Lp Henry Aduson,
Soovisite Andmekaitse Inspektsiooni seiskohta Teie koostatud andmekaitse mõjuhinnangule.
Mõjuhinnangu puhul on tegemist olulise tööriistaga, mis aitab eeskätt vastutaval töötlejal hinnata, kas konkreetse isikuandmete töötlemise puhul on andmete kaitseks rakendatavad meetmed piisavad. Üldjuhul Andmekaitse Inspektsioon järelevalveasutusena mõjuhinnangule
täiendavalt oma seisukohta ei anna. Erandiks on
isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) artiklis 36 sätestatud eelkonsulteerimise kohustus, mille raames on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile ka mõjuhinnang. Vastutav töötleja peab enne isikuandmete töötlemise alustamist
konsulteerima Andmekaitse
Inspektsiooniga juhul, kui artikli 35 kohasest mõjuhinnangust nähtub, et töötlemisega kaasneks vastutava töötleja kavandatud ohu leevendamise meetmeid arvesse võttes jätkuvalt suur oht.
Mõjuhinnangu tegemise kohustus on vastutaval töötlejal. Tema vastutab selle eest, et mõjuhinnang on tehtud nõuetekohaselt, ka siis, kui selle koostas keegi teine. Kuna iga vastutava töötleja andmetöötlemine võib olla erinev, sealhulgas töötlemise eesmärk, õiguslik
alus, ulatus ja riskid, tuleb mõjuhinnang läbi viia konkreetse vastutava töötleja tegevuse põhjal. Volitatud töötleja võib küll mõjuhinnangu tegemise juures olla ja peab ka vajadusel vastutavat töötlejat abistama selle tegemisel, aga nõuetekohase mõjuhinnangu
tegemise vastutus lasub vastutaval töötlejal.
Mõjuhinnangu miinimumnõuded leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt
Mõjuhinnang | Andmekaitse Inspektsioon.
Samalt lehelt leiate ka enesekontrolli nimekirja, mis on abiks mõjuhinnangu koostamisel ja vajalike aspektide läbimõtlemisel.
Juhime ka tähelepanu, et näo- või numbrituvastuse puudumine ei välista isikuandmete töötlemist. Oluline on hinnata, kas inimesed võivad drooniga kogutava teabe põhjal olla muul viisil tuvastatavad.
Lugupidamisega