| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02240-1 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 16.11.2026 nr 2-6/26-02240-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 28 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]
.
1
EELNÕU
Veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Veeseaduse muutmine
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Muude seaduste kohaldamine“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Joogiveega kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavusele, märgistamisele, turule laskmisele,
vastavushindamisele, vastavushindamisasutusest teavitamisele, turujärelevalvele ja vastutusele ning
turul kättesaadavaks tegemisega seotud tootja, tema volitatud esindaja, importija ja levitaja
kohustustele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud
erisusi.“;
3) paragrahvi 851 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „ei pea rakendama“ sõnadega „võib
kohandada“;
4) paragrahvi 851 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „rakendamata jätmine“ sõnaga
„kohandamine“;
5) paragrahvi 854 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Prioriteetne tarbimiskoht käesoleva seaduse tähenduses on suur üldsusele avatud või ligipääsmatu
valdus, mis ei ole kodumajapidamine ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud
riskidega.“;
6) paragrahvi 854 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Terviseamet määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi alusel kindlaks
prioriteetsed tarbimiskohad ja avaldab nende nimekirja oma veebilehel. Terviseamet teavitab
asjaomase tarbimiskoha omanikku tema valduse prioriteetseks tarbimiskohaks määramisest ja
käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kohaldatavatest seirenõuetest.“;
7) paragrahvi 855 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kokkupuutuvad“ tekstiosaga „tooted,“;
8) paragrahvi 855 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Joogivee võtmise, töötlemise, säilitamise või jaotamisega seotud rajatistes kasutamiseks
ettenähtud ja joogiveega kokkupuutuvad tooted ning nendes kasutatavad valmismaterjalid peavad
vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L
435, 23.12.2020, lk 1–62) artikli 11 alusel vastu võetud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud
2
nõuetele. Joogiveega kokkupuutuva toote vastavust nõuetele hinnatakse ja toode märgistatakse
nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastavust nõuetele hindab vastavushindamisasutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel vastu võetud Euroopa
Liidu õigusaktides sätestatud korras. Vastavushindamisasutusele kohaldatakse toote nõuetele
vastavuse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Eestis asutatud
vastavushindamisasutusele annab tegevusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toote
nõuetele vastavuse seaduses sätestatud korras.“;
9) paragrahvi 856 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020,
lk 1–62)“;
10) paragrahvi 87 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud joogivee kontrolli kava vaadatakse pidevalt
läbi. Seda ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta järel ja see kooskõlastatakse Terviseametiga.“;
11) paragrahvi 192 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 250 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Keskkonnaamet“ tekstiosaga „, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“;
13) paragrahvi 250 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Riiklikku järelevalvet joogiveega kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavuse,
vastavushindamise ja märgistamise nõuete ning turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise
nõuete täitmise üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohaldades toote nõuetele
vastavuse seaduses turujärelevalve kohta sätestatut.“;
14) seadust täiendatakse §-ga 28410 järgmises sõnastuses:
„§ 28410. Joogiveega kokkupuutuvate toodete ja valmismaterjalide nõuete rakendamise ulatus
Enne 2026. aasta 31. detsembrit ehitatud ehitises kohaldatakse käesoleva seaduse § 855 lõigetes 3 ja
4 sätestatud nõudeid joogiveega kokkupuutuva uue toote kasutusele võtmisest arvates.“.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustiku § 127 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Rahvatervishoiu seaduse muutmine
Rahvatervishoiu seaduse § 29 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Vee terviseohutuse infosüsteemis tunnistatakse veeseaduse § 852 lõike 2 alusel joogiveehaarde
valgala ja toiteala riskihindamise käigus töödeldavad geograafilise asukoha andmed asutusesiseseks
3
kasutamiseks mõeldud teabeks, kui nende avalikuks tulek ohustaks joogiveevarustuse turvalisust või
rahvastiku tervist.
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juurdepääsupiirang kehtib, kuni veehaarde kasutamine
joogivee võtmiseks või tootmiseks lõpeb.“.
§ 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020,
lk 1–62)“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 16. novembril 2026. a nr 2-6/26-02240
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Palume täpsustada, milliste kriteeriumide alusel hakatakse praktikas
määrama üldsusele mitteavatud suuri valdusi prioriteetseteks
tarbimiskohtadeks ning millised täiendavad kohustused võivad sellise
määratlusega ettevõtjale kaasneda. Eelkõige palume selgitada, kas ja
millistel tingimustel võivad prioriteetseks tarbimiskohaks kvalifitseeruda
suure töötajate arvuga toidutööstused, tapamajad, piimatööstused või
põllumajandusettevõtted.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatakse selgitusega, et prioriteetse tarbimiskoha
määramisel lähtutakse riskipõhiselt valduse kasutajate arvust, kasutuse
intensiivsusest, kasutajate võimalikust haavatavusest, veesüsteemi eripärast ning
veega seotud riski ulatusest ning see määratakse kindlaks Terviseameti poolt
üldise riskianalüüsi alusel. Üksnes tegevusala ei tähenda automaatselt
prioriteetseks tarbimiskohaks kvalifitseerumist.
Samuti peame oluliseks, et prioriteetse tarbimiskoha staatusega ei
kaasneks toidukäitlejatele olemasolevate vee kvaliteedi kontrollimise
nõuete dubleerimist. Kui ettevõte teeb juba toiduohutuse,
enesekontrolli või muude õigusaktidest tulenevate nõuete alusel joogivee
seiret, peaks olemasolevaid analüüse ja seireandmeid olema võimalik
kasutada ka veeseadusest tulenevate nõuete täitmisel. Täiendavaid
analüüsi- või seirekohustusi tuleks rakendada üksnes juhul, kui need on
konkreetse riskihindamise tulemusel põhjendatud.
Arvestatud. Täiendavaid seire- või analüüsikohustusi tuleb rakendada
riskipõhiselt ja proportsionaalselt. Kui ettevõtjal on toiduohutuse, enesekontrolli
või muu õigusakti alusel olemas asjakohased joogivee seireandmed, saab neid
võimaluse korral arvestada.
EPKK teeb ettepaneku üle vaadata, kas puurkaevude ja vee
kasutamisega seotud erinevates loamenetlustes on võimalik senisest
enam kasutada juba teise menetluse käigus esitatud või andmeid ning
vältida samade asjaolude korduvat hindamist. Eesmärk peaks olema, et
erinevate lubade olemasolu ei tooks ettevõtjale kaasa põhjendamatult
dubleerivaid menetlusi ega pikendaks investeeringute elluviimiseks
vajalikku menetlusaega.
Selgitatud. Eelnõu kitsas eesmärk on kaotada Terviseameti automaatne
kooskõlastusroll ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluses. Laiem
puurkaevude, veeloa, keskkonnakompleksloa ja ehitusloa menetluste
ümberkujundamine vajab eraldi analüüsi ning ei mahu käesoleva eelnõu ulatusse.
Ettepanek on sisuliselt asjakohane edasiseks menetluste lihtsustamise aruteluks.
2
Küll aga palume kinnitada, et uued nõuded kohalduvad eelkõige uute
veesüsteemide rajamisel või olemasolevate veesüsteemide
rekonstrueerimisel ning nendest ei tulene nõuetele mittevastavate
olemasolevate veesüsteemide kohustuslikku ümberehitamist.
Olemasolevate süsteemide kohustuslik ümberehitamine võib tähendada
ettevõtjatele märkimisväärseid täiendavaid investeeringuid.
Arvestatud. Eelnõusse lisati rakendussäte, mille kohaselt enne 2026. aasta 31.
detsembrit ehitatud ehitises kohaldatakse VeeS § 85⁵ lõigetes 3 ja 4 sätestatud
nõudeid joogiveega kokkupuutuva uue toote kasutusele võtmisest arvates.
Nõuded kohalduvad ka juhul, kui uus toode võetakse kasutusele remondi,
hoolduse või olemasoleva osa asendamise käigus, mis ei ole ehitusseadustiku
tähenduses rekonstrueerimine. Olemasolevaid nõuetekohaselt kasutatavaid
tooteid ei tule üksnes uue regulatsiooni jõustumise tõttu välja vahetada.
Lisaks peame oluliseks, et nõuete rakendamine oleks ettevõtjatele
üheselt arusaadav ning nõuetele vastavate toodete ja materjalide piisav
kättesaadavus turul oleks tagatud.
Selgitatud. Nõuete rakendamist selgitatakse seletuskirjas ning vajaduse korral
koostöös pädevate asutustega juhendmaterjalides. Toodete kättesaadavus sõltub
EL-i ülese vastavushindamise ja üleminekukorra toimimisest; Eesti ei saa eraldi
leevendada EL-i otsekohalduvaid nõudeid, kuid saab tagada selge teabe ja
proportsionaalse järelevalvekorralduse.
AS Pipelife Eesti
Vastavalt meile saada oleva info põhjal (dokument manuses) on kindel
väita, et 31.12.2026 hakkab kehtima EU poolt kehtestatud DWD täies
mahus. Antud direktiivi rakendumisel tekib aga probleeme tootjatel
kellel ei ole DWD märgist oma toodetel, ning teadaoleva info põhjal on
DWD sertifitseerimise järjekorrad 1,5-2 aastat.
Kohaliku torutootjana tegutseme Baltikumis ning direktiivi rakendudes
oleksime välja lõigatud tänasest turust. See annab eelise välismaistele
tootjatele turg üle võtta ning halvimal juhul eemaldaks igasuguse
kohaliku konkurentsi. Ehk antud ebaselgus tekitab meile olulise äririski.
Mainisite, et Eesti on uuendamas oma seisukohta mis üleval olevas
dokumendis kirjeldatud ning annab võimaluse väliselt sertifitseeritud
toodetel (eeldusel, et on EU riigiga tegu) õiguse müüa Eesti turul. Millal
võiks antud uuendus ilmuda?
Selgitatud. Eesti ei kehtesta eraldi riiklikku sertifitseerimisprogrammi.
Üleminekukorra küsimuses tuleb lähtuda EL-i otsekohalduvatest õigusaktidest.
Kui toode kuulub EL-i õigusaktides sätestatud üleminekukorra alla, käsitatakse
seda vastavalt EL-i üleminekukorrale. Seletuskirjas täpsustatakse üleminekukorra
üldloogikat ja teiste liikmesriikide riiklike sertifikaatide rolli ulatuses, milles EL-i
õigus seda võimaldab.
Ülal kirjeldatud olukorrast tulenevalt on Pipelife Eesti tungiv soovitus
järgneva 1,5 – 2 aasta perioodil anda võimalus tootjal ise deklareerida
DWD tulenevaid omadusi ehk müüa enda poolt toodetud tooteid tehase
deklaratsiooniga.
Mittearvestatud. Eesti ei saa kehtestada EL-i otsekohalduvatest DWD artikli 11
rakendusaktidest erinevat riigisisest üldist enesedeklareerimise erandit.
Vastavushindamise, märgistamise ja üleminekukorra tingimused tulenevad EL-i
õigusest. Võimalik on tugineda üksnes EL-i õigusaktides ette nähtud
üleminekukorrale ja nõuetele vastavuse tõendamise viisidele.
1
Veeseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta Eesti õigusaktide vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta.
Direktiiv - 2020/2184 - ET - EUR-Lex
EL-i õigusakti norm
EL-i õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja
kehtivad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid
Artikkel 11 ja selle aktid
Artikkel 11 lg 1 Jah VeeS § 85⁵ lg 1; eelnõu § 1 p 7 (§ 85⁵ pealkiri) ja p 8 (§ 85⁵ lg 3 ja
4).
Kehtiv õigus sisaldab üldnõuet, et joogiveega
kokkupuutuvad materjalid ei tohi ohustada inimese
tervist ega halvendada joogivee kvaliteeti. Eelnõu
seob üldnõude selgemalt artikli 11 kohase EL
süsteemi, vastavushindamise ja märgistusega.
Artikkel 11 lg 2 Ei / riigisisene
rakenduskorral
dus vajalik
Komisjoni rakendusotsused (EL) 2024/365, 2024/367 ja 2024/368
ning komisjoni delegeeritud määrused (EL) 2024/369, 2024/370 ja
2024/371 on otsekohalduvad. Eelnõu § 1 punktid 2, 8, 12 ja 13
loovad riigisisese seose ettevõtjate kohustuste, vastavushindamise,
märgistamise ning turujärelevalvega.
Lõige 2 volitab komisjoni kehtestama spetsiifilised
minimaalsed hügieeninõuded ja sellega seotud
tehnilised aktid. Neid akte ei võeta Eesti õigusesse
ümber, kuid nende toimimiseks tuleb määrata
pädevused ja järelevalve.
Artikkel 11 lg 3-6 Ei Ei vaja käesoleva eelnõuga eraldi ülevõtmist. Sätted puudutavad eelkõige Euroopa Komisjoni ja
liidu tasandi menetlusi ning lähteainete, koostiste ja
koostisosade loetellu kandmise süsteemi. Vajaduse
korral kajastub riigisisene koostöö
rakenduspraktikas või juhendmaterjalides.
Artikkel 11 lg 7 esimene lõik Jah Eelnõu § 1 p 8 (§ 85⁵ lg 3 ja 4); eelnõu § 1 p 13 (§ 250 lg 8);
TNVS.
Sätte eesmärk on tagada, et artikli 11 lõike 2
kohaselt heaks kiidetud tooteid käsitatakse artikli
11 lõike 1 hügieeninõuetele vastavana. Eelnõu
muudab selle seose riigisiseses õiguses selgemaks
ja annab TTJA-le turujärelevalve pädevuse.
2
EL-i õigusakti norm
EL-i õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja
kehtivad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid
Artikkel 11 lg 7 teine lõik Jah Eelnõu § 1 p 2 (§ 2 lg 3), § 1 p 8 (§ 85⁵ lg 3 ja 4), § 1 p 12 ja p 13
(§ 250 lg 1 ja 8); TNVS.
Liikmesriik peab tagama, et turule lastakse üksnes
sellised joogiveega kokkupuutuvad tooted, milles
kasutatakse direktiivi kohaselt heaks kiidetud
valmismaterjale. Eelnõu seob selle kohustuse toote
nõuetele vastavuse ja turujärelevalve raamistikuga.
Artikkel 11 lg 8 Ei /
rakendamine
otsekohalduva
EL õiguse
kaudu
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/370; eelnõu § 1 punktid
2 ja 8 (VeeS § 2 lg 3 ja § 85⁵ lg 4); TNVS §-d 27–30 ja 34.
Lõige 8 on aluseks vastavushindamismenetlustele.
Riigisiseselt tuleb tagada vastavushindamise
raamistik ja teavitava asutuse funktsiooni õiguslik
alus.
Artikkel 11 lg 9 Valikuline Käesoleva eelnõuga eraldi riigisisest regulatsiooni ei kehtestata.
Artikkel 11 lg 10-12 Ei Ei vaja käesoleva eelnõuga eraldi ülevõtmist. Sätted on seotud liidu tasandi menetluste, teabe ja
märgistuse tehniliste nõuetega; nõuete praktiline
kontroll toimub TTJA turujärelevalve pädevuse
kaudu.
Komisjoni rakendusotsus
(EL) 2024/365
Ei /
otsekohalduv
Eelnõu § 1 p 8 viitab direktiivi artiklile 11 ja selle alusel vastu
võetud EL õigusaktidele.
Kehtestab lähteainete, koostiste ja koostisosade
katsetamise ja heakskiitmise meetodid Euroopa
positiivsetesse nimekirjadesse kandmiseks. Eesti
õiguses ei dubleerita tehnilisi meetodeid.
Komisjoni rakendusotsus
(EL) 2024/367
Ei /
otsekohalduv
Eelnõu § 1 p 8; TTJA turujärelevalve eelnõu § 1 p 13 alusel. Kehtestab Euroopa positiivsed nimekirjad. Tootjad
ja importijad peavad tagama, et kasutatavad
lähteained, koostised ja koostisosad vastavad EL
nõuetele; TTJA kontrollib dokumentatsiooni ja
tõendeid oma pädevuse piires.
Komisjoni rakendusotsus
(EL) 2024/368
Ei /
otsekohalduv
Eelnõu § 1 p 8; TNVS; TTJA turujärelevalve. Kehtestab valmismaterjalide katsetamise ja
heakskiitmise korra ning meetodid. Rakendamine
eeldab järelevalveasutuse teadlikkust ja
juhendmaterjale selle kohta, milliseid dokumente ja
tõendeid kontrollida.
Komisjoni delegeeritud
määrus (EL) 2024/369
Ei /
otsekohalduv
Vajaduse korral asutustevaheline koostöö ja juhendmaterjalid;
käesoleva eelnõuga eraldi tehnilist regulatsiooni ei kehtestata.
Reguleerib Euroopa positiivsetesse nimekirjadesse
kandmise ja neist väljajätmise menetlust. Mõju
3
EL-i õigusakti norm
EL-i õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja
kehtivad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid
Eesti õigusele on peamiselt koostöö- ja
teabevahetuskorralduslik.
Komisjoni delegeeritud
määrus (EL) 2024/370
Ei /
otsekohalduv,
riigisisene
pädevus
vajalik
Eelnõu § 1 p 2 ja p 8 (§ 85⁵ lg 4); TNVS §-d 27–30 ja 34; TTJA kui
tegevusloa andja ja teavitav asutus.
Kehtestab vastavushindamismenetlused ja
vastavushindamisasutuste määramise eeskirjad.
Eestis asutatud vastavushindamisasutusele annab
tegevusloa TTJA TNVS § 30 lg 1¹ alusel ning
teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike
TNVS § 34 kohaselt.
Komisjoni delegeeritud
määrus (EL) 2024/371
Ei /
otsekohalduv,
järelevalve
vajalik
Eelnõu § 1 p 8 (§ 85⁵ lg 3); eelnõu § 1 p 13 (§ 250 lg 8); TNVS. Kehtestab joogiveega kokkupuutuvate toodete
ühtlustatud märgistuse spetsifikatsioonid. Eelnõu
määrab TTJA märgistuse nõuete täitmise
järelevalve tegijaks.
Artikli 11 üleminekukord Jah / arvestada
rakendamisel
Eelnõu § 1 p 14 (§ 284¹⁰). EL üleminekukorraga arvestatakse
otsekohalduva EL õiguse ja juhendmaterjalide alusel.
Euroopa süsteem kohaldub üldjuhul alates
31.12.2026. Eelnõu täpsustab, et enne 31.12.2026
ehitatud ehitises kohaldatakse VeeS § 85⁵ lg 3 ja 4
nõudeid uue joogiveega kokkupuutuva toote
kasutusele võtmisest arvates, sealhulgas remondi,
hoolduse või asendamise korral. Eestis ei ole teada
varasemat riiklikku joogivee kontaktmaterjalide
heakskiidu- ja sertifitseerimissüsteemi.
Direktiivi
rikkumismenetlusega
seotud punktid
Artikkel 2 p 4
prioriteetsed tarbimiskohad
Jah Eelnõu § 1 p 5 (§ 85⁴ lg 4) ja p 6 (§ 85⁴ lg 4¹). Eesti nõustus etteheitega. Mõistet täpsustatakse nii,
et see hõlmab suuri üldsusele avatud või
ligipääsmatuid valdusi, mis ei ole
kodumajapidamised ja mille paljud kasutajad
võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.
Terviseamet määrab riskianalüüsi alusel kindlaks
prioriteetsed tarbimiskohad, avaldab nimekirja
veebilehel ning teavitab asjaomaseid omanikke
seirenõuetest.
4
EL-i õigusakti norm
EL-i õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja
kehtivad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid
Artikkel 7 lg 2
veeohutuse riskipõhine
käsitlus
Jah Eelnõu § 1 p 3 ja p 4 (§ 85¹ lg 4). Eesti nõustus etteheitega. Sõnastus „ei pea
rakendama“ asendatakse sõnadega „võib
kohandada“ ning „rakendamata jätmine“
asendatakse sõnaga „kohandamine“, et eristada
kohandamist täielikust kohaldamata jätmisest.
Artikkel 8 lg 2 p a alapunkt
iii
veevõtukohtade
geograafilised viited
Jah Eelnõu § 3 (RTHS § 29 lg 3¹ ja 3²); VeeS § 85² lg 2 alusel tehtav
joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamine.
Eesti nõustus etteheitega. RTHS § 29 lõigetega 3¹
ja 3² kehtestatakse vee terviseohutuse infosüsteemis
töödeldavatele joogiveehaarde valgala ja toiteala
riskihindamise geograafilise asukoha andmetele
tingimuslik juurdepääsupiirang, kui avalikuks tulek
ohustaks joogiveevarustuse turvalisust või
rahvastiku tervist. Piirang kehtib, kuni veehaarde
kasutamine joogivee võtmiseks või tootmiseks
lõpetatakse.
II lisa A osa p 4
seireprogrammide pidev
läbivaatamine
Jah Eelnõu § 1 p 10 (§ 87 lg 5). Eesti nõustus etteheitega. VeeS § 87 lg 5
täiendatakse nii, et joogivee kontrolli kava
vaadatakse pidevalt läbi, lähtudes riskide,
seiretulemuste ja veevarustussüsteemi olulistest
muutustest, ning ajakohastatakse vähemalt iga kuue
aasta järel.
Artikkel 11 lg 7 esimene lõik
heakskiidetud toodete
käsitamine nõuetele
vastavana
Jah Eelnõu § 1 p 2, p 8 ja p 13; TNVS. Eesti ei nõustunud algses seisukohas etteheitega,
kuid käesoleva eelnõuga tehakse riskimaandav
täpsustus. Lahendus on käsitletud ka artikli 11 osas
eespool.
Artikkel 11 lg 7 teine lõik
heakskiidetud
valmismaterjalid
Jah Eelnõu § 1 p 2, p 8 ja p 13; TNVS. Eesti ei nõustunud algses seisukohas etteheitega,
kuid käesoleva eelnõuga täpsustatakse turule
laskmise ja turujärelevalve õiguslik alus. Lahendus
on käsitletud ka artikli 11 osas eespool.
1
Veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seaduse eesmärk on suurendada joogivee ohutust, tagades Euroopa Liidu ühtsete
hügieeninõuete ning joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamise, vastavuse
dokumenteerimise ja märgistamise nõuete rakendamise Eestis.
Lisaks täpsustatakse Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses esitatud märkuste alusel joogivee
riskipõhist käsitlust, sealhulgas laiendatakse prioriteetse tarbimiskoha määratlust suurtele
üldsusele ligipääsmatutele valdustele, mille kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud
riskidega. Samuti nähakse ette joogivee kontrolli kava pidev läbivaatamine ja vajaduse korral
ajakohastamine ning täpsustatakse joogiveehaarete tundlike asukohaandmete kaitset.
Kuna joogiveega kokkupuutuvate toodete uute nõuete rakendamine võib suurendada ettevõtjate
halduskoormust, eelkõige vajaduse tõttu tõendada Eestis turule lastavate joogiveega
kokkupuutuvate toodete vastavust ELi ühtsetele nõuetele, nähakse selle tasakaalustamiseks ette
ka halduskoormust vähendav meede. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetlust
lihtsustatakse, jättes ära senise Terviseameti kohustusliku kooskõlastuse. See vähendab
kasutusloa taotlejate asjaajamist ning Terviseameti ja kasutusloa menetlejate töökoormust,
säilitades samal ajal Terviseameti joogivee kvaliteedi järelevalve.
Muudatuste mõju avaldub eelkõige joogiveega kokkupuutuvate toodete tootjatele (keda on
Eestis esialgse kaardistuse põhjal üksikuid), importijatele ja levitajatele. Neile võivad lisanduda
kulud seoses toodete ja nendes kasutatavate materjalide katsetamise, toodete
vastavushindamise, vastavust tõendavate dokumentide hankimise, märgistamise ning
dokumentatsiooni koostamise ja säilitamisega. Samuti mõjutavad muudatused joogivee
käitlejaid, sealhulgas vee-ettevõtjaid, ning joogiveetaristu omanikke (nii eraõiguslikke isikuid
kui ka kohalikke omavalitsusi), kellel tuleb toodete hankimisel arvestada nende nõuetele
vastavust tõendava teabe, dokumentatsiooni ja märgistusega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna
nõunik Ramon Nahkur ([email protected]) ja analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli
([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusnõunik Piret Eelmets
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Virge Tammaru
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ja selle artikli 11
alusel kehtestatud otsekohalduvate Euroopa Liidu õigusaktidega. Seaduseelnõu on seotud ka
Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusega nr 2025/2122.
Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2025/2122, milles
komisjon on esitanud Eestile etteheiteid direktiivi (EL) 2020/2184 ülevõtmise kohta. Eelnõu
kohaselt lahendatakse osa etteheidetest seaduse tasandil, täpsustades veeseadust ja
2
rahvatervishoiu seadust. Muud rikkumismenetluse käigus tuvastatud küsimused lahendatakse
määruse tasandil.
Eelnõu on seotud ka Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel oleva rahvatervishoiu seaduse ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga1, millega muu hulgas
kavandatakse rahvatervishoiu seaduse §-s 29 reguleeritud vee terviseohutuse infosüsteemi
ümbernimetamist keskkonnatervishoiu infosüsteemiks ning selle eesmärgi ja andmekoosseisu
täpsustamist. Käesoleva eelnõuga täiendatakse sama paragrahvi joogiveehaarete geograafilise
asukoha andmete juurdepääsupiirangut käsitlevate sätetega. Eelnõud ei ole teineteise
rakendamise eelduseks ning käesoleva eelnõu menetlemine ei sõltu nimetatud eelnõu
menetluskäigust. Teise eelnõu edasisel ettevalmistamisel tuleb arvestada käesoleva eelnõuga
kavandatavate muudatustega, et tagada rahvatervishoiu seaduse § 29 regulatsiooni
normitehniline ja sisuline kooskõla.
Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–2027 konkreetse
ülesande täitmisega. Eelnõuga kavandatav ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluse
lihtsustamine on siiski kooskõlas valitsusliidu eesmärgiga vähendada halduskoormust ning
lihtsustada ehitus- ja kasutusloa menetlusi.
Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:
1) veeseadus (RT I, 11.07.2026, 69);
2) ehitusseadustik (RT I, 11.07.2026, 33);
3) rahvatervishoiu seadus (RT I, 18.03.2026, 17);
4) toote nõuetele vastavuse seadus (RT I, 11.03.2025, 3).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seadusega tagatakse, et joogivee võtmiseks, töötlemiseks, hoidmiseks ja
jaotamiseks kasutatavad tooted ei kahjusta joogivee kvaliteeti ega inimese tervist. Selleks
luuakse ühtsete Euroopa Liidu hügieeninõuete, vastavushindamise, märgistamise ja
turujärelevalve toimimiseks vajalik riigisisene õigusraamistik. Ühtlasi kõrvaldatakse
joogiveedirektiivi ülevõtmisel tuvastatud riskijuhtimise puudused ning vähendatakse
ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluse dubleerivaid toiminguid.
Joogiveega kokkupuutuvate toodete ja nendes kasutatavate materjalide nõuetele vastamise
eesmärk on luua selge ja toimiv süsteem, mille kohaselt peavad turule lastavad ja turul
kättesaadavaks tehtavad joogiveega kokkupuutuvad tooted vastama Euroopa Liidu nõuetele,
olema läbinud nõutud vastavushindamise ning kandma sellekohast märgistust. Regulatsioon
aitab tagada, et joogivee võtmiseks, töötlemiseks, hoidmiseks ja jaotamiseks kasutatavad tooted
ei kahjusta joogivee kvaliteeti ega inimese tervist. Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel
on Euroopa Komisjon vastu võtnud õigusakte, millega täpsustatakse muu hulgas joogiveega
kokkupuutuvate toodete vastavushindamise ja märgistamise nõudeid2.
Kehtivas õiguses puudub eraldi selge norm, mis seoks joogiveega kokkupuutuvate toodete
puhul direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud hügieeninõuded,
1 EIS-i toimik SOM/26-0955 2 Euroopa Komisjon. Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse delegeeritud
õigusaktide vastuvõtmise volitusi, mis on komisjonile antud vastavalt direktiivile (EL) 2020/2184 olmevee
kvaliteedi kohta. COM(2026) 235 final, 20.05.2026. EUR-Lex.
3
vastavushindamise, vastavushindamisasutusest teavitamise, märgistamise ja turujärelevalve
riigisisese toote nõuetele vastavuse õigusraamistikuga. Eelnõukohane seadus täidab selle lünga,
kohaldades asjaomaste ettevõtjate kohustustele, vastavushindamisele,
vastavushindamisasutusest teavitamisele, turujärelevalvele ja vastutusele toote nõuetele
vastavuse seadust veeseadusest tulenevate erisustega.
Toodete turujärelevalvet teeb TTJA ning joogivee kvaliteedi järelevalve jääb Terviseametile.
Põllumajandus- ja Toiduameti pädevust toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete
järelevalves ei muudeta. Ühis- või eraveevärgi püsiosadele ei kohaldata toiduga
kokkupuutuvate materjalide ja esemete regulatsiooni.
Rakendusmudeli kujundamisel on arvestatud TTJA hinnanguga, mille kohaselt saab uue
turujärelevalveülesande täitmist korraldada olemasoleva personaliga, kuid ülesande tõhus
täitmine eeldab ametnike valdkondlikku koolitamist ja võimalust tellida vajaduse korral toote
nõuetele vastavuse kontrollimiseks katseid.
Rikkumismenetlusega3 seotud muudatuste eesmärk on viia veeseaduse sätted paremini
kooskõlla direktiivi (EL) 2020/2184 nõuetega. Muudatustega tagatakse, et riskipõhise käsitluse
rakendamist võib direktiivis sätestatud tingimustel kohandada, kuid seda ei tohi täielikult
rakendamata jätta. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste hõlmab ka üldsusele mitteavatud suuri
valdusi, mis ei ole kodumajapidamised (nt suurettevõtted, tööstusliku tootmise üksused või
haldusasutuste ruumid, millele on juurdepääs ainult seal töötaval personalil). Veel ühe
muudatusega tagatakse, et joogivee kontrolli kava vaadatakse pidevalt läbi ja seda
ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta tagant.
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkt iii kohaselt võetakse
riskihindamisel arvesse joogivee veevõtukohtade geograafilisi viiteid, kuid neid ei tehta
üldsusele kättesaadavaks. Täpsed asukohaandmed võivad võimaldada veehaarde tahtlikku
kahjustamist või veevarustuse häirimist, ohustades joogiveevarustuse turvalisust ja rahvastiku
tervist. Eelnõuga nähakse RTHS §-s 29 ette tingimuslik juurdepääsupiirang ainult nendele
riskihindamisel töödeldavatele geograafilise asukoha andmetele, mille avalikustamine tekitaks
nimetatud ohu. Piirang ei laiene automaatselt kõigile veehaardega seotud andmetele.
Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetlusest jäetakse ära Terviseameti kohustuslik
kooskõlastus. Kasutusloa menetleja on üldjuhul kohalik omavalitsus. Menetleja võib vajaduse
korral küsida Terviseameti arvamust. Muudatus vähendab asjaajamist loa taotlejale ning
menetlustoiminguid ametiasutustele, kuid ei vähenda joogivee ohutuse kaitsetaset: Terviseamet
jätkab joogivee kontrolli kavade kooskõlastamist ja joogivee kvaliteedi järelevalvet. Tegemist
on halduskoormust vähendava meetmega, mida saab uute tootega seotud kohustuste kõrval
arvesse võtta, kuid kokkuhoiu suurust ja adressaatide kattuvust ei ole olemasolevate andmete
alusel võimalik arvuliselt tõendada.
Eelnõu ettevalmistamisel kasutati direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamise analüüsi4
ning 2026. aastal toimunud kaasamist, küsimustikku ja asutustevahelisi arutelusid.
Rikkumismenetlusega seotud muudatused põhinevad Euroopa Komisjoni märkustel5 ja neile
3 Euroopa Komisjon. „October infringements package: key decisions“, 8. oktoober 2025, INF/25/2077, jaotis
„Commission calls on Estonia and Austria to correctly transpose the Drinking Water Directive“. Komisjoni
rikkumismenetluse avalik ülevaade. 4 Sotsiaalministeerium. „Joogivee direktiivi artikkel 11 ja selle alusel vastu võetud aktide rakendamise analüüs –
I etapp“, 2026. Avaldamata analüüs. 5 Euroopa Komisjoni 8. oktoobri 2025. a ametlik kiri rikkumismenetluses INFR(2025)2122, C(2025) 6076 final
(AK kuni rikkumismenetluse lõpuni).
4
esitatud Eesti seisukohtadel6. Väljatöötamiskavatsust ei koostatud HÕNTE § 1 lõike 2
punktidele 1, 2 ja 5 tuginedes, arvestades rikkumismenetluse kiireloomulisust ja otsekohalduva
Euroopa Liidu õiguse rakendamise tähtaega. Eelnõu mõjusid käsitletakse seletuskirjas.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Veeseaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse veeseaduse § 2 pealkirja, sõnastades selle üldisemalt. Muudatus on
seotud punktis 2 kavandatud muudatusega, mille kohaselt täiendatakse § 2 viitega toote
nõuetele vastavuse seadusele.
