Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister
16. november 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
2027. aasta riigieelarve kulude põhjendatus ja nende kärpimise võimalused
Lugupeetud härra minister
Arvestades Eesti elanike kõrget elukallidust, riigivõla kasvu ning mitmete oluliste sotsiaalvaldkondade ebapiisavat rahastamist, pean vajalikuks põhjalikult hinnata 2027. aasta riigieelarve kulude põhjendatust ja riigi võimalusi avaliku sektori kulude vähendamiseks.
Valitsus rõhutab pidevalt vajadust eelarvevahendeid kokku hoida, kuid samal ajal tekib küsimus, kas kokkuhoiu põhimõtet rakendatakse sama järjekindlalt ka riigi enda tegevuskulude, erinevate projektide, konsultatsiooniteenuste, reklaami- ja kommunikatsioonitegevuste ning era- ja kolmanda sektori toetamise puhul.
Pean oluliseks, et enne pensionide, lastega perede toetuste, tervishoiu ja hariduse rahastamise vähendamist vaataks riik kriitiliselt üle kõik muud kulud ning loobuks väljaminekutest, mis ei ole hädavajalikud, dubleerivad juba olemasolevaid tegevusi või mille ühiskondlik ja majanduslik kasu ei ole piisavalt põhjendatud. Riik peab hindama, kas kokkuhoiu võimalused oma haldus- ja muudes teisejärgulistes kuludes on ammendatud, enne kui finantsprobleemide lahendamise koorem asetatakse Eesti elanike õlgadele.
Sellest tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele:
1. Kui suur on 2027. aasta riigieelarves reklaami, teabekampaaniate, avalike suhete, kommunikatsioonitegevuste ja PR-teenuste kogukulu? Palun esitada kulude jaotus ministeeriumide ja nende allasutuste kaupa, sealhulgas välishankijatele kavandatud kulud.
2. Kui palju vahendeid on 2027. aastal kavandatud konsultatsiooniteenuste, uuringute, strateegiate väljatöötamise ja ekspertarvamuste tellimiseks? Milliste meetmetega tagatakse, et tellitavad teenused ei dubleeri riigiasutuste olemasolevat kompetentsi ega varem tehtud töid?
3. Milline on 2027. aastal mittetulundusühingutele ja fondidele kavandatud riigieelarveliste toetuste kogumaht? Palun esitada toetuste saajad, eraldatavad summad ja rahastamise eesmärgid ning selgitada, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse toetuste kasutamise tulemuslikkust.
4. Millised summad on 2027. aasta riigieelarves ette nähtud taastuvenergia toetusteks, kliimaprogrammideks ja muudeks rohepöördega seotud projektideks? Palun eristada riigieelarvest ja Euroopa Liidu vahenditest rahastatavad kulud ning selgitada, milliste projektide puhul oleks võimalik kulusid vähendada või tegevusi edasi lükata, rikkumata Eesti rahvusvahelisi kohustusi.
5. Millises mahus on 2027. aastal kavandatud kulutusi Rail Baltica projektile ning kui suur on Eesti riigieelarvest kaetav omafinantseering? Kas projekti kallinemist ja riigirahanduse olukorda arvestades on analüüsitud võimalusi projekti kulude vähendamiseks või osade tegevuste edasilükkamiseks?
6. Kui palju vahendeid on 2027. aastal kavandatud uute riiklike infosüsteemide, IT-arenduste, digitaliseerimise ja tehisintellekti projektide rahastamiseks? Kuidas tagatakse, et uute süsteemide loomisel välditakse olemasolevate lahenduste dubleerimist ning investeeringute majanduslik otstarbekus on eelnevalt ja hiljem kontrollitav?
7. Kui suur on ministeeriumide, riigiasutuste ja riigi haldusaparaadi ülalpidamise kogukulu 2027. aastal ning kuidas see muutub võrreldes 2026. aastaga? Milliseid konkreetseid meetmeid on kavandatud riigi halduskulude, bürokraatia ja asutuste tegevuskulude vähendamiseks?
8. Millises mahus on 2027. aasta riigieelarves ette nähtud vahendeid konverentside, foorumite ja rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks, ametilähetusteks ning esinduskuludeks? Palun eraldi selgitada Tallinnas kavandatava Ukraina taastamise konverentsi korraldamiseks ette nähtud kulude suurust, nende põhjendatust ning võimalusi ürituse korraldamiseks säästlikumal viisil.
9. Millises mahus on 2027. aastal kavandatud toetusi äriühingutele, investeerimisfondidele ja erinevatele majandusharudele? Palun esitada suuremate toetusesaajate loetelu koos toetussummade ja eesmärkidega ning selgitada, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse riigiabi tulemuslikkust ja majanduslikku mõju.
10. Kas Rahandusministeerium on analüüsinud 2027. aasta riigieelarve kulusid eesmärgiga tuvastada mittevajalikud, dubleerivad või majanduslikult ebatõhusad kulutused ning hinnata nende vähendamise võimalusi? Kui analüüs on tehtud, palun esitada selle tulemused ja tuua välja, kui suures mahus oleks võimalik riigieelarves kokku hoida, vähendamata pensionide, sotsiaaltoetuste, tervishoiu ja hariduse rahastamist. Kui sellist analüüsi ei ole tehtud, palun selgitada selle põhjuseid.
Palun esitada vastused võimaluse korral tabelite kujul, tuues välja konkreetsed eelarveread, 2026. ja 2027. aasta kulude võrdluse, rahastamisallikad ning vahendite saajad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige