).
2. Keskkonnaameti ametnikud (7,35 FTE loamenetluse ja 5,1 FTE järelevalve töövood).
Kaasnev mõju
Komplekslubade tingimuste määramise põhiloogika ei muutu. Loatingimuste määramise
raamistik laieneb heite piiramiselt ka ressursikasutuse kontrollimisele. Mõju avaldub
eelkõige kompleksloa taotlemise-, andmise ja läbivaatamise menetlustes, kui loatingimuste
põhjendamine ja dokumenteerimine muutub põhjalikumaks. Samuti ka uute tingimuste
täitmisel, kui on vaja tagada nende nõuetele vastavuse seire. Lisaks avaldub mõju
järelevalves, kui lisandub kontrollitav loatingimus (nt veekasutuse piirväärtustele vastavuse
kontroll). Arvestada tuleb, et veekasutuse seiret tehakse kompleksloa alusel Eestis juba
praegu, mistõttu ei ole see käitajatele uus seirevaldkond, peamine muutus seisneb
seireandmete sidumises konkreetsete keskkonnatoime piirväärtustega. Mõju saab hakata
hindama pärast käitise põhitegevusala kohta käivate PVT-järelduste avaldamist.
Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Ettevõtjate halduskoormus võib mõõdukalt suureneda eelkõige loamenetluse etapis, kuna
keskkonnatoime tasemete määramiseks tuleb võib olla esitada lisaandmeid ressursikasutuse,
nt vee, energia ja materjalide kohta. Vee tarbimise andmeid juba kogutakse, mistõttu
lisanduv koormus on üldjuhul seotud andmete süstematiseerimise ja põhjendamisega, mitte
uue seirekorralduse ülesehitamisega.
Kui loaga kehtestatakse veekasutuse keskkonnatoime piirväärtus, võib osadel käitajatel
tekkida vajadus teha tehnilisi või korralduslikke muudatusi. Näiteks optimeerida oma
veekasutust, vett korduvalt kasutada või protsesse ümber korraldada, ent see sõltub
konkreetse käitise tegevusest, PVT-järelduste sisust ja loatingimuste kujundamisest. Üldiselt
on muudatuse eesmärk suunata ressursikasutust tõhusamaks ning toetada riskide ennetamist.
Seetõttu võib tekkida ka kulude kokkuhoiu võimalus, kui ressursikasutus on rohkem
optimeeritud. Kuid see ei ole automaatne ega kõigi käitajate puhul ühesugune.
Heite piirväärtuste määramise täpsustamisel ei ole mõju üheselt prognoositav. Käitaja peab
olema võimeline põhjendama enda käitise tehnilisi ja muid käitisepõhiseid asjaolusid
saavutatava heitetaseme vahemiku piires. Uued PVT-järeldused peavad endas sisaldama
täpsemaid rakendamistingimusi saavutatavate heitetasemete vahemike kohta ning need
võivad vähendada ettevõtja analüüsi- ja põhjendamiskoormust.
Nimetatud nõuded ei kohaldu kohe seaduse jõustumisel. Seadus näeb ette ka üleminekuaja
ning nõuet rakendatakse neli aastat pärast vastava tegevusvaldkonna PVT-järelduste
avaldamist, kui see avaldatakse pärast 2026. aasta 1. juulit. See hajutab uue kohustuse
majanduslikke mõjusid, mis võivad tekkida uue nõude kohaldamisel.
Riigivalitsemine: mõju valitsusasutuste korraldusele, mõju riigieelarvele
Muudatusest on kõige rohkem mõjutatud Keskkonnaamet. Keskkonnatoime taseme
vahemike ja eriti veekasutuse keskkonnatoime piirväärtuste kehtestamine eeldab loa andjalt
51
samalaadset hindamist, nagu tuleb teha heite piirväärtuste määramisel. Tuleb analüüsida
taotluse andmeid, võrrelda neid PVT-järeldustes sisalduvate tasemetega, arvestada käitise
eripära ning põhjendada seatavaid loatingimusi haldusaktis. Töömahu suurenemine sõltub
mõjutatud käitiste keerukusest ja esitatud andmete kvaliteedist.
Heite piirväärtuste määramise täpsustumine tähendab Keskkonnaameti jaoks eelkõige
PVT-järelduste senisest põhjalikumat ja käitisepõhisemat tõlgendamist ning valitud
piirväärtuse selgemat põhjendamist, mitte täiesti uue praktika loomist. Uued PVT-järeldused
peavad sisaldama senisest üksikasjalikumat teavet PVT-ga saavutatavate heitetasemete
vahemike kohta, sealhulgas tingimusi, mille täitmisel on võimalik saavutada vahemiku
rangemaid tasemeid. Mõju Keskkonnaameti töökoormusele ei ole üheselt hinnatav. Ühelt
poolt võib heite piirväärtuste käitisepõhine põhjendamine nõuda senisest põhjalikumat
analüüsi, kuid teiselt poolt võivad uutes PVT-järeldustes esitatud täpsemad tingimused
vähendada tõlgendamisvajadust ja kaalutlusruumi ning seeläbi töökoormust hoopis
leevendada.
