| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 4-14/26-102/1 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 17.11.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Euroopa Parlamendi 5.-8. oktoobri 2026. aasta osaistungjärgul vastu võetud dokumentide edastamine |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Euroopa Parlament - Markus Winkler |
| Saabumis/saatmisviis | Euroopa Parlament - Markus Winkler |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EUROOPA PARLAMENT 2026 - 2027
VÄLJAVÕTE
DOKUMENDIST „VASTUVÕETUD TEKSTID”
OSAISTUNGJÄRK
5. - 8. oktoober 2026
ET Ühinenud mitmekesisuses ET
3
SISUKORD
P10_TA(2026)0320 ................................................................................................................... 5 ERKSA JA KIIRE KAITSEINNOVATSIOONI PROGRAMM „AGILE“
P10_TA(2026)0321 ................................................................................................................. 67 TÖÖTAJATE KAITSE TÖÖL KANTSEROGEENIDE, MUTAGEENIDE VÕI REPRODUKTIIVTOKSILISTE
AINETEGA KOKKUPUUTEST TULENEVATE OHTUDE EEST
P10_TA(2026)0322 ................................................................................................................. 97 ELI MAJANDUSE JUHTIMISE RAAMISTIKUGA VASTAVUSSE VIIMINE JA KÕNEALUSE RAAMISTIKU
EDASINE LIHTSUSTAMINE
P10_TA(2026)0323 ............................................................................................................... 143 MAJANDUSE JA EELARVE JÄRELEVALVE EUROALA LIIKMESRIIKIDE ÜLE, MILLEL ON VÕI VÕIVAD
TEKKIDA TÕSISED RASKUSED FINANTSSTABIILSUSE TAGAMISEL
P10_TA(2026)0324 ............................................................................................................... 175 RAHASTAMISKORD JA MITMEKESISE RAHASTAMISE STRATEEGIA KASUTAMINE
P10_TA(2026)0328 ............................................................................................................... 177 HAAGISTEGA RASKESÕIDUKITE CO2 HEITE KLASS
P10_TA(2026)0329 ............................................................................................................... 205 PRANTSUSMAALE VOLITUSTE ANDMINE AMEERIKA MERIKILPKONNADE KAITSE
KONVENTSIOONIGA ÜHINEMISEKS
P10_TA(2026)0330 ............................................................................................................... 211 LIIDU ESINDAMATA KODANIKE KONSULAARKAITSE KOLMANDATES RIIKIDES
P10_TA(2026)0326 ............................................................................................................... 235 PSÜHHOSOTSIAALNE RISK, STRESS JA VAIMNE TERVIS TÖÖKOHAL
P10_TA(2026)0338 ............................................................................................................... 261 EUROOPA KOOLIDE LIITUDE KATSEPROJEKT JA SELLE PANUS KODANIKUHARIDUSSE,
DEMOKRAATLIKKU PÄDEVUSSE JA EUROOPA VÄÄRTUSTESSE
P10_TA(2026)0339 ............................................................................................................... 265 VENEMAA RIIGIDUUMA 2026. AASTA EBADEMOKRAATLIKUD VALIMISED JA NENDE MÕJU
KODANIKUÜHISKONNALE
P10_TA(2026)0340 ............................................................................................................... 273 ELI JA AAFRIKA KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISSUHETE EDENDAMISE SEIS
P10_TA(2026)0342 ............................................................................................................... 285 ISLAMISTIDE INFILTREERUMISE JA MOSLEMI VENNASKONNA VÕRGUSTIKU MÕJU VASTASE ELI
STRATEEGIA VAJALIKKUS
5
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0320
Erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku
kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erksa
ja kiire kaitseinnovatsiooni programm (AGILE) (COM(2026)0135 – C10-0089/2026 –
2026/0078(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2026)0135),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 173
lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile
(C10-0089/2026),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. aprilli 2026. aasta arvamust1,
– võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 22. juuli 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja
energeetikakomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 59,
– võttes arvesse julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja
energeetikakomisjoni raportit (A10-0188/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
1ELT C, C/2026/3556, 22.7.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3556/oj.
6
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
7
P10_TC1-COD(2026)0078
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. oktoobril 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega
kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm (AGILE) ja muudetakse
määruseid (EL) 2024/795 ja (EL) 2026/467
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2
1 ELT C, C/2026/3556, 22.7.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3556/oj. 2 Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seisukoht.
8
ning arvestades järgmist:
(1) Taas alanud intensiivne sõjategevus, mille on põhjustanud Venemaa provotseerimata
ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina-vastu, kujutab endast liidu jaoks ▌ohtu,
mis tingib vajaduse, et liikmesriigid suurendaksid märkimisväärselt ja kestvalt
suutlikkust tugevdada oma kaitsevõimeid ja -valmidust. Piirkondliku ja üleilmse
julgeoleku pikaajaline halvenemine nõuab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja
tööstusliku baasi (EKTTB) põhjalikku ümberkujundamist, et tagada selle suutlikkus
tarnida vajalikke innovatiivseid kaitseotstarbelisi tooteid, sealhulgas
kaitsetehnoloogiat, mida liikmesriikide relvajõud vajavad piisavas koguses ja
nõutava aja jooksul, eelkõige sõja ajal.
(2) Versailles’s 11. märtsil 2022 kohtunud liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid
▌kohustuse tugevdada Euroopa kaitsevõimet ja suurendada liikmesriikide
kaitsekulutusi, tõhustada koostööd kaitsevõimete alaste ühisprojektide ja ühishangete
kaudu, kõrvaldada puudujäägid, edendada innovatsiooni ning tugevdada ja arendada
edasi Euroopa kaitsetööstust.
(3) Eriti praegusel kasvavate ohtude, süsteemse konkurentsi ja geopoliitilise
rivaalitsemise ajastul on innovatsioon ülioluline, et saavutada ELi kaitsevalmidus ja
seda toetada. Ohtude levik on vallandanud rahvusvahelise võidurelvastumise ja
ülemaailmse tehnoloogilise võidujooksu, mille puhul on kujunemisjärgus ja
murrangulisel tehnoloogial sellistes valdkondades nagu tehisintellekt,
kvanttehnoloogia, robootika ning küber- ja kosmosevaldkond otsustav tähtsus
strateegilise eelise säilitamisel ja usutava heidutuse tagamisel. Nende eesmärkide
saavutamiseks on vaja kõnealust tehnoloogiat kiiresti katsetada ning see kiiresti
valideerida ja kaitsevõimetesse integreerida, samuti tuleb teha pidevat koostööd
tehnoloogia ja innovatsiooni ökosüsteemidega.
9
(4) Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda näitab, kui kiiresti kaitsetehnoloogia
areneb. Innovatsioonitsüklid kiirenevad, mis tähendab, et kaitseotstarbelised tooted
peavad olema kiiresti ja pidevalt kohanduvad. Need muutused kujundavad ümber ka
lahinguvälja dünaamikat ning toovad esile, kui asjakohased on operatsiooniliselt
odavad ja tarkvarapõhised lahendused, mida saab kiiresti itereerida ja
lahinguväljal kasutusele võtta, sealhulgas mehitamata autonoomsed süsteemid ja
nendega seotud tarkvara, sensorid, sidesüsteemid ja mehitamata autonoomsete
süsteemide vastane tehnoloogia. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel
(VKEd), sealhulgas innovaatilistel idu- ja kasvufirmadel, mis on sageli
tsiviiltaustaga, on Ukraina kaitse- ja relvajõudude toetamisel oluline tähtsus. Need
uued kaitsevaldkonnas tegutsejad kiirendavad innovatsiooni, suurendavad
paindlikkust ning rakendavad kulutõhusaid lahendusi ja uusi operatsioonilisi
põhimõtteid ja protsesse. Selle tulemusena on neist saamas EKTTB
ümberkujundamisel ▌ edasiviiv jõud. Komisjoni ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. märtsi 2025. aasta ühises valges raamatus
„Euroopa kaitsevalmidus 2030“ rõhutatakse tugeva tehnoloogilise innovatsiooni
ökosüsteemi tähtsust. See on oluline tagamaks, et Euroopa kaitsetööstus,
liikmesriigid ja assotsieerunud kolmandad riigid suudavad pidada sammu
tänapäevase sõjapidamise kiiresti muutuva laadiga, kus suutlikkus teha kindlaks
kujunemisjärgus tehnoloogia, seda kohandada ja seda kiiresti lahinguväljal
kasutusele võtta on muutunud peamiseks operatsiooniliseks nõudeks.
10
(5) Et kaitseotstarbeliste toodete ▌ alast koostööl põhinevat teadus- ja arendustegevust
igakülgselt toetada, on liit loonud Euroopa Kaitsefondi. Euroopa Kaitsefondile on
2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud 7,3 miljardi euro
suurune eelarve ja selle eesmärk on edendada EKTTB konkurentsivõimet, koostööd,
tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust ning vähendada EKTTB killustatust. Euroopa
Kaitsefond on üks suurimaid kaitsealase teadus- ja arendustegevuse programme
Euroopas ning sellest antavate toetustega arendatakse koostöös kõige keerukamaid
kaitsesüsteeme, mille väljatöötamist ükski liikmesriik üksinda endale lubada ei saaks.
Samuti toetatakse sellest uute kaitsevaldkonna tarneahelate arendamist Euroopas.
Euroopa Kaitsefondi osana loodi 2022. aastal ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS),
et pakkuda sihipärast toetust ebatraditsioonilistele kaitsevaldkonnas tegutsejatele,
eelkõige VKEdele ▌, ning vähendada turule sisenemise tõkkeid. EUDIS hõlmab
mitut algatust, nagu suunatud teadus- ja arendustegevuse taotlusvoorud,
ettevõtluskiirendid ja kontaktide loomise teenused, häkatonid ja rahastamine
omakapitali kaudu, mis kokku moodustavad igal aastal ligikaudu 20 % Euroopa
Kaitsefondi kulukohustustega seotud eelarvest. Need meetmed on aidanud ▌
laiendada EKTTBd ja edendada kaitseinnovatsiooni suutlikkust kogu liidus. Lisaks
antakse Euroopa Kaitsefondi algatuse BraveTech EU raames kaitsevaldkonna
novaatoritele täiendavat toetust, pakkudes neile tehnoloogia katsetamise ja
iteratiivsete arendustsüklite kõrval järkjärgulist juurdepääsu rahastamisele. Algatuses
keskendutakse Ukraina poolt kindlaks määratud kaitsevajadustel põhinevate
lahenduste arendamisele, andes Ukraina tööstusettevõtetele otsese võimaluse teha
koostööd liidu kaitsevaldkonna novaatoritega.
11
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2021/6953 ja (EL) 2024/7954
kohaselt on Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendist Accelerator
võimalik toetada kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ja stimuleerida investeeringuid
kaitsetehnoloogiasse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) raames.
Lisaks võimaldab käesolev määrus Euroopa Innovatsiooninõukogul anda
kaitsetehnoloogia jaoks otsetoetust omakapitali kaudu otserahastamise vormis.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695,
millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/695/oj).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määrusi (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241 (ELT L, 2024/795, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/795/oj).
12
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2025/26535 sätestati STEPi
neljanda investeerimisvaldkonnana kaitsetehnoloogia lisaks biotehnoloogiale,
digitehnoloogiale ja puhtale tehnoloogiale. Määrusega (EL) 2024/795 on ette
nähtud suveräänsusmärgise andmine projektidele, mis vastavad kõnealuses
määruses loetletud programmides sätestatud kvaliteedi miinimumnõuetele.
Suveräänsusmärgist kasutatakse kvaliteeti näitava märgisena, mis annab
võimaluse saada rahastust muudest liidu programmidest, olgu siis tegemist kogu-,
kumulatiivse või kombineeritud rahastamisega, või liikmesriikidelt. Selleks et
projektid, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud kvaliteedi
miinimumnõuetele, vastaksid suveräänsusmärgise saamise tingimustele, tuleks
määrust (EL) 2024/795 muuta, et lisada käesolev määrusega loodud programm
rahastamiskõlblike programmide loetellu.
(8) Määrusega (EL) 2025/2653 ▌ on tehtud sihipäraseid muudatusi ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) 2021/6976, eelkõige seoses murrangulise
kaitsetehnoloogiaga seotud meetmetega. Täpsemalt annavad need muudatused
võimaluse määrata tööprogrammis kindlaks iga taotlusvoorus osalemise kutse jaoks
kõige sobivamad kvalifitseerimise ja hindamiskriteeriumid ning -menetlused. Lisaks
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/…7+ tehtud määrusesse (EL)
2021/697 täiendavaid muudatusi, millega laiendatakse seda võimalust, et hõlmata
kõik Euroopa Kaitsefondi raames algatatud konkursikutsed, eelkõige need, mis on
suunatud VKEdele.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2025. aasta määrus
(EL) 2025/2653, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697, (EL) 2021/1153 ja (EL) 2024/795, et ergutada kava „ReArm Europe“ rakendamise eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest (ELT L, 2025/2653, 22.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2653/oj).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/697/oj).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/…, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1907/2006, (EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja (EL) 2021/697 seoses kaitsevalmidusega ning kaitseinvesteeringute hõlbustamisega ja kaitsetööstuse tingimustega (ELT L, …, ELI: …).
+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 45/26 (2025/0176(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, pealkiri, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
13
(9) Lisaks olemasolevate liidu rahastamisvahendite kaudu antavale toetusele tuleks luua
uus programm (edaspidi „programm“) pakkumaks VKEdele ▌ kiiret, erksat ja
sihipärast toetust, et töötada välja innovatiivseid kaitselahendusi ning tagada nende
kiire tarnimine liikmesriikidesse ja assotsieerunud kolmandatesse riikidesse,
keskendudes kulutõhususele. Programm peaks keskenduma sellele, et toetada
kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete, sealhulgas nende
tootmiseks vajalike komponentide kiiret arendamist kuni kõrge tehnoloogilise
valmiduse tasemeni, sealhulgas tsiviiltehnoloogia kohandamine kaitseotstarbel
kasutamiseks. Programm peaks käsitlema liikmesriikide ja assotsieerunud
kolmandate riikide kõige pakilisemaid võimearendusvajadusi, võttes arvesse ühise
välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames kindlaks määratud
võimearendusprioriteete ja liidu tasandil kindlaks määratud esmatähtsaid
võimearendusvaldkondi, samuti NATO standardeid ja muid asjakohaseid
standardeid, pöörates erilist tähelepanu odavatele kaitselahendustele. Samuti peaks
programm kiirendama kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste
toodete innovatsioonitsükleid, viies nende toodete arendamise kooskõlla
liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide pakiliste vajadustega,
kasutades samal ajal ära liidu kaitsetööstuse kui terviku innovatsioonipotentsiaali.
Samuti tuleks sellega edendada selliste toodete kasutuselevõttu liikmesriikide,
assotsieerunud kolmandate riikide ja peatöövõtjate poolt, toetades VKEde
väljatöötatud lahenduste ulatuslikumat kasutuselevõttu kogu Euroopas ja nende
integreerimist piiriülestesse kaitsevaldkonna tarneahelatesse ning
kaitseotstarbeliste toodete tarnekindluse tugevdamist liidus, lõppkokkuvõttes
vähendades strateegilist sõltuvust ning aidates tugevdada liikmesriikide
tehnoloogilist eelist ja operatsioonivõimet.
14
(10) Selleks et tagada liidu eelarve tõhus täitmine, täiendab programm ▌ täielikult
olemasolevaid liidu rahastamisvahendeid, millest kaitseinnovatsiooni toetatakse.
Euroopa Kaitsefondi laiemas raamistikus toetab EUDIS ebatraditsioonilisi
kaitsevaldkonnas tegutsejaid, sealhulgas andes konsortsiumidele teadus- ja
arendustegevuse sihttoetusi ja pakkudes üksikutele üksustele muud laadi
toetusmeetmeid, nagu ettevõtluskiirendi ja sidemete loomise teenused. Euroopa
Kaitseagentuuri hallatav ELi kaitseinnovatsiooni keskus (HEDI) edendab
liikmesriikide koostööd kaitseinnovatsiooni valdkonnas. HEDI aitab seostada liidu
tasandi innovatsioonitoetuse ühiselt kindlaks tehtud võimevajadustega, lähtudes
innovatsioonitegevuse struktureerimisel operatsioonilistest nõuetest ning sidudes
paljutõotavad lahendused katsetamise, eksperimenteerimise, kasutajate kaasamise
ja nende lahenduste võimalike kasutuselevõtu viisidega. Selle lähenemise kaudu
aitab HEDI tagada, et kaitseinnovatsiooni toetamisel ei ole oluline ainult see, et
tegemist on kujunemisjärgus tehnoloogia arendamisega, vaid et selle puhul
võetakse arvesse ka sõjalist tähtsust ja praktilist kasutuselevõttu. Euroopa
Innovatsiooninõukogu on liidu peamine innovatsiooniprogramm, mille abil teha
kindlaks ja arendada murrangulist tehnoloogiat ja murrangulist innovatsiooni ning
nende mastaapi suurendada. Pärast määruse (EL) 2025/2653 vastuvõtmist pakub
Euroopa Innovatsiooninõukogu STEPi kasvukava otserahastamist omakapitali
kaudu, et aidata kaitsevaldkonna ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga tegelevatel
ettevõtetel oma innovatsiooni mastaapi suurendada. Programm täidab kindlat
tühimikku, sest pakub üksikutele VKEdele ▌ sujundatud otsetoetust innovatiivsete
lahenduste väljatöötamiseks ning nende lahenduste kasutuselevõtuks liikmesriikide
ja tööstuse poolt, kusjuures toetuse andmise otsuse tegemise tähtajad on lühikesed
ning toetus on selgelt seotud liikmesriikide võimevajadustega.
15
Programmi abil peaks liidul olema võimalik katsetada uusi kaitseinnovatsiooni
toetamise viise, täiendades samal ajal olemasolevaid liidu vahendeid, sõltumata
sellest, millisesse etappi on arendusega jõutud, kui suur on konsortsium, milline on
ajakava ning mis tehnoloogiavaldkonnaga on tegemist. Kaitsevaldkonna ohtude kiire
muutumine nõuab paindlikumat lähenemist, mis võimaldab innovaatilistel
ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, ▌ tuvastatud võimelünkadele kiiresti reageerida.
Seepärast tuleks programmi rakendamisel seada esikohale probleemipõhine
innovatsioonitegevus, millel on kiired iteratsioonitsüklid ja mis tuleneb otseselt
liikmesriikide operatsioonilistest nõuetest.
(11) Komisjon peaks püüdma maksimeerida innovatsiooni toetavate liidu programmide
koostoimet. Selleks võiks ta pakkuda välja kiireid liikumisvõimalusi programmi ja
selliste teiste asjakohaste liidu algatuste vahel nagu Euroopa
Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend Accelerator, STEPi kasvukava ja
EUDISe ettevõtluskiirendi. Asjakohasel juhul tuleks programmi puhul arvesse
võtta ka võimalikku koostoimet NATO tegevusega kaitseinnovatsiooni valdkonnas,
sealhulgas NATO Põhja-Atlandi kaitseinnovatsiooni kiirendiga (DIANA).
(12) Programmiga tuleks püüda märkimisväärselt kiirendada suure murrangulise
potentsiaaliga kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia innovatsioonitsükleid,
sealhulgas selliste kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia puhul, mis ei ole
veel turul kättesaadavad, et tagada, et ühe kuni kolme aasta jooksul on need
täielikult kasutatavad ja kasutusvalmis lõppkasutajate jaoks. Programmiga tuleks
asjakohasel juhul ühtlasi tagada, et programmi abil toetatavatesse toodetesse
oleksid integreeritud asjakohased küberturvalisuse ja küberkerksuse
kaitsemeetmed. Programm peaks andma novaatoritele võimalikult suure
paindlikkuse pakkuda välja uudseid lahendusi, sealhulgas juhul, kui tegemist on ühe
õigussubjektiga, võimaldades rakendamise ajal kasutada teatavate ülesannete
täitmiseks alltöövõttu või teha koostööd teiste üksustega.
16
(13) Euroopa kaitsevaldkonna VKEdel ▌ on püsivaks struktuurseks probleemiks see,
kuidas liikuda eduka innovatsiooni juurest kasutuselevõtuni liikmesriikide ja
assotsieerunud kolmandate riikide relvajõududes. Selle lünga kõrvaldamiseks peaks
programm lähtuma liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide tegelikest ja
esmatähtsatest kaitsevajadustest. Sealjuures tuleks programmist toetada
innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu relvajõudude ja kaitsetööstuste, eelkõige
peatöövõtjate ja esimese astme alltöövõtjate poolt. Programmiga tuleks näha ette
kiirmenetlus, mis võimaldaks liidul toetada kõige pakilisemaid kaitsevalmiduse
vajadusi käsitlevate innovatiivsete toetusmehhanismide katsetamist ja
kasutuselevõttu, sealhulgas selleks, et asjakohasel juhul toetada liidu tasandil
kindlaks tehtud esmatähtsaid võimevaldkondi ja Euroopa ühishuvi pakkuvaid
kaitseprojekte. Programmiga tuleks ette näha kiirmenetlus juurdepääsu saamiseks
katse- ja eksperimenteerimisrajatistele liidus ning asjakohasel juhul
assotsieerunud kolmandates riikides nende nõusolekul.
(14) Programmist tuleks toetada reaaltingimustes katsetamist, eksperimenteerimist ja
demonstreerimist hõlmavaid tegevusi, sealhulgas tuginedes asjakohasel juhul
Euroopa Kaitseagentuuri käimasolevale tööle. Need tegevused peaksid võimaldama
üksustel valideerida innovatiivseid lahendusi realistlikes operatsioonilistes
tingimustes ja saada reaalajas tagasisidet, mida saab kasutada lahenduste
täiustamiseks ja tõhustamiseks iteratsiooniprotsessi abil. On ülioluline, et
liikmesriigid ja asjaomased tööstuses tegutsejad, nagu peatöövõtjad ja esimese
astme alltöövõtjad, osaleksid aktiivselt selle protsessi kõikides etappides alates
katsetusnõuete kehtestamisest kuni demonstreeritavate võimete hindamiseni. Selline
kaasamine võib aidata saada usaldusväärseid signaale nõudluse kohta ja hõlbustab
edasiste hankeotsuste tegemist. Lisaks saab programmiga toetada uue tehnoloogia ja
uute toodete kasutuselevõttu nõudluse koondamise ja uuenduslike
hankemehhanismide, näiteks innovatsioonipartnerluste kasutamise abil. Samuti saab
välja töötada ühisplatvorme ja -teenuseid, mille abil rahuldada mitme lõppkasutaja
ühiseid operatsioonilisi vajadusi.
17
(15) Tänapäevaste kaitse- ja julgeolekuoperatsioonide hädavajalikuks võimaldiks on
saanud kosmosevõimed, millel on ülioluline funktsioon, sealhulgas luure, seire ja
reke, turvaline side, positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine ning varajane
hoiatamine. Veelgi enam, relvajõudude üha suurem sõltuvus kosmosevaradest ning
kosmosetaristu kasvav haavatavus on muutnud Euroopa kosmosesektori kerksuse ja
reageerimisvõime strateegiliseks prioriteediks. Kosmosetehnoloogia ja -teenuste
kahesuguse kasutuse võimalus tähendab, et innovatsioonil kosmosesektoris on
kaitsevõimetele otsene ja vahetu mõju ning et kaitsest ajendatud nõudlus võib
kiirendada Euroopa kosmosetehnoloogia arendamist ja turustamist. Seepärast tuleks
programmist toetada innovatiivsete kosmosepõhiste ja kosmosetoega kaitsevõimete
arendamist, kaasates uusi turule tulijaid ja ebatraditsioonilisi tegutsejaid, et
suurendada liidu strateegilist autonoomiat kosmoses ja tugevdada EKTTBd. Muu
hulgas tuleks aidata välja töötada tulevast ELi Maa seire valitsustasandi teenust,
millel on autonoomne, kerkne ja kaitsesektori standarditele vastav Maa seire võime.
Programmist tuleks toetada ka kosmosevaldkonna tegevusi, et kiirendada
kosmosepõhiste kaitsevõimete kasutuselevõttu liikmesriikides ja liidus kooskõlas
kosmoseprogrammi, turvalise ühenduse programmi ja Euroopa Liidu
Satelliidikeskuse tegevusega, tagades samal ajal kooskõla liidu asjakohaste
kosmosega seotud algatustega.
18
(16) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide ja toetuse andmise otsuste
vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) nr 182/20118.
(17) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/25099
artikli 153 lõikele 3 võivad vastutava eelarvevahendite käsutaja otsuse alusel
abistada hindamiskomisjoni väliseksperdid. Hindamiskomisjoni töö
konfidentsiaalsuse kaitsmiseks ei tohiks erandina kõnealuse määruse artikli 242
lõikest 4 sõltumatute ekspertide nimekirja avalikustada.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011,
millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2024/2509, 23. september 2024, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
19
(18) Tööprogrammis tuleks sätestada taotlusvoorud, mis võivad olla esitatud
probleemipüstitustena, mis käsitlevad koostöös liikmesriikidega kindlaks tehtud
konkreetseid kaitsevajadusi liikmesriike kaasavale struktureeritud protsessi kaudu, et
toetatavad projektid vastaksid liikmesriikide tegelikele ja esmatähtsatele
kaitsevajadustele. Need konkreetsed kaitsevajadused tuleks samuti kindlaks
määrata võimearendusplaanist tulenevate ELi võimeprioriteetide alusel, mida
asjakohasel juhul täiendatakse tulenevalt kaitseküsimuste iga-aastase
kooskõlastatud läbivaatamise käigus kindlaks tehtud lünkadest ja võimalustest.
Euroopa Kaitseagentuur kui võimearendusplaani eest vastutav asutus ja asutus,
mille juures tegutseb HEDI, ning Euroopa välisteenistus, sealhulgas Euroopa
Liidu sõjaline staap, ning assotsieerunud kolmandate riikide esindajad peaksid
olema probleemide kindlakstegemisega tihedalt seotud. Probleemide sõnastamisel
peaks komisjonil olema võimalik tugineda rangelt nõuandvas rollis ka kauaaegsete
kaitsetööstuses tegutsejate ja laiema EKTTB, sealhulgas peatöövõtjate sisendile, et
tegeleda konkreetsete missioonipõhiste võimevajadustega, tingimusel et selline
sisend ei mõjuta taotlusvoorude kavandamist viisil, mis kahjustab ausat
konkurentsi või uute kaitsevaldkonnas tegutsejate, eelkõige VKEde ning
innovaatiliste idu- ja kasvufirmade osalemist. Igal juhul tuleks esimeses järjekorras
käsitleda probleeme, mille puhul liikmesriikide toetus on suurim, kajastades
tegelikke ühiseid vajadusi ja huvide strateegilist vastavust ning aidates edendada
liidu kui terviku kaitsevalmidust. Et katta kogu innovatsioonispekter, peaks
programm hõlmama ka taotlusvoore, mis käsitlevad laiemaid kaitseinnovatsiooni
eesmärke. Nende taotlusvoorude raames projektide valimisel peaks komisjon
tagama, et programm aitab tugevdada kaitsetööstuse suutlikkust kogu liidus
tervikuna ning käsitleda nii pakilisi kui ka püsivaid ohte.
20
(19) Programmi eesmärk on toetada ebatraditsiooniliste kaitsevaldkonnas tegutsejate,
eelkõige VKEde ▌ innovatsioonitegevust. Programmist sihipärase toetuse andmisega
püütakse kiirendada selliste tegutsejate murrangulise tehnoloogia ja toodete
valmimist ja peenhäälestamist ning lähendada kõnealust tehnoloogiat ja tooteid
turule, edendades kokkuvõttes nende tegutsejate konkurentsivõimet ja kasvu.
(20) Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvatel kolmandatel riikidel peaks olema
võimalik osaleda programmis assotsieerunud kolmandate riikidena koostöö
raames, mis on sisse seatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu10 alusel, milles
on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu
võetud otsuse alusel. Ukrainal peaks samuti olema võimalik osaleda programmis
assotsieerunud kolmanda riigina kooskõlas ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa
Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise
assotsieerimislepinguga11.
(21) Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on põhjustanud Ukrainas tohutut
kahju. Lisaks on Ukraina kaotanud juurdepääsu rahvusvahelistele
finantsturgudele ja avaliku sektori tulud on märkimisväärselt vähenenud, samal
ajal kui avaliku sektori kulutused on oluliselt suurenenud. Seda arvesse võttes on
tõenäoline, et Ukrainal on eelseisvatel aastatel olulised rahastamisvajadused.
Seetõttu ei nõuta Ukrainalt programmiga assotsieerumise tingimusena sellesse
rahalist panustamist. Programmis osalemiseks sõlmitavates
assotsieerimislepingutes sätestatakse Ukraina programmis osalemise
eritingimused.
10 EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/1/oj. 11 ELT L 161, 29.5.2014, lk 3,
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2014/295/oj.
21
(22) Kuna programmi ▌ eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse innovatsioonisuutlikkust,
tuleks toetuse saamise tingimustele vastavaks lugeda ainult sellised õigussubjektid,
kes on asutatud liidus või assotsieerunud kolmandates riikides ja kes ei ole
mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide
üksuste kontrolli all. Peale selle, liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja
kaitsehuvide kaitsmiseks peaksid liidu rahaliste vahendite saajate ja programmi
raames toetatavas meetmes osalevate alltöövõtjate taristu, rajatised, vara ja ressursid
asuma kogu meetme kestuse ajal liikmesriigi või assotsieerunud kolmanda riigi
territooriumil ning vahendite saajate juhtimisstruktuurid peaksid asuma liidus või
assotsieerunud kolmandas riigis. Nende oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide
tagamiseks tuleks kõnealuseid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume kohaldada ka
hangete kaudu antava rahastuse suhtes.
(23) Euroopa Kaitsefondi vahehindamine näitas, et kui liidus asutatud liidu rahaliste
vahendite saaja on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud
kolmanda riigi üksuse kontrolli all, ei võimalda tagatiste andmisega kaasnev
halduskoormus ja selleks vajaminev aeg programmi tõhusaks rakendamiseks
vajalikku kiirust ja paindlikkust. Selle probleemi lahendamiseks ja programmi kiire
rakendamise hõlbustamiseks ei tohiks lubada erandeid põhimõttest, et vahendite
saajad ei tohi olla väljaspool liitu või väljaspool assotsieerunud kolmandaid riike
asutatud üksuste kontrolli all. Varasemate kaitsetööstuse programmide rakendamise
kogemus on ühtlasi näidanud, et tagatiste nõudmine muudab menetluse keerukamaks
ja pikendab hindamisperioodi, kuid kõneluse erandi kaotamine ei mõjutaks
tõenäoliselt märkimisväärselt rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavate
üksuste hulka.
22
(24) Et liikmesriigid ▌ võiksid saada kasu tipptasemel tehnoloogiast ja innovatsioonist,
peaks programm võimaldama stiimuleid, millega meelitada ligi VKEsid▌, mis on
asutatud väljaspool liitu või assotsieerunud kolmandaid riike ja millel on potentsiaali
aidata märkimisväärselt kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. Sellise
liidupoolse rahastamise tingimuseks peaks olema see, et asjaomane VKE on
liikmesriigi või assotsieerunud kolmanda riigi või liikmesriigis või assotsieerunud
kolmandas riigis asutatud üksuse kontrolli all ning et asjaomane VKE ei ole
asutatud ega tema juhtimisstruktuurid ei asu Venemaal ega riikides, mis toetavad
Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda, võttes arvesse praegust konteksti ning
eelkõige Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda Ukraina
vastu.
23
(25) Piiratud arvu juhtudel peaks tööprogrammis olema võimalik kindlaks määrata
teatavad väljavalimismenetlused, mille kohaselt saaksid VKEd osaleda programmis
ka juhul, kui nad ei vasta veel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumile, mis on seotud
nõudega, et üksus peab olema asutatud või selle juhtimisstruktuur peab asuma
liidus või assotsieerunud kolmandas riigis. Mehhanism, mida käesolevas määruses
nimetatakse „motiveerivaks sekkumiseks“, seisneb selles, et liidu rahaliste
vahendite saajate suhtes peatatakse ajutiselt ja tingimuslikult kõnealuse
rahastamiskõlblikkuse kriteeriumi kohaldamine, mida nad peavad täitma liidu
rahaliste vahendite saamiseks võetud juriidilises kohustuses kindlaks määratud
tähtaja jooksul. Motiveeriv sekkumine ei tohiks piirata programmi peamist
eesmärki, milleks on liidus või assotsieerunud kolmandates riikides asutatud
VKEde toetamine. Lisaks võib liit rahastada kulusid, mis on seotud selliste VKEde
või nende juhtimisstruktuuride asukoha üleviimisega liitu või assotsieerunud
kolmandasse riiki. Liidu finantshuve tuleks igakülgselt kaitsta ja makseid tuleks
teha alles pärast seda, kui rahastamiskõlblikkuse tingimused on juriidilises
kohustuses kindlaks määratud ajavahemiku lõpuks täidetud. Selleks et säilitada
kõnealuse toetuse sihipärane ja erakorraline laad, peaks olema võimalik
tööprogrammis kindlaks määrata motiveerivate sekkumiste ülemmäärad ja
asukoha üleviimise kulude katmiseks antava rahalise toetuse ülemmäärad seoses
sellega, mis puudutab nii üldist osakaalu rahastamispaketis kui ka üksikutele
rahaliste vahendite saajatele antava liidu rahalise toetuse kogusummat.
24
(26) Selleks et motiveeriv sekkumine võimaldaks saavutada oma kavandatud eesmärki,
peaks olema võimalik teha erand rahastamiskõlblikkuse kriteeriumist, mille kohaselt
peavad liidu rahaliste vahendite saajad olema liidu rahaliste vahendite saamiseks
asutatud liidus ja nende juhtimisstruktuur peab asuma liidus või assotsieerunud
kolmandas riigis, tingimusel et seda rahalist toetust antakse konkreetselt selleks, et
hõlbustada kõnealuse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumi täitmist, sealhulgas selliste
kulude katmiseks, mis on seotud äriühingu või selle juhtimisstruktuuri asukoha liitu
või assotsieerunud kolmandasse riiki üleviimisega.
(27) Et tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine
käesoleva määruse rakendamisel, ei tohiks programmist toetada selliseid toodetega
seotud meetmeid, mille kasutamine, arendamine või tootmine on rahvusvahelise
õigusega keelatud. Seoses sellega peaks uute kujunemisjärgus ja murranguliste
kaitseotstarbeliste toodetega seotud meetmete rahastamiskõlblikkuse puhul võtma
arvesse ka muutusi rahvusvahelises õiguses. Samuti ei tohiks programmist toetuse
saamise tingimustele vastata meetmed selliste autonoomsete surmavate relvade
väljatöötamiseks, mille puhul puudub inimeste ründamisel sihtmärkide ja
tulevahetuse otsuste tegemisel tegeliku inimkontrolli võimalus, ilma et see piiraks
võimalust liidul rahastada meetmeid, mille eesmärk on varajase hoiatamise
süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine kaitse otstarbel. Võttes arvesse
innovatiivse ja murrangulise kaitsetehnoloogia väljatöötamiseks nõutavat kiirust
ning programmi üldist eesmärki meelitada ligi VKEsid, idu- ja kasvufirmasid ning
ebatraditsioonilisi kaitsevaldkonnas tegutsejaid, peaks komisjon tagama, et see ei
tekita avalduse esitajatele põhjendamatut halduskoormust. Lisaks ei tohiks selle
nõude hindamine põhjustada viivitusi programmi rakendamisel.
25
(28) Võttes arvesse, et programmi ▌ raames toetatavaid meetmeid on vaja hakata
rakendama lühikese aja jooksul, minimeerides ühtlasi avalduse esitajate
halduskoormust, tuleks sihttoetuse vormis antavate liidu rahaliste vahendite puhul
kasutada kuludega sidumata rahastamist või lihtsustatud kuluarvestust▌. Võttes
arvesse vajadust tagada VKEdele, sealhulgas innovaatilistele idu- ja
kasvufirmadele, kiire, kättesaadav ja tulemustele suunatud toetus, peaksid
programmi raames antavad sihttoetused olema võimaluse korral kindlasummaliste
maksete vormis, et vähendada halduskoormust, suurendada prognoositavust liidu
rahaliste vahendite saajate jaoks ja võimaldada neil keskenduda kokkulepitud
väljundite saavutamisele. Liidu rahalisi vahendeid tuleks anda tegelike
rahastamiskõlblike kulude hüvitamise vormis üksnes juhul, kui konkreetse meetme
eesmärke ei ole võimalik saavutada muul viisil.
(29) Kaitsetööstus▌ ei toimi traditsioonilisematel turgudel valitsevate tavapäraste reeglite
ja ärimudelite kohaselt. Nõudlus pärineb peaaegu eranditult riikide valitsustelt, kes
kontrollivad ka kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia soetamist, sealhulgas
eksporti. Seetõttu ei vii kaitsetööstus ja eriti kaitsevaldkonna väikesed ja
ebatraditsioonilised novaatorid läbi mahukaid enda rahastatavaid
innovatsiooniprojekte ja sageli rahastavad kõiki seonduvaid kulusid liikmesriigid ja
assotsieerunud kolmandad riigid. Lisaks on selliste tegutsejate jaoks raskendatud
juurdepääs rahastusele, sealhulgas kaasrahastusele ja eelkõige investeeringuteks
antavale erasektori rahastusele, kuna turuosalised peavad selliseid investeeringuid
riskantseks. Arvestades tungivat vajadust hoogustada investeerimist
kaitseinnovatsiooni, on hädasti vaja liidu kaitsetööstusse tehtavaid avaliku sektori
investeeringuid võimendada. Põhjendatud oleks, kui piiramata määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 193 kohaldamist, saab programmi ▌ raames toetuse
saamise tingimustele vastavate meetmete rahastamiskõlblikest kuludest liidu
rahaliste vahenditega katta kuni 100 %, sest vastasel korral selliseid meetmeid ei
võetaks.
26
(30) Selleks et taotluste esitamise ja hindamise protsessi veelgi lihtsustada ja kiirendada,
tuleks liidu rahaliste vahendite andmisel kasutada spetsiaalset hindamismenetlus,
mille puhul tehakse teatavad kontrollid alles pärast toetuse andmise otsuse tegemist.
Avalduse esitajatel tuleks paluda esitada taotlused koos lühikese kokkuvõttega.
Kõnealust kokkuvõtet tuleks hinnata enne taotluste terviklikku hindamist
tööprogrammis kindlaks määratud asjakohaste hindamiskriteeriumide alusel. ▌
Sellise lähenemise eesmärk on vähendada avalduse esitajate halduskoormust ja
tagada neile võimalikult kiiresti finantskindlus, võttes liidule finants- ja õiguslikke
riske mõistlikul tasemel, mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega. Liidu
finantshuvid peaksid olema igakülgselt kaitstud ja rahastust ei tuleks anda enne, kui
lõplik hindamine on lõpule viidud.
27
(31) Taotluste esitamise ja hindamise protsessi edasiseks lihtsustamiseks ja
kiirendamiseks peaks olema võimalik teha erandeid teatavatest muudest määruses
(EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud kohustustest. Eelkõige tuleks lubada erandeid
kõnealuse määruse artiklitest 199, 201 ja 203, mis käsitlevad sihttoetuse avalduste
sisu ja hindamist, ning kõnealuse määruse artikli 170 lõike 1 punktidest b ja c ning
artikli 170 lõikest 2, mis käsitlevad hankemenetlusi. Nimetatud erandid peaksid
võimaldama toetuse andmise otsuseid teha ja sihttoetuslepinguid sõlmida
rahastamiskõlblikkuse ja kvalifitseerimise kriteeriumide esialgse hindamise põhjal,
tuginedes asjakohasel juhul avalduse esitajate ja pakkujate kirjalikele kinnitustele,
sealhulgas seoses kontrollinõuetega, ilma selles etapis tõendavaid dokumente
nõudmata. Lisaks tuleks esialgse hindamise tulemustest teatamise ja toetuse
andmise otsuse vastuvõtmise tähtaegu lühendada ja täpsustada tööprogrammis,
mis võimaldab komisjonil viivitamata tegutseda. Asjaomaste kriteeriumide lõplik
hindamine tuleks siiski lõpule viia nelja kuu jooksul alates avalduse esitamise
tähtajast. Liidu finantshuve tuleks igakülgselt kaitsta ja makseid tuleks teha alles
pärast seda, kui taotluse lõplik hindamine on lõpule viidud.
28
(32) Kiirendatud hindamismenetluse alternatiivina ja selleks et liit saaks toetada
innovatsioonilahendusi ilma liidu toetuse konkreetsest vormist tulenevate algsete
kunstlike kitsenduste või piiranguteta, peaks programm võimaldama innovatiivsete
projektide ja ideede kindlakstegemisel, valimisel ja toetamisel suuremat paindlikkust
ja ligipääsetavust, sealhulgas vahendi valikust sõltumatu väljavalimismenetluse
kaudu. Selle lähenemise kohaselt tuleks ideid hinnata ja valida lähtuvalt nende
eelistest programmi ▌eesmärkide saavutamisel. Programmi raames kõige
asjakohasem ja tõhusam eelarve täitmise vahend, olgu see siis sihttoetus, hange või
muud liiki toetus, tuleks kindlaks määrata alles pärast valikumenetluse lõppu, võttes
arvesse projekti eripära, nõuetele vastavust ja eeliseid.
(33) Selleks et säilitada atraktiivsus laiema võimalike avalduse esitajate ringi jaoks ja
käsitleda kaitseinnovatsioonitsükli praeguseid kitsaskohti, on vajalik ja
proportsionaalne lubada, et enne sihttoetuse taotluse esitamist kantud kulud oleksid
liidu rahastamise jaoks rahastamiskõlblikud, nagu on sätestatud määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõikes 2. ▌ Programmi puhul keskendutakse hilise
etapi arendustegevusele, mis täidab turustamise ja hankimise vahelise kriitilise lünga,
suurendades kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete ▌
turuvalmidust ja kiirendades nende kasutuselevõttu. Innovaatilised ettevõtjad,
eelkõige VKEd, sageli alustavad arendustööd ja rahastavad seda ise, enne kui
ametlikud rahastusvõimalused kättesaadavaks muutuvad. See lähenemine võimaldab
toetada programmist kriitilise tähtsusega innovatsioonimeetmeid, millega on
alustatud kuni kolm kuud enne liidu toetuse saamiseks taotluste esitamise tähtaega,
ning anda nende lõpuleviimise kiirendamiseks liidu rahastust, tagades, et
liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide relvajõudude kõige pakilisemate
probleemide lahendamiseks saadakse asjakohased tulemused õigeaegselt.
29
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ12 on lepingute puhul, mis
sõlmitakse teatavate teadus- ja arendustegevusega seotud koostööprogrammide
raames, nähtud ette kohustustest konkreetne erand. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) …/…13+ vastuvõtmise tulemusena täpsustatakse ▌ direktiivis
2009/81/EÜ, et liidu institutsioonide või asutuste hallatav teadus- ja arendusprojekt,
mida rakendatakse kooskõlas liidu reeglitega ja rahastatakse liidu eelarvest, kujutab
endast koostööprogrammi, mida viivad ühiselt ellu vähemalt kaks liikmesriiki, ning
mida võib jätkata teadus- ja arendusetapile järgnevates etappides. Sellisel juhul peaks
olema võimalik teha erand ka pärast neid etappe sõlmitavate lepingute suhtes. Seda
erandit kohaldatakse eelkõige programmist ▌ toetatavate projektide raames
sõlmitavate lepingute suhtes.
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega
kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv (EL) 2026/…, millega muudetakse direktiive 2009/43/EÜ ja 2009/81/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo lihtsustamise ning julgeoleku- ja kaitsealaste riigihangete lihtsustamise osas (ELT L, …, ELI: …).
+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 46/26 (2025/0177(COD)) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, pealkiri, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
30
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2026/46714 on ette nähtud liidu
abi Ukrainale laenu vormis, mille eesmärk on anda prognoositavalt, pidevalt,
paindlikult ja õigeaegselt finants- ja majandusabi, et aidata katta
rahastamisvajadusi, mis tulenevad Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast ja
suutmatusest maksta reparatsioone. Kõnealuse määruse artikli 13 lõike 4 punkti f
kohaselt võib kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud tootjaid ja alltöövõtjaid,
kes on teatavate liidu kaitsevaldkonna programmide raames täitnud
rahastamiskõlblikkuse tingimusi, mis on samaväärsed nimetatud määruses
sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustega, pidada kõnealuses määruses
sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastavaks. Kuna programmi ei
olnud kõnealuse määruse vastuvõtmise ajal veel loodud, on asjakohane kõnealust
määrust muuta, et sätestada, et programmi raames liidu rahaliste vahendite
saajaid, kes on täitnud samaväärsed rahastamiskõlblikkuse tingimused, võib
pidada kõnealuse määruse kohastele rahastamiskõlblikkuse tingimustele
vastavateks, tingimusel et ükski hilisem muudatus ei ole nende tingimuste täitmist
kahtluse alla seadnud.
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2026. aasta määrus (EL) 2026/467,
millega rakendatakse tõhustatud koostööd Ukraina toetuslaenu andmiseks aastatel 2026 ja 2027 (ELT L, 2026/467, 26.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/467/oj).
31
(36) Selleks et tagada salastatud teabe kaitse asjakohasel tasemel, on salastatud
rahastamislepingute sõlmimisel väga oluline järgida tööstusjulgeoleku
miinimumnõudeid. ▌ Seetõttu peaksid liikmesriigid ja assotsieerunud kolmandad
riigid, kelle territooriumil on liidu rahaliste vahendite saaja asutatud, juhtudel, kui
programmi ▌ rakendamine hõlmab või kui selle käigus võidakse koostada teavet,
mis tuleb salastada, kehtestama kooskõlas kohaldatavate riiklike õigusaktidega
julgeolekuraamistiku, mis hõlmab projekti julgeolekujuhiseid ja nendega seotud
salastatuse taseme määramise juhendit.
(37) Käesolevat määrust tuleks kohaldada, ilma et see mõjutaks liidu konkurentsireegleid,
eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 101–109
ja neid artikleid jõustavaid õigusakte.
▌
(38) On asjakohane kehtestada programmi ▌ esialgne rahastamispakett.
(39) Määruses (EL, Euratom) 2024/2509 ▌on sätestatud liidu üldeelarve koostamise ja
täitmise reeglid, sealhulgas reeglid sihttoetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste,
hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste
tagatiste kohta.
32
(40) Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EL, Euratom) nr 883/201315, nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr
2988/9516, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9617 ja nõukogu määrusele
(EL) 2017/193918 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis
hõlmavad meetmeid õigusnormide rikkumise ning kelmuste ja pettuste
tõkestamiseks, tuvastamiseks, korrigeerimiseks ja uurimiseks, kaotatud, alusetult
makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmiseks ja asjakohasel juhul
halduskaristuste kehtestamiseks.
(41) Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrustega (EL,
Euratom) nr 883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas
kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust
või pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku
tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/137119 kindlaks määratud
liidu finantshuve kahjustavaid pettusi ja muud ebaseaduslikku tegevust ja nendes
süüdistusi esitada.
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom)
nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).
16 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj).
17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj).
18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj).
33
(42) Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu
rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma
komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud
õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud
liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.
(43) Võttes arvesse pakiliste geopoliitiliste väljakutsete tõttu tekkinud kiireloomulist
vajadust toetada olulisi investeeringuid kaitsevõimesse, eelkõige kaitseinnovatsiooni,
on asjakohane, et käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas.
(44) Arvestades, et programm on kavandatud nii, et selle kestus ja ulatus on piiratud, ei
tohiks see piirata tulevasi liidu programme või vahendeid, millega toetatakse
kaitsetööstuse poliitikat.
34
(45) Komisjon peaks hindama programmi tulemuslikkust käesolevas määruses
sätestatud eesmärkide saavutamisel. Selle hindamise käigus tuleks ühtlasi hinnata,
kas programmi raames kasutusele võetud rakendusmehhanisme, sealhulgas
kiirendatud väljavalimismenetlusi ja liidu toetuse paindlikke vorme tuleks
laiendada, kohandada või kas need tuleks lisada tulevastesse liidu
programmidesse. Hindamise tulemused peaksid olema aluseks tulevastele
otsustele, mis käsitlevad VKEdele kaitseinnovatsiooniks antavat liidu toetust.
Selleks peaks komisjon koostama programmi rakendamise kohta aruande, mis
sisaldab teavet, mis käsitleb VKEde osalemise määra, toetatavate üksuste
geograafilist jaotust liidus ja assotsieerunud kolmandates riikides, toetatavate
tegevuste temaatilist jaotust, kulude jaotust programmi raames toetatavate
meetmete liikide kaupa, lihtsustatud väljavalimismenetluste tõhusust võrreldes
võrdlusalustega olemasolevates rahastamisvahendites, ning koondandmeid
programmi raames rahastatud toodete kasutuselevõtu kohta. Aruanne tuleks
esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Võttes arvesse kujunemisjärgus ja
murrangulise kaitseinnovatsiooniga kaasnevat suurt riski ja selle suurt
potentsiaali, tuleks programmi edukust hinnata portfelli tasandil.
(46) Kuna käesoleva määruse eesmärki, eelkõige Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja
tööstusliku baasi konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tugevdamist kogu
liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda programmi
ulatuse ja mõju tõttu kogu liidus kaitseinnovatsiooni toetamisel paremini saavutada
liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5
sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi
saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
35
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini
2027 erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm (edaspidi „programm“) ning sätestatakse
selle eesmärgid ja eelarve, ▌programmi raames rakendatavad rahastamisvormid ja ▌
rahastuse andmise reeglid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „õigussubjekt“ –
a) juriidiline isik, mis on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu,
liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel, sealhulgas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/264320 kohaselt loodud Euroopa
relvastusprogrammide koostööstruktuurid, millel on juriidilise isiku staatus
ning õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi; või
b) määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 200 lõike 2 punktis c osutatud
juriidilise isiku staatuseta üksus;
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2025. aasta määrus (EL)
2025/2643, millega luuakse Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP) ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks (EDIPi määrus) (ELT L, 2025/2643, 29.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2643/oj).
36
2) „kontroll“ – võime otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või
mitme vahepealse õigussubjekti kaudu;
3) „kaitseotstarbeline toode“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/43/EÜ21 lisas osutatud kaitseotstarbeline toode ning selliste toodetega otseselt
seotud ehitustööd, tarned ja teenused nende olelusringi mõne elemendi või kõigi
elementide jaoks direktiivi 2009/81/EÜ artikli 2 punkti c tähenduses;
4) „kujunemisjärgus ja murranguline kaitseotstarbeline toode ▌“ – tõhustatud või
täiesti uus kaitseotstarbeline toode ▌, mis
a) toob kaitsevaldkonna kontseptsioonides ja praktikas kaasa põhjaliku muutuse,
sealhulgas paradigmamuutuse, muu hulgas asendades olemasoleva
kaitsetehnoloogia või muutes selle vähem tõhusaks või tarbetuks ▌, ning
b) mis on programmi raames toetatava meetme lõppedes eeldatavasti täielikult
kasutusvalmis;
5) „juhtimisstruktuur“ – õigussubjekti organ, mis on moodustatud vastavalt
riigisisesele õigusele ja annab asjakohasel juhul aru tegevjuhile ning millel on
õigus määrata kindlaks õigussubjekti strateegia, eesmärgid ja üldine suund ning
mis teeb järelevalvet ja seiret õigussubjekti juhtimisotsuste tegemise üle;
6) „tulemused“ – programmi raames toetava meetmega saavutatud materiaalne või
immateriaalne tagajärg, näiteks andmed, oskusteave või teave, olenemata selle
vormist ja laadist ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud
õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused;
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ
kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/43/oj).
37
7) „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – komisjoni
soovituse 2003/361/EÜ22 lisa artiklis 2 määratletud väikesed ja keskmise suurusega
ettevõtjad;
8) „taustteave“ – programmi rakendamiseks vajalik või kasulik teave, mis on koostatud
enne meetme võtmist või väljaspool programmi raames toetatava meetme
raamistikku ning mis antakse üle meetme rakendamise otstarbel ja mida kasutatakse
meetme rakendamise käigus;
9) „tulemteave“ – programmi rakendamisel saadud andmed, oskusteave või teave
olenemata selle vormist ja laadist;
10) „mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ –
a) mitteassotsieerunud kolmandas riigis asutatud õigussubjekt; või
b) liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud õigussubjekt, mille
juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis.
22 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).
38
Artikkel 3
Eesmärgid
1. Programmi üldeesmärk on toetada ▌ VKEde, sealhulgas innovaatiliste idu- ja
kasvufirmade kiiret innovatsioonisuutlikkust, et tagada kujunemisjärgus ja
murranguliste kaitseotstarbeliste toodete kiire tarnimine, keskendudes
kulutõhususele, ning et käsitleda kõige hiljutisemaid ja kiiresti muutuvaid
väljakutseid, millega liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide relvajõud
silmitsi seisavad, eelkõige neid, mis tulenevad Venemaa Ukraina-vastasest
agressioonisõjast ▌. Seega edendatakse programmiga Euroopa kaitsesektori
tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EKTTB) konkurentsivõimet ning aidatakse
tugevdada liidu kaitsetööstuse valmisolekut, vähendades samal ajal strateegilist
sõltuvust mitteassotsieerunud kolmandatest riikidest kogu kaitsetehnoloogia spektri
ulatuses.
2. Programmi erieesmärgid on järgmised:
a) kiirendada märkimisväärselt kõikjal liidus VKEde ▌ poolt välja töötatud
kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete ▌
innovatsioonitsüklit, võttes arvesse liikmesriikide ja assotsieerunud
kolmandate riikide pakilisi vajadusi ning kasutades ära liidu tööstuse kui
terviku innovatsioonipotentsiaali, ning
39
b) suurendada VKEde poolt välja töötatud kujunemisjärgus ja murranguliste
kaitseotstarbeliste toodete ▌ kasutuselevõttu liikmesriikide ja assotsieerunud
kolmandate riikide, samuti Euroopa kaitsetööstuse peatöövõtjate,
süsteemiintegraatorite ja esmatasandi alltöövõtjate poolt, sealhulgas
sihipärase kontaktide loomise kaudu, seeläbi toetades selliste VKEde
ulatuslikumat kasutuselevõttu kõikjal Euroopas, edendades nende
integreerimist piiriülestesse kaitsevaldkonna tarneahelatesse, suurendades
selliste toodete tarnete kerksust ja tarnekindlust, panustades
kaitseinnovatsiooni suutlikkuse arendamisse kogu liidus, ning
lõppkokkuvõttes tugevdada liikmesriikide tehnoloogilist eelist.
Artikkel 4
Eelarve
1. Esialgne rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul
1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsemberini 2027 on 115 000 000 eurot
jooksevhindades.
2. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised
kulukohustused võib jaotada mitme aasta peale.
3. Assigneeringuid võib kanda liidu eelarvesse ka pärast 2027. aastat, et katta kulusid,
mis on vajalikud ja võimaldavad hallata programmi raames toetatavaid meetmeid,,
mis ei ole programmi lõpuks veel lõpule viidud, ja hallata neid meetmeid ning katta
kriitilise tähtsusega põhitegevuste ja teenustega seotud kulud.
40
4. Lõikes 1 osutatud rahastamispaketti ning artiklis 5 osutatud täiendavaid vahendeid
võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks,
näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas
ettevõtete infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide projekteerimise,
konfigureerimise, testimise, sertifitseerimise, käitamise ja hoolduse jaoks, ning
teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide
tutvustamiseks, ning kõigiks muudeks tehnilise ja haldusabi või personaliga seotud
kuludeks, mida komisjon ▌programmi haldamisel kannab.
Artikkel 5
Täiendavad vahendid
1. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid,
rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused ja muud
kolmandad isikud ▌ võivad programmi ▌või käesoleva määruse artiklis 3 osutatud
erimeedet või -eesmärki rahaliselt või mitterahaliselt täiendavalt toetada. Täiendavat
rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punkti a, d või e või artikli 21 lõike 5
tähenduses.
41
2. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib
asjaomase liikmesriigi taotlusel programmi ümber paigutada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/106023 asjaomastes sätetes ette nähtud tingimustel.
Komisjon haldab neid vahendeid otse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62
lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt nimetatud määruse artikli 62
lõike 1 esimese lõigu punkti c alusel. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase
liikmesriigi huvides. Kui komisjon ei ole eelarve otsese või kaudse täitmise raames
võtnud sel viisil programmi jaoks kättesaadavaks tehtud täiendavate summade osas
juriidilist kohustust, võib vastavad kulukohustustega sidumata summad asjaomase
liikmesriigi taotlusel kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 sätetega
lähteprogrammidesse tagasi kanda.
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1060/oj).
42
Artikkel 6
Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine
1. Programmi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on
saanud toetust mõnest teisest liidu programmist, võib saada toetust ka käesoleva
programmi alusel, tingimusel et mitmest toetusest ei kaeta samu kulusid. Iga
rahalise toetuse suhtes kohaldatakse vastava liidu programmi reegleid või kõigi
toetuste suhtes võidakse kohaldada ühe toetust andva liidu programmi reegleid ning
võidakse võtta üks juriidiline kohustus. Kui liidu rahaline toetus põhineb
rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada
meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada
proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.
2. Programmi kohaseid väljavalimismenetlusi võib korraldada eelarve otsese või
kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja
asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvaheliste
finantsasutuste ▌või muude kolmandate isikutega, tingimusel et on tagatud liidu
finantshuvide kaitse. Nende menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid reegleid ja
võetakse üks juriidiline kohustus. Selleks võivad ühise väljavalimismenetluse
partnerid teha programmi jaoks kättesaadavaks vahendid kooskõlas käesoleva
määruse artikliga 5. Väljavalimismenetluse rakendamise võib ka partneritele
delegeerida, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509
artikli 62 lõike 1 punktiga c. Kõnealuse määruse artikli 153 lõike 3 kohaldamisel
võib ühise väljavalimismenetluse hindamiskomisjon koosneda osaliselt liikmetest,
kes on nendes menetlustes partnerite esindajad.
43
Artikkel 7
Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid
1. Programmis või artiklis 10 osutatud erimeetmetes võivad täieliku või osalise
assotsieerimise kaudu osaleda järgmised kolmandad riigid kooskõlas artiklis 3
sätestatud eesmärkidega ja kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste lepingutega või
nende lepingute alusel vastu võetud otsustega ▌:
a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa
Majanduspiirkonna liikmed;
b) Ukraina vastavalt ELi-Ukraina assotsieerimislepingus sätestatud tingimustele.
2. Lõikes 1 osutatud riikidega programmis osalemiseks sõlmitud
assotsieerimislepinguga:
a) tagatakse õiglane tasakaal programmis osaleva kolmanda riigi osaluse ja
saadava kasu vahel;
b) nähakse ette programmis osalemise tingimused, sealhulgas viis, kuidas
arvutada programmile antav tegevustoetusest ja osalustasust koosnev rahaline
osalus ja programmi üldised halduskulud;
c) ei anta kolmandale riigile programmiga seoses mingit otsustusõigust;
d) kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma
finantshuve, ning
e) ▌tagatakse liidu julgeoleku ja avaliku korra huvide kaitse.
44
3. Lõike 2 punkti d kohaldamisel assotsieerunud kolmas riik:
a) annab määruste (EL, Euratom) 2024/2509 ja (EL, Euratom) nr 883/2013
kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu, ▌
b) tagab, et täiteotsused, millega kehtestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
(ELi toimimise leping) artikli 299 alusel rahaline kohustus, ning Euroopa Liidu
Kohtu otsused ja määrused pööratakse täitmisele ning
c) tagab, et tema pädevad asutused teevad kooskõlas kohaldatavate
rahvusvaheliste lepingute ja muude kohaldatavate õigusnormidega Euroopa
Prokuratuuriga liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel ja nende
eest süüdistuste esitamisel koostööd.
Artikkel 8
Rakendamine ja liidu rahastuse vormid
1. Programmi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, ▌kas
täites eelarvet otse või kaudselt koos nimetatud määruse artikli 62 lõike 1 punktis c
osutatud üksustega.
2. ▌Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 võib liidu rahastust anda mis
tahes vormis.
3. Kui see on programmi raames toetatava meetme rakendamiseks asjakohane ja
vajalik, võib kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõike 2 teise
lõigu punktiga a anda rahalist toetust enne meetme kohta taotluse esitamise kuupäeva
alustatud meetmetele ja enne seda kuupäeva kantud kulude katmiseks, tingimusel et
meedet ei ole alustatud rohkem kui kolm kuud enne taotluste esitamise tähtaega ja
see ei ole viidud lõpule enne sihttoetuslepingu allkirjastamist.
45
4. Kui liidu rahastust antakse sihttoetusena, antakse seda kuludega sidumata rahastuse
või lihtsustatud kuluarvestusega rahastuse vormis kooskõlas määrusega (EL,
Euratom) 2024/2509. Võimaluse korral antakse programmi raames sihttoetusi
kindlasummaliste maksete vormis. Tegelikke rahastamiskõlblikke kulusid võib
hüvitada üksnes juhul, kui programmi raames toetatava meetme eesmärke ei ole
muul viisil võimalik saavutada ▌.
5. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikega 3 võivad
hindamiskomisjoni abistada väliseksperdid, kellel on kehtiv juurdepääsuluba, juhul
kui tööprogramm seda nõuab. Erandina kõnealuse määruse artiklist 242
sõltumatute ekspertide nimekirja ei avalikustata.
Artikkel 9
Rahastamiskõlblikkus
1. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 kehtestatakse rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumid, et toetada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide
saavutamist, ning neid kohaldatakse kõigi programmi kohaste
väljavalimismenetluste suhtes.
2. Väljavalimismenetlustes ▌võivad liidu rahastust saada järgmised õigussubjektid:
a) liikmesriigis asutatud üksused;
b) assotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksused;
c) rahvusvahelised organisatsioonid;
d) Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuurid.
46
3. Programmi raames toetatavate meetmete puhul, millele on osutatud artiklis 10, välja
arvatud artikli 10 lõike 1 punktis d ▌osutatud meetmed, peavad liidu rahaliste
vahendite saajad (edaspidi „vahendite saajad“) olema VKEd ▌.
4. Vahendite saajad peavad, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktis c ▌ osutatud
meetmete puhul, olema:
a) asutatud liidus või assotsieerunud kolmandas riigis ning
b) nende juhtimisstruktuurid peavad asuma liidus või assotsieerunud kolmandas
riigis.
5. Vahendite saajad ei tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi või
mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all.
6. Vahendite saajate taristu, rajatised, vara ja ressursid, mida kasutatakse programmist
toetatava meetme jaoks, peavad kogu meetme kestuse ajal asuma liikmesriigi või
assotsieerunud kolmanda riigi territooriumil.
7. Kui programmi raames toetatavas meetmes osaleval vahendite saajal puuduvad
kergesti kättesaadavad alternatiivid või asjakohane taristu, rajatised, vara ja ressursid
liidus või assotsieerunud kolmandas riigis, võib ta kasutada oma taristut, rajatisi, vara
ja ressursse, mis asuvad või mida hoitakse väljaspool liikmesriikide või
assotsieerunud kolmandate riikide territooriumi, kui see ei ole vastuolus liidu ega
selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, sealhulgas heanaaberlike suhete
põhimõttega, ning on kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega. Sellise taristu ja
selliste rajatiste, vara ja ressursside kasutamist hõlmavate tegevustega seotud kulud
vastavad programmist toetuse saamise tingimustele.
47
8. Õigussubjekti võib pidada käesolevas lõikes osutatud rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumidele vastavaks, kui ta on täitnud samaväärsed tingimused, mis on
sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2018/109224, (EL)
2021/697 ▌, (EL) 2023/152525,▌(EL) 2023/241826 või (EL) 2025/2643 või nõukogu
määruses (EL) 2025/110627, tingimusel et ükski hilisem muudatus ei sea nende
tingimuste täitmist kahtluse alla.
9. Liidu rahastust ei saa järgmised meetmed▌:
a) meetmed või nende osad, mida juba rahastatakse täielikult muudest avaliku või
erasektori allikatest ▌;
b) meetmed selliste toodete ja tehnoloogia arendamiseks, mille kasutamine,
arendamine või tootmine on kohaldatava rahvusvahelise õigusega keelatud;
c) meetmed selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, mille
puhul puudub inimeste ründamisel sihtmärkide ja tulevahetuse otsuste
tegemisel tegeliku inimkontrolli võimalus, ilma et see piiraks võimalust anda
liidu rahastust, mille eesmärk on varajase hoiatamise süsteemide ja
vastumeetmete väljatöötamine kaitse otstarbel;
d) meetmed, mis on seotud kobarlahingumoonaga.
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092,
millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1092/oj).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1525, mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist (ELT L 185, 24.7.2023, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1525/oj).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2418, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA) (ELT L, 2023/2418, 26.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2418/oj).
27 Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (ELT L, 2025/1106, 28.5.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1106/oj).
48
Artikkel 10
Rahastamiskõlblikud meetmed
1. Meetmetega, mida võib programmist rahastada, viiakse ellu ▌artiklis 3 sätestatud
eesmärke ja need meetmed võivad esineda ühes või mitmes järgmises vormis ▌:
a) toetus kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete ning
asjakohasel juhul nende tootmiseks vajalike komponentide kiireks
väljatöötamiseks, sealhulgas juhul, kui need tooted põhinevad kahesuguse
kasutuse potentsiaaliga tsiviiltehnoloogia kaitseotstarbelisel integreerimisel ja
kohandamisel;
b) toetus kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete
▌turuleviimiseks, sealhulgas nõudluse koondamise ning sihtotstarbelise ja
iteratiivse reaaltingimustes katsetamise ja demonstreerimise toetamise kaudu,
kaasates lõppkasutajaid ja saades neilt tagasisidet, eelkõige kontaktide
loomise kaudu;
c) toetus üksuse või selle juhtimisstruktuuri asukoha üleviimiseks liitu või
assotsieerunud kolmandasse riiki, et tulemuslikult rakendada punktides a ja b
osutatud meetmeid, kui üksus oli varem asutatud või selle juhtimisstruktuur
asus mitteassotsieerunud kolmandas riigis;
49
d) toetus punktides a ja b osutatud meetmete tulemuslikuks rakendamiseks
vajalike meetmete jaoks, sealhulgas, kuid mitte ainult,
i) seoses kvalifikatsiooni,
ii) sertifitseerimise,
iii) taristule juurdepääsu,
iv) uuenduslikele tootmisrajatistele ja uuenduslikele protsessidele
juurdepääsu,
v) investeerimisvalmiduse toetuse,
vi) oskuste arendamise,
vii) uuringute hankimise ning
viii) ökosüsteemi loomise ja tugevdamisega, sealhulgas VKEde ja Euroopa
kaitsetööstuse peatöövõtjate, süsteemiintegraatorite ja esmatasandi
alltöövõtjate vahelise koostöö toetamine.
2. Programmist võib anda toetust meetmetele, mis seisnevad olemasolevate toodete ja
olemasoleva tehnoloogia kiires ajakohastamises, tingimusel et meetme elluviimiseks
vajamineva, eelnevalt olemasoleva teabe, vajaminevate intellektuaalomandi õiguste
ega muude vajaminevate õiguste kasutamise suhtes ei ole otse ▌ või kaudselt ühe või
mitme vahendava õigussubjekti kaudu kohaldatav mitteassotsieerunud kolmanda
riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse poolne piirang, kui see piirang
ei võimaldaks meetme tulemuslikku elluviimist.
3. Vahendite saajatel on, kui see on võimalik ja asjakohane, kiire juurdepääs liidu katse-
ja eksperimenteerimisrajatistele ning ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS)
ettevõtluskiirendile.
4. Programmi raames toetatavad meetmed ei tohi olla vastuolus liidu ja selle
liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kindlaks määratud ühise välis-
ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames kooskõlas Euroopa Liidu lepingu
V jaotisega, sealhulgas heanaaberlike suhete põhimõtte austamisega.
50
Artikkel 11
Hindamiskriteeriumid
1. Kui see on väljavalimismenetluse laadist sõltuvalt asjakohane ja sobilik ning
kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, sätestatakse hindamiskriteeriumid
käesoleva määruse artiklis 16 osutatud tööprogrammis ja nende puhul võetakse
arvesse järgmisi elemente:
a) murranguline potentsiaal kaitsevaldkonnas, mille hindamisel võetakse
arvesse seda, mil määral erineb kavandatav lahendus tehnoloogia praegusest
baastasemest;
b) taotluse kvaliteet ja taotleja võime rakendada artiklis 10 osutatud meedet;
c) mõju kaitsevaldkonnale, võttes arvesse liikmesriikide ja assotsieerunud
kolmandate riikide vajadusi, eelkõige mis puudutab kulutõhusust, tarnekiirust
ja kasutusvalmidust, sealhulgas asjakohasel juhul küberturvalisust.
2. Peale käesoleva artikli lõikes 1 osutatud elementide võib artiklis 16 osutatud
tööprogrammides arvesse võtta ka kujunemisjärgus ja murranguliste
kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tarneahelate varustuskindluse
suurenemist.
3. Artiklis 16 osutatud tööprogrammis sätestatakse täiendavad üksikasjad käesoleva
artikli lõikes 1 osutatud hindamiskriteeriumide kohaldamise kohta, võttes arvesse
taotlusvooru eesmärke ning kvalifitseerimis- ja hindamismenetlusi.
51
Artikkel 12
Kvalifitseerimis- ja väljavalimismenetlus
1. Et tagada artiklis 10 osutatud meetmete tõhus rakendamine põhjendamatu viivituseta,
võib tööprogrammis nii eelarve otsese kui ka kaudse täitmise raames ette näha
kiirendatud ja lihtsustatud väljavalimismenetlused.
2. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklitest 199, 201 ja 203 sihttoetuste
puhul ning selle määruse artikli 170 lõike 1 punktidest b ja c ning artikli 170
lõikest 2 hangete puhul võib tööprogrammis ette näha, et selles kindlaks määratud
väljavalimismenetluste puhul ▌kohaldatakse järgmisi tingimusi:
a) toetuse andmise otsuse ja juriidiliste kohustuste allkirjastamise nõuded peavad
piirduma hindamiskriteeriumide ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide
esialgse hindamisega;
b) toetuse andmise otsuse võib teha üksnes avalduse esitajate ja pakkujate endi
poolt rahastamiskõlblikkuse ja kvalifitseerimise kriteeriumite kohta tehtud
kinnituse alusel, eelkõige seoses kontrolliga, nõudmata esialgse hindamise ajal
vastavate tõendavate dokumentide esitamist;
c) komisjon viib lõpphindamise lõpule põhjendamatu viivituseta;
d) avalduse esitajaid ja pakkujaid peab esialgse hindamise tulemustest teavitama
tööprogrammis kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, ning
e) toetuse andmise otsuse peab tegema tööprogrammis kindlaks määratud
ajavahemiku jooksul.
52
3. Kui lõike 2 punktis c osutatud lõpphindamisel jõutakse järeldusele, et vahendite saaja
ei vasta kõigile rahastamiskõlblikkuse ja kvalifitseerimise kriteeriumidele, kaotab
juriidiline kohustus kehtivuse. Maksed tehakse alles pärast lõpphindamise
lõpuleviimist.
4. Tööprogrammiga võib kehtestada spetsiaalsed kaheetapilised alt üles suunatud
väljavalimismenetlused vastavalt järgmistele põhimõtetele:
a) esimeses etapis
i) võib osalemiskutse välja kuulutada, täpsustamata ▌tegevuse laadi või
kasutatavat eelarve täitmise vahendit, et võimaldada avalduse esitajatel ja
pakkujatel esitada projektitaotlusi või pakkumusi kaupade, ehitustööde
või teenuste kohta, mis võivad aidata kaasa käesoleva määruse
eesmärkidele, nagu on ette nähtud artiklis 16 osutatud tööprogrammis;
ii) hinnatakse taotlusi ja pakkumusi ning järjestatakse need tööprogrammis
kehtestatud ühiste hindamiskriteeriumide alusel, nagu nende suhteline
panus eesmärkide saavutamisse;
iii) määrab hindamiskomisjon kindlaks kõige sobivama eelarve täitmise
vahendi, mis võib kuuluda eelarve otsese või kaudse täitmise alla, ning
teeb ettepaneku liidu rahalise toetuse maksimumsumma ja vormi kohta;
53
b) teises etapis palutakse taotlejaid ja pakkujaid, kelle projekte või pakkumisi on
edukalt hinnatud, oma taotlust või pakkumust vastavalt hindamiskomisjoni
järeldustele olemasoleva eelarve piires kohandada ja täiendada.
5. Lõikega 4 hõlmamata küsimustes toimub väljavalimismenetlus kooskõlas määruses
(EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud normidega ▌, mida kohaldatakse vastava
eelarve täitmise vahendi suhtes.
6. Komisjon annab programmi kohast rahalist toetust rakendusaktidega. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 4 osutatud
kontrollimenetlusega.
Artikkel 13
Motiveeriv sekkumine
1. Erandina ▌artiklis 9 sätestatust võib tööprogrammis sätestada, et
väljavalimismenetlus toimub motiveeriva sekkumise vormis, mis võimaldab
programmis osalevate õigussubjektide või nende juhtimisstruktuuri asukohta
käsitlevate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kohaldamise ajutiselt ja
tingimuslikult peatada.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt peatatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid
peavad olema täidetud ja nendele vastavust hinnatakse ajavahemiku jooksul, mis on
kindlaks määratud juriidilises kohustuses määruse (EL, Euratom) 2024/2509
artikli 2 punkti 39 tähenduses. Liidu rahastust antakse siis, kui kõik
rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on täidetud.
54
3. Kui lõike 1 kohaselt peatatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume lõikes 2 osutatud
juriidilises kohustuses kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ei täideta, loetakse
programmi raames toetatav meede rahastamiskõlbmatuks ja kogu liidu rahastus
nõutakse täielikult tagasi.
4. Kui väljavalimismenetlus toimub ergutusmeetme vormis, siis eelmakseid ei tehta.
5. Tööprogrammis nähakse ette lõike 1 kohaselt motiveeriva sekkumise vormis
toimuvale väljavalimismenetlustele eraldatav konkreetne eelarve. See eelarve
moodustab piiratud osa programmi eelarvest, et säilitada kõnealuse toetuse
sihipärane ja erakorraline laad.
Artikkel 14
Liidu rahastamismäärad
Ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 193 kohaldamist, võib
programmist rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.
55
Artikkel 15
Tulemuste omandiõigus
1. Mitteassotsieerunud kolmandad riigid ja mitteassotsieerunud kolmandate riikide
üksused ▌ ei saa otse ega kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu
mingil viisil kontrollida ega piirata programmist toetatavate meetmete tulemusi,
sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.
2. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kaalutlusõigust sõjatehnoloogia ja -
varustuse ekspordipoliitika üle.
3. Tehnosiire toimub täielikus kooskõlas direktiiviga 2009/43/EÜ ▌ning asjakohasel
juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/82128.
4. Ilma et see piiraks ▌ lõike 2 kohaldamist, tuleb mitteassotsieerunud kolmandale
riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele programmi abil saavutatud
tulemuste omandiõiguse üleandmiseks või ainulitsentside andmiseks juhul, kui see
toimub kolme aasta jooksul pärast meetme lõppmakse tegemist, eelnevalt teavitada
komisjoni ning saada asjaomase liikmesriigi või assotsieerunud kolmanda riigi
ametiasutuste heakskiit sellistel tingimustel, mis tagavad ▌liidu ja selle
liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitse. Kui omandiõiguse üleminek või
ainulitsentside andmine on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja
kaitsehuvidega või artiklis 3 sätestatud eesmärkidega, tuleb programmi alusel saadud
toetus tagasi maksta.
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821,
millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj).
56
5. Kui liit tellib uuringu ▌, on kõikidel liikmesriikidel ja assotsieerunud kolmandatel
riikidel õigus saada kirjaliku taotluse alusel tasuta lihtlitsents selle uuringu
kasutamiseks.
6. Kui liidu rahastust antakse sihttoetuse vormis, on liidu institutsioonidel, organitel ja
asutustel ning sihttoetust andvatel asutustel õigus kasutada taotluse korral tulemusi
ilma tasuta, ilma et see mõjutaks tulemuste omandiõigust, või taustteabega seotud
intellektuaalomandi õigusi, kuid üksnes selleks, et kujundada, rakendada ja seirata
nende pädevusse kuuluvates valdkondades liidu poliitikat ja programme. Selliseid
kasutusõigusi võib teostada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt.
Artikkel 16
Tööprogramm
1. Programmi rakendatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 110 lõikes 2
osutatud tööprogrammi kaudu.
2. Tööprogrammis esitatakse üksikasjalikult programmi alusel toetatavate meetmete
kategooriad ja teemad. Need kategooriad peavad olema kooskõlas artiklis 3
sätestatud eesmärkidega.
57
3. Tööprogrammis esinevaid probleemipüstitusi käsitatakse peamistena, tuginedes
mitme liikmesriigi ühistele pakilistele ja esmatähtsatele võimevajadustele.
4. Välja arvatud artikli 12 lõikes 4 sätestatud väljavalimismenetluse puhul, sisaldab
tööprogramm asjakohasel juhul funktsionaalseid nõudeid ja selles täpsustatakse
artikli 8 kohast liidu rahastuse vormi, piiramata seejuures konkurentsi
taotlusvoorudes.
5. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt
võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 17
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.
2. Euroopa välisteenistus ja Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema komitee
koosolekutel vaatlejana ning esitama komitee töös oma seisukohti ja
eksperditeadmisi.
3. Komisjon võib omal algatusel või ühe või mitme liikmesriigi taotlusel kutsuda
asjakohasel juhul komitee koosolekutele assotsieerunud kolmandate riikide
esindajaid. Assotsieerunud kolmandate riikide esindajad ei viibi ega osale komitee
hääletamisel.
58
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja
kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 18
Seos direktiiviga 2009/81/EÜ
Liikmesriigi sõlmitud hankelepingut kaitseotstarbelise toote kohta, mis tuleneb programmi
raames toetatavast meetmest või projektist, mis on saanud määruse (EL) 2024/795 artikli 4
lõike 1 kohaselt suveräänsusmärgise ning mida liikmesriik on käesoleva määruse artikli 6
kohaselt rahastanud, käsitatakse lepinguna, mis on sõlmitud uurimis- ja arendustegevusel
põhineva koostööprogrammi raames direktiivi 2009/81/EÜ artikli 13 punkti c tähenduses.
59
Artikkel 19
Määruse (EL) 2024/795 muutmine
Määruse (EL) 2024/795 artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Komisjon annab igale STEPi eesmärkidele kaasa aitavale projektile
suveräänsusmärgise, tingimusel et seda projekti on hinnatud ja see vastab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2021/522, (EL) 2021/694,
(EL) 2021/695, (EL) 2021/697 või määruse (EL) .../ ...*+, või komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2019/856***** kohases taotlusvoorus osalemise kutses
esitatud kvaliteedi miinimumnõuetele, eelkõige rahastamiskõlblikkuse, menetlusest
kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriumidele.
_____________________________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2026. aasta määrus (EL) 2026/ ..., millega
kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm (AGILE) ning muudetakse
määrusi (EL) 2024/795 ja (EL) 2026/467 (ELT L ..., ELI: ...).
***** Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/856, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ
innovatsioonifondi toimimise osas (ELT L 140, 28.5.2019, lk 6,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/856/oj).“
Artikkel 20
Määruse (EL) 2026/467 muutmine
Määruse (EL) 2026/467 artikli 13 lõike 4 punkt f sõnastatakse järgmiselt:
„f) kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud tootjaid ja alltöövõtjaid võidakse
lugeda käesolevas lõikes osutatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastavaks,
kui nad on täitnud samaväärsed tingimused, mis on sätestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1092*, (EL) 2021/697**, (EL)
+ ELT: palun sisestada teksti käesolevas dokumendis sisalduva määruse number
ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
60
2023/1525***, (EL) 2023/2418**** või (EL) …/…+ või nõukogu määruses (EL)
2025/1106, ning tingimusel, et ükski hilisem muudatus ei sea nende tingimuste
täitmist kahtluse alla;
+ ELT: palun sisestada teksti käesolevas dokumendis sisalduva määruse number
ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
61
___________________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092,
millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm
eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT
L 200, 7.8.2018, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1092/oj).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697,
millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)
2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/697/oj).
*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1525,
mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist (ELT L 185, 24.7.2023, lk 7,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1525/oj).
**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2418,
millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete
kaudu (EDIRPA) (ELT L, 2023/2418, 26.10.2023,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2418/oj).
***** Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega kehtestatakse
erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm (AGILE) ning muudetakse määrusi
(EL) 2024/795 ja (EL) 2026/467 (ELT L …, ELI: …).“
62
Artikkel 21
Salastatud teavet käsitlevate normide kohaldamine
1. Käesoleva määruse rakendamisel kehtib järgmine:
a) liikmesriigid ja assotsieerunud kolmandad riigid, kelle territooriumil on
vahendite saaja asutatud, hindavad programmis raames toetatavate meetmete
rakendamise ajal käideldud taust- ja tulemteabe tundlikkust;
b) kui sellel teabel on riiklik salastatuse tase, kehtestavad punktis a osutatud
liikmesriigid ja assotsieerunud kolmandad riigid oma riiklike õigusnormide
kohaselt piisava julgeolekuraamistiku;
c) iga liikmesriik tagab ELi salastatud teabe kaitstuse taseme, mis on samaväärne
sellega, mis on tagatud nõukogu otsuses 2013/488/EL29 sätestatud
▌julgeolekueeskirjadega;
d) Komisjon kaitseb programmiga seoses saadud salastatud teavet kooskõlas
julgeolekunormidega, mis on sätestatud komisjoni otsuses
(EL, Euratom) 2015/44430.
2. Et hõlbustada salastatud ja tundliku teabe vahetamist komisjoni ning liikmesriikide ja
assotsieerunud kolmandate riikide ning kohasel juhul avalduse esitajate ja vahendite
saajate vahel, loob komisjon akrediteeritud turvalise teabevahetussüsteemi.
Nimetatud teabevahetussüsteemi puhul võetakse arvesse liikmesriikide
julgeolekunorme.
29 Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe
kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/488/oj).
30 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/444/oj).
63
Artikkel 22
Auditid
Liidu rahalise toetuse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud
isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt
või asutustelt, võetakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 127 kohaselt üldise kindluse
aluseks. Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu kõikide tulude ja kulude
raamatupidamiskontosid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287.
Artikkel 23
Teavitamine, kommunikatsioon ja üldsusele avalikustamine
1. Vahendite saajad märgivad ära liidu vahendite päritolu ja tagavad nimetatud
rahastuse nähtavuse, sealhulgas programmi raames toetatavate meetmete ja nende
tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele,
selle kohta sidusat, tegelikkusele vastavat ja proportsionaalset sihtteavet.
2. Komisjon rakendab käesoleva määruse, programmi raames toetatavate meetmete ja
saavutatud tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid.
64
3. Programmile eraldatud rahaliste vahenditega võidakse kaasa aidata teabe levitamise,
kontaktide loomise ja teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamisele, sealhulgas
tarneahelate avamise eesmärgil, et edendada VKEde piiriülest osalemist. Selline
tegevus hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tagada laialdane teadlikkus
programmist ja hõlbustada osalemist kogu liidus, eelkõige VKEde, idufirmade ja
ebatraditsiooniliste kaitsevaldkonnas tegutsejate seas, kelle osalemine liidu
programmides on varem olnud piiratud. Levitamistegevus hõlmab meetmeid,
millega teavitatakse võimalikke avalduse esitajaid võimalusest lisada nende tooted
määruse (EL) 2025/2643 alusel loodud kaitseotstarbeliste toodete kataloogi.
Artikkel 24
Seire, hindamine ja läbivaatamine
1. Komisjon seirab programmi rakendamist ja hindab selle tulemuslikkust käesolevas
määruses sätestatud eesmärkide saavutamisel. Võttes arvesse kujunemisjärgus ja
murrangulise kaitseinnovatsiooni suurt riski ja suurt potentsiaali, hinnatakse
programmi edukust portfelli tasandil.
2. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt programmi
rakendamisest.
65
3. Komisjon koostab 1. juuliks 2028 aruande, milles hindab programmist toetatavate
meetmete mõju ja tõhusust, ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
See aruanne sisaldab teavet järgmise kohta:
a) VKEde osalemise määr;
b) toetatavate üksuste geograafiline jaotus liidus ja assotsieerunud kolmandates
riikides;
c) toetatavate tegevuste temaatiline jaotus;
d) kulude jaotus meetmeliikide kaupa;
e) väljavalimismenetluste tõhusus võrreldes võrdlusalustega olemasolevates
rahastamisvahendites;
f) koondandmed programmist rahastatud toodete kasutuselevõtu kohta.
66
Artikkel 25
Jõustumine ▌
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
67
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0321
Töötajate kaitse tööl kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi
2004/37/EÜ seoses ainete lisamisega selle I, III ja IIIa lisasse ja piirnormide
kehtestamisega (COM(2025)0418 – C10-0180/2025 – 2025/0232(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2025)0418),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 153
lõikeid 1 ja 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile
(C10-0180/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. oktoobri 2025. aasta arvamust,
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 22. juuli 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A10-0100/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
68
P10_TC1-COD(2025)0232
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. oktoobril 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/…, millega
muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja
reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes
artikli 153 lõike 1 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2
1 ELT C, C/2026/73, 30.1.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/73/oj. 2 Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seisukoht.
69
ning arvestades järgmist:
(1) Selleks et parandada töötajate kaitset töökohal kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ning tagada kogu liidus
ühesugune minimaalne kaitse, on vaja korrapäraselt ajakohastada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ3. Võttes arvesse kättesaadavat teavet, sealhulgas
ajakohaseid teaduslikke tõendeid ja tehnilisi andmeid, tuleks kehtestada või läbi vaadata
tööalase ohtlike ainetega kokkupuute piirnormid ning need peaksid põhinema sotsiaal-
majandusliku mõju ja teostatavuse tegurite põhjalikul hindamisel. Kui teave on
kättesaadav, peaks see hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ)
nr 1907/20064 asutatud Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee
arvamusi ning nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega5 moodustatud tööohutuse ja
töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi. Need arvamused sisaldavad vajalikke
teaduslikke tõendeid, et põhjendada komisjoni ettepanekuid direktiivi 2004/37/EÜ
muutmiseks. Lisaks põhinevad need praktilistel kogemustel ja töökohtade tegelikul
olukorral kogu liidus ning kajastavad laialdast konsensust.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate
kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/37/oj).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1907/oj).
5 Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).
70
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamused, mis on kolmepoolse
konsensuse tulemus, on selles kontekstis eriti olulised ja neid tuleks arvesse võtta.
Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome
kokkuleppega6 peaks komisjon tagama, et tema ettepanekud põhinevad kindlatel
tõenditel ja sidusrühmade ulatuslikul kaasamisel, ning ta peaks süstemaatiliselt
hindama nende ettepanekute majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju.
Ettepanekutes tuleks järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas
Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi
toimimise leping).
(2) Direktiiv 2004/37/EÜ hõlmab aineid ja segusid, mis vastavad 1A või 1B kategooria
kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise
kriteeriumidele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1272/20087 I lisas, ning kõnealuse direktiivi I lisas osutatud aineid, segusid või
protsesse. Selleks et tõendada, et need ained, segud ja protsessid kuuluvad direktiivi
2004/37/EÜ kohaldamisalasse, tuleb enne iga uue aine, segu või protsessi lisamist
kõnealuse direktiivi I lisas osutatud loetellu esitada usaldusväärsed teaduslikud tõendid,
tuginedes kättesaadavatele usaldusväärsetele teaduslikele allikatele, nagu ECHA,
Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) ja riiklikud asutused, ning pöörata erilist
tähelepanu neid aineid, segusid ja protsesse käsitlevatele eelretsenseeritud
publikatsioonidele. Töötajate kõrgeimal tasemel kaitseks peaks komisjon suurendama
oma jõupingutusi, et teha parima kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste
andmete põhjal kindlaks prioriteetsed ained, millele kehtestada kõnealuse direktiivi
alusel piirnormid, kasutades samal ajal parimal viisil ära olemasolevaid ja tulevasi
eelarve- ja haldusressursse, võttes arvesse teaduslikke ja haldusvajadusi.
6 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis
käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1272/oj).
71
(3) Direktiivi 2004/37/EÜ I lisas osutatud ained, segud ja protsessid ning nende protsesside
käigus eralduvad ained ja segud erinevad selles osas, kas neil on kantserogeenne,
mutageenne või reproduktiivtoksiline mõju. Seepärast on asjakohane selgitada
kõnealuses direktiivis mõistete „kantserogeen“, „mutageen“ ja „reproduktiivtoksiline
aine“ määratlusi, et iga nimetatud määratlus hõlmaks asjaomaseid aineid, segusid ja
protsesse. Samuti on asjakohane ühtlustada reproduktiivtoksiliste ainete määratlus
„kantserogeenid“ ja „mutageenid“ määratlusega.
(4) Mutageenide ja suurema osa kantserogeenide puhul ei ole teaduslikust seisukohast
võimalik kindlaks teha tasemeid, millest madalama taseme puhul ei oleks kokkupuutel
kahjulikku tervisemõju. Kuigi kantserogeenidele ja mutageenidele tööalase kokkupuute
piirnormide kehtestamine direktiivis 2004/37/EÜ aitab sellisest kokkupuutest tulenevaid
riske oluliselt vähendada selles direktiivis vastu võetud järkjärgulise ja eesmärkide
seadmisel põhineva käsitusviisi abil, ei kõrvalda see siiski täielikult tööalasest
kokkupuutest tulenevaid riske töötajate tervisele ja ohutusele (jääkriskid). Seepärast on
oluline teavitada töötajaid kõnealuses direktiivis ette nähtud töötajate koolituse käigus
selliste jääkriskide olemasolust selgel ja läbipaistval viisil. Tööohutuse ja töötervishoiu
nõuandekomitee võttis 10. detsembril 2025 konsensuse alusel oma arvamusega
„Teavitamine jääkriskidest, mis on seotud tööalase kantserogeenidega kokkupuute
siduvate piirnormidega“ vastu selliste jääkriskide loetelu, mis on seotud kehtivate
tööalase kokkupuute siduvate piirnormidega kantserogeenide puhul vastavalt direktiivile
2004/37/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/148/EÜ8.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate
kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/148/oj).
72
(5) On võimalik, et teatavad töötajad puutuvad rohkem kokku eri tüüpi ainetega ja on soost
tulenevalt nende suhtes haavatavamad. Seda tuleks jätkuvalt arvesse võtta töötervishoiu
ja tööohutuse teadusuuringutes, muudes teadusuuringutes ning riskihindamise komitee
ja tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamustes, võttes samal ajal arvesse
meeste ja naiste tööturul osalemise eesmärki.
(6) Teatavaid direktiiviga 2004/37/EÜ hõlmatud aineid kasutatakse liidu jaoks strateegilise
tähtsusega sektorites. Kuigi tööstusliku ülemineku edendamine, ringmajanduse
stimuleerimine ning toormetega seoses rahvusvahelise strateegilise autonoomia
säilitamine ja suurendamine on kõik liidu prioriteedid, on oluline tagada, et kõik
töötajad oleksid kõrgel ja võrreldaval tasemel kaitstud tööalase kokkupuutega seotud
terviseohtude eest. Euroopa sotsiaalõiguste samba9 10. põhimõttes tunnistatakse ka
töötajate õigust töötervishoiu ja tööohutuse kõrgetasemelisele kaitsele, mis hõlmab
kaitset kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute eest
töökohal. Sellega seoses ei võeta tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamise
protsessis arvesse mitte ainult teaduslikke ja tervisekaalutlusi, vaid ka sotsiaal-
majanduslikke aspekte, mis mõnel juhul õigustavad üleminekuperioodide kehtestamist.
9 ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.
73
(7) IARC liigitas keevitusaurud inimestele kantserogeenseteks aineteks (IARC
klassifikatsiooni 1. rühm). ECHA hindamisuuringu aruande kohaselt on keevitusaurud ja
muude sarnasel viisil aure tekitavate protsesside käigus tekkivad aurud keeruka
koostisega ja võivad sisaldada kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid,
nagu kroom(VI)ühendid, nikliühendid, kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid. Olles
kaalunud uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid, sealhulgas ECHA
hindamisuuringu aruannet mõju kohta töötajate tervisele ja ohutusele, soovitas
tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee lisada direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse
üksnes need tööprotsessid, mille juures puututakse kokku keevitusaurudega.
Keevitusaurude keerukas ja ebaühtlane koostis ning ühtlustatud klassifikatsiooni
puudumine määruses (EÜ) nr 1272/2008 põhjustavad ebaselgust nende võimaliku
ohtlikkuse suhtes töötajatele ja sellest tulenevalt asjakohaste riskijuhtimismeetmete
puudust töökohal. Keevitusaurude klassifitseerimata jätmise käsitlemine liidu tasandil
tagaks suurema õigusselguse direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisel.
74
Seega on kooskõlas tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (ACSH) arvamusega
asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse tööprotsessid, mille juures puututakse
kokku keevitusprotsessis tekkivate aurudega, mis sisaldavad aineid või segusid, mis
vastavad 1A või 1B kategooria kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivtoksiliseks
aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008
I lisas. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamuses oli ka soovitus töötada
välja keevitusaure käsitlevad suunised. Lisaks olemasolevatele suunistele, nagu
kõrgemate tööinspektorite komitee 2018. aastal välja töötatud ja riiklikele
tööinspektoritele ette nähtud suunised keevitusaurudest põhjustatud terviseohtude
käsitlemiseks, võivad täiendavad liidu suunised, mis on kooskõlas ELi töötervishoiu ja
tööohutuse strateegilise raamistikuga ning põhinevad uusimatel teaduslikel tõenditel,
aidata tööinspektoritel ja ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega
ettevõtjatel (VKEdel), sealhulgas mikroettevõtjatel, tagada vastavuse direktiivi
2004/37/EÜ I lisas esitatud keevitusaurude kandele. Sellised suunised võiksid muu
hulgas edendada ühesugust minimaalset kõrgetasemelist kaitset kõigis liikmesriikides
kõigi töötajate jaoks, kes keevitusaurudega kokku puutuvad.
75
(8) Metalliline koobalt ja mitu koobaltiühendit vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008
sätestatud 1B kategooria kantserogeeniks ja reproduktiivtoksiliseks aineks
klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivis 2004/37/EÜ määratletud
kantserogeenid ja reproduktiivtoksilised ained. Töötajad puutuvad sageli kokku
koobaltiühendite seguga ning tööalase kokkupuute piirnorme tuleks kohaldada kõigi
anorgaaniliste koobaltiühendite suhtes. Kättesaadava teabe (sealhulgas teaduslikud ja
tehnilised andmed) põhjal on seetõttu asjakohane kehtestada direktiivis 2004/37/EÜ
koobalti ja anorgaaniliste koobaltiühendite piirnorm.
(9) Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee nõustus riskihindamise komitee arvamuse
põhjal sellega, et tööalane kokkupuude koobalti ja selle anorgaaniliste ühenditega võib
põhjustada ka naha ja hingamisteede sensibiliseerumist. Seepärast on asjakohane
kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalas piirnormid koobalti ja anorgaaniliste
koobaltiühendite nii sissehingatavale fraktsioonile kui ka sissehingatavale
kopsualveoolidesse jõudvale fraktsioonile ning lisada neile märge naha ja hingamisteede
sensibiliseerimise kohta.
76
(10) Koobalti ja anorgaaniliste koobaltiühendite puhul on ette näha, et lühikese aja jooksul on
raske hakata järgima sissehingatava fraktsiooni piirnormi 0,01 mg/m³ ja sissehingatava
kopsualveoolidesse jõudva fraktsiooni piirnormi 0,0025 mg/m³. Seepärast on asjakohane
kehtestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgnev kuueaastane
üleminekuperiood, mille jooksul kohaldatakse piirnorme 0,02 mg/m³ (sissehingatav
fraktsioon) ja 0,0042 mg/m³ (sissehingatav kopsualveoolidesse jõudev fraktsioon).
(11) Koobaltit kasutatakse mitmes sektoris, näiteks patarei- ja akusektoris, mis on
strateegilise tähtsusega Euroopa roheleppes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2021/111910 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Koobalt on ohtlik
metall, mis ohustab tõsiselt töötajate tervist, põhjustades näiteks hingamisprobleeme,
südame-, kilpnäärme-, maksa- või neerukahjustusi ja potentsiaalselt vähki; prognooside
kohaselt suureneb koobalti tarbimine rohepöörde tõttu 2050. aastaks ligikaudu 330 %,
mistõttu on eriti oluline tagada töötajate tervise ja ohutuse kõrgetasemeline kaitse.
Tööalase kokkupuute piirnormid koobalti ja anorgaaniliste koobaltiühendite puhul on
seega vajalikud, et aidata vältida pikaajalist mõju töötajate tervisele ja heaolule ning
toetada liidu koobaltitööstuse atraktiivsust, konkurentsivõimet ja seega pikaajalist
kestlikkust, vältides samal ajal koobaltitöötlemisettevõtete ümberpaigutamist
kolmandatesse riikidesse, kus tööohutuse ja töötervishoiu normid on leebemad.
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega
kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).
77
(12) Teatavates sektorites, kus töötajad puutuvad kokku selliste ainetega nagu koobalt ja
polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, võib olla keeruline järgida tööalase
kokkupuute piirnorme. Sektorites, kus kokkupuudet ei ole võimalik vältida või piisavalt
vähendada muude vahenditega direktiivi 2004/37/EÜ artikli 5 kohaselt, peaksid töötajate
asjakohase kaitse tagamiseks olema kättesaadavad hingamisteede kaitsevahendid ja
töötajad peaksid neid nõuetekohaselt kasutama kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 3
lõikes 2 sätestatud riskihindamisega. Võrdsete tingimuste tagamiseks kõigis
liikmesriikides on vaja, et kõik liikmesriigid rakendaksid norme kooskõlas kõnealuse
direktiivi artiklis 5 sätestatud kontrollimeetmete hierarhiaga, et töötajate kokkupuude
kõrvaldada või seda järjekindlalt minimeerida.
(13) Kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute vältimiseks
või vähendamiseks on direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud tehniliste ja korralduslike
meetmete hierarhia. Selles kontekstis tuleks isikukaitsevahendeid, eelkõige
individuaalseid hingamisteede kaitsevahendeid, kasutada üksnes viimase abinõuna. On
vaja tagada, et isikukaitsevahendid valitakse ja neid kasutatakse kooskõlas nõukogu
direktiiviga 89/656/EMÜ11, sealhulgas nõudega, et kõik isikukaitsevahendid peavad
pärast kõigi vajalike kohanduste tegemist kasutajale õigesti sobima ning vastama
tööohutuse ja -tervishoiu osas asjakohastele projekteerimist ja tootmist käsitlevatele liidu
sätetele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/42512. Lisaks
tuleb vajaliku hoolduse, remondi ja asendamise abil tagada, et isikukaitsevahendid oleks
heas töökorras ja rahuldavas hügieeniseisundis.
11 Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite
kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1989/656/oj).
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/425/oj).
78
(14) Teatavad polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige sellised, mis sisaldavad
benso[a]püreeni, vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud 1A või 1B kategooria
kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise
kriteeriumidele ja kuuluvad seega direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. Riskihindamise
komitee on kindlaks teinud, et need segud võivad olulisel määral imenduda naha kaudu,
ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee on nõustunud, et on oluline kehtestada
tööalase kokkupuute piirnorm kõigile direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse kuuluvatele
polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segudele, mida mõõdetakse benso[a]püreenina,
ning jätta alles kõnealuse direktiivi III lisas juba sisalduv märge naha kohta.
(15) Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segude puhul on tõenäoline, et mõnes sektoris on
lühikese aja jooksul raske hakata järgima piirnormi 0,00007 mg/m³ (mõõdetuna
benso[a]püreenina). Seepärast on asjakohane kehtestada käesoleva direktiivi jõustumise
kuupäevale järgnev seitsmeaastane üleminekuperiood, mille jooksul kohaldatakse
piirnormi 0,00014 mg/m³ (mõõdetuna benso[a]püreenina). See üleminekuperiood peaks
piirduma järgmiste sektoritega: a) terase- ja rauavalukojad, sealhulgas rauasulamite
tootjad; b) alumiiniumitootjad; c) süsiniku- ja grafiidi▌tootjad; d) koksistamistehased;
e) kivisöetõrva destilleerimine; f) tulekindlate toodete tootjad; g) rööbasteede keevitamine;
h) muud värviliste metallidega seotud metallurgilised protsessid ning i) metallivalu.
79
(16) Olemasolevad teaduslikud ja tehnilised andmed, sealhulgas riskihindamise komitee ning
tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamused näitavad, et isopreen vastab
määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud 1B kategooria kantserogeeniks klassifitseerimise
kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen.
Seetõttu on kooskõlas kolmepoolse menetluse tulemusega asjakohane kehtestada
pikaajalise tööalase kokkupuute piirnorm 8,5 mg/m³ (3 ppm), et vältida võimalikke riske
töötajate tervisele ja tagada võrdsed tingimused kõigis liikmesriikides.
(17) 1,4-dioksaan vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud 1B kategooria kantserogeeniks
klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt
kantserogeen. Seepärast on olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete,
nagu riskihindamise komitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamuste
põhjal asjakohane kehtestada pikaajalise tööalase kokkupuute piirnorm 7,3 mg/m³ (2 ppm)
ja lühiajalise tööalase kokkupuute piirnorm 73 mg/m³ (20 ppm), millele lisatakse märge
naha kohta, ning bioloogiline piirnorm 45 mg HEAAd uriinis grammi kreatiniini kohta
mõõdetuna kokkupuute või vahetuse lõpus kooskõlas riigisisese õiguse või tavadega.
80
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/43113 laiendati direktiivi
2004/37/EÜ kohaldamisala, et hõlmata reproduktiivtoksilised ained, sealhulgas elavhõbe
ja kahevalentsed anorgaanilised elavhõbedaühendid, mis lisati direktiivi 2004/37/EÜ
III lisasse. Kuna kõiki kahevalentseid anorgaanilisi elavhõbedaühendeid ei saa liigitada
reproduktiivtoksilisteks aineteks, on vaja täpsustada, et piirnormi kohaldatakse üksnes
elavhõbeda ja kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühendite suhtes, mis kuuluvad
direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse.
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/431, millega
muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (ELT L 88, 16.3.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/431/oj).
81
(19) Ohtlikud ravimid, niivõrd kui need sisaldavad kantserogeenseid, mutageenseid või
reproduktiivtoksilisi aineid, kuuluvad direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse, mida
tunnistavad määratlused ja näited, mis on esitatud komisjoni 28. aprilli 2023. aasta
suunistes ohtlike ravimite ohutuks käitlemiseks töökohal. Nende ainete
kindlaksmääramise hõlbustamiseks avaldas komisjon 20. veebruaril 2025 teatise
„Ohtlike ravimite soovituslik loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/37/EÜ (töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide,
mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest)
artiklile 18a“, võimaldades seeläbi direktiivi 2004/37/EÜ järjepidevat kohaldamist, et
kaitsta ainetega kokkupuutuvate töötajate tervist ja ohutust.
(20) Komisjon viis läbi ELi toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsulteerimise
sotsiaalpartneritega. Komisjon konsulteeris ka tööohutuse ja töötervishoiu
nõuandekomiteega, kes on vastu võtnud arvamused kõigi käesoleva direktiivi
kohaldamisalasse kuuluvate ainete kohta ja soovitanud iga aine kohta ühte või mitut
siduvat piirnormi ning asjakohasel juhul mõne aine kohta märkeid ja üleminekuväärtusi.
Üleminekuväärtused peaksid võimaldama tööandjatel teha vajalikke investeeringuid
täiendavatesse riskijuhtimismeetmetesse ja töötada välja tehnilised vahendid nõuete
täitmise tagamiseks. Sellega seoses võiksid olemasolevad liidu programmid, näiteks
programm „Euroopa horisont“, aidata välja töötada uuenduslikke lahendusi töötajate
tervise kaitsmiseks.
82
(21) On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi
kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes
sätestatud põhimõtetega. Piirnormide kehtestamisel või läbivaatamisel peaks komisjon
konsulteerima riskihindamise komiteega ning tööohutuse ja töötervishoiu
nõuandekomiteega tagamaks, et need piirnormid on tõenduspõhised, proportsionaalsed ja
mõõdetavad.
(22) Siduvate piirnormide kehtestamiseks direktiivi 2004/37/EÜ alusel on oluline kasutada
seadusandlikku tavamenetlust, sest kõnealuse direktiivi muutmine ei ole üksnes tehnilise
kaalutluse küsimus, vaid nõuab poliitilist hindamist.
(23) Teatavaid töötajaid, eelkõige tuletõrjujaid ja muude hädaabiteenistuste töötajaid,
ohustab töö käigus kokkupuude mitmesuguste põlengutest ja muudest olukordadest
tulenevate ohtudega, sealhulgas kokkupuude kantserogeenide, mutageenide ja
reproduktiivtoksiliste ainetega. Seepärast on oluline, et tuletõrjujate ja muude
hädaabiteenistuste töötajate tööandjad hindaksid ja vähendaksid kantserogeenide,
mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute riski kooskõlas direktiiviga
2004/37/EÜ, et tugevdada tuletõrjujate ja muude hädaabiteenistuste töötajate kaitset
muu hulgas polütsükliliste aromaatsete süsivesinike suhtes, vähendades seeläbi
kutsehaiguste ohtu. Asbestiga kokkupuutest tulenevate riskide kohta on juba välja
töötatud suunised, sealhulgas sektoripõhised suunised tuletõrjujatele ja muude
hädaabiteenistuste töötajatele. Võttes arvesse hädaabiteenistustele omaseid spetsiifilisi ja
suuri riske, on oluline, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)
kaaluks koostöös asjaomaste sotsiaalpartneritega ja riiklike ametiasutustega nende
teenistuste vajadustele kohandatud spetsiaalse veebipõhise interaktiivse riskihindamise
(OiRA) vahendi väljatöötamist.
83
(24) Töökohal puutuvad töötajad sageli kokku korraga mitme ohtliku ainega, mis võib
suurendada riske ja avaldada kahjulikku mõju tervisele. Kokkupuute korral sama
toimemehhanismiga või samale sihtorganile, -koele või -rakule mõju avaldavate ainete
kombinatsiooniga võib olla vaja kohandada direktiivi 2004/37/EÜ alusel kehtestatud
tööalase kokkupuute piirnormide kohaldamist, et võtta arvesse nende ainete koosmõju.
See kehtib muu hulgas tuletõrjujate ja muude hädaabiteenistuste töötajate puhul. Ainete
kombinatsiooniga kokkupuute mõju käsitlevate liidu suuniste koostamisel peaks
komisjon võtma arvesse nende teenistuste eripära. Need suunised tuleks avaldada EU-
OSHA veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused peaksid neid levitama kõigis
liikmesriikides.
(25) Töötajatel on vaja piisavat ja asjakohast, kogu kättesaadaval teabel põhinevat koolitust,
kui nad puutuvad kokku või võivad puutuda kokku kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega, sealhulgas teatavates ohtlikes ravimites sisalduvate
ainetega. Koolitust, mida tööandja on direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kohustatud
pakkuma, tuleks kohandada, et võtta arvesse uusi või muutunud riske, eelkõige juhul,
kui töötajad puutuvad kokku uute kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega või mitme erineva sellise ainega, sealhulgas ohtlikes
ravimites sisalduvate ainetega, või kui tööga seotud asjaolud muutuvad. Koolitust tuleks
vajaduse korral perioodiliselt korrata.
84
(26) Kogu liitu hõlmavad andmed tööga seotud terviseprobleemide kohta, mille on tinginud
kokkupuude koobalti ja anorgaaniliste koobaltiühendite, polütsükliliste aromaatsete
süsivesinike, isopreeni ja 1,4-dioksaaniga, sageli kas puuduvad, on ebausaldusväärsed
või ebapiisavad. Seetõttu võiks olla asjakohane, et komisjon kaaluks soovituste
väljatöötamist andmete kogumiseks liikmesriikide poolt, et parandada aruandlust ja
kokkupuudet käsitlevaid registreid.
85
(27) Selleks et saavutada töötajate kõrgetasemeline kaitse kantserogeenide, mutageenide ja
reproduktiivtoksiliste ainetega seotud riskide eest, peavad liikmesriigid tagama kõigi
töötajate võrdse kaitse ja hõlbustama VKEdel, sealhulgas mikroettevõtjatel direktiivist
2004/37/EÜ tulenevate kohustuste täitmist. VKEdel, sealhulgas mikroettevõtjatel, kes
moodustavad suurema osa liidu ettevõtjatest, on piiratud rahalised, tehnilised ja
inimressursid. On oluline, et VKEd ja mikroettevõtjad suudaksid täita kõnealuse
direktiivi nõudeid, et neid ei mõjutataks ebaproportsionaalselt, eelkõige mis puudutab
haldusnõudeid, ning et nad suudaksid teha edusamme kantserogeenide, mutageenide ja
reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutega seotud riskide kõrvaldamisel töökohal,
millest saavad kasu kõik töötajad.
(28) Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee võttis 29. mail 2024 vastu arvamuse uute
või läbivaadatud tööalase kokkupuute piirnormide jaoks prioriteetsete kemikaalide kohta
vastavalt ELi tööohutuse ja töötervishoiu õigusaktidele, milles esitatakse direktiivi
2004/37/EÜ kohase liidu piirnormi ettepaneku väljatöötamiseks kasutatav prioriteetsete
ainete loetelu. Eelkõige kuulub sellesse loetellu viis ainet või ainerühma, mis on
klassifitseeritud kui „eriti prioriteetsed ained“ (oksiimid, butanoonoksiim, N-
(hüdroksümetüül)akrüülamiid (NMA), tinaorgaanilised ühendid ja etüleendibromiid).
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee soovitas tungivalt, et komisjon kasutaks
seda loetelu nende kemikaalide valimisel, mis uute või ajakohastatud piirnormide
kehtestamise eesmärgil lisatakse seadusandlikesse ettepanekutesse, millega muudetakse
direktiivi 2004/37/EÜ.
(29) Kuna üksi tegutsedes ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi
eesmärki, milleks on töötajate kaitse kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega tööl kokkupuute eest, ning nimetatud eesmärk on oma
ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas
ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi
saavutamiseks vajalikust kaugemale. ▌
(30) Direktiivi 2004/37/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
86
Artikkel 1
Direktiivi 2004/37/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:
„ii) aine, segu või protsess, millele on osutatud käesoleva direktiivi I lisas, või
selles lisas osutatud protsessis vabanenud aine või segu, millel on
kantserogeenne mõju;“;
b) punkti b alapunkt ii asendatakse järgmisega:
„ii) aine, segu või protsess, millele on osutatud käesoleva direktiivi I lisas, või
selles lisas osutatud protsessis vabanenud aine või segu, millel on
mutageenne mõju;“;
c) punkt ba asendatakse järgmisega:
„ba) „reproduktiivtoksiline aine“ –
i) aine või segu, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 1272/2008 I lisas sätestatud 1A või 1B kategooria
reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele;
87
ii) aine, segu või protsess, millele on osutatud käesoleva direktiivi I lisas,
või selles lisas osutatud protsessis vabanenud aine või segu, millel on
reproduktiivtoksiline mõju;“.
2) Artikli 5 lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:
„Käesoleva lõike esimese lõigu punktis g osutatud individuaalsed kaitsemeetmed
hõlmavad isikukaitsevahendeid, eelkõige hingamisteede kaitsevahendeid, kui vaatamata
sellele, et käesoleva artikli kohaselt on rakendatud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid
kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks, ei ole kokkupuudet muude vahenditega
võimalik vältida või piisavalt vähendada. Sellisel juhul kasutatakse isikukaitsevahendeid
viimase abinõuna, et tagada töötajate piisav kaitse ja igal juhul vältida kokkupuudet, mis
ületaks kehtestatud piirnorme. Isikukaitsevahendeid valitakse, kohandatakse kasutajale
sobivaks ja hooldatakse nõukogu direktiivi 89/656/EMÜ* artiklite 4 ja 5 kohaselt.
________________________
* Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate
isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse
miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16
lõike 1 tähenduses) (EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1989/656/oj).“
3) Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:
„3. Kui töötajad kasutavad isikukaitsevahendeid, on neil õigus korrapärastele
puhkepausidele kohas, kus puudub kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht. Puhkepauside kestuse ja sageduse
kindlaksmääramisel võetakse arvesse tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riskide
hindamist.“
88
4) Artiklisse 18a lisatakse järgmine lõige:
„12. Komisjon võtab arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi, sealhulgas Euroopa
Kemikaaliameti riskihindamise komitee arvamust, ning hindab asjakohasel
juhul pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, kas on vaja
kehtestada käesoleva direktiivi I lisa punktis 9 osutatud keevitusaurudes
sisalduvatele ainetele täiendavad piirnormid.“
5) Direktiivi 2004/37/EÜ I, III ja IIIa lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid
hiljemalt ... [▌ kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel
nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette
liikmesriigid.
89
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas
nende vastu võetud põhiliste normide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
90
LISA
Direktiivi 2004/37/EÜ I, III ja IIIa lisa muudetakse järgmiselt.
1) I lisa pealkiri asendatakse järgmisega:
„Ainete, segude ja protsesside loetelu (artikli 2 punkti a alapunkt ii, punkti b alapunkt ii
ja punkti ba alapunkt ii)“.
2) I lisasse lisatakse järgmine punkt:
„9. Töö, mille korral puututakse kokku keevitusprotsessides tekkivate aurudega, mis
sisaldavad aineid või segusid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/20081 I lisas
sätestatud 1A või 1B kategooria kantserogeeniks, mutageeniks või
reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele.
_____________
1 Kokkupuude ei tohi ületada käesoleva direktiivi III lisas kantserogeenile,
mutageenile või reproduktiivtoksilisele ainele kehtestatud piirnormi, kui need ained
vabanevad keevitusprotsessi käigus.“
3) III lisa punkti A muudetakse järgmiselt:
91
a) tabeli rida, milles on nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud, mis on
kantserogeenid käesoleva direktiivi tähenduses, asendatakse järgmisega:
„
Aine nimetus EÜ nr(1) CASi
nr(2)
Piirnormid
Märge Üleminekumeetmed 8 tundi(3) Lühiajaline(4)
mg/m3(5) ppm(6) f/ml(7) mg/m3(5) ppm(6) f/ml(7)
Polütsükliliste
aromaatsete
süsivesinike segud,
eelkõige
benso[a]püreeni
sisaldavad segud,
mis on käesolevas
direktiivis
määratletud
kantserogeenid,
mutageenid või
reproduktiivtoksilise
d ained
0,00007(17) Nahk(10) Piirnorm 0,00014(17) kuni
… [ELT: seitse aastat
pärast käesoleva
muutmisdirektiivi
jõustumise kuupäeva]
üksnes järgmistes
sektorites: 1) terase- ja
rauavalukojad, sealhulgas
rauasulamite tootjad,
2) alumiiniumitootjad,
3) süsiniku ja grafiidi▌
tootjad,
4) koksistamistehased,
5) kivisöetõrva
destilleerimine,
6) tulekindlate toodete
tootjad, 7) rööbasteede
keevitamine, 8) muud
värviliste metallidega
seotud
metallurgiaprotsessid ja
9) metallivalu.
“;
92
(17) Mõõdetuna benso[a]püreenina.
b) tabelis asendatakse rida, kus on nimetatud elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised elavhõbeühendid, sealhulgas elavhõbeoksiid ja
elavhõbekloriid (mõõdetuna elavhõbedana), järgmisega:
„
Aine nimetus EÜ nr
(1)
CASi
nr(2)
Piirnormid
Märge Üleminekumeetmed 8 tundi(3) Lühiajaline(4)
mg/m3(5) ppm(6) f/ml(7) mg/m3(5) ppm(6) f/ml(7)
Elavhõbe ja
kahevalentsed
anorgaanilised
elavhõbedaühendid,
mis kuuluvad
käesoleva direktiivi
kohaldamisalasse
(mõõdetuna
elavhõbedana)
0,02
“;
93
c) tabelisse lisatakse järgmised read:
„
Aine nimetus EÜ nr(1) CASi
nr(2)
Piirnormid
Märge Üleminekumeetme
d 8 tundi(3) Lühiajaline(4)
mg/m3(5) ppm(6) f/ml(7) mg/m3(5) ppm(6) f/ml(7)
Koobalt ja
anorgaanilised
koobaltiühendid
0,01(18)
0,0025(19)
Naha ja
hingamisteede
sensibiliseerimine(
13)
Piirnormid 0,02(18)
ja 0,0042(19) kuni
… [ELT: kuus
aastat pärast
käesoleva
muutmisdirektiivi
jõustumise
kuupäeva]
Isopreen 201-143-3 78-79-5 8,5 3
1,4-dioksaan 204-661-8 123-91-1 7,3 2 73 20 Nahk(10)
“;
94
„(18) Sissehingatav fraktsioon, mõõdetuna koobaltina.
(19) Sissehingatav kopsu alveoolidesse jõudev fraktsioon, mõõdetuna
koobaltina.“
95
4) IIIa lisa asendatakse järgmisega:
„IIIa LISA
BIOLOOGILISED PIIRNORMID JA TERVISEKONTROLLIGA SEOTUD
MEETMED
(artikli 16 lõige 4)
1. Plii ja selle anorgaanilised ühendid
1.1. Bioseire sisaldab vere pliisisalduse mõõtmist (PbB), kasutades
absorptsioonspektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit.
1.1.1. Kuni 31. detsembrini 2028 on siduv bioloogiline piirnorm:
30 μg Pb 100 ml veres
Tervisekontroll viiakse korrapäraselt läbi töötajate puhul, kelle vere pliisisaldus
ületab enne 9. aprilli 2026 toimunud kokkupuute tõttu bioloogilist piirnormi 30 μg
Pb 100 ml veres, kuid on alla 70 μg Pb 100 ml veres. Kui nende töötajate puhul
täheldatakse langustrendi piirnormi (30 μg Pb 100 ml veres) suunas, võib lubada neil
jätkata tööd, millega kaasneb kokkupuude pliiga.
1.1.2. Alates 1. jaanuarist 2029 on siduv bioloogiline piirnorm:
15 μg Pb 100 ml vere kohta*
Tervisekontroll viiakse korrapäraselt läbi töötajate puhul, kelle vere pliisisaldus
ületab enne 9. aprilli 2026 toimunud kokkupuute tõttu bioloogilist piirnormi 15 μg
Pb 100 ml veres, kuid on alla 30 μg Pb 100 ml veres. Kui nende töötajate puhul
täheldatakse langustrendi piirnormi (15 μg Pb 100 ml veres) suunas, võib lubada neil
jätkata tööd, millega kaasneb kokkupuude pliiga.
1.2. Tervisekontroll tehakse juhul, kui esineb kokkupuude pliisisaldusega õhus, mis
ületab 0,015 mg/m3, arvutatuna ajaliselt kaalutud keskmisena 40 tunni jooksul
nädalas, või kui mõne töötaja vere pliisisalduse tase ületab 9 μg Pb 100 ml veres.
Tervisekontrolli tehakse ka viljakas eas naistöötajate puhul, kelle vere pliisisaldus
ületab 4,5 μg Pb 100 ml veres või riikliku võrdlusväärtuse, mis on kehtestatud
üldelanikkonnale, kes ei puutu töökeskkonnas pliiga kokku, kui selline
võrdlusväärtus on olemas.
96
2. 1,4-dioksaan
Siduv bioloogiline piirnorm on 45 mg HEAAd** uriinis kreatiniini grammi kohta,
mõõdetuna kokkupuute või vahetuse lõpus kooskõlas riigisisese õigusega või
tavadega.
________________
* Soovitatakse, et viljakas eas naiste vere pliisisaldus ei ületaks asjaomase
liikmesriigi võrdlusväärtust, mis on kehtestatud üldelanikkonnale, kes ei puutu
pliiga töökeskkonnas kokku. Kui riigi võrdlusväärtus ei ole teada, on
soovitatav, et viljakas eas naiste vere pliisisaldus ei ületaks bioloogilist
suunisväärtust 4,5 μg/100 ml.
** (2-hüdroksüetoksü)äädikhape.“
97
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0322
ELi majanduse juhtimise raamistikuga vastavusse viimine ja kõnealuse
raamistiku edasine lihtsustamine
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL)
nr 1173/2011 ja (EL) nr 473/2013 seoses ELi majanduse juhtimise raamistikuga
vastavusse viimisega ja kõnealuse raamistiku edasise lihtsustamisega (COM(2025)0591 –
C10-0227/2025 – 2025/0311(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2025)0591),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 121 lõiget 6
ja artiklit 136, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile
(C10-0227/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 18. novembri 2025. aasta arvamust1,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 24. juuni 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10‑0099/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
1 ELT C, C/2025/6772, 23.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6772/oj.
98
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
99
P10_TC1-COD(2025)0311
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. oktoobril 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega
muudetakse määrusi (EL) nr 1173/2011 ja (EL) nr 473/2013 seoses nende liidu
majanduse juhtimise raamistikuga vastavusse viimisega ja kõnealuse raamistiku edasise
lihtsustamisega
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 6 koostoimes
artikliga 136,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust1,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2
1 ELT C, C/2025/6772, 23.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6772/oj. 2 Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seisukoht.
100
ning arvestades järgmist:
(1) Liidu majanduse juhtimise raamistikku reformiti 2024. aastal (edaspidi „2024. aasta
reform“). 2024. aasta reformi üldeesmärk oli hõlbustada tulemuslikku
majandusjärelevalvet, mis põhineb ühisel raamistikul, mis tagab võrdse kohtlemise ja
mitmepoolse poliitika koordineerimise. 2024. aasta reformi erieesmärgid olid veelgi
edendada reformide ja investeeringute kaudu riigi rahanduse usaldusväärsust ja
kestlikkust, usaldusväärset ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet, ennetada
ülemäärast eelarvepuudujääki ning tugevdada riikide isevastutust. Nende eesmärkide
saavutamiseks võeti 2024. aasta reformiga kasutusele uued mõisted ja muudeti liidu
majanduse juhtimise raamistiku struktuuri. 2024. aasta reform viidi ellu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/12633, nõukogu määruse (EL)
2024/12644 ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/12655 vastuvõtmisega.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263
majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj).
4 Nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L, 2024/1264, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1264/oj).
5 Nõukogu 29. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L, 2024/1265, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1265/oj).
101
(2) Komisjon esitas oma 11. veebruari 2025. aasta teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa:
teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ visiooni rakendamis- ja lihtsustamiskavast,
mille eesmärk on konkurentsivõime suurendamiseks ning majanduslike, sotsiaalsete
ja keskkonnaalaste eesmärkide kaitsmiseks vähendada regulatiivset koormust ja
lihtsustada liidu õigust ning nõnda muuta see hõlpsamini rakendatavaks.
(3) Kooskõlas 2024. aasta reformiga tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EL) nr 1173/20116 ja (EL) nr 473/20137, et tagada sidusus liidu majanduse
juhtimise raamistiku muude õigusaktidega ning aidata seda raamistikku ühtlustada ja
lihtsustada.
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1173/2011
eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal (ELT L 306, 23.11.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1173/oj).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/473/oj).
102
(4) Liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, on eriline huvi rakendada
majanduspoliitikat, mis soodustab majandus- ja rahaliidu tõrgeteta toimimist, ning
vältida selle toimimisele ohtu kujutavat poliitikat, samuti lasub neil selle eest eriline
vastutus. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 136 alusel
kehtestati määrusega (EL) nr 1173/2011 halduskaristuste süsteem, et suurendada
liidu eelarvejärelevalve raamistiku usaldusväärsust ning hoida ära valitsemissektori
eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate andmete kohta tahtlikult või raske hooletuse
tõttu väära teabe esitamist, kusjuures need andmed on asendamatu sisend liidu
majanduspoliitika koordineerimiseks.
103
(5) 2024. aasta reformi üks peaeesmärk oli tugevdada eelarvejärelevalvet ja
täitemenetlusi, et täita kohustust edendada usaldusväärset ja kestlikku riigi rahandust
ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Seepärast tugevdati täitemehhanisme muu
hulgas nii, et vähendati stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa kohaste rahaliste
karistuste summasid ja muudeti nende määramine järkjärgulisemaks, et hõlbustada
nende tulemuslikku kohaldamist. Kooskõlas 2024. aasta reformiga tuleks määrust
(EL) nr 1173/2011 muuta, et tagada selle sidusus liidu majanduse juhtimise
raamistiku muude õigusaktidega, nimelt määrusega (EL) 2024/1263 ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 1467/978.
8 Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1997/1467/oj).
104
(6) Kooskõlas kaasseadusandjate kavatsusega lihtsustada eelarveraamistikku ja võtta
kasutusele riskipõhine lähenemine ei säilitatud 2024. aasta reformiga stabiilsuse ja
kasvu pakti ennetuslikus osas märkimisväärse kõrvalekalde mõistet ega sellega
seotud menetlust. Seepärast tuleks määrusest (EL) nr 1173/2011 välja jätta nõue,
mille kohaselt liikmesriik peab märkimisväärse kõrvalekalde menetluse
mittejärgimise korral esitama komisjonile intressi kandva tagatise.
(7) Määruse (EL) nr 1173/2011 alusel ei määrata trahve, kui ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse või kui komisjon teeb ettepaneku määrata
trahve ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel, lähtudes määruse (EÜ)
nr 1467/97 artiklitest 11 ja 12. Trahvisummasid kajastatakse liidu üldeelarves
tuluna kooskõlas liidu eelarve kõikehaaravuse põhimõttega vastavalt määruse
(EL, Euratom) 2024/25099 artiklile 107. Seepärast tuleks määrust (EL) nr
1173/2011 muuta, et jätta välja viited trahvisummade – mille puhul vaikimisi
järgitakse kõikehaaravuse põhimõtet – jaotamisele.
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom)
2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
105
(8) Määrus (EL) nr 1173/2011 võimaldab Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni kutsel
liidu institutsioonide vahelise majandusdialoogi pidamist, et arutada otsuseid liidu
eelarvereeglite mittejärgimise eest rahaliste karistuste määramise kohta. ▌
(9) Selleks et säilitada tehtud otsuste läbipaistvus, nendega seotud aruandekohustus ja
isevastutus, tuleks dokumendid ja õigusaktid, mille komisjon esitab nõukogule,
nagu on sätestatud käesolevas määruses, teha põhjendamatu viivituseta Euroopa
Parlamendile kättesaadavaks.
(10) Komisjonile määrusega (EL) nr 1173/2011 antud volitus võtta vastu delegeeritud
õigusakte statistika manipuleerimise korral kohaldatavate rahaliste karistuste kohta ei
ole enam vajalik ja tuleks seetõttu välja jätta.
(11) Määrust (EL) nr 1173/2011 tuleks muuta, et täpsustada kõnealuse määruse
kohaldamist käsitleva komisjoni aruande sisu ja selle esitamise tähtpäeva.
106
(12) Määrusega (EL) 2024/1263 kehtestatud riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja
struktuurikavad moodustavad 2024. aasta reformi nurgakivi. Nendega asendati
stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning riiklikud reformikavad, kusjuures seeläbi
koondati iga liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustused ühisesse
raamistikku. Määrust (EL) nr 473/2013 tuleks muuta, et viia see kõnealuse ühise
raamistikuga kooskõlla.
107
(13) Määrus (EL) 2024/1263 tagab kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL) nr 1176/201110. Eeskätt hõlmab määrus (EL) 2024/1263 meetmeid ja reforme,
mis viiakse ellu ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja
korrigeerimise menetluse raames. Täpsemalt on määruses (EL) 2024/1263 sätestatud,
et põhjaliku analüüsi tegemisel ja selle kaalumisel, kas tuvastada määruse (EL)
nr 1176/2011 alusel ülemäärase tasakaalustamatuse olemasolu, peab komisjon võtma
arvesse liikmesriigi riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas
sisalduvate makromajandusliku tasakaalustamatuse seisukohast oluliste reformide ja
investeeringute ebarahuldavat rakendamist. Lisaks peab liikmesriik määruse (EL)
2024/1263 artikli 17 lõike 2 kohaselt ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse
algatamise korral esitama muudetud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava,
mida kasutatakse ka määruse (EL) nr 1176/2011 kohase parandusmeetmete kavana.
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011
makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1176/oj).
108
(14) Selleks et lihtsustada liidu eelarveraamistikku ja suurendada läbipaistvust, võeti
2024. aasta reformiga kasutusele võla jätkusuutlikkusel põhinev ühtne
tegevusnäitaja, mis on aluseks eelarvekava kehtestamisele ja iga liikmesriigi iga-
aastasele eelarvejärelevalvele. Selle ühtse tegevusnäitajaga, mis põhineb netokulude
kaval, asendatakse liidu eelmise eelarveraamistiku keskpika perioodi eesmärk,
struktuurne eelarvepositsioon, netokulude kasvu sihttase ja võla vähendamise
sihttase. Liikmesriikidele, mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetlust, soovitab nõukogu kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1467/97 korrigeerivat
netokulude kava.
109
(15) Õigusraamistiku lihtsustamiseks tuleks muuta määruses (EL) nr 473/2013 esitatud
sõltumatu asutuse määratlust, et viidata nõukogu direktiivi 2011/85/EL11 artiklile 8a.
Kõnealuses direktiivis on sätestatud kõigi liikmesriikide sõltumatutele
eelarveasutustele esitatavad nõuded seoses sõltumatuse kaitsemeetmete, vahendite ja
ülesannetega. Lisaks on direktiivi 2011/85/EL artikli 4 lõikega 5 ette nähtud
liikmesriikide ja komisjoni vaheline tehniline dialoog makromajanduslike ja
eelarveprognooside koostamise aluseks olevate eelduste üle. Seepärast ei ole vaja
sellist sätet määrusesse (EL) nr 473/2013 lisada.
(16) Direktiiviga 2011/85/EL on kehtestatud menetlused riiklike keskpika perioodi
eelarveraamistike jaoks, millega nähakse ette mitmeaastane eelarve planeerimine.
Lisaks on kõnealuse direktiivi artikli 9 lõike 2 punktis c sätestatud, et riiklikud
keskpika perioodi eelarveraamistikud peavad muu hulgas hõlmama valitsemissektori
rahandusele ning kestlikule ja kaasavale majanduskasvule mõju avaldava keskpikaks
perioodiks kavandatud poliitika, sealhulgas reformide ja investeeringute kirjeldust.
Õigusraamistiku lihtsustamiseks tuleks määrust (EL) nr 473/2013 muuta, et vältida
direktiivi 2011/85/EL olemasolevate sätete kordamist.
11 Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide
eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/85/oj).
110
(17) Sõltumatutel ja tõhusatel eelarveasutustel on liikmesriikide eelarveraamistikus ja
liidu eelarveraamistikus oluline tähtsus. Direktiiviga 2011/85/EL on kehtestatud
sõltumatute eelarveasutuste suhtes kohaldatavad miinimumnõuded ja nende
asutuste ülesanded, sealhulgas ülesanne jälgida arvudes väljendatud riiklike
eelarve-eeskirjade järgimist, välja arvatud juhul, kui seda ülesannet täidavad
muud asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel liikmesriikide
eelarveasutustest sõltumatud. Liikmesriigid võivad luua rohkem kui ühe sellise
asutuse. Määruses (EL) 2024/1263 on sätestatud, et liikmesriik võib paluda
sõltumatul eelarveasutusel esitada arvamuse makromajandusliku prognoosi ja
makromajanduslike eelduste kohta, mis on algse või muudetud riikliku keskpika
perioodi eelarve- ja struktuurikava kohase netokulude kava aluseks. Alates
2032. aastast saab nende asutuste arvamuste esitamine olema kohustuslik, tingimusel
et nad on saavutanud piisava suutlikkuse. Lisaks võivad liikmesriigid nõuda, et
sõltumatu eelarveasutus esitaks hinnangu selle kohta, kas iga-aastases eduaruandes
esitatud andmed eelarve täitmise kohta vastavad nõukogu kehtestatud netokulude
kavale, ning analüüsiks kehtestatud netokulude kavast kõrvalekaldumise tinginud
tegureid. ▌
111
(18) Määrust (EL) nr 473/2013 tuleks muuta, et tagada riiklike eelarvemenetluste
kooskõla määruse (EL) 2024/1263 alusel vastu võetud soovitustega ning asjakohasel
juhul määruse (EÜ) nr 1467/97 alusel vastu võetud soovituste ja otsustega ning
määruse (EL) nr 1173/2011 alusel vastu võetud otsustega, samuti direktiivis
2011/85/EL sätestatud normide ja menetlustega.
(19) Määrust (EL) nr 473/2013 tuleks muuta eesmärgiga sätestada, et eelarvekavad
peaksid olema järjepidevad ja vastama 2024. aasta reformist tulenevatele nõuetele.
Keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavasid käsitlevate nõukogu soovituste
rakendamine peaks kajastuma eelarvekavades. Seepärast tuleks eelarvekavades
kirjeldada, kuidas eelarvepoliitika strateegia järgmisel aastal ellu viiakse, ning
esitada ▌ kulu- ja tulumeetmed, millega tagatakse vastavus nõukogu poolt määruse
(EL) 2024/1263 alusel kehtestatud netokulude kavale, või selgitada kõnealusest
netokulude kavast kõrvalekaldumist. Kui liikmesriigi suhtes kohaldatakse
ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks tema eelarvekavas esitada kulu- ja
tulumeetmed, millega tagatakse vastavus nõukogu poolt määruse (EÜ) nr 1467/97
alusel kehtestatud korrigeerivale netokulude kavale.
112
(20) Lihtsustamise eesmärgil ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks määrust
(EL) nr 473/2013 muuta nii, et liikmesriigid ei oleks enam kohustatud esitama
andmeid, mille lisaväärtus on kogemuste põhjal väike. Kuna komisjonile teatamine
on piisav selleks, et koordineerida liikmesriikide võlakirjade emiteerimist
riigivõlakirjaturgudel, tuleks määrust (EL) nr 473/2013 muuta nii, et liikmesriigid ei
peaks enam oma riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest eelnevalt eurorühmale
teatama, kusjuures seeläbi väheneks nende aruandluskoormus.
(21) Selleks et lihtsustada liidus eelarvejärelevalvet ja vähendada halduskoormust, ei
tohiks komisjonilt enam nõuda, et ta lisaks oma üldisesse hinnangusse euroala kui
terviku eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta sellised elemendid, mis ei ole
järelevalveprotsessis loonud lisaväärtust. Selliste elementide hulka kuuluvad muu
hulgas tundlikkusanalüüsid riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ebasoodsate majandus-
, finants- või eelarvesuundumuste korral kaasnevate riskide kohta ning komisjoni
talituste poolt iga liikmesriigi kohta koostatud viimaste majandusprognooside
metoodika, mudelid ja eeldused.
113
(22) Kui liikmesriigi valitsusel ei ole võimalik eelarveseaduse eelnõu oma riigi
parlamendile vastuvõtmiseks ette valmistada, ei tohiks nõuda muutumatul poliitikal
põhineva eelarvekava esitamist. See nõue tuleks asendada tehnilise teabevahetusega,
mille käigus asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teavet oma
makromajandusliku ja eelarveolukorra kohta, mida komisjon võtab oma
prognoosides arvesse.
(23) Majanduspartnerluse programmid kehtestati 2. märtsi 2012. aasta majandus- ja
rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga12 ning lisati liidu
majanduse juhtimise raamistikku 2013. aastal määrusega (EL) nr 473/2013.
Majanduspartnerluse programmide eesmärk oli tagada liikmesriikide ülemäärase
eelarvepuudujäägi tõhus ja püsiv korrigeerimine nõude kaudu, et liikmesriigid, mille
suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kirjeldaksid
ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks vajalikke poliitikameetmeid ja
struktuurireforme. 2024. aasta reformi raames täidetakse varem majanduspartnerluse
programmide täidetud funktsiooni kahel peamisel viisil. Esimene hõlmab keskpika
perioodi riskipõhise lähenemise kasutuselevõtmist keskpika perioodi eelarve- ja
struktuurikavades, milles võetakse arvesse reformide ja investeeringute mõju riigi
rahanduse jätkusuutlikkusele. Teine hõlmab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse
tugevdamist selgete aktiveerimis- ja tühistamiskriteeriumide kehtestamise kaudu
võlapõhise ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse jaoks. Seepärast tuleks määrust
(EL) nr 473/2013 muuta võtmaks arvesse asjaolu, et majanduspartnerluse
programmid on aegunud.
12 ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_eums/2012/302.
114
(24) Määrusega (EL) nr 473/2013 kehtestati täiendavad aruandlusnõuded liikmesriikidele,
mille rahaühik on euro ja mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 kohast
ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Nende nõuete eesmärk oli parandada
asjaomaste liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetust ning teha varakult
kindlaks, kas esineb oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtpäevast
ei peeta kinni. 2024. aasta reformiga kehtestati ühtne näitaja ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse kohase korrigeeriva netokulude kava järgimise
hindamiseks. Liikmesriigid peavad selle näitaja kohta korrapäraselt aru andma oma
iga-aastastes eduaruannetes, mis esitatakse määruse (EL) 2024/1263 alusel.
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 473/2013 muuta, et vähendada aruandluskoormust
ja keskenduda 2024. aasta reformi elluviimisele. Liikmesriikidelt, mille suhtes
kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks nõuda, et nad esitaksid
üksnes määruste (EL) 2024/1263 ja (EÜ) nr 1467/97 kohaselt nõutud teabe ning
seejärel aruanded tõhusate meetmete kohta seoses ELi toimimise lepingu artikli 126
lõike 7 kohaste nõukogu soovitustega või ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9
kohaste nõukogu teadetega, nagu on nähtud ette määruses (EL) nr 473/2013, kuna
selline teave on piisav selleks, et hinnata vastavust korrigeerivale netokulude kavale.
Komisjonile peaks jääma õigus nõuda mis tahes lisateavet, mis on tema hinnangul
eelarvejärelevalve tegemiseks vajalik. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 473/2013
muuta, et kaotada komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte täiendava
aruandluse sisu täpsustamiseks.
115
(25) Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohastele nõukogu soovitustele
või artikli 126 lõike 9 kohastele teadetele peavad liikmesriigid, mille suhtes
kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, esitama aruanded tõhusate
meetmete kohta. Selleks et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks
võetud meetmete tõhus järelevalve, tuleks määrust (EL) nr 473/2013 muuta, et
selgitada kõnealustest nõukogu soovitustest tulenevaid aruandluskohustusi. Eelkõige
peaks liikmesriik, millele on adresseeritud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7
kohane nõukogu soovitus, esitama komisjonile ja nõukogule iga kuue kuu tagant
järelaruandeid tõhusate meetmete kohta, kuni nõukogu tühistab otsuse ülemäärase
eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Samuti peaks liikmesriik, millele on
adresseeritud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu teade,
esitama nõukogule ja komisjonile kord kvartalis järelaruandeid tõhusate meetmete
kohta, kuni nõukogu tühistab otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
Selleks et vähendada liikmesriikide aruandluskoormust, peaks olema võimalik lisada
sellised tõhusaid meetmeid käsitlevad aruanded määrusega (EL) 2024/1263 ette
nähtud iga-aastastesse eduaruannetesse, ja kui see on asjakohane, eelarvekavadesse.
Kuna nende liikmesriikide, mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetlust, eelarvepoliitika üle rangema järelevalve tegemine asendatakse määruse
(EÜ) nr 1467/97 kohaste aruandlusnõuetega, peaks komisjon liikmesriigi võetud
tõhusate meetmete hindamisel võtma arvesse kõiki liikmesriigi poolt tõhusate
meetmete kohta esitatud aruandeid.
116
(26) Määrust (EL) nr 473/2013 tuleks muuta, et lihtsustada olemasolevaid menetlusi ja
kaotada need, mis ei ole osutunud kasulikuks ja mis on vastuolus 2024. aasta reformi
üldise lähenemisega. Eelkõige tuleks 2024. aasta reformi rohkem keskpikale
perioodile keskendumise kajastamiseks välja jätta sätted, mille kohaselt peab
komisjon juhul, kui on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise
tähtpäevast ei peeta kinni, esitama liikmesriigile soovituse.
(27) Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 3 kohaselt peab komisjon võtma ELi
toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase ettekande koostamisel arvesse kõiki
asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud. Seetõttu ei ole vaja
sõnaselgelt nõuda, et määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7 lõike 1 alusel vastu võetud
komisjoni arvamust võetaks arvesse, kui komisjon koostab ELi toimimise lepingu
artikli 126 lõike 3 kohase ettekande või kui nõukogu teeb ELi toimimise lepingu
artikli 126 lõike 6 alusel otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
Arvestades määruse (EL) nr 1173/2011 artikli 5 väljajätmist, ei ole enam asjakohane
nõuda, et määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7 lõike 1 alusel vastu võetud komisjoni
arvamust võetaks arvesse, kui soovitatakse määrata intressi mittekandev tagatis
vastavalt määruse (EL) nr 1173/2011 artiklile 5.
117
(28) Selleks et suurendada määruse (EL) nr 473/2013 alusel tehtud otsuste läbipaistvust
ning nendega seotud isevastutust ja aruandekohustust, tuleks tagada, et Euroopa
Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel võib toimuda majandusdialoog, milles
käsitletakse eelarvekavade sisu täpsustamist, eelarvekavasid käsitlevate komisjoni
arvamuste üle eurorühmas peetud arutelude tulemusi niivõrd, kuivõrd need on
avalikustatud, ning üldist hinnangut eelarveolukorrale ja -väljavaadetele euroalal
tervikuna. ▌
118
(29) Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiat rakendatakse selliste reformide ja
investeeringute elluviimise kaudu, millega lahendatakse Euroopa poolaasta
raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja mis keskenduvad sotsiaalse ja
majandusliku vastupanuvõime parandamisele ning kestlikule ja kaasavale
majanduskasvule seeläbi, et suurendatakse konkurentsivõimet, tootlikkust,
kasvupotentsiaali, sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduslikku lähenemist, kusjuures
sellega aidatakse lahendada liidu ees seisvaid keskpika perioodi ja pikaajalisi
probleeme. Eelkõige nõutakse määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13, et liikmesriigid
selgitaksid oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades, kuidas reformide
ja investeeringute elluviimine aitab lahendada Euroopa poolaasta raames, eelkõige
riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme. Samuti nõutakse
selles, et liikmesriigid selgitaksid, kuidas nad tegelevad järgmiste liidu ühiste
peaeesmärkidega: õiglane rohe- ja digipööre, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2021/111913 sätestatud kliimaeesmärgid, sotsiaalne ja
majanduslik vastupanuvõime, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammas ning
energiajulgeolek ja vajaduse korral kaitsevõime ülesehitamine.
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119,
millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).
119
(30) Määrust (EL) nr 473/2013 tuleks muuta, et täpsustada kõnealuse määruse
kohaldamist käsitlevate komisjoni aruannete esitamise tähtpäevi ja sisu.
(31) Määrusi (EL) nr 473/2013 ja (EL) nr 1173/2011 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
120
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1173/2011 muutmine
Määrust (EL) nr 1173/2011 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva määrusega kehtestatakse karistuste süsteem, et tõhustada stabiilsuse
ja kasvu pakti parandusliku osa täitmise tagamist euroalal.“
2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) punkt 1 jäetakse välja;
b) punkt 2 asendatakse järgmisega:
„2) „stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa” – liikmesriikide ülemäärase
eelarvepuudujäägi vältimise ja korrigeerimise menetlus, mis on
sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 126 ja määruses (EÜ)
nr 1467/97.“;
121
c) punkt 3 jäetakse välja.
3) Artikli 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Selleks et tõhustada dialoogi asjakohaste liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa
Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ning tagada suurem läbipaistvus ja
vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja,
komisjoni ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe
esinema parlamendikomisjoni ees, et arutada käesoleva määruse artikli 6 kohaselt
vastu võetud otsuseid.“
4) III peatükk jäetakse välja.
5) IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:
„IV PEATÜKK
STABIILSUSE JA KASVU PAKTI PARANDUSLIKU OSA KARISTUSED“.
6) Artikkel 5 jäetakse välja.
122
7) Artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6
Trahvid
1. Kui nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt, et
liikmesriik ei ole oma ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks võtnud
tõhusaid meetmeid, soovitab komisjon 20 päeva jooksul alates kõnealuse
otsuse vastuvõtmisest nõukogul määrata uue otsusega trahv, mis moodustab
kuni 0,02 % selle liikmesriigi eelmise aasta SKPst. Seda trahvi makstakse iga
kuue kuu järel, kuni nõukogu leiab, et asjaomane liikmesriik on ELi toimimise
lepingu artikli 126 lõike 9 alusel tehtud otsusele reageerimiseks võtnud
tõhusaid meetmeid.
2. Trahvi määramise otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui
nõukogu ei ole 10 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on soovituse vastu
võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni soovitust tagasi
lükata.
3. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega muuta komisjoni soovitust
ning võtta selliselt muudetud teksti vastu nõukogu otsusena.“
123
8) Artikkel 7 jäetakse välja.
9) Artikli 8 lõige 4 jäetakse välja.
10) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 9
Karistuste haldusõiguslik laad
Artiklite 6 ja 8 alusel määratud karistused on laadilt haldusõiguslikud.“
11) Artiklid 10 ja 11 jäetakse välja.
12) Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Artiklites 6 ja 8 osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult need
nõukogu liikmed, kes esindavad selliseid liikmesriike, mille rahaühik on euro,
ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme
häält.“
124
13) Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 13
Aruanne
1. 31. detsembriks 2030 ning seejärel iga viie aasta järel avaldab komisjon
aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, ja kui see on asjakohane, esitab
sellega koos ettepaneku muuta käesolevat määrust. ▌
2. Lõikes 1 osutatud aruandes vaadatakse läbi alljärgnev:
a) käesoleva määruse tulemuslikkus artiklis 1 sätestatud eesmärkide
saavutamisel;
b) edusammud liikmesriikide majanduspoliitika tihedama koordineerimise
ning majandustulemuste püsiva vastastikuse lähendamise tagamisel
kooskõlas ELi toimimise lepinguga;
125
c) käesoleva määruse panus kestliku ja kaasava majanduskasvu ning
sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime saavutamisse.
3. Lõikes 1 osutatud aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“
Artikkel 2
Määruse (EL) nr 473/2013 muutmine
Määrust (EL) nr 473/2013 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
a) punktid a, b ja c asendatakse järgmisega:
„a) täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1263*
kehtestatud Euroopa poolaastat riigieelarvete koostamise ühise
ajakavaga;
126
b) täiendades määrusega (EL) nr 1176/2011 kehtestatud makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise menetlust;
c) täiendades määrusega (EL) 2024/1263 kehtestatud mitmepoolset
eelarvepoliitika järelevalvesüsteemi täiendavate järelevalvenõuetega,
millega tagatakse, et liidu poliitikaalaseid soovitusi eelarvevaldkonnas
võetakse liikmesriikide riigieelarvete koostamisel asjakohaselt arvesse;
______ * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL)
2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja
mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263,
30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj).“;
b) punkt e jäetakse välja.
2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) esimest lõiku muudetakse järgmiselt:
– punkt a asendatakse järgmisega:
„a) „sõltumatu organ“ – direktiivi 2011/85/EL artikli 8a kohaselt
loodud sõltumatu eelarveasutus;“;
127
– punkt d asendatakse järgmisega:
„d) „riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava“ –
määruse (EL) 2024/1263 artikli 2 punktis 6 määratletud
riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava;“;
– lisatakse järgmised punktid:
„e) „netokulude kava“ – määruse (EL) 2024/1263 artikli 2
punktis 5 määratletud netokulude kava;
f) „korrigeeriv netokulude kava“ – määruse (EÜ) nr 1467/97
artikli 3 lõikes 4 osutatud korrigeeriv netokulude kava.“;
ii) teine lõik jäetakse välja;
128
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 A lisas
sätestatud mõisteid „valitsemissektor“ ja „valitsemissektori allsektorid“
kohaldatakse ka käesoleva määruse suhtes.
______ * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus
(EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja
regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/549/oj).“
3) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 3
Kooskõla majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga
Liikmesriikide eelarvemenetlus peab olema kooskõlas
1) määruse (EL) 2024/1263 raames esitatud soovitustega;
129
2) asjakohasel juhul nõukogu poolt määrusega (EÜ) nr 1467/97 seoses antud
soovituste ja vastu võetud otsustega;
3) asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1173/2011 alusel vastu võetud otsustega;
4) direktiivis 2011/85/EL sätestatud eeskirjade ja menetlustega.“
4) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 jäetakse välja.
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Direktiivi 2011/85/EL kohane riiklik mitmeaastane eelarve planeerimine
ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelarveprojektid põhinevad
sõltumatutel makromajanduslikel prognoosidel ning sisaldavad teavet
selle kohta, kas eelarveprognoosid on koostanud või kinnitanud
sõltumatu organ. Need prognoosid avalikustatakse koos direktiivil
2011/85/EL põhinevate asjakohaste riiklike mitmeaastaste eelarve
planeerimise dokumentidega ja nendele tuginevate eelarveprojektidega.“
130
5) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
▌
„1. ▌ Liikmesriigid loovad direktiivi 2011/85/EL artiklites 5, 6 ja 8a ning
määruse (EL) 2024/1263 artiklites 11, 15 ja 23 osutatud sõltumatud
eelarveasutused.“
▌
6) Artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6
Jälgimise nõuded
1. Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks komisjonile ja
eurorühmale järgmise aasta eelarvekava. Kõnealune eelarvekava peab olema
kooskõlas artiklis 3 sätestatud raamistikuga.
131
2. Lõikes 1 osutatud eelarvekava avalikustatakse kohe pärast selle komisjonile
esitamist.
3. Eelarvekava sisaldab eelarveprojektiga hõlmatud aasta ja eelmise aasta kohta
järgmist teavet:
a) määruse (EL) 2024/1263 artikli 2 punktis 2 määratletud netokulu
kasvumäär ja selle eelarveprojektis märgitud komponentide jaotus;
b) eelarveprojektis sisalduvate tulu- ja kulumeetmete kirjeldus ja maht;
c) selliste liidu programmidele tehtavate kulutuste maht, mis korvatakse
täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, ja selliste riiklike kulutuste
maht, mis tehakse liidu rahastatavate programmide kaasrahastamisele,
lähtuvalt eelarveprojektist;
d) poliitika muutumatuse alusel prognoositud valitsemissektori kulud ja
tulud protsendina SKPst nende peamiste komponentide kaupa, sealhulgas
kapitali kogumahutus põhivarasse;
132
e) eelarveprojekti aluseks olevad makromajanduslikud prognoosid,
sealhulgas peamised eeldused ja eelarveprojekti seisukohast olulised
majandussuundumused;
f) prognoositud valitsemissektori tulud ja kulud nende peamiste
komponentide kaupa, tuginedes kõige uuematele kättesaadavatele eelarve
täitmise andmetele ja punktides a–e osutatud elementidele, nimelt
netokulude kasvumäärale, tulu- ja kulumeetmetele, liidu programmidele
tehtavatele kulutustele, mis korvatakse täielikult liidu vahenditest
saadava tuluga, ning makromajanduslikele prognoosidele;
g) valitsemissektori eelarvepositsioon, mis järeldub tulude ja kulude
prognoosidest ja on esitatud valitsemissektori allsektorite kaupa, ning
valitsemissektori võlg;
h) asjakohane teave valitsemissektori kulutuste kohta funktsioonide kaupa,
sealhulgas kulutused haridusele, tervishoiule ▌ ja kaitsele, kaasa arvatud
kaitseinvesteeringutele, ning valitsemissektori kulutuste kohta
tööhõivele;
133
i) eeldused ja metoodika, mida on kasutatud kulu- ja tulumeetmete
eelarvemõju hindamiseks;
j) teave selle kohta, kuidas eelarvekavas sätestatud reformide ja
investeeringute kulukohustustega, eelkõige avaliku sektori
investeeringute puhul, täidetakse asjaomasele liikmesriigile ELi
toimimise lepingu artiklite 121 ja 148 kohaselt antud soovitusi ▌.
Esimese lõigu punktis b osutatud tulu- ja kulumeetmete kirjeldus võib olla
vähem üksikasjalik selliste meetmete puhul, mille mõju eelarvele on
prognooside kohaselt alla 0,1 % SKPst. Erilist ja üksikasjalikku tähelepanu
tuleb pöörata eelarvepoliitika ulatuslikele reformikavadele, sealhulgas nendele,
mis võivad mõjutada teisi liikmesriike, mille rahaühik on euro.
134
4. Eelarvekavas selgitatakse, kuidas tagatakse järgmise aasta eelarveprojektiga
vastavus nõukogu poolt määruse (EL) 2024/1263 kohaselt kehtestatud
netokulude kavale, või kui see on asjakohane, selgitatakse kõnealusest
netokulude kavast kõrvalekaldumist.
Liikmesriikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1467/97
kohast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, selgitatakse eelarvekavas,
kuidas järgmise aasta eelarveprojekt tagab korrigeeriva netokulude kava
järgimise.
5. Eelarvekava sisu täpsustused esitatakse ühtlustatud raamistikus, mille komisjon
kehtestab koostöös liikmesriikidega.“
135
7) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Kui komisjon leiab erandjuhtudel pärast asjaomase liikmesriigiga
konsulteerimist ühe nädala jooksul alates eelarvekava esitamisest, et
eelarvekava ei ole olulisel määral kooskõlas nõukogu poolt määruse
(EL) 2024/1263 kohaselt kehtestatud netokulude kavaga või määruse
(EÜ) nr 1467/97 kohaselt kehtestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetluse kohase korrigeeriva netokulude kavaga, võtab komisjon
lõikest 1 olenemata oma arvamuse vastu kahe nädala jooksul alates
eelarvekava esitamisest. Komisjon nõuab oma arvamuses, et võimalikult
kiiresti, ent hiljemalt kolme nädala jooksul alates komisjoni arvamuse
kuupäevast esitataks muudetud eelarvekava. Seda komisjoni nõuet
põhjendatakse ja see avalikustatakse.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt esitatud muudetud eelarvekava
suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4.
136
Komisjon võtab võimalikult kiiresti, ent hiljemalt kolme nädala jooksul
alates muudetud eelarvekava esitamisest selle kohta vastu uue
arvamuse.“;
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Komisjon koostab hinnangu eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta
euroalal üldiselt, lähtudes riikide eelarveväljavaadetest ja nende
vastastikusest mõjust ala sees ning tuginedes uusimatele komisjoni
talituste koostatud majandusprognoosidele.
Oma üldhinnangus käsitleb komisjon asjakohasel juhul meetmeid,
millega tugevdada eelarve- ja makromajanduspoliitika koordineerimist
euroalal.
See üldhinnang avalikustatakse ja seda võetakse arvesse komisjoni poolt
liikmesriikidele antavates iga-aastastes üldsuunistes.“
137
8) Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid teatavad komisjonile eelnevalt ja õigeaegselt oma
riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest.“
9) Artikkel 9 jäetakse välja.
10) Artikkel 10 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 10
Aruandlusnõuded liikmesriikidele, mille suhtes kohaldatakse ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlust
1. Kui nõukogu võtab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 vastu
asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovitused, peab see liikmesriik
esitama nõukogule ja komisjonile mõjusate meetmete kohta järelaruandeid.
Neid aruandeid esitatakse iga kuue kuu järel alates määruse (EÜ) nr 1467/97
artikli 3 lõikes 5 osutatud esimese aruande, mis käsitleb mõjusaid meetmeid,
esitamisest, kuni nõukogu tühistab otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi
olemasolu kohta. Kõnealuste mõjusaid meetmeid käsitlevate järelaruannete
sisu peab olema selline, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3
lõikes 5.
138
2. Kui nõukogu esitab liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9
kohase teate, peab see liikmesriik esitama nõukogule ja komisjonile mõjusate
meetmete kohta järelaruandeid. Neid aruandeid esitatakse kord kvartalis alates
määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikes 1a osutatud esimese aruande, mis
käsitleb mõjusaid meetmeid, esitamisest, kuni nõukogu tühistab otsuse
ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Kõnealuste mõjusaid
meetmeid käsitlevate järelaruannete sisu peab olema selline, nagu on sätestatud
määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikes 1a.
3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud aruanded mõjusate meetmete kohta
võib lisada määruse (EL) 2024/1263 artikli 2 punktis 7 määratletud iga-
aastasesse eduaruandesse ja eelarvekavasse, kui see on võimalik.
4. Selle hindamisel, kas asjaomane liikmesriik on võtnud ELi toimimise lepingu
artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele või ELi toimimise lepingu
artikli 126 lõike 9 kohasele teate esitamise otsusele reageerimiseks mõjusaid
meetmeid, tugineb komisjon muu hulgas aruannetele, mille liikmesriik on
esitanud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2.
139
5. Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt lisateavet, kui see on tema hinnangul
eelarvejärelevalve jaoks vajalik.
6. Käesoleva artikliga ette nähtud aruanded moodustavad lahutamatu osa määruse
(EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 kohasest korrapärasest järelevalvest selliste
meetmete üle, mida asjaomane liikmesriik võtab reageerimaks ELi toimimise
lepingu artikli 126 lõike 7 kohastele nõukogu soovitustele või ELi toimimise
lepingu artikli 126 lõike 9 kohastele nõukogu otsustele esitada teade, et
ülemäärane eelarvepuudujääk tuleb korrigeerida.“
11) Artiklid 11 ja 12 jäetakse välja.
12) Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 13
Kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 472/2013*
Liikmesriikide puhul, mille suhtes kohaldatakse makromajanduslikku
kohandamiskava, ei kohaldata käesoleva määruse artikleid 6, 7, 8 ja 10.
___________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013,
millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide
üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel
(ELT L 140, 27.5.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/472/oj).“
140
13) Artikkel 14 jäetakse välja.
14) Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) punkt b asendatakse järgmisega:
„b) komisjoni arvamuste üle eurorühmas peetud arutelude tulemusi
vastavalt artikli 7 lõigetele 1 ja 2 sel määral, mil need tulemused on
avalikustatud;“;
ii) punkt d asendatakse järgmisega:
„d) artikli 126 lõike 8 ja artikli 126 lõike 11 alusel vastu võetud
nõukogu õigusakte.“;
▌
b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
„2. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib anda liikmesriigile, millele
lõike 1 punktis d osutatud nõukogu õigusaktid on suunatud, võimaluse
osaleda arvamuste vahetuses.“
141
15) Artikkel 16 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 16
Aruanne
1. Hiljemalt 31. detsembriks 2030 ning seejärel iga viie aasta järel avaldab
komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, ja kui see on
asjakohane, esitab sellega koos ettepaneku muuta käesolevat määrust. ▌
2. Lõikes 1 osutatud aruandes vaadatakse läbi alljärgnev:
a) käesoleva määruse tulemuslikkus artiklis 1 sätestatud eesmärkide
saavutamisel;
b) edusammud liikmesriikide majanduspoliitika tihedama koordineerimise
ning majandustulemuste püsiva vastastikuse lähendamise tagamisel
kooskõlas ELi toimimise lepinguga,
c) käesoleva määruse panus kestliku ja kaasava majanduskasvu ning
sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime saavutamisse.
142
3. Lõikes 1 osutatud aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“
16) Artikkel 17 jäetakse välja.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas
aluslepingutega.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
143
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0323
Majanduse ja eelarve järelevalve euroala liikmesriikide üle, millel on või
võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL)
nr 472/2013 seoses majanduse ja eelarve järelevalvega euroala liikmesriikide üle, millel
on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (COM(2025)0593 –
C10-0232/2025 – 2025/0312(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2025)0593),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 121 lõiget 6
ja artiklit 136, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile
(C10-0232/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 18. novembri 2025. aasta arvamust1,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 24. juuni 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10-0097/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
1 ELT C, C/2025/6772, 23.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6772/oj.
144
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
145
P10_TC1-COD(2025)0312
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. oktoobril 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega
muudetakse määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve
järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused
finantsstabiilsuse tagamisel
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 136 koostoimes artikli 121
lõikega 6,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust1,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2
1 ELT C, C/2025/6772, 23.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6772/oj. 2 Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seisukoht.
146
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 472/20133 on kehtestatud sätted,
millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet nende liikmesriikide üle,
mille rahaühik on euro, kui neil liikmesriikidel on või võivad tekkida
finantsstabiilsuse või riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud tõsised raskused,
millel võib olla negatiivne ülekanduv mõju teistele euroala liikmesriikidele, või nad
taotlevad või saavad finantsabi.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013,
millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/472/oj).
147
(2) Liidu majanduse juhtimise raamistikku reformiti 2024. aastal (edaspidi „2024. aasta
reform“). 2024. aasta reformi üldeesmärk oli hõlbustada tulemuslikku
majandusjärelevalvet, mis põhineb ühisel raamistikul, mis tagab võrdse kohtlemise ja
mitmepoolse poliitika koordineerimise. 2024. aasta reformi erieesmärgid olid veelgi
edendada reformide ja investeeringute kaudu riigi rahanduse usaldusväärsust ja
kestlikkust, usaldusväärset ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet, ennetada
ülemäärast eelarvepuudujääki ning tugevdada riikide isevastutust. Nende eesmärkide
saavutamiseks võeti 2024. aasta reformiga kasutusele uued mõisted ja muudeti liidu
majanduse juhtimise raamistiku struktuuri. 2024. aasta reform viidi ellu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/12634, nõukogu määruse (EL)
2024/12645 ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/12656 vastuvõtmisega.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263
majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj).
5 Nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L, 2024/1264, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1264/oj).
6 Nõukogu 29. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L, 2024/1265, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1265/oj).
148
(3) Määruse (EL) 2024/1263 kohaselt tuleb riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja
struktuurikavades käsitleda liidu ühiseid prioriteete. Vastavalt kõnealuse määruse
artikli 13 punktile c hõlmavad need ühised prioriteedid õiglast rohe- ja digipööret,
sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/11197 sätestatud
kliimaeesmärke, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, sealhulgas
Euroopa sotsiaalõiguste sammast, energiajulgeolekut ja vajaduse korral
kaitsevõime ülesehitamist.
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119,
millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).
149
(4) Komisjon esitas oma 11. veebruari 2025. aasta teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa:
teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ visiooni rakendamis- ja lihtsustamiskavast,
mille eesmärk on konkurentsivõime suurendamiseks ning majanduslike, sotsiaalsete
ja keskkonnaalaste eesmärkide kaitsmiseks vähendada regulatiivset koormust ja
lihtsustada liidu õigust ning nõnda muuta see hõlpsamini rakendatavaks.
(5) Kooskõlas 2024. aasta reformiga tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EL) nr 472/2013, et tagada sidusus liidu majanduse juhtimise raamistiku
muude õigusaktidega ning aidata seda raamistikku ühtlustada ja lihtsustada.
150
(6) Määrusega (EL) 2024/1263 kehtestatud riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja
struktuurikavad moodustavad 2024. aasta reformi nurgakivi. Nendega asendati
stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning riiklikud reformikavad, kusjuures seeläbi
koondati iga liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustused ühisesse
raamistikku. Määrust (EL) nr 472/2013 tuleks muuta, et viia see kõnealuse ühise
raamistikuga kooskõlla. Eelkõige tuleks riiklikust keskpika perioodi eelarve- ja
struktuurikavast tulenevaid kohustusi igakülgselt arvesse võtta makromajandusliku
kohandamisprogrammi kavandamisel, et tagada sidus ja tulemuslik lähenemine
liikmesriigi eelarve- ja makromajanduslike probleemide lahendamise suhtes. Lisaks
on määruse (EL) 2024/1263 artiklis 32 sätestatud, et liikmesriik ei pea esitama
riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ega iga-aastast eduaruannet,
kui tema suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi.
151
(7) Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, lõid 2010. aasta juunis ajutise
kriisilahendusmehhanismina Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF). Alates
1. juulist 2013 ei saa EFSF enam uutes rahastamisprogrammides osaleda. Määrust
(EL) nr 472/2013 tuleks muuta, et seda arvesse võtta.
(8) Kogemused on näidanud, et tõhustatud järelevalve praegune ülesehitus võib mõjuda
ennetavat finantsabi soovivatele liikmesriikidele heidutavalt ja tuua kaasa täiendava
järelevalve juhtudel, kui see ei ole vajalik. Selleks et saavutada tasakaal tulemusliku
järelevalve vajaduse ning vajaduse vahel mitte heidutada liikmesriike taotlemast
ennetavat finantsabi juhtudel, kui see on vajalik, tuleks määrust (EL) nr 472/2013
muuta, et täpsustada asjaolusid, mille korral liikmesriigi suhtes, mis saab ennetavat
finantsabi, kohaldatakse tõhustatud järelevalvet.
152
(9) Kui liikmesriik saab ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, Euroopa
finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või
mõnelt muult asjaomaselt rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), ennetavat finantsabi ja selle abi andmise
tingimuseks on uute poliitikameetmete võtmine, tuleks kõnealuse liikmesriigi suhtes
kohaldada määruse (EL) nr 472/2013 alusel tõhustatud järelevalvet, sealhulgas juhul,
kui finantsabi ei ole veel kasutatud. ESMi täiendavate tingimustega seotud
krediidiliini andmine eeldab selliste uute poliitikameetmete võtmist. Seetõttu tuleks
liikmesriigi suhtes, kes saab täiendavate tingimustega seotud krediidiliini vormis
ennetavat finantsabi, kohaldada tõhustatud järelevalvet. Seoses ESMi uute ennetava
finantsabi vahenditega peaks komisjon igal üksikjuhul eraldi hindama, kas sellised
uued vahendid nõuavad uute poliitikameetmete võtmist ja kas seega oleks
liikmesriigi suhtes, kes saab sellist finantsabi, põhjendatud kohaldada tõhustatud
järelevalvet määruse (EL) nr 472/2013 alusel.
153
(10) Nõukogu määrusega (EL) nr 1024/20138 anti Euroopa Keskpangale (EKP)
eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve
poliitikaga. Selleks et järgida kõnealuse määrusega kehtestatud ülesannete jaotust
EKP ja osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tuleks määruse (EL)
nr 472/2013 sätteid finantssektorit käsitleva teabe või finantssektoriga seotud
järelevalvemeetmete kohta täpsustada ▌.
(11) Määruses (EL) nr 472/2013 on sätestatud, et makromajanduslikust
kohandamisprogrammist väljuva liikmesriigi üle tuleb teha programmijärgset
järelevalvet seni, kuni 75 % saadud finantsabist saab tagasi makstud. Euroopa
Kontrollikoda on oma eriaruandes 18/2021 „Komisjoni järelevalve liikmesriikide
üle, mis väljuvad makromajanduslikust kohandamisprogrammist: sobiv vahend, mis
vajab ühtlustamist“ tuvastanud teatavad puudused programmijärgse järelevalve
tulemuslikkuses, sealhulgas selge rõhuasetuse ja eesmärkide puudumise ning
kattuvused muude majandusjärelevalve protsessidega, näiteks Euroopa poolaastaga.
8 Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse
Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1024/oj).
154
(12) Euroopa Kontrollikoja järeldusi arvestades on vaja määrust (EL) nr 472/2013 muuta,
et täpsustada programmijärgse järelevalve eesmärki ja ulatust, suurendamaks selle
kooskõla nimetatud määrusega ja liidu majanduse juhtimise raamistikuga ning
vältimaks aruandlusnõuete dubleerimist. Eelkõige peaks programmijärgne
järelevalve keskenduma asjaomase liikmesriigi saadud finantsabi tagasimaksmise
võime seirele ja hindamisele, võttes arvesse selle liikmesriigi majandus-, eelarve- ja
finantsolukorda. Lisaks peaks see hõlmama teatavate reformide elluviimist, niivõrd
kui nende suhtes ei kohaldata juba riikliku keskpika perioodi eelarve- ja
struktuurikava kohast seiret. Samuti tuleks programmijärgse järelevalve käigus
kindlaks teha vajadus võtta parandusmeetmeid, et maandada riske, mis avalduvad
asjaomase liikmesriigi võimele saadud finantsabi tagasi maksta. Programmijärgne
järelevalve ei piira teiste laenuandjate, näiteks ESMi, EFSFi ja muude asjaomaste
rahvusvaheliste finantseerimisasutuste volitusi täita ülesandeid oma
õigusraamistiku alusel.
155
(13) Määrust (EL) nr 472/2013 on vaja muuta ka selleks, et muuta programmijärgne
järelevalve riskidega proportsionaalsemaks seeläbi, et kehtestatakse astmeline
järelevalvesüsteem, mille puhul kontrolli tase varieerub sõltuvalt saadud finantsabi
tagasimaksmise alasest riskist ja parandusmeetmete vajalikkusest. Eelkõige peaks
komisjonil olema võimalik viis aastat pärast programmijärgse järelevalve algust
hinnata konkreetselt liikmesriigi võimet saadud finantsabi tagasi maksta. Kui
komisjon järeldab, et keskpikas perspektiivis ei avaldu liikmesriigi võimele
finantsabi tagasi maksta olulisi riske, peaks olema võimalik korrapärased hindamised
viieks aastaks peatada, eeldusel et asjaolud oluliselt ei muutu. Enne selle konkreetse
hindamise lõpuleviimist peaks komisjon küsima majandus- ja rahanduskomitee
(EFC) arvamust.
156
(14) Selleks et tagada määruse (EL) nr 472/2013 rakendamisel tihe koostöö ESMi ja
muude asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, peaks komisjon
jätkuvalt püüdma sõlmida vajalikud halduskokkulepped. Sellised kokkulepped
aitavad tagada, et finantsabi andmisega seotud finantseerimisasutuste ja organite
tegevus on kooskõlastatud ja vastastikku tugevdav.
(15) Selleks et säilitada tehtud otsuste läbipaistvus, nendega seotud aruandekohustus ja
isevastutus, tuleks dokumendid ja õigusaktid, mille komisjon esitab nõukogule,
nagu on sätestatud käesolevas määruses, teha Euroopa Parlamendile
põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.
(16) Määrust (EL) nr 472/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
157
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 472/2013 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 1 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) mis taotlevad või saavad finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või
kolmandalt riigilt, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa
stabiilsusmehhanismilt (ESM) või mõnelt muult asjaomaselt rahvusvaheliselt
finantseerimisasutuselt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).“
2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjon teostab tõhustatud järelevalvet liikmesriigi üle, kui see saab ühelt
või mitmelt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, EFSMilt, ESMilt või mõnelt
muult asjaomaselt rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu IMF,
ennetavat finantsabi, mis nõuab uute poliitikameetmete võtmist.“;
158
b) lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.
3) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Tõhustatud järelevalve all olev liikmesriik võtab raskuste põhjuste või
võimalike põhjustega tegelemiseks meetmeid pärast konsulteerimist ja tehes
koostööd komisjoniga, kes tegutseb, suheldes EKP, Euroopa
järelevalveasutuste, ESRB ja asjakohasel juhul IMFiga. Seejuures võtab
liikmesriik arvesse kõiki soovitusi, mis talle on esitatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1263*, nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97** või
määruse (EL) nr 1176/2011 alusel.
______________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL)
2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja
mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263,
30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj).
** Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise
kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/1997/1467/oj).“;
b) lõige 2 jäetakse välja;
159
c) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriik, mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet, teeb komisjoni
taotluse korral järgmist:
a) edastab komisjonile, EKP-le ja kooskõlas määruste (EL)
nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 35
asjakohasel juhul Euroopa järelevalveasutustele ette nähtud
sagedusega liigendatud andmed oma finantssüsteemis toimunud
muutuste kohta, sealhulgas käesoleva lõike punkti b alusel läbi
viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemused;
b) teeb EKP kui järelevalveasutuse või asjakohasel juhul asjaomaste
Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all stressitestid või
tundlikkusanalüüsid, kui see on vajalik, et hinnata finantssektori
vastupanuvõimet eri makromajanduslike ja finantsvapustuste
suhtes, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP, suheldes
asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja ESRBga;
160
c) peab laskma korrapäraselt hinnata oma finantssektori üle teostatava
järelevalve tagamise suutlikkust EKP kui järelevalveasutuse või
asjakohasel juhul asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste
teostatava vastastikuse hindamise raames;
d) edastab komisjonile kogu teabe, mis on vajalik makromajandusliku
tasakaalustamatuse jälgimiseks vastavalt määrusele (EL)
nr 1176/2011;
e) edastab komisjonile kogu teabe, mis on vajalik eelarvejärelevalve
tegemiseks.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel võetakse
arvesse nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013* artikliga 6 kehtestatud
ülesannete jaotust.
161
Asjakohasel juhul koostavad EKP kui määruse (EL) nr 1024/2013
kohane järelevalveasutus ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused,
suheldes ESBRga, hinnangu finantssüsteemi võimalike nõrkade külgede
kohta ning esitavad kõnealuse hinnangu komisjonile tema määratud
sagedusega ja EKP-le.
Komisjon, EKP ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused käsitavad
neile edastatud liigendatud andmeid konfidentsiaalsena.
______________
* Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013,
millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses
krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga
(ELT L 287, 29.10.2013, lk 63, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1024/oj).“;
d) lõige 4 jäetakse välja.
▌
4) Artikli 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriik, kes kavatseb taotleda finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või
kolmandalt riigilt, ESMilt või mõnelt muult asjaomaselt rahvusvaheliselt
finantseerimisasutuselt, nagu IMF, teavitab oma kavatsusest viivitamata eurorühma
töörühma esimeest, majandus- ja rahandusküsimuste eest vastutavat volinikku ning
EKP presidenti.“
162
5) Artikli 6 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
„Kui liikmesriik taotleb finantsabi EFSMilt või ESMilt, hindab komisjon, suheldes
EKP ja võimaluse korral IMFiga, kõnealuse liikmesriigi valitsemissektori võla
jätkusuutlikkust ning tegelikke ja võimalikke rahastamisvajadusi. Komisjon esitab
kõnealuse hinnangu eurorühma töörühmale, kui finantsabi antakse ESMi raames,
ning majandus- ja rahanduskomiteele, kui finantsabi antakse EFSMi raames.
Valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse kõige tõenäolisemast
makromajanduslikust stsenaariumist või sellest ettevaatlikumast stsenaariumist ja
eelarveprognoosidest, kasutades kõige ajakohasemat teavet ning võttes arvesse
artikli 3 lõikes 3 osutatud aruande tulemusi. Komisjon hindab samuti
makromajanduslike ja finantsvapustuste ning kahjulike suundumuste mõju
valitsemissektori võla jätkusuutlikkusele.“
6) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
163
i) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kui liikmesriik taotleb finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või
kolmandalt riigilt, EFSMilt, ESMilt või IMFilt, koostab liikmesriik
kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb, suheldes EKP ja asjakohasel
juhul IMFiga, makromajandusliku kohandamisprogrammi projekti, mis
sisaldab iga-aastaseid eelarve-eesmärke. Kooskõlas määruse
(EL) 2024/1263 artikli 32 lõikega 2 võetakse juhul, kui liikmesriigil on
kehtiv riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning selle
liikmesriigi suhtes kohaldatakse makromajanduslikku
kohandamisprogrammi, seda riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja
struktuurikava, sealhulgas kõiki võetud kohustusi seoses liidu ühiste
prioriteetidega, millele on osutatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 13
punktis c, makromajandusliku kohandamisprogrammi kavandamisel
arvesse.“;
164
ii) neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Makromajandusliku kohandamisprogrammi projektis võetakse arvesse
palgakujunduse tavasid ja organisatsioone.“;
iii) viies lõik asendatakse järgmisega:
„Makromajandusliku kohandamisprogrammi projektis järgitakse täiel
määral ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning Euroopa Liidu
põhiõiguste harta artiklit 28. Komisjon teavitab Euroopa Parlamendi
pädeva komisjoni esimeest ja aseesimehi makromajandusliku
kohandamisprogrammi projekti koostamise edenemisest. Seda teavet
käsitatakse konfidentsiaalsena.“;
b) lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjon tagab, et vastastikuse mõistmise memorandum, mille komisjon
ESMi nimel allkirjastab, on täielikult kooskõlas nõukogu heaks kiidetud
makromajandusliku kohandamisprogrammiga.“;
165
c) ▌ lõiget 4 muudetakse järgmiselt:
„i) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Iga kolme kuu järel teavitab komisjon nendest edusammudest
majandus- ja rahanduskomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoni ja
EKPga täielikult koostööd. Eelkõige esitab ta komisjonile ja EKP-le
kogu teabe, mida nad peavad vajalikuks selle jaoks, et jälgida
makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamist, kooskõlas
artikli 3 lõikega 3.“;
ii) kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjon teavitab Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimeest ja
aseesimehi makromajandusliku kohandamisprogrammi jälgimise
põhjal tehtud järeldustest. Seda teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.“;
166
d) lõike 12 kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Seoses selliste instrumentidega kiidab nõukogu, tegutsedes komisjoni
soovituse alusel, asjaomasele liikmesriigile suunatud otsusega heaks peamised
poliitilised nõuded, mis ESM kavatseb finantsabi tingimuseks seada, kui nende
meetmete sisu kuulub liidu pädevusse, nagu on sätestatud aluslepingutes.
Komisjon tagab, et vastastikuse mõistmise memorandum, mille komisjon
ESMi nimel allkirjastab, on täielikult kooskõlas nõukogu kõnealuse otsusega.“
7) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 jäetakse välja;
b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) on ta asjakohasel juhul vabastatud nõudest esitada määruse
(EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 5 ja artikli 5 lõike 1a kohased
aruanded;“;
167
ii) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) seoses käesoleva määruse artikli 7 lõikega 4 ette nähtud
jälgimisega on ta vabastatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10
lõike 1 ja artikli 10a kohasest jälgimisest ja järelevalvest, millele
tuginevad kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 2
kohased otsused.“
8) Artikkel 12 jäetakse välja.
9) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 %
ühelt või mitmelt liikmesriigilt, EFSMilt, ESMilt või EFSFilt saadud
finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku
põhjal pikendada programmijärgse järelevalve kestust, kui esineb püsiv
oht asjaomase liikmesriigi võimele saadud finantsabi tagasi maksta.
Komisjoni ettepanek loetakse nõukogus vastuvõetuks, välja arvatud
juhul, kui nõukogu otsustab ettepaneku kümne päeva jooksul alates selle
komisjonis vastuvõtmisest kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi
lükata.“;
168
b) lisatakse järgmised lõiked:
„1a. Kui liikmesriik on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud programmijärgse
järelevalve all, seirab ja hindab komisjon järgmist:
a) asjaomase liikmesriigi võime saadud finantsabi tagasi maksta,
võttes arvesse tema majanduslikku, eelarve- ja finantsolukorda;
b) ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/1263 artikli 22 kohaldamist,
makromajanduslikus kohandamisprogrammis või käesoleva
määruse artikli 7 lõikes 12 osutatud nõukogu otsuses sisalduvate
reformide elluviimine;
c) vajadus võtta parandusmeetmeid, et maandada riske, mis avalduvad
asjaomase liikmesriigi võimele saadud finantsabi tagasi maksta.
169
1b. Iga kuue kuu järel edastab komisjon, suheldes EKPga, oma lõike 1a
kohaselt tehtud hindamise tulemused Euroopa Parlamendi pädevale
komisjonile, majandus- ja rahanduskomiteele ning asjaomase liikmesriigi
parlamendile.“;
c) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Komisjoni taotlusel täidab programmijärgse järelevalve all olev
liikmesriik artikli 3 lõike 3 nõudeid.“;
d) lisatakse järgmised lõiked:
„2a. Viie aasta möödumisel programmijärgse järelevalve algusest võib
komisjon viia läbi konkreetse hindamise asjaomase liikmesriigi võime
kohta saadud finantsabi tagasi maksta. Selle hindamise läbiviimisel võtab
komisjon lisaks asjaomase liikmesriigi majandusliku, eelarve- ja
finantsolukorra, sealhulgas riikliku keskpika perioodi eelarve- ja
struktuurikava rakendamise analüüsile arvesse järgmist:
a) kas asjaomase liikmesriigi valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse
on üle 90 %;
170
b) kas nõukogu on otsustanud kooskõlas ELi toimimise lepingu
artikli 126 lõikega 6, et asjaomasel liikmesriigil on ülemäärane
eelarvepuudujääk;
c) komisjoni analüüs asjaomase liikmesriigi võla jätkusuutlikkuse
kohta;
d) asjaomase liikmesriigi laenuvõtmise tingimused;
e) asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsuse tingimused.
Komisjon edastab oma konkreetse hinnangu majandus- ja
rahanduskomiteele. Pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse
saamist võib komisjon lõikes 1a osutatud hindamised viieks aastaks
peatada, kui ta järeldab, et keskpikas perspektiivis ei avaldu olulisi riske
asjaomase liikmesriigi võimele saadud finantsabi tagasi maksta.
171
Komisjon edastab oma järelduse Euroopa Parlamendi pädevale
komisjonile, majandus- ja rahanduskomiteele ning asjaomase liikmesriigi
parlamendile.
2b. Kui komisjon otsustab lõikes 1a osutatud hindamised lõike 2a teise lõigu
kohaselt peatada, esitab komisjon järgmistel juhtudel uue lõike 2a kohase
hinnangu:
a) peatatuse lõppemisel;
b) kui mõni lõike 2a punktis a või b osutatud asjaolu muutub;
c) kui mõni lõike 2a punktis c, d või e osutatud olukord halveneb
oluliselt.“;
172
e) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Komisjon teeb, suheldes EKPga, programmijärgse järelevalve all
olevasse liikmesriiki kontrollkäike vastavalt sellele, mis on lõigete 1a, 2a
ja 2b kohaldamisel vajalik.“;
f) lisatakse järgmine lõige:
„3a. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda programmijärgse
järelevalve all olevale liikmesriigile võimalust osaleda arvamuste
vahetuses selle liikmesriigi tehtud edusammude kohta.“
10) Artiklid 16 ja 17 jäetakse välja.
173
11) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 18a
Halduskokkulepped ESMi ja muude asjaomaste finantseerimisasutustega
Komisjon püüab sõlmida ESMi ja muude asjaomaste rahvusvaheliste
finantseerimisasutustega vajalikud halduskokkulepped, et tagada tihe koostöö
käesoleva määrusega ettenähtud tegevuste elluviimisel.“
12) Artikli 19 teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega:
„c) käesoleva määruse panus kestliku ja kaasava majanduskasvu ning sotsiaalse ja
majandusliku vastupanuvõime saavutamisse.“
174
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas
aluslepingutega.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
175
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0324
Rahastamiskord ja mitmekesise rahastamise strateegia kasutamine
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb
nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002
seoses rahastamiskorra ja mitmekesise rahastamise strateegia kasutamisega (06190/2026
– C10-0123/2026 – 2025/0313(APP))
(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (06190/2026),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklile 352 (C10-0123/2026),
– võttes arvesse kodukorra artikli 107 lõikeid 1 ja 4,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust (A10-0206/2026),
1. annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
177
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0328
Haagistega raskesõidukite CO2 heite klass
Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi
1999/62/EÜ, nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ ja direktiivi (EL) 2019/520 haagistega
raskesõidukite CO2 heite klassi osas ning täpsustatakse ja lihtsustatakse teatavaid
sätteid (COM(2025)0589 – C10-0235/2025 – 2023/0134(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2023)0189) ning muudetud ettepanekut (COM(2025)0589),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1,
mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10-0235/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2023. aasta1 ja
3. detsembri 2025. aasta2 arvamusi,
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. juuli 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A10-0131/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
1 ELT C, C/2023/874, 8.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/874/oj. 2 ELT C, C/2026/880, 27.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/880/oj.
178
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
179
P10_TC1-COD(2023)0134
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. oktoobril 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/…, millega
muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ seoses raskesõidukite CO2-heitel põhinevate maksude
diferentseerimisega ning täpsustatakse ja lihtsustatakse teatavaid sätteid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi1,
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega▌,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2
1 ELT C, C/2023/874, 8.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/874/oj ja
ELT C, C/2026/880, 27.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/880/oj.2 Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2026. aasta seisukoht.
180
ning arvestades järgmist:
(1) ▌Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/362,3 millega muudeti
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ4, tugevdati põhimõtteid
„saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“, kehtestades teatavatele sõidukitele nende
CO2 heite põhjal kohustusliku maksustamise, milleks kas diferentseeritakse taristu-
ja kasutusmakse vastavalt sõidukite CO2 heitele või kohaldatakse CO2 heite
väliskulumaksu.▌
▌
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/362,
millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest (ELT L 69, 4.3.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/362/oj).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/62/oj).
181
(2) Asjakohane on täpsustada ja lihtsustada direktiivi 1999/62/EÜ teatavaid sätteid, et
kajastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/16105 tehtud
muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/12426 ning
komisjoni määrusega (EL) 2022/13797 tehtud muudatusi komisjoni määruses
(EL) 2017/24008.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1610,
millega muudetakse määrust (EL) 2019/1242 seoses uute raskeveokite CO2-heite normide karmistamisega ja aruandekohustuste lõimimisega, muudetakse määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/956 (ELT L, 2024/1610, 6.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1610/oj).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1242/oj).
7 Komisjoni 5. juuli 2022. aasta määrus (EL) 2022/1379, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2400 seoses keskmise suurusega ja raskete veoautode ning raskete busside CO2 heitkoguste ja kütusekulu määramisega ning elektrisõidukite ja muude uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga (ELT L 212, 12.8.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1379/oj).
8 Komisjoni määrus (EL) 2017/2400, 12. detsember 2017, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2400/oj).
182
(3) Käesolevas direktiivis tuleks täpsustada kuupäev, millest alates kohaldatakse
sõidukite allrühma suhtes kohustust diferentseerida teemakse CO2 heite alusel.
Seepärast tuleks käesolevas direktiivis järjepidevalt viidata määruse
(EL) 2019/1242 artikli 11 lõike 1 kohaselt vastu võetud sõidukite allrühma CO2
võrdlusheite avaldamisele. Samuti tuleks käesoleva direktiiviga anda riikide
ametiasutustele ja teemaksu kogumise teenuse osutajatele piisavalt aega
asjaomastesse sõidukite allrühmadesse kuuluvate sõidukite liigitamiseks CO2 heite
klassidesse. Liikmesriikidel peaks olema vähemalt 12 kuud aega, et rakendada
teemaksude diferentseerimist uute sõidukite allrühmade suhtes pärast nende
CO2 võrdlusheite avaldamist. Prognoositavuse ja lihtsustamise huvides tuleks
diferentseerimist alati kohaldada kas uue sõidukite allrühma CO2 võrdlusheite
avaldamise aastale järgneva aasta 1. juulist, kui see avaldamine toimus enne
1. juulit, või uue sõidukite allrühma CO2 võrdlusheite avaldamise aastale järgneva
teise aasta 1. jaanuarist, kui see avaldamine toimus 1. juulil või pärast seda.
Algselt määrusega (EL) 2019/1242 hõlmatud sõidukite allrühmade suhtes on
teemaksude diferentseerimise kohustust kohaldatud alates 13. maist 2023 ehk
kuupäevast, mil möödus kaks aastat komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/7819
avaldamise kuupäevast.
9 Komisjoni 10. mai 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/781, millega avaldatakse
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1242 loetelu teatavatest CO2 heite väärtustest tootja kohta, kõigi liidus registreeritud uute raskeveokite keskmine CO2 eriheide ja CO2 võrdlusheide aasta 2019 aruandlusperioodil (ELT L 167, 12.5.2021, lk 47, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2021/781/oj).
183
(4) Käesolevas direktiivis tuleks täpsustada kuupäeva, millest alates kohaldatakse
määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 lõike 2 kohaselt vastu võetud CO2 võrdlusheite
kohandusi. Liikmesriikidel peaks olema vähemalt 12 kuud aega, et rakendada CO2
võrdlusheite kohandusi. Prognoositavuse ja lihtsustamise huvides tuleks CO2
võrdlusheite kohandusi alati kohaldada kas nende avaldamise aastale järgneva
aasta 1. juulist, kui see avaldamine toimus enne 1. juulit, või nende avaldamise
aastale järgneva teise aasta 1. jaanuarist, kui see avaldamine toimus 1. juulil või
pärast seda. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/254510 kohandati CO2
võrdlusheidet sõidukite allrühmade 4-UD, 4-RD, 4-LH, 5-RD, 5-LH, 9-RD, 9-LH,
10-RD ja 10-LH puhul siiski alates 2025. aasta aruandlusperioodist. Direktiiviga
(EL) 2022/362 kehtestatud heitkoguste vähendamise trajektoori määratluse
kohaselt kohaldatakse kohandatud väärtusi alates aruandlusperioodist, mis algab
pärast neid kohandatud väärtusi sisaldava õigusakti kohaldamise kuupäeva.
Seepärast kohaldatakse neid alates 1. juulist 2026 ning õiguskindluse tagamiseks
tuleks kohaldamiskuupäevaks sõnaselgelt jätta 1. juuli 2026.
10 Komisjoni 15. detsembri 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/2545, millega
muudetakse rakendusmäärust (EL) 2025/2335 nii, et kehtestatakse CO2 võrdlusheite kohandatud väärtused ja sätestatakse representatiivsete veokite määratlemise metoodika (ELT L, 2025/2545, 16.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/2545/oj).
184
(5) Käesolevas direktiivis tuleks säilitada direktiivi 1999/62/EÜ esineva mõiste
„heitkoguste vähendamise trajektoor“ määratluse tähendus, nagu see kehtestati
direktiiviga (EL) 2022/362. Määrusega (EL) 2024/1610 muudeti määrust
(EL) 2019/1242, kehtestades 2030. aasta CO2 heite vähendamise sihttasemeks
43 %. Kõnealune muudatus mõjutab direktiivis 1999/62/EÜ määratletud
heitkoguste vähendamise trajektoori kallet kuni 2030. aastani (kaasa arvatud).
Seepärast on teatavad CO2 heite klasside piirnormid kuni 2030. aastani (kaasa
arvatud) rangemad kui 2031. aasta ja sellele järgnevate aastate künnised. Sellest
tulenev heitkoguste vähendamise trajektoori kuju ei olnud määruse
(EL) 2024/1610 vastuvõtmise kavandatud tagajärg. Seepärast tuleks heite
vähendamise trajektoori algne kuju taastada, muutes direktiivi 1999/62/EÜ, et
kehtestada 2030. aastaks CO2 heite vähendamise sihttasemeks 30 %. Kuni selle
muudatuse kohaldamiseni on võimalik, et teatavad sõidukid liigitatakse CO2 heite
klassi, kasutades heitkoguste vähendamise trajektoori, mis põhineb 2030. aasta
CO2 heite vähendamise sihttasemel 43 %. Selleks et tagada võrdne kohtlemine
sõidukitega, mis on liigitatud CO2 heite klassi pärast käesoleva direktiivi
jõustumist, peaksid liikmesriigid need sõidukid mille liigitamine põhineb 43 %
eesmärgil, ümber liigitama, kasutades heitkoguste vähendamise trajektoori, mis
põhineb 2030. aasta CO2 heite 30 % vähendamise sihttasemel. Tagamaks, et
sõidukid kuuluvad samasse CO2 heiteklassi, olenemata sellest, kus nad liidus
liiklevad, peaksid liikmesriigid kohaldama seda ümberliigitamist alates samast
kuupäevast, nimelt käesoleva direktiivi ülevõtmise viimasest kuupäevast.
185
(6) Käesolevas direktiivis tuleks täpsustada, kuidas liigitada CO2 heite klassidesse
sõidukeid, millega on kaasas määruses (EL) 2017/2400 määratletud kliendi
teabefail ja mille esmane registreerimine toimus enne heite vähendamise
trajektoori alguskuupäeva. Sõidukite allrühmade puhul, mille võrdlusperiood on
2021. või 2025. aasta, nagu on sätestatud määruses (EL) 2019/1242, esineb
lahknevus nende heitkoguste vähendamise trajektooride alguskuupäeva ja selle
kuupäeva vahel, millest alates tootjad peavad esitama koos uute sõidukitega
kliendi teabefaili, mis on välja antud kooskõlas määrusega (EL) 2017/2400.
Sõidukite allrühma heitkoguste vähendamise trajektoori alguskuupäev on
kõnealuse sõidukite allrühma võrdlusperioodi esimene päev, nagu on sätestatud
määruse (EL) 2019/1242 I lisas. Kuupäev, millest alates peavad tootjad esitama
koos sõidukite allrühma kuuluvate uute sõidukitega kliendi teabefaili, on
sätestatud määruses (EL) 2017/2400. Nende sõidukite allrühmade puhul eelneb
kliendi teabefaili tootjate poolse esitamise suhtes kohaldatav tähtpäev heitkoguste
vähendamise trajektoori alguskuupäevale. Direktiivis 1999/62/EÜ ei ole märgitud,
kuidas liigitada CO2 heite klassidesse sõidukeid, mille esmane registreerimine
toimus enne heitkoguste vähendamise trajektoori alguskuupäeva. Liikmesriigid
peaksid liigitama CO2 heite klassi need sõidukid, mille CO2 heite kohta saab
omanik esitada tõendid kliendi teabefailis. CO2 heite klasside piirnormid enne
heitkoguste vähendamise trajektoori alguskuupäeva on heitkoguste vähendamise
trajektoori esimese aasta piirnormid.
186
(7) Käesolevas direktiivis tuleks täpsustada, kuidas liigitada CO2 heite klassidesse
eriotstarbelisi veokeid. Määruses (EL) 2019/1242 eristatakse eriotstarbelisi veokeid
(nt jäätmete kogumiseks või ehitustöödeks kasutatavad sõidukid) muud tüüpi
sõidukitest. Eriotstarbelised veokid tekitavad ligikaudu 2 % raskeveokite heitest ja
neid kasutatakse peamiselt linnades. Pärast määruse (EL) 2024/1610 vastuvõtmist
käsitatakse veokeid eriotstarbelisena alles pärast nende esmast registreerimist.
Seega ei anna uue veoki kliendi teabefail teavet selle eriotstarbelisuse kohta.
Sellest tulenevalt ei saa eriotstarbelisi veokeid käsitada CO2 heite klassi liigitamise
ajal eriotstarbeliste veokite allrühma kuuluvana. Objektiivsetel ja praktilistel
põhjustel tuleks eriotstarbelisi veokeid käsitada direktiivi 1999/62/EÜ
kohaldamisel vastavasse muude kui eriotstarbeliste veokite allrühma kuuluvana.
187
(8) Moderniseerimine, mis üldiselt tähendab sõiduki tehniliste omaduste muutmist
pärast selle esmast registreerimist, sealhulgas füüsilisi või tarkvaramuudatusi, võib
aidata vähendada sõiduki heitkoguseid või mõjutada selle heitenäitajaid. Kehtiv
õigusraamistik ei võimalda kindlaks teha moderniseeritud sõidukite CO2 heidet.
Selleks et moderniseeritud sõidukeid oleks võimalik liigitada CO2 heite klassidesse,
võttes arvesse moderniseerimisprotsessi mõju, peaks komisjon hindama
moderniseeritud sõidukite CO2 heite kindlaksmääramise võimalusi, võttes arvesse
võimalikku mõju määruse (EL) 2019/1242 kohaldamisele ja tulemuslikkusele,
ning esitama asjakohasel juhul ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks. Kuna
sellised üldnormid moderniseeritud sõidukite CO2 heite kindlaksmääramiseks
puuduvad, tuleks käesolevas direktiivis selgitada, kuidas moderniseeritud heiteta
sõidukid CO2 heite klassidesse liigitada. Määrusega (EL) 2019/1242 on tootjatele
kehtestatud uute raskeveokite CO2 heite vähendamise sihttasemed. Selle määruse
kohaselt saavad tootjad kasu eelkõige heiteta sõidukite turule laskmisest.
Direktiiviga 1999/62/EÜ toetatakse nõudlust nende sõidukite järele, kehtestades
vähendatud taristu- ja kasutusmaksud vastavalt CO2 heite klassile 5. Heiteta
sõidukite praegune puudus on see, et nende käitamiskaugus on väiksem kui
tavasõidukitel.
188
Heiteta sõiduki käitamiskauguse suurendamiseks on võimalik sõidukeid
moderniseerida, asendades ühe akupaki kütusel töötava generaatoriga. Sellistest
moderniseeritud sõidukitest saavad seega hübriidmootorsõidukid. Direktiivi
1999/62/EÜ kohaselt liigitatakse sõidukid CO2 heite klassidesse sõiduki
dokumentide alusel, mille tootjad on esitanud enne sõiduki esmast registreerimist.
See tähendab, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt kohaldataks selliste
moderniseeritud sõidukite suhtes jätkuvalt vähendatud makse vastavalt CO2 heite
klassile 5, ehkki need toimivad kütusel töötava generaatoriga. Selline eelise
jätkumine moonutab aga autokaubaveoturgu, seades ebasoodsasse olukorda
ettevõtjad, kes kasutavad heiteta sõidukeid, mida ei ole moderniseeritud, ning see
ei kajasta heite tegelikku vähenemist selliste moderniseeritud sõidukite kasutusea
jooksul kooskõlas määrusega (EL) 2019/1242. Tagamaks, et kõik sõidukid
liigitatakse määruses (EL) 2017/2400 osutatud modelleerimisvahendi (sõiduki
energiatarbimise arvutamise vahend VECTO) tulemuste põhjal CO2 heite
klassidesse, tuleks heiteta sõidukeid, mida on hiljem moderniseeritud kütusel
töötava mootori paigaldamisega, käsitada direktiivi 1999/62/EÜ kohaselt CO2 heite
klassi 1 kuuluvatena.
189
(9) Käesolevas direktiivis tuleks täpsustada, kuidas liigitada CO2 heite klassidesse
segakütuselisi sõidukeid. Määrus (EL) 2017/2400 kohustab tootjaid andma alates
1. jaanuarist 2024 segakütuseliste sõidukite kohta välja kliendi teabefaili. Teatavad
segakütuselised sõidukid registreeriti siiski enne seda kuupäeva ilma kliendi
teabefailita. Sõidukite puhul, mis registreeriti esimest korda enne seda kuupäeva,
puudub juurdepääs soodsamatele maksumääradele ja konkurentsiolukord võib
olla ebasoodne võrreldes hilisemal kuupäeval registreeritud samalaadsete
sõidukitega. Tootjad saavad valida juba registreeritud sõiduki CO2 heite
määramise uue modelleerimise abil, milles võetakse arvesse määruse
(EL) 2017/2400 uusimaid nõudeid. Liikmesriigid peaksid aktsepteerima sellise
modelleerimise tulemusi tõendina sõiduki CO2 heite kohta. Komisjon peaks
vältima lubamatute modelleerimistulemuste kasutamist, tehes järelevalvet juhul,
kui tootjad seda võimalust kasutavad. Seepärast peaks tootja, kes otsustab seda
võimalust kasutada, komisjoni sellest teavitama. Liikmesriigid peaksid seda
dokumenti aktsepteerima üksnes juhul, kui see on saadud otse tootjalt digitaalsel
kujul (kuna sel juhul on pettuseoht väiksem) ja kui sellele tootjale on adresseeritud
komisjoni positiivne otsus.
190
(10) Direktiiviga 1999/62/EÜ on ette nähtud selle kohaldamisala laiendamine sõidukite
allrühmadele, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/2400, kuid mitte veel
määrusega (EL) 2019/1242. Määrusega (EL) 2024/1610 laiendati siiski määruse
(EL) 2019/1242 kohaldamisala, et viia see vastavusse määruse (EL) 2017/2400
kohaldamisalaga. Direktiivi 1999/62/EÜ asjaomased sätted on seetõttu aegunud ja
need tuleks käesoleva direktiivi teksti lihtsustamiseks välja jätta.
(11) Direktiiviga (EL) 2022/362 kehtestati sõidukite taristu- ja kasutusmaksude
diferentseerimine vastavalt nende CO2 heite klassile, et aidata vähendada
maanteetranspordi CO2 heidet. Heiteta sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks
lubatakse liikmesriikidel heiteta sõidukid ajutiselt teemaksudest vabastada. Sellise
meetme täiendamiseks peaks liikmesriigil olema võimalus asjakohaselt vähendada
vähese heitega sõidukite taristu- või kasutusmakse. Selleks et tagada heiteta
sõidukite ja vähese heitega sõidukite nõudlust toetavate meetmete vastastikune
täiendavus, peaks see võimalus olema kättesaadav üksnes koos heiteta sõidukite
suhtes kohaldatavate meetmetega ning pärast 30. juunit 2031 tuleks seda piirata
kehtestatud maksimaalse 50 % vähendamise tasemel.
191
(12) Kuigi tõhusad haagised suudavad vähendada tavasõidukite CO2 heidet ja
suurendada sõidukite käitamiskaugust, ei anna käesolev direktiiv liikmesriikidele
õiguslikku alust võtta teemaksumäärade kehtestamisel arvesse haagiste omadusi.
Komisjon peaks hindama võimalusi rakendada teemaksude diferentseerimist
haagiste omaduste alusel. Sellised rakendamisvõimalused peaksid nõudma
veoettevõtjatelt minimaalseid jõupingutusi ja neid peaks olema võimalik võtta
kulutõhusal viisil kasutusele kehtivates teemaksusüsteemides. Komisjon peaks
kaaluma turul kättesaadavaid eri tehnoloogiaid ja seadmeid, sealhulgas
olemasolevate haagiseparkide moderniseerimist, ning nende tehnoloogiate ja
seadmete kasutamisest tulenevat koguenergiasäästu. Komisjon peaks võtma
nõuetekohaselt arvesse kõigi selle valdkonna katseprojektide tulemusi ning peaks
kaaluma halduskoormust, käitamispiiranguid, turul olevate tehnoloogiate
majanduslikke parameetreid ja kulutõhusust.
192
(13) Liikmesriikidevaheline koostöömehhanism sõidukite liigitamise parameetritega
seotud andmete vahetamiseks võimaldab lihtsustada haldusmenetlusi ja
hõlbustada vastastikust tunnustamist. Seepärast peaks komisjon koordineerima
eksperdirühmas tehtavat tööd, et teha kindlaks parimad tavad ja edendada nende
vahetamist ning teha ettepanekuid ühise lähenemisviisi kohta. Selle tööga seoses
tuleks hinnata olemasolevate mehhanismide, näiteks sõiduki elektroonilise
vastavustunnistuse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/52011
kohase teabevahetuse ning sõidukite registreerimisandmeid käsitleva
teabevahetuse kasutamise sobivust.
(14) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada raskeveokite CO₂
heiteklassidesse liigitamise ning sellele vastavalt erinevate taristu- ja
kasutusmaksude eeskirjade järjepidev kohaldamine kogu liidus, ei suuda
liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu
paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa
Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis
sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv
nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(15) Seega tuleks direktiivi 1999/62/EÜ ▌vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/520
liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (ELT L 91, 29.3.2019, lk 45, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/520/oj).
193
Artikkel 1
▌
Direktiivi 1999/62/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
a) punkt 28 asendatakse järgmisega:
„28) „raskesõiduki CO2 heide“ – CO2 eriheide (gCO2/t-km), kui tegemist on
raskeveokiga, või CO2 eriheide (gCO2/p-km), kui tegemist on bussiga,
nagu on esitatud selle sõiduki kliendi teabefailis, mis on sätestatud
komisjoni määruse (EL) 2017/2400(*) IV lisa II osas;
_____________________
(*) Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega
rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ)
nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu
kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust
(EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2400/oj).“;
194
b) punkti 29 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242(**) artikli 3
punkti 11 alapunktides a või b osutatud mootoriga raskeveok; või
_______________________
(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus
(EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi
(EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ
(ELT L 198, 25.7.2019, lk 202,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1242/oj).“;
195
c) punkt 30 asendatakse järgmisega:
„30) „vähese heitega raskesõiduk“ – määruse (EL) 2019/1242 artikli 3
punktis 12 määratletud vähese heitega raskeveok;“;
d) punkt 35 asendatakse järgmisega:
„35) „sõidukirühm“ – määruse (EL) 2017/2400 artikli 4 esimeses lõigus
osutatud sõidukirühm;“;
e) punkt 37 asendatakse järgmisega:
„37) „sõidukite allrühma (sg) heitkoguste vähendamise trajektoor“ –
raskeveokite (ETsg,Y) või busside (ETpsg,Y) CO2 heitkoguste vähendamise
trajektoor, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse
(EL) 2019/1242 I lisa punktile 5.1.2.1 ja mida on kohandatud
järgmiselt:
a) aastate Y ≤ 2030 puhul on 2030. aasta CO2 heitkoguste
vähendamise sihttase (rfsg,Y või rfpsg,Y, kus Y=2030) 30 %; ning
b) aastate Y > 2030 puhul on sihttaseme koefitsient (RETsg,Y või
RETpsg,Y) 0,7;“;
f) punkt 38 asendatakse järgmisega:
„38) „CO2 võrdlusheide“ – määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 1
määratletud CO2 võrdlusheide;“.
196
2) Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:
„2) Lõike 1 punkti 3 kohaldamisel:“.
3) Artiklit 7ga muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid diferentseerivad raskeveokite taristu- ja kasutusmakse
vastavalt käesolevale artiklile.
Liikmesriigid kohaldavad seda diferentseerimist määrusega
(EL) 2019/1242 hõlmatud sõidukite allrühmade suhtes pärast kõnealuse
määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt nende sõidukite allrühmade CO2
võrdlusheite avaldamist. Kõnealust diferentseerimist kohaldatakse kas
sellisele avaldamise aastale järgneva aasta 1. juulist, kui avaldamine
toimus enne 1. juulit, või sellise avaldamise aastale järgneva teise aasta
1. jaanuarist, kui avaldamine toimus 1. juulil või pärast seda. Sõidukite
allrühmade 4-UD, 4-RD, 4-LH, 5-RD, 5-LH, 9-RD, 9-LH, 10-RD ja 10-
LH puhul kohaldavad liikmesriigid siiski seda diferentseerimist hiljemalt
alates 13. maist 2023.
197
Liikmesriigid kohaldavad määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 lõike 2
kohaselt kohandatud CO2 võrdlusheidet kas kas kohandatud CO2
võrdlusheite avaldamise aastale järgneva aasta 1. juulist, kui
avaldamine toimus enne 1. juulit, või sellise avaldamise aastale
järgneva teise aasta 1. jaanuarist, kui avaldamine toimus 1. juulil või
pärast seda. Sõidukite allrühmade 4-UD, 4-RD, 4-LH, 5-RD, 5-LH, 9-
RD, 9-LH, 10-RD ja 10-LH puhul kohaldavad liikmesriigid siiski CO2
võrdlusheidet, mida on kohandatud alates 1. juulist 2026.
198
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 3 ette nähtud taristu- või
kasutusmaksude vähendamist võivad liikmesriigid mis tahes
sõidukirühmade heiteta sõidukite suhtes ette näha vähendatud taristu-
või kasutusmaksud, või vabastuse taristu- või kasutusmaksude tasumise
kohustusest alates 24. märtsist 2022 kuni 30. juunini 2031. Tingimusel,
et heiteta sõidukitele on kehtestatud vabastus taristu- või
kasutusmaksude tasumise kohustusest, võivad liikmesriigid kõnealuse
aja jooksul kohaldada vähese heitega sõidukite suhtes asjakohast
taristu- või kasutusmaksumäära vähendamist, mis ei tohi ületada 75 %
võrreldes CO2 heite klassi 1 kuuluvate sõidukite suhtes kohaldatava
maksuga, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2. Alates 1. juulist
2031 on vähendamine heiteta sõidukite puhul kuni 75 % võrreldes CO2
heite klassi 1 kuuluvate sõidukite suhtes kohaldatava maksuga. Alates
1. juulist 2031 võib vähese heitega sõidukite puhul taristu- või
kasutusmaksumäära vähendamist kohaldada üksnes juhul, kui heiteta
sõidukite suhtes kohaldatakse suuremat vähendamismäära, ning kuni
50 % võrreldes CO2 heite klassi 1 kuuluvate sõidukite suhtes
kohaldatava maksuga.“;
199
b) lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:
„Liikmesriigid tagavad, et sõidukid, mis on liigitatud CO2 heite klassi 1 või 2,
kasutades CO2 heitkoguste vähendamise trajektoori, mis põhineb 2030. aasta
CO2 heite vähendamise sihttasemel 43 %, liigitatakse ümber, kasutades
hoopis heitkoguste vähendamise trajektoori, mis põhineb 2030. aasta CO2
heite vähendamise sihttasemel 30 %.
Liikmesriigid loevad CO2 heite klassi liigitamiseks sobivaks kõik sõidukid,
mille puhul liikleja saab esitada tõendid CO2 heite kohta määruse
(EL) 2017/2400 artikli 9 kohaselt välja antud kliendi teabefailis. Kui sõiduki
esmase registreerimise kuupäev on enne selle sõidukite allrühma heitkoguste
vähendamise trajektoori alguskuupäeva, kuhu sõiduk kuulub, kohaldatakse
kõnealuse allrühma heitkoguste vähendamise trajektoori esimese aasta
väärtusi.
Liikmesriigid käsitavad määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 9
määratletud eriotstarbelisi veokeid vastavasse muude kui eriotstarbeliste
veokite allrühma kuuluvate sõidukitena.
200
Liikmesriigid ei kohalda CO2 heite klassi 5 puhul kehtivaid vähendatud
makse heiteta sõidukite suhtes, mis on moderniseeritud sellise kütusel
töötava mootori paigaldamisega, mis toodab elektrienergiat või aitab kaasa
sõiduki liikumisele. Selle asemel kohaldavad liikmesriigid makse vastavalt
CO2 heite klassile 1.
Sõidukitootjad võivad kasutada määruse (EL) 2017/2400 artiklis 5 osutatud
modelleerimisvahendit, et määrata määruse (EL) 2017/2400 artikli 3
punktis 21 määratletud segakütuselise sõiduki CO2 heide kindlaks pärast
kõnealuse sõiduki tootmiskuupäeva, kui see on varasem kui 1. jaanuar 2024.
Tootja, kes kavatseb selle võimaluse valida, teavitab komisjoni oma
kavatsusest ja komisjon otsustab, kas kõnealune tootja võib käesolevas lõigus
sätestatud eesmärgil modelleerimisvahendit kasutada käesolevas lõigus
sätestatud eesmärgil, ning edastab oma otsuse kõnealusele tootjale. Sõiduki
liigitamisel CO2 heite klassi aktsepteerivad liikmesriigid tootja esitatud
modelleerimise tulemust tõendina sõiduki CO2 heite kohta, tingimusel et
asjaomane tootja saadab asjaomasele liikmesriigile modelleerimise
tulemused otse ja digitaalsel kujul koos sellele tootjale edastatud komisjoni
otsusega.“;
201
c) lõige 7 jäetakse välja;
d) lisatakse järgmine lõige:
„12. Komisjon hindab 30. juuniks 2029 järgmisi võimalusi:
a) võimaldada liikmesriikidel diferentseerida teemaksumäärasid
vastavalt haagiste omadustele, võttes arvesse eri liikmesriikide
konkreetseid tingimusi, nagu haagiseparkide heterogeensus,
turul olevad eri tehnoloogiad ja seadmed ning nende
tehnoloogiate ja seadmete kasutamisest tulenev
koguenergiasääst, ning
b) teha kindlaks moderniseeritud mootorsõidukite ja haagiste CO2
heide.
Komisjon kaalub käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud võimaluste
võimalikku mõju määruse (EL) 2019/1242 kohaldamisele ja
tulemuslikkusele. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse kõigi selle
valdkonna katseprojektide tulemusi ning kaalub halduskoormust,
käitamispiiranguid ja turul olevate tehnoloogiate majanduslikke
parameetreid. Komisjon esitab selle hindamise põhjal asjakohasel
juhul seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.“
202
4) Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühise kasutusmaksude süsteemi korral on
sõidukite allrühmade 4-UD, 4-RD, 4-LH, 5-RD, 5-LH, 9-RD, 9-LH, 10-RD ja
10-LH puhul artikli 7ga lõikes 1 osutatud diferentseerimise lõplik
kohaldamiskuupäev 25. märts 2025.“
5) Artiklisse 9b lisatakse järgmine lõik:
„Selleks et hõlbustada direktiivi (EL) 2019/520 artikli 2 punktis 17 määratletud
sõidukite liigitamise parameetritega seotud sõidukiteabe vahetamist ning töötada
sõidukite liigitamise ja jõustamise eesmärgil liikmesriikidevahelise vastastikuse
tunnustamise suunas, koordineerib komisjon tööd artikli 9e lõikes 4 osutatud
eksperdirühmas, et teha kindlaks parimad tavad ja edendada nende vahetamist
ning teha ettepanekuid ühise lähenemisviisi kohta.“
203
Artikkel 2
▌
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2027. Nad teatavad nendest viivitamata
komisjonile.
Alates 1. jaanuarist 2028 kohaldavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud, et
järgida:
a) käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja
b) käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 3 alapunkti b, kuivõrd selle punktiga
lisatakse direktiivi 1999/62/EÜ artikli 7ga lõikele 2 kolmas lõik.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul
avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riigisiseste normide teksti.
204
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
▌
205
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0329
Prantsusmaale volituste andmine Ameerika merikilpkonnade kaitse
konventsiooniga ühinemiseks
Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega antakse Prantsusmaale
volitus ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga (COM(2025)0689 –
C10-0300/2025 – 2025/0349(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2025)0689),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 43, mille
alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10-0300/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2026. aasta
arvamust1,
– võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. juuli 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoni ning kalanduskomisjoni
ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 59,
– võttes arvesse keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoni ning kalanduskomisjoni
raportit (A10-0095/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
1 ELT C, C/2026/1967, 28.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/1967/oj.
206
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
207
P10_TC1-COD(2025)0349
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. oktoobril 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2026/…, millega
antakse Prantsusmaale volitus ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse ja säilitamise
konventsiooniga
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt3
2 21. jaanuari 2026. aasta arvamus (ELT C, C/2026/1967, 28.4.2026,
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/1967/oj). 3 Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2026. aasta seisukoht.
208
ning arvestades järgmist:
(1) 4. veebruaril 2025 taotles Prantsusmaa liidult volitust ühineda 1. detsembril 1996
Caracases sõlmitud Ameerika merikilpkonnade kaitse ja säilitamise konventsiooniga
(edaspidi „konventsioon“), et tugevdada koostööd Ameerika mandritel tema
territooriumiga külgnevate riikidega nende merikilpkonnaliikide kaitse alal, keda
esineb Ameerika mandrite ja Kariibi mere piirkonnaga külgnevates vetes.
(2) Teatavad konventsiooniga hõlmatud küsimused kuuluvad liidu ainupädevusse.
Konventsiooniga ühinemiseks peab liit Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi
„ELi toimimise leping“) artikli 2 lõike 1 kohaselt andma Prantsusmaale volitused
liidu ainupädevusse kuuluvates küsimustes. Käesolev otsus ei kujuta endast liidu
välispädevuse teostamist sellistes konventsiooniga hõlmatud küsimustes, mis ei ole
seotud ainupädevusega.
(3) Konventsioon on kooskõlas liidu poliitikaga mere bioloogiliste ressursside ja
keskkonna kaitse valdkonnas, eelkõige seoses merikilpkonnade kaitse ja säilitamise
meetmetega. Kuna konventsioon on avatud ühinemiseks Ameerika mandritel ja
Kariibi mere piirkonnas asuvatele riikidele, on asjakohane, et liit annaks
Prantsusmaale volitused sellega ühineda.
209
(4) ELi toimimise lepingu II lisas loetletud Prantsusmaa ülemeremaad ja -
territooriumid ning nende veed jäävad aluslepingute territoriaalsest
kohaldamisalast välja muu hulgas sellistes konventsiooniga hõlmatud küsimustes,
mis kuuluvad liidu ainupädevusse. Seetõttu ei piira käesolev otsus Prantsusmaa
õigusi ega kohustusi, mis tulenevad konventsiooniga ühinemisest nende riikide ja
territooriumide ning nende vete suhtes.
(5) Teatavates Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades, mis asuvad konventsiooni
kohaldamisalas, näiteks Prantsuse Guajaanas, toimub ebaseaduslik kalapüük,
mille käigus püütakse juhuslikult suur hulk merikilpkonni. Nende kaitsealuste
liikide kaitsmiseks ja nende elupaikade terviklikkuse tagamiseks on vaja teha
koostööd naaberriikidega. Sellist koostööd hõlbustaks konventsiooniga ühinemine.
(6) Prantsusmaa peaks teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni
konventsiooniga ühinemisest. Prantsusmaa peaks konsulteerima komisjoni ja
asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige kohalike sidusrühmadega, konventsiooni
alusel tehtud otsuste, võetud meetmete ja antud soovitustega seotud seisukohtade üle
ning teavitama komisjoni korrapäraselt selliste otsuste, meetmete ja soovituste
vastuvõtmisest. Euroopa Parlament võib paluda komisjonil hoida teda kursis
konventsiooni alusel tehtud otsuste, võetud meetmete ja antud soovitustega. Samuti
peaks Prantsusmaa tegema konventsiooni XI artiklis osutatud aastaaruande
kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
210
Artikkel 1
Prantsusmaale antakse volitus ühineda 1. detsembril 1996 Caracases sõlmitud Ameerika
merikilpkonnade kaitse ja säilitamise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“).
Artikkel 2
Prantsusmaa teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni konventsiooniga
ühinemisest.
Prantsusmaa konsulteerib komisjoni ja asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige kohalike
sidusrühmadega, konventsiooni alusel tehtud otsuste, võetud meetmete ja antud soovitustega
seotud seisukohtade üle ning teavitab komisjoni korrapäraselt selliste otsuste, meetmete ja
soovituste vastuvõtmisest.
Prantsusmaa teeb konventsiooni XI artiklis osutatud aastaaruande kättesaadavaks
Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Prantsusmaale.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
211
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0330
Liidu esindamata kodanike konsulaarkaitse kolmandates riikides
Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu
direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb
koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike
konsulaarkaitset kolmandates riikides, ning direktiivi (EL) 2019/997, millega
kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus (05760/2026– C10-0027/2026 –
2023/0441(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – uuesti konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu eelnõu (05760/2026),
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2023)0930),
– võttes arvesse oma 24. aprilli 2024. aasta seisukohta1,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 23 lõiget 2, mille alusel nõukogu
konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C10-0027/2026),
– võttes arvesse kodukorra artikleid 84 ja 86,
– võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A10-
0254/2026),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa
Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb
komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
1 ELT C, C/2025/3762, 17.9.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3762/oj.
212
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
213
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(2) Esindamata kodanike poolt konsulaarkaitse taotluste esitamist tingivate kriiside sagedus ja ulatus aina suureneb. Nendest kogemustest õppides ning selleks, et esindamata kodanike ja konsulaarasutuste jaoks menetlusi lihtsustada, tuleks direktiivis (EL) 2015/637 sätestatud norme ja menetlusi ajakohastada ja ühtlustada, et pakkuda liidu esindamata kodanikele, eriti kriisiolukordades, tõhusamalt konsulaarkaitset. Liikmesriikide ja liidu tasandil juba olemas olevaid vahendeid tuleks kasutada parimal viisil nii kohapeal kolmandates riikides kui ka pealinnade tasandil.
(2) Esindamata kodanike poolt konsulaarkaitse taotluste esitamist tingivate igat liiki kriiside sagedus ja ulatus aina suureneb ning need mõjutavad otseselt liidu kodanikke, kes elavad alaliselt või viibivad ajutiselt välismaal.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(2a) Tuginedes hiljutistele näidetele selle kohta, kuidas liikmesriigid, olenemata sellest, kas nad on esindatud või mitte, on liidu delegatsioonide, liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja liidu muude organite toetusel kriise ja hädaolukordi edukalt ohjanud, tuleb direktiivi (EL) 2015/637 ajakohastada, et kajastada koordineerimisvahendeid, mida on alates selle jõustumisest tulemuslikult kasutusele võetud, ja pärast seda tekkinud vajadusi ning
214
anda neile vajalik õiguslik alus.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 b (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(2b) Selleks et lihtsustada menetlusi esindamata kodanike ja konsulaarasutuste jaoks, pakkuda tõhusamat konsulaarkaitset, eriti kriisiolukordades, ning tugevdada liidu reageerimissuutlikkust, tuleks ajakohastada ja ühtlustada ka direktiivis (EL) 2015/637 sätestatud norme ja menetlusi. Liikmesriikide ja liidu tasandil juba olemas olevaid vahendeid tuleks kasutada parimal viisil nii kohapeal kolmandates riikides kui ka nende pealinnades.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(3a) Olenemata sellest, kas see tuleneb selliste kokkulepete ja ühiste valmisolekuraamistike täitmisest või mitte, peaksid liikmesriigid ja liidu delegatsioonid, tegutsedes liikmesriigi taotlusel ja nimel, püüdma võimalikult palju automatiseerida esindamata kodanike tuvastamist, kasutades kriteeriume, millega tagatakse, et tuvastamise protsessi pikkus ei takista kunagi kaitse pakkumist. Seetõttu tuleks liidu kodanike tõhusaks tuvastamiseks esindamata kodanikena kohaldada 48-tunnist ajavahemikku, mille jooksul kodanikul on võimalik saada
215
turvaliselt ühendust oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonna või konsulaadiga või kõnealusel saatkonnal või konsulaadil saada ühendust asjaomase kodanikuga, või lühemat ajavahemikku, kui kohalikud olud muudavad selle kontakti kodaniku jaoks ohtlikuks või võimatuks.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(8) Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c sätestatud konsulaarkaitse saamise õiguse tõhus kasutamine ja eelkõige valmisolek võimalikeks konsulaarkriisideks, mis nõuavad esindamata kodanikele abi andmist, peaks kolmandates riikides tehtav liikmesriikidevaheline kohalik konsulaarkoostöö, mida toetavad liidu delegatsioonid, hõlmama teabevahetust asjaomaste kodanikega seotud küsimustes, sealhulgas ühiste konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistike loomist ja konsulaarõppuste korraldamist. Selles kontekstis võib esindamata liikmesriikide konsulaarasutuste jaoks olla eriti tähtis, et nad kaasataks sellisesse kohalikku konsulaarkoostöösse, kui koordineeritakse konsulaarkriisideks valmisoleku ja neile reageerimise meetmeid. Selline teabevahetus võiks toimuda olemasolevate kohaliku konsulaarkoostöö struktuuride raames, koos liikmesriikide vahel nende pädevuse piires toimuva teabevahetusega muudes konsulaar- või kohalikes küsimustes.
(8) Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c sätestatud konsulaarkaitse saamise õiguse tõhus kasutamine ja eelkõige valmisolek võimalikeks konsulaarkriisideks, mis nõuavad esindamata kodanikele abi andmist, peaks kolmandates riikides tehtav liikmesriikidevaheline kohalik konsulaarkoostöö, mida toetavad liidu delegatsioonid, hõlmama teabevahetust asjaomaste kodanikega seotud küsimustes, sealhulgas ühiste konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistike loomist. Sellised raamistikud peaksid alati sisaldama tegevusmehhanisme või -korda ning neid tuleks vähemalt kord aastas konsulaarõppuste korraldamise teel testida. Selles kontekstis võib esindamata liikmesriikide konsulaarasutuste jaoks olla eriti tähtis, et nad kaasataks sellisesse kohalikku konsulaarkoostöösse, kui koordineeritakse konsulaarkriisideks valmisoleku ja neile reageerimise meetmeid. Selline teabevahetus võiks toimuda olemasolevate kohaliku konsulaarkoostöö struktuuride raames, koos liikmesriikide vahel nende
216
pädevuse piires toimuva teabevahetusega muudes konsulaar- või kohalikes küsimustes.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(12) Kohaliku konsulaarkoostöö raames tuleks ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistikud korrapäraselt läbi vaadata ja neid tuleks vajaduse korral ajakohastada, eelkõige konsulaarõppuste tulemuste põhjal. Ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistikud võiksid hõlmata ka erikorda seoses liikmesriikide rollidega, nagu rühma liikmesriikide otsus tugevdada koostööd kriisideks valmisoleku või neile reageerimise eesmärgil, et tagada konsulaarabi tõhus koordineerimine. Samas ei tohiks ühiseid konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistikke käsitada liikmesriikide endi kehtivaid kriisikavasid asendavana või nende endi kodanikele konsulaarabi andmise kohustust mõjutavana.
(12) Kohaliku konsulaarkoostöö raames tuleks ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistikud läbi vaadata nii sageli, kui kohalikud asjaolud seda nõuavad, ja igal juhul kord aastas iga-aastaste konsulaarõppuste tulemuste põhjal. Ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistikud võiksid hõlmata ka erikorda seoses liikmesriikide rollidega, nagu rühma liikmesriikide otsus tugevdada koostööd kriisideks valmisoleku või neile reageerimise eesmärgil, et tagada konsulaarabi tõhus koordineerimine. Samas ei tohiks ühiseid konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistikke käsitada liikmesriikide endi kehtivaid kriisikavasid asendavana või nende endi kodanikele konsulaarabi andmise kohustust mõjutavana.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(13) Reisinõuanded ehk teave, mida liikmesriigid jagavad konkreetsetesse kolmandatesse riikidesse reisimise suhtelise ohutuse kohta, võimaldavad reisijatel teha teadliku otsuse konkreetse reisisihtkoha kohta,
(13) Reisinõuanded ehk teave, mida liikmesriigid jagavad konkreetsetesse kolmandatesse riikidesse reisimise suhtelise ohutuse kohta, võimaldavad reisijatel teha teadliku otsuse konkreetse reisisihtkoha kohta,
217
sealhulgas kolmandate riikide kohta, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud. Kuigi reisinõuannete andmise eest vastutavad liikmesriigid, on esindamata kodanikele antava teabe parandamise eesmärgil kasulik, et nad selleteemalist teavet omavahel vahetaksid, eeskätt kriisiolukordades. Selleks peaks Euroopa välisteenistus toetama kõnealuse teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eelkõige oma turvalise saidi (Consular OnLine ehk CoOL) kaudu. Selline teabevahetus võiks põhineda reisinõuannetes märgitud riskitasemete ühtsel struktuuril.
sealhulgas kolmandate riikide kohta, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud. Selleks et parandada esindamata kodanikele antavat teavet ja kuigi reisinõuannete andmise eest vastutavad liikmesriigid, on kasulik, et nad vahetaksid omavahel ajakohastatud teavet ja püüaksid ühiselt anda järjepidevat teavet olemasolevate sidevahendite kaudu, eeskätt kriisiolukordades. Liikmesriigid võivad pakkuda oma kodanikele ka võimalust registreerida oma reisid kolmandatesse riikidesse või kolmandates riikides elamine. Selleks peaks Euroopa välisteenistus toetama kõnealuse teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eelkõige oma turvaliste IT-süsteemide kaudu. Selline teabevahetus võiks põhineda reisinõuannetes märgitud riskitasemete ühtsel struktuuril.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(14a) Kogemused on näidanud, et ajakohastatud teabe õigeaegne vahetamine liikmesriikide ja liidu delegatsioonide vahel on üks kriisiolukordades esinevaid peamisi probleeme. Seetõttu tuleks soodustada täiendavaid meetmeid ja menetlusi sellise teabevahetuse parandamiseks, sealhulgas Euroopa välisteenistuse kriiside IT-vahendi täiustamine.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
218
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(16) Ühised konsulaarrühmad peaksid rajanema sellistel põhimõtetel nagu vabatahtlik osalus, solidaarsus esindatud liikmesriikidega, võrdsus sisemisi tööstruktuure käsitlevate otsuste tegemisel, rühmade koosseisu lihtsus, kulude jagamine – iga liikmesriik, liidu institutsioon või organ kannab oma tegevuskulud ise –, paindlikkus, liidu koordineeritud reaktsiooni nähtavus ning avatus asjaomastele kolmandatele riikidele. Neid põhimõtteid ja teemasid, nagu koolitus, lähetamist ettevalmistav tegevus, lähetamine ise, järelmeetmed, logistika ja finantsküsimused, võiks käsitleda täpsemalt mittesiduvates suunistes. Ühised konsulaarrühmad ei tohiks mõjutada liikmesriikide juhitavaid konsulaaroperatsioone ega liikmesriikide pädevust lähetada riiklikke konsulaarrühmi.
(16) Ühised konsulaarrühmad peaksid rajanema sellistel põhimõtetel nagu vabatahtlik osalus, solidaarsus esindatud liikmesriikidega, võrdsus sisemisi tööstruktuure käsitlevate otsuste tegemisel, rühmade koosseisu lihtsus, kulude jagamine – iga liikmesriik, liidu institutsioon või organ kannab oma tegevuskulud ise –, paindlikkus, kiirus, liidu koordineeritud reaktsiooni nähtavus ning avatus asjaomastele kolmandatele riikidele. Neid põhimõtteid ja teemasid, nagu koolitus, lähetamist ettevalmistav tegevus, lähetamine ise, järelmeetmed, logistika ja finantsküsimused, võiks käsitleda täpsemalt mittesiduvates suunistes. Ühised konsulaarrühmad ei tohiks mõjutada liikmesriikide juhitavaid konsulaaroperatsioone ega liikmesriikide pädevust lähetada riiklikke konsulaarrühmi.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(18a) Liikmesriigid ja liidu asjakohased organid peaksid tagama, et kodanikele antav teave konsulaarkaitse kohta on kergesti kättesaadav ja ajakohastatud. Innustatakse looma digiplatvorme, sealhulgas mobiilirakendusi, mille kaudu liidu kodanikel on igal ajal kiire ja lihtne juurdepääs konsulaarkaitset käsitlevale teabele ja kontaktkanalitele. Lisaks tuleks luua automaatsed teavitussüsteemid, näiteks telefonivõrkude kaudu toimivad lühisõnumisüsteemid, et
219
anda kõigile liidu kodanikele taustateavet nende õiguste kohta ja selle kohta, kuidas neid õigusi kolmandatesse riikidesse saabumisel kasutada, samuti reaalajas hoiatussõnumid ja soovitused kriisi korral.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(19) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et aidata veelgi suurendada liidu kodanike teadlikkust oma õigusest, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c, ning võtma seejuures arvesse ka puuetega inimeste erivajadusi. See võib hõlmata näiteks ELi toimimise lepingu artikli 23 sõnastuse kordamist liikmesriikide väljastatud passides, nagu on juba soovitatud komisjoni soovituses K(2007) 58413, sealhulgas asjakohast teavet reisinõuannetes ja konsulaarabiga seotud kampaaniates, või kolmandatesse riikidesse reise pakkuvate reisijateveoteenuse osutajate ja transpordisõlmede julgustamist lisama klientidele kättesaadavaks tehtavatesse teabematerjalidesse asjakohaseid üksikasju.
(19) Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mis on nende arvates asjakohased, et aidata veelgi suurendada liidu kodanike teadlikkust oma õigusest, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c, ning võtma seejuures arvesse ka puuetega inimeste erivajadusi. See võib hõlmata näiteks ELi toimimise lepingu artikli 23 sõnastuse kordamist liikmesriikide väljastatud passides, nagu on juba soovitatud komisjoni soovituses K(2007) 58413, sealhulgas asjakohast teavet reisinõuannetes ja konsulaarabiga seotud kampaaniates, või kolmandatesse riikidesse reise pakkuvate reisijateveoteenuse osutajate ja transpordisõlmede julgustamist lisama klientidele kättesaadavaks tehtavatesse teabematerjalidesse asjakohaseid üksikasju.
__________________ __________________ 3 Komisjoni 5. detsembri 2007. aasta soovitus K(2007) 5841, mis käsitleb passidesse EÜ asutamislepingu artikli 20 lisamist (ELT L 118, 6.5.2008, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2008/355 /oj).
3 Komisjoni 5. detsembri 2007. aasta soovitus K(2007) 5841, mis käsitleb passidesse EÜ asutamislepingu artikli 20 lisamist (ELT L 118, 6.5.2008, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2008/355 /oj).
220
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21a
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(21a) Esindamata kodanikule antav konsulaarkaitse võib teatavatel juhtudel, näiteks vahistamise, kinnipidamise või raske kuriteo, raske õnnetuse või raske haiguse ohvriks olemise korral, põhjustada abistava liikmesriigi diplomaatilistele või konsulaarasutustele ebatavaliselt suuri reisi-, majutus- või tõlkekulusid. Olenevalt asjaoludest võivad need kulud olla üksikjuhtumile adekvaatseks reageerimiseks siiski vältimatud ja õigustatud. Esindamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki tuleks direktiivis sätestatud konsultatsiooni raames sellistest võimalikest kuludest teavitada. Abistaval liikmesriigil peaks olema võimalik taotleda esindamata kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt selliste ebatavaliselt suurte kulude hüvitamist, sealhulgas juhul, kui esindamata kodanikul ei olnud võimalik tagasimaksekohustust allkirjastada. Kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik peaks hüvitama abistavale liikmesriigile tekkinud kulud. Abistav liikmesriik ei saa esindamata kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt nõuda selliste kulude hüvitamist, mille tagasimaksmist ei nõutaks samas olukorras abistava liikmesriigi kodanikelt. Vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele ei saa esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik nõuda oma kodanikelt selliste kulude hüvitamist, mille tagasimaksmist ei nõutaks abistava liikmesriigi kodanikelt.
(21a) Esindamata kodanikule antav konsulaarkaitse võib teatavatel juhtudel, näiteks vahistamise, kinnipidamise või raske kuriteo, raske õnnetuse või raske haiguse ohvriks olemise korral või hädaolukorras abi- ja repatrieerimisvajaduse korral, põhjustada abistava liikmesriigi diplomaatilistele või konsulaarasutustele ebatavaliselt suuri reisi-, majutus- või tõlkekulusid. Olenevalt asjaoludest võivad need kulud olla üksikjuhtumile adekvaatseks reageerimiseks siiski vältimatud ja õigustatud. Esindamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki tuleks direktiivis sätestatud konsultatsiooni raames sellistest võimalikest kuludest teavitada. Abistaval liikmesriigil peaks olema võimalik taotleda esindamata kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt selliste ebatavaliselt suurte kulude hüvitamist, sealhulgas juhul, kui esindamata kodanikul ei olnud võimalik tagasimaksekohustust allkirjastada. Kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik peaks hüvitama abistavale liikmesriigile tekkinud kulud. Abistav liikmesriik ei saa esindamata kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt nõuda selliste kulude hüvitamist, mille tagasimaksmist ei nõutaks samas olukorras abistava liikmesriigi kodanikelt. Vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele ei saa esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik nõuda oma kodanikelt selliste kulude hüvitamist, mille tagasimaksmist ei nõutaks abistava liikmesriigi kodanikelt.
221
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(22a) Lisaks liikmesriikide hüvitistest saadavale tulule tuleks Euroopa välisteenistuse eelarvet ja töötajate arvu asjakohaselt suurendada, et tagada tema käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(28) Võttes arvesse, et konsulaarülesanded võivad märkimisväärselt erineda ning hõlmata tundlikke olukordi, nagu vahistamine, vangistus, vigastus või kuriteo ohvriks olemine, on vaja tagada, et liikmesriikide pädevatel asutustel ning asjaomastel liidu institutsioonidel ja organitel oleks liidu kodanikele konsulaarkaitse andmiseks juurdepääs kogu vajalikule teabele, sealhulgas isikuandmetele, ning et neil oleks võimalik seda teavet vahetada. Seetõttu peaks liikmesriikide pädevatel asutustel ning liidu institutsioonidel ja organitel, kui viimased oma toetust pakuvad, olema õigus töödelda isikuandmete eriliike, eeldusel et see on asjaomasele isikule konsulaarkaitse andmiseks tingimata vajalik. Nende isikuandmete hulgas peaksid olema terviseandmed, mida võib olla vaja töödelda, et anda konsulaarkaitset sellisele esindamata
(28) Võttes arvesse, et konsulaarülesannete ulatus võib sõltuvalt kohalikust kontekstist või liidu kodanike individuaalsetest vajadustest märkimisväärselt erineda ning hõlmata tundlikke olukordi, nagu vahistamine, vangistus, vigastus või kuriteo ohvriks olemine, on vaja tagada, et liikmesriikide pädevatel asutustel ning asjaomastel liidu institutsioonidel ja organitel oleks juurdepääs isikuandmete eriliikidele ning et neil oleks võimalik neid töödelda ja vahetada ning vahetada kogu vajalikku teavet, eeldusel et see on asjaomasele isikule konsulaarkaitse andmiseks tingimata vajalik ning on avalikes huvides või andmesubjekti jaoks eluliselt tähtis, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 9 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 10. Juhul kui on tarvis välja anda ELi tagasipöördumistunnistus, tuleb
222
kodanikule, kes on raskelt vigastatud või raskelt haige. Juhul kui on tarvis välja anda ELi tagasipöördumistunnistus, tuleb töödelda isikute näokujutisi. Esindamata kodaniku abistamine, muu hulgas tema õigusnõuete kaitsmisel, võib erandkorras nõuda ka selliste isikuandmete töötlemist, mis paljastavad isiku rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise või seksuaalse sättumuse. Teatavatel juhtudel võib konsulaarabi andmiseks olla tarvis töödelda ka geneetilisi andmeid, näiteks kui abi antakse raske õnnetuse korral, mis nõuab teovõimetuks muutunud isiku kordumatut tuvastamist, või juhul, kui on vaja tuvastada isiku isadus. Lisaks sellele võivad vahistamise või kinnipidamisega seotud konsulaarasjad nõuda pädevatelt asutustelt süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist.
töödelda isikute näokujutisi. Lisaks sellele võivad vahistamise või kinnipidamisega seotud konsulaarasjad nõuda pädevatelt asutustelt süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(30) Kui konsulaarkaitse andmiseks tuleb liidu kodanike isikuandmeid edastada kriisile reageerimise meetmetes osalevatele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, tuleks seda teha kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga ja määruse (EL) 2018/1725 V peatükiga.
(30) Liidu kodanike isikuandmete edastamisel kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, tuleks olla äärmiselt ettevaatlik ja seda tuleks teha üksnes juhul, kui selline koostöö on konsulaarkaitse pakkumise seisukohast otseselt oluline. Selline edastamine peaks alati olema kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga ja määruse (EL) 2018/1725
223
V peatükiga.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(31) Abistavate liikmesriikide, kodakondsusjärgsete liikmesriikide või liidu institutsioonide ja organite kogutud isikuandmeid tuleks säilitada ainult nii kaua, kui see on vajalik käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks. Kui isikuandmed sisaldavad ametiisikute, näiteks aukonsulite kontaktandmeid, tuleks neid säilitada seni, kuni isik on asjaomane kontaktisik. Taotlejate isikuandmete kustutamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide suutlikkust seirata käesoleva direktiivi kohaldamist.
(31) Abistavate liikmesriikide, kodakondsusjärgsete liikmesriikide või liidu institutsioonide ja organite kogutud isikuandmeid tuleks säilitada ainult nii kaua, kui see on vajalik käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks. Eelkõige ei tohiks isikuandmeid säilitada kauem, kui on vajalik eri liiki abi andmiseks, välja arvatud juhul, kui nende säilitamine on vajalik kodanike õigusnõuete toetamiseks või antud konsulaarkaitse kulude hilisema hüvitamisega tegelemiseks. Kui isikuandmed sisaldavad ametiisikute, näiteks aukonsulite kontaktandmeid, tuleks neid säilitada seni, kuni isik on asjaomane kontaktisik. Taotlejate isikuandmete kustutamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide suutlikkust seirata käesoleva direktiivi kohaldamist.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
(32) Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega8 peaks komisjon mitte varem kui [kaheksa aastat pärast muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtaega] hindama käesoleva direktiivi tegelikku mõju ja vajadust edasiste meetmete järele.
(32) Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega8 peaks komisjon hiljemalt ... [viis aastat pärast muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtaega] hindama käesoleva direktiivi tegelikku mõju ja vajadust edasiste meetmete järele. Liikmesriigid peaksid esitama
224
Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile hindamisaruande koostamiseks vajaliku teabe.
komisjonile hindamisaruande koostamiseks vajaliku teabe.
__________________ __________________ 8 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinsti t/2016/512/oj.
8 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinsti t/2016/512/oj.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
3a. Kui kriisiolukorra tõttu kulub kodanikul üle 48 tunni turvaliselt ühenduse saamiseks oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonna või konsulaadiga või kõnealusel saatkonnal või konsulaadil asjaomase kodanikuga, käsitatakse kodanikku esindamata kodanikuna.
Olenevalt iga abitaotluse konkreetsetest asjaoludest ja juhul, kui kohalikud olud seavad kodaniku ohtu või ei võimalda tal saada turvaliselt ühendust oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonna või konsulaadiga või kõnealusel saatkonnal või konsulaadil asjaomase kodanikuga, ei kohaldata esimeses lõigus osutatud 48-tunnist ajavahemikku ja kodanikku käsitatakse esindamata kodanikuna.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)
225
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
4a. Esindamata kodanikele konsulaarkaitse andmisel võtavad liikmesriigid arvesse intersektsionaalset lähenemisviisi haavatavate rühmade ja selliste isikute erivajadustele, kes on diskrimineerimise ohus ükskõik millisel, sealhulgas harta artiklis 21 ja kohtupraktikas osutatud alusel.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
2a. Euroopa välisteenistusele ja liidu delegatsioonidele eraldatakse vajalikud rahalised ja inimressursid, et katta tegevuskulud ja tulla toime täiendava horisontaalse halduskoormusega, mis tuleneb käesoleva direktiivi alusel konsulaarkaitse andmisest.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt d
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
d) ühiste konsulaarõppuste korraldamine;
d) ühiste konsulaarõppuste korraldamine nii sageli kui vajalik ja igal juhul vähemalt kord aastas;
Muudatusettepanek 22
226
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
ca) kord, mis käsitleb kohtumenetluses osalevate kodanike toetamist kiireloomulistel juhtudel, mis nõuavad viivitamatut tähelepanu.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
Ühist erandolukorra lahendamise raamistikku vajaduse korral ajakohastatakse, et hõlbustada esindamata liidu kodanike kaitset.
Ühist erandolukorra lahendamise raamistikku ajakohastatakse igal aastal või nii sageli, kui kohalikke asjaolusid arvestades vaja, et hõlbustada esindamata liidu kodanike kaitset.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
Kui liidu delegatsioon on olemas ja kui on vaja hõlbustada esindamata liidu kodanike kaitset, koordineerib ta ühiste konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistike loomist ja ajakohastamist, tuginedes asjaomases kolmandas riigis esindatud liikmesriikide saatkondade või konsulaatide ja esindamata liikmesriikide konsulaarasutuste panusele. Ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistikud
Kui liidu delegatsioon on olemas ja kui on vaja hõlbustada esindamata liidu kodanike kaitset, koordineerib ta ühiste konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistike loomist ja ajakohastamist, tuginedes asjaomases kolmandas riigis esindatud liikmesriikide saatkondade või konsulaatide ja esindamata liikmesriikide konsulaarasutuste panusele. Ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise raamistikud
227
tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, Euroopa välisteenistusele ja komisjoni talitustele.
tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Parlamendile ja komisjoni talitustele.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 2
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
Nendes kolmandates riikides, kus liidu delegatsioon puudub, tegeleb koordineerimisega artikli 12 lõike 3 kohaselt kokku lepitud kohaliku konsulaarkoostöö juhataja, keda toetab Euroopa välisteenistus.
Nendes kolmandates riikides, kus liidu delegatsioon puudub, tegeleb koordineerimisega artikli 12 lõike 2 kohaselt kokku lepitud kohaliku konsulaarkoostöö juhataja, keda toetab Euroopa välisteenistus.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
4a. Liikmesriigid võivad kooskõlas riigisisese õigusega anda kodanikele võimaluse registreerida end pädevates riiklikes ametiasutustes või teatada neile asutustele sobival viisil ja asjakohaste vahendite abil oma reisidest kolmandasse riiki või elamisest kolmandas riigis.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Nõukogu direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13 – lõige 5
228
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
5. Euroopa välisteenistus toetab kriisiolukordi käsitleva teabe, sealhulgas kodanikele antavate reisinõuannete muutmist käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel.
5. Euroopa välisteenistus toetab kriisiolukordi käsitleva ajakohastatud teabe, sealhulgas muutuvate olukordade varajase avastamise ja nende eest hoiatamise mehhanismide loomist käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
5a. Euroopa välisteenistus pakub tihedas koostöös liikmesriikidega liidu ametnikele konsulaarkriisideks valmisoleku ja neile reageerimise alast koolitust.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13a – lõige 1
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
1. Kriisi tekkides teevad liit ja liikmesriigid tihedalt koostööd, et tagada esindamata liidu kodanikele tõhus abi. Nad teavitavad üksteist võimaluse korral aegsasti olemasolevast evakuatsioonisuutlikkusest.
1. Kriisi tekkides teevad liit ja liikmesriigid tihedalt koostööd, et tagada esindamata liidu kodanikele tõhus ja õigeaegne abi. Nad teavitavad üksteist võimaluse korral aegsasti olemasolevast evakuatsioonisuutlikkusest.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
229
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13a – lõige 4 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
4a. Kriisiolukorra igas etapis vahetavad liikmesriigid teavet kodanikele antavate reisinõuannete kohta ja koordineerivad oma tegevust, et tagada nende järjepidevus, kasutades kõiki asjakohaseid vahendeid. Euroopa välisteenistus toetab liikmesriike kodanikele antavate reisinõuannete muutmise koordineerimisel.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 13c – lõige 1
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille abil teavitada oma kodanikke nende õigusest, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c.
1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille abil teavitada oma kodanikke nende õigusest, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c, tehes eelkõige järgmist:
a) konsulaarkaitse saamise õigust käsitleva teabe lisamine reisinõuannetesse ja konsulaarkaitsega seotud kampaaniatesse;
b) teavituskampaaniate korraldamisel koostöö tegemine kolmandatesse riikidesse reise pakkuvate reisijateveoteenuse osutajate ja transpordisõlmedega;
c) digiplatvormide või mobiilirakenduste väljatöötamine, mille kaudu liidu kodanikel on igal ajal kiire ja lihtne juurdepääs konsulaarkaitset käsitlevale teabele
230
ja kontaktkanalitele;
d) automaatsete teavitussüsteemide, näiteks telefonivõrkude kaudu toimivate lühisõnumisüsteemide väljatöötamine, et anda kõigile liidu kodanikele taustteavet nende õiguste kohta ja selle kohta, kuidas neid õigusi kolmandatesse riikidesse saabumisel kasutada, samuti reaalajas hoiatussõnumid ja soovitused kriisi korral kodanikele, kes on registreerunud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 4a kohaselt.
Liikmesriigid võivad ka lisada ELi toimimise lepingu artikli 23 esimese lõigu teksti rahvuspassi.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 14 – lõige 5 – lõik 1
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
Kui esindamata kodanikule artikli 9 punktides a‒c osutatud olukordades antav konsulaarkaitse tekitab diplomaatilistele või konsulaarasutustele ebatavaliselt suuri, kuid vältimatuid ja õigustatud reisi-, majutus- või tõlkekulusid, teavitab abistav liikmesriik artikli 10 lõikes 2 sätestatud konsulteerimise käigus esindamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki sellistest võimalikest kuludest ja võib 12 kuu jooksul alates abi andmisest taotleda nende hüvitamist otse kodakondsusjärgselt liikmesriigilt.
Kui esindamata kodanikule artikli 9 punktides a, b, c ja e osutatud olukordades antav konsulaarkaitse tekitab diplomaatilistele või konsulaarasutustele ebatavaliselt suuri, kuid vältimatuid ja õigustatud reisi-, majutus- või tõlkekulusid, teavitab abistav liikmesriik artikli 10 lõikes 2 sätestatud konsulteerimise käigus esindamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki sellistest võimalikest kuludest ja võib 12 kuu jooksul alates abi andmisest taotleda nende hüvitamist otse esindamata kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt.
Muudatusettepanek 33
231
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 16a – lõige 5
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
5. Liikmesriikide pädevad asutused ning liidu institutsioonid ja organid võivad töödelda isikuandmeid, millest nähtuvad isiku rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, aga ka geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid, seksuaalelu või seksuaalset sättumust käsitlevaid andmeid või konsulaarkaitset vajava isiku kohta tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ja tema süütegudega seotud isikuandmeid vaid juhul, kui see on rangelt vajalik, et täita selle isiku huvides artiklites 9, 10, 11 ja 13a osutatud ülesandeid.
5. Liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus töödelda isikuandmete eriliike, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 9 ja kooskõlas selle artikliga, ning vajaduse korral konsulaarkaitset vajava isiku kohta tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ja tema süütegudega seotud isikuandmeid vaid juhul, kui see on rangelt vajalik, et täita selle isiku huvides käesoleva direktiivi artiklites 9, 10, 11 ja 13a osutatud ülesandeid.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 16a – lõige 5 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
5a. Liidu institutsioonidel ja organitel on õigus töödelda isikuandmete eriliike, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artiklis 10 ja kuuluvad selle kohaldamisalasse, ning vajaduse korral konsulaarkaitset vajava isiku kohta tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ja tema süütegudega
232
seotud isikuandmeid vaid juhul, kui see on rangelt vajalik, et täita selle isiku huvides käesoleva direktiivi artiklites 9, 10, 11 ja 13a osutatud ülesandeid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 16a – lõige 7 – lõik 1
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
Käesoleva direktiivi kohaldamisel edastavad liikmesriikide pädevad asutused isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes artiklites 9, 10 ja 13a osutatud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel edastavad liikmesriikide pädevad asutused isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes juhul, kui see on otseselt asjakohane nende suutlikkuse jaoks täita artiklites 9, 10 ja 13a osutatud ülesandeid ning kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 16a – lõige 7 – lõik 2
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
Käesoleva direktiivi kohaldamisel edastavad liidu institutsioonid ja organid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 11 ja 13a osutatud ülesannete täitmiseks ja kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 V peatükiga.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel edastavad liidu institutsioonid ja organid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes juhul, kui see on otseselt asjakohane nende suutlikkuse jaoks täita artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 11 ja 13a osutatud ülesandeid ja kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 V peatükiga.
233
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
Komisjon hindab käesolevat direktiivi kõige varem [kaheksa aastat pärast muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtaega] ning esitab oma peamised järeldused aruandes, mis saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon hindab käesoleva direktiivi ülevõtmist ja kohaldamist hiljemalt ... [viis aastat pärast muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtaega] ning esitab oma peamised järeldused aruandes, mis saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seejärel tehakse asjakohaste ajavahemike järel täiendavaid hindamisi, et tagada käesoleva direktiivi ajakohasus ning vastavus tekkivatele vajadustele ja muutuvatele olukordadele.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10
Direktiiv (EL) 2015/637
Artikkel 19 – lõige 3 a (uus)
Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek
Hiljemalt ... [kaks aastat pärast muutmisdirektiivi ülevõtmise kuupäeva] hindab komisjon käesoleva direktiivi rakendamist, sealhulgas seda, kas selle isikuline kohaldamisala tagab praktiliste kogemuste põhjal jätkuvalt tõhusa konsulaarkaitse. Hindamise käigus uuritakse muu hulgas nende liikmesriigis seaduslikult elavate isikute olukorda, kellel on selle liikmesriigi väljastatud reisidokument, näiteks pagulaseks tunnistatud isikud, keda käesolev direktiiv ei hõlma. Liikmesriigid annavad komisjonile selleks hindamiseks vajaliku teabe. Vajaduse korral esitatakse koos
234
hindamisega seadusandlik ettepanek.
235
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0326
Psühhosotsiaalne risk, stress ja vaimne tervis töökohal
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2026. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile
psühhosotsiaalse riski, stressi ja vaimse tervise kohta töökohal (2026/2023(INL))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 3, 21, 27, 31
ja 35,
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige 10. põhimõtet tervisliku,
ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna kohta,
– võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate
töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta
(töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv)1,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi
(EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta2,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi
(EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu
ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiivi
(EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta4, eriti artiklit 12,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi
2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta5, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja
prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus6 ning Euroopa Parlamendi ja
1 EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1989/391/oj. 2 ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj. 3 ELT L 188, 12.7.2019, lk 79, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1158/oj. 4 ELT L, 2024/2831, 11.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2831/oj. 5 ELT L 299, 18.11.2003, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/88/oj. 6 ELT L 186, 11.7.2019, lk 105, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1152/oj.
236
nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate
teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses7,
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite raamkokkulepet tööstressi kohta (2004),
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite raamkokkulepet ahistamise ja vägivalla kohta
töökohal (2007),
– võttes arvesse ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilist raamistikku aastateks
2021−2027, milles esitatakse peamised prioriteedid selleks, kuidas olla uuenenud
töömaailmas valmis muutusteks ja nendega toime tulla, kuidas tööõnnetusi ja
kutsehaigusi paremini ära hoida ning kuidas suurendada valmisolekut tulevasteks
tervisekriisideks,
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni uue 2020. aasta järgse ELi
töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta (sealhulgas töötajate parema
kaitse kohta kahjulike ainetega kokkupuute, tööstressi ja korduvatest liigutustest
tingitud vigastuste eest) (2022/2165(INI)8,
– võttes arvesse oma 5. juuli 2022. aasta resolutsiooni vaimse tervise kohta digitaalses
töökeskkonnas (2021/2098(INI))9,
– võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soovitusega komisjonile
õiguse kohta mitte olla kättesaadav (2019/2181(INL))10,
– võttes arvesse oma 12. detsembri 2023. aasta resolutsiooni vaimse tervise kohta
(2023/2074(INI))11,
– võttes arvesse oma 17. detsembri 2025. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile
digiülemineku, tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise kohta töökohal – töö tuleviku
kujundamine (2025/2080(INL))12,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Ebakindel töö ja
vaimne tervis“ (SOC/745-EESC-2023),
– võttes arvesse nõukogu järeldusi vaimse tervise kohta (15971/23),
– võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2025. aasta teatist kvaliteetsete töökohtade
tegevuskava kohta (COM(2025)0944),
– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2026. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: soolise
võrdõiguslikkuse strateegia 2026–2030“ (COM(2026)0113),
– võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2023. aasta teatist, milles käsitletakse kõikehõlmavat
lähenemisviisi vaimsele tervisele (COM(2023)0298),
7 EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/14/oj. 8 ELT C 347, 9.9.2022, lk 122. 9 ELT C 47, 7.2.2023, lk 63. 10 ELT C 456, 10.11.2021, lk 161. 11 ELT C, C/2024/4162, 2.8.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4162/oj. 12 ELT C, C/2026/2154, 6.5.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/2154/oj.
237
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna 2023. aasta mais avaldatud
uuringut „Minimum health and safety requirements for the protection of mental health
in the workplace“ (Tervise ja ohutuse miinimumnõuded vaimse tervise kaitseks
töökohal),
– võttes arvesse Eurofoundi 2024. aasta uuringut „European Working Conditions Survey
2024: First findings“ (Euroopa töötingimuste uuring 2004: esimesed järeldused).
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg,
– võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) aruandeid
psühhosotsiaalsete riskide ja stressi kohta töökohal ning eelkõige 13. novembril 2025
avaldatud aruannet „Work-related psychosocial risks and mental health in the EU health
and social care sector“ (Tööga seotud psühhosotsiaalsed riskid ja vaimne tervis ELi
tervishoius ja sotsiaalhoolekandesektoris),
– võttes arvesse Maailma Tervisorganisatsiooni (WHO) suuniseid vaimse tervise kohta
töökohal (2022),
– võttes arvesse WHO Euroopa piirkondliku büroo 10. oktoobril 2025 avaldatud uuringut
„Mental Health of Nurses and Doctors (MeND) survey in the European Union, Iceland
and Norway “ (Õdede ja arstide vaimse tervise uuring, mis viidi läbi Euroopa Liidus,
Islandis ja Norras),
– võttes arvesse oma 17. septembri 2026. aasta resolutsiooni ELi tervishoiutöötajate kriisi
kava kohta: tervishoiusüsteemide kestlikkus ning tervishoiusektori tööhõive ja
töötingimused (2025/2062(INI))13,
– võttes arvesse WHO ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2022. aasta
poliitikaülevaadet „Mental health at work: policy brief“ (Vaimne tervis töökohal –
poliitikaülevaade),
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 55,
– võttes arvesse rahvatervishoiu komisjoni arvamust,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A10-0225/2026),
A. arvestades, et tööga seotud psühhosotsiaalsed riskid ja nende mõju sõltuvad mitmest
tegurist ning tulenevad peamiselt kokkupuutest töö korraldamise, kavandamise ja
juhtimisega seotud riskiteguritega, aga ka tööalasest sotsiaalsest ja suhtluskontekstist;
arvestades, et töötajad puutuvad sageli samaaegselt kokku mitme koostoimiva
riskiteguriga ning et selline kumulatiivne ja kombineeritud kokkupuude võib
suurendada tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide negatiivset mõju;
B. arvestades, et tervishoiuteenuste ja arstiabi, sealhulgas vaimse tervise teenuste
korraldamine, rahastamine ja osutamine on liikmesriikide vastutusalas; arvestades, et
liidu tegevus tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas peaks austama liikmesriikide
pädevust;
13 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0312.
238
C. arvestades, et tööga seotud psühhosotsiaalseid riske ja vaimset tervist tuleb eristada,
seejuures rõhutavad sellised organisatsioonid nagu ILO14 ja WHO15, et halbade
tervisenäitajate puhul on vaimne tervis „tulemus“ ja tööga seotud psühhosotsiaalsed
riskid „põhjus“;
D. arvestades, et ILO aruande „The psychosocial working environment: Global
developments and pathways for action“ („Psühhosotsiaalne töökeskkond: ülemaailmsed
suundumused ja tegevusvõimalused“)16 andmetel sureb igal aastal psühhosotsiaalsete
riskidega seotud terviseprobleemide tõttu rohkem kui 840 000 inimest; arvestades, et
kokkupuude psühhosotsiaalsete riskiteguritega, nagu ülemäärane töökoormus,
ebamõistlik töötempo ja saavutamatud eesmärgid, tööjõupuudus, sealhulgas
ebaturvaline töötajate arv, psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine, autonoomia või
mõju puudumine, rolli selguse puudumine ja ebatõhus teabevahetus, töö ja eraelu piiride
hägustumine pideva ühendatuse ootuste tõttu, töökoha ebakindlus, halb juhtimine ja
kollegiaalsed tavad, ebatõhus sooritus ja tulemuspõhised hindamissüsteemid, kiusamine
töökohal, sealhulgas inimväärikuse devalveerimine ja ametialase identiteedi
kahjustamine ning ahistamine, suurendavad oluliselt tööga seotud psühhosotsiaalseid
riske ning neid tuleks tulemuslikult ennetada ja juhtida, et tagada head töötingimused ja
tervislik töökeskkond ning et toetada tootlikkust;
E. arvestades, et kvaliteetsed juhtimistavad ja toetus ning positiivsed töösuhted
soodustavad märkimisväärselt vaimset heaolu töökohal ning võivad toimida
kaitseteguritena psühhosotsiaalsete riskide vastu;
F. arvestades, et kokkupuude psühhosotsiaalsete riskiteguritega töökohal avaldab tõsist
negatiivset mõju töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele, põhjustades muu hulgas
tööga seotud stressi, läbipõlemist, ärevushäireid, depressiooni, südame-veresoonkonna
haigusi, töökeskkonda mõjutavaid suhteprobleeme, anksiolüütikumide või alkoholi
tarbimist, suitsetamist, luu- ja lihaskonna vaevusi ning pikaajalist töövõimetust, mis
võib lõppeda töökoha kaotuse või ametist lahkumisega või äärmuslikel juhtudel
suurema enesetapuriskiga; arvestades, et hea psühhosotsiaalne töökeskkond seevastu
soodustab nii töötajate kui ka ettevõtete head sooritust, samuti töötajate isiklikku
arengut ning vaimset ja füüsilist heaolu;
G. arvestades, et töökohal esinevad psühhosotsiaalsed riskitegurid võivad mõjutada
negatiivselt puuet ja kroonilisi terviseprobleeme, nagu diabeet, epilepsia,
autoimmuunhaigused või reumaatilised ning luu- ja lihaskonna haigused; arvestades, et
need terviseprobleemid nõuavad töökohal asjakohaseid toetusmeetmeid;
H. arvestades, et Eurofoundi 2024. aasta Euroopa töötingimuste uuringus17 rõhutatakse, et
enamik liidu tööjõust hindab oma tervist heaks või väga heaks, ning see osakaal on
aastate jooksul aegamisi suurenenud: 77% 2010. aastal, 78% 2015. aastal ja 80%
14 https://www.ilo.org/publications/mental-health-work 15 https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/mental-health-at-work 16 https://www.ilo.org/resource/news/840000-deaths-year-linked-psychosocial-risks-work 17 Eurofound (2026), „European Working Conditions Survey 2024: Overview report“
(Euroopa töötingimuste uuring 2024: ülevaatlik aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg
239
2024. aastal; arvestades, et Eurofoundi 2023. aasta Euroopa töötingimuste uuring18
näitab, et kokkupuude suure tööintensiivsusega suurenes 27 %-lt 2015. aastal 40 %-le
2021. aastal, kusjuures iga kolmas töötaja töötas suure tööintensiivsusega, lühikeste
tähtaegadega või vabal ajal, ning see on endiselt üks kõige olulisemaid
psühhosotsiaalsete riskide põhjustajaid, mis nõuab sihipäraseid korralduslikke
meetmeid töökoormuse ja töötajate arvu haldamiseks; arvestades, et selle mõju on eriti
silmatorkav pideva vahetustega töötamise, öötöö ja püsiva personalipuuduse korral;
I. arvestades, et WHO määratleb tervislikku töökohta keskkonnana, kus töötajad ja juhid
teevad koostööd, et edendada kõigi töötajate tervist, ohutust ja heaolu ning kestlikkust
töökohal; arvestades, et töötajate tervise parandamiseks tuleks arvesse võtta mitte ainult
i) füüsilist töökeskkonda, vaid ka ii) töökorraldust ja töökultuuri, iii) isiklikke
tervishoiuressursse töökohal ning iv) ettevõtja sotsiaalset vastutust ja kogukonna
kaasamise viise19;
J. arvestades, et soo, vanuse ja elukutsega seotud tegurid võivad mõjutada töökoha
dünaamikat ja eri sektoreid; arvestades, et küsitluste kohaselt nimetavad kõik töötajad
kõige olulisema asjaoluna füüsilise ja vaimse tervise seisukohast ohutut töökeskkonda;
arvestades, et naiste sotsiaalse keskkonna indeks on langenud ning tööintensiivsuse
indeks halvenenud, samas kui meeste puhul on tööintensiivsuse indeks paranenud20,
mille tulemusena on tekkinud olukord, kus hea tervisega meeste osakaal on naiste omast
suurem;
K. arvestades, et tööga seotud psühhosotsiaalsed riskid põhjustavad kogu liidus olulisi
sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid, sealhulgas töölt puudumist, tööturult lahkumist,
ennetähtaegselt pensionile jääjate arvu suurenemist ning haiguspäevi, tootlikkuse ja
konkurentsivõime vähenemist, mis lähevad maksma üle saja miljardi euro aastas21,
suurendavad survet tervishoiusüsteemidele ja rahvatervise kulutustele ning
moodustavad liidus ligikaudu 60 % kaotatud tööpäevade põhjustest, tekitades seeläbi
tööjõupuudust ja suurendades sellisest puudusest mõjutatud organisatsioonides töötajate
töö intensiivsust; arvestades, et tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide, stressi ja
vaimse tervise probleemidega tegelemine töökohal on kasulik nii töötajatele kui ka
tööandjatele, aidates kaasa Euroopa ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate (VKEd) tootlikkusele, innovatsioonile ja konkurentsivõimele, millest saab
kokkuvõttes kasu nii majandus kui ka ühiskond laiemalt;
L. arvestades, et tööga seotud psühhosotsiaalsed riskid suurendavad tervishoiusüsteemide
koormust ja rahvatervisega seotud kulutusi ning mõjutavad nii avaliku kui ka erasektori
18 Eurofound (2023), „Psychosocial risks to workers’ well-being: Lessons from the
COVID-19 pandemic“ (Töötajate heaolu psühhosotsiaalsed riskitegurid: Covid-19 pandeemiast saadud õppetunnid), Euroopa töötingimuste 2021. aasta telefoniuuring
19 Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) (2010). „WHO healthy workplace frame-work and model: Background and sup-porting literature and practices“ (WHO tervisliku töökeskkonna raamistik ja mudel: taustteave ning toetav kirjandus ja tavad), https://iris.who.int/server/api/core/bitstreams/70cf9aff-6a33-4897-9328- f96d0ece89f1/content.
20 https://www.eurofound.europa.eu/en/publications/all/european-working-conditions- survey-2024-overview-report
21 https://www.etui.org/news/first-time-european-report-puts-price-stress-work ja varem vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioonid: vaimse tervise kohta digitaalses töökeskkonnas (2022) ja vaimse tervise kohta (2023)
240
organisatsioonide rahalist elujõulisust; arvestades, et investeerimine ennetusse,
varajasse sekkumisse ja kättesaadavatesse nõustamisteenustesse vähendab survet
tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemidele ning on seetõttu ennetava rahvatervisepoliitika
oluline osa;
M. arvestades, et kahjulikul sotsiaalsel käitumisel, sealhulgas verbaalsel väärkohtlemisel,
inimväärikuse alandamisel, ametialase identiteedi õõnestamisel, ähvardustel,
kiusamisel, psühholoogilisel ja seksuaalsel vägivallal ning ahistamisel või kuritahtlikul
käitumisel tööandjate, kolleegide, järelevalve teostajate, juhtide või võimupositsioonil
isikute poolt on töötajate füüsilisele ja vaimsele tervisele eriti tõsine ja pikaajaline mõju;
arvestades, et sellise käitumisega tuleks tegeleda, seda ka sotsiaaldialoogi raames,
keskendudes sektoritele, kus need riskid on kõige suuremad; arvestades, et naised
puutuvad töökohal vägivalla ja ahistamisega rohkem kokku; arvestades, et ahistamise ja
vägivalla kogu spektrit, sealhulgas kolmanda osapoole ja kübervägivalda klientide,
patsientide, ravi saajate või teenuse kasutajate poolt, tuleks sõnaselgelt tunnistada ja
sellega ennetavalt tegeleda, järgides sootundlikku käsitust;
N. arvestades, et töötajad, kes tegutsevad sellistes teenindussektorites, kus sageli
domineerivad naised, nagu tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ja avalik haldus,
ning sektorites, mille kutsealad hõlmavad klientidega suhtlemist, nagu reisijatevedu,
puutuvad teravalt päevakorral olevate ja suurte psühhosotsiaalsete riskidega eriti palju
kokku suure tööintensiivsuse, tööjõupuuduse, keeruliste töötingimuste ja kolmanda
osapoole vägivallaga kokkupuutumise tõttu; arvestades, et agressiivne käitumine
tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja hädaabitöötajate suhtes on eriti teravalt päevakorral;
arvestades, et sõjaväelased, veebisisu modereerivad töötajad22, põllumajandustootjad,
põllumajandustöötajad ning tapamajade ja lihatööstuse töötajad23 seisavad samuti
silmitsi suure tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskidega, mis on seotud nende töö laadi ja
intensiivsusega; arvestades, et need sektoripõhised riskid nõuavad kohandatud ennetus-
ja toetusmeetmeid, sealhulgas ohutu töötajate arvu tagamist, piisavat rahastamist,
toetavaid juhtimistavasid koos piisava järelevalvega, juurdepääsu vaimse tervise
teenustele ja inimväärseid töötingimusi, mis on olulised nende sektorite töötajate nii
füüsilise kui vaimse tervise kaitsmiseks;
O. arvestades, et WHO Euroopa piirkondliku büroo korraldatud õdede ja arstide vaimse
tervise uuringu24 kohaselt on igal kolmandal arstil ja õel depressiooni sümptomid, iga
kümnes kogeb passiivseid enesetapumõtteid, iga kolmas kogeb töökohal kiusamist või
vägivallaga ähvardamist ning iga kümnes on kogenud füüsilist vägivalda või
seksuaalset ahistamist; arvestades, et nende probleemidega tegelemine on ka
eeltingimus, et tagada patsientide ohutus ning patsientide ravi kvaliteet ja järjepidevus
ning avalike teenuste kvaliteet ja nimetatud töötajate heaolu;
P. arvestades, et vaimse tervise probleemide ja psühhosotsiaalsete puuete isikliku
kogemusega inimesed seisavad tööhõives silmitsi täiendava häbimärgistamise,
diskrimineerimise ja takistustega, mis võib psühhosotsiaalseid riske süvendada;
Q. arvestades, et digitehnoloogiate, algoritmilise juhtimise ja tehisintellekti üha sagedasem
kasutamine pakub nõuetekohase rakendamise korral võimalusi töökorralduse ja
22 https://cyberpsychology.eu/article/view/33166 23 https://kar.kent.ac.uk/100440/ 24 https://www.who.int/europe/news/item/10-10-2025-healing-hands---hurting-minds
241
paindlikkuse parandamiseks, kuid võib samas aidata kaasa ka töö intensiivistumisele,
põhjendamatule järelevalvele, sotsiaalsele eraldatusele ja autonoomia kaotusele ning
toob sageli kaasa selle, et töötajad peavad kohanema tehnoloogiaga, mitte vastupidi, kui
seda ei rakendata ega juhita inimkesksel viisil, mis hõlmab töötajate osalust ja
koolitamist;
R. arvestades, et ligikaudu kaks kolmandikku algoritmilise juhtimise vahendeid
kasutavatest juhtidest on niisuguste vahendite praegusel kasutamisel mures nende
usaldusväärsuse pärast; arvestades, et juhid tõstavad kõige sagedamini esile ebaselget
vastutust (28 %), selgitatavuse puudumist (27 %) ning töötajate füüsilise ja vaimse
tervise ebapiisavat kaitset (27 %)25;
S. arvestades, et vaimne väsimus tehisintellekti vahendite liigsest kasutamisest või
järelevalvest, mis ületab inimese kognitiivse suutlikkuse – nähtus, mida mõnikord
kirjeldatakse kui „digiväsimust“ või „tehisintellekti põhjustatud ajuväsimust“ või „aju
kurnatust“ – võib tekitada keskendumisraskusi, halvendada otsustusvõimet, vähendada
tootlikkust ja suurendada psühhosotsiaalset stressi, eelkõige vastutusrikastes
keskkondades; arvestades, et digitaalsete töövahendite üha laialdasemal kasutamisel töö
eesmärgil võib olla kahjulik mõju töötajate põhiõigustele ja õiglastele töötingimustele,
tööaja piiramisele ning töö- ja eraelu tasakaalule, füüsilisele ja vaimsele tervisele,
tööohutusele ja heaolule ning samuti soolisele võrdõiguslikkusele, seda
ebaproportsionaalselt suure mõju tõttu hoolduskohustustega töötajatele, kellest suurem
osa on naised; arvestades, et digipöördes tuleks lähtuda inimõiguste ning liidu
põhiõiguste ja -väärtuste austamisest ning sellel peaks olema soodne mõju töötajatele ja
töötingimustele;
T. arvestades, et praegune ELi töötervishoiu ja tööohutuse raamistik, eelkõige direktiiv
89/391/EMÜ, peaks õiguskindluse tagamiseks nägema ette piisavalt konkreetsed reeglid
ja suunised, mis võtaksid arvesse töömaailmas viimase 30 aasta jooksul toimunud
muutusi ning nende psühhosotsiaalseid riske ja mõju; arvestades, et ühtlasi on vaja
tõhustada kehtiva liidu õigusraamistiku rakendamist ja täitmise tagamist, tagades, et
praeguseid standardeid kohaldatakse tulemuslikult kõigis liikmesriikides, et tagada
võrdsed tingimused ja järjepidev kaitse, austades täielikult erisuguseid riiklikke
tööturumudeleid ja täitmise tagamise süsteeme, võimaldades seejuures kohandatud
lahendusi liikmesriikide erisugustele tööstustraditsioonidele ja -süsteemidele;
arvestades, et hiljutistes liidu õigusaktides, sealhulgas direktiivis (EL) 2024/2831
platvormitöö tingimuste parandamise kohta, on teataval määral käsitletud platvormitöö
sektoris töökorralduse, digitaliseerimise ja algoritmilise juhtimisega seoses tekkivaid
riske, võttes samal ajal arvesse riiklike tööturusüsteemide mitmekesisust ja
sotsiaalpartnerite rolli;
U. arvestades, et Euroopa Parlament on tunnistanud algoritmilise juhtimise kahjulikke
tööohutuse ja töötervishoiu riske (2025/2080(INL)); arvestades, et praegune ELi
töötervishoiu ja tööohutuse raamistik, mille eesmärk on tegeleda spetsiifiliste
töötervishoiu ja tööohutuse probleemidega, mida põhjustavad algoritmiline juhtimine ja
tehisintellektisüsteemid töökohal, tuleks läbi vaadata ja seda tuleks kohandada, et
kaitsta töötajaid; arvestades, et kiireid muutusi, mis tulenevad algoritmilise juhtimise
süsteemide, digitaalse jälgimise ja tehisintellekti kasutuselevõtust töökohal, ning nende
25 OECD töödokument „Algorithmic Management in the Workplace“ (Algoritmiline
juhtimine töökohal), 2025, lk 37.
242
tehnoloogiate olemust, mis võimaldab kohanduda ja võib tuua kaasa tööohutuse ja
töötervishoiu riske, on kavandamisetapis raske prognoosida ning seetõttu peab töötajatel
olema võimalik teatada tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riskidest tulemuslike
suhtluskanalite kaudu ning töökohal tehnoloogiate kasutuselevõtu korral tuleb töötajaid
teavitada, nendega konsulteerida ja neid kasutusse kaasata;
V. arvestades, et tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide levimus ning see, kuidas neid on
käsitletud riiklikes õigusaktides ja laiemas poliitikas, sealhulgas poliitikameetmetes,
millega rakendatakse Euroopa sotsiaalpartnerite kokkuleppeid tööstressi ning ahistamise
ja vägivalla kohta, on väga erinev; arvestades, et selline erinemine kajastab
tööturustruktuurides, õigusraamistikes ja rakendamistavades esinevaid erinevusi ning
tekitab kogu liidus ebaühtlase kaitse taseme ja tasakaalustamatuse, eelkõige sektorites ja
kutsealadel, kus töökorraldus ja -tingimused muutuvad; arvestades, et kõrgetele
standarditele lähenemise edendamiseks peavad liikmesriigid jagama parimaid tavasid;
arvestades, et sotsiaalpartneritel on psühhosotsiaalsete riskide ennetamisel ja nendega
tegelemisel keskne roll, eelkõige valdkondlikul ja ettevõtte tasandil, tagamaks, et
lahendused on kohandatud nende konkreetsele olukorrale ja vajadustele;
W. arvestades, et kliimaga seotud psühhosotsiaalsed riskid, sealhulgas kokkupuude
äärmuslike ilmastikunähtuste ja -tingimustega ning nende tagajärgedega, nagu
kuumastress, ökoärevus, suurenenud väsimus, keskendumisraskused, inimestevahelised
konfliktid ning suurem ärevus ja depressioon ning tööga seotud stress, mis on tingitud
keskkonnamuutustest, on töötajate tervise ja ohutuse olulised tegurid; arvestades, et
need riskid mõjutavad ebaproportsionaalselt haavatavaid töötajaid ja sektoreid;
arvestades, et mõned liikmesriigid on nende riskidega tegelemiseks juba võtnud
asjakohaseid ajutisi sihipäraseid meetmeid; arvestades, et nende riskidega tegelemine ja
nende arvesse võtmine liidu õiguses ja sotsiaaldialoogi kaudu aitaks tagada, et liidu
tööohutuse ja töötervishoiu raamistikud jäävad mõjusaks ning reageerivad töömaailma
uutele ja tekkivatele riskidele;
X. arvestades, et EU-OSHA rõhutab, kui olulised on kaasavad riskihindamisprotsessid ning
töötajate ja nende esindajate kaasamine tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide
ennetamisse, et tagada meetmete tulemuslikkus, kaasavus ning vastavus tegelikele
töötingimustele ja -vajadustele;
Y. arvestades, et 29% töötajatest kinnitab, et nad ei ole tööstressi ennetamisest oma
töökohal eriti või üldse teadlikud, mis osutab märkimisväärsele teadmiste- ja
suhtluslüngale psühhosotsiaalsete riskide ennetamisel, samuti varajase psühhosotsiaalse
toe, tööga seotud vaimse tervise alase nõustamise ja sümptomite ilmnemisel
suunamisvõimaluste halvale kättesaadavusele, eriti nende puhul, kes sisenevad tööturule
esimest korda; arvestades, et see rõhutab vajadust tugevdada haridus-, koolitus- ja
teadlikkuse suurendamise meetmeid, sealhulgas tööeluks valmistuvate õpilaste jaoks, et
edendada ennetusmeetmeid ja tagada, et töötajaid teavitatakse piisavalt, õigeaegselt,
selgelt ja arusaadavalt psühhosotsiaalsete riskide laadist, neid mõjutavatest teguritest
ning nende ennetamiseks ja käsitlemiseks kehtestatud meetmetest; arvestades, et selline
teave tuleks esitada kirjalikult ja kõigile töötajatele kättesaadaval ja arusaadaval kujul,
võttes arvesse eri vajadusi, sealhulgas puuetega inimeste vajadusi; arvestades, et
juurdepääsetavus tuleks tagada kooskõlas universaaldisaini põhimõtetega; arvestades, et
kõigile töötajatele, sealhulgas puuetega töötajatele, sellise teabe kättesaadavuse,
mõistmise ja kasutamise tagamine on oluline, et võimaldada neil sisuliselt osaleda
ennetus-, aruandlus- ja riskijuhtimisprotsessides;
243
Z. arvestades, et kaugtööd ja kohanemisvõimelist töökorraldust, mis pakuvad paindlikkust
ja võimalust töö- ja eraelu tasakaalu suurendamiseks, on seostatud ka töö intensiivsuse
suurenemise ja tööga seotud digivahendite kasutamisega väljaspool tööaega, mille
tulemuseks on vähenenud sotsiaalne suhtlus, töö- ja eraelu segunemine ning suurem
kättesaadavus, mis võib nõuetekohase juhtimise puudumise korral mõjutada negatiivselt
vaimset tervist; arvestades, et sellega seoses võib töö digiteerimisega seotud kahjulikku
mõju aidata leevendada tööaja selgete piirangute tagamine ja töötajate kaitsmine selle
eest, et neilt nõutaks tööga seotud suhtlust väljaspool tavapärast tööaega; arvestades, et
nende riskide leevendamiseks on hädavajalik rakendada ja edendada digikirjaoskuse ja
vaimse tervise alast teadlikkust, häid juhtimistavasid ja õigust mitte olla kättesaadav;
AA. arvestades, et naised, noored ja eakad töötajad, üksiksvanemad, hoolduskohustusega
inimesed, ebakindlas või mittestandardses töösuhtes olevad töötajad, juhtivtöötajad,
kolmandate riikide kodanikud, kroonilise terviseprobleemiga töötajad, puuetega
töötajad ning töötajad, kelle töötulemusi jälgitakse intensiivselt ja kelle suhtes
kohaldatakse tulemuspõhiseid preemiasüsteeme, puutuvad tööga seotud
psühhosotsiaalsete riskidega kokku ebaproportsionaalselt palju; arvestades, et see ei ole
tingitud individuaalsest haavatavusest, vaid ebavõrdsusest ja teatavatest tavadest
töökorralduses, sealhulgas erinevast kohtlemisest ja diskrimineerimisest mitmesugustel
põhjustel, nagu sugu, vanus, puue või seksuaalne sättumus; arvestades, et need
diskrimineerimise eri vormid on iseenesest psühhosotsiaalsed riskitegurid, ning
arvestades, et on oluline tagada, et kõik töötajad oleksid kaitstud kooskõlas kehtivate
õigusaktidega, ning tagada kõigile töötajatele kaasav, ohutu ja tervislik töökeskkond;
AB. arvestades, et järelevalve teostajaid ja juhte mõjutavad teatavad stressitegurid, nagu
nõudlik töö, enesejuhtimine, killustumine ja töö ülekandumine eraelule; arvestades, et
tööga seotud läbipõlemise ja kurnatuse all kannatavad järelevalve teostajad võivad
põhjustada edasikanduvat mõju, mille puhul nende juhitavad töötajad kogevad samuti
suuremat emotsionaalset kurnatust, ärevust ja depressiooni;
AC. arvestades, et sooline ebavõrdsus mõjutab seda, kuidas psühhosotsiaalseid riske
töökeskkonnas kogetakse, neist teatatakse ja kuidas neid juhitakse; arvestades, et
naistöötajad puutuvad töömaailmas ebaproportsionaalselt palju kokku
psühhosotsiaalsete riskidega, sealhulgas soolise vägivalla ja ahistamisega, mis
kujutavad endast tõsiseid tööohutuse ja töötervishoiu riske, millel on märkimisväärne
mõju nende füüsilisele, majanduslikule ja vaimsele heaolule; arvestades, et ILO
konventsioon nr 190 on esimene rahvusvaheline leping, milles tunnustatakse igaühe
õigust töökeskkonnale, kus ei ole vägivalda ega ahistamist, sealhulgas soolist vägivalda
ega ahistamist;
AD. arvestades, et ärevus, vaimne stress ja läbipõlemine töökohal mõjutavad
ebaproportsionaalselt noori, muu hulgas seetõttu, et nad kasutavad digitehnoloogiat
intensiivsemalt ja karjääri alguse töösuhted on sageli ebakindlat laadi; arvestades, et
kaugtöö ulatuslikum levik võib veelgi piirata võimalusi luua sisukaid sotsiaalseid
sidemeid, pääseda juurde informaalsele õppimisele ning saada piisavat järelevalvet ja
mentorlust, mis kõik on ametialase karjääri alguses väga vajalikud; arvestades, et need
tegurid võivad suurendada eraldatuse ja frustratsiooni ohtu, süvendades sel viisil noorte
töötajate psühhosotsiaalseid riske;
AE. arvestades, et kolmandatest riikidest pärit töötajad puutuvad töökohal
psühhosotsiaalsete riskidega ebaproportsionaalselt palju kokku mitmesuguste tegurite
244
tõttu, nagu ebatüüpilised, ebakindlad ja ebaturvalised töötingimused, ebavõrdne
kohtlemine ning takistused õigustele juurdepääsul ja väärkohtlemisest teatamisel;
arvestades, et ebaseaduslikus olukorras olevad töötajad on eriti haavatavad tööalase
ärakasutamise ja kuritarvituste suhtes, kui nad püüavad oma õigusi maksma panna;
arvestades, et need riskid on eriti olulised platvormitöö puhul ja muudes sektorites, nagu
majapidamistööd, kus kolmandatest riikidest pärit naised moodustavad olulise osa
tööjõust;
AF. arvestades, et raskused tööga seotud psühhosotsiaalsete riskidega kokkupuutest
tulenevate tööga seotud psühhosotsiaalsete haiguste tunnustamisel ja töötajatele pandud
tõendamiskoormis on takistused toimivale ennetamisele, täitmise tagamisele ja
õiguskaitse kättesaadavusele;
AG. arvestades, et vaimse tervise aspektide tõstatamine ja probleemide mainimine töökohal
on endiselt seotud töötajate hirmuga häbimärgistamise ees, mille tulemusel jäetakse
tööga seotud psühhosotsiaalsetest riskidest ja vaimse tervise probleemidest teatamata,
mis omakorda piirab juurdepääsu õigusemõistmisele ja asjakohasele toele; arvestades,
et töötajad, kes teatavad tööohutuse ja töötervishoiu rikkumistest või tööga seotud
psühhosotsiaalsetest riskidest, samuti otsesed ja kaudsed tunnistajad puutuvad eriti
kokku ebasoodsa kohtlemisega, nagu nende vastutuse piiramine, tegevusetus ja surve
ametist lahkumiseks; arvestades, et liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse on
sätestatud muu hulgas direktiivis (EL) 2019/1937, millega tagatakse kaitse
survemeetmete, hirmutamise ja karjäärikaristuste eest;
AH. arvestades, et rasedad töötajad, hiljuti sünnitanud või rasedus- ja sünnituspuhkuselt
naasvad töötajad võivad kogeda diskrimineerimise erivorme, ebavõrdset kohtlemist või
negatiivset mõju karjäärile, mis kujutavad endast psühhosotsiaalseid riskitegureid ja
mida tuleb vältida;
AI. arvestades, et teisesel ennetusel on töötajate tervise kaitsmisel keskne roll, kuna see
võimaldab tööga seotud tervisekahjustusi, eelkõige psühhosotsiaalsete riskidega seotud
tervisekahjustusi varakult avastada, ning tagab õigeaegse sekkumise, et vältida nende
süvenemist; arvestades, et see hõlmab muu hulgas asjakohaseid jälgimis-, hoiatus- ja
toetusmehhanisme, sealhulgas juurdepääsu töötervise ja vaimse tervishoiu teenustele ja
asjakohaseid toetusmeetmeid; arvestades, et selge ja süstemaatiline lähenemisviis
teisesele ennetusele aitab lühendada töölt puudumiste kestust, hõlbustades kestlikku
tööle naasmist, mis vähendab pärast puudumisperioode terviseseisundi halvenemise
sümptomeid, ja ennetades selle kordumist, täiendades seega esmaseid ennetusmeetmeid;
arvestades, et psühhosotsiaalsetel riskidel võib olla kumulatiivne ja hilisem mõju,
eelkõige kutsealadel, kus puututakse kokku traumaatiliste sündmustega, kus
tervisekahjustused võivad tekkida ammu pärast esmakokkupuudet;
AJ. arvestades, et tööga seotud psühhosotsiaalsed riskid kuuluvad tööandja vastutusalasse
ning nendega tuleb tegeleda peamiselt kollektiivsete ja korralduslike ennetusmeetmete
kaudu;
AK. arvestades, et töö- ja eraelu tervislik tasakaal on töötajate heaolu oluline osa ja tööga
seotud psühhosotsiaalsete riskide ennetamise peamine tegur; arvestades, et ülemäärane
tööaeg, ettearvamatud ajakavad ja pidev ühendatus võivad negatiivselt mõjutada
töötajate vaimset tervist ja üldist elukvaliteeti; arvestades, et asjakohane töökorraldus,
sealhulgas õigus mitte olla kättesaadav ja paindlik töökorraldus, kui seda nõuetekohaselt
245
hallatakse, võib aidata parandada heaolu, tootlikkust ja tööturul osalemist;
AL. arvestades, et ettevõtteid, eelkõige VKEsid, tuleb töötervishoiu ja tööohutusega seotud
kohustuste täitmisel ning sealhulgas tööga seotud psühhosotsiaalsete riskidega
tegelemisel toetada, suurendades teadlikkust, tehes koolitusalgatusi, eelkõige
juhtkonnale, ning pakkudes kasutajasõbralikke vahendeid ja praktilisi suuniseid,
sealhulgas ennetusmeetmete, töökohal kasutatavate kujunemisjärgus tehnoloogiate ja
tööle naasmist toetava poliitika kohta;
1. märgib tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide ulatuslikke tagajärgi üksikisikutele,
sealhulgas kahjulikku mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele, töö- ja eraelu tasakaalule
ning eraelule, samuti võimalust, et need põhjustavad majanduslikke raskusi, eelkõige
pikaajalise töövõimetuse korral; rõhutab, kui oluline on kaksikülemineku kontekstis
ennetavalt tegeleda muutuvate töötervishoiu ja tööohutuse riskidega, eelkõige
psühhosotsiaalsete riskidega, mis on seotud tööülesannete, töökorralduse ja
töökohtadega; tunnistab olulist rolli, mida töökoht võib täita hea vaimse tervise
soodustamisel, ning tunnistab, et tervislikud töötingimused võivad mõjuda positiivselt
heaolule ja tootlikkusele; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdada liidu
õigusraamistikku, mis käsitleb tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide ennetamist,
kindlakstegemist ja juhtimist, ning tagada töötajate vaimse ja füüsilise tervise ja ohutuse
kõrgetasemeline kaitse, austades täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtteid ning sotsiaalpartnerite autonoomiat ja riiklike süsteemide mitmekesisust;
nõuab lisaks olemasoleva liidu töötervishoiu ja tööohutuse raamistiku rakendamise ja
täitmise tagamise parandamist;
2. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sõnaselgelt tunnistama, et tööga seotud
psühhosotsiaalsed riskid põhjustavad kutsehaigusi, sealhulgas vaimse tervise
probleeme; kutsub komisjoni üles koostöös asjaomaste asutuste, sealhulgas tööohutuse
ja töötervishoiu nõuandekomiteega, vaatama läbi ja vajaduse korral vastavalt muutma
komisjoni 28. novembri 2022. aasta soovitust (EL) 2022/2337 Euroopa kutsehaiguste
nimekirja kohta26; kutsub lisaks komisjoni üles hõlbustama liikmesriikide vahel
parimate tavade vahetamist tööga seotud vaimse tervise probleemide tunnustamise ja
ennetamise kohta;
3. nõuab, et kõik soolise vägivalla ja ahistamise vormid töökohal tunnistataks sõnaselgelt
psühhosotsiaalseks riskiks, mis nõuab sooteadlikku ennetamist ja juhtimist, ning nõuab
rahvusvaheliste standarditega kooskõlas olevat liidu terviklikku lähenemisviisi, mis
hõlmab kõiki sellise vägivalla vorme, sealhulgas seksuaalne ahistamine, kolmanda
osapoole vägivald ja kübervägivald; nõuab lisaks tööandjatele selget kohustust neid
probleeme ennetada ja nendega tegeleda, sealhulgas turvaliste teatamismehhanismide ja
tulemusliku ohvrikaitse loomist, nagu on kindlaks määratud direktiivis (EL) 2024/1385;
4. tuletab meelde, et tõendamiskoormist ja kutsehaiguste tunnustamist käsitlevad normid
kuuluvad liikmesriikide ja nende sotsiaalkindlustussüsteemide pädevusse; on vastu
igasugusele põhjusliku seose eeldamisele, mis nõuaks tööandjalt negatiivse asjaolu
tõendamist, kuna see kahjustab õiguskindlust, eelkõige VKEde jaoks; kutsub
liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid tööga seotud vaimse tervise häirete
26 Komisjoni 28. novembri 2022. aasta soovitus (EL) 2022/2337 Euroopa kutsehaiguste
nimekirja kohta (ELT L 309, 30.11.2022, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2022/2337/oj).
246
tunnustamise kohta;
5. tuletab meelde, kui oluline on tagada töötajate kõrgetasemeline töötervishoid ja
tööohutus; tunneb heameelt kvaliteetsete töökohtade õigusakti algatuse üle, mille
eesmärk on tagada, et tööhõivetavad peavad sammu tänapäeva majanduses toimuva
arenguga; rõhutab, et see õigusakt peab koos Euroopa sotsiaalõiguste samba
tegevuskava eelseisva ajakohastamisega sisaldama meetmeid, millega parandatakse
töötervishoidu ja tööohutust ning käsitletakse psühhosotsiaalseid riske; kutsub lisaks
komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi praeguse liidu töötervishoiu ja tööohutuse
strateegilise raamistiku ning kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistiku,
eelkõige direktiivid 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ, et teha kindlaks allesjäänud lüngad,
tagada, et ELi acquis on ka edaspidi eesmärgipärane, ning aidata kaasa tulevaste
algatuste, eelkõige 2027. aasta järgse töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise
raamistiku kavandamisele; rõhutab vajadust tagada sidusus kehtivate liidu
õigusaktidega ja vältida tarbetut halduskoormust, eelkõige VKEde puhul;
6. kutsub liikmesriike üles kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi artiklist 9
tulenevate kohustustega tagama, et psühhosotsiaalsete riskide hindamine on
kohustuslik, seda tehakse korrapäraste ajavahemike järel ja töökoha oluliste muutuste
korral, see on kaasav ja nõuetekohaselt dokumenteeritud kõigis töökohtades ning seda
tehakse töötajate ja nende esindajate tulemuslikul osalusel, võttes samal ajal arvesse ka
valdkondlikke, kutsealaseid ja organisatsioonilisi eripärasid; nõuab, et sellistesse
hindamistesse integreeritaks süstemaatiliselt sootundlik ja intersektsionaalne
perspektiiv, võttes arvesse diskrimineerimist, soolist ebavõrdsust ja stereotüüpe,
pöörates sealhulgas erilist tähelepanu töötajatele nende raseduse ajal ja pärast rasedust
või raseduse katkemist ning ema- või isapuhkusel viibimise ajal ja pärast seda tööle
naasmist;
7. tuletab meelde, kui vajalik ja tähtis on teavitada töötajaid ja nende esindajaid ning
nendega konsulteerida psühhosotsiaalsete riskide hindamise, ennetamise ja
kõrvaldamise asjakohastes etappides kooskõlas liidu ja riigisisese tööõiguse ja
sotsiaaldialoogi põhimõtetega, tagades töötajate ja nende esindajate osalemise meetmete
rakendamisel ning riskide pideva jälgimise, sealhulgas tagades töötajatele spetsiaalsed
kanalid töötervishoiu ja tööohutusega seotud riskidest ja probleemidest teatamiseks;
8. rõhutab sotsiaalpartnerite ja kollektiivläbirääkimiste olulist rolli tööga seotud
psühhosotsiaalsete riskide ennetamisel ja käsitlemisel, kuna nii tagatakse
sotsiaaldialoog, tugevdatakse töötajate kaitset ning edendatakse tervislikumaid,
ohutumaid ja vastupidavamaid töökohti;
9. peab väga oluliseks austada sotsiaalpartnerite autonoomiat; kutsub lisaks liikmesriike
üles edendama kollektiivläbirääkimiste laiaulatuslikku katvust ning tunnustama
sotsiaalpartnerite rolli ja tugevdama nende suutlikkust kooskõlas direktiivi
(EU) 2022/2041 artikliga 4, et aidata kaasa õiglastele ja nõuetekohastele töötingimustele
kogu liidus ning seeläbi ennetada veelgi enam psühhosotsiaalseid riske;
10. kutsub liikmesriike üles tagama koostöös sotsiaalpartneritega tööandjatele, juhtidele,
töötajatele ja töötajate esindajatele pideva, kättesaadava ja spetsialiseeritud koolituse
tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide ja psühhosotsiaalsete riskitegurite, sealhulgas
ahistamise ja vägivalla ning ennetus- ja sekkumismeetmete kohta, eelkõige seoses
võimu kuritarvitamisega ja ahistamisega järelevalve teostajate või kolleegide poolt ning
247
seoses teadlikkusega läbipõlemise ja muude tööga seotud vaimse tervise probleemide
esimestest märkidest, võttes arvesse ka sektoripõhiseid riske; rõhutab vajadust
integreerida psühhosotsiaalseid riske käsitlev ennetav haridus ja koolitus samuti
elukestva õppe süsteemidesse, sealhulgas kutseharidusse ja -õppesse; kutsub lisaks
liikmesriike üles tagama, et tehakse kättesaadavaks koolitus ning spetsiifilised vahendid
ja meetodid, et toetada ja suunata tööandjaid tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide
hindamisel, mis peaks hõlbustama selle kontseptsiooni kohaldamist, eelkõige
mikroettevõtjate ja VKEde jaoks;
11. rõhutab, et individuaalsed vastupanuvõime alased koolitused või heaoluprogrammid ei
saa asendada tööandjate õiguslikke kohustusi ennetada tööga seotud psühhosotsiaalseid
riske nõuetekohase töökorralduse kaudu;
12. tuletab meelde vajadust võtta suund täisleppimatusele vägivalla ja ahistamise suhtes
töökohal ning ergutab liikmesriike ratifitseerima asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte,
eelkõige ILO 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsiooni (nr
190); rõhutab, kui olulised on selged, konfidentsiaalsed, sõltumatud ja kättesaadavad
menetlused, et tegeleda ahistamise, vägivalla ja diskrimineerimise juhtumitega
töökohal, sealhulgas juhtumitega, mis hõlmavad väärkohtlemist kolleegide, järelevalve
teostajate või juhtkonna poolt, tagades kaitse halva kohtlemise eest ja ohvrite õiguste
austamise;
13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama tööinspektsioone ettepanekuga võtta
vastu nõukogu soovitus kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite kohta, sealhulgas
tõhustatud koostöö ja parimate tavade jagamise kaudu ning võttes arvesse VKEde
tegelikku olukorda tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide valdkonnas, hõlmates ka
erikoolitusi, ühtlustatud hindamis- ja järelevalvevahendeid ning piisavaid vahendeid
tulemusliku ennetamise ja täitmise tagamise toetamiseks ning tugevdades seeläbi
nendele standarditele tuginevaid riiklikke inspektsioone; kordab oma üleskutset
komisjonile oluliselt tugevdada Euroopa Tööjõuameti (ELA) volitusi27; on seisukohal,
et ELA volituste suurendamine parandaks ELi tööõiguse ning töötervishoiu ja
tööohutuse täitmise tagamist ning tõhustaks riiklike tööinspektsioonide parimate tavade
kogumist ja levitamist ning peaks võimaldama ka nendel kogemustel põhinevate
soovituste esitamist;
14. nõuab tungivalt, et liikmesriigid lisaksid esmased ja teisesed ennetusmeetmed oma
riiklikesse töötervishoiu ja tööohutuse strateegiatesse ning pööraksid samal ajal erilist
tähelepanu haavatavamatele rühmadele, tagades toimiva koordineerimise
tervishoiusüsteemide, tööinspektsioonide ja sotsiaalpartnerite vahel; rõhutab, kui oluline
on tööga seotud psühhosotsiaalseid riske ja nendega seotud töölt puudumisi,
kutsehaigusi ja vigastusi käsitlevate andmete puhul parandada selliste andmete
kogumist, jälgimist ja aruandlust, sealhulgas kasutada paremini võrreldavaid näitajaid ja
andmejagamismehhanisme, et võimaldada ennetus- ja sekkumismeetmete toimivuse
täpsemat hindamist ning toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist;
15. toonitab, et pikaajaline eraldatus koos häguste piiridega töö- ja eraelu vahel võib
suurendada stressi ja läbipõlemise ohtu; rõhutab seetõttu, kui oluline on tagada
tasakaalustatud ja vabatahtlik lähenemisviis kaugtöö suhtes, sealhulgas piisavad
27 Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2024. aasta resolutsioon Euroopa Tööjõuameti
volituste läbivaatamise kohta (2023/2866(RSP))
248
võimalused vahetuks suhtlemiseks, töökohapõhiseks õppeks ja juhtkonna pakutava abi
saamiseks;
16. rõhutab vajadust tervikliku tööle naasmise poliitika järele, mis toetab töötajaid pärast
haigusi või psühhosotsiaalseid raskusi; julgustab liikmesriike töötama välja kohandatud
taasintegreerimisprogramme, mis hõlmavad töökoha kohandamist vastavalt
ülesannetele, töötundidele või keskkonnale ja pidevat töötervishoiu toetamist,
sealhulgas psühhosotsiaalse toe meetmeid; rõhutab tööandjate, sealhulgas
personalihalduse töötajate ja töötervishoiuteenistuste, tervishoiuteenuste osutajate,
sotsiaalpartnerite ja töötajate esindajate vahelise koostöö tähtsust, et hõlbustada sujuvat,
kestlikku ja kaasavat tööle naasmist, sealhulgas varajase sekkumise ja individuaalse
toetuse kavade kaudu, vältides samal ajal tagasilangusi ja edendades pikaajalist heaolu;
17. rõhutab vajadust tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide tunnustamise, ennetamise ja
hüvitamise miinimumstandardite järele, et vältida õiguslikku killustatust ja tagada
töötajate võrdne kaitse; kutsub komisjoni üles esitama tööga seotud psühhosotsiaalsete
riskide ja psühhosotsiaalsete riskitegurite selge määratluse, mis hõlmaks riske, mis
tulenevad töökorraldusest, ülesehitusest ja juhtimistavadest, sealhulgas riske, mis on
seotud digitaalse jälgimise ja algoritmilise juhtimisega töökohal, sotsiaalse ja suhete
kontekstiga töökohal ja töötingimustes, kuumuse ja äärmuslike ilmastikunähtustega, mis
mõjutavad nii füüsilist kui vaimset tervist, avaldades eriti suurt mõju päästetöötajatele,
ning hõlmaks selliseid probleeme nagu tööstress, läbipõlemine, ahistamine, vägivald ja
diskrimineerimine; rõhutab, et sellised standardid peavad olema toimivad ja kergesti
rakendatavad igas suuruses ettevõtete jaoks ning pakkuma VKEdele kohandatud ja
sihtotstarbelist toetust (nt lihtsustatud digitaalsed riskihindamisvahendid, valdkondlikud
suunised, sihipärane finants- või nõustamisabi); rõhutab, et selline kohandatud toetus
võib aidata VKEdel lõimida tulemusliku ja kestliku psühhosotsiaalsete riskide
ennetamise oma igapäevategevusse, säilitades samal ajal täieliku kooskõla liidu
eesmärgiga edendada ohutuid, tervislikke ja tootlikke töökohti; nõuab lisaks
algoritmilise juhtimise süsteemide ja tehnoloogiate paremat integreerimist töötervishoiu
ja tööohutuse süsteemidesse, ning seejuures ka töötajate esindajate kaasamist;
18. nõuab, et komisjon teeks mõjuhindamise, sealhulgas kehtivate õigusaktide hindamise,
mida täiendaks konkurentsivõime- ja VKE-test, ning esitaks Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 153 lõike 2 punkti b ja artikli 153 lõike 1 punkti a ning eespool nimetatud
sammude tulemuste alusel ettepaneku tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide, stressi ja
vaimse tervise kohta töökohal, et tegeleda kehtivate õigusaktide allesjäänud puudustega
ning hoida ära kattuvate õiguslike vahendite loomine, eesmärgiga tagada kõigile liidu
töötajatele samaväärne kõrgetasemeline kaitse, järgides käesoleva dokumendi lisas
esitatud soovitusi;
19. on seisukohal, et taotletavate ettepanekute finantsmõju tuleks katta olemasolevatest
eelarveassigneeringutest;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused
komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
249
RESOLUTSIOONI LISA: SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
Euroopa Parlament nõuab, et komisjon viiks läbi mõjuhinnangu, sealhulgas kehtivate
õigusaktide hindamise, mida täiendaks konkurentsivõime- ja VKE-test, ning esitaks sõltuvalt
eespool nimetatud sammude tulemustest tööga seotud psühhosotsiaalseid riske, stressi ja
vaimset tervist töökohal käsitleva ettepaneku, milles tuleks arvesse võtta järgmisi soovitusi:
Soovitus 1
Reguleerimisese ja eesmärk
Ettepaneku eesmärk peaks olema kehtestada miinimumnõuded, et ennetada, kõrvaldada või,
kui see ei ole võimalik, vähendada tööga seotud psühhosotsiaalseid riske ja nende võimalikke
tagajärgi, mis võivad muu hulgas hõlmata tööstressi, läbipõlemist, sealhulgas kübervägivalda
ja -ahistamist, kiusamist, vaimseid häireid, sealhulgas traumajärgset stressihäiret, moraalset
stressi ja traumaga seotud seisundeid, sõltuvust või enesetapukäitumist, südame-
veresoonkonna haigusi ning luu- ja lihaskonna vaevusi, austades täielikult liikmesriikide
pädevust ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.
Sellega tuleks kehtestada tööandjatele korralduslikud, struktuurilised ja osalemiskohustused,
et kaitsta töötajate vaimset ja füüsilist tervist ning tagada ohutud ja inimväärsed
töötingimused.
Soovitus 2
Kohaldamisala
Ettepanekut tuleks kohaldada kõigi majandussektorite, nii avaliku kui ka erasektori töötajate
suhtes, kes on määratletud kui isikud, kelle tööandja on tööle võtnud, sealhulgas praktikandid
ja töökohapõhised õppijad.
Soovitus 3
Mõisted
Ettepanek peaks sisaldama järgmisi määratlusi:
1) „tööga seotud psühhosotsiaalsed riskid“ – tööga seotud riskid, mis tulenevad
kokkupuutest psühhosotsiaalsete riskiteguritega, mis mõjutavad töötajate vaimset ja
füüsilist tervist, ohutust ja väärikust; sellised riskid võivad muu hulgas põhjustada
tööstressi, läbipõlemist, vaimse tervise probleeme, sõltuvust või enesetapukäitumist,
südame-veresoonkonna haigusi ning luu- ja lihaskonna vaevusi, mis võivad põhjustada
töökoha kaotust, töösuhte lõpetamist või survet töölt lahkuda;
250
2) „psühhosotsiaalsed riskitegurid“ – tööga seotud riskitegurid, mis on seotud töö
korraldamise, kavandamise ja juhtimisega, tööalase sotsiaalse ja suhtluskontekstiga ning
töötingimustega, sealhulgas ülemäärane töökoormus, suur töö intensiivsus, pikk ja
sageli ettearvamatu tööaeg, presentism, autonoomia puudumine, järelevalve teostajate
toetuse puudumine, psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine, vägivald, sealhulgas
kübervägivald ja -ahistamine, ning diskrimineeriv käitumine, kokkupuude ebasoodsate
töösuhete ja töökohal toimuva kiusamisega, suured emotsionaalsed nõudmised,
isikuväärikuse rikkumine, ametialase identiteedi devalveerimine ja töötulemuste
kahjustamine, suur digimahukus, eelkõige digitaalne ühendatus väljaspool tööaega, või
automatiseeritud otsusetegemise või pideva automatiseeritud jälgimise kasutamine ning
põhjendamatu ülemäärane järelevalve, rollide ebaselgus ja mittetoimiv teavevahetus,
kliendipoolsed hindamised reaalajalistes reitingusüsteemides ning ebarealistlikud
eesmärgid;
3) „tööstress“ – füüsilise, emotsionaalse ja psühholoogilise pinge seisund, mis tuleneb
pikaajalisest kokkupuutest tööga seotud psühhosotsiaalsete riskiteguritega; seda ei
iseloomusta mitte ainult kurnatuse tunne, vaid ka suurenenud pinge, ärevus või pidev
kergesti ärrituvus, mis viitab nii liigsele aktiivsusele (stress/ärevus) kui ka
energiapuudusele (jõuetus);
4) „moraalne stress“ – stress, mis tekib siis, kui töötajatel ei ole võimalik tegutseda
kooskõlas kutse-, eetika- või kliiniliste standarditega, sealhulgas töötajate nappuse,
ebapiisavate ressursside, vastuoluliste juhiste või ohutust mittetagava
organisatsioonilise korralduse tõttu;
5) „presentism“ – töötajate töökohal viibimine halva tervisliku seisundi või haiguse korral
hirmu tõttu, mis on tingitud puudumisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest
tagajärgedest, kui puudumist tajutakse või mõõdetakse vähem tootlikuna ning see võib
põhjustada töötaja koondamist, töökoha kaotust, sissetuleku kaotust ja sellest tingitud
üldist heaolu halvenemist sotsiaalmajanduslikel põhjustel;
6) „esmane ennetus“ – meetmed, mille eesmärk on ennetada ja kõrvaldada tööga seotud
psühhosotsiaalseid riske nende tekkefaasis või, kui see ei ole võimalik, vähendada
nende negatiivset mõju, kohandades töö korraldamist, kavandamist ja juhtimist ning
töötingimusi;
7) „teisene ennetus“ – meetmed, mille eesmärk on tööga seotud psühhosotsiaalsete
riskidega kokkupuutest tulenevate kahjulike tagajärgede varajane tuvastamine ja
õigeaegne ohjamine, et vältida nende progresseerumist, vähendada nende mõju ja
vältida tõsisemate tagajärgede tekkimist, sealhulgas sõeluuringute, jälgimise ja
sihipäraste sekkumiste kaudu, mis on mõeldud töötajatele, kellel on sellise kokkupuute
või kahju esimesed märgid;
8) „kolmanda tasandi ennetus“ – meetmed, mis võivad toetada kõigi kestlikku ja juhitavat
tööle naasmist ning mille eesmärk on ohjata ja leevendada juba esinenud
psühhosotsiaalsete riskide kahjulikke tagajärgi, et põhjendamatu viivituseta hoida ära
nende progresseerumist, vähendada nende mõju, vältida püsivaid kahjustusi ja määrata
kindlaks rehabilitatsioonitee;
251
Soovitus 4
Üldine ennetuskohustus
1. Tööandjad peaksid tagama tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide ennetuse. Selleks
tuleks kohaldada direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 6 sätestatud üldisi ennetuspõhimõtteid.
Tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide kontekstis tuleks töö kohandamist üksikisiku
järgi mõista nii, et see hõlmab meetmeid pealesunnitud kaugtöö vältimiseks.
Tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide kontekstis tuleks ühtse üldise ennetuspoliitika
väljatöötamist mõista nii, et see hõlmab meetmeid ohutust tagava töötajate arvu kohta.
Tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide kontekstis peaksid tööandjatel olema
psühhosotsiaalsetest riskidest teatamiseks ja nendega tegelemiseks tulemuslikud
mehhanismid, millega tagatakse, et töötajad on kaitstud survemeetmete eest.
2. Tööandjad peaksid tagama asjaomase tegevuse laadi ja ettevõtte suurust arvesse võttes,
et esmast ennetust toetavad korralduslikud vahendid, sealhulgas juhtkonna toetus,
töötajate osalemine ja juurdepääs koolitusele, tehakse kõigile töötajatele tulemuslikult
kättesaadavaks ja ligipääsetavaks.
Samuti peaksid nad pakkuma töötajatele, juhtidele ja järelevalve teostajatele
korrapärast, sihipärast ja piisavat koolitust tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide ja
riskitegurite kohta, mis on seotud töö korraldamise, kavandamise ja juhtimise, tööalase
sotsiaalse ning suhtluskonteksti ja töötingimustega, ning ennetusmeetmete kohta, mille
puhul võetakse arvesse sektoripõhiseid vajadusi, sealhulgas ahistamise, kiusamise,
sobimatute juhtimistavate ennetamist, tagades samal ajal, et üksikisiku vastupanuvõime,
koolituse või nõustamise parandamist ei peeta piisavaks, kui ei ole tegeletud
organisatsiooniliste riskiteguritega.
3. Tööandjad peaksid võtma vastu poliitikapõhimõtted, milles määratletakse ja keelatakse
vägivald, ahistamine, kiusamine ja diskrimineeriv käitumine, mis kahjustab töötajate
väärikust, füüsilist ja/või vaimset tervist või heaolu, ning seda rakendama. Need
põhimõtted peaksid hõlmama tulemuslikke menetlusi sellisest käitumisest teatamiseks
ja sellega tegelemiseks, tagama konfidentsiaalsuse ning kaitsma töötajaid
survemeetmete eest.
4. Tööandjad peaksid rakendama ka asjakohaseid teisese ennetuse meetmeid, sealhulgas
varajase avastamise mehhanisme ja riskipõhiseid ennetusprotokolle kolmanda osapoole
vägivalla puhul, juurdepääsu töötervishoiuteenustele ning õigeaegset toetust
psühhosotsiaalsete riskidega kokku puutuvatele töötajatele.
5. Tööandjad peaksid tagama kooskõlas direktiiviga 89/391/EMÜ, et tööga seotud
psühhosotsiaalsete riskide maandamisega seotud meetmete rakendamiseks, mille puhul
võetakse ühtlasi arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) olukorda,
määratakse eraldi töötajad, kes on saanud piisava koolituse ja/või kellel on piisavad
eksperditeadmised, ja et neid toetatakse asjakohaste ressurssidega.
6. Teave rakendatud meetmete kohta tehakse töötajatele kättesaadavaks kooskõlas
direktiivi 89/391/EMÜ artikliga 10.
252
Soovitus 5
Psühhosotsiaalsete riskide hindamine ja tegevuskava
1. Tööandjad peaksid hindama psühhosotsiaalseid riske korrapäraselt ning iga kord, kui
töökorralduses tehakse olulisi muudatusi ja toimub organisatsiooniline
restruktureerimine, sealhulgas juhul, kui sellised muutused toovad kaasa töötajate arvu
märkimisväärse kõikumise, haiguspuhkuste sagedase esinemise töökohal ning
pikaajaliste ja/või korduvate puudumiste esinemise. Lisaks peaks töötajate esindajatel
olema võimalus teha hindamiseks ettepanek oma põhjendatud hinnangu alusel.
2. Psühhosotsiaalsete riskide hindamisel tuleks hinnata psühhosotsiaalseid riskitegureid,
nagu liigne töökoormus, suur tööintensiivsus, autonoomia puudumine, pikk ja sageli
ettearvamatu tööaeg, presentism, järelevalve teostajate toetuse puudumine,
psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine, vägivald ja diskrimineeriv käitumine,
kiusamine, suured emotsionaalsed nõudmised, eelkõige kliendiga seotud kutsealadel,
halvad tunnustamis- ja tagasisidetavad, töösuhted, kokkupuude kahjuliku sotsiaalse
käitumisega nii organisatsioonisisestest kui ka välistest allikatest, töökoha ebakindlus,
töö- ja eraelu segunemine, suur digiintensiivsus, eelkõige digitaalne ühendatus
väljaspool tööaega, automatiseeritud otsusetegemine või pidev automatiseeritud
jälgimine ja põhjendamatu ülemäärane järelevalve, sealhulgas klientide hindamine
reaalajas hindamissüsteemide abil, rolli selguse puudumine ja ebatõhus teabevahetus
või ebarealistlikud eesmärgid.
Sellised hindamised peavad põhinema teaduslikult võrreldavatel ja tõendatud
meetoditel.
3. Liikmesriigid peaksid selliste hindamistega seotud sätete rakendamisel võtma arvesse
ettevõtjate suurust, sektorit ja ressursse. Sellega seoses tuleks teha kättesaadavaks
lihtsustatud ja praktilised vahendid, et hõlbustada rakendamist ilma põhjendamatu
halduskoormuseta ning eelkõige aidata VKEdel riskihindamisi teha.
4. Tööandjad peaksid psühhosotsiaalsete riskide hindamise alusel võtma viivitamata vastu
tegevuskava, milles on esitatud konkreetsed meetmed võimalike ja tuvastatud tööga
seotud psühhosotsiaalsete riskide ennetamiseks, kõrvaldamiseks või vähendamiseks
ning tagama nende rakendamise, jälgimise ja hindamise.
5. Tegevuskava peaks asjakohasel juhul sisaldama kooskõlas riskihindamise tulemustega
järgmist:
a) meetmed tööjõupuudusega tegelemiseks, sealhulgas piisava töötajate arvu
tagamise ja võimaluse korral monotoonse töö vähendamise kaudu;
b) meetmed, mille eesmärk on edendada töö- ja eraelu head tasakaalu;
c) meetmed töötingimuste parandamiseks ning ülemäärase töökoormuse ja
tööintensiivsuse vähendamiseks, sealhulgas asjakohasel juhul meetmed
ületunnitöö ja ettearvamatute töötundide sageduse mõju vähendamiseks kooskõlas
liikmesriigi õiguse ja tavadega, pöörates erilist tähelepanu sektoritele, mida
iseloomustavad ebakorrapärase, pikendatud või operatsioonilise tööaja mustrid,
253
tagades piisava taastumisaja ja kompensatsioonimeetmed;
d) meetmed, mis käsitlevad presentismi ja soovituses 11 osutatud õiguse mitte olla
kättesaadav toimivat rakendamist, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on vältida
tavasid, mille kohaselt peavad töötajad olema kättesaadavad väljaspool tööaega,
välja arvatud erandlikel asjaoludel, sealhulgas tehnilised ja korralduslikud
kaitsemeetmed;
e) meetmed, millega ennetatakse kuritahtlikku sotsiaalset käitumist, nagu
ahistamine, kiusamine ja vägivald, sealhulgas küberahistamine ja -vägivald;
f) meetmed, millega reguleeritakse tööga seotud psühhosotsiaalseid riske, mis on
seotud automatiseeritud ja poolautomatiseeritud otsuste tegemise või jälgimisega,
töötajate andmete töötlemisega profiilianalüüsi tegemiseks või muudel
eesmärkidel ning tehisintellekti kasutamisega;
g) sihipärased meetmed suurema riskiga sektoritele, kutsealadele ja töötajate
rühmadele, sealhulgas tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele, avalikule haldusele ja
klienditeenindusele; võttes arvesse selliseid tegureid nagu suur tööintensiivsus,
tööjõupuudus ning kokkupuude kolmanda osapoole vägivalla ja ahistamisega;
h) varajase sekkumise ja toetamise meetmed, sealhulgas juurdepääs nõustamisele,
töötervishoiu järelmeetmed ja mehhanismid, mis hõlbustavad jätkusuutlikku tööle
naasmist;
i) vastastikuse toetuse süsteemide ja usaldusel põhinevate mehhanismide loomine;
j) pidevalt töötavad riskijuhtimissüsteemid, mis põhinevad riskihindamise
tulemustel, et tagada tsükliline lähenemisviis ennetamisele ning edusammude
korrapärane läbivaatamine, mõõdetavate eesmärkide ja ajakavade
kindlaksmääramine ning rakendamiseks piisavate vahendite eraldamine.
6. Riskihindamise meetmed ja tegevuskava peaksid heaks kiitma soovituse 12 kohaselt
määratud asjaomased psühhosotsiaalsete riskide kaitse- ja ennetusteenistused.
7. Riskihindamise tulemused ja tegevuskava tuleks dokumenteerida ning edastada kõigile
töökoha töötajatele mõistetaval, asjakohasel ja kättesaadaval viisil.
Soovitus 6
Töö ümberkorraldamine ja tehnoloogilised muutused
1. Tööandjad peaksid koostöös töötajate ja nende esindajatega eelnevalt hindama
psühhosotsiaalseid riske igasuguse suure restruktureerimise, töö ümberkorraldamise,
sealhulgas kaugtöö kokkuleppe, tööjõu tasemete muutumise või automatiseeritud
otsustusetegemise ja automatiseeritud jälgimissüsteemide kasutuselevõtu korral, kui
eeldatakse märkimisväärset mõju töötajatele.
2. Tööandjad peaksid lisama riskihindamise tulemused oma ohutus- ja
tervishoiusüsteemidesse, eelkõige seoses võimalike tööõnnetuste, psühhosotsiaalsete ja
254
ergonoomiliste riskidega ning igasuguse töötajatele avaldatava põhjendamatu survega.
Algoritmilise juhtimise tehnoloogiate kasutamisel tuleks austada töötajate heaolu ning
see peaks olema kavandatud nii, et tagatud on töötajate füüsiline ja vaimne tervis ning
ohutus.
3. Tööandjad peaksid tagama, et algoritmiliste süsteemide kasutuselevõtuga ei kehtestata
töötajatele liigset koormust ega jälgimist, ning ühtlasi tuleks tagada, et kõigi otsuste üle,
mis tehakse või mida toetatakse digitaalsete juhtimistehnoloogiatega, on igal ajal pidev,
sisuline ja toimiv inimjärelevalve.
Soovitus 7
Õigus psühholoogiliselt ohutule töökeskkonnale ja asjakohastele tugiteenustele
Töötajatel peaks olema õigus psühholoogiliselt ohutule töökeskkonnale, mis ei tekita neile
kokkupuudet pidevate tööga seotud psühhosotsiaalsete riskiteguritega, millel võib olla nende
füüsilisele ja vaimsele tervisele ning heaolule oluline negatiivne mõju.
Tööandjad peaksid võtma meetmeid vaimse tervisega seotud häbimärgistamise vastu ja
tagama, et psühholoogilise toe otsimine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi karjäärile.
Liikmesriigid peaksid tagama töötajatele, kes puutuvad kokku psühhosotsiaalsete
riskiteguritega, ravi järjepidevuse ja juurdepääsu vaimse tervise toele, sealhulgas pärast
töösuhte lõpetamist, eelkõige sektorites, kus kokkupuutel tööga seotud psühhosotsiaalsete
riskiteguritega võivad olla pikaajalised tagajärjed. Sellega seoses peaksid liikmesriigid
tagama, et tööandjatel, eelkõige VKEdel, ja töötajatel on juurdepääs spetsiaalsetele vaimse
tervise tugiteenustele.
Soovitus 8
Kestliku tööle naasmise toetamine
1. Töötajatel, kes on pikalt või korduvate ajavahemikega töölt puudunud tööga seotud
psühhosotsiaalsetest riskidest tingitud tervisekahjustuste, sealhulgas tööstressi,
kiusamise, läbipõlemise, ahistamise või vägivalla tõttu, peaks olema õigus toetatud ja
kestlikule tööle naasmisele.
2. Tööandjad peaksid tagama, et lõikes 1 osutatud tööle naasmine korraldatakse viisil, mis
kaitseb töötaja tervist ja hoiab ära töötaja puudumisele kaasa aidanud riskide kordumise.
3. See õigus peaks olema osa tööandja kohustustest tööga seotud psühhosotsiaalsete
riskide teisese ja kolmanda tasandi ennetuse raames.
Kui töötaja naaseb tööle, peaks tööandja koostama individuaalse tööle naasmise kava.
Kava tuleks välja töötada koostöös asjaomase töötaja, töötervishoiuteenistuste,
järelevalvefunktsioone täitva töötaja ja töötajate esindajatega kooskõlas ELi ja
liikmesriigi õiguse ja tavaga.
255
Kavas peaks olema asjakohasel juhul täpsustatud:
a) järkjärguline tööle naasmine;
b) töötaja ülesannete või töökoormuse ajutine või alaline kohandamine;
c) töötaja tööaja või töökorralduse kohandamine;
d) kõik muud meetmed, millega käsitletakse tööga seotud psühhosotsiaalseid riske,
millel on olnud töötaja tervisele negatiivne mõju.
Soovitus 9
Järelmeetmed ja kordumise ennetamine
Tööandjad peaksid tagama tööle naasmise perioodil korrapärased järelmeetmed ja hoidma
asjaomase töötajaga asjakohaselt sidet, teavitades teda muuhulgas võimalusest tööle naasmise
kava läbi vaadata ja seda kohandada, samuti tuleks tagada pikaajaline jälgimine ja kõik
vajalikud meetmed, et tööle naasmise protsess kulgeks edukalt.
Vajaduse korral peaksid tööandjad võtma korralduslikke meetmeid, mille hulgas on töö
ümberkorraldamise võimalus, et tegeleda psühhosotsiaalsete riskiteguritega, mis aitasid kaasa
töötaja puudumisele.
Töötajaid, kes naasevad tööle pärast tööga seotud riskidest tingitud puudumist, tuleks kohelda
õiglaselt ja toetavalt ning neid ei tohiks sellise puudumise tõttu diskrimineerida ega
ebasoodsalt kohelda.
Tööle naasmise protsesside käigus tehtud järeldusi tuleks võtta arvesse tööandja
psühhosotsiaalsete riskide hindamisel ja ennetusmeetmetes, et ennetada kordumist ning
parandada töötingimusi.
Soovitus 10
Teavitamine ja kaitse survemeetmete eest
Töötajatel peaks olema õigus teavitada, sealhulgas anonüümselt, tulemuslike kanalite kaudu
tööga seotud psühhosotsiaalsetest riskidest, mille nad on kindlaks teinud või mis on neid
mõjutanud. Töötajate esindajaid tuleks nende tulemuslike teavituskanalite kavandamisel ja
jälgimisel teavitada ning nendega konsulteerida.
Tuleks kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, et vältida sellise teavitamise järel mis tahes
kujul survemeetmeid, diskrimineerimist või ebasoodsat olukorda.
Käesolevas soovituses esitatud sätteid tuleks kohaldada, ilma ei see piiraks
direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldamist.
256
Soovitus 11
Õigus mitte olla kättesaadav
Töötajatel peaks olema võimalik kasutada oma õigust mitte olla kättesaadav ja tööandjad
peaksid seda õigust austama, välja arvatud erandlikel asjaoludel, nagu on välja toodud
Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioonis õiguse kohta mitte olla
kättesaadav.
Tööandjad peaksid tagama, et digitaalsed vahendid ja töökorraldus toetavad selle õiguse
tulemuslikku kasutamist, võttes arvesse töökorralduse eri vorme.
Soovitus 12
Psühhosotsiaalsete riskide kaitse- ja ennetusmeetmed
1. Tööandjatel peaks olema võimalik määrata ettevõttes või asutuses üks või mitu töötajat,
kes tegelevad psühhosotsiaalsete riskide jälgimise, riskihindamise, varajase avastamise
ning ennetamise ja juhtimisega, või kui selline määramine ei ole võimalik põhjusel, et
ettevõtte käsutuses ei ole piisavalt pädevaid töötajaid, peaks neil olema võimalik lisaks
direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 kohaselt määratud või loetellu kantud töötajatele
kaasata selleks pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid. Selliste töötajate,
majaväliste teenistuste või isikute suhtes tuleks kohaldada direktiivi 89/391/EMÜ artikli
7 lõikeid 2, 5, 6 ja 7. Määratud töötajad võivad olla samad töötajad, kes on määratud
tegema tegevusi, mis on seotud tööandja muude tööriskide eest kaitsmise ja nende
ennetamisega seotud tegevustega.
2. Lõikes 1 osutatud juhtudel peaks tööandja teavitama neid teenistusi või isikuid kõigist
asjakohastest teguritest, mis teadaolevalt mõjutavad või mille puhul kahtlustatakse, et
need mõjutavad töötajate vaimset tervist ja heaolu, sealhulgas töökorraldusest,
töötingimustest, töötajate arvust ja isikutevahelistest suhetest töökohal.
3. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks:
– psühhosotsiaalsete riskide ennetuse valdkonnas vajalikud võimed ja
kvalifikatsiooni;
– nende ülesannete täitmiseks vajalike isikute või teenistuste piisava arvu.
Soovitus 13
Töötajate teavitamine, nendega konsulteerimine ja nende osalemine
1. Töötajaid ja nende esindajaid tuleks teavitada, nendega tuleks konsulteerida ja neid
tuleks kaasata psühhosotsiaalsete riskide hindamise, ennetamise ja juhtimise kõigis
asjakohastes etappides, kaasa arvatud tegevuskava, ning töökorralduse ja töötingimuste
kehtestamisel või nendega seotud muudatuste tegemisel, nagu tulemuslikkuse
hindamine ja algoritmilise juhtimise tavad, sealhulgas asjakohaste haridus- ja
257
teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu kooskõlas liidu ja liikmesriigi õiguse ninga
tavaga, mille puhul tuleks muu hulgas arvesse võtta ettevõtja suurust. Töötajatel peaks
olema õigus nimetada selleks oma esindajad, kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga.
Tööandjad peaksid tagama, et töötajatele antakse kirjalikult ja kättesaadavas vormis
teavet, kindlustamaks nende selge ja korrapärase teavitamise tööga seotud
psühhosotsiaalsetest riskidest ning meetmetest, mis on kehtestatud riskide ennetamiseks
ja nende negatiivse mõju leevendamiseks.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata selle tagamisele, et kõik töötajad mõistaksid, et tööga
seotud psühhosotsiaalsed riskid tulenevad kokkupuutest psühhosotsiaalsete
riskiteguritega, ja saaksid aru selliste tegurite olemusest.
2. Lõikes 1 osutatud teavitamine, konsulteerimine ja osalemine peaks hõlmama eelkõige
järgmist:
a) psühhosotsiaalsete riskide tuvastamine ja hindamine;
b) riskihindamise ennetus- ja parandusmeetmete kavandamine, planeerimine ning
rakendamine;
c) nende meetmete tulemuslikkuse jälgimine ja hindamine;
d) psühhosotsiaalsete riskidega seotud poliitika ja tavade pidev täiustamine.
Töötajatele ja nende esindajatele tuleks teha kättesaadavaks vajalik teave, koolitus ning
vahendid, et nad saaksid lõikes 1 osutatud konsulteerimisprotsessides tulemuslikult
osaleda.
3. Lõikes 1 osutatud töötajate osalemine peaks toimuma õigeaegselt ja sisukal viisil, mis
võimaldab töötajatel ja nende esindajatel anda oma panuse otsuste tegemisse ning
asjakohaste meetmete väljatöötamisse, austades samal ajal töökorraldust ja
väljakujunenud otsustusstruktuure.
Asjakohasel juhul võib tööandja kutsuda konsulteerimisprotsessides osalema ka
riiklikke tervishoiu- ja ohutusasutusi, et rakendada lahendusi tuvastatud või
kindlakstehtud riskidega tegelemiseks.
Pärast kõikide asutusesiseste õiguskaitsevahendite ammendamist peaks töötajatel ja
nende esindajatel olema samuti õigus esitada kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga
kaebus tööohutuse ning töötervishoiu eest vastutavale ametiasutusele, kui nad leiavad,
et tööandja poolt tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide, sealhulgas algoritmilise
juhtimise süsteemidega seoses võetud meetmed ja kasutatud vahendid ei ole tööohutuse
ega töötervishoiu tagamiseks piisavad.
4. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt peaks töötajatel ja nende esindajatel olema
õigus teha tööohutuse ja töötervishoiuga seotud ettepanekuid, sealhulgas seoses
meetmetega, mis on mõeldud tööga seotud psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks.
Soovitus 14
258
Tööinspektsioonid
Liikmesriigid peaksid tagama, et tööinspektsioonidele antakse tööga seotud
psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks, sealhulgas nende riskide tulemusliku ennetamise ja
nende vastu võitlemisega seotud kohustuste kindlakstegemiseks, hindamiseks, uurimiseks ja
jälgimiseks, piisavad volitused ning vajalik koolitus, kvalifikatsioon, vahendid ja ressursid.
Soovitus 15
Haridus ja koolitus
Liikmesriigid peaksid töötama välja töökohal esinevate psühhosotsiaalsete riskidega seotud
haridus- ja koolitusprogrammid, et võimaldada juhtkonnal, töötervishoiuteenistusel ja kõigil
asjaomastel töötervishoiutöötajatel saada töökohal esinevate psühhosotsiaalsete riskide,
sealhulgas nende kindlakstegemise, hindamise, ennetamise ja juhtimise kohta piisavat,
pidevat ja valdkondadevahelist koolitust, mis annaks neile vajalikud teadmised ja suutlikkuse.
Soovitus 16
Liikmesriigid võivad näha ette töötajatele soodsamad sätted, sealhulgas mehhanismid
tõendamiskoormise kergendamiseks, tingimusel et tagatakse õiguskindlus ning välditakse
kuritahtlikke ja ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid.
Soovitus 17
Järelevalve ja andmete kogumine
Komisjon peaks jälgima koostöös Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse
(Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga (EU-OSHA) tööga seotud
psühhosotsiaalsete riskide suundumusi liikmesriikides, et hinnata komisjoni ettepaneku
tulemuslikkust.
Liikmesriigid peaksid tagama tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide suundumuste
jälgimiseks vajalike andmete kogumise. Andmed tuleks koostada kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791 ja need tuleks korrapäraselt esitada
esimeses lõigus osutatud organitele.
Liikmesriigid peaksid edendama ka sidusrühmade, eelkõige sotsiaalpartnerite aktiivset
kaasamist tööga seotud psühhosotsiaalseid riske ja neist tulenevate meetmete tõhusust
käsitlevate andmete kogumisse ning jälgimisse riiklikul tasandil.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
259
Soovitus 18
Rakendamine ja täitmise tagamine
Ettepanekus tuleks ette näha, et komisjon, liikmesriigid, nende riiklikud pädevad asutused ja
sotsiaalpartnerid teeksid koostööd, jagaksid suutlikkuse suurendamise eesmärgil parimaid
tavasid ning vastutaksid tulemusliku rakendamise ja täitmise tagamise eest.
Ettepanekuga tuleks ette näha, et liikmesriigid võtavad ka selle ettepaneku rakendamisel
kooskõlas oma riigisisese õiguse ja tavaga asjakohaseid meetmeid, et tagada sotsiaalpartnerite
mõjus kaasamine, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste kaudu, ning edendada ja tõhustada
sotsiaaldialoogi.
Soovitus 19
Kaitse taseme säilitamine ja soodsamad sätted
Kõnealune ettepanek ei tohiks olla mõjuv põhjus liikmesriikides töötajatele juba ette nähtud
kaitse taseme alandamiseks.
Ettepanek ei tohiks piirata liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada õigus- ja
haldusnorme ega tohiks mõjutada sotsiaalpartnerite eesõigust sõlmida ja kohaldada
kollektiivlepinguid, mis on töötajate jaoks soodsamad.
261
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0338
Euroopa koolide liitude katseprojekt ja selle panus kodanikuharidusse,
demokraatlikku pädevusse ja Euroopa väärtustesse
Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2026. aasta resolutsioon Euroopa koolide liitude
katseprojekti kohta (2026/2713(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2026. aasta avaldust Euroopa koolide liitude
katseprojekti kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust
(EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning
spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/20131,
– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2025. aasta teatist „Oskuste liit“ (COM(2025)0090),
– võttes arvesse nõukogu 13. mai 2024. aasta soovitust „„Liikuvus Euroopas“ – õpirände
võimalused kõigile“2,
– võttes arvesse oma 6. aprilli 2022. aasta resolutsiooni kodanikuhariduse meetmete
rakendamise kohta3,
– võttes arvesse oma 11. septembri 2025. aasta resolutsiooni Euroopa ülikoolide liitude
uue visiooni kohta4,
– võttes arvesse komisjoni 2026. aasta tööprogrammi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
A. arvestades, et komisjoni 2026. aasta tööprogrammis välja kuulutatud tulevase Euroopa
1 ELT L 189, 28.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/817/oj. 2 ELT C, C/2024/3364, 14.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3364/oj. 3 ELT C 434, 15.11.2022, lk 31. 4 ELT C, C/2026/1482, 9.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/1482/oj.
262
koolide liitude katseprojekti eesmärk on tugevdada struktureeritud koostööd koolide
vahel kogu ELis ning minna koolihariduses projektipõhiselt koostöölt üle kestlikumale
ja süsteemi tasandi koostööle;
B. arvestades, et programmi „Erasmus+“ 2026. aasta tööprogrammi raames toetatakse
koolide arendamiseks loodud Euroopa partnerlustega koolide, kooliasutuste ja muude
asjaomaste osalejate koostööd uuenduslike pedagoogiliste meetodite katsetamisel ning
koolihariduses struktureeritud, kestliku ja kättesaadava koostöö ja liikuvuse
arendamisel, sealhulgas tulevase Euroopa koolide liitude algatuse raames;
C. arvestades, et koolidel on keskne roll noortele põhioskuste andmisel, sealhulgas
kodanikupädevused, mida tunnustatakse ELi poliitikaraamistikes üha enam põhioskuste
põhikomponendina, samuti meediapädevus, kriitiline mõtlemine ja võime osaleda
aktiivselt demokraatlikus elus;
D. arvestades, et piirkondade, sealhulgas maapiirkondade, ääre- ja piirialade, saarte ja
äärepoolseimate piirkondade vahel püsivad tuntavad erinevused, mis mõjutavad koolide
ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust osaleda Euroopa koostöös;
E. arvestades, et vähemate ressurssidega koolidel ja vähemate võimalustega õppijatel
peaks olema võimalik Euroopa haridusalgatustest täiel määral kasu saada;
F. arvestades, et nõukogu soovituse „Liikuvus Euroopas“ eesmärk on muuta õpiränne
süsteemsemaks, kaasavamaks ja kättesaadavamaks ning selles seatakse eesmärgiks, et
2027. aastaks saavutataks õpirännet kasutavate õppijate hulgas vähemate võimalustega
inimeste vähemalt 20 % osakaal;
G. arvestades, et Euroopa ülikoolide liitude kogemused näitavad tõhusa ja paindliku
juhtimise, sidusrühmade kaasamise ja läbipaistvuse tähtsust, aga samal ajal ka kõigile
sobiva ühtse mudeli puudumist;
H. arvestades, et kutseharidusel ja -õppel ning kindla valdkonna, näiteks spordi- ja
kunstikoolidel on oluline roll oskuste arendamisel, sotsiaalsel kaasamisel ja ühiskonnas
osalemisel;
I. arvestades, et Eurobaromeetri uuringute kohaselt on ainult 42 % 16–30aastastest
inimestest ELi asjadega „väga hästi“ või „üsna hästi“ kursis ja ainult 30 % tunneb, et
neil on ELi mõjutavate otsuste tegemisel sõnaõigus, mis rõhutab vajadust tugevdada
kodanikuaktiivsust, demokraatlikku osalemist, kriitilist mõtlemist ja
desinformatsioonile vastupanu võimet juba varasest east alates;
J. arvestades, et komisjoni 2025. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi
kohta rõhutatakse vajadust ajakohastada haridussüsteeme, et reageerida tulevastele
tööturu ja ühiskondlikele väljakutsetele, sealhulgas tugevdades valdkonnaüleseid
oskusi, nagu kriitiline mõtlemine, kodanikupädevus, kultuuridevaheline mõistmine ja
vastupanuvõime; arvestades, et Euroopa koolide liidud võivad muude ELi algatuste
hulgas aidata neid eesmärke toetada piiriülese koostöö, õpetajate koostöö ja uuenduslike
õppemeetodite kaudu, tagades tegevuse suurema järjepidevuse, kui suudavad pakkuda
üksikud koostööprojektid;
1. väljendab heameelt komisjoni eelseisva Euroopa koolide liitude algatuse katseprojekti
üle, mis käivitati 2026. aastal programmi „Erasmus+“ iga-aastase tööprogrammi
263
raames; peab seda võimaluseks tugevdada kogu ELis koostööd koolihariduse
valdkonnas;
2. rõhutab, et algatusega tuleks püüelda tasakaalustatud eesmärkide poole, milles on
ühendatud paremad haridustulemused, tugevamad põhioskused, innovatsioon
õpetamisel ja õppimisel, liikuvusvõimalused, sotsiaalne kaasatus, demokraatia
vastupanuvõime ja ettevalmistus tulevaseks oskuste vajaduseks;
3. kutsub komisjoni üles tagama, et kodanikuharidus, demokraatlikud pädevused,
meediapädevus, kriitiline mõtlemine ning teadmised EList ja selle väärtustest oleksid
katseprojekti lahutamatud osad, sealhulgas osalus- ja kogemusõppe lähenemisviiside
kaudu, mis võimaldavad õpilastel aktiivselt osaleda demokraatlikes protsessides ja
Euroopa koostöös;
4. rõhutab, et osalemine peab olema tõeliselt kaasav, ja nõuab sihipäraseid meetmeid, et
võimaldada ebasoodsas olukorras olevatel või väikese suutlikkusega koolidel ning
vähemate võimalustega õppijatel osaleda; rõhutab lisaks, kui oluline on kaasata
mitmesugused haridusteed, nagu kutseharidus ja -õpe, ning asjakohasel juhul kindla
valdkonna, näiteks spordi- ja kunstikoolid; nõuab suutlikkuse suurendamise meetmete
ja kohandatud toetuse väljatöötamist, võttes seejuures arvesse sotsiaal-majanduslikke
takistusi juurdepääsul õpirändele ja Euroopa koostöö võimalustele;
5. kutsub komisjoni üles vähendama osalevate koolide jaoks halduskoormust ja -
keerukust, eelkõige proportsionaalsete aruandlusnõuete, lihtsustatud menetluste ning
koolidele, kooliasutustele ja kohalikele osalejatele antavate selgete ja praktiliste
juhistega;
6. julgustab katseprojektiga toetama juurdepääsetavat ja kaasavat õpilaste ja õpetajate
liikuvust, sealhulgas rühmade vahetuste, koostööpõhise õpetamise, vastastikuse
õppimise, digikoostöö ning uuenduslike ja kaasavate õpetamistavade vahetamise kaudu,
ning aitama muuta liikuvuse koolihariduse korrapärasemaks ja kestlikumaks osaks
kooskõlas nõukogu soovituse „Liikuvus Euroopas“ eesmärkidega;
7. on seisukohal, et katseprojekti kavandamisel tuleks arvesse võtta Euroopa ülikoolide
liitudega saadud kogemusi, eelkõige seoses juhtimise, sidusrühmade kaasamise,
läbipaistvuse, teabevahetuse ja pikaajalise kestlikkusega, vältides tarbetut
halduskeerukust ja tunnistades koolihariduse eripära;
8. palub komisjonil edendada koostöös liikmesriikidega koostoimet katseprojekti ja
olemasolevate ELi rahastamisprogrammide ja algatuste vahel, nagu programm
„Erasmus+“, riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad, Euroopa Sotsiaalfond+ ja
noortegarantii, et luua tugevamad koostööpartnerlused, sealhulgas õpiränne, paremad
haridustulemused, tugevamad põhioskused, innovatsioon õpetamisel ja õppimisel,
sotsiaalne kaasatus, demokraatia vastupanuvõime, parem ettevalmistus tulevaseks
oskuste vajaduseks ja tõhus õpetajate kutsealane areng;
9. nõuab algusest peale selgeid seire- ja hindamiskriteeriume, mis hõlmavad osalemist,
kaasamist, õpitulemusi, liikuvuse kasutuselevõttu, haldustõhusust ja mõju põhioskuste
tasemele, sealhulgas kodanikupädevusele;
10. rõhutab, et Euroopa koostöö koolihariduse valdkonnas peaks täiendama ja toetama
264
riiklikke süsteeme, austades seejuures täielikult liikmesriikide pädevust hariduse
valdkonnas;
11. rõhutab, et katseprojekti kavandamine ja rakendamine peaks toimuma tihedas koostöös
liikmesriikide ning asjaomaste riiklike ja piirkondlike ametiasutuste, koolide, õpetajate
ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et tagada kooskõla olemasolevate
haridussüsteemidega ning täielik rakendamine ja isevastutus toetusesaajate poolt;
12. julgustab katseprojektiga edendama geograafiliselt ja territoriaalselt tasakaalustatud
partnerlusi, sealhulgas kogu ELi erinevatest piirkondadest ja sotsiaal-majanduslikust
kontekstist pärit koolide osalemist, ning võimaldama sihipäraste teavitus- ja
toetusmeetmete abil vähem esindatud või väiksema suutlikkusega piirkondade koolide
osalemist;
13. nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrapäraselt katseprojekti ettevalmistusetapis
ja rakendamisel, sealhulgas eesmärkide, juhtimise, valikukriteeriumide ja
vahetulemustega seotud teabe õigeaegse vahetamise kaudu;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile
ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
265
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0339
Venemaa Riigiduuma 2026. aasta ebademokraatlikud valimised ja nende
mõju kodanikuühiskonnale
Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2026. aasta resolutsioon Venemaa Riigiduuma
2026. aasta ebademokraatlike valimiste ja nende mõju kohta kodanikuühiskonnale
(2026/2907(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta,
– võttes arvesse rahvusvahelisest õigusest tulenevaid Venemaa rahvusvahelisi kohustusi,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika
kõrge esindaja poolt 21. septembril 2026. aastal ELi nimel tehtud avaldust, mis käsitleb
18.–20. septembril 2026 toimunud Venemaa Riigiduuma valimisi ja nende
kohaldamatust Ukraina territooriumil,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikme ja ELi-Venemaa parlamentaarses
koostöökomisjonis osaleva delegatsiooni juhi Ville Niinistö 21. septembri 2026. aasta
avaldust, milles mõistetakse hukka parlamendivalimised Venemaal ja nende
ebaseaduslik läbiviimine ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 29. septembri 2026. aasta
resolutsiooni, mis käsitleb libavalimisi Venemaal ja Venemaa destabiliseerivaid
rünnakuid Euroopa vastu,
– võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike
institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 6. augusti 2026. aasta avaldust Venemaa
Föderatsiooni otsuse kohta mitte kutsuda OSCEd riigiduuma valimisi vaatlema,
– võttes arvesse aruannet „Nowhere is safe: exporting the rule of fear beyond borders –
transnational repression by the Russian Federation“ (Kusagil ei ole ohutu:
hirmuvalitsuse eksportimine üle piiride – Venemaa Föderatsiooni piiriülesed
repressioonid), mille ÜRO Venemaa inimõiguste olukorra eriraportöör esitas
21. septembril 2026 ÜRO Inimõiguste Nõukogule,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
266
– võttes arvesse OSCE 1990. aasta Kopenhaageni dokumenti,
– võttes arvesse 1907. aasta Haagi eeskirju, eriti nende artikleid 42 ja 43,
– võttes arvesse 1949. aasta neljandat Genfi konventsiooni, eriti selle artiklit 47,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Venemaa Riigiduuma 18.–20. septembril 2026 toimunud libavalimised
olid ebaseaduslikud ja ebademokraatlikud ning need viidi läbi ilma tõelise poliitilise
konkurentsita üha autoritaarsemas keskkonnas, kus toimuvad süstemaatilised ja
institutsionaliseeritud repressioonid; arvestades, et Venemaa peab jätkuvalt
ebaseaduslikku agressioonisõda Ukraina vastu;
B. arvestades, et nn valimised viidi ebaseaduslikult läbi praegu Venemaa okupatsiooni all
olevatel Ukraina aladel, nimelt Krimmis ja Sevastopoli linnas, Donetski, Luhanski,
Zaporižžja ja Hersoni oblasti osades, Moldova Vabariigi ebaseaduslikult okupeeritud
Transnistria piirkonnas ning Gruusia ebaseaduslikult okupeeritud Abhaasia ja Lõuna-
Osseetia piirkondades;
C. arvestades, et 2026. aasta riigiduuma libavalimised olid esimesed sõja ajal toimunud
üleriigilised parlamendivalimised ning nende käigus sai elektrooniliselt hääletada
33 piirkonnas ja mitme päeva jooksul ning kasutati sundi ja ajutiselt okupeeritud aladel
valijate osalema survestamist, mille tulemuseks oli väljamõeldud valimisaktiivsus
59,58 % ja rekordiline enamus (450 kohast 349 ehk üle 77 %) läks valitsevale
erakonnale Ühtne Venemaa;
D. arvestades, et Venemaa autoritaarne režiim on aastakümneid kasutanud üha
petturlikumaid ja absurdsemaid valimisi, et luua mulje demokraatiast, koondades samal
ajal kogu võimu jätkuvalt Vladimir Putini kätte; arvestades, et teisitimõtlejaid surub
maha valitsus, keda toetavad lojaalsed julgeolekujõud, kuulekas kohtusüsteem, riigi
kontrolli all olev meediakeskkond, mis tagab propaganda ja desinformatsiooni pideva
voo, ning seadusandja, mis koosneb valitsevast erakonnast ja allaheitlikest
opositsioonirühmitustest;
E. arvestades, et Venemaa ametivõimud on jätnud demokraatlikud opositsioonijõud
tõelisest poliitilisest konkurentsist süstemaatiliselt kõrvale ning opositsioonipoliitikuid
on vangistatud, pagendatud või keelatud neil kandideerida; arvestades, et erakonna
Jabloko kandidaatide üleriigilisest nimekirjast väljajätmine piiras veelgi Venemaa
valijate valikut, jättes valimisprotsessist kõrvale ühe viimastest allesjäänud
opositsioonijõududest ja ainsa registreeritud erakonna, kellel on sõjavastane platvorm;
arvestades, et sõjavastased poliitikud, sealhulgas erakonna Jabloko aseesimehed
Maksim Kruglov ja Lev Šlosberg, on vangistatud ning erakonna juhtfiguurid, sealhulgas
Nikolai Rõbakov, Boris Višnevski ja Vladimir Dorohhov, on sihikule võetud,
„välisagentideks“ tunnistatud või neil on keelatud kandideerida;
F. arvestades, et on arvukalt teateid valimispettuse, sealhulgas mitme hääletussedeli
täitmise, statistiliste anomaaliate, häälte ülekandmiste ja ebatavaliselt suure
valimisaktiivsuse kohta;
267
G. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on tahtlikult ja korduvalt keelustanud juurdepääsu
rahvusvahelistele vaatlejatele, keeldudes kutsumast OSCE/ODIHRi või OSCE
Parlamentaarset Assambleed oma valimisi vaatlema, hoolimata 1990. aasta
Kopenhaageni dokumendist tulenevatest kohustustest; arvestades, et muudatused
Venemaa valimisseadustes on muutnud sisulise järelevalve tegemise praktiliselt
võimatuks; arvestades, et 18.–20. septembril 2026 toimunud parlamendivalimised olid
juba kolmas järjestikune üleriigiline valimisprotsess, mis viidi riigis läbi ilma
erapooletute ja sõltumatute rahvusvaheliste valimisvaatlejateta;
H. arvestades, et Vladimir Putini üha autoritaarsema võimu all surub Venemaa režiim
süstemaatiliselt maha igasuguse teisitimõtlemise ning ei luba Venemaa kodanikel
osaleda sisuliselt poliitilises elus ega kasutada oma põhivabadusi, kiusates taga
opositsioonipoliitikuid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja sõltumatuid
meediakanaleid ning kasutades hirmutamist, kriminaliseerimist ning süstemaatilist ja
institutsionaliseeritud represseerimist, poliitiliselt motiveeritud kohtuprotsesse ning
meelevaldseid vanglakaristusi ebainimlikes kinnipidamistingimustes, nõrgendades
samal ajal pidevalt demokraatlikke põhimõtteid, põhiseaduslikke tagatisi ja õigust
tõelisele demokraatlikule esindatusele;
I. arvestades, et 23. juunil 2026 toimus Euroopa Parlamendis teine Brüsseli dialoog
Venemaa demokraatiameelsete ja sõjavastaste osalejatega;
J. arvestades, et need valimised korraldati Venemaa jätkuva ebaseadusliku,
provotseerimata ja põhjendamatu Ukraina-vastase agressioonisõja ajal, mis on oluliselt
mõjutanud Venemaa Föderatsiooni poliitilist ja õiguskeskkonda ning millega on
kaasnenud riigisiseste teisitimõtlejate edasine represseerimine;
K. arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee mõistab oma
resolutsioonis, mis käsitleb libavalimisi Venemaal ja Venemaa destabiliseerivaid
rünnakuid Euroopa vastu, teravalt hukka valimiste ebademokraatliku ja ebaseadusliku
laadi; arvestades, et ta mõistab resolutsioonis kindlat hukka ka Venemaa lakkamatud ja
jõhkrad rünnakud Ukraina vastu ning hübriidoperatsioonid ELi liikmesriikide vastu;
L. arvestades, et Venemaa režiim on üha enam laienenud väljapoole Venemaa piire ja
moodustab süstemaatilise piiriüleste repressioonide kampaania, nagu on
dokumenteeritud ÜRO eriraportööri aruandes „Nowhere is safe“ (Kusagil ei ole ohutu),
milles on registreeritud ligikaudu 400 sihipärase füüsilise vägivalla, mõrvade,
mürgitamiste (sealhulgas Jelena Kostjutšenko, Irina Bablojani ja Natalia Arno)
juhtumit, teisitimõtlejast karikaturisti Semjon Skrepetski hiljutine mõrv Poolas,
Interpoli tagaotsimisteadete väärkasutamine ja Rosfinmonitoringu „äärmuslaste“
nimekirja levitamine selliste finantsandmebaaside kaudu nagu LSEG World-Check, et
külmutada dissidentide pangakontod kogu maailmas;
M. arvestades, et Venemaa režiim on hävitanud pikka aega tegutsenud inimõiguste
organisatsioonid, tembeldades need äärmuslikeks, ning on „soovimatute
organisatsioonidena“ kriminaliseerinud suured keskkonnakaitseorganisatsioonid, nagu
Greenpeace International, WWF International ja Bellona, asendades need „suveräänse
ökoloogia“ raamistikus avaliku võimu loodud ning selle kontrolli all olevate
vabaühendustega;
1. mõistab hukka asjaolu, et 18.–20. septembril 2026 toimunud Venemaa Riigiduuma
268
libavalimised ei olnud vabad ega õiglased, nende puhul rikuti peamisi rahvusvahelisi
valimisstandardeid, neil puudus demokraatlik legitiimsus ja need täielikult võltsid
valimised korraldati repressioonide õhkkonnas, jättes kodanikud ilma nende
põhiseaduslikust õigusest vabadele ja demokraatlikele valimistele; taunib asjaolu, et
Venemaa opositsiooni, kodanikuühiskonda ja sõltumatut meediat on jõhkralt alla
surutud ning et režiimi kritiseerijaid on vangistatud, tapetud või sunnitud eksiili
minema;
2. mõistab hukka kõik Vladimir Putini režiimi poolt Venemaa 18.–20. septembri
2026. aasta parlamendivalimistel toime pandud valimisrikkumised ning Venemaa
demokraatia viimaste riismete pikaajalise ja tahtliku hävitamise; rõhutab, et ametlikult
teatatud valimisaktiivsuse näitajaid ja valimistulemusi ei saa pidada usaldusväärseks
tõendiks üldsuse toetuse kohta valitsevatele ametivõimudele, nende poliitikale või
Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale;rõhutab, et Venemaa libavalimised
toimusid hirmu ja hirmutamise õhkkonnas ning Ukraina vastu peetava ebaseadusliku,
provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja kontekstis; märgib, et libavalimistel
puudusid tõelised alternatiivsed kandidaadid, vaba meedia, usaldusväärsed vaatlejad ja
poliitilised vabadused; on seisukohal, et valimised olid ebaseaduslikud ja
ebademokraatlikud;
3. mõistab hukka asjaolu, et nn valimised viidi läbi ka Krimmis ning Venemaa poolt
ajutiselt okupeeritud Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblastite teatavates
piirkondades;
4. mõistab hukka nn valimiste korraldamise Moldova Vabariigi Transnistria piirkonnas
ning Venemaa valimisjaoskondade rajamise Gruusia Abhaasia piirkonnas ja Tshinvali
piirkonnas / Lõuna-Osseetias; kordab oma kindlat toetust Gruusia ja Moldova Vabariigi
suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele nende rahvusvaheliselt tunnustatud
piirides ning taunib ajutiselt okupeeritud alade elanike jätkuvat väärkohtlemist ja
represseerimist;
5. keeldub tunnustamast Venemaa Riigiduumat Venemaa Föderatsiooni õiguspärase
esindus- ja seadusandliku organina ning keeldub tunnustamast õiguslikke ja poliitilisi
tagajärgi, mis tulenevad Venemaa ebaseaduslikult korraldatud nn valimistest ajutiselt
okupeeritud Ukraina aladel; mõistab hukka 46 sellise isiku kaasamise uue riigiduuma
liikmete hulka, kes on teeninud kas Venemaa sissetungivägedes Ukrainas või töötanud
okupatsiooniametites; märgib, et nende hulka kuulub Nursultan Mussagalejev, keda
Ukraina ametivõimud on süüdistanud selles, et 2022. aastal Butša lähedal andis ta käsu
ühte tsiviilisikut piinata ja ta seejärel hukata; mõistab hukka inimõiguste rikkumised,
mille on toime pannud Venemaa okupatsioonivõimud, kes sundisid Ukraina kodanikke
Ukraina aladel end Venemaa Riigiduuma libavalimisteks registreerima ja nendel
hääletama; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles võtma samasugust mittetunnustamise
seisukohta; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid hoiduksid igasugusest
ametlikust kontaktist äsja moodustatud riigiduuma ja selle liikmetega, seisaksid vastu
nende osalemisele parlamentidevahelistes assambleedes ning peaksid õigustühiseks
selle riigiduuma mis tahes õigusakte, mille eesmärk on reguleerida ajutiselt okupeeritud
Ukraina territooriumi õiguslikke küsimusi, seda annekteerida või selle staatust
ratifitseerida;
6. rõhutab, et Venemaa institutsioonide otsus mitte kutsuda valimisi vaatlema
OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni ilmestab veelgi enam seda, et Venemaa
269
institutsioonidel puudub igasugune legitiimsus; märgib murega, et valimiste kohalikku
vaatlemist ei toimu pärast seda, kui Venemaa valimisvaatlusorganisatsioonidele, nagu
Golos, avaldati püsivat survet ja lõpuks sunniti nad tegevust lõpetama; nõuab Golose
kaasesimehe Grigori Melkonjantsi ja teiste oma töö eest vangistatud või tagakiusatud
valimisvaatlejate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;
7. mõistab hukka erakonna Jabloko kohtuliku keelustamise, kandidaatide meelevaldse
kõrvalejätmise ja sõjavastaste seisukohavõttude süsteemse kriminaliseerimise
Venemaal; nõuab kõigi Venemaal kinni peetud poliitvangide, inimõiguste kaitsjate,
sõjavastaste aktivistide, ajakirjanike ja alaealiste kinnipeetavate, sealhulgas Aleksei
Gorinovi, Lev Šlosbergi, Maksim Kruglovi, Maria Ponomarenko ja Aleksandr Kõnevi
viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning täielikku poliitilist rehabiliteerimist, ning
nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud tagaksid neile viivitamatult sõltumatu
arstiabi kättesaadavuse;
8. mõistab hukka, et Venemaa ametivõimud suruvad jätkuvalt maha igasuguse
teisitimõtlemise, sealhulgas repressiivsete õigusaktide ja poliitiliselt motiveeritud
vanglakaristuste abil, mis on suunatud opositsioonipoliitikute, kodanikuühiskonna
organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate ja sõltumatu meedia vastu; tuletab meelde, et
2012. aastal jõustatud ebaseaduslik nn välisagentide seadus on seadnud Venemaa
kodanikuühiskonnale ranged piirangud;
9. väljendab solidaarsust nende Venemaa kodanikega, kes vaatamata riigisisestele ja
piiriülestele repressioonidele ning nii neile kui ka nende pereliikmetele kaasnevatele
ränkadele isiklikele tagajärgedele leiavad endiselt julgust rääkida Venemaa Ukraina-
vastase jõhkra ja ebaseadusliku agressioonisõja kohta tõtt, kaitsta selliseid inimväärtusi
nagu väärikus, austus ja kaastunne ning näidata maailmale, et on olemas ka teistsugune
Venemaa; tuletab meelde Aleksei Navalnõi jõhkrat mõrva ning kinnitab veel kord, et
Venemaa režiim ja Putin isiklikult kannavad poliitilist ja kriminaalvastutust
teisitimõtlejate surma eest; väljendab solidaarsust poliitiliste repressioonide ohvritega
ning toetust sõltumatutele ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele ja kodanikuühiskonna
osalejatele, kes seisavad vastu Venemaa agressioonile ja repressioonidele;
10. nõuab tungivalt, et EL võtaks meetmeid piiriüleste repressioonide vastu, ning toetab
ÜRO eriraportööri soovitust võtta vastu piiriüleseid repressioone käsitlev siduv ÜRO
konventsioon; nõuab tungivalt, et liikmesriigid analüüsiksid Venemaa piiriüleseid ohte,
kontrolliksid Venemaa Interpoli tagaotsimisteateid ja nõuaksid, et finantsasutused
lõpetaksid Rosfinmonitoringu poliitiliselt motiveeritud „äärmuslaste“ nimekirjade
kasutamise;
11. nõuab jätkuvat toetust Venemaa demokraatlikele jõududele, sealhulgas sõltumatutele
ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele ja reformimeelsetele jõududele demokraatliku
poliitilise opositsiooni seas, kes töötavad Venemaa demokraatliku tuleviku nimel ning
on avalikult vastu Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ja Venemaa hübriidsõjale
Euroopa demokraatlike riikide vastu; rõhutab, et Venemaa sõjavastased demokraatlikud
jõud välismaal on usaldusväärsed partnerid ainult siis, kui nad toetavad ühemõtteliselt
Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud
piirides, toimunu eest vastutusele võtmist ja reparatsioonide maksmist; nõuab, et EL ja
selle liikmesriigid suurendaksid oma toetust Venemaa sõjavastasele ja demokraatiat
toetavale kodanikuühiskonnale, demokraatlikele osalejatele ja sõltumatule venekeelsele
meediale, sealhulgas toetades juurdepääsu tsenseerimata teabele Venemaal; kutsub
270
komisjoni üles tagama piisava pikaajalise rahastamise;
12. tuletab meelde, et ÜRO Venemaa inimõiguste olukorra eriraportöör Mariana Katzarova
teatas, et siserepressioonid on jõudnud murettekitavale tasemele, kuna poliitvange on
üle 4000, rohkem kui 1200 inimest ja organisatsiooni on tembeldatud „välisagentideks“,
üle 350 organisatsiooni on pandud „soovimatutena“ keelu alla ja algatatud on üle 5000
poliitiliselt motiveeritud kriminaalasja; taunib asjaolu, et praegu on poliitiliste või
terrorismisüüdistuste alusel kinni peetud üle 100 alaealise, Venemaa on maailmas
kolmandal kohal vangistatud ajakirjanike arvu poolest, kellest peaaegu kolmandik on
Ukraina kodanikud, sealhulgas Irõna Danõlovõtš, ning piinamine on laialt levinud ja
süstemaatiline;
13. rõhutab, et Venemaa lüüasaamine tema Ukraina-vastases agressioonisõjas, Ukraina
suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamine ning Venemaa imperialistlikele
ambitsioonidele lõputegemine on olulised eeltingimused, et luua võimalus põhjalikeks
poliitilisteks muutusteks tõelise demokraatia suunas Venemaal; kordab, et Venemaa
täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse ja tema süstemaatilised repressioonid oma
koduriigis on teineteist vastastikku tugevdavad ning mõlemad toetavad Venemaa
režiimi;
14. väljendab uuesti oma vankumatut toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja
territoriaalsele terviklikkusele riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; nõuab, et
Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid viivitamata, täielikult ja tingimusteta igasuguse
sõjalise tegevuse Ukrainas, lõpetaksid kõik rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu
vastu, viiksid kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja kõik
relvajõud, käsilasväed ja kogu sõjalise varustuse ning vabastaksid ja annaksid üle kõik
sõjavangid, poliitvangid, röövitud lapsed ja tsiviilisikud; rõhutab, et Venemaa režiim
jätkab Ukrainas tsiviilsihtmärkide ründamisel erakordse jõhkruse näitamist ning et
humanitaarolukord on endiselt katastroofiline Venemaa okupeeritud aladel, sealhulgas
Oleškõ linnas, mis on praegu piiramisrõngas ja kus lõksus olevatel tsiviilisikutel,
sealhulgas lastel, pole piisavalt toitu, ravimeid, arstiabi, vooluvett ega elektrit;
15. väljendab heameelt teise Brüsseli dialoogi üle Venemaa demokraatiameelsete ja
sõjavastaste osalejatega, mis toimus Euroopa Parlamendis 2026. aasta juunis;
16. väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis vastu piiravad meetmed kümne isiku
suhtes, kes toetavad demokraatliku opositsiooni süstemaatilist ja institutsionaliseeritud
represseerimist ning nõrgendavad demokraatiat ja õigusriiki Venemaal; kutsub
liikmesriike üles kehtestama ulatuslikud ELi piiravad meetmed täiendavate isikute ja
üksuste suhtes, kes on seotud poliitilise tagakiusamise ja Venemaa jõhkra
agressioonisõjaga Ukraina vastu; nõuab, et sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks
võetaks kõik vajalikud meetmed; avaldab nõukogule tunnustust sanktsioonide
kehtestamise eest nende kümne isiku suhtes, nende seas ülemkohtu kohtunikud,
peaprokuratuuri kõrgemad ametnikud ja kohtunikud, kes on seotud Jabloko
keelustamise ja opositsioonipoliitikute süüdimõistmisega;
17. nõuab tungivalt sihipäraste ELi sanktsioonide vastuvõtmist kohtunike, prokuröride,
Rosfinmonitoringu ametnike ja agentide vastu, kes osalevad repressioonides, sealhulgas
piiriülestes repressioonides; nõuab sihipäraseid piiravaid meetmeid Venemaa
valimisametnike, kohtunike, prokuröride, okupatsioonivõimude ja muude isikute vastu,
kes vastutavad otseselt ajutiselt okupeeritud Ukraina, Gruusia ja Moldova aladel
271
lavastatud valimisprotsessi korraldamise eest, samuti valimispettuste eest vastutavate
keskvalimiskomisjoni liikmete ja piirkondlike valimiskomisjonide liikmete vastu ning
äsjavalitud riigiduuma saadikute vastu, keda ei ole veel loetellu kantud, eelkõige nende
vastu, kes on teeninud sissetungivägedes või okupatsiooniametites; nõuab, et kõigile
sellistele isikutele kehtestataks kogu Schengeni ala hõlmav sisenemiskeeld;
18. ergutab liikmesriike töötama välja kooskõlastatud lahendusi Venemaa inimõiguste
kaitsjate, sõltumatute ajakirjanike ja teiste ohus olevate inimeste jaoks, kes elavad
seaduslikult ELis ja kes ei saa dokumente Venemaa konsulaarasutuste kaudu uuendada;
19. rõhutab, et suhteid Venemaaga ei saa normaliseerida ilma Ukraina jaoks õiglase ja
püsiva rahuta, mis põhineb täielikul territoriaalsel terviklikkusel, Venemaa vägede
täielikul väljaviimisel, kõigi sõjavangide, kinnipeetud tsiviilisikute ja sunniviisiliselt
väljasaadetud Ukraina laste vabastamisel, Ukrainale täielike reparatsioonide maksmisel
ja kahju hüvitamisel Venemaa poolt ning sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja
Venemaa Ukraina-vastaste agressioonikuritegude toimepanijate täielikul vastutusele
võtmisel, riigisiseste poliitiliste repressioonide lõpetamisel, õigusriigi taastamisel ja
rahvusvahelise õiguse täielikul austamisel; nõuab, et Venemaa režiim oleks poliitiliselt
ja diplomaatiliselt isoleeritud nii kaua kui vaja, sealhulgas tehes koordineeritud
pingutusi, et jätta tema esindajad välja peamistest rahvusvahelistest foorumitest ning
takistada Venemaa osalemise normaliseerumist rahvusvahelistel spordi- ja
kultuuriüritustel;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,
komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele
esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa
Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ning
Venemaa Föderatsiooni, Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia ametivõimudele.
273
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0340
ELi ja Aafrika kaubandus- ja investeerimissuhete edendamise seis
Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2026. aasta resolutsioon ELi ja Aafrika kaubandus- ja
investeerimissuhete edendamise seisu kohta (2026/2624(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2025. aasta resolutsiooni Aafrika ja ELi partnerluse
uuendamise kohta: ühiste prioriteetide loomine enne Angola tippkohtumist1,
– võttes arvesse oma 23. juuni 2022. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika kaubandussuhete
tuleviku kohta2,
– võttes arvesse Aafrika Liidu tegevuskava aastani 2063 „Aafrika, mida me tahame“,
– võttes arvesse nulltariifipoliitikat, mida Hiina rakendab kõigi Aafrika riikide suhtes
Hiina ja Aafrika ühise arengu majanduspartnerluse alusel alates 1. maist 2026,
– võttes arvesse 24. ja 25. novembril 2025 Angolas Luandas toimunud Aafrika Liidu ja
Euroopa Liidu seitsmenda tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,
– võttes arvesse majanduspartnerluslepinguid, mis on sõlmitud või mille üle peetakse
läbirääkimisi ELi ning 15 Sahara-taguse Aafrika riigi ja piirkonna vahel,
– võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2024. aasta aruannet Aafrika
majandusarengu kohta „Unlocking Africa’s trade potential: Boosting regional markets
and reducing risks“ (Aafrika kaubanduspotentsiaali rakendamine: piirkondlike turgude
edendamine ja riskide vähendamine),
– võttes arvesse ELi kaubandusabi käsitlevat 2023. aasta eduaruannet,
– võttes arvesse 2020. aastal käivitatud kestliku kakaotootmise algatust,
– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ja Aafrika kaubandus- ja
investeerimissuhete edendamise seisu kohta (O-000041/2026 – B10-0017/2026),
1 ELT C, C/2026/2100, 29.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/2100/oj. 2 ELT C 32, 27.1.2023, lk 74.
274
– võttes arvesse kodukorra artikli 142 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 2,
A. arvestades, et Aafrika riigid moodustavad üheskoos ELi suuruselt neljanda
kaubanduspartneri ja ekspordituru; arvestades, et EL on Aafrika suurim välisinvestor;
B. arvestades, et Aafrika on üks maailma kõige kiiremini kasvavaid piirkondi, millel on
märkimisväärne majanduslik, demograafiline ja ettevõtluspotentsiaal, pakkudes suuri
võimalusi kestlikuks kaubanduseks, investeerimiseks, tööstuse arenguks ning
tugevdatud ELi ja Aafrika majanduskoostööks;
C. arvestades, et Aafrika osakaal maailmakaubanduses on viimase 50 aasta jooksul
pidevalt vähenenud ning moodustab ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi andmetel
2,9 % maailmakaubandusest; arvestades, et see manner sõltub suurel määral impordist
ja toorainepõhiste loodusvarade ekspordist; arvestades, et Aafrika mandrisisese
kaubanduse tase ei ole kaugeltki saavutanud oma potentsiaali ja see moodustab vaid
14,9 % kogu mandri kaubandusest; arvestades, et aastatel 2015–2025 suurenes ELi ja
Aafrika vaheline kaubandus 30 % ja investeeringud suurenesid 15 %; arvestades, et
97 % Aafrika ekspordist siseneb Euroopa turule tollimaksuvabalt;
D. arvestades, et Aafrika osalemine kogu maailma kaubanduses ja investeeringutes on
endiselt piiratud; arvestades, et Aafrika riikidel on tohutu majanduslik potentsiaal ja
rikkalikult kriitilise tähtsusega loodusvarasid, eelkõige vaske, mangaani, koobaltit ja
plaatinarühma metalle, mida vajatakse suuresti majanduse ümberkujundamiseks ja
rohepöördeks; arvestades, et Aafrika on Euroopa oluline partner ja EL on huvitatud
investeerimisest Aafrika toormete kohalikku rafineerimisse ja töötlemisse, et vähendada
tema töötlemisalast sõltuvust; arvestades, et igasugune niisuguste ressurssidega
kauplemine peab põhinema õiglusel ja vastastikusel austusel; arvestades, et ÜRO
põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis nõutakse kohalike kogukondade vaba, eelnevat ja
informeeritud nõusolekut; arvestades, et Aafrika riikidel on suur tööjõureserv, kus igal
aastal siseneb tööturule 12 miljonit uut tööotsijat, samas kui praegu on saadaval ainult
kolm miljonit töökohta;
E. arvestades, et Aafrika riigid ei ole homogeensed; arvestades, et Aafrika manner on
väliste šokkide suhtes eriti haavatav, sest ta sõltub suurel määral nii välistest rahalistest
vahenditest ja tuludest, nagu välisülekanded, välismaised otseinvesteeringud, turism ja
välisabi, kui ka tööstuskaupade impordist; arvestades, et energiasüsteemi
ümberkujundamine on Aafrika jaoks ainulaadne võimalus asuda uuele positsioonile
ülemaailmsetes tarneahelates, tingimusel et tema majandus ei põhine üksnes toormete
ekspordil;
F. arvestades, et Aafrika riigid kaotavad äärmuslike kliimatingimuste tõttu 2–5 % oma
SKPst ja paljud neist suunavad kuni 9 % oma eelarvest niisugustele tingimustele
reageerimisse;
G. arvestades, et ELi ja Aafrika kaubandus- ja investeerimissuhted hõlmavad
mitmesuguseid majanduspartnerluslepinguid, kestlike investeeringute hõlbustamise
lepinguid, puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerlusi ning
muid koostöövorme; arvestades, et paljud Sahara-taguse Aafrika riigid on sõlminud ka
kahepoolseid investeerimislepinguid ELi eri liikmesriikidega;
H. arvestades, et kaubanduspoliitika kasvav ebakindlus ja tariifide volatiilsus ülemaailmses
275
kaubanduses panevad maailmamajanduse proovile; arvestades, et Euroopa ja Aafrika
kaubandussuhted peaksid jääma niisuguse stabiilsuse allikaks, mis tugineb
prognoositavatele raamistikele ja pühendumisele reeglitel põhinevale kaubandusele;
arvestades, et sel eesmärgil peaks komisjon oma poliitikaettepanekute puhul tegema
eranditult põhjalikud mõjuhindamised ja konsulteerima sidusrühmadega, sealhulgas
oma Aafrika riikidest partneritega, keda ELi õigusaktid otseselt mõjutavad;
I. arvestades, et reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on arengu, majanduse
mitmekesistamise, töökohtade loomise ning kestliku ja puhta majanduskasvu parim
tagatis;
J. arvestades, et poliitiline stabiilsus, majanduslik vabadus, hea valitsemistava ja õigusriik
on investeeringute, kestliku majanduskasvu ja ühise heaolu eeltingimused; arvestades,
et selleks, et olla Aafrika mandril rohkem esindatud ja astuda vastu tugevale
ülemaailmsele konkurentsile, peab EL oma poliitilist diplomaatiat koordineerima oma
majandusdiplomaatiaga ning liikuma normatiivselt lähenemisviisilt pragmaatilise ja
võrdsusel põhineva partnerluse suunas;
K. arvestades, et Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna (AfCFTA) loomine on oluline
verstapost piirkondliku integratsiooni kuueetapilises rakenduskavas ja see on Aafrika
majandusliku tuleviku seisukohalt ülimalt paljulubav; arvestades, et praeguseks on
AfCFTA loomise lepingu allkirjastanud 54 Aafrika Liidu liikmesriiki;
L. arvestades, et Ameerika Ühendriikide Aafrika majanduskasvu ja võimaluste aktil
põhinev kaubandussoodustuste programm lõppes 30. septembril 2025 ja USA
administratsioon pikendas seda tagasiulatuvalt 31. detsembrini 2026; arvestades, et
pärast programmi lõppu võivad lepingu tingimused muutuda Aafrika huvide kahjuks,
võttes arvesse president Trumpi kaubanduspoliitikat, mis tugineb Ameerika esikohale
seadmise põhimõttele „America First“;
M. arvestades, et kolmandad ja tärkava turumajandusega riigid, eelkõige Hiina, Venemaa ja
Ameerika Ühendriigid, aga ka India ning Ladina-Ameerika ja Pärsia lahe riigid,
laiendavad oma strateegilist tegevust Aafrikas; arvestades, et suurte geopoliitiliste
muutuste ja rahvusvahelise rivaalitsemise tõttu sellel mandril, eelkõige majandus- ja
taristuprojektide osas, on vaja, et Euroopa arendaks konkreetseid partnerlusi, mis
põhinevad majandussuhetel ning vastastikusel kasul ja usaldusel; arvestades, et EL peab
kasutama oma majanduslikku jõudu, et võidelda Hiina ja Venemaa kasvava mõju vastu
Aafrikas, ning tegema seda pragmaatiliste, reeglitel põhinevate, läbipaistvate ja
vastastikku kasulike partnerluste kaudu, millega toetatakse Euroopa
majandusjulgeolekut; arvestades, et suurenev geopoliitiline ja majanduslik konkurents
Aafrikas, eelkõige sellistes strateegilistes sektorites nagu kriitilised toormed, taristu,
energeetika ja digitehnoloogia, juhib tähelepanu tungivale vajadusele, et EL suurendaks
oma strateegilist kohalolekut kestlike investeeringute, usaldusväärsete partnerluste ja
vastastikku kasuliku majanduskoostöö kaudu; arvestades, et alates 1. maist 2026 on
Hiina rakendanud nulltariifipoliitikat kõigi toodete suhtes, mis on pärit Aafrika riikidest,
kellega tal on diplomaatilised suhted; arvestades, et Hiina on Aafrika suurim
kaubanduspartner, kusjuures nende kaubandustehingute maht ulatus 2025. aastal
297 miljardi euroni, mis tugevdab Hiina mõju maailma lõunapoolsetes riikides;
arvestades, et ilma tööstuse mitmekesistamiseta on oht, et tariifide kaotamine kinnistab
asümmeetrilist kaubandusmudelit;
276
N. arvestades, et EL on Aafrikas juhtiv investor välismaiste otseinvesteeringute kogumahu
poolest, samas kui kolmandad riigid, nagu Hiina, investeerivad suures osas laenude
kaudu; arvestades, et Pärsia lahe riikide strateegiline investeerimistegevus kasvab
Aafrikas kõige kiiremini; arvestades, et pool ELi strateegia „Global Gateway“
investeerimisprojektidest on sihtotstarbeliselt suunatud Aafrikale; arvestades, et
käivitatud on mitu olulist strateegia „Global Gateway“ projekti, mis eeldatavasti
ergutavad märkimisväärselt kaubandust ja investeeringuid; arvestades, et strateegia
„Global Gateway“ puhul on siiski vaja pidevat hindamist, konkreetseid
juhtimiskriteeriume ja paremat strateegilist suunamist, kuna selle praegune aeglane
rakendamine, piiratud nähtavus ja ebapiisav poliitiline vastutus õõnestavad selle mõju;
arvestades, et teadete kohaselt rakendavad mitut strateegia „Global Gateway“ projekti
Hiina äriühingud ning et see on vastuolus algatuse eesmärgiga pakkuda usaldusväärset
alternatiivi Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“ ja luua tõelist kohalikku väärtust;
O. arvestades, et naised on Aafrika mandri majandus-, sotsiaal- ja ettevõtlusdünaamikas
kesksel kohal; arvestades, et kaubandus- ja investeerimissuhted Aafrika riikidega
peaksid toetama soolist võrdõiguslikkust ja naiste õiguste edendamist; arvestades, et
investeerida tuleb naiste mõjuvõimu suurendamisse, rahastamisvõimalustesse, haridusse
ja omandisse Aafrika mandril;
P. arvestades, et Aafrika riikide kaubandussuhted võivad aidata tegeleda struktuursete
ebasoodsate majanduslike olukordadega, nagu madala tootlikkusega sektorid, väike
mitmekesisus, taristulüngad, päritud ajaloolised piirid, nõrk majanduse juhtimine, suur
sõltuvus toorme ekspordist, kohaliku töötlemisvõimsuse puudumine ning suur
võlakoormus; arvestades, et õiglased, tasakaalustatud ja auahned kaubandussuhted
moodustavad ühe võimaluse, mis aitab kõnealuseid ebasoodsaid olukordi korvata;
Q. arvestades, et kaubanduse tasakaalustamatuse tõttu hõlbustab Maailma
Kaubandusorganisatsioon (WTO) kaubandust ja suutlikkuse suurendamist Sahara-
taguses Aafrikas kaubandusabi algatuse ning Aafrika digikaubanduse projekti, samuti
WTO mitteametliku Aafrika töörühma kaudu;
R. arvestades, et EL on kaubandusabi algatuse raames üks peamisi WTO partnereid, andes
38 % rahalistest vahenditest; arvestades, et Aafrika on suuruselt teine abisaaja;
S. arvestades, et tehisintellekt kujundab ümber ülemaailmseid kaubandus- ja
investeerimismustreid ning loob seega võimalusi tootlikkuseks, innovatsiooniks ja
väärtuse loomiseks; arvestades, et avatud lähtekoodiga tehisintellektilahendused võivad
vähendada kulusid, suurendada kohalikku suutlikkust ja vähendada sõltuvust piiratud
arvust pakkujatest; arvestades, et digitaristu ja oskuste nappuse tõttu on oht, et Aafrika
riikidest partnerid jäävad ilma tehisintellektipõhise majanduskasvu eelistest; arvestades,
et Aafrika digikaubanduse maastik laieneb kiiresti; arvestades, et AfCFTA
digikaubanduse protokolli vastuvõtmisega 2024. aastal pandi õiguslik alus ühtsele
Aafrika digiturule; arvestades, et digimajandus pakub märkimisväärseid võimalusi ELi
ja Aafrika tugevdatud koostööks; arvestades, et EL peaks suurendama oma jõupingutusi
Aafrika digipöörde ja ühendatuse toetamisel; arvestades, et digilõhe tõttu võivad
maailma lõunapoolsetest riikidest pärit partnerid jääda tehisintellektipõhistest
kasvuvõimalustest ilma;
T. arvestades, et Lõuna-Aafrika põllumajanduses kasutatavaid toksiine käsitlev
rahvatribunal on juhtinud tähelepanu inimõigustele, tervisele ja keskkonnale avalduvale
277
kahjulikule mõjule, mis on seotud väga ohtlike pestitsiididega, sealhulgas
pestitsiididega, mis on Euroopa Liidus keelatud, kuid mida toodetakse ja eksporditakse
kolmandatesse riikidesse;
U. arvestades, et ELis keelatud pestitsiidide eksport võib tekitada nn bumerangiefekti,
millega kaasnevad imporditud põllumajandustoodetes nõuetele mittevastavad jäägid,
kahjustades seeläbi eksportivate riikide juurdepääsu ELi turule, nagu näitab Keenia
köögiviljaekspordi märkimisväärne vähenemine, mis kahjustab nii rahvatervise
eesmärke kui ka partnerriikide majandushuve;
V. arvestades, et G20 Lõuna-Aafrika 2025. aasta prioriteetides rõhutati, et osa kasvavast
ülemaailmsest kemikaalide tootmisest liigub maailma lõunapoolsetesse riikidesse,
suurendades riske eriti haavatavate riikide jaoks, kuna neil on piiratud juurdepääs
teabele, ohutumatele alternatiividele ja asjakohasele kemikaalide käitlemise taristule;
Kestlik ja kaasav majanduskasv
1. rõhutab, kui oluline on luua Aafrikas kestlik, konkurentsivõimeline ja tugev taristu ja
tööstusbaas, et arendada vastupanuvõimelisi väärtusahelaid, tugevdada ja
mitmekesistada Aafrika kaubandusvõrgustikke ning edendada Aafrikas toorme suure
lisandväärtusega töötlemist, mis on peamine viis luua kvaliteetseid töökohti, tagada
kestlikkus ning suurendada majanduslikku vastupanuvõimet; taunib püsivaid suuri
taristulünki, mis takistavad nii piirkondlikku majandusintegratsiooni kui ka
väliskaubandust;
2. kutsub komisjoni, liikmesriike ja Sahara-taguse Aafrika riike, samuti Aafrika ja
Euroopa ettevõtjaid ja investoreid, sealhulgas Aafrika pensionifonde ja
kindlustusandjaid, kellel on märkimisväärsed varad, Aafrika Arengupanka ja Euroopa
Investeerimispanka üles tegelema nende lünkadega kiiremas korras, kasutades täielikult
ja tulemuslikumalt ära olemasolevaid ja võimalikke tulevasi ELi rahastamisvahendeid,
et toetada füüsilise taristu ajakohastamist, integreeritud koridoride (sadamaid, raudteed
ja maanteid ühendavad projektid) arendamist, investeeringuid puhtasse energiasse
(nt päikeseenergia) ja digitaliseerimisse, inimeste oskuste ja arengu tugevdamist,
mittetariifsete kaubanduskulude vähendamist, impordi- ja ekspordimenetluste
ühtlustamist ning kaubanduspartnerite mitmekesistamist, tagades samal ajal, et Aafrika
industrialiseerimisprojektides rakendatakse kaasaegseid, kestlikke ja võimaluse korral
kliimaneutraalseid tootmistehnoloogiaid, milles kasutatakse süsinikujalajälje
vähendamiseks kohalikke materjale, tehes seda kooskõlas Aafrika Liidu tegevuskavaga
aastani 2063, ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja strateegiaga „Global
Gateway“;
3. peab esmatähtsaks toetada Aafrika institutsioonilise suutlikkuse ning avaliku ja
erasektori arendamist, hõlmates ka avaliku ja erasektori partnerlusi ning toetades selleks
ulatuslikumalt mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja ettevõtlust,
parandades juurdepääsu rahastamisele, tugevdades digioskusi, toetades innovatsiooni,
ergutades kaubanduse formaliseerimist ja tegeledes taristu puudujääkidega, et Aafrika
saaks rakendada oma täielikku majanduslikku potentsiaali; kinnitab sellega seoses veel
kord naiste mõjuvõimu suurendamise, ettevõtjatevaheliste kohtumiste arendamise,
diasporaa rolli ja investeerimiskliima tähtsust;
4. kordab, et poliitiline stabiilsus, sotsiaalne ühtekuuluvus, hea valitsemistava ja õigusriigi
278
austamine on soodsa ettevõtluskeskkonna loomise eeltingimused, sealhulgas
kaubanduse ja investeeringute seisukohast vaadatuna; toonitab, et poliitiliste ja
majanduslike küsimuste omavaheline sidumine võimaldab ELil jätkata poliitilist
dialoogi Aafrika ametivõimudega, tagades samal ajal pühendumise demokraatlikele
väärtustele; tunneb heameelt asjaolu üle, et teatavad riigid on tugevama regulatiivse
keskkonna, parema ühendatuse, majanduse mitmekesistamise ja poliitilise stabiilsuse
abil tugevdanud Aafrika vastupanuvõimet;
5. tunneb heameelt asjaolu üle, et EL teeb tööd oma kaubandussuhete mitmekesistamiseks,
luues uusi partnerlussuhteid, keskendudes kestlikele majanduslikele investeeringutele ja
strateegilisele koostööle, tuginedes pikaajalisele pühendumusele, sealhulgas Aafrika
riikidele, millel on nende tugevate ajalooliste, geograafiliste ja kultuuriliste sidemete
tõttu rahvusvahelises kaubanduses oluline majanduslik, demograafiline ja
keskkonnaalane tähtsus; võtab teadmiseks teatavate Euroopa ja Aafrika riikide
ajaloolised sidemed ning rõhutab, et kaubandussuhted peaksid põhinema võrdsel
partnerlusel;
6. on veendunud, et AfCFTA, mille eesmärk on kaotada 90–97 % tollimaksudest, annab
võimaluse vähendada sõltuvust ülemaailmsetest turgudest ja suurendada
vastupanuvõimet; kinnitab veel kord oma täielikku toetust sellele algatusele ja nõuab
selle kiiret rakendamist kogu mandril; võtab teadmiseks AfCFTA sekretariaadi ja ELi
poolt 2026. aasta aprillis Addis Abebas allkirjastatud uue vastastikuse mõistmise
memorandumi, mis tähistab uut sammu Aafrika ja ELi kaubandus- ja
investeerimissuhete tugevdamisel; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid ja
tugevdaksid rahalise toetuse ja tehnilise toe pakkumist AfCFTA rakendamiseks;
rõhutab, et selleks, et AfCFTA saaks oma potentsiaali täielikult ära kasutada ja minna
kaugemale kaubanduse liberaliseerimisest, aidates kaotada vaesust ja vähendada
ebavõrdsust, peab Aafrika riikidel olema piisavalt poliitilist tegutsemisruumi niisuguste
strateegiate elluviimiseks, mis tagavad sidususe kaubanduspoliitika, majanduse
mitmekesistamise, demograafilistele ja sotsiaalsetele vajadustele reageerimise ning
kestlikkuse ja kaasava majanduskasvu eesmärkide vahel; rõhutab, et AfCFTAt tuleks
rakendada kaasaval viisil nii, et selles osalevad ka erasektor, ametiühingud,
kodanikuühiskond ja kohalikud kogukonnad; toonitab, et majanduspartnerluslepingud
täiendavad AfCFTA edasist arendamist; toonitab, et Addis Abebas allkirjastatud
vastastikuse mõistmise memorandumiga edendatakse uue põlvkonna
majanduspartnerluslepinguid ja suurendatakse kahe süsteemi
(majanduspartnerluslepingud ja AfCFTA) koostoimet; tunneb sellega seoses heameelt
eesmärgi üle minna arvukatelt killustunud lepingutelt üle ühtsele
maailmajagudevahelisele partnerlusele;
7. tunnistab AfCFTAt positiivse arenguna piirkondadevahelises kaubanduses, sest sellel
on potentsiaal täielikult rakendada Aafrika mandri majanduslikku potentsiaali, mis
toetaks tugevamaid ja mõjukamaid ELi ja Aafrika kaubandus- ja investeerimissuhteid;
8. kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust, nõukogu ja liikmesriike üles tagama, et
strateegia „Global Gateway“ Aafrika-Euroopa investeerimispakett annab
käegakatsutavaid tulemusi, viies asjakohaselt juhitavad projektid kooskõlla ELi
strateegiliste huvide ja Aafrika prioriteetidega, vältides jätkusuutmatut võlakoormust,
toetades vaesuse kaotamist, naiste õigusi, soolist võrdõiguslikkust, kliimameetmeid ja
elurikkuse kaitset ning edendades inimarengut kooskõlas ÜRO kestliku arengu
eesmärkidega; nõuab, et üks peamine eesmärk oleks võidelda ebavõrdsuse vastu ja
279
tagada, et strateegia „Global Gateway“ projektid aitavad luua inimväärseid ja kestlikke
töökohti ning tugevdada väärtusahelaid partnerriikides; kordab oma üleskutset tagada
strateegia „Global Gateway“ mõju korrapärane hindamine Euroopa Kontrollikoja
temaatiliste auditite kaudu ning tagada tulemuslikud ja tõenduspõhised
mõõtmismeetodid, näiteks jaotusliku mõju hinnangud, et teha selgelt kindlaks, kes
strateegia „Global Gateway“ projektidest kasu saab;
Kaubandus- ja investeerimissuhted
9. rõhutab, et pikaajalised ja stabiilsed kaubandus- ja investeerimissuhted peavad olema
vastastikku kasulikud ja tooma kasu kõigile asjaosalistele;
10. tuletab meelde, et EL on olnud usaldusväärne partner, kes järgib rahvusvahelist reeglitel
põhinevat korda, pakkudes stabiilsust ja prognoositavust, mis loovad tema
kaubanduspartnerite jaoks konkurentsieelise;
11. kinnitab veel kord, et tarneahela mitmekesistamiseks tehtavad jõupingutused loovad
võimalusi mõlemale maailmajaole, ning on veendunud, et EL ja Aafrika Liit peaksid
tegema koostööd, et luua vajalikud tingimused ja stiimulid, et toetada investeeringute
mitmekesistamist, et süvendada kohalike väärtuste loomist ja kestlike töökohtade
arendamist, edendades ELi ja Aafrika ettevõtete tootmistegevust; toonitab sellega
seoses, et riskide vähendamise strateegia, millesse on kaasatud avaliku sektori või
mitmepoolsed institutsioonid (nt Euroopa Investeerimispank ja Aafrika Arengupank),
on väga oluline; on veendunud, et sellise strateegiaga ergutatakse Aafrika ja Euroopa
ettevõtjaid investeerima töötlemisettevõtetesse, tagades madalamad kapitalikulud,
väiksema valuutariski ja turvalise turulepääsu;
12. tunnistab, et tootmisahelate mitmekesistamine on makromajandusliku stabiliseerimise
vahend (nt kohaliku valuuta kaitse), industrialiseerimise ja ümberkujundamise hoob,
piirkondliku integratsiooni kiirendaja (nt Maroko), võimaldades luua stabiilsemaid ja
kindlamaid suhteid killustunud ülemaailmses kontekstis;
13. tunnistab ülemaailmse rohe- ja digipöörde elluviimisel kriitiliste toormete strateegilist
tähtsust nii Aafrika kui ka Euroopa jaoks; tunnistab Aafrika strateegilist vajadust minna
kaevandusmajanduselt üle innovatsioonist lähtuvale töötlemispõhisele majandusele;
rõhutab, et selles valdkonnas tehtav koostöö peab põhinema vastastikusel kasul,
läbipaistvusel ja kestlikkusel, ning kutsub komisjoni üles kiiresti edasi liikuma
vastastikku kasulike lepingute sõlmimisel asjaomaste Aafrika riikidest partneritega,
seades esikohale kestlikkuseesmärgid, muutes tarneahelad kindlamaks ja tagades
vaidluste lahendamist käsitlevate sätete lisamise; toonitab, et sellised lepingud tuleb
sõlmida kaasaval viisil – sotsiaalselt, integreerides kohaliku elanikkonna vaba, eelneva
ja teadva nõusoleku kaudu ning kaasates ka teisi asjaomaseid sidusrühmi, ning
majanduslikult, toetades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), tagades
tehnosiirde ja investeerides ümberkujundamisse, seadmata ohtu Euroopa
majandusjulgeolekut; julgustab partnereid järgima kõrgeid läbipaistvusstandardeid,
nagu mäetööstuse läbipaistvuse algatus, ja tagama Euroopa Parlamendi täieliku
kaasamise; rõhutab, et sellised mehhanismid nagu sisenõuanderühmad on asjakohased
ja kasulikud vahendid, mida tuleks veelgi tugevdada ja mis tuleks lisada kõikidesse
tulevastesse kaubanduslepingutesse; toonitab, et piirkondlik stabiilsus ja julgeolek on
Aafrika majandusliku jõukuse eeltingimused, kuna loodusvarad ei taga automaatselt
arengut;
280
14. nõuab Euroopa vastupanuvõime tugevdamist, kaotades mitmekesistamise suunas
liikumisega liigse sõltuvuse selliste partnerluste abil, millega edendatakse
vastutustundlikku ja jälgitavat kaevandamist, kohaliku lisaväärtuse loomist ja oskuste
arendamist; toonitab, et strateegia „Global Gateway“ Aafrika-Euroopa investeeringute
paketti kuuluvate algatustega tuleks edendada vastupanuvõimelisi, õiglasi ja
keskkonnahoidlikke tarneahelaid, tagades, et ressurssidealane koostöö aitab Aafrika
riikides kaasa vaesuse vähendamisele, kvaliteetsetele töökohtadele, kestlikule ja
kaasavale majanduskasvule ning majanduse mitmekesistamisele ning mandri
majanduslikule suveräänsusele, austades seejuures töötajate ja inimõigusi;
15. loodab, et strateegia „Global Gateway“ aitab tugevdatud partnerluste kaudu luua
kohalikku lisaväärtust ja inimväärseid töökohti, edendada sotsiaalset kaasatust ja
võidelda ebavõrdsuse vastu; kutsub komisjoni üles seadma esikohale suure mõjuga,
nähtavad ja laiendatavad projektid sellistes strateegilistes sektorites nagu transpordi- ja
ühenduvustaristu, energiaprojektid ning digimajandus ja -teenused, saavutades seeläbi
kohapeal käegakatsutavaid tulemusi ja tugevdades ELi kui partneri usaldusväärsust;
kutsub komisjoni aga üles suurendama strateegi „Global Gateway“ nähtavust,
läbipaistvust ja järelevalvet ning Euroopa Parlamendi kaasatust selle investeeringute ja
arendamise kontrollimisse, et tagada selle tulemuslikkus ja parandada selle
teavitustegevust avaliku standardse keskportaali kaudu, kus antakse teavet strateegia
„Global Gateway“ projektide kohta, et tugevdada algatuste mõju ja tunnustamist;
tuletab meelde, et investeeringutest lähtuvad projektid, sealhulgas strateegia „Global
Gateway“, ei tohiks asendada ametliku arenguabi algatusi ega rahastust, mille puhul
keskendutakse arengule; rõhutab, et ELi strateegia „Global Gateway“ 360 kraadi
lähenemisviis kujutab endast ELi ainulaadset lisaväärtust ja eristab teda teistest Aafrikas
tegutsevatest ülemaailmsetest osalejatest, eelkõige Hiinast, kuna selles ühendatakse
kestlikku taristusse ja ühendatusesse tehtavad investeeringud tugeva keskendumisega
kestlikule arengule, inimväärsete töökohtade loomisele, vaesuse kaotamisele,
tervishoiule, haridusele, oskuste arendamisele, heale valitsemistavale ja sotsiaalsele
kaasatusele, edendades seeläbi pikaajalisi ja vastastikku kasulikke partnerlusi Aafrika
riikidega; nõuab kindlalt selle tagamist, et kõnealune algatus ei suurendaks
partnerriikide võlakoormust;
16. on veendunud, et hea valitsemistava, sotsiaalne ühtekuuluvus, õigusriigi austamine,
soodne investeerimiskliima, industrialiseerimine, põhitaristu arendamine ja
investeerimine inimkapitali on tegurid, mis aitavad kaasa poliitilisele ja majanduslikule
stabiilsusele ning seetõttu tuleb nende poole püüelda ja neid ELi strateegiliste
investeeringutega edendada; toonitab sellega seoses, kui oluline on see, et Euroopas
asuv Aafrika diasporaa investeeriks Aafrika mandril tootmissektoritesse;
17. on seisukohal, et ELi ja Aafrika kaubanduspartnerlus peaks edendama toidualast
sõltumatust, toetades sektori ajakohastamist ning kaasates rohkem avaliku ja erasektori
kapitali, sealhulgas Aafrika pankadelt, tagama kestlikkuse põhimõtete järgimise ning
see ei tohiks kahjustada toiduga kindlustatust, toiduohutust ja toidu kvaliteeti ega
põhjustada raadamist ega keskkonnaseisundi halvenemist, ühtlasi peaks see tagama, et
Euroopa Liitu imporditavad põllumajandustooted vastavad ELi tervise- ja
keskkonnaalastele ning sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktidele ning
asjaomastele loomade heaolu käsitlevatele õigusaktidele, tehes seda kooskõlas WTO
reeglitega; nõuab Aafrika toidusüsteemide autonoomia tugevdamist, eelkõige toetades
kohaliku väetisetootmise arendamist Aafrikas ning edendades teadusuuringuid ja
innovatsiooni, et töötada välja kestlikud alternatiivid; on veendunud, et see nõuab
281
mõlemas maailmajaos suuremate kohustuste võtmist ning ohutute, vastupidavate ja
kestlike põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide edendamist eesmärgiga
suurendada jõupingutusi, et saavutada 2030. aastaks kestliku arengu eesmärk kaotada
nälg ja toetada kliimamuutuste leevendamise alast ühismeedet; toonitab, kui tähtis on
tehniline abi, sealhulgas tehnosiire, selleks, et toetada Aafrikas eksportijaid ELi
kestlikkust käsitlevate õigusaktide ja toiduohutusstandardite järgimisel, vähendades
seeläbi ELi toodetega ebaausalt konkureerimise ohtu; on veendunud, et Aafrika riikide
kiirem integreerimine AfCFTAsse aitab seada Aafrika-sisese põllumajandustoodetega
kauplemise esikohale ja tagada nende toidualase sõltumatuse, mis võimaldab mandril
minna elatuspõllumajanduselt või ekspordipõllumajanduselt üle tõelisele kollektiivsele
toidualasele sõltumatusele; tuletab meelde, et komisjon andis oma 2020. aasta
kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias teada ohtlike pestitsiidide ELi ekspordikeelust;
18. nõuab ELi ja Aafrika partnerluse tugevdamist digikaubanduses, keskendudes tõkete
kõrvaldamisele, regulatiivse koostöö parandamisele, digioskuste arendamisele,
digitaristu laiendamisele ning VKEde digitaalsetesse väärtusahelatesse integreerimise
toetamisele, tagades samal ajal põhiõiguste kaitse; rõhutab tehisintellekti kasvavat
tähtsust kaubanduse, investeeringute ja majandusarengu jaoks ning kutsub komisjoni
üles toetama tehisintellekti kasutuselevõttu Aafrikas asuvates partnerriikides
kaubanduslepingute, digipartnerluste ja strateegia „Global Gateway“ kaudu; ergutab
edendama avatud lähtekoodiga, usaldusväärseid ja inimkeskseid tehisintellekti
ökosüsteeme, millega soodustatakse kohalikku innovatsiooni, vähendatakse sõltuvust
ning aidatakse kaasa majanduskasvu ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele,
hõlmates ka kliimameetmeid, tervishoidu ja toiduga kindlustatust;
19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama Aafrika riikidest partneritega suhtlemisel
parema koordineerimise ja ühehäälsuse ning parandama kaubandus- ja
investeerimisküsimustes tehtava koostöö alast teavitustegevust ja selle nähtavust,
eelkõige strateegia „Global Gateway“ ja kaubandusabi algatuse raames, võttes omaks
tõelise Euroopa tiimi lähenemisviisi; toonitab, et kaubandusabi algatus on strateegiline
platvorm, mis võimaldab Euroopa tiimi operatiivset rakendamist, tagades parema
ettevõtluskliima erasektori ligimeelitamiseks ja koordineerides AfCFTA-le ELi toetuste
andmist;
ELi ja Aafrika kaubandus- ja investeerimispoliitika juhtimine
20. on veendunud, et ELi ja Aafrika kaubandus- ja investeerimissuhted peavad põhinema
inimestevahelisel lähenemisviisil, edendades mitut sidusrühma hõlmavaid vahetusi ning
mitmesuguseid haridus- ja teadusalgatusi, et hõlbustada avalikkuse sisulist osalemist
ning anda kodanikuühiskonnale ja üksikisikutele võimalus luua vastastikku kasulikke
suhteid; rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute osalemine
peab olema ELi ja Aafrika Liidu strateegia nurgakivi, et saavutada kestliku arengu
eesmärgid; rõhutab lisaks, et tulemusliku rakendamise tagamiseks on vaja kaasata ka
erasektor, sealhulgas parimate tavade vahetamise kaudu ELi ja Aafrika ettevõtjate
vahel, et edendada vastutustundlikku ärikäitumist; toonitab, et sisenõuanderühmad on
oluline näide sellest, kuidas inimestevaheline osalemine võib kaubanduslepingute
raames suurendada isevastutust, läbipaistvust ja legitiimsust; tuletab meelde, et
diasporaadel on kultuurilisel, institutsioonilisel ja majanduslikul tasandil vahendajatena
keskne tähtsus ning nad edendavad majanduslikku ja sotsiaalset progressi;
21. tuletab meelde, et kaubanduslepingute kestlikkust käsitlevate peatükkide rakendamist
282
tuleks eelkõige toetada samaaegsete suutlikkuse suurendamise jõupingutuste tegemisega
(tehnilise, rahalise ja inimressurssidealase abi andmine) ELi arenguabi ja muude
investeeringute kaudu, mis võimaldaksid partnerriikidel oma kohustusi täita; rõhutab, et
kodanikuühiskonna sidusrühmad ja ametiühingud peaksid olema aktiivselt kaasatud
rakendamis- ja järelevalveprotsessi; tuletab meelde, et võetud kohustuste täitmise eest
vastutavad riigid, aga ka kohapeal tegutsevad ettevõtjad; rõhutab, et rakendamis- ja
järelevalveprotsess peab olema soo aspekti arvestav ja hõlmama naiste tõelist osalemist;
22. tunnistab puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerluste
potentsiaali pakkuda paindlikumat ja sihipärasemat lähenemisviisi ELi kaubandus- ja
investeerimissuhetele tema partnerriikidega, keskendudes spetsiifilistes sektorites
koostöö tegemisele; rõhutab siiski Euroopa Parlamendi demokraatliku kontrolli
olulisust kõigis ELi kaubandussuhetes, sealhulgas puhta kaubanduse ja
keskkonnasäästlike investeeringute partnerlustes, ning nõuab mõlemalt poolelt tugeva
parlamentaarse järelevalve ülesande täitmist; kutsub komisjoni üles tagama
institutsioonilise tasakaalu põhimõtete täieliku järgimise, sealhulgas nõukoguga alati
võrdsetel alustel Euroopa Parlamendi kaasamise kõigi uute lepingutüüpide üle
peetavatesse läbirääkimistesse, nende sõlmimisse ja rakendamisse ning Euroopa
Parlamendi asjakohase kontrolli niisuguse tegevuse üle; kutsub komisjoni üles tagama
puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerluste korrektse ja
läbipaistval viisil rakendamise ning kõigi asjaomaste sidusrühmade aegsa kaasamise nii
nende rakendamisse kui ka järelevalvesse, et tagada läbipaistvus, vastutus ja positiivne
sotsiaalmõju; kutsub komisjoni ühtlasi üles avaldama puhta kaubanduse ja
keskkonnasäästlike investeeringute partnerluste jooksva iga-aastase rakendamise
tegevuskava, mida jagatakse ja arutatakse igal aastal Euroopa Parlamendiga;
23. kutsub komisjoni üles looma lepingute raames regulatiivse dialoogi raamistikke, mis
võimaldavad inimkeskse koostöövahendina arendada edasi partnerlusi nii kahe- kui ka
mitmepoolsel tasandil; rõhutab vajadust pikaajalise regulatiivse dialoogi ja koostöö
järele, mis moodustavad tänapäevaste kaubanduslepingute ja rahvusvaheliste
partnerluste keskse tähtsusega tugisamba ning pakuvad praktilist viisi, kuidas
standardeid ühiselt aja jooksul parandada ja eri vajadusi hinnata; toonitab, et
regulatiivne dialoog peaks hõlmama mõlema poole ametiühingute, kodanikuühiskonna
organisatsioonide, parlamentaarsete osalejate ja muude kodanikuühiskonna
sidusrühmade struktureeritud kaasamist;
24. toonitab, kui tähtis on tugevdada investeerimissidemeid, edendada üleminekut puhtale
energiale, süsinikuheite vähendamist ja kliimakerksust, soodustada oskuste ülekandmist
ja tehnosiiret ning luua kestlik ja strateegiline tarneahel, millele keskendutakse Lõuna-
Aafrikaga sõlmitud puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute
partnerluses; rõhutab, et puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute
partnerlus peaks tooma kaasa vastastikku kasuliku ja kestliku industrialiseerimise, mille
raames keskendutakse eelkõige kohalike VKEde edendamisele ja ebavõrdsuse
vähendamisele kestliku arengu, inimväärse töö, keskkonnastandardite ja inimõiguste
toetamise kaudu; avaldab tunnustust esimese ettevõtjate ja valitsuste vahelise dialoogi
üle, mis toimus puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerluse
raames 2026. aasta märtsis, ning ootab sel aastal sama partnerluse raames toimuvat
valitsustevahelist dialoogi; palub komisjonil hoida Euroopa Parlamenti kursis ja küsida
vajadusel tema seisukohti;
25. tunneb heameelt ELi ja Angola vahelise kestlike investeeringute hõlbustamise lepingu
283
kui esimese omataolise lepingu üle, mille eesmärk on luua suurem õiguskindlus ELi
investoritele ja Angolas tegutsevatele ettevõtjatele ning mis toob kasu nii välis- kui ka
kodumaistele ettevõtjatele; tunneb heameelt selle lepingu sätete üle, mis käsitlevad
kaubandust ja kestlikku arengut; kutsub komisjoni üles kiirendama kestlike
investeeringute hõlbustamise lepingute alaseid läbirääkimisi teiste Aafrika riikidest
partneritega, eelkõige Côte d’Ivoire’i ja Ghanaga, ning märgib, et erilist tähelepanu
tuleks pöörata kestliku kakaotootmise sektorile, tuginedes positiivsetele kogemustele,
mis on saadud kestliku kakaotootmise algatuse kaasava lähenemisviisi raames, mis aitas
kaasa kohaliku majanduse kvaliteetsele arengule;
26. rõhutab kriitiliste toormete tähtsust säästva energia tehnoloogiate jaoks, kuid rõhutab, et
vastastikuse mõistmise memorandumid ei asenda õiguslikult siduvaid
kaubanduslepinguid, sest need ei paku õiguskindlust ega võimalda piisavat
parlamentaarset järelevalvet; kutsub komisjoni üles hoiduma vastastikuse mõistmise
memorandumite sõlmimisest konfliktidest mõjutatud piirkondadega ja peatama
memorandumid, mille alusel võib maavarade kaevandamine aidata kaasa olemasolevate
konfliktide õhutamisele, nagu Rwandaga sõlmitud vastastikuse mõistmise
memorandum;
27. võtab teadmiseks asjaolu, et majanduspartnerluslepingute sotsiaal-majandusliku mõju
hinnangud on erinevad, ulatudes majanduskasvu edendamisest ja vaesuse
vähendamisest tänu suurenenud kaubavoogudele kuni kohaliku väikesemahulise
tootmise kahjustamise riskini; toonitab majanduspartnerluslepingute positiivset mõju,
eelkõige seoses turulepääsu parandamise, tariifsete tõkete vähendamise ja piirkondliku
integratsiooni toetamisega; on veendunud, et majanduspartnerluslepingud võivad
tugevdada Aafrikas konkurentsivõimet, tõstes tootmisstandardeid, meelitades ligi
investeeringuid ja integreerides Aafrika tööstust piirkondlikesse ja ülemaailmsetesse
väärtusahelatesse; on seisukohal, et Aafrika riikidega sõlmitud
majanduspartnerluslepinguid on võimalik tulemuslikumaks muuta, kui kohandada neid
AfCFTA arengusuundadega, näiteks lisades sätteid, mis toetavad piiriüleseid
väärtusahelaid, sealhulgas selliseid täiendavaid valdkondi nagu teenustekaubandus,
investeeringud, intellektuaalomandi õigused ja konkurents, mis annaks ettevõtjatele ja
investoritele kindlustunde partnerriikide ettevõtluskeskkonna suhtes; kordab oma
nõudmist, et enne uute majanduspartnerluslepingute läbirääkimisi analüüsitaks
põhjalikult majanduspartnerluslepingute mõju kohalikule majandusele, piirkondlikule
integratsioonile, majanduse mitmekesistamisele, soolisele võrdõiguslikkusele, töötajate
õigustele ja kestliku arengu eesmärkidele; nõuab majanduspartnerluslepingute
ajakohastamist, lisades neisse nende läbivaatamisel tugevad, siduvad ja jõustatavad
kaubanduse ja kestliku arengu peatükid, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja
Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistikuga;
28. märgib, et mitu majanduspartnerluslepingut ei toimi ikka veel või neid kohaldatakse
ainult osaliselt; kutsub komisjoni üles intensiivistama poliitilist dialoogi, mille eesmärk
on sõlmida vastastikku kasulikud lepingud ja tagada nende kiire rakendamine;
29. rõhutab, et Aafrika riikidega, sealhulgas Sahara-taguse Aafrika riikidega, sõlmitud
majanduspartnerluslepingud peavad toetama mitmesuguseid Aafrika piirkondlikke
kaubanduskogukondi ja AfCFTA edasiarendamist, aitama luua vastupanuvõimelisi ja
kestlikke piirkondlikke väärtusahelaid ning edendada ja mitmekesistada Aafrika-sisest
kaubandust; on arvamusel, et majanduspartnerluslepingutega tuleks suurendada Aafrika
riikide suutlikkust kaubandusvõimalusi ära kasutada, eriti sellistes valdkondades nagu
284
kestlik areng, rohe- ja digipööre, toiduga kindlustatus, tervishoid ja vaesuse
vähendamine, toetades samal ajal kohalikku industrialiseerimist ja töötlemist, VKEde
lihtsamat juurdepääsu rahastamisele ning suutlikkuse suurendamist, et aidata Aafrika
tootjatel saavutada vastavus Euroopa sanitaar- ja fütosanitaarstandarditele; rõhutab, et
majanduspartnerluslepingud ja AfCFTA peaksid toetama naiste õigusi ja soolist
võrdõiguslikkust ning nendega tuleks püüda lahendada probleeme, mis takistavad naiste
osalemist ettevõtluses või tööturul;
30. toetab pikaajalist eesmärki sõlmida ELi ja Aafrika vahel ulatuslik
maailmajagudevaheline kaubandus-, koostöö- ja arenguleping, mille sihiks on luua
kõigile kasulik vabakaubanduspiirkond, milles võetakse arvesse haavatavaid sektoreid,
mis saavutatakse ELi ja Aafrika Liidu vahel peetavate läbirääkimiste teel ja mis tugineb
AfCFTA alustele; rõhutab, et sellise lepingu koostamisele peaks eelnema tugeva ja
vastupidava Aafrika-sisese turu otstarbekas konsolideerimine; toonitab sellega seoses
ELi kaubanduspoliitika raames Aafrika riikidest partneritega tehtava koostöö
osatähtsust Aafrika-sisese turu arengu toetamisel;
31. palub komisjonil hoida Euroopa Parlamenti korrapäraselt kursis edusammudega, mida
tehakse pikaajalise eesmärgi – maailmajagudevahelise kaubandus- ja koostöölepingu –
saavutamise nimel, sealhulgas mitmesuguste Aafrikaga seotud poliitikavahendite
kaudu;
o
o o
32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,
ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidule, Aafrika Liidu
liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Aafrika mandri
vabakaubanduspiirkonna peasekretärile.
285
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0342
Islamistide infiltreerumise ja Moslemi Vennaskonna võrgustiku mõju
vastase ELi strateegia vajalikkus
Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2026. aasta resolutsioon vajaduse kohta töötada välja
ELi strateegia islamistide infiltreerumise ja Moslemi Vennaskonna võrgustiku mõju
vastu võitlemiseks (2026/2868(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 67, 83, 84, 85, 87 ja 317,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 21
diskrimineerimiskeelu kohta ning artiklit 10 mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse
kohta,
– võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega
rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest
päritolust1,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. september 2024. aasta määruse
(EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid
finantsreegleid2 (edaspidi „finantsmäärus“), artikleid 137 ja 138,
– võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate
isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust
(EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning
millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK,
2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK4,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust
(EL) 2018/1727, mis käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit
(Eurojust) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu
1 EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/43/oj. 2 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj. 3 EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/2580/oj. 4 ELT L 135, 31.3.2016, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/oj.
286
otsus 2002/187/JSK5,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus
(EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja
kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning
millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ja
komisjoni otsus 2010/261/EL6,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi
(EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu
raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK) artikleid 2, 3,
4 ja 117,
– võttes arvesse 27. detsembri 2001. aasta ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP
terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta8,
– võttes arvesse oma 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Katariga seotud
korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides
läbipaistvust ja vastutust9,
– võttes arvesse oma 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni soovituste kohta Euroopa
Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust
käsitlevate reeglite reformimiseks10,
– Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ELi eelarvest rahastatavate
valitsusväliste organisatsioonide tegevuse läbipaistvuse ja vastutuse kohta11,
– võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2025. aasta teatist „Euroopa sisejulgeoleku strateegia
ProtectEU“ (COM(2025)0148),
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 7. aprilli 2025. aasta eriaruannet 11/2025
„Valitsusvälistele organisatsioonidele antava ELi rahastamise läbipaistvus –
edusammudest hoolimata ei ole üldpilt ikka veel usaldusväärne“,
– võttes arvesse aruannet „Moslemi Vennaskond ja poliitiline islamism Prantsusmaal“,
mille avaldas 21. mail 2025 Prantsusmaa siseministeerium,
– võttes arvesse Prantsusmaa Rahvuskogu 22. jaanuaril 2026. aastal vastu võetud
resolutsiooni, mille eesmärk on lisada Moslemi Vennaskonna liikumine
terroriorganisatsioonide ELi loetellu (T.A. nr 215),
– võttes arvesse Austria sümbolite seadust, mida muudeti 2018. aastal, et keelata muu
hulgas Moslemi Vennaskonnaga seotud sümbolite avalik kasutamine, ning 2021. aastal
5 ELT L 295, 21.11.2018, lk 138, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1727/oj. 6 ELT L 312, 7.12.2018, lk 56, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1862/oj. 7 ELT L 88, 31.3.2017, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/541/oj. 8 EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93, ELI: http://data.europa.eu/eli/compos/2001/931/oj. 9 ELT C 177, 17.5.2023, lk 109. 10 ELT C, C/2024/4011, 17.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4011/oj. 11 ELT C, C/2024/5725, 17.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/5725/oj.
287
vastu võetud terrorismivastase võitluse õigusaktide paketti usulistest veendumustest
ajendatud äärmusühenduste tegevuse kohta,
– võttes arvesse Belgia riikliku julgeolekuteenistuse 2025. aasta luurearuannet ja selle
peatükki „Moslemi Vennaskond: mõõdukuse maski taga“,
– võttes arvesse Madalmaade parlamendi teise koja (Tweede Kameri) 17. märtsil 2026.
aastal vastu võetud ettepanekut keelustada Madalmaades Moslemi Vennaskond ja
sellega seotud organisatsioonid,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
A. arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus,
demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine kooskõlas Euroopa Liidu
lepingu (ELi leping) artikliga 2;
B. arvestades, et usuvabadus, väljendusvabadus ja ühinemisvabadus on aluslepingute ja
hartaga kaitstud põhiõigused; arvestades, et neid vabadusi ei tohi kasutada selliste
poliitilisi strateegiate varjamiseks, mille eesmärk on nõrgestada demokraatlikke
väärtusi, avalikku korda, soolist võrdõiguslikkust või sotsiaalset ühtekuuluvust;
C. arvestades, et islam kui religioon ei ole oma olemuselt ei poliitiline ega vaenulik ning
valdav enamik islamit religioonina järgivatest inimestest mõistab islami nimel
tsiviilisikute vastu suunatud vägivalla hukka; arvestades, et poliitilist islamismi ei tohi
käsitleda islami kui sellise sünonüümi või esindajana, vaid eraldiseisva poliitilise
nähtusena, mida iseloomustab islami teatava tõlgenduse poliitiline ärakasutamine;
arvestades, et poliitilise ideoloogia kritiseerimist ei tohi võrdsustada religiooni vastu
suunatud rünnakuga;
D. arvestades, et islamistide infiltreerumise aluseks on eelkõige tahtlik segaduse tekitamine
islami kui südametunnistusevabadusega seotud usu ja islami kui ühiskondliku projekti
vahel, mille eesmärk on luua üldise õiguse suhtes ülimuslikke ühiskondlikke norme,
erakorralisi reegleid või lojaalne kogukond; arvestades, et selline teguviis võib aidata
kaasa paralleelkogukondade tekkele ning demokraatlike põhimõtete ja ELi väärtustega
vastuolus olevate tavade kujunemisele, kahjustades seeläbi sotsiaalset ühtekuuluvust ja
piirates üksikisikute võimalusi osaleda täielikult ühiskondlikus elus;
E. arvestades, et separatistlikud narratiivid, süstemaatiline ohvrirolli võtmine,
antisemitism, kristlastevastane vaen, viha õhutamine Iisraeli vastu, vandenõuteooriad,
probleemne suhtumine sekularismi, usu kasutamine sotsiaalse kontrolli vahendina või
soolise võrdõiguslikkuse vaidlustamine võivad olla märgid ideoloogilisest
radikaliseerumisest või islamistlikust mõjust;
F. arvestades, et islamistlikes ringkondades võib usulistele ettekirjutustele vastava riietuse
kandmine olla alaealiste seas ideoloogilise kuulekuse märk ja islamistliku mõju
suurendamise vahend; arvestades, et sellised tavad võivad tekitada kõhklusi seoses
alaealiste vaba arengu, südametunnistusevabaduse ning naiste ja meeste
võrdõiguslikkusega;
G. arvestades, et islamistlik mõju avaldub ühenduste, sihtasutuste ning kultuuri-, haridus-,
usu-, heategevus-, ülikooli ja noorte valdkonna ning diskrimineerimisvastaste või
sotsiaalsete struktuuride ulatuslikus ja killustatud ökosüsteemis;
288
H. arvestades, et Moslemi Vennaskond on selliste riigiüleste islamistlike võrgustike
arhetüüp; arvestades, et selle meetod tugineb pigem vahendajatel, liikumisega seotud
struktuuridel, loosungitel, ühendustel ja faktidel kui nähtaval ametlikul liikmesusel;
arvestades, et see liikumine viib ellu poliitilist projekti, mis põhineb usunormide
ülimuslikkusel tavaõiguse suhtes, mis on aga vastuolus demokraatlike põhimõtete ning
õigusriigi ja kõigi inimeste võrdsuse põhimõttega;
I. arvestades, et Prantsusmaa siseministeerium kirjeldab Euroopa moslemite nõukogu
(endine Euroopa islamiorganisatsioonide liit) kui Moslemi Vennaskonna struktuuri
nurgakivi Euroopas; arvestades, et see organisatsioon on seotud organisatsiooniga
Europe Trust, mis on liikumise finantsharu Euroopas ja on Ühendkuningriigis
registreeritud heategevusorganisatsioonina; arvestades, et Euroopa moslemite
nõukoguga on seotud paljud organisatsioonid, näiteks Euroopa moslemite noorte- ja
üliõpilasorganisatsioonide foorum (FEMYSO);
J. arvestades, et niisuguse võrgustike kaudu tegutsemine toob kaasa ELi rahaliste
vahendite oma kontrolli alla saamise, eelkõige ELi rahastatavates projektides osalemise
kaudu; arvestades, et sellised üksused nagu FEMYSO, Euroopa rassismivastane
võrgustik, Al Sharqi foorum, ühendus „Islamic Relief Worldwide“ ja Gaziantepi ülikool
on saanud liidu rahalist toetust otse või on olnud seotud projektidega, mida rahastatakse
ELi vahenditest sellistes tundlikes valdkondades nagu noored, diskrimineerimisvastane
võitlus, haridus, kultuur, teadusuuringud, humanitaartegevus, kultuuridevaheline
dialoog ja ülikooliprogrammid, kuigi on tõstatatud õigustatud küsimusi nende
ideoloogiliste, institutsiooniliste või rahaliste sidemete kohta Moslemi Vennaskonna või
poliitilise islamiga seotud võrgustikega;
K. arvestades, et institutsioonilise usaldusväärsuse saavutamine on nende võrgustike
tegevuse peamine eesmärk; arvestades, et kutse külastada mõnda ELi institutsiooni,
konsultatsioonides osalemine, mainimine mõnes aruandes, partnerlused liidu asutustega
või juurdepääs ELi programmidele võib kujutada endast teatavat poliitilist esiletõstmist;
L. arvestades, et mõned islamistlikud võrgustikud on oma institutsioonilistes suhetes
võimelised kasutama põhiõiguste, kaasatuse, mitmekesisuse, kultuuridevahelise
dialoogi, rassismivastase ja diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnas käibel olevat
sõnavara, toetades samal ajal mõnes teises valdkonnas separatsiooni, kogukondliku
surve või demokraatlike põhimõtete vaidlustamise loogikat;
M. arvestades, et komisjon on avaldanud teatise Euroopa demokraatia kaitsekilbi kohta,
mille eesmärk on ennetada sekkumisi ja kaitsta ELi nende eest; arvestades, et
äärmusrühmitused kasutavad noorteni jõudmiseks ja nende mõjutamiseks üha
sagedamini veebiplatvorme ja sotsiaalmeediat, julgustades neid selliste
organisatsioonide tegevuses osalema või nendega ühinema; arvestades, et see nähtus
võib veelgi süveneda, kui haridusasutustes levitatakse äärmuslikke narratiive ja
püütakse värvata uusi liikmeid;
N. arvestades, et mitmekesisust, võrdsust, kaasatust ja diskrimineerimisvastast võitlust
toetavaid raamistikke võidakse institutsioonilise legitiimsuse eesmärgil ära kasutada,
lisades politiseeritud usulise identiteedi vähemuste kaitse õiguspäraste põhjuste hulka;
arvestades, et vajadus kaitsta moslemi usku inimesi diskrimineerimise vastu ei tohi
muutuda Trooja hobuseks, mis võimaldaks organiseeritud islamiste poliitiliselt
tunnustada;
289
O. arvestades, et kuigi alates 2019. aastast ei ole FEMYSO-le otse ELi rahalisi vahendeid
eraldatud, on nii see kui ka mitmed riiklikud ühendused, kellel on jätkuvalt tõendatud
ideoloogiline seos Moslemi Vennaskonnaga, väidetavalt saanud taotleda ja ka saanud
ELi rahalisi vahendeid kodanikuühiskonna organisatsioonide konsortsiumide
korraldatud projektikonkursside kaudu, ning FEMYSO kasutas seda raha kogu ELis
ürituste korraldamiseks veel 2026. aasta juunis; arvestades, et ELi rahaliste vahendite
jätkuv eraldamine FEMYSO-le, hoolimata selle dokumenteeritud seostest Moslemi
Vennaskonnaga ja tema osalemisest liidu institutsioonide korraldatud üritustel, kinnitab,
et islamistide infiltreerumise küsimusega tuleb tegeleda viivitamata; arvestades, et see
näide rõhutab vajadust täieliku läbipaistvuse järele seoses ELi rahaliste vahendite
lõppsaajatega ja valvsuse järele Moslemi Vennaskonnaga seotud struktuuride
institutsioonilise legitimiseerimise suhtes;
P. arvestades, et FEMYSOga seoses on esinenud korduvalt vahejuhtumeid Euroopa
Parlamendi Euroopa noorteürituste ajal; arvestades, et korduvad probleemid seoses
FEMYSO osalemisega tõendavad, et tema kohalolek toob kaasa institutsioonilisi riske
ja ohustab mainet; arvestades, et Euroopa Parlamendi juhatus ja selle eri töörühmad on
viimastel aastatel korraldanud mitmeid arutelusid Euroopa noorteürituse korraldamise
üle, sealhulgas käitumisjuhendi koostamise ja kodanikuühiskonna
partnerorganisatsioonide valikukriteeriumide üle; arvestades, et FEMYSO juhtumit on
sellega seoses korduvalt arutatud; arvestades, et FEMYSO-l oli 21. septembril 2026
siiski võimalik korraldada Euroopa Parlamendi ruumides oma iga-aastane
üleeuroopaline islamofoobiavastase tegevuse päev, mille võõrustajateks olid
Vasakpoolsete fraktsiooni liikmed ning mis toimus parlamendiliikmete teabepäevana;
Q. arvestades, et mitmed liikmes- ja partnerriigid on hiljuti kindlaks teinud,
dokumenteerinud, keelustanud või hukka mõistnud Moslemi Vennaskonnaga seotud või
selle tegevusest innustust saanud harud, struktuurid või üksused mõjutamise,
struktureerimise või ülesehitamise strateegiate, samuti vaenukõne, poliitilise vägivalla
õigustamise, terroriorganisatsioonide ideoloogilise või materiaalse toetamise,
demokraatlike riikide vastu suunatud destabiliseeriva tegevuse, riikide julgeoleku
ohustamise või ühenduste suhtes kohaldatavate õigusaktide rikkumise tõttu; arvestades,
et need asjaolud kinnitavad selgelt, et see nähtus ulatub riiklikest raamistikest palju
kaugemale;
R. arvestades, et üha rohkem poliitikuid, teadlasi, ajakirjanikke ja intellektuaale kogu
Euroopas on sunnitud islamistide korraldatud tapmisähvarduste ja
hirmutamiskampaaniate tõttu elama politsei pideva kaitse all;
S. arvestades, et käimasolevad uurimised kahtlustatava valimispettuse kohta Rootsis
Borlänges ja Järvas näitab diasporaakogukondade erilist haavatavust organiseeritud
katsete suhtes mõjutada valimisi; arvestades, et sellist haavatavust võivad ära kasutada
pahatahtlikud välismaised toimijad või piiriülesed ideoloogilised võrgustikud, kes
järgivad varjatud tegevuskavasid;
T. arvestades, et ühises seisukohas 2001/931/ÜVJP on sätestatud terroriaktidega seotud
isikute, rühmituste ja üksuste kandmine terroriorganisatsioonide ELi loetellu, sealhulgas
juhul, kui nad hõlbustavad, toetavad või rahastavad selliseid akte või osalevad nende
läbiviimisel; arvestades, et nende kriteeriumide hindamisel tuleb arvesse võtta mitte
üksnes ametlikke struktuure, vaid ka mõju, tugivõrgustikke, vahendajaid ja nendega
seotud üksusi; arvestades, et Hamas, mis on terroriorganisatsioonide ELi loetellu kantud
290
organisatsioon, arenes aja jooksul välja Moslemi Vennaskonna liikumisest;
U. arvestades, et finantsmääruse kohaselt tuleb ELi eelarve täitmisel austada väärtusi,
millele EL on rajatud; arvestades, et varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise
süsteem (EDES) näeb ette nende isikute ja üksuste kõrvalejätmise
väljavalimismenetlustest või ELi rahaliste vahendite kasutamisest, kes on osalenud
terroriaktides, terrorismi rahastamises või diskrimineerimisele, vihkamisele või
vägivallale õhutamises isikute rühma vastu või sarnases tegevuses, mis on vastuolus
ELi väärtustega;
V. arvestades, et läbipaistmatud rahastamissüsteemid, finantsvahendajad, alltoetused ja
rakenduspartnerid võivad raskendada lõplike toetuse või vahendite saajate, taotletavate
poliitiliste eesmärkide ja mõjutamisriskide kindlakstegemist;
W. arvestades, et ELi avalike andmebaaside, näiteks finantsläbipaistvuse süsteemi, ELi
läbipaistvusregistri ning ELi rahastamis- ja hankeportaali killustatus ja
koostalitlusvõime puudumine piirab avaliku kontrolli suutlikkust selle üle, kuidas ELi
poliitikat kujundatakse ja rahastatakse, ning kujutab seega endast ELi finantsjärelevalve
peamist struktuurset puudust; arvestades, et selline killustatus ei võimalda saada ELi
rahalistest vahenditest usaldusväärset ülevaadet, sealhulgas vahendite lõplike saajate
kohta, ja piirab seega demokraatlikku läbipaistvust;
X. arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on jõudnud järeldusele, et komisjon ja muud
asutused ei kontrolli ennetavalt, kas ELi rahalisi vahendeid saavad valitsusvälised
organisatsioonid austavad ELi väärtusi, vaid tuginevad peamiselt nende enda
kinnitustele;
Y. arvestades, et islamistlikud võrgustikud võivad taastada oma tegevuse teise nime all,
teises liikmesriigis või uute struktuuride kaudu, kui üksus riigi tasandil vaidlustatakse,
seda jälgitakse, jäetakse rahalistest vahenditest ilma, keelustatakse või likvideeritakse;
Z. arvestades, et mitmed kolmandad riigid kasutavad usutegelasi, ühendusi ja osa oma
diasporaast, et sekkuda ELi sisepoliitilistesse aruteludesse; arvestades, et Türgi on
andnud Moslemi Vennaskonnale ulatuslikku toetust alates organisatsiooni eksiilis
viibivate liikmete vastuvõtmisest kuni liikumist soosiva meediavõrgustike loomiseni;
arvestades, et Türgi korraldab tänaseni Euroopa Moslemi Vennaskonnaga seotud
organisatsiooni Euroopa Moslemite Nõukogu iga-aastast konverentsi; arvestades, et
Türgi usuasjade amet (Diyanet) hoiab struktuurseid sidemeid Saksamaa Türgi-islami
usuasjade liiduga;
AA. arvestades, et need võrgustikud võivad kasutada elukohaga ning akadeemilise,
ühinemise, religioosse või kultuurilise tegevusega seotud liikuvuse võimalusi Euroopas
selleks, et struktureerida oma vahendavaid üksusi, korraldada üritusi, levitada narratiive,
tugevdada partnerlusi ja hoida kõrvale riiklikest järelevalve-, piiramis- või
keelustavatest meetmetest; arvestades, et Euroopa vastureaktsioon peab seetõttu
hõlmama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna vahendeid, eelkõige
seoses viisade, elamislubade, hoiatusteadete, välispiirikontrolli ja Schengeni koostööga;
AB. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad tagama, et avaliku sektori vahenditest,
sealhulgas ELi vahenditest, ei saa otseselt ega kaudselt kasu isikud või üksused, kes on
seotud islamistide infiltreerumise, radikaliseerumise, antisemitismi, terrorismi või ELi
291
väärtustega vastuolus oleva tegevusega;
AC. arvestades, et liidu reaktsioon, mis põhineb ELi väärtustel, õigusriigil, usuvabadusel,
läbipaistvusel, jälgitavusel ja pädevate asutuste vahelisel koostööl, on vajalik selleks, et
võidelda islamistide infiltreerumise vastu, vältida avaliku sektori rahaliste vahendite
mujale suunamist ning teha õigeid järeldusi Moslemi Vennaskonnaga ideoloogilisi,
rahalisi, materiaalseid või organisatsioonilisi sidemeid omavate või selle tegevusest
innustust saavate võrgustike ning terrorismi valdkonda kuuluvate üksuste või tegevuse
kohta;
1. mõistab hukka usulise ja iseäranis islamistliku infiltreerumise strateegiad kui lubamatu
varjatud ja pahatahtliku sekkumise vormi, mille eesmärk on nõrgestada demokraatlikke
institutsioone, õigusriiki ja avaliku sektori asutuste neutraalsust; on mures asjaolu
pärast, et usuline infiltreerumine on esirinnas püüdlustes kahjustada naiste õigusi ja
soolist võrdõiguslikkust, seksuaaltervist puudutavaid ja reproduktiivõigusi, LGBTIQ+
inimeste õigusi, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, südametunnistusevabadust,
väljendusvabadust ning õõnestada avalikku korda, sotsiaalset ühtekuuluvust ja ELi
lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi;
2. rõhutab, et Euroopa peab jääma vabaks, avatuks ja oma põhimõtetele truuks, kuid ta ei
tohi enam rahastada, konsulteerida ega seadustada võrgustikke, kes kasutavad tema
enda keelt, menetlusi ja rahalisi vahendeid liidu väärtuste nõrgestamiseks seestpoolt;
3. tuletab meelde, et moslemitest kodanike kaitsmine diskrimineerimise eest on
demokraatlik kohustus, kuid organiseeritud islamistlike võrgustike tunnustamine
esindavate partneritena kujutab endast poliitilist ja institutsioonilist läbikukkumist;
4. juhib tähelepanu antisemitismi õõvastavale kasvule kogu Euroopas ja kohustub tegema
kõik endast oleneva, et selle vastu võidelda; teadvustab ja mõistab hukka katsed
kasutada Iisraeli–Palestiina konflikti antisemiitlike narratiivide levitamiseks ja
ühiskondliku polariseerumise suurendamiseks Euroopa ühiskondades; kordab, et nii
nagu mistahes muu riigi puhul ei välista see õiguspärast kriitikat Iisraeli Riigi tegevuse
ja poliitika suhtes;
5. väljendab sügavat muret mõjutamis-, struktuuride loomise, institutsioonilise
legitimiseerimise ja tegevuse taastamise strateegiate pärast, mida rakendavad mitmes
liikmesriigis Moslemi Vennaskonnaga seotud või selle tegevusest innustust saanud
võrgustikud;
6. nõuab, et Euroopas töötataks välja metoodika islamistide infiltreerumisele osutavate
märkide tuvastamiseks, sealhulgas religiooni ja poliitika vahelise piiri hägustamine,
institutsiooniline kahemõttelisus, läbipaistmatud rahastamisstruktuurid, teatavad
korduvad partnerlused, lähedased suhted juba kindlaks tehtud võrgustikega, aktivistide
aruannete koostamine, struktuuride taastamine ja diskrimineerimisvastaste raamistike
ärakasutamine;
7. rõhutab, et diskrimineerimisvastast võitlust ei tohi kasutada selleks, et vältida islami
kritiseerimist või anda organiseeritud islamistlikele võrgustikele institutsiooniline
legitiimsus;
8. on veendunud, et avalikes kohtades ja üldsusele avatud ruumides näo katmise tava
292
kujutab endast vastuvõetamatut probleemi avaliku julgeoleku, isikusamasuse
tuvastamise ja tulemusliku õiguskaitse valdkonnas; toetab seetõttu kõiki riikide
meetmeid, mille eesmärk on keelata avalikes kohtades ja üldsusele avatud ruumides näo
täielik katmine (nikaab või burka), pidades seda vajalikuks sammuks sotsiaalse
ühtekuuluvuse, avaliku julgeoleku ja turvalisuse ning isikute, eelkõige naiste õiguste ja
vabaduste kaitse tagamiseks;
9. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kodanikuühiskonna osalejaid, sealhulgas
organisatsioone, intellektuaale, ühenduste juhte ja moslemite esindajaid, kes kaitsevad
demokraatlikke väärtusi, südametunnistusevabadust, soolist võrdõiguslikkust, võitlust
antisemitismi vastu ja vastupanu islamistlikule survele;
10. avaldab austust kõigile islamistliku terrorismi ohvritele ning väljendab oma täielikku
toetust nende perekondadele, samuti kõigile rikkumisest teatajatele, intellektuaalidele,
ajakirjanikele, kunstnikele ja poliitikutele, keda islamistlikud liikumised otseselt
ohustavad; tunnustab kõigi nende julgust, kes on islamistlike liikumistega sidemed
katkestanud või islamistliku ideoloogia avalikult hukka mõistavad, hoolimata ohust
nende turvalisusele;
11. palub Euroopa institutsioonidel, ametitel, nõuandvatel üksustel ja komisjoni talitustel
olla valvsamad enne institutsioonilist tunnustamist, kutsete edastamist ning partnerlustes
või konsultatsioonides osalemisele või üritustele juurdepääsu andmist struktuuridele,
mis tõenäoliselt järgivad islamistide infiltreerumise strateegiaid;
12. taunib asjaolu, et vaatamata mitme parlamendifraktsiooni ja intellektuaalide hoiatustele
said Vasakpoolsete fraktsiooni ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liikmed
21. septembril 2026 taas kutsuda FEMYSO Euroopa Parlamenti; nõuab, et kõigil
Euroopa moslemite nõukoguga seotud organisatsioonidel (nt FEMYSO) keelataks
juurdepääs Euroopa institutsioonidele ning et institutsioonid tagaksid, et üritused ja
kohtumised, mida nad korraldavad, võõrustavad või kus nad ise osalevad, ei toetaks
FEMYSO või muude Moslemi Vennaskonnaga seotud struktuuride infiltreerumise
legitimiseerimist, ning lõpetaksid selliste organisatsioonide osalemise nendel üritustel ja
kohtumistel; nõuab Euroopa moslemite nõukoguga seotud organisatsioonide
kustutamist ELi läbipaistvusregistrist;
13. palub komisjonil ja liikmesriikidel edastada olemasolevate menetluste raames
nõukogule kõik faktilised, hiljutised ja täpsed asjaolud, mis võimaldavad hinnata
Moslemi Vennaskonnaga seotud üksuste, vahendavate struktuuride, juhtide või
üksikisikute kandmist terroriorganisatsioonide ELi loetellu;
14. kutsub nõukogu üles mitte piirduma hindamisel ametlikult deklareeritud struktuuridega,
vaid võtma arvesse nendega seotud üksusi, variorganisatsioone, taastatud struktuure,
finantsvahendust, noortevõrgustikke, ideoloogilisi platvorme, logistilisi tugivõrgustikke
ja isikuid, kellel on juhtiv, koordineeriv või vahendav roll;
15. kutsub nõukogu üles lisama Moslemi Vennaskonnaga seotud üksused ja isikud
terroriorganisatsioonide ELi loetellu, kui ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP kriteeriumid
on täidetud, ning kohaldama vastavaid piiravaid meetmeid;
16. väljendab heameelt liikmesriikide algatuste üle koostada vihaõhutajatest jutlustajate
riiklikud nimekirjad ja nõuab sellise nimekirja koostamist ELi tasandil; kutsub
293
komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama viisade, elamislubade ja liikuvust
võimaldavate lubade väljastamise kontrolli, kui üksikisikud, kõnelejad, ühenduste
esindajad, jutlustajad, teadlased või projektipartnerid on seotud sellesse nimekirja
kantud isikutega;
17. kutsub liikmesriike üles kooskõlas ELi ja riigisisese õigusega tagama, et naiste
allutamist, antisemitismi või kristlaste vastu suunatud vihkamist toetavate islamistlike
ideoloogiate aktiivsel propageerimisel oleksid asjakohased õiguslikud ja halduslikud
tagajärjed, sealhulgas seoses ligipääsuga avaliku sektori rahalistele vahenditele,
avalikele hüvedele ja institutsionaalsele toetusele;
18. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et ELi rahalised vahendid ei jõuaks otseselt ega
kaudselt terroriorganisatsioonide ELi loetellu kantud võrgustikega seotud üksuste,
partnerite, töövõtjate, alltöövõtjate, tegelike tulusaajate või vahendite lõplike saajateni
ja nad ei saaks neist otsest ega kaudset kasu;
19. nõuab, et komisjon annaks põhjaliku ülevaate kõigist ELi rahaliste vahendite eraldamise
juhtumitest isikutele ja üksustele, keda kahtlustatakse sidemete omamises Moslemi
Vennaskonna või poliitilise islami esindajatega;
20. palub, et selles ülevaates täpsustataks saadud summad, programmid ja tegevus, sellise
rahastamise põhjendused, projektide raames täidetavad rollid ning kontrolli, jälgitavuse
või riskihindamise puudused, mis viisid nende vahendite eraldamiseni; nõuab lisaks, et
komisjon teeks Euroopa Parlamendile kättesaadavaks kõik lepingud, mille alusel
niisugust rahalist toetust anti;
21. palub komisjonil tagada rahastamise, partnerluste, toetusesaajate ja menetlusest
kõrvalejätmise kriteeriumide kohaldamise läbipaistvus koos täieliku jälgitavusega
kõigis rahastamissüsteemides, sealhulgas alltoetuste, finantsvahendajate,
rakenduspartnerite, tegelike tulusaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ning lõplike vahendite
ja toetuse saajate puhul;
22. palub komisjonil tugevdada korraldusasutuste, riiklike makseasutuste ja toetusesaajate
suhtes kohaldatavaid hoolsus-, riskihindamis- ja järelevalvekohustusi ning töötada välja
uued kontrolli- ja hindamisvahendid, mille kohandamisel on võetud arvesse
infiltreerumisstrateegiaid ja võrgustike struktuure;
23. nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks täielikult ära finantsmääruse võimalused,
eelkõige varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi nendel juhtudel,
kui isikud ja üksused toetavad islamistide infiltreerumist, radikaliseerumist,
antisemitismi, terrorismi ning diskrimineerimisele, vihkamisele või vägivallale
õhutamist või muud ELi väärtustega vastuolus olevat tegevust, ning palub komisjonil
panna ette vajalikud meetmed, et tugevdada ELi suutlikkust takistada selliste üksuste
juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele, sealhulgas järelkontroll, mille eesmärk on
ennetada ja välistada selliste organisatsioonide katseid hiilida kõrvalejätmisest mööda,
kes ei ole varem liidu põhiväärtuste austamise kohustust täitnud; kutsub komisjoni ja
teisi ELi asutusi üles ennetavalt hindama, kas ELi rahaliste vahendite taotlejad ja saajad
austavad ELi väärtusi, ja tugevdama vastavaid kontrolle kas eelkontrolli või siduvate
kirjalike kohustuste võtmise nõude kaudu, et avastada võimalikke rikkumisi;
24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama kontrolli välisrahastamise,
294
mõjutustegevuse, ühenduste liikuvuse ja riikidevaheliste partnerluste üle, mis võivad
aidata kaasa islamistlike võrgustike institutsioonilisele legitimeerimisele Euroopas, eriti
nendel juhtudel, kui on kaasatud Katari või Türgiga seotud osalejaid;
25. rõhutab, et liikumisvabadust ELis ei tohi kasutada ära selleks, et hõlbustada islamistliku
diskursuse levikut, rahvusvaheliste võrgustike koordineerimist või riiklikest
keelustamis-, laialisaatmis-, piiramis- või järelevalvemeetmetest kõrvalehoidmist;
26. kutsub liikmesriike üles tugevdama koostööd pädevate riiklike asutuste vahel ning
kasutama kõiki Schengeni koostöö vahendeid ja asjakohaseid Euroopa andmebaase
kooskõlas ELi õigusaktidega, et teha kindlaks võrgustikud, vahendavad struktuurid,
seotud või taastatud üksused, piiriülesed tegutsemisviisid, liikumised, kutsed, üritused,
partnerlused või tegevused, mis võivad aidata islamistlike võrgustike struktuure
Euroopas luua või taastada;
27. nõuab, et tugevdataks koostööd Europoliga talle antud volituste piires, et toetada
rahvusvahelisi islamivõrgustikke ja nende toimimist puudutavat strateegilist analüüsi,
teabevahetust ja olukorrateadlikkuse suurendamist;
28. kutsub Eurojusti üles oma volituste piires toetama liikmesriikidevahelist õigusalast
koostööd juhtudel, mis hõlmavad radikaliseerumise, terrorismi rahastamise, vihkamisele
õhutamise või terroriorganisatsioone toetava tegevusega seotud rahvusvahelisi
võrgustikke;
29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,
Europolile, Eurojustile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning
radikaliseerumise ennetamise, sisejulgeoleku ja avaliku korra kaitse eest vastutavatele
riiklikele ametiasutustele.