| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-2/26/4752-1 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 18.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-2 Üldkirjavahetus |
| Toimik | 1.2.-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | AS Creditinfo Eesti |
| Saabumis/saatmisviis | AS Creditinfo Eesti |
| Vastutaja | Jekaterina Aader (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim 1) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
AS CREDITINFO EESTI SEISUKOHAD
Andmekaitse Inspektsioonile
Maksehäirete avaldamise juhendi avaliku konsultatsiooni versioon
AS CREDITINFO EESTI (edaspidi Creditinfo) toetab juhendi eesmärki tugevdada andmesubjektide õiguste kaitset ja tagada maksehäireandmete õiguspärane kasutamine.
Peame oluliseks juhendis juba kajastatud põhimõtet, et maksehäireregistri pidaja vastutab oma andmetöötluse eest, kuid kontrollimeetmete valikul tuleb arvestada konkreetse töötlemise asjaolude ja riskidega. Samuti tunnustame juhendis esitatud selgitusi võlausaldaja, registripidaja ja andmesaaja rollide eristamise kohta.
Meie ettepanekud on suunatud eelkõige sellele, et juhendis oleks selgelt eristatud siduv õiguslik nõue selle täitmiseks soovitatud abinõust ning et registripidajal säiliks võimalus kasutada tõhusaid ja proportsionaalseid alternatiivseid kontrollimeetmeid. Soovime vältida olukorda, kus üks näitlik kontrolliviis kujuneb praktikas ainsaks aktsepteeritavaks lahenduseks, kuigi sama andmekaitse-eesmärk on saavutatav ka teisiti.
1. Juhendi õiguslik staatus ja riskipõhise kontrolli järjepidevus
Juhendi p 1.1 ja läbivalt p-d 2.2, 2.3.1, 2.4, 3-3.2, 4.2 jt.
Peame oluliseks Andmekaitse Inspektsiooni tööd maksehäireandmete töötlemisele kohalduvate nõuete selgitamisel. Tunnustame, et juhendis on mitmes küsimuses juba rõhutatud riskipõhise ja juhtumipõhise lähenemise vajalikkust. Juhendi praktilist tähtsust arvestades on samas oluline, et vastutaval töötlejal oleks võimalik selgelt eristada õigusaktidest ja kohtupraktikast tulenevaid kohustusi nende täitmiseks soovitatud töökorraldusest.
Mõne juhendis kirjeldatud toimingu puhul võib jääda ebaselgeks, kas tegemist on kohustusliku nõudega või ühe võimaliku viisiga tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus. Selline eristus on oluline eelkõige seetõttu, et IKÜM artikkel 24 eeldab asjakohaste meetmete valimisel töötlemise olemuse, ulatuse ja riskidega arvestamist.
Samuti sõltub õigustatud huvi alusel toimuva töötlemise lubatavus konkreetse juhtumi asjaoludest. Juhend toetaks selle põhimõtte rakendamist, kui täpsustaks, millistel juhtudel on vajalik kindla kontrollimeetme kasutamine ning millal võib sama eesmärki saavutada muu põhjendatud ja tõhusa lahendusega. Selguse puudumine võib põhjendamatult piirata vastutava töötleja võimalust valida sama eesmärki täitvaid alternatiivseid meetmeid.
Muudatusettepanek. Palume kaaluda juhendi täiendamist selliselt, et kategooriliselt sõnastatud kontrolli- ja menetlusnõuete juures oleks välja toodud nende õiguslik alus või asjakohane kohtupraktika. Samuti palume selgitada, millistel juhtudel on juhendis kirjeldatud meetmed näitlikud ning lubatud on kasutada muid asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid. Lisaks teeme ettepaneku lisada juhendi algusesse üldise selgituse, et soovituslikud rakendusmeetmed ei välista põhjendatud alternatiive, kui vastutav töötleja suudab tõendada nende vastavust kehtivatele nõuetele.
2. Päringute õiguspärasuse kontroll ja vastutuse jaotus
Juhendi p-d 2 ja 2.2 (lk 4–5 ja 9–11)
Peame oluliseks, et juhendis arvestataks asjaoluga, et registripidajal ei ole üldjuhul vahetut ligipääsu andmesaaja ja andmesubjekti vahelise õigussuhte asjaoludele ega dokumentidele, mille alusel on võimalik hinnata konkreetse päringu tegelikku vajadust. Nimetatud asjaolude hindamine ning asjakohaste tõendite säilitamine on eelkõige andmesaaja kui iseseisva vastutava töötleja ülesanne. Registripidaja peab omakorda talle kättesaadava teabe ja rakendatud kontrollimeetmete põhjal tagama andmete väljastamise õiguspärasuse, kuid temalt ei saa nõuda andmesaaja tegeliku eesmärgi ja vajaduse absoluutset tagamist. Samuti ei saa registripidaja vastutus automaatselt laieneda andmesaaja hilisemale iseseisvale andmetöötlusele, mille eesmärke ja vahendeid registripidaja ei määra.
Mõistame ja toetame juhendis väljendatud seisukohta, et registripidaja peab rakendama tõhusaid meetmeid õigusliku aluseta päringute vältimiseks. Samuti peame põhjendatuks juhendis nimetatud lepingulisi kontrollimeetmeid, päringute logimist ning riskipõhist kontrolli.
Palume siiski täpsustada, et registripidaja kontrollikohustuse täitmine ei eelda iga üksiku päringu aluseks oleva õigussuhte sisulist kontrollimist ega vastavate alusdokumentide kogumist ja säilitamist. IKÜM art 5 lõike 2 ja art 24
2
lõike 1 alusel peab kontroll olema tõhus ja tõendatav, kuid kontrollimeetmete valikul tuleb arvestada ka andmete minimaalsuse põhimõttega suuremahulise registriteenuse puhul. Konkreetse päringu põhjalikum kontroll võib olla asjakohane eelkõige põhjendatud kahtluse või muu kõrgendatud riski korral.