Punktiga 2 täiendatakse veeseaduse § 2 lõikega 3, mille kohaselt kohaldatakse veeseaduse
tähenduses joogiveega kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavusele, märgistamisele,
turule laskmisele, vastavushindamisele, vastavushindamisasutusest teavitamisele,
turujärelevalvele ja vastutusele ning turul kättesaadavaks tegemisega seotud tootja, tema
volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele toote nõuetele vastavuse seadust
veeseadusest tulenevate erisustega.
Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamiseks. Artikli 11 kohaselt
tuleb tagada, et joogiveega kokkupuutuvad materjalid ja tooted vastaksid Euroopa Liidu
ühtsetele hügieeninõuetele. Artikli 11 süsteem hõlmab kahte omavahel seotud tasandit: esiteks
joogiveega kokkupuutuvate materjalide ja valmismaterjalide hügieeninõuded ning teiseks
toodete vastavushindamine, märgistus ja turule laskmise tingimused.
Toote nõuetele vastavuse seadus on Eestis üldine õigusraamistik, mille kaudu reguleeritakse
toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimusi, ettevõtjate kohustusi,
vastavushindamist, turujärelevalvet ja vastutust. Joogiveega kokkupuutuvate toodete puhul on
tegemist tootepõhise nõuetele vastavuse ja turujärelevalve küsimusega. Seetõttu on
põhjendatud kohaldada nende suhtes toote nõuetele vastavuse seadust, arvestades veeseadusest
ja direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidest (Euroopa
Komisjoni rakendusotsused ja delegeeritud määrused) tulenevaid erisusi.
Uus säte loob silla veeseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse vahel. Sellega tagatakse, et
joogiveega kokkupuutuvaid tooteid puudutavad turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise,
vastavushindamise, vastavushindamisasutusest teavitamise, märgistamise ja turujärelevalve
küsimused alluvad toote nõuetele vastavuse süsteemile. Toodetes kasutatavate materjalide
nõuetekohasust käsitletakse toote vastavushindamise ja turujärelevalve raames.
Sättega ei looda uut riigisisest sertifitseerimissüsteemi ega dubleerita Euroopa Liidu õiguse
alusel kehtestatud vastavushindamise nõudeid. Tootja, importija ja levitaja peavad tagama, et
turule lastav või turul kättesaadavaks tehtav toode vastab kohaldatavatele Euroopa Liidu
nõuetele ning et nõuetele vastavus on nõuetekohaselt tõendatud ja dokumenteeritud.
Järelevalveasutusel on omakorda alus kontrollida nõuete täitmist toote nõuetele vastavuse
seaduse raamistikus.
Punktidega 3 ja 4 muudetakse veeseaduse § 85¹ lõiget 4. Muudatus on seotud direktiivi (EL)
2020/2184 artikli 7 lõike 2 ülevõtmise täpsustamisega. Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid
teatud tingimustel veeohutuse riskipõhise käsitluse rakendamist kohandada. Kehtiv veeseaduse
6 Eesti Vabariigi 8. detsembri 2025. a vastus Euroopa Komisjoni ametlikule kirjale rikkumismenetluses
INFR(2025)2122, nr 15.3-4/6352-5 (AK kuni rikkumismenetluse lõpuni).
5
sõnastus võimaldab aga riskipõhise käsitluse teatud juhul üldse rakendamata jätta. Selline
sõnastus ei vasta direktiivi mõttele, sest direktiiv lubab riskipõhise käsitluse rakendamist
kohandada, kuid ei näe ette selle täielikku kohaldamata jätmist. Muudatuse eesmärk on
täpsustada, et riskipõhine käsitlus jääb ka erandjuhtudel põhimõtteliselt kohaldatavaks, kuid
selle rakendamise ulatust ja viisi võib direktiivis lubatud tingimustel üksnes kohandada.
Punktiga 5 muudetakse veeseaduse § 85⁴ lõiget 4 ja täpsustatakse prioriteetse tarbimiskoha
mõistet. Muudatus on seotud direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 4 sätestatud mõiste
ülevõtmisega. Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses märkinud, et kehtiv määratlus ei
hõlma piisavalt selgelt suuri valdusi, mis ei ole üldsusele avatud. Eelnõu kohaselt võib
prioriteetne tarbimiskoht olla suur üldsusele avatud või ligipääsmatu valdus, mis ei ole
kodumajapidamine ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.
Direktiivi mõiste hõlmab liikmesriigi kindlaksmääratud suuri valdusi, mis ei ole
kodumajapidamised, eelkõige üldsusele avatud suuri valdusi, kuid ka muid suuri valdusi, mille
kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega. Näiteks võivad asjaomasteks
valdusteks osutuda haiglad, hoolekandeasutused, koolid või suure kasutajate arvuga töö- ja
tootmishooned. Konkreetne tegevusala ei tähenda siiski automaatselt seirekohustust.
Muudatusega viiakse veeseaduse määratlus direktiivi kohaldamisalaga paremini kooskõlla.
Väljend „ligipääsmatu valdus“ tähistab siinses kontekstis üldsusele juurdepääsuks mitteavatud,
ent selle kasutajatele ligipääsetavat valdust. Määrav ei ole valduse omandivorm ega füüsiline
suletus.
Punktiga 6 täiendatakse veeseaduse § 85⁴ lõikega 4¹, mille kohaselt määrab Terviseamet sama
paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi alusel kindlaks prioriteetsed tarbimiskohad, avaldab
nende nimekirja oma veebilehel ning teavitab asjaomase tarbimiskoha omanikku valduse
prioriteetseks tarbimiskohaks määramisest ja kohaldatavatest seirenõuetest.
Konkreetse valduse prioriteetseks tarbimiskohaks määramine on haldusakt haldusmenetluse
seaduse § 51 lõike 1 tähenduses. Prioriteetsete tarbimiskohtade valikul lähtutakse veeseaduse §
85⁴ lõike 1 kohasest riskianalüüsist, arvestades muu hulgas valduse suurust, kasutajate arvu ja
kasutuse intensiivsust, kasutajate võimalikku haavatavust, veesüsteemi eripära ning veega
seotud riske. Valikukriteeriumid ja nende kohaldamise põhjendused peavad nähtuma
riskianalüüsist, et oleks võimalik tuvastada, miks konkreetne valdus prioriteetseks
tarbimiskohaks määrati.
Menetluse otstarbekuse tagamiseks võib Terviseamet vormistada mitme valduse prioriteetseks
tarbimiskohaks määramise ühe haldusaktina, mille lisas esitatakse asjaomaste valduste loetelu.
Kui valduste määramise aluseks olevad riskikriteeriumid ja asjaolud on samad, võib haldusakt
sisaldada ühist põhjendust. Seejuures peab olema iga valduse puhul tuvastatav selle vastavus
määramise aluseks olevatele kriteeriumidele. Haldusakti põhjendamisel võib tugineda
riskianalüüsile, millele haldusaktis viidatakse ja mis on menetlusosalisele kättesaadav.
Otsustuse tegemisel järgitakse haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas
haldusakti põhjendamise, teatavakstegemise ja vaidlustamise kohta. Mitut valdust hõlmava
haldusakti korral tehakse see nõuetekohaselt teatavaks igale asjaomasele omanikule. Omanikul
on õigus vaidlustada tema valdust puudutav otsustus. Prioriteetsete tarbimiskohtade nimekirja
avaldamine Terviseameti veebilehel on täiendav teavitamismeede ega asenda haldusakti
nõuetekohast teatavakstegemist.
6
Prioriteetseks tarbimiskohaks määramine ei tähenda automaatselt seirekohustuse tekkimist.
Veeseaduse § 85⁴ lõike 3 kohane seirekohustus rakendub juhul, kui tarbimiskoha veevärgi
riskihindamisel tuvastatakse vee kvaliteedile ja inimese tervisele Legionella või pliiga seotud
riskid.
Punktiga 7 täiendatakse veeseaduse § 85⁵ pealkirja sõnaga „tooted“, sest direktiivi (EL)
2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktid käsitlevad lisaks materjalidele
ka joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamist ja märgistamist.
Punktiga 8 täiendatakse veeseaduse § 85⁵ lõigetega 3 ja 4. Lõike 3 kohaselt peavad joogivee
võtmise, töötlemise, säilitamise või jaotamisega seotud rajatistes kasutamiseks ettenähtud
joogiveega kokkupuutuvad tooted ja nendes kasutatavad valmismaterjalid vastama direktiivi
(EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele.
Joogiveega kokkupuutuva toote vastavust nõuetele hinnatakse ja toode märgistatakse nimetatud
Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras. EL-i nõuded kohalduvad alates 31. detsembrist
2026.
Direktiivi artikli 11 lõike 1 kohaselt ei tohi joogiveega kokkupuutuvad materjalid otseselt ega
kaudselt ohustada inimtervist, halvendada vee värvust, lõhna ega maitset, soodustada
mikroobset kasvu ega põhjustada saasteainete leostumist rohkem kui materjali kavandatud
eesmärki arvestades vältimatu.
Direktiivi artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktid täpsustavad nõudeid, mille abil
artikli 11 eesmärki praktikas saavutatakse. Need hõlmavad muu hulgas lubatud ainete Euroopa
nimekirju, lähteainete, koostiste ja koostisosade katsetamise ja heakskiitmise meetodeid,
valmismaterjalide katsetamise ja heakskiitmise korda, vastavushindamismenetlusi ning
olmeveega kokkupuutuvate toodete märgistamise ühetaolisi spetsifikatsioone.
Joogiveega kokkupuutuvate toodete hulka võivad kuuluda näiteks joogiveetorud, toruliitmikud,
kraanid, segistid, ventiilid, joogivee mahutid ja paagid, joogiveega kokkupuutuvad
filtriseadmete, veetöötlusseadmete või veesoojendite osad ning muud tooted, mille joogiveega
kokkupuutuvad osad kuuluvad joogivee võtmise, töötlemise, hoidmise või jaotamise süsteemi.
Kohaldamisala täpne ulatus sõltub direktiivi artikli 11 ja selle alusel kehtestatud Euroopa Liidu
õigusaktide kohaldamisalast ning konkreetse toote kasutusotstarbest.
Artikli 11 kohaldamisalast tuleb eristada tooteid, aineid ja materjale, mis ei ole käsitatavad
joogiveega kokkupuutuva tootena artikli 11 tähenduses või mille suhtes kohaldub muu
õigusraamistik. Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed kuuluvad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 ning toiduseaduse raamistikku, välja arvatud ühis- või
eraveevärgi püsiosad. Sellised võivad olla näiteks toidukäitlemisel kasutatavad veega
kokkupuutuvad nõud, mahutid ja seadmete osad ning tarbijale mõeldud veega kokkupuutuvad
esemed, nagu joogipudelid, veefiltrikannud või kodumasinate veemahutid, kui need ei ole ühis-
või eraveevärgi püsiosad ega kuulu joogivee võtmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või
jaotamiseks mõeldud rajatise osana direktiivi artikli 11 kohaldamisalasse. Artikli 11 raamistik
kohaldub joogivee võtmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või jaotamiseks mõeldud rajatistes
kasutatavatele toodetele ja nendes kasutatavatele materjalidele. Kui veega kokkupuutuv ese
kuulub toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete õigusraamistikku, jätkub selle üle
järelevalve senises korras Põllumajandus- ja Toiduameti pädevuses.
Artikli 11 ning toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete õigusraamistikud võivad
sisaldada erinevaid nõudeid, piirväärtusi, piiranguid või keelustusi, sest nende kohaldamisala,
kasutuskontekst ja riskihindamise loogika ei kattu. Seetõttu ei tähenda ühe raamistiku
7
kohaldumine automaatselt seda, et teise raamistiku konkreetsed ainepõhised nõuded või erandid
kohalduksid samal viisil.
Piirjuhtumite, näiteks joogivee ajutiseks varustamiseks kasutatavate teisaldatavate mahutite,
veepaakide või filtrilahenduste puhul sõltub kohaldatav õigusraamistik toote kasutusotstarbest
ja sellest, kas toodet kasutatakse joogivee võtmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või
jaotamiseks mõeldud süsteemi osana või pigem toidu või joogi käitlemise, pakendamise,
serveerimise või tarbijaesemena.
Lõike 4 kohaselt hindab joogiveega kokkupuutuva toote vastavust nõuetele
vastavushindamisasutus direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu
õigusaktides sätestatud korras. Vastavushindamisasutusele kohaldatakse toote nõuetele
vastavuse seadust veeseadusest tulenevate erisustega.
Sätte eesmärk on siduda joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuetele vastavuse tõendamine
direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 kohase vastavushindamisega. Toote nõuetele vastavuse
tagamise ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide, sealhulgas EL-i vastavusdeklaratsiooni
koostamise kohustus lasub eelkõige tootjal ning oma rolli piires ka teistel asjaomastel
ettevõtjatel. Vastavushindamisasutus teeb Euroopa Liidu õigusaktides ette nähtud
vastavushindamise toimingud ja hindab, kas toode vastab kohaldatavatele nõuetele. See ei
asenda ettevõtja vastutust toote nõuetele vastavuse eest. Toote vastavushindamisel hinnatakse
muu hulgas seda, kas tootes kasutatud valmismaterjalid vastavad kohaldatavatele hügieeni-,
katsetamis- ja heakskiitmisnõuetele. Valmismaterjal ei ole eraldiseisvalt tootele ette nähtud
vastavushindamismenetluse ega toote märgistamise objekt.
Teadaolevalt puudub Eestis praegu selle valdkonna joogiveega kokkupuutuvate toodete
vastavushindamisasutus. Ettevõtja peab vajaduse korral kasutama teises Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis nõuetekohaselt teavitatud asutuse teenust selle tegevusõiguse
ulatuses.
Joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamisasutuste tegevusloakohustus tuleneb
toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 27 lõikest 1, mille kohaselt peab
vastavushindamisasutusena tegutsemiseks olema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
antud tegevusluba ning asutusest peab olema teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike.
Eelnõuga kavandatav veeseaduse § 855 lõige 4 seob joogiveega kokkupuutuvate toodete
vastavushindamise TNVS-is sätestatud tegevusloa- ja teavitamiskorraga ning Euroopa
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2024/370 sätestatud valdkondlike erinõuetega.
Eestis asutatud ja tegutsevale vastavushindamisasutusele annab tegevusloa TNVS § 30 lõike 1¹
kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Tegevusloa taotlejale esitatavad
üldnõuded tulenevad TNVS §-st 28 ning taotluse andmete ja dokumentide nõuded §-st 29. Muu
hulgas tuleb taotlejal esitada kavandatavate vastavushindamistoimingute kirjeldus, andmed
asjaomaste toodete või tooteliikide kohta ning akrediteerimist ja vastutuskindlustust tõendavad
dokumendid. Täiendavad valdkondlikud nõuded tulenevad vahetult kohaldatava komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2024/370 artiklist 5, mille kohaselt peab vastavushindamisasutus
muu hulgas olema sõltumatu kolmas isik ning nõuetekohaselt akrediteeritud standardi EN
ISO/IEC 17065 alusel asjaomaste vastavushindamismenetluste tegemiseks.
Tegevusloa andmise järel teavitab TTJA vastavushindamisasutusest Euroopa Komisjoni ja teisi
liikmesriike TNVS § 34 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/370 artiklite 7 ja 8
kohaselt. Vastavushindamisasutus võib tegutseda teavitatud asutusena pärast nõuetekohase
teavitamismenetluse läbimist ja ettenähtud vastuväidete esitamise tähtaja möödumist. Teistes
8
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides nõuetekohaselt tegevusõiguse saanud ja teavitatud
asutused võivad teha asjaomaseid vastavushindamistoiminguid neile antud tegevusõiguse
ulatuses.
Seega ei looda eelnõuga uut eraldiseisvat riigisisest tegevusloasüsteemi. Tegevusloakohustuse
alus, pädev asutus, loa taotlemise kord ja tegevusõiguse tekkimise tingimused tulenevad TNVS-
ist ning seda täiendavatest vahetult kohaldatavatest Euroopa Liidu õigusaktidest. Eelnõu
eesmärk on tagada nimetatud õigusraamistiku kohaldumine ka direktiivi (EL) 2020/2184 artikli
11 kohasele joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamisele.
Vastavushindamisasutuse rolli eristatakse järelevalveasutuse rollist. Vastavushindamisasutus
hindab joogiveega kokkupuutuva toote vastavust kohaldatavatele nõuetele Euroopa Liidu
õigusaktides ettenähtud korras. Tootes kasutatud valmismaterjalide nõuetekohasust
kontrollitakse toote vastavushindamise käigus nende kohta esitatud katse-, heakskiitmis- ja
muude tõendite alusel. TTJA kui turujärelevalveasutus kontrollib nõuete täitmist oma pädevuse
piires, sealhulgas seda, kas vajalik dokumentatsioon, märgistus ja vastavushindamise tõendid
on olemas, need on asjakohased ning seotud konkreetse toote, tootetüübi, tootja, importija või
levitajaga. TTJA ei tee tootja ega vastavushindamisasutuse asemel uut vastavushindamist, kuid
tal peab olema võimalik kontrollida dokumentide olemasolu, asjakohasust ja usaldusväärsust
turujärelevalve pädevuse raames. TTJA-le peab jääma ka võimalus saata toode vajaduse korral
katselaborisse nõuetele vastavuse kontrolliks.
Punktiga 9 jäetakse veeseaduse § 85⁶ lõikest 1 välja direktiivi (EL) 2020/2184 pikk pealkirja-
ja avaldamisviide, sest direktiivile viidatakse juba eespool § 85⁵ lõikes 3. Muudatus on
normitehniline ega muuda § 85⁶ lõike 1 kohaldamisala.
Punktiga 10 muudetakse veeseaduse § 87 lõiget 5 selliselt, et joogivee kontrolli kava tuleb läbi
vaadata pidevalt, mitte ajakohastada vaid kuue aasta tagant, nagu kehtiv sõnastus ette näeb.
Muudatus on seotud direktiivi (EL) 2020/2184 II lisa A osa punktiga 4, mille kohaselt peavad
liikmesriigid tagama, et joogivee seireprogramme vaadatakse pidevalt läbi ning need
ajakohastatakse või taaskinnitatakse vähemalt iga kuue aasta tagant.
Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses juhtinud tähelepanu sellele, et üksnes kuueaastase
ajakohastamise kohustus ei kata täielikult direktiivi nõuet, mille järgi tuleb seireprogrammi ka
jooksvalt ja pidevalt läbi vaadata. Joogivee kontrolli kava ei ole üksnes perioodiliselt uuendatav
dokument, vaid riskipõhise joogivee ohutuse süsteemi osa, mida tuleb hinnata ja vajaduse
korral muuta ka enne kuue aasta möödumist, kui veevarustussüsteemis, riskides,
seiretulemustes või muudes olulistes asjaoludes toimuvad muutused.
Mõiste „pidevalt“ ei tähenda, et joogivee kontrolli kava tuleb läbi vaadata kindla igapäevase,
igakuise või muu etteantud ajavahemiku järel. See tähendab kava jooksvat riskipõhist
ülevaatamist, eelkõige juhul, kui muutuvad seiretulemused, joogivee kvaliteeti mõjutavad
riskid, veevarustussüsteem või muud olulised asjaolud. Kava vähemalt iga kuue aasta järel
ajakohastamise kohustus on eraldi miinimumnõue ega välista kava varasemat muutmist, kui
riskihindamise tulemused seda nõuavad.
Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 192 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib
veeloa andmisest keelduda juhul, kui Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu
kasutusloa taotlust ehitusseadustiku alusel.
Muudatuse eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust ja vältida sama joogiveeohutuse
aspekti korduvat hindamist (üks puurkaevu menetluses, teine joogivee kontrolli kava
9
menetluses). Kehtiva õiguse järgi on Terviseamet kaasatud ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa
menetlusse kooskõlastajana.
Kooskõlastuskohustuse kaotamine ei tähenda, et Terviseamet kaotaks võimaluse hinnata
joogivee ohutust. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) antav puurkaevu kasutusluba ei anna
iseseisvalt õigust tarbijatele nõuetele mittevastavat joogivett tarnida ega asenda joogivee
käitlejale veeseadusest tulenevaid kohustusi. Veeseaduse § 87 lõike 4 kohaselt peab joogivee
käitleja koostama joogivee kontrolli kava ja kooskõlastama selle Terviseametiga. Just joogivee
kontrolli kava kooskõlastamise ning sellele järgneva joogivee kvaliteedi järelevalve käigus saab
Terviseamet hinnata joogivee ohutust, joogivee käitlemise riske ja vajalikke seiremeetmeid
sisuliselt joogivee valdkonna pädevuse piires.
Terviseamet ei pea osalema eraldi kooskõlastajana ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa
menetluses. See vähendab Terviseameti automaatset menetluskoormust ja väldib joogivee
ohutuse sama aspekti korduvat hindamist. Kooskõlastuse kaotamine ei välista Terviseameti
riskipõhist kaasamist arvamuse avaldamiseks või konsulteerimiseks, kui kasutusloa menetluses
ilmneb joogivee kvaliteedi või terviseriskiga seotud küsimus.
Sätte kehtetuks tunnistamine on sisuliselt seotud eelnõu §-ga 2, millega tunnistatakse kehtetuks
ehitusseadustiku § 127 lõige 2.
Selle muudatusega seonduvalt on vaja muuta ka taristuministri 24. märtsi 2026. a määrust nr 25
„Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ (§ 19 lg 1).
Punktidega 12 ja 13 täiendatakse veeseaduse § 250 lõikeid 1 ja 8 selliselt, et riikliku
järelevalve tegijaks nimetatakse ka TTJA.
Muudatus on vajalik, kuna TTJA hakkab tegema riiklikku järelevalvet joogiveega
kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavuse, vastavushindamise ja märgistamise nõuete
ning turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise nõuete täitmise üle.
Joogiveega kokkupuutuvate toodete puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas toode on turule
lastud või turul kättesaadavaks tehtud nõuetekohaselt, kas toode vastab kohaldatavatele
hügieeninõuetele, kas toode on läbinud nõutud vastavushindamise, kas selle kohta on olemas
nõutud dokumentatsioon ja kas toode on nõuetekohaselt märgistatud. Tootes kasutatud
valmismaterjalide nõuetekohasust kontrollitakse toote dokumentatsiooni, katse- ja
heakskiitmistõendite ning muu asjakohase tõendusteabe kaudu.
TTJA järelevalvepädevus hõlmab oma pädevuse piires eelkõige dokumentatsiooni, märgistuse,
vastavushindamise tõendite, vastavusdeklaratsiooni, tootja, tema volitatud esindaja, importija
ja levitaja andmete ning turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise nõuete kontrolli.
Samuti hõlmab see turujärelevalve pädevust hinnata, kas esitatud dokumendid on asjakohased,
piisavad ja seotud konkreetse toote, tootetüübi, partii, tootja, importija või levitajaga.
TTJA rolli tuleb eristada Terviseameti joogivee kvaliteedi järelevalvest. TTJA lisamine
veeseaduse järelevalveasutuste hulka ei muuda Terviseameti senist pädevust joogivee
kvaliteedi järelevalves. Terviseamet teeb jätkuvalt joogivee kvaliteedi järelevalvet veeseaduses
sätestatud alustel, sealhulgas hindab joogivee kvaliteeti, joogivee käitlemise riske ja võimalikku
terviseriski kasutusetapis. TTJA järelevalvepädevus puudutab toote turule laskmise, turul
kättesaadavaks tegemise, vastavushindamise ja märgistamise nõuete täitmist.
10
TTJA roll ei tähenda joogivee kvaliteedi või terviseriski sisulist hindamist ega tootja või
vastavushindamisasutuse tehtud vastavushindamise dubleerimist. See ei välista siiski TTJA
õigust turujärelevalveasutusena kontrollida, kas toote hügieeninõuete kohta esitatud
dokumendid ja tõendid on olemas, need on asjakohased ning usaldusväärsed. Kui dokumendid
on formaalselt olemas, kuid tekib põhjendatud kahtlus toote tegelikus vastavuses või
dokumentide sisulises õigsuses, saab TTJA tegutseda toote nõuetele vastavuse seaduse ja
kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide kohaste turujärelevalve meetmete raames.
TTJA riikliku järelevalve pädevus joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuetele vastavuse üle
sätestatakse veeseaduse § 250 lõikes 8. Kuna tegemist on tootepõhise turujärelevalvega,
kohaldatakse sellele toote nõuetele vastavuse seaduse turujärelevalve regulatsiooni.
TTJA ressursihinnangu kohaselt ei too kavandatav järelevalveülesanne kaasa eraldi ametikoha
loomise vajadust. Hinnang tugineb asjaolule, et osa joogiveega kokkupuutuvatest toodetest on
juba praegu TTJA järelevalve all ehitustoodete nõuete kontekstis ning teavitava asutuse rolli
menetlusloogika on TTJA-s olemas teiste õigusaktide alusel. Uus ülesanne lisab olemasolevale
järelevalvepraktikale täiendava joogivee kontaktmaterjalide tehnilise mõõtme, eelkõige
dokumentatsiooni, vastavushindamise, märgistuse ja vajaduse korral katsetamise vaates.
TTJA ülesande täitmine eeldab lisaks riigisisesele turujärelevalvele valmisolekut osaleda
Euroopa Liidu tasandi infovahetuses ja koordineerimises, mis puudutab joogiveega
kokkupuutuvate toodete vastavushindamist, teavitatud asutusi ja turujärelevalvepraktikat. See
on vajalik, et Eesti turujärelevalve oleks kooskõlas Euroopa Liidu ühtse õigusraamistikuga ning
et järelevalveasutusel oleks võimalik kasutada teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni
kaudu kättesaadavat teavet.
Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul võib rakenduspraktikas olla vajalik TTJA koostöö
Maksu- ja Tolliametiga (TNVS § 50 lg 9), eelkõige olukorras, kus impordietapis tekib vajadus
kontrollida nõutud dokumentide olemasolu või edastada turujärelevalveasutusele asjakohane
teave võimaliku nõuetele mittevastavuse kohta. Selline koostöö ei tähenda Maksu- ja
Tolliametile uue valdkondliku järelevalveülesande andmist, vaid puudutab vajaduse korral
teabevahetust pädeva turujärelevalveasutusega.
Järelevalve praktilises rakendamises võib tekkida olukordi, kus kasutuses oleva veesüsteemi
joogivee kvaliteedi probleem viitab võimalikule seosele konkreetse kontaktmaterjali või
tootega. Sellisel juhul tuleb eristada Terviseameti joogivee kvaliteedi järelevalvet ja TTJA toote
turujärelevalvet. Terviseameti ja TTJA vaheline täpsem infovahetuse kord, juhtumi üleandmise
lävend, tähtaeg ja edastatava teabe miinimumsisu täpsustatakse vastavas ametitevahelise
koostöö juhendis. Kui joogiveega seotud probleem võib mõjutada toidukäitlemisettevõtte
tegevust, turul olevat toitu või toidutootmise jätkumist, kaasatakse vajaduse korral ka
Põllumajandus- ja Toiduamet.
Punktiga 14 täiendatakse veeseadust rakendussättega, mis täpsustab joogiveega
kokkupuutuvate toodete ja materjalide nõuete rakendamise ulatust. Enne 2026. aasta 31.
detsembrit ehitatud ehitises kohaldatakse käesoleva seaduse § 85⁵ lõigetes 3 ja 4 sätestatud
nõudeid uue joogiveega kokkupuutuva toote kasutusele võtmisest arvates.
Sätte eesmärk on selgitada, et eelnõust ega Euroopa Liidu artikli 11 rakendusaktidest ei tulene
üldist kohustust olemasolevaid joogivee võtmise, töötlemise, säilitamise või jaotamisega seotud
ehitisi üksnes uue korra jõustumise tõttu ümber ehitada või nendes juba kasutusel olevaid
tooteid välja vahetada. Uued nõuded kohalduvad sellises ehitises siis, kui pärast uue korra
jõustumist võetakse kasutusele uus joogiveega kokkupuutuv toode. Selline lahendus hõlmab
11
muu hulgas olukordi, kus uus toode võetakse kasutusele ehitise rekonstrueerimisel, remondi
või hoolduse käigus või olemasoleva osa asendamisel samaväärse tootega. Seetõttu ei seota
nõuete kohaldumist üksnes ehitusseadustiku tähenduses rekonstrueerimisega, vaid uue
joogiveega kokkupuutuva toote kasutusele võtmisega.
Rakendussättes kasutatakse mõistet „ehitis“, et hõlmata nii hooned kui ka rajatised, milles
kasutatakse joogiveega kokkupuutuvaid tooteid. Nõuete kohaldumine uue toote kasutusele
võtmisest tagab, et olemasolevate ehitiste suhtes säilib õigusselgus ja välditakse põhjendamatut
tagasiulatuvat mõju, samal ajal tagades, et pärast Euroopa Liidu uue süsteemi kohaldumise
algust kasutusele võetavad joogiveega kokkupuutuvad tooted vastavad veeseaduse § 855
lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, sealhulgas vastavushindamise ja märgistamise nõuetele.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks ehitusseadustiku § 127 lõige 2.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 11, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks veeseaduse
§ 192 lõike 3 punkt 2. Kehtiva õiguse kohaselt on Terviseamet ühisveevärgi puurkaevu
kasutusloa menetluses kooskõlastaja ning Terviseameti kooskõlastamata jätmine võib olla
veeloa andmisest keeldumise alus. Eelnõuga kaotatakse see kooskõlastusloogika.
Muudatus ei mõjuta kasutusloa üldist funktsiooni. Kasutusloa menetlust läbiviiv pädev asutus
kontrollib ka edaspidi kasutusloa andmise eeldusi ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud
nõuete kohaselt. Eelnõukohase seadusega ei anta Terviseameti joogivee kvaliteedi ja
terviseriski hindamise ülesannet üle KOV-idele, Keskkonnaagentuurile (KAUR), TTJA-le ega
muule asutusele. Terviseameti pädevus joogivee terviseohutuse tagamisel, joogivee käitleja
kontrolli kava kooskõlastamisel ja joogivee kvaliteedi järelevalves säilib veeseaduse alusel.
Terviseameti kohustusliku kooskõlastusrolli kaotamine ei tähenda, et puurkaevust võetava vee
kvaliteedi ennetav käsitlus kaoks. Puurkaevu kavandamise ja rajamise etapis kohaldub
taristuministri 24. märtsi 2026. a määrus nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise
nõuded ja kord“, mis reguleerib muu hulgas puurkaevu projekteerimist, proovipumpamist,
veeproovide võtmist ja puurkaevu andmete esitamist. Joogivee võtmiseks kavandatava
puurkaevu puhul tuleb juba projekteerimise ja rajamise etapis arvestada põhjavee kvaliteediga
ning vajaduse korral veetöötluse vajadusega.
Kasutusloa menetlust läbiviiv pädev asutus kontrollib kasutusloa menetluses nõutavate
andmete ja dokumentide olemasolu ning kasutusloa andmise eeldusi. KOV ei pea hakkama
Terviseameti asemel sisuliselt hindama joogivee terviseriski ega otsustama joogivee nõuetele
vastavuse üle. Kasutusloa andmine ei anna iseenesest õigust anda nõuetele mittevastavat vett
tarbijatele joogiveena. Joogivee käitleja peab täitma veeseadusest tulenevaid joogivee
kvaliteedi ja kontrolli nõudeid ning vajaduse korral rakendama veetöötlust. Terviseametil säilib
võimalus hinnata joogivee ohutust veeseaduses sätestatud joogivee kontrolli kava
kooskõlastamise ja joogivee kvaliteedi järelevalve raames.
Muudatus vähendab Terviseameti automaatset menetluskoormust, kuna Terviseamet ei pea
enam andma kooskõlastust kõigis ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetlustes. KOV-idele
ei kavandata uut joogivee kvaliteedi või terviseriski sisulise hindamise ülesannet.
Kooskõlastusnõude kaotamine ei eelda ehitusregistri automaatse teavituse arendamist ega
asenda kooskõlastust eraldi Terviseameti teavitamiskohustusega. Puurkaevu rajamise ja
kasutuselevõtuga seotud andmed liiguvad kehtiva korra kohaselt riiklikesse registritesse ning
12
joogivee käitleja vastutab joogivee nõuetele vastavuse tagamise eest. Kui kasutusloa
menetluses ilmneb joogivee kvaliteedi või terviseriskiga seotud küsimus, saab pädev asutus
Terviseametilt arvamust küsida.
Muudatusega ei vähendata joogivee ohutuse kaitsetaset. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa
väljastamine ei asenda joogivee käitleja kohustust tagada joogivee nõuetekohasus ega
Terviseameti pädevust teha joogivee kvaliteedi järelevalvet. Muudatus korrastab üksnes
menetluslikku tööjaotust ja väldib dubleerivat kooskõlastamist.
Muudatus ei tulene otseselt direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 ülevõtmise kohustusest, vaid
on sellega sama joogivee valdkonna menetlust puudutav halduskoormust vähendav muudatus.
Selle ühendamist käesoleva eelnõuga põhjendab sisuline seos joogivee terviseohutuse
regulatsiooniga ja vajadus vältida topeltmenetlusi. Muudatus ei ole artikli 11 rakendamise
eeltingimus - eelnõu kiireloomulisust arvestades tuleb tagada, et selle menetlemine ei takistaks
direktiivi rakendamiseks vajalike muudatuste õigeaegset vastuvõtmist.
Eelnõu § 2 muudatust tuleb hinnata põhiseaduse § 28 lõikest 1 tuleneva tervise kaitse õiguse ja
riigi kaitsekohustuse seisukohalt. Kohustusliku kooskõlastuse kaotamine jätab puurkaevu
kasutusloa menetluses välja ühe kontrollietapi, kuid ei kõrvalda joogivee ohutuse tagamise
sisulisi nõudeid: säilivad joogivee käitleja vastutus, veeseadusest tulenev riskipõhine käsitlus,
Terviseametiga joogivee kontrolli kava kooskõlastamine ning Terviseameti järelevalve
joogivee kvaliteedi üle. Muudatus on suunatud sama küsimuse korduva hindamise vältimisele
ning selle eesmärk on menetluse tõhustamine. Kavandatav lahendus jätab terviseriskide sisulise
hindamise selleks pädevale asutusele joogivee kontrolli ja järelevalve raames. Neil eeldustel ei
ole põhjust järeldada, et põhiseaduse §-st 28 tulenev tervisekaitse tase väheneks. Rakendamisel
tuleb siiski tagada riskipõhine koostöö juhtudel, kus puurkaevu kasutusloa menetluses ilmneb
konkreetne terviseoht.
Selle muudatusega seonduvalt on vaja muuta ka taristuministri 24. märtsi 2026. a määrust nr 25
„Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ (§ 19 lg 1).
§ 3. Rahvatervishoiu seaduse muutmine
Paragrahviga 3 täiendatakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõigetega 3¹ ja 3². Vee terviseohutuse
infosüsteemis veeseaduse § 85² lõike 2 alusel joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise
käigus töödeldavate geograafilise asukoha andmete suhtes kohaldub juurdepääsupiirang üksnes
juhul, kui nende avalikuks tulek ohustaks joogiveevarustuse turvalisust või rahvastiku tervist.
Teabevaldaja hindab kaitstava huvi ohustatust konkreetsete andmete puhul. Piirang ei rakendu
automaatselt kogu riskihindamisteabele.
Kliimaministeeriumi selgituse kohaselt vastab direktiivis kasutatud veevõtukoha valgala mõiste
põhjavee puhul Eesti õiguse „joogiveehaarde toitealale“ ning pinnavee puhul „joogiveehaarde
valgalale“. VeeS § 85² lõike 2 alusel kehtestatud riskihindamise nõuded ja vee terviseohutuse
infosüsteemi põhimäärus näevad ette muu hulgas veehaarde asukohaandmete töötlemise.
Kaitstavateks võivad olla näiteks geograafilised koordinaadid ning asukoha tuvastamist
võimaldavad aadressi- ja katastriandmed. Kaardikuva on samade andmete esitamise viis, mitte
eraldi andmeliik. Piiratud andmeid ei tohiks olla võimalik avalikust vaatest taastada teiste
otsingutunnuste abil.
Lõike 3² kohaselt kehtib juurdepääsupiirang kuni veehaarde kasutamise lõpetamiseni joogivee
võtmiseks või joogivee tootmiseks. Nii seotakse piirangu kestus tegeliku kaitsevajadusega,
kusjuures andmete avalikustamisest tuleneva ohu esinemist tuleb hinnata lõikes 3¹ sätestatud
tingimuse alusel.
13
Kavandatav piirang riivab põhiseaduse § 44 lõikes 2 käsitletud õigust saada riigiasutuse ja
kohaliku omavalitsuse tegevuse kohta teavet ning võib puudutada ka § 44 lõikes 1 sätestatud
õigust üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile. Piirangu eesmärk on kaitsta
joogiveevarustuse turvalisust ja rahvastiku tervist, vältides selliste geograafilise asukoha
andmete avalikustamist, mille abil saaks tuvastada joogiveehaarde täpse asukoha ja hõlbustada
selle tahtlikku kahjustamist või veevarustuse häirimist. Piirang on sobiv, sest ka aadressi- või
katastriandmetest võib täpne asukoht olla tuletatav ning üksnes kaardivaates kuvamata jätmine
ei välistaks andmete väljastamist teabenõude alusel.
Piirang on vajalik ja mõõdukas, kuna seda kohaldatakse üksnes juhul, kui konkreetsete andmete
avalikuks tulek ohustaks joogiveevarustuse turvalisust või rahvastiku tervist. Piirang ei kohaldu
automaatselt kogu riskihindamisele ega kõigile veehaardega seotud andmetele. Kui seos
kaitstava huviga puudub, ei tulene kavandatavast sättest juurdepääsupiirangut. Avaliku teabe
seaduse üldised juurdepääsureeglid võimaldavad andmeid kasutada avalike ülesannete
täitmisel. Seega on riive kaitstava huviga seotud ja vähem piirav kui kõigi asukohaandmete
suhtes kehtestatav üldine juurdepääsupiirang.
AvTS § 35 lõike 1 punkt 19 võimaldab sätestada kaitstava andmeliigi eriseaduses ning siduda
selle üldise juurdepääsukorraga. Alternatiivne kõigi asukohaandmete automaatne piiramine
oleks laiem kui vajalik. Üksnes kaardivaate piiramine ei oleks piisav. Proportsionaalsuse
hindamisel tuleb arvestada PS §-ga 11 ja avaliku huviga teabe avalikustamise vastu.
Kliimaministeeriumi sisendi järgi on Tromsø konventsiooni artikli 3 lõike 1 asjakohased alused
eelkõige punkt a (riiklik julgeolek) ja punkt b (avalik turvalisus). Neid ei samastata automaatselt
rahvastiku tervisega, vaid piirangu kohaldamisel tuleb põhjendada konkreetset ohtu
joogiveevarustuse turvalisusele või rahvastiku tervisele. Pädevate asutuste juurdepääsu
ametikohustuste täitmiseks võimaldab AvTS § 38 lõige 3.
§ 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Paragrahviga 4 täiendatakse toote nõuetele vastavuse seaduse normitehnilist märkust viitega
direktiivile (EL) 2020/2184. Muudatus on vajalik, kuna veeseaduse § 2 lõike 3 kohaselt
kohaldatakse joogiveega kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavusele, märgistamisele,
turule laskmisele, vastavushindamisele, vastavushindamisasutusest teavitamisele,
turujärelevalvele ja vastutusele ning turul kättesaadavaks tegemisega seotud ettevõtjate
kohustustele toote nõuetele vastavuse seadust veeseadusest tulenevate erisustega.
Direktiivile viitamine tagab, et toote nõuetele vastavuse seaduse kohaldamine joogiveega
kokkupuutuvatele toodetele on kooskõlas asjaomase Euroopa Liidu õigusraamistikuga.
TNVS-i muudetakse käesoleva eelnõuga üksnes normitehnilise märkuse osas, sest joogiveega
kokkupuutuvate toodete puhul rakenduvad TNVS-i kehtivad materiaalsed ja menetluslikud
sätted veeseaduse § 2 lõike 3 kaudu. Eelkõige hõlmab see ettevõtjate kohustuste,
vastavushindamisasutuste tegevuslubade (TNVS §-d 27–30), Euroopa Komisjoni ja teiste
liikmesriikide teavitamise (TNVS § 34) ning turujärelevalve ja vastutuse regulatsiooni.
Joogiveega kokkupuutuvate toodete valdkondlikud vastavushindamise ja teavitamise
erinõuded tulenevad vahetult kohaldatavatest direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel
kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidest, sealhulgas komisjoni delegeeritud määrusest (EL)
2024/370. Seetõttu ei ole TNVS-is vaja dubleerida uut eraldi tegevusloa- ega
vastavushindamismenetlust - õigusliku aluse seos täpsustatakse veeseaduses.
4. Eelnõu terminoloogia
14
Eelnõuga täpsustatakse terminit „prioriteetne tarbimiskoht“, et see vastaks direktiivi (EL)
2020/2184 artikli 2 punktis 4 sätestatud mõistele.
Eelnõus kasutatakse veeseaduses, toote nõuetele vastavuse seaduses ja direktiivis (EL)
2020/2184 ning selle alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktides kasutatavat terminoloogiat.
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamisega seoses on keskse tähendusega terminid
„joogiveega kokkupuutuv toode“, „joogiveega kokkupuutuv materjal“, „hügieeninõuded“,
„vastavushindamine“, „vastavushindamisasutus“, „märgistamine“, „turule laskmine“ ja „turul
kättesaadavaks tegemine“. Nende mõistete sisustamisel tuleb lähtuda direktiivi artiklist 11, selle
alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidest ja toote nõuetele vastavuse seaduse üldisest
terminoloogiast.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud direktiiviga (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta. Eelnõu keskne
Euroopa Liidu õigusega seotud eesmärk on luua nimetatud direktiivi artikli 11 rakendamiseks
vajalik riigisisene õigusraamistik ja lahendada direktiivi ülevõtmise kohta esitatud
rikkumismenetluse märkused, sealhulgas direktiivi artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktis iii
nimetatud veevõtukohtade geograafiliste viidete avalikustamise piiramine riskihindamise
kontekstis.
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidus joogiveega
kokkupuutuvate materjalide ja toodete hügieeninõuded. Artikli 11 lõike 1 kohaselt ei tohi
joogiveega kokkupuutuvad materjalid otseselt ega kaudselt ohustada inimtervist, halvendada
vee värvust, lõhna ega maitset, soodustada mikroobset kasvu ega põhjustada saasteainete
leostumist rohkem kui materjali kavandatud eesmärki arvestades vältimatu. Artikli 11 lõige 2
näeb ette spetsiifilised minimaalsed hügieeninõuded, sealhulgas lubatud ainete Euroopa
nimekirjad, valmismaterjalide katsetamise ja heakskiitmise meetodid,
vastavushindamismenetlused ning toodete ühtse märgistuse. Artikli 11 lõike 7 kohaselt peab
liikmesriik tagama, et turule lastakse üksnes nõuetele vastavad joogiveega kokkupuutuvad
tooted.
Artikli 11 rakendamiseks on vastu võetud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid, millega eelnõu
on seotud:
1) komisjoni rakendusotsus (EL) 2024/365, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 rakendamise eeskirjad seoses lubatud ainete Euroopa
nimekirjadesse kantavate lähteainete, koostiste ja koostisosade katsetamise ja heakskiitmise
meetoditega (ELT L, 2024/365, 23.04.2024);
2) komisjoni rakendusotsus (EL) 2024/367, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 rakenduseeskirjad ning olmeveega kokkupuutuvate
materjalide või toodete valmistamisel kasutada lubatud lähteainete, koostiste ja koostisosade
Euroopa nimekirjad (ELT L, 2024/367, 23.04.2024);
3) komisjoni rakendusotsus (EL) 2024/368, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 rakenduseeskirjad ning olmeveega kokkupuutuvates
toodetes kasutatavate valmismaterjalide katsetamise ja heakskiitmise kord ning meetodid (ELT
L, 2024/368, 23.04.2024);
4) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/369, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ning kehtestatakse lähteainete, koostiste ja koostisosade
lubatud ainete Euroopa nimekirjadesse kandmise ja neist väljajätmise menetlus (ELT L,
2024/369, 23.04.2024);
15
5) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/370, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ningkehtestatakse olmeveega kokkupuutuvate toodete
suhtes kohaldatavad vastavushindamismenetlused ja neis menetlustes osalevate
vastavushindamisasutuste määramise eeskirjad (ELT L, 2024/370, 23.04.2024);
6) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/371, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ning kehtestatakse olmeveega kokkupuutuvate toodete
märgistamise ühetaolised spetsifikatsioonid (ELT L, 2024/371, 23.04.2024).
Nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on otsekohalduvad. Eelnõuga ei korrata nende tehnilisi
nõudeid, vaid luuakse nende rakendamiseks vajalik riigisisene pädevus- ja järelevalveraamistik.
Selline lahendus väldib Euroopa Liidu tehniliste nõuete dubleerimist Eesti õiguses ja vähendab
riski, et riigisisene sõnastus erineb otsekohalduvatest nõuetest.
Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et joogiveega kokkupuutuv toode võib olla samal ajal
ehitustoode Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3110, millega sätestatakse
ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011
(ELT L, 2024/3110, 18.12.2024) (edaspidi CPR määrus), tähenduses. Sellisel juhul tuleb siiski
eristada ehitustoodete regulatsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid nõudeid ja direktiivi (EL)
2020/2184 artikli 11 kohaseid hügieeninõudeid. CPR määruse artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt
ei kohaldata nimetatud määrust nõuetele ega toimivuse hindamisele, mis kuuluvad direktiivi
(EL) 2020/2184 kohaldamisalasse ja on hõlmatud kõnealuse direktiivi artikli 11 lõikes 8
osutatud komisjoni delegeeritud õigusaktidega. Seega kuuluvad direktiivi (EL) 2020/2184
artikli 11 kohased joogiveega kokkupuutuvate toodete hügieeninõuded ja nende
vastavushindamine kõnealuse direktiivi süsteemi, mitte CPR määruse alusel paralleelselt
hinnatavate nõuete hulka. CPR määruse kohaldamine on välistatud üksnes selles osas, milles
konkreetne nõue või toimivuse hindamine on direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel
hõlmatud. Ehitustoodete puhul tuleb muuhulgas arvestada määruse (EL) 2024/3110 artiklites
94 ja 95 toodud üleminekusätetega.
Eelnõu kohaselt kohaldatakse joogiveega kokkupuutuvate toodete hügieeninõuetele vastavuse,
märgistamise, turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemisega seotud ettevõtjate
kohustustele, vastavushindamisele, turujärelevalvele ja vastutusele toote nõuetele vastavuse
seadust veeseadusest tulenevate erisustega. Sellega luuakse riigisisene alus direktiivi (EL)
2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktide praktiliseks rakendamiseks.
Eelnõuga määratakse TTJA pädevaks riikliku järelevalve tegijaks joogiveega kokkupuutuvate
toodete hügieeninõuetele vastavuse, vastavushindamise, märgistamise ning nendega seotud
turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise nõuete täitmise üle. Joogivee kvaliteedi
järelevalve jääb veeseaduse kohaselt Terviseameti pädevusse.
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu õiguses ette
nähtud üleminekukorraga. Artikli 11 kohane kord kohaldub üldjuhul 31. detsembril 2026.
Siiski, nende toodete suhtes, mis on enne nimetatud kuupäeva hinnatud vastavaks joogiveega
kokkupuutuvate toodete suhtes kohaldatavatele riiklikele hügieeninõuetele ja mille riiklik
vastavustunnistus on 31. detsembril 2026 veel kehtiv, kohaldub uus kord üleminekusätete
kohaselt 31.12.2032. aastast (komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/370 artikkel 11;
komisjoni rakendusotsuse (EL) 2024/367 artikkel 3). Eestis ei ole varasemat riiklikku joogivee
kontaktmaterjalide heakskiidu- ja sertifitseerimissüsteemi, mille alusel selliseid riiklikke
vastavustunnistusi oleks väljastatud.
16
Üleminekuaja tingimustele vastavate dokumentide käsitlemine toimub Euroopa Liidu õiguse ja
asjakohaste juhendmaterjalide alusel. Vajaduse korral täpsustatakse üleminekukorra praktilist
kohaldamist järelevalvepraktikas või juhendmaterjalides.
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkt iii kohaselt peab joogiveehaarde
valgala ja toiteala riskihindamine sisaldama veevõtukohtade geograafilisi viiteid, kuid neid
viiteid ei tehta üldsusele kättesaadavaks. Rahvatervishoiu seaduse § 29 täiendamine loob
seaduse tasandil selge aluse käsitada vee terviseohutuse infosüsteemis riskihindamise käigus
töödeldavaid geograafilise asukoha andmeid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena.
Rikkumismenetlusega seotud muudatustest on eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 seotud direktiivi (EL)
2020/2184 artikli 7 lõike 2 ülevõtmise täpsustamisega. Komisjon on leidnud, et kehtiv
veeseaduse sõnastus võimaldab riskipõhist käsitlust üldse mitte rakendada, kuigi direktiiv lubab
üksnes riskipõhise käsitluse rakendamist kohandada. Sõnastuse muutmine „ei pea rakendama“
asemel „võib kohandada“ ning „rakendamata jätmise“ asemel „kohandamine“ viib veeseaduse
sõnastuse direktiivi artikli 7 lõike 2 loogikaga paremini kooskõlla.
