Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord“ eelnõu on seotud 13. mail 2026 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2027 jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 27.05.2026, 3), millega kehtestatakse kutsealustele vähemalt B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse ette kohustus kontrollida enne ajateenistusse asumist kutsealuse eesti keele oskust. Kui kutsealune ei soorita B1-taseme eesti keele eksamit, on ta kohustatud läbima ühe aasta jooksul keeleõppe. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 35¹ lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja korra.
Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) Eesti hariduse infosüsteemi ja testide andmekogu andmete põhjal. Kui kutsealuse eesti keele oskuse taset ei ole nende andmete põhjal võimalik tuvastada, peab kutsealune sooritama eesti keele tasemeeksami. Kui kutsealuse eesti keele oskus on alla B1-taseme või ta ei soorita tasemeeksamit nõutaval tasemel, peab ta läbima keeleõppe B1-taseme saavutamiseks. Riik tagab kutsealusele keeleõppe üks kord tasuta ning tasemeeksamile ja keeleõppesse suunamise otsused teeb KRA.
Määruse eesmärk on kehtestada ühtne kord kutsealuste keeleoskuse hindamiseks, keeleõppesse suunamiseks ning keeleõppe korraldamiseks ja selles osalemiseks. Määrusega sätestatakse keeleoskuse tuvastamise ja tasemetestimise, keeleõppe korraldamise ja selles osalemise tingimused ning kaasatud asutuste ülesanded ja andmevahetuse kord. Määruse rakendamisega tagatakse, et kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei võimalda iseseisvalt toime tulla B1-tasemel eeldatavas keelekasutuses, luuakse võimalus omandada vajalik keeleoskus enne ajateenistusse asumist. Ühtlasi tagatakse kutsealuste võrdne kohtlemine ning keeleoskuse hindamise ja keeleõppesse suunamise menetluse ühetaolisus.
Määruse rakendamisel tuleb tagada, et asutuste ülesanded oleksid selgelt eristatud. KRA ülesanne on korraldada kutsealuse keeleoskuse tuvastamist, teha suunamisotsuseid ja koordineerida nendega seotud menetlusi. Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) ülesanne on korraldada riiklikku eesti keele tasemeeksamit. Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) ülesanne on korraldada kutsealusele keeleoskustaseme testimist ja keeleõpet.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakond koostöös KRA-ga ning eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõuga täpsustatakse KVTS §-s 35¹ sätestatud nõuete rakendamist ning kehtestatakse kutsealuste keeleoskuse hindamise, keeleõppesse suunamise ja keeleõppes osalemise menetluskord.
Eelnõus lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1. Kutsealuse keeleoskustase tuvastatakse esmalt riiklikes andmekogudes olemasolevate andmete põhjal; kui olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik kutsealuse keeleoskustaset tuvastada, suunatakse ta riiklikule eesti keele tasemeeksamile; enne riigi korraldatavasse keeleõppesse suunamist hinnatakse vajaduse korral kutsealuse tegelikku keeleoskustaset tasemetestiga;
2. KRA teeb tasemeeksamile ja keeleõppesse suunamise otsused;
3. Harno korraldab riiklikke eesti keele tasemeeksameid;
4. INSA vastutab korraldatava keeleõppe ja tasemetestimise praktilise korraldamise eest;
5. KRA teavitab kutsealust talle pandud kohustustest ning tasemeeksami ja keeleõppe läbimise tähtaegadest.
Asutuste andmevahetus toimub üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
Määrusega luuakse seega KVTS §-s 35¹ sätestatud nõuete rakendamiseks ühtne menetlusraamistik, mis võimaldab hinnata kutsealuste keeleoskust, korraldada vajaduse korral keeleõpet ning toetada nõutava keeleoskustaseme saavutamist enne ajateenistusse asumist.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt kohaldatakse määrust KVTS-i tähenduses kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale B1-tasemele.
B1-taseme keelenõue tuleneb KVTS-ist ning selle eesmärk on tagada, et kutsealuse eesti keele oskus võimaldaks tal osaleda eestikeelses sõjalises väljaõppes, mõista talle antavaid korraldusi ja täita teenistusülesandeid.
Eelnõu §-s 2 määratakse kindlaks määruse rakendamisega seotud asutuste pädevus.
KRA on kutsealuste keeleoskuse tuvastamise ja keeleõppesse suunamise eest vastutav asutus. KRA tuvastab kutsealuse keeleoskustaseme riiklikes andmekogudes olemasolevate andmete põhjal, vajaduse korral suunab kutsealuse tasemeeksamile, keeleoskustaseme testimisele ja keeleõppesse ning teeb selleks vajalikud otsused. KRA otsused tehakse teatavaks kutsealusele KVTS §-s 15 sätestatud korras. KRA otsustes ette nähtud toimingutel osalemine on kutsealusele kohustuslik ning kohustuse täitmata jätmise korral võib KRA rakendada KVTS-is sätestatud sunnivahendeid.
Harno korraldab eesti keele tasemeeksameid ning vastutab keeleseaduse § 24 lõike 4 kohaselt nende koostamise, hindamise ja analüüsimise eest.
INSA korraldab riigi tagatavat keeleõpet ja määruse alusel tehtavat keeleoskusetaseme testimist.
Pädevuste selline jaotus võimaldab eristada kolme funktsiooni:
• KRA teeb kutsealuse suhtes haldusotsuseid ja korraldab tema suunamist;
• Harno korraldab riiklikku tasemeeksamit;
• INSA korraldab keeleõpet ja tasemetestimist.
Selline ülesannete jaotus vähendab pädevuste kattumise ja vastutuse ebaselguse riski. Ülesannete jaotusega eristatakse kutsealuste suunamise ja sellega seotud haldusotsuste tegemine, riikliku tasemeeksami korraldamine ning keeleõppe ja tasemetestimise läbiviimine. Sellega tagatakse asutuste selge vastutus ja välditakse ülesannete kattumist.
Paragrahviga sätestatakse ka isikuandmete töötlemise põhimõte. Asutused töötlevad isikuandmeid selleks, et täita neile seadusega pandud avalikke ülesandeid. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida muu hulgas seaduslikkuse, eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja turvalisuse põhimõtet.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse kutsealuse keeleoskuse tuvastamise ja keeleõppesse suunamise kord.
KRA tuvastab kutsealuse keeleoskustaseme esmalt Eesti hariduse infosüsteemi ja testide andmekogu andmete põhjal. Selline lahendus võimaldab vältida olukorda, kus kutsealune peab sooritama tasemeeksami üksnes selleks, et tõendada keeleoskust, mis on riigi andmekogudes fikseeritud.
Kui keeleoskustaset ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik tuvastada, suunab KRA kutsealuse eesti keele B1-taseme eksamile. Tasemeeksam võimaldab hinnata, kas kutsealuse keeleoskus vastab ajateenistusse asumiseks kehtestatud B1-taseme nõudele. Tasemeeksami korraldab Harno keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse riigi korraldatavasse keeleõppesse suunamise menetlus.
Lõike 1 kohaselt tuvastatakse enne keeleõppesse suunamist kutsealuse tegelik keeleoskustase tasemetestiga. Selle eesmärk on tagada, et kutsealusele määratav õpe vastaks tema tegelikule keeleoskusele. Kui kutsealuse keeleoskus on alla B1-taseme, tuleb enne keeleõppesse suunamist määrata tema tegelik keeleoskustase tasemetesti sooritamisega.
Lõike 2 kohaselt suunab KRA kutsealuse tasemetestile otsusega. Tasemetesti eesmärk erineb tasemeeksami eesmärgist. Tasemeeksami eesmärk on anda ametlik hinnang sellele, kas isiku keeleoskus vastab nõutud tasemele. Tasemetesti eesmärk on määrata kindlaks sobiv lähtekoht keeleõppe korraldamiseks. Tasemetesti tulemuse põhjal saab määrata kutsealusele sobiva õppetaseme ja -mahu.
Lõikes 3 sätestatakse kutsealuse kohustus läbida tasemetest otsuses määratud tähtaja jooksul.
Lõike 4 kohaselt teavitab keeleõpet läbiviiv asutus KRA-d kutsealuse tegelikust keeleoskustasemest kümne päeva jooksul pärast taseme tuvastamist.
Lõike 5 kohaselt teeb KRA pärast keeleoskustaseme tuvastamist otsuse kutsealuse keeleõppesse suunamiseks.
Lõikes 6 loetletakse andmed, mis peavad sisalduma keeleõppesse suunamise otsuses. Otsuses märgitakse vähemalt keeleoskustase, mille kutsealune peab õppe käigus saavutama, ja õppemooduli maht, keeleõppesse registreerimise tähtaeg, keeleõppes osalemise periood, keeleõpet korraldav asutus ning keeleõppes osalemise korraldus.
Nimetatud andmete esitamise eesmärk on tagada kutsealusele selge ja üheselt mõistetav teave talle pandud kohustuste kohta.
Lõike 7 kohaselt tuleb otsus teha kutsealusele teatavaks hiljemalt 60 päeva enne keeleõppe algust. Etteteatamistähtaja eesmärk on anda kutsealusele piisavalt aega õppega seotud korraldusteks.
Lõike 8 kohaselt peab kutsealune registreeruma otsuses märgitud keeleõppesse hiljemalt 30 päeva enne keeleõppe algust.
Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse tegevused olukorras, kus kutsealune ei registreeru keeleõppesse õigel ajal. Esmalt saadab KRA kutsealusele meeldetuletuse. Kui kutsealune ei registreeru ka pärast meeldetuletust, registreerib ta keeleõppesse KRA.
Regulatsioon võimaldab vältida olukorda, kus keeleõppesse suunatud kutsealune jääb üksnes registreerimistoimingu tegemata jätmise tõttu õppevõimalusest kõrvale.
Lõikes 11 sätestatakse andmed, mida KRA edastab keeleõpet korraldavale asutusele. Nende andmete hulka kuuluvad kutsealuse nimi, isikukood, kontaktandmed ja eesti keele oskuse tase.
Andmete edastamine on vajalik keeleõppe korraldamiseks, kutsealuse identifitseerimiseks ja temaga ühenduse võtmiseks. Andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid ja töödelda andmeid üksnes eesmärgipäraselt.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse keeleõppes osalemise põhimõtted ja eeldatav õppemaht.
Keeleõppe eesmärk on saavutada vähemalt B1-tasemel eesti keele oskus. Õppemaht sõltub kutsealuse lähtekeeletasemest.
Keeleõppe eeldatavad mahud on:
1) A1-tasemelt A2-tasemele jõudmiseks vähemalt 100 juhendatud akadeemilist tundi;
2) A2-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks vähemalt 150 juhendatud akadeemilist tundi;
3) A1-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks vähemalt 250 juhendatud akadeemilist tundi.
Õppemahtude kehtestamise eesmärk on tagada piisav õppekoormus, kuid jätta õppekorraldajale võimalus kohandada õppe praktilist korraldust vastavalt kutsealuse tegelikule keeleoskusele. Ühe keeletaseme õpe tuleb üldjuhul läbida ühe aasta jooksul. See vastab KVTS § 35¹ lõikes 3 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt tuleb alla B1-tasemel keeleoskusega kutsealusel läbida B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul. Keeleõpet võib korraldada kontaktõppe ja veebipõhise õppe kombinatsioonina. Selline paindlikkus on vajalik eelkõige juhul, kui kutsealuse elukoht, õppekoha kaugus või muud praktilised asjaolud raskendavad tavapärases kontaktõppes osalemist. Pärast keeleõppe läbimist suunatakse kutsealune tasemeeksamile. Tasemeeksami tulemuse alusel saab hinnata, kas kutsealune vastab ajateenistusse asumiseks nõutavale B1-tasemele.
Kutsealune suunatakse pärast keeleõppe läbimist tema läbitud taseme alusel Harno korraldatavale keeleoskustaseme eksamile. Selle eesmärk on hinnata õppe tulemust ja kontrollida, kas kutsealune on saavutanud talle seatud keeleoskuse eesmärgi.
Kui kutsealune ei saanud mõjuval põhjusel keeleõpet nõutud mahus läbida, võib KRA teha uue otsuse keeleõppe jätkamiseks. Sellega välditakse ebaproportsionaalset olukorda, kus mõjuval põhjusel õppes mitteosalenud kutsealune peaks kohe liikuma iseseisva keeleõppe etappi. Kui kutsealune ei läbi riigi korraldatud keeleõpet ette nähtud ajal ja mahus või ei soorita tasemeeksamit vajalikul tasemel, tuleb kutsealusel läbida keeleõpe iseseisvalt ühe aasta jooksul, valides ise sobiva õppeviisi ja keeleõppeasutuse. Pärast määratud lisatähtaja möödumist suunatakse kutsealune uuesti B1-taseme eksamile.
Eelnõu §-ga 6 antakse KRA-le õigus saada keeleõppe korraldamiseks ja selles osalemise kontrollimiseks vajalikku teavet.
Kutsealuse keeleõppes osalemise ja tasemeeksami sooritamise kohustuse täitmist kontrollib KRA talle seadusega antud pädevuse piires. Kohustuste täitmata jätmise korral võib KRA rakendada KVTS-is sätestatud meetmeid. Kutsealuse keeleõppesse suunamise otsus on haldusakt ning selle tegemisel ja teatavakstegemisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduses ja KVTS-is sätestatut. Keeleõppe kvaliteedi ja praktilise korraldamise eest vastutab keeleõpet korraldav asutus oma pädevuse piires.
Kutsealuse keeleõppes osalemise kohustuse täitmise kontrollimiseks peab KRA-l olema võimalik saada teavet selle kohta, kas kutsealune on keeleõppesse registreerunud, millal ja mis mahus õpe toimub ning kas kutsealune osaleb õppes. Andmete töötlemine on vajalik selleks, et KRA saaks täita talle KVTS § 35¹ alusel pandud suunamis- ja järelevalveülesandeid. Andmete koosseis ja edastamise tehniline korraldus määratakse kindlaks KRA ja keeleõpet korraldava asutuse koostöös, tagades, et töödeldakse üksnes neid andmeid, mida on vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse keeleõpet korraldava asutuse õigused. Need võimaldavad korraldada keeleõpet eesmärgipäraselt ja tagada õppe kvaliteedi. Keeleõpet korraldav asutus võib kontrollida kutsealuste õppes osalemist, moodustada õpperühmi ja vajaduse korral teha õppekorralduse muudatusi. Muudatused ei tohi vähendada kutsealusele määratud õppemahtu ega muuta õppe eesmärki.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse keeleõpet korraldava asutuse peamised kohustused. Keeleõpet korraldav asutus peab tagama KRA suunatud kutsealusele võimaluse läbida õpe suunamisotsuses määratud mahus ja tähtaja jooksul, võimaldama kasutada õppeks vajalikku keskkonda ja õppematerjale ning pidama arvestust kutsealuse õppes osalemise üle.
Samuti peab keeleõpet korraldav asutus teavitama KRA-d kutsealuse puudumistest, et KRA saaks kontrollida keeleõppes osalemise kohustuse täitmist. Selleks tagab keeleõpet korraldav asutus KRA-le juurdepääsu oma infosüsteemis olevatele asjakohastele andmetele.
Kutsealust tuleb õppekorralduse olulistest muudatustest aegsasti teavitada, et tal oleks võimalik oma õppetöös osalemist kavandada.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, s.o samal ajal selle aluseks olevate KVTS-i muudatustega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
4.1. Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele
Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on eeldatavalt positiivne.
Alates 1. jaanuarist 2027 peab ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus vastama vähemalt B1-tasemele. Nõutava keeleoskustaseme tagamine toetab ajateenistuse väljaõppe kvaliteeti ja ohutust. Keeleoskus on vajalik selleks, et ajateenija mõistaks talle antavaid korraldusi, väljaõppe sisu ja ohutusnõudeid ning suudaks tulemuslikult osaleda üksuse tegevuses.
Määrusega kehtestatav keeleoskuse hindamise ja keeleõppe korraldamise kord vähendab riski, et ajateenistusse asub isik, kelle eesti keele oskus ei võimalda tal nõutaval tasemel osaleda eestikeelses sõjalises väljaõppes. Sellega toetatakse ajateenijate paremat ettevalmistust, üksuste koostöövõimet ja Kaitseväe üldist valmisolekut.
4.2. Mõju kutsealustele
Mõju kutsealustele on oluline.
Kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei vasta B1-tasemele, tekib lisakohustus osaleda keeleõppes ja vajaduse korral sooritada tasemeeksam. Samas tagatakse kutsealusele üks kord tasuta keeleõpe. Seega kaasneb seadusest tuleneva kohustusega riigi toetav meede, mis võimaldab kutsealusel omandada nõutav keeleoskus.
Määrusega sätestatakse tähtajad, õppemaht, õppes osalemise tingimused ning tasemeeksami sooritamisega seotud toimingud. See suurendab õigusselgust ja võimaldab kutsealusel oma tegevust planeerida.
Paindliku õppevormi, sealhulgas veebipõhise õppe võimaldamine vähendab õppes osalemise praktilisi takistusi.
Kuna tasemeeksamil ja keeleõppes osalemine on kutsealusele kohustuslik ning sellega võivad kaasneda lisakulud, nähakse 1. jaanuaril 2027 jõustuva KVTS-i muudatusega ette sõidu- ja toidukulu hüvitamine. Sarnane hüvitise maksmise kord on sätestatud kutsealuse terviseseisundi hindamisel või täiendavatel terviseuuringutel ning kutsesobivuse hindamisel viibimise eest. Hüvitise eesmärk on katta kohustuslikel toimingutel osalemisega kaasnevad sõidu- ja toidukulud, kuna tasemeeksam või keeleõpe võib toimuda kutsealuse elukohast erinevas paikkonnas ning eeldada täiendavat aja- ja rahakulu.
Muudatuse kohaselt makstakse kutsealusele sõidu- ja toidukulu hüvitist ka juhul, kui ta osaleb tasemeeksami sooritamisel ja keelekursuse läbimisel, kuid ainult juhul, kui keeleõpet või B1-taseme eksamit pole võimalik sooritada veebipõhises õppekeskkonnas.
Tasemeeksami sooritamise eest makstav hüvitise suurus on 15 eurot. Kui rahvastikuregistri andmetel välisriigis elav kutsealune tuleb tasemeeksamit sooritama Eestisse, siis on hüvitise suurus 70 eurot.
Keeleõppes osalemise hüvitist makstakse kontaktõppes osalemise korral 15 eurot iga läbitud loengu eest, kuid kokku kõige rohkem 150 eurot kogu keelekursuse eest. Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elava kutsealuse puhul on hüvitise suurus 70 eurot loengu kohta ja hüvitise maksimumsumma 700 eurot. Seejuures makstakse hüvitist juhul, kui keelekursus on läbitud ettenähtud mahus.
Hüvitise maksmise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse kaitseministri 17. aprilli 2023. aasta määruses nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“.
Regulatsioon mõjutab eelkõige kutsealuseid, kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale B1-tasemele. Et tagada kutsealuste võrdne kohtlemine, tuvastatakse keeleoskustase esmalt registriandmete põhjal ning vajaduse korral tasemeeksami või -testiga. Kui kutsealuse keeleoskustase on nõutavast madalam, tagatakse üks kord tasuta keeleõpe, mis loob võimaluse täita seadusest tulenev keelenõue.
Hinnanguliselt mõjutab muudatus ligikaudu 200 kutsealust aastas.
4.3. Mõju riigiasutustele
Määruse rakendamisega kaasneb KRA, Harno ja INSA töökoormuse suurenemine.
KRA töökoormus suureneb eelkõige järgmiste tegevuste tõttu:
• kutsealuste keeleoskuse andmete kontrollimine;
• kutsealuste suunamine tasemeeksamile;
• tasemetestile ja keeleõppesse suunamise otsuste tegemine;
• kutsealuste teavitamine;
• keeleõppes osalemise ja selle läbimise jälgimine; • vajaduse korral korduvate suunamisotsuste tegemine;
• andmevahetus Harno ja INSA-ga.
Harno töökoormus suureneb täiendava sihtrühma tasemeeksamite korraldamise tõttu. Keeleseaduse kohaselt on tasemeeksamite korraldamine juba praegu Harno ülesanne, kuid kutsealuste lisandumine suurendab eksamite arvu ja nende korraldamisega seotud töökoormust.
INSA töökoormus suureneb riigi tagatava keeleõppe ja tasemetestimise korraldamise tõttu.
Töökoormuse täpne kasv sõltub keeleõpet ja tasemeeksamit vajavate kutsealuste arvust ning nende keeleoskustasemest. Hinnanguliselt võib puuduliku eesti keele oskusega kutsealuste osakaal olla ligikaudu 5–10 protsenti kutsealuste koguarvust. Tegelik töökoormus sõltub kutsealuste keeleoskusest ja haridustaustast ning võib aastati varieeruda.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad kulud tasemeeksamite, tasemetestimise, keeleõppe, õppekorralduse ja andmevahetuse tagamiseks ning kutsealustele seaduses ettenähtud hüvitiste maksmiseks.
Keeleeksamil ja -kursusel osalemise kulud kaetakse riigieelarvest. Harno on hinnanud, et ühe isiku tasemeeksami korraldamise kulu on ligikaudu 100 eurot.
B1-taseme keelekursuse maksumus on keskmiselt 1700 eurot ja A2-taseme keelekursuse maksumus 1000 eurot.
Hinnanguliselt vajab tasemeeksamit ja keeleõpet ligikaudu 200 kutsealust aastas. Sellest lähtudes on tasemeeksami esmakordse sooritamise hinnanguline kogukulu 20 000 eurot ning 200 kutsealuse B1-taseme keeleõppe kulu 340 000 eurot aastas.
Tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimise eest makstavate hüvitiste kulu on 200 kutsealuse puhul hinnanguliselt 35 000 eurot.
Määruse rakendamise hinnanguline kogukulu riigieelarvele on ligikaudu 400 000 eurot aastas.
Kulude täpne suurus sõltub keeleõppesse suunatavate kutsealuste arvust, nende algsest keeleoskustasemest, õppemahust ja õppe korraldamise vormist.
Kuna KVTS näeb riigile ette kohustuse tagada keeleõpe üks kord tasuta, tuleb vajalikud kulud kavandada asjaomaste asutuste eelarvetesse.
Lisaks kaasneb määruse rakendamisega KRA-le ühekordne kulu kaitseväekohustuslaste registri (KVKR) arendamiseks ja eksamite infosüsteemiga (EIS) andmevahetuse loomiseks. KRA hinnangul on arendustööde maksumus 3000 eurot. Arendustöödeks vajalikud vahendid on kavandatud KRA eelarvesse. Määruse rakendamine ei too tulu riigieelarvesse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise kuupäev on seotud KVTS-i muudatuste jõustumisega ning võimaldab rakendusliku regulatsiooni jõustada samal ajal seadusest tulenevate uute kohustustega (vt ka § 9 selgitus).
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Haridus- ja Noorteametile, Integratsiooni Sihtasutusele, Kaitseväele ning Kaitseressursside Ametile.