| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/3346-7 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 18.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Innovatsiooni ja majandusarengu valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Age Inkinen
Riigikantselei
Teie 28.09.2026 nr 2-5/26-01890;
13.1/26-0392/-1T
Meie 17.11.2026 nr 6-1/3346-7
Eesti seisukohad Euroopa
innovatsioonipaketi kohta
Esitame Eesti seisukohad Euroopa innovatsioonipaketi kohta Vabariigi Valitsuse istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Vahtras
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus;
2) seletuskiri;
3) kaasamistabel;
4) huvirühmade nimekiri.
Evelin Tõnisson +372 625 6353
1
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ministeeriumid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Haridus- ja
Teadusministeerium
1. Innovatsioonimäärus.
Oluline on suurendada TA-asutuste nähtavust määruses. Praegu on see kirjutatud ennemalt ettevõtjate
vaates, kuid määruses tuleks sõnaselgelt viidata ülikoolidele, TA-asutustele, rakendusuuringute
keskustele kui olulistele teadmussiirde osapooltele.
Arvestatud osaliselt
seisukohapunktis 5.5 ja
selle selgituses.
Haridus- ja
Teadusministeerium
Kommertsialiseerimist võiks käsitleda laiemalt kui üksnes litsentsimine. Lisada võiks viited spin-off
ettevõtete, ühisettevõtete jt teadmussiirde meetoditele
IP väärtustamise raamistik peaks arvestama ka ülikoolidest lähtuvaid tehnoloogiaid, madalama TRL
tasemega innovatsiooni.
Arvestatud osaliselt
seisukohapunktis 5.1 ja
5.2 ning nende selgituses.
Haridus- ja
Teadusministeerium
Ühise "turuplatsi" loomine on positiivne, kuid lisama peaks, et platvormi kasutajate hulgas peaks olema
ka ülikoolid, TA-asutused.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5 ja
selle selgituses.
Haridus- ja
Teadusministeerium
Väga tervitatav on EUIPO kompetentsikeskuse loomine ühise Euroopa metoodikaloomine IP
väärtustamiseks ja IP-põhise finantseerimise arendamine. See annab sarnased eeldused erinevatele
liikmesriikidele lähtudes sisust mitte ajaloost. IP väärtuse hindamine on kõigile problemaatiline - kui
selleks saavad olema ühtsed reeglid ning seda teeks sõltumatu institutsioon, oleks see väga kasulik.
Siiski, EUIPO ei peaks dubleerima teadmussiirde üksusi ülikoolides ja TA-asutustes, vaid see peaks
looma lisaväärtust.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5 ja
selle selgituses.
Haridus- ja
Teadusministeerium Kohati läks määrus liiga detailseks - võiks kehtestada põhimõtted mitte menetlusreegleid. Teadmiseks võetud.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
Haridus- ja
Teadusministeerium
2. Regulatiivsed liivakastid
Algatuse positiivne külg on, et see tegeleb innovatsiooni reaalse testimise ja regulatiivse
valideerimisega enne turule jõudmist. Siiski, vajalik oleks regulatiivsete liivakastide loomisel aktiivselt
kaasata ka ülikoole, TA-asutusi, rakenduskõrgkoole, Rakendusuuringute keskusi jt teadmussiirdega
tegelevaid organisatsioone.
Sh nt 2(h) võiks sisaldada ka ülikoole, TA-asutusi vähemalt nende knowledge transfer offices
Arvestatud osaliselt
seisukohapunktides 5.8 ja
5.9. Nõustume, et on
oluline tagada
teadmussiirdega
tegelevate
organisatsioonide
2
5(g) võiks sisaldada ka "including support for knowledge transfer, intellectual property management
and technology commercialisation".
3(1) võiks täiendada "facilitating the commercialisation and deployment of research and innovation
results".
Väga positiivne on, et soovitus näeb ette, et liivakastis osaleja võiks saada ametliku väljunddokumendi
(exit report), mida saaks kasutada sertifitseerimisel, vastavushindamisel, standardimisel,
turuleviimisel.
kaasamine
regulatiivliivakastide
käivitamisel ja
rakendamisel.
Liivakastides osalevad
projektid võivad kohati
olla väga erineva
fookusega, mistõttu on
oluline säilitada põhimõte,
et konkreetse kaasamise
vajadusi arvestatakse
vajaduspõhiselt.
Liivakasti olemus on
erandkorras rakendatav
järelevalvealune õiguslik
erandiraamistik olukorras,
kus kehtiv seadus takistab
innovatsiooni. Seetõttu ei
saa seda kujundada
lahenduste äristamise
instrumendina, sest
järelevalvaja jaoks
tähendab see rollikonflikti
ning samuti võib tekkida
küsimus
regulatiivliivakasti
õiguslikus legitiimsuses.
Haridus- ja
Teadusministeerium
Kokkuvõttes:
tugevdada teadusasutuste, tehnosiirde organisatsioonide ja teadustaristute rolli
käsitleda regulatiivseid liivakaste teadmussiirde vahendina
tagada, et intellektuaalomandi väärtustamise ja rahastamise raamistik arvestaks ka varase faasi
tehnoloogiate eripärasid.
Arvestatud üldiselt vt
ülalpool.
Justiits- ja
Digiministeerium
Intellektuaalomand
1. EUIPO (artiklid 32–35)
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5 ja
selle selgituses.
3
JDM saab üldjoontes toetada algatuse eesmärki parandada intellektuaalomandi (IO)
kommertsialiseerimist ning ettevõtjate võimalusi kasutada IO-d rahastamise kaasamisel. Väikese LR
jaoks võib ELi-ülese IO väärtustamise raamistiku, IO litsentsimise ja võõrandamise platvormi ning IO-
põhist rahastamist toetava andmestiku loomine anda lisaväärtust. Kompetentsikeskuse loomine aitaks
ühtlustada EL IO kaardistamise, hindamise, avalikustamise ja finantseerimise praktikat. Praegu on
valdkonna tegevused, standardid ja oskusteave killustunud ning liikmesriikide võimekus ebaühtlane.
Ühine raamistik parandaks hindamisandmete kvaliteeti, võrreldavust ja usaldusväärsust. Ühine
metoodika võib Eesti vaatest vähendada olukorda, kus pank või investor ei oska Eesti ettevõtte patenti,
kaubamärki vms finantseerimisotsustes arvestada. Seeläbi võiks suureneda hinnangu usaldusväärsus ka
piiriüleselt ning samuti vähendada hindamise kulusid. IO-mahukad ettevõtted muutuksid finantseerijate
jaoks läbipaistvamaks. See toetaks innovaatiliste ja intellektuaalomandil põhinevate ettevõtete
juurdepääsu rahastusele, nende kasvu, kestlikkust ja konkurentsivõimet ning aitaks Euroopa ettevõtetel
oma intellektuaalomandi majanduslikku potentsiaali paremini kasutada. Ka Patendiameti hinnangul on
põhjendatud paigutada kompetentsikeskus EUIPO juurde. EUIPO-l on toimiv koostöövõrgustik
liikmesriikide intellektuaalomandiametite ja kasutajaühingutega ning kogemus Euroopa-üleste
intellektuaalomandi andmekogude, ühiste teenuste ja koostöömehhanismide arendamisel. Senine
koostöö, sealhulgas ettevõtjatele koos liikmesriikidega pakutav IP Scan teenus, näitab, et EUIPO
suudab kaasata riiklikke ameteid ning korraldada ühiseid tegevusi tõhusalt.
Läbirääkimistel oleks oluline eelkõige järgmiste aspektide täpsustamine.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
Justiits- ja
Digiministeerium
Raamistik peaks jääma tegelikult vabatahtlikuks ja paindlikuks. Raamistik peaks jääma
vabatahtlikuks ja paindlikuks. Peame põhjendatuks, et määruse ettepaneku artiklis 32 sätestatud IO
väärtustamise raamistik ning artiklis 35 ette nähtud hindajate sertifitseerimine on kavandatud
vabatahtlikuna. Sertifitseerimine ei tohiks olla IO väärtuse hindamise eeltingimus ning EUIPO
väljastatud sertifikaat ei peaks andma konkreetsele väärtushinnangule siduvat ega eelduslikku
õiguslikku tähendust. Oluline on tagada, et raamistiku vabatahtlikkus säiliks ka praktikas. Seetõttu
tuleks vältida olukorda, kus ELi sertifitseeritud hindaja kasutamine või ELi metoodika järgimine
muutub pankade, avaliku sektori rahastajate või ELi toetusmeetmete tingimuste kaudu sisuliselt
kohustuslikuks. Samas võivad ühtsed ja läbipaistvad hindamispõhimõtted suurendada IO
väärtushinnangute usaldusväärsust ning aidata finantseerijatel paremini hinnata ettevõtete
intellektuaalomandi majanduslikku potentsiaali. Selleks peab raamistik olema proportsionaalne,
praktiliselt rakendatav ja piisavalt paindlik, et arvestada nii ettevõtete suuruse, liikmesriikide
turuolukorra kui ka eri liiki IO õiguste eripäraga. Näiteks patentide, kaubamärkide, disainilahenduste,
autoriõiguste ja ärisaladuste majandusliku väärtuse hindamine eeldab erinevate asjaolude arvestamist.
Registreeritud õiguse olemasolu ei tähenda iseenesest, et sellel oleks kindel turuväärtus. Patendi puhul
võivad väärtust mõjutada muu hulgas õiguskaitse territoriaalne ulatus ja järelejäänud kestus, patendi
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5 ja
selle selgituses.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
4
kehtivuse vaidlustamise risk, tehnoloogia areng, turupotentsiaal, litsentsilepingud ning kolmandate
isikute õigused. Seetõttu peaks ELi raamistik pakkuma eelkõige ühtseid hindamispõhimõtteid ja
metoodilist tuge, mitte looma ettekujutust, et intellektuaalomandile on võimalik määrata üks
objektiivne või ametlik ELi tasandil tunnustatud väärtus. Raamistiku eesmärk peaks olema suurendada
hindamise läbipaistvust ja usaldusväärsust, säilitades samal ajal hindamise paindlikkuse ning
ettevõtjate valikuvabaduse.
Justiits- ja
Digiministeerium
Tuleks tagada süsteemi kättesaadavus VKE-dele, iduettevõtjatele ja teadusasutustele. Väärtustamise ja sertifitseeritud hindajate kasutamise kulud ei tohiks muuta süsteemi väiksematele
ettevõtjatele praktiliselt kättesaamatuks. Artiklis 34 sisalduv nõue, et hindamise tasud peavad olema
läbipaistvad, mõistlikud ja hindamise olemuse ning keerukusega proportsionaalsed, on seetõttu oluline.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6 ja
selle selgituses.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
Tuleks selgelt määratleda EUIPO, LR IO ametite jt seotud asutuste rollijaotus. EUIPO pädevuse
laiendamisel IO kommertsialiseerimise ja IO-põhise rahastamise valdkonda tuleks vältida
liikmesriikides juba olemasolevate teenuste dubleerimist. Eesti ülikoolidel,
ettevõtlusorganisatsioonidel, Patendiametil on või on kujunemisel vastavad kompetentsid. Eesti vaatest
võiks sobiv mudel olla selline, kus EUIPO arendab ELi-üleseid metoodikaid, andmestikke, digitaristut
ja piiriülest turgu, kuid ettevõtjatele suunatud praktiline nõustamine ja tugiteenused toimivad koostöös
liikmesriikide IO-ametitega (ja teiste vastavat ülesannet teostavate asutustega, nt EIS) ehk konkreetsele
kliendile võimalikult lähedal. Eesti puhul võiks selles mudelis olla oluline roll Patendiametil, kelle
strateegiliste eesmärkidega on kooskõlas ettevõtjate toetamine IO väärindamisel ja
kommertsialiseerimisel. Ka Patendiamet peab võrgustikupõhist lähenemist oluliseks, samuti LR
ametite sisulist ja järjepidevat kaasamist nii kompetentsikeskuse, IO turuplatvormi kui ka uute teenuste
kujundamisse ja rakendamisse. LR ametite osalemine aitab võtta arvesse LR ja nende ettevõtjate
eripära, tagab teabevahetuse ning võimaldab arenduste eri etappides kaasa rääkida. Eesti ettevõtjate,
teadusasutuste ja teiste õiguste omajate vajadusi tuleb arvestada nii raamistiku, standardite,
andmekogude kui ka nõustamisteenuste väljatöötamisel. Lisaks oleks ettepaneku artikli 35 puhul
vajalik selgitada, kuivõrd vastavad nõutavale kutsetaustale nt Euroopa ja Eesti patendivolinikud ning
millistel tingimustel on kättesaadavad vastavad koolitused ja eksamid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5 ja
selle selgituses.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
Justiits- ja
Digiministeerium
Oluline on olla kindel, et kavandatav raamistik on ühilduv IO litsentsimise, üleandmise ja
tagatisena kasutamise õigusliku raamistikuga. JDM on mõned aastad tagasi tellinud analüüsid
tööstusomandi esemete litsentsimise ja pantimise kohta eesmärgiga hinnata muu hulgas võimalusi IO
tõhusamaks kommertsialiseerimiseks. Selles kontekstis on eriti oluline tähele panna, et
innovatsioonimääruse ettepaneku artikli 33 lõikes 5 on nimetatud võimalus uurida ELi-ülese IO pantide
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
5
registri loomist. Enne tuleks aru saada, milline oleks selle registri (õiguslik) tähendus ning kuidas
suhestuks ELi register LR registrite ja ka pantimist puudutavate normidega. Eristada tuleb registrit, mis
üksnes koondab teavet IO-le seatud tagatiste kohta, ning registrit, mille kandest sõltub pandi tekkimine,
järjekoht või kehtivus kolmandate isikute suhtes (praegusel juhul tundub siiski, et eesmärk ei ole
sedalaadi lahenduse pakkumine). EUIPO 2026. aasta uuring tunnistab ühe IO-põhise rahastamise
takistusena just IO tagatisi puudutavate õigusnormide vähest harmoneeritust. Nö tehnilise ELi registri
loomine ei lahenda iseenesest eelnimetatud küsimusi ja seega tuleks need enne registri loomist eraldi
läbi mõelda. Võib ka kaaluda, kas viide sellisele võimalusele ei võiks sisalduda kuskil ettepaneku
põhjenduspunktis. Vastava registri loomine ja selleks õigusaktide koostamine on ülimahukas projekt
ning see tähendaks ühtlasi, et kõikides riikides peab olema vastav kohustuslik regulatsioon. Tekib
küsimus ka selle registri asjakohasena hoidmise kohustuse kohta. Ehk tegemist oleks äärmiselt
ambitsioonika ning mahuka ettevõtmisega, mis kindlasti ka eraldi mõjuhinnangut eeldaks.
Justiits- ja
Digiministeerium
Saame põhimõtteliselt toetada artikli 32(3)b kavandatud ELi-ülest IO litsentsimise ja
võõrandamise platvormi. Eriti Eesti ettevõtjatele ja teadusasutustele võib piiriülene platvorm
suurendada potentsiaalsete litsentsisaajate ja investorite ringi. Platvorm peaks siiski olema vabatahtlik
ning täiendama, mitte dubleerima olemasolevaid riiklikke ja erasektori teenuseid. Samuti peaks olema
selge, et IO registrisse kandmine või platvormil pakkumine ei tähenda EUIPO kinnitust nt õiguse
kehtivuse kohta. Jääb siiski hetkel veel segaseks, mil moel ja tingimustel oleks see platvorm ühildatav
LR IO registritega.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
Justiits- ja
Digiministeerium
2. Andmed ja konfidentsiaalsus (artiklid 32-33)
Ettepanek sisaldab andmete ja konfidentsiaalsuse kaitseks mitmeid olulisi tagatisi, kuid JDM hinnangul
vajaksid need läbirääkimistel täpsustamist.
Artikli 32 kohaselt hakkaks EUIPO muu hulgas looma IO litsentsimist ja võõrandamist vahendavat
digitaalset platvormi (art 32(3)b) ning IO-põhise rahastamise kohta tõendusandmebaasi (art 32(3)g).
Ettepaneku artikli 33 kohaselt võib EUIPO koguda IO tagatisena kasutamise ja muude IO-põhiste
finantseerimistehingute kohta muu hulgas andmeid tehingu suuruse ja omaduste, IO liigi, IO
väärtustamise, ka laenu ja tagatise väärtuse suhte kohta. Ettepaneku kohaselt kogutakse selliseid
andmeid vabatahtlikult ning tegemist peab olema anonüümitud või muude mitteisikuliste andmetega.
IO-ga tehtud tehingute andmekogu loomine võib ühelt poolt pakkuda hindamiseks vajalikke
võrreldavaid andmeid ja sellega vähendada sõltuvust tasulistest eraandmebaasidest. Samas andmete
kogumise, kasutamise, kvaliteedi ja konfidentsiaalsuse põhimõtted tuleb enne süsteemi rakendamist
selgelt kindlaks määrata. Samuti tuleb hinnata, millisel viisil ja ulatuses saab kasutada riiklikke
andmekogusid ning kuidas tagada liikmesriikide osalemine andmemudeli kujundamises.
Arvestatud
seisukohapunkti 5.6
selgituses.
6
Seetõttu võiks Eesti taotleda järgmisi täpsustusi:
1. andmete minimaalsuse põhimõte – EUIPO peaks koguma üksnes selliseid tehinguandmeid,
mis on IO-põhise rahastamise turu toimimise analüüsimiseks tegelikult vajalikud;
2. ärisaladuste kaitse tagamine kogu andmete elutsükli jooksul – kaitse peaks hõlmama
andmete kogumist, EUIPO-le edastamist, säilitamist, ühendamist teiste registrite andmetega,
analüüsimist ja avaldamist;
3. diferentseeritud juurdepääs andmetele – avalikud andmed, pädevatele asutustele või
teadusuuringuteks kättesaadavad andmed ning konfidentsiaalsed tehinguandmed peaksid
moodustama erinevad juurdepääsutasemed. Ettepanek iseenesest juba võimaldab artikli 33
alusel kujundada diferentseeritud ja proportsionaalseid juurdepääsureegleid, Eesti võiks
toetada selle põhimõtte selgemat sätestamist määruses endas;
4. selged reeglid registrite ühendamise kohta. Artikli 33 kohaselt võib süsteem kasutada
andmeid IO registritest, äriregistritest ja IO-le seatud pantide registritest. Registrite tehniline
ühendamine võib võimaldada seni eraldiseisvate andmete kombineerimise kaudu tuletada
ettevõtja kohta uut tundlikku äriteavet. Seetõttu peaks määrus või selle alusel kehtestatavad
tehnilised standardid sisaldama muu hulgas piisavaid meetmeid ka sellise andmete
kombineerimise vastu. Lisaks on vaja selgitada ka seda, mil moel LR-de erinevatest registritest
pärit info keskse andmebaasiga ühilduma peaks nii, et sellest määruse ettepanekuga soovitud
tulu tõuseks.
Justiits- ja
Digiministeerium 3. Intellektuaalse omandi küsimused TA hangetes (artikkel 19).
Lisaks MKM-i küsimustes nimetatud sätetele peab JDM oluliseks määruse ettepaneku artiklit 19, mis
reguleerib TA hangetes loodud intellektuaalse omandi kuuluvust ja kommertsialiseerimist. Toetame
lähtekohta, mille kohaselt saavad TA hanke käigus töövõtja loodud IO õigused üldjuhul töövõtjale
jääda, võimaldades tal tulemusi ka endal edasi kasutada. Täiendavat analüüsi/läbimõtlemist vajavad
aga sellisel juhul avalikule hankijale antavad ulatuslikud õigused nõuda teatavatel tingimustel IO
litsentsimist või üleandmist, sh mõnel juhul ilma hüvitiseta (reasonable period, best efforts to
commercialise, legitimate reasons, public interest, fair and reasonable conditions). Samuti tuleks
analüüsida, kas võimalus sundida IO-d litsentseerima või üle andma ilma hüvitiseta on piisavalt täpselt
piiritletud ning kuidas see suhestub olemasoleva EL ja LR õigusega (IO õigus, tehingute tegemist
puudutavad regulatsioonid). Väga täpselt üritatakse reguleerida seda, millal kellele mis õigused jäävad,
mis ühtlasi ka sekkub tegelikult avaliku hankija õigusesse ise otsustada hanketingimuste üle. Ühest
küljest on jah tegemist avalike hangetega, aga arvestades ka õigusakti otsekohalduvust, siis võiks ehk
jätta natuke suurema paindlikkuse. TA hanked on väga erinevad. Need võivad puudutada tarkvara,
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6 ja
selle selgituses.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
7
meditsiinitehnoloogiat, leiutisi, andmeanalüüsi või täiesti uute tehnoloogiate väljatöötamist. Kõigi
nende puhul ei pruugi üks ja sama õiguste jaotamise mudel olla sobiv. Täiendavalt vajab selgitamist
ainulitsentsi ja lihtlitsentsi eristamine, eelkõige artikli 19 lõikes 9 sätestatud teavitamiskohustuse ja
hankija õigus ainulitsentsi andmine vaidlustada. Ebaselge on muu hulgas, millistel tingimustel võib
hankija sellisele litsentsimisele vastu vaielda ja kuidas saab töövõtja anda ainulitsentse, kui tellijal on
ka õigus kasutamiseks olemas (vt VÕS § 370). Samuti vajavad täpsustamist ettevõtja
kommertsialiseerimiskohustuse sisu, hankijale antavate tasuta kasutusõiguste ulatus ning tingimused,
mille korral võib hankija nõuda intellektuaalomandi õiguste litsentsimist või üleandmist. Eelkõige
peame küsitavaks võimalust nõuda ettevõtjalt õiguste üleandmist ilma hüvitiseta. Kokkuvõttes leiame,
et kavandatav regulatsioon võib suurendada ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
halduskoormust ning õiguslikku ebakindlust. Seetõttu tuleks artiklit 19 lihtsustada ja tagada, et
kehtestatavad kohustused oleksid ettevõtjatele arusaadavad, ettenähtavad ning proportsionaalsed
määruse eesmärkidega. Tekib küsimus, kas nii üksikasjalik intellektuaalomandi lepingutingimuste
regulatsioon peab üldse sisalduma vahetult kohaldatavas ELi määruses või piisaks ühtsetest
miinimumpõhimõtetest, mida täiendavad hankijate ja ettevõtjate lepingulised kokkulepped.
PS: Lg 6 eestikeelses tekstis on punkt b alapunktid a ja b, aga peaksid olema i ja ii.
Justiits- ja
Digiministeerium Küberturvalisus
Küberturvalisuse 2. määruse ettepanek vs innovatsioonimääruse ettepanek
Ettepanekust ei ole üheselt selge, mil määral innovatsioonimääruse ettepanek suhestub
küberturvalisuse 2. määruse ettepanekuga (COM/2026/11)[1], mille IV jaotis (artiklid
98–117) määratleb IKT tarneahelate turvalisusega seotud nõuded. Selles jaotises on ka
nõuded olukorraks, kui kolmas riik põhjustab IKT tarneahelate tõsise ja struktuurse
mittetehnilise riski, st see kolmas riik määratakse IKT tarneahelate jaoks
küberturvalisuse seisukohast muret tekitavaks riigiks. Selle tulemusena ei ole sellest
kolmandast riigist pärit suure riskiga tarnijatel mh üldreeglina õigust „osaleda
direktiivi 2014/24/EL ja 2014/25/EL ülevõtmise õigusaktide kohaselt korraldatud
riigihankemenetlustes IKT-komponentide või IKT-komponente sisaldavate
komponentide pakkumiseks, mida kasutatakse artikli 102 kohaselt kindlaks määratud
olulistes IKT-varades“.
Artikkel 6 lõige 1 (tekstis lõige 4) näeb ette, et „ettevõtjate rühmad loetakse [artikli 15
kohastele] kvalifitseerimiskriteeriumitele vastavaks, kui: (a) ühel rühma kuuluval
ettevõtjal on olemas vajalik tehniline ja kutsealane suutlikkus või majanduslik ja
finantssuutlikkus või […].
Kuigi innovatsioonimääruse ettepanek (vt ettepaneku artikkel 2 lõike 3 punkti a) ei
kohaldu riigihangetele, mis kuuluvad „direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
8
2014/25/EL kohaldamisalasse“, siis innovatsioonimääruse ettepaneku teksti
tulemusena saavad küberturvalisuse 2. määruse alusel välistatud kõrge riskiga tarnijad
(mis on seotud eelmainitud muret tekitava kolmanda riigiga) justkui ikkagi osaleda
innovatsioonimääruse ettepaneku kohastes riigihangetes. Seda juhul, kui suure riskiga
tarnijad osalevad „ettevõtjate rühmas“, mis vastab innovatsioonimääruse ettepaneku
artikli 6 lõike 1 tingimustele.
Seetõttu – kas innovatsioonimääruse ettepanekut tuleks täiendada viisil, millega ei ole
küberturvalisuse 2. määruse ettepaneku alusel suure riskiga tarnijaks määratud isikul
võimalik osaleda teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses? Nt lisades see välistus
artiklisse 14?
Või on siin tõstatatud aspekt kaetud ettepaneku artikli 6 lõike 5 punktiga a (Kui see on
põhjendatud lepingu laadiga ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võivad
avaliku sektori hankijad (a) teha lõike 1 teise lõigu punktist a või b erandeid teatavate
eriti oluliste ülesannetega seotud kvalifitseerimiskriteeriumide puhul;)?
Kuidas eeltooduga suhestub ka innovatsioonimääruse ettepaneku artikkel 9 lõige 6
ning artikli 11 lõiked 1-3? Ehk et kas ka nende sätete koosmõju tõttu on võimalik
välistada teadus- ja arendusteenuste hankemenetlusest need suure riskiga tarnijad, kes
on tuvastatud küberturvalisuse 2. määruse ettepaneku alusel?
Või siis on see kaudselt kaetud ka innovatsioonimääruse ettepaneku artikli 14
(Valikulised kõrvalejätmise alused) lõike 1 (Avaliku sektori hankija võib ettevõtja,
sealhulgas ettevõtjate rühma üksiku liikme teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse
käigus igal ajal teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses osalemisest kõrvale jätta,
kui) punktiga g (avaliku sektori hankija saab mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas
salastatud teabe või avalikkusele avaldamata teabe abil tõendada liikmesriikide
pädevate asutuste hinnangut, mille kohaselt ettevõtja ei ole piisavalt usaldusväärne, et
välistada riske liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule ja avaliku turvalisuse
huvidele;)?
Või on see kaetud artikli 18 lõikega 3, mis võimaldab teatud olukorras seada hanke
esemeks olevaks teadus- ja arendusteenuste tingimuseks ka tingimuse
harmoniseeritud/Euroopa standardi kasutamiseks, mis on antud küberturvalisuse 2.
määruse alusel? Seda siis seetõttu, et küberturvalisuse 2. määruse alusel suure riskiga
tarnijal ei ole võimalik mh esitada Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi samaise
taotlust või olla selle omanik.
9
Innovatsioonimääruse ettepaneku artikli 28 (Julgeolekukaalutlused teadus- ja
arendusteenuste hangetes) lõige 5 ütleb, et „avaliku sektori hankija saab ettevõtja
teadus- ja arendusteenuste hankemenetlusest selle käigus igal ajal kõrvale jätta, kui
ettevõtja on määratud suure riskiga tarnijana vastavalt [küberturvalisuse 2. määrusega]
seoses IKT-komponentide tarnimisega või selliste komponentide tarnimisega, mis
sisaldavad IKT-komponente, mida kasutatakse peamistes IKT-varades“.
Samas on see säte üsnagi lõpu poole ehk ma oleksin seda algselt eespoolt
otsinud/oodanud – kuid vähemalt on midagi ikkagi olemas, sh on see nõue praktiliselt
mõeldud „iga ajahetke või etapi“ kohta.
[1] Menetluse number 2026/0011/COD: https://eur-lex.europa.eu/procedure/ET/2026_11
Justiits- ja
Digiministeerium Innovatsioonimääruse ettepaneku artikkel 28 lõige 6
See lõige näeb ette: „Kui on tõendeid, et meetmete erinevused mõjutavad siseturu
toimimist, on komisjonil käesoleva määruse täiendamiseks õigus kooskõlas artikliga
39 vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kohustuslikud tehnilised
spetsifikatsioonid, kvalifitseerimiskriteeriumid, pakkumuste hindamise kriteeriumid
või lepingu täitmise klauslid teadus- ja arendusteenuste konkreetsete kategooriate või
nende kavandatud tulemuste jaoks, kui sellised elemendid käsitlevad kindakstehtud ja
konkreetseid liidu huve, mis on seotud julgeoleku ja avaliku turvalisusega.“.
Kas siinse volituse puhul on oht, et EL hakkab sekkuma liikmesriigi pädevusse, kuna
need delegeeritud õigusaktide peaksid ju mh ette nägema tehnilised nõuded ja
kriteeriumid, mis on seotud julgeoleku ja avaliku turvalisusega? Või on siin „julgeolek
ja avalik turvalisus“ mõeldud laiemalt kui liikmesriigi oma ehk ELi tasandil?
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
Justiits- ja
Digiministeerium Innovatsioonimääruse ettepaneku artikkel 29 lõige 2
Selle lõike sissejuhatuses on mh laused „Enne teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
lõpetamist või ettevõtja kõrvalejätmist teeb avaliku sektori hankija kirjaliku hindamise.
Avaliku sektori hankija võtab eelkõige arvesse järgmist: (a) julgeolekule või avalikule
turvalisusele avalduva ohu suurus; (b) lõpetamise või kõrvalejätmise mõju avalike
teenuste osutamisele; (c) alternatiivsed leevendusmeetmeid, nagu lepingu muutmine
või tõhustatud järelevalve.“.
Kuna siin on tegemist hankija kohustusega vastav kirjalik hindamine st dokument teha,
siis see on avaliku ülesande käigus loodud teave, mida võidakse ka avaliku teabe
seaduse alusel teabenõude korras välja küsida.
Hankeid oleme käsitlenud
seisukohtades 5.2 ja 5.3.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
10
Seetõttu – kas peaks innovatsioonimääruse ettepanekus ja/või Eesti seaduses (nt
AvTSis) olema säte, millega vastav teave on juurdepääsupiiranguga teave?
Justiits- ja
Digiministeerium Innovatsioonimääruse ettepaneku artikkel 30
Vastav artikkel on seotud küberturvalisuse nõuetega, st siin tuuakse seos
küberkerksuse määrusega (määrus (EL) 2024/2847). Samuti võimaldatakse avaliku
sektori hankijatel kehtestada digielemente sisaldavatele toodetele ka täiendavaid
küberturvalisuse nõudeid (seda siis teatud tingimustel). Lisaks korratakse siinses
artiklis (lõige 4) sisuliselt seda, mis on ette nähtud ettepaneku artikli 28 lõikes 5, kuid
selle erisusega, et selles ei ole otsest viidet küberturvalisuse 2. määrusele.
Need lõiked on ok ehk nende puhul eraldi kommentaari kohe pole.
Teadmiseks võetud.
Justiits- ja
Digiministeerium Lepinguõigus:
Artikliga 19 piiratakse tuntavalt hankija otsustusruumi, millistel tingimustel ta saab hankeid välja
kuulutada. Samas avaldub mõju ka lepinguvabadusele, sest määrus piirab ka tuntavalt seda, millise
sisuga lepinguid hankeprotsessi tulemusena võib sõlmida. Määrus kirjutab ette IO õiguste põhilise
jaotuse ning nõuab, et avaliku ostja ja töövõtja vahel toimuks riskide ja hüvede jagamine
turutingimustel. Reeglid on väga detailsed ja erandid kitsad. Juhul, kui hankija kasutab võimalikke
erandeid IP kuuluvuse osas, siis peab ta seda juba hankes põhjendama et ehk ka siis ei jäeta tegelikult
eriti palju lepinguliste läbirääkimiste hooleks. Saab väita, et määrus läheb kaugemale hangete
menetlusreeglite harmoniseerimisest ning reguleerib (liiga) detailselt R&D hankelepingute sisulist
riskide, hüvede ja intellektuaalomandi jaotust. Tuleks hinnata, kas sellise ühtlustamise ulatus on
siseturu eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne. Kui vaadata küsimust
innovatsioonipoliitika prisma kaudu, saab sekkumist põhjendada, sest teadus- ja arendustegevuse
hangete/kommertskasutusele eelnevate hangete reguleerimisega püüab KOM vältida olukorda, kus
avalik sektor ostab odavalt ära kogu tulevase innovatsioonipotentsiaali. Isegi kui eesmärk on
põhjendatud, võiks norm tervikuna olla paindlikum ning lubada rohkem põhjendatud kõrvalekaldeid
(praegu lõikes 10 väga kitsalt, aluseks vaid sisuliselt riiklik julgeolek). Määrus toimib hankevaldkonna
eriregulatsioonina ja mõjutab eelkõige seda, milliseid tingimusi peab avalik hankija R&D hangetes
kasutama. VÕS-i kohaselt oleksid samasugused kokkulepped ka praegu lubatud, mistõttu on pigem
reguleerimisalasse kuuluva valdkonna eripärade küsimus (riigihankeõigus, R&D valdkonna
reguleerimine laiemalt), kuidas konkreetselt EL vastavat õigust mõistlik kujundada oleks. TÕT viimase
küsimuse puhul arvamust avaldada ei soovi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.2 ja
selle selgituses. Toome
seletuskirjas esile, et
toetame innovatsiooni
edendavaid riigihankeid,
mis suunavad
liikmesriikide ostujõu
innovaatiliste toodete ja
teenuste arendamisse ning
aitavad ettevõtetel saada
riigist esimese
referentskliendi, vältides
samas liigset reguleerimist
ja jäiku reegleid.
Justiits- ja
Digiministeerium Andmekaitse:
Eelnõu artikliga 26 reguleeritakse konfidentsiaalsuskohustust ja isikuandmete kaitsega seonduvat.
Hetkel selle sättega probleeme ei näe - tunduvad olevat riigihangete puhul kohaldatavad
Teadmiseks võetud,
kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögruppide aruteludes.
11
standardnormid EL õiguses, kuid siin on RAMil ekspertteadmine, kuivõrd konfidentsiaalsuskohustus
riigihangetes on Riigihangete seaduses erinormina reguleeritud. Kliimaministeerium Palume ELi innovatsiooniteemaliste algatuste kohta seisukohtade koostamise juures arvestada
järgmiste kommentaaridega: Ringmajanduses on üheks oluliseks kitsaskohaks, kuidas tunda ära häid uudseid ideid ehk nö „kuldsed
nokitsejad“, mis kunagi olid Eestis hädavajalikud oskused. Kuna jäätmemajandus on hästi reguleeritud,
siis kiputakse uudsete ideede tuules olukorda ära kasutama ning keeruline on pakkuda lihtsustatud
võimalusi ilma pideva kontrollita. See aga takistab innovatsiooni ja ärimudelite arendamist. Näiteks
tekstiiltoodete korduskasutus pakub EL majandusele olulist lisandväärtust aga kui selle käigus
välditakse jäätmekäitlusega seotud kulusid (sh eksport kolmandatesse riikidesse), siis ei täida see oma
eesmärki, vaid pakub võimalust kiirelt kasu teenida. Seetõttu on oluline luua ELis ühtne raamistik
aitamaks ettevõtetel kontrollitud tingimustes testida uuenduslikke tehnoloogiaid ja ärimudeleid,
vähendada õiguslikku ebakindlust (antud juhul jäätmed vs toode staatus) ning kiirendada uudsete
lahenduste turule jõudmist ilma, et peaksime nende arengut suuremas mahus subsideerima. Samas tekib
EL ühtsete reeglite seadmisel mure, et need ei arvesta väikeste riikide eripäradega ja on mõeldud suurte
mahtude jaoks.
Arvestatud üldiselt
seisukohapunktis 5.1 ja
regulatiivliivakaste
puudutavates
seisukohtades.
Kliimaministeerium Lennunduses on uuslennunduse ja mehitamata lennundusega seotud testimise võimalused sektorile
äärmiselt olulised, et edasi arendada nii õhusõidukite lennukõlblikkust kui teenuseid, mis võimaldaks
äriliste lennuteenuste osutamist mehitamata õhusõidukitega nii maa- kui linnalises piirkonnas.
Probleem on eeskätt konventsionaalsete lennundusnõuete täitmise vajalikkus ja riskide maandamiseks
vajalike meetmete rakendamine, mis sageli ei võimalda testimist algfaasis, vaid selleks peab omama
ekspertteadmisi lennundusohutuse tagamisest. Testimise soodustamiseks on KOM välja töötanud
muudatused sõjalise liikuvuse paketi raames, mis loob võimalused mehitamata lennunduse
testkeskkondade loomiseks ja võimaldab valdkonnas pädevatel asutustel (lennuametitel) ka vastavaid
protsessesse toetada ilma et kehtestataks lennundusettevõtetele sarnaseid nõudeid. Oluline on, et
liivakastide võimaldamine reguleeritakse ainult lennundusvaldkonna õigusaktide hulgas (sõjalise
liikuvuse paketi raames muudetakse ja täiendatakse EASA alusmäärust), vältima peaks erinevate
majandusvaldkonna regulatsioonides spetsiifiliste normide loomist, mis tooks kaasa liigse killustatuse
ja valdkonna ülereguleerimise.
Arvestatud läbivalt ning
regulatiivliivakaste
puudutavates
seisukohtades.
Kliimaministeerium Merenduse vaates samamoodi tervitame algatust ning peame oluliseks, et lõpptulemus püsiks
kooskõlas kõigi muude varasemate merendust puudutavate strateegiatega nagu sadamate- ja
meretööstusestrateegiad, waterborne declaration jt.
Teadmiseks võetud.
Rahandusministeerium Meie üldine VV-s kinnitatud seisukoht on olnud: Eesti toetab eristust, kus riigihanke menetlusreeglid („kuidas osta“) on koondatud riigihangete
direktiivi, vältimaks vastuolulisi erinõudeid ja õiguslikku ebakindlust. Sektoraalsetes
Arvestatud
seisukohapunktis 5.2 ja
selle selgituses.
12
õigusaktides peaksid sisalduma vaid valdkondlikud eesmärgid („mida osta“) ning tuleb tagada,
et sektoraalsed õigusaktid oleks kooskõlas riigihangete põhimõtetega ja ei loodaks paralleelseid
menetlusreegleid.
Jääme sama seisukoha juurde. Järelikult tuleks ka selle määruse väljatöötamisel silmas pidada
9.09.2026 avaldatud riigihangete määruse (PPA) ettepanekut, ning mitte tekitada paralleelseid reegleid
innovatsioonimäärusesse. Suures ulatuses on tegemist kattuvate reeglitega. Leiame, et reeglite
dubleerimine ei ole põhjendatud. Juhul kui siiski otsustatakse dubleerida, siis tuleks Komisjonil tagada,
et reeglid on ühesugused, või ainult väga põhjendatud juttudel on erinevused. See hõlbustab oluliselt
reeglite rakendamist ja teeniks üldist riigihangete lihtsustamise eesmärki. PPA ettepaneku keskne eesmärk on koondada hankemenetluse reeglid ühte horisontaalsesse õigusakti
ning piirata sektoripõhistes õigusaktides hankemenetluse regulatsiooni üksnes vältimatult vajalikule
tasemele. Samal ajal sisaldab Euroopa Innovatsioonimääruse eelnõu ulatuslikku ja detailset
hankemenetluse regulatsiooni. Praktikas võivad innovatsiooniprojektid hõlmata samaaegselt teadus- ja
arendustegevust, prototüübi loomist, piloteerimist ja lahenduse kasutuselevõttu. Sellistel juhtudel ei
pruugi olla selge, kas kohaldada PPA-d, Innovatsioonimäärust või mõlemat õigusakti paralleelselt.
Õigusselguse ja halduskoormuse vähendamise huvides tuleks vältida olukorda, kus
innovatsioonihangete regulatsioon jaguneb kahe eraldiseisva, kuid sisuliselt väga sarnase
menetlusraamistiku vahel. Innovatsioonimäärus näeb hankijale ette kohustusliku tähtaja menetluse läbiviimiseks. Leiame, et
sellise tähtaja sätestamine ei ole vajalik ja võib kahjulikult mõjuda otsuste sisulisele kvaliteedile
sundides hankijaid kiirustama. Kohustuslike ettemaksete asemel võiks kaaluda lahendust, kus hankija võib teha ettemakseid või anda
ettevõtjatele auhindu või maksta osalemistasu lahenduste väljatöötamisega seotud kulude
hüvitamiseks. Euroopa Innovatsioonimääruse mõjuhindamise kvaliteedikontrolli käigus tõstatas
õiguskontrollikomitee vajaduse tagada suurem kooskõla tulevase ELi riigihangete reformiga ning
vältida võimalikku kattuvust kahe algatuse vahel. Peame oluliseks seda lähenemist läbirääkimistel
jätkuvalt järgida ning vältida põhjendamatut kattuvust Euroopa Innovatsioonimääruse ja PPA vahel. Eeltoodust tulenevalt toetame 12.10.2026 kohtumise memos käsitletud kolmandat stsenaariumit, mille
kohaselt viiakse kõik Euroopa Innovatsioonimääruse 2. peatükis sisalduvad hankemenetluse sätted üle
PPA-sse. See lahendus oleks kõige paremini kooskõlas Eesti senise põhimõttelise seisukohaga, mille
13
kohaselt peaksid riigihanke menetlusreeglid („kuidas osta“) sisalduma ühes horisontaalses õigusaktis
ning sektoripõhised õigusaktid peaksid keskenduma eelkõige eesmärkidele ja sisulistele
poliitikavalikutele („mida osta“). Kolmanda stsenaariumi eeliseks on õiguslike aluste kattuvuse ja
dubleerimise kõrvaldamine, õigusselguse suurendamine ning ühtse hankeraamistiku loomine kogu
Euroopa Liidus. Lisaks toetaks see PPA reformi üht peamist eesmärki- hankereeglite lihtsustamist,
ühtlustamist ja killustatuse vähendamist.
Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriu
m
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Euroopa innovatsioonimääruse eelnõu ning
regulatiivsete liivakastide ühiste põhimõtete innovatsiooni toetamiseks ja tulevikukindla
õigusraamistiku kohta järgmised ettepanekud. Nõukogu soovituse ettepanek, milles käsitletakse
regulatiivliivakastidega seotud ühiseid põhimõtteid, et toetada innovatsiooni ja tulevikukindla
õigusraamistiku loomist, on mõeldud eelkõige valdkondadele, mida ELi õigusaktid ei reguleeri.
Seetõttu ei puuduta see tõenäoliselt otseselt toidu- ja söödavaldkonda, kuid on oluline kogu
biomajanduse arendamise seisukohalt, mistõttu esitame siiski järgmised tähelepanekud.
1. Regulatiivliivakasti määratluse ühtsus ELi õigusaktides Nõukogu soovituse ettepanekus tuuakse välja, et liikmesriikides on erinevad nii regulatiivliivakastide
määratlused kui ka nende loomise ja rakendamise tingimused ning ühine käsitlus võiks vähendada
sellest tulenevaid regulatiivseid tõkkeid. Nõukogu soovituse ettepanekus on regulatiivliivakast
defineeritud kui struktureeritud raamistik, mis võimaldab selle tegevuses osalejatel piiratud aja jooksul
katsetada innovaatilisi lahendusi kontrollitud keskkonnas ühe või mitme pädeva asutuse järelevalve all
ja mis toetab tõenduspõhist regulatiivset õpet. Samas on Euroopa biotehnoloogiamääruse ettepanekus
toidu- ja söödavaldkonna regulatiivliivakasti määratlus mõnevõrra erinev. Selle kohaselt on tegemist
kontrollitud keskkonnaga, kus osalejad saavad enne turule laskmist kindlaksmääratud reeglite ja
järelevalve alusel piiratud aja jooksul katsetada innovaatilisi tooteid, aineid ja nendega seotud protsesse
ning andmeid ja muid regulatiivseid nõudeid. Erinevalt nõukogu soovituse ettepanekust ei viidata selles
määratluses otseselt tõenduspõhisele regulatiivsele õppele. Peame oluliseks, et regulatiivliivakasti
põhiolemus ja eesmärgid peaksid olema ELi õigusaktides võimalikult ühtselt määratletud, arvestades
vajaduse korral valdkondlike erisustega. See on äärmiselt oluline just laiemas biomajanduse
raamistikus, mille üheks osaks on toidu- ja söödavaldkond. Ühtne arusaam regulatiivliivakastide
eesmärkidest on eriti oluline piiriülese koostöö ja liikmesriikide vahelise kogemuste vahetamise
seisukohast.
Üldiselt arvestatud
regulatiivliivakastide
seisukohapunktides ja
selgituses.
Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriu
m
2. Soovitus on tugevalt üles ehitatud riiklikule õigusraamistikule
Soovituse mitmed sätted lähtuvad eeldusest, et regulatiivliivakastide kaudu saadud kogemusi
rakendatakse eelkõige riiklike õigusaktide muutmisel ning innovaatiliste lahenduste turuleviimine
sõltub riiklikest lubadest. See ilmneb näiteks soovituse punktides 9 ja 10 (lk 16), kus viidatakse
regulatiivliivakastidest saadud õppetundide integreerimisele riiklikku õigusraamistikku ning müügiloa
saamisele liikmesriigi turul. Selline lähenemine ei arvesta piisavalt tugevalt ühtlustatud valdkondade
Arvestatud
seisukohapunktis 5.9 ja
selle selgituses.
14
eripäraga. Näiteks toidu ja sööda valdkonnas tulenevad paljud sisulised nõuded vahetult
kohaldatavatest ELi määrustest ning teatud toodete turule lubamine toimub ELi tasandil. Seetõttu võiks
soovituse punktides 9 ja 10 näha ette võimaluse kasutada regulatiivliivakastidest saadud teadmisi ka
ELi õigusraamistiku arendamisel ning loamenetlustes. Testkeskkondades kogutud andmed
võimaldavad varakult tuvastada riske, kohandada nõudeid ning kujundada püsiva ja proportsionaalse
regulatiivse raamistiku. Riigikantselei Riigikantselei seisukohad Euroopa Komisjoni innovatsioonimääruse ettepaneku kohta
Riigikantselei toetab Euroopa Komisjoni 9. septembril 2026 esitatud Euroopa innovatsioonimääruse
ettepaneku) eesmärki parandada innovatsiooni raamtingimusi, lihtsustada uudsete lahenduste
väljatöötamist ja katsetamist ning soodustada nende turuleviimist ja laiemat kasutuselevõttu. Eriti
oluliseks peame selge ja paindliku õigusraamistiku loomist teadus- ja arendusteenuste hangetele, mis
võimaldaks avalikul sektoril kasutada hankeid ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja uute
lahenduste väljatöötamiseks. Sarnastest põhimõtetest lähtub ka Riigikantselei ja Justiits- ja
Digiministeeriumi koostatud juhend „Digiteenuse omaniku ja pakkuja valik“.[1] Samas tuleb tagada, et uus regulatsioon vähendaks hankijate õiguslikku ebakindlust ja halduskoormust
ega muudaks arendustegevuse tellimist senisest keerukamaks. Riigikantselei kogemusel võimaldab ka
kehtiv riigihankeõigus korraldada etapiviisilisi arendushankeid, hinnata vahetulemusi ja lõpetada
ebaedukaid arendussuundi. Seetõttu tuleb uute menetlusnõuete kehtestamisel hinnata nende tegelikku
lisaväärtust võrreldes olemasolevate võimalustega. Allpool on esitatud Riigikantselei esialgsed üldised seisukohad eelkõige avaliku sektori innovatsiooni
ja arendushangete vaatest.
[1] https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Digiteenuste-Juhend.pdf
Üldiselt arvestatud
seisukohtades ja nende
selgitustes.
Riigikantselei 1. Intellektuaalomandi õiguste proportsionaalset ja innovatsiooni toetavat jaotust (artikkel 19).
Toetame põhimõtet, et teadus- ja arendusteenuste hanke käigus loodud intellektuaalomandi õigused
jäävad üldjuhul ettevõtjale, võimaldades lahendust edasi arendada ja turustada. Samal ajal peab avalikul
sektoril olema piisav õigus lahendust kasutada, hooldada, muuta ja edasi arendada, sealhulgas teiste
teenusepakkujate kaudu. Oluline on tagada ka lahenduste asutusteülene taaskasutus ning vältida
sõltuvust ühest arendajast. Seda lähenemist toetab ka Eesti digiteenuste omaniku ja pakkuja valiku
juhend, mis käsitleb piisavate kasutusõiguste tagamist ühe tarnijaga seotud sõltuvuse maandamise
vahendina.¹ Sellest lähtuvalt peame vajalikuks täpsustada artikli 19 lõiget 4, et hankija saaks talle
vajaliku ulatusega õigused selgetel ja proportsionaalsetel tingimustel. Täpsemate tingimuste
rakendamist tuleks toetada riigiüleste tüüplepingutingimuste ja juhendmaterjalidega, sealhulgas
sobivate avatud lähtekoodiga litsentside kasutamise võimaluste selgitamisega.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6 ja
selle selgituses.
Riigikantselei 2. Turudialoogi ning funktsionaalsete ja tulemuspõhiste nõuete tugevamat kasutamist (artiklid 9
ja 18). Innovaatilise lahenduse hankimisel peaks hankija kirjeldama eelkõige lahendatavat probleemi
ja soovitud tulemust, jättes ettevõtjatele võimaluse pakkuda erinevaid lahendusviise. Toetame hankele
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1 ja
5.4 ning nende selgitustes.
15
eelnevat turu-uuringut, mis aitab välja selgitada turu võimekuse ja võimalike lahenduste olemasolu.
Turu-uuring peaks aitama hankijal hinnata ka erinevaid arendus- ja koostöömudeleid,
konkurentsiolukorda ning võimalikke kulusid ja riske. Samas peavad turu-uuringu läbiviimise kord ja
ulatus olema proportsionaalsed hanke keerukuse, väärtuse ja eesmärgiga, vältides liigseid formaalseid
kohustusi. Riigikantselei 3. Etapiviisilise arendamise ja arendustegevuse käigus õppimise põhimõtet (artiklid 20 ja 24).
Toetame võimalust hinnata arendustulemusi etappide kaupa, kohandada arendustegevust uue teadmise
põhjal ning lõpetada perspektiivitu arendussuund. Samuti peame oluliseks põhimõtet, et nõuetekohaselt
läbi viidud arendustegevus võib olla põhjendatud ka juhul, kui soovitud tehnoloogilist tulemust ei
saavutata. Riigikantselei innovatsioonifondi projektide praktikas peab arendusriski aktsepteerimine
kajastuma lisaks hankelepingutele ka juhtimis-, rahastamis- ja kontrollipraktikas. Arendusetapid
peaksid toetama sisulist otsustamist ning võimaldama vajaduse korral muuta arendussuunda või
teenusepakkujat. Samas tuleb arvestada, et etapiviisilist arendamist võimaldab ka kehtiv
õigusraamistik, mistõttu peab uus regulatsioon säilitama vähemalt senise paindlikkuse.
Arvestatud
seisukohapunkti 5.1
selgituses.
Riigikantselei
4. Piiriüleste teadus- ja arendusteenuste ühishangete lihtsustamist (artikkel 31). Toetame
võimalusi koondada eri liikmesriikide avaliku sektori arendusvajadusi ning jagada uudsete lahenduste
väljatöötamise kulusid ja riske. See võib olla eriti oluline väiksematele liikmesriikidele ning
strateegiliste tehnoloogiate arendamisel, kus ühe riigi nõudlus ei pruugi olla piisav turu
motiveerimiseks.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3 ja
selle selgituses.
Riigikantselei
Kokkuvõte Riigikantselei toetab Euroopa innovatsioonimääruse eesmärki suurendada avaliku sektori rolli
innovatsiooni edendamisel ning luua teadus- ja arendusteenuste hangetele selgem õigusraamistik. Eriti
olulised on intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud jaotus, probleemipõhine hankimine,
turudialoog ning võimalus katsetada uusi lahendusi etapiviisiliselt. Samas tuleb vältida olukorda, kus innovatsiooni soodustamiseks kehtestatavad nõuded suurendavad
hankijate halduskoormust või muudavad arendustegevuse tellimise senisest keerukamaks.
Peame vajalikuks, et Euroopa innovatsioonimääruse rakendamisega kaasneks ka liikmesriikide tasandil
innovatsioonihangete praktilise võimekuse tugevdamine. Riigikantselei kogemusel ei tulene
innovatsioonihangete vähene kasutamine üksnes õiguslikest takistustest. Olulised kitsaskohad on
menetluste keerukus ja ajamahukus, hankijate piiratud võimekus arendusriske juhtida ning
organisatsioonide ja juhtide eelistus tellida juba tuntud ja selgelt määratletud lahendusi. Seetõttu peame oluliseks, et Rahandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
käsitleksid uue õigusraamistiku rakendamisel lisaks regulatiivsetele muudatustele ka hankijate
praktilist nõustamist, riigiüleste tüüplepingutingimuste väljatöötamist, arendusriski arvestavat
kontrollipraktikat ning avaliku sektori juhtide innovatsioonivõimekuse tugevdamist. Erilist tähelepanu
tuleks pöörata hankijate võimekusele hinnata arendus- ja koostöömudeleid, tagada piisavad
Üldiselt arvestatud
seisukohtades ja nende
selgitustes.
16
intellektuaalomandi õigused, vältida tarnijasõltuvust ning planeerida lahenduste edasist kasutamist ja
arendamist. Sotsiaalministeerium Innovatsioonimäärus
Sotsiaalministeerium toetab eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa innovatsioonivõimekust ning luua
ühtsem raamistik teadus- ja arendushangete läbiviimiseks. Teadus- ja arendushanked võivad olla
oluliseks instrumendiks, et edendada innovatsiooni tervise- ja sotsiaalvaldkonnas, sh toetada
innovaatiliste toodete ja teenuste arendamist ja kasutuselevõttu. Samuti on innovatsiooni soodustamine
oluline, et toetada piiriülesteks terviseohtudeks valmisolekut ja nendele reageerimist ning
tervishoiusüsteemide toimepidevust. Teadus- ja arendushangete läbiviimisel ning intellektuaalomandi
kommertsialiseerimist toetavate meetmete rakendamisel tuleks muuhulgas tähelepanu pöörata ka
sellele, et avaliku sektori rahastatud arendustulemuste kasutusõigused ja -tingimused toetaksid nende
rakendamist rahvatervise ja muudel avaliku huvi eesmärkidel.
Positiivsena märgime, et eelnõus on teadus- ja arendushangete kavandamisel ja elluviimisel läbivalt
arvestatud nii rahvatervise kaitse kui ka tervisejulgeoleku kaalutlustega. Teeme ettepaneku sõnastada
rahvatervise kaitse eesmärk selgemalt ka artiklis 4 toodud liidu strateegiliste eesmärkide loetelus ning
viia terminoloogia kooskõlla liidu aluslepingu (ELTL artikkel 168) ja olemasolevate tervisevaldkonna
EL õigusaktidega.
Arvestatus
seisukohapunkti 5.2
selgituses.
Sotsiaalministeerium Toome välja mõned eelnõu artiklid, kus eelnõu teksti võiks täpsustada vältimaks sisulisi ja
terminoloogilisi ebakõlasid: Art 4 p. 6 teeme ettepaneku alapunkti (c) täiendamiseks: "the pursuit of a fair and inclusive society and
a high level of human health protection" Teeme ettepaneku täiendada artikli 4 lõikes 6 nimetatud liidu strateegiliste eesmärkide loetelu ja lisada
eesmärgina inimeste tervise kaitse. See on kooskõlas ELTL artiklis 168 sätestatud eesmärgiga tagada
kõigi liidu poliitikate ja tegevuste määratlemisel ning rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline
kaitse. Leiame, et tervisega seotud eesmärkide järjepideva arvestamise teadus- ja arendushangete
kavandamisel ja elluviimisel.
Teadmiseks võetud,
kasutame saadud
tagasisidet nõukogu
töögrupi aruteludes.
Sotsiaalministeerium
Art 28 p. 2 teeme ettepaneku alapunkti (g) sõnastuse muutmiseks: "ensuring public health, including
crisis-prepared and self-sufficient health services" asendada (g) ensuring a high level of human health
protection, including preparedness for and response to cross-border threats to health and continuity
of essential health services; Teeme ettepaneku viia sõnastus sisuliselt ja terminoloogiliselt kooskõlla kehtivate EL õigusaktidega
(sh ELTL art 168, määrused 2022/2371 ja 2022/2372, CER-direktiiv).
Kasutame saadud
tagasisidet EL Nõukogu
töögrupi töös.
Sotsiaalministeerium
Art 28 p. 3 teeme ettepaneku alapunkti (vi) täiendamiseks: „the nature of the public interests attached
to it and the potential consequences of a malfunction or malperformance, such as harm to public safety,
national security, economic stability, public health, health security or fundamental rights.“
Kasutame saadud
tagasisidet EL Nõukogu
töögrupi töös.
17
Teeme ettepaneku lisada rahvatervis olulise avaliku huvina. See kajastab nii ELTL artikli 168 lõikes 1
sätestatud inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse eesmärki kui ka ELTL artikli 114 lõikes 3 sätestatud
nõuet tagada siseturu meetmete väljatöötamisel tervise kõrgetasemeline kaitse. Samas kui "health
security" mõiste on kitsamalt seotud piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja nendele
reageerimisega.
Sotsiaalministeerium
Nõukogu soovitus regulatiivsete liivakastide kohta
Sotsiaalministeerium toetab soovituse eesmärki edendada innovatsioonisõbralikku regulatiivset
keskkonda ning soodustada regulatiivliivakastide kasutamist uuenduslike lahenduste arendamisel ja
testimisel. Nõustume soovitustes esitatud üldiste põhimõtetega. Samas juhime tähelepanu, et
tervisevaldkonnas kohaldub ravimite, meditsiiniseadmete ja muude tervisetehnoloogiate arendamisele
ning turuleviimisele ulatuslik ELi õigusraamistik. Mitmes tervisevaldkonna EL õigusaktis on
regulatiivliivakastid juba ette nähtud või vastavad algatused menetluses. See hõlmab muuhulgas
ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonda ning biotehnoloogia eelnõude paketiga kavandatavaid
muudatusi, mis näevad ette regulatiivliivakastide loomise neljas valdkondlikus õigusaktis ning
täiendavalt horisontaalse regulatiivliivakasti raamistiku. Seetõttu on oluline vältida õiguslikku
ebaselgust, dubleerivaid menetlusi ning olukorda, kus soovituses sisalduvad suunised võivad olla
tõlgendatavad paralleelselt või vastuolus sektoripõhiste õigusaktidega. Teeme ettepaneku täiendada
soovitust sõnaselge põhimõttega, et valdkondades, kus ELi õigusakt näeb ette regulatiivliivakasti,
kontrollitud testkeskkonna või muu innovatsiooni toetava eriregulatsiooni, kohaldatakse
esmajärjekorras vastava valdkonna õigusakti nõudeid ning soovitust rakendatakse üksnes ulatuses, mis
ei ole vastuolus sektoripõhise regulatsiooniga. Selline täpsustus suurendaks õigusselgust ja toetaks
regulatiivset sidusust. Sotsiaalministeerium peab oluliseks, et innovatsiooni edendamine toimuks
kooskõlas olemasoleva valdkondliku regulatsiooniga, võttes arvesse toodete ja teenuste ohutuse
tagamise ning tervisekaitse põhimõtteid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.8 ja
selle selgituses. Toome
seletuskirjas muuhulgas
esile, et rangelt
reguleeritud sektorites (nt
tervishoid, ravimid ja
biotehnoloogia), kus on
regulatiivliivakastid juba
olemas või loomisel peab
olema üheselt tagatud, et
horisontaalsed suunised ei
tekita õiguslikku segadust,
paralleelseid tõlgendusi
ega dubleerivaid
menetlusi. Innovatsiooni
edendamine peab neis
sektorites tuginema
vastava valdkonna
õigusaktile.
Huvigrupid
Euroopa innovatsioonimäärus
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Elektroonikatööstuse
Liit
Elektroonikatööstuse Liidu tagasiside:
Kas ja mil viisil on Euroopa innovatsioonimäärusega TA hangetele seatavad regulatsioonid teie vaates
asjakohased? Kas TA riigihangete uus raamistik muudaks Eesti ettevõtete jaoks innovatsiooni-, teadus-
ja arendusteenuste hangetel osalemist? Millised ettepaneku sätted seda toetavad või takistavad? Palume
tuua võimalusel konkreetseid Eesti näiteid (ettepaneku artiklid 1–2, 4, 9–11).
Üldiselt arvestatud
seisukohtades ja nende
selgitustes.
18
Eeldatavasti oleks innovatsioonihangete põhimõtete ühtlustamine EL majandusruumis mõistlik. EIA ei
käsitle kaheetapilist TA hangete korraldust, mis võiks piiratud pakkujate hulga puhul ettevõtte jaoks
kulusid optimeerida: kõigepealt avaldataks kutse huviavaldusteks ning seejärel edastataks
pakkumiskutse kvalifitseeruvate huviliste ringile.
Kas ja mil viisil on määruses seatud tingimused teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusi
soodustavad? Nt kuidas mõjutaks teie sektorit artikli 11 kohane piirang, mille kohaselt on TA hangetes
osalemine üldjuhul avatud liikmesriikide või asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega hõlmatud riikide
ettevõtjatele ning kui vähemalt 50% TA tegevusest tuleb üldjuhul teostada vastavates riikides? Kas see
parandaks või piiraks Eesti ettevõtete võimalusi välisturgudel?
Raske on üheselt hinnata; eeldusel, et säilivad EL lävendid, mõjutab kohaklusel mahukamaid hankeid.
Milline lähenemine intellektuaalomandi (IO) jagunemisele oleks teie vaates ettevõtete sõbralik ja
lihtsustaks esimeste klientide leidmist, suurendaks tehtavaid investeeringuid ja ekspordivõimalusi? Kas
artiklis 19 sätestatud põhimõte, mille kohaselt jäävad TA hanke tulemusena tekkinud
intellektuaalomandi õigused üldjuhul töövõtjale ning avalik sektor ja töövõtja jagavad riske ja hüvesid
turutingimustel, on teie hinnangul asjakohane?
Arendava ettevõtte huvides on 100% IO jäämine ettevõttele, lihtlitsentsiga avalikust sektorist tellijale;
kriisimeetmed on mõistlikult sõnastatud.
Millist praktilist lisandväärtust näete EUIPO kavandatavas ELi üleses IO litsentsimise ja ülekandmise
digitaalses turuplatvormis (artikkel 32 (3) b-c) võrreldes olemasolevate IO turgude,
tehnoloogiasiirdeplatvormide ja vahendajatega?
Täiendavas digitaalses turuplatvormis lisaväärtust ei näe, pigem oleks tegemist bürokraatliku
sekkumisega vabaturu arengutesse ning täiendava kuluallikaga.
Kas on arusaadav, mida mõeldakse ja milline on erinevus TA hangetel ja PCP (pre-commercial
procurement) ehk kommertskasutusele eelnevatel hangetel?
PCP definitsioon lk 26 on napp ja ei ole üheselt mõistetav.
Milline võiks olla Eesti ettevõtete tegelik võimekus osaleda teiste liikmesriikidega ühistes TA hangetes
(artikkel 31)? Milliseid takistusi tuleks ELi tasandil või Eestis vähendada?
19
Ilmselt sõltub see valdkonnast. Elektroonilise asjaajamise võimalused oleks abiks, samuti info õigeagne
levitamine avanevate hanke-ärivõimaluste osas.
Kuidas peaks EL toetama ettevõtteid teadus- ja arendustegevuse osakaalu suurendamisel?
Liikmesriikide põhised TA tulumaksuerisused oleks ettevõtetele abiks, keskset mehanismi on raske
soovitada.
Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed innovaatiliste lahenduste pakkumisel avalikule sektorile?
-
Kas kavandatavad reeglid võimaldavad ettevõtetel, eelkõige VKE-del, start-up'idel ja scale-up'idel,
tegelikult konkureerida suurte ettevõtetega R&D hangetes? Millised konkreetsed sätted võiksid VKE-
de osalemist veel piirata (artiklid 6, 15-16)?
Suurtes TA hangetes võiks määratleda VKE osakaalu konsortsiumis, nagu mõned riigid seda
praktiseerinud on. VKE jaoks võivad garantid artiklis 16 (dokumendis vale numbriga 10)
problemaatilised olla, kui nende esitamist koos hankedokumentidega nõutakse. Eesti Trüki- ja
Pakenditööstuse Liit
Vaatasime ettepanekut eelkõige tootmisettevõtete ja VKE-de vaatest. Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse
Liidu seisukohast soovime esile tõsta järgmised tähelepanekud. Esiteks toetame tugevalt varajase turukonsultatsiooni ning funktsionaalsete nõuete kasutamist
innovatsioonihangetes. Innovatsiooni puhul peaks avalik tellija kirjeldama eelkõige probleemi ja
soovitud tulemust, mitte kirjutama ette konkreetset tehnoloogiat või lahendust. See võimaldab
ettevõtetel pakkuda alternatiivseid ja innovaatilisemaid lahendusi. Teiseks on positiivsed sätted, mis vähendavad VKE-de osalemisbarjääre – sh proportsionaalsed
kvalifikatsiooninõuded, varasemate hankelepingute kogemuse nõude piiramine ning madalamad
finantstagatised. Samas tuleks jälgida, et pakkumuste ettevalmistamise administratiivne ja rahaline
koormus ei muudaks VKE-de osalemist praktikas ebamõistlikult keeruliseks. Toetame ka põhimõtet, et innovatsioonihangete hindamisel oleks kvaliteedil ja innovatsiooniväärtusel
oluline kaal ning otsustavaks ei kujuneks üksnes madalaim hind. Intellektuaalomandi puhul peame õigeks artiklis 19 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt jääb R&D
Üldiselt arvestatud
seisukohtades ja nende
selgitustes ning mõjude
peatükis.
20
hanke tulemusena loodud intellektuaalomand üldjuhul selle loonud ettevõtjale ning ettevõtjal säilib
võimalus lahendust edasi arendada ja kommertsialiseerida. Samas peaks regulatsioon veelgi selgemalt
eristama hanke käigus loodud uut intellektuaalomandit ettevõtte varasemast IP-st, ärisaladusest,
tootmisprotsessidest ja know-how'st. Avaliku tellija kasutusõigused ei tohiks anda kolmandatele
isikutele ligipääsu ettevõtte tausttehnoloogiale ega kahjustada selle konkurentsieelist. Artikli 11 puhul toetame eesmärki tugevdada Euroopa teadus-, arendus- ja tehnoloogilist võimekust.
Samas peaks säilima piisav paindlikkus kaasata põhjendatud juhtudel spetsiifilist kompetentsi ka EL-
välistest riikidest. Tööstusinnovatsioon põhineb sageli rahvusvahelistel tehnoloogia-, seadme- ja
materjalivõrgustikel ning liiga jäik lokaliseerimisnõue võib teatud juhtudel innovatsiooni hoopis
piirata. EUIPO kavandatava IP-litsentsimise ja ülekandmise platvormi puhul näeme suurimat lisandväärtust
eelkõige juhul, kui sellega kaasneb usaldusväärne ja finantssektori poolt kasutatav ühine IP
väärtustamise raamistik. Uue digitaalse platvormi loomine iseenesest ei tohiks tekitada ettevõtetele
täiendavat haldus- ega andmete avalikustamise kohustust.
Tartu Ülikool Saadame Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse (EIK) ettepanekud innovatsioonimääruse
kohta. Ülikool on TA-hangetes tihti töövõtja ja tulemustest võivad sündida hargettevõtted, nii et
vaatasime eelkõige intellektuaalomandi (IO) sätteid. See on EIK sisend, mitte ülikooli ametlik
seisukoht.
1. Seire ja uuringud võiksid jääda tavalise hankekorra alla. Riigiasutused tellivad ülikoolilt
enamasti seiret ja uuringuid oma tarbeks. Eelnõust ei selgu, kas need lähevad edaspidi määruse
alla, mis nõuab etappidena arendust mitme töövõtjaga ja tulemuse turuleviimist. Seirele see ei
sobi (art 2 lg 3, art 4 lg 2).
2. IO peab saama hargettevõttesse kiiresti liikuda. Praegu võib hankija IO edasiandmisele vastu
vaielda ilma tähtajata ja töövõtja kohustused, näiteks tulemuse turule viimine, jäävad IO külge
ilma lõpuajata. Investorile on see takistus. Hankija võiks loa anda juba hankedokumentides või
vastata 30 päeva jooksul ning kohustused võiksid lõppeda näiteks viie aasta pärast (art 19 lg 9
ja 11).
3. Kommertsialiseerimist tuleks mõista laiemalt. Kui töövõtja tulemust mõistliku aja jooksul
turule ei vii, võib hankija IO teistele anda. Ülikooli tulemuse puhul võtab see aga sageli aastaid.
Kommertsialiseerimiseks võiks lugeda ka litsentsi andmise, hargettevõtte asutamise ja
tulemuse kasutamise edasises koostöös ettevõttega (art 19 lg 2, 6–7).
4. Hankija tasuta kasutusõigus peaks olema ainult hankija enda tarbeks. Eelnõu annab selle ka
hankija tulevastele töövõtjatele, kes võivad olla hargettevõtte konkurendid (art 19 lg 4).
Üldiselt arvestatud
seisukohtades ja nende
selgitustes.
Kommertsialiseerimise
laiemat käsitlust ja
hargettevõtteid oleme
esile toonud
seisukohapunkti 5.1
selgituses.
Teadustulemuste kiiremat
jõudmist turule oleme
rõhutanud läbivalt.
21
5. Teadlane peab saama tulemusi avaldada. Kui tulemustes on hankija konfidentsiaalset teavet,
tuleb eelnõu järgi iga avaldamise jaoks küsida eraldi luba. Lihtsam oleks kokku leppida, et
hankija vaatab käsikirja 30 päeva jooksul üle (art 26 lg 1).
Küsisite ka IO platvormi kohta (art 32). IO kuulutusplatvorme on juba mitu ja meie kogemuse järgi
sünnivad lepingud ikka inimeste kaudu. Rohkem oleks kasu sellest, kui IO väärtuse hindamiseks tekiks
ühtne viis.
Riigi Tugiteenuste Keskus RTK toetab ühtset ELi raamistikku TA-hangetele, kuid eelnõu vajab mõnda täpsustust, et see Eestis
päriselt tööle hakkaks. Komisjoni 9.09.2026 riigihangete määruse ettepanek (IP/26/1817) jätab TA-
teenused oma kohaldamisalast välja, seega jääb innovatsioonimäärus TA-hangete ainsaks ELi raamiks.
Seda olulisem on, et kaks määrust oleksid omavahel seotud.
1. Piirmäär (art 2). 216 000 € jätab suure osa Eesti TA-hangetest kõrvale. Ettepanek: lubada
liikmesriigil kohaldada määruse menetlust vabatahtlikult ka alla piirmäära.
1. Turu-uuring (art 9). Kohustus on õige, aga andmed peavad olema struktureeritud ja ühes
kohas: eForms-i väljad TA-hanke ja PCP kohta ning dokumendid riiklikus e-hankekeskkonnas,
mitte hankija veebilehel.
2. Intellektuaalomand (art 19). IO jäägu töövõtjale, aga avaliku sektori kasutusõigus peab
katma kogu riigi avaliku sektori. Liidesed ja andmeskeemid peavad jääma vabalt kasutatavaks
ning tehisaru puhul tuleb täpsustada mudelikaalude ja andmete staatus.
3. 50% reegel (art 11). ELi eelistus on õige, kuid väike hankija ei suuda reeglit kontrollida ilma
selge mõõdiku ja lihtsa tõendamisviisita.
4. TA tulemuselt kasutuselevõtuni. TA-hanke ja riigihangete määruse innovatsioonimenetluse
vahele on vaja selget silda, praegu jääb see lõhe lahti.
5. Kriteeriumid ja jõudlusnõuded (art 15–18). Hankijad vajavad ELi tüüpkriteeriumide teeki
ja ühiseid testandmestikke, ka väikestes keeltes.
RTK roll ja andmed
RTK viib keskse hankijana läbi suurema osa Eesti riigi TA-hangetest. Ajavahemikus 01.10.2024–
29.09.2026 avaldati TED-is 59 Eesti hanget, mille põhi-CPV on jaotises 73. Neist 41 hankes oli hankija
RTK.
Teadmiseks võetud ja
arvestatud seisukohtades
ning nende selgitustes.
22
Eeldatava maksumuse järgi jagunevad hanked nii:
Eeldatav maksumus Hankeid
alla 216 000 € 28
216 000 € ja rohkem 19
maksumust ei avaldatud 12
Alla piirmäära jääb isegi TED-is nähtavatest hangetest ligi pool, avaldatud maksumusega hangetest 28
hanget 47-st. Siseriikliku piirmäära hanked TED-i ei jõua, seega on tegelik osakaal suurem.
Enamik Eesti „TA-hangetest“ on uuringud ja nõustamine: 59 hankest 37 on uurimistöö-, labori- või
nõustamisteenused (CPV 73110000, 73111000, 73200000, 73210000). Eksperimentaalarendust
(73120000) oli vaid viis hanget. Näiteks Tartu Ülikooli prototüübihangete lepingud olid 71 500 €, 84
636 € ja 134 300 €, kõik alla määruse piirmäära.
Lisaks hankija rollile arendab RTK hankeprotsessi tehisaru tööriistu: Hankearu (alla piirmäära ostude
tehisaru-toega töövoog), riigihangete registri kasutajatoe assistent ja hankedokumentide kontrolli
agendid. Seetõttu näeme innovatsioonihanget nii tellija kui ka ehitaja poolelt.
Seisukohad ja ettepanekud
1. Kohaldamisala ja piirmäär (art 2 ja 4)
Toetame ühtseid reegleid TA-hangetele. Praegu lahendab iga riik need ise ja see takistab piiriülest
osalemist.
Piirmäär 216 000 € tähendab, et Eestis katab määrus väikese osa tegelikest TA-hangetest. Ülejäänud
jäävad siseriikliku korra alla ja tekib kaks paralleelset režiimi.
Kohaldamisala määrab CPV jaotis 73 (art 3 p 8). Tehisaru- ja tarkvaraarenduses on piir TA-teenuse
(CPV 73) ja tarkvaraarenduse (CPV 72) vahel hägune. Näiteks Rohefoori 2. etapi hange ühendab koode
73100000 ja 72200000.
Ettepanekud
23
Lisada säte, mis lubab liikmesriigil kohaldada määruse menetlust vabatahtlikult ka alla
piirmäära. Siis saab Eesti riigihangete seaduses sellele viidata, mitte reegleid ümber kirjutada.
Komisjon annab juhise, millal on tarkvara- ja tehisaruarendus TA-teenus ja millal tavaline
arendusteenus.
Euroopa ettevõtluse digikukkur (European Business Wallet, art 4 lg 4) ühendada liikmesriikide
olemasolevate e-hankekeskkondadega. TA-hanked ja riigihangete määruse digitaalne
hanketurg peavad kasutama sama taristut, mitte eraldi kanaleid.
2. Turu-uuring (art 9)
Kohustuslik turu-uuring on õige: see vähendab riski, et tehniline kirjeldus soosib olemasolevat
lahendust. Hankearu arendusest on meil sama õppetund. Turu-uuring ei tohi olla eraldi etapp, mis
peatab hanke ja välistab pakkujate kaasamise, vaid sama menetluse režiim, mis lõpeb varem ja kannab
leiud edasi.
Art 9 lg 2 p b järgi märgitakse PCP hanke pealkirjas sõnadega „Pre-Commercial Procurement“.
Pealkirja tekst ei ole usaldusväärne andmeväli: seda ei saa automaatselt jälgida ega statistikas kasutada.
Art 9 lg 9 järgi avaldatakse turu-uuringu dokumendid hankija veebilehel. Nii jäävad need laiali ja VKE
ei leia neid üles.
Ettepanekud
eForms-i struktureeritud väljad: TA-hange, PCP, arendusetapp, ühishange.
Turu-uuringu dokumendid, küsimused ja vastused avaldatakse riiklikus e-hankekeskkonnas
sama hanke tunnusega ning seotakse hilisema hanketeatega.
Võrdse kohtlemise lihtne reegel: kõik turu-uuringus jagatud teave jõuab ka
hankedokumentidesse.
Komisjoni tüüpvorm turu-uuringu kokkuvõttele. See aitab ka vaidlustuse korral.
3. Kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumid (art 15–16)
Toetame parima hinna ja kvaliteedi suhet ning miinimumkaale: kvaliteet vähemalt 50% ja
uuenduslikkus vähemalt 15% (põhjendus 15). Toetame ka põhjenduse 14 põhimõtet, et idu- ja
24
kasvuettevõte võib tõendada finantsvõimekust riskikapitali või IO-ga ja varasemat TA-lepingut ei
nõuta.
Risk on, et uuenduslikkuse kriteerium muutub üldiseks vormitäiteks, sest hankijal puuduvad
hindamisskaalad. RTK arendab hankedokumentide kontrolli tööriista, mis vaatab üle keskkonna-,
sotsiaal- ja innovatsiooniaspektid. Masinloetavad tüüpkriteeriumid teeksid sellise eelkontrolli
täpsemaks.
Ettepanekud
Täpsustada, kas 15% uuenduslikkuse kaal on osa 50% kvaliteedikaalust.
Komisjoni tüüpkriteeriumide teek koos hindamisskaalade ja tõendusnõuetega, masinloetaval
kujul.
Art 6 „kriitiliste ülesannete“ säte juurde nõuda põhjendust, et seda ei kasutataks konsortsiumide
välistamiseks.
Tõendid esitatakse ühekordse esitamise põhimõttel, digikukru atesteeringutena.
4. Tehniline kirjeldus ja jõudlusnõuded (art 18)
Toetame funktsionaalseid ja jõudlusnõudeid disaininõuete asemel (põhjendus 16). Tehisaru- ja
andmelahenduste puhul on parim jõudlusnõue korratav test: andmestik, mõõdik ja vastuvõtulävi, mida
hankija hoiab enda käes.
Ettepanekud
Juhis, kuidas kirjutada jõudlusnõue testprotokollina.
ELi tugi ühistele hindamisandmestikele kõigis ametlikes keeltes.
Hindaja sõltumatus: hinnatav ei koosta ise oma hinnangut ega vali hindamisandmeid.
5. Riskide maandamine (art 19)
Etapiviisiline arendus vähendab hankija riski kõige rohkem. Eestis tehakse seda praegu eraldi
hangetena: nutipoide võrgustiku teemal oli 2024. aastal uuringu hange (leping 100 000 €) ja 2026.
aastal eraldi piloteerimise hange (eeldatav maksumus 2 485 000 €, leping 1 655 000 €). Määruse
konkureeriv arendus etappidena võimaldaks sama ühes menetluses, otsustuspunktidega.
25
Tehisarupilootide suurim praktiline takistus on testimine päris andmetega. Isikuandmete töötlemise
alus testimisel on ebaselge ja hankija jääb pigem sünteetiliste andmete juurde.
Ettepanekud
Komisjoni tüüptingimused etapi lõpuotsusele, lepingu lõpetamisele ja ettemaksele (VKE
likviidsus).
Juhis pseudonüümitud andmetega testimiseks TA-hankes, seotud liivakastide soovitusega.
Turvariskide hindamise vorm, mida väike hankija suudab ise täita.
6. Intellektuaalomand (art 19)
Toetame põhimõtet, et IO jääb töövõtjale ning riskid ja hüved jagatakse turutingimustel. See toob
paremaid pakkumusi ja annab ettevõttele tulemuse, mida edasi müüa ja eksportida.
Eesti riigi IT põhineb jagatud teenustel ja korduskasutusel. Kui kasutusõigus katab ainult tellinud
hankijat, peab teine asutus sama tulemuse uuesti ostma.
Ettepanekud
Avaliku sektori tasuta lihtlitsents katab kogu liikmesriigi avaliku sektori, sh kesksed hankijad,
mitte ainult tellijat.
Koostalitluseks vajalikud liidesed, andmeskeemid ja API kirjeldused jäävad avalikule sektorile
vabalt kasutatavaks. Nii väldime tarnijast sõltuvust ja jääme kooskõlla koostalitlusvõimelise
Euroopa määrusega (EL) 2024/903.
Art 3 p 22 „tulemused“ täpsustada tehisaru puhul: treenitud mudelikaalud, peenhäälestus ja
hindamisandmestikud. Avaliku sektori andmetel treenitud mudel ei tohi muutuda töövõtja
ainuõiguseks.
Tagasivõtuõigus juhuks, kui tulemust ei turustata, vajab konkreetset tähtaega ja lihtsat
menetlust.
Avaliku huvi erand peab hõlmama kriitilist digitaristut. Näide: X-teed arendavad Eesti ja
Soome ühiselt NIIS-i kaudu avatud lähtekoodina. Selline ühisvara peab jääma avalikule
poolele.
26
7. TA-hange, PCP ja kasutuselevõtt
Määratlus on paberil selge: PCP on TA-hange, kus riskid ja hüved jagatakse turutingimustel ja arendus
käib konkureerivalt etappidena (art 3 p 2). Hankijal on aga kolm instrumenti kahes määruses: TA-
hange, PCP ja riigihangete määruse uus innovatsioonimenetlus, mis asendab innovatsioonipartnerluse.
RTK kasutas innovatsioonipartnerlust 2026. aastal Sotsiaalministeeriumi hankes „Innovaatiliste
lahenduste hankimine 50-aastaste ja vanemate inimeste kaasamiseks“. Kahjuks eelarve kärpe tõttu
pidime hanke kehtetuks tunnistama.
Suurim lõhe on üleminek TA tulemuselt kasutuselevõtule. Ostueesõigus (põhjendus 10) ei luba
töövõtjat soosida ja järgmine ost on eraldi menetlus.
Ettepanekud
Riigihangete määruse innovatsioonimenetlus aktsepteerib lõpetatud TA-hanget
testimisetapina.
Või PCP-s lubatakse piiratud mahuga kasutuselevõtu valikosa.
Komisjoni ühe lehekülje otsustuspuu: millal TA-hange, millal PCP, millal
innovatsioonimenetlus.
8. Juurdepääs ja 50% reegel (art 11)
Toetame ELi eelistust TA-hangetes. See toetab Eesti julgeolekuhuvi ja tehnoloogilise sõltumatuse
eesmärki. Eesti ettevõtetele on mõju ELi turul pigem positiivne; kolmandate riikide vastumeetmete
riski võiks MKM hinnata koos ettevõtlusorganisatsioonidega.
Probleem on rakendamine. Väike hankija ei suuda kontrollida, kas vähemalt 50% TA-tegevusest
toimub ELis või lepinguriikides, kui mõõdik ja tõendamisviis puuduvad.
Ettepanekud
Mõõdik: personalikulu või inimkuude osakaal.
Tõendamine: kinnitus pakkumuses, lepingutingimus ja auditiõigus, võimaluse korral digikukru
atesteeringuga.
Tehisaru puhul täpsustada, kas „teostatud ELis“ tähendab inimeste või arvutustaristu asukohta.
27
„Kolmanda riigi kontrolli“ määratlus peab olema kontrollitav tegelike kasusaajate registrist.
Eestis saab seda teha äriregistrist X-tee kaudu automaatselt.
Kandidaatriikide, sh Ukraina, staatus (põhjendus 11) tuua artikli teksti.
9. Ühised piiriülesed TA-hanked (art 31)
Eesti osaleb juba: Põhja-Eesti Regionaalhaigla on üks seitsmest hankijast THERESA PCP-s, viie riigi
(Hispaania, Holland, Eesti, Belgia, Poola) ühishankes eeldatava maksumusega umbes 2,8 mln €, mida
rahastab Horizon Europe. Hanget juhib Hispaania hankija ning vaidlused lahendatakse Navarra
ametiasutustes ja Pamplona kohtutes. Eesti osaleb seni pigem kaasaminejana, mitte juhtiva hankijana.
Takistused on mitme riigi õigus ja vaidlustuskord, keel, eelarveaasta ja kaasrahastuse erinevused ning
maksete korraldus.
Ettepanekud
Üks kohaldatav õigus ja üks vaidlustuskord: juhtiva hankija riigi oma.
ELi tüüpleping ühishanke osalejatele.
eForms-i ühishanke väljad, et selliseid hankeid saaks jälgida.
Koordineerimiskulu ELi kaasrahastus.
10. EUIPO IO-platvorm (art 32 lg 3 p b–c)
Lisandväärtus tekib siis, kui platvorm on seotud avalike TA-hangetega. Hankija peaks enne TA-hanget
nägema, kas mõne teise liikmesriigi PCP tulemus on juba litsentsitav. See hoiab ära topeltarenduse ja
sobib loomulikult turu-uuringu osaks.
Ettepanekud
Platvormi kirjed seotakse TED-i hanketeate tunnusega.
Avalik masinloetav API ja tasuta põhiligipääs (põhjendus 26).
Kasutaja tuvastamine digikukruga.
28
11. VKE-d ja suurettevõtted (art 6, 15–16)
Eelnõu parandab VKE-de võimalusi: konsortsiumid, võimekuse summeerimine ja riskikapital
finantsvõimekuse tõendina. Alles jäävad pakkumuse koostamise kulu (50% kvaliteedikaal nõuab
mahukat sisu), mitmeetapilised läbirääkimised ja likviidsus.
Hankearu eesmärk on suurendada väikeostudes osalevate ettevõtete arvu, leides pakkujad
registriandmete põhjal. Sama loogika töötab TA-hangetes, kui turu-uuringu teated on struktureeritud.
Ettepanekud
PCP esimeses etapis lühike pakkumus ja demo, mitte täismahus dokumentatsioon.
Iga etapi töö eest makstakse, ettemaks on vaikimisi lubatud.
Tõendid esitatakse ühe korra.
12. Peamised takistused ja ELi tugi
Hankija poolelt on suurimad takistused vajaduse kirjeldamise oskus, vaidlustusrisk, testandmete
kättesaadavus ning tehisaru- ja isikuandmete hindamiste kulu. Pakkujad ja hankijad ei leia teineteist.
EL saab kõige rohkem aidata hankija tehingukulu vähendamisega: tüüptingimused, tüüpkriteeriumid,
struktureeritud andmeväljad, ühised testandmestikud ja ühishangete koordineerimise rahastus.
Tehniline märkus: art 6 lõigete numeratsioon algab 4-st ja viide „paragraph 1, second subparagraph“
ei vasta tekstile.
Mida RTK saab pakkuda
1. Riigihangete registri andmete analüüs TA-hangete kohta, sh alla ELi piirmäära: mahud,
väärtusvahemikud, pakkujate arv ja VKE-de osakaal.
1. Praktilised näited RTK läbiviidud TA- ja innovatsioonihangetest, sh innovatsioonipartnerlus ja
etapiviisilised arendused.
2. Hankearu kui demolahendus: tehisaru-toega turu-uuring, hankedokumentide eelkontroll ja
auditeeritav otsustusjälg.
3. Osalemine MKM-i töörühmas ja nõukogu töörühma seisukohtade ettevalmistamisel.
Allikad
29
Euroopa innovatsioonimääruse eelnõu, COM(2026) 567
Nõukogu soovituse eelnõu regulatiivsete liivakastide kohta, COM(2026) 568
Komisjoni pressiteade riigihangete määruse kohta, IP/26/1817
Art 11 kokkuvõte, Swisscore
TED (API v3, päring 05.10.2026), Eesti hankijate teated CPV jaotisega 73, 01.10.2024–
29.09.2026: 264 teadet, neist 96 hanketeadet põhi-CPV-ga jaotises 73. Hanked on eristatud
menetluse tunnuse (BT-04) järgi, kokku 59. Viidatud hanked:
Innovaatiliste lahenduste hankimine 50-aastaste ja vanemate inimeste kaasamiseks,
leping 653896-2026
THERESA PCP, viie riigi ühishange (Põhja-Eesti Regionaalhaigla)
Nutipoide võrgustiku arendusprojekti uuring, 2024, leping 6960-2025
Nutipoide võrgustiku piloteerimine, 2026, leping 495119-2026
Rohefoori 2. etapp
Tartu Ülikooli prototüübihanked: 173198-2026, 238546-2026, 559609-2026
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ELi innovatsioonipaketi kohta,
millega soovitakse kehtestada teadus- ja arendustegevuse hangetele ühtsed reeglid. Järgnevalt esitame
oma kommentaarid ja ettepanekud ettepaneku kohta. 1. Turukonsultatsioon ja funktsionaalsed nõuded
Ettepaneku artikli 9 kohaselt peab hankija enne teadus- ja arendustegevuse hanke väljakuulutamist
korraldama turukonsultatsiooni. Selle käigus annab ta ettevõtjatele kavandatavast hankest teada ja
kogub teavet olemasolevate või väljatöötavate lahenduste kohta. Ettepaneku artikli 10 lõike 4 tuleb
hankevajadus sõnastada lahendamist vajava probleemina. Ettepaneku artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt
tuleb hankedokumentides hangitava teadus- ja arendustegevuse ning selle oodatava tulemuse
omadustele esitatavad nõuded sõnastada eelistatult funktsionaalsetena. Funktsionaalne nõue kirjeldab,
mida lahendus peab tegema, kuid ei määra ette konkreetset tehnilist lahendust ega meetodit. Tulemus-
või tehnilisi nõudeid võib kasutada ainult siis, kui nõuet ei ole võimalik sõnastada funktsionaalsena. Kaubanduskoda toetab neid sätteid. Innovatsiooni hankimisel peaks hankija kirjeldama eelkõige
probleemi ja soovitud tulemust. Hankija ei peaks ette kirjutama konkreetset tehnoloogiat ega lahendust.
Meie hinnangul annavad varajane turukonsultatsioon ja tulemusele keskenduvad nõuded ettevõtjatele
võimaluse pakkuda alternatiivseid ja uuenduslikumaid lahendusi. Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame turukonsultatsiooni kohustust ja funktsionaalsete nõuete eelistamist.
Arvestatud
seisukohapunkti 5.2
selgituses. Kirjeldame
selgituses, et hankele
eelnev turukonsultatsioon
võib toetada innovatsiooni
hankimist. See võimaldab
arvestada turul
olemasolevate ja
arendatavate lahendustega
ning väldib konkreetse
tehnoloogia või lahenduse
põhjendamatut
ettemääramist.
30
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda 2. VKEde pakkumuse koostamise koormus
Ettepanekuga vähendatakse mitmel viisil VKEde osalemistakistusi teadus- ja arendustegevuse
hangetes. Artikli 15 lõike 3 kohaselt peavad kvalifikatsioonitingimused olema proportsionaalsed hanke
keerukuse ja riskidega. Lõike 5 kohaselt ei tohi hankija üldjuhul nõuda varasemat kogemust teiste
lepingute täitmisel. Tagatisi käsitleva artikli 16 lõikes 1 on tagatistele kehtestatud ülempiirid ja lõike 2
kohaselt vähendatakse VKEde tagatisi 50%. Kaubanduskoda peab mõistlikuks, et hangete osalemisel võetakse arvesse VKEde suurust ja
suutlikkust. Samas sõltub VKEde osalemine praktikas ka sellest, kui palju aega ja raha kulub
pakkumuse ettevalmistamisele. Kui pakkumuse koostamine on liiga töö- ja kulumahukas, võivad ka
proportsionaalsetest kvalifikatsioonitingimustest hoolimata väiksemad ettevõtjad jääda hankest
eemale.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Eesti seisukohtade kujundamisel toetada, et artikli 15 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 16 lõikes
2 sätestatud VKEde osalemist lihtsustavad nõuded säiliksid ettepanekus vähemalt praegusel
kujul.
Arvestatud läbivalt
seletuskirjas. Kasutame
saadud tagasisidet EL
nõukogu töögruppide
aruteludes.
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
3. Hanke käigus loodud intellektuaalomandi ja varasema Intellektuaalomandi eristamine
Ettepaneku artikli 19 lõike 2 kohaselt jäävad teadus- ja arendustegevuse hanke käigus loodud tulemuste
intellektuaalomandi õigused üldjuhul töövõtjale. Töövõtja peab tulemusi kaitsma ja püüdma need
turule viia. Lõike 4 kohaselt peab hankija saama tulemustele vähemalt tasuta juurdepääsu enda tarbeks.
Sama juurdepääs peab olema ka hankija praegustel ja tulevastel töövõtjatel nende lepingute täitmiseks,
mille hankija on sõlminud. Artikli 3 punkti 22 kohaselt on tulemused kõik hankelepingu raames
tervikuna või osaliselt tekkinud väljundid, sealhulgas andmed, teadmised ja oskusteave. Kaubanduskoda peab õigeks põhimõtet, et hanke käigus loodud intellektuaalomand jääb üldjuhul selle
loonud ettevõtjale ning ettevõtja saab lahendust edasi muuta. Ettepanek ei ütle aga, kuidas käsitleda
ettevõtja varasemat intellektuaalomandit, ärisaladusi, tootmisprotsesse ja oskusteavet, millele hanke
käigus loodud lahendus tugineb. Kuna tulemuseks loetakse ka osaliselt hanke käigus tekkinud väljund,
jääb ebaselgeks, kus lõpeb ettevõtja varasem tehnoloogia ja kus algavad hanke tulemused. Ettepaneku
artikli 19 lõike 4 kohane juurdepääsuõigus laieneb ka hankija tulevastele töövõtjatele. Kui see piir jääb
ebaselgeks, võivad kolmandad isikud saada ligipääsu esialgse töövõtja taustatehnoloogiale ja ta võib
kaotada oma konkurentsieelise.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume täiendada ettepaneku artiklit 19 nii, et see eristaks selgelt hanke käigus loodud tulemusi
ettevõtja varasemast intellektuaalomandist, ärisaladustest, tootmisprotsessidest ja oskusteabest.
Arvestatud
seisukohapunkti 5.6
selgituses. Kasutame
saadud tagasisidet EL
nõukogu töögrupi
aruteludes.
31
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
4. ELi välise pädevuse kaasamine
Ettepaneku artikli 11 lõike 1 kohaselt võivad teadus- ja arendustegevuse hangetes osaleda üksnes need
ettevõtjad, kes on pärit ELi liikmesriikidest või riikidest, millega EL on sõlminud rahvusvahelise
lepingu. Toetame eesmärki tugevdada Euroopa teadus-, arendus- ja tehnoloogilist võimekust. Tööstusettevõtjad
arendavad uusi lahendusi aga tihti koostöös partneritega eri riikidest ning kasutavad ka väljaspool ELi
toodetud seadmeid, materjale ja tehnoloogiat. Kui osalemise ja töö tegemise koha nõuded on liiga
ranged, võib see mõnel juhul uute lahenduste loomist pigem takistada kui toetada. Lõikes 4 sätestatakse
erand, mis lubab kaasata teiste riikide ettevõtjaid näiteks siis, kui ELis sobivat pakkujat ei leidu, kehtib
üksnes riikidele, kellega ELil on hankeleping. Leiame, et hankijal peaks olema laiem võimalus kasutada
vajaduse korral ka sellist eriteadmist, mida ELis ei leidu.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Eesti seisukohti kujundades toetada, et artikkel 11 jätaks hankijale põhjendatud
juhtudel piisava paindlikkuse kaasata spetsiifilist pädevust ka ELi-välistest riikidest.
Üldiselt arvestatud
seisukohtades ja nende
selgitustes.
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
5. EUIPO kavandatava platvormiga kaasnev halduskoormus
Ettepaneku artikli 32 lõike 3 kohaselt peab EUIPO juurde loodav pädevuskeskus nelja aasta jooksul
välja töötama vabatahtliku intellektuaalomandi väärtuse hindamise raamistiku. Samuti peab EUIPO
looma ELi-ülese digitaalse platvormi, mille kaudu saab intellektuaalomandi õigusi litsentsida ja üle
anda. Kaubanduskoda peab oluliseks, et intellektuaalomandi väärtuse hindamise raamistik ja platvorm ei
suurendaks ettevõtjate halduskoormust. Milliseid andmeid ja millisel kujul tuleb esitada, otsustab
komisjon alles hiljem rakendusaktidega. Kuigi raamistiku ja platvormi kasutamine on vabatahtlik, ei
tohiks see muutuda tegelikkuses eelduseks näiteks laenu või investeeringu saamisel. Andmete esitamise
nõuded peavad ettevõtjatele olema lihtsad ja proportsionaalsed.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume tagada, et uus raamistik ja platvorm ei tekitaks ettevõtjatele täiendavat halduskoormust
ega kohustust andmeid avaldada.
Arvestatud seisukohtades
5.5 ja 5.6 ja nende
selgitustes.
Regulatiivsete liivakastide soovitus
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
32
Eesti Trüki- ja
Pakenditööstuse Liit
Regulatiivsete liivakastide puhul peame oluliseks, et nende kasutamine ei piirduks üksnes
digitehnoloogia või startup-sektoriga. Tööstusettevõtetel peaks olema võimalik kasutada neid näiteks
uute materjalide, ringmajanduse lahenduste, pakendite, automatiseerimise, jälgitavuse ja tööstusliku
AI testimiseks olukordades, kus innovatsiooni turule jõudmist takistab regulatsiooni ebaselgus.
Teadmiseks võetud.
Selgitame täiendavalt, et
Nõukogu soovituse
eesmärk ei ole toetada
ainult digitehnoloogiaid
või start-up sektoris ning
lähtub
tehnoloogianeutraalsuse
põhimõttest.
Riigi Tugiteenuste Keskus Liivakastid. Soovitus peaks käsitlema avalikku hankijat osalejana ja siduma liivakasti TA-hanke
välitestidega.
Regulatiivsete liivakastide soovitus
Toetame ühist määratlust ja põhimõtteid, eriti väljumisaruannet (p 10) ja tulemuste avalikustamist (p
11). Soovitus võiks aga senisest selgemalt käsitleda avalikku sektorit ise katsetajana.
Ettepanekud
1. Avalik hankija osalejana. P 5 alap g mainib võimalikke avaliku sektori kliente. Sõnastada
selgelt, et TA-hanke välitest võib toimuda liivakastis ja liivakasti tingimused kehtivad ka
hankelepingule.
2. Üks sisenemispunkt. Avaliku sektori tehisarupiloodil peaks olema üks taotlus, mitte eraldi
menetlus tehisintellekti määruse liivakasti (art 57), koostalitlusvõimelise Euroopa määruse
liivakasti ja riikliku liivakasti jaoks.
3. Testandmed. Lubada liivakasti tingimustes selgelt testimist pseudonüümitud isikuandmetega
(p 5 alap c).
4. Väljumisaruanne tõendina. Masinloetav väljumisaruanne peaks olema kasutatav tõendina
hilisemas hankes, et ettevõte ei peaks sama asja uuesti tõendama.
5. Liivakast hankemenetlusele. Katsetada saab ka hankemenetlust ennast: tehisaru-toega
hindamist ja dokumentide automaatset eelkontrolli. Hankearu põhimõte „tehisaru soovitab,
reeglid piiravad, inimene otsustab“ sobib sellise katse aluseks.
Osaliselt arvestatud.
Kasutame saadud
tagasisidet EL nõukogu
töögrupi aruteludes.
33
1
Lisa 1: Huvigruppide nimekiri
Asutus E-post
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]
Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]
Startup Estonia [email protected]
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon [email protected]
Eesti Asutajate Selts [email protected]
Tartu Teaduspark [email protected]
Eesti Äriinglite Assotsiatsioon [email protected]
Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liit
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit [email protected]
Elektritööde Ettevõtjate Liit [email protected]
Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected]
Mööblitootjate Liit [email protected]
Trüki- ja pakenditööstuse Liit [email protected]
Masinatööstuse Liit [email protected]
Tallinna Teaduspark Tehnopol [email protected]
Eesti Teadusagentuur [email protected]
FinanceEstonia [email protected]
Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]
Tallinna Tehnikaülikool [email protected]
Tallinna Ülikool [email protected]
Tartu Ülikool [email protected]; [email protected]
Teaduste Akadeemia [email protected]
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected]
Eesti Maaülikool [email protected]
Patendiamet [email protected]
Health Founders [email protected]
RTK riigihangete osakond [email protected]; [email protected]
1
EELNÕU ……… VABARIIGI VALITSUS
Eesti seisukohad Euroopa innovatsioonipaketi kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik liidu
innovatsiooniökosüsteemi tugevdamiseks ning muudetakse määrust (EL) 2017/1001
(Euroopa innovatsiooniakt) (COM(2026) 567) eelnõu ning nõukogu soovituse, milles
käsitletakse regulatiivliivakastidega seotud ühiseid põhimõtteid, et toetada innovatsiooni ja
tulevikukindla õigusraamistiku loomist, kohta:
Euroopa innovatsioonimäärus
1.1 Eesti toetab Euroopa innovatsioonimääruse eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa
innovatsiooniökosüsteemi, kiirendada uuenduslike lahenduste turule jõudmist ja vähendada
liikmesriikidevahelist õiguslikku killustatust ühtsete põhimõtete ja raamistike loomise abil. Peame
oluliseks, et eelnõuga loodav õigusraamistik oleks paindlik, tagaks õiguskindluse ega tooks kaasa
liigset halduskoormust. Eelnõu peab toetama kogu innovatsiooniprotsessi alates teadus- ja
arendustegevusest kuni väljatöötatud lahenduse tegeliku kasutuselevõtuni. Selleks tuleb eelnõus
luua võimalus liikuda edukalt lõpule viidud teadus- ja arendushankest lahenduse esimese
kasutuselevõtu ja kommertstellimuseni ilma, et selleks tuleks korraldada uus hankemenetlus.
1.2 Toetame innovatsiooni soodustavate riigihangete laialdasemat kasutamist, et suunata avaliku
sektori ostujõudu innovatsiooni ja võimaldada riigil olla uuenduslike lahenduste esimene kasutaja
ja ettevõtete referentsklient. Seejuures tuleb eelnõus vältida jäiku menetlusnõudeid, sealhulgas
kohustuslikke osakaale ja tähtaegu, mis piiravad innovatsiooniprojektide eripäraga arvestamist.
Eelnõu peaks keskenduma innovatsiooni soodustavate tingimuste loomisele, samas kui
hankemenetluste nõuded peaksid olema koondatud ühtsesse Euroopa Liidu riigihangete
õigusraamistikku, vältides regulatsioonide kattumist ja dubleerivaid kohustusi.
1.3 Toetame eelnõus piiriülestele ühishangetele lihtsustatud raamistiku loomist ja seeläbi
innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna arendamist, et vähendada innovatsioonilõhet ning
toetada ettevõtete kasvu ja piiriülest tegutsemist Euroopa Liidu siseturul. Peame oluliseks, et
piiriüleste ühishangete raamistik soodustaks lisaks hankijate vastutuse ja menetlusreeglite
reguleerimisele ka uuenduslike lahenduste ühist katsetamist, teadus- ja arendustaristu ühiskasutust
ning tulemuste vastastikust tunnustamist, et toetada ühtse Euroopa innovatsioonituru kujunemist.
1.4 Toetame eelnõus meetmeid, mis soodustavad uuenduslike lahenduste väljatöötamist, turule
jõudmist ja kasutuselevõttu ning aitavad kõrvaldada innovatsiooni takistavaid struktuurseid
tõkkeid. Eelkõige peame oluliseks toetada uute innovaatiliste ettevõtete teket ja kasvu ning neisse
investeerimist, vältides seejuures täiendavat halduskoormust ja ebaproportsionaalseid nõudeid.
Eelnõus sätestatavad nõuded ja kvaliteedikriteeriumid peavad olema paindlikud ja
proportsionaalsed ning arvestama ettevõtete erineva arengufaasi, ärimudeli ja riskiprofiiliga, et need
ei takistaks innovatsiooni või turule sisenemist.
1.5 Eesti toetab innovatsioonimääruse eelnõu eesmärki parandada teadusarendustegevuste
tulemuste turule jõudmist. Toetame eelnõu kohast Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti juurde
pädevuskeskuse loomist, et soodustada intellektuaalomandi õiguste üleandmist ja litsentsimist ning
2
parandada innovaatiliste ettevõtete võimalusi kaasata rahastust, vältides seejuures liikmesriikide
teenuste dubleerimist. Peame oluliseks, et eelnõus sätestatud intellektuaalomandi
hindamisraamistik suurendaks läbipaistvust ja usaldusväärust, kuid selle kasutamine jääks
vabatahtlikuks ega määraks tehingupooltele siduvalt intellektuaalomandi väärtust.
1.6 Toetame intellektuaalomandipõhiste varade suuremat kasutamist ettevõtete kasvu,
investeeringute kaasamise ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisel. Selleks peab loodav
intellektuaalomandipõhise vara ühtne hindamismetoodika parandama intellektuaalomandi
väärtushinnangute võrreldavust ja usaldusväärsust ning toetama intellektuaalomandi kasutamist
tagatisena, säilitades tehingupoolte õiguse hinnata selle sobivust ja väärtust.
1.7 Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile ulatuslike volituste andmist eelnõu olemuslike elementide
ja põhinõuete, muu hulgas riskihindamis- ja maandamisnõuete kehtestamiseks delegeeritud või
rakendusaktidega, vaid peab vajalikuks sätestada need eelnõus. Delegeeritud aktidega võib
vajaduse korral täpsustada üksnes eelnõu mitteolemuslikke tehnilisi küsimusi.
Regulatiivliivakastide soovitus 1.8 Eesti eelistab kehtestada Euroopa innovatsioonimääruses ühtsed põhimõtted
regulatiivliivakastide loomiseks ja kasutamiseks uuenduslike lahenduste arendamisel ja testimisel,
sealhulgas regulatiivliivakasti selge määratluse ning õigusliku aluse, mitte piirduda üksnes
mittesiduva soovitusega. Regulatiivliivakastide üldise raamistiku kujundamisel peame oluliseks
vältida dubleerimist Euroopa Liidu valdkondlikes õigusaktides ette nähtud eriregulatsiooniga ning
säilitada paindlikkus, mis võimaldab arvestada valdkondlike regulatiivliivakastide eripära ja
õigusraamistikuga.
1.9 Peame oluliseks, et teiste liikmesriikide pädevad asutused tunnustaksid regulatiivliivakastides
osalenud projektide väljumisaruandeid ja katsetulemusi. Regulatiivliivakastidest kogutud andmed
saavad toetada õigusruumi asjakohastamise vajaduse hindamist ja arendamist nii riigisisesel kui ka
Euroopa Liidu tasandil.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks
huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1
nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks
Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets
Riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
“Eesti seisukohad Euroopa innovatsioonipaketi kohta ”
Lühikokkuvõte
Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa innovatsioonipaketi kohta.
Euroopa Komisjon esitas 9. septembril 2026. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega
kehtestatakse meetmete raamistik liidu innovatsiooniökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse
määrust (EL) 2017/1001 (Euroopa innovatsiooniakt) (COM(2026) 567) eelnõu. Euroopa
innovatsioonimääruse eesmärk on lihtsustada teadus- ja arendustulemuste jõudmist turule ning toetada
innovaatiliste ettevõtete kasvu, tugevdades Euroopa konkurentsivõimet, tehnoloogilist suutlikkust ja
majandusjulgeolekut. Selleks edendatakse teadus- ja arendustegevuse hankeid ning lihtsustatakse
intellektuaalomandi väärtustamist ja kasutamist rahastamisel.
Samuti esitas komisjon Nõukogu soovituse ettepaneku, milles käsitletakse regulatiivliivakastidega
seotud ühiseid põhimõtteid, et toetada innovatsiooni ja tulevikukindla õigusraamistiku loomist.
Soovituste eesmärk on parandada juurdepääsu regulatiivliivakastidele ja vähendada liikmesriikide vahelist
killustatust.
Mõju Eesti majandusele ja avalikule sektorile: Euroopa innovatsioonimääruse ja regulatiivliivakastide
soovituse mõju Eestile on esialgsel hinnangul valdavalt positiivne, eelkõige majandusele. Meetmed võivad
parandada innovaatiliste ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja Euroopa turule, soodustada
intellektuaalomandi kommertsialiseerimist ning teadus- ja arendustulemuste jõudmist kõrgema
lisandväärtusega toodetesse ja teenustesse. Regulatiivliivakastid võivad vähendada õiguslikku ebakindlust ja
kiirendada uute tehnoloogiate ning ärimudelite turule jõudmist. Positiivset mõju võib avalduda ka avalike
teenuste tõhususele, tehnoloogilisele julgeolekule ja keskkonnainnovatsioonile, kuid rakendamine eeldab
avalikult sektorilt täiendavat pädevust ja võib suurendada töökoormust. Eesti jaoks sõltub majandusliku kasu
realiseerumine eelkõige ettevõtjate ja avaliku sektori võimekusest uusi võimalusi aktiivselt kasutusele võtta.
Eesti toetab innovatsioonipaketi üldeesmärke, mis aitavad kiirendada uuenduslike lahenduste turule jõudmist,
vähendada siseturu killustatust ning parandada ettevõtete kasvu- ja rahastamisvõimalusi. Peame oluliseks
innovatsiooni toetavaid riigihankeid ja intellektuaalomandi paremat väärindamist ning leiame, et
regulatiivliivakastidele, sealhulgas ajutiste erandite võimaldamisele, tuleb luua selge ja siduv ELi
õigusraamistik ilma, et sellega kaasneks ülereguleerimist.
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon esitas 9. septembril 2026. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega
kehtestatakse meetmete raamistik liidu innovatsiooniökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust
(EL) 2017/1001 (COM(2026) 567) (edaspidi Euroopa innovatsioonimäärus)1 eelnõu, mille eesmärk on
tugevdada Euroopa Liidu (EL) innovatsiooniökosüsteemi ja parandada ühtse turu toimimist innovatsiooni
valdkonnas. Algatuse eesmärk on vähendada takistusi teadus- ja arendustulemuste turule jõudmisel ning
innovaatiliste ettevõtete kasvamisel, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet, tehnoloogilist suutlikkust ja
majandusjulgeolekut. Selleks nähakse ette meetmed teadus- ja arendustegevuse hangete kasutamise
edendamiseks ning intellektuaalomandi varade väärtustamise ja rahastamises kasutamise hõlbustamiseks.
Ettepanek on osa ELi idu- ja kasvufirmade strateegia ning laiemate konkurentsivõime ja innovatsioonipoliitika
eesmärkide elluviimisest.
Innovatsioonimääruse eelnõu põhieesmärgid:
suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja tootlikkust;
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=COM:2026:567:FIN
2
kiirendada innovaatiliste lahenduste turule jõudmist;
tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust, vastupanuvõimet ja majandusjulgeolekut;
parandada innovaatiliste ettevõtete ligipääsu rahastusele;
soodustada strateegiliselt oluliste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ELis.
Samuti esitas komisjon Nõukogu soovituse ettepaneku, milles käsitletakse regulatiivliivakastidega seotud
ühiseid põhimõtteid, et toetada innovatsiooni ja tulevikukindla õigusraamistiku loomist2, eesmärk on
aidata luua keskkond, kus innovatsioon ja õigusraamistik edendavad majanduskasvu, konkurentsivõimet ja
vastupanuvõimet kogu ELis. Regulatiivliivakastid on ajaliselt ja mahuliselt piiratud keskkond, mis võimaldab
turu tingimustes ning järelevalve all katsetada uudseid tooteid ja teenuseid, mis ei pruugi olla kehtivate nõuetega
kooskõlas. Soovituses esitatakse regulatiivliivakastide ühine ELi võrdlusraamistik kohaldamiseks
valdkondades, kus puuduvad EL õigusaktid, ning regulatiivliivakastide määratlus põhimõtetega, mida nende
loomise, järelevalve ja piiriülese rakendamise puhul tuleks järgida. Soovituses esitatakse regulatiivse
eksperimenteerimisvahendi ühtne käsitlus, mis kehtiks kogu ELis ja võimaldaks seda tulemuslikumalt ja
tõhusamalt rakendada, tuginedes liikmesriikide kogemustele ja parimatele praktikatele. Soovituse eesmärk on
parandada juurdepääsu regulatiivliivakastidele ja vähendada liikmesriikidevahelist killustatust. Tõhusalt
rakendatud regulatiivliivakastid annavad innovaatoritele suurema õigusselguse ning toetavad uuenduslike
tehnoloogiate, toodete, teenuste ja ärimudelite arendamist.
Eelnõude vastuvõtmisel on nende ülevõtmiseks vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega Riigikogu kodu-
ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb määruse eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti
vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 12. november 2026.
a. Innovatsioonimääruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu teaduse töörühmas.
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja
tehnoloogia osakonna innovatsiooniekspert Mari-Liis Seer (5363 3178; [email protected]); innovatsiooni
ja tehnoloogia osakonna Accelerate Estonia programmi avaliku poliitika juht Rebeka Neitsov (5347 7194;
[email protected]); innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Mikk Vahtrus (625 6389;
[email protected]); majanduse ja innovatsiooni valdkonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353;
[email protected]). Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekud koondas Kristiina Krause (5243096;
[email protected]); Rahandusministeeriumi ettepanekud riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna
riigihangete valdkonna juht Estella Põllu (58851336; [email protected]); Haridus- ja Teadusministeeriumi
ettepanekud edastas nõunik Piret Sütt (7354046; [email protected]); Kliimaministeeriumi ettepanekud
välissuhete osakonna EL teemade juht Eliise Merila (626 2843; [email protected]) ning
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekud edastas välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna
nõunik Kaja Hinno (5627 3221; [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi ettepanekud EL ja väliskoostöö
osakonna nõunik Elen Ohov (5309 4709; [email protected]). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja tööstuspoliitika asekantsler Sandra Särav-Tammus
([email protected]; 551 2001) ja innovatsiooni ja majandusarengu asekantsler Sigrid Rajalo
([email protected]; 523 1751).
Valdkonda puudutavad varasemad Vabariigi Valitsuse seisukohad:
Eesti EL poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a
istungil);
Eesti seisukohad EL ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024. a
istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) 4. novembri 2024. a istungil);
Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.
jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi 13. veebruari 2026. a istungil);
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18.
juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu ELAKi
6. juuli 2020. a istungil);
2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52026DC0568&qid=1792501033685
3
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a
Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Riigikogu ELAKi
22. oktoobri 2021. a istungil);
Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks
kiidetud 15. jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari
2026. a ja Riigikogu ELAKi 9. veebruari 2026. a istungil);
Riigihangete strateegilised põhimõtted (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuskabineti 16. novembri 2023.
a istungil);
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil "ELi riigihankeeeskirjad –
läbivaatamine" (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi
23. jaanuari 2026. a istungil);
Eesti seisukohad EL pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2025. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. detsembri 2025. a ning Riigikogu ELAKi
19. detsembri 2025. a istungil);
Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (koostamise
ettepanek heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil);
Eesti tööstuspoliitika 2035 (Tööstuspoliitika dokumenti tutvustati Vabariigi Valitsusele augustis
2023.a).
2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus
2.1 Euroopa innovatsioonimäärus
2.1.1 Õiguslik alus
Innovatsiooni määruse eelnõu õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114, mis võimaldab ühtlustada
liikmesriikide õigusnorme siseturu tõhusa toimimise tagamiseks. Ettepaneku eesmärk on vähendada
liikmesriikide erinevatest reeglitest tulenevaid piiriüleseid takistusi teadus- ja arendustegevuse hangetes ning
intellektuaalomandi hindamisel ja kommertsialiseerimisel, hõlbustades seeläbi innovatsiooni, rahastamise ning
kaupade, teenuste ja kapitali piiriülest liikumist ELi ühtsel turul.
2.1.2 Subsidiaarsus
Euroopa Komisjoni hinnangul on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega, kuna innovatsiooni arendamise, turuletoomise ja skaleerimisega seotud probleemid
on üha enam piiriülesed ning liikmesriikide erinevad reeglid teadus- ja arendustegevuse hangete ning
intellektuaalomandi hindamise ja kommertsialiseerimise kohta killustavad ühtset turgu. ELi liikmesriigid ei
suuda neid probleeme üksinda piisavalt lahendada. ELi tasandi ühine raamistik vähendaks õiguslikku
killustatust, hõlbustaks piiriülest koostööd ja innovatsiooni rahastamist ning parandaks innovaatiliste ettevõtete
võimalusi kogu siseturul kasvada. Seetõttu annab kavandatud ELi tasandi tegevus võrreldes üksikute
liikmesriikide meetmetega lisaväärtust ning toetab ELi konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat.
Eesti hinnangul on eelnõu subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas.
2.1.3 Proportsionaalsus
Euroopa Komisjon on välja toonud, et eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna kavandatud
meetmed piirduvad sellega, mis on vajalik innovatsiooni edendamiseks ja siseturu toimimise parandamiseks,
ega sea liikmesriikidele ega ettevõtjatele ebaproportsionaalset koormust. Ühtsed reeglid teadus- ja
arendustegevuse hangetele vähendavad menetluste aega ja kulusid ning hõlbustavad piiriüleseid ühishankeid.
Samuti toetavad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (European Union Intellectual Property Office -
4
EUIPO) juurde loodav intellektuaalomandi põhise rahastamise kompetentsikeskus, ELi ülene
intellektuaalomandi hindamise raamistik ja digitaalne intellektuaalomanditurg teadus- ja
innovatsioonitulemuste kommertsialiseerimist ning rahastamist. Meetmed tuginevad olemasolevatele
struktuuridele ja praktikatele, vähendades seeläbi täiendavat halduskoormust.
Proportsionaalsuse põhimõtte osas peab Eesti oluliseks, et halduskoormus ettevõtjatele ja liikmesriikidele oleks
minimaalne ning et kavandatavad kohustused oleksid selgelt põhjendatud ja riskipõhised.
2.2 Nõukogu soovitus regulatiivliivakastide kohta 2.2.1 Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on EL toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 ja artikkel 292. Artikli 173 kohaselt
toetavad EL ja liikmesriigid meetmeid, mis tugevdavad liidu tööstuse konkurentsivõimet ning soodustavad
innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamist. Artikli 292 alusel võib nõukogu komisjoni
ettepanekul vastu võtta soovitusi. Algatus ei laienda ELi reguleerimispädevust ega loo liikmesriikidele siduvaid
kohustusi; soovituse rakendamise viisi otsustavad liikmesriigid ise, arvestades riiklikke vajadusi ja kehtivat ELi
õigust.
2.2.2 Subsidiaarsus
Euroopa Komisjoni hinnangul on regulatiivliivakastide soovituse eelnõu on kooskõlas ELi lepingu artikli 5
lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Regulatiivliivakastide kasutamine kasvab kogu ELis, kuid
liikmesriikides on nende rakendamine ja käsitlus erinev, mis tekitab piiriüleses koostöös killustatust ja
lisakulusid. Ettepanek loob ühise ELi võrdlusraamistiku regulatiivseks eksperimenteerimiseks, toetades
ühtlustatud lähenemist, vähendades halduskoormust ning soodustades innovatsiooni ja ELi ühtse turu toimimist.
Samal ajal jääb regulatiivliivakastide kavandamine ja rakendamine liikmesriikide pädevusse.
Eesti hinnangul on eelnõu subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas.
2.2.3 Proportsionaalsus
Euroopa Komisjoni hinnangul on ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega lähe kaugemale
sellest, mis on vajalik regulatiivliivakastide kasutamise ühtsemaks edendamiseks ELis. Eesti oleks eelistanud
regulatiivliivakastide käsitlemist määruses, kuid saame nõustuda, et soovitus toetab liikmesriikide ja ELi
koostööd regulatiivliivakastide väljatöötamisel ja rakendamisel, säilitades samas liikmesriikide paindlikkuse
ning liikmesriikide poolse vastutuse. Soovituses rõhutatakse et regulatiivliivakastide loomisel ja rakendamisel
on oluline läbipaistvus. Samuti soovitatakse kaaluda eksperimenteerimisega seotud riskijuhtimismeetmeid.
3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Euroopa innovatsioonimääruse ja regulatiivliivakastide soovituse mõju Eestile on valdavalt positiivne ning
kõige olulisem mõju avaldub majandusele. Meetmed saavad aidata muuta olemasoleva tugeva
innovatsioonivõimekuse senisest enam ettevõtete kasvuks, ekspordiks, investeeringuteks ja kõrgemaks
lisandväärtuseks. Meetmed võivad parandada innovaatiliste ettevõtete ligipääsu rahastamisele ja Euroopa
turule, soodustada intellektuaalomandi kommertsialiseerimist ning kiirendada uute tehnoloogiate ja ärimudelite
turule jõudmist. Eesti jaoks on peamine võimalus kasutada uusi instrumente väikese siseturu piirangu
ületamiseks ja innovatsiooni muutmiseks ekspordiks, investeeringuteks ja kõrgemaks lisandväärtuseks.
Avalikule sektorile võib rakendamine esialgu tuua täiendavat töökoormust ja pädevuste arendamise vajadust,
kuid pikemas vaates parandada avalike teenuste tõhusust. Mõju sotsiaalvaldkonnale, julgeolekule ja
5
keskkonnale on eeldatavalt valdavalt kaudne ja positiivne. Positiivse mõju tegelik ulatus sõltub Eesti ettevõtete
ja avaliku sektori võimekusest uusi võimalusi kasutada.
3.1 Mõju majandusele
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt luuakse innovatsioonimäärusega Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kaudu intellektuaalomandiga tagatud rahastamise pädevuskeskus, ühtne
väärtuse määramise raamistik ja veebipõhine kauplemiskoht. Selle meetme eesmärk on soodustada
intellektuaalomandi õiguste üleandmist ja litsentsimist ning parandada innovaatiliste ettevõtete võimalusi
kaasata rahastust. Meetme rakendamise haldus- ja kohandamiskulud on ameti jaoks hinnanguliselt kokku 3,2
miljonit eurot ning need kaetakse ameti omavahenditest. Komisjon on hinnanud, et samal ajal võimaldab meede
ettevõtjatel säästa halduskuludelt ligikaudu 35 miljonit eurot (intellektuaalomandipõhiste varade suure
osakaaluga ettevõtjate puhul tänu ühtsemale lähenemisele intellektuaalomandi väärtuse määramisele ning
intellektuaalomandi lihtsamale litsentsimisele ja üleandmisele intellektuaalomandi kauplemiskoha kaudu) ning
kaasata hinnanguliselt 10,2 miljardi euro ulatuses täiendavat intellektuaalomandiga tagatud riskikapitali ja
laenuraha aastas.
Komisjon on välja toonud, et teadus- ja arendustegevuste hangete ning piiriüleste ühishangete jaoks kehtestatava
ühtlustatud korraga peaks asjaomastele avaliku sektori hankijatele andma 1 miljardi euro suuruse kokkuhoiu
aastas ja teenima igal aastal täiendavalt 25,92 miljardit eurot kasumit.
Samuti toob komisjon välja, et ELi eelistamisega seoses võetakse teadus- ja arendusteenuste hangetes kasutusele
loobumisklauslid, millega võimaldatakse hankida hõlmamata tarnijatelt, kui hõlmatud tarnijatelt sobivat
alternatiivi ei ole või kui hõlmatud ja hõlmamata tarnijate vahel on ebaproportsionaalsed maksumuse
erinevused. Komisjoni hinnangul aitab see meede näiteks elutähtsa tehnoloogia ja strateegilise taristu puhul
suurendada ELi avatud strateegilist autonoomiat, vähendades sõltuvusriske ja toetades ELi-põhiste tarneahelate
arendamist. Komisjoni esialgsel hinnangul vähendavad loobumisklauslid ka ELi eelistamise negatiivset
makromajanduslikku mõju, mis arvatakse olevat ligikaudu 464 miljonit eurot.
Kokkuvõttes on Euroopa Komisjon hinnanud, et meetmete koosmõju toetab innovatsiooni kogu tsüklis,
kõrvaldades nii pakkumise kui ka nõudluse takistusi. Selle tulemusel võib ELi SKP kümne aastaga suureneda
0,25–0,42% ja tekkida kuni 507 000 uut töökohta.
Eesti kuulub Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli3 järgi 2026. aastal jätkuvalt tugevate innovaatorite
hulka, saavutades innovatsiooni koondindeksis tulemuse 108,6% EL keskmisest ning paiknedes ELis 11. kohal
ning näitab, et oleme liikumas õiges suunas. Meie tugevuseks on ettevõtete innovatsioonitegevus, teadus- ja
ettevõtlussektori koostöö ning riskikapitali kättesaadavus ning Eestis tekib palju uusi teadmisi ja innovaatilisi
ettevõtteid. Teisalt on väljakutseks innovatsiooni jõudmine kõrgema lisandväärtusega tootmisesse ja eksporti.
Eesti keskmise- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse tööhõive osakaal on ainult 23,9% võrreldes EL 38,6%-ga,
kõrgtehnoloogiliste toodete eksport jääb märgatavalt alla EL keskmise ning tööjõu tootlikkus ulatub vaid 47%-
ni EL keskmisest innovatsiooninäitajate võrdluses. Seetõttu ei ole Eesti probleemiks innovatsiooni loomine,
vaid uuenduslike lahenduste viimine rahvusvahelistele turgudele ja kõrgema lisandväärtusega tööstuslikku
tootmisesse. Uuringud näitavad, et nõudluspoole instrumendid ehk innovatsioonihanked on olulised turu
kujundamiseks ja olemas on seosed avalike hangete ja innovatsioonide suurema turuedu vahel ning teatud
tingimustel võivad nõudluspoolsed meetmed osutuda pakkumispoolsetest tõhusamaks. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud uuringust “Avaliku sektori strateegilised valikud ettevõtete
konkurentsivõime edendamisel – kas hankida või toetada” 20254 nähtub, et innovatsioonihanke hinnanguline
positiivne mõju lisandväärtuse kasvule töötaja kohta on ligikaudu 16 protsendipunkti aastas. Sellest võib
järeldada, et avaliku sektori roll turu kujundajana võimaldab ettevõtetel arendatud lahendusi tegelikus
turukeskkonnas rakendada ja edasi arendada.
3 https://ec.europa.eu/assets/rtd/eis/2026/ec_rtd_eis-country-profile-ee.pdf 4 https://taltech.ee/mkminnovatsioon
6
Innovatsioonimääruse majanduslik mõju Eestile ei sõltu niivõrd sellest, kui palju uusi kohustusi määrus Eestile
paneb, vaid sellest, kas Eesti suudab kasutada Euroopa tasandi teadusarendustegevuse (TA) hankeid ja
intellektuaalomandi-põhist rahastamist oma väikese siseturu piirangu ületamiseks. Eesti lähtepositsioon on
kahene: ühelt poolt on Eestis kõrge innovatsiooni ja digitaalne võimekus, 65% ettevõtetest on innovaatilised
ning TA kulutused moodustasid 2024. aastal ligikaudu 2% 5; teiselt poolt on Eesti erasektori TA, patentimine,
intellektuaalomandi kommertsialiseerimine ja tavapäraste VKEde kapitalile ligipääs endiselt nõrgemad kui
potentsiaal eeldaks. Seega võiks innovatsioonimäärus Eesti jaoks olla eelkõige kasvupoliitika instrument, mitte
lihtsalt innovatsioonipoliitika instrument: kui Eesti kasutab seda aktiivselt tekib seos SKP kasvuks; kui aga Eesti
jääb peamiselt regulatsiooni rakendajaks, aga ei ehita välja ettevõtete võimekust Euroopa TA-hangetel osaleda,
võib suurem osa majanduslikust kasust liikuda suuremate liikmesriikide ettevõtetele.
Lisaks õigusraamistiku uuendamisele peaks panema olulist rõhku ka ettevõtjate valmisolekule teadus- ja
arendusteenuste hangetel osalemisele. Konkurentsivõimeliste pakkumiste koostamiseks või õigete nõustajate
kaasamiseks puuduvad sageli hankealased teadmised ja ressursid, eelkõige iduettevõtetel, kasvufirmad ja
väiksematel ettevõtetel. Oluline on pakkuda regulatsiooni rakendamisel ka toetavaid meetmeid, sh
juhendmaterjale, nõustamist, koolitusi ja häid praktilisi näiteid.
Regulatiivliivakastide majanduslik mõju seisneb eelkõige Euroopa ettevõtete konkurentsieelise võimendamisel.
Järelevalve all ning kontrollitud keskkonnas eksperimenteerimine annab ettevõtjale julguse ning stiimuli
katsetada uudseid tehnoloogiad ning ärimudeleid. Eksperimenteerimine kontrollitud keskkonnas vähendab
õiguslikku ebakindlust innovaatiliste ning TA mahukate projektide puhul, kus õigusselgus projektide lubatavuse
osas võib dikteerida nende edasist käekäiku. Investorite jaoks on uutesse tehnoloogiatesse investeerimisel
oluline skaleeritavus ning õiguskindlus, mida eriti keerukate arendusprojektide puhul võib olla keeruline nö
laboritingimustes tõendada. Edukamad näited regulatiivliivakastide kasutamisest pärinevad
finantstehnoloogiast ning mida uurides6 Seega on regulatiivliivakastidel oluline roll ka majanduse elavdamisel.
Näiteks Eestis ja rahvusvahelistel tuntud innovaatilised ettevõtted Bolt ja Wise on pidanud oma teenuste puhul
pidanud navigeerima õiguslikult hallil alal. Regulatiivliivakastide võimaldamine oleks oluliselt kiirendanud ja
silunud protsessi olukordades, kus ärimudelite seadustamiseks oli vaja kehtivaid seaduseid põhimõtteliselt
muuta, näiteks platvormipõhise sõidujagamise seadustamisel ühistranspordiseaduses või finantsteenuste
kaugisikutuvastuse lubamisel. Regulatiivliivakastide käivitamine omab seega väga konkreetset väärtust era- ja
avaliku sektori koostööl, võimendamaks innovaatiliste ettevõtete arendusprotsesse.
3.2 Mõju sotsiaalvaldkonnale
Innovatsioonimääruse eelnõul võib olla kaudne mõju tööhõivele, töötajate oskuste arendamisele ja töökohtade
struktuurile innovatsiooni ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Mõju ulatus sõltub määruse
rakendamisest. Eestis on oluline arvestada oskustööjõu puuduse ning ümber- ja täiendusõppe vajadusega7. Innovatsioonimäärus loob paremad võimalused tellida teadus- ja arendustegevuse kaudu uusi lahendusi
tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste arendamiseks. See toetab teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja tõhususe
parandamist ning aitab leida lahendusi rahvastiku vananemisest ja tööjõupuudusest tulenevatele probleemidele
ning regionaalsete erinevuste vähendamiseks. Näiteks võimaldaks see rakendada avalike teenuste osutamisel
suuremal määral digitaal- ja tehisintellektipõhiseid lahendusi.
Regulatiivliivakastide rakendamise mõju sotsiaal– ja tervishoiusektoris saab pidada samuti positiivseks, sest
omab potentsiaali ajutiselt katsetada reguleeritud teenusmudeleid. Alarahastatud ja tööjõupuuduses vaevlevas
sotsiaalsektoris võimaldab liivakastis katsetatud ja õigusselguse saanud teenuste ja tehnoloogiate rakendamine
potentsiaalselt vähema ressurssiga pakkuda paremaid teenuseid. Sotsiaalsektori tooted puudutavad sageli
haavatavaid sihtrühmi (eakad, lapsed, puuetega inimesed) ja tundlikke isikuandmeid. Liivakasti raames toimuv
5 Statistikaameti andmed: https://stat.ee/en/find-statistics/statistics-theme/technology-innovation-and- rd/innovation?utm_source=chatgpt.com 6 Regulatory sandboxes and fintech funding: evidence from the UK 7 https://economy-finance.ec.europa.eu/economic-surveillance-eu-member-states/country-pages-including-country- reports/country-report-estonia_en
7
järelevalve võimaldab ohtlikud või ebaeetilised funktsioonid tuvastada ja kõrvaldada enne toote massilist
kasutuselevõttu, mille tõttu omakorda väheneb risk inimeste tervisele, turvalisusele ja privaatsusele.
3.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Innovatsioonimääruse rakendamiseks on vajalik riigi ja kohalike omavalitsuste asutustelt uute teadmiste
arendamist, et viia läbi teadus- ja arendusteenuste hankeid (sh kommertskasutusele eelnevate riigihangete e pre-
commercial procurement - PCP) ning toetada intellektuaalomandi õiguste haldamist. Lühiajaliselt võivad
suureneda koolitus- ja halduskulud, kuid pikemas vaates tõstab ja ühtlustab see avaliku sektori oskuseid ja
teadmisi ning soodustab uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, vähendab dubleerimist ja soodustab koostööd
ühiste probleemide lahendamiseks ja võimaldab avalikke teenuseid osutada kulutõhusamalt.
Regulatiivliivakastide mõju töökoormusele üldiselt hinnata võimalik ei ole, sest see oleneb oluliselt
individuaalse projekti ulatusest ning antud regulatiivse olustiku keerukusest. Eelduseks on, et teatav
töökoormuse kasv regulatiivliivakastide kasutuselevõtuga võib tekkida, nii esmases faasis liivakastide
väljatöötamisel kui ka hilisemas faasis juba konkreetsete projektide käivitamisel. Märkida tuleks siinkohal, et
regulatiivliivakastide eelduseks on, et liivakasti sisenev projekt on õigustatud ning lähtuda tuleks regulatiivse
selguse saamise vajadusest.
3.4 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Euroopa innovatsioonimäärus võib tugevdada Eesti julgeolekut, suurendades Euroopa ja Eesti tehnoloogilist
võimekust ning vähendades strateegilisi sõltuvusi. Samal ajal võib see mõjutada Eesti suhteid kolmandate
riikidega ja suurendada vajadust hinnata tehnoloogiasiirde, välisomandi ning riigihangetega seotud
julgeolekuriske. Ettepanek käsitleb teadus- ja arendustegevuse riigihangetes ka julgeoleku ja avaliku ohutuse
küsimusi, sealhulgas konfidentsiaalse teabe kaitset ning põhjendatud juhtudel osalemise ja lepingutingimuste
piiramist julgeolekuhuvide kaitseks. Eesti julgeolekupoliitika lähtub laiapindsest riigikaitsest ning peab
oluliseks tehnoloogiliste sõltuvuste ja kriitiliste teenustega seotud riskide vähendamist8.
Välissuhetele võib mõju avalduda eelkõige EL ühise tehnoloogiapoliitika, rahvusvahelise teaduskoostöö ning
kolmandate riikidega seotud tehnoloogia- ja tarneahelasuhete kaudu. Mõju ulatus sõltub määruse lõplikust
sõnastusest ja rakendamisest. Seetõttu on Eesti huvides toetada innovatsiooni ja Euroopa tehnoloogilist
võimekust viisil, mis säilitab piisavad võimalused riiklike julgeolekuhuvide kaitseks ning arvestab Eesti
rahvusvaheliste kohustustega9.
Regulatiivliivakaste kavandatakse ka ELi sõjalise mobiilsuse paketi raames (Military Mobility Package10),
võimaldamaks ametliku järelevalve all katsetada uudseid autonoomseid veo- ja seirevahendeid ning näiteks
mehitamata õhusõidukite süsteeme, kus tsiviil- ja sõjalised regulatsioonid kattuvad või puuduvad. Kuivõrd
julgeolekuteemadel on tihedad puutepunktid erinevate valdkondadega ka tsiviilsektorist, omab
regulatiivliivakastide võimaldamine ka muudes sektoritest olulist positiivset mõju.
Ühtne ning ELi tasandil harmoneeritud regulatiivliivakastide raamistik tugevdab märkimisväärselt
rahvusvahelist ja piiriülest koostööd, võimaldades EL liikmesriikidel läbi viia ühiseid projekte. Samuti on siin
8 https://kaitseministeerium.ee/en/policies-and-development-defence-capability/policies/science-and-innovation- policy 9 https://www.riigikantselei.ee/en/supporting-government-and-prime-minister/organisation-and-planning-work- government/national 10 Euroopa Komisjon, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse meetmete raamistik sõjavarustuse, -kaupade ja -personali transpordi hõlbustamiseks kogu liidus (Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on establishing a framework of measures to facilitate the transport of military equipment, goods and personnel across the Union), Brüssel, 19.11.2025, COM(2025) 847 final, 2025/0847 (COD).
8
potentsiaali võimaldamaks tõhusamaid soovitusi Euroopa Komisjonile, kui piiriülesed regulatiivliivakastis
osalenud projektid on ennast tõestanud.
3.5 Mõju keskkonnale
Euroopa innovatsioonimääruse ettepanekul on Eesti looduskeskkonnale kaudne mõju. Teadus- ja
arendustegevuse tulemuste turule jõudmise ning innovaatiliste lahenduste riigihangete lihtsustamine võib
soodustada keskkonnatehnoloogiate, sealhulgas energiatõhususe, ressursitõhususe, ringmajanduse ja
keskkonnaseire lahenduste kasutuselevõttu.
Regulatiivliivakastide puhul on esialgsel hinnangul keskkonnale kaudne, kuid potentsiaalselt positiivne mõju.
Oluliseks kriteeriumiks liivakastide käivitamisel on põhimõte, et testitavad lahendused ei tohi olla loodusele
kahjulikumad ning regulaatorile säilib protsessi ja tekkivate mõjude üle pidev kontroll. Selline ametliku
järelevalve all toimuv süsteem on keskkonna seisukohalt kordades ohutum kui uute tehnoloogiate reguleerimata
ja järelevalveta katsetamine, kuna võimaldab varakult märgata ja maandada ootamatuid negatiivseid tagajärgi.
Samal ajal pakub liivakast ettevõtjatele vajalikku õiguslikku paindlikkust ja julgust, mis on hädavajalik
reguleeritud valdkondades toodete ja teenuste testimiseks reaalelulistes tingimustes.
3.6 Mõju põhiõigustele
Innovatsioonimääruse eelnõul ei ole eeldatavasti olulist mõju põhiõigustele. Rakendamisel tuleb tagada
ettevõtjate võrdne kohtlemine, ettevõtlusvabaduse ja intellektuaalomandi kaitse ning isikuandmete kaitse.
Regulatiivliivakastide soovituse ettepaneku eesmärk on toetada regulatiivliivakastide kaudu innovatsiooni,
tagades samal ajal õiguskindlus, läbipaistvus, põhiõiguste kaitse ning riskide asjakohane juhtimine. Ettepanek
põhineb mittediskrimineerival lähenemisel ja suurendab regulatiivliivakastide läbipaistvust.
4. Sisu ja võrdlev analüüs
4.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa
innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamiseks (Euroopa innovatsioonimäärus).
Määruse I peatükk sisaldab üldsätteid nagu määruse reguleerimisese ja kohaldamisala, ning mõisted. Määruse
1. peatükki kohaldatakse üksnes teadus- ja arendusteenuste hangetele, mis ei kuulu direktiivi (EL) 2014/23,
direktiivi (EL) 2014/24 ja direktiivi (EL) 2014/25 kohaldamisalasse, ning et määruse 3. peatükki kohaldatakse
üksnes EUIPO suhtes. II peatükis sätestatakse teadus- ja arendusteenuste hangete ning teadus- ja arendusteenuste ühishangete
läbiviimise suhtes kohaldatavad normid.
III peatükk sisaldab sätteid intellektuaalomandi ja innovatsiooni rahastamise kohta. Peatükis kirjeldatakse
ülesandeid, mis käesoleva määrusega antakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile, et töötada välja
intellektuaalomandi väärtuse määramise ühine raamistik, luua kogu ELi hõlmav kauplemiskoht
intellektuaalomandi turule viimiseks ja pädevuskeskus, mis aitab innovaatilistel ettevõtjatel pääseda ligi
intellektuaalomandiga tagatavale rahastusele. IV peatükis esitatakse lõppsätted nagu määruse rakendamise, hindamise ja jõustamise kohta. Sätestatakse
komisjoni rakendus- ja delegeeritud õigusaktide mehhanismid. Määrust hinnatakse esimest korda nelja aasta
jooksul pärast jõustumist ja seejärel iga viie aasta järel.
4.2 Soovitus regulatiivliivakastide kohta
Ettepanek koosneb järgmistest osadest: regulatiivliivakastide ja seotud mõistete määratlused;
regulatiivliivakastide loomise põhimõtted; piiriüleste regulatiivliivakastide miinimumnõuded; osalemis- ja
läbipaistvusnõuded; regulatiivset õppimist ja järelmeetmeid käsitlevad soovitused; ning soovituse rakendamise
ja seire korraldus.
9
5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus
Euroopa innovatsioonimäärus
5.1. Eesti toetab Euroopa innovatsioonimääruse eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa
innovatsiooniökosüsteemi, kiirendada uuenduslike lahenduste turule jõudmist ja vähendada
liikmesriikidevahelist õiguslikku killustatust ühtsete põhimõtete ja raamistike loomise abil. Peame
oluliseks, et eelnõuga loodav õigusraamistik oleks paindlik, tagaks õiguskindluse ega tooks kaasa liigset
halduskoormust. Eelnõu peab toetama kogu innovatsiooniprotsessi alates teadus- ja arendustegevusest
kuni väljatöötatud lahenduse tegeliku kasutuselevõtuni. Selleks tuleb eelnõus luua võimalus liikuda
edukalt lõpule viidud teadus- ja arendushankest lahenduse esimese kasutuselevõtu ja
kommertstellimuseni ilma, et selleks tuleks korraldada uus hankemenetlus.
Selgitus: Peame oluliseks tagada eelnõuga loodava õigusraamistiku paindlikkus ja võimalikult minimaalne
reguleerimine, mida toetavad ühtsete põhimõtete kehtestamine ja õiguskindluse parandamine, mis aitavad
ettevõtetel kasvada ja areneda ning teha tihedamat koostöös teadusasutustega. Määrus kehtestab piirid
teadusarendustegevuse (TA) ja kommertskasutusele eelnevate riigihangete (PCP – pre-commercial
procurement) kasutamiseks ning ühishangete soodustamiseks, kuid väga detailne reguleerimine seab
innovatsioonile piirid.
Tervitatav on TA hanke ja kommertskasutusele eelneva hanke eristamine ja määratlemine, milliseid reegleid
kohaldatakse olukorras, kui hanke esemeks on uuendusliku lahenduse arendamine prototüübi või katsetamiseni
ja olukorras, kus eesmärk on tellida teadus- ja arendusteenust. Samas tekitab eelnõus mõistete piiritlemine
jätkuvalt küsimusi, sest senise käsitluse kohaselt on PCP sisuliselt üks teadus- ja arendushanke liik, mille puhul
lisanduvad riskide ja kasu jagamise põhimõtted ning muud määruses PCP-le omased nõuded. Praktikas vajaks
nende mõistete eristamine ja kohaldamisala siiski täiendavat juhendamist, kuna paljude avalike hankijate jaoks
võivad piirid tavapärase teadus- ja arendushanke ning PCP vahel jääda ebaselgeks. Kommertsialiseerimist võiks eelnõus käsitleda laiemalt, hõlmates lisaks litsentsimisele ka hargettevõtteid (spin-
off’e), ühisettevõtteid ja muid teadmussiirde viise. Intellektuaalomandi väärtustamise raamistik peaks arvestama
ka ülikoolidest lähtuvate ja madalama tehnoloogiaküpsuse tasemega tehnoloogiate eripäraga.
Määruse üldpõhimõtted on valdavalt kooskõlas seniste innovatsioonitegevust toetavate praktikatega.
Kehtestatavate kohustuslike menetlusreeglite asemel peaks määrus rohkem keskenduma innovatsiooni
kasutuselevõtule, ettevõtete referentskliendiks olemisele ja avaliku sektori kui teadlikule rollikujundajale,
mistõttu peaks määrus sisaldama selgeid ja ühtseid suuniseid nn esimese ostja (first buyer) põhimõttele. Avalik
sektor saab teadlikult täita esimese kasutusele võtja ja referentskliendi rolli, et kiirendada teadustulemuste
jõudmist turule ning toetada innovaatiliste ettevõtete kasvu ja ekspordivõimekust. Määrus ei sätesta hetkel
võimalust teadusarendustegevuse käigus loodud lahendust kasutusele võtta ilma uut hanget läbi viimata,
mistõttu ei ole järjestikused innovatsiooniprotsesside etapid toetatud ja ei ole loodud senisest paremaid
võimalusi innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks. Innovatsioonimäärus peaks pakkuma terviklikku
innovatsiooniprotsessi ning võimaldama lisaks uue lahenduse väljatöötamisele, katsetamisele ja valideerimisele
ka lahenduste tegelikku kasutuselevõttu ja eemaldama takistused esimeseks kommertstellimuseks.
Toetame eelnõus turu-uuringute läbiviimise kohustust, etapiviisilist arendust ja innovatsioonikriteeriumite
kasutamist, kuid mitte neile seatud piiravaid tähtaegu ja osakaale, mis vähendavad tegevuse paindlikkust,
pilootprojektide läbiviimist ja katsetusi. Turu-uuringu läbiviimise kord ja ulatus peavad olema
proportsionaalsed hanke keerukuse ja eesmärgiga, vältides liigseid formaalseid kohustusi ja võimaldama
hankijal hinnata erinevaid arendus- ja koostöömudeleid, võimalikke kulusid, konkurentsiolukorda ja kaasnevaid
riske. Turu-uuringute ning probleemipõhise lähenemise kasutamine võib suurendada innovaatiliste ettevõtete
võimalusi hangetel osaleda, kuid peame piiravateks tingimusteks eelteadete avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
kohalikus riigihangete registris ning lisaks ka muude kanalite kasutamise kohustust.
10
Eelnõu (artikli 9) kohaselt peab hankija enne teadus- ja arendustegevuse hanke väljakuulutamist korraldama
turukonsultatsiooni. Lähenemine, mille kohaselt eelneb hankele turukonsultatsioon ning nõuded sõnastatakse
eelistatult funktsionaalsetena, toetab innovatsiooni hankimist. See võimaldab arvestada turul olemasolevate ja
arendatavate lahendustega ning väldib konkreetse tehnoloogia või lahenduse põhjendamatut ettemääramist.
Eelnõus sisalduv põhimõte, et teadus- ja arendushangetes tuleks üldjuhul kasutada mitut pakkujat ning
paralleelset arendust, võib Eesti kontekstis osutuda probleemseks. Eesti teadus- ja arendushangetele on sageli
omane piiratud konkurents ning praktikas esitatakse paljudel juhtudel ainult üks pakkumus. Kui mitme
pakkujaga menetlus muutub üldreegliks ja ühe pakkujaga lepingu sõlmimine jääb erandlikuks, võib see
suurendada ohtu, et osa teadus- ja arendushankeid jääb üldse läbi viimata või ei saavutata menetlusega soovitud
tulemust. Kuigi mitme pakkuja kasutamise eesmärk, sealhulgas konkurentsi säilitamine kogu arendusprotsessi
vältel, tehnoloogiliste riskide vähendamine ja innovatsiooni soodustamine, on iseenesest põhjendatud, tuleks
eelnõu kujundamisel arvestada ka väiksemate liikmesriikide turu eripärasid ning tagada piisav paindlikkus
olukordadeks, kus turul ei ole mitut kvalifitseeritud pakkujat.
5.2. Toetame innovatsiooni soodustavate riigihangete laialdasemat kasutamist, et suunata avaliku sektori
ostujõudu innovatsiooni ja võimaldada riigil olla uuenduslike lahenduste esimene kasutaja ja ettevõtete
referentsklient. Seejuures tuleb eelnõus vältida jäiku menetlusnõudeid, sealhulgas kohustuslikke
osakaale ja tähtaegu, mis piiravad innovatsiooniprojektide eripäraga arvestamist. Eelnõu peaks
keskenduma innovatsiooni soodustavate tingimuste loomisele, samas kui hankemenetluste nõuded
peaksid olema koondatud ühtsesse Euroopa Liidu riigihangete õigusraamistikku, vältides
regulatsioonide kattumist ja dubleerivaid kohustusi.
Selgitus: Innovatsiooni toetavate riigihangete kasutuselevõttu on Euroopa Komisjoni poolt suunatud pikemat
aega, kuid oma eesmärki pole see veel täitnud. Kommertskasutusele eelnevate hangete varasem kord põhineb
2007. a komisjoni teatisel11, mida liikmesriigid tõlgendavad erinevalt ning teadusarendustegevuse hanked, mis
on seni jäänud riigihankedirektiivide kohaldamisalast välja. Eelnõu loob neile justkui õigusliku aluse ja
menetluskorra, kuid eelnõus esitatud regulatsioon on paindumatu ning innovatsioon vajab kiiret kohanemist,
riskijulgust ja katsetamist, eriti kiiresti arenevates valdkondades nagu kaitse, tervis, sotsiaal ja tehnoloogia.
Kuigi eelnõuga kehtestatav ühtne raamistik aitab suurendada õiguskindlust, näeme riskina, et Euroopa
innovatsioonimääruse eelnõu ja ELi riigihangete määruse (Public Procurement Act, PPA) eelnõu võimalik
kattuvus ning ebaselge piiritlemine raskendavad hankijal kohaldatavate reeglite valikut. Eriti keeruline võib
piiritlemine olla projektide puhul, mis hõlmavad samaaegselt teadus- ja arendustegevust, prototüüpimist,
piloteerimist ning lahenduse kasutuselevõttu. Sellistes projektides ei pruugi olla piisavalt selge, millises ulatuses
kohaldada Euroopa innovatsioonimäärust ning millises ulatuses PPA-s sätestatud innovatsioonihangete
regulatsiooni (innovatsioonimenetlust).
Küsimusi tekitab paralleelselt kavandatava EL riigihangete määruse eelnõu, millega soovitakse kõik TA
teenuste tellimist puudutav üldisest riigihankeraamistikust välja arvata. Eesti vaates oleks selgem ja praktilisem, kui avaliku sektori hangetega seotud menetlusreeglid paikneksid võimalikult ühes õigusraamistikus, mitte
erinevates ELi õigusaktides. Mitmed eelnõu sätted muudavad nimetatud riigihangete läbiviimise keerulisemaks
ja dubleerivad juba riigihangete määruse eelnõus sisalduvaid nõudeid. Õigusselguse ja halduskoormuse
vähendamiseks peaks vältima olukorda, kus innovatsioonihangete regulatsioon jaguneb kahe eraldiseisva, kuid
sisuliselt väga sarnase menetlusraamistiku vahel, mistõttu peaks innovatsioonimääruse eelnõu jääma
reguleerima vaid innovatsioonikeskkonda ja mitte hankemenetlust.
Ühetaoline menetlusmudel ei pruugi sobida kõikide innovatsiooni edendavate riigihangete läbiviimiseks, sest
suurenev halduskoormus ning kohustuslikud elemendid võivad vähendada motivatsiooni innovatsiooni
toetavaid riigihankeid läbi viia. Samuti piirab ettevõtete paindlikkust kasutada parimat võimalikku kompetentsi
11 https://eur- lex.europa.eu/search.html?scope=EURLEX&text=52007DC0799&lang=en&type=quick&qid=1794566840641
11
nõue, et vähemalt 50% TA tegevustest tuleb läbi viia ELis või muudes lubatud riikides, mis puudutab eelkõige
valdkondi, kus arendustegevus toimub suures osas rahvusvahelistes võrgustikes ning sobivad partnerid võivad
paikneda väljaspool ELi (nt süvatehnoloogia, tervisetehnoloogia, rohetehnoloogia, tehisintellekt). Hankija
paindlikkuse tagamiseks ei pea Eesti põhjendatuks kohustuslike miinimumkaalude kehtestamist, mille kohaselt
peab kvaliteedikriteeriumide osakaal olema vähemalt 50% ja innovatsioonikriteeriumide osakaal vähemalt
15%, ega pakkumuste esitamiseks ühekuulise miinimumtähtaja kehtestamist. Hindamiskriteeriumide kaalude
ja pakkumuste esitamise tähtaja määramisel peaks hankijal säilima võimalus arvestada konkreetse hanke
olemust, keerukust ja turuolukorda.
Ettevõtetel, eriti iduettevõtetel ja kasvufirmadel, puuduvad sageli ressursid ja hankealased teadmised
konkurentsivõimeliste pakkumuste koostamiseks ning vajalike partnerite, näiteks teadusasutuste kaasamiseks.
Seetõttu tuleks komisjoni poolt eelnõue rakendamisel pakkuda ka toetavaid meetmeid, nagu koolitused,
juhendid ja nõustamine. Need suurendaksid ettevõtete praktilist valmisolekut teadus- ja arendushangetel
osaleda.
5.3. Toetame eelnõus piiriülestele ühishangetele lihtsustatud raamistiku loomist ja seeläbi
innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna arendamist, et vähendada innovatsioonilõhet ning toetada
ettevõtete kasvu ja piiriülest tegutsemist Euroopa Liidu siseturul. Peame oluliseks, et piiriüleste
ühishangete raamistik soodustaks lisaks hankijate vastutuse ja menetlusreeglite reguleerimisele ka
uuenduslike lahenduste ühist katsetamist, teadus- ja arendustaristu ühiskasutust ning tulemuste
vastastikust tunnustamist, et toetada ühtse Euroopa innovatsioonituru kujunemist.
Selgitus: Eelnõuga soovib komisjon luua teadus- ja arendusteenuste hangete ning teadus- ja arendusteenuste
piiriüleste ühishangete jaoks ühtlustatud korra (Artikkel 31). Ühtne piiriüleste hangete raamistik suurendab
koostööd, aitab vähendada innovatsioonilõhet, parandab innovaatiliste ettevõtete kasvuvõimalusi, koostööd
teadusasutustega ja soodustab teadustulemuste jõudmist turule. Nende edukaks rakendamiseks on aga vaja
täiendavaid stiimuleid, mis võimaldaksid lihtsustatud menetlust ja ettevalmistuskulude vähendamist, eriti
väikeriikide jaoks. Selline lähenemine toetaks innovatsiooni levikut kogu EL siseturul (EL eelistamine) ning
praktilise kogemusbaasi teket võimaldades ettevõtetele suuremat turgu.
Eelnõu reguleerib peamiselt vastutust, mitte ühise testimise edendamist, taristu kasutamist või tulemuste
vastastikust tunnustamist, mis ei aita tekitada ühist innovatsiooniturgu. Peame oluliseks innovatsioonimääruse
eelnõus sätestatud ühishangete reguleerimise seoste välja toomist riigihangete määruses reguleeritud piiriüleste
hangete läbiviimisega ning hankijatele soodsate tingimuste loomist ja motivatsiooni tõstmist selle võimaluse
kasutamiseks. Liikmesriikide erinevad regulatsioonid, hankekorraldus ja turupraktikad suurendavad ettevõtete
kulusid ning vähendavad võimalusi kasvada kogu siseturul, mistõttu peaks piiriülestele ühishangetele loodavad
reeglid looma alused tervikliku turu tekkeks ja suurendama ligipääsu rahvusvahelisele kapitalile.
Piiriüleste ühishangete läbiviimine toetab innovatsiooni ja selle tekkimise tõenäosust laiemalt. Eelnõuga
pakutav lähenemine võimaldab koondada suurema nõudluse ja rahastusvõimalused, mis loob paremad eeldused
uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuks ning ettevõtete kasvuks suurendades ekspordivõimalusi, sest
pakub Eesti ettevõtjatele paremaid võimalusi osaleda suuremahulistes Euroopa innovatsiooniprojektides. Eesti
ettevõtete jaoks on olulised eelnõus sätestatud juurdepääsutingimused, mis võivad parandada
konkurentsivõimalusi Euroopa ühtsel turul vähendades konkurentsi riikidega, kus tegevus toimub teistsuguste
turutingimuste alusel. Lisaks toetab see üldise innovatsioonivõimekuse tugevnemist ning tagab liidus loodud
TA tulemuste, oskusteabe ja intellektuaalomandi jäämist ELi.
5.4. Toetame eelnõus meetmeid, mis soodustavad uuenduslike lahenduste väljatöötamist, turule jõudmist
ja kasutuselevõttu ning aitavad kõrvaldada innovatsiooni takistavaid struktuurseid tõkkeid. Eelkõige
peame oluliseks toetada uute innovaatiliste ettevõtete teket ja kasvu ning neisse investeerimist, vältides
seejuures täiendavat halduskoormust ja ebaproportsionaalseid nõudeid. Eelnõus sätestatavad nõuded ja
12
kvaliteedikriteeriumid peavad olema paindlikud ja proportsionaalsed ning arvestama ettevõtete erineva
arengufaasi, ärimudeli ja riskiprofiiliga, et need ei takistaks innovatsiooni või turule sisenemist.
Selgitus: Innovatsiooni edendamisel tuleks keskenduda turule jõudmisele ja kasutuselevõtule, kuid eelnõu
keskendub suures osas menetlusprotsesside reguleerimisele. Liigne reguleerimine ja kohustuslikud sätted
suurendavad töö- ja halduskoormust ja vähendavad innovatsiooni edendavate hangete läbiviimist. ELi peamine
väljakutse ei seisne teadusarendustegevuse vähesuses, vaid suutlikkuses muuta teadustulemused
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ettevõteteks, mistõttu jääb oluline osa loodud majanduslikust
väärtusest realiseerimata. Innovatsioonimäärus peaks eemaldama innovatsiooni pidurdavad kitsaskohad,
milleks on vähene kommertsialiseerimine, kasvufaasi rahastuse puudujäägid ja turu killustatus. Need
vähendavad ettevõtete motivatsiooni uutesse tehnoloogiatesse investeerimisel ja piiravad innovaatiliste
ettevõtete teket.
Peame positiivseks eelnõus sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt kvaliteedikriteeriumid peaksid olema seotud
sõlmitava lepingu esemega ning olema proportsionaalsed selle keerukuse ja riskidega. Toetame lähenemist, mis
võimaldab ettevõtete majandusliku suutlikkuse hindamisel arvestada lisaks traditsioonilistele finantsnäitajatele
ka riskikapitali investeeringuid, intellektuaalomandit ja äriplaane, mis parandab innovaatiliste idu- ja
kasvufirmade ligipääsu arenguvõimalustele. Peame oluliseks, et kvaliteedikriteeriumite rakendamisel säiliks
paindlikkus ning välistatakse olukorrad, kus seatud kriteeriumid kujunevad ettevõtete jaoks täiendavaks
turutõrkeks. Liiga detailsed või kõrged nõuded piiravad ettevõtete osalemist ja vähendavad
innovatsioonipoliitika eesmärke tuua turule uusi lahendusi ja turuosalisi. Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsiooni OECD uuring (OECD, 2026, Innovative Capacity Assessment of Estonia) näitab, et madalaima
maksumuse asemel hindamisel kvaliteedikriteeriumite kasutamine suurendab innovaatilise pakkumuse edukust,
kuid toob seejuures välja, et selle rohkem kui 30% osakaalu puhul mõju kasv aeglustub. Ühe väljakutsena
innovatsioonitsükli jooksul on uute ettevõtete kasvatamine ja skaleerimine, mistõttu peaks kujundama nõuded
viisil, mis ei eelistaks ainult väljakujunenud turuosalisi.
Luues eelnõuga Euroopa ülese intellektuaalomandiväärtustamise raamistiku, aitab see vähendada teadmiste
puudujääki ja oskuseid intellektuaalomandi kasutamisel majandusliku väärtusena ja kaasata kasvufaasis rohkem
investeeringuid. Kuigi ühtne raamistik suurendab läbipaistvust ja parandab immateriaalse vara väärtuse
hindamist, kaasneb sellega risk või liiga jäik ja standardiseeritud lähenemine, mille väärtus võib sõltuda liiga
suurel määral tehnoloogiast, ärimudelist ja ettevõtte arengufaasist. Eelnõuga loodav regulatsioon ei tohi
suurendada halduskoormust, tehingule minevaid kulusid ja sõltuda välistest osapooltest. Eelnõu peab toetama
turu toimimist, oskuste kasvatamist ja vähendama infopuudust, mitte tekitama juurde kohustuslikke
mehhanisme.
5.5. Eesti toetab innovatsioonimääruse eelnõu eesmärki parandada teadusarendustegevuste tulemuste
turule jõudmist. Toetame eelnõu kohast Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti juurde
pädevuskeskuse loomist, et soodustada intellektuaalomandi õiguste üleandmist ja litsentsimist ning
parandada innovaatiliste ettevõtete võimalusi kaasata rahastust, vältides seejuures liikmesriikide
teenuste dubleerimist. Peame oluliseks, et eelnõus sätestatud intellektuaalomandi hindamisraamistik
suurendaks läbipaistvust ja usaldusväärust, kuid selle kasutamine jääks vabatahtlikuks ega määraks
tehingupooltele siduvalt intellektuaalomandi väärtust.
Selgitus: Eelnõu kohaselt Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) juurde loodav pädevuskeskus
võimaldab ühtlustada intellektuaalomandi hindamist, väärindamist ja tõendamist, parandada killustunud
teadlikkust tagades seejuures loodava süsteemi kättesaadavus iduettevõtetele, VKE-dele ja teadusasutustele.
EUIPO-l on toimiv koostöövõrgustik liikmesriikide intellektuaalomandiametite ja kasutajaühingutega ning
kogemus Euroopa-üleste intellektuaalomandi andmekogude, ühiste teenuste ja koostöömehhanismide
arendamisel. Senine koostöö, sealhulgas ettevõtjatele koos liikmesriikidega pakutav IP Scan teenus, näitab, et
EUIPO suudab kaasata riiklikke ameteid ning korraldada ühiseid tegevusi tõhusalt. Pädevuskeskuse loomisel
peame oluliseks, et tegevustega ei dubleeritaks liikmesriikides juba olemasolevaid toimivaid süsteeme ja
ekspertteadmist, mis on välja kujunenud innovatsiooniagentuurides ja muudes sarnastes asutustes, kes tegelevad
intellektuaalomandi õigustega. Täiesti uute struktuuride loomisel tuleks tugineda olemasolevatele riiklikele ja
13
eraalgatuslikele praktikatele, need koondada ja edendada nende vastastikust tunnustamist Euroopa tasandil, et
vältida liigsete institutsionaalsete kihtide loomist. Keskuse tugi peaks suunama osapooli tegema teadlikke
valikuid ettevõtete kasvuks ja arendamiseks ning toetama neid intellektuaalomandi strateegia valimisel vastavalt
ärimudelile. Keskuse tulemuslikkus sõltub tema koostööst liikmesriikide intellektuaalomandiga tegelevate
asutuste, finantsasutuste ning teadmussiirde võtmeosapooltega, sealhulgas ülikoolide, teadus- ja
arendusasutuste, rakenduskõrgkoolide ja rakendusuuringute keskustega, kes täidavad olulist rolli
intellektuaalomandi loomisel, väärindamisel ja kommertsialiseerimisel ning toetavad seeläbi
intellektuaalomandi laiemat kasutamist ettevõtete väärtustamisel.
Samuti peame oluliseks pädevuskeskuse loomisel liikmesriikide intellektuaalomandi ametite jt seotud asutuste
rollijaotust, mis ei dubleeriks juba olemasolevaid teenuseid ja võimalusi vaid pakuks lisandväärtust. Keskuse
ülesanne peaks olema ühtsete raamistike ja metoodikate loomine, mida toetavad liikmesriikides pakutavad
tugiteenused. See tagab arusaama liikmesriikide ettevõtjate jt asutuste eripära, tagab teabevahetuse ning
arvestab kohalikke vajadusi ja võimalusi.
Loodav ELi ülene intellektuaalomandi väärtustamise raamistik peab olema ja jääma vabatahtlikuks ning
võimaldama paindlikku kasutust. See ei tohi muutuda eeltingimuseks väljastatud sertifikaatidele ning anda
konkreetsele väärtushinnangule siduvat ega õiguslikku tähendust. Ühtne raamistik peab olema proportsionaalne
ning paindlikult rakendatav arvestades erinevate ettevõtete eripära, suurust, ärimudelit ja turuolukorda. Selle
eesmärgiks peaks olema hindamisel läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamine, mis samaaegselt säilitaks
hindamise paindlikkuse ja ettevõtjate ning teadusasutuste valikuvabaduse selle kasutamiseks. Teisalt peaks
olema tagatud loodud toe kättesaadavus idu- ja kasvuettevõtetele ning teadusasutustele, mis ei muudaks
väärtustamist ja sertifitseeritud hindajate kasutamist kättesaamatuks. Eelnõus tuleks tunnustada registreeritud
riiklike ja Euroopa patendivolinike pädevust ning sertifitseerimine ei tohi muutuda pankade või toetusmeetmete
kaudu de facto kohustuslikuks eeltingimuseks.
5.6. Toetame intellektuaalomandipõhiste varade suuremat kasutamist ettevõtete kasvu, investeeringute
kaasamise ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisel. Selleks peab loodav
intellektuaalomandipõhise vara ühtne hindamismetoodika parandama intellektuaalomandi
väärtushinnangute võrreldavust ja usaldusväärsust ning toetama intellektuaalomandi kasutamist
tagatisena, säilitades tehingupoolte õiguse hinnata selle sobivust ja väärtust.
Selgitus: Eelnõus tuuakse välja teadusarenduse ja innovatsiooni tulemuste turule viimise takistusena ebapiisav
selgus ja võrreldavus intellektuaalomandi väärtuse määramisel ja rahalisel väljendamisel, mille hindamisel on
puuduseks ühtlustatud metoodika puudumine, ebapiisavad teadmised ja kogu liitu hõlmava kauplemiskoha
puudumine. Toetame ühtset lähenemist EL tasemelt, tegevuste koordineerimist ja võrdsete võimaluste
pakkumist kõikidele liikmesriikidele. Võrreldavad lähenemisviisid suurendavad intellektuaalomandi
usaldusväärsust investorite, finantsasutuste ja ettevõtete jaoks ning võivad aidata vähendada turuosaliste
ebakindlust, parandada ligipääsu rahastusele ning toetada teadustulemuste tõhusamat väärindamist kogu
Euroopa ühtsel turul. Paindliku raamistiku loomisel intellektuaalomandi turule viimiseks peaks vältima liigset
menetluslikku detailsust ja kohustuslikke nõudeid, mis võivad suurendada avaliku ja erasektori töö- ja
halduskoormust, mistõttu peab raamistik jääma vabatahtlikuks ja paindlikuks. Peame oluliseks, et raamistik
arvestaks ka madalama tehnoloogiaküpsusega teadustulemustega, mille väärtus põhineb tehnoloogilisel
potentsiaalil, intellektuaalomandil ja kavandataval kommertsialiseerimisteel.
Põhimõte, mille kohaselt jäävad teadus- ja arendustegevuse hanke tulemusena tekkivad intellektuaalomandi
õigused üldjuhul töövõtjale ning osapooled jagavad riske ja hüvesid turutingimustel, on asjakohane. See
soodustab TA tulemuste kommertsialiseerimist, toetab investeeringute kaasamist ja suurendab ettevõtjate
võimalusi ekspordiks. Samal ajal peab säilima hankijale piisav õigus lahendust kasutada, hooldada, muuta ja
edasi arendada nii ise kui ka teiste teenusepakkujate kaudu. Oluline on tagada, et turutingimustel riskide ja
hüvede jagamine oleks kooskõlas riigiabi reeglitega, et tegemist oleks ettevõtjasõbraliku ja innovatsiooni
toetava lähenemisega ning taaskasutada lahendust asutuste üleselt ning vältida sõltuvust ühest arendajast. Seda
14
lähenemist toetab ka Eesti digiteenuste omaniku ja pakkuja valiku juhend12, mis käsitleb piisavate
kasutusõiguste tagamist ühe tarnijaga seotud sõltuvuse maandamise vahendina.
Eelnõu artikkel 19 osas vajavad täiendavat analüüsi avalikule hankijale antavad ulatuslikud õigused nõuda
teatavatel tingimustel intellektuallomandi litsentsimist või üleandmist, sh mõnel juhul ilma hüvitiseta. Eelkõige
tuleks täpsustada määruses kasutatud määratlemata mõisteid nagu „reasonable period“, „best efforts to
commercialise“, „legitimate reasons“, „public interest“ ning „fair and reasonable conditions“, et tagada
ettevõtjate õiguskindlus ja meetmete proportsionaalsus. Samuti toetame TA-hangete konfidentsiaalsuse
põhimõtet (artikkel 26), kuid peame oluliseks, et ärisaladuste kaitse oleks täielikult kooskõlas direktiiviga (EL)
2016/943 ning ärisaladuse kaitse ei sõltuks üksnes sellest, kas ettevõtja on konkreetse teabe hankemenetluses
formaalselt konfidentsiaalseks märkinud.
Enne väljatöötatud süsteemi rakendamist tuleb kindlaks määrata andmete kogumise, kasutamise, kvaliteedi ja
konfidentsiaalsuse põhimõtted. Samuti tuleb hinnata olemasolevate andmekogude kasutamise ja omavahel
sidumise võimalusi ning ulatust, tagades liikmesriikide osalemise andmemudeli kujundamises.
Intellektuaalomandi väärindamisel kogutavate andmete puhul peab kehtima minimaalsuse põhimõte: koguda
tuleb üksnes andmeid, mis on vajalikud intellektuaalomandipõhise rahastamise turu toimimiseks ja
analüüsimiseks. Ärisaladuste kaitse peab olema tagatud kogu andmete elutsükli jooksul, sealhulgas kogumisel,
säilitamisel, teiste registrite andmetega sidumisel, analüüsimisel ja avaldamisel. Määrus peaks kehtestama
selged reeglid registrite ja andmebaaside ühendamise ning andmete kombineerimise kohta, sest nende tehniline
ühendamine võib võimaldada tuletada ettevõtjate kohta uut tundlikku äriteavet.
5.7. Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile ulatuslike volituste andmist eelnõu olemuslike elementide ja
põhinõuete, muu hulgas riskihindamis- ja maandamisnõuete kehtestamiseks delegeeritud või
rakendusaktidega, vaid peab vajalikuks sätestada need eelnõus. Delegeeritud aktidega võib vajaduse
korral täpsustada üksnes eelnõu mitteolemuslikke tehnilisi küsimusi.
Selgitus: Leiame, et delegeeritud aktiga võib Euroopa Komisjon täiendada või muuta üksnes määruse
mitteolemuslikke osi, mis võivad mõjutada ettevõtluskeskkonda ja kaasa tuua olulisi tehnilisi ja majanduslikke
kohustusi, mistõttu tuleb määruse eelnõus sätestada õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks põhinõuded,
millel on otsene mõju ettevõtjate õigustele, ning turule jõudmisele.
Eelnõuga soovitakse sätestada komisjonile kavandatud delegeeritud volitusi, mis võivad oluliselt mõjutada
ettevõtjate õigusi ja kohustusi. Näiteks võimaldavad artikli 19 lõige 10 ning artikli 22 lõige 5 ja artikli 24 lõige
12 delegeeritud aktidega muuta vastavalt intellektuaalomandiõigusi ning hulgihanget ja konkurentsipõhist
etapiviisilist arendustegevust puudutavate erandite ringi. Eriti ulatuslik on artikli 28 lõikes 6 kavandatud volitus
kehtestada delegeeritud aktiga kohustuslikke tehnilisi spetsifikatsioone, kvalifitseerimis- ja pakkumuste
hindamise kriteeriume ning lepingu täitmise tingimusi. Selliste nõuete põhisisu, ulatus ning riskihindamise ja
riskide maandamise põhielemendid peaksid olema sätestatud määruse eelnõus.
Juhul kui eelnõus volituste andmine Euroopa Komisjonile siiski kavandatakse delegeeritud või
rakendusaktidega, eelistame rakendusakte, nagu näiteks eelnõu artiklites 32 ja 35, kus rakendusaktidega
täpsustatakse intellektuaalomandi väärtuse määramise raamistiku tehnilisi spetsifikatsioone, tehnilisi
standardeid ja sertifitseerimissüsteemi rakendamise üksikasju. Rakendusaktide kasutamine võib toimuda ainult
vältimatu vajaduse korral, mis on vajalik määruse ühetaolise rakendamise korral tehniliste ja menetluslike
üksikasjade täpsustamiseks ning; mis ei muuda põhinõudeid, kehtesta uusi iseseisvaid kohustusi ega laienda
kohaldamisala.
Regulatiivliivakastide soovitus
12 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2025- 10/Avalike%20digiteenuste%20omaniku%20ja%20pakkuja%20valik.pdf
15
5.8. Eesti eelistab kehtestada Euroopa innovatsioonimääruses ühtsed põhimõtted regulatiivliivakastide
loomiseks ja kasutamiseks uuenduslike lahenduste arendamisel ja testimisel, sealhulgas
regulatiivliivakasti selge määratluse ning õigusliku aluse, mitte piirduda üksnes mittesiduva soovitusega.
Regulatiivliivakastide üldise raamistiku kujundamisel peame oluliseks vältida dubleerimist Euroopa
Liidu valdkondlikes õigusaktides ette nähtud eriregulatsiooniga ning säilitada paindlikkus, mis
võimaldab arvestada valdkondlike regulatiivliivakastide eripära ja õigusraamistikuga.
Selgitus: Toetame regulatiivliivakaste puudutavate põhimõtete kehtestamist innovatsiooni soodustamiseks,
eelistatult innovatsioonimääruses. Eesti leiab, et regulatiivliivakastide potentsiaal avaneks täielikult juhul, kui
tegemist oleks siduva õigusraamistiku, mitte pelgalt soovitusega, kuid regulatiivliivakastide ühtse defineerimise
ning põhimõtete kindlustamisega soovituse tasemel, astutakse oluline samm innovatsioonisõbralikuma Euroopa
suunas.
Peame oluliseks ELi tasandil konkreetsemat regulatiivliivakastide defineerimist viisil, mis võimaldab
uuenduslikke tooteid ja teenuseid, katsetada järelevalve all, ka juhtudel, kui selleks on vajalik kehtivast
regulatsioonist erinev lahendus, sest vaid nii omab regulatiivliivakast tegelikku väärtust, vastasel juhul on
tegemist tavalise katsetamisega. Leiame, et regulatiivliivakasti üheks defineerivaks tunnuseks on võimalus
pakkuda regulatiivset paindlikkust ning mille eesmärk on regulatiivne õppimine ning õigusselgus. Seetõttu
peaks liivakasti formaadi loomine olema põhjendatud eelkõige seal, kus olemasolevad õiguslikud tõkked
nõuavad eksperimenteerimiseks ajutise erisuse kohaldamist, mistõttu peab olema sätestatud ka sellise erandi
piiritletud õiguslik alus, mille raames pädev asutus saab seaduses sätestatud tingimustel erandit konkreetsele
katseprojektile kohaldada. Regulatiivne paindlikkus ei tähenda aga pädevale asutusele üldist ega piiritlemata
volituse andmist seadusi kohaldamata jätta. Erisuste kohaldamine peab olema alati eesmärgipärane ja eelistame,
et selle alus oleks sätestatud siduvas õigusaktis, eelistatult Euroopa innovatsioonimääruses.
Mõistete tasandil on oluline teha selget vahet üleüldise seadusjärgse regulatiivliivakasti raamistiku ja selle
raames lubatud individuaalse eksperimenteerimisprojekti vahel. Innovaatorid ei "asuta liivakaste", vaid
taotlevad oma projektidele juurdepääsu olemasolevale raamistikule. Mõistete selgelt defineerimise vajadust
näeme nii ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, järelevalve kui ka seadusandja vaatest. Peame oluliseks, et
horisontaalne raamistik kehtestaks selged ja piisavalt üldised aluspõhimõtted, kuid need ei tohi hakata kaudselt
ega otseselt segama valdkondlikke õigusakte. Rangelt reguleeritud sektorites (nt tehisaru, tervishoid, ravimid ja
biotehnoloogia), kus on regulatiivliivakastid juba olemas või loomisel peab innovatsiooni edendamine neis
sektorites tuginema vastava valdkonna õigusaktile. Seetõttu peab olema üheselt tagatud, et horisontaalsed
suunised ei tekita õiguslikku segadust, paralleelseid tõlgendusi ega dubleerivaid menetlusi. Tervisevaldkonnas
on ravimeid ja meditsiiniseadmeid reguleerivates EL õigusaktides regulatiivliivakastid juba ette nähtud või
vastavad algatused menetluses. Menetluses on biotehnoloogia eelnõude pakett, millega luuakse horisontaalne
tervisebiotehnoloogia liivakastide regulatsioon ning nähakse lisaks ette muudatused neljas valdkondlikus
õigusaktis (ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite, inimpäritolu materjalide ning toidu- ja sööda
valdkonnas) regulatiivliivakastide raamistiku loomiseks. Seetõttu tuleks lähtuda põhimõttest, et esmajärjekorras
kohaldatakse vastava valdkonna õigusakti nõudeid ning horisontaalseid põhimõtteid rakendatakse üksnes
ulatuses, mis ei ole vastuolus sektoripõhise regulatsiooniga.
Peame oluliseks, et regulatiivliivakasti põhiolemus ja eesmärgid peaksid olema ELi õigusaktides võimalikult
ühtselt määratletud, arvestades vajaduse korral valdkondlike erisustega. Eesti vaates peame oluliseks
regulatiivliivakastide ja testkeskkondade võimaluste avamist mitmes valdkonnas ning sealjuures oluliste
näidetena võib välja tuua tervisetehnoloogia valdkonna, ringmajanduse ning lennunduse.
5.9. Peame oluliseks, et teiste liikmesriikide pädevad asutused tunnustaksid regulatiivliivakastides
osalenud projektide väljumisaruandeid ja katsetulemusi. Regulatiivliivakastidest kogutud andmed
saavad toetada õigusruumi asjakohastamise vajaduse hindamist ja arendamist nii riigisisesel kui ka
Euroopa Liidu tasandil.
Selgitus: Toetame soovituses seatud eesmärki väljastada katseprojekti läbinutele ametlik väljumisaruanne ning
soovime rõhutada, et regulatiivliivakastide peamine väärtus seisneb regulatiivses õppimises ning innovaatilise
16
lähenemise tõestamine. Peame oluliseks, et katsetamise tulemusena väljastatud aruandeid tunnustaksid ka teiste
liikmesriikide järelevalveasutused, sest vastastikuse tunnustamiseta on ettevõtted ja teadus- ja arendusasutused
sunnitud potentsiaalselt läbima igas EL liikmesriigis dubleerivaid ja kalleid katseid. Vältimaks olukordi, kus
katsetuse edukalt läbinud ja ohutust tõestanud toode või teenus ei pääse turule, sest kehtivat õigust ei ole
muudetud, toetame põhimõtet, et regulatiivliivakastidest saadud teadmised ja edukate katseprojektide
tulemused peavad viima asjaomaste õigusaktide muutmiseni nii siseriiklikul kui ja ELi tasandil. VKE-de ja
iduettevõtete halduskoormuse vähendamiseks peavad regulatiivliivakastides osalemise nõuded jääma
proportsionaalseks ning vajadusel hõlmama lihtsustatud juurdepääsu. Kuna valdkonnaülene innovatsioon
puudutab sageli mitme järelevalveasutuse vastutusala, teeb Eesti ettepaneku kaaluda ka "ühe akna"
menetlusformaati, mis lihtsustaks ettevõtetel liivakastides osalemist. Ühe akna formaat tähendab, et ettevõtja
saab ühest kontaktpunktist tervikliku ligipääsu vajalikule infole ja teenustele ning eri asutuste vaheline
koordineerimine toimub tema jaoks taustal.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit
Riigikantseleilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt,
Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt ning Sotsiaalministeeriumilt. Samuti
palusime ettepanekuid huvigruppidelt (huvigruppide nimekiri vastavalt Lisa 2). Lisaks toimusid kohtumised nii
ministeeriumide kui ka huvigruppide ning ettevõtlusliitudega seisukohtade ettevalmistamise protsessis.
Arvamuse saatsid või osalesid seisukohtade ettevalmistamise aruteludes Haridus- ja Teadusministeerium,
Justiits- ja Digiministeerium Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium ning Sotsiaalministeerium. Huvigruppidest saatsid oma ettepanekud: Eesti
Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tartu Ülikool ning Tallinna
Tehnikaülikool Taltech.
Saabunud tagasiside on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral
arvestatud.
Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|