| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02239-1 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 16.11.2026 nr 2-6/26-02239-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu 11 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 51 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde viiel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde 21 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 5. Lisa 3 seletuskirja juurde 42 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]
.
1
EELNÕU
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolev seadus sätestab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise
tingimused, nende suurused ning määramise ja maksmise korra, samuti Euroopa puudega
inimese kaardi saamise tingimused ja korra.”;
2) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Euroopa puudega inimese kaart
(1) Euroopa puudega inimese kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud
füüsiline või digitaalne dokument, mis tõendab kaardiomaja õigust avaliku sektori asutuse või
eraettevõtja pakutavatele puudest tulenevatele eritingimustele või eeliskohtlemisele.
(2) Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile
kantavate andmete loetelu ning kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Euroopa puudega inimese kaardile kantakse A-täht, kui Sotsiaalkindlustusamet on inimesel
tuvastanud sügava puude või raskele puude raskusastmele vastava nägemisfunktsiooni
kõrvalekalde.”;
3) seadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:
„21. peatükk
EUROOPA PUUDEGA INIMESE KAART
§ 141. Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisala
(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud Euroopa puudega inimese kaart
kehtib Eestis lühiajaliselt viibivale Euroopa Liidu kodanikule või kolmanda riigi kodanikule,
kes ei ole liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Liidu
liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul kehtib nimetatud kaart kogu programmis osalemise
aja jooksul, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja.
(2) Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisalasse kuuluvad avaliku sektori asutuse ja
eraettevõtja poolt puudega inimesele ning tema saatjale või abistajale või abiloomale pakutavad
eritingimused või eeliskohtlemine seoses järgmiste teenuste, tegevuste ja rajatiste
kasutamisega:
1) teenused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 tähenduses;
2) reisijateveoteenused;
2
3) muudes avalikkusele suunatud tegevustes osalemine või rajatiste kasutamine, sealhulgas
juhul, kui tegevuses osalemist või rajatise kasutamist võimaldatakse tasuta.
(3) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud Euroopa puudega inimese kaardi
omajale võimaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eritingimusi ja eeliskohtlemist
samadel tingimustel, nagu võimaldatakse Eestis puudega inimesele, kellel on õigus
asjakohasele eritingimusele või eeliskohtlemisele.
(4) Kui eritingimus või eeliskohtlemine laieneb puudega inimese saatjale või abistajale või
abiloomale, kohaldatakse seda samadel tingimustel ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva
asutuse antud Euroopa puudega inimese kaardi omaja saatjale või abistajale või abiloomale.
(5) Euroopa puudega inimese kaardiga seotud õigused ei laiene:
1) Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvatele sotsiaalkindlustushüvitistele;
2) rahalistele ja mitterahalistele hüvitistele sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse ja tööhõive
valdkonnas;
3) sotsiaalabile;
4) puudega inimese pikaajaliseks kaasamiseks, habilitatsiooniks või rehabilitatsiooniks
osutatavatele teenustele;
5) teenustele ja soodustustele, mille saamise õigus sõltub inimese individuaalse vajaduse
hindamisest ja lisatingimuste täitmisest.
§ 142. Euroopa puudega inimese kaardi andmine
(1) Euroopa puudega inimese kaardi annab ja tunnistab kehtetuks Sotsiaalkindlustusamet.
(2) Sotsiaalkindlustusamet annab tasuta digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi ja isiku
soovi korral ka füüsilise kaardi.
(3) Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi andmisega seotud haldusülesande täitmise võib
Sotsiaalkindlustusamet halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.
(4) Euroopa puudega inimese kaart antakse inimesele puude raskusastme kehtivuse tähtaja
lõpuni, kuid alla 18-aastasele lapsele mitte kauemaks kui viieks aastaks ja täisealisele mitte
kauemaks kui kümneks aastaks.
§ 143. Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamine ja teabevahetus
(1) Euroopa puudega inimese kaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) kaardi andmise alus on ära langenud;
2) kaart või selle andmed on võltsitud või andmed on ebaõiged;
3) kaart on muutunud kasutuskõlbmatuks või sellel olevad andmed loetamatuks;
4) kaart on kadunud või hävinud;
5) kaardiomaja on surnud või surnuks tunnistatud;
6) kaarti on kasutanud isik, kellel selleks õigust ei ole.
(2) Euroopa puudega inimese kaardi taotleja, omaja või taotleja või omaja seaduslik esindaja
ning isik või asutus, kes pakub kaardi alusel käesoleva seaduse § 141 lõikes 2 nimetatud
eritingimusi ja eeliskohtlemist, teavitavad Sotsiaalkindlustusametit viivitamata kõigist
teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks
tunnistamise või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavitamise vajaduse.
3
(3) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust, kui
Sotsiaalkindlustusamet saab teavet selle riigi antud Euroopa puudega inimese kaardi
väärkasutuse kohta.
(4) Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaardiga seotud
teabevahetuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema
korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 144. Euroopa puudega inimese kaardiga seotud isikuandmete töötlemine
(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi andmiseks ja
kehtetuks tunnistamiseks vajalikus ulatuses järgmisi isikuandmeid:
1) kaardi taotleja ja kaardiomaja üldandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle
puudumise korral sünniaeg;
2) kaardi taotleja või kaardiomaja kontaktandmed – e-posti aadress, telefoninumber ja aadress;
3) kaardi taotleja või kaardiomaja esindaja üld-, kontakt- ja esindusõiguse andmed;
4) kaardi taotleja või kaardiomaja puude raskusastme ja selle kehtivusaja andmed ning
nägemisfunktsiooni kõrvalekalde andmed, mis on vajalikud, et kontrollida käesoleva seaduse §
25 lõikes 3 nimetatud A-tähe kaardile kandmise tingimustele vastavust.
(2) Euroopa puudega inimese kaardi andmisel on Sotsiaalkindlustusametil õigus teha päring
isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada andmekogust kaardi taotleja isikut
tõendava dokumendi näokujutis või foto, kui see on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi
andmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näokujutist või fotot võib kasutada üksnes Euroopa
puudega inimese kaardi andmiseks ja kaardile kandmiseks.
(4) Sotsiaalkindlustusametil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale
isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on
vajalik:
1) kaardi andmise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või
kontrollimiseks;
2) kaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või
kontrollimiseks;
3) kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks;
4) kaardi väärkasutuse tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks.
(5) Sotsiaalkindlustusametil on Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse tõttu kehtetuks
tunnistamise menetluses ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese
kaardi võimaliku väärkasutuse asjaolude väljaselgitamiseks ja selle liikmesriigi pädeva asutuse
teavitamiseks õigus töödelda järgmisi andmeid:
1) kaardiomaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
2) kaardi number, kaardi andnud riik ja asutus ning kaardi kehtivusaeg;
3) kaardi kasutamise aeg ja koht ning võimaliku väärkasutuse viis ja asjaolud;
4) kaarti kasutanud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral
sünniaeg, kui selle isiku tuvastamine on vajalik kaardi väärkasutuse asjaolude
väljaselgitamiseks.
(6) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutelt ja
asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt nende valduses olevaid käesoleva paragrahvi
lõikes 5 nimetatud andmeid ning neid sisaldavaid dokumente või dokumentide väljavõtteid
4
ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
Andmete küsimisel märgib Sotsiaalkindlustusamet päringu eesmärgi ja õigusliku aluse ning
põhjendab küsitavate andmete vajalikkust.
§ 145. Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimine
(1) Isik või asutus, kes pakub Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust või
eeliskohtlemist, võib kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu õigusaktis
sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimisel töödelda
üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ning üksnes ulatuses,
mis on vajalik, et kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust ning konkreetse eritingimuse või
eeliskohtlemise kasutamise eeldust.
(3) Valideerimisrakendust võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel
kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on kaardi
kontrollimine vajalik.
(4) Valideerimisrakendust võib kasutada ka kaardi automatiseeritud kontrolliks, kui selle käigus
töödeldakse isikuandmeid üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil ja
ulatuses.
(5) Valideerimisrakenduse kaudu saadud isikuandmeid ei tohi kasutada muul kui käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil ega säilitada pärast kontrolli lõppemist.
(6) Valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja
lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 146. Teabe kättesaadavaks tegemine Euroopa puudega inimese kaardi alusel pakutavate
eritingimuste ja eeliskohtlemise kohta
Isik või asutus, kes pakub Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust või
eeliskohtlemist, peab sellekohase teabe tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval
viisil oma veebilehel või kohapeal, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave
tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud
asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.”;
4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel antud puudega isiku
kaart kehtib kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2031. aasta
31. maini.”;
5) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega
inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL)
2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842,
14.11.2024).”.
5
§ 2. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktid 33 ja 55 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 14 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „eriti vanuri ja liikumispuudega isiku”
tekstiosaga „eriti vanemaealise, liikumis- või nägemispuudega inimese”;
3) paragrahvi 2 punktides 13, 14 ja 40 ning § 22 lõikes 9 asendatakse sõna „isik” sõnaga
„inimene” vastavas käändes;
4) paragrahvi 35 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega
ja pimeda inimese suhtes” tekstiosaga „vanemaealise ning haigustunnustega, liikumis- või
nägemispuudega inimese suhtes”;
5) paragrahvi 35 lõikes 3 ja § 50 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „pime jalakäija” sõnadega
„nägemispuudega jalakäija” vastavas käändes;
6) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 68. Liikumispuudega juhi ja liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava
sõiduki juhi eriõigused sõiduki parkimisel ja peatumisel
(1) Liikumispuudega juhi ja liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki
juhi käesolevas paragrahvis sätestatud parkimisõigusi tõendab juhi kasutuses oleva sõiduki
esiklaasile või armatuurlauale paigutatud asjakohane parkimiskaart.
(2) Parkimiskaart tuleb sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigaldada nii, et kaardi esikülg
on kogu ulatuses nähtav.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht tohib parkida avalikes tasulistes
parkimiskohtades tasuta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht tohib:
1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas
tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal
kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba, välja arvatud teelõigul, mis on
tähistatud peatumise keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas
ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega
muuda võimatuks teiste sõidukite liiklemist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht võib asulas peatuda peatumist keelavate
liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumis- või nägemispuudega inimese sõidukisse
pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.”;
7) paragrahvi 92 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult
sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardita;”;
6
8) seaduse 9. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9. peatükk
LIIKUMIS- JA NÄGEMISPUUDEGA INIMESTE LIIKLEMISE TAGAMINE
§ 166. Liikumis- või nägemispuudega inimeste liiklemise ja neid vahetult sõidutavate
sõidukite parkimise korraldamine
Liikumis- või nägemispuudega inimeste liiklemist ja neid vahetult sõidutavate sõidukite
parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik
omavalitsus.
§ 167. Liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust
tõendava parkimiskaardi tunnustamine ja andmine
(1) Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemise tagamiseks ja käesoleva seaduse §-s 68
sätestatud õiguste tõendamiseks vajaliku Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluse
lahendab Sotsiaalkindlustusamet. Taotluse menetlemisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmisega seotud haldusülesande täitmise võib
Sotsiaalkindlustusamet halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.
(3) Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks kehtib Eestis:
1) 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva
asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimiskaart;
2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud Euroopa puudega inimese
parkimiskaart;
3) Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult
sõidutava sõiduki parkimiskaart.
(4) Euroopa puudega inimese parkimiskaart antakse seaduslikult Eestis elavale isikule, kellel
esineb:
1) Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele
vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
2) liikumisfunktsiooni ajutine kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või
nägemisfunktsiooni ajutine kõrvalekalle.
(5) Parkimiskaart antakse välja puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks
kui viieks aastaks.
(6) Liikumis- või nägemisfunktsiooni ajutise kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja
pere- või eriarsti tõendil märgitud funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks,
kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.
(7) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate
andmete loetelu ning kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
§ 1671. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamine ja teabevahetus
(1) Euroopa puudega inimese parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
7
1) kaardi andmise alus on ära langenud;
2) kaart või selle andmed on võltsitud või andmed on ebaõiged;
3) kaart on muutunud kasutuskõlbmatuks või sellel olevad andmed loetamatuks;
4) kaart on kadunud või hävinud;
5) kaardiomaja on surnud või surnuks tunnistatud;
6) kaarti on kasutanud isik, kellel selleks õigust ei ole.
(2) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotleja, omaja või taotleja või omaja seaduslik
esindaja ning isik või asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel kasutada käesoleva seaduse
§-s 68 sätestatud õigusi, teavitavad Sotsiaalkindlustusametit viivitamata kõigist teadaolevatest
asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise või
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavitamise vajaduse.
(3) Liiklusjärelevalve teostaja ja korrakaitseorgan teavitavad Sotsiaalkindlustusametit
viivitamata oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel teatavaks saanud asjaoludest, mis
viitavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 6 nimetatud parkimiskaardi kehtetuks
tunnistamise aluse võimalikule esinemisele. Teavitamisel edastatakse käesoleva seaduse § 167²
lõikes 3 nimetatud andmed teavitaja valduses olevas ja asjaolude kirjeldamiseks vajalikus
ulatuses.
(4) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust, kui
Sotsiaalkindlustusamet saab teavet selle riigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
väärkasutuse kohta.
(5) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud
parkimiskaardiga seotud teabevahetuse ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate
asutuste teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 1672. Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga seotud isikuandmete töötlemine
(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
andmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikus ulatuses järgmisi isikuandmeid:
1) kaardi taotleja ja kaardiomaja üldandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle
puudumise korral sünniaeg;
2) kaardi taotleja või kaardiomaja kontaktandmed – e-posti aadress, telefoninumber ja aadress;
3) kaardi taotleja või kaardiomaja esindaja üld-, kontakt- ja esindusõiguse andmed;
4) käesoleva seaduse § 167 lõigetes 4–6 sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks
vajalikud andmed puude raskusastme, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde ja selle
kehtivusaja kohta või pere- või eriarsti tõendi olemasolu korral liikumis- või
nägemisfunktsiooni ajutise kõrvalekalde ja kestuse kohta.
(2) Sotsiaalkindlustusametil ja muul haldusorganil, kellel on õigus Euroopa puudega inimese
parkimiskaarti anda, kehtetuks tunnistada või parkimiskaardi kasutamise üle järelevalvet
teostada, on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele
haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik:
1) parkimiskaardi andmise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või
kontrollimiseks;
2) parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
3) parkimiskaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks;
4) parkimiskaardi väärkasutuse tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks.
8
(3) Sotsiaalkindlustusametil on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse tõttu
kehtetuks tunnistamise menetluses ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa
puudega inimese parkimiskaardi võimaliku väärkasutuse asjaolude väljaselgitamiseks ja selle
liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks õigus töödelda järgmisi andmeid:
1) kaardiomaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
2) kaardi number, kaardi andnud riik ja asutus ning kaardi kehtivusaeg;
3) kaardi kasutamise aeg ja koht ning võimaliku väärkasutuse viis ja asjaolud;
4) kaarti kasutanud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral
sünniaeg, kui selle isiku tuvastamine on vajalik kaardi väärkasutuse asjaolude
väljaselgitamiseks.
(4) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutelt ja
asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt nende valduses olevaid käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud andmeid ning neid sisaldavaid dokumente või dokumentide väljavõtteid
ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
Andmete küsimisel märgib Sotsiaalkindlustusamet päringu eesmärgi ja õigusliku aluse ning
põhjendab küsitavate andmete vajalikkust.
§ 1673. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimine
(1) Isik või asutus, kes võimaldab kasutada käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi, võib
kontrollida Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu
õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi kontrollimisel töödelda üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks
tehtud isikuandmeid ning üksnes ulatuses, mis on vajalik, et kontrollida kaardi autentsust ja
kehtivust ning §-s 68 sätestatud õiguste kasutamise võimaldamise eeldust.
(3) Valideerimisrakendust võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel
kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa
puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik.
(4) Valideerimisrakendust võib kasutada ka automatiseeritult, kui selle käigus töödeldakse
isikuandmeid üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil ja ulatuses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus peab tagama, et
valideerimisrakendusele on juurdepääs üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul
või seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel automatiseeritult.
Valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei tohi kasutada muul eesmärgil ega säilitada pärast
kontrolli lõppemist.
(6) Valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja
lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 1674. Teabe kättesaadavaks tegemine parkimiskaardi alusel pakutavate õiguste ja
soodsamate tingimuste kohta
Isik või asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel kasutada käesoleva seaduse §-s 68
sätestatud õigusi või pakub muid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi, peab
sellekohase teabe tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel
või kohapeal, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave tehakse
9
kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste
ligipääsetavusnõuetega.”;
9) paragrahvi 187 lõike 5 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendav
parkimiskaart paigaldatakse käesoleva seaduse § 68 lõike 2 kohaselt.”;
10) paragrahvi 193 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud
nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise
ning liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõiguse
kasutamise nõuete üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.”;
11) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:
„(28) Kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud käesoleva seaduse § 167 alusel antud parkimiskaart
kehtib kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 1.
detsembrini.”;
12) paragrahvi 2641 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
13) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega
inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL)
2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842,
14.11.2024).”.
§ 3. Muuseumiseaduse muutmine
Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 20 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, alla 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi
omajale ja tema saatjale ning täisealisele Euroopa puudega inimese kaardi omajale ja tema
saatjale, kui kaardile on kantud A-täht, on muuseumi külastamine tasuta;”;
2) seadust täiendatakse §-ga 322 järgmises sõnastuses:
„§ 322. Puudega isiku kaardi omaja tasuta muuseumikülastuse õiguse säilimine
Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse kuni 2031.
aasta 31. maini isiku suhtes, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kuni 2028.
aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel antud puudega isiku kaart, kuni sellele kaardile märgitud
kehtivusaja lõppemiseni.”;
3) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
10
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega
inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL)
2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842,
14.11.2024).”.
§ 4. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 32 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendatakse Euroopa puudega inimese
kaardiga.”;
2) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama:
1) last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks;
2) last, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud;
3) alla 18-aastast Euroopa puudega inimese kaardi omajat;
4) Euroopa puudega inimese kaardi omajat ja tema saatjat, kui kaardile on kantud A-täht;
5) Euroopa puudega inimese kaardi omajat saatvat juht- või abikoera.”;
3) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „sügava puudega isiku saatjale ja puudega kuni
18-aastase isiku saatjale” tekstiosaga „alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaja
saatjale ja 18-aastasele ning vanemale Euroopa puudega inimese kaardi omaja saatjale, kui
kaardile on kantud A-täht”;
4) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:
„(19) Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse kuni
2031. aasta 31. maini isiku suhtes, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kuni
2028. aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel antud puudega isiku kaart, kuni sellele kaardile
märgitud kehtivusaja lõppemiseni.”;
5) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega
inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL)
2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842,
14.11.2024).”.
§ 5. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2028. aasta 1. juunil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
11
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 16. novembril 2026. a nr 2-6/26-02239
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 1
RAKENDUSAKTIDE KAVANDID MINISTRI
MÄÄRUS
Ministri määruste muutmine
§ 1. Sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määruse nr 43 „Puudega isiku kaardile ja
pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“
muutmine
Sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määruses nr 43 „Puudega isiku kaardile ja
pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa puudega inimese kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning
kaardi väljastamise kord“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi (edaspidi kaart) füüsiline ja
digitaalne vorm, kaardile kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise ja kehtetuks
tunnistamise kord.“;
3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa puudega inimese kaardi andmekoosseis on järgmine:
1) kaardiomaniku foto;
2) isiku ees- ja perekonnanimi;
3) sünniaeg;
4) kaardi seeria- või failinumber;
5) väljastamise kuupäev;
6) kehtivuse lõppemise kuupäev;
7) täht A (kirjatüübis ja punktkirjas), mis tähistab suurema toetusvajadusega või saatjat vajavat
inimest. A-tähis märgitakse sügava puudega inimese kaardile ja raske nägemispuudega inimese
kaardile;
8) ruutkood ja digielemendid, mille täpsem sisu sõltub Euroopa Komisjoni 2026. aastal
vastuvõetavast delegeeritud aktist;
9) riigikood koos Euroopa Liidu visuaalse tähisega (12 tähega ring);
10) sõnad „European Disability Card“. Kanded esitatakse inglise keeles ja eesti keeles
kirjatüübis Arial Regular ja punktkirjas, kasutades Marburgi standardi mõõtmeid;
2
11) kaardi väljastaja.“;
4) paragrahvi 2 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;
5) määrust täiendatakse §-ga 5 järgmises sõnastuses:
„§ 5. Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutusega seotud teabe vahetamine ning
teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamine“;
6) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses:
„§ 6. Euroopa puudega inimese kaardi digiversioon“;
(Täpsemad määruse sätete ja määruse lisa sõnastused koostatakse määruse muutmise käigus,
arvestades Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatavaid delegeeritud akte füüsiliste kaartide
digielementide kohta ning rakendusakte Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi digiversioonide kohta.)
7) määrust täiendatakse lisaga (lisatud).
Lisa. Euroopa puudega inimese kaardi füüsiline vorm
(1) Kaardi värv on tumesinine ja helesinine vastavalt käesolevas lisas esitatud pildile ning
järgmistele värvikoodidele:
1) tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0; RGB 0, 68, 148;
2) helesinine: CMYK 94, 63, 7, 1; RGB 0, 110, 183.
(2) Kasutatav kirjatüüp on Arial Regular või kui see ei ole võimalik, siis sans serif. Esi- ja
taustavärvide vahel peab olema piisav kontrast.
(3) Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise järel lisatakse ruutkood ja muud võimalikud
digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks.
§ 2. Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat
inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ muutmine
Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest
teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ tehakse järgmised
muudatused:
3
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“;
2) paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõnad „kohalik omavalitsus“ sõnaga
„Sotsiaalkindlustusamet“;
3) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 3 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Parkimiskaardi väljastamise otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse
esitamisest arvates.“;
6) määruse lisa asendatakse uue lisaga (lisatud).
Lisa. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsiline vorm
1. Kaardi mõõtmed on järgmised: kõrgus 106 mm ja laius 148 mm.
2. Kaardi värvid on tumesinine ja kollane vastavalt käesolevas lisas esitatud piltidele ning
järgmistele värvikoodidele:
1) tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0; RGB 0, 68, 148; 2) kollane: CMYK 0, 7, 100, 0; RGB 255, 237, 0.
3. Kaart jagatakse nii esi- kui ka tagaküljel vertikaalselt kaheks osaks.
4. Esikülje vasakul poolel esitatakse:
1) tumesinine ratastoolikasutaja sümbol kollasel taustal;
2) kaardi väljastamise ja kehtivusaja lõppemise kuupäev;
3) kaardi seerianumber;
4) kaardi väljastanud asutuse või organisatsiooni nimi;
5) sõiduki registreerimisnumber, kui kaart on seotud sõidukiga ja liikmesriik seda nõuab.
5. Esikülje paremal poolel esitatakse:
1) sõnad „European Parking Card for persons with disabilities“ inglise keeles ning kaardi
väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles suurtähtedega ja punktkirjas,
kasutades Marburgi standardi mõõtmeid;
2) taustana kaardi väljastanud liikmesriigi eralduskood, mida ümbritseb Euroopa Liitu
sümboliseeriv 12 tähega ring;
3) Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiivi artikli 8 lõike 7 punktis a
osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise järel lisatav ruutkood ja muud võimalikud
digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks.
6. Kaardi füüsilise versiooni digielemendid võivad sisaldada rohkem isikuandmeid kui
käesolevas lisas sätestatud füüsilise versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selliste andmetega
saavad tutvuda üksnes kaardi väljastanud liikmesriigi avaliku sektori asutused ja volitatud
4
isikud. Isikuandmete töötlemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2016/679 sätestatut.
7. Tagakülje vasakul poolel esitatakse kaardiomaniku perekonna- ja eesnimi ning sünniaeg.
8. Tagakülje paremal poolel esitatakse inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või
mitmes ametlikus keeles järgmised laused:
1) „Kaart annab selle omajale õiguse kasutada asjaomases liikmesriigis kättesaadavaid
puudega inimestele ette nähtud kohalikke parkimistingimusi ja -rajatisi.“;
2) „Kui kaarti kasutatakse, tuleb see asetada sõiduki esiossa nii, et kaardi esikülg on
kontrollimiseks selgelt nähtav.“
8. Kanded esitatakse inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus
keeles. Kui liikmesriik soovib teha kandeid muus kui bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi,
horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi,
rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keeles, teeb ta seda, ilma et
see piiraks käesoleva lisa muude sätete kohaldamist. Kui liikmesriik teeb kandeid bulgaaria või
kreeka keeles, koostab ta kaardi versiooni, milles kasutatakse ladina tähestikku.
§ 5. Sotsiaalministri määrus „Valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise,
andmetöötlustingimuste kehtestamise ning juurdepääsu andmise, peatamise ja
lõpetamise kord“
§ 6. Regionaalministri 20. juuni 2024. a määruse nr 40 „Avaliku teenindamise lepingu
alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja
kaugliinil ning sõidusoodustused“ muutmine
§ 7. Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Avaliku
teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle
haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja
Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmine
§ 8. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. a määruse nr 20 „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“
muutmine
5
§ 9. Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuaril 2019. a määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti
põhimäärus“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuaril 2019. a määruses nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse punktidega 174 ja 175 järgmises sõnastuses:
„174) koostöös teiste asjaomaste asutustega teadlikkuse suurendamine Euroopa puudega
inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust ja kasutamise
võimalustest;
175) avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate julgustamine pakkuda vabatahtlikult Euroopa
puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi alusel puudega inimestele
eritingimusi ja eeliskohtlemist.“;
2) määrust täiendatakse paragrahviga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga seotud
teabe kättesaadavus
(1) Amet teeb teabe Euroopa puudega inimese kaardi ning Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi väljastamise, kehtivusaja lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja
kehtetuks tunnistamise tingimuste kohta tasuta kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval
viisil.
(2) Amet avaldab Euroopa puudega inimese kaardiga ja Euroopa puudega inimese
parkimiskaardiga seotud teabe ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas
vormingus ning teeb selle puudega inimese taotlusel kättesaadavaks tema vajadustele vastaval
abistaval kujul. Teabe kättesaadavaks tegemisel järgitakse avaliku teabe seaduses ning toodete
ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohased ligipääsunõudeid.“.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 2
Kooskõlastustabel
Kooskõlastustabel on koostatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kohta.
Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu märkustega.
1. Seaduse eelnõu menetlemisel ja muudatuste rakendamisel tuleb
tagada kohaliku omavalitsuse parkimisjärelevalve ametnikele ning
kohalike omavalitsuste lepingupartnerite kontrolöridele toimiv ja
operatiivne ligipääs Euroopa puudega inimese parkimiskaartide
kehtivuse ning autentsuse kontrollimiseks ettenähtud
valideerimisrakendusele. Sealjuures on oluline, et rakenduse kasutamise
õiguste andmise ja haldamise korraldus oleks lihtne, üheselt mõistetav
ning võimaldaks parkimisjärelevalve ülesannete tõhusat täitmist. Peame
oluliseks, et kohaliku omavalitsuse parkimisjärelevalve saab
üleminekuperioodil kontrollida mõlemat tüüpi kaarti ning et vastav
juhend või tehniline lahendus (valideerimisrakendus või muu vahend)
valmib enne 1. juunit 2028. Teeme ettepaneku seaduse eelnõu ja
seletuskirja selles osas täiendada.
2. Seaduse eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse puuetega inimeste
sotsiaaltoetuse seadust (edaspidi PISTS) paragrahviga 26, samas on
kehtivas seaduses vastava numbriga säte juba olemas, mis jõustus
01.01.2025. Teeme ettepaneku korrastada numeratsiooni.
1. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Valideerimisrakenduse
kasutamise võimalus nähakse ette muu hulgas kohaliku omavalitsuse
parkimisjärelevalve teostajatele ja teistele isikutele, kelle töö- või
teenistusülesannete täitmiseks on parkimiskaardi kontrollimine
vajalik. Rakendusele juurdepääsu andmise ja haldamise täpsem
korraldus sätestatakse määrusega. Üleminekuperioodil
kontrollitakse nii seniseid kui ka uusi Euroopa puudega inimese
parkimiskaarte: uusi kaarte saab kontrollida
valideerimisrakendusega ning seniste kaartide kontroll jätkub senisel
viisil
2. Arvestatud. Eelnõu numeratsiooni on korrastatud ning Euroopa
puudega inimese kaardi regulatsioon sätestatakse PISTS §-s 2⁵ ja
uues 2¹. peatükis §-des 14¹–14⁴.
2
3. Seaduse eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse PISTS §-i 9, mille lõikes
2 on sätestatud: „Kui laps täidab haridusseaduse § 101 sätestatud
õppimiskohustust, makstakse puudega vanema toetust lapse 19-
aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega
vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast
väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase
täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.” Märgime, et
lõike 2 sõnastus on eksitav, jättes mulje nagu ka 19-aastane isik oleks
õppimiskohustuslik. Õppimiskohustus on lapsel kuni 18-aastaseks
saamiseni ning õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks
saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse (Eesti
Vabariigi haridusseaduse § 101 lõige 2). Samuti juhime tähelepanu, et
haridusseaduse asemel peab olema Eesti Vabariigi haridusseadus.
Ettepanek on seaduse eelnõu § 1 punktiga 18 PISTSi lisatava § 9 lõike 2
sõnastust täpsustada.
4. Seaduse eelnõu § 2 sätestab parkimiskaardi väljastamise ülemineku
SKA-le. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja ning lisada
ajakava, millal ja millises vormis lõpeb kohaliku omavalitsuse senine
kohustus parkimiskaarte väljastada, ning kuidas toimub
üleminekukuupäeval pooleliolevate taotluste menetlemine. Samuti
selgitada, mis saab kohaliku omavalitsuse valduses olevast
parkimiskaardi toorikute reservist üleminekuhetkel (kas ja kuidas need
SKA-le tagastatakse või kehtetuks tunnistatakse).
5. Parkimiskaartide väljastamise koondamisel SKA-sse tekib
esmakordselt terviklik ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest riigi
tasandil. See info on kohalikule omavalitsusele oluline puudega
inimestele mõeldud parkimiskohtade planeerimisel ja
3. Arvestatud. Puudega vanema toetuse maksmist ei seota enam
õppimiskohustuse täitmisega. Muudetud sõnastuse kohaselt
jätkatakse toetuse maksmist pärast lapse 16-aastaseks saamist juhul,
kui laps õpib sättes nimetatud õppeasutuses või täienduskoolituse
kursusel, kuni 19-aastaseks saamiseni ning seejärel jooksva
õppeaasta lõpuni.
4. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täiendatud, selgitades, et
kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne parkimiskaarte väljastada
lõpeb 1. juunil 2028, mil Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
taotluste lahendamise võtab üle Sotsiaalkindlustusamet.
Üleminekukuupäeval pooleliolevate taotluste menetlemise praktiline
korraldus lepitakse enne muudatuse rakendumist kokku
Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös.
Parkimiskaardi toorikute reservi käitlemine on rakenduslik
korraldusküsimus.
5. Teadmiseks võetud. Parkimiskaartide väljastamise koondamisel
SKA-sse tekib riigil terviklikum ülevaade kehtivatest
parkimiskaartidest. Eelnõuga ei nähta ette eraldi regulatsiooni
kohalikele omavalitsustele koondstatistika edastamiseks. SKA-l on
3
parkimiskorralduse kavandamisel piirkonniti. Teeme ettepaneku näha
ette võimalus, et omavalitsusüksus saab SKA-lt oma haldusterritooriumi
kohta koondstatistikat kehtivate parkimiskaartide arvu kohta, et toetada
kohaliku parkimiskorralduse kavandamist.
6. Eelnõu seletuskirja kuluanalüüs (tabel 1, lk 43) käsitleb SKA, TEHIK-
u, Kultuuriministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
kulusid, kuid omavalitsusüksuse võimalikke üleminekuga seotud
kulusid eraldi käsitletud ei ole. Seletuskirja kohaselt omavalitsusüksuse
halduskoormus muudatuse tulemusel väheneb (seletuskirja lk 2, 36).
Palume eelnõu seletuskirja täiendada ning analüüsida, millised kulud
võivad Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega kohalikule omavalitsusele
kaasneda ning palume need riigieelarves tagada.
võimalik avaldada parkimiskaartide kohta üldistatud statistikat
sarnaselt muu puudega inimeste statistikaga. Seejuures tuleb
arvestada andmekaitse nõuetega ning väikese parkimiskaartide
arvuga kohalike omavalitsuste puhul esitada andmed vajaduse korral
üldisemal kujul, et vältida isikute tuvastamise võimalust.
6. Arvestatud. Seletuskirjas on kohalikele omavalitsustele
avalduvat mõju täpsustatud. Parkimiskaartide väljastamise ülesande
üleminekul SKA-le väheneb kohalike omavalitsuste töökoormus,
kuna ära langevad parkimiskaartide varude planeerimine, taotluste
menetlemine ning kaartide vormistamine ja väljastamine.
Liiklusjärelevalve töökoormuse suurenemist ei ole ette näha ning
valideerimisrakenduse kasutamine on kohaliku omavalitsuse jaoks
tasuta ja vabatahtlik.
Eesti Pimedate Liit
Eesti Pimedate Liit tänab võimaluse eest anda tagasisidet 17. augusti
2026. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Keskendume Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi regulatsioonile ning selle mõjule pimedatele ja
vaegnägijatele.
Eesti Pimedate Liit toetab üle-Euroopaliste kaartide kasutuselevõttu,
kaartide väljastamise koondamist Sotsiaalkindlustusametisse ja füüsilise
Euroopa puudega inimese kaardi kõrvale digitaalse kaardi loomist.
Positiivne on ka see, et juht- ja abikoera tasuta vedamise õigust ei seota
A-tähisega ning et raske nägemispuudega inimeste ja nende saatjate
tasuta muuseumikülastuse õigus on eelnõus säilitatud ja laiendatud.
Eelnõu vajab siiski olulist täiendamist. Praegune lahendus teeb
vabatahtlikust A-tähisest Eesti muuseumi- ja ühistranspordiõiguste
keskse tõendi, kuid seob tähise automaatselt üksnes puude liigi ja
4
raskusastmega. Samal ajal puudub tegelikust abivajadusest lähtuv
individuaalne hindamine ning piisavalt selge lahendus teistest
liikmesriikidest saabuvatele inimestele. Digitaalne kaart on küll
kavandamisel, kuid selle seos X-tee, Eesti digitaalse identiteedi ja
teenuseosutajate infosüsteemidega ei ole õiguslikult ega rakenduslikult
piisavalt tagatud. Parkimiskaardi puhul ei ole kavandatud kasutajale
mõeldud digiversiooni, kuigi direktiiv lubab selle luua.
1. Peamised probleemid praeguses eelnõus
A-tähise kavandatud sidumine kõigi sügava puudega ja raske
nägemispuudega inimestega ei lähtu järjekindlalt inimese tegelikust
saatja-, abistaja- või suurema toe vajadusest. See võib tuua kaasa
olukorra, kus tähis antakse inimesele, kes seda ei vaja, samas jättes tähise
andmata inimesele, kelle tegelik abivajadus on suur, kuid kes ei kuulu
automaatselt valitud kategooriasse. Individuaalse hindamise,
põhjendatud otsuse ja vaidlustamise korda ei ole kirjeldatud.
Digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi kavand keskendub
Digikukrus kuvatavale kaardile ja kaardi valideerimisele. See muudab
füüsilise kaardi vormi lihtsalt digitaalseks (füüsilise kaardi esitamise
asemel esitab inimene lihtsalt oma telefonis oleva kaardi) kuid tegelikku
digitaliseerumist ei toimu. Eelnõus ei ole tagatud, et inimese õigust saab
tema nõusolekul turvaliselt ja ligipääsetavalt kontrollida X-tee või muu
standardse andmevahetuse kaudu seda näiteks virtuaalses piletimüügis,
teenuste taotlemises interneti teel.
Parkimiskaardi puhul luuakse küll keskregister ja valideerimisrakendus,
kuid kasutajale mõeldud digiversiooni ei kavandata. Füüsilise kaardi
kohustuslik säilimine on vajalik, kuid see ei välista vabatahtlikku
ligipääsetavat digiversiooni, mida direktiiv sõnaselgelt võimaldab.
1. Selgitame. Eesti Pimedate Liidu tõstatatud küsimusi arutati
täiendavalt 25.09.2026 toimunud kohtumisel Eesti Puuetega
Inimeste Koja ja Eesti Pimedate Liiduga. A-tähe puhul on eesmärk
säilitada kehtivad ühistranspordi- ja muuseumisoodustused ning
kasutada olemasolevaid puude tuvastamise andmeid, loomata uut
ulatuslikku individuaalset hindamismenetlust. Sellise menetluse
loomine tooks kaasa täiendava menetlus-, IT- ja püsikulu, mida
kahjuks ei ole võimalik teha. Samas ei käsitata A-tähte ammendava
hinnanguna inimese kogu kõrvalabi- või toetusvajadusele, vaid
kaardi konkreetsete kasutusjuhtudega seotud tähisena. Kuna A-tähe
kaardile lisamise alused jäävad määruse tasandile, on võimalik
kaartide kasutuselevõtuga neid aluseid tulevikus muuta vastavalt
vajadusele ja võimalustele.
Digilahenduste osas on kavandatud valideerimisrakendus, mille
eesmärk on võimaldada teenuseosutajal kontrollida kaardi
autentsust, kehtivust ja konkreetse õiguse olemasolu minimaalses
vajalikus ulatuses, avaldamata selleks diagnoosi või muud
ebavajalikku terviseinfot. Valideerimislahenduse täpsem tehniline
korraldus, sealhulgas kaugteenustes kasutamine, juurdepääs ja
vajalikud turvameetmed, lahendatakse tehnilise detailanalüüsi
käigus. Seetõttu ei nähta eelnõus ette kohustuslikku X-tee põhist
5
2. PISTS § 25 lõige 9 ja rakendusakti kavandi § 1 punkt 3 – A-tähis peab
lähtuma tegelikust abivajadusest
Praegune tekst: PISTS § 25 lõike 9 järgi kantakse A-tähis suurema
toetusvajadusega või saatjat vajava inimese kaardile ning täpsemad
tingimused kehtestatakse määrusega. Rakendusakti kavandi § 1 punkti 3
kohaselt märgitakse A-tähis automaatselt kõigi sügava puudega inimeste
ja raske nägemispuudega inimeste kaartidele. Seletuskiri põhjendab
täiendava hindamise ärajätmist sellega, et puude raskusastme
tuvastamisel on inimese puude liiki ja raskusastet juba hinnatud.
Probleem: Puude liik ja raskusaste ei kirjelda alati inimese tegelikku
saatja-, isikliku abistaja, juht- või abilooma või suurema toe vajadust.
Raske nägemispuudega inimene võib liikuda ja teenuseid kasutada
iseseisvalt, samal ajal kui keskmise nägemispuudega, liitpuudega või
muu puudega inimene võib konkreetselt vajada saatjat või suuremat
tuge. Kategooriapõhine automaatne lahendus võib seetõttu olla korraga
nii üle- kui alahõlmav.
Ettepanek:
• sätestada seaduses A-tähise eesmärk ja põhilised andmise
kriteeriumid või kehtestada need puude määramise korras;
lahendust, mis ei oleks sobiv kõigile avaliku ja erasektori
teenuseosutajatele.
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi digiversiooni praegu ei
kavandata. Kuna selle loomine ei ole direktiivist tulenevalt
kohustuslik ning tooks kaasa täiendava arendus- ja rahavajaduse, ei
ole seda võimalik käesoleva eelnõu raames ette näha.
2. Selgitame. Mõistame Eesti Pimedate Liidu tõstatatud küsimust, et
puude raskusastme ja liigiga seotud automaatne A-täht ei pruugi
kõigil juhtudel täielikult kattuda inimese tegeliku saatja- või
abivajadusega. Selle eelnõu raames on siiski eesmärk säilitada
tänased soodustused ilma suurema lisaraha vajaduseta. Individuaalse
A-tähe hindamise loomine eeldaks uut menetlust, IT-arendusi ja
püsivat lisaraha ning ka A-tähe saajate ringi laiendamine võib kaasa
tuua soodustustega seotud lisakulusid. Seetõttu ei looda praegu
eraldiseisvat taotluspõhist individuaalse hindamise menetlust. A-
tähe saajate ringi ja individuaalse hindamise vajadust on võimalik
edaspidi hinnata tegeliku kasutuskogemuse, vajaduse ja eelarveliste
võimaluste põhjal.