Muudatusettepanek. Palume juhendis selgitada, et registripidaja võib täita oma kontrollikohustust asjakohaste lepinguliste, tehniliste ja korralduslike meetmete kombinatsiooniga, sealhulgas riskipõhise järelkontrolliga, tingimusel et nende meetmete tõhusus on tõendatav. Samuti palume eristada registripidaja kohustust kontrollida andmete väljastamise õiguspärasust andmesaaja kohustusest põhjendada konkreetse päringu vajalikkust tema enda õigussuhtest tulenevate asjaolude alusel. Lisaks palume täpsustada, millistel tingimustel võib olemasolevast krediidisuhtest tulenevate riskide jälgimine olla maksehäireandmete päringu põhjendatud eesmärk, arvestades konkreetse päringu vajalikkust ja andmetöötluse õiguslikku alust.
3. Maksehäire alusandmete kontroll, tõendite piisavus ja pangasaladus
Juhendi p-d 2.3.1 ja 4.1 (lk 12–13 ja 26–27)
Tunnustame juhendi punktis 2.3.1 esitatud selgitust, et maksehäireregistri pidaja ei pea iga maksehäire puhul enne avaldamist tegema põhjalikku faktilist või õiguslikku kontrolli. Samuti nõustume, et konkreetse kahtluse või põhjendatud vaidlustuse korral peab kontroll olema sisulisem ning registripidaja peab suutma põhjendada andmete jätkuva avaldamise õiguspärasust. Kontrolli ulatus peab siiski sõltuma vaidlustatud asjaolust, olemasolevatest tõenditest ja täiendava teabe vajalikkusest.
Täpsustamist vajab siiski alusdokumentide kontrollimise ulatus. Andmete õigsust võib olenevalt juhtumist olla võimalik piisavalt kinnitada ka dokumentide asjakohaste väljavõtete, struktureeritud teabe või muude kontrollitavate tõendite abil. Eeskätt krediidiasutuste esitatud nõuete puhul tuleb arvestada KAS §-s 88 sätestatud pangasaladuse regulatsiooni: kohustuste täitmise korrektsust puudutava teabe avaldamise võimalus ei tähenda, et kogu kliendisuhte või krediidilepinguga seotud dokumentatsioon oleks piiranguteta üleantav.
Registripidaja iseseisev kontrollikohustus tuleb seega ühildada tõendite asjakohasuse, andmete minimaalsuse ja dokumentide edastamisele kohalduvate piirangutega. IKÜM art 5 lg 1 punktide c ja d ning art 24 lg 1 kohaselt tuleb õigsuse tagamiseks rakendada asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid. Kõigi alusdokumentide kogumine ja säilitamine võib seejuures kaasa tuua põhjendamatult ulatusliku isikuandmete töötlemise, mis oleks vastuolus võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega ega arvestaks piisavalt füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtude erinevat tõenäosust ja tõsidust. Samuti ei tulene IKÜM art 15 kohasest tutvumisõigusest iseseisvat kohustust hankida või säilitada dokumente, mida registripidaja muidu ei töötle. Kui kande õigsust ei saa olemasoleva või täiendavalt hangitava teabe abil piisavalt kinnitada, tuleb hinnata andmete avaldamise piiramise või lõpetamise vajadust.
Muudatusettepanek. Palume selgitada, millal on vajalik tutvuda konkreetsete alusdokumentidega ja millal võivad piisata muud usaldusväärsed ning kontrollitavad tõendid. Kontrolli ulatus tuleks sõnaselgelt siduda konkreetse kahtluse või vaidlustuse sisuga, vältides alusdokumentide kogumise käsitamist üldkohustusliku kontrollimeetmena. Samuti palume juhendis eraldi arvestada pangasaladuse ja andmete minimaalsuse põhimõttega, et registripidaja kontrollikohustus ei eeldaks põhjendamatult täielike lepingute või muude konfidentsiaalsete dokumentide kogumist.
4. Teavitamine ja andmete ajakohastamine
Juhendi p-d 2.4 ja 4.2 (lk 15–18 ja 27)
Toetame juhendi rõhuasetust sellele, et andmesubjekt peab saama maksehäire avaldamisest õigeaegselt ja arusaadavalt teada. Punkt 2.4 tunnistab põhjendatult, et määrav ei ole teavituse saatja, vaid teavitamise sisuline nõuetekohasus. Palume selle põhimõttega kooskõlas selgemalt kirjeldada olukorda, kus registripidaja teavitab andmesubjekti pärast andmete saamist, kuid enne nende esmast avaldamist. Seejuures ei tõenda kontaktandmete olemasolu iseenesest teavitamise tegelikku võimalikkust.
Samuti palume eristada tavapärast võlasaldo või staatuse ajakohastamist andmete parandamisest, kustutamisest või töötlemise piiramisest tulenevast teavitamisest IKÜM artikli 19 tähenduses. See ei vähenda kohustust tagada registris kuvatavate jooksvate andmete õigsus ja ajakohasus. Samas tuleb eristada jooksva
3
saldo muutumist ajaloolisest, konkreetse kuupäeva seisuga õigesti kajastatud saldost. Kõigi muudatuste puhul ei pruugi olla põhjendatud ühetaoline korduvteavituse kord.
Andmete ajakohastamise osas vajab täpsustamist juhendi punktis 4.2 nimetatud ühekuulise tähtaja algus ja õiguslik alus. Registripidaja peab tagama toimiva andmete uuendamise korralduse ning reageerima talle teatavaks saanud ebaõigsustele põhjendamatu viivituseta, kuid muutuse algne teave võib olla üksnes võlausaldaja valduses.
Muudatusettepanek. Palume selgitada teavitamise lubatud korraldust, sealhulgas registripidaja kaudu enne esmast avaldamist teavitamist, ning eristada tavapärast ajakohastamist teavitamiskohustuse käivitavatest toimingutest. Samuti palume täpsustada ühekuulise ajakohastamistähtaja õiguslikku alust ja selle rakendamist olukorras, kus registripidaja saab muudatusest teada hiljem, säilitades mõlema vastutava töötleja kohustuse tegutseda põhjendamatu viivituseta.
5. Vastuväidete menetlemine ja juhtumipõhise kaalumise ulatus
Juhendi p-d 4, 4.1, 4.5.1–4.5.2 (lk 25–34)
Nõustume juhendi ja Riigikohtu 30. jaanuari 2026 lahendi lähtekohaga, et vastutav töötleja peab andmesubjekti konkreetse olukorraga seotud vastuväite sisuliselt läbi vaatama ning põhjendama andmete avaldamise jätkamiseks vajaliku ülekaaluka õiguspärase põhjuse olemasolu. Samuti peame põhjendatuks juhendi selgitust, et vastuväidet hinnatakse asjaolude koostoimes, mitte etteantud punktisüsteemi alusel.
Registripidaja praktilise menetluskohustuse piiritlemiseks oleks siiski abiks täpsustus, et juhendis toodud asjaolud on näitlikud. Täiendava teabe vajadust tuleks hinnata lähtuvalt vastuväite sisust ja juba olemasolevatest või mõistlikult hangitavatest tõenditest. Andmesubjekti eraelu kohta ulatusliku täiendava teabe kogumine ei tohiks kujuneda tavapäraseks eelduseks, kui selleks puudub konkreetne vajadus.
Muudatusettepanek. Palume võimaluse korral lisada praktiline selgitus, et vastuväite hindamisel kogutavad asjaolud ja tõendid määratakse juhtumipõhiselt ning juhendi asjaolude loetelu ei ole ammendav kohustuslik kontrollnimekiri. See võimaldaks täita registripidaja iseseisvat põhjendamiskohustust, vältides ülemääraste isikuandmete kogumist.
6. Avaldamistähtaja määramine tüüpkriteeriumite alusel
Juhendi ptk 3 (lk 18–21)
Nõustume juhendi lähtekohaga, et maksehäireandmete avaldamise kestus peab olema põhjendatud ja arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ning et IKS § 10 lg 2 punktis 5 sätestatud viieaastane tähtaeg ei ole õigustatud huvi alusel toimuva töötlemise puhul automaatselt kohaldatav avaldamistähtaeg.
Samas vajab täpsustamist, kuidas ühildada juhtumipõhise hindamise nõue suuremahulise maksehäireregistri toimimisega. Leiame, et põhjendatud ja dokumenteeritud tüüpkriteeriume võiks kasutada avaldamistähtaja esmasel määramisel. Sellisteks kriteeriumideks võivad sõltuvalt olukorrast olla näiteks maksehäirete arv ja staatused, võlgnevuste suurus, kestus, möödunud aeg ning muud teadaolevad asjaolud. Selline lähenemine võimaldaks sarnaste juhtumite järjepidevat käsitlemist, säilitades vajaduse korral võimaluse eranditeks.
Juhendis esitatud seisukoha järgi on viieaastane avaldamisperiood põhjendatav eelkõige tõsisemate kohustuste rikkumiste korral. Palume täpsustada selle seisukoha õiguslikku põhjendust ning selgitada, millises ulatuses võib registripidaja avaldamistähtaja määramisel tugineda eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele. Selline mudel peaks olema põhjendatud ja kontrollitav ning võimaldama erandite arvestamist.
Muudatusettepanek. Palume juhendis selgitada, millistel tingimustel on lubatud kasutada avaldamistähtaja esialgsel määramisel dokumenteeritud tüüpkriteeriume ning millal on vajalik täiendav individuaalne hindamine. Täiendavalt palume juhendi punktis 3.1 selgitada registripidaja rolli nõude aegumise hindamisel. Registripidaja peab hindama aegumise mõju maksehäireandmete edasise avaldamise õiguspärasusele, kuid ei lahenda võlausaldaja ja võlgniku vahelist tsiviilõiguslikku vaidlust nõude aegumise üle. Seetõttu palume täpsustada, millistel asjaoludel ja milliste tõendite alusel saab registripidaja aegumist ning selle võimalikku peatumist või katkemist arvestada.
4
7. Maksejõuetus, kohustustest vabastamine ja Ametlikud Teadaanded
Juhendi p 3.2 (lk 23–24)
Nõustume juhendi lähtekohaga, et füüsilise isiku kohustustest vabastamise eesmärki ning sellega kaasnevat andmesubjekti õiguste kaitset tuleb maksehäireandmete avaldamisel arvestada.
Samas vajab täpsustamist juhendis esitatud seisukoha kohaldamisala olukorras, kus maksehäireandmete avaldamine seotakse Ametlikes Teadaannetes vastava teate avaldamise lõppemisega. Ametlike Teadaannete põhimääruse § 12 reguleerib teadaannete avaldamise lõpetamist ja arhiveerimist, samas kui konkreetse nõude õiguslikku seisundit ning kohustustest vabastamise ulatust tuleb hinnata ka FIMS § 50 alusel.
Muudatusettepanek. Palume täpsustada juhendis esitatud seisukoha kohaldamisala ja õiguslikku põhjendust, eelkõige seda, kas Ametlikes Teadaannetes avaldamise lõppemisega seotud piirangut tuleb kohaldada ühtmoodi nii avalikust registrist saadud kohustustest vabastamise andmetele kui ka võlausaldajalt pärinevatele varasema kohustuse rikkumise andmetele. Samuti palume selgitada, milliseid asjaolusid tuleb andmete jätkuva avaldamise õiguspärasuse hindamisel arvestada, sealhulgas konkreetse nõude õiguslikku seisundit, kohustustest vabastamise ulatust ning andmesubjekti õigusi.
8. Ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja päringulogide säilitamine
Juhendi p-d 2.1.1 ja 4–4.5 (lk 7–8 ja 25–34)
Juhend käsitleb põhjalikult andmesubjekti õigusi ja registripidaja kohustusi nende taotluste lahendamisel. Täiendavalt võiks juhendis käsitleda IKÜM art 12 lõikes 5 sätestatud võimalust nõuda ilmselgelt põhjendamatute või ülemääraste taotluste korral mõistlikku tasu või keelduda taotletud meetmete võtmisest. Seejuures tuleks selgitada nimetatud erandi kohaldamise tingimusi, sealhulgas korduvate pöördumiste korral, arvestades vastutava töötleja kohustust taotluse põhjendamatust või ülemäärasust tõendada.
Samuti vajab täpsustamist juhendis esitatud nõue, mille kohaselt peab registripidaja ka pärast maksehäireandmete avaldamise lõpetamist suutma põhjendada andmete avaldamise eesmärki ja õiguslikku alust. Juhend ei selgita selle kohustuse ajalist ulatust, millest sõltub otseselt päringulogide ja muu tõendusmaterjali säilitamise tähtaeg. Seejuures tuleb arvestada IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõttega, mis ei võimalda isikuandmete tähtajatut säilitamist üksnes abstraktse tõendamisvajaduse tõttu.
Muudatusettepanek. Palume täiendada juhendit IKÜM artikli 12 lõike 5 kohaldamise praktiliste selgitustega. Samuti palume täpsustada põhimõtteid, millest registripidaja peaks lähtuma päringulogide ja muu tõendusmaterjali säilitamistähtaja määramisel, arvestades nii varasema andmetöötluse õiguspärasuse tõendamise vajadust kui ka andmete säilitamise piirangu põhimõtet.
9. Üksikute asjaolude tähendus õigustatud huvi kaalumisel
Juhendi p 4.5.2 (lk 30–34)
Nõustume juhendi lähtekohaga, et maksehäireandmete avaldamise õiguspärasust tuleb hinnata asjakohaste asjaolude koostoimes ning üksikule asjaolule ei saa üldjuhul omistada ette kindlaks määratud tähendust. Samas võiks juhend täiendavalt selgitada, kuidas hinnata üksikute asjaolude tähendust õigustatud huvi kaalumisel, et vältida nende automaatset määravaks või ebaoluliseks pidamist.
Näiteks võivad võla tasumise aeg, viivituse kestus ning kohustuse täitmise viis olenevalt asjaoludest anda teavet varasema maksekäitumise kohta. Nõustume, et nimetatud asjaolud ei võimalda iseseisvalt teha lõplikke järeldusi inimese tulevase maksekäitumise kohta. Sellest ei tulene siiski, et neil puuduks tähendus inimese varasema maksekäitumise iseloomustamisel. Samuti ei saa üksnes võlausaldaja kohtusse pöördumisest või pöördumata jätmisest teha järeldusi maksehäireandmete avaldamise eesmärgi kohta.
Muudatusettepanek. Palume täpsustada, et juhendis nimetatud üksikuid asjaolusid võib õigustatud huvi kaalumisel põhjendatult arvesse võtta, kuid neile ei omistata ilma juhtumipõhise hindamiseta määravat tähendust. Selline selgitus aitaks ühtlustada kaalumispraktikat ja säilitada andmesubjektide õiguste kaitse.
10. Andmesubjekti pöördumiste menetlemine ning võlausaldaja ja registripidaja rollijaotus
Juhendi p-d 4 ja 4.1 (lk 25–27)
5
Nõustume, et maksehäireregister tegutseb andmete avaldamisel iseseisva vastutava töötlejana ning peab tagama andmesubjekti taotluste ja vastuväidete sisulise läbivaatamise. Samas peame oluliseks arvestada, et maksehäireandmete esmane allikas on võlausaldaja, kes on võlasuhte osapool ning kelle valduses on üldjuhul nõude tekkimist, suurust, täitmist ja muid võlasuhte asjaolusid tõendavad alusdokumendid. Maksehäireregister on eelkõige võlakohustuste täitmisega seotud teabe vahendaja ja avaldaja, mitte võlasuhte osapool ega võlausaldaja ja võlgniku vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendaja.
Kui pöördumine puudutab eelkõige võlanõude olemasolu, suurust või alusdokumente, võib andmesubjektil olla otstarbekas küsida selgitusi otse võlausaldajalt. Tegemist on praktilise võimaluse, mitte registripidajale pöördumise eeltingimusega. Registripidaja peab talle esitatud andmekaitsealased taotlused oma pädevuse ja vastutuse piires läbi vaatama.
Eeltoodud rollijaotus on oluline ka juhendi punktis 4.1 käsitletud andmetega tutvumise õiguse ning registripidaja kontrolli- ja selgitamiskohustuse ulatuse määratlemisel. Võlasuhte alusdokumendid, sealhulgas lepingud, arved ja maksete ajalugu, on üldjuhul võlausaldaja valduses. Registripidaja ei kogu ega säilita tavapärase tegevuse käigus kõiki maksehäirete aluseks olevaid dokumente ning nende süstemaatiline kogumine ei pruugi olla vajalik ega kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 punktis c sätestatud andmete minimaalsuse põhimõttega.
Seetõttu tuleb eristada andmesubjekti õigust saada IKÜM art 15 alusel teavet registripidaja töödeldavate isikuandmete kohta ning võlausaldaja kohustust selgitada ja vajaduse korral tõendada võlanõude aluseks olevaid asjaolusid. IKÜM artiklit 15 ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid arvestades on otstarbekam ja proportsionaalsem, et registripidaja ei peaks hankima võlausaldajalt kõiki võlasuhte alusdokumente, kui neid ei ole vaja avaldavate andmete õigsuse kontrollimiseks või muu õigusliku kohustuse täitmiseks. Samas peab registripidaja põhjendatud vajaduse korral küsima võlausaldajalt asjakohaseid selgitusi ja tõendeid.
Muudatusettepanek. Palume juhendi 4. peatükis eristada selgemalt võlanõude sisulisi asjaolusid puudutavaid pöördumisi ja maksehäireandmete avaldamise õiguspärasust puudutavaid vastuväiteid. Samuti palume selgitada, et võlausaldaja poole pöördumine võib olla praktiliselt otstarbekas, kuid ei ole registripidajale taotluse esitamise või andmesubjekti õiguste kasutamise eeltingimus. Alusdokumentide hankimise vajadust võiks hinnata juhtumipõhiselt, arvestades ka registripidaja iseseisvat vastutust.
11. Seos CCD2 ülevõtmise eelnõuga
Menetluses olev eelnõu 947 SE ei ole veel kehtiv õigus, kuid palume juhendi lõplikul kujundamisel arvestada tarbijakrediidi registritele kavandatavate erireeglitega ning vajaduse korral juhendit pärast seaduse vastuvõtmist ajakohastada, säilitades selge eristuse registri muude õiguspäraste kasutustega.
Loodame, et täpsustused aitavad juhendit praktikas järjepidevalt ja proportsionaalselt rakendada. Oleme valmis oma seisukohti vajaduse korral täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega AS CREDITINFO EESTI
From: RTK DH Tugi <[email protected]>
Sent: Tue, 17 Nov 2026 08:41:42 +0000
To: Signe Topper <[email protected]>
Subject: Fwd: [Päring#1000501021] [dhtugi] FW: AS CREDITINFO EESTI tagasiside maksehäirete avaldamise juhendile
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
From: Liis Roots <[email protected]>
Sent: Friday, November 13, 2026 5:21 PM
To: Jekaterina Aader - AKI <[email protected]>
Cc: Oksana Tolmatšova <[email protected]>; Simon Renno <[email protected]>
Subject: AS CREDITINFO EESTI tagasiside maksehäirete avaldamise juhendile
| Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Jekaterina Aader,
Täname võimaluse eest avaldada arvamust maksehäireandmete avaldamise juhendi uuendatud versiooni osas.
Edastame manuses AS CREDITINFO EESTI tähelepanekud ja muudatusettepanekud juhendile.
Loodame, et meie ettepanekud on abiks juhendi lõpliku versiooni koostamisel.
Lugupidamisega,
Liis Roots | ||
|
| M: +372 5131377 |
. | ||
| ||
DISCLAIMER: The information contained in this communication is intended solely for the use of the individual or entity to whom it is addressed and others authorized to receive it. It may contain confidential or legally privileged information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any disclosure, copying, distribution or taking any action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you have received this communication in error, please notify us immediately by responding to this email and then delete it permanently from your system.
---- Edastatud teate lõpp ---
AS CREDITINFO EESTI SEISUKOHAD
Andmekaitse Inspektsioonile
Maksehäirete avaldamise juhendi avaliku konsultatsiooni versioon
AS CREDITINFO EESTI (edaspidi Creditinfo) toetab juhendi eesmärki tugevdada andmesubjektide õiguste kaitset ja tagada maksehäireandmete õiguspärane kasutamine.
Peame oluliseks juhendis juba kajastatud põhimõtet, et maksehäireregistri pidaja vastutab oma andmetöötluse eest, kuid kontrollimeetmete valikul tuleb arvestada konkreetse töötlemise asjaolude ja riskidega. Samuti tunnustame juhendis esitatud selgitusi võlausaldaja, registripidaja ja andmesaaja rollide eristamise kohta.
Meie ettepanekud on suunatud eelkõige sellele, et juhendis oleks selgelt eristatud siduv õiguslik nõue selle täitmiseks soovitatud abinõust ning et registripidajal säiliks võimalus kasutada tõhusaid ja proportsionaalseid alternatiivseid kontrollimeetmeid. Soovime vältida olukorda, kus üks näitlik kontrolliviis kujuneb praktikas ainsaks aktsepteeritavaks lahenduseks, kuigi sama andmekaitse-eesmärk on saavutatav ka teisiti.
1. Juhendi õiguslik staatus ja riskipõhise kontrolli järjepidevus
Juhendi p 1.1 ja läbivalt p-d 2.2, 2.3.1, 2.4, 3-3.2, 4.2 jt.
Peame oluliseks Andmekaitse Inspektsiooni tööd maksehäireandmete töötlemisele kohalduvate nõuete selgitamisel. Tunnustame, et juhendis on mitmes küsimuses juba rõhutatud riskipõhise ja juhtumipõhise lähenemise vajalikkust. Juhendi praktilist tähtsust arvestades on samas oluline, et vastutaval töötlejal oleks võimalik selgelt eristada õigusaktidest ja kohtupraktikast tulenevaid kohustusi nende täitmiseks soovitatud töökorraldusest.
Mõne juhendis kirjeldatud toimingu puhul võib jääda ebaselgeks, kas tegemist on kohustusliku nõudega või ühe võimaliku viisiga tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus. Selline eristus on oluline eelkõige seetõttu, et IKÜM artikkel 24 eeldab asjakohaste meetmete valimisel töötlemise olemuse, ulatuse ja riskidega arvestamist.
Samuti sõltub õigustatud huvi alusel toimuva töötlemise lubatavus konkreetse juhtumi asjaoludest. Juhend toetaks selle põhimõtte rakendamist, kui täpsustaks, millistel juhtudel on vajalik kindla kontrollimeetme kasutamine ning millal võib sama eesmärki saavutada muu põhjendatud ja tõhusa lahendusega. Selguse puudumine võib põhjendamatult piirata vastutava töötleja võimalust valida sama eesmärki täitvaid alternatiivseid meetmeid.
Muudatusettepanek. Palume kaaluda juhendi täiendamist selliselt, et kategooriliselt sõnastatud kontrolli- ja menetlusnõuete juures oleks välja toodud nende õiguslik alus või asjakohane kohtupraktika. Samuti palume selgitada, millistel juhtudel on juhendis kirjeldatud meetmed näitlikud ning lubatud on kasutada muid asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid. Lisaks teeme ettepaneku lisada juhendi algusesse üldise selgituse, et soovituslikud rakendusmeetmed ei välista põhjendatud alternatiive, kui vastutav töötleja suudab tõendada nende vastavust kehtivatele nõuetele.
2. Päringute õiguspärasuse kontroll ja vastutuse jaotus
Juhendi p-d 2 ja 2.2 (lk 4–5 ja 9–11)
Peame oluliseks, et juhendis arvestataks asjaoluga, et registripidajal ei ole üldjuhul vahetut ligipääsu andmesaaja ja andmesubjekti vahelise õigussuhte asjaoludele ega dokumentidele, mille alusel on võimalik hinnata konkreetse päringu tegelikku vajadust. Nimetatud asjaolude hindamine ning asjakohaste tõendite säilitamine on eelkõige andmesaaja kui iseseisva vastutava töötleja ülesanne. Registripidaja peab omakorda talle kättesaadava teabe ja rakendatud kontrollimeetmete põhjal tagama andmete väljastamise õiguspärasuse, kuid temalt ei saa nõuda andmesaaja tegeliku eesmärgi ja vajaduse absoluutset tagamist. Samuti ei saa registripidaja vastutus automaatselt laieneda andmesaaja hilisemale iseseisvale andmetöötlusele, mille eesmärke ja vahendeid registripidaja ei määra.
Mõistame ja toetame juhendis väljendatud seisukohta, et registripidaja peab rakendama tõhusaid meetmeid õigusliku aluseta päringute vältimiseks. Samuti peame põhjendatuks juhendis nimetatud lepingulisi kontrollimeetmeid, päringute logimist ning riskipõhist kontrolli.
Palume siiski täpsustada, et registripidaja kontrollikohustuse täitmine ei eelda iga üksiku päringu aluseks oleva õigussuhte sisulist kontrollimist ega vastavate alusdokumentide kogumist ja säilitamist. IKÜM art 5 lõike 2 ja art 24
2
lõike 1 alusel peab kontroll olema tõhus ja tõendatav, kuid kontrollimeetmete valikul tuleb arvestada ka andmete minimaalsuse põhimõttega suuremahulise registriteenuse puhul. Konkreetse päringu põhjalikum kontroll võib olla asjakohane eelkõige põhjendatud kahtluse või muu kõrgendatud riski korral.
Muudatusettepanek. Palume juhendis selgitada, et registripidaja võib täita oma kontrollikohustust asjakohaste lepinguliste, tehniliste ja korralduslike meetmete kombinatsiooniga, sealhulgas riskipõhise järelkontrolliga, tingimusel et nende meetmete tõhusus on tõendatav. Samuti palume eristada registripidaja kohustust kontrollida andmete väljastamise õiguspärasust andmesaaja kohustusest põhjendada konkreetse päringu vajalikkust tema enda õigussuhtest tulenevate asjaolude alusel. Lisaks palume täpsustada, millistel tingimustel võib olemasolevast krediidisuhtest tulenevate riskide jälgimine olla maksehäireandmete päringu põhjendatud eesmärk, arvestades konkreetse päringu vajalikkust ja andmetöötluse õiguslikku alust.
3. Maksehäire alusandmete kontroll, tõendite piisavus ja pangasaladus
Juhendi p-d 2.3.1 ja 4.1 (lk 12–13 ja 26–27)
Tunnustame juhendi punktis 2.3.1 esitatud selgitust, et maksehäireregistri pidaja ei pea iga maksehäire puhul enne avaldamist tegema põhjalikku faktilist või õiguslikku kontrolli. Samuti nõustume, et konkreetse kahtluse või põhjendatud vaidlustuse korral peab kontroll olema sisulisem ning registripidaja peab suutma põhjendada andmete jätkuva avaldamise õiguspärasust. Kontrolli ulatus peab siiski sõltuma vaidlustatud asjaolust, olemasolevatest tõenditest ja täiendava teabe vajalikkusest.
Täpsustamist vajab siiski alusdokumentide kontrollimise ulatus. Andmete õigsust võib olenevalt juhtumist olla võimalik piisavalt kinnitada ka dokumentide asjakohaste väljavõtete, struktureeritud teabe või muude kontrollitavate tõendite abil. Eeskätt krediidiasutuste esitatud nõuete puhul tuleb arvestada KAS §-s 88 sätestatud pangasaladuse regulatsiooni: kohustuste täitmise korrektsust puudutava teabe avaldamise võimalus ei tähenda, et kogu kliendisuhte või krediidilepinguga seotud dokumentatsioon oleks piiranguteta üleantav.
Registripidaja iseseisev kontrollikohustus tuleb seega ühildada tõendite asjakohasuse, andmete minimaalsuse ja dokumentide edastamisele kohalduvate piirangutega. IKÜM art 5 lg 1 punktide c ja d ning art 24 lg 1 kohaselt tuleb õigsuse tagamiseks rakendada asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid. Kõigi alusdokumentide kogumine ja säilitamine võib seejuures kaasa tuua põhjendamatult ulatusliku isikuandmete töötlemise, mis oleks vastuolus võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega ega arvestaks piisavalt füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtude erinevat tõenäosust ja tõsidust. Samuti ei tulene IKÜM art 15 kohasest tutvumisõigusest iseseisvat kohustust hankida või säilitada dokumente, mida registripidaja muidu ei töötle. Kui kande õigsust ei saa olemasoleva või täiendavalt hangitava teabe abil piisavalt kinnitada, tuleb hinnata andmete avaldamise piiramise või lõpetamise vajadust.
Muudatusettepanek. Palume selgitada, millal on vajalik tutvuda konkreetsete alusdokumentidega ja millal võivad piisata muud usaldusväärsed ning kontrollitavad tõendid. Kontrolli ulatus tuleks sõnaselgelt siduda konkreetse kahtluse või vaidlustuse sisuga, vältides alusdokumentide kogumise käsitamist üldkohustusliku kontrollimeetmena. Samuti palume juhendis eraldi arvestada pangasaladuse ja andmete minimaalsuse põhimõttega, et registripidaja kontrollikohustus ei eeldaks põhjendamatult täielike lepingute või muude konfidentsiaalsete dokumentide kogumist.
4. Teavitamine ja andmete ajakohastamine
Juhendi p-d 2.4 ja 4.2 (lk 15–18 ja 27)
Toetame juhendi rõhuasetust sellele, et andmesubjekt peab saama maksehäire avaldamisest õigeaegselt ja arusaadavalt teada. Punkt 2.4 tunnistab põhjendatult, et määrav ei ole teavituse saatja, vaid teavitamise sisuline nõuetekohasus. Palume selle põhimõttega kooskõlas selgemalt kirjeldada olukorda, kus registripidaja teavitab andmesubjekti pärast andmete saamist, kuid enne nende esmast avaldamist. Seejuures ei tõenda kontaktandmete olemasolu iseenesest teavitamise tegelikku võimalikkust.
Samuti palume eristada tavapärast võlasaldo või staatuse ajakohastamist andmete parandamisest, kustutamisest või töötlemise piiramisest tulenevast teavitamisest IKÜM artikli 19 tähenduses. See ei vähenda kohustust tagada registris kuvatavate jooksvate andmete õigsus ja ajakohasus. Samas tuleb eristada jooksva
3
saldo muutumist ajaloolisest, konkreetse kuupäeva seisuga õigesti kajastatud saldost. Kõigi muudatuste puhul ei pruugi olla põhjendatud ühetaoline korduvteavituse kord.
Andmete ajakohastamise osas vajab täpsustamist juhendi punktis 4.2 nimetatud ühekuulise tähtaja algus ja õiguslik alus. Registripidaja peab tagama toimiva andmete uuendamise korralduse ning reageerima talle teatavaks saanud ebaõigsustele põhjendamatu viivituseta, kuid muutuse algne teave võib olla üksnes võlausaldaja valduses.
Muudatusettepanek. Palume selgitada teavitamise lubatud korraldust, sealhulgas registripidaja kaudu enne esmast avaldamist teavitamist, ning eristada tavapärast ajakohastamist teavitamiskohustuse käivitavatest toimingutest. Samuti palume täpsustada ühekuulise ajakohastamistähtaja õiguslikku alust ja selle rakendamist olukorras, kus registripidaja saab muudatusest teada hiljem, säilitades mõlema vastutava töötleja kohustuse tegutseda põhjendamatu viivituseta.
5. Vastuväidete menetlemine ja juhtumipõhise kaalumise ulatus
Juhendi p-d 4, 4.1, 4.5.1–4.5.2 (lk 25–34)
Nõustume juhendi ja Riigikohtu 30. jaanuari 2026 lahendi lähtekohaga, et vastutav töötleja peab andmesubjekti konkreetse olukorraga seotud vastuväite sisuliselt läbi vaatama ning põhjendama andmete avaldamise jätkamiseks vajaliku ülekaaluka õiguspärase põhjuse olemasolu. Samuti peame põhjendatuks juhendi selgitust, et vastuväidet hinnatakse asjaolude koostoimes, mitte etteantud punktisüsteemi alusel.
Registripidaja praktilise menetluskohustuse piiritlemiseks oleks siiski abiks täpsustus, et juhendis toodud asjaolud on näitlikud. Täiendava teabe vajadust tuleks hinnata lähtuvalt vastuväite sisust ja juba olemasolevatest või mõistlikult hangitavatest tõenditest. Andmesubjekti eraelu kohta ulatusliku täiendava teabe kogumine ei tohiks kujuneda tavapäraseks eelduseks, kui selleks puudub konkreetne vajadus.
Muudatusettepanek. Palume võimaluse korral lisada praktiline selgitus, et vastuväite hindamisel kogutavad asjaolud ja tõendid määratakse juhtumipõhiselt ning juhendi asjaolude loetelu ei ole ammendav kohustuslik kontrollnimekiri. See võimaldaks täita registripidaja iseseisvat põhjendamiskohustust, vältides ülemääraste isikuandmete kogumist.
6. Avaldamistähtaja määramine tüüpkriteeriumite alusel
Juhendi ptk 3 (lk 18–21)
Nõustume juhendi lähtekohaga, et maksehäireandmete avaldamise kestus peab olema põhjendatud ja arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ning et IKS § 10 lg 2 punktis 5 sätestatud viieaastane tähtaeg ei ole õigustatud huvi alusel toimuva töötlemise puhul automaatselt kohaldatav avaldamistähtaeg.
Samas vajab täpsustamist, kuidas ühildada juhtumipõhise hindamise nõue suuremahulise maksehäireregistri toimimisega. Leiame, et põhjendatud ja dokumenteeritud tüüpkriteeriume võiks kasutada avaldamistähtaja esmasel määramisel. Sellisteks kriteeriumideks võivad sõltuvalt olukorrast olla näiteks maksehäirete arv ja staatused, võlgnevuste suurus, kestus, möödunud aeg ning muud teadaolevad asjaolud. Selline lähenemine võimaldaks sarnaste juhtumite järjepidevat käsitlemist, säilitades vajaduse korral võimaluse eranditeks.
Juhendis esitatud seisukoha järgi on viieaastane avaldamisperiood põhjendatav eelkõige tõsisemate kohustuste rikkumiste korral. Palume täpsustada selle seisukoha õiguslikku põhjendust ning selgitada, millises ulatuses võib registripidaja avaldamistähtaja määramisel tugineda eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele. Selline mudel peaks olema põhjendatud ja kontrollitav ning võimaldama erandite arvestamist.
Muudatusettepanek. Palume juhendis selgitada, millistel tingimustel on lubatud kasutada avaldamistähtaja esialgsel määramisel dokumenteeritud tüüpkriteeriume ning millal on vajalik täiendav individuaalne hindamine. Täiendavalt palume juhendi punktis 3.1 selgitada registripidaja rolli nõude aegumise hindamisel. Registripidaja peab hindama aegumise mõju maksehäireandmete edasise avaldamise õiguspärasusele, kuid ei lahenda võlausaldaja ja võlgniku vahelist tsiviilõiguslikku vaidlust nõude aegumise üle. Seetõttu palume täpsustada, millistel asjaoludel ja milliste tõendite alusel saab registripidaja aegumist ning selle võimalikku peatumist või katkemist arvestada.
4
7. Maksejõuetus, kohustustest vabastamine ja Ametlikud Teadaanded
Juhendi p 3.2 (lk 23–24)
Nõustume juhendi lähtekohaga, et füüsilise isiku kohustustest vabastamise eesmärki ning sellega kaasnevat andmesubjekti õiguste kaitset tuleb maksehäireandmete avaldamisel arvestada.
Samas vajab täpsustamist juhendis esitatud seisukoha kohaldamisala olukorras, kus maksehäireandmete avaldamine seotakse Ametlikes Teadaannetes vastava teate avaldamise lõppemisega. Ametlike Teadaannete põhimääruse § 12 reguleerib teadaannete avaldamise lõpetamist ja arhiveerimist, samas kui konkreetse nõude õiguslikku seisundit ning kohustustest vabastamise ulatust tuleb hinnata ka FIMS § 50 alusel.
Muudatusettepanek. Palume täpsustada juhendis esitatud seisukoha kohaldamisala ja õiguslikku põhjendust, eelkõige seda, kas Ametlikes Teadaannetes avaldamise lõppemisega seotud piirangut tuleb kohaldada ühtmoodi nii avalikust registrist saadud kohustustest vabastamise andmetele kui ka võlausaldajalt pärinevatele varasema kohustuse rikkumise andmetele. Samuti palume selgitada, milliseid asjaolusid tuleb andmete jätkuva avaldamise õiguspärasuse hindamisel arvestada, sealhulgas konkreetse nõude õiguslikku seisundit, kohustustest vabastamise ulatust ning andmesubjekti õigusi.
8. Ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja päringulogide säilitamine
Juhendi p-d 2.1.1 ja 4–4.5 (lk 7–8 ja 25–34)
Juhend käsitleb põhjalikult andmesubjekti õigusi ja registripidaja kohustusi nende taotluste lahendamisel. Täiendavalt võiks juhendis käsitleda IKÜM art 12 lõikes 5 sätestatud võimalust nõuda ilmselgelt põhjendamatute või ülemääraste taotluste korral mõistlikku tasu või keelduda taotletud meetmete võtmisest. Seejuures tuleks selgitada nimetatud erandi kohaldamise tingimusi, sealhulgas korduvate pöördumiste korral, arvestades vastutava töötleja kohustust taotluse põhjendamatust või ülemäärasust tõendada.
Samuti vajab täpsustamist juhendis esitatud nõue, mille kohaselt peab registripidaja ka pärast maksehäireandmete avaldamise lõpetamist suutma põhjendada andmete avaldamise eesmärki ja õiguslikku alust. Juhend ei selgita selle kohustuse ajalist ulatust, millest sõltub otseselt päringulogide ja muu tõendusmaterjali säilitamise tähtaeg. Seejuures tuleb arvestada IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõttega, mis ei võimalda isikuandmete tähtajatut säilitamist üksnes abstraktse tõendamisvajaduse tõttu.
Muudatusettepanek. Palume täiendada juhendit IKÜM artikli 12 lõike 5 kohaldamise praktiliste selgitustega. Samuti palume täpsustada põhimõtteid, millest registripidaja peaks lähtuma päringulogide ja muu tõendusmaterjali säilitamistähtaja määramisel, arvestades nii varasema andmetöötluse õiguspärasuse tõendamise vajadust kui ka andmete säilitamise piirangu põhimõtet.
9. Üksikute asjaolude tähendus õigustatud huvi kaalumisel
Juhendi p 4.5.2 (lk 30–34)
Nõustume juhendi lähtekohaga, et maksehäireandmete avaldamise õiguspärasust tuleb hinnata asjakohaste asjaolude koostoimes ning üksikule asjaolule ei saa üldjuhul omistada ette kindlaks määratud tähendust. Samas võiks juhend täiendavalt selgitada, kuidas hinnata üksikute asjaolude tähendust õigustatud huvi kaalumisel, et vältida nende automaatset määravaks või ebaoluliseks pidamist.
Näiteks võivad võla tasumise aeg, viivituse kestus ning kohustuse täitmise viis olenevalt asjaoludest anda teavet varasema maksekäitumise kohta. Nõustume, et nimetatud asjaolud ei võimalda iseseisvalt teha lõplikke järeldusi inimese tulevase maksekäitumise kohta. Sellest ei tulene siiski, et neil puuduks tähendus inimese varasema maksekäitumise iseloomustamisel. Samuti ei saa üksnes võlausaldaja kohtusse pöördumisest või pöördumata jätmisest teha järeldusi maksehäireandmete avaldamise eesmärgi kohta.
Muudatusettepanek. Palume täpsustada, et juhendis nimetatud üksikuid asjaolusid võib õigustatud huvi kaalumisel põhjendatult arvesse võtta, kuid neile ei omistata ilma juhtumipõhise hindamiseta määravat tähendust. Selline selgitus aitaks ühtlustada kaalumispraktikat ja säilitada andmesubjektide õiguste kaitse.
10. Andmesubjekti pöördumiste menetlemine ning võlausaldaja ja registripidaja rollijaotus
Juhendi p-d 4 ja 4.1 (lk 25–27)
5
Nõustume, et maksehäireregister tegutseb andmete avaldamisel iseseisva vastutava töötlejana ning peab tagama andmesubjekti taotluste ja vastuväidete sisulise läbivaatamise. Samas peame oluliseks arvestada, et maksehäireandmete esmane allikas on võlausaldaja, kes on võlasuhte osapool ning kelle valduses on üldjuhul nõude tekkimist, suurust, täitmist ja muid võlasuhte asjaolusid tõendavad alusdokumendid. Maksehäireregister on eelkõige võlakohustuste täitmisega seotud teabe vahendaja ja avaldaja, mitte võlasuhte osapool ega võlausaldaja ja võlgniku vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendaja.
Kui pöördumine puudutab eelkõige võlanõude olemasolu, suurust või alusdokumente, võib andmesubjektil olla otstarbekas küsida selgitusi otse võlausaldajalt. Tegemist on praktilise võimaluse, mitte registripidajale pöördumise eeltingimusega. Registripidaja peab talle esitatud andmekaitsealased taotlused oma pädevuse ja vastutuse piires läbi vaatama.
Eeltoodud rollijaotus on oluline ka juhendi punktis 4.1 käsitletud andmetega tutvumise õiguse ning registripidaja kontrolli- ja selgitamiskohustuse ulatuse määratlemisel. Võlasuhte alusdokumendid, sealhulgas lepingud, arved ja maksete ajalugu, on üldjuhul võlausaldaja valduses. Registripidaja ei kogu ega säilita tavapärase tegevuse käigus kõiki maksehäirete aluseks olevaid dokumente ning nende süstemaatiline kogumine ei pruugi olla vajalik ega kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 punktis c sätestatud andmete minimaalsuse põhimõttega.
Seetõttu tuleb eristada andmesubjekti õigust saada IKÜM art 15 alusel teavet registripidaja töödeldavate isikuandmete kohta ning võlausaldaja kohustust selgitada ja vajaduse korral tõendada võlanõude aluseks olevaid asjaolusid. IKÜM artiklit 15 ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid arvestades on otstarbekam ja proportsionaalsem, et registripidaja ei peaks hankima võlausaldajalt kõiki võlasuhte alusdokumente, kui neid ei ole vaja avaldavate andmete õigsuse kontrollimiseks või muu õigusliku kohustuse täitmiseks. Samas peab registripidaja põhjendatud vajaduse korral küsima võlausaldajalt asjakohaseid selgitusi ja tõendeid.
Muudatusettepanek. Palume juhendi 4. peatükis eristada selgemalt võlanõude sisulisi asjaolusid puudutavaid pöördumisi ja maksehäireandmete avaldamise õiguspärasust puudutavaid vastuväiteid. Samuti palume selgitada, et võlausaldaja poole pöördumine võib olla praktiliselt otstarbekas, kuid ei ole registripidajale taotluse esitamise või andmesubjekti õiguste kasutamise eeltingimus. Alusdokumentide hankimise vajadust võiks hinnata juhtumipõhiselt, arvestades ka registripidaja iseseisvat vastutust.
11. Seos CCD2 ülevõtmise eelnõuga
Menetluses olev eelnõu 947 SE ei ole veel kehtiv õigus, kuid palume juhendi lõplikul kujundamisel arvestada tarbijakrediidi registritele kavandatavate erireeglitega ning vajaduse korral juhendit pärast seaduse vastuvõtmist ajakohastada, säilitades selge eristuse registri muude õiguspäraste kasutustega.
Loodame, et täpsustused aitavad juhendit praktikas järjepidevalt ja proportsionaalselt rakendada. Oleme valmis oma seisukohti vajaduse korral täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega AS CREDITINFO EESTI