| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/3605-2 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 18.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Ivar Siska (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie 18.10.2026 nr 8-1/7547-1 , JDM/26-
1134/-1K
Meie 17.11.2026 nr 2-3/3605-2
MKM arvamus haldusmenetluse seaduse ja
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse
eelnõule
Lugupeetud minister Liisa-Ly Pakosta
Täname, et esitasite kooskõlastamiseks haldusmenetluse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega:
1. VVS § 75⁵ kui pädevusnormi ja eriseaduste vahekord
Palume täpsustada kavandatava VVS § 75⁵ lõike 1 ja eriseadustes sätestatud haldusjärelevalvepädevuse
vahekorda. Normiteksti võib koostoimes VVS § 75¹ lõigetega 1 ja 2 mõista ministeeriumile iseseisva
üldise järelevalvepädevuse andmisena, samas kui seletuskirja järgi peaks konkreetne järelevalve teostaja
ja tema pädevus tulenema eriseadusest.
Palume eelnõus või vähemalt seletuskirjas üheselt selgitada, kas VVS § 75⁵ annab ministeeriumile
järelevalvepädevuse ka juhul, kui valdkonnaseadus seda eraldi ette ei näe. Küsimus on MKM-i jaoks
oluline eelkõige Eesti Töötukassa puhul, sest töötuskindlustuse seaduses ega tööturumeetmete seaduses
ei ole sätestatud MKM-i üldist haldusjärelevalvepädevust töötukassa üle.
Töövõimetoetuse seaduse §-des 24-26 on seevastu MKM-i haldusjärelevalve töötukassa üle eraldi
reguleeritud. Seetõttu tuleb selgitada, kas kavandatav üldnorm laiendab MKM-i pädevust ka töötukassa
muudele MKM-i valitsemisalasse kuuluvatele haldusülesannetele ning kuidas kohaldub VVS-i
üldregulatsioon töövõimetoetuse seaduse eriregulatsiooni kõrval.
2. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ülesannete liigitamine ja enesekorraldusõigus
Palume analüüsida eelnõu mõju riigist eraldiseisvatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele,
sealhulgas töötukassale, ning sätestada või seletuskirjas avada kriteeriumid, mille alusel eristatakse
riiklikke haldusülesandeid ja enesekorraldusõiguse alusel täidetavaid omavalitsuslikke
haldusülesandeid. Liigitusest sõltuvad järelevalve ese ja ulatus, otstarbekuse kontrolli lubatavus,
siduvate korralduste andmise võimalus ning vaidluste lahendamise kord.
Eesti Töötukassa ei ole MKM-i valitsemisala valitsusasutus ega ministeeriumi hallatav riigiasutus.
Regulatsioon peab seetõttu säilitama selge piiri MKM-i poliitikakujundamise ja järelevalvepädevuse
ning töötukassa seadusest tuleneva enesekorraldusõiguse ja juhtimisorganite pädevuse vahel.
Otstarbekuse kontroll ei tohiks võimaldada asendada töötukassa organi või haldusorgani õiguspärast
kaalutlusotsust üksnes ministeeriumi teistsuguse otstarbekushinnanguga.
2
3. MKM-i haldusjärelevalve ja Riigikontrolli majanduskontrolli vahekord
Palume seletuskirjas selgelt piiritleda MKM-i haldusjärelevalve ning Riigikontrolli majanduskontrolli
vahekord. Töötuskindlustuse seaduse § 24 lõike 5 kohaselt kontrollib töötukassat Riigikontroll.
Pädevused võivad osaliselt kattuda eelkõige juhul, kui haldusjärelevalve hõlmab riigi vahendite
kasutamise otstarbekuse ja tulemuslikkuse hindamist.
Selgitada tuleb, millises ulatuses kuulub töötukassa tegevuse otstarbekuse ja tulemuslikkuse hindamine
MKM-i pädevusse ning kuidas välditakse kontrollifunktsioonide dubleerimist ja vastuolulisi
hinnanguid.
4. VVS § 75¹⁰ asenduspädevuse eeldused ja rakendamine
Palume täpsustada VVS §-s 75¹⁰ kavandatud asenduspädevuse materiaalseid ja menetluslikke eeldusi.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu järelevalvatava asemel haldusakti andmine või toimingu
tegemine peab olema erandlik, vältimatu ja proportsionaalne abinõu, mida kasutatakse olulise rikkumise
korral üksnes siis, kui leebemad meetmed ei ole olnud tulemuslikud ning sekkumine on vajalik isiku
õiguste või kaaluka avaliku huvi kaitseks.
Lisaks tuleb hinnata asenduspädevuse tegelikku rakendatavust. Selgitamist vajavad juurdepääs
menetlusandmetele ja infosüsteemidele, isikuandmete töötlemise õiguslik alus, valdkondliku ja tehnilise
pädevuse olemasolu, otsuse täitmine, kulude kandmine ning vastutuse jaotus.
Asenduspädevuse puhul palume lisaks selgitada puudutatud isiku õiguskaitset. Näiteks olukorras, kus
MKM annab VVS § 75¹⁰ alusel töötukassa asemel haldusakti või teeb toimingu (kasutab asendustäitmise
pädevust), palume seletuskirjas täpsustada sellise haldusakti või toimingu suhtes kohaldatavat
õiguskaitsekorda, sealhulgas vaidealluvust ja halduskohtumenetluses vastustajaks olevat haldusorganit.
5. HMS § 73 lõike 3 muudatuse kohaldamisala ja vaide lahendamine
Palume õigusselguse huvides täpsustada HMS § 73 lõike 3 kavandatava muudatuse kohaldamisala.
Seletuskirjas tuleb üheselt märkida, et ministeeriumi võimalus lahendada põhjendatud juhul
valitsemisala haldusorgani asemel vaie ei laiene haldusorganile, kelle üle minister teenistuslikku
järelevalvet ei teosta, sealhulgas töötukassale. VVS-is kavandatav haldusjärelevalvepädevus ei tohiks
iseenesest tekitada HMS § 73 lõike 3 kohast vaide lahendamise pädevust.
Vaide ministeeriumis lahendamine peab jääma selgelt piiritletud erandiks. Regulatsioonis või
seletuskirjas tuleb kirjeldada põhjendatud juhu sisulised kriteeriumid, vaide ministeeriumile ülevõtmise
otsustamise kord, menetlusosaliste ja algselt pädeva asutuse teavitamine ning menetlusmaterjalide
üleandmine. Samuti tuleb välistada paralleelsete vaidemenetluste tekkimine.
Eriti tehnilistes valdkondades, näiteks toodete ja teenuste ligipääsetavuse, ehitiste, digiligipääsetavuse,
tooteohutuse ja tehniliste nõuete täitmise kontrollimisel, ei pruugi ministeeriumil olla üksikjuhtumi
lahendamiseks vajalikku erialast pädevust. Palume selgitada, kuidas tagatakse sellistel juhtudel pädeva
asutuse sisuline kaasamine, eksperditeadmiste kasutamine ning Euroopa Liidu õigusest ja
harmoneeritud standarditest tulenevate nõuete ühetaoline kohaldamine.
Horisontaalsete valdkondade puhul tuleb lisaks selgitada, milline ministeerium on pädev vaide
lahendamise üle võtma olukorras, kus küsimus puudutab mitme ministeeriumi vastutusala.
6. Õiguskaitse järelevalvemenetluses
Palume täpsustada muu avalik-õigusliku juriidilise isiku, sealhulgas töötukassa, suhtes antud
järelevalvekorralduse vaidlustamise korda, vaide lahendamise pädevust ja kohtuliku kontrolli
võimalusi. Seletuskiri käsitleb õiguskaitset eeskätt kohaliku omavalitsuse üksuse näitel, kuid
regulatsioon hõlmab ka teisi avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid.
3
Õiguskaitse võimalused peavad olema üheselt arusaadavad ka juhul, kui vaidlus puudutab ülesande
liigitamist riiklikuks või omavalitsuslikuks haldusülesandeks.
7. Mõju töökoormusele ja ressursivajadusele
Palume täiendada seletuskirja mõjuhinnangut ning hinnata realistlikult muudatuste kulusid ja tulusid.
Kavandatav regulatsioon võib suurendada MKM-i ja tema valitsemisala asutuste töökoormust seoses
vaiete lahendamise, haldusjärelevalve teostamise, siduvate korralduste ettevalmistamise,
asenduspädevuse kasutamise, üksikjuhtumite menetlemise ning kohaliku omavalitsuse üksuste
täidetavate riiklike haldusülesannete üle järelevalve teostamisega.
Väide, et vaide lahendamise ülevõtmine vähendab allasutuste koormust, ei ole piisavalt põhjendatud.
Ministeeriumile tuleb üle anda kogu asja lahendamiseks vajalik faktiline ja tehniline teave ning
allasutuse selgituste koostamine ja menetluses osalemine võib tema töökoormust hoopis suurendada.
Samal ajal tekib ministeeriumil vajadus täiendava sisulise, õigusliku, tehnilise ja korraldusliku
võimekuse järele.
Palume mõjuhinnangus eraldi hinnata vajalike ametikohtade arvu ja palgafondi, andmetöötluse ning
infosüsteemidele juurdepääsu kulusid, ekspertiisi hankimise vajadust ja menetluste eeldatavat mahtu.
MKM-i esitatud sisendi kohaselt puudub praegu selle ülesande täitmiseks eraldi ametikoht nii
ministeeriumis kui ka asjaomastes allasutustes.
8. Korralduse täitmise tähtaja täpsustamine
Palume õigusselguse huvides kaaluda VVS § 75⁸ lõike 4 sõnastamist järgmiselt: „Järelevalvatav täidab
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse viivitamata, kuid mitte hiljem kui järelevalve
teostaja määratud tähtaja jooksul.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Vahtras
majandus- ja tööstusminister
Ivar Siska +372 625 6462
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|