6
• võimaldada selgelt määratletud juhtudel A-tähise automaatne
andmine eeldusena, kuid luua ka ligipääsetav taotluspõhine
individuaalse hindamise tee inimestele, kelle tegelik abivajadus
automaatsesse kategooriasse ei mahu;
• anda inimesele õigus saada A-tähise andmise või andmata
jätmise kohta põhjendatud otsus ning see otsus vaidlustada;
• koostada teenuseosutajatele üheselt mõistetav juhend selle kohta,
mida A-tähis tõendab, mida see ei tõenda ning kuidas küsida inimeselt
vajalikku tuge puudutavat infot lugupidavalt ja minimaalselt.
3. PISTS § 25 lõiked 3 ja 8 ning § 28 – digikaart peab olema osa Eesti
digitaalsest ökosüsteemist, mitte eraldiseisev „ekraanipilt“
Praegune tekst: Sotsiaalkindlustusamet väljastab digitaalse Euroopa
puudega inimese kaardi ning füüsilise kaardi inimese soovil.
Digiversiooni täpne vorm jäetakse hilisema määruse ja Euroopa
Komisjoni tehniliste kirjelduste otsustada. Teenusedisaini materjalid
nimetavad Digikukrut, SKAIS2-te autoriteetse andmeallikana ning
valideerimisrakendust, kuid eelnõu ei sätesta Eesti-sisese
koostalitlusvõime ega X-tee põhiseid põhimõtteid.
Probleem: Kaardi pelk kuvamine telefonis ei anna võimalust tõendada
oma puuet kaugelt, näiteks interneti teel ostetavate või osutatavate
teenuste puhul.
Kui kaardi andmed jäävad üksnes Digikukrus kuvatavaks dokumendiks
ja eraldi valideerimisrakendusse, jätkub teenuste killustatus ning
inimene peab igas olukorras ise oma õigust selgitama ja tõendama,
vastavalt teenusepakkujate erinevale korrale.
3. Selgitame. Eelnõus ei nähta ette kohustuslikku X-tee põhist
lahendust, kuna valideerimisvõimalus peab olema kasutatav ka
teenuseosutajatele, kellel puudub X-tee liidestus.
Valideerimisrakenduse täpne tehniline lahendus, sealhulgas
kaugteenustes õiguse kontrollimise võimalused, kasutajate
autentimine, logimine ja muud turvameetmed, täpsustatakse
tehnilise detailanalüüsi käigus. Euroopa Liidu tasandil kehtestatavad
tehnilised nõuded tuleb samuti lahenduse kujundamisel arvesse
võtta.
7
Eestis on olemas X-tee, riiklik digitaalne identiteet ja ulatuslik
andmevahetuse taristu. Eelnõu ei põhjenda, miks puudest tuleneva
õiguse kontroll ei peaks inimese nõusolekul olema turvaliselt kasutatav
samades kanalites, kus kontrollitakse teisi riiklikke õigusi.
Eesti lahendus peaks siiski tagastama teenuseosutajale ainult konkreetse
õiguse kehtivuse ega tohiks avada inimese diagnoosi või laiemat
terviseinfot.
Ettepanek:
• sätestada rakenduspõhimõte, et SKAIS2 on kaardi ja sellega
seotud õiguste autoriteetne andmeallikas ning õiguste kontrolliks
luuakse turvaline, standarditud ja minimaalse andmekoosseisuga X-tee
või samaväärne liides;
• tagada, et kontrolli vastus piirduks üldjuhul konkreetse teenuse
jaoks vajaliku tulemusega, näiteks „õigus kehtib / ei kehti“, ega avaldaks
puude liiki, raskusastet või muid ebavajalikke andmeid;
4. LS § 167 ja § 167³ – parkimiskaardile tuleb kavandada vabatahtlik
ligipääsetav digiversioon
Praegune tekst: Euroopa puudega inimese parkimiskaart on eelnõu järgi
füüsiline dokument. Samal ajal luuakse Sotsiaalkindlustusametisse
keskregister, digitaalsed tervisetõendid ning valideerimisrakendus.
Direktiivi (EL) 2024/2841 artiklid 8 ja 9 lubavad liikmesriigil täiendada
füüsilist parkimiskaarti ligipääsetava digiversiooniga pärast ühiste
tehniliste kirjelduste kehtestamist.
Probleem: Keskregister parandab asutuste tööd, kuid ei anna
kaardiomanikule digitaalset tõendit. Pime inimene sõltub jätkuvalt
sellest, et teine inimene leiab kaardi, asetab selle sõidukis õigesti ja
kontrollib selle nähtavust. Füüsiline kaart võib kahjustuda, kaduda või
4. Selgitame. Mõistame Eesti Pimedate Liidu ettepaneku eesmärki
ning seda, et parkimiskaardi digiversioon võiks parandada kaardi
kasutusmugavust ja ligipääsetavust. Selle eelnõuga digitaalse
parkimiskaardi loomist siiski ei kavandata, kuna see ei ole direktiivi
ülevõtmiseks kohustuslik ning eeldaks täiendavaid IT-arendusi ja
rahalisi vahendeid, mida pole kahjuks direktiivi ülevõtmiseks
võimalik planeerida. Praegu keskendutakse direktiivist tulenevate
kohustuslike lahenduste, sealhulgas Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi ja selle valideerimislahenduse väljatöötamisele.
Samuti ei ole praeguses etapis võimalik digiversiooni seaduse
tasandil ette näha, kuna lahenduse tehniline teostatavus, võimalik
ülesehitus ja seosed teiste digitaalsete lahendustega ei ole veel
8
jääda kontrollijale halvasti nähtavaks. Teenusedisaini materjalides
tuvastati need probleemid, kuid kasutajale mõeldud digiversiooni
kavand ei ole eelnõus nähtav.
Digiversioon ei saa praegu ega tulevikus täielikult asendada
tuuleklaasile asetatavat füüsilist kaarti, kuni parkimiskontrolli taristu
seda ei võimalda. Küll aga saab see toimida täiendava tõendi, reaalajas
kehtivuse kontrolli ja hiljem üleeuroopalise digitaalse parkimiskaardina,
ning võimalusena inimesel parkida sõidukit puudega inimese sõidukina,
kui füüsilist kaarti parasjagu kaasas ei ole.
Näiteks Belgias seob handyParki süsteem isikuga seotud parkimisõiguse
ajutiselt aktiivse sõiduki numbrimärgiga; kasutaja saab valida püsiva või
kuni 24 tunniks ajutise sõiduki ning füüsiline kaart jääb kasutusse.
Madalmaade ParkerenPlus kasutab samal eesmärgil riiklikku
parkimisregistri taristut. Mõlemas riigis on võimalikku kasutusmugavust
suurendatud ilma kaarti püsivalt ühe autoga sidumata. Belgia pakub
äppi, veebirakendust ja omavalitsuse teenindust ning Madalmaades
lisanduvad telefonitugi ja digitaalse riigi infopunktid. Eesti saab
kasutada sama põhimõtet üleriigiliselt ja siduda selle olemasoleva
parkimiskontrolli taristuga.
Ettepanek:
• lisada seadusesse volitus ja rakendusplaan, mille alusel luuakse
pärast EL-i tehniliste kirjelduste valmimist inimese soovil füüsilise
parkimiskaardi kõrvale ligipääsetav digiversioon;
• siduda digiversioon keskregistri, Eesti digitaalse identiteedi, X-
tee ja tulevase EL-i digitaalse identiteedi rahakotiga;
5. Rakendusakti kavandi § 1 punkt 3 ja lisa – Euroopa puudega inimese
kaardi kohustuslik punktkiri on välja jäänud
Praegune tekst: Rakendusakti kavand näeb Euroopa puudega inimese
kaardil ette sõnad „European Disability Card“ inglise ja eesti keeles ning
piisavalt selged. Parkimiskaardi digiversiooni kasutuselevõttu saab
edaspidi eraldi kaaluda, kui selle tehnilised eeldused ja võimalik
lahendus on selgunud ning selleks on olemas vajalikud rahalised
vahendid.
5. Arvestatud osaliselt. Rakendusakti kavandit täiendatakse
direktiivi I lisa punktist 7 tuleneva nõudega esitada sõnad „European
Disability Card“ inglise ja eesti keeles kirjatüübis Arial Regular ning
punktkirjas, kasutades Marburgi standardi mõõtmeid. Täiendavat
9
A-tähise kirjatüübis ja punktkirjas. Erinevalt parkimiskaardi kavandist
ei ole Euroopa puudega inimese kaardi puhul öeldud, et kaardi nimetus
esitatakse ka punktkirjas Marburgi standardi mõõtmetega.
Probleem: Direktiivi (EL) 2024/2841 I lisa punkt 7 nõuab sõnade
„European Disability Card“ esitamist ka punktkirjas Marburgi standardi
mõõtmetega. Rakendusakti kavand ei võta seda nõuet täielikult üle. A-
tähis ei asenda kaardi nimetust, sest A on vabatahtlik ega ole kõigil
kaartidel. Ilma kohustusliku taktiilse tunnuseta ei pruugi pime inimene
kaarti rahakotis teistest ID-1 mõõdus kaartidest iseseisvalt eristada ega
selle asendit määrata.
Eesti Pimedate Liit ei pea otstarbekaks lisada kaardile mahukat taktiilset
tavakirja. Kaardi eristamiseks ja orientatsiooni määramiseks on
sobivamad direktiivis nõutud punktkirjas nimetus ning vajaduse korral
lihtne standardne reljeefne orientiir.
Ettepanek:
• täiendada rakendusakti kavandit direktiivi I lisa punktile 7
vastava nõudega esitada sõnad „European Disability Card“ punktkirjas
Marburgi standardi mõõtmetega;
• kontrollida enne kaardi tootmist reaalsel näidisel punktkirja
loetavust, kaardi eristatavust ja orientatsiooni määramist koos pimedate
kasutajatega;
• kaaluda ühtset lihtsat reljeefset orientiiri, kui see on kooskõlas
EL-i ühise kaardivormiga ega kahjusta kaardi muid kohustuslikke
elemente.
6. PISTS § 25 lõiked 5 ja 6, § 27 ning LS § 167² – ligipääsetav teave
vajab keskset lahendust, standardit ja järelevalvet
Praegune tekst: Sotsiaalkindlustusamet, avaliku sektori asutused ja
soodustusi pakkuvad eraettevõtjad peavad avaldama kaartide ning
nendega seotud eritingimuste ja eeliskohtlemise info selgelt ja kergesti
reljeefset orientiiri ei kavandata, kuna lähtutakse direktiivis
sätestatud Euroopa puudega inimese kaardi ühtsest standardvormist
ega lisata sellele direktiivis ette nägemata riigisiseseid
kujunduselemente. Kaardi tootmise ettevalmistamisel oleme
võimaluse korral valmis koostöös kaardi tootjaga kaasama pimedaid
kasutajaid, et testida kaardi punktkirja loetavust, eristatavust ja
kasutusmugavust.
6. Selgitame. Kaartidega seotud teabe kättesaadavuse nõuded on
viidud seadusest rakendusakti tasandile, kus on nende täpsemaks
reguleerimiseks sobivam koht. Rakendusakti kavandis nähakse ette
SKA ülesanne teha kaartide väljastamise, kehtivusaja lõppemisel uue
kaardi saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused
10
ligipääsetavalt, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus.
Viidatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse asjakohastele
nõuetele.
Probleem: Eelnõu ei määra, kus on inimese jaoks üks terviklik ja
ajakohane ülevaade õigustest, soodustustest, A-tähise tähendusest,
parkimistingimustest, teenuseosutajatest ja vaidluste lahendamisest.
Teenusedisaini materjalide järgi on info juba praegu killustunud ning
inimene peab ise teadma, milline dokument konkreetses olukorras
kehtib.
Üldine viide „asjakohastele ligipääsetavusnõuetele“ ei taga, et kõik
avalikud ja vabatahtlikke soodustusi pakkuvad eraõiguslikud
teenuseosutajad avaldavad veebilehed, dokumendid, äpid ja
kliendisuhtluse ühtselt ligipääsetaval kujul. Väliskülaline vajab
vähemalt ingliskeelset infot.
Ettepanek:
• luua Sotsiaalkindlustusameti vastutusel keskne ligipääsetav
register või portaal, kus avaldatakse Eesti kaardi- ja parkimisõigused,
vabatahtlikud soodustused, kasutustingimused, kontaktid ning kaebuste
esitamise kord;
• avaldada põhiteave vähemalt eesti ja inglise keeles ning siduda
see EL-i keskse veebilehega;
• määrata asutus, kes jälgib info olemasolu ja ligipääsetavust,
lahendab puudusi ning avaldab seire tulemused;
7. PISTS § 29, § 2¹⁰ ning LS §-d 167⁴ ja 167⁵ – kehtetuks tunnistamisel
peab olema tagatud ärakuulamine ja ligipääsetav õiguskaitse
Praegune tekst: Kui teine liikmesriik teatab oma territooriumil Eestis
väljastatud kaardi kuritarvitamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet
kaardi kehtetuks. PISTS § 29 lõige 2 ja LS § 167⁴ lõige 2 näevad
põhjendamatu viivituseta teavitamise ette vaid osade kehtetuks
tasuta, selgelt ja ligipääsetavalt kättesaadavaks. Teave tuleb avaldada
muu hulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Direktiiv
näeb lisaks ette riikliku veebisaidi, kus esitatakse üldine teave
Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi eesmärgi ja
kasutamise ning avaliku sektori pakutavate eritingimuste ja
eeliskohtlemise kohta. Eelnõus ei pea me põhjendatuks sätestada
sellest detailsemalt konkreetset keskse registri või portaali lahendust
ega eraldi seiresüsteemi. Oleme siiski valmis koostöös puudega
inimeste esindusorganisatsioonidega läbi mõtlema, kuidas kaartide
ja nendega seotud õiguste kohta käiv teave kõige paremini koondada
ning inimesteni selgelt ja ligipääsetavalt viia.
7. Arvestatud osaliselt. Eelnõu on võrreldes varasema versiooniga
muudetud ning teise liikmesriigi teade kaardi väärkasutuse kohta ei
too automaatselt kaasa kaardi kehtetuks tunnistamist.Kaardi
kehtetuks tunnistamise menetlusele kohalduvad üldised
haldusmenetluse nõuded ja õiguskaitsevahendid, mistõttu ei ole
vajalik neid eelnõus eraldi dubleerida. Eelnõus on ette nähtud SKA
11
tunnistamise aluste puhul. Väärkasutuse või välisriigi teate alusel
tehtava otsuse menetlus, inimese ärakuulamine ja vaidlustamise
praktiline kord ei ole piisavalt kirjeldatud.
Probleem: Piiriüleses olukorras võib kaardi kasutamise või A-tähise
tähenduse erinev tõlgendus põhjustada eksliku kuritarvituskahtluse.
Pime inimene võib saada oma kaardi kehtetuks tunnistamisest teada alles
siis, kui talle teenusest keeldutakse. Kaardi kehtetuks tunnistamine
mõjutab Eestis mitut olulist õigust korraga ning selle automaatne
rakendamine kontrollimata välisteate põhjal oleks ebaproportsionaalne.
Ettepanek:
• sätestada kohustus kontrollida välisriigist saabunud teate õigsust
ja piisavust ning anda inimesele enne õigusi kahjustava otsuse tegemist
võimalus oma seisukoht esitada, välja arvatud selgelt põhjendatud
kiireloomulisel juhul;
• teavitada inimest igast kaardi kehtetuks tunnistamisest
viivitamata tema valitud ligipääsetavas kanalis, mitte ainult eelnõus
loetletud üksikutel alustel;
8. PISTS § 26 lõige 4 ja ÜTS § 34 punkt 5 – juht- ja abikoera kasutaja
õigused vajavad selget tunnustamiskorda
Praegune tekst: PISTS § 26 lõige 4 laiendab eritingimused
kaardiomaniku abistavale loomale ning ÜTS § 34 punkt 5 säilitab
Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatva juht- või abikoera
tasuta veo. Seletuskiri rõhutab põhjendatult, et see õigus ei sõltu A-
tähisest.
Probleem: Eelnõu ei lahenda, kuidas teenuseosutaja tuvastab juht- või
abikoera staatuse Eestis ja piiriüleses olukorras. Eestis puudub praegu
üks selge üleriigiline süsteem, mille kaudu saaks koera staatust
kontrollida. Liikmesriikide koolitus-, tunnustus- ja tõendamispraktikad
erinevad. Kui teenuseosutajale ei anta selget juhist, võib pime kohalik
teavitamiskohustus juhtudel, kus kaart tunnistatakse kehtetuks
inimesest sõltumatult saadud teabe alusel; muudel juhtudel ei ole
eraldi teavitamine vajalik, kuna inimene on ise kaardi kehtetuks
tunnistamise aluseks olevast asjaolust SKA-d teavitanud.
8. Selgitame. Eelnõuga seotakse juht- või abikoera tasuta sõidu
õigus Euroopa puudega inimese kaardi olemasoluga ning see õigus
ei sõltu A-tähest. Euroopa puudega inimese kaart annab senisest
selgema ja ühtsema aluse ühistranspordis tõendada oma õigust juht-
või abikoeraga sõiduks. Sama põhimõte kehtib ka teise liikmesriigi
Euroopa puudega inimese kaardi omaniku puhul, kuna direktiiv näeb
ette kaartide vastastikuse tunnustamise ning hõlmab ka
kaardiomaniku abiloomale pakutavaid eritingimusi ja
eeliskohtlemist.
Nõustume, et juht- ja abikoerte staatuse tunnustamise ja tõendamise
korraldus vajab Eestis terviklikumat analüüsimist. Kuna selle
12
elanik või väliskülaline sattuda olukorda, kus talt nõutakse ebamäärast
lisadokumenti või keeldutakse koera lubamisest teenusele.
Ettepanek:
• määrata vastutav asutus, kes kujundab juht- ja abikoerte riikliku
tunnustamise ning vajaduse korral registri või kontrollitava tõendi
lahenduse;
• kehtestada läbipaistev ja proportsionaalne kord teistes
liikmesriikides tunnustatud juht- ja abikoerte tõendite aktsepteerimiseks;
• tagada, et koera staatuse kontroll ei muudaks teenuse kasutamist
aeglaseks, alandavaks ega ebaproportsionaalselt koormavaks.
Kokkuvõte
Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi kasutuselevõtt annab
võimaluse vähendada killustunud tõendamist, parandada piiriülest
liikumist ning muuta õiguste kontroll turvalisemaks ja lihtsamaks. Selle
võimaluse kasutamiseks ei piisa uue kaardikujunduse, Digikukru vaate
ja valideerimisrakenduse loomisest. Süsteem peab olema vajaduspõhine,
koostalitlusvõimeline, iseseisvalt kasutatav ja toimima ka tehnilise tõrke
või piiriülese erandi korral.
Eesti Pimedate Liidu peamised tingimused eelnõu toetamiseks on:
1. A-tähise andmisel tuleb säilitada automaatne tee selgetel
juhtudel, kuid lisada tegelikust abivajadusest lähtuv individuaalne
hindamine, põhjendatud otsus ja vaidlustamisõigus.
2. Digikaart ja õiguste kontroll tuleb siduda X-tee, Eesti digitaalse
identiteedi ja teenuseosutajate infosüsteemidega ning rakendada
ligipääsetavalt .
3. Parkimiskaardile tuleb kavandada füüsilise kaardi kõrval
vabatahtlik ligipääsetav digiversioon.
4. Rakendusakti tuleb lisada direktiivis nõutud punktkirjas
kaardinimetus.
küsimuse lahendamine ei ole direktiivi ülevõtmiseks otseselt vajalik,
ei ole seda võimalik käesoleva eelnõu raames terviklikult käsitleda.
Võtame teema järgnevatel aastatel eraldi töösse, et koostöös
asjaomaste osapooltega läbi mõelda juht- ja abikoerte tunnustamise
ning tõendamise selgem korraldus, sealhulgas piiriülestes
olukordades.
Kokkuvõttes esitatud ettepanekutele oleme vastanud eespool
punktide 2–8 juures. Täname Eesti Pimedate Liitu valmisoleku eest
edasises arendustöös osaleda ning soovime kaartide ja
digilahenduste rakendamise ettevalmistamisel jätkata koostööd, et
arvestada lahenduste ligipääsetavuse ja kasutusmugavusega.
13
5. Kaardi kehtetuks tunnistamisel tuleb tagada kontroll, inimese
ärakuulamine, ligipääsetav teavitus ja vaidlustamise võimalus.
6. Juht- ja abikoerte tunnustamine ning piiriülene kasutamine vajab
selget vastutajat ja ühtset korda.
Eesti Pimedate Liit on valmis oma ettepanekuid täpsustama ning
osalema kaartide, digilahenduste, infoportaali ja kasutusprotsesside
ligipääsetavuse testimisel.
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tutvus planeeritavate muudatustega
ning nende osas ettepanekud puuduvad.
Täname tagasiside eest.
Eesti Puuetega Inimeste koda
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõule
Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi kasutuselevõtt ning nende vastastikuse tunnustamise
ülevõtmine Eesti õigusesse on tervitatav ja kauaoodatud lahendus.
Tervitame Muuseumiseaduse muudatuse eesmärki säilitada tasuta
muuseumikülastus puudega lastele koos saatjaga ning laiendada seda
raske nägemispuudega inimestele ja nende saatjatele. Samuti tervitame
ühistranspordis puudega laste saatjate õiguste laiendamist. Samas tuleb
välistada olukord, kus senine õigus sõltub inimese jaoks ebaselgest
või liiga kitsalt määratud A-tähisest ning mõni seni õigustatud
inimene jääb muudatuse tõttu soodustusest ilma.
1. Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi
tähelepanekud
Täname positiivse tagasiside ja ettepanekute eest.
14
1.1. Eelnõu paragrahviga 1 lõikes 9 sätestatakse SKA kohustus teha
Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise, sealhulgas kehtivusaja
lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused ning kord tasuta kättesaadavaks selgel ja kergesti
ligipääsetaval viisil.
Seisukoht: Muuta sõnastust järgmiselt: „SKA avaldab Euroopa puudega
inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kohta teabe
selges keeles ja ligipääsetavates vormingutes. Teave peab olema
kättesaadav vähemalt veebilehel, lihtsas keeles, eesti viipekeeles ning
vajaduse korral kirjeldustõlkega ja subtiitritega audiovisuaalses vormis.
Teave peab olema kättesaadav ka inimestele, kes ei saa kasutada
digitaalset kanalit, ning sisaldama infot kaartide alusel pakutavate
soodustuste, eritingimuste, taotlemise, vaide ja kaebuse võimaluste
kohta. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas avaliku teabe seaduse ja
toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud nõuetega.”
1.2. A-tähise individuaalne ja vajaduspõhine määramine
Eelnõu paragrahviga 1 lõikes 9 sätestatakse, et A-tähis kantakse Euroopa
puudega inimese kaardile isiku puhul, kes on suurema toetusvajadusega
või saatjat vajav. Rakendusakti kavandi järgi antakse A-tähis
automaatselt kõigile sügava puudega inimestele ja raske
nägemispuudega inimestele, kuid tegeliku saatja vajadusega inimene
võib jääda tähiseta. Eestis on kavandatud siduda A-tähise andmine
olemasoleva puude tuvastamise süsteemiga, et vältida täiendava
hindamismenetluse loomist. Direktiivi mõte on olnud laiem, st direktiivi
järgi on võimalus lisada kaardile A-tähis, mis annab märku inimese
õigusest puudega inimest saatvale ühele või mitmele isiklikule abistajale
või muule liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tunnustatud saatvale või
abistavale isikule, või abiloomale, mistõttu kitsalt puude raskusastmeaga
1.1 Selgitame. Kaartidega seotud teabe kättesaadavuse ja
ligipääsetavuse nõuded on eelnõu menetlemise käigus osaliselt
viidud seadusest rakendusakti tasandile, kus on nende täpsemaks
reguleerimiseks sobivam koht. See võimaldab teabe avaldamise
vorme ja lahendusi rakendamise ettevalmistamisel täpsemalt
kujundada. Eelnõus ei pea me vajalikuks sätestada konkreetseid
teabe esitamise vorme ja kanaleid. Täpsemad lahendused saab välja
töötada rakendamise käigus, arvestades seejuures ka puudega
inimeste vajadusi ja ligipääsetavust.
1.2 Selgitame. A-tähe määramise küsimusi arutati täiendavalt
25.09.2026 toimunud kohtumisel Eesti Puuetega Inimeste Koja ja
Eesti Pimedate Liiduga. Eesmärk on säilitada kehtivad
ühistranspordi- ja muuseumisoodustused ning kasutada A-tähe
määramisel olemasolevaid puude tuvastamise andmeid, loomata uut
individuaalset hindamis- ja taotlusmenetlust. Mõistame, et puude
raskusastme ja liigiga seotud A-täht ei pruugi kõigil juhtudel
täielikult kattuda inimese tegeliku saatja- või abivajadusega.
Individuaalse hindamise loomine eeldaks aga uut menetlust, IT-
arendusi ja püsivat lisaraha ning A-tähe saajate ringi laiendamine
võib kaasa tuua ka soodustustega seotud lisakulusid. Seetõttu ei
looda käesoleva eelnõuga eraldiseisvat individuaalse hindamise
menetlust.
15
sidumine ei kata direktiivi laiemat eesmärki ning võib tekitad ebavõrdset
kohtlemist võrreldes liikmesriikide kodanikega. Ka
Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitud teenuse disaini aruanne toob välja,
et see võib kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist eri liikmesriikide
väljastatavate kaartide omanike vahel, sest sisuliselt annab A-tähis
suurema toetusvajaduse staatuse alusel võrdseid täiendavaid soodustusi
erinevatele sisulistele nõuetele vastavatele isikutele sõltuvalt sellest,
millistel alustel iga liikmesriik A-tähise väljastab. Sama analüüs toob
välja riikliku soodustuse kontekstis vastolu A-tähise kasutamine sügava
puude tõendamiseks, et saada ÜTS § 34 soodustust, oleks
problemaatiline, sest sellisel juhul on teise liikmesriigi A-tähisega
kaardiomanikul õigus vastavale soodustusele ilma, et tal tingimata
esineks sügav puue. See tooks kaasa puudega inimeste ebavõrdse
kohtlemise ÜTS § 34 soodustuse rakendamise.
Samuti näeme A-tähise kitsal käsitlemisel riskikohta eraettevõtluses
puuetega inimestele pakutavatele soodustustele. Eestis pakutakse
teatrites, kontsertidel, muuseumides ja muudes kultuuriteenustes
puudega inimestele ja nende saatjatele erinevaid tasuta või
soodushinnaga pileteid. EPIKoja ja kasutajate kogemuse põhjal on
nende tingimused ebaühtlased ning võivad sõltuda puude raskusastmest,
saatjavajadusest, ratastoolikoha olemasolust või asutuse enda
hinnapoliitikast. Seetõttu võib Euroopa puudega inimese kaardi
kasutuselevõtul tekkida olukord, kus A-tähise kitsast kasutusest saab
ettevõtjatele märgis, millest lähtuvalt soodustusi teha. Riigi eesmärk
peab olema puuetega inimeste õiguste ja soodustuste laienemine, sh ka
ise eeskuju näitamine soodustuste võimaldamisel ja nende laiendamisel.
Kuigi eelnõu näeb mõningase laiendamise soodustustuse näol ette, siis
raske liikumispuudega inimesel täna võimalik ÜTS seaduse alusel tasuta
A-tähte ei käsitata seejuures ammendava hinnanguna inimese kogu
kõrvalabi- või toetusvajadusele, vaid konkreetsete kaardi
kasutusjuhtudega seotud tähisena. Kuna A-tähe kaardile kandmise
täpsemad alused sätestatakse määruses, on neid võimalik pärast
kaartide kasutuselevõttu tegeliku kasutuskogemuse, vajaduse ja
eelarveliste võimaluste põhjal muuta. Eelnõuga ei vähendata seniseid
riiklikke ühistranspordi- ja muuseumisoodustusi.
16
sõita võimalik pole (võrdluseks raske nägemispuudega inimene saab
tasuta sõita).
Lisaks, näeb andmekaitseriski juhul, kui A-tähise andmine seotakse
konkreetse puude liigi või raskusastmega. Sellisel juhul võib füüsilise
kaardi visuaalne kontroll võimaldada kolmandal isikul teha järeldusi
inimese puude raskusastme või võimaliku puudeliigi kohta. A-tähis
peaks näitama üksnes saatja- või abivajaduse olemasolu, mitte selle
aluseks olevat diagnoosi ega puude liiki.
Seisukoht: Võimaldada A-tähis igale kaardi saamise õigusega
inimesele, kellel on tegelik suurem toetusvajadus, sh vajadus saatja abi,
juhendamise, suhtlemistoe või järelevalve järele sõltumata puude liigist.
Vajaduse tuvastamisel tuleb eelistada SKA-le juba teadaolevaid
andmeid, puudeotsuse aluseks olevat eksperdiarvamust ning
asjakohaseid rehabilitatsiooni- ja abivajaduse hinnanguid. Palume
täiendada puude raskusastme tuvastamise ja kaardi väljastamise
taotlusvormi küsimustega, mis võimaldavad inimesel kirjeldada A-
tähise aluseks olevat tegelikku vajadust. Küsimused peaksid hõlmama
vajadust saatja, isikliku abistaja, juhendamise, suhtlemistoe, järelevalve
või abilooma järele ning abi vajalikkust erinevates keskkondades ja
olukordades. Tänased riiklikud soodustused ei tohi muudatustega
kaduda.
Kui individuaalse A-tähise hindamise rakendamiseks vajalikke
menetlus- või IT-vahendeid ei ole võimalik kohe tagada, tuleb
seaduses sätestada selge rakenduskava ja siduv tähtaeg, mille
jooksul SKA ning valdkonna eest vastutav ministeerium töötavad
välja individuaalse hindamise rakendamise lahenduse.
Üleminekuajal tuleb tagada, et ükski inimene ei kaota senist
17
soodustust ega saatja õigust üksnes uue kaardisüsteemi või A-tähise
puudumise tõttu. Eelarvepiirang ei saa olla põhjendus lahendusele,
mis jätab tegeliku saatja- või abistaja vajadusega inimesed A-
tähiseta või muudab A-tähise liikmesriikide vahel ebavõrdselt
toimivaks.
1.3. Kuigi järjest enam asjaajamist toimub digitaalselt, siis peab säilima
ka füüsilise kaardi kasutamise võimalus. Arvestades, et paljud inimesed
ei kasuta erivajaduse/tervisepiirangu vm asjaolude tõttu digitaalseid
võimalusi ning vajavad oma õiguste realiseerimiseks füüsilist kaart,
peab EPIKoda oluliseks, et plastikkaardi taotlemine oleks taotleja jaoks
mugav ja lihtne ega põhjustaks täiendavat asjaajamise koormust.
Eelneva tõttu peab puude raskusastme taotluse vormil olema võimalik
teha märge selle kohta, kui inimene soovib saada füüsilist plastikkaarti
ning kaardi saamine ei tohi eeldada täiendavat põhjendamise vajadust.
2. Muud PISTS sätted menetluse lihtsustamisega seonduvalt
2.1. Eelnõu § 1, punktide 4 ja 5 täiendatakse seadust ning tuuakse
määrusest seadusesse üle nõue esitada taotluse vormil arstide ja
spetsialistide andmed, kes on inimese seisundiga kursis (teda ravinud
või nõustanud või osutanud talle tervishoiu- või sotsiaalteenuseid) ning
millal ta viimati neid spetsialiste või arste külastas.
Seisukoht: On oluline, et terviseandmed jookseksid süsteemi kokku nii,
et vajadusel inimene, kas täiendab või parandab andmeid. Kogu vastutus
info esitamise eest ei tohi laskuda inimesele. Inimene peab saama soovi
korral andmeid esitada, kuid süsteem ei saa baseeruda üksnes inimese
poolt taotluses märgitud vastavatel andmetel.
1.3 Arvestatud. Füüsilise Euroopa puudega inimese kaardi
kasutamise võimalus säilib ning kaart väljastatakse inimese soovi
korral ilma vajaduseta selle saamist eraldi põhjendada. Füüsilise
kaardi taotlemine kavandatakse võimalikult lihtsaks ja vähese
asjaajamisega, muu hulgas on kavas võimaldada inimesel märkida
füüsilise kaardi soov juba puude raskusastme tuvastamise taotluses.
Täpsem tehniline lahendus kujundatakse rakendamise
ettevalmistamisel.
2.1 Selgitame. Oleme nõus seisukohaga, et inimeste terviseandmed
peaksid olema terviklikud ja komplekssed ning inimene ei peaks ise
puude tuvastamiseks vajalikele andmetele osundama. Paraku ei ole
terviseandmete kvaliteet praktikas alati vajalikul tasemel. Seetõttu on
puuet taotleval inimesel võimalus taotlusele panna kirja visiidid, mis
tema hinnangul on puude tuvastamisel asjakohased. Selliselt saab
Sotsiaalkindlustusamet menetluse ajal kontrollida inimese esitatud
andmeid TISi andmete vastu ning vajadusel paluda raviarstil
andmeid täiendada. Sätte mõte ei ole panna vastutus andmete eest
inimesele, vaid luua turvavõrk, kus puude tuvastamiseks vajalikud
andmed jõuavad arvamust andva arsti väljaõppega isikuni. Peame
vajalikuks mainida, et Sotsiaalministeerium on välja töötanud e-
tervise strateegia, mille üks eesmärke on tervishoiu andmekvaliteedi
parandamine.
18
2.2. Palume selgitada, kas PISTS § 9 lõikes 1 sätestatud alused katavad
ka olukorra, kus teisel vanemal on hooldusõigus, kuid ta ei osale lapse
igapäevases hooldamises ja kasvatamises ning puudega vanem täidab
neid ülesandeid tegelikult üksinda? Samuti palume selgitada, kuidas
mõjutab sellises olukorras toetuse saamise õigust asjaolu, et teisel
vanemal võib säilida lapse ülalpidamiskohustus või ta võib maksta
elatist. Kui need olukorrad ei ole kavandatava sättega hõlmatud, palume
täpsustada eelnõud nii, et oleks üheselt arusaadav, millistel tingimustel
saab puudega vanem toetust taotleda ja milliste andmete või tõendite
alusel hinnatakse lapse tegelikku kasvatamise korraldust.
2.3. Eelnõu § 1 punkt 19 täpsustatakse PISTS § 12 lõikes 4, et
täpsustatakse, et taotleja peab vastama lõikes 1 sätestatud töötamise
tingimustele nii koolituse läbimise kui ka toetuse taotlemise ajal. Sellega
sätestatakse seaduse tasandil nõue, mida kehtivas praktikas toetuse
eesmärgist tulenevalt juba arvestatakse. Taotleja võib koolituse läbimise
ja taotluse esitamise vahelisel ajal töökohta vahetada, kuid peab olema
jätkuvalt hõivatud mõnes lõikes 1 nimetatud töötamise vormis.
Seisukoht: Leiame, et toetuse saamise tingimus võib olla liialt piirav,
sest puudega inimesel/kroonilise haigusega inimesel võib tervisest
tulenevalt olla suur oht töökoha kaotamiseks. Kui inimene asub
töötamise hetkel koolitusele, aga näiteks kaotab töö koolituse kesksel
enne toetuse taotlemist, siis pole tal võimalus koolituse kompenseerimist
saada.
Ettepanek: Muuta PISTS § 12 lõiget 4 nii, et taotleja peab vastama
töötamise tingimusele täienduskoolituse läbimise või lõpetamise ajal,
kuid töötamise jätkumist toetuse taotlemise hetkel ei nõuta. Töösuhte
lõppemine pärast koolituse läbimist, sealhulgas terviseseisundi tõttu,
2.2 Selgitame. Puudega vanema toetus kehtestati koos PISTSi vastu
võtmisega 1997. aastal. Toonasest seletuskirjast nähtub, et puudega
vanema toetus asendas teatud osas seni last üksi kasvatavale
invaliidile makstavat üksikvanema lapse toetuse. Seega ei ole olnud
toetuse mõte maksta toetust puudega vanemale, kes vanemate
kokkuleppel kasvatab last üksinda, kuid teine vanem maksab lapsele
elatist või toetab muul moel last majanduslikult. Juhul, kui teine
vanem ei maksa lapse eest elatist, makstakse puudega vanema toetust
vanemale, kes saab riigilt elatisabi. See on välja toodud eelnõu
punktis 18 (PISTS § 9 lg 1 p 3).
2.3 Selgitame. Kehtiva PISTSi alusel makstakse
täienduskoolitustoetust töötavale puudega isikule. See tähendab, et
ka praeguses toetuse maksmise praktikas makstakse toetust
inimesele, kes töötab toetuse taotlemise hetkel. Käesoleval ajal ei
ole plaanis kehtivat põhimõtet muuta. Oleme planeerinud järgmisel
aastal alustada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist, kus saame
muuhulgas täiendavalt analüüsida ka seda ettepanekut.
19
ei tohiks iseenesest välistada koolituskulude hüvitamist.
2.4. Eelnõuga muudetakse taotlusele kantavate andmete nõuet selliselt,
et taotleja peab märkima taotlusele andmed elutingimuste,
terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse
ning selle väljenduse, abivahendite ja/või meditsiiniseadmete ning
nendega võimaliku kompenseerituse kohta. Leiame, et kuna puude
raskusastme tuvastamisel on viidatud asjaolude hindamine ja
tuvastamine olulise kaaluga, siis on teabe kogumine oluline. Samas ei
tohi sedavõrd olulise teabe esitamise koormus olla üksnes taotleja
vastutus, teabe esitamist peavad toetama ka erinevad elektroonilised
süsteemid ning arstid poolt koostatavad epikriisid. Lisaks peab taotluse
vorm olema koostatud sellise sõnastuse ja detailsusega, et see suunaks
taotlejat teavet piisava oskuslikkuse ning põhjalikkusega esitama.
2.5. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse seadust eemaldades tööealiste
sihtgrupi puhul eakohase hindamise nõue, kuna vastavat hindamist ei ole
võimalik teostada. Teiste sihtgruppide ehk laste ja
vanaduspensioniealiste puhul on selgitatud, et eakohasuse hindamise
nõue jääb alles, kuna hindamist teostatakse juhendi alusel.
Leiame, et ka laste ja vanaduspensioniealiste sihtgrupi puhul on
eakohasuse hindamise alused ebaselged. EPIKoja poolt nõustatud
inimeste juhtumite pinnalt on selgunud, et juhendist ei selgu, millistel
alustel ja metoodikast lähtuvalt eakohasest suuremat kõrvalabi,
juhendamise ja järelevalve vajadust tuvastatakse. Haldusorgani ja
eksperdi kaalutlusruum on oluline, kuid see ei tohi suurendada
ebaselgust ja läbipaistmatust. Mõistete ja hindamise aluste, sh metoodika
selgus on otsuse adressaadi jaoks oluline ehk otsuse saaja peab teadma,
2.4 Selgitame. Eelnõuga ei muudeta esitatavate andmete koosseisu,
vaid tuuakse need määrusest seadusesse. Inimese vastutust puude
tuvastamise menetluses on selgitatud punktis 2.1.
2.5 Selgitame. Laste eakohasuse hindamisel tuginevad SKA arsti
väljaõppega isikud mitmetele juhenditele, nt Lapse tervise jälgimise
juhend, Üldoskuste areng koolieelses eas, Lapse varajase kõne areng
ja selle toetamine ning Kõne areng eri vanusegruppides. Mainitud
juhendid on lingitud ka SKA eksperdiarvamuse andmise juhendis (nt
lk 20) laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastmise
tuvastamiseks. Vanaduspensioniealiste inimeste puhul tähendab
isiku puude raskusastme tuvastamise kontekstis seda, et puude
raskusastet tuvastades jäetakse vaatluse alt välja sellised
tegutsemispiirangud või kõrvalabi vajadus, mis ei tulene taotlejal
esinevast terviserikkest, vaid mille põhjuseks on taotleja kõrge iga
ehk inimese organismi vananemine. Ekspertarst annab oma
väljaõppe ja kogemuste toel eksperdiarvamusi, kus ta vaatleb
taotlejat teiste samaealiste võrdluses ja annab selle alusel hinnangu,
kas inimese terviseseisundist tulenev tegutsemisvõime on vähenenud
20
millele tuginedes otsus on tehtud. Menetlus peab olema tõenduspõhine
ja objektiivne, otsuse kujunemise alused ja käik selged ja mõistetavad.
Lähtudes eelnevast palume selgitada, kuidas ja millele (metoodika,
arvutuskäik jms) tuginedes eakohasuse hindamine laste ja
vanaduspensioniealiste puhul toimub.
2.6. Peame oluliseks rõhutada, et õppimise ja töötamise soodustamise
väljajätmine seaduse eesmärgist ei tohi vähendada tegelikkuses
inimesele pakutavat tuge.
Lisaks peame vajalikuks märkida, et tööealiste puude raskusastme
tuvastamise alused ja protsess vajavad sisulist muutmist ja reformimist.
Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu puuetega inimeste arvu
statistilisele vähenemisele, mis ei ole meie jaoks arusaadav ning ka
puude raskusastme tuvastamise otsuste ebapiisavale põhjendamisele nn
automaatsete otsuste korral. Valdkond vajab sisulisi muudatusi, kuna
ühe-ukse-poliitikana loodud ühistaotluse esitamine ei too vajalikku
selgust, pigem on olukord vastupidine.
Lisaks vajavad muudatuste käigus sisulist käsitlemist ka seaduse tasandil
reguleerimata/määratlemata mõisted nagu "igapäevane tegutsemine ja
ühiskonnaelus osalemine", "eakohasest suurem kõrvalabi, juhendamise
ja järelevalve vajadus" ning metoodika ja hindamine elukeskkonnaga
arvestamise ning ravi, teenuste ja abivahenditega kompenseeritusega
seoses.
EPIKoda peab vajalikuks avada arutelu laste puude raskusastme
tuvastamisel mõistete "hariduslik erivajadus" ja "õpiraskus"
sisustamiseks ja üheseks tõlgendamiseks, kuna puude raskusastme
võrrelduna samaealistega või on see vananemisest tulenev üldine
võimekuse vähenemine liikumises, nägemises või vaimsetes
võimetes.
2.6. Selgitame. Oleme planeerinud järgmisel aastal alustada
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse koostamist, et sisuliselt analüüside tööealiste
puude raskusastme tuvastamise aluseid ja protsessi. 2025. aasta lõpus
ja 2026. aasta alguses läbi viidud SA Mõttekoda Praxis analüüs
näitas süsteemi muutmise vajadust ning võimalikke alternatiive.
Paraku ei olnud analüüsis põhjapanevaid ettepanekuid, mis
võimaldanuks väljatöötamiskavatsusega edasi liikuda kohe.
Järgmisel aastal kavandatava väljatöötamiskavatsuse analüüsis
soovime keskenduda tööealiste puude tuvastamise teemadele, kuid
kaalume ka laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamise
teemade sügavamat käsitlemist. Kindlasti soovime
väljatöötamiskavatsuse analüüsi kaasata Eesti Puuetega Inimeste
Koda ning teisi sihtrühma esindajaid.
21
tuvastamise menetlustes käsitletakse viidatud mõisteid sageli puude
raskusaste tuvastamist välistava asjaoluna.
Lähtuvalt eelnevast, palume vastust, millal valdkonna sisulise
arendamisega edasi liigutakse.
Kokkuvõtvalt tunnustame eelnõu ja seletuskirja koostajad põhjaliku
mõjuanalüüsi koostamise eest. Eraldi tunnustamist väärivad ka
tabelvormis ülevaated, mis võimaldavad muudatuste sisu lihtsamini
jälgida. Ka on positiivne, et eelnõuga, mis keskendub peamiselt
direktiivi ülevõtmisega seonduvatele muudatustele on soovitud
lahendada ka sisulisi puude raskusastmega seonduvaid kitsakohtasid.
Samas leiame, et direktiivi ülevõtmisega seonduvad muudatused ei
arvesta piisavalt meie inimeste vajaduste ja ootustega, mistõttu tuleb
teha sisulisi parandusi. Ka vajab puude raskusastme tuvastamine
tervikuna ja erinevate sihtgruppide üleselt ulatuslikke ja põhimõttelisi
muudatusi, mida eelnõus toodud pisimuudatused ei kata.
Aitäh kokkuvõtva tagasiside eest.
1
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 3
Direktiivi ülevõtmise vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, 23. oktoober 2024, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja
Euroopa puudega inimese parkimiskaart
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32024L2841
EL-i õigusakti norm
EL-i õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
EL-i õigusakti normi
sisuliseks rakendamiseks
kehtestatavad ja kehtivad
riigisisesed õigusaktid Kommentaarid
Artikkel 1 Reguleerimisese
p a) õigusnormid, millega reguleeritakse puudestaatust või
puudel põhinevat spetsiifilistele teenustele õigust tõendava
Euroopa puudega inimese kaardi väljastamist, et edendada
puuetega inimeste liikumisvabadust ja hõlbustada puuetega
inimeste lühiajalist viibimist muus kui nende
elukohaliikmesriigis, pakkudes neile võrdse võimaluse kasutada
eritingimusi või eeliskohtlemist seoses teenuste, tegevuse või
rajatistega, sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta, mida
pakutakse või mis on ette nähtud puuetega inimestele selles
liikmesriigis, sealhulgas abiloomi kasutavatele puuetega
inimestele, ja kohaldatavuse korral puuetega inimesi saatvatele
või abistavatele isikutele, sealhulgas nende isiklikele
abistajatele; jah
Eelnõu § 1 p 2 ja 3 (PISTS
§§ 25, 141, 142 ja 146)
2
p b) õigusnormid, millega reguleeritakse puuetega inimestele
ette nähtud parkimistingimuste ja -rajatiste kasutamise õigust
tõendava Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
väljastamist, et edendada puuetega inimeste liikumisvabadust
ning hõlbustada puuetega inimeste lühiajalist viibimist muus
kui nende elukohaliikmesriigis, pakkudes neile võrdse
võimaluse kasutada parkimistingimusi ja -rajatisi, mida
pakutakse või mis on ette nähtud puuetega inimestele selles
liikmesriigis ning kohaldatavuse korral puuetega inimesi
saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas nende isiklikele
abistajatele; jah
Eelnõu § 2 p 6 ja 8 (LS §§
68, 166, 167 ja 1674)
c) Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi ühtsed näidised
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Seletuskirja lisa 1
„Rakendusaktide kavandid“
Kaartidele kehtestatavad
nõuded on ära toodud
direktiivi lisades.
Artikkel 2 Kohaldamisala
lg 1 Käesolevat direktiivi kohaldatakse parkimistingimuste ja -
rajatiste ning kõigi olukordade suhtes, kus avaliku sektori
asutused või eraettevõtjad pakuvad puuetega inimestele
eritingimusi või eeliskohtlemist seoses järgmiste teenuste,
tegevuse ja rajatiste kasutamisega lühiajalise viibimise
kontekstis: jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 3) ja § 2 p 6
a) teenused ELi toimimise lepingu artikli 57 tähenduses jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 2 p 1)
3
b) reisijateveoteenused, jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 2 p 2) ja § 4 p 1 ja 2
(ÜTS §§ 32 ja 34)
c) muu tegevus ja rajatised, sealhulgas juhul, kui neid ei pakuta
tasu eest. jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 2 p 3) ja § 3 p 1
(MuuS § 20 lg 3 p 1)
lg 2 Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi liidu
liikuvusprogrammis osalevate Euroopa puudega inimese kaardi
või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajate suhtes
kõnealuse programmi kestuse jooksul lühiajalisest viibimisest
pikemate ajavahemike suhtes. Liikmesriigid võivad samuti
otsustada kohaldada käesolevat direktiivi nende territooriumi
külastavate või seal viibivate Euroopa puudega inimese kaardi
või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajate
lühiajalisest viibimisest pikemate ajavahemike suhtes
Esimene lause
kohustuslik,
teine valikuline
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 1)
Eesti ei rakenda Euroopa
puudega inimese
parkimiskaardi osas
lühiajalise viibimise
kontrolli nõuet, kuna ei ole
võimalik kontrollida, kui
kaua teise Euroopa
liikmesriigi elainik on
Eestis viibinud.
lg 3 Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes: jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
141 lg 5)
p a) määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohased
sotsiaalkindlustushüvitised; jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 5 p 1)
p
b) spetsiaalsed osamakselised või mitteosamakselised rahalised
või mitterahalised hüvitised sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse
või tööhõive valdkonnas; jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 5 p 2)
4
p c) direktiivi 2004/38/EÜ artikli 24 lõikega 2 hõlmatud
sotsiaalabi; jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 5 p 3)
p d) tasulised või tasuta teenused, mida osutatakse puuetega
inimeste pikaajaliseks kaasamiseks, puuetega toimetulekuks ja
rehabiliteerimiseks; jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 5 p 4)
p e) eritingimused või eeliskohtlemine, et puuetega inimesed
saaksid kasutada teenuseid, mida pakutakse nende
individuaalsete vajaduste alusel ja täiendavate kriteeriumide
täitmise korral, tuginedes spetsiifiliste teenuste saamise õiguse
individuaalsele hindamisele või sellekohasele otsusele. jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 5 p 5)
lg 4. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust
määrata kindlaks puudestaatuse või puudel põhineva
spetsiifiliste teenuste saamise õiguse hindamise ja tunnustamise
tingimused või tingimused, mille alusel antakse õigus puuetega
inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele.
Direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust väljastada puuetega
inimestele riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil
puudetõendit, puudega inimese kaarti või muud puuetega
inimeste ametlikku dokumenti, sealhulgas otsust, mis käsitleb
puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
5
lg 5 Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust
tagada puuetega inimestele, sealhulgas abiloomi kasutavatele
puuetega inimestele, neid saatvatele või abistavatele isikutele,
sealhulgas nende isiklikele abistajatele, erisoodustusi või
konkreetseid soodustingimusi või eeliskohtlemist, nagu tasuta
ligipääs või vähendatud tariifid, ega liikmesriikide pädevust
nende tagamist nõuda.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
lg 6 Käesolev direktiiv ei piira puuetega inimeste või neid
saatvate või abistavate isikute, sealhulgas nende isiklike
abistajate või abiloomade õigusi, mis võivad põhineda muudel
liidu õiguse või liidu õigust rakendavate riigisisese õiguse
sätetel, sealhulgas õigusi, millega nähakse ette erisoodustused,
eritingimused või eeliskohtlemine. Euroopa puudega inimese
kaarti ei tohi nõuda puude tõendamiseks, et saada käesolevas
lõikes osutatud selliseid õigusi või neid kasutada, mille puhul
võib liidu õiguse kohaselt nõuda puudetõendit, puudega
inimese kaarti või muud puuetega inimeste ametlikku
dokumenti, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik
otsustab ühendada oma riikliku puudetõendi, puudega inimese
kaardi või muu puuetega inimeste ametliku dokumendi
Euroopa puudega inimese kaardiga.
Esimene lause ei
tule üle võtta
(sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril),
ülejäänud säte
jah.
Eelnõu § 1 p 2 (PISTS § 25
lg 1) ja p 13 (PISTS § 14¹
lg-d 1–4)
Eestis jääbki ainult EL
kaart, siseriiklikku kaarti ei
jää
Artikkel 3 Mõisted
p 1)„liidu kodanik“ – isik, kellel on mõne liikmesriigi
kodakondsus; jah
ELKS § 1 lg 2 defineeritud,
seega kehtivas õigusruumis
olemas
p 2 „pereliige“ – direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punktis 2
määratletud pereliige või vaba liikumise õigust kasutava liidu
kodaniku pereliige kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike
2 tähenduses, olenemata nende kodakondsusest; jah
ELKS § 3 defineeritud,
seega kehtivas õigusruumis
olemas
6
p 3) „puuetega inimesed“ – isikud, kellel on pikaajaline
füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis
koostoimel mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende
täielikku ja tegusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel
alustel; jah
Defineeritud PISTS § 2 lg 1
ja VõrdKS § 5, seega
kehtivas õigusruumis
olemas
p 4) „isiklik abistaja“ – isik, kes saadab või abistab puudega
inimest ning keda tunnustatakse sellena vastavalt riigisisesele
õigusele või tavale; jah
Defineeritud SHS § 27 lg 2,
seega kehtivas õigusruumis
olemas.
p 5) „eritingimused või eeliskohtlemine“ – konkreetsed,
sealhulgas mis tahes rahaliste tingimustega seotud tingimused,
või mis tahes abi ja toetusega seotud erikohtlemine, mida
pakutakse puuetega inimestele või, kui see on kohaldatav, neid
saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele
abistajatele või abiloomadele, olenemata sellest, kas eritingimusi
ja eeliskohtlemist pakutakse vabatahtlikult või need on
kehtestatud õigusliku kohustuse alusel;
jah
Mõistet „eritingimused või
eeliskohtlemine“ ei ole vaja
Eesti õiguses eraldi üle
võtta, kuna tegemist on
direktiivi kohaldamisala
piiritleva koondmõistega,
mis ei anna isikule
iseseisvat õigust
konkreetsele soodustusele
ega pane teenuseosutajale
kohustust uusi soodustusi
kehtestada. Direktiivi
nõuded rakenduvad Eestis
konkreetsetele seadusest,
muust õigusaktist või
teenuseosutaja
vabatahtlikust otsusest
tulenevatele soodustustele,
abile ja toetusele, nagu
tasuta või soodushinnaga
sissepääs, eelisjärjekord või
saatja ja abi- või
juhtkoeraga seotud
7
tingimused.Eesti
õigusaktides sätestatakse
asjaomased eritingimused
ja soodustused konkreetsete
õiguste ning kohustustena.
Seetõttu ei ole direktiivi
üldise koondmõiste
kordamine vajalik. Mõiste
ülevõtmata jätmine ei
kitsenda direktiivi
kohaldamisala: Euroopa
puudega inimese kaardi
omaniku suhtes tuleb
kohaldada samu
asjaomaseid eritingimusi ja
eeliskohtlemist, mida Eestis
pakutakse võrreldavas
olukorras riigisisese puude
tõendamise alusel.
p 6) „parkimistingimused ja -rajatised“ – parkimiskoht, mis on
ette nähtud puuetega inimestele või kohaldatavuse korral neid
saatvale või abistavale isikule, sealhulgas isiklikule abistajale,
eksklusiivselt või üldiselt, samuti kõik sellega seotud
parkimissoodustused või soodustingimused puuetega inimestele,
olenemata sellest, kas neid pakutakse vabatahtlikult või need on
kehtestatud õigusliku kohustuse alusel; jah
Parkimistingimusi
täiendatakse eelnõu § 2 p 6
ja 8 (LS § 68 ja § 167)
p 7) „lühiajaline viibimine“ – kuni kolmekuuline külastus või
viibimine teises liikmesriigis;
jah
Tuletatav ELKS § 7 lg 2,
mille järgi peab Euroopa
Liidu kodanik hiljemalt
kolme kuus möödumisel
oma elukoha registreerima.
8
p 8) „abiloom“ – loom, kes osutab abi või täidab ülesandeid
puudega inimese heaks kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga.
jah
Eesti õiguses vastab
direktiivis kasutatud
mõistele „abiloom“ abi- või
juhtkoer, kes on välja
õpetatud puudega inimese
abistamiseks või tema eest
konkreetsete ülesannete
täitmiseks. Muude
loomaliikide käsitamine
abiloomana ei ole Eesti
õiguses ette nähtud.
Seetõttu hõlmab direktiivis
sätestatud abilooma mõiste
Eestis abi- ja juhtkoeri.
Artikkel 4 Soodustatud isikud - Käesolevat direktiivi kohaldatakse:
p a) liidu kodanike ja pereliikmete suhtes, kelle puudestaatust
või puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele on
elukohaliikmesriigi pädevad asutused või organid tunnustanud,
sealhulgas puudetõendi, puudega inimese kaardi või muu
ametliku dokumendiga, mis on välja antud vastavalt riigi
pädevusele, tavale ja korrale, ning neid saata või abistada võiva
ühe või vajaduse korral mitme isiku, sealhulgas isiklike
abistajate või abiloomade suhtes, nagu võib olla märgitud nende
Euroopa puudega inimese kaardi A-tähega;
Jah
Eelnõu § 1 p 2 (PISTS § 25
lg 1) ja p 3 (PISTS § 14¹ lg-
d 1–4)
9
p b) liidu kodanike ja pereliikmete suhtes, kelle õigust puuetega
inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele
tunnustavad nende elukohaliikmesriigis pädevad asutused või
organid, sealhulgas puudega inimese parkimiskaardi või muu
dokumendi abil, mis on välja antud vastavalt riigi pädevusele,
tavale ja korrale, ning neid saata või abistada võivate muude
isikute, sealhulgas isiklike abistajate suhtes.
Jah Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg
3 p 2ja lg 4)
Seoses esimese lõigu punktiga a võib vastavalt riiklikule
õigusele ja tavale tähe „A“ lisada Euroopa puudega inimese
kaardile ka suurema toetusevajadusega puuetega inimeste jaoks.
valikuline Eelnõu § 1 p 2 (PISTS § 25
lg 3)
Artikkel 5 Puuetega inimeste võrdne võimalus kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist
lg 1 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et
Euroopa puudega inimese kaardi omajatele, kes reisivad
liikmesriiki või külastavad liikmesriiki, mille elanikud nad ei ole,
antakse õigus kasutada artikli 2 lõikes 1 osutatud teenuste,
tegevuse ja rajatistega seotud eritingimusi või eeliskohtlemist
võrdsetel tingimustel nendega, mis on ette nähtud puuetega
inimestele, kellel on puudetõend, puudega inimese kaart või
olemasolu korral muu ametlik dokument, mis kinnitab nende
puudestaatust või puudel põhinevat spetsiifiliste teenuste
saamise õigust selles liikmesriigis. jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 1)
10
lg 2 Kui käesolevas direktiivis või muudes liidu õigusnormides
ei ole sätestatud teisiti, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed
selle tagamiseks, et kui lõikes 1 osutatud eritingimused või
eeliskohtlemine hõlmavad soodustingimusi puuetega inimesi
saatvatele või neid abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele
abistajatele, või konkreetseid tingimusi abiloomadele, pakutakse
neid soodus- või eritingimusi Euroopa puudega inimese kaardi
omajaid saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas
isiklikele abistajatele või abiloomadele, võrdsetel tingimustel
Euroopa puudega inimese kaardi omajaga. jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 4), § 3 p 1 (MuuS §
20 lg 3 p 1) ja § 4 p 2 (ÜTS
§ 34 p-d 3–5)
Artikkel 6 Puuetega inimeste võrdne võimalus kasutada parkimistingimusi ja -rajatisi
lg 1 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajatele, kes reisivad
liikmesriiki või külastavad liikmesriiki, mille elanikud nad ei ole,
antakse õigus kasutada puuetega inimestele mõeldud
parkimistingimusi ja -rajatisi võrdsetel tingimustel nendega, mis
on selles liikmesriigis ette nähtud seal välja antud puudega
inimese parkimiskaartide omajatele.
jah
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg
3 p 2)
lg 2 Kui käesolevas direktiivis või muudes liidu õigusnormides
ei ole sätestatud teisiti, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed
selle tagamiseks, et kui lõikes 1 osutatud parkimistingimused ja
-rajatised hõlmavad soodustingimusi puuetega inimesi
saatvatele või neid abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele
abistajatele, pakutakse neid soodustingimusi Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi omajaid saatvatele või abistavatele
isikutele, sealhulgas isiklikele abistajatele, võrdsetel tingimustel
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajaga. jah
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg
3)
11
Artikkel 7 Euroopa puudega inimese kaardi vorm, vastastikune tunnustamine, väljastamine ja kehtivus
lg 1 iga liikmesriik võtab kasutusele Euroopa puudega inimese
kaardi füüsilise versiooni, järgides I lisas sätestatud ühtset
standardset ja ligipääsetavat vormingut. Liikmesriigid lisavad
kaardi füüsilisse versiooni ruutkoodi ja muud digielemendid,
milles kasutatakse pettuse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks
elektroonilisi vahendeid, nagu on sätestatud lõike 7 punktis a
osutatud delegeeritud õigusaktides, tehes seda mõistliku aja
jooksul pärast nende vastuvõtmist ja mitte hiljem kui 5. juunil
2028.
Jah
Eelnõu § 1 p 2 (PISTS § 25
lg 2, § 145) ja seletuskirja
lisa 1 „Rakendusaktide
kavandid“
lg 2 Liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega isiku kaarte
tunnustatakse vastastikku kõigis liikmesriikides. Jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
14¹ lg 1)
lg 3 Liikmesriikide pädevad asutused või organid väljastavad,
pikendavad või tunnistavad kehtetuks Euroopa puudega inimese
kaardi kooskõlas oma riiklike normide, korra ja tavaga. Ilma et
see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad
liikmesriigid käesoleva direktiivi otstarbel kogutud ja
salvestatud isikuandmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja
konfidentsiaalsuse. Euroopa puudega inimese kaardi
väljastamise eest vastutavat pädevat asutust või organit loetakse
määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud
vastutavaks töötlejaks ning ta vastutab isikuandmete töötlemise
eest. Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või
liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust
isikuandmetega seotud kohustuste täitmata jätmise eest.
Jah Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §§
142, 143 ja 144)
12
lg 4 Euroopa puudega inimese kaardi väljastab või seda
pikendab elukohaliikmesriik otse või puuetega inimese või
riikliku õiguse alusel volitatud isiku taotluse alusel. Kui Euroopa
puudega inimese kaarti ei väljastata otse, teavitatakse
puuetega inimesi võimalusest kaarti taotleda. See väljastatakse
või seda pikendatakse soodustatud isikule tasuta sama
ajavahemiku jooksul, mida kohaldatakse puudetõendite,
puudega inimese kaartide või muude ametlike dokumentide
väljastamisel või menetluses, millega tunnustatakse
puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilisetele
teenustele. Liikmesriigid võivad otsustada, et kaotsimineku või
kahjustumise korral nõutakse Euroopa puudega inimese
kaardi uuesti väljastamisega seotud kulude eest tasu. Kui sellist
tasu nõutakse, tagavad liikmesriigid, et tasu ei ületa asjaomaseid
halduskulusid ega takista ega heiduta puuetega inimesi
taotlemast Euroopa puudega inimese kaardi uuesti väljastamist
Jah /kaardi
asendamise tasu
valikuline
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
142 lg-d 1–4) koosmõjus
PISTS §-dega 22–24
Eestis on kaardi
väljastamine ka
kaotsimineku ja
kahjustumise korral tasuta.
lg 5 Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse füüsilise
versioonina ja seda täiendatakse ligipääsetava digiversiooniga
mõistliku aja jooksul pärast seda, kui komisjon on
kehtestanud artikli 9 lõikes 2 osutatud tehnilise kirjelduse.
Puuetega inimestele antakse võimalus taotleda kas kaardi
füüsilist või digiversiooni või mõlemat. Digiversioon ei tohi
sisaldada rohkem isikuandmeid kui I lisas sätestatud füüsilise
versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selles digiversioonis
sisalduvad isikuandmed krüpteeritakse ja võetakse tehnilised
ettevaatusabinõud tagamaks, et andmekandjat loevad vaid
volitatud isikud.
Jah Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
142 lg 2, § 145)
13
lg 6 Euroopa puudega inimese kaardi kehtivusaja määrab
kindlaks väljastav liikmesriik. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa
puudega inimese kaardil on pikim võimalik kehtivusaeg, võttes
kohaldatavuse korral arvesse puuetega inimeste
elukohaliikmesriigi pädeva asutuse või organi välja antud
puudestaatust või õigust spetsiifilistele teenustele tunnustava
puudetõendi, puudega inimese kaardi või muu ametliku
dokumendi kehtivusaega või menetluse kestust
Jah Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
142 lg 4)
lg 7 Hiljemalt 5. detsembriks 2025 võtab komisjon kooskõlas
artikliga 14 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi
täiendamiseks, et
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
p a) määrata kindlaks Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise
versiooni ruutkood ja asjakohasel juhul muud tehnika
tipptasemele vastavad digielemendid, milles kasutatakse
elektroonilisi vahendeid, et ennetada pettusi ja nende vastu
võidelda, ning
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
p b) määrata kindlaks digielemendid, mis tagavad Euroopa
puudega inimese kaardi füüsilise versiooni turvalisuse,
sealhulgas asjakohased määruse (EL) 2016/679 kohased
isikuandmete turvameetmed, ning koostalitlusvõimega seotud
küsimused, nagu liidu ühtsed rakendused kaardi füüsilise
versiooni digielementides sisalduvate andmete lugemiseks,
milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks
ja selle vastu võitlemiseks.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
14
lg 8 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu
delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks,
muutes I lisas esitatud Euroopa puudega inimese kaardi
standardvormi andmevälju, kui selline muutmine on vajalik, et
kohandada vormingut tehnika arenguga, et vältida võltsimist ja
pettust, tegeleda kuritarvitamise või väärkasutusega või tagada
koostalitlusvõime. Neis delegeeritud õigusaktides antakse
liikmesriikidele piisavalt aega selliste muudatuste
rakendamiseks.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
Artikkel 8 Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vorm, vastastikune tunnustamine, väljastamine ja kehtivus
lg 1 iga liikmesriik võtab kasutusele Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi füüsilise versiooni, järgides II lisas sätestatud
ühtset standardset ja ligipääsetavat vormingut. Liikmesriigid
lisavad kaardi füüsilisse versiooni ruutkoodi ja muud
digielemendid, milles kasutatakse pettuse vältimiseks ja selle
vastu võitlemiseks elektroonilisi vahendeid, nagu on sätestatud
lõike 7 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktides, mõistliku
aja jooksul pärast nende vastuvõtmist ja mitte hiljem kui 5.
juunil 2028.
Jah
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg
7, § 1673) ning seletuskirja
lisa 1 „Rakendusaktide
kavandid“
lg 2 Liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese
parkimiskaarte tunnustatakse vastastikku kõigis liikmesriikides Jah
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg
3 p 2)
15
lg 3 Liikmesriikide pädevad asutused või organid väljastavad,
pikendavad või tunnistavad kehtetuks Euroopa puudega inimese
parkimiskaarte kooskõlas oma riiklike normide, korra ja tavaga.
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad
liikmesriigid käesoleva direktiivi otstarbel kogutud ja
salvestatud isikuandmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja
konfidentsiaalsuse. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
väljastamise eest vastutavat pädevat asutust või organit loetakse
määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud
vastutavaks töötlejaks ning ta vastutab isikuandmete töötlemise
eest. Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või
liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust
isikuandmetega seotud kohustuste täitmata jätmise eest.
Jah Eelnõu § 2 p 8 (LS §§ 167
lg 1 ja 1672)
lg 4 Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastab või seda
pikendab elukohaliikmesriik puudega inimese või liikmesriigi
õiguse alusel volitatud isiku taotluse alusel. See väljastatakse või
seda pikendatakse mõistliku aja jooksul alates taotluse esitamise
kuupäevast, kuid mitte rohkem kui 90 päeva jooksul, välja
arvatud juhul, kui nõutavad hindamised on veel
pooleli. Liikmesriigid võivad väljastada ja pikendada Euroopa
puudega inimese parkimiskaarti tasuta või nõuda tasu selle
väljastamise ja pikendamisega seotud kulude eest. Kui sellist
tasu nõutakse, tagavad liikmesriigid, et tasu ei ületa asjaomaseid
halduskulusid ega takista ega heiduta puuetega inimesi
taotlemast Euroopa puudega inimese parkimiskaarti.
Jah / tasu
valikuline Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167)
Eesti väljastab Euroopa
puudega inimese
parkimiskaarti tasuta
16
lg 5 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et
Euroopa puudega inimese parkimiskaart asendab selle
väljastamise soodustatud isiku taotluse korral ja igal
juhul hiljemalt 5. detsembriks 2029 kõik olemasolevad puuetega
inimeste parkimiskaardid, mis on väljastatud riiklikul,
piirkondlikul või kohalikul tasandil
kooskõlas soovitusega 98/376/EÜ. jah Eelnõu § 2 p 11 (LS § 264
lg 28)
Kuni selle kuupäevani võivad liikmesriigid lubada, et puuetega
inimeste parkimiskaartidel, mis on väljastatud enne 5. juunit
2028 kooskõlas soovitusega 98/376/EÜ, on nende territooriumil
sama mõju kui Euroopa puudega inimese parkimiskaardil.
lg 6 Euroopa puudega inimese parkimiskaart väljastatakse ja
seda pikendatakse füüsilise versioonina. Liikmesriigid võivad
otsustada täiendada kaardi füüsilist versiooni digiversiooniga
pärast seda, kui komisjon on kehtestanud artikli 9 lõikes 2
osutatud tehnilise kirjelduse. Liikmesriikides, kus kaardi
füüsilist versiooni täiendab digiversioon, võivad puuetega
inimesed taotleda kaardi füüsilist versiooni ja soovi korral
nii füüsilist kui ka digiversiooni. Digiversioon ei tohi sisaldada
rohkem isikuandmeid kui II lisas sätestatud füüsilise versiooni
jaoks ette nähtud andmed. Selles digiversioonis sisalduvad
isikuandmed krüpteeritakse ja võetakse tehnilised
ettevaatusabinõud tagamaks, et andmekandjat loevad vaid
volitatud isikud.
Jah /
digiversioon
valikuline
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg
7, § 1673); kaardi vorm
sätestatakse määrusega, vt
seletuskirja lisa 1
„Rakendusaktide kavandid“
17
lg 7 Hiljemalt 5. detsembriks 2025 võtab komisjon kooskõlas
artikliga 14 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi
täiendamiseks, et
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
p a) määrata kindlaks Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
füüsilise versiooni ruutkood ja asjakohasel juhul muud tehnika
tasemele vastavad digielemendid, milles kasutatakse
elektroonilisi vahendeid, et pettusi ennetada ja nende vastu
võidelda, ning
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
p b) määrata kindlaks ühtne tehniline kirjeldus, mis tagab
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsilise versiooni
turvalisuse, sealhulgas asjakohased määruse (EL) 2016/679
kohased isikuandmete turvameetmed, ning koostalitlusvõimega
seotud küsimused, nagu liidu ühtsed rakendused füüsilise
versiooni digielementides sisalduvate andmete lugemiseks,
milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks
ja selle vastu võitlemiseks.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 8 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu
delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, muutes
II lisas esitatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
standardvormi andmevälju, kui selline muutmine on vajalik, et
kohandada vormingut tehnika arenguga, et vältida võltsimist ja
pettust, tegeleda kuritarvitamise või väärkasutusega või tagada
koostalitlusvõime. Neis delegeeritud õigusaktides antakse
liikmesriikidele piisavalt aega selliste muudatuste
rakendamiseks.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
18
Artikkel 9 Digiversioonid ja ühtne tehniline kirjeldus
lg 1 Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada
Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi ligipääsetavad digiversioonid, mille andmeväljad
on esitatud vastavalt I ja II lisas, ning tagada koostalitlusvõime.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 2 Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse
kindlaks Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi digiversiooni andmekandja ühtne
tehniline kirjeldus sellistes küsimustes nagu Euroopa puudega
inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
kehtivuse ja seeria- või failinumbri kontrollimine, nende ehtsuse
kontrollimine, võltsimise ja pettuse ärahoidmine, nimetatud
kaartide lugemine liikmesriikide vahel ja nende kasutamine
digiidentiteedikukru abil liidu tasandil.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 3 Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
19
lg 4 Enne lõike 1 või 2 kohaselt rakendusakti vastuvõtmist
konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016.
aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes
(23) sätestatud põhimõtetega puuetega inimeste ja nende
esindusorganisatsioonidega ning iga liikmesriigi määratud
ekspertidega.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
Artikkel 10 Järelevalve ja nõuetele vastavus
lg 1 Liikmesriigid võtavad komisjoni toetusel vajalikud
meetmed, et vältida võltsimise ja pettuse riski, ning võitlevad
aktiivselt Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi petturliku väljastamise, petturliku
kasutamise ja võltsimise vastu.
Jah
Võltsimine on süütegu,
mille tuvastab
korrakaitseorgan ja mille
eest võib karistada KarS §
344 alusel.
Petturliku kasutamise
võltsimise ennetamiseks
antakse võimalus kasutada
kaardi kehtivuse
kontrollimiseks
valideerimisrakendust
(PISTS § 145, LS § 1673)
Meetmed kaartide
võltsimise ennetamiseks on
ka kaartide vormidel
olemas.
lg 2 Kui liikmesriik puutub oma territooriumil kokku teises
liikmesriigis välja antud Euroopa puudega inimese kaardi või
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi tõsise või
süstemaatilise kuritarvitamise juhtumitega, teavitab kõnealune
liikmesriik sellest asjaomase kaardi väljastanud liikmesriiki.
Kaardi väljastanud liikmesriik tagab asjakohased järelmeetmed
kooskõlas riikliku õiguse või tavaga. Liikmesriigid vahetavad
teavet nimetatud kaartide kuritarvitamise kohta.
Jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
143 lg 3 ja 4 ning § 142 lg 5
ja lg 51) ning § 2 p 8 (LS §
1671 lg 4 ja 5 ning 1672 lg 3
ja 31)
20
lg 3 Liikmesriigid kontrollivad asjakohasel juhul Euroopa
puudega inimese kaardist või Euroopa puudega inimese
parkimiskaardist tulenevate kohustuste täitmist ning neid kaarte
omavate puuetega inimeste õiguste, sealhulgas abiloomadega
seonduvate õiguste, ja puuetega inimesi saatvate või abistavate
isikute, sealhulgas isiklike abistajate õiguste järgimist
Jah
Olemas kehtivas õiguses:
TKS, VÕS (tarbjalepingu
õigused), LPS, AvTS (§ 32).
Artikkel 11 Juurdepääs teabele ja teadlikkuse suurendamine
lg 1 Liikmesriigid teevad Euroopa puudega inimese kaardi ja
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise,
pikendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused, reeglid, tava
ja korra üldsusele kättesaadavaks ligipääsetavas vormingus,
sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus, ning
taotluse korral puuetega inimeste nõutud abistavas vormingus.
Jah
Seletuskirja lisa 1
„Rakendusaktide kavandid“
§ 9 (SKA põhimääruse §
6¹)
lg 2 Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et
suurendada üldsuse teadlikkust ja teavitada puuetega inimesi
ja nende esindusorganisatsioone, sealhulgas ligipääsetavatel
viisidel, Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi olemasolust ning nende saamise,
kasutamise ja pikendamise tingimustest. Komisjon korraldab
koostöös liikmesriikidega liidu teadlikkuse suurendamise
kampaania ning edendab pidevalt teadlikkuse suurendamist ja
käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe levitamist.
Jah
Seletuskirja lisa 1
„Rakendusaktide kavandid“
§ 9 (SKA põhimääruse § 6
p-d 17⁴–17⁵)
21
lg 3 Liikmesriigid võtavad meetmeid, et suurendada avaliku
sektori asutuste ja eraettevõtjate teadlikkust Euroopa puudega
inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
olemasolust ja kasutamisest ning julgustada selliseid asutusi ja
ettevõtjaid pakkuma puuetega inimestele vabatahtlikult
eritingimusi või eeliskohtlemist ning parkimistingimusi ja -
rajatisi võimalikult paljude teenuste, muude tegevuste ja rajatiste
puhul.
Jah
Seletuskirja lisa 1
„Rakendusaktide kavandid“
§ 9 (SKA põhimääruse § 6
p-d 17⁴–17⁵)
lg 4 Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehakse
tasuta kättesaadavaks selgel, terviklikul, kasutajasõbralikul ja
kergesti ligipääsetaval viisil kooskõlas direktiivi (EL)
2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud
asjakohaste ligipääsetavusnõuetega, sealhulgas avaliku
sektori asutuste ametlikel veebisaitidel või muude sobivate
vahendite abil.
Jah Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
146) ja § 2 p 8 (LS § 1674)
Artikkel 12 Pädevad asutused või organid ning kontaktpunktid
lg 1 Liikmesriigid määravad ühe või mitu Euroopa puudega
inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
väljastamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise eest
vastutavat pädevat asutust või organit.
Jah
Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
142 lg 1) ja § 2 p 8 (LS §
167 lg-d 1–2)
lg 2 Liikmesriigid määravad ühe või mitu riiklikku
kontaktpunkti, et hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni vahelist
dialoogi käesoleva direktiivi nõuetekohase ülevõtmise ja
rakendamise üle. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma
riiklikud kontaktpunktid hiljemalt 5. juuniks 2025.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Artikkel 13 Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid
22
Liikmesriigid tagavad puuetega inimeste
esindusorganisatsioonidega aktiivse konsulteerimise ja nende
kaasamise Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi väljatöötamisse, rakendamisse ja
hindamisse.
jah
Seletuskirja lisa 1
„Rakendusaktide kavandid“
§ 9 (SKA põhimääruse § 6
p-d 17⁴–17⁵). Seletuskirjas
on kirjeldatud
esindusorganisatsioonide
kaasamist direktiivi
ülevõtmisse.
Artikkel 14 Delegeeritud volituste rakendamine
lg 1 Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 2 Artikli 7 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud
õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile
viieks aastaks alates 4. detsembrist 2024. Volituste delegeerimist
pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud
juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes
vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
23
lg 3 Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõigetes 7 ja
8 ning artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud volituste delegeerimise
igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses
nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või
otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba
jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 4 enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib
komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta
institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes
sätestatud põhimõtetega puuetega inimeste ja
nende esindusorganisatsioonidega ning iga liikmesriigi
määratud ekspertidega.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 5 Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud,
teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja
nõukogule.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 6 Artikli 7 lõike 7 või 8 või artikli 8 lõike 7 või 8 alusel vastu
võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa
Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti
teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud
selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu
on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei
esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel
pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
24
Artikkel 15 Komiteemenetlus
lg 1 Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee
määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 2 Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL)
nr 182/2011 artiklit 5.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
Artikkel 16 Täitmise tagamine ja õiguskaitsevahendid
lg 1 Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi järgimise ja
täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tulemuslike vahendite
olemasolu.
Jah
RES § 60 lg 1 sätestab, et
riigiasutusel on õigus võtta
kohustusi ainult siis, kui
talle on riigieelarves või
selle alusel kinnitatud
eelarves kohustuse
täitmiseks vahendid ette
nähtud. Õigusloome
protsessi käigus (HÕNTE §
47 lg 1) on välja selgitatud
seadusemuudatustega
kaasnevad kulud ja nende
katteallikad. Riigieelarvest
on direktiivi vastuvõtmiseks
vajalikud vahendid
eraldatud.
25
lg 2 Lõikes 1 osutatud vahendid hõlmavad järgmist: Jah
p a) sätted, mille kohaselt puuetega inimesed või nende
määratud ning nende nimel ja nende või nende seadusliku
eestkostja nõusolekul tegutsevad esindajad võivad kooskõlas
riikliku õiguse ja tavaga vaidlustada pädevate asutuste või
organite otsuse Euroopa puudega inimese kaardi või Euroopa
puudega inimese parkimiskaardi väljastamise, pikendamise või
kehtetuks tunnistamise kohta;
Jah
Vaidemenetlus on
sätestatud HMS § 71 jj.
seega kehtivas õigusruumis
olemas
p b) sätted, mille kohaselt puuetega inimesed võivad riikliku
õiguse alusel pöörduda kohtusse või pädevate
haldusasutuste poole, kui ei täideta või kui rikutakse käesolevast
direktiivist ja seda rakendavatest riiklikest sätetest tulenevaid
kohustusi või õigusi;
Jah
Edasikaebamise õigus
sätestatud HMS § 87, seega
kehtivas õigusruumis
olemas
p c) sätted, mille kohaselt võivad üks või mitu järgmist
liikmesriigi õiguse kohaselt määratud organit kooskõlas
liikmesriigi õiguse ja korraga pöörduda kohtusse või pädevate
haldusasutuste poole puudega inimese nõusolekul tema nimel
või tema toetuseks, et kaitsta tema õigusi kohtu-
või haldusmenetluses, mis toimub käesolevast direktiivist
tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil:
Jah
Menetluse korrad on
sätestatud TsMS ja HKMS-
s, seega kehtivas
õigusruumis olemas
p c) alapunkt i) avalik-õiguslikud asutused; Jah
p c) alapunkt ii) eraõiguslikud ühingud, organisatsioonid või
muud juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi tagada
käesoleva direktiivi järgimine, näiteks puuetega inimeste
esindusorganisatsioonid.
Jah
Artikkel 17 Nõuete täitmine ja karistused
26
lg 1 Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas riikliku õiguse ja
tavaga normid asjakohaste meetmete, näiteks karistuste kohta,
mida kohaldatakse avaliku sektori asutuste või eraettevõtjate
suhtes käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike sätete
täitmata jätmise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et
tagada kõnealuste normide rakendamine.
Jah
Tarbijakaitseseaduse § 61
lõike 1 kohaselt teeb
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet riiklikku
järelevalvet
tarbijakaitseseaduse ja teiste
õigusaktide alusel tarbijale
antud õiguste tagamise üle.
Seega on tarbijale teenuse
osutamisel Euroopa
puudega inimese kaardi
alusel antud õiguste
järgimise üle võimalik
tugineda olemasolevale
tarbijakaitsealasele
järelevalvesüsteemile.
