| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 5.2-2/27740-1 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 18.11.2026 |
| Liik | Kiri SISSE |
| Funktsioon | 5.2 Õigusteenus |
| Sari | 5.2-2 Õigusaktide ja eelnõude kooskõlastamised, sisendi andmised ja analüüsid |
| Toimik | 5.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Andrus Jürgens (SKA, Üldosakond, Õiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
9 EELNÕU
KÄSKKIRI
xx.yy.2026 nr 1-3/nn
Siseministri 6. juuni 2023. a käskkirja
nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi
meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas
kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse saanute
vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse
andmise tingimused“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 6. juuni 2023. a käskkirja
nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas
kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtutingimuste
tõhustamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1. ning lähtudes
Sotsiaalkindlustusemeti 18. septembri 2026. a kirjaga nr 2-13/22319-1 esitatud taotlusest.
1. Muudan siseministri 6. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände, ja
Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise
tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt:
1.1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:
„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65
kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava
meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja
arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“.
1.2. Muudan käskkirja punkti 2.1.1 ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.1.1 Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on tagada Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) määratud
majutuskohtades viibivatele RVK taotlejatele ja saajatele täiendavad iseseisvat
toimetulekut toetavad teenused ning tugi nende esmasel saabumisel Eestisse.
Välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) kohaselt on
SKA vastutusel RVK taotlejatele, sh ajutise kaitse taotlejatele, majutuskeskuses või
SKA määratud majutuskohas (edaspidi koos ka keskus) vastuvõtu korraldamine.
2 (15)
RVK majutuskeskuse ülesanne1 on tagada RVK taotlejatele ja saajatele (edaspidi ka
sihtrühm) seaduses ettenähtud vajalikud teenused Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi
PPA) menetlustoimingute lõpuni ja/või keskusest lahkumiseni. Keskuses viibitud aeg
võib varieeruda mõnest kuust aastateni. Võttes arvesse menetlustega kaasas käivat
teadmatust ning ajaraami, on oluline, et keskuses viibimise ajal on inimestele tagatud
tugi iseseisvaks toimetulekuks, erinevad eneseteostamise võimalused eesmärgistatud
vabaaja tegevuste abil, sh Eesti ühiskonna ja selle toimeloogikate tutvustamise, ning
vajalik vaimse tervise tugi. Oluline on, et keskuses viibimise ajal on inimene, olenemata
tema soost, vanusest või tervislikust seisundist, toetatud mitmekülgselt, kuna see toetab
tema iseseisvat toimetulekut nii keskuse teenusel olles kui ka keskuse teenuselt
lahkumisel.
Projekti tegevused on:
2.1.1.1. Sotsiaaltöö ja vaba aja tegevuste arendamine ning pakkumine
Kuna keskuses olevad RVK taotlejad ei ole veel elamisloa saajad, siis nende puhul on
igapäevast iseseisvat toimetulekut toetav tugi peamiselt tagatud ainult RVK
majutuskeskuse teenuse kaudu. Selleks on oluline keskuses võimendada
juhtumikorraldusest lähtuvat sotsiaaltööd ja nõustamist. Toetamaks sihtrühma
arusaamist Eesti ühiskonnast ja iseseisvat toimetulekut, on oluline tagada neile
eesmärgistatud vabaaja tegevused. Tervikliku toe tagamiseks on oluline korraldada
inimese ja tema perekonna esmane tugi juba keskusesse saabumisel. See loob aluse
sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste järjepidevaks jätkamiseks ka RVK saamise järel
KOVi elama asumisel. Need tegevused annavad olulise sisendi KOVi
sotsiaaltöötajatele, kui inimesel peaks olema täiendav abivajadus pärast keskusest välja
kolimist.
Kuna põgenikud saabuvad Eestisse enamasti ilma igapäevaseks eluks vajalike
tarbeesemeteta (nt köögitarvikud või voodipesu), siis sisseseadmine oma esimeses
elukohas võib olla keeruline. Seetõttu plaanitakse sihtrühmale keskusest välja kolimisel
anda kaasa abipakk esmavajalike tarbeesemetega. Abipaki sisu koostatakse koostöös
RVK majutuskeskuse ja varasemate RVK saanute esindajatega ning see peaks
arvestama nii üksikisikute kui ka lastega perede vajadusi.
2.1.1.2. Vaimse tervise toe pakkumine
Keskuses viibivatele inimestele tagatakse vajaduspõhine vaimse tervise tugi ja/või
psühholoogiline tugi vastavalt inimese vajadustele, sealhulgas erivajadusele, ning
tervishoiuteenuse osutaja soovitustele. Keskusesse võib jõuda inimesi, kelle vaimset
tervist on päritoluriigis või rändeteekonnal kogetu oluliselt mõjutanud. Lisaks võib
sihtrühma vaimse tervise heaolu mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse
kestus, mis võib kesta kuid, ning teadmatus tuleviku suhtes, mistõttu on oluline tagada
jätkusuutlik ning süsteemne vaimse tervise tugi ning vajadusel täiendav psühholoogiline
abi.
2.1.1.3. Maksekaardi lahenduse loomine rahaliste toetuste tagamiseks
Keskuses viibivatele RVK taotlejatele makstakse rahalist toetust igapäevaseks
toimetulekuks. Toetuse suurus on ühtlustatud Eesti elanike toimetulekutoetusega ning
see makstakse keskuses praegu välja sularahas. Kuna iseseisvaks eluks on oluline osata
raha kasutada ja tunda Eestis levinud maksevahendeid, on vajalik võtta kasutusele
maksekaart. Tegevuse käigus esmalt katsetatakse maksekaardi lahendust, et selgitada
välja võimalikud praktilised probleemid enne püsiva lahenduse kasutuselevõttu.
1 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32.
3 (15)
Tegevuse raames ei maksta toetust, kuna see on tagatud riigieelarvest, vaid
keskendutakse uue süsteemi kasutuselevõtu piloteerimisele.“.
1.3. Muudan käskkirja punkti 2.1.4 ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029.
Projekti elluviija: SKA
Projekti partner: AS HKT
Elluviija võib partneriga sõlmida vastastikuse kokkuleppe, milles sätestatakse partneri
õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Partneriga
TAT raames sõlmitava kokkuleppe puhul lähtutakse RVK majutuskeskuse teenuse
osutamiseks SKA sõlmitud lepingust.
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);
- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh
päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides
toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse
õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevalt kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus
esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,
seminari või konverentsi toimumist;
- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,
kulud, mis muu hulgas arvestavad erivajadustega inimestele ligipääsetavuse
tagamisega koolitustele ja õppematerjalidele jne);
- keskuses pakutavate tegevuste ja teenuste pakkumisega seotud kulud (sh töötasu,
vajalikud vahendid nii sotsiaaltööks, vabaaja sisustamise tegevusteks kui sihtrühma
iseseisva elu toetamiseks (nt köögitarvikud, voodipesu), ligipääsetavuse, vaimse
tervise toe ja tõlke tagamisega seotud kulud jm);
- seadmete soetamine/rent, tehnoloogiliste lahenduste arendamine ning töös hoidmise
kulud (nt IKT-vahendid);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu (sh kulud erivajadustega inimestele
info kättesaadavaks tegemisele);
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.
1.4. Täiendan käskkirja punkti 2.2.1 teise lõiguga järgmiselt:
„Projekti tegevus on:
Koolituste ja õppevisiitide korraldamine
Professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning arendamiseks võimaldatakse
töötajatele pidev ja süsteemne enesetäiendus. Selleks luuakse RVK majutuskeskuse
teenuse pakkuja töötajatele koolitusprogramm ning pakutakse seda lisaks ka võrgustiku
liikmetele (SOM, SKA ametnikud ning KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad, Eesti
Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) KOV valdkonnapoliitika koordineerijad jt).
Vajaduse korral luuakse e-koolitusi, sealhulgas arvestades ligipääsetavuse nõudeid.
Koolitusteemad käsitlevad üleüldist keskuse teenuse korraldamist. Muu hulgas
keskendutakse ka haavatavate sihtgruppide vastuvõtule ja võrgustikutöö edendamisele.
Koolitustegevuse rakendamisse kaasatakse riigisiseseid ja rahvusvahelisi eksperte, et
õppida parimatest praktikatest. Korraldatakse ka õppevisiite ELi parema praktika osas
ülevaate saamiseks.“.
4 (15)
1.5. Muudan käskkirja punkti 2.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2028.
Projekti elluviija: SKA
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);
- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel, koolitustel ja õppevisiitidel osalemise
kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates
riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse
õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevalt kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus
esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,
seminari, õppevisiidi või konverentsi toimumist;
- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,
kulud, mis on seotud e-koolituste loomise ja korraldamisega, erivajadustega
inimestele ligipääsetavuse tagamisega koolitustele ja õppematerjalidele jne);
- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- tõlkekulud;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.”.
1.6. Muudan käskkirja punkti 2.3 ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.3. Tõlketeenuse pakkumise arendamine
2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on tagada kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse
taotlejatele ja saajatele ning nendega kokkupuutuvatele sotsiaalvaldkonna võrgustiku
liikmetele operatiivne tõlketeenuse kättesaadavus erinevates olukordades üle riigi.
Projekti tegevus on:
2.3.1.1. Kaugtõlke korraldamiseks vajaliku kontseptsiooni ning lahenduste ja toe tagamine
Kaugtõlge on teenus, mille puhul tõlk asub tõlketoimingu sündmuskohast kaugel. Enne
kaugtõlke rakendamist koostab SKA kaugtõlke teenuse kontseptsiooni, mille
valmimise järgselt hakkab toimuma tegevuse rakendamine. Kontseptsiooni loomisel
võetakse arvesse teiste riigiasutuste (nt KuM, PPA) ja teiste ELi liikmesriikide
kogemust koordineeritud kaugtõlke teenuse korraldamisel. Katseprojekti tegevustega
laiendatakse tõlketeenuse pakkumise viise ning muudetakse paremaks tõlketeenuse
kättesaadavust. Enne püsivat rakendamist katsetatakse kontseptsiooni praktikas.
Rakendamisel arvestatakse, et Eestis vähemlevinud keelegruppide puhul tuleb tõlke
kaasata välisriikidest. Rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse projekti jooksul
vajaduspõhiselt (tasuta) tõlketeenuse kättesaadavus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
korraldamisel. Tõlketeenuse loomisel võetakse arvesse ka kuulmislangusega isikutele
suhtlemiseks vajaliku viipekeele tõlketeenuse tagamise vajadust. Selleks luuakse
võimekus tagada eesti keelest erineva emakeelega kurtidele suulise viipekeeletõlke ja
sünkroontõlke kättesaadavus läbi releetõlke
(tõlgitakse nn vahekeele kaudu) eesti viipekeelde ja eesti keelde.
SKA võib tõlketeenuse hankelepingu raames katta ka KOV üksuste vajaduspõhiseid
tõlketeenuse vajadusi keerulisemate juhtumite ja/või haruldasemate ja eksootilisemate
keelte puhul seoses KOVi kolimisel inimesele erinevate teenuste tagamiseks,
5 (15)
tingimusel, et tõlketeenuse tellijaks ja maksjaks on SKA. Katseprojekti tulemusena
luuakse üle riigi toimiv kaugtõlke korraldusskeem. Tagatud on kaugtõlketeenus
kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning tugi
RVK majutuskeskusele tööturu, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamisel. Eelpool
nimetud isikute KOVi kolimisel luuakse KOV üksustele keerulisemate juhtumite ja
haruldasemate ja eksootilisemate juhtumitega tööks vajalik tõlketugi.
2.3.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena luuakse sotsiaalvaldkonna vajadusi arvestav kaugtõlke
korraldusskeem, et tagada kaugtõlketeenus kolmandate riikide kodanikele, sh
rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele, ning tugi majutuskeskuse, tööturu ning
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tagamisel.
2.3.3. Projekti sihtrühm
Projekti otsene sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse
taotlejad ja saajad.
Projekti kaudne sihtrühm on SKA ja tema koostööpartnerid (RVK majutuskeskuse
teenuseosutaja, naiste tugikeskused, asendushooldusteenuse korraldajad jt), TK,
Terviseamet (edaspidi TA), tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), kohaliku
omavalitsuse üksused ja muud võrgustikuliikmed.
2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2029.
