| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/3834-2 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 18.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Innovatsiooni ja majandusarengu valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Arvamus digiplatvormide vastutust ja usaldusväärsust puudutava EU KIDS ACT-i kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab Justiits- ja Digiministeeriumile Euroopa
Liidu määruse eelnõu „EU KIDS ACT – digiplatvormide vastutus ja usaldusväärsus EL-is“
kohta järgmised ettepanekud:
1. Seisukoht: Toetame eesmärki tagada alaealistele turvalisem veebikeskkond.
Selleks peame vajalikuks eelkõige olemasolevate reeglite tõhusamat rakendamist
ja jõustamist. Uute reeglite kehtestamist tuleks kaaluda seal, kus tõendatult
esinevad regulatiivsed lüngad, ning seejuures on oluline tagada EL reeglite
omavaheline kooskõla. Peame vajalikuks tugevdada veebiohutust kõikidele
tarbijatele, mitte ainult alaealistele.
Selgitus: 2024. aastal jõustus EL digiteenuste määrus (Digital Services Act - DSA) 2022/2065,
mis keelab digiplatvormidel kasutada manipuleerivat või petlikku kasutajaliidese disaini ja
kohustab platvorme rakendama meetmeid tagamaks alaealiste ohutus, turvalisus ja privaatsus
oma teenustes. Viimast nõuet sisustati 2025. aastal Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud
alaealiste kaitse juhendiga, lisaks kehtib väga suurtele platvormidele (VLOP, alates 45 miljonit
aktiivset kasutajat ELis) kohustus hinnata ja maandada oma teenustega kaasnevaid süsteemseid
riske, sh alaealistele.
Praktikas on DSA nõuete täitmisel esinenud puudujääke. Seetõttu on Euroopa Komisjon
algatanud DSA alusel suurimate sotsiaalmeediaplatvormide suhtes ka menetlusi, mis on praegu
eri staadiumites. Näiteks TikToki puhul on avaldatud esialgsed uurimistulemused, milles
Komisjon on tuvastanud sõltuvust tekitava1 ja kahjulikku sisu võimendava disaini2 kasutamise
platvormil. Meta teenuste (Facebook, Instagram) puhul viitavad esialgsed uurimistulemused
samuti sõltuvust tekitava disaini kasutamisele3, lisaks on Komisjon leidnud, et ettevõtte
meetmed alla 13-aastaste kontode registreerimise ennetamiseks ei ole olnud piisavalt tõhusad4.
Rikkumiste kinnitamisel võib ettevõttele DSA alusel määrata rahalise trahvi kuni kuus protsenti
ettevõtte eelneva majandusaasta kogukäibest.
MKM leiab, et digiteenuste ohutuse suurendamiseks tuleb keskenduda eelkõige olemasolevate
reeglite tõhusamale ja kiiremale jõustamisele. Selleks toetame Komisjoni poolt analüüsi
läbiviimist, kas kehtiv õigusraamistik ja olemasolevad järelevalvevahendid on piisavad
rikkumiste tõhusaks menetlemiseks, ning viiside leidmist menetluste kiirendamiseks. Kui EL
reeglite täitmist ei taga toimiv jõustamismehhanism, siis ei saa tagada probleemidele tõhusat
lahendust pelgalt uute reeglite kehtestamisega. Seejuures toome välja, et veebiohutust tagavate
reeglite täitmise tõhustamine ei ole oluline vaid alaealiste kasutajate puhul, vaid kaitse tuleb
tagada kõigile tarbijatele sõltumata east.
Uute reeglite kehtestamist tuleks kaaluda eelkõige olukorras, kus on tuvastatud regulatiivsed
lüngad. EL laste määruse eelnõul on lisaks DSA-le puutumus ka EL audiovisuaalmeedia
direktiiviga, mis seab nõuded videojagamisplatvormidele, samuti EL isikuandmete kaitse
1 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/commission-preliminarily-finds-tiktoks-addictive-design- breach-digital-services-act 2 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/commission-preliminarily-finds-tiktoks-you-feed-breach- digital-services-act-harmful-rabbit-holes 3 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/commission-preliminarily-finds-addictive-design- instagram-and-facebook-breach-digital-services-act 4 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/commission-preliminarily-finds-meta-breach-digital- services-act-failing-prevent-minors-under-13
üldmääruse, tehisaru määruse ja kavandatava digitaalse õigluse määrusega. Oluline on tagada
EL nõuete omavaheline kooskõla ning tuleb vältida olemasolevate nõuete põhjendamatut
dubleerimist või killustumist. Seejuures tuleb tagada, et digiteenuste EL nõuete
järelevalveraamistik on võimalikult ühtlane.