Tarbijakaitseseaduse § 62
võimaldab järelevalves
kohaldada
korrakaitseseaduses
sätestatud riikliku
järelevalve meetmeid ning
korrakaitseseaduse § 28
kohaselt võib pädev
korrakaitseorgan teha
korrarikkumise
kõrvaldamiseks
ettekirjutuse ja rakendada
selle täitmata jätmisel
haldussundi. Tarbijate
kollektiivseid huve
kahjustava tegevuse
27
lõpetamiseks võib TTJA
tarbijakaitseseaduse § 64
alusel teha ettekirjutuse või
pöörduda kohtusse. Avaliku
sektori asutuse tegevuse
korral tagavad täiendava
õiguskaitse
haldusmenetluse seaduse §§
71 ja 72 ning
halduskohtumenetluse
seadustiku § 37, mis
võimaldavad muu hulgas
vaidlustada isiku õigusi
rikkuva haldusakti või
toimingu ning nõuda
haldusakti andmist,
toimingu tegemist, kahju
hüvitamist või õigusvastaste
tagajärgede kõrvaldamist.
Direktiivi nõue on tagatud
riikliku järelevalve,
ettekirjutuse ja sunniraha
kohaldamise võimalusega.
Korrakaitseseaduse § 28
kohaselt võib pädev
korrakaitseorgan teha
ettekirjutuse
korrarikkumise
28
lg 2 Ettenähtud meetmed peavad olema mõjusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad ning nendega peavad kaasnema
tõhusad parandusmeetmed.
Jah
kõrvaldamiseks ning
ettekirjutuse täitmata
jätmisel rakendada
haldussundi.
Ettekirjutusega on võimalik
kohustada rikkumise
lõpetamiseks ja õiguspärase
olukorra taastamiseks,
mistõttu on tagatud ka tõhus
parandusmeede. Meetmete
kohaldamisel lähtutakse
muu hulgas
korrakaitseseadusest
tulenevast
proportsionaalsuse
põhimõttest.
Artikkel 18 Teabe kättesaadavus
lg 1 liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused teevad
teabe eritingimuste või eeliskohtlemise või parkimistingimuste
ja -rajatiste kohta, mida nad artiklite 5 ja 6 kohaselt puuetega
inimestele pakuvad, üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas oma
veebisaitidel, kui need on olemas, või muude sobivate vahendite
abil.
Jah Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
146) ja § 2 p 8 (LS § 1674)
29
Iga liikmesriik loob riikliku veebisaidi, mis sisaldab üldist
teavet Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi eesmärgi ja kasutamise kohta,
sealhulgas asjakohasel juhul viiteid pädevatele asutustele või
organitele, kes vastutavad nende kaartide väljastamise,
pikendamise ja kehtetuks tunnistamise eest.
See veebisait sisaldab ka olemasolevat üldist teavet
eritingimuste või eeliskohtlemise kohta, mida avaliku sektori
asutused puuetega inimestele pakuvad, ning suunab kasutajaid
külastama täpsema teabe saamiseks asjaomaste avaliku sektori
asutuste spetsiaalseid veebisaite. See veebisait võib sisaldada ka
vastavat eraettevõtjate teavet riigi tasandil.
Valikuline
Vastavalt Komisjoni
21.05.2026 toimunud
seminaril antud juhistele
võtab liikmesriik selle osa
üle, kui on vajadus
seadusesse kirjutada
riiklikku veebisaidi
loomine. Eestis on
otsustatud, et
Sotsiaalkindlustusamet teeb
kaartide kohta oma
koduleheküljele alamlehe,
mis sisaldab direktiivis
nõutavat teavet, me ei pea
vajalikuks selle kohustuse
lisamist seadusesse.
lg 2 Liikmesriigid julgustavad ka eraettevõtjaid tegema teabe
nende pakutavate artiklite 5 ja 6 kohaste eritingimuste või
eeliskohtlemise ning parkimistingimuste ja -rajatiste kohta
ligipääsetavas vormingus üldsusele kättesaadavaks
Jah
Seletuskirja lisa 1
„Rakendusaktide kavandid“
§ 9 (SKA põhimääruse § 6
p-d 17⁴–17⁵).
lg 3 Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehakse
tasuta kättesaadavaks selgel, terviklikul, kasutajasõbralikul ja
kergesti ligipääsetaval viisil avaliku sektori asutuste või
eraettevõtjate ametlikel veebisaitidel, kui see on olemas, või
muude sobivate vahendite abil, kooskõlas direktiivi (EL)
2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud asjakohaste
ligipääsetavusnõuetega.
Jah Eelnõu § 1 p 3 (PISTS §
146) ja § 2 p 8 (LS § 1674)
lg 4 Kooskõlas asjakohase liidu õigusega tagavad piiriülese
reisijateveo teenuste osutajad kohaldataval juhul, et Euroopa
puudega inimese kaardiga reisijatele pakutakse selget teavet
Jah
Määruse § 18 lg 2,
Piiriülese reisijateveo
teenuse osutajatele kehtivad
30
eritingimuste või eeliskohtlemise kohta, mida kohaldatakse reisi
eri osades, või tehakse see teave neile kättesaadavaks
reisijate teavitamise
kohustused juba vahetult
kohaldatava Euroopa Liidu
õiguse alusel. Määruse
(EL) nr 181/2011 kohaselt
peavad bussi- ja
bussiliiniveo ettevõtjad
tagama puuetega inimestele
ja piiratud liikumisvõimega
isikutele asjakohase teabe
reisi ja veotingimuste kohta
ning tegema selle teabe
kättesaadavaks sobivas ja
ligipääsetavas vormis.
Määruse (EL) nr 1177/2010
kohaselt kehtivad vastavad
teavitamiskohustused mere-
ja siseveeteedel reisijateveo
puhul. Raudteeveo puhul
näeb määruse (EL)
2021/782 artikkel 22 ette,
et raudteeveo-ettevõtja,
jaamaülem, piletimüüja või
reisikorraldaja annab
puuetega inimesele või
piiratud liikumisvõimega
isikule tema nõudmisel
teavet muu hulgas
raudteeveoteenuse ja sellele
juurdepääsu tingimuste
kohta.
31
Artikkel 19 Liidu veebileht
lg 1 Hiljemalt 5. detsembriks 2028 loob komisjon Euroopa
puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi jaoks spetsiaalse liidu veebilehe. Liidu
veebilehel on link artikli 18 lõike 1 teises lõigus
osutatud riiklikele veebisaitidele.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 2 Liidu veebileht on kättesaadav kõigis liidu ametlikes
keeltes, rahvusvahelises viipekeeles ja liikmesriikide
viipekeeltes ning ligipääsetavas ja kergesti loetavas vormingus
kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenuste suhtes
kehtestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega. Teave liidu
veebilehel peab olema kergesti mõistetav, nii et selle keerukus ei
ületaks Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi
taset B1 (kesktase).
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
Artikkel 20 Aruandlus ja hindamine
lg 1 Komisjon esitab hiljemalt 5. juuniks 2031 ja seejärel iga
nelja aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
32
lg 2 Lõikes 1 osutatud aruandes käsitletakse muu hulgas
sotsiaalset, majanduslikku, tehnoloogilist ja muud asjakohast
arengut silmas pidades Euroopa puudega inimese kaardi ja
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamist, eelkõige
tasude mõju, ja seda, mil määral on käesoleva direktiivi
rakendamisel saavutatud selle eesmärgid ja koostoime muude
asjakohaste liidu õigusaktidega, et hinnata käesoleva direktiivi
läbivaatamise vajadust.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
Aruandes analüüsitakse ka spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi, mis
tulenevad intersektsionaalsest diskrimineerimisest, mida
käsitatakse diskrimineerimisena, mis põhineb puude ning
nõukogu
direktiiviga 79/7/EMÜ (24), 2000/43/EÜ (25), 2000/78/EÜ (26)
või 2004/113/EÜ (27) hõlmatud muu põhjuse
kombinatsioonil, pöörates erilist tähelepanu puuetega naistele ja
tüdrukutele.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 3 Hiljemalt 5. juuniks 2029 hindab komisjon puuetega
inimeste vaba liikumisega seotud allesjäänud lünki. Komisjon
võtab igakülgselt arvesse selle hindamise tulemusi, kui ta
otsustab, kas liidu tasandil on vaja võtta täiendavaid meetmeid,
et sellised lüngad kõrvaldada
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
lg 4 Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase taotlusel ja
aegsasti vajaliku teabe, et komisjon saaks lõikes 1 osutatud
aruande koostada.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
33
lg 5 Lõikes 1 osutatud aruandes võetakse arvesse puuetega
inimeste, asjaomaste vabaühenduste, eriti puuetega inimeste
esindusorganisatsioonide ning majanduslike sidusrühmade
seisukohti.
ei (sellekohane
info antud
Euroopa
Komisjoni
korraldatud
21.05.2026
seminaril)
Komisjoni tegevused
Artikkel 21 Ülevõtmine
lg 1 Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva
direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt
5. juuniks 2027. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata
komisjonile
Jah
Eelnõu § 5; direktiivi
ülevõtmise ja kohaldamise
tähtajad.
Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 5. juunist 2028. Jah
Eelnõu § 5; direktiivi
ülevõtmise ja kohaldamise
tähtajad.
lg 2 Kui liikmesriigid võtavad vastu lõikes 1 osutatud
normid, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või
nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi
näevad ette liikmesriigid.
Jah
Eelnõu § 5; direktiivi
ülevõtmise ja kohaldamise
tähtajad.
Artikkel 22 Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas
Artikkel 23 Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Lisa 1
Kõik alljärgnevad
kaartidele kohaldatavad
nõuded on käsitletud
34
seletuskirja lisas 1
„Rakendusaktide kavandid“
Euroopa puudega inimese kaardi esi- ja tagakülje näidised
(kujundus) jah
1. Kaardi suurus peab vastama formaadile ID-1, mis on
kehtestatud standardiga ISO/IEC 7810 jah
2. Kaardil on:
— kaardiomajafoto,
— kaardiomaja perekonna- ja eesnimi,
— kaardiomaja sünniaeg,
— kaardi seeria- või failinumber jah
3. Kaardi värv on tume- ja helesinine vastavalt käesolevas lisas
esitatud pildile ja allpool esitatud viidetele: jah
— tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0, jah
RGB 0, 68, 148; jah
— helesinine: CMYK 94, 63, 7, 1, jah
RGB 0, 110, 183. jah
4. Kaardile märgitakse selle väljastamise ja kehtivusaja
lõppemise kuupäevad jah
5. Kaardil on esitatud riigikood, mida ümbritseb liitu
sümboliseeriv 12 tähega ring. jah
6. Kasutatav kirjatüüp on Arial Regular, või kui see ei ole
võimalik, siis sans serif. Esi- ja taustavärvide vahel peab olema
piisav kontrast. jah
7. Sõnad „European Disability Card“ inglise keeles ning kaardi
väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles
kuvatakse kirjatüübis Arial Regular ja punktkirjas, kasutades
Marburgi standardi mõõtmeid. jah
35
8. Valikulise tähe „A“ (kirjatüübis ja punktkirjas) võib lisada,
kui kaart annab õiguse puudega inimest saatvale ühele või
mitmele isiklikule abistajale või muule liikmesriigi õiguse või
tava kohaselt tunnustatud saatvale või abistavale isikule, või
abiloomale. Vastavalt liikmesriigi õigusele või tavale võib tähe
„A“ lisada ka suurema toetusevajadusega puuetega inimeste
puhul. valikuline
9. Artikli 7 lõike 7 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktide
vastuvõtmise järel lisatakse ruutkood ja muud võimalikud
digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid
pettuse vältimiseks. Kaardi füüsilise versiooni digielemendid
võivad sisaldada rohkem isikuandmeid kui käesolevas lisas
sätestatud füüsilise versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selliste
andmetega saavad tutvuda ainult kaardi väljastanud
liikmesriikide avaliku sektori asutused ja üksnes volitatud
isikud. Selliste isikuandmete töötlemisel järgitakse määrust
(EL) 2016/679. jah
10. Kanded esitatakse inglise keeles ja kaardi väljastanud
liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles. Kui liikmesriik
soovib teha kandeid muus keeles kui bulgaaria, eesti, hispaania,
hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta,
poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki,
sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keeles, teeb ta seda,
ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist.
Kui liikmesriik teeb kandeid bulgaaria või kreeka keeles,
koostab ta kaardi versiooni, milles kasutatakse ladina tähestikku
Esimene lause
kohustuslik,
teine ja kolmas
valikulised.
Lisa 2
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi esi- ja tagakülje
näidis (kujundus) jah
1. Kaardi suurus on järgmine: jah
36
— kõrgus: 106 mm,
— laius: 148 mm.
2. Kaardi värv on tumesinine ja kollane vastavalt käesolevas
lisas esitatud piltidele ja allpool esitatud viidetele: jah
— tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0,
RGB 0, 68, 148;
— kollane: CMYK 94, 63, 7, 1,
RGB 255, 237, 0.
3. Kaart jagatakse nii esi- kui ka tagaküljel vertikaalselt kaheks jah
a) Esikülje vasakul poolel on esitatud: jah
— tumesinine ratastoolikasutaja sümbol kollasel taustal; jah
— kaardi väljastamise ja kehtivusaja lõppemise kuupäevad; jah
— kaardi seerianumber; jah
— kaardi väljastanud asutuse või organisatsiooni nimi; jah
— kui kaart on seotud sõidukiga ja liikmesriik seda nõuab, siis
selle registreerimisnumber; liikmesriikide puhul, kes ei nõua
registreerimisnumbri märkimist, asjaomane andmeväli puudub jah
b) Esikülje paremal poolel on esitatud: jah
— sõnad „European Parking Card for persons with disabilities“
inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes
ametlikus keeles suurtähtedega ning punktkirjas, kasutades
Marburgi standardi mõõtmeid; jah
— taustaks kaardi väljastanud liikmesriigi eralduskood, mida
ümbritseb liitu sümboliseeriv 12 tähega ring; jah
37
— artikli 8 lõike 7 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktide
vastuvõtmise järel lisatav ruutkood ja muud võimalikud
digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid
pettuse vältimiseks jah
Kaardi füüsilise versiooni digielemendid võivad sisaldada
rohkem isikuandmeid kui käesolevas lisas sätestatud füüsilise
versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selliste andmetega saavad
tutvuda ainult kaardi väljastanud liikmesriikide avaliku sektori
asutustel ja üksnes volitatud isikud. Selliste isikuandmete
töötlemisel järgitakse määrust (EL) 2016/679. jah
c) Tagakülje vasakul poolel on esitatud: jah
— kaardiomaja perekonna- ja eesnimi, jah
— kaardiomaja sünniaeg. jah
d) Tagakülje paremal poolel on inglise keeles ja kaardi
väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles: jah
— lause: „Kaart annab selle omajale õiguse kasutada
asjaomases liikmesriigis kättesaadavaid puuetega isikutele ette
nähtud kohalikke parkimistingimusi ja -rajatisi“; jah
— lause: „Kui kaarti kasutatakse, tuleb see asetada sõiduki
esiossa nii, et kaardi esikülg on kontrollimiseks selgelt nähtav.“ jah
38
4. Kanded esitatakse inglise keeles ja kaardi väljastanud
liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles. Kui liikmesriik
soovib teha kandeid muus keeles kui bulgaaria, eesti, hispaania,
hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta,
poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki,
sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keeles, teeb ta seda,
ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist.
Kui liikmesriik teeb kandeid bulgaaria või kreeka keeles,
koostab ta kaardi versiooni, milles kasutatakse ladina
tähestikku.
Esimene lause
kohustuslik,
teine ja kolmas
valikulised.
39
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, 23. oktoober 2024, millega laiendatakse direktiivi (EL)
2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikule
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/ALL/?uri=CELEX:32024L2842
EL-i õigusakti norm
EL-i
õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
EL-i õigusakti normi
sisuliseks rakendamiseks
kehtestatavad ja kehtivad
riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid
Artikkel 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
(EL) 2024/2841 sätestatud norme, õigusi ja
kohustusi kohaldatakse puuetega kolmanda
riigi kodanike suhtes, kes elavad
seaduslikult liikmesriigis ja kes ei ole
nimetatud direktiivi alusel soodustatud
isikud ning kelle puudestaatust või puudel
põhineva spetsiifiliste teenuste saamise
õigust või õigust puuetega
inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja
rajatistele on tunnustanud nende
elukohaliikmesriik, ning neid saatvate või
abistavate isikute suhtes, sealhulgas nende
isiklike abistajate või abiloomade suhtes, kes
on määratletud vastavalt nimetatud
direktiivi artikli 3 punktides 4 ja 8.
Jah
SÜS § 3 lg 1 ja PISTS § 3
lg 1 p 2 ja 3, seega
kehtivas õigusruumis
olemas.
Artikkel 2
40
Käesolevas direktiivis tähendab „kolmanda
riigi kodanik“ isikut, kes ei ole liidu kodanik
ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1
tähenduses.
Jah
SÜS § 3 lg 1 ja PISTS § 3
lg 1 p 2 ja 3, seega
kehtivas õigusruumis
olemas.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv ei mõjuta kohaldatavaid
õigusnorme, millega reguleeritakse
liikmesriigis seaduslikult elavate
kolmanda riigi kodanike liikumist liidus.
Jah
Tegemist on direktiivi kohaldamisala
piiritleva sättega. Direktiiv ega Euroopa
puudega inimese kaart või Euroopa
puudega inimese parkimiskaart ei anna
kolmanda riigi kodanikule iseseisvat
õigust liikmesriiki siseneda, seal viibida
või liikmesriikide vahel liikuda. Need
õigused tulenevad jätkuvalt muudest
Euroopa Liidu ja riigisisestest
õigusnormidest. Eestis reguleerivad
välismaalaste sisenemise, viibimise ja
elamise aluseid eelkõige välismaalaste
seadus, Euroopa Liidu kodaniku seadus,
riigipiiri seadus ning vahetult
kohaldatavad Euroopa Liidu õigusaktid.
Direktiivi alusel ette nähtud õigusi saab
kolmanda riigi kodanik kasutada üksnes
juhul, kui tal on asjaomase liikmesriigi
territooriumil viibimiseks muu õiguslik
alus.
Artikkel 4
Liikmesriigid võivad asjakohasel juhul võtta
meetmeid, et võtta arvesse kolmanda riigi
kodanike keelelisi erivajadusi, sealhulgas
kasutades lihtsamini mõistetavat keelt.
Valikuline
Eestis on kõik informatsioon kätte saadav
kodulehtedel eesti, inglise ja vene keeles.
Hetkel ei ole kavas teiste riikide
viipekeelt või lihtsat keelt kasutama
hakata.
41
Artikkel 5
Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse
kuuluvate kolmanda riigi kodanike suhtes
kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/2841
artiklit 20.
Jah
Direktiivi (EL) 2024/2841 artikkel 20
reguleerib direktiivi kohaldamise kohta
aruannete koostamist ja hindamist ning
paneb vastavad põhikohustused Euroopa
Komisjonile. Direktiivi (EL) 2024/2842
artikli 5 kohaselt tuleb aruandluses ja
hindamisel hõlmata ka direktiivi
kohaldamisalasse kuuluvaid kolmanda
riigi kodanikke. Liikmesriik peab
Euroopa Komisjoni taotlusel esitama
aruande koostamiseks vajaliku teabe.
Tegemist on rakendusliku halduskoostöö
kohustusega, mida täidab pädev asutus
oma ülesannete raames ja mille täitmiseks
ei ole vaja kehtestada eraldi riigisisest
õigusnormi.
Artikkel 6
Lg 1 Liikmesriigid võtavad vastu ja
avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks
vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 5.
juuniks 2027. Liikmesriigid teatavad nendest
viivitamata komisjonile.
Jah Direktiivi ülevõtmise
tähtaeg.
Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates
5. juunist 2028. Jah
Direktiivi ülevõtmise
tähtaeg.
lg 2 Kui liikmesriigid võtavad vastu lõikes 1
osutatud normid, lisavad nad nende ametlikul
avaldamisel nendesse või nende Jah
Üle võetud eelnõu normitehnilise
märkusega. HÕNTE § 27 lõike 3 kohaselt
lisatakse Euroopa Liidu õiguse
ülevõtmiseks koostatud seaduseelnõule
normitehniline märkus, milles esitatakse
juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
42
ülevõetava direktiivi andja, liik, number,
pealkiri ja avaldamismärge. Eelnõu
pealkirja järel oleva normitehnilise
märkusega viidatakse muu hulgas
direktiivile (EL) 2024/2842. Eraldi
materiaalõigusliku sätte kehtestamine ei
ole vajalik.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas
Ei
Artikkel 8
Artikkel 8 Käesolev direktiiv on
adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas
aluslepingutega
Ei
1
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga võetakse Eestis kasutusele Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaart (edaspidi ka Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi
direktiiv või direktiivid)12. Kaardid võimaldavad puudega inimesel kasutada teistes Euroopa
Liidu liikmesriikides viibimisel sealseid puudest tulenevaid eritingimusi, eeliskohtlemist ja
parkimisõigusi samadel tingimustel nagu selle liikmesriigi puudega inimesed. Euroopa
puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi saamise õigus laieneb
lisaks Euroopa Liidu kodanikele ka liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandate riikide
kodanikele (sh kodakondsuseta inimestele). Samuti saavad teiste liikmesriikide antud kaartide
omanikud kasutada Eestis siin ette nähtud vastavaid eritingimusi või eeliskohtlemist.
Euroopa puudega inimese kaart asendab senise riigisisese puudega isiku kaardi ja see antakse
digitaalsel või füüsilisel kujul. Euroopa puudega inimese parkimiskaart asendab senise Eestis
antava parkimiskaardi, kuid jätkuvalt tunnustatakse ka teeliikluse konventsiooni täiendava
Euroopa kokkuleppega liitunud riikide antud parkimiskaarte ja Ühendkuningriigi antud
parkimiskaarti. Mõlema kaardi andmine koondatakse Sotsiaalkindlustusametisse, et kaartide
taotlemine ja andmine oleks üle Eesti ühtne ja inimese jaoks võimalikult lihtne. Eelnõuga
sätestatakse kaartide andmise, kasutamise, tunnustamise, kontrollimise ja kehtetuks
tunnistamise kord ning kaartidega seotud andmetöötluse põhimõtted. Kaartide
kasutuselevõtuga kohandatakse ka muuseumikülastuse ja ühistranspordi soodustuste
tõendamise korda. Eelnõuga ei kehtestata teenuseosutajatele kohustust luua uusi vabatahtlikke
soodustusi, kuid olemasolevaid puudest tulenevaid eritingimusi või eeliskohtlemist tuleb
võimaldada teiste liikmesriikide kaardiomanikele samadel tingimustel nagu Eesti
kaardiomanikele.
Eelnõuga võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ja mille
määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduseelnõu väljatöötamise toetamiseks tegi Trinidad Wiseman OÜ 2026. aasta I poolaastal
teenusedisaini analüüsi3, mille eesmärk oli direktiividest tulenevaid nõudeid arvestades välja
töötada terviklik tulevikulahendus puudega inimese kaardi ja puudega inimese parkimiskaardi
andmiseks ning valideerimiseks. Analüüsi kaasati erinevate ministeeriumite, rakendusasutuste,
kaartide andmisega seotud asutuste ja sihtrühma esindajad.
1 Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv: Direktiiv - EL - 2024/2841 - EN - EUR-Lex 2 Direktiiv, millega laiendatakse kaartide direktiivi liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele: Direktiiv -
2024/2842 - EN - EUR-Lex 3 Teenusedisain avalikustati septembris 2026 ja on kättesaadav siin: PIKPAK_Lopparuanne.pdf
2
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega
inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristel
Vallsalu ([email protected]) ning analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja
([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk ([email protected]).
Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas ([email protected]) ja sama osakonna
juhtivspetsialist Katrin Tambur ([email protected]) ning nõunikud Aini Proos
([email protected]) ja Ann Saks ([email protected]). Samuti on eelnõu koostamisse olnud
kaasatud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa
([email protected]) ning Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek
Allvee ([email protected]), sama osakonna peaspetsialist Mait Klein
([email protected]) ning veondus ja liikuvusvaldkonna juht Margus Tähepõld
Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud SKA sotsiaal- ja erihoolekande osakonna
ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]) ja sama talituse
teenuseomanik Mariliis Raidma ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected])
1.3. Märkused
Eelnõu on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu puudega
inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt esitatakse Vabariigi
Valitsusele hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu
direktiivide (EL) 2024/2841 ja 2024/2842 ülevõtmiseks. Direktiivide ülevõtmiseks vajalikud
seaduse muudatused tuleb vastu võtta ja avaldada hiljemalt 5. juuniks 2027 ja neid tuleb
kohaldada alates 5. juunist 2028. Enne 5. juunit 2028 välja antud puudega inimese
parkimiskaardid tuleb asendada Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega hiljemalt 5.
detsembriks 2029.
Eelnõu on seotud 2028.–2031. aasta riigieelarve strateegiaga.
Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:
1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 21;
2) liiklusseadus (LS) avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 45;
3) muuseumiseadus (MuuS) avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 22;
4) ühistranspordiseadus (ÜTS) avaldamismärkega RT I, 18.12.2025, 21.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.3.
Eelnõukohane seadus mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on
esitatud seletuskirja punktis 6.4.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
3
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on võtta Eestis kasutusele Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega
inimese parkimiskaart, tagada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides antud kaartide
tunnustamine Eestis ning võimaldada kaartide alusel puudega inimestele teises liikmesriigis
juurdepääs puude alusel antavatele eritingimustele ja eeliskohtlemisele. HÕNTE § 1 lõike 2
punkti 2 kohaselt ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõuga rakendatakse
Euroopa Liidu õigust ja direktiivide eelnõude menetlemisel on sisuliselt käsitletud
väljatöötamiskavatsuses analüüsitavaid küsimusi, sealhulgas lahendatavat probleemi ja selle
põhjuseid, eesmärke, võimalikke lahendusi ja nende mõjusid ning kavandatava regulatsiooni
rakendamisega seotud küsimusi. Direktiivi õiguslikuks aluseks on EL-i toimimise lepingu
artikli 114 lõige 1, mis võimaldab võtta õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmeid, mille
eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Nimetatud lõige sätestab, et seadusandliku
tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad
Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks
meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.
Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv on osa Euroopa puudega
inimeste õiguste strateegia 2021–20304 elluviimise ja tegevuste intensiivistamise kavast.
Direktiiv väljendab strateegia eesmärki võimaldada puudega inimestele vaba liikumist Euroopa
Liidus, vähendades takistusi, mis tulenevad puude staatuse erinevast tunnustamisest
liikmesriikides ning tagades neile teistes liikmesriikides lühiajalisel viibimisel võrdsema
juurdepääsu puude alusel pakutavatele soodustustele ja muudele õigustele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse PISTS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PISTS § 1 lõiget 1, milles sätestatakse seaduse
reguleerimisala. Reguleerimisalasse lisatakse Euroopa puudega inimese kaardi saamise
tingimused ja kord seoses direktiivi ülevõtmisest tulenevate seadusemuudatustega.
Eelnõu § 1 punktiga 2 sõnastatakse olulisel määral ümber PISTS § 25. Paragrahvis sätestatakse
Euroopa puudega inimese kaardi mõiste, A-tähe kaardile kandmise tingimused ning
volitusnormid kaardi vormi, tehnilise kirjelduse, andmekoosseisu, andmise ja kehtetuks
tunnistamise korra kehtestamiseks. Kaardi andmist, kehtetuks tunnistamist ja kasutamisala
käsitlevad sätted koondatakse eelnõuga seadusesse lisatavasse 2¹. peatükki.
Lõikes 1 esitatakse Euroopa puudega inimese kaardi definitsioon. Euroopa puudega inimese
kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud füüsiline või digitaalne dokument,
mis tõendab selle omaniku õigust kasutada avaliku sektori asutuste või eraettevõtjate poolt
pakutavaid puudest tulenevaid eritingimusi või eeliskohtlemist liikmesriikides, kus sellised
õigused on ette nähtud. Euroopa puudega inimese kaart ei loo uusi õigusi ega asenda
liikmesriikide puude tuvastamise süsteeme, vaid võimaldab kaardiomajatel liikmesriikides
4 Union of equality - Publications Office of the EU; Enhancing the strategy for the rights of persons with disabilities up to
2030.
4
reisides saada samu eritingimusi või eeliskohtlemist, mida kohaldatakse asjaomases
liikmesriigis selle riigi puudega inimestele.
Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse,
kaardile kantavate andmete loetelu ning kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise korra.
Volitusnormi täiendamisel lähtutakse direktiivi I lisas sätestatud Euroopa puudega inimese
kaardi kohustuslikest vormi- ja kujundusnõuetest, mille eesmärk on tagada kogu Euroopa
Liidus ühtse, turvalise ja kergesti äratuntava kaardi kasutamine. Muu hulgas nähakse ette, et
kaardi füüsiline versioon sisaldab ruutkoodi ja muid turvaelemente, mis võimaldavad ennetada
pettusi ning kontrollida kaardi ehtsust. Täpsemad tehnilised nõuded kehtestatakse Euroopa
Komisjoni delegeeritud õigusaktidega.
Volitusnorm võimaldab võtta riigisiseselt üle Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded ning
kehtestada Euroopa puudega inimese kaardi tehnilised ja sisulised tingimused. Nimetatud
nõuded kavandatakse kehtestada sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määruses nr 43 „Puudega
isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“,
mida muudetakse Euroopa puudega inimese kaardi regulatsiooni rakendamiseks.
Volitusnorm hõlmab ka digitaalse kaardi suhtes kohaldatavaid nõudeid, sealhulgas
andmekaitse, turvalisuse ja koostalitlusvõime tagamist kooskõlas direktiivi ning isikuandmete
kaitse üldmääruse põhimõtetega. Samuti sätestatakse volitusnormi alusel Euroopa puudega
inimese kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise täpsem kord.
Euroopa puudega inimese kaardile kantakse isikuandmed, mistõttu kujutab kaardi andmine,
haldamine ja kasutamise kontrollimine endast isikuandmete töötlemist. Kaardi andmiseks
vajalikke andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS). Andmete töötlemise
õiguslik alus tuleneb sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja selle alusel kehtestatud
sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrusest nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus“ koostoimes käesolevas seaduses sätestatud kaardi väljastamise ülesandega.
Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 1 lõike 2 kohaselt on infosüsteemi pidamise eesmärk
Sotsiaalkindlustusameti seadustest tulenevate avalike ülesannete täitmine. Põhimääruse § 7
lõike 1 punktid 1 ja 8 näevad ette isiku üldandmete ning puudega isiku kaardi andmise andmete
töötlemise. Isiku üldandmete koosseis on täpsustatud põhimääruse §-s 8, mille lõike 2 kohaselt
kasutatakse neid andmeid Sotsiaalkindlustusameti seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Seega on kaardi andmiseks vajalike isiku üldandmete töötlemine hõlmatud SKAIS-i
olemasoleva andmetöötluse raamistikuga.
Seda raamistikku täiendab käesoleva seaduse § 14⁴, milles sätestatakse Euroopa puudega
inimese kaardi menetlusega seotud isikuandmete töötlemise erisused, sealhulgas andmete
töötlemise eesmärgid, Sotsiaalkindlustusameti õigus teha menetluseks vajalikke päringuid ning
kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadud näokujutist või fotot kaardile
kandmiseks. Samuti reguleeritakse selles paragrahvis isikuandmete edastamist ning kaardi
kasutamise õiguspärasuse kontrollimise ja väärkasutuse tuvastamisega seotud andmetöötlust.
Käesolevas lõikes sisalduv volitusnorm ei loo iseseisvat isikuandmete töötlemise alust, vaid
võimaldab kehtestada kaardi vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate andmete loetelu
ning kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise täpsema korra. Kaardile kantavate andmete
loeteluga määratakse kindlaks, millised kaardi andmiseks õiguspäraselt töödeldavatest
andmetest kantakse kaardile.
5
Lõikes 3 sätestatakse A-tähe Euroopa puudega inimese kaardile kandmise tingimused. Direktiiv
võimaldab liikmesriigil kanda Euroopa puudega inimese kaardile A-tähe, kuid selle
kasutuselevõtmine ei ole kohustuslik. A-tähe eesmärk on näidata, et kaardiomanikul on suurem
toetusvajadus ja tal võib sellest tulenevalt olla õigus saatjale või abistajale ette nähtud
eritingimustele või eeliskohtlemisele, näiteks juhul, kui teenuse kasutamisel võimaldatakse
puudega inimese saatjale tasuta või soodustingimustel sissepääsu. Eestis võetakse A-täht
kasutusele ja see kantakse kaardile, kui inimesel on Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud
sügav puue või raskele puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. A-tähe
kaardile kandmine seotakse olemasoleva puude raskusastme tuvastamisega, mistõttu ei ole
selleks vaja eraldi hindamismenetlust. See võimaldab kasutada puude raskusastme tuvastamisel
juba olemasolevat teavet ja väldib täiendava halduskoormuse tekkimist inimesele ja
töökoormuse tekkimist Sotsiaalkindlustusametile. A-täht ei ole mõeldud inimese konkreetse
kõrvalabi- või teenusevajaduse hindamiseks ega tõendamiseks. Selle alusel ei määrata näiteks
viipekeeletõlgi vajadust ega otsustata õigust kohaliku omavalitsuse korraldatavale
tugiisikuteenusele või isikliku abistaja teenusele. A-tähe tähendus piirdub Euroopa puudega
inimese kaardi kasutamisel saatja või abistajaga seotud eritingimuste ja eeliskohtlemise,
sealhulgas vastavate soodustuste kasutamisega.
A-tähe kasutuselevõtt on seotud ka vajadusega säilitada puudega inimestele ja nende saatjatele
kehtivad ühistranspordi- ja muuseumikülastuse soodustused. Kuna Euroopa puudega inimese
kaardi kasutuselevõtmisel ei saa soodustuste andmist siduda üksnes Eesti riigisisese puude
raskusastme või puude liigiga, võimaldab A-täht siduda saatjale ette nähtud soodustused ühtse
kaardile kantava tunnusega. A-tähe kaardile kandmise tingimuste määramisel on lähtutud
eesmärgist, et inimesed, kellel on kehtiva korra alusel õigus vastavatele soodustustele, ei
kaotaks Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtu tõttu seniseid soodustusi.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust 21. peatükiga, milles reguleeritakse Euroopa
puudega inimese kaardi kohaldamisala, andmist ja kehtetuks tunnistamist, kaardi andmise ja
kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemist, valideerimisrakenduse kasutamist
ning kaardi alusel pakutavate eritingimuste ja eeliskohtlemise kohta teabe kättesaadavaks
tegemist.
Paragrahvis 141 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisala.
Lõikes 1 sätestatakse, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud Euroopa
puudega inimese kaart kehtib Eestis lühiajaliselt viibiva Euroopa Liidu kodaniku või kolmanda
riigi kodaniku suhtes. Kaart kehtib ka sellisele kolmanda riigi kodanikule, kes elab seaduslikult
mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis ja kellele selle liikmesriigi pädev asutus on väljastanud
Euroopa puudega inimese kaardi. Kolmanda riigi kodaniku all peetakse silmas ka
kodakondsuseta inimesi. Lisaks nähakse ette, et liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese
puhul kehtib nimetatud kaart kogu programmis osalemise aja vältel, sealhulgas juhul, kui
programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja.
Euroopa Liidu kodanikuks kõnealuse sätte tähenduses on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
Lühiajalise viibimise all peetakse silmas kuni kolmekuulist viibimist Eestis. Lühiajaline
viibimine on Eesti õigusruumis defineeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-s 7, mille järgi
on Euroopa Liidu kodanikul õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse
alusel. Kui inimene viibib Eestis üle kolme kuu, on tal Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel
kohustus registreerida oma elukoht rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.
6
Liidu liikuvusprogrammis osaleva isiku puhul kehtib Euroopa puudega inimese kaart kogu
programmis osalemise aja vältel, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise
viibimise aja. Selline regulatsioon on vajalik, et tagada puudega inimestele liidu sees liikumise
ja osalemise võimaluste tegelik kasutamine ning vältida olukorda, kus kaardi kehtivus katkeks
üksnes viibimise kestuse tõttu.
Liidu liikuvusprogrammid hõlmavad programme, mille eesmärk on toetada inimeste liikumist
teise liikmesriiki kindlaksmääratud ajaks hariduse, koolituse, kutsealase, ühiskondliku või
kultuurilise tegevuse eesmärgil, näiteks Euroopa solidaarsuskorpuse programm või programm
„Erasmus+“.
Lõike 2 kohaselt laieneb kaardi kehtivus puudega inimestele, nende saatjatele või abistajatele
või abiloomadele pakutavatele eritingimustele või eeliskohtlemisele, mida avaliku sektori
asutused ja eraettevõtjad võimaldavad erinevate teenuste, tegevuste ja rajatiste kasutamisel.
Eritingimused ja eeliskohtlemine on direktiivis kasutatud koondmõistena ning nende vahel ei
ole ette nähtud ranget sisulist piiri. Eritingimusena võib käsitada eelkõige teenuse, tegevuse või
rajatise kasutamiseks puudega inimese vajadustest lähtuvat kohandatud tingimust või tuge,
näiteks ligipääsetavat istekohta, isiklikku abi, abivahendi kasutamise võimalust või abilooma
lubamist. Eeliskohtlemisena võib käsitada eelkõige soodsamat või eelisjärjekorras kohtlemist,
näiteks tasuta või soodushinnaga sissepääsu, eelisjuurdepääsu või eelisistekohta. Mõlemal juhul
on tegemist puudega inimesele või temaga seotud saatjale, abistajale või abiloomale
võimaldatava soodsama või tema vajadusi arvestava tingimuse või kohtlemisega.
Punktis 1 nimetatud teenused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 tähenduses vastavad
Euroopa Liidu toimimise lepingus5 sätestatud teenuste mõistele. Tegu on teenustega, mida
osutatakse tavaliselt tasu eest ja mis ei kuulu kaupade, kapitali ega isikute vaba liikumise sätte
alla. See hõlmab näiteks turismiteenuseid (hotellid, majutus), kultuuriteenuseid (muuseumid),
meelelahutusteenuseid (kontserdid, festivalid) ning spordi- ja vabaajateenuseid. Praktikas
tähendab see seda, et kui näiteks mõne kontserdi korraldaja võimaldab puudega inimestele
odavamat piletihinda, on tal kohustus pakkuda seda kõikidele Euroopa puudega inimese kaardi
omanikele.
Punktis 2 nimetatud reisijateveoteenuste all on silmas peetud kõiki teenuseid, mille eesmärk on
vedada inimesi ühest kohast teise. See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori pakutavaid
transporditeenuseid ja kõiki transpordiliike. See tähendab, et kui mõni reisijateveoteenuse
osutaja pakub puudega inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist (nt tasuta või soodsam pilet),
tuleb neid anda ka teise liikmesriigi Euroopa puudega inimese kaardi omanikule.
Punktis 3 nimetatud muudes avalikkusele suunatud tegevustes osalemine või rajatiste
kasutamine, sealhulgas ka juhul, kui seda võimaldatakse tasuta, hõlmab kõiki muid olukordi,
mis ei mahutu punktides 1 ja 2 nimetatud teenuste alla. Praktikas võivad siia alla kuuluda
näiteks avalike ruumide või rajatiste (nt spetsiaalselt kohandatud rannaalad) eritingimused (nt
ligipääs ratastooliga, reserveeritud kohad, eraldi sissepääs), kui neid tingimusi võimaldatakse
Euroopa puudega inimese kaardi alusel.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui punktides 1–3 nimetatud teenuste, tegevuste või rajatiste
kasutamisel pakutakse eritingimusi või eeliskohtlemist Euroopa puudega inimese kaardi
omaniku saatjale või abistajale või tema abiloomale, tuleb samu eritingimusi või
5 Euroopa Liidu toimimise leping | EUR-Lex.
7
eeliskohtlemist võimaldada ka teiste liikmesriikide antud Euroopa puudega inimese kaardi
omanike saatjatele või abistajale või abiloomadele. Direktiiv lähtub põhimõttest, et puudega
inimesel peab olema võimalik kasutada talle ette nähtud õigusi ja hüvesid, sealhulgas juhul, kui
see eeldab saatja või abilooma kaasamist. Seetõttu hõlmab kaardi vastastikune tunnustamine ka
neid isikuga vahetult seotud toetavaid elemente. Praktikas tähendab see seda, et kui
liikmesriigis on ette nähtud näiteks saatja või abistaja tasuta või soodustingimustel osalemine,
eraldi ligipääs või abilooma viibimine teenuse osutamise kohas, tuleb samaväärne kohtlemine
tagada ka teise liikmesriigi antud kaardi omaniku puhul.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui eritingimus või eeliskohtlemine laieneb puudega inimese saatjale,
abistajale või abiloomale, tuleb seda samadel tingimustel võimaldada ka teise liikmesriigi antud
kaardi omaniku saatjale, abistajale või abiloomale.
Lõikes 5 sätestatakse valdkonnad, millele Euroopa puudega inimese kaardiga seotud õigused
ei laiene. Direktiivi kohaldamisalast on välja jäetud Euroopa Liidu õigusaktide
kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalkindlustushüvitised, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse ja
tööhõive valdkonna rahalised ja mitterahalised hüvitised, sotsiaalabi, puudega inimeste
pikaajaliseks kaasamiseks, habilitatsiooniks või rehabilitatsiooniks mõeldud teenused ning
teenused ja soodustused, mille saamine sõltub individuaalse vajaduse hindamisest või
lisatingimuste täitmisest. Selliste õiguste võimaldamine eeldab üldjuhul inimese olukorra
individuaalset hindamist või kuulumist konkreetse liikmesriigi sotsiaalkaitsesüsteemi ning
nende eesmärk ei ole tagada lühiajaliselt teises liikmesriigis viibivate inimeste võrdset
kohtlemist. Seetõttu ei kuulu need direktiivi ega Euroopa puudega inimese kaardi
kohaldamisalasse.
Paragrahvis 142 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi andmise tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et Euroopa puudega inimese kaardi annab ja tunnistab kehtetuks SKA.
Sellega täidetakse direktiivist tulenevat kohustust määrata Euroopa puudega inimese kaardi
andmiseks pädev asutus.
SKA määramine pädevaks asutuseks on põhjendatud, sest SKA tuvastab puude raskusastme ja
annab kehtiva õiguse alusel ka riigisisese puudega inimese kaardi. Euroopa puudega inimese
kaardi andmise sidumine puude raskusastme tuvastamise menetlusega võimaldab kasutada
olemasolevaid menetlusi, infosüsteeme ja kompetentsi ning tagab inimesele lihtsa ja arusaadava
asjaajamise.
Lisaks võimaldab see tagada Euroopa puudega inimese kaardi andmise ja kehtetuks
tunnistamise ühtse korralduse, vähendada inimese halduskoormust ning vältida
Sotsiaalkindlustusametis dubleerivate menetluste ja nendega seotud töökoormuse tekkimist
Eelnõu ettevalmistamisel tehtud teenusedisaini käigus leiti samuti, et kaardi andmine SKA
kaudu toetab kasutajale sujuvat ja loogilist teenuseteekonda, kuna kaart on otseselt seotud
puude raskusastme tuvastamisega.
Lõikes 2 sätestatakse, et SKA annab Euroopa puudega inimese kaardi nii digitaalsel kui ka
füüsilisel kujul. Euroopa puudega inimese digikaart luuakse puude raskusastme tuvastamisel
automaatselt ning selle saamiseks ei pea inimene eraldi taotlust esitama. Füüsiline kaart antakse
inimese taotluse alusel. Seejuures on kavas lahendada taotlemine tehniliselt võimalikult lihtsalt,
näiteks võimaldades inimesel märkida taotluses füüsilise kaardi soovi. Seega on tal võimalik
valida, kas kasutada digikaarti, füüsilist kaarti või mõlemat.
8
Sellega võetakse üle direktiivist tulenev nõue tagada, et Euroopa puudega inimese kaart on
kättesaadav nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul ning et inimesel on võimalus valida talle sobiv
lahendus. Samuti nähakse ette, et kaardi andmine on inimesele tasuta. Euroopa puudega inimese
kaart antakse kooskõlas riigisisese menetluse ja korraldusega ning selle aluseks on tuvastatud
puude raskusaste.
Kaardi füüsiline versioon vastab direktiivis sätestatud ühtsele standardile ja sisaldab
turvaelemente, mille eesmärk on ennetada pettust ja võimaldada kaardi ehtsuse kontrollimist.
Digiversioon ei sisalda rohkem isikuandmeid kui füüsiline kaart ning selles sisalduvad andmed
on kaitstud asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega, tagades andmete turvalisuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse. SKA on kaardi andmisel isikuandmete vastutav töötleja.
Võrreldes kehtiva õigusega ei nähta enam ette puudega inimese kaardi ja pensionikaardi
ühiskaarti. Praktikas ei ole see osutunud otstarbekaks, kuna pensionikaarti antakse ka
eraldiseisvana ja kaartide kehtivusajad erinevad. Analüüs näitab, et inimesed taotlevad sageli
lisaks ühiskaardile ka eraldi pensionikaardi, mistõttu on kasutuses paralleelselt mitu kaarti.
Lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi andmisega seotud
haldusülesande täitmise võib SKA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga
üle anda.
Muudatuse eesmärk on võimaldada SKA-l füüsilise kaardi tootmise ja andmise teenus sisse
osta, selle asemel et korraldada kaartide trükkimine, personaliseerimine ja andmine ise.
Tegemist on tavapärase praktikaga, mida kasutatakse ka teiste riiklike kaartide, näiteks
isikutunnistuse ja juhiloa andmisel. Säte annab paindlikkuse korraldada kaardi andmine
kulutõhusalt ja olemasolevat turu kompetentsi kasutades, jättes kaardi andmise, asendamise ja
kehtetuks tunnistamise otsustamise pädevuse SKA-le.
Lõikes 4 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi maksimaalne kehtivusaeg. Kaart antakse
puude raskusastme kehtivuse lõpuni, arvestades seejuures, et laste puhul ei ületa kaardi kehtivus
viit aastat ning täisealiste puhul kümmet aastat.
Tavapäraselt tuvastatakse laste puude raskusaste kuni kolmeks aastaks ning tööealistel ja
vanaduspensioniealistel kuni viieks aastaks. Samas on kõigis vanuserühmades teatud juhtudel
võimalik tuvastada puude raskusaste pikemaks perioodiks. Näiteks võib muutumatu või
progresseeruva püsiva seisundi korral tuvastada puude raskusastme lastel kuni 18-aastaseks
saamiseni (alates 01.02.2027) ja vanaduspensioniealistel tähtajatult. Samuti võib tööealistel,
kellel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, olla puude raskusaste
tuvastatud kuni vanaduspensionieani.
Sellistel juhtudel ei ole põhjendatud anda kaarti kogu puude raskusastme kehtivuse ajaks, vaid
kaart antakse lühemaks perioodiks. Erinevalt senisest riigisisesest puudega inimese kaardist,
mis antakse puude raskusastme kehtivusega samaks ajaks ja kaardil puudub foto, on Euroopa
puudega inimese kaardil isiku tuvastamist võimaldav foto. Seetõttu on vajalik kaardi
perioodiline uuendamine, et tagada foto ajakohasus. Sellest tulenevalt on kaardi maksimaalne
kehtivusaeg piiratud – lastel kuni viis ja täisealistel kuni kümme aastat ka juhul, kui puude
raskusaste kehtib sellest pikema aja.
Sama kehtivusloogikat kohaldatakse ka kolmandate riikide kodanikele. Sellega jätkatakse
Euroopa puudega inimese kaardi puhul senist praktikat, mille kohaselt tuvastatakse puude
9
raskusaste ekspertarsti otsusega kindlaks perioodiks, ja riigisisene puudega inimese kaart
antakse samaks perioodiks. Puudega inimese toetust makstakse elamisloa kehtivuse ajal.
Säte võtab üle direktiivi nõude, mille kohaselt määrab Euroopa puudega inimese kaardi andev
liikmesriik kaardi kehtivusaja, tagab kaardi võimalikult pika kehtivusaja, arvestades puude
raskusastet või muid õigusi tõendavate dokumentide kehtivust, ning näeb ette sama
regulatsiooni kohaldamise ka kolmandate riikide kodanikele.
Paragrahvis 143 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise
tingimused ja teabevahetuse alused.
Lõikes 1 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise alused. Kaart
tunnistatakse kehtetuks, kui selle andmise alus on ära langenud, kaart või selle andmed on
võltsitud või ebaõiged, kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selle andmed loetamatuks,
kaart on kadunud või hävinud, kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud või kaarti on
kasutanud isik, kellel selleks õigust ei ole.
Kaardil olevad andmed on ebaõiged eelkõige juhul, kui kaardi valmistamisel või kaardi
andmiseks vajalike andmete edastamisel on tehtud viga, mille tulemusena ei vasta kaardile
kantud andmed õigetele andmetele, näiteks on ekslikult märgitud vale sünnikuupäev või kaardi
kehtivusaeg.
Kaardi või selle andmete võltsimisega on tegemist näiteks juhul, kui SKA antud kaarti või
sellele kantud andmeid on pärast kaardi andmist omavoliliselt muudetud või täiendatud. Kui
tegemist on algusest peale võltsitud kaardiga, mida Sotsiaalkindlustusamet ei ole andnud, ei ole
tegemist kehtiva kaardiga, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada.
Kaart on kasutuskõlbmatu või sellel olevad andmed loetamatud näiteks juhul, kui kaart on
füüsiliselt selliselt kahjustunud, et seda ei ole enam võimalik kasutada kaardi või kaardiomaja
tuvastamiseks, näiteks kui kaart on murdunud või sellel olevad andmed on kulumise või muu
kahjustuse tõttu muutunud loetamatuks. Kaardi tavapärane kulumine või muu kahjustus, mis ei
takista kaardi kasutamist ega sellel olevate andmete tuvastamist, ei too kaasa kaardi kehtetuks
tunnistamist.
Kehtetuks tunnistamise aluste seaduses sätestamise eesmärk on tagada, et kaardiga seotud
õigusi tõendaks üksnes kehtiv ja õiguspäraselt kasutatav kaart.
Kaardi kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemist eraldi ei reguleerita, kuna sellele
kohaldatakse haldusmenetluse seaduse üldsätteid. HMS § 62 lõike 1 kohaselt tehakse haldusakt
menetlusosalisele teatavaks. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel, sealhulgas juhul, kui
otsusega piiratakse isiku õigusi või tunnistatakse tema kahjuks kehtetuks varasem haldusakt,
tehakse otsus teatavaks kättetoimetamisega. HMS § 5 lõike 4 kohaselt viiakse
menetlustoimingud läbi viivituseta, mistõttu ei ole vaja eraldi sätestada ka otsuse põhjendamatu
viivituseta teatavakstegemise kohustust.
Kaardi kasutamiskõlbmatuks muutumise, sellel olevate andmete loetamatuse, kaardi rikkumise,
kadumise või hävimise tõttu kehtetuks tunnistamine ei eelda tingimata kaardi omaja
pöördumist. Sotsiaalkindlustusamet võib nende asjaolude kohta teavet saada ka muul viisil.
Otsus tehakse kaardi omajale HMS § 62 kohaselt teatavaks sõltumata sellest, kas menetlus algas
tema enda pöördumise alusel või ameti algatusel. Kaardi omaja teadmine kehtetuks
tunnistamise aluseks olevast asjaolust ei asenda talle otsuse teatavakstegemist.
10
Kaardi omaja surma või surnuks tunnistamise korral ei ole otsuse talle teatavakstegemine
võimalik. Tegemist on isikuga lahutamatult seotud kaardiga, mille kasutamise õigus ei lähe üle
pärijatele.
Lõikes 2 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi taotleja, omaja ja nende seadusliku
esindaja ning kaardi alusel õigusi võimaldava isiku või asutuse kohustus teavitada
Sotsiaalkindlustusametit viivitamata neile teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või
võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse
teavitamise vajaduse. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et Sotsiaalkindlustusamet saaks
õigeaegselt teabe kaardi võimalikust väärkasutusest või muudest kaardi kehtivust mõjutavatest
asjaoludest ning saaks vajaduse korral otsustada kaardi kehtetuks tunnistamise või teise
liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise.
Näiteks peab kaardiomaja või tema esindaja teavitama SKA-d kaardi kadumisest, hävimisest
või sellisest kahjustumisest, mille tõttu ei ole kaarti enam võimalik kasutada. Teavitamine on
vajalik, et kaart saaks tunnistada kehtetuks ning kaardiomajale saaks tema õiguse jätkumisel
anda uue kaardi. Kaardi kadumise korral võimaldab selle kehtetuks tunnistamine ühtlasi vältida
olukorda, kus leitud kaarti kasutab selleks õigustamata isik.
Eritingimust või eeliskohtlemist pakkuv isik või asutus peab SKA-d teavitama näiteks juhul,
kui kaardi kasutamisel tekib põhjendatud kahtlus, et SKA antud kaarti või sellele kantud
andmeid on omavoliliselt muudetud või kaarti kasutab isik, kellele see ei ole antud. Näiteks
võib selline olukord tekkida teatris, kus Euroopa puudega inimese kaardi alusel pakutava
soodustusega pileti kontrollimisel ilmneb, et kaardil olev foto ei vasta kaarti kasutavale
inimesele. Sellisel juhul saab kontrollija juhtida kaardi kasutaja tähelepanu tekkinud kahtlusele,
vajaduse korral küsida selgitusi ning edastada asjaolude kohta teabe SKA-le. SKA kontrollib
talle edastatud teavet ja otsustab, kas esineb alus kaardi kehtetuks tunnistamiseks.
Lõikes 3 sätestatakse SKA kohustus teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust, kui SKA saab
teavet selle liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse kohta. Kaardi
väärkasutuse all peetakse silmas eelkõige kaardi kasutamist isiku poolt, kellel ei ole selleks
õigust, kehtetu, võltsitud või muudetud kaardi kasutamist ning muid juhtumeid, kus kaarti
kasutatakse kaardiga seotud õiguse saamiseks ilma selleks seadusest tuleneva õiguseta. Säte
reguleerib liikmesriikidevahelist teabevahetust kaardi väärkasutuse korral. Muudatus on seotud
direktiivist tuleneva liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse kohustusega.
Samasisuline teabevahetuse põhimõte on seletuskirjas ette nähtud Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi puhul.
SKA teavitamiskohustuse eesmärk on anda kaardi väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele
kaardi võimalikust väärkasutusest teada, et see asutus saaks hinnata edasiste meetmete vajadust.
Regulatsiooniga ei anta SKA-le ülesannet vahendada kriminaalmenetluse käiku või
menetlusmaterjale puudutavat teavet. Sellise teabe edastamise vajadust ja lubatavust hindab
pädev menetleja ning teabevahetus toimub kohaldatavate menetlus- ja koostööreeglite alusel.
Kui Sotsiaalkindlustusameti halduslikuks teavituseks vajalikud andmed pärinevad
süüteomenetlusest, järgitakse nende saamisel ja edastamisel vastava menetluse andmete
avaldamise piiranguid.
Lõikes 4 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartidega
seotud teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra.
Volitusnorm võimaldab reguleerida täpsemalt väärkasutuse juhtumite käsitlemise ja
11
liikmesriikidevahelise teabevahetuse praktilisi küsimusi, näiteks seda, millistel juhtudel ja viisil
edastatakse teisele liikmesriigile teave kaardi võimaliku väärkasutuse või kehtetuks
tunnistamise kohta, milline teave pädevate asutuste vahel edastatakse ning kuidas toimub teiselt
liikmesriigilt saadud teabe menetlemine ja vajaduse korral kaardi kehtivuse kontrollimine.
Samasisuline volitusnorm on ette nähtud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
regulatsioonis.
Kehtetuks tunnistatud kaartidega seotud teabevahetuse eesmärk on vähendada kaartide
väärkasutuse riski ja võimaldada kontrollida, kas teises liikmesriigis esitatud kaart on jätkuvalt
kehtiv. Teabevahetus võib hõlmata näiteks olukorda, kus Eestis tuvastatakse teise liikmesriigi
antud kaardi võimalik väärkasutus või tekib kahtlus selle kehtivuses. Sellisel juhul peab olema
võimalik edastada asjakohane teave kaardi andnud liikmesriigi pädevale asutusele ning saada
vajaduse korral teavet kaardi kehtivuse kohta. Samuti peab olema võimalik vahetada teiste
liikmesriikide pädevate asutustega teavet Eestis välja antud ja kehtetuks tunnistatud kaartide
kohta. Täpsema korraga saab kindlaks määrata, millistel juhtudel ja millises ulatuses teavet
vahetatakse, millised andmed edastatakse ning kuidas korraldatakse teabe edastamine ja saadud
teabe alusel asjaolude kontrollimine.
Paragrahviga 144 kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardiga seotud isikuandmete
töötlemise alused.
Lõikes 1 sätestatakse SKA õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi andmiseks ja
kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid. Tegemist on isikuandmete töötlemise üldise
õigusliku alusega Euroopa puudega inimese kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise
menetluses.
Punktis 1 sätestatakse, et SKA-l on õigus töödelda kaardi taotleja ja kaardiomaja isiku
üldandmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood selle olemasolul ning sünniaeg). Andmed on
vajalikud tuvastamaks, kes on kaardiomaja või kaardi taotleja. Isikukood või sünniaeg on
vajalik, et välistada kaardi andmist samasuguse nimega inimesele, kellel ei ole kaardi saamise
õigust.
Punktis 2 antakse SKA-le õigus töödelda kaardi taotleja või kaardiomaja kontaktandmeid (e-
posti aadress, telefoninumber ning aadress). Andmed on vajalikud menetlusprotsessis tekkivate
küsimuste lahendamiseks ning kaardi andmiseks õigele inimesele.
Punktis 3 antakse SKA-le õigus töödelda kaardi taotleja või -omaja esindaja isiku üld-, kontakt-
ja esindusõiguse andmeid. Andmed on vajalikud juhul, kui kaardi taotlejal või -omajal on
esindaja, kellel on esindusõigus ning kes teda menetluses esindab. Esindusõiguse andmeid tuleb
kontrollida esindusõiguse kinnitamiseks ning üld- ja kontaktandmed on vajalikud menetluse
käigus tekkida võivate küsimuste lahendamiseks (nt kaardi kättesaamise andmete
kontrollimine).
Punktis 4 sätestatakse SKA õigus kontrollida kas kaardi taotlejal on õiguslik alus kaardi
saamiseks. Kaart antakse PISTS § 142 lg 4 alusel inimesele, kellel SKA on tuvastatud puude
raskusastme selle kehtivuse tähtaja lõpuni, kuid alla 18-aastasele lapsele mitte kauemaks kui
viieks aastaks ja täisealisele mitte kauemaks kui kümneks aastaks. Kaardi kehtivusaeg on
otseselt seotud inimesel tuvastatud puude kehtivusajaga. Kuna kaardile kantakse ka
kaardiomaja näokujutis, on kehtivusajale sätestatud erisused, kuna inimese nägu võib ajaga
oluliselt muutuda. Seega tuleb vanusegrupi lõpuni või eluajaks tuvastatud puude tähtaja korral
kaarti vahetada vastavalt viie või kümne aasta järel. Lisaks puude raskusastme ja selle
12
kehtivusajale on vajalik A-tähe kaardile kandmiseks töödelda andmeid nägemisfunktsiooni
kõrvalekalde kohta, kuna A-tähe kaardile kandmise PISTS § 25 lg 3 kohaselt eelduseks on
asjaolu, et SKA on tuvastanud inimesel sügava puude või raskele puude raskusastmele vastava
nägemisfunktsiooni kõrvalekalde.
SKA töötleb juba kehtiva õiguse alusel puude raskusastme tuvastamise ja riigisisese puudega
inimese kaardi andmisega seotud isikuandmeid. Kuna Euroopa puudega inimese kaardi
andmise aluseks on samuti tuvastatud puude raskusaste, jätkatakse sisuliselt sama
andmetöötlust Euroopa puudega inimese kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil.
Muudatus ei loo uut ulatuslikku andmetöötlust, vaid annab selge õigusliku aluse direktiivist
tulenevate ülesannete täitmiseks.
Lõikes 2 sätestatakse SKA õigus teha päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja
saada sealt kaardi taotleja isikut tõendava dokumendi näokujutis või foto, kui see on vajalik
Euroopa puudega inimese kaardi andmiseks. Andmevahetuseks kasutatakse X-tee teenust
itdak.isikut_toendavate13.v. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab Euroopa
puudega inimese kaardi taotlemisel esitama eraldi foto, kuigi riigil on ajakohane foto juba
olemas. See vähendab inimeste halduskoormust ning võimaldab korraldada Euroopa puudega
inimese kaardi andmist tõhusamalt.
Tegemist ei ole Eesti õiguses uudse lahendusega. Riik kasutab isikut tõendavate dokumentide
andmekogus olemasolevaid fotosid ka teiste isikustatud dokumentide, näiteks juhilubade
andmisel. Euroopa puudega inimese kaardi puhul kasutatakse näokujutist üksnes isiku
tuvastamiseks ja kaardile kandmiseks vajalikus ulatuses, mis võimaldab vältida dubleerivat
andmekogumist ning kasutada juba riigi käsutuses olevaid ajakohaseid andmeid. Muudatus
järgib andmete minimaalsuse ja eesmärgipärase töötlemise põhimõtet, kuna uusi fotoandmeid
ei koguta, vaid olemasolevaid andmeid kasutatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi
andmiseks.
Juhul kui alla 15-aastasel inimesel ei ole isikut tõendavat dokumenti ja seetõttu pole võimalik
andmeid pärida isikut tõendavate dokumentide andmekogust, on lapsevanemal võimalik foto
SKA iseteenindusse üles laadida.
Isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadud või inimese enda esitatud fotot
töödeldakse üksnes ulatuses ja aja jooksul, mis on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi
valmistamiseks ja andmiseks. Fotot ei säilitata SKAIS-is pärast seda, kui kaardi valmistamiseks
vajalik andmeedastus ja kaardi valmistamine on lõppenud ning foto edasiseks töötlemiseks
puudub vajadus.
Kaardi valmistajale edastatakse foto üksnes kaardi personaliseerimiseks vajalikus ulatuses.
Kaardi valmistaja ei või fotot kasutada muul eesmärgil ning peab foto ja selle võimalikud
koopiad kustutama pärast kaardi valmistamiseks vajalike toimingute lõppemist. Foto
säilitamise aeg peab seega olema piiratud kaardi valmistamiseks tehniliselt vajaliku ajaga. Foto
ei kuulu Euroopa puudega inimese kaardi menetluses pikaajaliselt säilitatavate andmete hulka.
Lõikes 3 piiratakse lõike 2 alusel saadud näokujutise või foto kasutamise eesmärki. Näokujutist
või fotot võib kasutada üksnes Euroopa puudega inimese kaardi andmiseks ja kaardile
kandmiseks. See eesmärgipiirang kehtib sõltumata sellest, kas foto on saadud isikut tõendavate
dokumentide andmekogust või esitanud inimene ise. Fotot ei ole lubatud kasutada muul
eesmärgil. Samuti ei säilitata fotot kauem, kui see on vajalik kaardi valmistamiseks ja
andmiseks. Pärast kaardi valmistamiseks vajalike toimingute lõppemist foto kustutatakse.
13
Lõikes 4 sätestatakse juhtumid, millal võib Euroopa puudega inimese kaardi menetluses
kogutud isikuandmeid edastada kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile
või välisriigi pädevale asutusele. Kolmanda isiku all peetakse silmas eelkõige eraõiguslikku
füüsilist või juriidilist isikut, kelle valduses oleva teabe kasutamine või kellega teabe
vahetamine on konkreetsel juhul vajalik sättes nimetatud eesmärgil. Selliseks isikuks võib olla
näiteks teenuseosutaja, kes pakub Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust või
eeliskohtlemist ning kellel on teavet kaardi võimaliku väärkasutuse kohta. Andmete edastamine
on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik kaardi andmise või kehtetuks tunnistamise
menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks, kaardi
kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks või kaardi väärkasutuse tuvastamiseks või selle
kohta teabe edastamiseks. Säte loob õigusliku aluse koostööks teiste haldusorganite,
korrakaitseorganite ja vajaduse korral teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Koostöö ja
andmevahetus võimaldab tuvastada kaardi väärkasutuse juhtumeid ning edastada nende kohta
vajalikku teavet.
Lõikes 5 sätestatakse nende isikuandmete koosseis, mida Sotsiaalkindlustusametil on õigus
töödelda Euroopa puudega inimese kaardi § 143 lõike 1 punktis 2 või 6 nimetatud alusel
kehtetuks tunnistamise menetluses ning teise liikmesriigi antud kaardi võimaliku
väärkasutamise asjaolude väljaselgitamiseks ja selle liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks.
Andmete töötlemine on vajalik konkreetse kaardi ja sellega seotud isikute tuvastamiseks ning
võimaliku väärkasutamise asjaolude hindamiseks. Andmete töötlemise õigus hõlmab ka
menetlust, mille tulemusel väärkasutamine kinnitust ei leia ja kaarti kehtetuks ei tunnistata.
Punktis 1 nimetatud kaardi omaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumisel
sünniaja töötlemine võimaldab tuvastada inimese, kellele kaart on antud, ning seostada
võimaliku väärkasutamise teate õige inimesega. Isikukood või selle puudumisel sünniaeg aitab
muu hulgas eristada samanimelisi inimesi.
Punktis 2 nimetatud kaardi numbri, kaardi andnud riigi ja asutuse ning kaardi kehtivusaja
töötlemine võimaldab tuvastada konkreetse kaardi ja selle andja ning hinnata, kas kaart oli
võimaliku väärkasutamise ajal kehtiv. Teise liikmesriigi antud kaardi puhul on andnud riigi ja
asutuse andmed vajalikud ka selleks, et suunata teave asjaomase liikmesriigi pädevale
asutusele. Punktides 1 ja 2 nimetatud andmed võivad sisalduda Sotsiaalkindlustusametile
esitatud teates ning osa neist on tuvastatavad kaardilt.
Punktis 3 nimetatud kaardi kasutamise aeg ja koht ning võimaliku väärkasutamise viis ja
asjaolud on vajalikud juhtumi hindamiseks. Need andmed võimaldavad selgitada, milles
võimalik väärkasutamine seisnes ja kas esineb alus kaardi kehtetuks tunnistamiseks või teise
liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. Kõnealused andmed edastab
Sotsiaalkindlustusametile võimalikust väärkasutamisest teavitav isik või asutus.
Punktis 4 nähakse ette võimalus töödelda kaarti kasutanud muu isiku ees- ja perekonnanime
ning isikukoodi või selle puudumisel sünniaega üksnes juhul, kui selle isiku tuvastamine on
vajalik kaardi väärkasutamise asjaolude väljaselgitamiseks. Vajadus võib tekkida näiteks siis,
kui teine inimene kasutab kaardi omaja kaarti puudega inimesele mõeldud eritingimustest või
eeliskohtlemisest kasu saamiseks, kuigi tal puudub selleks õigus. Selle isiku andmete
töötlemine võimaldab eristada kaardi omajat kaardi tegelikust kasutajast ning hinnata nende
seost võimaliku väärkasutamisega. Muu isiku andmeid ei töödelda, kui juhtumi asjaolude
väljaselgitamiseks ei ole tema tuvastamine vajalik.
14
Kui võimalik väärkasutamine puudutab teise liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese
kaarti, edastab Sotsiaalkindlustusamet selle liikmesriigi pädevale asutusele punktides 1–4
nimetatud andmed ulatuses, mis on vajalik juhtumi hindamiseks ja edasiste meetmete üle
otsustamiseks. Kõigi loetletud andmete edastamine ei ole igal juhul vajalik ega põhjendatud.
Teabe edastamine võimaldab kaardi andnud liikmesriigi pädeval asutusel hinnata võimalikku
väärkasutamist ja otsustada oma pädevuse piires edasiste toimingute üle. Teate saanud asutus
töötleb andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja asjaomase liikmesriigi õigusega.
Andmete töötlemisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste andmete kogumise
põhimõttest. Lõikes sätestatud andmekoosseis määrab kindlaks lubatud andmeliigid, kuid ei
tähenda, et kõiki loetletud andmeid tuleb koguda ja töödelda iga juhtumi puhul. Töödeldavate
andmete ulatus peab piirduma sellega, mis on konkreetse juhtumi lahendamiseks vajalik.
Lõikes 6 sätestatakse seaduslik alus Sotsiaalkindlustusametil saada kolmandatelt isikutelt,
teistelt haldusorganitelt, korrakaitse organitelt või välisriigi pädevalt asutuselt lõike 5 punktides
1–4 nimetatud andmeid sellises ulatuses, mis on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi
kehtetuks tunnistamiseks. Säte annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse teha päringuid, kui neile
on saadetud PISTS 143 lõikele 2 vastav teade Euroopa Puudega inimese kaardi väärkasutamise
kohta, kuid teates olevad andmed ei võimalda kindlaks teha kaardiomajat, konkreetset kaarti
või väärkasutamise asjaolusid. Lõike teine lause kohustab Sotsiaalkindlustusametit märkima
päringu eesmärki, õiguslikku alust ning põhjendama andmete vajalikkust.
Kui Sotsiaalkindlustusameti halduslikuks teavituseks vajalikud andmed pärinevad
süüteomenetlusest, järgitakse nende saamisel ja edastamisel vastava menetluse andmete
avaldamise piiranguid. Seega, kui korrakaitseorganile on kaardi kehtetuks tunnistamise
asjaolud teatavaks saanud kriminaalmenetluses, otsustab kohtueelse menetluse andmete
avaldamise prokuratuur (KrMS § 214). Sellisel juhul peab korrakaitseorgan enne SKA
teavitamist taotlema prokuratuuri loa. Väärteomenetluse andmete avaldamise üle otsustab
menetleja ise (VTMS § 62) ning teisel haldusorganil on õigus neid andmeid saada (AvTS § 38
lg 3).
Paragrahvis 145 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja kehtivuse
kontrollimise alused. Paragrahviga luuakse õiguslik alus Euroopa puudega inimese kaardi
autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks valideerimisrakenduse abil ning sätestatakse rakenduse
kasutamisega seotud isikuandmete töötlemise tingimused ja juurdepääsu korraldus.
Lõikes 1 sätestatakse, et isik või asutus, kes võimaldab Euroopa puudega inimese kaardi alusel
eritingimust või eeliskohtlemist, võib kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu
õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil. Valideerimisrakenduse
kasutamine võimaldab seega veenduda, et esitatud Euroopa puudega inimese kaart on autentne
ja kehtiv, enne kui selle alusel võimaldatakse konkreetset eritingimust või eeliskohtlemist.
Valideerimisrakenduse kasutamine on võimalus, mitte kohustus.
Lõikes 2 piiratakse valideerimisrakenduse kasutamisel töödeldavate isikuandmete ulatust ja
töötlemise eesmärki. Kaarti kontrolliv isik või asutus võib töödelda üksnes neid isikuandmeid,
mis tehakse valideerimisrakenduse kaudu talle kättesaadavaks, ning ainult ulatuses, mis on
vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse või eeliskohtlemise
võimaldamise eelduse kontrollimiseks. Sätte eesmärk on tagada, et valideerimisel lähtutakse
isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest ning kontrolli käigus
ei töödelda rohkem andmeid, kui konkreetse õiguse võimaldamiseks on vajalik.
15
Valideerimisrakenduse kaudu töödeldavate andmete koosseis sätestatakse Euroopa Liidu
tasandil Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise versiooni ruutkoodi nõuetes. Euroopa
Komisjoni 1. juulil 2026 konsultatsiooniks avaldatud delegeeritud määruse eelnõu C(2026)
4534 artikli 2 ning I lisa punktide 4–7 kohaselt sisaldab Euroopa puudega inimese kaardi
ruutkood kaardiomaja ees- ja perekonnanime, kaardi seerianumbrit ja kehtivusaja
lõppkuupäeva ning kontrollimiseks vajalikke tehnilisi andmeid, sealhulgas kaardi liiki,
andmeskeemi versiooni, kehtetuks tunnistamise identifikaatorit ja kvalifitseeritud e-templi
kontrollimiseks vajalikke andmeid. Delegeeritud määruse eelnõu kohaselt ei ole ruutkoodi
lubatud lisada valikulisi andmeid. Delegeeritud määrus ei ole seletuskirja koostamise ajal veel
vastu võetud, mistõttu võib selle lõplik sõnastus ja andmekoosseis menetluse käigus muutuda.
Määruse vastuvõtmisel on see tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Delegeeritud määruse eelnõu artikli 6 lõike 5 kohaselt loeb valideerimisrakendus ruutkoodis
kodeeritud isikuandmeid ja kuvab need kaardil nähtavate andmetega võrdlemiseks ning esitab
teabe kaardi kehtivuse kohta. Kehtetuks tunnistamise identifikaatorit kasutatakse kaardi
kehtetuks tunnistamise staatuse kontrollimiseks, kuid seda ei kuvata kontrollijale. Seega
tehakse Euroopa puudega inimese kaardi kontrollimisel kontrollijale nähtavaks kaardiomaja
ees- ja perekonnanimi, kaardi seerianumber, kehtivusaja lõppkuupäev ning teave kaardi
kehtivuse kohta. Kontrollijale ei tehta ruutkoodi kaudu kättesaadavaks inimese sünniaega,
isikukoodi ega üksikasjalikke andmeid tema puude, terviseseisundi või puude raskusastme
kohta.
Delegeeritud määruse eelnõu artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei tohi kontrollija ruutkoodis
sisalduvaid andmeid pärast kontrolli lõppemist säilitada ning ruutkoodi kontrollimisest ei
teavitata kaardi andnud pädevat asutust või organit.
Lõikes 3 piiratakse nende füüsiliste isikute ringi, kellel on õigus valideerimisrakendust
kasutada. Isiku või asutuse nimel võib rakendust kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või
teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese kaardi kontrollimine vajalik. Seega
ei anna valideerimisrakendusele juurdepääsu üksnes asjaolu, et inimene töötab või teenib kaardi
alusel eritingimust või eeliskohtlemist võimaldava isiku või asutuse juures, vaid kaardi
kontrollimine peab olema vajalik tema konkreetsete töö- või teenistusülesannete täitmiseks.
Selline piirang vähendab põhjendamatu juurdepääsu riski ning tagab, et isikuandmeid töötlevad
üksnes isikud, kellel on selleks tööülesannetest tulenev vajadus.
Lõikes 4 sätestatakse võimalus kasutada valideerimisrakendust automatiseeritult.
Automatiseeritud kasutamise all mõeldakse Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja
kehtivuse ning konkreetse eritingimuse või eeliskohtlemise kasutamise eelduse tehnilist
kontrollimist ilma, et valideerimisrakendust peaks igal üksikjuhul vahetult kasutama lõikes 3
nimetatud füüsiline isik. Automatiseeritud kasutamine ei laienda valideerimisel töödeldavate
isikuandmete koosseisu ega töötlemise eesmärki. Ka sellisel juhul võib isikuandmeid töödelda
üksnes lõikes 2 sätestatud eesmärgil ja ulatuses, st ainult kaardi autentsuse ja kehtivuse ning
konkreetse eritingimuse või eeliskohtlemise kasutamise eelduse kontrollimiseks.
Automatiseeritud valideerimise võimalus on ette nähtud selleks, et kaardi kontrollimist oleks
võimalik korraldada ka tehniliste lahenduste abil olukorras, kus füüsilise isiku tehtav vahetu
kontroll ei ole vajalik või otstarbekas.
Lõikes 5 sätestatakse valideerimisrakendust kasutava isiku või asutuse kohustus tagada, et
rakendusele pääsevad ligi üksnes lõikes 3 nimetatud õigustatud isikud või seda kasutatakse
lõikes 4 sätestatud tingimustel automatiseeritult. Valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei
tohi kasutata muul eesmärgil ega säilitada pärast kontrolli lõppemist. Sätte eesmärk on välistada
põhjendamatu juurdepääs kaardiomaniku andmetele ja nende hilisem kasutamine eesmärgil,
16
mis ei ole seotud kaardi autentsuse, kehtivuse või konkreetse eritingimuse või eeliskohtlemise
võimaldamise eelduse kontrollimisega. Eesmärgipiirang ja õigustatud kasutajate ring on
eelnõus ette nähtud valideerimisega seotud andmekaitseriskide maandamise meetmetena.
Lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega
valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise
täpsem kord. Täpsema korra kehtestamine määrusega võimaldab reguleerida
valideerimisrakenduse kasutamise praktilist korraldust ning arvestada valideerimislahendusele
Euroopa Liidu tasandil kehtestatavate tehniliste nõuetega.
Paragrahvis 146 sätestatakse teabe kättesaadavaks tegemine Euroopa puudega inimese kaardi
alusel pakutavate eritingimuste või eeliskohtlemise kohta.
Sätte kohaselt peavad avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad, kes pakuvad Euroopa puudega
inimese kaardi alusel eritingimusi või eeliskohtlemist, tegema sellekohase teabe kättesaadavaks
selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel (koduleht või mõni muu sotsiaalmeedia
konto) või kohapeal. Teave peab olema avaldatud ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja
kergesti loetavas vormingus ning vastama toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses
sätestatud asjakohastele ligipääsetavusnõuetele. Nõude eesmärk on tagada, et Euroopa puudega
inimese kaardi omajal, sealhulgas teise liikmesriigi antud kaardi omajal, oleks võimalik
hõlpsasti teada saada, milliseid eritingimusi või eeliskohtlemist kaardi alusel pakutakse ja
millistel tingimustel neid kasutada.
Ligipääsetava vormingu all peetakse silmas teabe esitamist viisil, mis on arusaadav ja kasutatav
erineva puudega inimestele, sealhulgas näiteks lihtsas keeles, sobiva kontrastsuse ja loetava
kujundusega, veebilehtedel vastavalt ligipääsetavusnõuetele või vajaduse korral alternatiivsetes
formaatides. Nõue kohaldub eritingimusi või eeliskohtlemist pakkuvatele isikutele ja asutustele
sõltumata sellest, kas tegemist on avaliku või erasektori teenuseosutajaga.
Näiteks kui muuseum pakub Euroopa puudega inimese kaardi omanikele soodushinnaga
sissepääsu ja võimalust tulla koos saatjaga, peab muuseum tegema selle info kättesaadavaks
oma veebilehel (koduleht või mõni muu sotsiaalmeedia konto) või kohapeal viisil, mis vastab
ligipääsetavusnõuetele (nt selge sõnastus, loetav kujundus, ekraanilugejaga kasutatav
veebileht). See võimaldab nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide kaardiomanikel enne külastust
mõista, millised õigused ja võimalused neil on, ning neid ka praktikas kasutada.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PISTS § 26 lõikega 12, milles sätestatakse üleminek
Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtule. Üleminekusätte kohaselt jäävad kuni
31. maini 2028 kehtinud PISTS § 25 alusel antud puudega isiku kaardid kehtima ka pärast
vastava sätte kehtetuks tunnistamist kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte
kauem kui 31. maini 2031. Sellega tagatakse juba antud kaartide järjepidev kehtivus ning
välditakse vajadust olemasolevate kaartide ennetähtaegseks väljavahetamiseks.
Üleminekuperiood annab SKA-le ja kaardi kasutajatele piisava aja üleminekuks Euroopa
puudega inimese kaardile.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega, milles viidatakse
direktiividele (EL) 2024/2841 ja (EL) 2024/2842. Normitehnilise märkusega näidatakse,
milliste Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks PISTS-i eelnõuga muudetakse.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse liiklusseadust.
17
Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LS § 2 punktid 33 ja 55, milles on sätestatud
liikumispuudega ja pimeda inimese mõisted. Kehtivad mõisted on seotud konkreetsete puude
raskusastmete või nägemisnäitajatega, mistõttu ei hõlma need kõiki inimesi, kelle liikumis- või
nägemisvõime on piiratud, näiteks ajutise funktsioonipiiranguga või puude raskusastet mitte
taotlenud inimesi.
Muudatuse järel kasutatakse liiklusseaduse üldistes liiklusreeglites mõisteid „liikumispuudega“
ja „nägemispuudega“ tavakeelses tähenduses. Parkimiskaardi saamiseks õigustatud isikute ring
määratakse aga parkimiskaardi andmise aluste kaudu LS §-s 167, mistõttu ei ole parkimiskaardi
regulatsiooni jaoks §-s 2 eraldi mõistete säilitamine vajalik.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse LS § 14 lõiget 8, asendades mõiste „vanur“ mõistega
„vanemaealine“ ning lisades liikumispuudega inimese kõrval sättesse ka nägemispuudega
inimese. Mõiste „vanemaealine“ on tänapäevasem ja neutraalsem kui kehtivas sättes kasutatud
„vanur“. Nägemispuudega inimese lisamine on vajalik, kuna kõnniteele või teepeenrale
paigutatud seadmed ja materjalid võivad takistada või ohustada ka nägemispuudega inimese
liikumist, sealhulgas juhul, kui inimene ei pruugi takistust märgata. Ühtlasi asendatakse sõna
„isik“ sõnaga „inimene“, et ühtlustada liiklusseaduses puudega inimeste kohta kasutatavat
terminoloogiat. Mõisteid „liikumispuudega“ ja „nägemispuudega“ kasutatakse tavakeelses
tähenduses.
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse LS § 2 punkte 13, 14 ja 40 ning § 22 lõiget 9, asendades
sõna „isik“ sõnaga „inimene“ vastavas käändes. Muudatus on terminoloogiline ning selle
eesmärk on ühtlustada liiklusseaduses puudega inimeste kohta kasutatavat sõnastust. Sätete sisu
ei muutu.
Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse LS § 35 lõiget 1, asendades mõiste „vanur“ mõistega
„vanemaealine“ ning mõiste „pime“ laiema mõistega „nägemispuudega“. Mõiste
„vanemaealine“ on tänapäevasem ja neutraalsem. Mõiste „nägemispuudega“ hõlmab lisaks
pimedatele ka teisi nägemispuudega inimesi, kes võivad samuti vajada liikluses juhi suuremat
tähelepanu. Liikumis- ja nägemispuudega inimese mõisteid kasutatakse sättes tavakeelses
tähenduses ning juhi kõrgendatud tähelepanu kohustus ei sõltu sellest, kas inimese puue on
haldusmenetluses tuvastatud.
Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse LS § 35 lõiget 3 ja § 50 lõike 4 punkti 3, asendades mõiste
„pime jalakäija“ mõistega „nägemispuudega jalakäija“ vastavas käändes. Mõiste
„nägemispuudega“ on laiem ning hõlmab lisaks pimedatele inimestele ka teisi nägemispuudega
inimesi, kes kasutavad liiklemisel valget keppi või juhtkoera. Muudatusega tagatakse, et sätetes
ette nähtud liiklusreeglid kohalduvad kõigile valge kepi või juhtkoeraga liikuvatele
nägemispuudega jalakäijatele.
Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse LS § 68, milles sätestatakse liikumispuudega juhi ning
liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki juhi eriõigused sõiduki
parkimisel ja peatumisel ning nende õiguste kasutamise tingimused. Paragrahvi pealkiri ja sisu
viiakse kooskõlla LS-is muudetud mõistetega. Kuna paragrahvis sätestatud eriõigused on
seotud parkimiskaardi kasutamisega, kasutatakse nägemispuudega inimese mõistet ja pimeda
inimese eraldi nimetamine ei ole vajalik. Senine mõiste „teenindav“ asendatakse sõnadega
„vahetult sõidutav“. Mõiste „teenindamine“ on praktikas tekitanud tõlgendamisprobleeme,
kuna selle alla on püütud hõlmata ka olukordi, kus puudega inimene sõidukis ei viibi ning teda
ei viida kuhugi ega tulda talle järele, näiteks puudega inimesele toidu või ravimite toomist.
18
Muudatusega täpsustatakse, et parkimiskaardist tulenevaid eriõigusi saab kasutada puudega
inimese vahetu sõidutamisega seoses.
Lõikes 1 sätestatakse, et paragrahvis ette nähtud parkimisõiguste kasutamist tõendab juhi
kasutuses olevale sõidukile paigutatud asjakohane parkimiskaart. Võrreldes kehtiva
regulatsiooniga täpsustatakse parkimiskaardi tähendust parkimisõiguste tõendamisel.
Parkimiskaardi paigutamise täpsemad nõuded sätestatakse lõikes 2.
Lõikes 2 täpsustatakse parkimiskaardi sõidukile paigutamise nõudeid. Kehtiva regulatsiooni
kohaselt võib parkimiskaardi paigutada sõiduki esi- või tagaklaasile. Muudatuse kohaselt tuleb
parkimiskaart paigutada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et kaardi esikülg oleks kogu
ulatuses nähtav. Muudatuse eesmärk on tagada parkimiskaardi ja sellele kantud andmete parem
kontrollitavus. Tagaklaasile paigutatud kaardi kontrollimist võib takistada näiteks tagaklaasi
tumendatus või sõiduki parkimise viis.
Lõigetes 3 ja 4 säilitatakse parkimiskaardi kasutamisega seotud senised eriõigused.
Parkimiskaardi alusel võib jätkuvalt parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta, samuti
peatuda ja parkida sättes nimetatud juhtudel peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide
mõjupiirkonnas ning parkida piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õuealal
väljaspool parklat. Kehtivas §-s 68 on samasisulised eriõigused sätestatud lõigetes 2 ja 3.
Lõikes 5 säilitatakse võimalus peatuda asulas peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas
puudega inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks. Võrreldes kehtiva
regulatsiooniga kasutatakse pimeda inimese asemel nägemispuudega inimese mõistet, lähtudes
LS-is tehtavatest terminoloogilistest muudatustest. Kehtivas §-s 68 on õigus sätestatud lõikes
4.
Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse LS § 92 lõike 2 punkti 4, mis sätestab erandi sõiduki
teisaldamise üldreeglist. Sätte sõnastus viiakse kooskõlla eelnõuga muudetava parkimiskaardi
regulatsiooniga. Täpsustatakse, et puudega inimese sõiduki parkimiskohale ei ole lubatud
parkida liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutavat sõidukit ilma selle
parkimisõigust tõendava parkimiskaardita. Muudatusega sisuliselt ei muudeta puudega inimese
sõiduki parkimiskoha kasutamise põhimõtet, vaid täpsustatakse parkimisõigust omavate isikute
ringi ja selle õiguse tõendamist kooskõlas eelnõu teiste muudatustega.
Eelnõu § 2 punktiga 8 sõnastatakse ümber LS 9. peatükk, milles reguleeritakse liikumis- ja
nägemispuudega inimeste liiklemise tagamist ja parkimiskaardi andmist, tunnustamist,
kasutamist ja kehtetuks tunnistamist. Muudatustega viiakse peatükk kooskõlla eelnõuga
muudetavate mõistetega ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtuga. Seni
kehtivas regulatsioonis puuduvad parkimiskaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise
materiaalõiguslikud alused seaduse tasandil. Eelnõuga sätestatakse need LS-is.
9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse „Liikumis- ja nägemispuudega inimese
liiklemise tagamine“. Muudatusega viiakse peatüki pealkiri kooskõlla LS-is kasutusele võetava
nägemispuudega inimese mõistega ja peatüki sisuga.
Paragrahvis 166 sätestatakse, et liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemist ja neid
sõidutavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist
korraldab kohalik omavalitsus. Säte viiakse kooskõlla eelnõuga muudetava terminoloogia ja
parkimiskaardi regulatsiooniga. Kohaliku omavalitsuse ülesanne liikumispuudega inimese
19
liiklemise ja parkimise korraldamisel säilib, kuid säte hõlmab edaspidi sõnaselgelt ka
nägemispuudega inimest.
Paragrahvi 167 pealkiri viiakse kooskõlla LS-is kasutusele võetava terminoloogiaga,
sealhulgas loobutakse mõiste „teenindav“ kasutamisest. Paragrahv reguleerib liikumis- või
nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardi
tunnustamist ja andmist.
Lõikes 1 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluste lahendamise pädevus.
Kui kehtiva õiguse kohaselt annavad parkimiskaarte kohaliku omavalitsuse üksused, siis
edaspidi lahendab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluse SKA. Parkimiskaart on
vajalik LS §-s 68 sätestatud parkimisõiguste tõendamiseks.
Muudatusega antakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmise pädevus kohalikelt
omavalitsustelt üle SKA-le. Kehtiva korra kohaselt annab parkimiskaardi isikule kohaliku
omavalitsuse üksus, kuigi parkimiskaardi toorikute valmistamist ja kohalikele omavalitsustele
edastamist korraldab juba praegu SKA.
Muudatus on põhjendatud ka asjaoluga, et üheks parkimiskaardi andmise aluseks on puude
raskusastme tuvastamine, mida teeb SKA. Seega koondatakse parkimiskaardi andmisega
seotud menetlus ja selle aluseks olevate asjaolude hindamine ühe asutuse pädevusse.
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtuga koondatakse parkimiskaardi
andmisega seotud haldusülesanded tervikuna SKA-sse. See lihtsustab asjaajamist inimese
jaoks, kes saab edaspidi pöörduda nii puude tuvastamiseks kui ka parkimiskaardi saamiseks
sama asutuse poole. Samuti väheneb kohalike omavalitsuste töökoormus, kuna neil ei ole enam
vaja parkimiskaartide andmist korraldada.
Muudatus võimaldab ühtlustada parkimiskaartide andmise korraldust ning tagada kogu Eestis
ühtse menetluspraktika ja direktiivist tulenevate nõuete ühtse kohaldamise Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi andmisel.
Muudatus ei mõjuta parkimiskaardi saamise õiguse aluseid ega kaardi omajate õigusi, vaid
muudab üksnes kaardi andmise eest vastutavat asutust.
Taotluse menetlemisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust LS-is sätestatud
erisustega.
Lõikes 2 nähakse ette võimalus anda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmisega
seotud haldusülesande täitmine halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle.
Üleantavad ülesannete näol on mõeldud füüsilise kaardi trükkimise ja andmisega seonduvat,
parkimiskaardi taotluse lahendamise pädevus jääb SKA-le.
Sama lahendus kavandatud Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi puhul, võimaldades
korraldada füüsilise kaardi tootmise ja andmise teenusena, jättes kaardi andmise sisulise
otsustamise SKA pädevusse.
Lõikes 3 sätestatakse, millised välisriigi pädeva asutuse antud parkimiskaardid kehtivad Eestis
LS §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks. Muudatusega võetakse üle direktiivi nõue tagada
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel.
Lisaks teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaardile
20
tunnustatakse jätkuvalt 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega
liitunud riigi pädeva asutuse antud parkimiskaarti ning Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud
parkimiskaarti. Muudatusega säilitatakse seega senisest regulatsioonist tulenev teiste riikide
parkimiskaartide tunnustamine ega piirata Eestis tunnustatavaid parkimiskaarte üksnes
Euroopa Liidu liikmesriikide antud Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega.
Lõikes 4 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi saamise materiaalõiguslikud
alused. Kaart antakse seaduslikult Eestis elavale inimesele, kellel on SKA tuvastatud
keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni
kõrvalekalle või ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi
kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Parkimiskaardi saamise alused
võrreldes kehtiva korraga ei muutu. Muudatusega sätestatakse seni sotsiaalministri määruses
„Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja
väljaandmise tingimused“ reguleeritud parkimiskaardi saamise alused seaduse tasandil.
Lõikes 5 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtivusaeg juhul, kui kaart
antakse tuvastatud puude raskusastme alusel. Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale
dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks
aastaks. Parkimiskaardi kehtivusaja põhimõte võrreldes kehtiva korraga ei muutu, kuid seni
sotsiaalministri määruses „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki
parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ sätestatud tingimus tuuakse seaduse
tasandile.
Lõikes 6 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtivusaeg ajutise liikumis-
või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral. Parkimiskaart antakse välja pere- või eriarsti
tõendil märgitud funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte
kauemaks kui üheks aastaks. Võrreldes kehtiva korraga muudetakse ajutise parkimiskaardi
kehtivusaja määramist paindlikumaks, kuid maksimaalne kestus on kokkuvõttes sama, mis
varem. Senise kuni kuuekuulise kehtivusaja ja kaardi täiendava pikendamise võimaluse asemel
lähtutakse edaspidi arsti hinnangust funktsiooni kõrvalekalde tõenäolisele kestusele. Kui
ajutine funktsiooni kõrvalekalle kestab arsti hinnangul näiteks üheksa kuud, saab
parkimiskaardi anda kohe üheksaks kuuks ning inimesel ei ole vaja sama funktsiooni
kõrvalekalde tõttu kuue kuu möödumisel uuesti parkimiskaarti taotleda. Parkimiskaardi
maksimaalne kehtivusaeg ajutise funktsiooni kõrvalekalde korral on üks aasta.
Lõikes 7 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile
kantavate andmete loetelu ning kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise korra.
Paragrahvi 1671sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamine
ja teabevahetus.
Lõikes 1 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise alused.
Kaart tunnistatakse kehtetuks, kui selle andmise alus on ära langenud, kaart või selle andmed
on võltsitud või ebaõiged, kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selle andmed
loetamatuks, kaart on kadunud või hävinud, kaardiomaja on surnud või surnuks tunnistatud või
kaarti on kasutanud isik, kellel selleks õigust ei ole.
Kehtetuks tunnistamise aluste seaduses sätestamise eesmärk on tagada, et parkimiskaardiga
seotud õigusi tõendaks üksnes kehtiv ja õiguspäraselt kasutatav kaart.
21
Kaardil olevad andmed on ebaõiged eelkõige juhul, kui kaardi valmistamisel või kaardi
andmiseks vajalike andmete edastamisel on tehtud viga, mille tulemusena ei vasta kaardile
kantud andmed õigetele andmetele, näiteks on ekslikult märgitud vale sünnikuupäev või kaardi
kehtivusaeg.
Kaardi või selle andmete võltsimisega on tegemist näiteks juhul, kui SKA antud kaarti või
sellele kantud andmeid on pärast kaardi andmist omavoliliselt muudetud või täiendatud. Kui
tegemist on algusest peale võltsitud kaardiga, mida Sotsiaalkindlustusamet ei ole andnud, ei ole
tegemist kehtiva kaardiga, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada.
Kaart on kasutuskõlbmatu või sellel olevad andmed loetamatud näiteks juhul, kui kaart on
füüsiliselt selliselt kahjustunud, et seda ei ole enam võimalik kasutada kaardi või kaardiomaja
tuvastamiseks, näiteks kui kaart on murdunud või sellel olevad andmed on kulumise või muu
kahjustuse tõttu muutunud loetamatuks. Kaardi tavapärane kulumine või muu kahjustus, mis ei
takista kaardi kasutamist ega sellel olevate andmete tuvastamist, ei too kaasa kaardi kehtetuks
tunnistamist.
Kehtetuks tunnistamise aluste seaduses sätestamise eesmärk on tagada, et kaardiga seotud
õigusi tõendaks üksnes kehtiv ja õiguspäraselt kasutatav kaart.
Kaardi kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemist eraldi ei reguleerita, kuna sellele
kohaldatakse haldusmenetluse seaduse üldsätteid. HMS § 62 lõike 1 kohaselt tehakse haldusakt
menetlusosalisele teatavaks. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel, sealhulgas juhul, kui
otsusega piiratakse isiku õigusi või tunnistatakse tema kahjuks kehtetuks varasem haldusakt,
tehakse otsus teatavaks kättetoimetamisega. HMS § 5 lõike 4 kohaselt viiakse
menetlustoimingud läbi viivituseta, mistõttu ei ole vaja eraldi sätestada ka otsuse põhjendamatu
viivituseta teatavakstegemise kohustust.
Kaardi kasutamiskõlbmatuks muutumise, sellel olevate andmete loetamatuse, kaardi rikkumise,
kadumise või hävimise tõttu kehtetuks tunnistamine ei eelda tingimata kaardi omaja
pöördumist. Sotsiaalkindlustusamet võib nende asjaolude kohta teavet saada ka muul viisil.
Otsus tehakse kaardi omajale HMS § 62 kohaselt teatavaks sõltumata sellest, kas menetlus algas
tema enda pöördumise alusel või ameti algatusel. Kaardi omaja teadmine kehtetuks
tunnistamise aluseks olevast asjaolust ei asenda talle otsuse teatavakstegemist.
Kaardi omaja surma või surnuks tunnistamise korral ei ole otsuse talle teatavakstegemine
võimalik. Tegemist on isikuga lahutamatult seotud kaardiga, mille kasutamise õigus ei lähe üle
pärijatele.
Lõikes 2 sätestatakse parkimiskaardiga seotud teavitamiskohustus. Parkimiskaardi taotleja ja
kaardiomaja või tema seaduslik esindaja, välisriigi parkimiskaardi omaja või tema seaduslik
esindaja ning isik või asutus peavad teavitama SKA-d neile teada olevatest asjaoludest, mis
võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks tunnistamise või vajaduse teavitada teise liikmesriigi
pädevat asutust. Säte võimaldab SKA-l saada talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku
teavet ka olukorras, kus asjaolu ilmneb parkimiskaardi kasutamise kontrollimisel või §-s 68
sätestatud õiguse võimaldamisel.
Lõikes 3 sätestatakse liiklusjärelevalve teostaja ja korrakaitseorgani kohustus teavitada SKA-
d, kui neile saavad oma ülesannete täitmisel teatavaks asjaolud, mis viitavad Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise aluse võimalikule esinemisele.
Teavitamiskohustus puudutab juhtumeid, kus esineb kahtlus, et kaart või selle andmed on
võltsitud või andmed on ebaõiged või kaarti on kasutanud isik, kellel selleks õigust ei ole.
22
Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et SKA saaks oma ülesannete täitmisel teabe
võimaliku kehtetuks tunnistamise aluse kohta ka juhul, kui vastavad asjaolud tuvastatakse
liiklusjärelevalve või muu korrakaitselise tegevuse käigus. Teavitamine ei tähenda, et
liiklusjärelevalve teostaja või korrakaitseorgan otsustab parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise,
vaid edastatud teabe põhjal saab SKA hinnata, kas esineb alus parkimiskaardi kehtetuks
tunnistamiseks. Eelnõus on SKA-le ette nähtud õigus töödelda parkimiskaardi kehtetuks
tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid.
Teavitamisel võib edastada üksnes § 167² lõikes 3 nimetatud andmeid ning seda teavitaja
valduses olevas ja konkreetsete asjaolude kirjeldamiseks vajalikus ulatuses. Seega ei näe säte
ette kogu § 167² lõikes 3 nimetatud andmestiku kohustuslikku edastamist igal teavitamisel, vaid
lähtuda tuleb konkreetsel juhul olemas olevatest andmetest ja nende vajalikkusest võimaliku
kehtetuks tunnistamise aluse hindamiseks. Selline piirang aitab tagada isikuandmete töötlemise
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse.
Lõikes 4 sätestatakse SKA kohustus teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust, kui SKA saab
teavet selle liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse kohta.
Väärkasutus võib seisneda näiteks kaardi kasutamises selleks mitte õigustatud isiku poolt. Säte
reguleerib liikmesriikidevahelist teabevahetust parkimiskaardi väärkasutuse korral. Muudatus
on seotud direktiivist tuleneva liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse kohustusega.
Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud
parkimiskaartidega seotud teabevahetuse ning teiste riikide pädevate asutuste teavitamise
täpsema korra. Volitusnorm võimaldab seaduses sätestatud kohustuste alusel reguleerida
määrusega nende praktilise rakendamise ja teabevahetuse täpsemat korraldust.
Paragrahviga 1672 täiendatakse liiklusseadust Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemise õigusliku alusega.
Lõikes 1 sätestatakse SKA õigus töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmiseks
ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid. Tegemist on parkimiskaardi
menetlemiseks vajaliku üldise töötlemisalusega, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid
ülesandeid.
Punktis 1 sätestatakse, et SKA-l on õigus töödelda kaardi taotleja ja kaardiomaja isiku
üldandmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood selle olemasolul ning sünniaeg). Andmed on
vajalikud tuvastamaks, kes on kaardiomaja või kaardi taotleja. Isikukood ning sünniaeg on
vajalik, et välistada kaardi andmist samasuguse nimega inimesele, kellel ei ole kaardi saamise
õigust.
Punktis 2 antakse SKA-le õigus töödelda kaardi taotleja või kaardiomaja kontaktandmeid (e-
posti aadress, telefoninumber ning aadress). Andmed on vajalikud menetlusprotsessis tekkivate
küsimuste lahendamiseks ning kaardi andmiseks õigele inimesele.
Punktis 3 antakse SKA-le õigus töödelda kaardi taotleja või -omaja esindaja isiku üld-, kontakt-
ja esindusõiguse andmeid. Andmed on vajalikud juhul, kui kaardi taotlejal või -omajal on
esindaja, kellel on esindusõigus ning kes teda menetluses esindab. Esindusõiguse andmeid tuleb
kontrollida esindusõiguse kinnitamiseks ning üld- ja kontaktandmed on vajalikud menetluse
23
käigus tekkida võivate küsimuste lahendamiseks (nt kaardi kätte saamise andmete
kontrollimine).
Punktis 4 sätestatakse SKA õigus kontrollida kas kaardi taotlejal on õiguslik alus kaardi
saamiseks. Kaart antakse LS § 167 lg 4 alusel inimesele, kes elab Eestis seaduslikult ning kellel
on SKA tuvastatud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või
nägemisfunktsiooni kõrvalekalle või liikumisfunktsiooni ajutine kõrvalekalle, mis tingib
liikumisabivahendi kasutamise, või nägemisfunktsiooni ajutine kõrvalekalle. Samuti on kaardi
andmiseks vaja töödelda andmeid puude kehtivusaja või ajutise funktsiooni kõrvalekalde
arstitõendi kehtivusaja kohta, kuna parkimiskaardile märgitakse ka selle kehtivusaeg ning see
on otseselt seotud tuvastatud kõrvalekalde kehtivusajaga.
Lõikes 2 nähakse ette SKA või muu Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmiseks,
kehtetuks tunnistamiseks või kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädeva haldusorgani
õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile,
korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele. Kolmanda isiku all peetakse silmas
eelkõige eraõiguslikku füüsilist või juriidilist isikut, kelle valduses oleva teabe kasutamine või
kellega teabe vahetamine on konkreetsel juhul vajalik sättes nimetatud eesmärgil. Selliseks
isikuks võib olla näiteks eraparkla pidaja või muu parkimiskoha haldaja, kelle valduses on teave
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamise või võimaliku väärkasutuse asjaolude
kohta. Andmeid võib edastada üksnes juhul, kui see on vajalik kaardi andmise või kehtetuks
tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks,
kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks või kaardi väärkasutuse tuvastamiseks või
selle kohta teabe edastamiseks. Säte loob õigusliku aluse pädevate asutuste vaheliseks
koostööks ja teabevahetuseks, sealhulgas piiriülestes olukordades, kui see on vajalik nimetatud
ülesannete täitmiseks.
Lõikes 3 sätestatakse nende isikuandmete koosseis, mida Sotsiaalkindlustusametil on õigus
töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi § 1671 lõike 1 punktide 2 või 6 tõttu
kehtetuks tunnistamise menetluses ning teise liikmesriigi antud kaardi võimaliku
väärkasutamise asjaolude väljaselgitamiseks ja selle liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks.
Andmete töötlemine on vajalik konkreetse kaardi ja sellega seotud isikute tuvastamiseks ning
võimaliku väärkasutamise asjaolude hindamiseks. Andmete töötlemise õigus hõlmab ka
menetlust, mille tulemusel väärkasutamine kinnitust ei leia ja kaarti kehtetuks ei tunnistata.
Punktis 1 nimetatud kaardi omaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumisel
sünniaja töötlemine võimaldab tuvastada inimese, kellele kaart on antud, ning seostada
võimaliku väärkasutamise teate õige inimesega. Isikukood või selle puudumisel sünniaeg aitab
muu hulgas eristada samanimelisi inimesi.
Punktis 2 nimetatud kaardi numbri, kaardi andnud riigi ja asutuse ning kaardi kehtivusaja
töötlemine võimaldab tuvastada konkreetse kaardi ja selle andja ning hinnata, kas kaart oli
võimaliku väärkasutamise ajal kehtiv. Teise liikmesriigi antud kaardi puhul on riigi ja asutuse
andmed vajalikud ka selleks, et suunata teave asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.
Punktides 1 ja 2 nimetatud andmed võivad sisalduda Sotsiaalkindlustusametile esitatud teates
ning osa neist on tuvastatavad kaardilt.
Punktis 3 nimetatud kaardi kasutamise aeg ja koht ning võimaliku väärkasutamise viis ja
asjaolud on vajalikud juhtumi hindamiseks. Need andmed võimaldavad selgitada, milles
võimalik väärkasutamine seisnes ja kas esineb alus kaardi kehtetuks tunnistamiseks või teise
24
liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. Kõnealused andmed edastab
Sotsiaalkindlustusametile võimalikust väärkasutamisest teavitav isik või asutus.
Punktis 4 nähakse ette võimalus töödelda kaarti kasutanud muu isiku ees- ja perekonnanime
ning isikukoodi või selle puudumisel sünniaega üksnes juhul, kui selle isiku tuvastamine on
vajalik kaardi väärkasutamise asjaolude väljaselgitamiseks. Vajadus võib tekkida näiteks siis,
kui teine inimene kasutab kaardi omaja kaarti puudega inimesele mõeldud eritingimustest või
eeliskohtlemisest kasu saamiseks, kuigi tal puudub selleks õigus. Selle isiku andmete
töötlemine võimaldab eristada kaardiomajat kaardi tegelikust kasutajast ning hinnata nende
seost võimaliku väärkasutamisega. Muu isiku andmeid ei töödelda, kui juhtumi asjaolude
väljaselgitamiseks ei ole tema tuvastamine vajalik.
Kui võimalik väärkasutamine puudutab teise liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese
parkimiskaarti, edastab Sotsiaalkindlustusamet selle liikmesriigi pädevale asutusele punktides
1–4 nimetatud andmed ulatuses, mis on vajalik juhtumi hindamiseks ja edasiste meetmete üle
otsustamiseks. Kõigi loetletud andmete edastamine ei ole igal juhul vajalik ega põhjendatud.
Teabe edastamine võimaldab kaardi andnud liikmesriigi pädeval asutusel hinnata võimalikku
väärkasutamist ja otsustada oma pädevuse piires edasiste toimingute üle. Teate saanud asutus
töötleb andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja asjaomase liikmesriigi õigusega.
Andmete töötlemisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste andmete kogumise
põhimõttest. Lõikes sätestatud andmekoosseis määrab kindlaks lubatud andmeliigid, kuid ei
tähenda, et kõiki loetletud andmeid tuleb koguda ja töödelda iga juhtumi puhul. Töödeldavate
andmete ulatus peab piirduma sellega, mis on konkreetse juhtumi lahendamiseks vajalik.
Lõikes 4 sätestatakse seaduslik alus SKA-l saada kolmandatelt isikutelt, teistelt
haldusorganitelt, korrakaitse organitelt või välisriigi pädevalt asutuselt lõike 3 punktides 1–4
nimetatud andmeid sellises ulatuses, mis on vajalik Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
kehtetuks tunnistamiseks. Säte annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse teha päringuid, kui neile
on saadetud LS 1671 lõikele 2 vastav teade Euroopa Puudega inimese parkimiskaardi
väärkasutamise kohta, kuid teates olevad andmed ei võimalda kindlaks teha kaardiomajat,
konkreetset kaarti või väärkasutamise asjaolusid. Lõike teine lause kohustab
Sotsiaalkindlustusametit märkima päringu eesmärki, õiguslikku alust ning põhjendama
andmete vajalikkust.
Paragrahviga 1673 reguleeritakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsuse ja
kehtivuse kontrollimiseks kasutatava valideerimisrakenduse kasutamist ning selle käigus
isikuandmete töötlemist. Valideerimisrakendus võimaldab kontrollida kaardi autentsust ja
kehtivust ning seda, kas on täidetud eeldused LS §-s 68 sätestatud parkimise ja peatumisega
seotud õiguste võimaldamiseks. Valideerimisrakenduse kasutamine täiendab senist
parkimiskaardi visuaalse kontrollimise võimalust. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
ruutkoodis sisalduv minimaalne andmekoosseis määratakse kindlaks Euroopa Liidu
õigusaktiga ning see hõlmab kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega ning kontrollimiseks
vajalikke tehnilisi andmeid. Isikuandmeid ei tohi pärast kontrolli lõppemist säilitada.
Lõikes 1 sätestatakse, et isik või asutus, kes võimaldab LS §-s 68 sätestatud õigusi, võib
kontrollida Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu
õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil. Valideerimisrakenduse
kasutamine annab seega võimaluse veenduda, et esitatud Euroopa puudega inimese
parkimiskaart on autentne ja kehtiv, enne kui selle alusel võimaldatakse LS §-s 68 sätestatud
õigusi. Säte ei anna õigust kontrollida kaarti muul eesmärgil.
25
Lõikes 2 piiratakse valideerimisrakenduse kasutamisel töödeldavate isikuandmete ulatust ja
töötlemise eesmärki. Kaarti kontrolliv isik või asutus võib töödelda üksnes neid isikuandmeid,
mis tehakse valideerimisrakenduse kaudu talle kättesaadavaks, ning ainult ulatuses, mis on
vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning LS §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamise eelduse
kontrollimiseks. Sätte eesmärk on tagada, et valideerimisel lähtutakse isikuandmete töötlemise
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest ning kontrolli käigus ei töödelda rohkem
andmeid, kui konkreetse õiguse võimaldamiseks on vajalik.
Valideerimisrakenduse kaudu töödeldavate andmete koosseis sätestatakse Euroopa Liidu
tasandil Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsilise versiooni ruutkoodi nõuetes.
Euroopa Komisjoni 1. juulil 2026 konsultatsiooniks avaldatud delegeeritud määruse eelnõu
C(2026) 4534 artikli 3 ning II lisa punktide 4–7 kohaselt sisaldab Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi ruutkood kaardi seerianumbrit ja kehtivusaja lõppkuupäeva ning
kontrollimiseks vajalikke tehnilisi andmeid, sealhulgas kaardi liiki, andmeskeemi versiooni,
kehtetuks tunnistamise identifikaatorit ja kvalifitseeritud e-templi kontrollimiseks vajalikke
andmeid. Delegeeritud määruse eelnõu kohaselt ei ole ruutkoodi lubatud lisada valikulisi
andmeid. Delegeeritud määrus ei ole seletuskirja koostamise ajal veel vastu võetud, mistõttu
võib selle lõplik sõnastus ja andmekoosseis menetluse käigus muutuda. Määruse vastuvõtmisel
on see tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Delegeeritud määruse eelnõu artikli 6 lõike 5 kohaselt loeb valideerimisrakendus ruutkoodis
kodeeritud isikuandmeid ja kuvab need kaardil nähtavate andmetega võrdlemiseks ning esitab
teabe kaardi kehtivuse kohta. Kehtetuks tunnistamise identifikaatorit kasutatakse kaardi
kehtetuks tunnistamise staatuse kontrollimiseks, kuid seda ei kuvata kontrollijale. Seega
tehakse parkimiskaardi kontrollimisel kontrollijale nähtavaks kaardi seerianumber, kehtivusaja
lõppkuupäev ja teave kaardi kehtivuse kohta. Kontrollijale ei tehta ruutkoodi kaudu
kättesaadavaks kaardiomaja nime, sünniaega, isikukoodi ega üksikasjalikke andmeid tema
puude või terviseseisundi kohta.
Delegeeritud määruse eelnõu artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei tohi kontrollija ruutkoodis
sisalduvaid andmeid pärast kontrolli lõppemist säilitada ning ruutkoodi kontrollimisest ei
teavitata kaardi andnud pädevat asutust või organit.
Lõikes 3 piiratakse nende füüsiliste isikute ringi, kellel on õigus valideerimisrakendust
kasutada. Isiku või asutuse nimel võib rakendust kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või
teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine
vajalik. Seega ei anna valideerimisrakendusele juurdepääsu üksnes asjaolu, et isik töötab või
teenib parkimiskaardi alusel õigusi võimaldavas asutuses, vaid kaardi kontrollimine peab olema
vajalik tema konkreetsete töö- või teenistusülesannete täitmiseks. Selline piirang vähendab
põhjendamatu juurdepääsu riski ning tagab, et isikuandmeid töötlevad üksnes isikud, kellel on
selleks tööülesannetest tulenev vajadus.
Valideerimisrakenduse kasutamise võimalus nähakse muu hulgas ette kohaliku omavalitsuse
parkimisjärelevalve teostajatele ning teistele isikutele, kelle töö- või teenistusülesannete
täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik. Rakendusele
juurdepääsu andmise ja haldamise täpsem korraldus sätestatakse määrusega.
Lõikes 4 sätestatakse võimalus kasutada valideerimisrakendust automatiseeritult.
Automatiseeritud kasutamise all mõeldakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi
autentsuse ja kehtivuse ning kaardi kasutamise õiguse tehnilist kontrollimist ilma, et
26
valideerimisrakendust peaks igal üksikjuhul vahetult kasutama lõikes 3 nimetatud füüsiline isik.
Automatiseeritud kasutamine ei laienda valideerimisel töödeldavate isikuandmete koosseisu
ega töötlemise eesmärki. Ka sellisel juhul võib isikuandmeid töödelda üksnes käesolevas
paragrahvis sätestatud eesmärgil ja ulatuses, st ainult parkimiskaardi autentsuse ja kehtivuse
ning selle kasutamise õiguse kontrollimiseks. Automatiseeritud valideerimise võimalus on ette
nähtud selleks, et parkimiskaardi kontrollimist oleks võimalik korraldada ka tehniliste
lahenduste abil olukorras, kus füüsilise isiku tehtav vahetu kontroll ei ole vajalik või
otstarbekas.
Lõikes 5 sätestatakse valideerimisrakendust kasutava isiku või asutuse kohustus tagada, et
rakendusele pääsevad ligi üksnes lõikes 3 nimetatud õigustatud isikud või seda kasutatakse
lõikes 4 sätestatud tingimustel automatiseeritult. Valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei
tohi kasutata muul eesmärgil ega säilitada pärast kontrolli lõppemist. Säte paneb rakendust
kasutavale isikule või asutusele kohustuse korraldada juurdepääs selliselt, et välistatud oleks
põhjendamatu juurdepääs kaardiomaniku andmetele ja andmete hilisem kasutamine eesmärgil,
mis ei ole seotud kaardi autentsuse, kehtivuse või LS §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamise
eelduse kontrollimisega.
Lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega
valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise
täpsem kord. Täpsema korra kehtestamine määrusega võimaldab arvestada
valideerimislahenduse tehniliste nõuetega, mille täpne sisu sõltub Euroopa Komisjoni
vastuvõetavast rakendusaktist.
Paragrahviga 1674 sätestatakse parkimiskaardi alusel pakutavate õiguste ja soodsamate
parkimis- või peatumistingimuste kohta teabe kättesaadavaks tegemise nõuded. Isik või asutus,
kes võimaldab parkimiskaardi alusel LS §-s 68 sätestatud õigusi või muid soodsamaid
parkimis- või peatumistingimusi, peab tegema sellekohase teabe kättesaadavaks selgel ja
kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel või kohapeal. Teave tuleb esitada muu hulgas
digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse
seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega. Nõude eesmärk on tagada, et
parkimiskaardi omajal, sealhulgas välisriigis antud parkimiskaardi omajal, oleks võimalik
hõlpsasti teada saada, millised parkimis- ja peatumisõigused või soodsamad tingimused
konkreetses kohas kehtivad. Teabe kättesaadavaks tegemine veebilehel või kohapeal
võimaldab parkimiskaardi omajal saada selgelt ja ligipääsetavalt teada, millised parkimis- ja
peatumisõigused või soodsamad tingimused konkreetses kohas kehtivad.
LS §-s 68 sätestatud õiguste kõrval hõlmab teavitamiskohustus ka muid parkimiskaardi alusel
vabatahtlikult võimaldatavaid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi. Näiteks võib
eraparkla omanik võimaldada parkimiskaardi omajale seaduses sätestatust täiendavaid
parkimissoodustusi. Eelnõuga ei kehtestata kohustust selliseid tingimusi või soodustusi
pakkuda, kuid nende pakkumise korral tuleb teha sellekohane teave nõuetekohaselt
kättesaadavaks.
Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse LS § 187 lõike 5 viimast lauset, viies selle kooskõlla
eelnõuga muudetava parkimiskaardi regulatsiooni ja terminoloogiaga. Muudatuse kohaselt
toimub liikumis- või nägemispuudega inimest sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava
parkimiskaardi paigaldamine LS § 68 lõikes 2 sätestatud korras. Viidatud sätte kohaselt tuleb
parkimiskaart paigutada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale selliselt, et kaardi esikülg oleks
kogu ulatuses nähtav. Muudatus tagab, et parkimiskaardi paigaldamise nõuded on seaduses
sätestatud ühtselt.
27
Eelnõu § 2 punktiga 10 muudetakse LS § 193 lõiget 1, täpsustades kohaliku omavalitsuse
liiklusjärelevalve pädevust seoses parkimiskaardi regulatsiooni muudatustega. Valla- või
linnavalitsus teostab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil lisaks peatumise ja parkimise
nõuetele järelevalvet liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki
parkimisõiguse kasutamise nõuete täitmise üle. Muudatusega viiakse säte kooskõlla eelnõus
kasutatava terminoloogiaga ning sätestatakse selgelt kohaliku omavalitsuse pädevus kontrollida
parkimiskaardiga seotud parkimisõiguse õiguspärast kasutamist.
Eelnõu § 2 punktiga 11 täiendatakse liiklusseaduse § 264 lõikega 28, millega täiendatakse
seaduse rakendussätteid üleminekuregulatsiooniga, mis käsitleb enne Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi kasutuselevõttu antud parkimiskaartide kehtivust.
Lõikes 28 sätestatakse, et kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud seaduse § 167 alusel antud
parkimiskaardid jäävad kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029.
aasta 1. detsembrini. Parkimiskaartide üleminekuperiood erineb Euroopa puudega inimese
kaardi üleminekuperioodist, kuna Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul tuleneb
direktiivist kohustus senised parkimiskaardid üleminekuaja jooksul uute Euroopa puudega
inimese parkimiskaartide vastu välja vahetada. Seetõttu ei saa senised parkimiskaardid jääda
kehtima üksnes neile märgitud kehtivusaja lõpuni, vaid nende kehtivusele on sätestatud ka
üleminekuperioodist tulenev lõpptähtaeg. Euroopa puudega inimese kaardi puhul direktiiv
samasugust olemasolevate riigisiseste kaartide kohustusliku ümbervahetamise nõuet ette ei näe.
Siiski on ka riigisisese puudega isiku kaardi puhul ette nähtud üleminekuperioodi lõpptähtaeg,
et tagada mõistliku aja jooksul üleminek Euroopa puudega inimese kaartidele ja vältida eri liiki
kaartide pikaajalist paralleelset kasutamist. Üleminekutingimuste määramisel on lähtutud
sellest, et inimestel jääks piisavalt aega senine kaart uue kaardi vastu välja vahetada.
Üleminekusätte eesmärk on tagada sujuv üleminek seniselt parkimiskaardilt Euroopa puudega
inimese parkimiskaardile ja vältida olukorda, kus kõik senised kaardiomanikud peaksid kaardi
vahetama välja ühel ajal. See võimaldab anda uued Euroopa puudega inimese parkimiskaardid
järk-järgult, vältides seniste kaartide üheaegse väljavahetamisega kaasnevat inimeste
halduskoormuse ja Sotsiaalkindlustusameti töökoormuse järsku suurenemist.
Lõpptähtaja 1. detsember 2029 kehtestamine on vajalik, et tagada direktiivist tulenev seniste
parkimiskaartide täielik asendamine Euroopa Liidu ühtse kujunduse ja ühtsete nõuetega
Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega. Seetõttu nähakse ette tähtaeg, mille saabumisel
kaotavad kehtivuse kõik senise korra alusel antud parkimiskaardid sõltumata neile märgitud
kehtivusajast. Sellega tagatakse, et mõistliku üleminekuaja järel on kõik kasutusel olevad
parkimiskaardid asendatud Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega.
Üleminekuperioodil tuleb parkimisjärelevalves arvestada nii enne 1. juunit 2028 antud seniste
parkimiskaartide kui ka uute Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega. Euroopa puudega
inimese parkimiskaardi kontrollimiseks on ette nähtud valideerimisrakendus, seniste kaartide
kontroll toimub senisel viisil.
Alates 1. juunist 2028 lõpeb kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne parkimiskaarte anda ning
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotlusi hakkab lahendama Sotsiaalkindlustusamet.
Üleminekukuupäeval kohalikes omavalitsustes pooleliolevate taotluste menetlemise praktiline
korraldus lepitakse enne uue süsteemi rakendumist kokku Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike
omavalitsuste koostöös, et tagada sujuv üleminek ja vältida taotlejate jaoks menetluse
katkemist.
28
Eelnõu § 2 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks LS § 264¹ lõige 2, milles on sätestatud
Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud parkimiskaardi tunnustamine Eestis. Muudatus on
seotud parkimiskaardi regulatsiooni ümberkorraldamisega. Ühendkuningriigi pädeva asutuse
andnud parkimiskaardi tunnustamine sätestatakse edaspidi LS §-s 167 koos teiste Eestis
tunnustatavate välisriigi parkimiskaartidega. Seetõttu ei ole eraldi regulatsioon § 264¹ lõikes 2
enam vajalik.
Eelnõu § 2 punktiga 13 täiendatakse liiklusseadust normitehnilise märkusega, milles
viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele (EL) 2024/2841 ja (EL) 2024/2842.
Normitehnilise märkusega näidatakse, milliste Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks
liiklusseadust eelnõuga muudetakse.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse muuseumiseadust.
Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punkti 1, milles sätestatakse
puudega inimese õigus külastada tasuta riigimuuseume. Muudatus on vajalik seoses Euroopa
puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuna õigus külastada tasuta
riigimuuseume on sätestatud seaduses ja muuseumid kuuluvad Euroopa puudega inimese
kaardi direktiivi kohaldamisalasse, tuleb muuta puudest tuleneva tasuta muuseumikülastuse
õiguse tõendamise korda.
01.02.2027 jõustuva muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punkti 1 kohaselt on muuseumi
külastamine tasuta kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, alla 18-aastasele puudega isikule ja
tema saatjale ning sügava puudega 18-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale.
Muudatusega seotakse tasuta külastamise õigus Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisega.
Muudatuse tulemusel on muuseumi külastamine tasuta kuni 18-aastasele Euroopa puudega
inimese kaardi omanikule ja tema saatjale ning kui kaardile on kantud A-täht, siis ka täisealisele
Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale.
A-täht on direktiivist tulenev võimalik lisamärge Euroopa puudega inimese kaardil nendele
inimestele, kes vastavalt riiklikule õigusele ja tavale vajavad suuremat toetusvajadust ning
abistajat või saatjat, sealhulgas abilooma. Eestis on plaanitud lisada A-täht kõikide sügava
puude raskusastmega inimeste ja kõikide raske nägemispuudega inimeste kaartidele.
Kuna Euroopa puudega inimese kaart antakse puudega inimestele ning kaardi andmisele eelneb
põhjalik puude tuvastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas puude raskusastet ja liiki, ei
ole põhjendatud täiendava hindamise korraldamine A-tähe määramiseks. Arvestades, et sügav
puue on puude raskusastmetest kõige raskem ja sellest tulenevalt on nendel inimestel üldjuhul
suurem toetuse ja kõrvalabi vajadus, on põhjendatud A-tähe kandmine sügava puude
raskusastmega inimeste kaartidele. Samuti on põhjendatud A-tähe kandmine raske
nägemispuudega inimeste kaartidele, kuna nägemispuudest tulenevalt võib neil olla suurem
vajadus kõrvalise abi järele liikumisel ja igapäevatoimingutes, sealhulgas saatja abi järele. A-
tähe lisamine kaardile on täpsemalt reguleeritud eelnõu § 1 punktis 2.
Muudatuse tulemusel laieneb tasuta muuseumikülastuse õigus raske nägemispuudega
inimestele ja nende saatjatele. 2025. aasta lõpu seisuga oli Eestis 2695 raske nägemispuudega
inimest. Kui arvestada, et tasuta külastuse õigus laieneb ka nende saatjatele, suureneb tasuta
riigimuuseumi külastamise õigusega inimeste arv hinnanguliselt 5390 inimese võrra.
29
Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse muuseumiseadust §-ga 322, milles sätestatakse
üleminekuregulatsioon riigisisese puudega isiku kaardi omanike tasuta muuseumikülastuse
õiguste säilitamiseks.
Muudatus on vajalik seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist
2028. Kuigi alates sellest kuupäevast antakse senise puudega isiku kaardi asemel Euroopa
puudega inimese kaarti, jäävad varem antud puudega isiku kaardid kehtima neile märgitud
kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 2031. aasta 31. maini. Seetõttu kehtestatakse
üleminekusäte, mis tagab puudega isiku kaardi omanikele senise tasuta muuseumikülastusega
õiguste säilimise ka pärast Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõttu.
Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isikul on kehtiv riigisisene puudega isiku kaart, kuid
talle ei ole veel antud Euroopa puudega inimese kaarti ning seetõttu võib tekkida põhjendamatu
piirang tasuta muuseumikülastuse õiguse kasutamisel. Muudatus tagab sujuva ülemineku
seniselt puudega isiku kaardi süsteemilt Euroopa puudega inimese kaardi süsteemile ning
õiguste katkematu jätkumise üleminekuperioodil.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse ühistranspordiseadust.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse ühistranspordiseaduses puudega inimeste tasuta riigisisese liiniveo,
saatja sõidusoodustuse ja sõidusoodustuse õiguse tõendamise regulatsiooni seoses Euroopa
puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuna puudest tulenevad
sõidusoodustused on osaliselt sätestatud seaduses ja reisijateveoteenused kuuluvad direktiivi
kohaldamisalasse, tuleb viia puudest tulenevate sõidusoodustuste tõendamise alused kooskõlla
Euroopa puudega inimese kaardi direktiiviga.
Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse ühistranspordiseaduse § 32 lõike 3 esimest lauset. Kehtiva
regulatsiooni kohaselt tõendatakse puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu puuet tõendava
dokumendi või puudega isiku kaardiga. Muudatuse kohaselt tõendatakse sõidusoodustuse
olemasolu edaspidi Euroopa puudega inimese kaardiga.
Muudatus on peamiselt tehnilist laadi ning tuleneb puudega isiku kaardi asendamisest Euroopa
puudega inimese kaardiga alates 1. juunist 2028. Ühtlasi ei ole edaspidi kavas anda puudega
isiku kaardi ja pensionitunnistuse ühiskaarti. Praktikas on esinenud ka juhtumeid, kus
sõidusoodustuse tõendamiseks esitatakse puude tuvastamise otsus, mis sisaldab
sõidusoodustuse võimaldamiseks mittevajalikke isikuandmeid. Seetõttu lihtsustatakse nii
inimese kui ka vedaja jaoks sõidusoodustuse tõendamist, nähes selle ühtse alusena ette Euroopa
puudega inimese kaardi. Muudatus ei mõjuta sõidusoodustust saama õigustatud isikute ringi
ega soodustuse sisu. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtu tulemusena tuleb samadel
tingimustel sõidusoodustust võimaldada ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide antud Euroopa
puudega inimese kaartide omanikele.
Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse ühistranspordiseaduse § 34, milles loetletakse isikud, keda
vedaja on kohustatud riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses tasuta vedama.
01.02.2027 jõustuva ühistranspordiseaduse § 34 kohaselt on tasuta sõidu õigus puudega alla
18-aastasel isikul, sügava puudega 18-aastasel ja vanemal isikul, raske nägemispuudega isikul,
sügava või raske nägemispuudega isiku saatjal või puudega isikut saatval juht- või abikoeral.
Direktiivi eesmärk on tagada, et Euroopa puudega inimese kaardi omanikele võimaldatakse
teises liikmesriigis juurdepääs seal pakutavatele soodustustele ja eelisõigustele samadel
30
tingimustel nagu selle liikmesriigi puuetega inimestele. See hõlmab ka transpordivaldkonnas
pakutavaid soodustusi. Direktiiv ei kohusta kehtestama tasuta sõidu õigust, kuid kui liikmesriik
on selle kehtestanud, tuleb soodustust võimaldada ka teiste liikmesriikide Euroopa puudega
inimese kaardi omanikele samadel tingimustel. Eestis on täisealiste tasuta sõidu õigus seotud
konkreetsete puude liikide ja raskusastmetega. Kuna teiste liikmesriikide puude tuvastamise
süsteemid erinevad ning puude liik ega raskusaste Euroopa puudega inimese kaardil ei kajastu,
kasutatakse eelnõus täisealiste tasuta sõidu õiguse ja saatja õiguse määratlemisel kaardile
kantavat A-tähte. Alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaniku tasuta sõidu õigus
ei sõltu A-tähe olemasolust.
Punktide 1 ja 2 kohaselt säilitatakse kehtivad tasuta sõidu õigused koolieelses eas lastele ja
nendele lastele, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud.
Punktis 3 sätestatakse tasuta sõidu õigus alla 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi
omanikule. Tegemist on kehtiva alla 18-aastase puudega isiku tasuta sõidu õiguse üleviimisega
Euroopa puudega inimese kaardi süsteemi. Tasuta sõidu õigusega inimeste sihtrühm ei muutu.
Punktis 4 sätestatakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema
saatjale, kui kaardile on kantud A-täht. A-täht on direktiivist tulenev võimalik lisamärge
Euroopa puudega inimese kaardil nendele inimestele, kes vastavalt riiklikule õigusele ja tavale
vajavad suuremat toetusvajadust ning abistajat või saatjat, sealhulgas abilooma. Eestis on
plaanitud lisada A-täht kõikide sügava puudega inimeste ja kõikide raske nägemispuudega
inimeste kaartidele.
Kuna Euroopa puudega inimese kaart antakse puudega inimestele ning kaardi andmisele eelneb
põhjalik puude tuvastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas puude raskusastet ja liiki, ei
ole põhjendatud täiendava hindamise korraldamine A-tähe määramiseks. Arvestades, et sügav
puue on puude raskusastmetest kõige raskem ja sellest tulenevalt on nendel inimestel üldjuhul
suurem toetuse ja kõrvalabi vajadus, on põhjendatud A-tähe kandmine sügava puudega inimeste
kaartidele. Samuti on põhjendatud A-tähe kandmine raske nägemispuudega inimeste kaartidele,
kuna nägemispuudest tulenevalt võib neil olla suurem vajadus kõrvalise abi järele liikumisel ja
igapäevatoimingutes, sealhulgas saatja abi järele. A-tähe lisamine kaardile on täpsemalt
reguleeritud eelnõu § 1 punktis 2.
Seega on edaspidi selle sätte alusel tasuta sõidu õigus lisaks punktis 3 nimetatud lastele ka
sügava puudega täisealistel ja raske nägemispuudega täisealistel. Lisaks on tasuta saatja õigus
kõikidel sügava puudega inimestel ja raske nägemispuudega inimestel. Muudatuse tulemusel
laieneb võrreldes kehtiva seadusega tasuta sõidu õigus ka sügava puudega laste saatjatele.
Punktis 5 sätestatakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatvale
juht- või abikoerale. Tegemist on kehtiva õiguse sisulise ülevõtmisega, kuid võrreldes kehtiva
regulatsiooniga täpsustatakse, et tasuta sõidu õigus laieneb juht- või abikoerale juhul, kui koer
saadab Euroopa puudega inimese kaardi omanikku. Muudatus on vajalik õigusselguse
tagamiseks, kuna kehtiv seadus ei sätesta, kuidas peab inimene tõendama, et ta on juht- või
abikoera kasutav puudega inimene. See on praktikas põhjustanud keerulisi olukordi nii puudega
inimesele kui ka vedajale sõiduõiguse kontrollimisel.
Muudatusega luuakse ühtne ja lihtne tõendamisalus Euroopa puudega inimese kaardi näol.
Seejuures ei ole juht- või abikoera kasutamise õigus seotud A-tähe olemasoluga kaardil. Kuigi
A-täht viitab vajadusele saatja, tugiisiku, isikliku abistaja või abilooma järele, võivad juht- või
abikoera kasutada ka inimesed, kellel ei ole A-tähe saamise alust, näiteks diabeedi või
31
epilepsiaga inimesed. Seetõttu on põhjendatud siduda juht- või abikoera tasuta vedamise õigus
Euroopa puudega inimese kaardi olemasoluga, mitte A-tähega.
Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse ühistranspordiseaduse § 36 lõiget 1, mis reguleerib avaliku
teenindamise lepingu alusel sõitjateveol riigieelarvest hüvitatavaid sõidusoodustusi.
Muudatusega viiakse saatja sõidusoodustuse regulatsioon kooskõlla Euroopa puudega inimese
kaardi süsteemiga. 01.02.2027 jõustuva seaduse kohaselt hüvitatakse sõidusoodustus sügava
puudega isiku saatjale ja alla 18-aastase puudega isiku saatjale. Muudatuse kohaselt hüvitatakse
edaspidi sõidusoodustus alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale ning
18-aastase ja vanema Euroopa puudega inimese kaardi omaja saatjale, kui kaardile on kantud
A-täht.
Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse ühistranspordiseadust rakendussättega, mis reguleerib
üleminekut seniselt puudega isiku kaardilt Euroopa puudega inimese kaardile. Kuigi alates
1. juunist 2028 antakse puudega isiku kaardi asemel Euroopa puudega inimese kaarti, jäävad
varem antud puudega isiku kaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte
kauemaks kui 2031. aasta 31. maini. Selleks sätestatakse, et kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud
ühistranspordiseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka üleminekuperioodil nende isikute suhtes,
kellel on kehtiv puudega isiku kaart. Muudatuse eesmärk on tagada sõidusoodustuste katkematu
jätkumine ning vältida olukorda, kus isik kaotaks üleminekuperioodil õiguse sõidusoodustusele
üksnes seetõttu, et talle ei ole veel antud Euroopa puudega inimese kaarti.
3.1. Põhiseaduspärasuse analüüs
Eelnõu põhiseaduspärasuse hindamisel eristatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid
kohustuslikke nõudeid, nende rakendamisel tehtavaid riigisiseseid valikuid ja direktiivide
ülevõtmisega mitteseotud muudatusi. Küsimustes, milles liikmesriigile on jäetud otsustusruum,
tuleb põhjendada Eesti valitud lahenduse mõju isikute põhiõigustele. Samuti tuleb hinnata
direktiividega mitteseotud muudatuste põhiseaduspärasust, kui nendega piiratakse õigusi või
kehtestatakse kohustusi.
Põhiseaduse § 11 kohaselt peab põhiõiguse piirangul olema põhiseadusega kooskõlas olev
eesmärk ning piirang peab olema selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobivuse
hindamisel kontrollitakse, kas piirang aitab eesmärki saavutada. Vajalikkuse hindamisel
võrreldakse piirangut vähem koormavate, kuid vähemalt sama tõhusate lahendustega.
Mõõdukuse hindamisel kaalutakse piirangu mõju isikule ja kaitstava eesmärgi tähtsust.
3.1.1. Isikute ja asutuste kohustus avaldada teavet eritingimuste kohta
Kavandatavate PISTS § 146 ja LS § 1674 kohaselt avaldatakse ligipääsetavat teavet kaardi alusel
pakutavate eritingimuste ja eeliskohtlemise kohta. Direktiivi (EL) 2024/2841 artikli 18 lõige 1
kohustab liikmesriike tagama avaliku sektori asutuste pakutavaid tingimusi käsitleva teabe
avaldamise. Sama artikli lõige 2 näeb eraettevõtjate puhul ette teabe avaldamise julgustamise.
Eraettevõtjatele siduva avaldamiskohustuse kehtestamine on seega riigisisene valik.
Eraettevõtjatele kehtestatav kohustus riivab põhiseaduse §-ga 31 kaitstud ettevõtlusvabadust,
sest ettevõtja peab kasutama aega ja vajaduse korral raha teabe koostamiseks, avaldamiseks ja
ajakohastamiseks. Soodustuste pakkumise vabatahtlikkus ei kõrvalda nende pakkumisega
kaasneva teavitamiskohustuse riivet.
32
Piirangu eesmärk on tagada puudega inimestele tegelik võimalus kasutada neile pakutavaid
eritingimusi ja eeliskohtlemist. Selleks vajab inimene arusaadavat ja ligipääsetavat teavet nii
hüve olemasolu kui ka selle kasutamise tingimuste kohta. Teabe kättesaadavus võimaldab
kavandada teenuste kasutamist ning vähendab vajadust küsida iga teenuseosutaja käest eraldi
selgitusi. Eesmärk toetab puudega inimeste võrdset osalemist ühiskonnaelus ning põhiseaduse
§ 28 lõikes 4 sätestatud erilist kaitset.
Avaldamiskohustus on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest see muudab pakutavad hüved ja
nende kasutamise tingimused inimestele teatavaks. Kaardi olemasolu ei taga iseenesest
võimalust soodustust kasutada, kui inimene ei saa selle olemasolust või kasutamise tingimustest
teada.
Kohustus on vajalik, sest vabatahtlik teavitamine ja juhendite koostamine ei taga teabe
avaldamist kõigi eritingimusi pakkuvate ettevõtjate poolt. Need abinõud toetavad kohustuse
täitmist, kuid ei asenda seda: ettevõtjal säilib võimalus jätta teave avaldamata või
ajakohastamata. Üksnes riiklik koondteabeleht ei ole samuti sama tõhus alternatiiv. Ettevõtja
määratud tingimuste kohta ajakohase teabe avaldamine koondlehel eeldab omakorda, et
ettevõtja edastab teabe ja selle muudatused lehe haldajale. Seega ei kõrvalda koondleht ettevõtja
teavitamiskoormust, vaid muudab teabe avaldamise korraldust.
Kohustus on mõõdukas, sest see puudutab teavet juba pakutavate hüvede kohta ega kohusta
ettevõtjat uusi soodustusi looma või olemasolevaid laiendama. Teabe sisu piirdub hüve olemuse
ja selle kasutamiseks vajalike tingimustega. Ettevõtjal säilib võimalus valida sobiv
avaldamiskanal, arvestades teabe ligipääsetavust. Kohustuse täitmine ei tähenda iseenesest uue
veebilehe loomist ega kogu ettevõtja veebikeskkonna ümberkujundamist. Ka väiksem ettevõtja
saab valida kohustuse täitmiseks oma tegevuse ulatusele vastava lahenduse.
Teabe ligipääsetavuse nõue on seotud kohustuse eesmärgiga - teabe pelgast avaldamisest ei
piisa, kui puudega inimene ei saa seda kasutada. Samas piirdub kõnealune kohustus
eritingimusi käsitleva teabe kättesaadavaks tegemisega ega laienda iseenesest toodete ja
teenuste ligipääsetavuse seaduse nõudeid ettevõtja kogu tegevusele. Selliselt piiritletud
kohustusega kaasnev koormus ei kaalu üles puudega inimeste huvi saada pakutavate hüvede
kasutamiseks vajalikku teavet.
Eeltoodust tulenevalt on kirjeldatud ulatusega avaldamiskohustus puudega inimeste õiguste
kaitseks sobiv, vajalik ja mõõdukas ning kooskõlas põhiseaduse §-dega 11 ja 31.
3.1.2. Euroopa puudega inimese kaardi maksimaalne kehtivusaeg
Kavandatava PISTS § 142 lõike 4 kohaselt on Euroopa puudega inimese kaardi maksimaalne
kehtivusaeg lastel viis ja täisealistel kümme aastat ka juhul, kui puude raskusaste on tuvastatud
pikemaks ajaks. Direktiivi (EL) 2024/2841 artikli 7 lõige 6 jätab kehtivusaja määramise
liikmesriigile, nõudes ühtlasi võimalikult pika kehtivusaja tagamist. Viie- ja kümneaastane
tähtaeg on Eesti valik, mille põhjendus on seotud kaardi kasutaja tuvastamisega.
Kaardi perioodilise uuendamise kohustus riivab põhiseaduse §-ga 19 kaitstud üldist
tegevusvabadust, sest inimene peab tegema dokumendi uuendamiseks vajalikke toiminguid.
Lastele ja täisealistele erineva maksimaalse kehtivusaja kehtestamine puudutab ka põhiseaduse
§-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaardi kehtivusaja lõppemine ei lõpeta puude
raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ega sellest tulenevaid toetuse saamise õigusi. Piirangu
eesmärk on tagada kaardi usaldusväärne seostamine selle omajaga ning vähendada kaardi
33
kasutamist selleks õigustamata isiku poolt. Kaardile kantud foto peab võimaldama
teenuseosutajal hinnata, kas kaarti esitab selle omaja.
Perioodiline uuendamine on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest võimaldab asendada
vananenud foto ajakohasega. Lapse välimus muutub kasvamise ja arengu tõttu üldjuhul
kiiremini kui täisealise välimus. Seetõttu aitab laste lühem uuendamistsükkel säilitada foto
kasutatavust.
Füüsilise kaardi perioodiline asendamine on vajalik, sest foto uuendamine üksnes andmekogus
või kaardi digiversioonil ei muuda füüsilisele kaardile kantud fotot. Üksnes digitaalsele
kontrollile tuginemine vähendaks võimalust kasutada füüsilist kaarti iseseisvalt. Täiendava
isikut tõendava dokumendi süstemaatiline esitamine oleks inimesele korduv kohustus ning
muudaks hüvede kasutamise sõltuvaks teise dokumendi kaasaskandmisest. Kaardi perioodiline
uuendamine võimaldab selle asemel kasutada kaarti tavapäraselt iseseisva tõendina.
Digiversiooni puhul puudutab uuendamisvajadus foto ja kaardiandmete ajakohastamist.
Füüsilise kaardi asendamise vajadus ei õigusta iseenesest digiversiooni kasutajale täiendavate
toimingute kehtestamist. Digiversiooni ajakohastamisel on põhjendatud kasutada tehniliselt
võimalikku lihtsamat menetlust, säilitades kaardi kasutaja tuvastamise usaldusväärsuse.
Viie- ja kümneaastane uuendamistsükkel on mõõdukas, sest jätab dokumendi kasutamiseks
pika ajavahemiku ning väldib sagedast asjaajamist. Tähtaegade valikut toetab võrdlus teiste
fotoga dokumentidega: isikut tõendavate dokumentide seaduse § 24 järgi antakse Eesti
kodaniku pass üldjuhul kuni kümneks aastaks ja alla 15-aastasele kuni viieks aastaks. Võrdlus
toetab viie- ja kümneaastase perioodi kasutamist, kuid ei tähenda, et dokumentide eesmärgid
või vanusepiirid oleksid identsed. Puudega inimese kaardi puhul hõlmab lühem tähtaeg kogu
alaealisuse, arvestades ka noorukieas jätkuvaid välimuse muutusi.
Riive ulatust vähendab see, et kaardi tavapärane uuendamine on tasuta ning kehtiva
puudeotsuse korral ei eelda see puude uut tuvastamist. Uuendamise eesmärk on ajakohastada
õigusi tõendavat dokumenti, mitte hinnata uuesti juba tuvastatud puuet. Direktiivi artikli 7 lõige
4 näeb ette kaardi tasuta andmise ja pikendamise.
Laste ja täisealiste erineval kohtlemisel on objektiivne põhjus: laste kiirem välimuse
muutumine suurendab vajadust fotot sagedamini uuendada. Viieaastane tähtaeg arvestab seda
vajadust, säilitades samal ajal piisavalt pika kasutusaja. Erinev kohtlemine on seetõttu
põhjendatud ja proportsionaalne.
Eeltoodust tulenevalt on kaardi maksimaalse kehtivusaja piiramine lastel viie ja täisealistel
kümne aastaga sobiv, vajalik ja mõõdukas ning kooskõlas põhiseaduse §-dega 11, 12 ja 19.
Hinnang puudutab dokumendi perioodilist uuendamist ega õigusta kehtiva puudeotsuse korral
uue puude hindamise nõudmist.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õiguses kasutusele Euroopa Liidu õigusest tulenevad terminid
„Euroopa puudega inimese kaart“, „Euroopa puudega inimese parkimiskaart“, „eritingimus või
eeliskohtlemine“, „abiloom“ ja „liidu liikuvusprogramm“. Terminid tulenevad direktiivist (EL)
2024/2841 ning nende kasutamine on vajalik direktiivi ülevõtmiseks ja Eesti õiguse
terminoloogia kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu õigusega.
34
Euroopa puudega inimese kaart asendab senise riigisisese puudega isiku kaardi ja Euroopa
puudega inimese parkimiskaart senise liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki
parkimiskaardi. Eelnõus kasutatakse lisaks terminit „valideerimisrakendus“, millega
tähistatakse Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks
kasutatavat tehnilist lahendust.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese
parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult
elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).
Direktiiviga (EL) 2024/2841 kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa
puudega inimese parkimiskaardi ühine raamistik, nende vastastikuse tunnustamise põhimõte
ning nõuded kaartide andmisele, vormile, kehtivusele, ligipääsetavusele, turvalisusele ja
väärkasutuse ennetamisele. Direktiiviga (EL) 2024/2842 laiendatakse sama regulatsiooni
liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele.
Eelnõus sätestatakse kaartide mõiste ja kohaldamisala, pädev asutus, andmise ja kehtetuks
tunnistamise kord, valideerimine, teabe kättesaadavus ning väärkasutusega seotud
teabevahetus. Eelnõukohased lahendused vastavad direktiivides sätestatud nõuetele.
Direktiiv jätab mitmes küsimuses liikmesriigile valikuvabaduse. Eelnõu kohaselt määratakse
mõlema kaardi andmise pädevaks asutuseks SKA. Alternatiiv oleks olnud määrata ülesanne
mõnele teisele riigiasutusele või jätta parkimiskaardi andmine kohaliku omavalitsuse üksustele.
SKA kasuks otsustati, kuna amet juba tuvastab puude raskusastet ja annab riigisisest puudega
inimese kaarti ning selline lahendus võimaldab kasutada olemasolevaid menetlusi ja
infosüsteeme, samuti vähendada dubleerivat asjaajamist.
Samuti ei kasutata eelnõus direktiivi artikli 2 lõikes 2 sätestatud võimalust laiendada kaartide
kohaldamist üldiselt kõigile lühiajalisest viibimisest pikematele Eestis viibimise juhtudele.
Alternatiiv oleks olnud laiendada kaartide tunnustamist ka muudele pikaajalise viibimise
juhtudele. Eelnõus piirdutakse direktiivist tuleneva kohustusliku lahendusega, mille kohaselt
kehtivad kaardid pikema aja vältel liidu liikuvusprogrammis osalevatele isikutele.
Eelnõu reguleerimisalaga seonduvad ka isikuandmete kaitse üldmäärus ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.
Neist tulenevaid nõudeid on arvestatud isikuandmete töötlemist ja teabe ligipääsetavust
puudutavate sätete kujundamisel.
Eelnõu reguleerimisalaga otseselt seotud Euroopa Liidu Kohtu praktikat ei ole tuvastatud.
Direktiivide ülevõtmise kohta on koostatud seletuskirja lisana 3 vastavustabel, milles
näidatakse direktiivide sätete vastavus eelnõu sätetele.
Seaduseelnõu väljatöötamise toetamiseks tegi Trinidad Wiseman OÜ 2026. aasta I poolaastal
teenusedisaini analüüsi, mille üheks osaks oli ka õigusanalüüs, mille koostaja oli Jaana Nõgisto
(Advokaadibüroo Jaana Nõgisto, [email protected]).
6. Seaduse mõjud
35
Muudatuse eesmärgid:
1. Euroopa puudega isiku kaardi kasutuselevõtt. Senine riigisiseselt kehtiv puudega isiku
kaart asendatakse Euroopa puudega inimese kaardiga (edaspidi ka EL PIK) ning sellega
seonduvalt võetakse üle asjakohases direktiivis sätestatud õigused ja kohustused.
Mõjuanalüüs keskendub direktiivi ülevõtmisega kaasnevatele sisulistele muudatustele.
2. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtt. Senise, 1968. aasta
teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppe alusel tunnustatava
parkimiskaardi asemel hakkab Eesti andma ja tunnustama Euroopa puudega inimese
parkimiskaarti (edaspidi EL PAK) ning sellega seonduvalt võetakse üle direktiivis
sätestatud õigused ja kohustused. EL PAK-i kõrval tunnustatakse Eestis jätkuvalt 1968.
aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riikide pädevate
asutuste antud parkimiskaarte ning Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud parkimiskaarte.
Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja majanduslikku mõju, samuti mõju
riigivalitsemisele ja infotehnoloogilistele arendustele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks
hinnati nimetatud valdkondi vajaduse korral kolme kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma
suurus, mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjuanalüüsis ei käsitleta eraldi
muudatusi, mis on üksnes tehnilise, normitehnilise või terminoloogilise iseloomuga ega mõjuta
oluliselt isikute õigusi, kohustusi, halduskoormust või avaliku sektori töökorraldust.
Mõjupeatükk on üles ehitatud muudatuse eesmärkide põhiselt.
Muudatuste mõju regionaalarengule ei hinnatud, sest:
• kaardi taotlemise tingimused ei muutu, st taotlus on ka edaspidi võimalik esitada
paberkandjal nii teenindusbüroos kohapeal kui postiga (kasutades sh vajaduse KOV
sotsiaaltöötaja abi taotluse täitmisel), samuti digitaalselt SKA iseteeninduses või e-
postiga;
• kaardi (sh puudega inimese kaart füüsilisel kujul) väljastamine toimub kas
teenindusbüroos või posti teel inimese poolt taotluses märgitud aadressile;
• muudatused parkimiskaardi väljastaja osas ei halvenda teenuse kättesaadavust ja
ligipääsetavust. Inimene saab kaarti taotleda sarnastel tingimustel ja viisil ka SKA-st.
Eelnõu mõjude osas järelhindamist ei kavandata, kuna eelnõuga valdavalt täpsustatakse ja
lihtsustatakse olemasolevaid menetlusi ning võetakse üle Euroopa Liidu õigusest tulenevad
nõuded. Muudatuste rakendumist ja võimalikke probleeme on võimalik jälgida tavapärase
rakenduspraktika käigus.
6.1. Euroopa Liidu puudega inimese kaart
EL PIK asendab senise puudega isiku kaardi. Olulised erinevused senikehtivaga võrreldes on
esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Antava ELi puudega inimese kaardi erinevused võrreldes senikehtiva kaardiga
Tunnused Puudega isiku kaart EL PIK
Kehtivusala Eesti Euroopa Liit
Dokumendi vorm Füüsiline Füüsiline või digitaalne
Foto Ei ole On
Puude raskusaste Jah Ei
Puude liik Jah; nägemis- või
liikumispuue
Ei
36
Tunnused Puudega isiku kaart EL PIK
Kehtivus Lastel kuni 3 aastat,
erandjuhtudel täisealiseks
saamiseni.
Tööealistel kuni 5 aastat,
erandjuhtudel pensionieani.
Vanaduspensioniealistel
kuni 5 aastat, erandjuhtudel
eluaegne.
Lastel kuni 3 aastat,
erandjuhtudel 5 aastat.
Tööealistel kuni 5 aastat,
erandjuhtudel kuni 10 aastat.
Vanaduspensioniealistel kuni
5 aastat, erandjuhtudel kuni
10 aastat.
Sotsiaalne mõju
Muudatus puudutab üleminekuperioodi, arvestades kogu puudega inimeste sihtrühma (ca
100 000 inimest). Üleminekuperioodil asendub riigisisene dokument EL PIK-iga uue otsuse
tegemisel või puudega inimese taotluse alusel. Positiivne mõju avaldub puudega inimese kaardi
valdaja jaoks võimaluses kasutada kõiki eritingimusi või eeliskohtlemist, mis on tagatud
vastava liikmesriigi analoogse kaardi omanikele.
Vabatahtlikult pakutavate eritingimuste või eeliskohtlemise sisu EL PIK-i kasutuselevõtuga
iseenesest ei muutu ning eelnõuga ei kohustata teenuseosutajaid uusi soodustusi looma. Samas
on SKA ülesanne suurendada teadlikkust kaardi kasutamise võimalustest ja julgustada avaliku
sektori asutusi ning eraettevõtjaid puudega inimestele eritingimusi ja eeliskohtlemist pakkuma.
Seetõttu võib EL PIK-i praktiline väärtus Eestis aja jooksul suureneda, kui kaardi alusel
pakutavate vabatahtlike soodustuste hulk kasvab.
Olulisem positiivne mõju avaldub teistesse liikmesriikidesse reisivatele puudega inimestele. EL
PIK võimaldab kasutada teises liikmesriigis sealsele puudega inimesele pakutavaid eritingimusi
ja eeliskohtlemist samadel tingimustel, ilma et inimesel tuleks oma puude staatust sealses
süsteemis eraldi tõendada. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sõltuvad sellest, kui sageli
inimene teistesse liikmesriikidesse reisib ning eritingimusi või eeliskohtlemist sihtriigis
pakutakse.
Teiste liikmesriikide EL PIK-i omanikele tekib Eestis võimalus kasutada siin pakutavaid
eritingimusi ja eeliskohtlemist Eesti kaardiomanikega samadel tingimustel. Mõju ulatus sõltub
Eestisse saabuvate kaardiomanike arvust ning nende poolt teenuste ja soodustuste kasutamisest,
mistõttu ei ole mõjutatud inimeste arvu täpselt võimalik hinnata.
Teenuseosutajatele, sealhulgas avaliku sektori asutustele ja ettevõtjatele, ei kaasne kohustust
hakata EL PIK-i omanikele uusi vabatahtlikke soodustusi pakkuma. Kui soodustust või
eritingimust juba pakutakse, tuleb seda võimaldada samadel tingimustel ka teiste liikmesriikide
EL PIK-i omanikele ning teha sellekohane teave ligipääsetavalt kättesaadavaks. Seetõttu on
mõju teenuseosutajatele üldjuhul vähene ning avaldub eelkõige olemasolevate soodustuste
kohaldamisel ja nende kohta teabe avaldamisel juhul, kui ettevõtja on vabatahtlikult otsustanud
soodustusi pakkuda.
Muuseumidele ja ühistransporditeenuse osutajatele kaasneb lisaks mõju riigisiseselt seadusega
ette nähtud soodustuste muutumisest. Muuseumiseaduse muudatusega laieneb tasuta
riigimuuseumi külastamise õigus raske nägemispuudega EL PIK-i omanikele ja nende
saatjatele, suurendades võimalike õigustatud inimeste arvu hinnanguliselt 5400 võrra.
Ühistranspordiseaduse muudatusega laieneb tasuta sõidu õigus sügava puudega laste saatjatele.
37
Nende muudatustega kaasnev mõju on positiivne õigustatud inimestele, kuid toob kaasa
täiendava kulu riigile
Kokkuvõttes on EL PIK-i kasutuselevõtu mõju puudega inimestele positiivne, kuid mõju ulatus
ja avaldumise sagedus sõltuvad kaardi kasutamisest ning pakutavate soodustuste hulgast.
Suurim sisuline muutus võrreldes kehtiva olukorraga seisneb kaardi piiriüleses kasutatavuses
ja teiste liikmesriikide soodustustele juurdepääsu lihtsustumises. Teenuseosutajatele on mõju
pigem vähene, kuna eelnõu ei kohusta uusi vabatahtlikke soodustusi looma. Olulisi
ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid ei ole ette näha.
Olulisemad muudatused on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Muuseumiseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatused võrreldes senise olukorraga
Seadus, soodustus Puudega isiku kaart EL PIK
Muuseumiseadus, tasuta
külastusõigus
Puudega laps ja tema saatja Puudega laps ja tema saatja
Sügava puudega täisealine
isik ja tema saatja
Täisealine ja tema saatja, kui
EL PIK-ile on kantud A-täht.
A-täht kantakse kõikidele
sügava puudega inimeste ja
raske nägemispuudega
inimeste kaartidele. Seega
laieneb tasuta
muuseumikülastus raske
nägemispuudega täisealistele
ja nende saatjatele.
Ühistranspordiseadus, tasuta
sõit kommertsliinidel
Puudega laps Puudega laps ja tema saatja,
kui lapse EL PIK-ile on
kantud A-täht. Tasuta sõidu
õigus laieneb sügava
puudega laste saatjatele.
Sügava puudega täisealine
isik
Täisealine ja tema saatja, kui
EL PIK-ile on kantud A-täht.
A-täht kantakse kõikidele
sügava puudega inimeste ja
raske nägemispuudega
inimeste kaartidele. Seega
laieneb tasuta sõidu õigus
kõikidele sügava puudega
inimeste saatjatele ega ole
enam piiratud vaid sügava
nägemispuudega.
Raske nägemispuudega
täisealine isik
Raske või sügava nägemis-
puudega isiku saatja
Mõõduka ebasoovitava mõjuga risk väljendub kaardi kehtivuse tähtajas. 2025. aasta jooksul
tehtud 24 119 puudeotsusest 26% puhul (6 174)oli muutumatu või progresseeruv püsiv seisund
aluseks vanuserühma kuulumise lõpuni kestva otsuse tegemisel. Sellisel juhul kehtib
riigisisesene dokument kas 16-aastaseks saamiseni (alates 2027. aastast kuni täisealiseks
saamiseni), vanaduspensioniikka jõudmiseni või elu lõpuni. Fotoga puudega inimese kaardi
kehtivusaeg on aga alaealise puhul kuni viis aastat, tööealisel ja vanaduspensioniealisel kuni
kümme aastat. See tähendab, et kaarti tuleb selle aja möödudes uuendada. Alaealise ja tööealise
38
puhul võib see kaasa tuua vajaduse uuendada dokumenti vastaval perioodil korduvalt ja
alustada järgmisse vanuserühma jõudes dokumendi taotlemist algusest peale. Kui aga kaardi
andmise alus ei ole muutunud, saab kaardi andja lihtsustatud korras, kusjuures digitaalne
puudega inimese kaart uueneb automaatselt.
Teiseks võimalikuks ebasoovitava mõjuga riskiks võib kujuneda kaardi andmise aluseks oleva
puudeotsuse kehtivusaeg. 2025. aastal tehtud tähtajaliste otsuste keskmine kehtivus oli
alaealistel 2,1 aastat, täisealistel 3,6 aastat ja vanaduspensioniealistel 4,4 aastat. See tähendab,
et nii puudeotsuse kui ka sellest tulenevalt antava kaardi uuendamise sagedus on eelkõige
alaealistel ja tööealistel inimestel suurem kui kaardi maksimaalne võimalik kehtivusaeg. Puude
tuvastamise protsess ise ei muutu, kuid täiendava halduskoormusena võidakse tajuda kaardi
andmiseks vajaliku foto olemasolu. Selle mõju vähendamiseks on kavandatud Euroopa
puudega inimese kaardi andmiseks kasutada Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus olevat
kehtivat fotot, mis saadakse asutustevahelise andmevahetuse kaudu ja mida inimesel ei ole
üldjuhul vaja eraldi esitada. Lisaks ei mõjuta eelnõukohased muudatused nende inimeste kaardi
kehtivusaega võrreldes kehtiva korraga, kuna ka praegu antava puudega inimese kaardi
kehtivus on seotud puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivusajaga.
Mõju riigivalitsemisele
Digitaalse EL PIK-i loob SKA puude tuvastamisel automaatselt. Füüsiline kaart trükitakse
taotluse alusel. Kuna ei ole teada, kui suur hulk puudega inimesi soovib a) olemasoleva kaardi
vahetamist EL PIK-iks ja b) kui paljud soovivad füüsilist EL PIK-i pärast puudeotsuse saamist,
on töökoormuse kasvu keeruline hinnata. Pikemas perspektiivis võib eeldada töökoormuse
vähenemist eelkõige digitaalse kaardi kasutamise suurenemise ja kaardi andmise protsessi
automatiseerimise tõttu.
Kulude vähenemine sõltub kahest asjaolust:
1) digitaalne kaart muutub valdavaks;
2) keskmine puudeotsuse kehtivusaeg pikeneb.
Töökoormust ja kulusid suurendab antavate kaartide ebaühtlane kehtivusaeg (2025. aastal lastel
keskmiselt 2,1, täisealistel 3,6 ja vanaduspensioniealistel 4,4 aastaks).
Kuna füüsilist EL PIK-i vajavate taotlejate arv on prognoosimatu, ei saa mõju ulatusele
hinnangut anda.
Direktiivi ülevõtmisega kaasneva Euroopa Liidu liikmesriigi poolt Euroopa Liidu kodanikule
või kolmanda riigi kodanikule välja antud EL PIK-i mõju ulatust on subjektiivselt oluline, kuid
objektiivselt võimatu hinnata.
6.2. Euroopa Liidu puudega inimese parkimiskaart
EL PAK asendab seni KOV-ide poolt antud puudega isiku parkimiskaardi, mida anti välja
1968. aasta teeliikluse konventsiooniga liitunud riikides ühtsel parkimiskaardi vormil. Kuigi
Eesti hakkab edaspidi andma EL PAK-i ja tunnustama teiste riikide antud EL PAK-i, siis ka
edaspidi tunnustatakse 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga liitunud riikide parkimiskaarte
ja Ühendkuningriigi antud parkimiskaarti. Olulised erinevused senikehtivaga võrreldes on
esitatud tabelis 3.
39
Tabel 3. Antava ELi puudega inimese parkimiskaardi erinevused võrreldes senikehtiva
kaardiga
Tunnused Puudega isiku parkimiskaart EL PAK
Kehtivusala Eesti ja Euroopa Liit6 Euroopa Liit
Foto On Ei ole
Allkiri On Ei ole
Kehtivus Parkimiskaart antakse välja
puuet tõendavale
dokumendile märgitud puude
raskusastme kehtivuse
perioodiks, kuid mitte
kauemaks kui 5 aastaks.
Arsti tõendi alusel (ajutine
liikumis- või
nägemisfunktsiooni
kõrvalekalle) antud
parkimiskaart kehtib kuus
kuud. Kaarti on võimalik üks
kord pikendada kuueks
kuuks.
Parkimiskaart antakse välja
puuet tõendavale
dokumendile märgitud puude
raskusastme kehtivuse
perioodiks, kuid mitte
kauemaks kui 5 aastaks.
Arsti tõendi alusel (ajutine
liikumis- või
nägemisfunktsiooni
kõrvalekalle) antud
parkimiskaart kehtib pere-
või eriarsti tõendil märgitud
funktsiooni kõrvalekalde
tõenäolise möödumise
perioodiks, kuid mitte
kauemaks kui üheks aastaks.
Andja Kohalik omavalitsus SKA
Eesti puudega isiku parkimiskaart juba kehtib EL-is nõukogu vastava soovituse7 kohaselt.
Direktiivi ülevõtmine eeldab aga dokumenti andva pädeva asutuse määramist. Eestis kaardi
andmise (sh trükkimise) korraldamine senisel kujul ehk kohaliku omavalitsuse kaudu ei ole
mõistlik. Seega on kaardi andmise protsessi (õigustatuse hindamisest kaardi trükkimise ja
andmiseni) andmine SKA-le põhjendatud.
Sotsiaalne mõju
EL PAK-i andmise protsessi ühtlustamine kuni selleni, et parkimiskaarti on õigustatud isikule
võimalik anda koos EL PIK-iga, aga ka plaanitud muudatus, mille kohaselt toimuvad nii EL
PIK-i kui ka EL PAK-i taotlemine ja andmine ühes kohas, on tugevalt positiivse mõjuga.
Muudatus mõjutab eelkõige parkimiskaardi kasutajaid. Parkimiskaardi saamise alused ja
kaardiga seotud parkimisõigused sisuliselt ei muutu, kuid kaardi taotlemine koondatakse
kohalike omavalitsuste asemel SKA-sse. Kasutaja jaoks lihtsustub asjaajamine, kuna puude
tuvastamise ja parkimiskaardi saamisega seotud toimingud koonduvad ühe asutuse juurde.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt 2025. aastal korraldatud küsitluse andmetel oli 2025. aasta
augustis antud umbes 22 500 kehtivat parkimiskaarti.
Mõju riigivalitsemisele
6 EL-i nõukogu soovitus nr 98/376/EC ja soovitus selle rakendamiseks. 7 EL-i nõukogu soovitus nr 98/376/EC ja soovitus selle rakendamiseks.
40
SKA andmetel on omavalitsused perioodil 2021–2025 tellinud keskmiselt 9740 parkimiskaarti,
kuid juba 2026. aasta esimesel poolaastal telliti üle 10 000 parkimiskaardi. Kehtiva
regulatsiooni puudused on järgmised:
1) ei ole teada, kui palju kehtivaid parkimiskaarte on tegelikult välja antud;
2) puudub ülevaade omavalitsustele eraldatud parkimiskaartide reservist.
Muudatuse tulemusel hakkab EL PAK-e andma SKA. Selle tulemusena tekib ülevaade
kehtivatest parkimiskaartidest. Kaarte n-ö reservi toota ei ole enam võimalik, sest iga kaart
trükitakse isikustatuna.
Kohalike omavalitsuste töökoormus väheneb. Ära langeb vajadus parkimiskaartide varude
planeerimisele ja nende käsitsi vormistamisele. Muudatus võib mõjutada kõiki kohalikke
omavalitsusi (78). Lisaks langeb kohalikelt omavalitsustelt ära parkimiskaardi taotluste
menetlemise ja kaartide andmisega seotud töö. Mõju on püsiv ning selle ulatust iseloomustab
senine kaartide maht: aastatel 2021–2025 tellisid omavalitsused keskmiselt 9740 parkimiskaarti
aastas. Seetõttu on parkimiskaartide andmise ülesande üleandmise mõju kohalike omavalitsuste
töökoormusele oluline, kuigi mõju suurus võib omavalitsuste lõikes erineda.
Kohalike omavalitsuste töökoormus liiklusjärelevalve teostamisel ei muutu. Seni antav
liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart kehtib üleriigiliselt, mitte
üksnes kaardi välja andnud omavalitsuse territooriumil. Järelikult on ka järelevalvet teostaval
isikul võimalus parkimise õigsust kontrollida üksnes visuaalselt (kaardi enese vastavus, st
kujundus ja kaardi kehtivusaeg). Muudatuse tulemusel lisandub senisele kontrollivõimalusele
võimalus kasutada valideerimisrakendust. Valideerimisrakenduse kasutamine on kohaliku
omavalitsuse jaoks tasuta. Rakenduse kasutamine on võimalus, mitte kohustus, mistõttu ei
kaasne sellega kohalikele omavalitsustele kohustuslikku täiendavat töökoormust.
SKA töökoormus suureneb ja eeldab lisatööjõu värbamist. Tegemist on püsiva mõjuga, kuna
SKA võtab üle kohalike omavalitsuste senise parkimiskaartide andmise ülesande.
Töökoormuse ulatus sõltub eelkõige antavate ja uuendatavate kaartide arvust. Direktiivist
tulenevate lisaülesannete täitmisega seotud SKA tööjõukulu lisavajaduseks on hinnatud 68 000
eurot aastas. Samas on eeldada, et teenuse pakkumine ühest kohast võimaldab kokkuvõttes
tööjõu ressurssi paremini planeerida. Suurimat efekti oleks võimalik saavutada EL PIK-i ja EL
PAK-i ühise andmise korral.
Mõju asutustele ja ettevõtjatele
Parkimiskaardi alusel parkimisõigusi või muid soodsamaid parkimis- ja peatumistingimusi
võimaldavatele asutustele ja ettevõtjatele on mõju vähene. Neil tuleb teha pakutavate parkimis-
ja peatumistingimuste kohta teave selgelt ja ligipääsetavalt kättesaadavaks veebilehel või
kohapeal. Täiendavate soodsamate parkimistingimuste pakkumine jääb vabatahtlikuks. Samuti
tekib võimalus kontrollida EL PAK-i autentsust ja kehtivust valideerimisrakenduse abil, kuid
rakenduse kasutamine ei ole kohustuslik. Kohanemisvajadus seisneb seega eelkõige uue kaardi
ja selle kasutamise põhimõtetega arvestamises ning parkimistingimuste kohta avaldatava teabe
ajakohastamises.
Rakendus- ja üleminekuriskid
Peamine rakendus- ja üleminekurisk on seotud parkimiskaartide andmise ülesande üleviimisega
kohalikelt omavalitsustelt SKA-le ning selleks vajalike infosüsteemide ja tööprotsesside
õigeaegse valmimisega. Riski vähendab üleminekuregulatsioon, mille kohaselt jäävad enne EL
41
PAK-i kasutuselevõttu antud parkimiskaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid
mitte kauem kui 1. detsembrini 2029. See võimaldab minna uuele süsteemile üle järk-järgult
ega eelda kõigi seniste kehtivate parkimiskaartide üheaegset väljavahetamist.
6.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Eelnõuga kaasneb isikuandmete, sealhulgas terviseandmete ja seega isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artikli 9 tähenduses eriliiki isikuandmete töötlemine. Isikuandmete
töötlemisega seotud muudatused puudutavad eelkõige puude raskusastme tuvastamist, puudega
inimeste sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist, Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa
puudega inimese parkimiskaardi andmist ning nende kaartide valideerimist ja väärkasutusega
seotud teabevahetust.
Kavandatava andmetöötluse puhul tuleb eristada olemasoleva andmetöötluse täpsustamist
uutest töötlemistoimingutest. Suurem osa puude raskusastme tuvastamise, sotsiaaltoetuste
maksmise ja Euroopa puudega inimese kaardi andmisega seotud andmetöötlusest toimub SKA-
s juba praegu. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtmisega asendatakse senine
riigisisene puudega isiku kaart ning selle andmine seotakse olemasoleva puude raskusastme
tuvastamise menetluse, infosüsteemide ja SKA pädevusega. Seetõttu ei kaasne Euroopa
puudega inimese kaardi andmisega olulist töödeldavate isikuandmete mahu suurenemist ega
uue paralleelse andmekogumi loomist.
6.3.1. Euroopa puudega inimese kaardi andmine
Euroopa puudega inimese kaardi andmise eesmärk on tõendada inimese puude staatust või
puudest tulenevat õigust nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides ning võimaldada inimesele
direktiivis sätestatud ulatuses võrdne juurdepääs eritingimustele ja eeliskohtlemisele.
SKA on juba praegu riigisisese puudega isiku kaardi andja. Euroopa puudega inimese kaardi
andmine põhineb samuti SKA tuvastatud puude raskusastmel ning kasutusele võetakse
olemasolevad menetlused, infosüsteemid ja pädevus. Ei looda uut ulatuslikku andmetöötlust,
vaid olemasolevale töötlemisele antakse Euroopa kaardiga seotud ülesannete täitmiseks selgem
õiguslik alus.
Direktiiv määrab kaardi andmise eest vastutava pädeva asutuse sõnaselgelt vastutavaks
töötlejaks ning kohustab tagama andmete turvalisuse, tervikluse, autentsuse ja
konfidentsiaalsuse. Väline teenuseosutaja ei vabasta liikmesriiki andmekaitsealastest
kohustustest.
Võrreldes senise puudega isiku kaardiga lisatakse Euroopa puudega inimese kaardile foto.
Selleks ei nõuta inimeselt uue foto esitamist, vaid kasutatakse isikut tõendavate dokumentide
andmekogus juba olemas olevat näokujutist või fotot. Selline lahendus on vajalik isikustatud
kaardi andmiseks ning vähendab dubleerivat andmekogumist ja inimese halduskoormust. Foto
kasutamine piiratakse kaardi andmise, asendamise ja kaardile kandmise eesmärgiga. Kui alla
15-aastasel lapsel ei ole Politsei- ja Piirivalveameti fotopangas fotot või näokujutist, on
seaduslikul esindajal võimalik see kaardi andjale esitada.
Isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadud või inimese enda esitatud fotot ning kaardi
valmistajale edastatud fotot ei säilitata kauem, kui see on vajalik kaardi valmistamiseks ja
andmiseks. Pärast kaardi valmistamiseks vajalike toimingute lõppemist foto kustutatakse.
Kaardi valmistaja võib fotot töödelda üksnes kaardi personaliseerimiseks ega või seda kasutada
42
muul eesmärgil. Selline lahendus piirab foto töötlemise eesmärki ja säilitamise aega ning
vähendab foto põhjendamatu edasise kasutamise riski.
Samal ajal väheneb inimese terviseseisundi kohta kaardil nähtav teave. Senine kaart sisaldab
puude raskusastet ning teatavatel juhtudel puude liiki, kuid Euroopa puudega inimese kaardile
neid andmeid ei kanta.
Peamised ohud on foto või puude staatusega seotud andmete kasutamine muul eesmärgil ja
andmetele põhjendamatu juurdepääs. Esialgne risk on andmete tundlikkust arvestades
keskmine.
Riski maandavad olemasoleva infosüsteemi kasutamine, õigusaktis määratud eesmärk ja
andmekoosseis, foto kasutamise konkreetne eesmärgipiirang, rollipõhine juurdepääs ja
logimine. Direktiiv näeb digitaalse kaardi puhul täiendavalt ette, et see ei tohi sisaldada rohkem
isikuandmeid kui füüsiline kaart, andmed peavad olema krüpteeritud ning andmekandja
lugemine peab olema piiratud õigustatud kasutajatega. Nende meetmete rakendamisel on
jääkrisk väike.
6.3.2. Euroopa puudega inimese kaardi valideerimine
Valideerimise eesmärk on võimaldada avaliku või erasektori teenuseosutajal kontrollida
Euroopa puudega inimese kaardi autentsust ja kehtivust ning otsustada selle põhjal konkreetse
eritingimuse või eeliskohtlemisevõimaldamine.
Valideerimiseks kasutatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat
valideerimislahendust. Direktiivi kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil Euroopa
puudega inimese kaardi QR-koodi ja muude digitaalsete turvaelementide nõuded ning ühised
tehnilised spetsifikatsioonid muu hulgas kaardi kehtivuse ja autentsuse kontrollimiseks,
võltsimise ja pettuse vältimiseks, koostalitlusvõime tagamiseks ning kaartide piiriüleseks
lugemiseks.
Valideerimislahenduse tehnilised nõuded ja Euroopa Liidu tasandi turvameetmed määratakse
seega kindlaks Euroopa Liidu õigusega. SKA ülesanne ei ole kehtestada valideerimislahenduse
Euroopa Liidu tasandi tehnilisi nõudeid, vaid tagada enda pädevuse piires valideerimise
riigisisene õiguspärane korraldus. Direktiiv näeb ühtlasi ette, et isikuandmete kaitset
mõjutavate delegeeritud või rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteeritakse Euroopa
Andmekaitseinspektoriga ja vajaduse korral Euroopa Andmekaitsenõukoguga.
Eesti tasandil seisneb isikuandmete töötlemise reguleerimine eelkõige valideerimise õigusliku
aluse, eesmärgi, lubatud andmekoosseisu ja valideerijate ringi kindlaksmääramises. Valideerija
töötleb kaardiandmeid selleks, et kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust ning võimaldada
kaardi alusel enda pakutavat eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust.
Valideerijat tuleb selle töötlemistoimingu puhul üldjuhul käsitada iseseisva vastutava
töötlejana. Valideerija töötaja või muu tema nimel ja alluvuses tegutsev füüsiline isik ei ole
eraldiseisev vastutav ega volitatud töötleja.
Valideerimise käigus töödeldakse teavet, millest ilmneb inimese puude staatus või puudest
tulenev õigus. Tegemist on eriliiki isikuandmetega. Seetõttu peab riigisisene regulatsioon lisaks
valideerimise õigusele sisaldama sobivaid ja konkreetseid kaitsemeetmeid, mis piiravad
töötlemise eesmärki ja ulatust ning väldivad andmete põhjendamatut kasutamist.
43
Peamine oht on see, et kaarti kontrollib isik, kellel puudub selleks õigustatud eesmärk,
valideerijale tehakse kättesaadavaks rohkem isikuandmeid kui konkreetse õiguse
kontrollimiseks vajalik või valideerimisel saadud andmeid säilitatakse või kasutatakse hiljem
muul eesmärgil. Kuna valideerimisvõimalus võib olla kasutusel suure hulga avaliku ja
erasektori teenuseosutajate juures ning töötlemine puudutab eriliiki isikuandmeid, hindame
esialgse riski keskmiseks.
Riski maandamiseks piiratakse seaduses valideerimine kaardi autentsuse ja kehtivuse ning
konkreetse eritingimuse või eeliskohtlemise võimaldamise eelduse kontrollimisega.
Valideerimislahendusele võib juurdepääs olla üksnes isikutel, kelle ülesannete täitmiseks on
kaardi kontrollimine vajalik, ning valideerija peab tagama enda nimel tegutsevate füüsiliste
isikute juurdepääsu õiguspärasuse. Valideerimisel tuleb järgida andmete minimaalsuse ja
eesmärgipärasuse põhimõtet ning valideerimisel saadud isikuandmeid ei tohi kasutada muul
eesmärgil. Andmete säilitamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu õigusaktides ja riigisiseses
õiguses sätestatud nõuetest.
Valideerimislahenduse tehniliste omaduste ja lõpliku andmevahetuskorralduse selgumisel tuleb
enne selle kasutuselevõttu kontrollida, milliseid isikuandmeid valideerijale kättesaadavaks
tehakse, kas valideerimissündmuse kohta edastatakse isikustatud teavet mõnda teise
infosüsteemi ning kas valideerimisest tekivad isikuandmeid sisaldavad logid. Kui
valideerimisel töödeldakse üksnes konkreetse kontrolli tegemiseks vajalikku minimaalset
andmekoosseisu ning valideerimise tulemusel ei teki SKA-le isikustatud kaardikasutuse
ajalugu, on jääkrisk väike. Kui tehnilise lahenduse rakendamisel ilmneb täiendav isikustatud
andmevahetus või andmete säilitamine, tuleb selle töötlemise eesmärki, õiguslikku alust,
vajalikkust ja riske täiendavalt hinnata.
Euroopa Liidu õigusaktiga määratakse kindlaks füüsiliste kaartide ruutkoodis sisalduv
minimaalne andmekoosseis. Euroopa puudega inimese kaardi puhul hõlmab see muu hulgas
kaardiomaniku ees- ja perekonnanime, kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega, parkimiskaardi
puhul kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega ning mõlema kaardi puhul kontrollimiseks vajalikke
tehnilisi andmeid. Ruutkoodi kontrollimisel saadud isikuandmeid ei tohi pärast kontrolli
lõppemist säilitada.
6.3.3. Väärkasutusega seotud andmevahetus
Direktiiv kohustab liikmesriike vältima kaartide võltsimist ja pettust ning näeb ette, et teises
liikmesriigis antud kaardi tõsise või süstemaatilise väärkasutuse korral teavitatakse kaardi
andnud liikmesriiki ja vahetatakse väärkasutuse kohta teavet.
Eelnõu kohaselt antakse selle ülesande täitmiseks SKA-le õigus saada ja edastada kaardi
väärkasutuse kontrollimiseks vajalikku teavet. Seletuskirja kohaselt on andmevahetus seotud
konkreetse kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise
vajadusega.
Peamine oht on see, et väärkasutuse kahtluse korral edastatakse ebavajalikke tervise- või muid
isikuandmeid või ebaõige teabe alusel kaasneb inimesele negatiivne tagajärg, näiteks kaardi
kehtetuks tunnistamine. Esialgne risk on keskmine.
Riski maandamiseks seotakse andmete saamine ja edastamine konkreetse seadusest tuleneva
eesmärgiga ning lubatakse töödelda ainult selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku
andmekoosseisu. Andmevahetus peab toimuma turvaliste kanalite kaudu ning enne inimese
44
õigusi kahjustava otsuse tegemist tuleb kontrollida teabe õigsust ja piisavust. Direktiiv rõhutab
lisaks, et pettusevastased meetmed peavad austama puudega inimeste õigusi ega tohi
põhjustada nende stigmatiseerimist. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.
6.3.4. Euroopa puudega inimese parkimiskaart
Parkimiskaardi puhul on muudatus Euroopa puudega inimese kaardist erinev, sest senise
parkimiskaardi annavad kohaliku omavalitsuse üksused, kuid Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi andmine koondatakse SKA-sse. Tsentraliseerimine võimaldab saada ülevaate
tegelikult kehtivatest parkimiskaartidest ja kaotada kohalike omavalitsuste käsitsi
vormistatavate kaardivarude süsteemi.
Andmetöötluse tsentraliseerimine suurendab ühe vastutava töötleja valduses olevate
parkimiskaardi andmete hulka, kuid ei tähenda tingimata inimese kohta töödeldava
andmekoosseisu suurenemist. Euroopa parkimiskaardile ei kanta enam fotot ega allkirja, mis
sisalduvad senisel parkimiskaardil. Direktiiv määrab ka Euroopa puudega inimese
parkimiskaardi väljaandja vastutavaks töötlejaks ning kohustab tagama andmete turvalisuse,
tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse.
Peamine oht tuleneb andmete tsentraliseerimisest. Turvaintsidendi või põhjendamatu
juurdepääsu korral võib mõjutatud inimeste arv olla suurem kui hajutatud kohaliku menetluse
puhul. Esialgne risk on keskmine.
Riski maandavad rollipõhine ja isikustatud juurdepääs, logimine, kasutajaõiguste regulaarne
kontroll ning SKA infosüsteemidele kohaldatavad ühtsed infoturbe- ja andmekaitsemeetmed.
Samuti vähendab riski kaardile füüsiliselt kantavate isikuandmete väiksem koosseis. Nende
meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.
6.3.5. Kokkuvõttev hinnang
Kavandatud muudatustega ei kaasne tervikuna isikuandmete töötlemise ulatuse olulist
suurenemist. Euroopa puudega inimese kaardi puhul jätkub sisuliselt senine kaardi andmisega
seotud andmetöötlus. Lisatingimus on foto, mis saadakse riigil juba olemas olevast
andmekogust, kuid samal ajal ei kanta uuele kaardile senisel kaardil nähtavaid puude
raskusastme ja puude liigi andmeid. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul koondub
andmine kohaliku omavalitsuse üksustelt SKA-sse, kuid kaardile kantavate andmete koosseis
väheneb.
Uued andmekaitsealased küsimused tulenevad eelkõige kaardi elektroonilisest valideerimisest
ning väärkasutusega seotud piiriülesest teabevahetusest. Valideerimise tehnilised ja EL-i
tasandi andmekaitsemeetmed kujundatakse Euroopa Komisjoni loodavas ühises tehnilises
lahenduses, samas kui Eesti ülesanne on tagada valideerimise piisavalt täpne õiguslik alus,
eesmärgipiirang, õigustatud kasutajate ring ning eriliiki isikuandmete töötlemiseks vajalikud
kaitsemeetmed.
Mõjuhinnangus tuvastatud peamiste ohtude esialgne tase on keskmine. Eelnõus ette nähtud
eesmärgi- ja andmekoosseisu piirangute ning kirjeldatud organisatsiooniliste ja tehniliste
meetmete nõuetekohasel rakendamisel vähenevad riskid madalale ehk vastuvõetavale tasemele.
Seetõttu on kavandatud meetmed praegu teada oleva töötlemise puhul piisavad
andmesubjektide õigustele ja vabadustele tekkivate ohtude maandamiseks.
45
Valideerimisrakenduse lõpliku tehnilise lahenduse selgumisel tuleb mõjuhinnangut selles osas
ajakohastada, kui selgub, et valideerimisel toimub täiendav isikustatud andmevahetus, tekib
kaardi kasutamise ajalugu või säilitatakse valideerimislogides isikuandmeid. Sellisel juhul tuleb
eraldi hinnata nende andmete töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, säilitamistähtaega ja
juurdepääsu ning riskide maandamise meetmeid.
6.4 Mõju halduskoormusele
Kokkuvõttes vähendab eelnõukohane seadus eraisikute halduskoormust. Ettevõtjatele ja teistele
teenuseosutajatele kaasneb vähene halduskoormus seoses olemasolevate eritingimuste või
eeliskohtlemise kohta teabe ligipääsetaval kujul avaldamisega. Avaliku sektori
teenuseosutajatele võib sama kohustusega kaasneda vähene täiendav töökoormus.
Valideerimisrakenduse kasutamine on eritingimusi või eeliskohtlemist pakkujale vabatahtlik,
mistõttu ei ole ettevõtjatele kaasnev halduskoormus eeldatavalt oluline.
6.4.1. Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise versiooni taotlemine
Halduskoormus EL PIK taotlemisel puudega inimestele piiratud ulatuses suureneb. Euroopa
puudega inimese kaardi digitaalne versioon luuakse puude tuvastamisel automaatselt, kuid
füüsiline kaart antakse taotluse alusel. Seetõttu peab inimene, kes soovib kasutada ka füüsilist
kaarti, avaldama selle saamiseks eraldi soovi. Võrreldes automaatselt loodava digitaalse
kaardiga kaasneb sellega lisatoiming. Halduskoormuse suurenemine on siiski piiratud, kuna
füüsilise kaardi taotlemine on inimese enda valik ning eraldi ulatuslikku menetlust selleks ei
looda.
6.4.2. Euroopa puudega inimese kaardi sidumine puude tuvastamise menetlusega
EL PIK andmise automaatne sidumine puude tuvastamise menetlusega vähendab puudega
inimeste halduskoormust. Euroopa puudega inimese kaardi andmine seotakse olemasoleva
puude raskusastme tuvastamise menetlusega. SKA saab kasutada kaardi andmisel juba olemas
olevaid andmeid, menetlusi ja infosüsteeme ning inimese jaoks ei looda puude staatuse
tõendamiseks eraldi uut menetlust.
See tähendab, et inimene ei pea Euroopa puudega inimese kaardi saamiseks üldjuhul uuesti
tõendama asjaolusid, mis on SKA-le puude raskusastme menetlusest juba teada.
6.4.3. Euroopa puudega inimese kaardile foto saamine riiklikust andmekogust
Riiklikes andmekogudes juba oleva foto kasutamine vähendab puudega inimeste
halduskoormust. Euroopa puudega inimese kaardile kantakse foto, kuid inimene ei pea selleks
uut fotot esitama. SKA saab kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus juba olemas
olevat näokujutist või fotot. See väldib dubleerivat andmete esitamist ning vähendab kaardi
taotleja toiminguid.
6.4.4. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotlemise koondamine SKA-sse
Parkimiskaardi andmise koondamine puuet tuvastava asutuse juurde vähendab puudega
inimeste halduskoormust. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmine viiakse kohaliku
omavalitsuse üksustelt SKA-sse. Teenusedisaini kohaselt on eesmärk korraldada Euroopa
puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi taotlemine ning andmine võimalikult ühtselt ja ühest
46
kohast. See vähendab vajadust pöörduda sama puude staatusega seotud dokumentide saamiseks
eri asutuste poole.
Parkimiskaardi taotlemine ise ei ole uus kohustus, sest ka senist parkimiskaarti peab inimene
taotlema. Muutub eelkõige pädev asutus.
6.4.5. Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi vastastikune tunnustamine
Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune
tunnustamine vähendab inimese halduskoormust teistes liikmesriikides viibimisel. Inimene ei
pea teises liikmesriigis puudega inimestele pakutavate eritingimuste, soodustuste või
parkimisõiguste kasutamiseks läbima uut puude staatuse tunnustamise menetlust ega taotlema
kohalikku kaarti. Teise liikmesriigi kaart võimaldab kasutada Eestis vastavaid parkimisõigusi
ilma täiendavat kohalikku parkimiskaarti taotlemata.
6.4.6. Kokkuvõte
Halduskoormuse suurenemine kaasneb eelkõige juhul, kui inimene soovib automaatselt
loodava digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi kõrval ka füüsilist kaarti, mille saamiseks
tuleb esitada taotlus.
Halduskoormus väheneb Euroopa puudega inimese kaardi andmise olemasoleva puude
tuvastamise menetlusega sidumise, olemasoleva foto kasutamise, EL PIK-i ja EL PAK-i
menetluste koondamise ning Euroopa kaartide piiriülese vastastikuse tunnustamise tõttu.
Kokkuvõttes vähendab eelnõukohane seadus eraisikute halduskoormust, kuna uute kohustuste
lisandumine on minimaalne.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega
inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis
seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele, ülevõtmine PISTS-i, liiklusseadusesse,
muuseumiseadusesse ja ühistranspordiseadusesse toob kaasa lisakulud. IT-arendustele
vajalikud lisakulud on plaanitud katta välisvahenditest (v.a IT-süsteemide ülalpidamiskulu),
ülejäänud kulud liigituvad direktiivist tulenevate lisakulude alla ja nende jaoks tehakse
RES2028–2031 protsessis lisataotlus.
Tabel 5. Seaduse rakendamisega seotud kulud
Tegevus 2027 2028 2029 2030 2026-2030 Katteallikas
SOTSIAAL-
KINDLUSTUSAMET
i kulud kokku
203 873 351 045 260 645 815 563
Füüsilise Euroopa Liidu
puudega isiku kaardi ja
parkimiskaardi
trükkimise ja saatmisega
kaasnev kulu (KM-ta)
35 000 70 000 70 000 175 000 SKA piirmääraga
eelarve
85 600 182 500 92 100 360 200 RES 2028-2031
lisataotlus
120 600 252 500 162 100 535 200 Kokku kaartide
kulud
47
SKA
Seaduse rakendamisel hakkab SKA alates 01.06.2028 andma nii Euroopa puudega inimese
kaarti kui ka Euroopa puudega inimese parkimiskaarti. Seejuures on parkimiskaardi andmine
SKA-le uus kohustus, sest siiani hankis SKA küll parkimiskaardi toorikud, kuid kaarte annavad
kohalikud omavalitsused. Võrreldes praeguse puudega inimese kaardi ja parkimiskaardiga
muutub füüsiliste kaartide hind kallimaks, sest mõlema kaardi nõuded on võrreldes riigisisese
kaardiga rangemad (nt on Euroopa puudega inimese kaardil inimese foto ja kaardil on
punktkiri). Euroopa puudega inimese kaardile lisandub füüsilise kaardi kõrval ka digikaart.
Eesmärk on soodustada eelkõige digikaardi kasutamist, kuid direktiivist tulenevalt peab
Tegevus 2027 2028 2029 2030 2026-2030 Katteallikas
SKA tööjõukulu
direktiivist tulenevate
täiendavate ülesannete
tegemiseks
15 273 30 545 30 545 76 363 SKA piirmääraga
eelarve
68 000 68 000 68 000 204 000 RES 2028-2031
lisataotlus
83 273 98 545 98 545 280 363 Kokku tööjõukulud
TEHIKu kulud kokku 791 632 791 632 1 013 632 250 000 2 846 896
IT lahenduste
ühekordne arenduskulu
(KM-ta)
494 000 494 000 466 000 1 454 000 Välisvahendid (TAT
"Kogukonnapõhise
toetatud eluaseme
toetamine")
IT arendustega seotud
tööjõukulu SKA
141 632 141 632 141 632 424 896 Välisvahendid (TAT
" Kogukonnapõhise
toetatud eluaseme
toetamine ")
IT arendustega seotud
tööjõukulu TEHIK
156 000 156 000 156 000 468 000 Välisvahendid (TAT "
Kogukonnapõhise
toetatud eluaseme
toetamine ")
IT süsteemide
ülalpidamise kulu (KM-
ta)
250 000 250 000 500 000 RES 2028-2031
lisataotlus
SoMi asutuste kulud
kokku
791 632 995 505 1 364 677 510 645 3 662 459
sh SoMi lisavajadus 153 600
500 500
410 100
1 064 200 RES 2028-2031
lisataotlus
KULTUURI-
MINISTEERIUMi
kulud kokku
6 740 13 480 13 480 33 700
Muuseumiseaduses
direktiivi ülevõtmisega
kaasnev piletitulu
vähenemine
6 740 13 480 13 480 33 700 RES 2028-2031
lisataotlus
REGIONAAL- JA
PÕLLUMAJANDUS-
MINISTEERIUMi
kulud kokku
12 500 25 000 25 000 62 500
Ühistranspordiseaduses
direktiivi ülevõtmisega
kaasneva hüvitatava
sõidusoodustuse kulu
suurenemine
12 500 25 000 25 000 62 500 RES 2028-2031
lisataotlus
Kõik kulud KOKKU 791 632
1 014 745 1 403 157 549 125 3 758 659
sh lisavajadus 172 840 538 980 448 580 1 160 400
48
inimesel olema soovi korral võimalik saada ka füüsiline kaart. Uutele nõuetele vastavate
kaartide andmise lisakulu (sisaldab nii trükkimist, personaliseerimist kui ka postitamist) on
2028. aastal 85 600 eurot, 2029. aastal 182 500 eurot ja alates 2030. aastast 92 100 eurot. Lisaks
suureneb SKA töökoormus, sest SKA võtab üle kohalike omavalitsuste rolli parkimiskaartide
andjana. Töökoormus suureneb ka direktiivist tulenevate kohustuste võrra, sest tekib kohustus
suurendada teadlikkust kaardi olemasolust nii võimalike kaardi kasutajate kui ka võimalike
soodustuse pakkujate seas. Tööjõukulude lisavajadus on 68 000 eurot aastas (püsikulu). SKAga
seotud kulud on aastatel 2028–2030 kokku hinnanguliselt 815 563 eurot. Sellest 251 363 eurot
kaetakse SKA olemasolevast eelarvest ning 564 200 euro ulatuses esitatakse lisataotlus RES
2028–2031 protsessis. Kui RES 2028–2031 protsessis lisataotlust ei rahuldata, vaadatakse üle
asutuse tegevused ja otsitakse võimalusi leida eelarveline kate Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala seest prioriteetide ümberseadmisega.
TEHIK
Eelnõu rakendamiseks on vajalikud arendused eelkõige SKA infosüsteemis SKAIS ja selle
iseteeninduses. EL PIK puhul arendatakse välja kaardi digitaalne versioon ning selle
kasutamiseks vajalikud sertifikaatide ja elektroonilise templi lahendused. Samuti luuakse
kontrollrakendus kaardi kehtivuse kontrollimiseks, tühistatud kaartide andmete haldamise ja
teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele edastamise funktsionaalsus ning võimalus koondada
teavet tuvastatud võltsingute kohta. EL PAK jaoks luuakse SKAIS-is kaardi taotlemise,
menetlemise ja andmise funktsionaalsus ning samuti sertifikaatide, elektroonilise templi,
kontrollrakenduse ja tühistatud kaartide andmete haldamisega seotud lahendused. Nii EL PIK-
i kui ka EL PAK-i kasutuselevõtuks täiendatakse SKAIS-i iseteenindust, et kasutajale oleksid
nähtavad temaga seotud ajakohased kaardiandmed. Vajalike andmete saamiseks ja
edastamiseks arendatakse SKAIS-i andmevahetust teiste infosüsteemidega. Tervise
infosüsteemi kesksüsteemiga (TIS) luuakse andmevahetus ajutise parkimiskaardi andmiseks
vajalike andmete saamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) kaardi valmistamiseks
vajaliku foto saamiseks. Lisaks luuakse ametnikule võimalus laadida puudega inimese kaardi
jaoks isiku foto SKAIS-i ning arendatakse andmevahetus kaardi valmistajaga kaartide
trükkimiseks vajalike andmete edastamiseks. Samuti valmistatakse ette EUDI Walletiga
liidestumise ja andmevahetuse võimekus. Arendustele tehakse vastuvõtutestimine, sealhulgas
ligipääsetavuse (WCAG) ja turvalisuse testid. Eelnõu rakendamiseks uut eraldiseisvat
infosüsteemi ei looda. Vajalikud lahendused realiseeritakse SKAIS-i eraldiseisvate
mikroteenustena, kasutades võimaluse korral olemasolevaid funktsionaalsusi ja täiendades neid
uute nõuete täitmiseks.
Direktiivi ülevõtmiseks vajalike IT-lahenduste ühekordne arenduskulu on kokku 1 454 000
eurot, millele lisandub käibemaks ja arendustega seotud SKA ja TEHIKu tööjõukulud kokku
892 896 eurot. Nimetatud kulud kogusummas 2 346 896 eurot kaetakse ELi
struktuurivahenditest. Alates 2029. aastast lisandub IT-süsteemide ülalpidamise püsikulu 250
000 eurot aastas, mille katmiseks esitatakse lisataotlus RES 2028–2031 protsessis. Kui RES
2028–2031 protsessis lisataotlust ei rahuldata, vaadatakse üle asutuse tegevused ja otsitakse
võimalusi leida eelarveline kate Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seest prioriteetide
ümberseadmisega.
Kultuuriministeerium
Muuseumiseaduse muudatustega laiendatakse tasuta riigimuuseumi külastamise õigust raske
nägemispuudega Euroopa puudega inimese kaardi omanikele ja nende saatjatele. Seetõttu
väheneb riigimuuseumide piletitulu hinnanguliselt 6740 euro võrra 2028. aastal ning
49
13 480 euro võrra aastatel 2029 ja 2030. Kokku on piletitulu vähenemise mõju aastatel 2028-
2030 hinnanguliselt 33 700 eurot, mida taotletakse lisakuluna RES2028–2031 protsessis. Kui
RES 2028–2031 protsessis lisataotlust ei rahuldata, vaadatakse üle asutuse tegevused ja
otsitakse võimalusi leida eelarveline kate Kultuuriministeeriumi valitsemisala seest
prioriteetide ümberseadmisega.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Ühistranspordiseaduse muudatustega laiendatakse tasuta sõidu ja saatja sõidusoodustuse õigust
sügava puudega laste saatjatele ning viiakse puudest tulenevate sõidusoodustuste tõendamise
alused kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi süsteemiga. 2025. aasta lõpu puude
raskusastme inimeste statistika põhjal suureneb muudatuse tulemusel tasuta sõidu õigusega
inimeste arv kuni 10 3028 võrra. Muudatustega kaasneb riigieelarvest hüvitatavate
sõidusoodustuste kulu suurenemine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul 12
500 euro võrra 2028. aastal ning 25 000 euro võrra aastatel 2029 ja 2030. Kokku on mõju
aastatel 2028–2030 hinnanguliselt 62 500 eurot, mida taotletakse lisakuluna RES2028–2031
protsessis. Kui RES 2028–2031 protsessis lisataotlust ei rahuldata, vaadatakse üle asutuse
tegevused ja otsitakse võimalusi leida eelarveline kate Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisala seest prioriteetide ümberseadmisega.
Kui eespool nimetatud asutustele lisaraha ei eraldata, ei ole võimalik tagada eelnõuga ette
nähtud kohustuste nõuetekohast täitmist, mistõttu kaasneb risk Euroopa Komisjoni
rikkumismenetluse algatamiseks. Varasemates Eesti suhtes tehtud otsustes on ühekordne
põhisumma olnud suurusjärgus 400 000–500 000 eurot ning karistusmakse 1500–3000 eurot
päevas kuni rikkumise lõpetamiseni.
Seadusemuudatustega tulusid ei kaasne.
8. Rakendusaktid
8.1. Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:
1) sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määrus nr 43 „Puudega isiku kaardile ja
pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“, millega
kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi füüsiline ja digitaalne vorm, tehniline kirjeldus,
kaardile kantavad andmed ning kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sama
volitusnormiga kehtestatakse ka Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks
tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise
täpsem kord;
2) sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määrus nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest
teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“, millega kehtestatakse
Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vorm, tehniline kirjeldus, kaardile kantavad andmed
ning parkimiskaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sama volitusnormiga
kehtestatakse ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud
kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsem kord;
3) regionaalministri 20. juuni 2024. a määrus nr 40 „Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil
8 A-tähe kasutuselevõtuga lisanduvad tasuta sõidu õiguse saajate hulka avalikel liinidel raske nägemispuudega täisealiste
saatjad (2696 inimest) ning kommertsliinidel sügava puudega inimeste saatjad (7606 inimest). Viimaste hulka ei arvestata
sügava nägemispuudega inimeste saatjaid, kellel on tasuta sõidu õigus juba praegu.
50
ning sõidusoodustused“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate
ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks;
4) majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määrus nr 120 „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi
parvlaevaliinidel“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate
ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks;
5) majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. a määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu
alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning
sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“. Määruse muutmine on
vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks.
6) sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määrus nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti
põhimäärus“, millega sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti ülesanded Euroopa puudega inimese
kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust ja kasutamise võimalustest
teadlikkuse suurendamisel ning avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate julgustamisel pakkuda
kaartide alusel vabatahtlikult eritingimusi ja eeliskohtlemist. Samuti sätestatakse
Sotsiaalkindlustusameti kohustus teha kaartide andmise, kehtivusaja lõppemisel uue kaardi
saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi käsitlev teave tasuta, selgelt ja kergesti
ligipääsetaval viisil kättesaadavaks ning tagada kaartidega seotud teabe kättesaadavus
ligipääsetavas vormingus ja vajaduse korral abistaval kujul.
8.2. Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada uus sotsiaalministri määrus PISTS § 145 lõike 6 ja
LS § 1673 lõike 6alusel „Valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise,
peatamise ja lõpetamise täpsem kord“. Määrus on vajalik, et reguleerida Euroopa puudega
inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi valideerimiseks loodava
valideerimisrakenduse kasutamise tingimusi ning tagada rakendusele juurdepääsu omavate
isikute ühetaoline kohtlemine, andmete turvaline töötlemine ja isikuandmete kaitse. Määrusega
sätestatakse kasutajate registreerimise kord, kasutajate õigused ja kohustused, juurdepääsu
andmise, peatamise ja lõpetamise tingimused ning andmetöötlusega seotud täpsemad nõuded.
Rakendusakti kavandit ei ole võimalik eelnõule lisada, kuna regulatsiooni täpne sisu sõltub
Euroopa Komisjoni vastuvõetavast rakendusaktist.
Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2028. aasta 1. juunil, sest tegu on Euroopa puudega inimese kaardi ja
parkimiskaardi direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõu punktidega, milleks on vajalikud nii IT-
arendused, tööprotsesside muudatused (sh uue vormiga kaartide andmine) kui ka aeg
muudatusest mõjutatud osapoolte teavitamiseks ja ettevalmistamiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamisel konsulteeriti huvirühmadega peamiselt Trinidad Wiseman OÜ poolt
2026. aasta esimesel poolaastal tehtud teenusedisaini analüüsi käigus, mille eesmärk oli
direktiividest tulenevaid nõudeid arvestades välja töötada terviklik tulevikulahendus Euroopa
puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi andmiseks ning valideerimiseks. Teenusedisaini
analüüsi raames korraldati sihtrühma esindajate ja teiste seotud osapooltega
individuaalintervjuud, fookusgrupid ja töötoad.
51
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0948 ning arvamuse
avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega
Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Pimedate Liit,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei
Amet, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kurtide Liit ja Eesti Vaegkuuljate Liit.
Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside ning teave märkuste arvestamise või
mittearvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas 2 olevas kooskõlastustabelis.
Algatab Vabariigi Valitsus 16. novembril 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik