Palun registreerida.
From: Karin Sein <[email protected]>
Sent: Monday, November 16, 2026 12:19 PM
To: Jekaterina Aader - AKI <[email protected]>
Subject: Tagasiside maksehäirete avaldamise juhendile
| |
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere!
vabandan, et olen päevaga hiljaks jäänud, ent ehk on veel võimalik esitada maksehäirete avaldamise juhendi kohta järgmine tagasiside:
- 1. juhendi ptk-s 2.1 käsitletakse teemat „Maksehäireregistris andmete avaldamine õigustatud huvi alusel“.
Sealsele tekstile võiks lisada nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu praktikas väljendatud seisukoha, et õigustatud huvi alusel töötlemine eeldab seda, et andmesubjekti on kohaselt teavitatud. Vt selle kohta EKo C-252/21 Meta p 126; C-394/23 Mousse p 52. Sama
tuleneb RKTKo 2-17-1026 p-st 28: „Kui hagejat ei ole teavitatud, siis oli andmete töötlemine õigusvastane, välja arvatud juhul, kui esineb mõni IKS § 15 lg-s 2 sätestatud asjaoludest.“
Teisisõnu eeldab maksehäire avaldamine nii seda, et registril oli õigustatud huvi, kui ka seda, et andmesubjekti oli teavitatud.
Teavitamise osas võiks lisada veel, et uue tarbijakrediididirektiivi ülevõtmiselt tuleneb maksehäireregistri kohustus tarbija teavitamiseks ka direktiivi art 19 lg-st 7 ja seal ei ole teatamiskohustusest vabastavaid asjaolusid. Vastavad direktiivi ülevõtmissätted
on praegu Riigikogu menetluses ja ehk saavad enne uue juhendi jõustumist vastugi võetud.
- 2. Lk 11 viimase lõigu esimene lause: „Võlausaldaja saab edastada maksehäireregistrile üksnes õigeid ja põhjendatud maksehäireandmeid.“. Ehk oleks keeleliselt korrektsem mitte „saab“, vaid „tohib“. Saab paraku esitada ka valeandmeid
– aga ei tohi.
- 3. Üks mõte veel, mida ma ei ole ise ka suutnud veel lõpuni selgeks mõelda. Kui vaadata Euroopa Kohtu Russmedia lahendit, siis jääb järjest enam mulje, et andmeid edastav võlausaldaja ja maksehäireregister on kaasvastutavad töötlejad.
Kaasvastutavaks töötlejaks olemist on pidanud võimalikuks ka Riigikohus juba oma 2-17-1026 lahendis (p 17).
Ka võib mõelda, kas viidata juhendi ptk-s Russmedia lahendi punktidele 86-89, mis ütlevad järgmist:
Selle sätte kohaselt vastutab vastutav töötleja IKÜM artikli 5 lõike 1 järgimise eest ja ta peab suutma tõendada kõigi selles lõikes 1 sätestatud põhimõtete järgimist, mistõttu see tõendamiskoormis lasub seega temal (4. mai 2023. aasta kohtuotsus Bundesrepublik
Deutschland (kohtu elektrooniline postkast), C‑60/22, EU:C:2023:373, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).
Seda vastutuse põhimõtet on täpsustatud eelkõige IKÜM artiklis 24 (vt selle kohta 25. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus MediaMarktSaturn, C‑687/21, EU:C:2024:72, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
Selles nõutakse, et arvestades töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid erineva tõenäosuse ja suurusega ohte, rakendaks vastutav töötleja asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et
tagada ja suuta tõendada isikuandmete töötlemist kooskõlas selle määrusega.
IKÜM artikli 5 lõige 2 ja artikkel 24 kehtestavad seega isikuandmete vastutavatele töötlejatele üldised vastutuse ja vastavuse kohustused. Need nõuavad vastutavalt töötlejalt asjakohaste meetmete võtmist, et IKÜMis andmekaitse tagamiseks ette nähtud reeglite
võimalikke rikkumisi ära hoida (vt selle kohta 27. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Proximus (üldkasutatavad elektroonilised kataloogid), C‑129/21, EU:C:2022:833, punkt 81).
Seda silmas pidades kohustab IKÜM artikli 25 lõige 1 vastutavat töötlejat rakendama nii isikuandmete töötlemise vahendite kindlaksmääramisel kui ka töötlemisel asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mille eesmärk on tõhusalt rakendada andmekaitse
põhimõtteid ning lõimida töötlemisse vajalikud kaitsemeetmed, et täita määruse nõudeid ja kaitsta andmesubjekti õigusi
Siit tuleneb nii põhimõte, et korralduslike meetmete võtmisel tuleb arvestada isikute õiguste rikkumise tõenäosuse ja ohu suurusega, samuti lõimitud andmekaitse põhimõte (viide art 25 lg-le 1). Viited Euroopa Kohtu lahenditele annaks ehk ka õiguskäibes osalejatele
täiendavat autoriteeti lisaks viidetele riigisisestele ringkonnakohtute lahenditele.
- 4. Ja aegumise temaatika: juhendis on kirjas: „Kui nõude aegumine on tuvastatud või maksehäireregister või võlausaldaja aegumist tunnistab, tuleb maksehäireandmete edasist avaldamist hinnata rangemalt kui sissenõutava või hiljuti
tasutud nõude puhul.“ Minu hinnangul on küsitav, kas Riigikohus tõesti pidas oma lahendis silmas ainult neid juhtumeid, kus aegumist on kas VU või register tunnistanud või kus aegumine on kohtulikult tuvastatud. Mulle jäi Riigikohtu lahendist mulje, et
ta käsitles aegumist nii nagu ka TsÜS seda teeb: nõude aegumine on objektiivne asjaolu ja ei sõltu sellest, kas lepingu teine pool või kolmas isik seda tunnistab. Kui minu vastu esitatud laenu tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumisest on möödunud 3 aastat,
on nõue TsÜS § 146 lg 1, 147 lg 1 ja § 142 lg 1 esimese lause kohaselt aegunud ja seda sõltumata sellest, kas laenuandja seda tunnistab või mitte. Aegumine on selles mõttes ipso iure toimuv, et kui aegumistähtaeg on möödas, saan ma sellele kohtumenetluses
tugineda. Küll aga ei peaks maksehäire kajastamise aja seisukohalt olema nõutav, et mul oleks selleks ajaks juba aegumise tuvastanud kehtiv kohtuotsus või et laenuandja nõude aegumist tunnistaks.
Seetõttu võiks selle lause sõnastada nt järgmiselt „ Aegunud nõude puhul tuleb maksehäireandmete edasist avaldamist hinnata rangemalt kui sissenõutava või hiljuti tasutud nõude puhul.“
- 5. Ptk-s 3.2 võiks ära märkida ka selle, kui kaua hoitakse kehtiva õiguse kohaselt füüsilise isiku maksejõuetuse menetlusega seotud teavet riiklikus andmekogus. Nii oleks arusaadavam, kui kaua maksehäireregistrid seda teha tohivad.
- 6. Ja viimaks pisike trükiveakurat kohe ptk 4.2. pealkirja all: KÜM
😊
Sõbralike tervitustega,
Karin
Dr. iur. Karin Sein, LL.M. (Freiburg)
Professor of Civil Law
Faculty of Law
University of Tartu
Estonia
e-mail: [email protected]
Phone: +372 6271875