2. Seisukoht: Määruse mõisted ja kohaldamisala vajavad täpsustamist, et tagatud
oleks kohaldamisala selgus ja et vältida teenuste reguleerimist, millega ei kaasne
alaealistele tegelikke ohte. Määruse nõuded peaksid olema suunatud
eratarbijatele mõeldud teenustele ning nõuete kehtestamisel tuleks lähtuda sellest,
mis on teenuse põhieesmärk, mitte kõrvalised funktsioonid.
Selgitus: MKM hinnangul kehtestaks eelnõu alaealiste kaitse nõuded enamatele teenustele, kui
see on määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik. Seetõttu leiame, et määruse teenustega
seotud mõisted ja kohaldamisala erandid vajavad läbivaatamist, et nõuded oleksid enam
sihistatud teenustele, millega kaasnevad alaealistele tegelikud ja olulised riskid. Seejuures tuleb
tagada, et kasutatud mõisted oleksid selgelt piiritletud ning kooskõlas teiste kohaldatavate ELi
õigusaktides sätestatuga.
Oleme seisukohal, et ei ole põhjendatud kohaldada alaealiste kaitse nõudeid teenustele, mis ei
ole suunatud eratarbijatele, s.o ettevõtjalt-ettevõtjale või ettevõtjalt-avalikule sektorile mudeli
baasil osutatavatele teenustele, näiteks litsentsi alusel kasutuses olevad tehisarulahendused,
ettevõtjate pakutavad koolituslahendused jne. Sellised eratarbijatele mitte suunatud teenused
tuleks jätta määruse kohaldamisalast selgelt välja.
Samuti leiame, et eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse tagamiseks tuleks määruse nõuded
täpsemini sihistada sõltuvalt sellest, mis on teenuse põhieesmärk ning mis on kõrvalised või
toetavad funktsioonid. Näiteks vajavad täpsustamist eelnõu internetipõhiste mängudega seotud
mõisted („videomäng“, „mänguplatvorm“), et mõisted hõlmaksid teenuseid, mille põhiline
eesmärk on mängimise või meelelahutuse pakkumine ning mis on olulisel määral veebipõhised
(vs. mängud, millel on vaid toetavad veebipõhised funktsioonid nagu automaatne uuenduste
allalaadimine, andmete varundamine jne). Vaid kõrvaliste veebipõhiste funktsioonidega
mängudega seotud riskid erinevad oluliselt olemuselt veebipõhistest mängudest, mis
võimaldavad teiste mängijatega suhtlemist, sisu jagamist, tehingute tegemist jne. Tuleks
kaaluda ka „üldise vestlusroboti“ mõistes sisalduvate erandite täpsustamist, et suunata nõuded
enam vastavalt teenuse põhilistele eesmärkidele ja jätta kõrvale juhud, kus juturobotifunktsioon
on spetsialiseeritud teenuse kõrvaline element.
Sarnastel kaalutlustel tuleks vaadata läbi määruse kohaldamisala erandid.
Virtuaalkeskkondadega interaktsiooni võimaldavad ja mängulisi või suhtluselemente
sisaldavad teenused on kasutusel ka nt kultuuri-, tööstuse-, tervishoiu- ja haridusvaldkondades,
näiteks virtuaalsed muuseumid ja rekonstruktsioonid kultuurimälestistest, tööstuslikud
digikaksikud, interaktiivsed koolitus- ja tervishoiulahendused jne. MKM hinnangul tuleks
täiendada määruse kohaldamisala erandite loetelu, et hõlmata eelnimetatud eesmärkidega
teenuseid, samuti tuleks hinnata ka teenuseosutajatele seatavate piirangute asjakohasust, et
vältida ebaproportsionaalset mõju teenuste turule. Näiteks ei pea MKM mõistlikuks piirata
hariduslike eesmärkidega teenuste erandi kohaldamist vaid juhuga, kus teenust käitatakse
haridusasutuste või -organisatsioonide poolt või nende nimel, või kui teenust osutatakse
mittetulunduslikel eesmärkidel, sest see jätab olulise osa erasektori poolt käitatavatest
virtuaalsetest koolituslahendustest välja. Lisaks leiame, et määruse kohaldamisala seoses
kolmandate riikide teenuseosutajatega vajab täpsustamist, et tagatud oleks kooskõla DSA-ga.
3. Seisukoht: Digiteenuse osutajatele kehtestatavad nõuded peavad olema
proportsionaalsed ja nõuete kehtestamise eelduseks peab olema põhjalike
mõjuhinnangute läbiviimine. Eelkõige tuleb vältida väiksemate teenuseosutajate
ebaproportsionaalset koormamist, mis võib piirata teenustele ligipääsu ja teenuste
mitmekesisust EL turul. Leiame, et mikro- ja väikeettevõtjad tuleks jätta määruse
nõuete kohaldamisalast täielikult või valdavas osas välja.
Selgitus: Toetame põhimõtet, et digiteenuse osutajad peavad maandama oma teenustega seotud
riske ja tõhusalt täitma neile kehtestatud kohustusi, sh tagama alaealiste kaitse. Samas peavad
kohustused olema proportsionaalsed ning võtma arvesse teenuse iseloomu, teenuseosutajate
võimekust, kasutajate arvu ja teenuse mõju ulatust. Proportsionaalsuse kaalutlustel järgiti DSA-
s skaleerivat mudelit, kus mikro- ja väikeettevõtjad vabastati koormavamate platvorminõuete,
sh alaealiste kaitse tagamise nõude täitmisest, kuid laste määruse eelnõu sarnast vabastust ette
ei näe.
Eelnõus kavandatud meetmete kehtestamisega kaasneb MKM hinnangul oluline
halduskoormuse ja kulude kasv eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele, mille puhul toob ka
komisjoni töödokument välja, et lisanduvate kulude suhteline määr on kõrgem kui muude
teenuseosutajate puhul5. Nõuete täitmiseks ei piisa ühekordsest investeeringust arendustesse,
vaid näha on ka teenuseosutajate püsikulude suurenemist, eelkõige seoses vanuse kontrolli,
vanemliku kontrolli tööriistade rakendamisega, soovitus- ja teavituste menetlemise süsteemide
ümberkorraldamisega jne. Näiteks kui kulukusega seotud kaalutlustel nõuti DSA-s vaid
VLOPidelt soovitusüsteemide personaliseerimise väljalülitamise võimaldamist, siis laste
määruse eelnõu laiendataks selle nõude kõikidele teenuseosutajatele, mis tekitab olulise
proportsionaalsuse küsimuse.
Komisjon hindab määruse majanduslikke mõjusid üldiselt piiratuks kuni mõõdukaks, kuid selle
hinnangu põhjendatus on küsitav, kuna ei ole piisavalt analüüsitud nõuete täitmisega kaasnevaid
kogukulusid, mõjutatud ettevõtjate arvu, kumulatiivset mõju eelkõige väiksemate ettevõtjate
halduskoormusele ega mõju digiteenuste turule tervikuna ELis. Komisjon on hinnanud
lisanduvaid kulusid eelkõige vanusekontrolli rakendamise vaatest, ent nõuete täitmine eeldab
ettevõtjatelt oluliselt enam tegevusi, mille mõjudest puudub selge ülevaade.
Liigne regulatiivne koormus võib suunata väiksemaid teenuseosutajaid piirama oma teenuse
kättesaadavust alaealistele või lõpetama oma tegevuse ELis. See võib vähendada teenuste
mitmekesisust EL turul, mõjutades tõenäoliselt enim väiksemaid keeleturge, kus tarbijaskond
on olemuselt piiratud. Väiksemate teenuseosutajate teenuse osutamise võimaluste piiramine
mõjutab negatiivselt ka EL konkurentsivõimet digisektoris, suurendades sõltuvust kolmandate
riikide teenuseosutajatest, kes täna domineerivad globaalsel, sh EL turul. Nende võimalike
mõjude vaatest ei pea me täna põhjendatuks laiendada alaealiste kaitse nõudeid mikro- ja
väikeettevõtjatele.
Leiame, et läbirääkimiste käigus tuleb saavutada, et mikro- ja väikeettevõtjad vabastatakse
täielikult või valdavas osas määruse nõuete kohaldamisalast. Selline lahendus aitaks
tasakaalustada nõuetega lisanduvat halduskoormust, tagades samal ajal, et suurematele ja Eesti
alaealiste kasutajate seas populaarseimatele teenustele kehtivad kaitsenõuded6. Kuigi ka mikro-
5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52026SC0681 6 2026. aastal läbi viidud Emori küsitluse raames uuriti vanematelt nende leibkonna alaealiste veebikeskkondade kasutuse kohta viimase kuue kuu jooksul. Eesti alaealiste seas populaarseimad sotsiaalmeediaplatvormid (v.a. sõnumirakendused) olid Youtube (65%), TikTok (48%), Snapchat (37%), Instagram (29%) ja Facebook (27%). Mängukeskkondadest olid populaarseimad Roblox (53%)
ja väikeettevõtjate teenustes võib esineda riske alaealistele, on selliste teenuste tarbijaskonnad
tihti väiksemad, s.o teenuse mõju on piiratum. Mikro- ja väikeettevõtjatele erandi loomisel
säilib siiski võimalus kasutada operatsioonisüsteemi või brauseri-taseme vanemliku kontrolli ja
vanusetuvastamise lahendusi, mis aitab kaasa alaealiste internetikasutajate turvalisusele.
Samuti kavandatakse eelnõus rakendusepoodidele kohustust piirata mitte-eakohaste rakenduste
allalaadimist, mis aitab vähendada alaealiste kokkupuudet ebasobiva sisuga.
4. Seisukoht: Teenustele seatavad nõuded peavad olema riskipõhised ning arvestama
teenuse loomuse, funktsioonide ja kaasnevate riskide tasemega.
Selgitus: Teenuste reguleerimisel peame oluliseks lähtuda riskipõhisest lähenemisest, mis
arvestab teenustega kaasnevate riskide erineva tasemega. Tulenevalt eelnõus kasutatava
„veebipõhise sotsiaalvõrguteenuse“ mõiste laiusest („platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel
üksteisega ühendust pidada ja suhelda, sisu jagada ning avastada teisi kasutajaid ja muud sisu
mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis“) võivad
kohalduda nõuded lisaks traditsioonilistele sotsiaalmeediaplatvormidele ka
internetifoorumitele ja spetsialiseerunud veebikommuunidele. Eelnõu sotsiaalmeedia
riskikirjeldus keskendub peamiselt sõltuvust tekitava disaini (nt lõputu kerimise), sisu reaalajas
edastamise funktsioonide, soovitussüsteemide olemasolule jne, mis foorumite ja
spetsialiseerunud kommuunide puhul funktsioonidega tihti puuduvad või on olemas piiratud
kujul. Sellest vaatest tekitab küsimusi eelnõu artiklis 6 kavandatud vanusepiirangu kohaldumise
tingimuste proportsionaalsus, kuna piirangu kohaldumiseks piisaks vaid ühe riskikriteeriumi
esinemisest teenuses (nt kasutajatel võõrastega suhtlemise võimaldamine). Selline lähenemine
seaks tihti lihtsama tehnilise lahendusega internetifoorumid samale pulgale
sotsiaalmeediaplatvormidega. Leiame, et eelnõu artikli 6 puhul tuleks kaaluda võimalust seada
vanusepiirangu kohaldumise tingimuseks enam kui ühe riskikriteeriumi esinemine.
5. Seisukoht: Peame oluliseks, et määrus on kooskõlas infoühiskonna
vahendusteenuse osutajate piiratud vastutuse ja üldise sisu jälgimiskohustuse
kehtestamise keelu põhimõtetega.
Selgitus: DSA võttis üle ja täpsustas varasemalt e-kaubanduse direktiivis 2000/31/EÜ
sätestatud vahendusteenuse osutaja piiratud vastutuse ja üldise jälgimiskohustuse keelu
nõudeid. Nimelt näeb DSA ette, et vahendusteenuse osutaja ei vastuta teenusesaaja esitatud
teabe eest, kui teenuseosutaja tegevus piirdub olemuselt teabe tehnilise ja automaatse
edastamise või talletamisega ning teenuseosutaja tegutseb ebaseaduslikust sisust teadlikuks
saades kiiresti tõkestamaks juurdepääsu sellisele sisule. Samuti keelab DSA kehtestada
vahendusteenuse osutajatele üldist kohustust jälgida vahendatavat teavet ega otsida aktiivselt
ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid.
