| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/4629-1 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 18.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Sihtasutus Kolga Mõis |
| Saabumis/saatmisviis | Sihtasutus Kolga Mõis |
| Vastutaja | Kadri Tali (Rahandusministeerium, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Saatja: Anu Koppel <[email protected]>
Saadetud: 17.11.2026 15:42
Adressaat: Kliimaministeerium info - KLIM <[email protected]>;
Erkki Keldo - KLIM <[email protected]>; Info - RAM
<[email protected]>; Info - RAM <[email protected]>; min - KUM <[email protected]>;
Kultuuriminister - KUM <[email protected]>; Merilin Piipuu - KUM
<[email protected]>; info <[email protected]>; Triin Kõrgmaa
Teema: Pöördumine
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!
Pöördumine manuses.
Lugupidamisega,
Anu koppel
5010966
Eesti Vabariigi Rahandusministeerium
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Vabariigi Kliimaministeerium
Eesti Vabariigi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Pöördumine 17.11.2026
Teema: Ametlik pöördumine riigi ja Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamise ning Kolga
mõisa kui arhtektuuripärandi ja looduskeskkonna säilitamise rahastamisvõimaluste kohta
Lugupeetud ministrid ja ministeeriumide esindajad!
Pöördun teie poole küsimuses, mis puudutab Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamist,
nende tegelikku kättesaadavust ning riigi võimalusi toetada avalikes huvides olevate kultuuri- ja
arhitektuuripärandi objektide ja looduskeskkonna säilitamist.
Soovin saada selget ja kontrollitavat ülevaadet sellest, millised rahalised vahendid on Eestile eraldatud,
millises mahus on need kasutusele võetud, milline osa on veel kasutamata ning millistel tingimustel on
võimalik neid suunata kultuuripärandi, keskkonnakaitse ja muude avalikku huvi teenivate projektide
rahastamiseks.
Minu pöördumise üheks konkreetseks põhjuseks on Kolga mõisa olukord.
1. Kasutamata riigi ja Euroopa Liidu rahaliste vahendite küsimus
14. või 15. novembril 2024 Kanal 2 uudistesaates Reporter eetris olnud Euroopa Kontrollikoja
liikme Keit Pentus-Rosimannuse pikas kaheosalises intervjuus käsitleti Euroopa Liidu toetuste
kasutamist Eestis.
Intervjuus esitatud informatsiooni põhjal jäi kõlama, et 2023. aasta seisuga oli kasutamata ligikaudu 2
miljardit eurot ning 2024. aastal lisandus ligikaudu 3 miljardit eurot.
Riigikontrolli andmetel jäi 2023. aastal kasutamata 2,5 miljardit eurot riigieelarve vahendeid.
Riigikontrolli 11. detsembri 2025. aasta auditis „Riigieelarve kasutamata raha“ käsitleti 2024. aastal
kasutamata jäänud 2,15 miljardit eurot. Lisaks teatas Riigikogu 12. jaanuari 2026. aasta pressiteade, et
sellest summast umbes 1,7 miljardit eurot kanti või kandus edasi 2025. aastasse. 2026.aasta auditit veel
ei ole.
Soovin täpselt mõista, milliste rahaliste vahenditega oli tegemist, milliseid programme need puudutasid
ning kas ja millises ulatuses on nimetatud vahendeid võimalik kasutada.
Ma ei väida, et kõik need summad oleksid vabalt ümberjagatavad või kasutatavad uute projektide
rahastamiseks. Küll aga näitavad need arvud, kui oluline on saada riigilt läbipaistev ja arusaadav
ülevaade raha kasutamisest ning võimalustest suunata vahendeid sinna, kus nende järele on põhjendatud
avalik vajadus.
Seetõttu palun selgitada:
1. Milline on praeguse seisuga Eestile eraldatud Euroopa Liidu toetuste kogumaht programmide ja
eelarveperioodide kaupa?
2. Kui suur osa neist vahenditest on välja makstud, kasutusele võetud, lepingutega seotud ning veel
kasutamata?
3. Kui suur osa kasutamata vahenditest on veel reaalselt kasutatav ning milline osa on seotud
konkreetsete projektide või kohustustega?
4. Millised võimalused on olemas kasutamata või ümberplaneeritavate vahendite suunamiseks
kultuuripärandi säilitamise, keskkonnakaitse ja regionaalse ning kogu Eesti arengu
projektidesse?
5. Kas riigil on olemas ülevaade projektidest, mille rahastamine on jäänud ära või viibinud
põhjusel, et toetuse taotlejad ei vasta programmide tingimustele, kuigi projektidel on selge avalik
väärtus?
6. Millised Euroopa Liidu ja riiklikud rahastusmeetmed on praegu või lähiaastatel avatud
ajalooliste hoonete restaureerimiseks, kultuuripärandi säilitamiseks ning keskkonnakahjude
likvideerimiseks?
Palun vastata küsimustele konkreetsete arvude, programmide nimetuste ja võimalusel viidetega
vastavatele rahastusmeetmetele.
2. Kolga mõis – kultuuri- ja arhitektuuripärandi ning keskkonnakaitsega seotud
kiireloomuline problem
Olen Kolga mõisa (esmamainimine 1259.a) omanik ning ajaloolise mõisakompleksi säilitamise ja
taastamise nimel tegutsenud aastaid.
Kolga mõisa hooned, varemed ja park on kultuurimälestistena igaüks eraldi kaitse all ning kogu
kompleks paikneb Lahemaa rahvuspargis.
Tegemist on ühe Eesti olulisema ajaloolise mõisakompleksiga , mille säilimine on oluline nii Eesti
kultuuripärandi kui ka Lahemaa piirkonna ajaloolise ja loodusliku terviku seisukohalt.
Mõisa olukord on tõsine. Kõige kiireloomulisemate tööde, sealhulgas valitsejamaja katuse ja peahoone
taastamise ning uute maa-aluste tehnovõrkude rajamise esialgne maksumus koos projekteerimisem
ehitamise ja muinsuskaitse järelevalvega on ligikaudu 11 miljonit eurot. Kogu kompleksi taastamine
maksab umbes 95-100 miljonit.
https://drive.google.com/file/d/10qxvnjTBzkBLd4RHi66CuG7_jRQWpMQ8/view
Valitsejamaja katus https://youtu.be/XPUnE1HTLDM?si=uWsyBwoXQy-7u6r8
Lisaks hoonete lagunemisele on tegemist tõsise keskkonnaprobleemiga.
Mõisa territooriumil on kanalisatsioonitorud lagunenud ning reovesi pääseb keskkonda, liikudes läbi
mõisa tiikide ja Kolga jõe Pärlijõkke ning sealt edasi merre.
Pärlijõkke on asustatud lisaks olemasolevatele Põlulas kasvatatud väikseid ebapärlikarpe (Margaritifera
margaritifera), kes vajavad ellujäämiseks väga puhast vett.
2019. aasta kevadel minu korraldatud veeanalüüsid ning sama aasta sügisel Keskkonnaameti
tehtud analüüsid näitasid vees fekaalset reostust. Kemikaalide reostust toona ei uuritud. Mitte
ühtegi asjaomast asutust ega Kliimaministeeriumi see probleem siiani absoluutselt ei huvitanud.
Seega ei ole tegemist ainult ühe eraomandis oleva ajaloolise hoonekompleksi probleemiga. Tegemist on
kultuuripärandi säilitamise ja looduskeskkonna kaitsega, millel on laiem avalik tähtsus.
3. Miks ei ole seni leitud rahastamislahendust?
Olen pöördunud aastaid riigiasutuste poole, et leida võimalusi mõisa lagunemisest päästmiseks, kuid
korduvalt on vastuseks olnud, et raha ei ole. Olen otsinud rahastust ka rahvusvahelistest fondidest ja
sihtasutustest, kuid vajalikku tulemust ei ole õnnestunud saavutada.
Samas on Kolga mõisal olemas tulevikupotentsiaal. Mõisas toimuvad juba praegu Eesti ja välismaiste
filmide võtted, suvel teatrietendused ja kontserdid ning Kolga muuseum korraldab ekskursioone.
Minu eesmärk on taastada kogu mõisakompleks, avada see tulevikus täielikult avalikkusele ning
kujundada sellest kultuuri, hariduse, looduskaitse ja erinevate majandustegevustega seotud keskus, mille
tulud võimaldaksid katta kompleksi edasised ülalpidamiskulud.
Soovin leida koostöös riigiasutustega reaalsed rahastamisvõimalused kõige kiireloomulisemate tööde
tegemiseks ja keskkonnaprobleemi lahendamiseks.
4. Ministeeriumide vastutusalad ja konkreetsed küsimused
Palun igal ministeeriumil käsitleda pöördumist oma vastutusvaldkonnast lähtuvalt.
Rahandusministeeriumilt palun:
• selgitada riigi ja Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamise tegelikku seisu;
• anda ülevaade kultuuripärandi ja keskkonnaprojektide rahastamiseks võimalikest Euroopa
Liidu ja riiklikest meetmetest;
• selgitada, kas ja millistel tingimustel saab kasutada ümberplaneeritavaid või kasutamata
vahendeid.
Kultuuriministeeriumilt palun:
• selgitada, millised riiklikud ja Euroopa Liidu toetusmeetmed sobivad Kolga mõisa kui
kaitsealuse ajaloolise mõisakompleksi taastamiseks;
• hinnata, kas projekti kiireloomuliste tööde rahastamiseks on võimalik leida eraldi lahendus või
kombineerida mitut rahastusmeedet;
• selgitada, millised võimalused on olemas riigi ja eraomaniku koostööks (PPP) kultuuripärandi
säilitamisel.
Kliimaministeeriumilt palun:
• hinnata lagunenud kanalisatsioonisüsteemist tuleneva keskkonnareostuse probleemi olulisust;
• selgitada, millised rahastusmeetmed võimaldavad toetada reovee keskkonda sattumise
lõpetamist ning uute maa-aluste tehnovõrkude rajamist;
• selgitada, kas ja kuidas on võimalik korraldada täiendavad vee- ja keskkonnauuringud ning
hinnata võimalikku mõju Pärlijõe ebapärlikarbi populatsioonile.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt palun:
• selgitada, millised regionaalarengu ja maaelu arengu toetusmeetmed võiksid sobida Kolga
mõisa arendamiseks;
• hinnata võimalusi toetada mõisa kujunemist piirkondlikuks ja üleriigiliseks kultuuri-, haridus-,
külastus- ja majanduskeskuseks;
• selgitada, kas projektile on võimalik leida rahastust mitme valdkonna meetmete
kombineerimise kaudu.
5. Minu ettepanek ja taotlus
Palun mitte käsitleda käesolevat pöördumist üksnes üldise infopäringuna.
Soovin, et ministeeriumid hindaksid Kolga mõisa olukorda terviklikult ning selgitaksid välja reaalsed
võimalused, kuidas riigi ja Euroopa Liidu olemasolevaid rahastusmeetmeid kasutada.
Teen ettepaneku korraldada asjaomaste ministeeriumide ja Kolga mõisa omaniku esindajate ühine
kohtumine, kus saaks läbi arutada:
• kiireloomuliste restaureerimistööde rahastamise;
• kanalisatsiooniprobleemi ja keskkonnareostuse likvideerimise;
• sobivad riiklikud ja Euroopa Liidu toetusmeetmed;
• võimaluse koostada projektile mitmeaastane rahastamisplaan.
Palun edastada pöördumine vajadusel ministeeriumide vastavatele osakondadele ning kaasata
vastamiseks pädevad ametnikud.
Palun vastata igale küsimusele eraldi, tuues välja konkreetsed rahastusmeetmed, nende tingimused,
vastutavad asutused ja võimalusel taotlemise ajakava.
PS! Olen igal aastal läbi uurinud kõikvõimalikud Eesti toetuste jagajad.
Ootan sisulist vastust ning ettepanekuid edasise koostöö korraldamiseks võimalusel hiljemalt 30.
novembriks 2026.a.
Lugupidamisega,
Anu Koppel
Arhitektuuri restauraator, MA
Kolga mõisa omanik
Sihtasutus Kolga Mõis