Projekti elluviija: SKA
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); uuringu tellimise ja
läbiviimise ja eksperdihinnangu kulud;
- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid);
- vajaduse tekkides infosüsteemide arendamise/tööshoidmise kulu;
- tõlkekulud (osutatud tõlketeenuste eest);
- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud
(sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides
toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine tuleb eelnevalt
kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu
vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;
- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,
kulud, mis on seotud erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamisega
koolitustele ja õppematerjalidele jne);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.
1.7. Muudan käskkirja punkti 2.4 ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.4. RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks
2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on parendada RVK majutuskeskuse teenuse töökorraldust, mis tagab
kvaliteetse teenuse ning võime reageerida massilisele sisserändele, toetudes
infotehnoloogilistele lahendustele.
6 (15)
Majutuskeskuse teenus on piiratud 150 majutuskohaga. Massilise sisserände korral on
SKA poolt planeeritud täiendavate majutuskohtade avamine erasektori kaasatusel, mida
mehitatakse teenuse sisuliste komponentide tagamiseks teenuseosutajatega vastavalt
majutuskeskuse teenuse toimepidevuse plaanile. Sellest tulenevalt on oluline, et oleks
loodud ühtne majutuskeskuse töökorralduse kirjeldus või teenusstandard (protsesside
vaates), mida on võimalik rakendada kõikides majutuskohtades sõltumata
teenuseosutajast. Standard hakkab käsitlema ka täiendava toetava ressursi kaasamist (nt
vabakonna näol).
2025. aastal, pärast ebaõnnestunud turu-uuringut majutuskeskuse kompleksteenusele
massilise sisserände olukorras, viis SKA läbi hanke majutuskeskuse teenuseosutajate
leidmiseks, kes tagaks majutuskohtades põgenike igapäevase toimetuleku ja
nõustamise. Massilise sisserände olukorras on oluline tagada reageeriva ressursi kiire
valmisolek teenuse tagamiseks. Selleks oleks vaja luua e-õppe baasmoodul, mis
keskendub üldistele põhimõtetele, osapoolte rollidele ning tegevustele SKA
majutuskohtades.
Lisaks eelnevale näitas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtu praktika, et põgenike vastuvõtu
korraldamiseks kasutusel olevad „tööriistad“ ei toeta massilise sisserände kontekstis
üleriigilist teenuse osutamist ning teenuste ülest liikumist (majutuskohast kohalikku
omavalitsusse). Seetõttu on oluline Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris
(edaspidi STAR) vastava võimekuse arendamine, et majutuskohas isikule viibimise ajal
tagatud tugiteenused, toetused jm oleks hiljem nähtavad ka selle KOVi sotsiaaltöötajale,
kuhu isik asub elama pärast ajutisest majutuskohast või keskusest välja kolimist.
Arendusvajaduse kirjeldus koostatakse 2025. aastal ning ärianalüüsi koostamine algab 2026. aastal. Projekti partner on Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK), kes viib ellu vajalikud arendustegevused. Lisaks STARi arendustele
on oluline tagada keskuse töötajate ja muude majutuskohtade osapoolte võimekus
infosüsteemi kasutada nii tavaolukorras kui massilise sisserände korral.
Projekti tegevused on:
2.4.1.1 Majutuskeskuse ja -kohtade teenusvõimekuse tõstmine, sh vabakonna kaasamiseks
Kuigi majutuskeskuse igapäevatöö korralduse aluseks on kehtiv õigusruum,
hankedokumendid ning EL Varjupaigaameti standardid, siis praktika on näidanud
vajadust detailsemaks tööprotsesside kirjelduseks. Tegevuse raames töötatakse välja
majutuskeskuse teenuste kirjeldused ja seonduvad juhendid. Antud kirjeldused on
võimalik võtta aluseks kõikides majutuskohtades sõltumata nende infrastruktuurilistest
eripäradest ning teenuseosutajatest. Seeläbi on teenuseosutajate üleselt tagatud ühtne
kvaliteet ning vähendatud võimalikku tõlgendusruumi. Samuti täpsustatakse
tööprotsesside kirjelduses, kuidas toimub massilise sisserände korral toetava ressursi
kaasamine vabatahtlike näol.
2.4.1.2. Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine ja e-koolituste loomine
Projekti raames viiakse läbi hanked täiendavate majutuskohtade tagamiseks ning
tugiteenuste pakkujate leidmiseks hangitud majutuskohtades. Hanked koostatakse
eesmärgiga sõlmida raamlepingud, mis tagavad valmisoleku massilise sisserände
olukorraks.
Massilise sisserände olukorras kaasatava ressursi (nt hangitud teenuseosutajad,
kaasatavad vabatahtlikud) jaoks luuakse koolituskava ja sellele tuginev(ad) e-
koolitus(ed), mis võimaldavad tagada esmase reageerimisvalmisoleku. Koolitused
tagavad esmase ülevaate valdkonnast, selgitavad SKA rolli massilise sisserände
kontekstis, kirjeldavad tööprotsesse jms.
7 (15)
2.4.1.3. STAR andmeregistriga seotud IT arendused
Täna on STAR-1 andmeregistris kasutusel põgenike registreerimise moodul, mis tagab
keskusesse sisse ja välja registreerimise ning lihtsustatud ülevaate majutuskeskuse
täituvusest. Arenduste raames luuakse STAR-2 andmeregistrisse põgenike moodul, mis
võimaldab andmeregistris lisaks registreerimisele viia ellu juhtumikorralduslikku tööd,
tagada sellest ülevaade KOVile, kui inimene on saanud rahvusvahelise kaitse, ning
tagada teenuseosutajate liitmise paindlikkus andmetöötlejateks.
2.4.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusel on tagatud SKA võime reageerida massilisele sisserändele, sh toetada
e-koolituste näol kaasatava ressursi valmisolekut ning tagada reaalajas ülevaade
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saanute juhtumikorralduslikust tööst
majutuskeskuses.
2.4.3. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühma kuuluvad SOMi ja SKA ametnikud, vabatahtlikud, KOV üksuste
ametnikud ja spetsialistid ning massilise sisserände valmisoleku tagamiseks hangitud
teenuseosutajad.
2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029.
2.4.5. Projekti elluviija: SKA
Projekti partner: TEHIK
Elluviija võib partneriga sõlmida vastastikuse kokkuleppe, milles sätestatakse partneri
õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Projekti
partneri poolt leitakse IT arendustööde teostaja riigihanke korras.
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projekti läbiviimisega seotud tööjõukulu);
- arenduste ärianalüüsi tellimise ja läbiviimise ning eksperdihinnangu kulud;
- vajaduse tekkides infosüsteemide arendamise/tööshoidmise kulu;
- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid).;
- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh
päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides
toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine tuleb eelnevalt
kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu
vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;
- koolituskulud, sealhulgas e-koolituste loomine (nt koolitajate tasud, koolituse
korraldamine, materjalide koostamine, õpidisainer teenus jne);
- tööprotsesside kaardistamise ja teenusdisaini kulud;
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud;
- erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamine, sealhulgas e-koolitustele ja
materjalidele;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.
1.8. Muudan käskkirja punkti 2.5.1 ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.5.1 Projekti eesmärk ja sisu
8 (15)
Projekti eesmärk on parendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate
majutuskeskuse elamistingimusi ning uuendada inventari.
Keskuse elamistingimuste parendamine ja inventari uuendamine toimus viimati 2016.
aastal, mil remonditi kogu hoone ning soetati keskuses kasutatav inventar. Tulenevalt
ruumide ja inventari kulumisest on vajalik teostada keskuses renoveerimistööd ning
uuendada inventari, et luua kaasaegsed sihtrühma vajadustele vastavad
elamistingimused. Samuti on oluline kohandada hoone üldkasutatav ala ning mõned
eluruumid erivajadustega inimeste vastuvõtuks. Eelkõige on vajalikud ruumide
ligipääsetavust parandavad uuendused.
Projekti tegevused on:
2.5.1.1 Ligipääsetavuse nõuete ja elamistingimuste parendamine SKA määratud
majutuskohtades
Tegevuse käigus parendatakse SKA majutuskohtades ligipääsetavuse tingimusi
liikumisraskustega isikutele. Täiendavalt parendatakse olmetingimusi ühiselt
kasutatavatel aladel, sh siseruumides ja/või välisaladel.
2.5.1.2 Täiendava RVK majutusvõimekuse loomine
Tegevuse raames renoveeritakse olemasolevaid ruume ja voodikohti ning luuakse
lisavoodikohti täiendava vajaliku inventari soetamise abil.“.
1.9. Muudan käskkirja punkti 4 ja sõnastan selle järgmiselt:
„4. Tulemused ja näitajad
4.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
9 (15)
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühi
k
Sihttas
e 2024
Sihttas
e
2029
Selgitav teave
Tugiteenused
rahvusvahelise
kaitse taotlejate ja
saajate
majutuskohtades
AMIF O.1.1.2
Toetatud osalejate arv,
millest omakorda
*nende osalejate arv,
kes saavad muud liiki
toetust, sealhulgas
teavet ja abi kogu
varjupaigamenetluse
jooksul
arv 135 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja
kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või
saaja.
Toetuse saaja kannab osalejate
andmed e-toetuse keskkonna
sündmuste infosüsteemi. Koguda
tuleb üldjuhul osaleja nimi,
isikukood või muu asjakohane
number, päritoluriik, sugu ja
vanus. Aruandega esitatakse
isikustamata agregeeritud info soo
ja vanusevahemike järgi (<18, 18–
60, >60).
Osaleja vanust arvestatakse alates
sünnikuupäevast ja määratakse
selle kuupäeva seisuga, kui ta
osaleb projekti tegevuses esimest
korda (nt üritusel, koolitusel,
teenusel vm).
Toetuse saaja peab
dokumenteerima sihtrühma
projektis osalemist (nt osalejate
nimekirjad, võimalusel
allkirjastatud).
Iga osalejat loetakse üks kord
projekti jooksul ka siis, kui sama
osaleja osaleb projekti mitmes
tegevuses.
Valdkondlik
võimekuste
arendamine
koolitustegevuse
kaudu
AMIF O.1.2
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 100 130 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja isik,
kes tegeleb ametialaselt Euroopa
ühise varjupaigasüsteemiga ja
osaleb projekti raames toimuvatel
koolitustel, üritustel vm. Osaleja
võib töötada mis tahes tüüpi
organisatsioonis, nt avalikus
teenistuses või
mittetulundusühingus.
Toetuse saaja kannab osalejate
andmed e-toetuse keskkonna
sündmuste infosüsteemi. Koguda
tuleb üldjuhul osaleja nimi,
isikukood või muu asjakohane
number, e-posti aadress, sugu ja
vanus).
Osaleja vanus määratakse selle
kuupäeva seisuga, kui ta osaleb
projekti tegevuses esimest korda
(nt üritusel, koolitusel vm).
Osalejatelt kogutakse allkirjad iga
koolituspäeva kohta. Iga osalejat
loetakse üks kord projekti jooksul
10 (15)
ka siis, kui sama osaleja osaleb
projekti mitmes tegevuses.
Aruannetes esitatakse
isikustamata agregeeritud info
ning osalejate andmed tuleb
eristada soo ja vanusevahemike
järgi (<18, 18–60, >60).
Tõlketeenuse
pakkumise
arendamine
AMIF O.1.1.2
Toetatud osalejate arv,
millest omakorda
*nende osalejate arv,
kes saavad muud liiki
toetust, sealhulgas
teavet ja abi kogu
varjupaigamenetluse
jooksul
arv 30 120 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja
kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või
saaja.
Toetuse saaja kannab osalejate
andmed e-toetuse keskkonna
sündmuste infosüsteemi. Koguda
tuleb üldjuhul osaleja nimi,
isikukood või muu asjakohane
number, päritoluriik, sugu ja
vanus. Aruandega esitatakse
isikustamata agregeeritud info soo
ja vanusevahemike järgi (<18, 18–
60, >60).
Osaleja vanust arvestatakse alates
sünnikuupäevast ja määratakse
selle kuupäeva seisuga, kui ta
osaleb projekti tegevuses esimest
korda (nt üritusel, koolitusel,
teenusel vm).
Toetuse saaja peab
dokumenteerima sihtrühma
projektis osalemist (nt osalejate
nimekirjad, võimalusel
allkirjastatud).
Iga osalejat loetakse üks kord
projekti jooksul ka siis, kui sama
osaleja osaleb projekti mitmes
tegevuses.
RVK
majutuskeskuse
töö tõhustamine,
sh valmisolek
massiliseks
sisserändeks
AMIF O.1.2
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 50 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja isik,
kes tegeleb ametialaselt Euroopa
ühise varjupaigasüsteemiga
süsteemiga ja osaleb projekti
raames toimuvatel koolitustel,
üritustel vm. Osaleja võib töötada
mis tahes tüüpi organisatsioonis,
nt avalikus teenistuses või
mittetulundusühingus.
Toetuse saaja kannab osalejate
andmed e-toetuse keskkonna
sündmuste infosüsteemi. Koguda
tuleb üldjuhul osaleja nimi,
isikukood või muu asjakohane
number, e-posti aadress, sugu ja
vanus).
11 (15)
4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
Osaleja vanus määratakse selle
kuupäeva seisuga, kui ta osaleb
projekti tegevuses esimest korda
(nt üritusel, koolitusel vm).
Osalejatelt kogutakse allkirjad iga
koolituspäeva kohta. Iga osalejat
loetakse üks kord projekti jooksul
ka siis, kui sama osaleja osaleb
projekti mitmes tegevuses.
Aruannetes esitatakse
isikustamata agregeeritud info
ning osalejate andmed tuleb
eristada soo ja vanusevahemike
järgi (<18, 18–60, >60).
Vastuvõtuks
vajaliku
infrastruktuuri
ligipääsetavuse
parendamine
AMIF O.1.3
Vastuvõtutaristus
vastavalt liidu acquis’le
loodud uute kohtade
arv
arv 0 40 Iga uut loodud majutuskohta tuleb
ühe projekti raames lugeda ainult
üks kord.
AMIF O.1.4
Vastuvõtutaristus
vastavalt liidu acquis’le
renoveeritud kohtade
arv
arv 16 20 Iga renoveeritud majutuskohta
tuleb ühe projekti raames lugeda
ainult üks kord.
12 (15)
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühik
Sihttase
2029
Selgitav teave2
Valdkondlik
võimekuste
arendamine
koolitustegevuse
kaudu
AMIF R.1.5 Nende
osalejate arv, kes
peavad koolitust
oma töö jaoks
kasulikuks
arv 112 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otseselt kasu.
Selleks, et teha kindlaks, kas
osaleja peab koolitust
kasulikuks, tuleb igalt osalejalt
küsida tagasisidet peale iga
koolitustegevuse lõppu.
Toetuse saaja arvutab iga
osaleja tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse: a) kui üle
50% juhtudel on selle osaleja
vastus jaatav, arvestatakse, et
osaleja on kasutanud saadud
oskusi; b) kui üldtulemus on
50% „jah“ /50% „ei“ (nt kaks
positiivset ja kaks negatiivset
vastust), läheb arvesse
registreeritud viimane tulemus;
c) kui üle 50% juhtudel on
osaleja vastus eitav, siis
osalejat selle mõõdiku all ei
raporteerita.
AMIF R.1.6 Nende
osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud
pärast koolitust, et
nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud oskusi
ja pädevust.
arv 92 Osaleja - füüsiline isik, kes
saab projektist otseselt kasu.
Selleks, et teha kindlaks, kas
osaleja kasutab oskusi ja
pädevusi, tuleb igalt osalejalt
küsida tagasisidet kolm kuud
pärast iga koolituse lõppu (nt
kas ta on kasutanud või kasutab
saadud teadmisi, oskusi ja/või
pädevust?).
Toetuse saaja arvutab iga
osaleja tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse: a) kui üle
50% juhtudel on selle osaleja
vastus jaatav, arvestatakse, et
osaleja on kasutanud saadud
oskusi; b) kui üldtulemus on
50% „jah“ /50% „ei“ (nt kaks
positiivset ja kaks negatiivset
vastust), läheb arvesse
registreeritud viimane tulemus;
c) kui üle 50% juhtudel on
osaleja vastus eitav, siis
osalejat selle mõõdiku all ei
raporteerita.
RVK
majutuskeskuse
töö tõhustamine,
sh valmisolek
massiliseks
sisserändeks
AMIF R.1.5 Nende
osalejate arv, kes
peavad koolitust
oma töö jaoks
kasulikuks
arv 40 Osaleja - füüsiline isik, kes
saab projektist otseselt kasu.
Selleks, et teha kindlaks, kas
osaleja peab koolitust
kasulikuks, tuleb igalt osalejalt
küsida tagasisidet peale iga
koolitustegevuse lõppu.
Toetuse saaja arvutab iga
osaleja tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse: a) kui üle
50% juhtudel on selle osaleja
13 (15)
1.10. Muudan käskkirja punkti 5.1 ja sõnastan selle järgmiselt:
„5.1. TAT eelarve on 2 360 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust
kaasfinantseeringust (25%).
Projekt AMIF
toetus
(EUR)
Riiklik
kaasfinantseering
(EUR)
Kokku (EUR) Kaudsete
kulude määr
(% otsestest
kuludest)
Tugiteenused
rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja saajate
majutuskohtades
623 826,00
207 942,00
831 768,00
5%
Valdkondlik võimekuste
arendamine
koolitustegevuse kaudu
157 500,00 52 500,00
210 000,00 7%
Tõlketeenuse pakkumise
arendamine
270 041,25 90 013,75 360 055,00 7%
2 Täiendavad selgitused indikaatorite kohta on leitavad abimaterjalis toetuse saajale perioodiks 2021-2027
vastus jaatav, arvestatakse, et
osaleja on kasutanud saadud
oskusi; b) kui üldtulemus on
50% „jah“ /50% „ei“ (nt kaks
positiivset ja kaks negatiivset
vastust), läheb arvesse
registreeritud viimane tulemus;
c) kui üle 50% juhtudel on
osaleja vastus eitav, siis
osalejat selle mõõdiku all ei
raporteerita.
AMIF R.1.6 Nende
osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud
pärast koolitust, et
nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud oskusi
ja pädevust.
arv 25 Osaleja - füüsiline isik, kes
saab projektist otseselt kasu.
Selleks, et teha kindlaks, kas
osaleja kasutab oskusi ja
pädevusi, tuleb igalt osalejalt
küsida tagasisidet kolm kuud
pärast iga koolituse lõppu (nt
kas ta on kasutanud või kasutab
saadud teadmisi, oskusi ja/või
pädevust?).
Toetuse saaja arvutab iga
osaleja tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse: a) kui üle
50% juhtudel on selle osaleja
vastus jaatav, arvestatakse, et
osaleja on kasutanud saadud
oskusi; b) kui üldtulemus on
50% „jah“ /50% „ei“ (nt kaks
positiivset ja kaks negatiivset
vastust), läheb arvesse
registreeritud viimane tulemus;
c) kui üle 50% juhtudel on
osaleja vastus eitav, siis
osalejat selle mõõdiku all ei
raporteerita.
14 (15)
RVK majutuskeskuse töö
tõhustamine, sh
valmisolek massiliseks
sisserändeks.
607 362,75
202 454,25,25
809 817,00
7%
Vastuvõtuks vajaliku
infrastruktuuri
ligipääsetavuse
parendamine
111 270,00
37 090,00
148 360,00
0%
1.11. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt:
“7.4 Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on
kirjeldatud punktis 2 projektide all.”.
1.12. Täiendan käskkirja punkti 8.5. lausega:
„Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
enne täiendava maksetaotluse esitamist.“.
1.13. Täiendan käskkirja punkti 8.6 lausega:
„Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude
abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud
tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades
sellest elluviijat.“.
1.14. Täiendan käskkirja punkti 8.7 lausega:
„SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt
või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse
esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt
kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on
esitamata.“.
1.15. Muudan käskkirja punkti 9.2. ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.2 Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele
ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi.“.
1.16. Muudan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.3.4 esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta
15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi
kaudu;“.
1.17. Muudan käskkirja punkti 9.3.5. ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,
õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse
toimumist;“.
1.18. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid
koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama
korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande
esitamise ajaks;“.
15 (15)
1.19. Muudan käskkirja punkti 10.4 ja sõnastan selle järgmiselt:
„10.4 Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info
vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule3. Aruannetes kirjeldab
elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete
edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“
1.20. Muudan käskkirja punkti 10.8 ja sõnastan selle järgmiselt:
„10.8 Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale üldjuhul kuni
kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“
1.21. Täiendan käskkirja punkti 10.9 lausega:
„Järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 30. novembriks 2029.“.
1.22. Muudan käskkirja punkti 11.2 ja sõnastan selle järgmiselt
„11.2 Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või
abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT
muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt
digitaalselt allkirjastatuna.“.
1.23. Muudan käskkirja punkti 11.4. ja sõnastan selle järgmiselt:
„11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT
muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.“.
1.24. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt:
„11.7. SiM-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada,
kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.
1.25. Muudan käskkirja punkti 12.2 ja sõnastan selle järgmiselt:
„12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4,
väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.“.
1.26. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga
arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2.
2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-
leht
3 Punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitajate kohta võib vajaduse korral aru anda alles lõpparuandes.
EELNÕU
Siseministri 6. juuni 2023. a
käskkirja nr 1-3/87
„Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi
meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas
kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse saanute
vastuvõtutingimuste tõhustamine“
toetuse andmise tingimused“
muutmine
LISA 1
Seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse 6. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände-, ja
Integratsioonifondi meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise
tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud elluviija taotlusest teha projektide elik
toetatavate tegevuste kirjeldustesse sisulisi täiendusi, pikendada ühe projekti elluviimisse
tähtaega, alandada kolme projekti väljundnäitajate sihttaset ja muuta nelja projekti eelarvet, mis
on tulenenud tegevuste elluviimise käigus selgunud vajadustest. Ühtlasi tehakse TAT-i
erinevatesse punktidesse täpsustusi lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja
õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud
Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi elluviija) toimepidevuse ja rände talituse juhataja Liis
Palootsiga. Eelnõu ja selle seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected]).
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas TAT-i
punktiga 11.1. ning lähtudes Sotsiaalkindlustusameti taotlusest. Toetatavate tegevuste eelarvega
seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavas, TAT
käskkirjas ja selle algses seletuskirjas.
II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs
Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides:
Käskkirja punktiga 1.1. korrigeeritakse viidet siseministri käskkirjale, millega kehtestati uus
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava. Rahastamiskavas tehti
märkimisväärseid muudatusi tulenevalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027
rakenduskavas tehtud muudatustest.
Käskkirja punktiga 1.2 kehtestatakse punkt 2.1.1 uues sõnastuses. Punkti 2.1.1 muudatusega
täpsustatakse ja korrastatakse projekti „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate
majutuskohtades“ eesmärgi, sisu ja toetatavate tegevuste kirjeldust, et tagada selgem seos
tegelikult elluviidavate tegevuste ja projekti tegevuskavaga. Muudatuste käigus lühendatakse
projektikirjeldust, eemaldades üldise taustainfo ning keskendudes konkreetsetele tegevustele,
mida projekti raames ellu viiakse. Samuti ajakohastatakse sõnastust, sh eemaldatakse viited
2 (8)
konkreetsetele seadusesätetele, et vältida õigusruumi muudatustest tulenevat vajadust edasiseks
tehniliseks täpsustamiseks. Toetatavate tegevuste kirjeldused muudetakse tegevuspõhisemaks
ja üheselt mõistetavamaks ning täpsustatakse projekti sihtrühma, rõhutades, et see hõlmab nii
rahvusvahelise kaitse taotlejaid kui ka saajaid.
Uue alategevusena lisatakse maksekaardi lahenduse loomine rahvusvahelise kaitse taotlejatele
rahalise toetuse tagamiseks, mis vähendab võimalikke turvalisuse riske ning toetab inimeste
paremat kohanemist Eesti ühiskonda, kus makstakse valdavalt pangakaardiga. Tegevuse käigus
esmalt katsetatakse maksekaardi lahendust, et selgitada välja võimalikud praktilised
probleemid enne püsiva lahenduse kasutuselevõttu. Tegevuse raames ei maksta toetust, kuna
see on tagatud riigieelarvest, vaid keskendutakse uue süsteemi kasutuselevõtu piloteerimisele.
Igapäevase klienditöö ja vaba aja tegevuste arendamise alategevuse raames arendatakse
juhtumikorralduse põhimõtetest lähtuvat sotsiaaltööd ja nõustamist ning sihtrühmale
võimaldatakse saada abipakk igapäevaeluks vajalike tarbeesemetega, et toetada sihtrühma
kuuluvate isikute sisseseadmist uude elukohta. Täna on riigieelarvest tagatud ühekordne kulu
seoses eluruumi üürilepingu sõlmimisega, kuid tihti puuduvad eluruumides elementaarsed
tarbeesemed (nt köögitarvikud, voodipesu jms), mis raskendab esmast sisseseadmist ning võib
tekitada rahalisi väljakutseid rahvusvahelise kaitse (edaspidi RVK) saanutele ajal, mil sageli
veel ei omata püsivat sissetulekut.
Muudatused ei muuda meetme ega projekti sisulist eesmärki, vaid parandavad TAT-i selgust ja
rakendatavust.
Käskkirja punktiga 1.3 muudetakse käskkirja punkti 2.1.4, kuna projekti abikõlblike kulude
loetelus täpsustatakse majutuskeskuses pakutavate tegevuste ja teenustega seotud kulusid ning
lisatakse tehnoloogiliste lahenduste arendamise ja tööshoidmise kulud, kuna need on vajalikud
maksekaardi lahenduse loomiseks.
Projekti partnerit ja elluviijat puudutavast lõigust eemaldatakse lause Sotsiaalkindlustusameti
ja AS Hoolekandeteenused vahelise lepingu kestuse kohta, kuna TAT-i eesmärk ei ole
reguleerida elluviija ja partneri, vaid korraldusasutuse ja elluviija vahelist töökorraldust.
Käskkirja punktiga 1.4 muudetakse käskkirja punkti 2.2.1. sõnastades konkreetsemalt
toetatava tegevusena koolituste ja õppevisiitide korraldamine. Muudatusega lisatakse projekti
“Valdkondlike võimekuste arendamine koolitustegevuste kaudu” eesmärgi ja sisu kirjeldusse
e-koolituste loomine, et võimaldada elluviijal Sotsiaalkindlustusametil projekti raames luua ka
e-koolitusi sotsiaalvaldkonna ametnike professionaalsuse ja seeläbi teenuste kvaliteedi
tõstmiseks. E-koolituste kaudu on võimalik tagada baasteadmiste jõudmine suuremale hulgale
sihtrühma esindajatele jätkusuutlikult ja efektiivsemalt ning edaspidi keskenduda
kontaktkoolitustel ennekõike spetsialiseerumisele ja juhtumipõhistele aruteludele jms
praktilisele.
Käskkirja punktiga 1.5 muudetakse käskkirja punkti 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse aega
pikendatakse ühe aasta võrra: 31.12.2027 asemel on uueks tähtpäevaks 31.12.2028. Abikõlblike
kulude loetelus lisatakse koolituskulude kirjeldusse e-koolituste loomisega seotud kulud.
Käskkirja punktiga 1.6 kehtestatakse punkt 2.3 “Tõlketeenuse pakkumise arendamine” uues
sõnastuses, kuna muudatustega seoses muutub alapunktide numeratsioon. Punktis 2.3.1
sõnastatakse konkreetsemalt projekti eesmärk ja tegevus “Kaugtõlke korraldamiseks vajaliku
kontseptsiooni ning lahenduste ja toe tagamine” ning punktina 2.3.2 sõnastatakse projekti
oodatav tulemus. Kuna kaugtõlke teenuse kontseptsioon on loomisel, eemaldatakse punktis
2.3.1 viide 2024. aastale.
3 (8)
Käskkirja punktiga 1.7 kehtestatakse punkt 2.4 “RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh
valmisolek massiliseks sisserändeks” uues sõnastuses. Peamised muudatused puudutavad
punkti 2.4.1 “Projekti eesmärk ja sisu”, 2.4.2 “Projekti tulemus” ja 2.4.3 “Projekti sihtrühm”.
Senine projekti rakendamine näitas, et massilise sisserände korral on teenuse jätkusuutlikkus
kõige paremini tagatud hangitud teenuseosutajate abil, kes saavad olla kriisiolukorra
realiseerumisel SKAle oluliseks partneriks. Hankemenetluse abil saab SKA tagada kõige
suurema kindluse, kuna hankepartneril on konkreetne kohustus reageerida teenuse osutamise
vajadusele. Projekti senise käigu jooksul on läbi viidud turu-uuring, mis näitas, et
majutuskeskuse kompleksteenusele turul pakkujat ei ole. Sellest tulenevalt viidi SKA poolt läbi
raamhange majutuskeskuse tugiteenuse osutamiseks. SKA näeb, et massilise sisserände ajal
ühtlaselt kvaliteetse teenuse osutamiseks on vajalik tagada majutuskeskuse tööprotsesside
kirjeldus/standard, millest erinevad teenuseosutajad saavad lähtuda. Lisaks on oluline, et
osapooled mõistavad SKA rolli massilise sisserände olukorras ning et SKA ülesannet täitvatel
osapooltel on baasteadmised olukorras tegutsemiseks. Sellest lähtuvalt tehakse TAT-i punktis
2.4.1 täpsustusi nii tegevuse eesmärgis kui toetatavates tegevustes. Toetatavateks tegevusteks
on: majutuskeskuse ja -kohtade teenusvõimekuse tõstmine (uus tegevus), massiliseks
sisserändeks valmisoleku tagamine ja e-koolituste loomine (täpsustatud tegevus) ja STAR
andmeregistriga seotud IT arendused (senine tegevus).
Kui seni oli projekti üheks alategevuseks vabakonna kaasamine ja võrgustikutöö käivitamine,
siis lähtuvalt eelpool kirjeldatud senisest kogemusest on vajalik keskenduda majutuskeskuse
teenuse tööprotsesside kirjelduse välja töötamisele, mis hõlmab endas muu hulgas vabatahtlike
kaasamist ja võrgustikutöö põhimõtteid ja protsesse. Massiliseks sisserändeks valmisoleku
tagamiseks korraldatakse projekti raames hankeid raamlepingute sõlmimise eesmärgil, kuid
nende lepingute rakendumise korral kasutatakse teisi, eelkõige riigieelarvelisi vahendeid
tekkinud kulude katmiseks. Valmisoleku tagamiseks luuakse koolituskava, mille alusel
töötatakse välja ja luuakse e-koolitusi. Koolituste eesmärk on anda massilise sisserände
olukorras kaasatavatele isikutele ülevaade vastuvõtuvaldkonnast, Sotsiaalkindlustusameti
rollist ja tööprotsessidest, et tagada kaasatava ressursi tõhus kasutamine.
Punkti 2.4.2. muudatusega täpsustatakse projekti tulemust, milleks on SKA võime tagamine
reageerida massilise sisserände olukordadele. Võttes arvesse, et raamhanke tulemil sõlmiti
leping ainult ühe partneriga, siis eraldiseisev võrgustikutöö antud projekti raames ennast ei
õigusta, vaid pigem on vajalik luua tööprotsesside kirjeldused ning e-koolitus(ed) seoses SKA
rolliga põgenike vastuvõtul, millele toetudes on partneri koolitamine võimalik. Sellest
tulenevalt punktis 2.4.1 mainitud võrgustikutöö eraldiseisvana ennast ei õigusta ning
võrgustikukoostöö koordinaatori ametikoht asendub projektijuhi ametikohaga, kes jätkab
panustamist projekti sisutegevustesse (tööprotsesside standardid, e-koolituste arendused,
hanked, teavitus jms) ning koordineerimisse.
Punkti 2.4.3 täiendusega lisatakse projekti sihtrühma teenuseosutajad, kes on hangitud
massilise sisserände olukorraks valmisoleku tagamiseks.
Punktis 2.4.4 muudatusi ei tehta.
Punktis 2.4.5 lisatakse koolituskulude kirjeldusse e-koolituste loomisega seotud kulud ning
abikõlblike kulude loetelusse lisatakse tööprotsesside kaardistamise ja teenusdisaini kulud.
Seadmete soetamise ja rendi kuludega seotud nõuetest eemaldatakse kohustus tagada IKT
seadmete ja süsteemide sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-
vastuvõtmise akti allkirjastamist, kuna fondi kasutamise reeglid sellist nõuet ei sea.
4 (8)
Käskkirja punktiga 1.8 muudetakse punkti 2.5.1. Punktis 2.5.1 sõnastatakse konkreetsemalt
projekti raames elluviidavad tegevused, milleks on ligipääsetavuse nõuete ja elamistingimuste
parendamine SKA määratud majutuskohtades ning täiendava RVK majutusvõimekuse loomine.
Tegevuse sisus muudatusi ei ole.
Käskkirja punktiga 1.9 muudetakse TAT-i punkti 4 „Tulemused ja näitajad“.
Punktis 4.2 ja 4.3 täpsustatakse väljund- ja tulemusnäitajate selgitusi, et oleks selge, millise
näitaja kohta ja mis põhimõtetest lähtuvalt infot tuleb koguda ja arvutada. Lisaks muudetakse
punktis 4.2 järgmiste näitajate sihttasemeid:
Projekti “Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades” näitaja
AMIF O.1.1.2 „Toetatud osalejate arv” algne 2029. a lõppsihttase 945 alandatakse 500-le.
Muudatus tuleneb asjaolust, et rahvusvahelise kaitse taotlejate rändetrendid on võrreldes
tegevuste planeerimise ajaga olnud madalseisus.
Toetuse saaja on teada andnud, et algse sihttaseme saavutamine oleks realistlik juhul, kui
arvestataks osaluskordi. Kuna näitajate kogumise metoodika reeglid näevad ette unikaalsete
osalejate, mitte osaluskordade arvestamist, siis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate
praeguste rändetrendide valguses ei ole algselt seatud sihttase saavutatav. Sihttaseme muudatus
ei vähenda eelarvelisi vajadusi, kuna eelarvesse on lisandunud täiendavaid tegevusi ning
toetuse saaja on tegevuste elluviimise ümber korraldanud.
Projekti “Tõlketeenuse pakkumise arendamine” näitaja AMIF O.1.1.2. “Toetatud osalejate arv”
algne 2024. a sihttase 140 ning 2029. a lõppsihttase 490 alandatakse vastavalt 30-le ja 120-le.
Muudatus tuleneb asjaolust, et tõlketeenuse vajadus planeeriti ajal, mil seoses EL rändekava
rakendamisega ning muude rahvusvahelise solidaarsuse tegevustega võeti Eestisse vastu
valdavalt araabia ja darikeelseid taotlejaid ja kaitse saanuid, kellega seoses oli suur vajadus
tõlketeenuse järele. Tänaseks on rändetrendid muutunud ning Eestisse saabunud kaitse saanud
saavad valdavalt hakkama vene ja/või inglise keelega ning inimesed kasutavad tehisarul
põhinevaid rakendusi, mis vähendavad tõlketeenuse vajadust. Tõlketeenuse vajaduse
vähenemist on kinnitanud ka projekti raames 2025.-2026. aastal läbi viidud vajaduse kaardistus
ning sellest lähtuvalt tehtud teenusdisain. Seda ilmestab ka SKAle esitatud tõlketeenuse
korralduse taotluste madal arv, mida on 2024.-2026. aastal esitatud seoses 13 unikaalse
inimesega kas inimese enda või KOV poolt. Valdavalt on tegemist olnud harvikkeele
rääkijatega. Teisalt näitas teenusdisain, et tõlketeenuse korralduse informatsioon ei ole
sihtrühmani alati jõudnud kõige paremini, mistõttu parendatakse projekti raames info
kättesaadavust ning selle tulemil võib eeldada teatud kasvu teenuse kasutamisel. Samas ei saa
välistada, et rändetrendidest tulenevalt ka need eeldused ei täitu.
Sihttasemete muudatused kajastuvad ka eelarves. Tõlkeprojektis prognoositav jääk tõstetakse
ümber teiste tegevuste eelarvesse, kus on selgunud täiendavad vajadused.
Projekti “Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri ligipääsetavuse parendamine“ näitaja AMIF
O.1.3 „Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv” algne 2024. a
sihttase 20 ja 2029. a sihttase 120 alandatakse vastavalt 0-le ja 40-le. Näitaja AMIF O.1.4.
“Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le renoveeritud kohtade arv” algne 2024. a sihttase 23
ja 2029. a sihttase 130 alandatakse vastavalt 16-le ja 20-le.
Projekti eesmärk on parendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse
elamistingimusi ning uuendada inventari. Projekt koostati ajal, kui Eesti oli vastakuti Ukraina
sõjapõgenike massilise sisserändega ning koostöös siseministeeriumi ja
sotsiaalministeeriumiga sooviti projekti raames tagada võimalikult suur paindlikkus
5 (8)
täiendavate püsivate majutuskohtade loomiseks, kui selleks peaks olema vajadus, sh
võimaldada TAT-i raames eelarvelisi muudatusi ning surveolukorra tekkimisel lisaeelarve
suunamist antud projekti. Püsivate majutuskohtade loomise vajadus ei realiseerunud, kuna
majutusvajadus tagati lühiajaliste ajutiste majutuskohtadega peamiselt turismisektori
majutusasutustega sõlmitud raamlepingute raames. 2023. a lõpu seisuga naaseti
majutuskeskuse teenusvajaduse vaates rändetrendide juurde, milleks on tavavõimekus piisav.
Projekti elluviimine on näidanud, et projektile planeeritud 150 000 EUR on äärmiselt piiratud
võrreldes tegelike vajadustega ja hindadega. Näiteks 2024. aastal projektis toimunud
renoveerimistööde käigus selgusid täiendavad ehitustööde vajadused, mille teostamata jätmine
ei oleks võimaldanud muude renoveerimistöödega jätkata. Seega on TAT-i esmasel koostamisel
tehtud planeerimisviga, kus indikaatorid seati paindlikkuse lootuses kõrgele, kuid planeeritud
eelarve ei vasta reaalsusele tulenevalt tööde ettenägematust mahust ning eri kriiside mõjust
ehitushindadele (COVID, Venemaa agressioonisõda Ukrainas jms).
Antud muudatusega eelarvelist muudatust ei kaasne, kuna seni loodud ja renoveeritud
kohtadele on kogu eelarve suuresti ära kulunud. Projekti eelarvestamisel lähtuti ennekõike uute
kohtade loomise võimekusest ja (renoveerimise) vajadustest Vao majutuskeskuses ja selle
Vägeva üksuses. Indikaatorite kõrgete sihttasemete seadmise puhul lähtuti võimalikust
vajadusest võtta kasutusele alternatiivsed renoveerimist vajavad objektid, et oleks alust juurde
luua ja renoveerida suuremal hulgal kohti, kui Vao ja Vägeva majutusüksuste suurus
võimaldavad. Tänaste rändetrendide juures ning ka majutuskeskuse toimepidevuse plaanist
lähtuvalt, mille kohaselt on täiendavad majutuskohad tagatud erasektori teenuste abil, on vaja
renoveerida ja juurde luua oluliselt väiksem arv kohti.
Käskkirja punktiga 1.10 muudetakse TAT-i punktis 5 toetatavate tegevuste eelarveid
järgnevalt:
1. Projekti „ Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades“ eelarvet
suurendatakse 131 768 euro võrra 831 768 euroni (sh EL-i toetus 75% ja riiklik
kaasfinantseering 25%).
2. Projekti „Tõlketeenuse pakkumise arendamine“ eelarvet vähendatakse 339 945 euro võrra
360 055 euroni (sh EL-i toetus 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%).
3. Projekti „RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks“
eelarvet suurendatakse 209 817 euro võrra 809 817 euroni (sh EL-i toetus 75% ja riiklik
kaasfinantseering 25%).
4. Projekti „Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri parendamine ja täiendavate majutuskohtade
valmiduse loomine“ eelarvet vähendatakse 1640 euro võrra 148 360 euroni tulenevalt
finantskorrektsioonist.
TAT-i eelarve kogumaht ei muutu.
Käskkirja punktiga 1.11 eemaldatakse TAT-i punktist 7.4 tingimust, et projekti juhtimisega
seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kuna senine praktika
näitab, et kõigi projektide puhul, milles on tegevuskava ja eelarve kohaselt ette nähtud
projektijuhi või koordinaatori roll, tegutseb projektijuht ka sisueksperdina, võib 10%-täpsusega
ülesannete jaotamine ja selle tõendamine tekitada asjatut halduskoormust, kuna ülesannete sisu
ja maht sõltub eelkõige projekti eesmärgist, sihtrühmast, kaasatud osapoolte ja partnerite
tegevusest ning elluviimise etapist.
6 (8)
Käskkirja punktiga 1.12 täpsustatakse TAT-i punkti 8.5 sellega, et maksetaotlusi võib
erandjuhtudel esitada sagedamini või harvemini, kui punktis 8.5 on ette nähtud, tingimusel, et
erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Käskkirja punktiga 1.13 täpsustatakse TAT-i punkti 8.6 sellega, et Siseministeeriumil on
õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega, kui esitatud dokumentides
on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet.
Käskkirja punktiga 1.14 täpsustatakse TAT-i punkti 8.7, kus tuuakse eraldi välja Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ §-is 33 võimalus makse menetlemine peatada kulude osas, mille abikõlblikkuses
ei ole võimalik toodud alustel veenduda.
Käskkirja punktiga 1.15 eemaldatakse TAT-i punkti 9.2 sõnastusest lauseosa „sh järgima
ostumenetluse läbiviimise nõudeid“. Ühendmääruse § 11 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja
ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning
toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete
seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on
võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Käesolevas TAT-is nimetatud elluviijad on kohustatud
järgima riigihangete seadust. Kehtiva TAT-i punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviijad
ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse
saajate kohustused ei muutu, lauseosa eemaldatakse, et vältida mitmeti mõistetavusi
elluviijatele kohalduvate kohustuste osas.
Käskkirja punktiga 1.16 täpsustatakse TAT-i punkti 9.3.4 sellega, et elluviija esitab maksete
prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Käskkirja punktiga 1.17 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.5 asjaolu, et Struktuuritoetuse
registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt on struktuuritoetuse registri osa õige nimetus
e-toetuse keskkond.
Käskkirja punktiga 1.18 täpsustatakseTAT-i punktis 9.3.7, et toetuse saaja on kohustatud
tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande
esitamise ajaks. Aruande all on silmas peetud vahe-, lõpp- ja järelaruannet, millega
raporteeritakse osalejatega seotud sihttasemete täitmist. See võimaldab seirata aruannetes
raporteeritud arvandmete kooskõla sündmuste infosüsteemisolevate andmetega.
Käskkirja punktiga 1.19 täpsustatakse punktis 10.4, et nii vahe- kui lõpparuandes peavad
toetuse saajad kajastama infot „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete
põhimõtete edendamise kohta, mida nad on seni ka teinud.
Toetuse saajal tuleb koguda jooksvalt tagasisidet koolitust saanud isikutelt ja anda aru vastavate
tulemusnäitajate kohta. Punkti lisatakse joonealune märkus paindlikkuse tagamiseks, kuna
koolitusel osalejatelt tuleb koguda tagasiside nii peale koolitust kui kolme kuu möödumisel
koolitusest. Sealjuures, kui isik osaleb projektis mitmel koolitusel, tuleb tulemusnäitajas
raporteerida osalejatelt kogutud tagasiside üldtulemus. Seega kogunevad tulemusnäitajad
pikema aja vältel, mistõttu võib vajaduse korral tulemusnäitajate kohta anda aru alles
lõpparuandes.
7 (8)
Toetuse saaja peab ise osalejate ja nendelt kogutud tagasiside üle järge pidama, et tagada
korrektsed andmed.
Käskkirja punktiga 1.20 täpsustatakse punktis 10.8, et aruandes puuduste esinemise korral
annab Siseministeerium toetuse saajale üldjuhul kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks,
et tagada korrektsed andmed Euroopa Komisjonile tähtaegselt.
Käskkirja punktiga 1.21 täpsustatakse punktis 10.9, et järelaruanne tuleb esitada hiljemalt
30. novembriks 2029. a. Aruanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.
Käskkirja punktiga 1.22 täpsustatakse punkti 11.2 sellega, et elluviija peab TAT-i muutmise
taotluse esitama Siseministeeriumile dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku
poolt digitaalselt allkirjastatuna. Punktist jäetakse välja nõue, et TAT-i muutmise taotlus peab
olema partneritega kooskõlastatud, kuna partnerite tegevuse eest vastutab elluviija ja TAT-i
eesmärk ei ole reguleerida elluviija ja partnerite vahelist suhet. TAT-i punkti 2.1.4 ja 2.4.5
kohaselt võivad elluviija ja partnerid omavahel sõlmida kokkuleppeid kohustuste ja õiguste
kohta, sh TAT-i muutmise kooskõlastamise kohta.
Käskkirja punktiga 1.23 eemaldatakse TAT-i punktist 11.4 lause, mis dubleerib punkti viimast
lauset.
Käskkirja punktiga 1.24 muudetakse TAT-i punkti 11.7 teist lauset, et ühtlustada toetuse
andmise tingimuste käskkirjade sõnastust ning selgitada, millistel põhimõtetel on võimalik
toetuse summat suurendada.
Käskkirja punktiga 1.25 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste
õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“.
Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega
inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab
olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud.
Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatavate tegevuste riigiabi andmise analüüsi
aluseid, st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatavad tegevused ei ole majandustegevused, kuna
tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seadusel. Toetatavad tegevused on seotud Sotsiaalkindlustusameti ning partnerite
Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus ja AS Hoolekandeteenused tegevustega ning nende
elluviimine on korraldatud mitteärilisel moel ja on sihtrühmale tasuta. Toetatavad tegevused ei
kahjusta konkurentsi ega liikmesriikide vahelist kaubandust.
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.
IV Käskkirja mõjud
Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus selgunud
vajadustel ja välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide
saavutamist tõhusal viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja meetmetele eraldatud
eelarve piiresse.
8 (8)
Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine
algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIF-i rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga
tegevusi. AMIF-i rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju
keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.
Pettuseriski ja topeltrahastamise risk on madal: rakendatakse hinnatava meetmega sarnase
sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid ja tegevusi, kuid elluviija on riigiasutus ja
raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijal on tagatud
asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Topeltrahastamise riskide
maandamiseks teeb Siseministeerium detailse kulude (rist)kontrolli siis, kui elluviija on
esitanud maksetaotluse.
V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest
TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele
täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita.
VI Käskkirja rakendamine
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2026. a.
VII Käskkirja kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes
nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning
Kliimaministeerium) ning saadeti arvamuse avaldamiseks elluviijatele (Politsei- ja
Piirivalveamet ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).
EELNÕU
KÄSKKIRI
16.11.2026 nr 14-13.3/222-1
muudetud …
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas
kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse
saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“
toetuse andmise tingimused
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.04.2023–30.06.2029
Elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
Partnerid
AS Hoolekandeteenused
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus
Siseministeerium
2 (21)
1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65
kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme
nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate
ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse
andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa
käskkirjaga nr 1-3/X)
1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi
eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa
rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika
rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning
järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad
rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada
ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle
välismõõdet“.
1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada
meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks
ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav,
turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra
analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme uussisserändajate,
sh kolmandatest riikidest pärit isikute vastuvõtusüsteemi parendamiseks või selleks
loodud võimaluste ärakasutamiseks. TATi tegevused on otseselt seotud Eesti pikaajalise
strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega 1 „Rahvastik“, 3 „Ühiskond ja võimalused“,
8 „Julgeolek ja turvalisus“. Planeeritud projektidega parandatakse ning edendatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi Eestis ning tõstetakse Eesti
võimekust toetada suurenenud abivajadusega ja ebasoodsas olukorras olevaid
uussisserändajaid. Selle kaudu edendatakse riigi rahvusvahelist positsiooni ning teenuste
vastavust Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusele ja rahvusvahelistele standarditele. TATi
tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike
osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu,hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik,
soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab,
et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.
1.1.3. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
(edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja
identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele. Vastavalt alaeesmärgile on Eesti
kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja
inimkeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades
siseturvalisuse. STAKis prognoositakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond.
3 (21)
pigem kasvab, sh kasvab haavatavasse gruppi kuuluvate inimeste arv ja seeläbi ka vastava
majutusvõimekuse suurendamise vajadus.
1.1.4. TAT toetab ka Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) pädevusse kuuluvate erinevate
poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu
ja tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki 4: Eesti
sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu
elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste
parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning
mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.
1.1.5. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa ka Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
üldeesmärgi saavutamisele: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis
võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu
edendamist ja üleilmset säästvat arengut.
1.1.6. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustavad TAT tegevused eelkõige
Eesti ühiskonna sidususe suurendamisse.
1.1.7. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi
vahendite kasutamiseks.
1.1.8. Kasutatud lühendid:
AS HKT AS Hoolekandeteenused
ELVL Eesti Valdade ja Linnade Liit
KOV Kohaliku omavalitsuse üksus
KuM Kultuuriministeerium
PPA Politsei- ja Piirivalveamet
SiM Siseministeerium
SKA Sotsiaalkindlustusamet
SoM Sotsiaalministeerium
TA Terviseamet
TEHIK Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus
TK Töötukassa
TTO tervishoiuteenuse osutaja
2. Toetatavad projektid ja eesmärgid
Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese
märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame
silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise
toetamist. Selleks on vaja parandada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu
sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteemi sellistele muutustele
reageerivaks. TATi tegevuste üheks eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus rahvusvahelise
kaitse teenus on planeeritud viisil, et sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas pakutakse
inimesele eluteekonda ja vajadusi arvestavaid lõimitud teenuseid. Eesmärgini jõudmist
toetavad tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmine ja
andmete lõimitud kasutamine. Pakutakse sotsiaalset turvatunnet, suunatakse kaasava
4 (21)
ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luuakse võrdsed võimalused
haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele.
Plaanis on ehitada üles abi andmise teekond, lähtudes inimese terviklikust abivajadusest,
et see protsess algaks eelistatult juba rahvusvahelise kaitse (edaspidi ka RVK) taotlejate
majutuskeskuses, kus hinnatakse inimese abivajadust, mis vastavalt vajadusele jätkub
inimese kohaliku omavalitsuse üksusse elama asumisel.
TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel,
mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:
- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;
- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste
valikukriteeriumidega, sh ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke2, on
mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning
lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh
välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete
hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist
võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse
järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse
panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega;
„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise
alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse
erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele keskkonnale, infole ja
kommunikatsioonile;
- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse
nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud
keskkonnaeesmärgile;
- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.
2.1. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades
2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on tagada Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) määratud
majutuskohtades viibivatele RVK taotlejatele ja saajatele täiendavad iseseisvat
toimetulekut toetavad teenused ning tugi nende esmasel saabumisel Eestisse.
Välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) kohaselt on
SKA vastutusel RVK taotlejatele, sh ajutise kaitse taotlejatele, majutuskeskuses või
SKA määratud majutuskohas (edaspidi koos ka keskus) vastuvõtu korraldamine.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17
tähenduses. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17
tähenduses.
5 (21)
RVK majutuskeskuse ülesanne5 on tagada RVK taotlejatele ja saajatele (edaspidi ka
sihtrühm) seaduses ettenähtud vajalikud teenused Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi
PPA) menetlustoimingute lõpuni ja/või keskusest lahkumiseni. Keskuses viibitud aeg
võib varieeruda mõnest kuust aastateni. Võttes arvesse menetlustega kaasas käivat
teadmatust ning ajaraami, on oluline, et keskuses viibimise ajal on inimestele tagatud
tugi iseseisvaks toimetulekuks, erinevad eneseteostamise võimalused eesmärgistatud
vabaaja tegevuste abil, sh Eesti ühiskonna ja selle toimeloogikate tutvustamise, ning
vajalik vaimse tervise tugi. Oluline on, et keskuses viibimise ajal on inimene, olenemata
tema soost, vanusest või tervislikust seisundist, toetatud mitmekülgselt, kuna see toetab
tema iseseisvat toimetulekut nii keskuse teenusel olles kui ka keskuse teenuselt
lahkumisel.
Projekti tegevused on:
2.1.1.1. Sotsiaaltöö ja vaba aja tegevuste arendamine ning pakkumine
Kuna keskuses olevad RVK taotlejad ei ole veel elamisloa saajad, siis nende puhul on
igapäevast iseseisvat toimetulekut toetav tugi peamiselt tagatud ainult RVK
majutuskeskuse teenuse kaudu. Selleks on oluline keskuses võimendada
juhtumikorraldusest lähtuvat sotsiaaltööd ja nõustamist. Toetamaks sihtrühma
arusaamist Eesti ühiskonnast ja iseseisvat toimetulekut, on oluline tagada neile
eesmärgistatud vabaaja tegevused. Tervikliku toe tagamiseks on oluline korraldada
inimese ja tema perekonna esmane tugi juba keskusesse saabumisel. See loob aluse
sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste järjepidevaks jätkamiseks ka RVK saamise järel
KOVi elama asumisel. Need tegevused annavad olulise sisendi KOVi
sotsiaaltöötajatele, kui inimesel peaks olema täiendav abivajadus pärast keskusest välja
kolimist.
Kuna põgenikud saabuvad Eestisse enamasti ilma igapäevaseks eluks vajalike
tarbeesemeteta (nt köögitarvikud või voodipesu), siis sisseseadmine oma esimeses
elukohas võib olla keeruline. Seetõttu plaanitakse sihtrühmale keskusest välja kolimisel
anda kaasa abipakk esmavajalike tarbeesemetega. Abipaki sisu koostatakse koostöös
RVK majutuskeskuse ja varasemate RVK saanute esindajatega ning see peaks
arvestama nii üksikisikute kui ka lastega perede vajadusi.
2.1.1.2. Vaimse tervise toe pakkumine
Keskuses viibivatele inimestele tagatakse vajaduspõhine vaimse tervise tugi ja/või
psühholoogiline tugi vastavalt inimese vajadustele, sealhulgas erivajadusele, ning
tervishoiuteenuse osutaja soovitustele. Keskusesse võib jõuda inimesi, kelle vaimset
tervist on päritoluriigis või rändeteekonnal kogetu oluliselt mõjutanud. Lisaks võib
sihtrühma vaimse tervise heaolu mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse
kestus, mis võib kesta kuid, ning teadmatus tuleviku suhtes, mistõttu on oluline tagada
jätkusuutlik ning süsteemne vaimse tervise tugi ning vajadusel täiendav psühholoogiline
abi.
2.1.1.3. Maksekaardi lahenduse loomine rahaliste toetuste tagamiseks
Keskuses viibivatele RVK taotlejatele makstakse rahalist toetust igapäevaseks
toimetulekuks. Toetuse suurus on ühtlustatud Eesti elanike toimetulekutoetusega ning
see makstakse keskuses praegu välja sularahas. Kuna iseseisvaks eluks on oluline osata
raha kasutada ja tunda Eestis levinud maksevahendeid, on vajalik võtta kasutusele
maksekaart. Tegevuse käigus esmalt katsetatakse maksekaardi lahendust, et selgitada
välja võimalikud praktilised probleemid enne püsiva lahenduse kasutuselevõttu.
5 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32.
6 (21)
Tegevuse raames ei maksta toetust, kuna see on tagatud riigieelarvest, vaid
keskendutakse uue süsteemi kasutuselevõtu piloteerimisele.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
2.1.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on majutuskohtades tagatud sihtrühma vajadustest lähtuvad
tugiteenused, mis loovad valmisoleku toimetulekuks uues elukeskkonnas.
2.1.3. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.
2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029.
Projekti elluviija: SKA
Projekti partner: AS HKT
Elluviija võib partneriga sõlmida vastastikuse kokkuleppe, milles sätestatakse partneri
õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Partneriga
TAT raames sõlmitava kokkuleppe puhul lähtutakse RVK majutuskeskuse teenuse
osutamiseks SKA sõlmitud lepingust.
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);
- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh
päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides
toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse
õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevalt kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus
esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,
seminari või konverentsi toimumist;
- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,
kulud, mis muu hulgas arvestavad erivajadustega inimestele ligipääsetavuse
tagamisega koolitustele ja õppematerjalidele jne);
- keskuses pakutavate tegevuste ja teenuste pakkumisega seotud kulud (sh töötasu,
vajalikud vahendid nii sotsiaaltööks, vabaaja sisustamise tegevusteks kui sihtrühma
iseseisva elu toetamiseks (nt köögitarvikud, voodipesu), ligipääsetavuse, vaimse
tervise toe ja tõlke tagamisega seotud kulud jm);
- seadmete soetamine/rent, tehnoloogiliste lahenduste arendamine ning töös hoidmise
kulud (nt IKT-vahendid);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu (sh kulud erivajadustega inimestele
info kättesaadavaks tegemisele);
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
2.2. Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse kaudu
2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on RVK teemadega kokku puutuvate sotsiaalvaldkonna ametnike
professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tõstmine pideva enesetäienduse abil.
Projekti tegevus on:
2.2.1.1. Koolituste ja õppevisiitide korraldamine
7 (21)
Professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning arendamiseks võimaldatakse
töötajatele pidev ja süsteemne enesetäiendus. Selleks luuakse RVK majutuskeskuse
teenuse pakkuja töötajatele koolitusprogramm ning pakutakse seda lisaks ka võrgustiku
liikmetele (SOM, SKA ametnikud ning KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad, Eesti
Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) KOV valdkonnapoliitika koordineerijad jt).
Vajaduse korral luuakse e-koolitusi, sealhulgas arvestades ligipääsetavuse nõudeid.
Koolitusteemad käsitlevad üleüldist keskuse teenuse korraldamist. Muu hulgas
keskendutakse ka haavatavate sihtgruppide vastuvõtule ja võrgustikutöö edendamisele.
Koolitustegevuse rakendamisse kaasatakse riigisiseseid ja rahvusvahelisi eksperte, et
õppida parimatest praktikatest. Korraldatakse ka õppevisiite ELi parema praktika osas
ülevaate saamiseks.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
2.2.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on loodud koolitusmoodul ja tagatakse RVK sihtgrupiga
töötavatele riigi ja KOV ametnikele ja spetsialistidele toimiv enesetäiendamise
võimalus, mis muuhulgas hõlmab EL liikmesriikide parima praktikaga tutvumist
õppevisiitide kaudu.
2.2.3. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühm on keskuse töötajad, sotsiaalteenuste osutajad, kes osutavad
KOV/SKA korraldatavaid sotsiaalteenuseid, SOMi ja SKA ametnikud, TK töötajad
ning KOV ametnikud ja spetsialistid ja ELVLi KOV valdkonnapoliitika koordineerijad.
2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2028.
Projekti elluviija: SKA
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);
- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel, koolitustel ja õppevisiitidel osalemise
kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates
riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse
õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevalt kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus
esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,
seminari, õppevisiidi või konverentsi toimumist;
- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,
kulud, mis on seotud e-koolituste loomise ja korraldamisega, erivajadustega
inimestele ligipääsetavuse tagamisega koolitustele ja õppematerjalidele jne);
- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- tõlkekulud;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
2.3. Tõlketeenuse pakkumise arendamine
2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on tagada kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse
taotlejatele ja saajatele ning nendega kokkupuutuvatele sotsiaalvaldkonna võrgustiku
liikmetele operatiivne tõlketeenuse kättesaadavus erinevates olukordades üle riigi.
8 (21)
Projekti tegevus on:
2.3.1.1. Kaugtõlke korraldamiseks vajaliku kontseptsiooni ning lahenduste ja toe tagamine
Kaugtõlge on teenus, mille puhul tõlk asub tõlketoimingu sündmuskohast kaugel. Enne
kaugtõlke rakendamist koostab SKA kaugtõlke teenuse kontseptsiooni, mille
valmimise järgselt hakkab toimuma tegevuse rakendamine. Kontseptsiooni loomisel
võetakse arvesse teiste riigiasutuste (nt KuM, PPA) ja teiste ELi liikmesriikide
kogemust koordineeritud kaugtõlke teenuse korraldamisel. Katseprojekti tegevustega
laiendatakse tõlketeenuse pakkumise viise ning muudetakse paremaks tõlketeenuse
kättesaadavust. Enne püsivat rakendamist katsetatakse kontseptsiooni praktikas.
Rakendamisel arvestatakse, et Eestis vähemlevinud keelegruppide puhul tuleb tõlke
kaasata välisriikidest. Rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse projekti jooksul
vajaduspõhiselt (tasuta) tõlketeenuse kättesaadavus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
korraldamisel. Tõlketeenuse loomisel võetakse arvesse ka kuulmislangusega isikutele
suhtlemiseks vajaliku viipekeele tõlketeenuse tagamise vajadust. Selleks luuakse
võimekus tagada eesti keelest erineva emakeelega kurtidele suulise viipekeeletõlke ja
sünkroontõlke kättesaadavus läbi releetõlke
(tõlgitakse nn vahekeele kaudu) eesti viipekeelde ja eesti keelde.
SKA võib tõlketeenuse hankelepingu raames katta ka KOV üksuste vajaduspõhiseid
tõlketeenuse vajadusi keerulisemate juhtumite ja/või haruldasemate ja eksootilisemate
keelte puhul seoses KOVi kolimisel inimesele erinevate teenuste tagamiseks,
tingimusel, et tõlketeenuse tellijaks ja maksjaks on SKA. Katseprojekti tulemusena
luuakse üle riigi toimiv kaugtõlke korraldusskeem. Tagatud on kaugtõlketeenus
kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning tugi
RVK majutuskeskusele tööturu, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamisel. Eelpool
nimetud isikute KOVi kolimisel luuakse KOV üksustele keerulisemate juhtumite ja
haruldasemate ja eksootilisemate juhtumitega tööks vajalik tõlketugi.
2.3.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena luuakse sotsiaalvaldkonna vajadusi arvestav kaugtõlke
korraldusskeem, et tagada kaugtõlketeenus kolmandate riikide kodanikele, sh
rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele, ning tugi majutuskeskuse, tööturu ning
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tagamisel.
2.3.3. Projekti sihtrühm
Projekti otsene sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse
taotlejad ja saajad.
Projekti kaudne sihtrühm on SKA ja tema koostööpartnerid (RVK majutuskeskuse
teenuseosutaja, naiste tugikeskused, asendushooldusteenuse korraldajad jt), TK,
Terviseamet (edaspidi TA), tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), kohaliku
omavalitsuse üksused ja muud võrgustikuliikmed.
2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2029.
Projekti elluviija: SKA
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); uuringu tellimise ja
läbiviimise ja eksperdihinnangu kulud;
9 (21)
- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid);
- vajaduse tekkides infosüsteemide arendamise/tööshoidmise kulu;
- tõlkekulud (osutatud tõlketeenuste eest);
- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud
(sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides
toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine tuleb eelnevalt
kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu
vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;
- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,
kulud, mis on seotud erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamisega
koolitustele ja õppematerjalidele jne);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
2.4. RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks
2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on parendada RVK majutuskeskuse teenuse töökorraldust, mis tagab
kvaliteetse teenuse ning võime reageerida massilisele sisserändele, toetudes
infotehnoloogilistele lahendustele.
Majutuskeskuse teenus on piiratud 150 majutuskohaga. Massilise sisserände korral on
SKA poolt planeeritud täiendavate majutuskohtade avamine erasektori kaasatusel, mida
mehitatakse teenuse sisuliste komponentide tagamiseks teenuseosutajatega vastavalt
majutuskeskuse teenuse toimepidevuse plaanile. Sellest tulenevalt on oluline, et oleks
loodud ühtne majutuskeskuse töökorralduse kirjeldus või teenusstandard (protsesside
vaates), mida on võimalik rakendada kõikides majutuskohtades sõltumata
teenuseosutajast. Standard hakkab käsitlema ka täiendava toetava ressursi kaasamist (nt
vabakonna näol).
2025. aastal, pärast ebaõnnestunud turu-uuringut majutuskeskuse kompleksteenusele
massilise sisserände olukorras, viis SKA läbi hanke majutuskeskuse teenuseosutajate
leidmiseks, kes tagaks majutuskohtades põgenike igapäevase toimetuleku ja
nõustamise. Massilise sisserände olukorras on oluline tagada reageeriva ressursi kiire
valmisolek teenuse tagamiseks. Selleks oleks vaja luua e-õppe baasmoodul, mis
keskendub üldistele põhimõtetele, osapoolte rollidele ning tegevustele SKA
majutuskohtades.
Lisaks eelnevale näitas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtu praktika, et põgenike vastuvõtu
korraldamiseks kasutusel olevad „tööriistad“ ei toeta massilise sisserände kontekstis
üleriigilist teenuse osutamist ning teenuste ülest liikumist (majutuskohast kohalikku
omavalitsusse). Seetõttu on oluline Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris
(edaspidi STAR) vastava võimekuse arendamine, et majutuskohas isikule viibimise ajal
tagatud tugiteenused, toetused jm oleks hiljem nähtavad ka selle KOVi sotsiaaltöötajale,
kuhu isik asub elama pärast ajutisest majutuskohast või keskusest välja kolimist.
Arendusvajaduse kirjeldus koostatakse 2025. aastal ning ärianalüüsi koostamine algab 2026. aastal. Projekti partner on Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK), kes viib ellu vajalikud arendustegevused. Lisaks STARi arendustele
on oluline tagada keskuse töötajate ja muude majutuskohtade osapoolte võimekus
infosüsteemi kasutada nii tavaolukorras kui massilise sisserände korral.
10 (21)
Projekti tegevused on:
2.4.1.1 Majutuskeskuse ja -kohtade teenusvõimekuse tõstmine
Kuigi majutuskeskuse igapäevatöö korralduse aluseks on kehtiv õigusruum,
hankedokumendid ning EL Varjupaigaameti standardid, siis praktika on näidanud
vajadust detailsemaks tööprotsesside kirjelduseks. Tegevuse raames töötatakse välja
majutuskeskuse teenuste kirjeldused ja seonduvad juhendid. Antud kirjeldused on
võimalik võtta aluseks kõikides majutuskohtades sõltumata nende infrastruktuurilistest
eripäradest ning teenuseosutajatest. Seeläbi on teenuseosutajate üleselt tagatud ühtne
kvaliteet ning vähendatud võimalikku tõlgendusruumi. Samuti täpsustatakse
tööprotsesside kirjelduses, kuidas toimub massilise sisserände korral toetava ressursi
kaasamine vabatahtlike näol.
2.4.1.2. Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine ja e-koolituste loomine
Projekti raames viiakse läbi hanked täiendavate majutuskohtade tagamiseks ning
tugiteenuste pakkujate leidmiseks hangitud majutuskohtades. Hanked koostatakse
eesmärgiga sõlmida raamlepingud, mis tagavad valmisoleku massilise sisserände
olukorraks.
Massilise sisserände olukorras kaasatava ressursi (nt hangitud teenuseosutajad,
kaasatavad vabatahtlikud) jaoks luuakse koolituskava ja sellele tuginev(ad) e-
koolitus(ed), mis võimaldavad tagada esmase reageerimisvalmisoleku. Koolitused
tagavad esmase ülevaate valdkonnast, selgitavad SKA rolli massilise sisserände
kontekstis, kirjeldavad tööprotsesse jms.
2.4.1.3. STAR andmeregistriga seotud IT-arendused
Täna on STAR-1 andmeregistris kasutusel põgenike registreerimise moodul, mis tagab
keskusesse sisse ja välja registreerimise ning lihtsustatud ülevaate majutuskeskuse
täituvusest. Arenduste raames luuakse STAR-2 andmeregistrisse põgenike moodul, mis
võimaldab andmeregistris lisaks registreerimisele viia ellu juhtumikorralduslikku tööd,
tagada sellest ülevaade KOVile, kui inimene on saanud rahvusvahelise kaitse, ning
tagada teenuseosutajate liitmise paindlikkus andmetöötlejateks.
2.4.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusel on tagatud SKA võime reageerida massilisele sisserändele, sh toetada
e-koolituste näol kaasatava ressursi valmisolekut ning tagada reaalajas ülevaade
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saanute juhtumikorralduslikust tööst
majutuskeskuses.
2.4.3. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühma kuuluvad SOMi ja SKA ametnikud, vabatahtlikud, KOV üksuste
ametnikud ja spetsialistid ning massilise sisserände valmisoleku tagamiseks hangitud
teenuseosutajad.
2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029.
2.4.5. Projekti elluviija: SKA
Projekti partner: TEHIK
11 (21)
Elluviija võib partneriga sõlmida vastastikuse kokkuleppe, milles sätestatakse partneri
õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Projekti
partneri poolt leitakse IT arendustööde teostaja riigihanke korras.
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projekti läbiviimisega seotud tööjõukulu);
- arenduste ärianalüüsi tellimise ja läbiviimise ning eksperdihinnangu kulud;
- vajaduse tekkides infosüsteemide arendamise/tööshoidmise kulu;
- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid).;
- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh
päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides
toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine tuleb eelnevalt
kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu
vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;
- koolituskulud, sh e-koolituste loomine (nt koolitajate tasud, koolituse korraldamine,
materjalide koostamine, õpidisaineri teenus jne);
- tööprotsesside kaardistamise ja teenusdisaini kulud;
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud;
- erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamine, sealhulgas e-koolitustele ja
materjalidele;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
2.5. Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri ligipääsetavuse parendamine
2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on parendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate
majutuskeskuse elamistingimusi ning uuendada inventari.
Keskuse elamistingimuste parendamine ja inventari uuendamine toimus viimati 2016.
aastal, mil remonditi kogu hoone ning soetati keskuses kasutatav inventar. Tulenevalt
ruumide ja inventari kulumisest on vajalik teostada keskuses renoveerimistööd ning
uuendada inventari, et luua kaasaegsed sihtrühma vajadustele vastavad
elamistingimused. Samuti on oluline kohandada hoone üldkasutatav ala ning mõned
eluruumid erivajadustega inimeste vastuvõtuks. Eelkõige on vajalikud ruumide
ligipääsetavust parandavad uuendused.
Projekti tegevused on:
2.5.1.1 Ligipääsetavuse nõuete ja elamistingimuste parendamine SKA määratud
majutuskohtades
Tegevuse käigus parendatakse SKA majutuskohtades ligipääsetavuse tingimusi
liikumisraskustega isikutele. Täiendavalt parendatakse olmetingimusi ühiselt
kasutatavatel aladel, sh siseruumides ja/või välisaladel.
2.5.1.2 Täiendava RVK majutusvõimekuse loomine
Tegevuse raames renoveeritakse olemasolevaid ruume ja voodikohti ning luuakse
lisavoodikohti täiendava vajaliku inventari soetamise abil.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
2.5.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on keskuse ruumid uuendatud, sh on loodud võimalused
erivajadusega RVK taotlejate ja saajate vastuvõtmiseks.
12 (21)
2.5.3. Projekti sihtrühm
Projekti otsene sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.
2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027.
Projekti elluviija: SKA
Projekti partner: AS HKT
Elluviija võib partneriga sõlmida vastastikuse kokkuleppe, milles sätestatakse partneri
õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);
- ehitise parendamise kulud; masina, seadme, sisseseade või muu põhivara ostmise,
liisimise ja paigaldamise kulud;
- ligipääsetavuse parendamiseks tehtavad kulud;
- uuringute ja projekteerimistööde tellimise ja läbiviimise kulud;
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
4. Tulemused ja näitajad
4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena tagatakse kõigile RVK taotlejatele ja
saanutele ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises omavalitsuse
üksuses RVK majutuskeskus asub.
4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
13 (21)
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühi
k
Sihttas
e 2024
Sihttas
e
2029
Selgitav teave
Tugiteenused
rahvusvahelise
kaitse taotlejate ja
saajate
majutuskohtades
AMIF O.1.1.2
Toetatud osalejate arv,
millest omakorda
*nende osalejate arv,
kes saavad muud liiki
toetust, sealhulgas
teavet ja abi kogu
varjupaigamenetluse
jooksul
arv 135 500
Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja
kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või
saaja.
Toetuse saaja kannab osalejate
andmed e-toetuse keskkonna
sündmuste infosüsteemi. Koguda
tuleb üldjuhul osaleja nimi,
isikukood või muu asjakohane
number, päritoluriik, sugu ja
vanus. Aruandega esitatakse
isikustamata agregeeritud info soo
ja vanusevahemike järgi (<18, 18–
60, >60).
Osaleja vanust arvestatakse alates
sünnikuupäevast ja määratakse
selle kuupäeva seisuga, kui ta
osaleb projekti tegevuses esimest
korda (nt üritusel, koolitusel,
teenusel vm).
Toetuse saaja peab
dokumenteerima sihtrühma
projektis osalemist (nt osalejate
nimekirjad, võimalusel
allkirjastatud).
Iga osalejat loetakse üks kord
projekti jooksul ka siis, kui sama
osaleja osaleb projekti mitmes
tegevuses.
Valdkondlik
võimekuste
arendamine
koolitustegevuse
kaudu
AMIF O.1.2
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 100 130 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja isik,
kes tegeleb ametialaselt Euroopa
ühise varjupaigasüsteemiga ja
osaleb projekti raames toimuvatel
koolitustel, üritustel vm. Osaleja
võib töötada mis tahes tüüpi
organisatsioonis, nt avalikus
teenistuses või
mittetulundusühingus.
Toetuse saaja kannab osalejate
andmed e-toetuse keskkonna
sündmuste infosüsteemi. Koguda
tuleb üldjuhul osaleja nimi,
isikukood või muu asjakohane
number, e-posti aadress, sugu ja
vanus).
Osaleja vanus määratakse selle
kuupäeva seisuga, kui ta osaleb
projekti tegevuses esimest korda
(nt üritusel, koolitusel vm).
Osalejatelt kogutakse allkirjad iga
koolituspäeva kohta. Iga osalejat
loetakse üks kord projekti jooksul
14 (21)
ka siis, kui sama osaleja osaleb
projekti mitmes tegevuses.
Aruannetes esitatakse
isikustamata agregeeritud info
ning osalejate andmed tuleb
eristada soo ja vanusevahemike
järgi (<18, 18–60, >60).
Tõlketeenuse
pakkumise
arendamine
AMIF O.1.1.2
Toetatud osalejate arv,
millest omakorda
*nende osalejate arv,
kes saavad muud liiki
toetust, sealhulgas
teavet ja abi kogu
varjupaigamenetluse
jooksul
arv 30
120
Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja
kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või
saaja.
Toetuse saaja kannab osalejate
andmed e-toetuse keskkonna
sündmuste infosüsteemi. Koguda
tuleb üldjuhul osaleja nimi,
isikukood või muu asjakohane
number, päritoluriik, sugu ja
vanus. Aruandega esitatakse
isikustamata agregeeritud info soo
ja vanusevahemike järgi (<18, 18–
60, >60).
Osaleja vanust arvestatakse alates
sünnikuupäevast ja määratakse
selle kuupäeva seisuga, kui ta
osaleb projekti tegevuses esimest
korda (nt üritusel, koolitusel,
teenusel vm).
Toetuse saaja peab
dokumenteerima sihtrühma
projektis osalemist (nt osalejate
nimekirjad, võimalusel
allkirjastatud).
Iga osalejat loetakse üks kord
projekti jooksul ka siis, kui sama
osaleja osaleb projekti mitmes
tegevuses.
RVK
majutuskeskuse
töö tõhustamine,
sh valmisolek
massiliseks
sisserändeks
AMIF O.1.2
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 50 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja isik,
kes tegeleb ametialaselt Euroopa
ühise varjupaigasüsteemiga
süsteemiga ja osaleb projekti
raames toimuvatel koolitustel,
üritustel vm. Osaleja võib töötada
mis tahes tüüpi organisatsioonis,
nt avalikus teenistuses või
mittetulundusühingus.
Toetuse saaja kannab osalejate
andmed e-toetuse keskkonna
sündmuste infosüsteemi. Koguda
tuleb üldjuhul osaleja nimi,
isikukood või muu asjakohane
number, e-posti aadress, sugu ja
vanus).
15 (21)
4.3. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
Osaleja vanus määratakse selle
kuupäeva seisuga, kui ta osaleb
projekti tegevuses esimest korda
(nt üritusel, koolitusel vm).
Osalejatelt kogutakse allkirjad iga
koolituspäeva kohta. Iga osalejat
loetakse üks kord projekti jooksul
ka siis, kui sama osaleja osaleb
projekti mitmes tegevuses.
Aruannetes esitatakse
isikustamata agregeeritud info
ning osalejate andmed tuleb
eristada soo ja vanusevahemike
järgi (<18, 18–60, >60).
Vastuvõtuks
vajaliku
infrastruktuuri
ligipääsetavuse
parendamine
AMIF O.1.3
Vastuvõtutaristus
vastavalt liidu acquis’le
loodud uute kohtade
arv
arv 0
40
Iga uut loodud majutuskohta tuleb
ühe projekti raames lugeda ainult
üks kord.
AMIF O.1.4
Vastuvõtutaristus
vastavalt liidu acquis’le
renoveeritud kohtade
arv
arv 16
20
Iga renoveeritud majutuskohta
tuleb ühe projekti raames lugeda
ainult üks kord.
16 (21)
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühik
Sihttase
2029
Selgitav teave6
Valdkondlik
võimekuste
arendamine
koolitustegevuse
kaudu
AMIF R.1.5 Nende
osalejate arv, kes
peavad koolitust
oma töö jaoks
kasulikuks
arv 112 Osaleja - füüsiline isik, kes saab
projektist otseselt kasu.
Selleks, et teha kindlaks, kas
osaleja peab koolitust
kasulikuks, tuleb igalt osalejalt
küsida tagasisidet peale iga
koolitustegevuse lõppu.
Toetuse saaja arvutab iga
osaleja tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse: a) kui üle
50% juhtudel on selle osaleja
vastus jaatav, arvestatakse, et
osaleja on kasutanud saadud
oskusi; b) kui üldtulemus on
50% „jah“ /50% „ei“ (nt kaks
positiivset ja kaks negatiivset
vastust), läheb arvesse
registreeritud viimane tulemus;
c) kui üle 50% juhtudel on
osaleja vastus eitav, siis
osalejat selle mõõdiku all ei
raporteerita.
AMIF R.1.6 Nende
osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud
pärast koolitust, et
nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud oskusi
ja pädevust.
arv 92 Osaleja - füüsiline isik, kes
saab projektist otseselt kasu.
Selleks, et teha kindlaks, kas
osaleja kasutab oskusi ja
pädevusi, tuleb igalt osalejalt
küsida tagasisidet kolm kuud
pärast iga koolituse lõppu (nt
kas ta on kasutanud või kasutab
saadud teadmisi, oskusi ja/või
pädevust?).
Toetuse saaja arvutab iga
osaleja tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse: a) kui üle
50% juhtudel on selle osaleja
vastus jaatav, arvestatakse, et
osaleja on kasutanud saadud
oskusi; b) kui üldtulemus on
50% „jah“ /50% „ei“ (nt kaks
positiivset ja kaks negatiivset
vastust), läheb arvesse
registreeritud viimane tulemus;
c) kui üle 50% juhtudel on
osaleja vastus eitav, siis
osalejat selle mõõdiku all ei
raporteerita.
RVK
majutuskeskuse
töö tõhustamine,
sh valmisolek
massiliseks
sisserändeks
AMIF R.1.5 Nende
osalejate arv, kes
peavad koolitust
oma töö jaoks
kasulikuks
arv 40 Osaleja - füüsiline isik, kes
saab projektist otseselt kasu.
Selleks, et teha kindlaks, kas
osaleja peab koolitust
kasulikuks, tuleb igalt osalejalt
küsida tagasisidet peale iga
koolitustegevuse lõppu.
Toetuse saaja arvutab iga
osaleja tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse: a) kui üle
50% juhtudel on selle osaleja
17 (21)
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
5. Projektide eelarved
5.1. TAT eelarve on 2 360 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust
kaasfinantseeringust (25%).
Projekt AMIF
toetus
(EUR)
Riiklik
kaasfinantse
ering (EUR)
Kokku (EUR) Kaudsete
kulude määr
(% otsestest
kuludest)
Tugiteenused rahvusvahelise
kaitse taotlejate ja saajate
majutuskohtades
623 826,00
207 942,00
831 768,00
5%
Valdkondlik võimekuste
arendamine koolitustegevuse
kaudu
157 500 52 500
210 000 7%
Tõlketeenuse pakkumise
arendamine
270 041,25
90 013,75
360 055,00
7%
6 Täiendavad selgitused indikaatorite kohta on leitavad abimaterjalis toetuse saajale perioodiks 2021-2027
vastus jaatav, arvestatakse, et
osaleja on kasutanud saadud
oskusi; b) kui üldtulemus on
50% „jah“ /50% „ei“ (nt kaks
positiivset ja kaks negatiivset
vastust), läheb arvesse
registreeritud viimane tulemus;
c) kui üle 50% juhtudel on
osaleja vastus eitav, siis
osalejat selle mõõdiku all ei
raporteerita.
AMIF R.1.6 Nende
osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud
pärast koolitust, et
nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud oskusi
ja pädevust.
arv 25 Osaleja - füüsiline isik, kes
saab projektist otseselt kasu.
Selleks, et teha kindlaks, kas
osaleja kasutab oskusi ja
pädevusi, tuleb igalt osalejalt
küsida tagasisidet kolm kuud
pärast iga koolituse lõppu (nt
kas ta on kasutanud või kasutab
saadud teadmisi, oskusi ja/või
pädevust?).
Toetuse saaja arvutab iga
osaleja tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse: a) kui üle
50% juhtudel on selle osaleja
vastus jaatav, arvestatakse, et
osaleja on kasutanud saadud
oskusi; b) kui üldtulemus on
50% „jah“ /50% „ei“ (nt kaks
positiivset ja kaks negatiivset
vastust), läheb arvesse
registreeritud viimane tulemus;
c) kui üle 50% juhtudel on
osaleja vastus eitav, siis
osalejat selle mõõdiku all ei
raporteerita.
18 (21)
RVK majutuskeskuse töö
tõhustamine, sh valmisolek
massiliseks sisserändeks.
607 362,75
202 454,25
809 817,00
7%
Vastuvõtuks vajaliku
infrastruktuuri ligipääsetavuse
parendamine
111 270,00
37 090,00
148 360,00
0%
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM.
Ülesandeid ei delegeerita.
SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info
struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.
7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.
7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6
nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid
hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest
otsestest kuludest.
7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.
7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on
kirjeldatud punktis 2 projektide all. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr
1-3/X)
7.5. Elluviija peab tagama IKT-seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt
3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.
7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on
tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.
8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:
8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti
elluviija ja partneri kuludest;
8.3.2. asutuse riigihangete korra;
8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem
SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist
muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.
8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid
mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Erandid
lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne
täiendava maksetaotluse esitamist (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-
3/X)
19 (21)
8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva
dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides
on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM
pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe
esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa
käskkirjaga nr 1-3/X)
8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on
sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste
maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh
aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse
kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa
käskkirjaga nr 1-3/X)
8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.
Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud
lõpparuande kinnitamist.
9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
toetuse saajale sätestatud kohustused.
9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TAT-is sätestatud kohustustele ühendmääruse
§-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa
käskkirjaga nr 1-3/X)
9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks
ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;
9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa
kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi
väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib
muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15.
juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel
juhtudel:
- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud
summast;
- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;
9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja
eelarvele;
9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta
15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest
dokumendihaldussüsteemi kaudu; (muudetud siseministri pp.kk.aaaa
käskkirjaga nr 1-3/X)
9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,
õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne
ürituse toimumist; (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud
toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid
koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega
ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas
hiljemalt aruande esitamise ajaks; (muudetud siseministri pp.kk.aaaa
käskkirjaga nr 1-3/X)
20 (21)
9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;
9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse
saavutamist.
9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli,
auditisse või hindamisse.
9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat
toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud
juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.
10. Aruandlus
10.1. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja
näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse
keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri
ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse
ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse
vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
10.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja
näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva
jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused
lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva
jooksul tegevuste lõppemisest arvates.
10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne.
10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info
vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule7. Aruannetes kirjeldab
elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete
edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri
pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset
esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea
kõrvaldamist.
10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.
10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.
10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale üldjuhul kuni viis
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne
projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas
järelaruande. Järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 30. novembriks 2029. (muudetud
siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste
kohta.
11. TAT muutmine
11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.
7 Punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitajate kohta võib vajaduse korral aru anda alles lõpparuandes.
21 (21)
11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise
taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest
ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.
11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT
muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval
nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.
11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.
11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui
see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. (muudetud
siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37.
12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb
tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa
käskkirjaga nr 1-3/X)
13. Vaiete lahendamine
13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide
lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid
teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad
ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide
esitamise regulatsioonile.
13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse
seaduses sätestatud korras.
14. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-
leht
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
16.11.2026 nr 14-13.3/222-1
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate
riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja kaitse saanute
vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse
andmise tingimused
Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijale teadmiseks ja
soovi korral arvamuse avaldamiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10
lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 6. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/87 „Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike,
sh rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise
tingimused“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa 1. „Siseministri 6. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise
tingimused“ muutmine“ eelnõu.
Lisa 2. „Siseministri 6. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise
tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu.
Lisa 3. „Siseministri 6. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise
2 (2)
tingimused“ muutmine“ lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste
konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ eelnõu.
Lisa 4. „Siseministri 6. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike,
sh rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise
tingimused“ tervikteksti kavand.
Teadmiseks:
Sotsiaalkindlustusamet
Ave Osman 6125242