Hr. Erkki Keldo
Energeetika- ja keskkonnaminister
16. november 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Tuumaenergiajaama ehituse ettevalmistamine, Fermi Energia AS-i tegevus, riigivahendite kasutamine ja võimalik huvide konflikt
Lugupeetud härra minister!
Tuumaenergiajaama ehituse ettevalmistamine Eestis tekitab küsimusi projekti majandusliku otstarbekuse, otsuste läbipaistvuse ning riigi ja eraõiguslike äriühingute koostöö tingimuste kohta.
2027. aasta riigieelarve eelnõus on ette nähtud ligikaudu 2,2 miljonit eurot tuumaenergeetika reguleeriva asutuse loomiseks, kuigi Eestis ei ole veel vastu võetud lõplikku otsust tuumaelektrijaama ehitamise kohta. Samal ajal on eraõiguslik äriühing Fermi Energia AS algatanud 600 MW võimsusega tuumaelektrijaama riikliku eriplaneeringu ning riik on alustanud vastavaid ettevalmistavaid menetlusi. Riigikogu ei ole aga veel langetanud lõplikku otsust konkreetse projekti elluviimise, investori valiku ega võimaliku riikliku finantsosaluse kohta.
Sellises olukorras tekib küsimus, miks suunab riik juba praegu maksumaksja raha tuumaenergeetika ettevalmistamisse ning millistel alustel toimub koostöö konkreetse eraõigusliku äriühinguga. Oluline on selgitada, kas kõigile potentsiaalsetele investoritele on tagatud võrdsed tingimused ning kas riik on võtnud või kavandab võtta kohustusi, mis võivad anda ühele äriühingule teiste ees eelise.
Täiendavaid küsimusi tekitab valitsuse energiapoliitika tervikuna. Valitsus on loobunud uute põlevkivielektrijaamade rajamise kavandamisest, viidates nende kõrgele maksumusele ja keskkonnanõuetele, kuid toetab samal ajal gaasi- ja tuumaelektrijaamade ettevalmistamist. Ka need lahendused eeldavad sõltuvust imporditavatest kütustest, tehnoloogiatest ja eriteenustest. Seetõttu vajab selgitamist, milliste majanduslike arvutuste põhjal on valitsus kujundanud oma eelistused ning kuidas on hinnatud nende mõju Eesti energiajulgeolekule ja elektritarbijate hinnale.
Kuna tegemist on projektiga, mille maksumus võib ulatuda miljarditesse eurodesse ja mille mõju Eesti majandusele ning riigirahandusele kestab aastakümneid, pean vältimatuks kõigi otsuste läbipaistvust, sõltumatut majanduslikku hindamist ja parlamentaarset kontrolli. Samuti tuleb välistada võimalikud huvide konfliktid ning olukord, kus riik valmistab ette turgu ja infrastruktuuri konkreetse eraõigusliku äriühingu huvides.
Eeltoodust tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele:
1. Miks on 2027. aasta riigieelarvesse kavandatud 2,2 miljonit eurot tuumaenergeetika regulaatori loomiseks, kui tuumaelektrijaama ehitamise otsust pole tehtud? Kui palju on riik kulutanud ja kavandanud tuumaenergeetika ettevalmistamiseks aastatel 2025–2027?
2. Millistel alustel algatas Fermi Energia AS-i taotlusel tuumaelektrijaama riikliku eriplaneeringu? Kas kaaluti ka teiste võimalike arendajate huvi ja kuidas tagatakse nende võrdne kohtlemine?
3. Kes on Fermi Energia AS-i aktsionärid ja tegelikud kasusaajad ning milline on ettevõtte finantsvõimekus mitme miljardi euro suuruse projekti elluviimiseks? Kas riik on seda hinnanud?
4. Milliseid lepinguid, kokkuleppeid või memorandumeid on sõlmitud Fermi Energia AS-i, valitsuse ja riigiasutuste vahel? Kas need sisaldavad riigipoolseid kohustusi, tagatisi või lubadusi ettevõttele eeliste andmiseks?
5. Kas tuumaelektrijaama arendaja või investori valimiseks on korraldatud konkurentsipõhine menetlus? Kui ei, siis kuidas välditakse Fermi Energia AS-ile põhjendamatu eelise tekkimist?
6. Millal ja millistel teemadel on Fermi Energia AS-i esindajad kohtunud peaministri, ministrite või teiste kõrgete valitsusesindajatega? Kas kohtumistel on antud lubadusi riigipoolse toetuse kohta?
7. Kas on kontrollitud võimalikke huvide konflikte Fermi Energia AS-i omanike ja juhtkonna ning Reformierakonna esindajate ja valitsusliikmete vahel? Milliseid võimalikke seoseid on tuvastatud ja kuidas neid ennetatakse?
8. Milline on 600 MW võimsusega tuumaelektrijaama prognoositav kogumaksumus, sealhulgas infrastruktuur, võrguga liitumine, jäätmekäitlus ja jaama sulgemine? Milliseks kujuneks toodetud elektri omahind kilovatt-tunni kohta?
9. Kas valitsus on tellinud sõltumatu võrdleva analüüsi uute põlevkivi-, gaasi- ja tuumaelektrijaamade rajamise maksumuse, elektri omahinna ja tasuvusaja kohta? Kui jah, palun esitada tulemused. Kui ei, siis millel põhineb tuumaprojekti eelistamine?
10. Millistel majanduslikel ja energiajulgeolekuga seotud kaalutlustel peab valitsus uusi põlevkivielektrijaamu ebaotstarbekaks, kuid toetab samal ajal kapitalimahukat tuumaprojekti? Kuidas on arvestatud Eesti põlevkivivarude kasutamise ning imporditavatest kütustest sõltumisega?
11. Kas Fermi Energia AS-ile või tulevasele tuumajaama operaatorile kavandatakse riiklikke garantiisid, toetusi või muid finantssoodustusi? Kes kannab ehituse kallinemise, viivituste või projekti ebaõnnestumisega kaasnevad kulud?
12. Milline on peaminister Kristen Michali roll tuumaelektrijaama projekti edendamisel? Kas ta on osalenud riikliku toetuse aruteludes või andnud riigiasutustele projektiga seotud korraldusi?
13. Kas valitsuse, Fermi Energia AS-i ja välismaiste investorite või tehnoloogiatarnijate vahel on sõlmitud või kavandatud kokkuleppeid, mida pole Riigikogule tutvustatud? Kui jah, siis millised on nende tingimused ja võimalikud riiklikud finantskohustused?
14. Millist konkreetset majanduslikku kasu saab Eesti tuumaelektrijaama rajamisest ning milliste arvutuste põhjal eeldab valitsus, et projekt parandab elektri kättesaadavust ja vähendab selle hinda tarbijatele?
Palun esitada vastused koos asjakohaste majandusarvutuste, riigi ja Fermi Energia AS-i vahel sõlmitud kokkulepete ning peetud kohtumiste andmetega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige