Innovatsiooniprojekti ideekavand
AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE
Ideekavandit täites palume tutvuda Riigikantselei veebilehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale.
Innovatsiooniprojekti nimi
Agentne riik: Riiklik keskkonnaseire ja aruandlus
Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond
☐ Droonitehnoloogiate valdkond
☒ Tehisintellekti lahenduste valdkond
Innovatsiooniprojekti panus valitsuse tegevuskava prioriteetidesse
☒ Riigi kriisikindluse suurendamine
☒ Majanduse kasvule kaasa aitamine
☒ Riigi tõhus juhtimine
Innovatsiooniprojekti esitajad (tulevased RK partnerid)
Keskkonnaagentuur (KAUR)
Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik
Krisela Uussaar, Keskkonnaagentuur,
[email protected], 5422 0353
Innovatsiooniprojekti kestus (kuudes)
24 kuud
Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerluslepingu sõlmimisest.
Innovatsiooniprojekti kogumaksumus (sh käibemaks, kui on abikõlblik)
Kogumaksumus: 1 500 000 eurot
Käibemaks
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
1. Probleemikirjeldus (max 2 lk)
Kirjeldage lahendamist vajavat probleemi, selle olulisust ning keda see probleem puudutab.
Selgitage, miks on probleem aktuaalne ja hinnake probleemi mõju.
Kirjeldage tausta, Eestis tehtut ning relevantseid teiste riikide kogemusi.
Riikliku keskkonnaseire ja aruandluse keskne probleem on see, et kattuvaid andmeid ja metoodilisi samme kasutatakse mitmes aruandlusprotsessis, kuid töövood on killustunud, osaliselt käsitööpõhised ning nende sisendite, metoodikaversioonide ja arvutuskäikude taastoodetavus on ebaühtlane. Uute ja muutuvate aruandlusnõuete lisandumisel suureneb töökoormuse, vigade, hilinemise ja metoodiliste vastuolude risk.
Igal aastal tuleb riigil esitada mitmeid keskkonnaseire ja -aruandluse väljundeid. Näiteks on LULUCF aruandluse koostamine neljaliikmelise meeskonna peamine töö ning protsess kestab suure osa aastast. Mullaseire ja looduse taastamise valdkonnas on osa metoodikaid veel väljatöötamisel. Seetõttu on vaja katsetada uusi tööviise ja tehnilisi lahendusi, mis aitaksid vältida uute kohustustega kaasnevat halduskoormuse kasvu.
Probleem väljendub eelkõige järgmises:
• kaugseirepõhiste maakasutuse näitajate töötlemine on olulises osas käsitöömahukas;
• Sentinel-1, Sentinel-2 ja teiste kaugseireandmete jaoks kasutatakse erinevaid töövooge ning puudub ühtne metoodikate ja nende versioonide haldamise raamistik;
• LULUCF, Eurostati keskkonnastatistika, looduse taastamise seire ja mullaseire kasutavad osaliselt kattuvaid sisendandmeid, kuid erinevaid metoodikaid;
• metoodikate muutumisel tuleb töövooge ja arvutusi käsitsi kohandada;
• puudub ühtne mehhanism, mis võimaldaks kontrollida, millise andmestiku, metoodikaversiooni ja arvutuskäigu alusel konkreetne tulemus saadi;
• sama või sarnast andmetöötlust tehakse eri aruandlusprotsessides korduvalt.
Projekti alguses mõõdetakse valitud aruandlusprotsesside tegelik töömaht, käsitsi tehtavate tegevuste osakaal, parandusringide arv ja aruandluse läbimisaeg. Nende baasnäitajate alusel hinnatakse katsetatavate lahenduste tegelikku mõju ning võimalikku tööaja kokkuhoidu.
Tööaja kokkuhoiu sihttase määratakse pärast lähteolukorra mõõtmist. Projekti edukust hinnatakse selle järgi, kas katsetatav lahendus vähendab mõõdetavalt aktiivset tööaega ja aruandluse läbimisaega võrreldes projekti alguses fikseeritud baastasemega, ilma et tulemuste kvaliteet või usaldusväärsus halveneks.
Lahendus peab võimaldama senisest kiiremini ajakohastatavat ja ühtlustatud keskkonnaseire võimekust. Tegelik ajakohastamissagedus sõltub kasutatavatest andmeallikatest, metoodikatest ja hanke käigus valitud tehnilisest lahendusest.
EL-i aruandlusnõuete areng suurendab vajadust kõrgema taseme, ruumiliselt täpsemate ja paremini dokumenteeritud LULUCF-metoodikate järele. Projekt katsetab kaugseire ja teiste andmeallikate kasutamist nende nõuete täitmise toetamiseks ulatuses, milles kõrgema taseme metoodikate rakendamine on konkreetsete aruandluskategooriate puhul nõutav või põhjendatud.
2. Projekti eesmärk
Sõnastage konkreetne, selge ja mõõdetav eesmärk.
Kirjeldage, kuidas plaanite eesmärgi saavutamist mõõta.
Projekti eesmärk on 24 kuu jooksul katsetada ja valideerida päris tööprotsessis tehnilist ja korralduslikku lahendust, mis valitud keskkonnaseire ja aruandluse kasutusjuhtudes vähendab mõõdetavalt käsitööd ja vigade riski, lühendab aruandluse läbimisaega ning tagab tulemuste jälgitavuse, taastoodetavuse ja auditeeritavuse.
Lahenduse tehnilist teostust ei määrata ideekavandis ette. Sobiv lahendus valitakse avatud probleemipõhise hanke ja katsetulemuste alusel ning see võib hõlmata reeglipõhist automatiseerimist, andmetöötlusplatvormi, masinõpet, tehisintellekti, agentseid komponente või nende kombinatsiooni.
Täpsemad eesmärgid
• katsetada automatiseeritud keskkonnaseire- ja aruandlustöövoogu, mis võimaldab valitud kasutusjuhtudes vähendada käsitsi tehtavat andmetöötlust;
• katsetada, millises ulatuses saab erinevate aruandluskohustuste jaoks kasutada ühiseid kaugseireandmeid, andmetöötlusetappe ja metoodilisi komponente;
• luua ja valideerida metoodikate versioonihalduse põhimõte, mis võimaldab tuvastada konkreetse tulemuse koostamisel kasutatud andmed, metoodika versiooni ja arvutuskäigu;
• katsetada kasutajaliidest või muud sobivat kasutusviisi, mille kaudu on võimalik jälgida aruande lähteandmeid, metoodikat ja tulemuse kujunemist;
• hinnata, millistes töövoo osades annab tehisintellekti või muu intelligentse automatiseerimise kasutamine lihtsama automatiseerimisega võrreldes mõõdetava lisaväärtuse;
• valideerida lahendust päris tööprotsessis ning võrrelda tulemusi projekti alguses mõõdetud baastasemega.
Mõõdik
Mõõtmise viis
Edukuse hindamine
Aktiivne tööaeg
Eksperdi aktiivne tööaeg valitud protsessi läbimiseks enne ja pärast lahenduse rakendamist.
Vähenemine võrreldes G1-s kinnitatud baastasemega.
Protsessi läbimisaeg
Aeg sisendandmete kättesaamisest kinnitatud väljundini.
Lühenemine võrreldes baastasemega.
Käsitsi tehtavad sammud
Manuaalsete tegevuste arv enne ja pärast katset.
Vähenemine ilma kvaliteedi halvenemiseta.
Vead ja parandusringid
Vigade, kordusarvutuste ja parandusringide arv ning olulisus.
Vigade, kordusarvutuste ja parandusringide arv väheneb võrreldes G1-s kinnitatud baastasemega; kriitiliste vigade lubatav lävend kinnitatakse G1-s.
Metoodiline vastavus
Võrdlus kinnitatud metoodika, kontrollandmete ja eksperthinnanguga.
Vastab eelnevalt kinnitatud aktsepteerimiskriteeriumile.
Taastoodetavus
Sama sisendi ja metoodikaversiooniga tulemuse kordamine.
Tulemus taastoodetav kokkulepitud tolerantsi piires.
Muudatuse rakendamise aeg
Aeg metoodikamuudatusest valideeritud töövoo uuendamiseni.
Lühem kui baastasemel.
Kasutatavus
Struktureeritud kasutajatestid KAUR-i ja partnerite kasutajarollidega.
Kriitilised kasutusülesanded on läbitud.
Elutsüklikulu
Arenduse, majutuse, litsentside, andmete, hoolduse ja sisetöö kogukulu.
Kasutuselevõtuotsuse sisend G4-s ja G6-s.
Konkreetne minimaalne aktsepteeritav paranemine kinnitatakse pärast baastaseme mõõtmist projekti esimeses otsustusväravas G1.
3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk)
Kirjeldage võimalikke lahendusi ja tegevusi, katsetamist ning edukuse hindamist.
Valitud lahendussuund võib projekti käigus muutuda.
Projektis katsetatakse, kuidas tagada aruandlusnõuete ja metoodikate ajakohane, versioonihallatud ja kontrollitav kasutamine. Võimalik tehniline lahendus võib hõlmata struktureeritud teadmushaldust, reeglipõhist automatiseerimist, masinõpet, tehisintellekti, muid asjakohaseid uuenduslikke meetodeid või nende kombinatsiooni. Kriitiliste metoodikamuudatuste kinnitamine jääb vastutava eksperdi ülesandeks sõltumata valitud lahendusest.
Ideekavandi esitaja poolt on pakutud võimalikud lahendussuunad. Võimalikud lahendussuunad ei ole siduvad, vaid suunavad ning esitatud eesmärgiga vastavalt tänasele kogemusele ja praktikale välja tuua süsteemsed kitsaskohad, mis vajavad lahendamist. Lõplikud metoodikad, tehnoloogiad ja lahendussuunad selguvad töö käigus.
Lahendussuund A – protsesside korrastamine ja reeglipõhine automatiseerimine
Katsetatakse, kui suur osa probleemist on lahendatav protsesside standardiseerimise, andmevahetuse, versioonihalduse ja deterministliku automatiseerimisega ilma keerukama AI-lahenduseta.
Lahendussuund B – ühine andme-, metoodika- ja töövooplatvorm
Katsetatakse keskset lahendust, mis võimaldab hallata andmeid, metoodikaid, versioone ja arvutuskäike mitme aruandluskohustuse jaoks ning vähendada dubleerivat andmetöötlust.
Lahendussuund C – intelligentne või agentne automatiseerimine
Kui probleemipõhine hange ja katsetamine näitavad selle põhjendatust, kasutatakse masinõpet, generatiivset tehisintellekti, agentseid komponente või muid intelligentseid meetodeid ülesannetes, kus need annavad lihtsama automatiseerimisega võrreldes mõõdetava lisaväärtuse. Ühte lahendussuunda ei määrata enne hanget eelistatuks.
Avatud probleemipõhine hange
Projekt viiakse ellu avatud probleemipõhise hanke või hangete kaudu. KAUR kirjeldab hankes lahendatava probleemi, kasutusjuhud, olemasolevad andmed, piirangud, nõutavad tulemused ja edukriteeriumid, kuid ei määra ette konkreetset tehnoloogiat. Pakkujad võivad pakkuda reeglipõhist automatiseerimist, andmetöötlusplatvormi, masinõpet, tehisintellekti, agentset lahendust või nende kombinatsiooni. Lahenduse valikul hinnatakse tõendatud mõju, tehnilist teostatavust, auditeeritavust, turvalisust, elutsüklikulu ning KAUR-i võimet lahendust pärast projekti hallata ja edasi arendada.
Katsetamine
• kaugseiremetoodikate katsetamine kontrollandmetel;
• andmevahetuse ja minimaalselt vajalike integratsioonide katsetamine;
• kinnitatud metoodikate kontrollitava ja taastoodetava rakendamise katsetamine;
• lahenduse kasutamine paralleelselt olemasoleva tööprotsessiga;
• mõju võrdlemine baastasemega tööaja, läbimisaja, vigade, taastoodetavuse ja kulude alusel.
Andmevahetus kavandatakse turvaliste ja standardiseeritud liideste kaudu. X-tee või muu sobiva andmevahetuslahenduse kasutamise vajadus otsustatakse arhitektuurianalüüsi, liidestatavate süsteemide ja kehtivate nõuete põhjal.
4. Projekti uuenduslikkus
Tooge välja, mida tehakse senisest teisiti ning mis vajab katsetamist.
Projekti uuenduslikkus seisneb tervikliku toimemudeli katsetamises, milles kaugseireandmed, versioonihallatud metoodikad, automatiseeritud andmetöötlus ja auditeeritav aruandlus moodustavad ühe kontrollitava töövoo.
Innovatsioon ei seisne ühe konkreetse tehnoloogia kasutamises, vaid selles, et projekti käigus võrreldakse erinevaid tehnilisi lahendusi ning selgitatakse katseliselt välja, milline neist saavutab nõutava kvaliteedi, tööaja kokkuhoiu, auditeeritavuse ja elutsüklikulu kõige parema suhtega. Tehisintellekt on üks võimalik vahend, mille lisaväärtust võrreldakse lihtsamate automatiseerimisviisidega.
Katsetamist vajavad eelkõige:
• eri aruandluskohustuste ühiste andmete ja töötlusetappide tegelik ulatus;
• kaugseiremetoodikate täpsus ja koostoimelisus;
• metoodika, andmete, arvutuskäigu ja väljundi terviklik jälgitavus;
• lihtsa automatiseerimise, hübriidlahenduse ja AI-põhise lähenemise võrdlev lisaväärtus;
• lahenduse kasutatavus ja mõju päris aruandlusprotsessis.
5. Projekti elluviimisega seotud riskid ja maandamismeetmed
Kirjeldage peamisi riske ja kavandage maandamismeetmed.
Risk
Mõju
Maandamine
Kaugseiremetoodikate tehniline risk
Üks või mitu metoodikat ei saavuta ajakavas nõutud täpsust või katvust.
Kahetasandiline arendus, ajaloolised kontrollandmed, vahe-eesmärgid ja paindlik prioriseerimine.
Metoodikate ajakohasus
Lahendus ei tuvasta või tõlgenda õigesti kõiki metoodikamuudatusi.
Versioonihaldus, ametlike allikate kontroll ja inimese kinnitus kriitiliste muudatuste puhul.
Automatiseeritud väljundi kvaliteet
Töövoog rakendab metoodikat valesti või annab ebatäpse tulemuse.
Deterministlik arvutuskiht, kontrollandmed, eksperthinnang ja taastoodetavus.
Andmehaldus ja integratsioon
Formaadi-, metaandme- või liideserinevused takistavad töövoogu.
Varajane andmeinventuur, minimaalsete integratsioonide põhimõte ja standardiseeritud liidesed.
Regulatiivsed muudatused
Nõuded või vormingud muutuvad projekti käigus.
Versioonihaldus, ametlike kanalite seire ja ajakava puhver.
Skoobi paisumine
Mitme kohustuse ja integratsiooni samaaegne arendus hajutab ressursse.
Üks esmane piloot, etapiline laiendamine ning G1–G6 jätka/kitsenda/lõpeta otsused.
Hanke- ja ajakavarisk
Probleemipõhine hange võtab kavandatust kauem või ei too sobivat pakkumust.
Varajane turukonsultatsioon, hanke eraldi ajaplokk ja G2 kitsendamis- või lõpetamisotsus.
Ebapiisav mõju
Lahendus ei ületa olemasolevat protsessi või lihtsat automatiseerimist.
Võrdlusbaas, mõõdetavad kriteeriumid ja võimalus lahendus ümber kujundada või lõpetada.
Juhtimise ja võtmerollide risk
KAUR-i võtmerollide koormus või vastutus pole piisav.
Nimetatud rollid, asendajad, tööpakettide vastutus ja juhtrühma otsustusõigus.
Püsikulu ja tarnijasõltuvus
Käitusmaksumus ületab kasu või tekib lukustus.
Elutsüklikulu analüüs, avatud standardid, üleantavad õigused ja tarnijavahetuse võimalus.
6. Projekti ajakava
Koostage realistlik, etapiviisiline ajakava ning arvestage hangete ja vaheotsustega.
Etapp
Alguskuu
Lõppkuu
Kestus
Tulemus ja otsustusvärav
1. Probleemi täpsustamine ja lähteolukord
1
3
3
Protsessi- ja andmeinventuur, baasnäitajad, piloodi valik, turukonsultatsioon. G1: ulatus ja edukriteeriumid.
2. Avatud probleemipõhine hange
4
7
4
Hankedokumendid, menetlus, pakkumuste hindamine. G2: tehnilise lähenemise valik või skoobi muutmine.
3. Prototüübi arendus ja piiratud integratsioon
8
13
6
Valitud lahenduse arendus ja kontrollitud test. G3: jätka, kitsenda, kujunda ümber või lõpeta.
4. Päris tööprotsessi piloot ja sõltumatu valideerimine
14
18
5
Paralleelkäitamine, kasutajatestid ja mõju võrdlus baastasemega. G4: kasutuskõlblikkus ja ulatus.
5. Kasutuselevõtu ettevalmistus
19
22
4
Töökindlus, infoturve, dokumentatsioon, teadmussiire, püsikulud ja KAUR-i tehniline vastuvõtt. G5.
6. Lõpphindamine ja kasutuselevõtuotsus
23
24
2
Mõju ja elutsüklikulu hindamine. G6: püsikasutus, piiratud kasutus, jätkuarendus või lõpetamine.
KOKKU: 24 kuud. Tegevusi tehakse paralleelselt ainult ulatuses, mis ei enneta vajalikke otsustusväravaid.
7. Projekti eelarve
Esitage tegevuspõhine eelarve koos hinnakujunemise aluste ja kogukuluga.
Tegevus
Hinnastamise / hankimise alus
Kulud kokku
Kaugseiremetoodikate arendus
Riigihange
380 000 eurot
Automatiseeritud seire- ja aruandlustöövoo prototüübi arendus
Riigihange
392 000 eurot
Andmevahetus ja vajalikud integratsioonid
Riigihange
150 000 eurot
Arvutus-, majutus- ja testressurss
Riigihange / teenusena
120 000 eurot
Katsetamine, valideerimine ja kasutajate kaasamine
Eksperdid ja piloodid
80 000 eurot
Metoodikate uuendamise ja kvaliteedikontrolli ekspertiis
Ekspertteenused
60 000 eurot
Projektijuhtimine
24 × 3 200 × 1,38 = 1 FTE projekti kestel
106 000 eurot
KAUR-i eksperdid
2 × 24 × 3 200 × 1,38 = 2 FTE projekti kestel
212 000 eurot
KOKKU
1 500 000 eurot
Eelarve on koostatud tegevuspõhiselt ning kooskõlas projekti 24-kuulise ajakavaga. Suuremate kuluridade hinnakujunemine dokumenteeritakse töömahu, eeldatavate rollide, ühikuhindade ja turukonsultatsiooni tulemuste alusel. Enne arendushanke väljakuulutamist täpsustatakse iga tööpaketi eeldatav töömaht ja hinnavahemik. Järgmiste etappide kulukohustused võetakse üksnes juhul, kui eelnev otsustusvärav on läbitud.
Arvutus-, majutus- ja testressursi puhul võrreldakse teenusena hangitava ressursi, olemasoleva taristu ja muude variantide elutsüklikulu ning ressurss hangitakse vastavalt tõendatud vajadusele. Tabelis olev 120 000 eurot on maksimaalne kavandatud raam nimetatud kogusumma sees.
8. Võimalikud lahenduste pakkujad
Nimetage võimalikud lahenduste pakkujad ja vajalikud võimekused.
Võimalike pakkujate ringi täpsustatakse avatud turukonsultatsiooni käigus. Vajalikud võimekused hõlmavad kaugseiret ja geoinformaatikat, andme- ja tarkvaraarhitektuuri, automatiseerimist, masinõpet ja tehisintellekti, integratsioone, infoturvet ning metoodilist valideerimist.
Esialgselt kaardistatud ettevõtete hulka kuuluvad MindTitan, Net Group, Nortal, Helmes, KappaZeta, Reach-U, CGI Eesti ja Datel. Loetelu on indikatiivne ega piira hankes osalemist ega määra ette tehnilist lahendust.
9. Projekti meeskond ja töökorraldus
Kirjeldage rollid, tööjaotus, koormused, juhtimine ja puuduolev ekspertiis.
KAUR tagab kogu projekti vältel tellijapoolsed juhtimis-, sisulise omaniku, tehnilise omaniku ja vastuvõturollid. Tabelis nimetatud spetsiifiline eksperditugi hangitakse vajaduse korral turult, kuid vastutus tulemuse, arhitektuuriotsuste ja vastuvõtu eest jääb KAUR-i määratud rollidele. Täpsem isikkoosseis määratakse projekti käivitamisel vastavalt toodud vastutustele.
Roll
Asukoht
Vastutus
Koormus / kaasamine
Projekti sponsor / juhtrühm
KAUR, Riigikantselei
G1–G6 otsused, skoop, eelarve ja erandid/muudatused
Osakoormus vastavalt otsustusgraafikule
Projektijuht
KAUR
Ajakava, hanked, sõltuvused, riskid ja aruandlus.
1,0 FTE
Sisuline teenuse-/tooteomanik
KAUR
Kasutusjuhud, prioriteedid, väärtus ja sisuline vastuvõtt.
Koormus määratakse enne käivitamist
Tehniline tooteomanik
KAUR
Tehniline tervik, arhitektuursed otsused, vastuvõtt, dokumentatsioon ja teadmussiire.
Koormus määratakse enne hanget
Kaugseire ja metoodika eksperdid (projektimeeskonna vaatest, hankemenetlusega leitud töövõtja meeskond ei kuulu siia arvestusse)
KAUR
Ametlik metoodika, kontrollandmed, kvaliteet ja aktsepteerimine.
Koos teiste sisuekspertidega eelarvestatud 2,0 FTE
Andmehalduse vastutaja/valideerija
KAUR
Andmekvaliteet, metaandmed, päritolu ja ligipääs.
Osakoormus
Lahendus-/andmearhitekt
KAUR või hankega
Tehnoloogianeutraalsed nõuded, integratsioonid ja asendatavus.
Vajaduspõhine
Infoturbe vastutaja
KAUR või hankega
Turvanõuded, riskihindamine ja kontroll.
Vajaduspõhine
Hanke- ja õiguskompetents
Riigikantselei, KAUR
Turukonsultatsioon, menetlus, lepingud, IP ja kasutusõigused.
Vajaduspõhine
Valideerimisjuht / sõltumatu valideerija
KAUR ja/või väline
Baasvõrdlus, katsemetoodika ja sõltumatu hindamine.
Vajaduspõhine
Arendus- ja integratsioonimeeskond
Turult
Tehniline teostus, testimine, dokumentatsioon ja teadmussiire.
Hankelepingu alusel
Turult hangitakse eelkõige arendus-, integratsiooni- ja spetsiifiline kaugseire, masinõppe või tehisintellekti ekspertiis. Hankelepingutes nähakse ette dokumentatsiooni, lähtekoodi või vajalike kasutusõiguste, testide, konfiguratsioonide ja teadmiste üleandmine KAUR-ile ja vajadusel Riigikantseleile. Tööpakettidele määratakse KAUR-i poolsed vastutajad ja tarnija vastutavad rollid.
KAUR kaardistab enne projekti käivitamist nimetatud rollide täitjad ja minimaalse vajaliku panuse ning kinnitab, millised kompetentsid tagatakse KAUR-i sisemiselt ja millised hangitakse turult.
10. Projekti tulemuste elluviimine
Kirjeldage valmisolekut, omandit, käitusmudelit, püsikulusid, riske ja skaleeritavust.
Projekti osatulemused võetakse kasutusse juhul, kui nende kvaliteet, mõju, turvalisus ja elutsüklikulu vastavad eelnevalt määratud aktsepteerimiskriteeriumitele. Osaliselt edukate tulemuste puhul võib kasutusele võtta üksikuid metoodikaid, andmetöötluskomponente või töövooge ka juhul, kui terviklahendust püsikasutusse ei võeta.
Tehniline omanik
Lahenduse hilisem tehniline omanik on Keskkonnaagentuur. KAUR vastutab tehnilise tervikvaate, arhitektuuriotsuste, konfiguratsiooni ja versioonide juhtimise, dokumentatsiooni, kasutusõiguste, infoturbe- ja käitusnõuete ning tarnija teadmussiirde vastuvõtmise eest.
Teenuse- ja käitusmudel
KAUR määrab enne arendushanke algust sisulise teenuseomaniku ja tehnilise tooteomaniku. Väline partner võib osutada arendus-, majutus-, hooldus- või arvutusressursi teenust, kuid teenuse sisuline vastutus ja tehnilised otsustusõigused jäävad KAUR-ile. Lahendus peab võimaldama vajaduse korral teenusepakkuja vahetamist.
Partnerasutuste roll
Statistikaamet, Maa- ja Ruumiamet ning teised kaasatavad asutused osalevad kasutusjuhtude, andmevajaduste ja tulemuste valideerimisel. Nende rollid, andmevastutus ja vastuvõtuülesanded fikseeritakse kasutusjuhtude ning tööpakettide kaupa; KAUR-i tehnilise omaniku roll ei lähe partneritele üle.
Püsikulud ja jätkurahastus
Hiljemalt päris tööprotsessi piloodi lõpuks koostatakse püsikulude mudel, mis hõlmab majutust ja arvutusressurssi, litsentse, andmekulusid, hooldust, infoturvet, metoodikate uuendamist ning KAUR-i sisemist tööjõukulu. Projekti lõpus tehakse tõendatud mõju ja elutsüklikulu põhjal otsus püsikasutuse ulatuse ja jätkurahastuse kohta.
Laiem kasutuselevõtt
Projekti esmane eesmärk on tõendada lahenduse toimivust KAUR-i valitud keskkonnaseire ja aruandluse kasutusjuhtudes. Laiemat rakendatavust hinnatakse projekti käigus koos partnerasutustega. Avaliku sektori üleseks laiendamiseks tehakse eraldi otsus juhul, kui piloot tõendab lahenduse mõju, tehnilise ülekantavuse ja põhjendatud elutsüklikulu.
11. Mõju ettevõtlusele
☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris.
Projekt loob ettevõtetele võimaluse pakkuda avatud probleemipõhises hankes uusi või kombineeritud lahendusi keskkonnaseire ja aruandluse automatiseerimiseks. Ettevõtlusmõju seisneb lisaks hankemahule võimaluses arendada referentslahendusi ja kompetentse, mida saab rakendada ka teistes andmemahukates avaliku ja erasektori protsessides.
12. Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega
Kirjeldage seost vähemalt ühe valdkonnaga, rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel.
Valdkond: Digilahendused igas eluvaldkonnas
Projekt katsetab uue põlvkonna automatiseeritud ja auditeeritavat keskkonnaseire ning aruandluse toimemudelit, rakendades kaugseire, geoinformaatika, andmehalduse, automatiseerimise ja vajaduse korral tehisintellekti teadmusmahukaid meetodeid avaliku sektori praktilises tööprotsessis.
Teadmus- ja tehnoloogiasiire seisneb teadus- ja arendustegevuses kasutatavate kaugseire-, geoinformaatika-, andmetöötlus- ja automatiseerimismeetodite viimises kontrollitud kujul riiklikku keskkonnaseire ja aruandluse tööprotsessi. Lahenduse tehniline teostus jääb avatuks ning valitakse probleemipõhise hanke ja katsetulemuste alusel.
13. Seos strateegias „Eesti 2035“ toodud arenguvajadustega
Selgitage, kuidas projekt panustab strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse.
Projekt panustab eelkõige „Eesti 2035“ riigijuhtimise ning elurikkuse ja keskkonna arenguvajadustesse.
Riigijuhtimine
Projekt vähendab käsitööd ja dubleerivat andmetöötlust ning katsetab, kuidas kasutada piiratud eksperdiressurssi tõhusamalt. Projekt toetab andmete ristkasutust, bürokraatia vähendamist ja kvaliteetsemat avalike ülesannete täitmist. Mõju mõõdetakse aktiivse tööaja, protsessi läbimisaja, käsitsi tehtavate sammude ning parandusringide muutuse kaudu.
Elurikkus ja keskkond
Projekt parandab keskkonnaseisundi ja kliimamõju hindamiseks kasutatavate andmete, metoodikate ja tulemuste jälgitavust, taastoodetavust ja ajakohasust. See toetab usaldusväärsemat keskkonnaseiret ja paremat andmepõhist otsustamist.
Avaliku sektori tõhusus
Projekt katsetab „üks kord andmed – mitu kasutust“ põhimõtte praktilist rakendamist olukorras, kus sama või sarnaseid kaugseire- ja keskkonnaandmeid kasutatakse mitme aruandluskohustuse täitmiseks. Seos strateegiaga hinnatakse projekti enda mõju- ja kvaliteedimõõdikute kaudu, mitte kasutatud tehnoloogia kaudu.
14. Avalike ülesannete täitmine projekti elluviimisel
Selgitage, milliste õigusaktide või haldusaktide alusel täidab asutus avalikke ülesandeid.
Projekti elluviivaks asutuseks on KAUR, mis täidab riiklikke avalikke ülesandeid keskkonnaseire, keskkonnateabe kogumise, töötlemise, analüüsimise ja aruandluse valdkonnas.
Projekt on otseselt seotud KAURi kehtivast põhimäärusest tulenevate ülesannetega, eelkõige riikliku keskkonnaseire korraldamise, keskkonnaandmete kogumise ja analüüsimise, riigisisese ja rahvusvahelise andmevahetuse ning aruandluse, andmekogude pidamise ja keskkonnateabe avaldamisega.
Projekt ei loo KAUR-ile uut avalikku ülesannet, vaid katsetab olemasolevate avalike ülesannete tõhusamat, automatiseeritumat ja paremini auditeeritavat täitmise viisi.
15. Rahastus mitmest allikast
Kas probleemi lahendamiseks või katsetamiseks on taotletud toetust teistest rahastamisallikatest?
Probleemi lahendamiseks ega käesoleva katseprojekti tegevusteks ei ole muudest allikatest rahastust taotletud. Projekti järel tekkiv püsikasutuse rahastusvajadus määratakse projekti käigus koostatava elutsüklikulu analüüsi ja lõpliku kasutuselevõtuotsuse alusel.
Kinnitused
☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele.
☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkondadega kirjalikult kooskõlastatud.
Allkirjastamine
Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava(te) asutus(t)e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt ja saata Riigikantseleile.