Järelevalves lisandub kontrollimist vajav loatingimus keskkonnatoime piirväärtuste näol,
mis eeldab seireandmete regulaarset analüüsi ning vajaduse korral järelevalvemenetluse
algatamist.
Koormust saab vähendada rakenduspraktika ühtlustamisega, sealhulgas menetlusjuhiste ja
metoodika väljatöötamisega ning ametnike täiendkoolitustega, mis võimaldavad kujundada
ühtlasemaid loatingimusi, vähendada juhtumipõhise analüüsi varieeruvust ning kiirendada
menetlust. Uute juhendite väljatöötamine ja ametnike koolitamine suurendab samuti
hooajaliselt Keskkonnaameti koormust. Arvestades eelnevat suureneb ametnike töökoormus
0,55 FTE võrra.
Kui lisanduvat töömahtu ei ole võimalik katta olemasolevate ressursside ümberjaotamisega,
siis suurenevad tööjõukulud, seeläbi ka riigieelarvekulud. Muudatus eeldab ka
keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendusi. Mõju täpne ulatus sõltub rakendamise
ajakavast ja sellest, kui paljudele kompleksloaga käitistele ning millisel ajalisel perioodil
muudatusega kaasnevad nõuded rakenduvad.
Keskkonnamõjud: mõju välisõhule ja kiirgusele, mõju jäätmetele ja ringmajandusele,
mõju merekeskkonnale ja veele
Keskkonnamõju seisneb eelkõige selles, et kompleksloas seatavad tingimused hakkavad
senisest süsteemsemalt suunama ressursikasutust ning keskkonnatoimet. Energia ja
materjalide kasutuse tulemuslikkuse käsitlemine loatingimustes võib toetada
ressursitõhusust ja ringmajanduslikke lahendusi (toorme parem kasutus, jäätmetekke
vältimine, laiem kõrvalsaaduste kasutus). Konkreetne keskkonnakasu sõltub käitise
tegevusest ja tehnoloogilistest võimalustest.
Välisõhu valdkonnas võib keskkonnatoime arvestamine avaldada kaudset positiivset mõju,
kuna energiatõhususe ja protsesside optimeerimise kaudu väheneb energiatarve, samuti
sellega seotud heide, mis võimaldab omakorda hoida kokku ka kulusid. Kõige otsesem
keskkonnamõju on veekeskkonnale, sest vee puhul nähakse ette võimalus kehtestada
siduvad keskkonnatoime piirväärtused. See aitab vähendada liigset veekasutust ja
suurendada korduskasutust, mis omakorda toetab veeressursside kaitset ning vähendab
survet veekogudele.
52
Veekasutuse vähendamine ja protsesside optimeerimine vähendab veekasutust ja ka
koormust veesüsteemidele. Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnateadlikkuse
seisukohalt muutub ressursside kasutuse ja keskkonnatoime teave senisest
struktureeritumaks ja võrreldavamaks, kuna see kajastub kompleksloa tingimustes ning
järelevalve käigus antud hinnangutes. See suurendab läbipaistvust ja toetab andmete
avalikustamist.
Heite piirväärtuste määramise täpsustamise keskkonnamõju avaldub eelkõige selles, et
loatingimused seotakse senisest selgemalt konkreetse käitise tegeliku saavutatava
heitetasemega. See ei pruugi kaasa tuua heite vahetut vähenemist, kuid vähendab riski, et
piirväärtus määratakse põhjendamatult PVT-ga saavutatava heitetaseme vahemiku kõige
leebemas osas. Selgemad hindamiskriteeriumid muudavad heite piirväärtuste määramise
läbipaistvamaks, võrreldavamaks ja kontrollitavamaks ning toetavad seeläbi heite vältimise
ja vähendamise nõuete järjekindlamat rakendamist.
6.3. Mõju avaldav muudatus
Täpsustatakse kaudse vetteheite piirväärtuste määramise tingimusi.
Sihtrühm
1. Kompleksluba omavad käitised, mis juhivad tööstusreovett ühiskanalisatsiooni (92
kompleksloaga käitise hulgast on selliseid käitiseid ligikaudu 45).
2. Keskkonnaameti ametnikud (7,35 FTE loamenetluse ja 5,1 FTE järelevalve töövood).
3. Vee-ettevõtjad, kes võtavad tööstusreovett vastu (EVEL-i andmetel 42, kuid sihtrühm
sõltub sellest, paljud neist teenindavad kompleksloaga käitisi).
Kaasnev mõju
Kaudne vetteheide tähendab olukorda, kus tööstuskäitise reovett ei juhita suublasse otse,
vaid see suunatakse ühiskanalisatsiooni ning jõuab keskkonda pärast käitisevälise
reoveepuhasti puhastust. Sellisel juhul ei ole tööstusreovee mõju hinnatav ainult lõppheite
kaudu, vaid oluline on ka see, kas reovesi on reoveepuhasti jaoks sobivas koostises, kas
puhastusprotsess on stabiilne ning kas puhastamisel tekkivaid ressursse (reoveesetteid,
toitaineid või energiat) saab ohutult taaskasutada.
Muudatusega täpsustatakse kaudse heite käsitlemist eeskätt THS-i § 44 lõigetes 12–14.
Muudatuse eesmärk ei ole luua uut regulatiivset kohustust kaudse heite piiramiseks, vaid
seada selgemad ja tõendatavamad eeldused, millal ja kuidas võib loa andja kaudse heite
puhul arvesse võtta reoveepuhasti mõju ning määrata kaudse heite piirväärtused viisil, mis
ei kahjusta reoveepuhasti toimimist ega suurenda keskkonnakoormust.
THS-i § 44 lõige 12 koondab kaudse heite piirväärtuste määramise eeltingimused. See
tähendab, et loa andja saab reoveepuhasti mõju arvesse võtta üksnes juhul, kui on
põhjendatult hinnatud, et:
• tööstusreovesi ei kahjusta kogumissüsteemi ega reoveepuhasti toimimist, sealhulgas
ei sea ohtu puhastusseadmeid ega protsesse;
• on tagatud vee-ettevõtte töötajate tervise ja ohutuse kaitse;
• kaudne heide ei kahjusta puhasti väljundheite nõuetele vastavust, mis tähendab, et
vee-ettevõtja peab suutma täita veeseadusest tulenevad heitvee kvaliteedinõuded;
• suublasse jõudev saastekoormus ei tohi suureneda võrreldes olukorraga, kus käitis
peaks täitma PVT-põhiseid otseheite nõudeid ehk kaudse heite erisus ei tohi viia
halvemale lõpptulemusele kui otseheite puhul.
53
THS-i § 44 lõiked 13 ja 14 täpsustavad menetluslikku ja tõendamise loogikat. Loa andja
peab oma otsuses selgelt põhjendama, millistel alustel on lõike 12 tingimused täidetud, ning
käitaja peab loa muutmise korral esitama ajakohastatud hinnangu, kui muutuvad reovee
koostis, kogus, kasutatavad ained või muud asjaolud, mis võivad mõjutada kaudse heite
riskitaset. Praktikas tähendab see, et kaudse heite eelduste kontroll ei ole ühekordne
formaalsus, vaid seotud käitise tegevuse ja selle muutustega.
Muudatus avaldab suurimat mõju Keskkonnaametile ja neile käitistele, mis juhivad reovett
ühiskanalisatsiooni. Loa tingimuste kujundamisel tuleb senisest selgemalt siduda kaudse
heite piirväärtused § 44 lõike 12 tingimustega ning otsuses tuleb ära näidata, miks on
põhjendatud reoveepuhasti mõju arvesse võtta. Vee-ettevõtjatele avaldub mõju väiksemas
ulatuses, kuid positiivselt. Kuna reovee vastuvõtutingimuste ja puhasti puhastusvõime
arvestamine muutub menetluses selgemaks, väheneb konflikti risk vastutuses ja suureneb
õigusselgus.
Muudatuse praktiline väärtus seisneb vastutusahela läbipaistvamaks muutmises.
Kompleksluba katab tööstuskäitise reovee koostisega seotud tingimused ja seire, mille
täitmise üle vastutab käitaja, teenusleping ja ühiskanalisatsiooni vastuvõtutingimused
määravad vee-ettevõtja ja käitaja vahelise suhte, ning lõppheite nõuete täitmine suublas jääb
vee-ettevõtja vastutusalasse. Selline selgem jaotus aitab vältida olukorda, kus reoveepuhasti
ei saavuta heitvee kvaliteedinõudeid ning põhjuse tuvastamine on keeruline või vaieldav.
Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Käitaja peab esitama Keskkonnaametile põhjendatud hinnangu, et THS-i § 44 lõike 12
tingimused on täidetud ning et kaudse heite lubamine ei too kaasa puhasti töökindluse
vähenemist või lõppheite halvenemist. Vajaduse korral tuleb ajakohastada reovee
iseloomustust, seirekorraldust ja proovivõtu kokkuleppeid ning hinnata eelpuhastuse
vajadust.
Lisakoormus on üldjuhul piiratud, kuna:
• ka praeguses süsteemis kooskõlastavad käitaja ja vee-ettevõtja tegevuse
teenuslepinguga;
• ühiskanalisatsiooni juhitavate saasteainete piirangud on ka juba kehtivates normides
(sh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse raamistik ja kohalikud eeskirjad);
• seadusega ei kehtestata kaudse heite jaoks uusi arvulisi piirväärtusi, vaid
täpsustatakse loa andmisel kasutatavat hindamisloogikat ja põhjendamist.
Koormuse suurus sõltub käitise tegevusvaldkonnast ning sellest, kas reovee koostis on
stabiilne ja seirepraktika juba välja kujunenud. Paljud käitajad teevad vajalikud analüüsid ja
iseloomustuse niigi vee-ettevõtja nõuete või lepinguliste kohustuste alusel, seetõttu lisandub
peamiselt kohustus esitada sama teave struktureeritult ka loa menetluses ning ajakohastada
hinnangut loa muutmise korral.
Keskkonnamõjud: mõju jäätmetele ja ringmajandusele, mõju merekeskkonnale ja
veele
Muudatusel on eelduslikult positiivne mõju veekeskkonnale ja inimeste tervisele. Eriti
oluline on THS-i § 44 lõike 12 põhimõte, et kaudse heite erisust ei saa kasutada viisil, mis
viib suublasse jõudva saastekoormuse suurenemiseni võrreldes PVT-põhise otseheite
54
stsenaariumiga. See maandab riski, et reostus nihkuks käitisest väljapoole või muutub
raskemini kontrollitavaks.
Ringmajanduse puhul on oluline, et kaudse heite käsitlus seotakse reoveepuhasti ressursi
taaskasutuse võimega. Reoveepuhastid ei ole üksnes saaste eemaldajad, vaid üha enam ka
osalised ressursside (nt sette, toitainete ja energia) ringluses. Kui tööstusreoveest pärinevad
püsivad või bioakumuleeruvad ained või raskmetallid kogunevad settesse, võib see piirata
sette ohutut taaskasutust. Kaudse heite parem kontroll ja seire toetab selliste riskide
varasemat tuvastamist ja vältimist. Eesti andmestik näitab, et reoveesette taaskasutus on
olnud märkimisväärne. Keskkonnaagentuuri koostatud aruandes „Asulareovee puhastamise
direktiivi nõuete täitmine Eestis“ on kirjeldatud, et 2014. aastal suunati üle 2000
inimekvivalendiga (ie) reoveekogumisalade reoveepuhastitest taaskasutusse 92% eraldatud
settest. Sellises olukorras on tööstusreoveest pärinevad püsivad ja bioakumuleeruvad ained
või raskmetallid potentsiaalselt kriitilise tähtsusega, sest need võivad akumuleeruda settes ja
mõjutada selle taaskasutusvõimalusi, näiteks põllumajanduslikus kasutuses.
Lisaks toetab THS-i § 44 lõike 12 reoveepuhasti töötajate tervise ja ohutuse tingimus seda,
et ohtlikud ained ei satuks puhastisse viisil, mis ohustab puhasti töötajaid või seadmeid.
Seega on mõju ühtaegu keskkonna- ja tervisekaitseline.
Riigivalitsemine: mõju valitsusasutuste korraldusele – avalikud teenused
Keskkonnaametile tähendab muudatus seda, et kaudse heite tingimuste kohaldamine muutub
otsuse põhjendamise tasandil rangemaks ja ühtlasemaks. Kompleksloaga tuleb määrata
ühiskanalisatsiooni juhitavad lubatud ained ja nende kogused. Sellega kaasneb ettevõttele
seirekohustus reovees neid aineid seirata ja loa andjale kohustus seire täitmist ja lubatud
kogustest kinni pidamist kontrollida. Loa andja peab § 44 lõigete 12–14 kohaldamisel
põhjendama, miks on võimalik reoveepuhasti mõju arvesse võtta, ning vajaduse korral
küsima vee-ettevõtjalt teavet puhasti võimsuse ja vastuvõtutingimuste kohta ja kasutama
seda. See võib menetluse üksikutes etappides lisada töömahtu, kuid tervikuna on realistlik
käsitleda muudatust menetluse standardimisena. Selgemad eeldused ja tõendamiskohustuse
jaotus vähendavad vaidlusi, aitavad vältida korduvaid päringuid ning toetavad paremini
tõendatud haldusotsuseid. Arvestades kaudse heite tingimuste lisamist loale, suhtlust vee-
ettevõtjaga, kaalutlusotsuse tegemist ja põhjendamist ning hilisemat kohustuste
kontrollimist, suureneb Keskkonnaameti töökoormus hinnanguliselt 0,3 FTE-d. Direktiivist
tulenevate nõuete täitmisega võivad kaasneda ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS
arendused, mis hõlmavad loa ja loa taotluse täiendamist.
Kaudse vetteheite korral ei looda vee-ettevõtja teenuslepingule ega ühiskanalisatsiooni
vastuvõtutingimustele paralleelset uut menetlusprotsessi, sest Keskkonnaamet ei hakka
eraldi andma luba reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks ega asenda vee-ettevõtja
otsustusruumi teenuse osutamise üle. Ühiskanalisatsiooni reovee vastuvõtmise õiguslikuks
aluseks jääb ka edaspidi eraõiguslik teenusleping ning vee-ettevõtja õigus ja kohustus
määrata vastuvõtutingimused (sh eelpuhastusnõuded, proovivõtt, koormuspiirangud ja
vajaduse korral teenuse piiramine) säilib muutumatuna.
THS-i § 44 lõiked 12–14 reguleerivad üksnes seda, millistel tingimustel ja kuidas võib
Keskkonnaamet kompleksloa andmisel arvesse võtta reoveepuhasti puhastusmõju ning
määrata käitise kompleksloas kaudse heite piirväärtused ja seirenõuded. Seega on
kompleksluba suunatud käitise tegevuse keskkonnariskide juhtimisele ning sätestab käitaja
kohustused tema kontrollitavas osas (millise kvaliteediga reovesi käitisest väljub ja kuidas
55
seda seiratakse), kuid ei reguleeri vee-ettevõtja kohustust teenust osutada ega anna käitajale
õigust reovett ühiskanalisatsiooni juhtida sõltumata teenuslepingu tingimustest.
Seega isegi kui käitise kompleksloas on kaudse heite piirväärtused ja seiretingimused
määratud, saab reovett ühiskanalisatsiooni juhtida ainult juhul, kui vee-ettevõtja on
nõustunud teenust osutama ja teenuslepingus sätestatud vastuvõtutingimused on täidetud.
Vastupidi, teenuslepingu olemasolu ja vee-ettevõtja suutlikkus ei vabasta käitajat
kompleksloa tingimustest, ehk kui käitaja rikub loas sätestatud kaudse heite tingimusi, on
see käsitatav kompleksloa rikkumisena sõltumata sellest, millised on teenuslepingu
sanktsioonid. Seega täidavad teenusleping ja kompleksluba erinevaid funktsioone ning
seaduse eesmärk on muuta nende koostoime selgemaks ja ennetada vastuolusid, mitte luua
uut menetluskorraldust olemasoleva kõrvale.
6.4. Mõju avaldav muudatus
Uute tegevusalade lisandumine THS-i II. peatüki reguleerimisalasse.
Muudatusega lisatakse THS-i II peatüki kohaldamisalasse uued tegevusalad ja nende
künnisvõimsused eelkõige järgmistele tegevustele: mustmetallide külmvaltsimine
tootmisvõimsusega üle 10 tonni tunnis, tekstiilikiudude või tekstiili viimistlemine
tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, sepistamine vasaratega löögienergiaga üle 50 kJ
vasara kohta sõltumata kasutatavast soojusvõimsusest, sepistuspressidega sepistamine
pressijõuga üle 30 MN, akude tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 15 000 tonni
akuelemente aastas ning metallimaakide tööstuslik kaevandamine koos kohapealse
töötlemisega. Lisaks nähakse eraldi tegevusalana ette vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks
tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas.
Avalikult kättesaadavate andmete põhjal ei ole Eestis praegu tuvastatud käitisi, mille puhul
oleks võimalik kindlalt järeldada nimetatud uute tegevusalade künnisvõimsuste ületamist.
Vesiniku tootmise, akuelementide suuremahulise tootmise ega direktiivis loetletud
metallimaakide tööstusliku kaevandamise puhul teadaolevalt künnist ületavaid käitisi Eestis
ei ole.
Kütuste pürolüüsi lisamine direktiivi kohaldamisalasse ei too Eestis kaasa uusi kompleksloa
kohustusega põlevkiviõli tootmise käitisi, kuna kehtiv riigisisene regulatsioon hõlmab juba
muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmist käitistes nimisoojusvõimsusega vähemalt 20
MW. Seetõttu on asjaomased suuremad põlevkiviõli tootmise käitised juba kompleksloa
kohustusega.
Iga tegevusala puhul sõltub kompleksloa kohustuse tekkimine tegevusalale sätestatud
konkreetsest künnisvõimsusest ja selle arvutamise alusest. Seetõttu ei ole praegu võimalik
avalike andmete põhjal kõigi võimalike käitiste puhul usaldusväärselt hinnata, kas nende
tootmisvõimsus ületab uue kompleksloa kohustuse künnise. Erinevalt komplekslubadest ei
sisalda keskkonnaload üldjuhul avalikult kättesaadavat piisavalt üksikasjalikku teavet
käitiste maksimaalse tootmisvõimsuse kohta.
Eestis tegutseb metallide tootmise ja töötlemise valdkonnas mitmeid ettevõtteid, kuid
olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, kas mõni neist ületab
uutele tegevusaladele kehtestatavaid künnisvõimsusi. Arvestades, et need käitised on seni
tegutsenud keskkonnaloa, mitte kompleksloa alusel, võib eeldada, et uute tegevusalade
56
lisandumise vahetu mõju ettevõtjatele on vähene ning olulist täiendavat mõju
haldusasutustele või keskkonnale ei ole praegu ette näha.
Tulevikus võib mõju tekkida juhul, kui Eestis alustatakse mõne uue tegevusalaga või
olemasoleva tegevuse mahtu suurendatakse üle seaduses sätestatud künnise. Sellisel juhul
kohaldub käitisele kompleksloa menetlus ja THS-i II peatükis sätestatud nõuded.
Olulist sotsiaalset, regionaalset, julgeoleku- ega välissuhete mõju praegu ei kaasne.
Tulevikus võivad kohalikud mõjud avalduda konkreetse käitise asukohapiirkonnas, kuid
need sõltuvad üksikust investeeringust ja selle keskkonnamõjust ning neid ei ole käesoleva
muudatuse tasandil võimalik täpsemalt hinnata.
Majanduslik mõju: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Avalike andmete põhjal ei ole praegu tuvastatud käitisi, mille puhul oleks võimalik kindlalt
järeldada uute künniste ületamist, seetõttu on vahetu mõju eeldatavalt vähene.
Tulevikus võib mõju avalduda uuele või tegevust laiendavale ettevõtjale, kelle tegevus
ületab asjaomase künnise. Sellisel ettevõtjal tekib kompleksloa taotlemise, parima võimaliku
tehnika rakendamise, seire, aruandluse ja muude loa nõuete täitmise kohustus. Sellega
võivad kaasneda loa taotlemise kulud, investeeringud nõuetele vastavusse viimiseks ning
püsiv halduskoormus. Mõju ulatus sõltub tegevusala laadist, käitise suurusest ja sellest,
millises ulatuses vastab kavandatav tegevus juba kompleksloa nõuetele.
Muudatus ei mõjuta praegu konkurentsiolukorda. Tulevikus tagab see, et samalaadse
keskkonnamõjuga tegevustele kohaldatakse võrreldavaid nõudeid.
Keskkonnamõju
Praegu keskkonnamõju puudub, sest Eestis ei tegutse lisatavate tegevusalade künniseid
ületavaid käitisi.
Tulevikus võib muudatusel olla positiivne keskkonnamõju, kuna kompleksloa kohustus
tagab võimaliku uue tegevuse keskkonnamõju tervikliku hindamise ning parima võimaliku
tehnika, heite piirväärtuste, seire ja muude keskkonnakaitsenõuete kohaldamise enne
tegevuse alustamist või laiendamist. Konkreetne mõju välisõhule, veele, jäätmetele,
pinnasele või muudele keskkonnaelementidele sõltub lisanduva tegevusala ja käitise
eripärast.
Riigivalitsemine: mõju valitsusasutuste korraldusele
Muudatusel ei ole praegu mõju Keskkonnaameti töökorraldusele ega riigieelarvele, sest uusi
kompleksloa taotlusi ega järelevalveobjekte muudatuse jõustumise tõttu teadaolevalt ei
lisandu.
Tulevikus võib uue tegevusala käitise lisandumine suurendada Keskkonnaameti
töökoormust kompleksloa menetlemisel ja järelevalve korraldamisel. Tegemist oleks
üksikjuhtumipõhise mõjuga, mille ulatus sõltub lisanduvate käitiste arvust ja tegevuse
keerukusest. Praegu ei ole selle mõju suurust ega tekkimise aega võimalik prognoosida.
6.5. Mõju avaldav muudatus
Mõju jäätmepõletus- ja koospõletustehastele
57
Kaasnev mõju
Eelnõuga täpsustatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehaste heite seire nõudeid ning
laiendatakse muude kui tavapäraste käitamistingimuste seire kohustus ka kompleksloa
künnisest allapoole jäävale käitisele.
Sihtrühm
1. Jäätmepõletus- ja koospõletustehased. Eestis kokku 3 loastatud käitist, neist kaks
tegutsevad kompleksloa alusel ja kuuluvad jäätmepõletuse PVT-järelduste
kohaldamisalasse. Üks käitis jääb kompleksloa künnisest allapoole ning sellele PVT-
järeldusi ei kohaldata.
2. Akrediteeritud laborid, kes teevad jäätmepõletus- ja koospõletustehaste heiteseiret ning
saasteainete proovivõttu ja analüüsi.
3. Keskkonnaameti ametnikud.
Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Eelnõuga sätestatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehastele kohustus seirata õhkuheidet ka
muudes kui tavapärastes käitamistingimustes. Käivitamise ja seiskamise ajal, kui jäätmeid
ei põletata, tuleb kavandatud käivitus- või seiskamistoimingute ajal korraldada iga kolme
aasta järel mõõtmiskampaania, mille käigus hinnatakse tekkivat heidet, sealhulgas PCDD/F-
i ja dioksiinitaoliste PCBde heidet.
Kahele kompleksloa alusel tegutsevale käitisele ei ole tegemist sisuliselt uue kohustusega.
Jäätmepõletuse PVT-järelduste PVT 5 näeb juba ette õhkuheite seire muudes kui
tavapärastes käitamistingimustes ning käivitamise ja seiskamise ajal tekkiva heite hindamise
mõõtmiskampaaniate alusel, näitena iga kolme aasta järel. Nende käitiste puhul täpsustab
seadusemuudatus seega juba PVT-järeldustest tulenevat kohustust ega too eeldatavalt kaasa
olulist uut haldus- või mõõtmiskulu.
Uus kohustus tekib eelkõige ühele jäätmepõletuskäitisele, mis jääb kompleksloa künnisest
allapoole ega pea seetõttu jäätmepõletuse PVT-järeldusi järgima. Eelnõuga laiendatakse
muude kui tavapäraste käitamistingimuste seire nõue ka sellele käitisele. Käitajale kaasneb
kord kolme aasta jooksul täiendav mõõtmiskampaania ning sellega seotud proovivõtu,
analüüsi ja korraldamise kulu. Mõõtmiskampaania täpset maksumust ei ole võimalik
usaldusväärselt hinnata. Muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tehtav mõõtmine
tuleb ajastada käitise kavandatud käivitamise või seiskamisega ning selle
proovivõtukorraldus ja tehnilised tingimused erinevad tavapärasel stabiilsel töörežiimil
tehtavatest PCDD/F-i ja muude saasteainete perioodilistest mõõtmistest. Seetõttu ei ole
tavapäraste PCDD/F-i heitemõõtmiste hindu võimalik uue kohustuse maksumuse
hindamisel vahetult üle kanda.
Eelnõuga sätestatakse lisaks kohustus vältida või võimaluste piires minimeerida PCDD/F-i
ja dioksiinitaoliste PCBde heidet. Kompleksloa ja PVT-järelduste alusel tegutsevatele
käitistele ei ole ka selle nõude keskkonnakaitseline eesmärk uus. Kompleksloa künnisest
allapoole jääva käitise puhul tugevdatakse nõuet hinnata ja vajaduse korral kohandada
käitamisvõtteid, eelkõige põlemisrežiime ning käivitamise ja seiskamise korraldust.
Seadusest ei tulene automaatset uue puhastustehnoloogia kasutuselevõtu kohustust.
Lisaks täpsustatakse seiret tegevate laborite kvaliteedikontrolli nõudeid. Laborite
kvaliteedikontroll peab ka praegu põhinema Euroopa Standardimiskomitee standarditel või
nende puudumisel muul samaväärset teaduslikku taset tagaval standardil, et
58
jäätmepõletustehastes mõõtmisi läbi viia. See kohtustus tuleneb samuti jäätmepõletuse PVT-
järeldusest. Seega mõju laboritele puudub.
Keskkonnamõjud: mõju välisõhu kvaliteedile, jäätmetele ja ringmajandusele
Muudatuse peamine keskkonnamõju seisneb selles, et muude kui tavapäraste
käitamistingimuste heiteseire nõue laieneb ka kompleksloa künnisest allapoole jäävale
jäätmepõletuskäitisele. Kompleksloa alusel tegutsevates käitistes on selline seire juba
nõutud jäätmepõletuse PVT-järelduste alusel. Täiendava seirega saadakse teavet käivitamise
ja seiskamise perioodide heite kohta, mil põlemistingimused ja heitgaaside puhastamise
töörežiim võivad tavapärasest stabiilsest käitamisest erineda. Eelkõige paraneb teave
PCDD/F-i ja dioksiinitaoliste PCBde heite kohta ning tulemuste põhjal saab vajaduse korral
kohandada käitamisvõtteid või rakendada täiendavaid heite vähendamise meetmeid. Mõju
jäätmetekkele ja ringmajandusele on vähene, kuna muudatus ei muuda jäätmete käitlemise
hierarhiat ega jäätmete põletamise detailseid tingimusi või mahtu.
Riigivalitsemine: mõju valitsusasutuste korraldusele
Muudatus ei too Keskkonnaametile kaasa täiendavat töökoormust. Kahe kompleksloa alusel
tegutseva jäätmepõletuskäitise puhul kontrollitakse vastavate seirenõuete täitmist juba PVT-
järelduste ja kompleksloa alusel. Uue nõude lisandumine ühe kompleksloa künnisest
allapoole jääva käitise suhtes ei eelda täiendava ressursi ega töökorralduslike muudatuste
rakendamist. Mõju riigivalitsemisele on seetõttu vähene.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad
kulud ja tulud
Seadusemuudatus täpsustab ja laiendab kompleksloa sisu. Loa andjal tuleb edaspidi määrata
keskkonnatoime tasemed ja piirväärtused, ressursikasutuse seirenõuded ning hinnata
põhjendatult võimalikke erandeid. See eeldab uue või täiendatud metoodika väljatöötamist
ning ametnike täiendkoolitust, et arendada edasi olemasolevat kompleksloa nõuete
määramise süsteemi, et vähendada Keskkonnaameti töökoormust ning kompleksloa
menetlustele kuluvat aega.
Sea- ja linnukasvatus viiakse kompleksloa süsteemist keskkonnaloa süsteemi ning
kohaldatakse ühtseid Euroopa Liidu käitamisreegleid. Riigi jaoks tähendab see
menetluskoormuse ümberjaotumist ja kompleksloa menetluste arvu vähenemist.
Riigi kulud on seotud peamiselt Keskkonnaameti töökoormuse suurenemisega ning
direktiivi (EL) 2024/1785 rakendamiseks vajalike metoodikate, uuringute ja
juhendmaterjalide väljatöötamisega. Täiendavat tuge on vaja eelkõige keskkonnatoime
tasemete ja piirväärtuste, ressursikasutuse seire, ohtlike ainete hindamise, kaudse vetteheite
ning erandite andmise uute nõuete ühtseks rakendamiseks. Samuti on vajalik koostada
sektoripõhiseid juhendeid uute tegevusalade ja loomakasvatuse üleminekukorra jaoks,
käitamisreeglite vastavuse hindamise kohta ning toetada rakendamist koolituste ja
standardsete tööriistadega. Tegemist on valdavalt ühekordsete või ajutiste kuludega, mille
eesmärk on tagada uute nõuete õigusselge, ühtlane ja halduskoormust vähendav
rakendamine. Kokkuvõttes suureneb Keskkonnaametis tööjõu vajadus direktiivi (EL)
2024/1785 rakendamiseks 0,85 FTE võrra.
59
Täiendava lisarahastuse vajadus juhendite koostamiseks, mis toetavad komplekslubade
olemasolevate ja uute nõuete rakendamist, sea- ja linnukasvatuse käitamisreeglite vastavuse
hindamist ning üleminekukorra jaoks on ligikaudu 150 000 eurot. Nimetatud juhendite toel
on võimalik muuta keskkonnakompleksloa ning sea- ja linnukasvatuse keskkonnalubade
menetlused ning kontrollid tõhusamaks.
Lisaks nõuavad riigieelarvest raha keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendused, et
võimaldada uute nõuete rakendamist komplekslubadel. Seaduse rakendamiseks vajalikud
keskkonnaotsuste infosüsteemi arendused tulenevad olemasoleva loa taotluse ja loa
andmekoosseisu muutmisest. Selle maksumuseks võib kujuneda hinnanguliselt kuni 35 000
eurot. Seaduse muutmine ei ole suunatud lisatulu teenimisele.
THS-i muudatustega kaasnevate kulude katmiseks on kavas riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve protsessis taotleda lisavahendeid. Kui lisavahendeid ei eraldata, kaetakse
kaasnevad kulud Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolevate vahendite piires.
8. Rakendusaktid
Seoses THS-i ja RLS-i muutmisega muudetakse järgmisi rakendusakte:
1. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2013. aasta määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“
(https://www.riigiteataja.ee/et/akt/125092018004) muutub seoses seaduse § 19 lõikes 3
toodud volitusnormi muutmisega kehtetuks ning regulatsioon kehtestatakse uuesti ministri
määruse tasandil. Määruse alltegevusvaldkondade loetellu lisatakse uued tegevusalad koos
künnisvõimsustega, mis tulenevad tööstusheite direktiivi reguleerimisala täiendustest.
2. Energeetika- ja keskkonnaministri 27. jaanuari 2026. aasta määrus nr 9
„Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“
(https://www.riigiteataja.ee/et/akt/130012026001) kehtestatakse seoses volitusnormi
asukoha muutumisega (kehtivas redaktsioonis § 28 lõige 6, eelnõu kohaselt § 28 lõige 2) uue
terviktekstina.
Rakendusaktide kavandid on toodud seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Paragrahvi 1 punktid 5, 14, 58, 59, 60, 62 ja § 2 punkt 1 on kavandatud jõustuma 2030. aasta
8. oktoobril. Paragrahvi 1 punktide 5, 14, 58, 59, 60, 62 ja § 2 punkti 1 hilisem jõustumisaeg
on seotud direktiivi (EL) 2024/1785 alusel sätestatud uue sigade ja lindude
intensiivkasvatusele pühendatud peatüki jõustumise tähtpäevaga.
Ülejäänud punktid on kavandatud jõustuma üldises korras. Seaduse Riigi Teatajas
avaldamise ja jõustumise vahele jääv aeg võimaldab puudutatud isikutel muudatustega
tutvuda ning vajaduse korral oma töökorraldust ja menetluspraktikat kohandada.
60
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0633 Eesti
Linnade ja Valdade Liidule.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, SA-le
Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti
Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti
Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse
Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti
Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti
Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Rohetehnoloogia
Liidule, Eesti Tõusigade Aretusühistule, LEMMA OÜ-le, Alkranel OÜ-le, Estonian, Latvian
& Lithuanian Environment OÜ-le, Maves OÜ-le, OÜ-le Severitas, Kobras OÜ-le, Nomine
Consult OÜ-le, OÜ-le Hendrikson & Ko, Eco Consult OÜ-le, ABIRONE OÜ-le, OÜ-le
GeoKes, Skepast&Puhkim OÜ-le, Saarde Vallavalitsusele, Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsusele, Lüganuse Vallavalitsusele, Viru-Nigula Vallavalitsusele.
Laekunud tagasisidet ning sellega arvestamist on kajastatud seletuskirja lisas 3 olevas
kooskõlastustabelis.
Algatab Vabariigi Valitsus 16. novembril 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik