| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02241-1 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 16.11.2026 nr 2-6/26-02241-1
Riigikogu otsuse eelnõu esitamine
Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Multilateraalse Investeeringute Tagamise Agentuurile Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks“ eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2026. a istungil. Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Riigikogu otsuse eelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri üheksal lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Riskide jagamise lepingu kavand 17 lehel (PDF- ja DOCX-failid) AK: AvTS § 35 lg 3 4. Riskide jagamise lepingu kavand inglise keeles 18 lehel (PDF- ja DOCX-failid) AK: AvTS § 35 lg 3 Heili Tõnisson [email protected]
.
EELNÕU
Riigikogu otsus
Riigigarantii andmine Multilateraalse Investeeringute Tagamise
Agentuurile Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks
Riigieelarve seaduse § 61 lõike 1 punkti 5 ja lõike 4 alusel Riigikogu otsustab:
Anda Multilateraalse Investeeringute Tagamise Agentuurile riigigarantii summas 10 000 000
eurot Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Esitab Vabariigi Valitsus 16. novembril 2026. a 2-6/26-02241
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Riigikogu otsuse
„Riigigarantii andmine Multilateraalsele
Investeeringute Tagamise Agentuurile Ukraina ülesehitamise ja
majanduse toetamiseks”
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Riigikogu otsuse eelnõus tehakse ettepanek anda Multilateraalse Investeeringute Tagamise
Agentuuriga (edaspidi MIGA) sõlmitava riskide jagamise lepingu alusel 10 miljoni euro
suurune riigigarantii. Riigigarantii võimaldab toetada MIGA tagatiste andmist nõuetele
vastavatele investoritele ja laenuandjatele Ukrainasse tehtavate investeeringute ning Ukrainaga
seotud kaubanduse rahastamise tehingute katteks.
Ukraina majanduse toimimine on vene agressioonisõja tingimustes raskendatud.
Sõjaolukorraga kaasnevad riskid piiravad välisinvestorite valmisolekut Ukrainasse investeerida
ning tavapärased erasektori poolt pakutavad kindlustus- ja edasikindlustuskaitsed on väga
piiratud. Eesti toetus MIGA-le aitaks neid riske osaliselt katta ja seeläbi kaasata Ukrainasse
rohkem erakapitali investeeringuid, mis toetavad ettevõtete tegevuse jätkumist ning loovad
eeldusi riigi taastamiseks ja ülesehitamiseks.
Eesti ei anna riigigarantiid otse investoritele, vaid osaleb MIGA toetamises koos teiste
toetajatega, sealhulgas valitud G7 ja Põhja-Balti riikidega. Mitmete abidoonorite toetus
võimaldab MIGA-l toetada Ukraina majandust suuremas mahus tehingutega. MIGA kaudu
Ukraina erasektori toetamine on ka Eestile riskivabam, kulutõhusam ja võimendavam kui seda
oleks otse Ukrainas tegutsevate investorite garanteerimine, sest MIGA omab tänu oma
mandaadile tippekspertiisi riskide realiseerumise minimeerimiseks klientriikides.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik
Laura Toomlaid-Pals ([email protected], 5306 6649), riigikassa osakonna
peaspetsialist Katrin Luts ([email protected], 5885 1382) ning personali- ja õigusosakonna
nõunik Agnes Peterson ([email protected], 5885 1301).
1.3 Otsuse vastuvõtmine ja edasine menetlus
Riigigarantii andmiseks on vajalik Riigikogu otsus riigieelarve seaduse § 61 lõike 1 alusel, mille
kohaselt võib riik anda laenu või garantii välisriigi, euroala või selle liikmesriigi
finantsstabiilsuse tagamiseks. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus, kuna tegemist on riigile varalise kohustuse võtmisega PS § 104 p 15 tähenduses,
olgugi, et tegu on tingimusliku ehk potentsiaalse kohustusega . Rahandusministeerium sõlmib
seejärel riigigarantii andmiseks vajaliku lepingu ja korraldab selle täitmist.
2
2. Otsuse eesmärk ja sisu
Otsuse eesmärk on anda Rahandusministeeriumile volitus sõlmida MIGA-ga riskide jagamise
leping, mille alusel saab Eesti toetada Ukrainasse tehtavaid investeeringuid ja Ukrainaga seotud
kaubanduse rahastamist, mis aitavad Ukrainal tulla toime sõja kahjulike tagajärgedega, taastada
taristut ja elavdada majandust.
MIGA on Maailmapanga Grupi liige, mis edendab oma asutamiskonventsioonist tuleneva
mandaadi alusel piiriüleseid investeeringuid arengumaadesse, andes investoritele ja
laenuandjatele tagatisi mitteäriliste riskide vastu ning pakkudes muud liiki toetust. Eesti liitus
MIGA-ga 1992. aastal, et pärast taasiseseisvumist edendada rahvusvahelist majanduskoostööd
ja tugevdada Eesti lõimumist Maailmapanga Gruppi1. Senine koostöö on piirdunud peamiselt
osalemisega MIGA nõukogu töös Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. MIGA tagatisi ei
ole Eesti projektide puhul seni kasutatud, kuid need võivad toetada Eesti ettevõtete piiriüleseid
investeeringuid. MIGA tegevuse toetamine Ukrainas võib suurendada Eesti ettevõtete huvi ja
võimalusi MIGA kliendina Ukrainas turvaliselt tegutseda.
Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust on MIGA laiendanud Ukrainas poliitilise ja
sõjariski katmist, et vähendada erainvesteeringutega seotud riske, toetada majandustegevuse
jätkumist ning luua eeldusi Ukraina ülesehitamiseks ja majanduse taastumiseks. Selleks
ühendab MIGA oma bilansivõimekuse, doonorvahendid ja partneritega sõlmitavad riskide
jagamise kokkulepped. MIGA tagatised toetavad muu hulgas pangalaenude ja
kaubandustehingute rahastamise jätkumist ning investeeringuid Ukraina reaalmajandusse.
2026. aasta juuni seisuga oli MIGA alates täiemahulise sõja algusest andnud Ukraina toetuseks
573 miljoni USA dollari ulatuses uusi tagatisi. Koos tagatiste tähtaegade pikendamisega ulatus
MIGA Ukraina-suunalise uue äritegevuse maht alates täiemahulise sõja algust ligikaudu 920
miljoni USA dollarini.
Rahandusministeeriumi hinnangul on MIGA tegevus Ukrainas hädavajalik nii laiemalt kui ka
Eestist lähtuda võivate investeeringute kindlustamiseks. Kui Ukraina avalik sektor toetub EL,
IMFi, G7 jt doonorite suuremahulisele abile, siis erasektori toetamisel on oluline
rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja arengupankade, sh MIGA roll.
Riigikogu otsuse alusel sõlmitakse MIGA-ga riskide jagamise leping, mis koosneb 18 artiklist
ja viiest lisast.
Riskide jagamise leping
Lepingu artiklis I määratletakse lepingus kasutatavad mõisted. Riskide jagamise maksimaalne
summa on Eesti võetava riski ja vastutuse ülempiir: 10 miljonit eurot, millele lisandub Eesti osa
klientidelt saadud preemiast ja nendelt teenitud investeerimistulu. Lepingu lõppkuupäev on 30.
juuni 2053. Eesti tingimuslik vastutus MIGA ees säilib siiski ka pärast seda kuupäeva, kuni
kõik enne lõppkuupäeva antud tagatistega seotud kohustused on täielikult ja lõplikult täidetud
ning nõuded ja tagasinõuetest saadud summad lõplikult arveldatud. Kui lähtuda tagatislepingu
maksimaalsest, 20-aastasest kehtivusajast, võivad Eesti kohustused ulatuda 2073. aastani või
kauem, kui tagasinõuetest saadud summade lõplik arveldamine kestab sellest kauem.
1 Eesti allkirjastas ja ratifitseeris MIGA asutamiskonventsiooni 24. septembril 1992 ning sai samal päeval MIGA
liikmeks (MIGA/SecM92-95, 30 September 1992)
3
Artiklis II sätestatakse riskide jagamise tingimused. MIGA võib anda Eestile loovutamise
memorandumiga üle osa oma Ukrainaga seotud tagatislepingutest tulenevast vastutusest. Üle
võib anda üksnes sellisest tagatislepingust tuleneva vastutuse, mis jõustub pärast riskide
jagamise lepingu sõlmimist Eesti ja MIGA vahel, või varem sõlmitud tagatislepingu
maksimaalse koguvastutuse hilisemast suurendamisest tuleneva vastutuse osa. Eesti osa
(esimese kahju katmine – kogusumma) ja Eesti osa (edasikindlustusega sarnane) ei või ühegi
tagatislepingu puhul ületada 75% selle tagatislepingu maksimaalsest koguvastutusest. Eesti
maksekohustus MIGA ees on tingimusteta ja tagasivõtmatu, kuid maksete kogusumma ei või
ületada riskide jagamise maksimaalset summat. Tagatise saajal ei teki Eesti vastu
tagatislepingust tulenevat nõuet. Konkreetse osa suuruse otsustab MIGA piirmäärade (75% ja
10 miljonit) piires ise vastavalt konkreetse tagatislepingu puhul optimaalsetele tingimustele.
Artiklis III kirjeldatakse riskide jagamise kokkulepet (esimese kahju katmine). Tagatislepingu
alusel esitatud kehtiva nõude eest makstav hüvitis jaotatakse esmalt Eestile vastavalt tema osale
(esimese kahju katmine), nagu see on sätestatud loovutamise memorandumis, ning vajaduse
korral teistele esimese kahju riski kandvatele osalejatele. Pärast esimese kahju kihi
ammendumist maksab MIGA ülejäänud hüvitise enda arvelt või kaetakse see teise kahju kihi,
edasikindlustuse, riskide jagamise kokkuleppe (edasikindlustusega sarnane), kaaskindlustuse
või nende kombinatsiooni alusel. MIGA määrab Eesti osa projektipõhiselt loovutamise
memorandumiga ja kajastab Eestile määratud vastutust iga-aastases aruandes. MIGA võib
sõlmida ka teiste riikidega sarnaseid riskide jagamise lepinguid.
Artiklis IV kirjeldatakse riskide jagamise kokkulepet (edasikindlustusega sarnane), mida MIGA
võib kohaldada riskide jagamise kokkuleppe (esimese kahju katmine) asemel või lisaks sellele.
Eesti kannab loovutamise memorandumis määratud osa kehtiva nõude eest makstavast
hüvitisest, mis jääb alles pärast kohaldatava esimese kahju kihi ammendumist. Tegemist on
MIGA ja Eesti vahelise riskide jagamisega, mitte Eesti ja tagatise saaja vahelise
edasikindlustuslepinguga. Edasikindlustus on tavapärane MIGA ärimudeli osa. Ukrainas võib
selle kasutamine olla MIGA-le piiratum sõjaolukorra tõttu.
Artikli V kohaselt määrab MIGA ainuisikuliselt ning kooskõlas riskide jagamise lepingu ja
MIGA tagatispõhimõtetega kindlaks tingimused, millele peavad vastama investeeringud,
investorid ja mitteärilised riskid, mille puhul Eesti riskide jagamises osaleb.
Artikli VI kohaselt hangib MIGA enne tagatislepingu väljastamist Ukrainalt kui asukohariigilt
iga tagatise kohta MIGA asutamiskonventsiooni kohaselt nõutava heakskiidu, järgides MIGA
tagatispõhimõtteid. See kohustus lasub MIGA-l ega tekita Eestile eraldi toimingukohustust.
Artiklis VII sätestatakse tagatiste üldtingimused ja riski ülevõtmine. MIGA kasutab riskide
jagamise lepingu alusel toetatavate projektide puhul oma standardseid tagatislepingute vorme
ning võtab tagatislepingutega seotud riskid üle kooskõlas MIGA tagatispõhimõtetega.
Tagatislepingud kiidetakse heaks MIGA tavapärase tagatiste heakskiitmise korra kohaselt ning
selleks ei ole Eesti nõusolekut vaja.
Artiklis VIII sätestatakse riskide jagamise piirmäärad. Riskide jagamise maksimaalset summat
vähendatakse iga makse võrra, mille Eesti on teinud nõude väljamakse teatise alusel. Kui MIGA
saab tagatise saajale makstud hüvitise osaliselt või täielikult tagasi ja maksab sellest Eestile
4
kuuluva osa välja, taastatakse riskide jagamise maksimaalne summa Eestile välja makstud
summa ulatuses.
Artiklis IX sätestatakse preemia ja preemia haldamine. MIGA määrab iga tagatislepingu eest
makstava preemia ja muud tasud, mida käsitatakse lepingus ühiselt preemiana. Eesti osa
preemiast hoitakse pärast loovutamistasu mahaarvamist MIGA hallataval preemia haldamise
kontol. Loovutamistasu vastab 20%-le Eesti osale preemiast. Kontol olevaid vahendeid ja
investeerimistulu lisandub 10 miljonile eurole, suurendades riskide jagamise maksimaalset
summat ja võimaldades katta suuremas mahus riske. Erandkorras võivad MIGA-le tekkida
erakorralised nõude-eelsed, nõude menetlemise või tagasinõudmise kulud (nt kohtumenetluse
kulud), mille katmises Eesti saab osaleda juhtumipõhiselt, kui Eesti selleks eraldi nõusoleku
annab. Sellist erakordset olukorda võib Eesti soovi korral kaaluda, kui on tõenäoline, et MIGA
erakorraliste menetlustoimingute tegemine vähendab olulisel määral tõenäosust, et tagatis
realiseerub. Tuleb rõhutada, et MIGA-l ei ole senises praktikas ühtki sellist erakorralist
menetluskulu olnud ning probleemsed olukorrad on lahendanud MIGA nõuete eelse menetluse
osakond. Eestiga kokkuleppel võib kulud katta preemia haldamise kontolt, kui seal on piisavalt
vahendeid, mida ei ole juba ette nähtud tagatislepingutega seotud riskide katmiseks. MIGA
tagastab Eestile preemia haldamise konto allesjäänud jäägi pärast kõigi lepinguliste kohustuste
täitmist ja tagasisaadud summade lõplikku arveldamist.
Artiklis X sätestatakse iga-aastane aruandlus ja lisateabe andmine. MIGA esitab Eestile 60
päeva jooksul pärast kalendriaasta lõppu aruande lepinguga toetatud projektide edenemise
kohta. Aruanne hõlmab muu hulgas uusi tagatislepinguid, Eestile määratud riskiosade
kogusummat, riskide jagamise maksimaalse summa jääki, tagatislepingute ajakohastatud
lõppkuupäevi, preemia haldamise kontole kantud Eesti osa preemiast, kontole arvestatud
investeerimistulu ning uusi või rahuldamata nõudeid. Eesti võib omal kulul taotleda
lisaaruandeid, kui MIGA peab taotlust põhjendatuks ja tal on kohaldatava õigusraamistiku
alusel õigus teavet esitada.
Artiklis XI kirjeldatakse nõuete menetlemist ja makseid. MIGA järgib tagatislepingute alusel
esitatud nõuete kohta otsuste tegemisel ja nende lahendamisel MIGA tagatispõhimõtetes
sätestatud korda ning otsustab ainuisikuliselt nõuete muutmise, lahendamise või
kompromissiga lõpetamise üle. MIGA teavitab Eestit nõude esitamisest viivitamata, kuid
hiljemalt kümne tööpäeva jooksul. Pärast nõude kehtivaks tunnistamist saadab MIGA Eestile
nõude väljamakse teatise vähemalt kümme tööpäeva enne kavandatavat hüvitise maksmise
kuupäeva. Eesti tasub teatises märgitud summa viie tööpäeva jooksul teatise kuupäevast arvates
ja igal juhul hiljemalt teatises märgitud maksetähtpäeval. Sellises erakordses hüpoteetilises
olukorras makstakse summa välja riigieelarves selleks eraldi arvestusliku kuluna kulurealt.
Artiklis XII sätestatakse nõudeõiguste üleminek ja tagasinõuetest saadud summade jaotamine.
Pärast tagatise saajale hüvitise maksmist lähevad tagatud investeeringuga seotud õigused ja
nõuded MIGA-le üle makstud summa ulatuses. Tagasinõudest saadud summad jaotatakse
esmalt ületava kahju kihi, seejärel võimaliku teise kahju kihi ning lõpuks esimese kahju kihi
katteks. Eestile kuuluvad tagasi saadud summad maksab MIGA Eestile hiljemalt seitsme
tööpäeva jooksul pärast nende tagasisaamist ning Eesti riskide jagamise maksimaalset summat
korrigeeritakse ülespoole samas summas
5
Artikli XIII kohaselt võib MIGA sõlmida kaaskindlustus- ja edasikindlustuskokkuleppeid, et
katta oma osa tagatislepingust tulenevast ülemäärasest riskist.
Artiklis XIV sätestatakse lepingu kehtivus ja lõpetamine. Pärast lepingu lõppkuupäeva ei või
MIGA Eestile üle anda vastutust uue tagatislepingu eest ega suurendada Eesti vastutust
muudatusega, mis suurendab enne lõppkuupäeva väljastatud tagatislepingu alusel MIGA
vastutust. Enne lõppkuupäeva väljastatud tagatislepingutega seotud poolte õigused,
maksekohustused, muud kohustused ja tagasi saadud summad jäävad kehtima kuni nende
täieliku ja lõpliku arveldamiseni. Seejärel tagastab MIGA Eestile preemia haldamise konto
saldo.
Artiklis XV sätestatakse MIGA privileegide ja immuniteetide säilimine. Ühtegi riskide
jagamise lepingu sätet ei käsitata MIGA-le asutamiskonventsiooni, muu rahvusvahelise
konventsiooni või kohaldatava õiguse alusel kuuluvate privileegide, immuniteetide või
vabastuste loovutamise, neist loobumise, nende lõpetamise või muutmisena. Lepingu ja
asutamiskonventsiooni vastuolu korral lähtutakse asutamiskonventsioonist.
Artiklis XVI sätestatakse kohaldatavad põhimõtted ja vaidluste lahendamine. Lepingule
kohaldatakse selle tingimusi ning küsimustes, mida leping vaidluse või lahkarvamuse korral ei
reguleeri, kohaldatakse üldisi õiguspõhimõtteid. Eesti ja MIGA vahelised vaidlused
lahendatakse MIGA asutamiskonventsiooni artikli 57 punkti a ja II lisa kohaselt. MIGA ja
tagatise saaja vaidlused lahendatakse asjaomase tagatislepingu tingimuste kohaselt ning selline
vaidluse lahendamine on Eestile siduv.
Artiklis XVII sätestatakse lepingu muud tingimused. Leping jõustub kuupäeval, mil viimane
pool sellele alla kirjutab, ning seda võib muuta üksnes kirjalikult poolte allkirjadega. Eesti
esitab MIGA-le viivitamata pärast lepingu allkirjastamist MIGA-le vastuvõetava instantsi
arvamuse, mis kinnitab lepingu nõuetekohast heakskiitmist ja allkirjastamist ning selle
õiguslikku kehtivust, siduvust ja täitmisele pööratavust. Selleks instantsiks on varasemates
sarnastes lepingutes olnud Justiits-ja Digiministeerium. Kumbki pool ei või oma õigusi ega
kohustusi teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta üle anda.
Artiklis XVIII sätestatakse teadete ja teabevahetuse kord. Lepingu alusel esitatavad teated ja
taotlused ning muu edastatav teave vormistatakse kirjalikult ja saadetakse posti või e-posti teel
lepingus märgitud aadressile või muule aadressile, millest pool on teisele poolele kirjalikult
teada andnud. Enne allkirjastamist lisatakse lepingusse Rahandusministeeriumi ametlik
postiaadress, vastutav kontaktisik ja e-posti aadress.
Lepingu lisad
Lisades I–III esitatakse riskide jagamise kokkuleppe (esimese kahju katmine) loovutamise
memorandumi arvutusreeglid vastavalt tagatislepingule (PRI), tagatislepingule (TFG – siduv
raamistik) ja tagatislepingule (TFG – üksiktagatis). Lisades määratakse MIGA maksimaalne
vastutus, esimese kahju kihi suurus ning Eesti osa ja selle suhtarv.
Lisas IV esitatakse riskide jagamise kokkuleppe (edasikindlustusega sarnane) arvutusreeglid.
Eesti osa arvutatakse loovutamise memorandumis määratud summa suhtena tagatislepingu
alusel kehtivasse maksimaalsesse koguvastutusse, tagatava tehingu piirmäära või üksiktagatise
piirmäära, olenevalt tagatislepingu liigist.
6
Lisa V sisaldab nõude väljamakse teatise vormi. Teatises märgitakse nõude summa, MIGA
määratud makstava hüvitise suurus, hüvitise jaotus esimese kahju kihi ja ületava kahju kihi
vahel, Eesti osa (esimese kahju katmine) ja Eesti osa (edasikindlustusega sarnane) ning
maksetähtpäev. Lisades olevad nurksulgudes ristviited ja täitmata väljad viiakse enne lepingu
allkirjastamist kooskõlla lepingu lõpliku numeratsiooni ja poolte kokkulepetega.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse MIGA riskide jagamise lepingust tulenevaid erialamõisteid. Mõisted on
määratletud riskide jagamise lepingus artikkel I ning neid kasutatakse eelnõus lepingus antud
tähenduses.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei võta üle Euroopa Liidu õigust ega reguleeri Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvat
küsimust. Eelnõu koostajale teadaolevalt ei ole eelnõu vastuolus Euroopa Liidu õigusega
Riigigarantii andmine toimub Eesti õiguse alusel. Riskide jagamise lepingule kohaldatakse
selle tingimusi ning lepinguga reguleerimata küsimustes üldisi õiguspõhimõtteid. Lepingu ja
MIGA asutamiskonventsiooni vastuolu korral lähtutakse konventsioonist. Pooltevahelised
vaidlused lahendatakse konventsiooni II lisas sätestatud korras.
5. Otsuse mõjud
Majanduslik mõju
Otsuse vastuvõtmine võimaldab Eestil toetada Ukraina majanduse vastupanuvõimet ja
ülesehitamist viisil, mis võimendab avalike vahendite mõju kaasates erakapitali. MIGA
tagatised vähendavad investorite ja laenuandjate mitteärilisi riske ning aitavad säilitada
ettevõtete tegevust, tööhõivet ja tootmisvõimsust. Finantssektori ja kaubanduse rahastamise
tagatised toetavad pankade laenuvõimet, ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja kriitiliste
kaupade importi. Reaalmajanduse projektide tagatised toetavad muu hulgas tootmist,
toidusektorit, logistikat ja laomajandust. MIGA tagatised aitavad säilitada töökohti, kohalikku
hankimist ning olulisi tootmis- ja tarneahelaid, võimaldades ettevõtetel sõja ajal tegevust jätkata
ja teha uusi investeeringuid.
Eesti osalus on seotud kõrgendatud sõja- ja poliitiliste riskidega Ukrainas. MIGA tagatis võib
hõlmata sõja ja tsiviilrahutuste, sundvõõrandamise, ning lepingurikkumisega seotud riske,
samuti kaubandustehingu rahastamisega seotud tingimusteta rahalise kohustuse täitmata
jätmise riski. Riske maandavad MIGA projektipõhine hoolsusanalüüs, riskide hajutamine
projektide ja partnerite vahel, nõude-eelsed toimingud ja tagasinõudeõigus. Ükski MIGA
Ukraina tagatisega seotud nõue ei ole seni realiseerunud. MIGA ülesanne on hoida oma
finantsstabiilsust ja kasutada talle usaldatud kapitalibaasi vastutustundlikult, millest tulenevalt
võtab MIGA ette erilisi ettevaatusabinõusid projektide ja koostööpartnerite valikul. Erinevad
riskide jagamise ja juhtimise lahendused võimaldavad MIGA-l anda tagatisi ka piiratud
edasikindlustusvõimekuse tingimustes ning kaasata täiendavat avalikku ja erasektori
edasikindlustust.
Partnerite vaheline riskide jagamine aitab ühtlasi arendada Ukraina sõjariski kindlustusturgu,
näidates, et sõjaga seotud riske saab struktureerida, hinnastada ja osaliselt edasikindlustusturule
7
üle anda. Nii toetab MIGA Ukraina praegust majanduslikku vastupanuvõimet ja loob eeldusi
erasektori suuremaks osalemiseks riigi taastamisel ja ülesehitamisel. Mõju ulatus sõltub MIGA
valitud projektidest ja nende tegelikust elluviimisest.
Sotsiaalne mõju
Ukraina ettevõtete, töökohtade, kriitiliste tarneahelate ning finantsteenuste säilimine toetab
elanike toimetulekut sõja ajal. Riskimaandamine aitab vähendada majandustegevuse katkemist
ja loob eeldusi inimeste turvaliseks tagasipöördumiseks ning kohalike kogukondade
taastumiseks.
Mõju välissuhetele
Eesti osalemine MIGA kaudu Ukraina toetamisel kinnitab Eesti jätkuvat pühendumust Ukraina
vastupanuvõime tugevdamisele ning riigi taastamise ja ülesehitamise toetamisele. Panus on osa
Eesti laiemast toetusest Ukrainale Maailmapanga Grupi kaudu ning tugevdab meie koostööd
teiste doonorite, sealhulgas Põhja- ja Baltimaadega. Multilateraalsete institutsioonide kaudu
Ukraina toetamine on oluline ka kontekstis, et Eesti on järgmise Ukraina ülesehituse
konverentsi korraldaja.
Toetades erasektori investeeringuid ja aidates maandada sõjast tulenevaid riske, vastab Eesti
panus otseselt Ukraina valitsuse prioriteedile suurendada erasektori rolli riigi ülesehitamisel ja
majanduse taastamisel.
Mõju riigiasutustele ja halduskoormusele:
Rahandusministeerium sõlmib MIGA-ga riskide jagamise lepingu, korraldab võimalike nõuete
väljamakse teatiste täitmise, jälgib Eesti koguvastutust ning analüüsib MIGA iga-aastast
aruandlust toetatud projektide ja riskipositsioonide kohta. Otsusega ei kaasne ettevõtjatele,
inimestele ega vabaühendustele uusi teabe esitamise kohustusi ega muud halduskoormust.
Rahandusministeeriumi töökoormus suureneb lepingu haldamise tõttu, kuid ülesanded
täidetakse olemasoleva töökorralduse raames.
Eelnõul ei ole tuvastatud olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele lisaks eespool
kirjeldatule, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse
korraldusele. Nende mõjuvaldkondade üksikasjalikumat analüüsi ei peeta eelnõu sisu ja piiratud
rakendusulatuse tõttu vajalikuks.
6. Otsuse rakendamiseks vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Riskide jagamise maksimaalne summa ei ületa 10 miljonit eurot, mida lepingu kohaselt
suurendatakse preemia ja sellelt saadud investeerimistulu võrra. Riskide jagamise
maksimaalne summa väheneb tehtud nõudemaksete võrra ning võib suureneda Eestile kantud
tagasinõuete laekumiste võrra. Seega on oluline rõhutada, et riskide jagamise maksimaalse
summa võimalik suurenemine üle 10 miljoni euro on igal juhul eelarveneutraalne, sest
suurenemine saab toimuda ainult teenitud tulude võrra.
Tuleb rõhutada, et võetav garantii omaks marginaalset mõju fiskaalpositsioonile, kui see
garantii peaks realiseeruma hüpoteetilises olukorras. Selle maksimaalne maht moodustab
2027.a. SKP-st 0,02% ning väheneb Rahandusministeeriumi pikaajalise SKP prognoosi
kohaselt 2053. aastaks 0,008%ni SKP-st (vt Rahandusministeeriumi SKP prognoos kuni 2070.
8
aastani). Kui MIGA sõlmiks 2053. aastal Eesti garantii toel maksimaalse ehk 20-aastase
kehtivusajaga tagatislepingu, võiksid sellega seotud Eesti kohustused ulatuda 2073. aastani.
Esitatud arvestuse kohaselt moodustaks garantii piirmäär sel aastal 0,004% SKP-st. Garantii
andmisest tõusev kasu Ukraina majanduse stabiilsusele on kordades suurem kui hüpoteetiline
mõju Eesti riigieelarvele.
Lepinguga kaasnevad:
• nõudemaksed MIGA-le Eesti esimese kahju kihi ja/või riskide jagamise kokkuleppe
(edasikindlustusega sarnane) alusel, kuid kokku mitte üle riskide jagamise maksimaalse
summa;
• loovutamistasu, mille MIGA arvestab maha Eesti osast teenitavast preemiast ja mis
moodustab 20% Eesti osast teenitavalt preemialt;
• erandlikud nõude-eelsed, nõude menetlemise ja tagasinõudmise kulud Eesti riskiosa
ulatuses, ainult juhul kui Eesti on nende hüvitamisega juhtumipõhiselt eelnevalt
nõustunud.
Maksetähtaja ja tagasinõuetega seotud tingimused:
• Eesti peab MIGA nõude väljamakse teatises näidatud summa tasuma hiljemalt viie
tööpäeva jooksul ning igal juhul enne teatises märgitud MIGA väljamakse kuupäeva.
• MIGA tagasinõuetest Eestile laekuvad summad makstakse Eestile ning nende võrra
taastatakse riskide jagamise maksimaalset summat vastavalt lepingu tingimustele.
Võimalikud nõudemaksed ning eelnevalt kokku lepitud nõude-eelsed, nõude menetlemise või
tagasinõudmise kulud planeeritakse riigieelarves vastavalt nende tekkimise tõenäosusele ja
kehtivatele eelarvestamise põhimõtetele. Rahandusministeeriumi eelarvesse on planeeritud 1
miljon eurot arvestusliku kuluna võimalike riigigarantii kulude katteks. Eesti osa preemiast ja
investeerimistulust jääb MIGA hallatavale preemia haldamise kontole ning seda arvestatakse
lepingu riskide jagamise maksimaalse summa koosseisus.
Preemiast saadav tulu ja investeerimistulu ei laeku lepingu kehtivuse ajal jooksvalt
riigieelarvesse, vaid jääb MIGA hallatavale preemia haldamise kontole ja seda kasutatakse
lepingust tulenevate riskide katmiseks. Pärast kõigi enne lepingu lõppkuupäeva väljastatud
tagatislepingutega seotud õiguste ja kohustuste lõplikku täitmist tagastab MIGA konto jäägi
Eestile. See tähendab, et Eesti võetud tingimuslik vastutus MIGA ees kehtib ka peale riskide
jagamise lepingus sätestatud lõppkuupäeva, kuni enne seda kuupäeva antud tagatistega seotud
kohustused, nõuded ja tagasinõuetest saadud summad on täielikult ja lõplikult arveldatud.
Riskide jagamine MIGA kaudu on finantsiliselt kulutõhus ja võimendav lahendus, sest Eesti ei
sõlmi lepinguid üksikute Ukraina projektide või investoritega ega kanna üksi kogu
tagatislepingutest tulenevat riski. MIGA teeb projektide hoolsusanalüüsi, haldab
tagatislepinguid ja nõudeid ning kaasab võimaluse korral oma bilanssi, teisi usaldusfonde ja
edasikindlustajaid.
Riigigarantii andmine ei mõjuta eelarvepositsiooni enne, kui garantiikohustus realiseerub.
Nõude tasumisel mõjutab väljamakse riigi eelarvepositsiooni tasutud summa ulatuses.
9
7. Rakendusaktid
Otsuse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte kehtestada.
8. Otsuse jõustumine
Otsus jõustub selle allakirjutamisel.
9. Eelnõu kooskõlastamine ja kaasamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-1195/01.
Esitab Vabariigi Valitsus 16. novembril 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik