| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/4618-1 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 18.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU 12.11.2026
MINISTRI MÄÄRUS
17.11.2026 nr 8-1/8352-1
Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus¹
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Riigi Infosüsteemi Ameti staatus
(1) Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi amet) on Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi ministeerium)
valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
(2) Amet esindab oma ülesannete täitmisel riiki.
(3) Ameti nimetus inglise keeles on Information System Authority.
§ 2. Aruandluskohustus ja tegevuse koordineerimine
(1) Ametil on aruandluskohustus digiühiskonna poliitika kavandamise eest vastutava ministri (edaspidi
minister) ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb selle tegevuse üle teenistuslikku
järelevalvet.
(2) Ameti koostööd ministeeriumiga korraldab kantsler.
§ 3. Pitsat ja dokumendiplangid
(1) Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat.
(2) Ametil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse
väikese riigivapi kujutist.
§ 4. Eelarve
(1) Ametil on oma eelarve.
2
(2) Ameti eelarve kinnitab, seda muudab ja selle täitmist kontrollib minister või tema volitatud isik.
§ 5. Asukoht
Amet asub Tallinnas. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse
põhimääruses.
2. peatükk
TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED
§ 6. Tegevusvaldkond
(1) Amet täidab õigusaktidega sätestatud ulatuses oma pädevuses olevaid ülesandeid riigi infosüsteemi,
küberturvalisuse ning riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste (edaspidi riigi IKT-
alusteenused) valdkonnas.
(2) Amet osutab kokkuleppe alusel valdkonnapõhiseid teenuseid riigiasutustele, riigi asutatud
sihtasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning nende hallatavatele asutustele,
avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele
isikutele ulatuses, milles need on seotud avalike ülesannete täitmisega, ning muudele isikutele
(edaspidi teenuse kasutaja) õigusaktides ettenähtud juhtudel või ülekaaluka avaliku huvi esinemise
korral.
§ 7. Ameti põhiülesanded
Amet oma tegevusvaldkondades:
1) korraldab Eesti teabevärava, valimiste infosüsteemide, infosüsteemide andmevahetuskihi, riigi
infosüsteemi haldussüsteemi, asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi ning autentimist,
digitaalallkirjastamist ja krüpteerimist võimaldava tarkvara ja internetipõhise autentimis- ja
allkirjastamissüsteemi arendamist, haldamist ja majutamist ning koordineerib nende kasutamist;
2) kooskõlastab andmekogude tehnilist dokumentatsiooni ja registreerib andmekogusid;
3) toetab avaliku sektori asutusi tehisaru kasutuselevõtul, koordineerib tehisaru valdkonna riiklikku
arendamist, sealhulgas kesksete lahenduste arendamist ja juurutamist, turvalisuse tagamist ning
kogukonna valdkondliku kompetentsi edendamist;
4) hindab ja kontrollib isikut tõendava dokumendi andmekandja tehniliste omaduste nõuetelevastavust,
peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L
257, 28.08.2014, lk 73–114), artikli 22 kohast usaldusnimekirja ning võib korraldada usaldusteenuste
infrastruktuuri loomist, haldamist ja ajakohastamist;
5) koordineerib riigi IT-arhitektuuri ja koosvõimeraamistiku kujundamist;
6) korraldab kesksete IT-lahenduste ja -teenuste arendamist, haldamist ja majutamist ning
koordineerib nende kasutamist;
7) täidab e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 2 tähenduses pädeva asutuse,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46c tähenduses ühtse kontaktpunkti,
3
küberturvalisuse seaduse § 5 tähenduses pädeva asutuse, ühtse kontaktpunkti, ulatuslike
küberintsidentide ja kriiside ohjamise eest vastutava pädeva asutuse, küberintsidentide käsitlemise
üksuse ja turvahaavatavuse koordineeritult avaldamise koordinaatori ülesandeid ning koordineerib
küberintsidentide käsitlemist;
8) täidab riikliku küberjuhtimiskeskuse ülesandeid;
9) korraldab kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitset;
10) korraldab infosüsteemide turvameetmete süsteemi arendamist ja koordineerib infoturbemeetmete
rakendamist;
11) osaleb oma pädevuse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, mis
käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega
muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv
(EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), artiklis 14 nimetatud
koostöörühma tegevuses, artiklis 16 nimetatud Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste
võrgustiku töös ja küberturvalisuse seaduse §-s 5 nimetatud küberintsidentide käsitlemise riiklike
üksuste võrgustiku töös;
12) korraldab arvutitöökohateenuse, pilve- ja serveritaristu teenuste ning nendega seotud lisateenuste
ja erilahenduste arendamist, haldamist ning osutamist;
13) korraldab riigi IKT-alusteenuste osutamise ja toimepidevuse tagamist, sealhulgas riigi infosüsteemi
kuuluvate andmekogude majutamine;
14) korraldab oma pädevuse piires elektroonilise sideteenuse arendamist, haldamist ja majutamist ning
koordineerib selle kasutamist;
15) töötab välja ameti strateegilised arengudokumendid, tagades nende kooskõla riigi strateegiliste
arengudokumentidega riigieelarve seaduse tähenduses, ning korraldab nende elluviimise ja tulemuste
hindamise;
16) osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud strateegiate, rahvusvaheliste arengudokumentide ja
projektide väljatöötamisel ning elluviimisel;
17) teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamusi õigusaktide
eelnõude kohta;
18) teeb ülesannete täitmisel koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, erialaliitude,
ühenduste ja muude isikutega ning välisriigi asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega;
19) esindab oma ülesannete täitmisel riiki rahvusvahelises koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes
koostöövõrgustikes;
20) korraldab uuringute, analüüside, aruannete ja ülevaadete koostamist;
21) teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja
ulatuses ning menetleb väärtegusid;
22) korraldab välisprojektide läbiviimist ja juhtimist oma pädevuse piires;
23) korraldab koolitus-, ennetus-, teavitus- ja nõustamistegevust ja edendab oma pädevusvaldkondades
kogukonna kompetentsi;
24) tagab juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele;
25) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
4
§ 8. Ameti töökorralduslikud ja muud kohustused
Amet:
1) tagab oma sidekanalite laialdase ja pideva kättesaadavuse, kasutades selleks mitmesuguseid
töökindlaid vahendeid, mis võimaldavad tal teistega ja teistel temaga igal ajal ühendust võtta;
2) määrab kindlaks sidekanalid ning teeb need teatavaks oma sihtrühmadele ja koostööpartneritele;
3) tagab, et tema ametiruumid ja tööd toetavad infosüsteemid asuvad turvalises kohas ning et teenuste
toimepidevuse eesmärgil on olemas ka varusüsteemid ja -tööruumid;
4) tagab sellise päringute haldamiseks ja suunamiseks sobiva infosüsteemi olemasolu, mis võimaldab
ka töid tõhusalt üle anda;
5) tagab oma tegevuse konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse;
6) tagab oma teenuste pideva kättesaadavuse eesmärgil piisava arvu töötajate ja ametnike (edaspidi
koos teenistujad) olemasolu;
7) tagab oma teenistujatele asjakohase väljaõppe.
3. peatükk
STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
§ 9. Struktuuriüksused
(1) Ameti struktuuriüksused on:
1) küberturvalisuse keskus;
2) riigi infosüsteemi keskus;
3) tehnoloogia ja taristu keskus;
4) kliendikogemuse ja teenuste juhtimise keskus;
5) peadirektorile vahetult alluvad osakonnad.
(2) Keskuse koosseisu võivad kuuluda osakonnad ja osakondade koosseisu allstruktuuriüksused.
Osakonna ja selle allstruktuuriüksuste pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses.
Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei ole ühegi allstruktuuriüksuse koosseisus, vaid
alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle ülesanded määratakse ametijuhendiga, töölepingus või
mõlemas.
(3) Ameti struktuuri võivad kuuluda teenistujad, kes ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus ja kes
alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori määratud teenistujale.
(4) Ameti teenistuskohtade maksimaalse arvu kinnitab minister peadirektori ettepanekul. Ameti
teenistuskohtade koosseisu kinnitab peadirektor.
(5) Teenistujate õigused, kohustused ja vastutus määratakse ametijuhendiga, töölepingus või mõlemas.
§ 10. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Küberturvalisuse keskuse põhiülesanded on:
5
1) täidab Eesti riigi tasandil CERT-i (Computer Emergency Response Team), küberintsidentide
käsitlemise üksuse ja turvahaavatavuse koordineeritult avaldamise koordinaatori ülesandeid,
sealhulgas käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente;
2) koordineerib küberturvalisuse tagamist ning küberintsidentide ennetamist ja lahendamist ning
parandab üldist küberteadlikkust küberintsidentide ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks;
3) korraldab riikliku küberjuhtimiskeskuse ülesannete täitmist;
4) avalikustab küberintsidendist lähtuva ohu, kui avalikustamine on kooskõlastatud riigisisese või
rahvusvahelise koostöö alusel;
5) koostab Eesti arvutivõrkudes toimunud küberintsidentide ja pahavara leviku kohta raporteid;
6) teeb Eesti interneti protokolli aadressiruumis ning Eesti riigitunnusega seotud domeenide vaatlust,
analüüsib võrgu- ja infosüsteemide turvariske ja nende mõju ning edastab ohuteateid;
7) osaleb küberturvalisuse valdkonna õigusaktide, strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide ja
eelarvete väljatöötamisel;
8) teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet, kohaldab riiklikku sundi, menetleb väärtegusid ning korraldab
loamenetlust;
9) peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 22 kohast usaldusnimekirja;
10) nõustab võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete nõuetekohase
rakendamise küsimuses;
11) korraldab ja koordineerib küberturvalisuse alast teadus- ja arendustegevust ning teeb koostööd
valdkonna teadus- ja uurimisasutustega;
(2) Küberturvalisuse keskus täidab küberintsidentide käsitlemise üksuse ülesandeid järgmiselt:
1) tegeleb oma ülesannete piires vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 I
ja II lisas osutatud sektorite, allsektorite või viidatud liiki üksustega ning vastutab küberintsidentide
käsitlemise eest kindla menetluse kohaselt;
2) osaleb küberturvalisuse seaduses sätestatud vastastikuses hindamises;
3) teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide küberintsidentide käsitlemise üksustega;
4) võib teha koostööd kolmandate riikide küberintsidentide käsitlemise riiklike üksustega või
samaväärsete asutustega, sealhulgas küberturvalisusalase abi andmiseks;
5) teeb koostööd teenuseosutajate sektoripõhiste või -vaheliste kogukondadega, sealhulgas vahetab
vajaduse korral nendega teavet, arvestades küberturvalisuse seaduses küberturvalisusalase
teabevahetuse kokkuleppe kohta sätestatud nõudeid;
6) korraldab küberohtude, turvahaavatavuste ja küberintsidentide seiret ning analüüsi riiklikul tasandil;
7) taotluse korral osutab asjaomastele teenuseosutajatele abi nende võrgu- ja infosüsteemide
reaalajalise või reaalajalähedase seirega;
8) tagab küberohu, turvahaavatavuse ja küberintsidendi kohta varajase hoiatuse, hoiatuse ja teate
edastamise ning teabe levitamise asjaomastele teenuseosutajatele, pädevatele asutustele ja muudele
asjaomastele sidusrühmadele, võimaluse korral nii, et varajane hoiatus, hoiatus ja teade edastatakse
reaalajalähedaselt;
9) lahendab küberintsidente ja asjakohasel juhul abistab asjaomaseid teenuseosutajaid;
10) kogub ja analüüsib digitaalkriminalistika andmeid, analüüsib järjepidevalt riske ja küberintsidente
ning tagab teadlikkuse küberturvalisuse olukorrast;
6
11) kontrollib potentsiaalselt olulise mõjuga turvahaavatavuse kindlakstegemiseks ennetavalt
teenuseosutaja taotlusel teenuseosutaja võrgu- ja infosüsteemi;
12) osaleb küberintsidentide käsitlemise riiklike üksuste võrgustiku töös ja osutab teisele võrgustiku
liikmele taotluse korral oma võimete ja pädevuse kohast abi;
13) täidab turvahaavatavuse koordineeritult avaldamise koordinaatori ülesandeid;
14) aitab teenuseosutajatel ja asjaomastel sidusrühmadel kasutusele võtta nendega teabe turvaliseks
vahetamiseks mõeldud vahendeid;
15) teeb vajaduse korral teenuseosutaja üldkasutatava võrgu- ja infosüsteemi ennetavat välist kontrolli,
mille eesmärk on tuvastada haavatav või ebaturvaliselt seadistatud süsteem ja teavitada sellest
asjaomast teenuseosutajat, tagades, et kontroll ei avalda negatiivset mõju teenuseosutaja teenuse
toimimisele;
16) loob koostöösuhteid erasektori asjaomaste sidusrühmadega ning toetab koostöö hõlbustamiseks
ühtsete või standardsete tavade ja liigitamissüsteemide kasutuselevõttu seoses küberintsidendi
käsitlemise menetluse, kriisiohje ja turvahaavatavuse koordineeritud avaldamisega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6–14 sätestatud ülesandeid võib riski- või
ohuprognoosipõhise lähenemisviisi alusel prioriseerida.
(4) Küberturvalisuse keskus täidab turvahaavatavuse koordineeritult avaldamise koordinaatori
ülesandeid järgmiselt:
1) tegutseb usaldusväärse vahendajana, hõlbustades vajaduse korral turvahaavatavusest teavitava
füüsilise või juriidilise isiku ja potentsiaalse turvahaavatavusega IKT-toote tootja või IKT-teenuse osutaja
vahelist suhtlust, tegutsedes ükskõik kumma poole taotlusel;
2) teeb kindlaks teavitatud potentsiaalse turvahaavatavuse või turvahaavatavusega seotud üksuse ja
võtab temaga ühendust;
3) abistab potentsiaalsest turvahaavatavusest ja turvahaavatavusest teavitavat füüsilist või juriidilist
isikut;
4) peab läbirääkimisi avalikkuse turvahaavatavusest teavitamise tähtaja üle;
5) haldab mitut teenuseosutajat mõjutavat turvahaavatavust;
6) tagab, et teatatud turvahaavatavusega seoses võetakse hoolikalt järelmeetmeid;
7) tagab potentsiaalsest turvahaavatavusest või turvahaavatavusest teatava füüsilise või juriidilise isiku
anonüümsuse;
8) teeb küberintsidentide käsitlemise riiklike üksuste võrgustikus koostööd teise Euroopa Liidu
liikmesriigi poolt turvahaavatavuse koordineeritult avaldamise koordinaatori ülesandeid täitma määratud
küberintsidentide käsitlemise riikliku üksusega, kui teatatud turvahaavatavus võib oluliselt mõjutada
teenuseosutajaid rohkem kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.
(5) Riigi infosüsteemi keskuse põhiülesanded on:
1) arendab, haldab ja korraldab riigi infosüsteemi haldussüsteemi, infosüsteemide andmevahetuskihi,
asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi, Eesti teabevärava ning valimiste infosüsteeme;
2) kooskõlastab andmekogude tehnilist dokumentatsiooni ja registreerib andmekogusid;
3) korraldab infosüsteemide andmevahetuskihiga liitumist;
7
4) korraldab autentimist, digitaalallkirjastamist ja krüpteerimist võimaldava tarkvara ning internetipõhise
autentimis- ja allkirjastamissüsteemi arendamist ja haldamist;
5) loob, haldab ja ajakohastab e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 3 lõike 2 kohast
usaldusteenuste infrastruktuuri;
6) koolitab ja parandab teadlikkust riigi infosüsteemi teemadel;
7) osaleb riigi infosüsteemi alaste õigusaktide, strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide ja
eelarvete väljatöötamisel;
8) toetab avaliku sektori asutusi tehisaru kasutuselevõtul, koordineerib tehisaru valdkonna riiklikku
arendamist, sealhulgas kesksete lahenduste arendamist ja juurutamist, turvalisuse tagamist ning
kogukonna valdkondliku kompetentsi edendamist;
9) korraldab platvormi pakkumist riigi e-teenuste personaalseks ja sündmuspõhiseks tarbimiseks;
10) koordineerib, arendab ja haldab keskseid IT-lahendusi ja -teenuseid ning koordineerib nende
kasutamist.
(6) Tehnoloogia ja taristu keskuse põhiülesanded on:
1) osutab elektroonilise side teenust, arendab ja haldab selleks vajalikku taristut;
2) arendab, hooldab ja haldab riigi IKT-alusteenuste taristut;
3) arendab, hooldab ja haldab serveritaristut, sealhulgas kõrgjõudlusega arvutustaristut, ning sellega
seotud teenuseid, lahendusi ja süsteeme;
4) arendab, hooldab ja haldab arvutitöökohateenuse osutamiseks vajalikke süsteeme, lahendusi ja
tehnilisi komponente;
5) tagab riigi IKT-alusteenustega seotud infosüsteemide käideldavuse, andmete tervikluse ja
konfidentsiaalsuse;
6) korraldab riigi infosüsteemide majutamist;
7) algatab ja juhib keskuse vastutusalas olevate uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning
innovatsiooniprojekte;
8) osaleb tehnoloogia ja taristu alaste õigusaktide, strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide ning
eelarvete väljatöötamisel.
(7) Kliendikogemuse ja teenuste juhtimise keskus põhiülesanded on:
1) arendab ja koordineerib ametisisest strateegilise planeerimise ja tulemusjuhtimissüsteemi
rakendamist;
2) juhib ja arendab ameti teenuste, teeninduse, kliendi- ja kasutajakogemust;
3) haldab keskselt ameti teenuste portfelli ja kliendiportfelli;
4) koordineerib ametis protsessijuhtimise ja organisatsiooniüleste teenuste arendamise metoodikate
ning neid toetavate töövahendite, süsteemide ja töökorralduspõhimõtete kujundamist ning rakendamist;
5) kogub ja analüüsib teenuse kasutajate vajadusi, tagasisidet ja rahulolu ning arendab selle põhjal
teenuseid;
6) koordineerib kliendisuhtluse teeninduskanalite ning iseteeninduslahenduste arendamist ja
kasutamist;
7) pakub teenuste kasutajatele kaug- ja kohapealset kasutajatuge;
8) korraldab riigi IKT-alusteenuste pakkumist, liitumist, kasutuselevõttu ja suhtlust;
8
9) haldab arvutitöökohateenuse pakkumiseks vajaliku IT-vara elutsüklit ja keskladu;
10) osaleb kliendikogemuse ja teenuste juhtimise valdkonna õigusaktide, strateegiate, arengukavade,
sihtprogrammide ning eelarvete väljatöötamisel;
11) arendab ja võimestab teenuse kasutajaid ja kogukonda läbi koolitus- ja nõustamistegevuste, et
parandada teadlikkust ning edendada keskuse pädevusvaldkondades kogukonna ja teenuse kasutajate
kompetentsi.
(8) Peadirektorile vahetult alluva osakonna põhiülesanded on:
1) korraldab ameti sise- ja väliskommunikatsiooni;
2) korraldab teavitus- ja ennetustegevust;
3) korraldab ameti transpordi- ja büroohaldust;
4) korraldab ameti teabehaldust ja toetab juhtkonna tegevust;
5) korraldab personalijuhtimist ja -teenust;
6) koordineerib ameti infoturvet ja korraldab riskihaldust;
7) parandab teenistujate infoturbealast teadlikkust ja kontrollib infoturvanõuete täitmist;
8) tagab ametis riigisaladuse kaitse;
9) korraldab oma ametis tuleohutusnõuete täitmist;
10) ennetab, tõkestab, avastab ja menetleb teenistuskohustuste rikkumist ametis;
11) juhib ametis IT-arendusprojekte;
12) koordineerib riigihangete läbiviimist;
13) nõustab ametit õiguslikes küsimustes;
14) osaleb ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusaktide väljatöötamisel;
15) esindab ameti õigushuve kohtus ja teistes vaidlusorganites;
16) korraldab ametis isikuandmete kaitse nõuete täitmist;
17) korraldab finantsjuhtimist ja varahaldust ning koordineerib eelarve eelnõude koostamist.
(9) Kiireloomulise töökorralduse rakendamise vajaduse korral võib peadirektor anda käesolevas
paragrahvis sätestatud ülesanded ajutiselt üle teisele struktuuriüksusele, sätestades need vastava
struktuuriüksuse põhimääruses ning teavitades sellest viivitamata ministrit. Kui ümberkorraldus on
püsiv, tehakse vastav muudatus ameti põhimääruses esimesel võimalusel.
4. peatükk
JUHTIMINE
§ 11. Juhtimine
(1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul.
(2) Peadirektorit asendab tema äraolekul peadirektori määratud asetäitja või muu ametnik.
§ 12. Peadirektor
Peadirektor:
9
1) juhib ameti tööd peadirektori asetäitjate, osakonnajuhatajate ja peadirektorile vahetult alluvate
teenistujate kaudu, otsustab ja korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ning vastutab
ameti tegevuse tulemuste eest;
2) kinnitab ameti arengu- ja tegevuskava, struktuuriüksuste põhimäärused, teabehalduse korra ning
muud ameti töökorraldust reguleerivad dokumendid;
3) nimetab ametisse ja vabastab ametist koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab
töölepinguid töötajatega;
4) teeb õigusaktidega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet ameti struktuuriüksuste ja
teenistujate tegevuse üle;
5) tagab ametis sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise kooskõlas ministeeriumi
valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjaga, sealhulgas määrab asutuse siseauditi eest vastutava
isiku;
6) vastutab korruptsiooni ennetamise meetmete väljatöötamise ja rakendamise eest ametis;
7) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja
otstarbeka täitmise üle;
8) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemeheliku kasutamise kooskõlas
riigivaraseadusega;
9) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida täitev
teenistuja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev ametnik tegutseb
väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel;
10) sõlmib oma pädevuse piires lepinguid või annab volituse lepingute sõlmimiseks;
11) moodustab vajadusel nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning
määrab nende ülesanded ja töökorra;
12) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid ja ministri või kantsleri antud ameti
tegevusvaldkonda kuuluvaid ülesandeid.
§ 13. Peadirektori käskkiri ja korraldus
(1) Peadirektor annab teenistusalastes küsimustes käskkirju ning ameti sisemises asjaajamises
kirjalikke ja suulisi korraldusi.
(2) Peadirektori käskkirjad vormistatakse ning registreeritakse vastavalt ameti teabehalduse korrale.
§ 14. Peadirektori asetäitja
(1) Peadirektori asetäitja juhib keskust ja korraldab osakonnajuhataja kaudu talle alluvate osakondade
ning teenistujate tööd, suunab ja koordineerib oma vastutusvaldkonna tegevusi ametis, esindab ametit
peadirektorilt saadud volituste piires ning täidab muid õigusaktis sätestatud või peadirektori antud
ülesandeid.
(2) Peadirektori asetäitja vastutusvaldkond, täpsemad teenistusülesanded, pädevus, õigused ja
vastutus määratakse ametijuhendis ja struktuuriüksuse põhimääruses.
§ 15. Osakonnajuhataja
10
(1) Osakonnajuhataja juhib osakonda ning allub vahetult peadirektorile või peadirektori asetäitjale
vastavalt osakonna põhimääruses sätestatule. Osakonnajuhataja tagab osakonna põhimäärusega
kinnitatud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise ning osakonnale eraldatud
ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise.
(2) Osakonnajuhataja vastutusvaldkond, täpsemad teenistusülesanded, pädevus, õigused ja vastutus
määratakse ametijuhendis ja struktuuriüksuse põhimääruses.
5. peatükk
ARVUTITÖÖKOHATEENUSE KASUTAJATE NÕUKODA
§ 16. Arvutitöökohateenuse kasutajate nõukoda
(1) Ameti juures tegutseb nõuandva õigusega teenuse kasutajate nõukoda, kelle ülesanne on
koordineerida arvutitöökohateenuse osutamist ja pakkumist.
(2) Nõukoda koosneb esimehest ja liikmetest. Nõukoja esimees on kantsler. Teiste ministeeriumide
kantslerid ja riigisekretär esitavad nõukotta nimetamiseks igaüks ühe esindusliikme ja selle liikme
asendusliikme. Nõukoja koosseisu nimekirja kinnitab kantsler käskkirjaga.
(3) Nõukojal on õigus teha ettepanekuid peadirektorile:
1) arvutitöökohateenuse osas;
2) arvutitöökohateenuse kasutajatele osutatava teenuse standardite, kvaliteedi ja efektiivsuse
parendamiseks;
3) ameti ja arvutitöökohateenuse kasutajate vahelise tööjaotuse parendamiseks.
(4) Nõukoja töövorm on koosolek. Korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord poolaastas. Koosolek
on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukoja koosseisust. Nõukoja otsus on vastu
võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud nõukoja liikmetest. Nõukoja koosolekust
võtavad sõnaõigusega osa peadirektor või tema volitatud teenistuja ning peadirektori määratud
teenistujad.
(5) Koosoleku kutsub kokku peadirektor või nõukoja esimees või nõukoja esimehe volitatud nõukoja
liige. Nõukoja koosolekud protokollitakse, tuues välja nõukoja liikmete eriarvamused. Protokolli
allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll edastatakse kõikidele nõukoja liikmetele ning
sellega loetakse esindatud asutus teavitatuks nõukojas arutatust ning otsustatust.
(6) Nõukoja koosolek võib toimuda ka elektroonilise vahendi abil ilma liikme koosolekul füüsiliselt kohal
olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel viisil, mis võimaldab liikmel
eemal viibides koosolekut jälgida, sõna võtta ja otsuse tegemisel hääletada, kui koosoleku kokkukutsuja
on elektroonilise vahendi kasutamise kutses ette näinud.
11
(7) Nõukojal on õigus saada ametilt oma tööks vajalikke andmeid ja dokumente ning teenindatavatelt
asutustelt ametile saadetud kaebusi ja ettepanekuid.
(8) Nõukoja tööd korraldab amet.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 17. Riigi Infosüsteemi Ameti põhimääruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määrus nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti
põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027.
¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada
küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja
direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2.
direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152).
(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler
12.11.2026
Justiits- ja digiministri määruse „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega kehtestatakse Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi ka RIA või amet) põhimäärus,
mis jõustub 1. jaanuaril 2027. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 42 lõike
1 alusel1, mille kohaselt kinnitab ameti põhimääruse minister.
Uue põhimääruse kehtestamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse käivitatud riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) korralduse reformist2. Reformi ühe sammuna ühendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi hallatav riigiasutus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT) Riigi Infosüsteemi Ametiga hiljemalt 1. jaanuaril 2027. Ühendatud valitsusasutuse nimeks jääb Riigi Infosüsteemi Amet. Liitmise tulemusena koonduvad ühte valitsusasutusse riigi infosüsteemi kesksete platvormide korraldamine, küberturvalisuse tagamine ning riigi IKT alusteenused. Eelnõu eesmärk on vähendada riigi IKT-korralduse killustatust ning tagada valdkonna parem koordineerimine. Liitmisega ameti ülesanded ka sisuliselt laienevad: ametist saab terviklik jagatud teenuste osutaja, kes lisaks senistele ülesannetele osutab riigi IKT-alusteenuseid, koordineerib riigi IT-arhitektuuri ja koosvõimeraamistiku kujundamist ning tehisaru valdkonna riiklikku arendamist, korraldab kesksete IT- lahenduste ja -teenuste arendamist ja haldamist ning täidab riikliku küberjuhtimiskeskuse ülesandeid. Liituvate asutuste senised põhimäärused tunnistatakse kehtetuks järgmiselt: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määrus nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“3 (RT I, 29.01.2026, 2, edaspidi määrus nr 28) tunnistatakse kehtetuks eelnõukohase määruse §-ga 17; 2) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. novembri 2021. a käskkirja nr 225 „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse moodustamine“ lisa 1 „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus“ (edaspidi RIT-i põhimäärus) tunnistatakse kehtetuks RIT-i ümberkorraldamise käskkirjaga (vt punkt 1.3). Riigi Infosüsteemi Ameti ja RIT-i liitmine on osa laiemast digiriigi reformist, mille muud osad, sealhulgas
Riigi Digikeskuse loomine, riigiside teenuste üleandmine ja teiste valitsemisalade IT-baasteenuste
koondamine, viiakse ellu eraldi otsuste ja õigusaktidega, mitte selle määrusega. Laiemat reformi
puudutavaid andmeid on seletuskirjas kasutatud üksnes taustana ning need on määruse mõjudest selgelt
eristatud. Määruse mõju avaldub eelkõige avalikus sektoris. Asutuste ühendamine ja ülesannete
laiendamine suurendavad üleminekuajal töökoormust, kuid edaspidi peaks ühendatud asutuse töökoormus
vähenema, sest kattuvad tugifunktsioonid koondatakse. Teenuste kasutajate töökoormust vähendab see,
et senise kahe lepingupartneri asemel on üks ning keskne seire ja intsidentide lahendamise tugi
võimaldavad küberturvalisuse ja IT-teenuste toimimisega seotud ülesandeid lahendada keskselt.
Ettevõtjate, üksikisikute ega vabaühenduste halduskoormus ei muutu.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi osakonna teenuste talituse nõunik
Pille-Riin Vool ([email protected]) ja sama osakonna teenuste talituse juhataja Maris Leivategija
([email protected]) koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga.
1 Vabariigi Valitsuse seadus. – RT I, 07.05.2025, 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/107052025009 2 IKT reform. Kokkuvõte. Justiits- ja Digiministeerium: 2026. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026- 07/IKT%20reformi%20kokkuv%C3%B5te.pdf 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määrus nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus”. – RT I, 29.01.2026, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/129012026002
Valdkonna eest vastutavad Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi valdkonna asekantsler Lauri Luht ning
riikliku IKT taristu talituse juhataja digitaristu- ja küberturvalisuse valdkonna asekantsleri ülesannetes Erik
Janson.
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari
Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
IKT korralduse reform valmistati ette Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2026. a suuniste alusel ja otsustati
valitsuskabineti 11. juuni 2026. a nõupidamisel. Määruse aluseks olevad organisatsioonilised kaalutlused,
alternatiivide võrdlus ja mõjuhinnangud on esitatud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. a
kabinetinõupidamisele esitatud memorandumis4 ning selle aluseks olnud Ernst & Youngi analüüsis5.
Kabinetinõupidamisel kiideti heaks üleriigiline IT-töökorraldusmudel, mille üks esimesi samme on RIT-i ja
RIA liitmine 1. jaanuaril 2027 ning mille kohaselt on uue ameti roll olla terviklik jagatud teenuste osutaja.
Ametisse koondatakse IT-baasteenused, riigi IT-arhitektuuri haldamine ja kesksete platvormide juhtimine,
tugevdatakse küberturbevõimekust ning suurendatakse ameti rolli tehisaru kompetentsikeskusena.
Seejuures tuleb eristada RIA juhtimisfunktsiooni valitsusasutusena (VVS § 70 alusel)
poliitikakujundamisest, millist ülesannet täidab põhiseaduse ning VVS-i järgi Justiits- ja Digiministeerium.
Eelnõu on seotud järgmiste õigusaktide ja menetlustega. Esiteks korraldatakse RIT-i kui ministeeriumi
hallatava riigiasutuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ministri käskkirjaga6 VVS § 43 lõike 3
ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste
moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord“ alusel. Käskkirja kohaselt
korraldatakse RIT alates 1. jaanuarist 2027 ümber, ühendades selle RIA-ga. RIT-i tegevus lõpetatakse
tema ülesannete, õiguste, kohustuste, vara ja asjaajamise üleandmise teel RIA-le. Teenistujad, kelle
töökoht ja tööülesanded ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad töösuhet töölepingu seaduse § 112 lõike 1
alusel ameti koosseisus. Ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise toiminguteks moodustatakse
likvideerimiskomisjon, kes esitab ministrile lõpetamisakti 15 päeva jooksul selle allkirjastamisest. Sama
käskkirjaga tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2027 kehtetuks RIT-i põhimäärus (ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 12. novembri 2021. a käskkirja nr 225 lisa 1).7 Teiseks valmistatakse sama reformi
raames ette Riigi Digikeskuse põhimääruse eelnõu8, mis on eraldi menetlus ega mõjuta selle määruse sisu.
Kolmandaks on Vabariigi Valitsuse tasandil otsustatud, et riigiside teenused ühendatakse ametiga hiljemalt
1. juulil 2029.9 See tehakse eraldi õigusliku üleminekuna ja seda selles eelnõus ei käsitleta. Vajaduse korral
muudetakse õigusakte, milles on nimetatud RIT-i teenuseosutajana.
Eelnõu on seotud kahe 2025.–2027. aasta koalitsioonileppe eesmärgiga.
1. RIA ja RIT-i ühendamisega täidetakse koalitsioonileppe punkti „Konsolideerime riigi IT-majade
tugiteenused, töötame välja teenuste ja asutuste ühtse juhtimismudeli“ tegevust „Teenuste ja IT-majade
või nende funktsioonide konsolideerimiseks ettepanekute esitamine“.
4 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele. Justiits- ja Digiministeerium: 11.06.2026. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870 5 Ernst & Young. Riigi IT-majade konsolideerimise analüüs ja tegevuskava. Vahearuanne. Tellija: Justiits- ja Digiministeerium: 01.06.2026. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026-07/EY_IT- majade_konsolideerimine_vahearuanne_01062026%5B1%5D.pdf 6 Justiits- ja digiministri 9. septembri 2026. a käskkiri nr 61 „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine“. https://adr.rik.ee/jm/dokument/18992484 7 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. novembri 2021. a käskkirja nr 225 „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse moodustamine” lisa 1 „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus”, kehtestatud uues sõnastuses justiits- ja digiministri 6. juuni 2025. a käskkirjaga nr 37. http://rit.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/RITi%20p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4rus.pdf 8 Justiits- ja digiministri määruse „Digiriigi Keskuse põhimäärus” eelnõu kavand, 08.06.2026. Asutuse kavandatav nimetus on 2026. a juuni ja 2026. a septembri vahel muutunud. 9 IKT reform: Digiriigi Keskus (RIK-i, KeMIT-i ja ReMITK-i liitumisplaan) ja üleriigiline IKT juhtimisraamistik. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele. Justiits- ja Digiministeerium: 10.07.2026, esitatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2026. a kabinetinõupidamisele. https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT0041A0AE?open
2. Selge õigusliku aluse loomisega riikliku küberjuhtimiskeskuse ülesannete täitmisele (uue põhimääruse §
7 punkt 8) täidetakse koalitsioonileppe punkti „Muudame Eesti küberkaitset“10 tegevust „SOC
funktsionaalsuse riigiülene konsolideerimine“11.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Seost küberturvalisuse 2. direktiiviga12 ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257,
28.08.2014, lk 73–114) (edaspidi eIDAS-e määrus),13 on selgitatud seletuskirja 3. osas.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 18 paragrahvist. Uus põhimäärus järgib kehtiva RIA põhimääruse
ülesehitust (üldsätted, tegevusvaldkond ja ülesanded, struktuur, juhtimine, rakendussätted), kuid sisu on
ajakohastatud ning täiendatud RIT-ilt ülevõetavate ülesannete ja struktuuriüksustega ning
arvutitöökohateenuse kasutajate nõukoda käsitleva peatükiga. Alljärgnevalt selgitatakse eelnõuga
kavandatavaid sätteid peatükkide kaupa, võrreldes neid RIA kehtiva põhimääruse ja RIT-i põhimäärusega.
1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–5) sätestab ameti staatuse, aruandluskohustuse, pitsati ja sümbolid, eelarve
ning asukoha.
Paragrahvis 1 sätestatakse, et amet on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas tegutsev
valitsusasutus, kes esindab oma ülesannete täitmisel riiki, ning ameti ingliskeelne nimetus. Võrreldes
kehtiva põhimääruse §-dega 1 ja 2 on sõnastust lihtsustatud: loobutud on deklaratiivsest sättest, et ametil
on juhtimisfunktsioon ja ta täidab avalikke ülesandeid õigusaktides ettenähtud alustel, sest see tuleneb niigi
VVS-ist, ning ingliskeelne nimetus on staatuse paragrahvis. RIT-i ingliskeelset nimetust ja lühendeid liitmise
järel edasi ei kasutata.
Paragrahvis 2 sätestatakse ameti aruandluskohustus digiühiskonna poliitika kavandamise eest vastutava
ministri ees ning tegevuse koordineerimine kantsleri poolt. Säte vastab RIA kehtiva põhimääruse §-le 3.
Määruse nr 28 § 3 lõikes 3 sisalduvat kohustust kooskõlastada tegevus ministeeriumi osakondadega üle
ei võeta, sest ministeeriumi ja ameti koostöö korraldamine on kantsleri kui koordineeriva rolli täitja töö ega
vaja põhimääruses eraldi sätestamist. RIT-il hallatava riigiasutusena on aruandluskohustus sama ministri
ees, mistõttu juhtimisahel liitmisega sisuliselt ei muutu – senise kahe teenistusliku järelevalve liini asemel
jääb üks.
Paragrahvis 3 sätestatakse ameti pitsat ja dokumendiplangid. Säte vastab määruse nr 28 §-le 5, mida on
täiendatud dokumendiplankide kirjeldusega.
Paragrahvis 4 sätestatakse, et ametil on oma eelarve. Eelarve kinnitab, seda muudab ja selle täitmist
kontrollib minister või tema volitatud isik. Kehtiva põhimääruse § 4 lõiget 2, mille kohaselt on ametil
arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus, uude määrusse üle ei võeta, sest riigiasutuste
arvelduste korraldus tuleneb riigieelarve seadusest ega vaja põhimääruses kordamist. Samuti ei võeta
uude määrusse üle kehtiva põhimääruse § 4 lõikes 1 sätestatud ameti kulude katmise allikate loetelu
(riigieelarve, rahvusvahelistes koostööprojektides osalemisest tulenevad eraldised ja Euroopa Liidu
11 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm- 0 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv). – ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32022L2555 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. a määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. – ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0910
eraldatud vahendid), sest ameti kulude katmine tuleneb riigieelarve seadusest ja iga-aastasest
riigieelarvest ega vaja põhimääruses kordamist.
Paragrahvis 5 sätestatakse ameti asukohana Tallinn. Säte vastab RIA kehtiva põhimääruse §-le 6.
Paragrahvi teise lause kohaselt märgitakse ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht struktuuriüksuse
põhimääruses; samasisuline nõue on kehtiva põhimääruse § 6 teises lauses. Ka RIT asub Tallinnas,
mistõttu liitmine töökohtade paiknemist ei muuda. Samas on RITil kontor näiteks Tartus, mistõttu on vajalik
ka täiendavate asukohtade määramise võimalus.
2. peatükis „Tegevusvaldkond ja ülesanded“ (§-d 6–8) määratakse ameti tegevusvaldkonnad ja
ülesanded.
Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatakse ameti tegevusvaldkondadena riigi infosüsteem, küberturvalisus ning
riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenused (edaspidi riigi IKT-alusteenused). Võrreldes RIA
kehtiva põhimääruse §-ga 7 lisandub kolmas tegevusvaldkond, riigi IKT-alusteenused, mis vastab RIT-i
senisele tegevusvaldkonnale (RIT-i põhimääruse § 8). Mõistet IKT-alusteenused ei ole õigusaktides
määratletud ning seda ei peetud vajalikuks määratleda ka RIA kui ühe valitsusasutuse põhimääruses.
Kehtiva RIT-i põhimääruse § 8 lõike 1 järgi on IKT-alusteenused arvutitöökohateenuse, serveritaristu
teenuse ning nendega seotud lisateenuste ja erilahenduste osutamine. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026.
a kabinetinõupidamise memorandumis kasutatakse samatähenduslikuna mõistet „IKT-baasteenused“, mis 14 hõlmab side-, infrastruktuuri-, arvutitöökoha- ja platvormiteenuseid ning litsentsihaldust koos seotud
tugirollidega. Seega mõistetakse IKT-alusteenustena üldjuhul IKT tehnilisi ja töökohateenuseid
tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu tähenduses15. Uues põhimääruses hõlmab riigi IKT-
alusteenuste valdkond lisaks eeltoodule ka elektroonilist sideteenust.
Paragrahvi 6 lõikes 2 piiritletakse ameti osutatavate teenuste kasutajate ring: amet osutab kokkuleppe
alusel valdkonnapõhiseid teenuseid riigiasutustele, riigi asutatud sihtasutustele, kohaliku omavalitsuse
organitele ja asutustele ning nende hallatavatele asutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja
avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende avalike ülesannete täitmisega
seotud ulatuses, samuti muudele isikutele õigusaktides ettenähtud juhtudel või ülekaaluka avaliku huvi
esinemise korral. Määratlus ühendab RIT-i põhimääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teenuse kasutajate ringi
ameti senise praktikaga ega pane ametile tingimusteta teenuse osutamise kohustust: teenuse osutamise
ulatus ja tingimused lepitakse kokku teenusepõhiselt.
Paragrahvis 7 sätestatakse ameti ülesanded ühtse loeteluna, mis katab kõik kolm tegevusvaldkonda.
Eelnõu järgi moodustuvad RIA ülesanded valdavalt RIA ja RIT-i senistest sama sisuga ülesannetest. Amet
täidab jätkuvalt küberturvalisuse seaduse16 (KüTS) § 5 tähenduses pädeva asutuse, ühtse kontaktpunkti,
ulatuslike küberintsidentide ja kriiside ohjamise eest vastutava pädeva asutuse, küberintsidentide
käsitlemise üksuse (CERT – Computer Emergency Response Team) ja turvahaavatavuse koordineeritult
avaldamise koordinaatori ülesandeid, täidab riikliku küberjuhtimiskeskuse ülesandeid, korraldab kriitilise
informatsiooni infrastruktuuri kaitset ja infosüsteemide turvameetmete süsteemi arendamist ning osaleb
küberturvalisuse 2. direktiivi17 (edaspidi NIS2 direktiiv) artiklites 14 ja 16 nimetatud koostöövormides.
Paragrahvi 7 punkti 7 kohaselt täidab amet ka e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 2
tähenduses pädeva asutuse ning eIDAS-e määruse artikli 46c tähenduses ühtse kontaktpunkti ülesandeid.
Samuti säilivad teised RIA ülesanded, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest (eelkõige eIDAS-e
14 IKT reform. Kokkuvõte. Justiits- ja Digiministeerium: 2026. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026- 07/IKT%20reformi%20kokkuv%C3%B5te.pdf 14 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele, lk 1, 11.06.2026. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870 15 Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2017. a kabinetinõupidamisel heaks kiidetud IKT teenuste mudel. https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT0031511A?open 16 Küberturvalisuse seadus. – RT I, 22.05.2018, 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018001); viimati muudetud RT I, 30.12.2025, 4 (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025004). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv). – ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32022L2555
määrus18 ja NIS2 direktiiv). RIA kehtiva põhimääruse deklaratiivseid punkte, mis kordavad seadusest niigi
tulenevat (näiteks riigivara valdamine ja kasutamine, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine,
haldusaktide andmine ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine), uude määrusesse üle ei
võeta.
Senisest valdkonnapõhisest ülesannete loetelust loobutakse, sest see dubleerib ebavajalikult ülesannete
jaotust struktuuriüksuste vahel. RIA ülesannete jaotus struktuuriüksuste vahel sätestatakse uue
põhimääruse §-s 10 kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 2 punktiga 4, mille järgi sisaldab
valitsusasutuse põhimäärus muu hulgas struktuuriüksuste põhiülesandeid. Järgnevalt kirjeldatakse uue
põhimääruse erinevusi võrreldes RIA ja RIT-i seniste ülesannetega.
1. Peamise sisulise muudatusena lisatakse RIA põhimäärusesse RIT-i seniste valdkondade ülesanded
(punktid 12–14).Seeläbi võetakse RIA põhimäärusesseüle RIT-i põhimääruse §-des 8 ja 9 sätestatud
tegevusvaldkond ja ülesanded, sh arvutitöökohateenuse, serveritaristu teenuste ning nendega seotud
lisateenuste ja erilahenduste pakkumise ülesanne. Teenustega seotud lisateenused ja erilahendused
sõltuvad standardteenuseid kasutavate asutuste vajadustest. Lisateenus on keskselt hallatav teenus, mida
saavad asutused vastavalt vajadusele lisaks kasutada, kui standardteenusest ei piisa. Erilahendus on
teenus, mis on loodud ühe konkreetse asutuse jaoks ja mis pole laiendatav teistele asutustele. Muudatus
põhineb Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. a kabinetinõupidamise memorandumis sõnastatud otsusele 1,
mille järgi ühendatakse Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Riigi Infosüsteemi Ametiga
hiljemalt 1. jaanuaril19 2027. Justiits- ja digiministri 9. septembri 2026. a käskkirja nr 61 kohaselt lõpetatakse
RIT-i tegevus 1. jaanuaril 2027 tema ülesannete, õiguste, kohustuste, vara ja asjaajamise üleandmise teel
Riigi Infosüsteemi Ametile.
RIT-i põhimääruse §-s 9 sätestatud ülesanded on uues põhimääruses hõlmatud järgmiselt: IKT-
alusteenuste osutamine ja toimepidevuse tagamine, sealhulgas riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude
majutamine (punkt 1), sisaldub § 7 punktis 13 ning sellega seotud tegevuskava ja eelarve väljatöötamine
§ 7 punktis 15 ja § 12 punktis 7; IKT-alusteenuste osutamiseks vajalike teenuste, lahenduste, süsteemide
ja IKT-varade hooldamine, hankimine, arendamine, haldamine ning infoturbe tagamine (punkt 2) sisaldub
§ 7 punktis 12 ja § 10 lõike 6 punktides 2–5; ettepanekute tegemine arengudokumentide, õigusaktide ja
standardite väljatöötamiseks või muutmiseks (punkt 3) sisaldub § 7 punktides 16 ja 17; koostöö arendamine
(punkt 4) sisaldub § 7 punktis 18; pilvteenuste kasutuselevõtmise toetamine ja sellekohaste teenuste
pakkumine (punkt 5) sisaldub § 7 punktis 12, mis hõlmab pilve- ja serveritaristu teenuste arendamise,
haldamise ja osutamise korraldamist, ning § 10 lõike 7 punktis 8, mille kohaselt korraldab kliendikogemuse
ja teenuste juhtimise keskus riigi IKT-alusteenuste pakkumist, liitumist ja kasutuselevõttu; riigisaladuse
kaitse korraldamine (punkt 6) sisaldub § 10 lõike 8 punktis 8; riigi kaitsetegevuse kavas määratud püsivate
riigikaitseülesannete tagamine (punkt 7) ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine (punkt
8) on hõlmatud § 7 punktiga 25, mille kohaselt täidab amet muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
Paragrahvi 7 punktis 14 ja § 10 lõike 6 punktis 1 sätestatav elektroonilise sideteenuse ülesanne katab ameti
senise riigivõrgu teenuse. Ülesanne on sõnastatud teenusepõhiselt, et see ei sõltuks võrgu tehnilisest
korraldusest. Erinevalt punktidest 12 ja 13 ei pärine see ülesanne RIT-i põhimäärusest, vaid on seni RIA
riigi infosüsteemi teenistuse ülesanne (RIA kehtiva põhimääruse § 13 lõike 2 punkt 1). Sätete sõnastust
täpsustatakse võrreldes RIA kehtiva põhimäärusega, arvestades VVS-is seatud detailsemaid nõudeid
valitsusasutuse põhimäärusele.
2. Laiendatakse RIA senist ülesannet tehisaru valdkonnas (punkt 3). RIA kehtiva põhimääruse § 13
lõike 2 punkti 8 järgi on riigi infosüsteemi teenistuse ülesanne „masinõppel ja keeletehnoloogial põhinevate
riigi infosüsteemi toimimiseks vajalike infosüsteemide arendamise ja haldamise korraldamine“. Seda
ülesannet laiendatakse – edaspidi toetab RIA avaliku sektori asutusi tehisaru kasutuselevõtul, koordineerib
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. a määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. – ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0910 19 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele. Justiits- ja Digiministeerium: 11.06.2026, lk 28. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870
tehisaru valdkonna riiklikku arendamist, sealhulgas kesksete lahenduste arendamist ja juurutamist, turvalisuse
tagamist ning kogukonna valdkondliku kompetentsi edendamist.20 Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. a
kabinetinõupidamise memorandumi otsuse järgi kujundab RIA edaspidi riigis terviklikku lähenemist tehisaru
süsteemsele kasutuselevõtule avalikes teenustes, toetades selle turvalist, tõhusat ja laiapõhjalist
rakendamist kogu avalikus sektoris.21 Sätte uus sõnastus hõlmab selle eesmärgi.
3. Antakse riigi IT-arhitektuuri ja koosvõimeraamistiku kujundamise koordineerimise ülesanne
(punkt 5). Ülesanne tuleneb Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. a kabinetinõupidamise otsusest, millega
anti RIA-le riigi IT-arhitekti ülesanded. Memorandumi kohaselt võtab RIA senisest suurema rolli üleriigilise
IT-arhitektuuri kujundaja ja järelevalvajana ning RIA koosseisu kuuluv riigi IT-peaarhitekt koordineerib riigi
IT-arhitektuuri, koosvõime, kesksete komponentide kasutamise ning tehnoloogiliste valikute kujundamist ja
seiret üle IT-majade, esitades ettepanekud otsustamiseks üleriigilise IKT juhtimisraamistiku
arhitektuurinõukojale.22
4. Antakse kesksete IT-lahenduste ja -teenuste arendamise, haldamise ja majutamise korraldamise
ning nende kasutamise koordineerimise ülesanne (punkt 6). Muudatus põhineb Vabariigi Valitsuse 11.
juuni 2026. a kabinetinõupidamise memorandumis sõnastatud otsusel 3, mille järgi IT-baasteenuseid pakub
avalikus sektoris alates aastast 2030 üksnes RIA, v.a erandjuhtudel, milleks annab kirjaliku kinnituse
Justiits- ja Digiministeerium või RIA.23 Memorandumis täpsustatakse, et ettepanekute tulemusena
konsolideeritakse kõikidest praegustest IT-arenduskeskustest side-, infrastruktuuri-, arvutitöökoha- ja
platvormiteenused ning litsentsihaldus koos tugipersonaliga. Samuti viiakse RIA-sse üle RIAga
kokkulepitud olulisimad üleriigilised jagatud (kesksed) lahendused. Nende sammudega tuuakse kogu riiklik
digitaristu RIA ühtse juhtimise ja keskse küberturbekorralduse alla.24 Selle muudatuse tõttu ei sätestata
uues põhimääruses eraldi RIA kehtiva põhimääruse § 8 lõike 3 punktis 4 sätestatud ülesannet, mille järgi
RIA „korraldab riigi infosüsteemi kuuluvate kesksete platvormide arendamist, haldamist ja majutamist“.
Sisuliselt on kehtiv punkt uuest punktist kitsam ning hõlmatakse uue punkti alla.
5. Sätestatakse selge õiguslik alus riikliku küberjuhtimiskeskuse ülesannete täitmisele (punkt 8).
Küberjuhtimiskeskuse eesmärk on luua reaalajalähedane olukorrateadlikkus küberruumist ning tagada
kiirem võimekus tuvastada ja ennetada Eesti kriitiliste digiteenuste intsidente ja toetada nende lahendamist.
Küberjuhtimiskeskuse ülesanne hõlmab endas järgmisi funktsioone:
1. Keskne seiresüsteem. Tekib riiklikul tasemel reaalajalähedane tervikpilt kriitiliste teenuste toimimisest ja
omavahelistest seostest, mis võimaldab jagada ohuteavet (vastavalt teadmisvajadusele) ning teha
teadlikke otsuseid, tagades seeläbi teenuste töökindluse ja turvalisuse.
2. Ründepinna haldus. Võimaldab tuvastada kõik asutusele kuuluvad internetis nähtavad varad ning annab
võimalike turvanõrkuste ja ohtude korral sisendi tööriistadele, et probleem lahendada.
3. Turvaoperatsioonide platvorm on olukorrapildi loomise ja analüüsimise tööriist, mis aitab tehisaru abil
üles leida olulise haavatavuse ning loob tervikpildi, mille alusel on võimalik haavatavuse lahendamisega
edasi tegeleda.
4. Automatiseerimine ja reageerimine. Võimaldab saadud sisendi alusel käivitada tegevused turvanõrkuse
lahendamiseks vastavalt seadistatud reeglitele (näiteks blokeerida ohu korral tulemüüris IP-aadressi või
isoleerida pahavaraga nakatunud arvuti võrgust). Riikliku küberjuhtimiskeskuse tegevuse tulemusena tekib
21 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele. Justiits- ja Digiministeerium: 11.06.2026, lk 22. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870 22 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele. Justiits- ja Digiministeerium: 11.06.2026, lk 28. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870 23 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele. Justiits- ja Digiministeerium: 11.06.2026, lk 28. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870 24 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele. Justiits- ja Digiministeerium: 11.06.2026, lk 22-23. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870
reaalajalähedane olukorrateadlikkus küberruumist ning paraneb riigi võimekus ennetada ja lahendada
intsidente. Keskne ööpäevaringne võimekus suurendab ressursitõhusust, vähendab dubleerimist ja
koondab eksperditeadmised ühte kohta.
Keskne koordinatsioon parandab ülevaadet teenuste ristsõltuvusest, aitab vältida ahelreaktsioone ning
vähendab olukordi, kus probleemidest saadakse teada alles pärast teenuse häirumist. Kriitiliste teenuste
toimimine muutub prognoositavamaks ja juhitavamaks, sest intsidentide käsitlus ei sõltu enam üksiku
asutuse võimekusest, vaid on keskelt koordineeritud. Lisaks paraneb võime hinnata teenuste ristsõltuvust
ja vältida ahelreaktsiooni.
Selle tulemusena tekib riiklikul tasemel keskne võimekus:
1) ohuteabe keskseks kogumiseks ja analüüsimiseks – ööpäevaringne seire, intsidentide lahendamise
tugi ning võimalus kasutada eksperditeadmisi ja toimivaid lahendusi;
2) kriitiliste teenuste muudest teenustest sõltuvuse kaardistamiseks – võimaldab teenuse tõrke korral
kiiremini aru saada, kus ja milles on probleem, ning sellele kiiresti reageerida;
3) kriitiliste teenuste turvatasemete ja nõuete (sh mittefunktsionaalsed nõuded ja logihaldus)
ühtlustamiseks ja tõhustamiseks;
4) keskselt minimaalsete infoturvanõuete ja lisakaitsekihi rakendamiseks;
5) riikliku taristu lihtsustamiseks ning riigis kasutatava riist- ja tarkvara komponentide turbealase
nähtavuse parandamiseks.
Lisaks aitab riiklikul tasemel keskne lahendus tõhustada ressursikasutust, vähendada kulusid ja toetada
keskse intsidendiandmete töötlusega Euroopa Komisjoni välja pakutud ühtse teavituspunkti (single entry
point) funktsiooni täitmist.
Samas on oluline arvestada, et küberjuhtimiskeskus ei ole kõikehõlmav lahendus teenuste toimepidevuse
ja küberturvalisuse probleemidele. See ei asenda ühegi asutuse sisemist IT-teenuste haldust ega võta
teenuste omanikelt vastutust, vaid loob keskse tuvastus-, koordineerimis- ja reageerimisvõimekuse, mis
võimaldab tehisaru ajastu kiiresti arenevatele ja skaleeritavatele ohtudele tõhusamalt reageerida ning hoida
usaldust Eesti digiriigi toimimise vastu.
Küberjuhtimiskeskuse ülesannete täitmise korraldamine on uue põhimääruse § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt
küberturvalisuse keskuse põhiülesanne, mida keskus täidab koostöös teiste RIA struktuuriüksustega, sest
küberjuhtimiskeskuse ülesanded hõlmavad nii riigi infosüsteemi kui ka küberturvalisuse tagamise
elemente.
Kuigi küberjuhtimiskeskuse ülesanne on kaudselt tuletatav ka RIA praeguse põhimääruse sõnastusest, on
teenuse pakkumiseks vaja sätestada selge õiguslik alus. RIA-l on juba Eesti interneti protokolli
aadressiruumis ning Eesti riigitunnusega seotud domeenide vaatluse teostamise, võrgu- ja infosüsteemide
turvalisust ohustavate riskide ning nende mõju analüüsimise ja ohuteadete edastamise ülesanne RIA
põhimääruse § 13 lõike 1 punkti 4 alusel. NIS2 direktiivi rakendamisega seoses sätestati RIA põhimääruses
RIA küberturvalisuse keskuse ülesannetena ka küberohtude, turvahaavatavuse ja küberintsidentide seire
ning analüüsi korraldamine riiklikul tasandil (§ 13 lõike 11 punkt 6) ning taotluse korral asjaomastele
teenuseosutajatele abi osutamine nende võrgu- ja infosüsteemide reaalajalise või reaalajalähedase
seirega (sama lõike punkt 7). Kuigi kogumina oleks eelmainitud punktidest küberjuhtimiskeskuse ülesande
täitmine kaudselt tuletatav, ei anna see siiski piisavat alust sellise teenuse osutamiseks teistele asutustele
ning potentsiaalselt tulevikus ka olulistele ettevõtjatele. Seega on RIA tegevuse ja ressursside kasutuse
läbipaistvuse tagamiseks vaja küberjuhtimiskeskuse ülesande täitmine sätestada eraldi.
6. Järelevalveülesanne sõnastatakse selgemalt digi- ja kübervaldkondade ülesena (punkt 21),
hõlmates kõiki ameti tegevusvaldkondi. RIA kehtivas põhimääruses paikneb järelevalve säte
küberturvalisuse valdkonna ülesannete hulgas (§ 8 lõike 4 punkt 6), mis võib jätta mulje, et
järelevalvepädevus piirdub küberturvalisusega. Samas on RIA-l järelevalveülesanded ka avalike
digiteenuste valdkonnas. Näiteks teostab RIA riiklikku ja haldusjärelevalvet e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seaduses sätestatud nõuete ning avaliku teabe seaduses sätestatud infosüsteemide
andmevahetuskihiga seotud nõuete üle. Samuti seati Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. a
kabinetinõupidamise memorandumis RIA-le ootus teha järelevalvet digiriigi valdkondade põhimõtete,
standardite ja otsuste järgimise üle riigi infosüsteemide arendamisel ning esitada regulaarselt ülevaade
digiriigi poliitika ja strateegia kujundajatele.25 Nendel põhjustel sätestatakse RIA järelevalve selgemalt digi-
ja kübervaldkondade ülesena.
Paragrahvis 8 sätestatakse ameti töökorralduslikud kohustused: sidekanalite pidev kättesaadavus,
turvalised tööruumid ja varusüsteemid, päringute halduse infosüsteem, tegevuse konfidentsiaalsus ja
usaldusväärsus, piisav teenistujate arv ning teenistujate väljaõpe. Säte vastab RIA kehtiva põhimääruse §-
le 9¹ ja põhineb NIS2 direktiivi artiklis 11 küberintsidentide käsitlemise üksusele sätestatud
võimekusnõuetel, mis peavad olema riigi sees kindlaks määratud. Paragrahvis määratletakse ka eelnõus
läbivalt kasutatav mõiste „teenistujad“, mis hõlmab nii ametnikke kui ka töötajaid ja on kooskõlas avaliku
teenistuse seaduse terminikasutusega. See on oluline ka seetõttu, et liitmise järel töötavad ametis nii
senised RIA ametnikud ja töötajad kui ka RIT-i töölepingulised töötajad.
3. peatükk „Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded“ (§-d 9 ja 10) sätestab ameti uue struktuuri.
Paragrahvis 9 sätestatakse ameti struktuuriüksustena küberturvalisuse keskus, riigi infosüsteemi keskus,
tehnoloogia ja taristu keskus, kliendikogemuse ja teenuste juhtimise keskus ning peadirektorile vahetult
alluvad osakonnad. RIA kehtiva põhimääruse § 10 kohaselt on ameti struktuuriüksused küberturvalisuse
keskus, riigi infosüsteemi teenistus ja peadirektorile vahetult alluvad osakonnad. RIT-i põhimääruse § 11
kohaselt jaguneb RIT tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnaks, teenuste juhtimise valdkonnaks ja
direktorile alluvateks osakondadeks.
Eelnõu kohaselt kujundatakse liidetud asutusele neljal keskusel põhinev struktuur, milles tehnoloogia ja
taristu keskus ning kliendikogemuse ja teenuste juhtimise keskus võtavad üle RIT-i põhitegevuse. Samuti
muudetakse senine nimetus riigi infosüsteemi teenistus riigi infosüsteemi keskuseks. Seeläbi sätestatakse
RIA peamised struktuuriüksused (n-ö sambad) ühetaolise nimetusega „keskus“. Seejuures tuleb eristada
RIA keskust kui valitsusasutuse struktuuriüksust omaette riigiasutusest, mille nimetuses võib samuti
sisalduda sõna „keskus“ (nt Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Digikeskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus). Kuigi nimetus „keskus“ ei ole VVS-i ega muu Eesti õigusaktiga reserveeritud
omaette riigiasutustele, on selle nimetuse kasutamine struktuuriüksustel tekitanud praktikas küsimusi. RIA
keskuste õiguslik staatus struktuuriüksusena ei tulene nende nimetusest, vaid nende moodustamise
alusest (valitsusasutuse põhimääruses), piiratud pädevusest (struktuuriüksuse ülesanded vaid asutuse
ülesannete piires) ning juhtimis- ja esinduskorraldusest (§ 14 järgi juhib keskust peadirektori asetäitja, kes
on peadirektori alluvuses). Seega on RIA keskused asutuse struktuuriüksusena sarnased veel kaheksa
Eesti valitsusasutuse struktuuriüksusega, mis kasutavad või saavad põhimääruse järgi kasutada nimetuses
sõna „keskus“.26
Paragrahvis sätestatakse ka struktuuri paindlikkuse reeglid (osakonnad ja allstruktuuriüksused, vahetult
peadirektorile alluvad teenistujad) ning teenistuskohtade kinnitamise kord: teenistuskohtade maksimaalse
arvu kinnitab minister peadirektori ettepanekul ja koosseisu peadirektor. See kord vastab RIA kehtivale
põhimäärusele ning asendab RIT-is kehtivat korda, mille kohaselt kehtestab töökohtade koosseisu direktor.
25 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele, lk 10, 11.06.2026. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870 26 Häirekeskuse põhimääruse § 13 lg 1 p-d 3–6. Põhja, Ida, Lääne ja Lõuna keskus. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105092025004; Päästeameti põhimääruse § 14 lg 1 p-d 11–15: demineerimiskeskus ja neli päästekeskust. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105062025005; Põllumajandus- ja Toiduameti põhimääruse § 10 lg 2 ja § 11: teenuste, teadmus- ja arendusteenuste ning tugiteenuste keskus. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/101042026002; Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimääruse §-d 13 ja 17 – keskus struktuuriüksuse liigina ja kolm keskust. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105062025006; Haridus- ja Noorteameti põhimääruse § 7 lg-d 1 ja 3: keskus võib olla osakonna allüksus või alluda peadirektorile. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/125082026003; Terviseameti põhimääruse § 7 lg 1: osakondade koosseisu võivad kuuluda keskused. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128042026002; Kaitseväe põhimääruse § 6 lg 2. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128062018008?leiaKehtiv; Riigikantselei põhimääruse § 10 lg 1 p 7: tippjuhtide kompetentsikeskus. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/104012022014?leiaKehtiv
Struktuuriüksuse pädevuse kindlaksmääramine struktuuriüksuse põhimääruses ning teenistujate õiguste,
kohustuste ja vastutuse määramine ametijuhendiga on koondatud uue põhimääruse § 9 lõigetesse 2 ja 5.
Struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab peadirektor uue põhimääruse § 12 punkti 2 alusel. Peadirektori
õigus kinnitada struktuuriüksuse põhimäärus hõlmab ka õigust moodustada talle vahetult alluvad
osakonnad, keskuste osakonnad ning osakondade allstruktuuriüksused. RIA kehtivas põhimääruses
sisalduvad need reeglid eraldi §-s 11. Struktuuriüksuste põhimäärused kehtestatakse liitmise
ettevalmistamise käigus nii, et need jõustuvad koos uue põhimäärusega.
Paragrahvis 10 sätestatakse struktuuriüksuste põhiülesanded. Küberturvalisuse keskuse ülesanded
(lõiked 1–4) vastavad, välja arvatud lõike 1 punkt 3, sisult RIA kehtivale põhimäärusele, sealhulgas
küberintsidentide käsitlemise üksuse ja turvahaavatavuse koordineeritult avaldamise koordinaatori
ülesannete detailne loetelu, mis põhineb KüTS-il ja NIS2 direktiivi artiklitel 11 ja 12. Lõike 1 punktis 3
sätestatav riikliku küberjuhtimiskeskuse ülesannete täitmise korraldamine on uus ülesanne (vt § 7 punkti 8
selgitus). Loamenetluse korraldamise ülesanne sõnastatakse senisest laiemalt, et see kataks lisaks
kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja tegevuslubadele ka tulevikus lisanduvad load. Riigi infosüsteemi
keskuse ülesanded (lõige 5) vastavad senise riigi infosüsteemi teenistuse ülesannetele, mida täiendatakse
kesksete IT-lahenduste ja -teenuste koordineerimise, arendamise ja haldamise ning nende kasutamise
koordineerimise ülesandega (punkt 10). Lõike 5 punktis 8 on tehisaru valdkonna ülesanne sõnastatud
varasemast laiemalt tulenevalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. a kabinetinõupidamise memorandumi
otsusest, mida on täpsemalt selgitatud ülal § 7 juures.
Tehnoloogia ja taristu keskuse ülesanded sätestatakse lõikes 6. Punktis 1 sätestatav elektroonilise side
teenuse osutamine ning selleks vajaliku taristu arendamine ja haldamine on seni RIA riigi infosüsteemi
teenistuse ülesanne (RIA kehtiva põhimääruse § 13 lõike 2 punkt 1), mis antakse tehnoloogia ja taristu
keskusele, et koondada taristuteenused ühte struktuuriüksusesse. Punktides 2–5 ja 7 võetakse üle RIT-i
tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonna ülesanded (RIT-i põhimääruse § 12 lõige 1): riigi IKT-alusteenuste
taristu, serveritaristu (sealhulgas kõrgjõudlusega arvutustaristu) ja arvutitöökohateenuse süsteemide
hooldamine, arendamine ja haldamine, riigi IKT-alusteenustega seotud infosüsteemide käideldavuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Ülesande täitmise täpne
ulatus sõltub selleks määratud ressurssidest. Punktis 6 sätestatav riigi infosüsteemide majutamise
korraldamine koondab keskusesse seni RIA ja RIT-i täidetud majutusülesanded (RIA kehtiva põhimääruse
§ 8 lõike 3 punkt 1 ja RIT-i põhimääruse § 9 punkt 1). Punkti 8 kohaselt osaleb keskus oma valdkonna
õigusaktide, strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide ja eelarvete väljatöötamisel samamoodi nagu
teised keskused. Muudatus on vajalik, sest RIT-i tegevuse lõppemisel peavad tema senised ülesanded
olema sätestatud ameti põhimääruses ja jaotatud ameti struktuuriüksuste vahel.
Kliendikogemuse ja teenuste juhtimise keskuse põhiülesanded (lõige 7) ühendavad RIT-i teenuste
juhtimise valdkonna kliendisuunalised ülesanded (RIT-i põhimääruse § 12 lõige 2) – sealhulgas kasutajatoe
ja arvutitöökohateenuse – IT-varade halduse, ameti strateegilise planeerimise ja tulemusjuhtimise ning
teenuste portfelli keskse haldamisega. Sellega luuakse liidetud asutuses ühtne teenuste juhtimise ja
kliendikogemuse võimekus, et teenindada kõiki ameti tegevusvaldkondi. Lõike 7 punktid 5, 7, 8 ja 9
(teenuse kasutajate vajaduste ja rahulolu analüüs, kasutajatugi, riigi IKT-alusteenuste pakkumise, liitumise
ja kasutuselevõtu korraldamine ning arvutitöökohateenuse IT-vara haldamine) vastavad RIT-i põhimääruse
§ 12 lõike 2 punktidele 1–4, 7 ja 9. Punktides 4, 6 ja 11 sätestatavad ülesanded (protsessijuhtimise ja
teenuste arendamise metoodikate kujundamise koordineerimine, teeninduskanalite ja
iseteeninduslahenduste arendamise koordineerimine ning teenuse kasutajate ja kogukonna kompetentsi
edendamine) põhinevad RIT-i kvaliteedijuhtimise, teenuse kasutajatega suhtluse haldamise ning teenuse
kasutajate nõustamise ja juhendamise ülesannetel (RIT-i põhimääruse § 12 lõike 2 punktid 5, 6 ja 8), kuid
laienevad kõigile ameti teenustele. Punktides 1–3 sätestatavad strateegilise planeerimise ja
tulemusjuhtimise, teeninduse ja kliendikogemuse juhtimise ning teenuste portfelli keskse haldamise
ülesanded on RIA kehtivas põhimääruses peadirektorile vahetult alluvate osakondade ülesanded, mis
koondatakse samasse keskusesse. Punkti 10 kohaselt osaleb keskus oma valdkonna õigusaktide,
strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide ja eelarvete väljatöötamisel.
Peadirektorile vahetult alluvate osakondade ülesanded (lõige 8) hõlmavad kommunikatsiooni, teavitus- ja
ennetustegevust, transpordi- ja büroohaldust, teabehaldust ja juhtkonna toetamist, personalijuhtimist,
infoturvet ja riskihaldust, teenistujate infoturbealase teadlikkuse parandamist, riigisaladuse kaitset,
tuleohutusnõuete täitmise korraldamist, teenistuskohustuste rikkumiste ennetamist ja menetlemist, IT-
arendusprojektide juhtimist, õigusnõustamist, riigihangete koordineerimist, õigusaktide väljatöötamises
osalemist, ameti õigushuvide esindamist, isikuandmete kaitset ning finantsjuhtimist, varahaldust ja eelarve
eelnõude koostamise koordineerimist. Loetelu koondab RIA kehtiva põhimääruse ja RIT-i põhimääruse
vastavad tugifunktsioonid.
Lõikega 9 antakse peadirektorile õigus anda kiireloomulise töökorralduse rakendamise vajaduse korral §-
s 10 sätestatud ülesandeid § 12 punkti 2 alusel ajutiselt üle teisele struktuuriüksusele, sätestades ülesande
vastava struktuuriüksuse põhimääruses. Sätte eesmärk on tagada paindlikkus ameti ülesannete jaotamisel
struktuuriüksuste vahel. Riigi Infosüsteemi Ameti tegevus peab sobima kiirelt areneva tehnoloogilise
keskkonnaga, mis nõuab praktikas ülesannete ümberkorraldamist. Kui ümberkorraldus on püsiv, tehakse
vastav muudatus ameti põhimääruses esimesel võimalusel. Volitus ülesandeid jaotada on üksnes
struktuuriüksuste vahel – peadirektor ei saa võtta ametile kui asutusele uusi ülesandeid ega loobuda
olemasolevatest. Läbipaistvuse tagab nõue sätestada ülesanne vastava struktuuriüksuse põhimääruses,
mis avalikustatakse ameti veebilehel.27 Kohustus teavitada tehtud otsusest viivitamata ministrit tagab
ministrile teadmise asutuse struktuursetest ja funktsionaalsetest muudatustest ning võimaldab tal teostada
efektiivset teenistuslikku järelevalvet ameti üle. Tegemist ei ole uue volitusega, vaid olemasoleva volituse
laiendamisega: samasisuline volitus on peadirektoril RIA kehtiva põhimääruse § 13 lõike 14 alusel
küberintsidentide käsitlemise üksuse ülesannete jaotamiseks.
4. peatükk „Juhtimine“ (§-d 11–15) sätestab ameti juhtimise korralduse.
Paragrahvides 11 ja 12 sätestatakse, et ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab
ametist minister kantsleri ettepanekul, ning peadirektori ülesanded: ameti töö juhtimine, sisemiste kordade
ja struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine, teenistujate ametisse nimetamine ja töölepingute
sõlmimine, teenistuslik järelevalve, sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseauditi eest vastutava isiku
määramine, korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamine, ameti eelarve ettepaneku esitamine,
riigivara heaperemehelik kasutamine, ameti esindamine ja volituste andmine, lepingute sõlmimine,
komisjonide ja töörühmade moodustamine ning muude talle pandud ülesannete täitmine. Peadirektori
ülesannete loetelu on koondatud 12 punktiks; RIA kehtiva põhimääruse § 15 loetelus on 20 punkti
(sealhulgas punkt 18¹), millest kaks on kehtetud. Koondamisel on välja jäetud punktid, mis kordavad
seadusest tulenevat. Asutuse siseauditi eest vastutava isiku määrab peadirektor (§ 12 punkt 5).
Erinevalt senisest praktikast, kus siseaudiitor on infoturbe valdkonna koosseisus, on siseauditi eest
vastutav isik kavas allutada vahetult peadirektorile (§ 9 lõige 3), mis tagab siseauditi sõltumatuse
auditeeritavatest struktuuriüksustest.
Paragrahvis 13 sätestatakse peadirektori käskkirjade ja korralduste andmine ning vormistamine
sarnaselt RIA kehtiva põhimääruse §-ga 16. Erinevusena vormistatakse ja registreeritakse käskkirjad ja
kirjalikud korraldused § 13 lõike 2 kohaselt ameti teabehalduse korra järgi, mille kinnitab peadirektor § 12
punkti 2 alusel. Uue põhimääruse §-s 14 sätestatakse, et peadirektori asetäitja juhib keskust ja korraldab
osakonnajuhataja kaudu talle alluvate osakondade ja teenistujate tööd ning tema teenistusülesanded
määratakse ametijuhendis ja struktuuriüksuse põhimääruses. Peadirektori äraolekul asendab teda § 11
lõike 2 kohaselt peadirektori määratud asetäitja või muu ametnik. Uue põhimääruse §-s 15 sätestatakse
osakonnajuhataja ülesanded: osakonnajuhataja juhib osakonda, allub vahetult peadirektorile või
peadirektori asetäitjale vastavalt osakonna põhimääruses sätestatule ning tagab osakonna põhimäärusega
kinnitatud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise ning osakonnale eraldatud
ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Osakonnajuhataja vastutusvaldkond, täpsemad
teenistusülesanded, pädevus, õigused ja vastutus määratakse ametijuhendis ja struktuuriüksuse
27 RIA veebileht (10.09.2026). https://www.ria.ee/amet-uudised-ja-kontakt/amet-ja-juhtkond/ameti-ulesanded-ja-struktuur)
põhimääruses. Säte vastab sisult RIA kehtiva põhimääruse §-le 18, mille kohaselt juhib struktuuriüksuse
juht struktuuriüksust ja korraldab selle ülesannete täitmist vastavalt ametijuhendile.
5. peatükk „Arvutitöökohateenuse kasutajate nõukoda“ (§ 16) sätestab ameti juures tegutseva
arvutitöökohateenuse kasutajate nõukoja ülesande, koosseisu, õigused ja töökorra.
Paragrahvi 16 lõike 1 kohaselt tegutseb ameti juures nõuandva õigusega teenuse kasutajate nõukoda,
kelle ülesanne on koordineerida arvutitöökohateenuse osutamist ja pakkumist. Säte lisatakse, et jätkata
seni RIT-i juures tegutsenud samasuguse nõukoja toimimist (RIT-i põhimääruse § 16).
Lõike 2 kohaselt koosneb nõukoda esimehest ja liikmetest. Nõukoja esimees on valdkonna eest vastutava
ministeeriumi kantsler. Teiste ministeeriumide kantslerid ja riigisekretär esitavad nõukotta nimetamiseks
igaüks ühe esindusliikme ja tema asendusliikme ning nõukoja koosseisu nimekirja kinnitab valdkonna eest
vastutava ministeeriumi kantsler käskkirjaga. Lõike 3 kohaselt on nõukojal õigus teha peadirektorile
ettepanekuid arvutitöökohateenuse kohta, arvutitöökohateenuse kasutajatele osutatava teenuse
standardite, kvaliteedi ja efektiivsuse parendamiseks ning ameti ja arvutitöökohateenuse kasutajate
vahelise tööjaotuse parendamiseks. Lõigetes 4–6 sätestatakse nõukoja töökord. Nõukoja töövorm on
koosolek ning korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord poolaastas. Koosolek on otsustusvõimeline,
kui sellest võtab osa üle poole nõukoja koosseisust, ning otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab
üle poole koosolekul osalenud nõukoja liikmetest. Koosolekust võtavad sõnaõigusega osa peadirektor või
tema volitatud teenistuja ning tema määratud teenistujad. Koosoleku kutsub kokku peadirektor, nõukoja
esimees või nõukoja esimehe volitatud nõukoja liige. Koosolekud protokollitakse, tuues välja nõukoja
liikmete eriarvamused, ning protokoll edastatakse kõikidele nõukoja liikmetele, millega loetakse esindatud
asutus nõukojas arutatust ja otsustatust teavitatuks. Koosolek võib toimuda ka elektroonilise vahendi abil,
kui koosoleku kokkukutsuja on selle kutses ette näinud. Lõike 7 kohaselt on nõukojal õigus saada ametilt
oma tööks vajalikke andmeid ja dokumente ning teenindatavate asutuste saadetud kaebusi ja
ettepanekuid. Lõike 8 kohaselt korraldab nõukoja tööd amet.
6. peatükk „Rakendussätted” (§-d 17 ja 18) sisaldab RIA kehtiva põhimääruse kehtetuks tunnistamist ja
jõustumissätet. Uue põhimääruse §-ga 17 tunnistatakse kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri
25. aprilli 2011. a määrus nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“. Paragrahvi 18 kohaselt jõustub
määrus 1. jaanuaril 2027, jõustumisaega on põhjendatud seletuskirja 6. osas.
Eelnõu on kooskõlas volitusnormiga. VVS § 42 lõike 1 kohaselt kinnitab ameti põhimääruse minister ning
sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse põhimääruses ameti ülesanded, struktuur ja juhtimise
korraldus. Eelnõus piirdutakse nende küsimustega ega looda isikutele iseseisvaid õigusi ega kohustusi:
ameti järelevalve- ja muu avaliku võimu teostamise pädevus tuleneb seadustest, eelkõige KüTS-ist, e-
identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusest ja avaliku teabe seadusest, ning põhimäärus annab
üksnes nende jaotuse ameti struktuuris.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid sellega ei võeta üle ega rakendata uusi Euroopa Liidu
õigusest tulenevaid kohustusi. NIS2 direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud küberturvalisuse seaduse ja
teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2026, direktiivi ülevõtmise vastavustabel
esitati nimetatud seaduse eelnõu menetluses. Uus põhimäärus kordab ameti küberturvalisuse valdkonna
ülesannete kirjeldamisel KüTS-is ametile pandud rolle ega laienda neid.
Uus põhimäärus puutub NIS2 direktiiviga kokku kolmes kohas. Esiteks sätestab § 8 ameti kui
küberintsidentide käsitlemise üksuse töökorralduslikud kohustused, mis põhinevad direktiivi artiklis 11
sätestatud võimekusnõuetel. Need nõuded peavad olema riigi sees kindlaks määratud ja on senises
õiguses sätestatud just ameti põhimääruses. Teiseks kirjeldab uue põhimääruse § 10 küberintsidentide
käsitlemise üksuse ja turvahaavatavuse koordineeritult avaldamise koordinaatori ülesandeid kooskõlas
direktiivi artiklitega 11 ja 12 ning KüTS-iga. Kolmandaks nimetab § 7 punkt 11 ameti ülesandena osalemise
direktiivi artiklis 14 nimetatud koostöörühma tegevuses ja artiklis 16 nimetatud Euroopa küberkriisiga
tegelevate kontaktasutuste võrgustiku töös. Seetõttu on lisatud normitehniline märkus viitega NIS2
direktiivile.
Eelnõu § 7 punktis 7 nimetatakse ameti ülesannetena ka e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seaduse § 2 tähenduses pädeva asutuse ning eIDAS-e määruse artikli 46c tähenduses ühtse kontaktpunkti
ülesanded. Need rollid tulenevad e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusest ja vahetult
kohaldatavast eIDAS-e määrusest. Põhimäärus üksnes nimetab need ameti ülesannete hulgas, ei laienda
neid ega loo ametile uut pädevust.
Lisaks täidab amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 22 kohase
usaldusnimekirja pidaja ülesandeid. Euroopa Liidu määrust kohaldatakse vahetult ning uues põhimääruses
selle sätteid üle ei võeta ega korrata, üksnes määratakse, milline ameti struktuuriüksus usaldusnimekirja
pidamist korraldab. Eelnõu ettevalmistamise käigus ei tuvastatud Euroopa Kohtu praktikat, mis puudutaks
eelnõusse puutuvat, see tähendab valitsusasutuse põhimääruse kehtestamist NIS2 direktiivi ja eIDAS-e
määrusega seotud ülesannete täitmise korraldamiseks. Eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.
4. Määruse mõjud
Mõjude hindamisel käsitletakse RIA ja RIT-i liitmisest ning sellega seotud põhimääruse muudatustest
tulenevat mõju. RIA ja RIT-i liitmine on osa laiemast digiriigi reformist, mille koondmõju, sealhulgas
hinnanguline kokkuhoid, on ligikaudu 11 miljonit eurot aastas ehk üle 43 miljoni euro nelja aasta jooksul,
nagu on hinnatud reformi memorandumites ja Ernst & Youngi analüüsis28. Neid koondmõjusid ei saa
muutmata kujul omistada sellele määrusele – allpool on määruse mõjuna käsitletud üksnes RIA ja RIT-i
liitmisega seotud mõju, kogu reformi andmeid on kasutatud selgelt eristatud taustana.
Sihtrühmad. Muudatuse otsesed sihtrühmad on RIA ja RIT-i teenistujad ning RIT-i teenuste kasutajad,
eelkõige riigiasutused ja teised avalikke ülesandeid täitvad isikud. Keskse arvutitöökohateenusega on
2026. aastal liitunud 59 asutust ligikaudu 9000 arvutitöökohaga. IKT-alusteenuseid, riigi infosüsteemi
keskseid platvorme ja küberturvalisust tagavaid teenuseid kasutab kogu avalik sektor29, mis 2026. a
seisuga koosneb ligi 2200 asutusest ning 14 000 töötajast.30 Mõju hindamisel on kasutatud nelja kriteeriumi:
mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude risk.
Uue põhimäärusega luuakse ühtlasi selge õiguslik alus riikliku küberjuhtimiskeskuse ülesannete täitmisele
(§ 7 punkt 8). Selle muudatuse sihtrühm on ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, tulevikus ka kriitilise
teenuse pakkujad, sealhulgas olulised ettevõtjad, kes liituvad küberjuhtimiskeskuse teenusega, kuna
nende jaoks muutub küberintsidentide seire, tuvastamise ja lahendamise toe korraldus.
4.1. Sotsiaalne mõju
Muudatus mõjutab RIA ja RIT-i teenistujaid. RIT-i teenistujate jaoks tähendab liitmine tööandja vahetumist:
valitsuskabineti otsuse kohaselt viiakse teenused üle koos nende osutamiseks vajaliku ressursiga,
sealhulgas töökohtade, eelarvete, lepingute ning õiguste ja kohustustega, mistõttu töö sisu valdaval osal
teenistujatest ei muutu31. Personali üleviimise korraldus otsustatakse liitmise ettevalmistavas etapis, mis
kestab kuni 31. detsembrini 2026.
Mõju ulatus on väike, sest valdava osa teenistujate tööülesanded ei muutu; mõju avaldumise sagedus on
väike, sest tegemist on ühekordse muudatusega. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine, sest
üleminekuperioodi ebakindlus võib suurendada oluliste spetsialistide lahkumise riski pingelisel IKT-
28 IKT reform. Kokkuvõte. Justiits- ja Digiministeerium: 2026. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026- 07/IKT%20reformi%20kokkuv%C3%B5te.pdf
30 Avaliku sektori statistika. https://fin.ee/halduspoliitika/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika 31 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele, 11.06.2026. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870
tööjõuturul. Riski maandatakse varajase ja selge teavitusega, teenistujate kaasamisega üleminekuplaani
koostamisse ning sellega, et muudatus valmistatakse ette koostöös mõlema asutusega. Kokkuvõttes ei ole
sotsiaalne mõju riigi tasandil oluline, kuid on sihtrühma jaoks tuntav ja vajab teadlikku juhtimist.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule on positiivne. Liitmise järel on riigi keskne digitaristu (serveritaristu, riigipilv,
arvutitöökoht, elektrooniline side) ja riigi küberturbevõimekus (küberintsidentide käsitlemise üksus,
küberjuhtimiskeskus, kriitilise teabe taristu kaitse) ühe asutuse juhtida. See lühendab info liikumise ja
reageerimise ahelat küberintsidentide korral, võimaldab rakendada turvanõudeid taristuteenustes
ühetaoliselt ning parandab teenuste toimepidevust, mida rõhutab ka reformi eesmärgipüstitus: killustatuse
vähendamine, küberturvalisuse tugevdamine ja töökindluse parandamine32. RIT-i püsivad
riigikaitseülesanded ja riigisaladuse kaitse korraldus lähevad üle ametile, mis peab tagama nende
katkematu täitmise.
Küberjuhtimiskeskuse ülesande sõnaselge sätestamine annab riigile keskse võimekuse tuvastada ja
ennetada Eesti kriitiliste digiteenuste intsidente ning toetada nende lahendamist. Küberjuhtimiskeskuse
osaks on keskne seiresüsteem, mis loob riiklikul tasemel reaalajalähedase tervikpildi kriitiliste teenuste
toimimisest ja omavahelistest seostest, ründepinna haldus asutuste internetis paiknevate varade
tuvastamiseks, turvaoperatsioonide platvorm haavatavuse tuvastamiseks ja analüüsimiseks ning
automatiseerimis- ja reageerimisvõimekus tuvastatud turvanõrkuste kõrvaldamiseks. Keskne
ööpäevaringne võimekus suurendab ressursitõhusust, vähendab dubleerimist, koondab eksperditeadmise
ühte kohta ning annab riigile parema võime kaitsta digiriiki kiirete, skaleeritavate ja samaaegsete ohtude
vastu. Samas ei asenda küberjuhtimiskeskus ühegi asutuse sisemist IT-teenuste haldust ega võta teenuste
omanikelt vastutust nende teenuste käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse eest – keskus loob
täiendava tuvastus-, koordineerimis- ja reageerimisvõimekuse.
Mõju ulatus on keskmine, sest muutub küberturbe ja selle taristu juhtimise korraldus, mitte kaitsevõime ise;
mõju avaldumise sagedus on suur, sest taristu- ja küberturvalisuse teenuseid osutatakse pidevalt;
mõjutatud sihtrühm on suur, hõlmates kogu avalikku sektorit teenuse saajana; ebasoovitavate mõjude risk
on keskmine, sest ümberkorralduse ajal võib tähelepanu hajumine suurendada teenusekatkestuse või
intsidendile reageerimise viivituse riski. Riski maandatakse sellega, et muudatused ei tohi halvendada
olemasolevate teenuste kvaliteeti.33 Üleminekuperioodil säilitatakse senised teenused ja tööprotsessid,
kuni uued lahendused on valmis. Kuna vähemalt ühe kriteeriumi järgi on mõju hinnatud suureks, on mõju
oluline – tegemist on eelnõu keskse positiivse mõjuga. Mõju välissuhetele ei ole oluline, sest ameti
rahvusvahelised rollid, sealhulgas NIS2 direktiivi kohastes koostöövõrgustikes, ei muutu.
4.3. Mõju majandusele
Otsene mõju ettevõtjatele ja kodanikele puudub: määrus ei muuda ühegi eraõigusliku isiku õigusi ega
kohustusi ning küberturvalisuse nõuete adressaatide jaoks jääb järelevalveasutus samaks. Kaudne mõju
avaldub IKT-tarnijatele: liidetud asutus korraldab hankeid ühiselt, mis võib tuua kaasa suuremad
hankemahud ja raamlepingud. See võib parandada riigi läbirääkimispositsiooni ja hanketingimuste ühtlust,
kuid võib üksikjuhtudel tõsta väiksemate pakkujate osalemiskünnist. Mõju suunda ja suurust ei ole võimalik
enne hankeplaanide koondamist täpselt hinnata. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühm on väikesed ning
ebasoovitavate mõjude risk väike, mistõttu mõju majandusele ei ole oluline. Muudatused ei mõjuta
ettevõtjate ega üksikisikute halduskoormust.
4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
32 IKT reform. Kokkuvõte. Justiits- ja Digiministeerium: 2026. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026- 07/IKT%20reformi%20kokkuv%C3%B5te.pdf 33 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele, 11.06.2026. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Määrus ei reguleeri keskkonda mõjutavat tegevust. Serveritaristu
konsolideerimisega pikemas vaates kaasneda võiv energiakasutuse vähenemine on laiema reformi ja
taristuotsuste, mitte selle määruse mõju.
4.5. Mõju regionaalarengule
Mõju regionaalarengule puudub. Mõlemad asutused asuvad Tallinnas ning teenuseid osutatakse üle riigi
asukohast sõltumata. Töökohtade paiknemine liitmisega ei muutu.
4.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Tegemist on eelnõu peamise mõjuvaldkonnaga. Liitmise tulemusena väheneb Justiits- ja Digiministeeriumi
valitsemisala asutuste arv ühe võrra ning moodustub valitsusasutus, mille 2027. aasta eelarve on 87 miljonit
eurot koos maksude ja amortisatsiooniga.34 Teenuse kasutajate jaoks tähendab liitmine, et riigi
infosüsteemi kesksete platvormide, küberturvalisuse ja IKT-alusteenuste küsimustes on edaspidi üks
teenusepakkuja ja üks lepingupartner senise kahe asemel, mis lihtsustab teenuste tellimist, intsidentide
lahendamist ja arendusvajaduste koordineerimist. Kohaliku omavalitsuse üksustele kohustusi ei lisandu:
nende võimalus kasutada ameti teenuseid jääb vabatahtlikuks ja kokkuleppepõhiseks.
Mõju ulatus on suur, sest kahe asutuse struktuur, juhtimine ja tugifunktsioonid korraldatakse ümber; mõju
avaldumise sagedus on suur, sest uus korraldus rakendub püsivalt. Keskse arvutitöökohateenusega on
liitunud 59 asutust ning riigi IKT-alusteenuseid ja küberturvalisust tagavaid teenuseid kasutab kogu avalik
sektor. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine, hõlmates ühinemisjärgse töökultuuri ja protsesside
ühtlustamise kulu ning riski, et sünergia jääb kavandatust väiksemaks. Kuna mõju ulatus ja sagedus on
suured, on mõju oluline. Liitmise mõjusid seiratakse IKT reformi elluviimise seire raames. Eraldi
järelhindamist ega mõjude analüüsi aruannet ei koostata, sest mõju on hinnatud Ernst & Youngi analüüsis
ja reformi memorandumites.
Täiendav mõju riigiasutuste korraldusele kaasneb küberjuhtimiskeskuse ülesande sätestamisega. Amet
hakkab koguma ja analüüsima keskselt ohuteavet, pakkudes küberjuhtimiskeskuse teenusega liituvatele
asutustele ööpäevaringset seiret, intsidentide lahendamise tuge ning võimalust kasutada eksperditeadmisi
ja toimivaid lahendusi. Liituvate asutuste jaoks töökoormus lühiajaliselt vähesel määral suureneb, kuna
küberjuhtimiskeskuse ülesande täitmiseks vajalikud arendused ja üleriigilise seiresüsteemiga liitumise tööd
nõuavad nii ametilt kui liituvatelt asutustelt lisaressurssi, sealhulgas tehniliste ekspertide tööaega.
Pikaajaliselt töökoormus arvestataval määral väheneb, kuna küberjuhtimiskeskuse ülesande täitmise
tulemusel kasvab efektiivsus riigi IT-teenuste seiramisel ja intsidentide lahendamisel ning väheneb
dubleeriv seiretegevus asutustes. Pakutavad lahendused on paindlikud ja skaleeritavad ning neid saab
kohandada nii väiksemate kui ka suuremate süsteemide jaoks. Iga asutus vastutab jätkuvalt oma teenuste
käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse eest ise, kuna küberjuhtimiskeskus koondab tervikpildi,
kuid ei asenda asutuste enda seiret.
Halduskoormuse koondkokkuvõte:
– ettevõtjate halduskoormus: jääb samaks, sest määrusega ei muudeta ettevõtjate kohustusi;
– inimeste halduskoormus: jääb samaks, sest määrusega ei reguleerita kodanike suhtlust riigiga;
– avaliku sektori töökoormus: väheneb, sest dubleerivad tugifunktsioonid koondatakse, teenuse kasutajatel
on kahe lepingupartneri asemel üks; küberjuhtimiskeskuse teenusega liituvate asutuste töökoormus
lühiajaliselt vähesel määral suureneb liitumistööde tõttu, kuid pikaajaliselt väheneb, kuna keskne seire ja
intsidentide lahendamise tugi vähendavad dubleerivat tegevust asutustes.
34 Allikas: riigirahanduse infosüsteem (KAIS), 10.09.2026.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamise eest vastutavad Justiits- ja Digiministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet.
Rakendamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu liitmise ettevalmistavas etapis, mis kestab kuni 31.
detsembrini 2026: RIT-i teenuste, lepingute, varade, eelarvevahendite ning õiguste ja kohustuste
üleandmise ettevalmistamine, personali üleviimise korraldamine, ameti struktuuriüksuste põhimääruste ja
töökorralduse dokumentide kehtestamine ning info- ja tugisüsteemide ühildamine.
Määruse rakendamiseks ei taotleta riigieelarvest lisaraha: valitsuskabineti otsuste kohaselt viiakse
muudatused ellu olemasolevate eelarvete raames ning RIT-i eelarvevahendid lähevad koos teenustega üle
Riigi Infosüsteemi Ametile35. Liitmisega kaasnevad ühekordsed kulud, eelkõige info- ja tugisüsteemide
ühildamine, töökeskkonna ja visuaalse identiteedi muudatused ning personalitoimingud, kaetakse asutuste
olemasolevatest eelarvetest ja liitmisel vabanevast ressursist. Ühekordsete kulude hinnanguline maht
selgub liitmise ettevalmistavas etapis. Määruse rakendamise eeldatav tulu on ameti tegevusvaldkonnaga
seotud teenuste osutamisest laekuvad vahendid, mille maht vastab RIT-i senisele teenuspõhisele
rahastusele. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele mõju ei ole.
Lisategevused ja -kulud kaasnevad küberjuhtimiskeskuse ülesande täitmisega. Esimeses etapis, mil amet
loob lahendused, mille abil saavad teised asutused küberjuhtimiskeskuse teenusega liituda ja oma kriitiliste
teenuste ööpäevaringset seiret korraldada, kaetakse kulud ameti eelarvest ning liituvatele asutustele otsest
lisakulu ei teki, sest vajaliku tarkvaralise lahenduse tagab amet. Liituvatel asutustel on liitumiseks vaja
kasutada oma ressurssi, näiteks tehniliste ekspertide tööaega. Edasiste etappide arendused, sealhulgas
riikliku küberjuhtimiskeskuse võimekuse ülesehitamine ja mehitamine küberturvalisuse keskuse
koosseisus ning küberohtude analüüsi ja küberkriminalistika (forensics) võimekuse ülesehitamine, vajavad
lisaraha ekspertide palkamiseks ja IT-arendustöödeks. Liituvatel asutustel on vaja tagada teenusega
liitumiseks miinimumvõimekus ja teha vastavad investeeringud, mille suurus oleneb asutuse
hetkeolukorrast, näiteks logimise ja seire osas.
Perioodiks 2027–2030 on küberjuhtimiskeskuse ülesande täitmiseks vajalik rahastus kavandatud
järgmiselt: parema küberohtude analüüsi ja küberkriminalistikavõimekuse ülesehitamiseks, mille
tulemusena tekib terviklik küberohupilt ja olukorrateadlikkus riigi küberdomeenis, sealhulgas ülevaade
kriitiliste teenuste toimimisest, mõjudest ja seostest ning reaalajas info teenuste toimimise kohta
lõppkasutaja jaoks, on vaja hankida suurtel keelemudelitel põhinev aktiivkaitselahendus ligikaudu 25 000
kasutaja küberkaitsmiseks, kulu kokku on 22 680 000 eurot. Riikliku küberjuhtimiskeskuse võimekuse
ülesehitamiseks ja mehitamiseks küberturvalisuse keskuse koosseisus, et tagada ööpäevaringne
seirevõimekus ning küberintsidentide tuvastamise, neile reageerimise ja nende lahendamise tugi, on vajalik
tööjõud kokku 15 täistööajaga ametikohta, hõlmates küberkriminalistikat, ohuteabe analüüsi, reaalajas
intsidentidele reageerimist ja intsidentide haldamist ning seire arendust; kulu kokku on 5 700 887 eurot.
Kulud kaetakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala eelarvest. Vajalik tööjõud leitakse RIA ja RIT-i
ühinemisel ning eelnõu koostamise ajaks ei ole selgunud Justiits- ja Digiministeeriumi vajadust lisakulude
järele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Eelnõu kohaselt sätestatakse jõustumisaeg, mis erineb haldusmenetluse
seaduse36 § 93 lõikes 2 sätestatud üldisest korrast, mille kohaselt jõustub määrus kolmandal päeval pärast
Riigi Teatajas avaldamist. Esiteks on otsus ühendada RIT RIA-ga hiljemalt 1. jaanuariks 2027 tehtud
Vabariigi Valitsuse tasandil ning põhimäärus peab jõustuma samal ajal ülesannete ja ressursi üleminekuga.
Teiseks langeb jõustumine kokku eelarveaasta algusega, mis võimaldab RIT-i eelarvevahendid üle anda
terve aasta kaupa. Kolmandaks vajavad liitmise ettevalmistavad tegevused, sealhulgas personali
35 IKT reform: IT-majade konsolideerimine. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele, 11.06.2026. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34f584fc-77fa-4dca-ac79-5412c0dd0870 36 Haldusmenetluse seadus. – RT I, 06.07.2023, 31. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031
üleviimine, lepingute üleandmine ja struktuuriüksuste põhimääruste kehtestamine, ettevalmistusaega kuni
2026. aasta lõpuni ning kindel jõustumiskuupäev annab teenistujatele ja teenuse kasutajatele muudatuste
selge ajaraami.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse
avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele.
Mõlema asutuse teenistujaid on liitmise ettevalmistamisest teavitatud ja neid kaasatakse ülemineku
kavandamisse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Rahandusministeerium
Meie 17.11.2026 nr 8-1/8352-1
Riigi Infosüsteemi Ameti põhimääruse eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiits- ja digiministri määruse „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ eelnõu. Palume esitada märkused, ettepanekud ja arvamused eelnõu kohta 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. määruse eelnõu
2. seletuskiri Alar Teras 5885 1053 [email protected] Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet
Riigi IT Keskus
2
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-1285 - Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.11.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/748dcc08-22d9-4311-b421-ac6a953544ad Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/748dcc08-22d9-4311-b421-ac6a953544ad?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main