EL laste määruse eelnõus kavandatakse teenuseosutajatele kohustusi, mille eesmärk on
vähendada alaealiste kokkupuudet ebaseadusliku või kahjuliku sisuga ja pakkuda sellise sisuga
kokkupuutumisel tuge, sealhulgas kehtestatakse nõuded soovitussüsteemidele ning info ja
ja Minecraft (35%), tehisarul põhinevatest juturobotitest ChatGPT (45%). Neile teenuseosutajatele kehtivad täna DSA alusel alaealiste kaitse nõuded. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2026- 10/Riigiseire%20oktoober%202026%20lisalaine%20aruanne.pdf?_gl=1*1ou7cu2*_ga*MzA0NzgwMD cuMTc3Nzk2NDU2Ng..*_ga_E48CWYGN8L*czE3OTQ4MjExMTkkbzE3JGcwJHQxNzk0ODIxMTE5J Go2MCRsMCRoMA..
hoiatuste kuvamise osas. On oluline tagada läbirääkimiste käigus, et kehtestatavad kohustused
on kooskõlas DSA-ga ega eeldaks teenuseosutajatelt vahendatava sisu üldist jälgimist ega
ebaseadusliku või kahjuliku sisu aktiivset otsimist. Sisu lauskontrollimisel, eriti tehnoloogia
abil ja inimese kontrollita, on suur oht ekslikult eemaldada sisu või takistada juurdepääsu sisule,
mis on seaduslik ja kooskõlas kasutajatingimustega.
6. Seisukoht: Toetame alaealiste puhul sõltuvust tekitava disaini reguleerimist.
Digiteenused peavad olema kujundatud lähtudes lapse parimatest huvidest ning
vältima disainivõtteid, mille eesmärk või mõju on suurendada alaealiste
ekraaniaega, soodustada sõltuvuskäitumist või mõjutada nende otsustusvabadust.
Samuti peame oluliseks tagada kooskõla digitaalse õigluse algatusega (Digital
Fairness Act), mis käsitleb manipuleerivaid ja sõltuvust tekitavaid digipraktikaid
horisontaalses tarbijakaitseraamistikus. Vältida tuleks olukorda, kus samasisulisi
mõisteid, keelde või kohustusi reguleeritakse erinevates EL õigusaktides erinevalt,
mis võib põhjustada õiguslikku ebaselgust ning suurendada ettevõtjate
halduskoormust.
Selgitus: Alaealised on digikeskkonnas eriti haavatav kasutajarühm ning sõltuvust tekitavad
disainivõtted võivad mõjutada nende käitumist, tähelepanu ja otsuste tegemist suuremal määral
kui täiskasvanute puhul. Sellised lahendused nagu lõputu sisuvoog, pidevad teavitused või
muud kasutusaja pikendamisele suunatud mehhanismid võivad suurendada liigset kasutamist
ning avaldada negatiivset mõju alaealiste heaolule. Seetõttu on põhjendatud kehtestada nõuded,
mis suunavad digiteenuste pakkujaid arvestama teenuste kujundamisel lapse parimate huvidega
ning vältima sõltuvuskäitumist soodustavaid disainivalikuid.
Samas ei piirdu sõltuvust tekitava disaini mõju üksnes alaealistega. Ka täiskasvanud tarbijad
võivad sattuda manipuleerivate ja sõltuvust tekitavate digipraktikate mõju alla, mistõttu on
oluline, et seda küsimust käsitletaks lisaks laste kaitsele ka horisontaalses
tarbijakaitseraamistikus. Seetõttu peame oluliseks läbirääkimiste käigus tagada EU Kids Acti
kooskõla digitaalse õigluse algatusega (Digital Fairness Act), mis reguleerib manipuleerivaid
ja sõltuvust tekitavaid digipraktikaid laiemalt kõigi tarbijate suhtes ning mille osas käivad
paralleelsed läbirääkimised. Lastel peab olema võimalik tagada kõrgem kaitsetase, kuid samal
ajal tuleks vältida olukorda, kus samasisulisi mõisteid, keelde või kohustusi reguleeritakse
erinevates EL õigusaktides erinevalt. Sidus regulatiivne raamistik suurendab õigusselgust ning
aitab tagada nõuete tõhusama ja järjepidevama kohaldamise kogu Euroopa Liidus.
7. Seisukoht: Toetame komisjonile delegeeritud õiguste andmist üksnes ulatuses,
milles need puudutavad määruse mitteolemuslikke osi ning delegeerimise
eesmärk, sisu ja ulatus on piisavalt selgelt piiritletud.
Selgitus: Eelnõus kavandatakse Euroopa Komisjonile ulatuslike pädevuste andmist muuta või
täpsustada määruse nõudeid delegeeritud määrustega. Muuhulgas kavandatakse komisjonile
pädevust täpsustada määruse kohaldamisala erandeid, vanusepiirangu kohaldumise tingimusi,
teenustele hooldaja kontrollitava juurdepääsu tingimusi, teenuseosutajatele kehtivaid
ohutusnõudeid, vanemliku vastutuse tõendamist jms.
EL toimimise lepingu (ELTL) artikli 290 kohaselt võib komisjonile delegeerida üksnes
seadusandliku akti mitteolemuslike osade täiendamise või muutmise. Valdkonna olemuslikud
aspektid sätestatakse seadusandliku aktiga ning seda õigust ei või delegeerida. Leiame, et
eelnõus kavandatud volitusnormid tuleks üle vaadata, et tagada kooskõla eelnimetatud
põhimõtetega. Kaasseadusandjate poolt määruse põhitekstis kokkulepitavate tingimuste näol
on MKM hinnangul üldjuhul tegemist õigusakti olemuslike elementidega, mille suhtes ei tohiks
luua laiu õigusi neid delegeeritud aktiga muuta. Liiga laiad delegeeritud volitused võivad viia
üldise õiguskindluse vähenemiseni, kui kaasseadusandjate kokkulepitud tingimusi saab
lihtsustatud korras muuta, ning tekitada ettevõtjates ja tarbijates ebakindluse kohalduvate
nõuete osas.
8. Seisukoht: Uute kohustuste jõustumiseks peab olema ette nähtud piisav
ettevalmistusaeg. Läbirääkimiste käigus tuleb saavutada määruse jõustumisaja
pikendamine, seda minimaalselt 12 kuule.
Selgitus: Eelnõu näeb ette uute kohustuste jõustumisajaks 6 kuud, mis ei ole MKM hinnangul
piisav. Määrus kehtestaks kohustused suurele arvule ettevõtjatele, kellele hetkel ei kehti
alaealiste kaitse nõuded: erinevalt DSA-st ei ole kavandatud nõuete täitmisest erandeid mikro-
ja väikeettevõtjatest digiplatvormi pakkujatele, lisaks kehtestatakse kohustused ettevõtjatele,
kes ei ole DSA kohaldamisalas (videomängude pakkujad, tehisaru kaaslased ja juturobotid).
Seepärast tuleb läbirääkimiste käigus saavutada määruse jõustumisaja pikendamine, et
ettevõtjatel oleks piisavalt aega valmistuda uute nõuete kohaldumiseks, viia läbi arendusi jne.
Pikem jõustumisaeg on ka vajalik, et anda aega EL nõuetega kooskõlas olevate vanusekontrolli
ja –hindamise lahenduste turule jõudmiseks, millest täna on puudus. Lisaks on täiendav
ettevalmistusaeg vajalik järelevalve toimimise vaatest, kuna järelevalveasutused peavad
valmistuma uuteks järelevalveülesanneteks, tagama vajalike pädevustega töötajad jne.
From: Evelin Tõnisson - MKM
Sent: Tue, 17 Nov 2026 08:19:23 +0000
To: Anna-Liisa Pärnalaas - JUSTDIGI <[email protected]>; Kristiina Krause - JUSTDIGI <[email protected]>; Sandra Kaljumäe - JUSTDIGI <[email protected]>; Reet Kase - JUSTDIGI <[email protected]>
Cc: Martti Kalvik - MKM <[email protected]>; Anna-Riin Meensalu - MKM <[email protected]>; Mari-Liis Aas - MKM <[email protected]>; Triinu Sillamaa - MKM <[email protected]>; Külli Kapper - MKM <[email protected]>; Age Inkinen - RK <[email protected]>
Subject: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasiside: Arvamus digiplatvormide vastutust ja usaldusväärsust puudutava EU KIDS ACT-i kohta
Tere!
Saadan teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasiside digiplatvormide vastutust ja usaldusväärsust puudutava EU Kids Act kohta manuses.
Peagi jõuab see teieni ka ametlikke kanaleid pidi läbi EISi.
Head
Evelin
Evelin Tõnisson |
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|