Eelnõu § 1 punkt 5 on seotud direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktiga 4, milles on
määratletud prioriteetsed tarbimiskohad. Muudatusega laiendatakse veeseaduse mõistet nii, et
see hõlmaks lisaks üldsusele kasutamiseks avatud suurtele valdustele ka üldsusele mitteavatud
valdusi, mis ei ole kodumajapidamised ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega
seotud riskidega.
Eelnõu § 1 punkt 10 on seotud direktiivi (EL) 2020/2184 II lisa A osa punktiga 4, mille kohaselt
vaadatakse seireprogramme pidevalt läbi ning ajakohastatakse või taaskinnitatakse vähemalt
iga kuue aasta tagant. Muudatusega täpsustatakse veeseaduse § 87 lõiget 5 selliselt, et joogivee
kontrolli kava vaadatakse pidevalt läbi ehk seda ajakohastatakse vastavalt vajadusele, aga
vähemalt iga kuue aasta järel.
Eelnõu § 1 punkt 11 ja § 2 ei ole seotud direktiivi (EL) 2020/2184 uue sisulise ülevõtmisega,
vaid Terviseameti töökoormuse vähendamise ja menetluskorralduse lihtsustamisega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõukohased muudatused aitavad tagada joogivee ohutust, mõjutavad joogiveega
kokkupuutuvate toodetega seotud ettevõtjaid, täpsustavad asjaomaste riigiasutuste ülesandeid
ja töökorraldust ning sätestavad riskihindamise käigus töödeldavate veehaarde geograafilise
asukoha andmete juurdepääsupiirangu. Eelnõuga täpsustatakse joogivee valdkonna
õigusraamistikku kolmes sisuliselt eristatavas küsimuses:
• direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 riigisisene rakendamine;
• rikkumismenetluse märkustest tulenevad veeseaduse ja rahvatervishoiu seaduse
täpsustused;
• Terviseameti töökoormuse vähendamine ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluses
kohustusliku kooskõlastusetapi kaotamise kaudu.
6.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: elanikkond
Mõjutatud on potentsiaalselt kõik Eestis joogivett tarbivad inimesed, sealhulgas Eesti elanikud
ja Eestis ajutiselt viibivad inimesed. 2025. aastal sai 86,2% Eesti elanikest joogivett
17
ühisveevärgist ja 13,8% eraveevärgist.7 Joogiveega kokkupuutuvate toodete ja nendes
kasutatavate materjalide nõuded aitavad kaitsta mõlema rühma tarbijaid, sest eraveevärgist
joogivett saavad elanikud võivad näiteks töö-, õppe- või teeninduskeskkonnas tarbida
ühisveevärgi vett.
Eraldi tähelepanu vajavad kohad, kus sama veevärki kasutab palju inimesi või viibivad
terviseriskidele vastuvõtlikumad isikud. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste täpsustamine
puudutab üldsusele avatud suuri valdusi ja üldsusele mitteavatud suuri valdusi, mis ei ole
kodumajapidamised ja kus paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.
Terviseameti esialgse hinnangu kohaselt võivad prioriteetsete tarbimiskohtade hulka kuuluda
näiteks haiglad, hooldekodud ja vanglad. Prioriteetsete tarbimiskohtade lõplik koosseis ja
muudatuse mõju ulatus selguvad Terviseameti riskianalüüsi valmimisel, seega ei ole praegu
võimalik prioriteetsete tarbimiskohtade arvu esitada.
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamise peamine oodatav mõju on joogiveega
kokkupuutuvate toodete nõuetele vastavuse parem tagamine. Euroopa Liidu ühtne
hügieeninõuete, vastavushindamise ja märgistamise süsteem aitab vähendada riski, et joogivee
võtmiseks, töötlemiseks, hoidmiseks või jaotamiseks kasutatakse nõuetele mittevastavaid
tooteid, mis võivad halvendada joogivee kvaliteeti või ohustada rahva tervist. Tootes kasutatud
valmismaterjalide nõuetekohasust hinnatakse toote vastavushindamise osana.
Mõju tarbijatele on positiivne ja ennetav. Rikkumismenetlusega seotud muudatused
suurendavad joogivee riskijuhtimise õigusselgust. Terviseameti kohustusliku kooskõlastusrolli
kaotamine ei vähenda joogivee ohutuse kaitsetaset, sest säilivad joogivee kvaliteedi järelevalve
ja kontrolli kava kooskõlastamise kohustus ning joogivee käitleja vastutus joogivee
nõuetekohasuse ja terviseohutuse tagamise eest.
Eelnõukohane seadus ei loo seoses direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamisega
tarbijatele ega kodumajapidamistele uusi kohustusi. Need on suunatud tootjatele, nende
volitatud esindajatele, importijatele ja levitajatele. Nõuete täitmine ja tõhusam turujärelevalve
toetavad nii ühis- kui ka eraveevärgist joogivett tarbivate inimeste ohutust.
Joogiveehaarete täpsete asukohaandmete põhjendatud juurdepääsupiirang vähendab võimalust
kasutada avalikest allikatest saadud andmeid veehaarde tahtlikuks kahjustamiseks või
veevarustuse häirimiseks. Sellega kaitstakse elanikkonna ligipääsu ohutule joogiveele ja
veevarustuse toimepidevust. Mõju on ennetav ning sõltub tegelikust ohuolukorrast - andmetele
juurdepääsu piiramine iseenesest ei kõrvalda füüsilise turvalisuse riske.
Joogiveehaarde geograafilise asukoha andmete juurdepääsupiirangul puudub pidev mõju
elanikkonna igapäevasele toimetulekule või avalike teenuste kättesaadavusele. Muudatus ei
piira elanike juurdepääsu joogiveele ega mõjuta joogivee kvaliteedi seiret, riskihindamist ega
nende tulemuste kasutamist rahva tervise kaitseks. Mõju elanikkonnale on kaudne ja seotud
joogiveevarustuse turvalisuse ning toimekindluse toetamisega, sealhulgas elutähtsate teenuste
säilitamisega kriisiolukorras. Veevarustuse tundlike andmete kaitsmise vajadust toetavad
rahvusvahelised8 turvasoovitused, mille kohaselt võib tegevusandmete avalikustamine ja
koondamine paljastada veesüsteemide haavatavusi ning ohustada veevarustuse toimepidevust.
7 Terviseamet. (2025). Joogivee kvaliteet, 2025. Joogivee kvaliteet Eestis_2025.pdf. 8 WaterISAC. (2024). Safeguarding sensitive operational information (TLP:CLEAR Advisory).
https://www.waterisac.org/tlpclear-advisory-safeguarding-sensitive-operational-information
18
Elanikkonnale on mõju peamiselt positiivne ja ennetav. Võimalik ebasoovitav mõju seisneb
selles, et piiranguga hõlmatud asukohaandmeid ei saa avalikkus kasutada samas ulatuses ning
uute tootenõuete kulud võivad osaliselt kajastuda toodete või teenuste hinnas. Nende mõjude
ulatus on teadmata - risk on hinnanguliselt väike, kuid seda ei saa välistada.
Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väike kuni keskmine ja peamiselt ennetav. Toodete nõuetele
vastavuse paranemisest tulenev mõju on püsiv - asukohaandmete juurdepääsupiirangu mõju on
kaudne ja sõltub tegelikust ohuolukorrast. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Prioriteetsete
tarbimiskohtadega seotud mõju täpne ulatus selgub Terviseameti riskianalüüsi valmimisel.
6.2. Mõju majandusele
Sihtrühm: tootjad, importijad, levitajad, joogivee käitlejad ja teised ettevõtjad
Muudatus mõjutab eeskätt tootjaid, importijaid ja levitajaid, kes toodavad, lasevad turule või
teevad turul kättesaadavaks joogiveega kokkupuutuvaid tooteid. Ettevõtjatel tuleb oma rollist
tulenevalt tagada toodete vastavus Euroopa Liidu nõuetele ning nõuetekohase märgistuse ja
dokumentatsiooni olemasolu, samuti läbida nõutud vastavushindamine. Valmismaterjal ei ole
iseseisev toote nõuetele vastavuse seaduse kohase vastavushindamise, märgistamise ega
turujärelevalve objekt. Valmismaterjali katsetamise ja heakskiitmise tõendeid hinnatakse
konkreetse toote vastavushindamise ja turujärelevalve käigus.
2025. aastal oli Eestis 973 ühisveevärki ja 228 joogivee käitlejat.9 Need ei ole üks-ühele
võrdsustatavad taristuomanike ega vee-ettevõtjate arvuga, sest tegemist on erinevate rollidega.
Veeseaduse tähenduses on joogivee käitleja ettevõtja, kelle tegevus hõlmab joogivee tootmist,
varumist, töötlemist või muid toiminguid, mille tulemusel tehakse joogivesi tarbijale
kättesaadavaks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses on vee-ettevõtja kohaliku
omavalitsuse määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutaja. Joogiveetaristu omanik
võib olla vee-ettevõtja, kohalik omavalitsus või muu isik. Need rollid võivad kuuluda
erinevatele isikutele, kuid võivad ka kattuda, näiteks juhul, kui vee-ettevõtja on ühtlasi joogivee
käitleja ja tema kasutatava taristu omanik. ÜVVKS alusel kinnitatud 85 vee-ettevõtjast on 57
(67%) KOV-i omanduses; ülejäänud käitlejate omandistruktuuri kohta koondandmed
puuduvad.10
Joogiveega kokkupuutuvate toodete tootjaid tuvastati esialgsel turukaardistusel vähemalt neli,
kuid tootjate, importijate ja levitajate täpne arv ei ole teada.11 Sanitaarseadmete ja mujal
liigitamata ehitusmaterjalide hulgimüügi (EMTAK 2025 kood 46832) ning veevarustus- ja
kütteseadmete ja nende koosteosade hulgimüügi (46841) põhitegevusalaga on 2026. aasta
seisuga äriregistrisse kantud 376 ettevõtet12 ehk ligikaudu 2,9% kõigist 12 978 äriregistrisse
kantud hulgikaubandusettevõttest. Kõik neist ei tegele joogiveega kokkupuutuvate toodetega,
mistõttu näitaja kirjeldab üksnes võimalikku sihtrühma. Ühisveevärgi taristu omandi jaotus
KOV-ide ning eraõiguslike omanike vahel vajab täiendavaid andmeid.
9 Terviseamet. (2025). Joogivee kvaliteet maakondades, 2025. Järelevalve | Terviseamet. 10
Kliimaministeerium. (2025). Vee-ettevõtluse reformi teekaart 2025–2035.
https://www.kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Vee-
ettev%C3%B5tluse%20reformi%20teekaart%202025-2035.pdf 11 Sotsiaalministeerium. (2026). Joogivee direktiivi artikkel 11 ja selle alusel vastu võetud aktide rakendamise
analüüs – I etapp. 12 Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (2026). e-äriregister: registrisse kantud ettevõtted EMTAK 2025
koodidega 46, 46832 ja 46841. Vaadatud 02.11.2026. https://ariregister.rik.ee/
19
Joogivee käitlejatele, vee-ettevõtjatele ja joogiveetaristu omanikele avaldub mõju eelkõige uue
taristu rajamisel, olemasoleva süsteemi remontimisel või toodete asendamisel: hankimisel tuleb
kontrollida joogiveega kokkupuutuva toote vastavushindamise tõendeid, dokumentatsiooni ja
märgistust. Need rollid võivad kattuda, kuid ei ole samatähenduslikud. Olemasolevaid rajatisi
ei pea üksnes nõuete jõustumise tõttu ümber ehitama - enne 2026. aasta 31. detsembrit ehitatud
ehitises kohaldatakse uusi nõudeid uue toote kasutusele võtmisel, sealhulgas remondi või
asendamise käigus.
Tootjatele, importijatele ja levitajatele võib lisanduda kulu seoses toodete katsetamise ja
vastavushindamise, vastavust tõendavate dokumentide hankimise, märgistamise ning
dokumentatsiooni koostamise ja säilitamisega. Valmismaterjali katsetamise ja heakskiitmise
tõendeid kasutatakse selleks, et hinnata konkreetse toote nõuetele vastavust. Valmismaterjali
eraldi ei sertifitseerita. Kui Eestis asjaomases valdkonnas pädev vastavushindamisasutus
puudub, võib ettevõtjal olla vaja kasutada teises liikmesriigis asuva pädeva
vastavushindamisasutuse teenust, mis võib lisaks kulule mõjutada ka vastavushindamise
ajakulu ning toote turule jõudmist ja kättesaadavust lõpptarbijale. Kulud võivad osaliselt
kanduda toodete hinda ning nõuetele mittevastavad tooted võivad turult kaduda, kuid mõju
suurust ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik täpselt hinnata.
Mõju ulatus sõltub konkreetsetest tooterühmadest, ettevõtja rollist tootmis- ja tarneahelas ning
sellest, kas tooted on juba varem hinnatud vastavaks riiklikele või muudele nõuetele. Suuremat
mõju võib eeldada ettevõtjatele, kelle tooted ei ole seni läbinud direktiivi (EL) 2020/2184
artikli 11 kohast vastavushindamist või kelle dokumentatsioon ja märgistus ei vasta uuele
Euroopa Liidu süsteemile. Samas võivad ühtsed Euroopa Liidu nõuded parandada nõuetele
vastavate ettevõtjate konkurentsitingimusi ja lihtsustada toodete müüki teistes liikmesriikides.
Mõju võib avalduda ka joogiveetaristut projekteerivatele ja ehitavatele ettevõtjatele, kuna
mitmed joogiveega kokkupuutuvad tooted võivad olla samal ajal ehitustooted või osa ehitise
tehnosüsteemist. Ehitaja, projekteerija, tellija ja omanikujärelevalve peavad uue rajatise
ehitamisel, olemasoleva rajatise rekonstrueerimisel ja toodete asendamisel arvestama, et
joogiveega kokkupuutuvate toodete puhul ei piisa üksnes üldisest ehituslikust sobivusest, vaid
joogiveega kokkupuutuvad osad peavad vastama ka direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11
kohastele hügieeninõuetele. CPR määrust ehk ehitustoodete määrust ei kohaldata nendele
nõuetele ja toimivuse hindamisele, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2020/2184 kohaldamisalasse
ja on hõlmatud selle artikli 11 lõike 8 alusel kehtestatud õigusaktidega. Seega võib joogiveega
kokkupuutuv toode olla samal ajal ehitustoode, kuid kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaseid
hügieeninõudeid ei hinnata sama toote puhul paralleelselt CPR määruse alusel. 2024. aastal
tegutses Eestis 17 634 ehitusettevõtet, kuid tegevusalade statistika ei võimalda eristada neid,
kes projekteerivad või ehitavad joogiveetaristut või kasutavad oma tegevuses joogiveega
kokkupuutuvaid tooteid.13.
Rikkumismenetlusega seotud muudatused – riskipõhise käsitluse täpsustamine, prioriteetse
tarbimiskoha mõiste laiendamine ja joogivee kontrolli kava läbivaatamise nõue – ei too
ettevõtjatele üldjuhul kaasa uut eraldiseisvat majanduslikku koormust, vaid täpsustavad
olemasolevate joogivee riskijuhtimise ja seirekohustuste ulatust ning viivad riigisisese
regulatsiooni kooskõlla direktiiviga.
13 Statistikaamet. (2026). EM0072: ettevõtete arv tegevusala ja müügitulu järgi | Näitaja, Tegevusala, Müügitulu
ning Vaatlusperiood. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-
kulud-kasum__aastastatistika/EM0072
20
Prioriteetse tarbimiskoha mõiste täpsustamine võib mõjutada suuri üldsusele ligipääsmatuid
valdusi, sealhulgas riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste hallatavaid hooneid
ning erasektori suuri töö- ja tootmishooneid. Mõju sõltub Terviseameti üldise riskianalüüsi
tulemustest ja kohaldatavatest riskijuhtimismeetmetest. Seniste andmete põhjal ei saa
asjaomaste valduste arvu usaldusväärselt määrata.
Võimalike omanike ja haldajate hulka kuuluvad riik, KOV-id ja nende hallatavad asutused,
eraõiguslikud ettevõtjad ning muud juriidilised isikud. Kui kohaldatavad riskipõhised eeldused
on täidetud, võivad tekkida Legionella või plii seire ning riskide vähendamise meetmetega
seotud kulud. Täpne sihtrühm, menetlustoimingute maht ja kulud selguvad üldise riskianalüüsi
ning rakenduskorralduse täpsustumisel - neid ei ole praegu võimalik arvuliselt hinnata.
Joogivee kontrolli kava pideva läbivaatamise nõude täitmine võib nõuda joogivee käitlejatelt
senisest süsteemsemat jooksvat hindamist ja vajaduse korral infovahetust Terviseametiga. Kuna
see on seotud juba kehtiva kohustusega tagada joogivee nõuetekohasus ja rakendada riskipõhist
joogiveeohutuse käsitlust, ei ole olulist halduskoormuse kasvu oodata. Ühisveevärgi puurkaevu
kasutusluba taotleva vee-ettevõtja või arendaja jaoks menetlus lihtsustub ja võib kiireneda,
kuna Terviseameti eraldi kooskõlastusetapp kaob.
Joogiveehaarete asukohaandmete piirang tähendab asjaomastele vee-ettevõtjatele ja teistele
andmekasutajatele vajadust arvestada tundlike asukohaandmete taotlemisel nende
juurdepääsurežiimiga ning põhjendada vajaduse korral andmete saamise alust. Eesmärk on
piirata asukoha tuvastamist võimaldava teabe põhjendamatut avaldamist, ilma et joogivee
käitlemiseks vajalik teabevahetus katkeks. Võimalik väikene lisatöö võib tekkida
teabepäringute ja juurdepääsuõiguste selgitamisel - selle ulatuse kohta andmeid ei ole.
Ettevõtjate mõju suurus ja sagedus erinevad: otsene vastavushindamise, tõendamise ning
märgistamise kulu on eeldatavasti suurim väikesele tootjate rühmale, importijatele ja
levitajatele. Kasutajad peavad rohkem kontrollima hangitavate toodete nõuetekohasust.
Võimalikud ebasoovitavad mõjud on vastavushindamise hind ja ajakulu, toodete turule
jõudmise viibimine, hinnatõus ning tootevaliku võimalik ajutine vähenemine. Mõju olulisust ei
saa ettevõtjate arvu ja kulude usaldusväärsete andmeteta kvantifitseerida - risk võib
konkreetsele ettevõtjale olla oluline ka siis, kui kogu turu mõju on väike. Joogivee käitlejatele
ning joogiveetaristut projekteerivatele ja ehitavatele ettevõtjatele avaldub mõju uue taristu
rajamisel, olemasoleva rekonstrueerimisel või toodete asendamisel. Mõju ei ole pidev, vaid
seotud konkreetsete investeering- ja hankeotsustega.
6.3. Mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: riigiasutused (TTJA, Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet) ja KOV-id
Eelnõu mõju riigiasutustele avaldub peamiselt joogiveega kokkupuutuvate toodete
turujärelevalve korralduses, joogivee kvaliteedi järelevalvega seotud infovahetuses ja
kasutusloa menetluse lihtsustamises. Mõju on asutuste lõikes erinev: TTJA-le lisandub
täpsustuv järelevalveülesanne, Terviseameti menetluskoormus väheneb ning Maksu- ja
Tolliameti roll piirdub vajaduse korral impordietapi teabevahetusega. KOV-idele avaldub mõju
eelkõige joogiveetaristu omaniku või tellijana ja kasutusloa menetlust läbiviiva asutusena.
Terviseameti töökorralduses lisandub prioriteetsete tarbimiskohtade nimekirja avaldamine
veebilehel ja asjaomaste omanike teavitamine. Tegemist on üldise riskianalüüsi tulemuste
rakendamisega. Täpne lisatöö sõltub välja valitavate tarbimiskohtade arvust. RTHS-i
21
tingimusliku juurdepääsupiirangu rakendamine eeldab teabenõuete lahendamisel
rahvatervishoiule tekkiva ohu hindamist.
TTJA
TTJA-le lisandub turujärelevalve ülesanne joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuetele
vastavuse, vastavushindamise, märgistuse, dokumentatsiooni ning turule laskmise ja turul
kättesaadavaks tegemise nõuete täitmise üle. Ülesanne lisab olemasolevale ehitustoodete ja
teiste seadmete järelevalvele täiendava kontrolliobjekti, kuid TTJA hinnangul ei eelda eraldi
ametikoha loomist. Valmismaterjal ei ole iseseisev turujärelevalve objekt, tootes kasutatud
valmismaterjali katsetamise ja heakskiitmise tõendeid kontrollib TTJA konkreetse toote
dokumentatsiooni ja vastavushindamise tõendite osana.
TTJA hinnangul14 on lisatöömaht 2028. a ligikaudu 315 tundi ehk 0,18 täistööaja ekvivalenti
ning järgnevatel aastatel on lisatöömaht ligikaudu 255 tundi. Sellest moodustavad
dokumentatsioonikontroll 150 tundi, Terviseametiga koostöö ja juhtumite menetlemine 60
tundi ning teavitava asutuse rolli laiendus 45 tundi aastas. Esimesel rakendusaastal lisandub
protsesside ja koostöökorra väljatöötamiseks 60 tundi. Töömahtu on hinnanguliselt võimalik
katta olemasoleva personali tööülesannete ja prioriteetide ümberkorraldamisega, kuid tegeliku
koormuse suurenemisel tuleb ressursivajadust uuesti hinnata.
Otsekulud on TTJA hinnangul seotud toodete katsetamise ja ametnike koolitamisega. 2028. a
on hinnanguline otsekulu 7000 eurot, millest 5000 eurot moodustab katsetamise eelarvereserv
ja 2000 eurot koolitus. Alates 2029. a on korduv aastane kulu hinnanguliselt 6000 eurot, millest
5000 eurot moodustab katsetamise eelarvereserv ja 1000 eurot täienduskoolitus või ajakohastav
koolitus.
TTJA ülesandega kaasneb vajadus tagada valmisolek Euroopa Liidu tasandi koostööks ja
teabevahetuseks, sealhulgas teavitatud asutuste, vastavushindamise ja turujärelevalvega seotud
info kasutamiseks. See ei tähenda eraldi uue riikliku süsteemi loomist, kuid eeldab, et TTJA-l
on piisav valdkondlik pädevus ja töökorraldus Euroopa Liidu õigusraamistikus liikuvate
andmete ning teiste liikmesriikide praktika arvestamiseks. Artikli 11 rakendamisega seotud
küsimusi käsitletakse praegu eelkõige joogiveedirektiivi rakendamise eksperdirühmas ning
vajaduse korral selle tehnilistes aruteludes. Eesti osalemine on seni toimunud peamiselt hübriid-
või kaugosaluse vormis. Seetõttu ei kaasne eelnõuga vahetut uut püsivat lähetuskulu. Euroopa
Liidu tasandi koostöös osalemine võib siiski TTJA-le kaasa tuua täiendava töökoormuse
koosolekutel osalemise, materjalide läbitöötamise ja seisukohtade kujundamise tõttu. Kui
edaspidi moodustatakse direktiivi artikli 11 rakendamiseks ADCO-tüüpi turujärelevalve
koostööformaat, osaleb Eesti esindamisel eelkõige TTJA kui joogiveega kokkupuutuvate
toodete turujärelevalveasutus. Vajaduse korral kaasatakse TTJA poolt seisukohtade
kujundamisse Terviseamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet, eelkõige joogivee
terviseohutuse, joogivee kontaktmaterjalide nõuete ning toiduga kokkupuutuvate materjalide ja
esemete piiritlemise küsimustes. Täpset töökoormuse hinnangut ei ole hetkel võimalik lisada,
sest alalist koostööformaati pole loodud. Võimalikud lähetuskulud sõltuvad koostööformaadi
töökorraldusest, koosolekute toimumiskohast ja sellest, millises ulatuses katab Euroopa
Komisjon osalemisega seotud kulud. Täiendav ebasoovitav mõju võib tekkida siis, kui
vajalikku katsetamise ja koolituse eelarvet ei eraldata: TTJA saab teha vähem sisulisi kontrolle
ning toodete nõuetele mittevastavus võib jääda kauem avastamata. Riski suurus sõltub
lisarahastusest ja tegelikust juhtumite arvust.
14 TTJA päring: 10.08.2026.
22
Uue tehniliselt detailse õigusraamistiku ühetaoliseks rakendamiseks on vaja koostada
praktilised juhendmaterjalid ja kontrolliloogika. Neis on asjakohane käsitleda eelkõige
direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 kohaldamisala ja piirjuhtumeid, dokumentatsiooni ja
märgistuse kontrolli, vastavushindamise tõendite hindamist, kohapeal pealekantavaid materjale
ning eel- ja vahetoodete käsitlemist.
Maksu- ja Tolliamet
Maksu- ja Tolliametile ei anta eelnõuga joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuetele vastavuse
sisulise hindamise ülesannet, kuna see kuulub TTJA kui turujärelevalveasutuse pädevusse.
Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul võib siiski olla vajalik Maksu- ja Tolliameti ning
TTJA koostöö impordietapis, eelkõige nõutud dokumentide olemasolu või võimaliku nõuetele
mittevastavuse kohta teabe edastamisel. Koostöö võib eeldada olemasolevate riskiprofiilide,
kontrollikirjelduste või teabevahetuse töökorralduse täpsustamist. Maksu- ja Tolliameti täpsem
roll, töökorralduslik mõju ja võimalik lisatöökoormus selguvad rakenduspraktika kujundamisel
koostöös TTJA-ga.
Terviseamet
Artikli 11 rakendamisel jätkab Terviseamet joogivee kvaliteedi järelevalvet ega muutu
turujärelevalveasutuseks. Terviseameti mõju on seotud eelkõige olukordadega, kus joogivee
kvaliteedi järelevalve käigus ilmneb põhjendatud kahtlus, et joogivee kvaliteedi probleem võib
olla seotud konkreetse joogiveega kokkupuutuva toote nõuetele mittevastavusega. Selline
kahtlus võib tekkida muu hulgas veeanalüüside tulemuste, veesüsteemis tehtud muudatuste,
uute toodete paigaldamise, korduvate kaebuste, vee organoleptiliste omaduste muutuste või
muu menetluses kogutud teabe põhjal.
Sellisel juhul kogub Terviseamet joogivee kvaliteedi järelevalve pädevuse piires asjakohase
esmase teabe, sealhulgas vajaduse korral vee-ettevõtjalt või joogivee käitlejalt teabe
veesüsteemis tehtud muudatuste ja kasutatud toodete kohta, ning edastab selle TTJA-le.
Terviseamet ei hinda toote vastavushindamise dokumentide, sertifikaatide, märgistuse ega
turule laskmise nõuete täitmist toote turujärelevalve tähenduses. Nende dokumentide ja nõuete
kontrollimine, sealhulgas tootes kasutatud valmismaterjalide katse- ja heakskiitmistõendite
kontrollimine, kuulub TTJA pädevusse. Terviseameti ja TTJA infovahetuse kord, juhtumi
üleandmise lävend, tähtajad ja edastatava teabe miinimumsisu täpsustatakse asutuste
koostöökorralduses.
Rikkumismenetlusega seotud muudatused mõjutavad Terviseameti tööpraktikat eelkõige
riskipõhise käsitluse, prioriteetsete tarbimiskohtade ja joogivee kontrolli kava pideva
läbivaatamise kaudu. Muudatused ei loo Terviseametile uut menetlusliiki ega uut joogivee
riskijuhtimise süsteemi, kuid eeldavad olemasolevate ülesannete direktiivikohast rakendamist
ja senisest selgemat jooksvat hindamist. Prioriteetsete tarbimiskohtade lõplik koosseis ja
nendega seotud töökoormus selguvad Terviseameti riskianalüüsi valmimisel.
Terviseameti koormus ühisveevärgi puurkaevude kasutusloa menetlustes väheneb, kuna amet
ei pea enam osalema menetluses kooskõlastajana. Kuna dubleerivat tööd on vähem, saab
Terviseamet keskenduda joogivee ohutuse hindamisele kontrollikavade kooskõlastamise ja
kvaliteedi järelevalve kaudu. Muudatuse täpne mõju sõltub menetluste arvust.
Veehaarete geograafilise asukoha andmete juurdepääsupiirangu rakendamine võib eeldada
Terviseametilt vee terviseohutuse infosüsteemis töödeldavate andmete koosseisu ja
juurdepääsuõiguste ülevaatamist ning vajaduse korral infosüsteemi tehnilist kohandamist.
23
Muudatus ei too kaasa uue andmekogu loomist ega muuda oluliselt olemasoleva infosüsteemi
pidamise korraldust, kuid võib eeldada juurdepääsupiiranguga andmete tehnilist eristamist,
juurdepääsuõiguste haldamist ja vajaduse korral infosüsteemi dokumentatsiooni või
põhimääruse ajakohastamist.
KOV-id
Potentsiaalne sihtrühm on kõik Eesti 78 kohalikku omavalitsust, kuid muudatuste tegelik mõju
puudutab neid erineval määral. KOV võib olla joogiveetaristu omanik, taristu ehitamise tellija
või kasutusloa menetleja. Tellija või menetleja roll ei eelda tingimata taristu omamist. KOV-il
või tema asutusel võib olla ka prioriteetse tarbimiskoha staatusest mõjutatud valdus. Taristu
KOV-ide ja ettevõtjate vahelise omandijaotuse kohta puudub siin usaldusväärne
koondandmestik ning seda ei saa ilma täiendava uuringuta arvuliselt esitada. Kohustuslikust
Terviseameti kooskõlastusest loobumine võib lihtsustada KOV-i kasutusloa menetlemist, kuid
ei anna KOV-ile uut joogivee terviseriski hindamise ülesannet.
KOV-ide tööpraktikas kaob puurkaevu kasutusloa menetluse kohustuslik kooskõlastusetaotlus
Terviseametile ning vajaduse korral küsitakse ametilt arvamust. See puudutab KOV-i
menetlusülesannet sõltumata sellest, kes on puurkaevu omanik. Mõju võib olla suurem
rohkemate kasutusloamenetlustega omavalitsustes. Tegelikult mõjutatud ametikohtade arvu ei
saa samastada 78 KOV-i arvuga, sest tööjaotus, menetluste sagedus ja menetleja pädevus
erinevad. Lisakohustusi võib KOV-ile tekkida taristuomaniku või suure prioriteetse valduse
haldajana, mitte pelgalt KOV-i staatuse tõttu. Regionaalne mõju on käsitletud peatükis 6.5.
Kokkuvõttes on mõju riigiasutustele ja KOV-idele töökorralduslik ning tervikuna väike kuni
keskmine. TTJA-le lisandub uus turujärelevalveülesanne ja piiratud korduv kulu, Terviseameti
ja KOV-ide töökoormus võib väheneda ning Maksu- ja Tolliametile uut sisulist
järelevalveülesannet ei lisandu. Ebasoovitavate mõjude risk seisneb eelkõige selles, et TTJA
tegelik töökoormus või asutustevahelise infovahetuse maht võib kujuneda prognoositust
suuremaks. Ressursivajadust ja töökorralduse toimivust tuleb seetõttu rakendamise käigus
uuesti hinnata.
6.4. Mõju looduskeskkonnale
Eelnõu otsene mõju looduskeskkonnale on väike. Ühtsemad nõuded joogiveega
kokkupuutuvatele toodetele võivad vähendada materjalidest soovimatute ainete leostumise
riski joogiveesüsteemi, kuid selle ulatus ei ole teada. Puurkaevu kasutusloa menetluse
lihtsustamine ei muuda veevõtu ega põhjaveekaitse materiaalõiguslikke nõudeid. Veehaarete
asukohaandmete kaitse võib kaudselt vähendada tahtliku kahjustamisega kaasnevat
keskkonnariski. Mõju on valdavalt kaudne ja ennetav - olulist negatiivset keskkonnamõju ei ole
olemasolevate andmete põhjal alust prognoosida.
Veehaarete asukohaandmete juurdepääsupiirangul puudub otsene mõju keskkonnaseisundile,
vee seisundi seirele, keskkonnanõuete rakendamisele või veehaarete kaitsealade
kehtestamisele. Kaudne positiivne mõju võib tuleneda joogiveehaarete ja nendega seotud taristu
parema kaitse kaudu, mis aitab vähendada veevarustuse häirimise ja joogiveeallikate
kahjustamise riske.
6.5. Mõju regionaalarengule
Eelnõuga kavandatud nõuded kohalduvad kogu Eestis ühetaoliselt. Eelnõuga kavandatu
kohaselt ei kehtestata piirkonniti erinevaid nõudeid ega muudeta veeteenuse korraldust,
24
hinnakujundust, investeerimiskohustusi või joogivee kvaliteedinorme. Seetõttu puudub
eelnõukohasel seadusel oluline otsene mõju regionaalarengule.
Muudatuste praktiline mõju võib piirkonniti erineda veevärkide, tarbijate, prioriteetsete
tarbimiskohtade ja ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluste arvu tõttu. Suuremad
ühisveevärgid ja suure kasutajate arvuga tarbimiskohad paiknevad sagedamini linnades ja
tihedamalt asustatud piirkondades, samas kui maapiirkondades on rohkem väiksemaid
veevärke ja eraveevärke. Seetõttu võib joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuete ja
prioriteetsete tarbimiskohtade mõiste täpsustamise praktiline tähendus olla suurem
ulatuslikumates veesüsteemides. Kasutusloa menetluse lihtsustamise mõju sõltub selliste
menetluste piirkondlikust arvust.
Võimalikud prioriteetsed tarbimiskohad paiknevad üle Eesti. Tervise Arengu Instituudi
tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi15 andmetel oli 2025. aastal Eestis 47 avalikku
ja erasektori haiglat: neist 15 asus Harju, viis Ida-Viru ja neli Pärnu maakonnas ning ülejäänud
maakondades oli üks kuni kolm haiglat. Ka teiste võimalike prioriteetsete tarbimiskohtade arv
on maakonniti erinev. Nende kohtadega seotud mõju piirkondlik ulatus sõltub sellest, millised
asutused ja veesüsteemid Terviseameti riskianalüüsi põhjal prioriteetseks loetakse.
Rahva tervise seisukohast on mõju üldine ja ennetav: joogiveega kokkupuutuvate toodete ja
materjalide nõuetele vastavuse parem kontroll aitab vähendada joogivee kvaliteedi halvenemise
riski sõltumata piirkonnast. Mõju võib olla suurem kohtades, kus sama joogiveesüsteemi
kasutab palju inimesi või kus Terviseameti riskianalüüs näitab suuremat vajadust
riskijuhtimismeetmete järele. See ei too siiski kaasa veeteenuse hinna, kättesaadavuse ega
kvaliteedi piirkondlikku halvenemist.
Ettevõtjate kohanemiskulud sõltuvad eelkõige nende rollist tarneahelas, tootevalikust ning
toodete vastavushindamise, dokumentatsiooni ja märgistuse vajadusest, mitte ettevõtja
asukohast. Joogivee käitlejatele, vee-ettevõtjatele ja taristuomanikele avaldub mõju peamiselt
uue taristu rajamisel, olemasoleva rajatise rekonstrueerimisel või toodete asendamisel.
Olemasolevaid rajatisi ei ole vaja üksnes uue regulatsiooni jõustumise tõttu ümber ehitada.
Seetõttu ei teki eelnõuga kavandatust piirkonniti erinevaid investeerimiskohustusi. Enne Terviseameti riskianalüüsi valmimist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata prioriteetsete
tarbimiskohtade täpset arvu ega paiknemist. Piirkondlike erinevuste ilmnemisel tuleb nõuete
ühetaolist rakendamist toetada juhendamise, asutustevahelise infovahetuse ja vajaduse korral
sihtrühmade teavitamisega.
Veehaarde asukohaandmete juurdepääsupiirangut kohaldatakse veehaarde paiknemisest
sõltumata ning see ei mõjuta piirkonniti avalike teenuste kättesaadavust ega veevarustuse
korraldust. Kokkuvõttes on mõju regionaalarengule väike. Muudatuste praktiline maht võib piirkonniti
erineda, kuid olemasolevate andmete põhjal ei suurenda eelnõukohane seadus regionaalset
ebavõrdsust ega too mõnes piirkonnas kaasa suuremat negatiivset mõju. 6.6. Haldus- ja töökoormuse mõju analüüs
15
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__01TTosutajad/TTO20.px.
25
Eelnõu mõju ettevõtjate ja teiste haldusväliste isikute halduskoormusele ning riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste töökoormusele tuleb eristada. Mõju suurust ei saa olemasolevate andmete
põhjal ühe koondarvuna väljendada.
Riigiasutuste koormus osaliselt suureneb ja osaliselt väheneb. TTJA puhul lisandub joogiveega
kokkupuutuvate toodete turujärelevalve ülesanne, millega kaasneb mõõdukas täiendav
töömaht. Samas hinnatakse, et täiendavat töökoormust on võimalik katta olemasolevate
ressursside ja tööülesannete ümberkorraldamisega. Maksu- ja Tolliametile uusi sisulisi
ülesandeid ei lisandu.
Terviseametil väheneb puurkaevu kasutusloa menetlustes kohustuslike kooskõlastuste arvust
tulenev töökoormus, kuid prioriteetsete tarbimiskohtadega seotud teavitamine ja tundlike
asukohaandmete kaitse võivad lisada menetlustoiminguid. KOV-ide menetlejate töökoormus
võib väheneda kooskõlastusetapi kaotamisel. Kokkuhoid sõltub tegelike taotluste ja menetluste
arvust ega ole praegu hinnatav.
Ettevõtjate halduskoormus võib suureneda eeskätt tootjate, importijate ja levitajate
vastavushindamise, dokumentatsiooni hankimise ning märgistamise toimingute tõttu.
Halduskoormust vähendava meetmena nähakse ette ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa
menetluse lihtsustamine, jättes ära Terviseameti kohustusliku kooskõlastuse. Muudatus võib
vähendada vee-ettevõtjate ja arendajate täiendavat asjaajamist, sealhulgas vajadust esitada
kooskõlastamise käigus täiendavaid dokumente või selgitusi, ning lühendada kasutusloa
menetlusele kuluvat aega. Kuna kehtiva korra kohaselt korraldab Terviseameti kooskõlastuse
küsimise kasutusloa menetleja, ei kaasne kooskõlastuskohustuse kaotamisega automaatselt
taotleja eraldiseisva dokumentide esitamise kohustuse äralangemist. Ettevõtjate
halduskoormuse tegelik vähenemine sõltub senisest menetluspraktikast ning selle suurust ei ole
olemasolevate andmete põhjal võimalik hinnata. Samuti ei pruugi halduskoormuse
suurenemisest ja vähenemisest mõjutatud ettevõtjate ringid kattuda.
Veehaarde asukohaandmete juurdepääsupiirang ei tekita üldjuhul uusi kohustusi elanikkonnale
ega ettevõtjatele. Terviseametile võib kaasneda täiendav töökoormus seoses vee terviseohutuse
infosüsteemi tehnilise kohandamise, juurdepääsuõiguste haldamise ja andmete kaitse
tagamisega. Täpne tehniline lahendus ja sellega seotud tegevused selguvad infosüsteemi
tehnilise analüüsi käigus.
Kokkuvõttes võib toodete nõuetega kaasneda ettevõtjatele mõõdukas lisanduv halduskoormus,
mille kõrval nähakse ette eraldi asjaajamist vähendav meede puurkaevu kasutusloa menetluses.
Asutuste töökoormus ja kulud on eraldiseisev mõju: TTJA töömaht suureneb, Terviseameti ja
KOV-ide menetlustoimingud võivad osaliselt väheneda ning TTJA rahastuse puudumine võib
piirata järelevalve ulatust.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamine eeldab riigilt eelkõige TTJA
järelevalvepädevuse rakendamist, juhendmaterjalide ja kontrollipraktika kujundamist ning
vajaduse korral koostööd Terviseametiga. Samuti võib olla vajalik turuosaliste teavitamine ja
nõustamine uue Euroopa Liidu süsteemi rakendumise kohta.
TTJA korraldab joogiveega kokkupuutuvate toodete turujärelevalve, kontrollib
dokumentatsiooni ja märgistust, teeb vajaduse korral katsete tellimiseks ettevalmistusi ning
täidab Eestis asutatud vastavushindamisasutustega seotud teavitava asutuse ülesandeid.
26
Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega toimub TNVS-is ning kohaldatavas Euroopa
Liidu õiguses ette nähtud teabevahetus. Praktikas tähendab see teavitatud asutuste staatuse
kontrollimist, asjaomase Euroopa Liidu infovahetuse jälgimist ning turujärelevalve juhtumite
edastamist pädevuse piires. Terviseamet jätkab joogivee kvaliteedi järelevalvet ja teavitab
TTJA-d võimalikest toote nõuetele mittevastavuse kahtlustest.
Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul võib olla vajalik kujundada TTJA ning Maksu- ja
Tolliameti vahel praktiline teabevahetus, et impordietapis tuvastatud võimalikud nõuetele
mittevastavuse või dokumentide puudumise juhtumid jõuaksid pädeva
turujärelevalveasutuseni.
TTJA hinnangu kohaselt ei kaasne direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 turujärelevalve ja
teavitava asutuse rolli täitmisega eraldi ametikoha loomise vajadust. Lisanduv töömaht on
esimesel rakendusaastal ligikaudu 315 tundi ehk 0,18 täistööaja ekvivalenti ja järgnevatel
aastatel ligikaudu 255 tundi ning see kaetakse olemasoleva personali tööjaotuse raames.
Täiendav ressursivajadus seisneb eelkõige katsetamiseks ja koolituseks vajaliku eelarve
tagamises.
2027. aastal täidetakse seaduse eesmärke minimaalsel baastasemel TTJA omavahenditest.
2028. aastal on TTJA hinnanguline otsekulu ligikaudu 7000 eurot, sealhulgas 5000 eurot
toodete katsetamise eelarvereserviks ja 2000 eurot baaskoolituseks. Alates 2029. aastast on
korduv aastane kulu hinnanguliselt ligikaudu 6000 eurot, sealhulgas 5000 eurot katsetamise
eelarvereserviks ja 1000 eurot täienduskoolituseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab vahendite taotlemist RES 2028–2031
protsessis. Kui lisarahastust ei eraldata, tuleb TTJA-l katta uued ülesanded olemasoleva eelarve
piires. See on ebasoovitava mõju risk: toodete katsetamise, ametnike koolituse ja
turujärelevalve kontrollide maht võib jääda kavandatust väiksemaks ning nõuetele
mittevastavate toodete avastamine või menetlemine aeglustuda. Riski suurus sõltub tegelikust
töömahust ja rahastamisest.
Rikkumismenetlusega seotud muudatused ei eelda uue asutuse loomist ega eraldi riikliku
süsteemi ülesehitamist. Tegemist on eelkõige kehtiva veeseaduse sõnastuse täpsustamisega, et
tagada direktiivi nõuetega parem kooskõla. Muudatuste rakendamine toimub olemasolevate
joogivee kvaliteedi järelevalve ja riskijuhtimise ülesannete raames.
Eelnõuga ei kavandata Terviseametile uut rahalist kohustust. Vastupidi, Terviseameti
kooskõlastusrolli kaotamine vähendab ameti menetluskoormust ühisveevärgi puurkaevu
kasutusloa menetluses.
KOV-idele direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamisega otsest uut kohustust ei
kavandata. Kaudne mõju võib avalduda olukorras, kus KOV on joogiveetaristu omanik, tellija
või ehitusprotsessi osapool ning peab tagama nõuetele vastavate toodete kasutamise.
Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetlustes väheneb KOV-i, Keskkonnaameti või muu
kasutusloa menetlust läbiviiva asutuse kooskõlastuskoormus, kuna Terviseameti kooskõlastuse
küsimise kohustus kaob. Täpne mõju sõltub menetluste arvust.
8. Rakendusaktid
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamiseks ei ole kavandatud uut riigisisest
rakendusakti, millega korrataks Euroopa Liidu otsekohalduvaid tehnilisi nõudeid. Artikli 11
27
alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktid on otsekohalduvad ning eelnõuga luuakse nende
rakendamiseks vajalik riigisisene pädevus- ja järelevalveraamistik.
Vajaduse korral võib rakendamise käigus koostada juhendmaterjale joogiveega kokkupuutuvate
toodete ja nendes kasutatavate materjalide kohaldamisala, dokumentatsiooni, märgistuse,
vastavushindamise tõendite ja järelevalvepraktika kohta. Juhendmaterjal ei asenda õigusakti,
vaid aitab ühtlustada ettevõtjate ja järelevalveasutuse praktikat.
Juhendmaterjalides ja kontrollnimekirjades on otstarbekas käsitleda muu hulgas artikli 11
kohaldamisala, piirjuhtumeid, dokumentatsiooni ja märgistuse kontrolli, vastavushindamise
tõendite hindamist, kohapeal pealekantavaid materjale ning eel- ja vahetoodete käsitlemist.
Samuti võib juhendites täpsustada, millal ja millises ulatuses on vajalik koostöö Terviseameti
või Maksu- ja Tolliametiga.
Juhendmaterjalide koostamisel tuleb arvestada ka TTJA ressursihinnangus kirjeldatud
praktiliste vajadustega, sealhulgas dokumentatsioonikontrolli ulatuse, katsetamise vajaduse
hindamise, teavitava asutuse menetluse ja Terviseametiga kahesuunalise infovahetuse
töökorraldusega.
Rikkumismenetlusega seotud muudatuste täielikuks rakendamiseks võib olla vajalik täpsustada
ka seadusest madalama tasandi õigusakte, eelkõige joogivee kontrolli kava ja seireprogrammi
nõudeid reguleerivaid sätteid. Nende muudatuste vajadust ja ulatust täpsustatakse eelnõu
edasise menetluse käigus.
Kui eelnõu edasises õiguslikus analüüsis leitakse, et Terviseameti ja TTJA vaheline infovahetus,
juhtumite üleandmise kord või muu menetluslik küsimus vajab õigusakti tasandil reguleerimist,
täiendatakse eelnõu ja seletuskirja vastavalt.
Rahvatervishoiu seaduse § 29 muudatuse rakendamiseks võib olla vajalik ajakohastada vee
terviseohutuse infosüsteemi põhimäärust ja infosüsteemi dokumentatsiooni ning täpsustada
tehniliselt, kuidas juurdepääsupiiranguga andmed eristatakse muudest infosüsteemis
töödeldavatest andmetest ja avalikest väljunditest.
Prioriteetsete tarbimiskohtade nimekirja avaldamise ja omanike teavitamise tehniline korraldus
täpsustatakse Terviseameti töökorralduses. Vajaduse korral kontrollitakse, kas seaduse alusel
antud määruses on vaja täpsustada seirekohustuse määramist ja teavitamist.
Ehitusseadustiku muudatuse rakendamine ei eelda ehitusregistri automaatse teavituse
arendamist. Selle muudatusega seonduvalt on vaja muuta ka taristuministri 24. märtsi 2026. a
määrust nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ (§ 19 lg 1).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, s.o kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eraldi
jõustumiskuupäeva ei sätestata, arvestades eelnõu menetlemiseks Riigikogus kuluvat aega.
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduvad nõuded
hakkavad üldjuhul kohalduma 31. detsembril 2026 sõltumata Eesti seaduse jõustumise ajast.
Kui seadus jõustub pärast 31. detsembrit 2026, ei ole Euroopa Liidu nõuete kohaldumise
alguseks riigisisene rakendus- ja järelevalveraamistik veel täielikult kehtestatud. Euroopa
Komisjoni rikkumismenetluses tuvastatud ülevõtmispuuduste kõrvaldamiseks kavandatud
seadusemuudatused jõustuvad alles seaduse jõustumisel. Samuti rakendub ühisveevärgi
28
puurkaevu kasutusloa menetluse lihtsustamine alates seaduse jõustumisest. Seetõttu on oluline
jätkata eelnõu menetlemist võimalikult kiiresti.
Ettevalmistusperioodil tuleb eelkõige kujundada TTJA kontrollipraktika, valmistada ette
vajalikud juhendmaterjalid, täpsustada infovahetust Terviseametiga ning vajaduse korral
kujundada koostöö Maksu- ja Tolliametiga kolmandatest riikidest pärit toodete impordietapi
juhtumite jaoks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 ja selle alusel kehtestatud EL-i õigusaktide riigisisese
rakendamise ettevalmistamisel on toimunud asutustevahelised arutelud ning kogutud sisendit
asjaomastelt ministeeriumidelt ja riigiametitelt. Aruteludes on käsitletud muu hulgas toote
nõuetele vastavuse seaduse kohaldamist, TTJA rolli teavitava asutuse ja
turujärelevalveasutusena, Terviseameti rolli joogivee kvaliteedi järelevalves ning piirjoont
toote turujärelevalve ja kasutusetapi joogivee kvaliteedi järelevalve vahel. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0956 ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Akrediteerimiskeskusele, TalTechi
materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti
Plastitööstuse Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule,
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Veeinseneride Liidule, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskojale, AS-ile Pipelife Eesti, OÜ-le Aquaphor International, OÜ-le
Krah Pipes, AS-ile AP ja P Grupp ning OÜ-le Innovative Water Systems. Arvamuse esitasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja AS Pipelife Eesti. Ülejäänud
arvamuse avaldamiseks kaasatud asutused, liidud ja ettevõtjad märkusi ei esitanud. Kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel esitatud märkuste ning nendega arvestamise kohta
on koostatud märkustega arvestamise tabel, mis on lisatud seletuskirjale (lisa 1).
Algatab Vabariigi Valitsus 16. novembril 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik