| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02299-1 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 18.11.2026 |
| Liik | Seaduse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Kantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Vabariigi Valitsus
.11.2026 nr 1-1/15-1097/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu kultuurikomisoni k.a 17. novembril algatatud
Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (1097 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri viiel lehel
Eneli Illaru
631 6332, [email protected]
1
Seletuskiri
Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu
juurde
1. Sissejuhatus
Eelnõuga ajakohastatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust (edaspidi TAS), täiendades Eesti
Teaduste Akadeemia (edaspidi akadeemia) akadeemikute ja välisliikmete valimise aluseid.
Eelnõuga täpsustatakse kirjandus- ja kunstitegelaste akadeemikuks valimisel Eesti kodakondsuse
nõuet, lisatakse võimalus valida akadeemikuks Eesti kodanikke, kellel on väljapaistvaid saavutusi
tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas ning laiendatakse välisliikmete valimise aluseid
kirjanduse, kunsti, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonda.
Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu kultuurikomisjon
koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Eelnõuga muudetakse Eesti Teaduste Akadeemia seaduse 1. oktoobril 2025 jõustunud
redaktsiooni (RT I, 12.07.2025, 13).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on võimaldada valida akadeemikuks ka Eesti kodanikke, kellel on
väljapaistvaid saavutusi tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas, täpsustada kirjandus- ja
kunstitegelaste akadeemikuks valimisel Eesti kodakondsuse nõuet ning laiendada välisliikmete
valimise aluseid, hõlmates ka kirjanduse, kunsti, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonda.
Tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonna esindajate kaasamisega avardatakse akadeemia
võimalusi kaasata oma ülesannete täitmisse väljapaistvaid isikuid, kelle oskused ja pädevus
väljenduvad eeskätt uute tehnoloogiate ning erialastel teadmistel põhinevate lahenduste
väljatöötamises ja edasiarendamises.
Kehtiv seadus võimaldab juba praegu valida akadeemikuks tehnoloogia või innovatsiooni
valdkonnas tegutsevaid teadlasi, sealhulgas ettevõtetes töötavaid teadlasi. Eelnõuga luuakse
täiendav selge valimise alus selliste väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks, mille saavutanud
isikut ei pruugita käsitada teadlasena või mille kaalukus avaldub peamiselt tehnoloogia
loomises, edasiarendamises või innovatsioonis. Senine ja uus valimise alus võivad seega
kattuda.
Akadeemia keskseks ülesandeks jääb Eesti teaduse arendamine ja esindamine ning eelnõuga ei
muudeta TAS § 2 lõikes 1 sätestatud akadeemia missiooni. Uute valdkondade kaasamise
eesmärk on täiendada akadeemia pädevust teadustöö uuendusliku rakendamise alal, säilitades
liikmeskonna kõrge taseme ja teadusliku professionaalsuse. Eri valdkondade saavutuste
hindamise viisid võivad erineda, kuid muudatusega ei taotleta akadeemikuks ega välisliikmeks
valimisel esitatavate nõuete leevendamist. Tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonna esindajate
kaasamine on kooskõlas TAS §-s 2 sätestatud akadeemia ülesannetega ning teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud ülesandega
aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides.
Eelnõuga luuakse täiendavad valimisvõimalused, kuid nende kasutamise ning kandidaatide
hindamise ja valimise üle otsustab akadeemia. Säilib TAS § 3 lõikes 2 sätestatud akadeemia
2
autonoomia, sealhulgas õigus kehtestada oma põhikiri ja valida oma liikmed. Eelnõuga ei
kehtestata uusi kohustuslikke liikmekohti ega valdkondlikke kvoote ning sellega ei määrata
kindlaks konkreetseid kandidaate.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega muudetakse TAS § 5 lõiget 1, § 5 lõike 3 punkti 1 ja § 6
esimest lauset. Muudatused puudutavad akadeemikuks valimise aluseid, akadeemiku ülesandeid
ning välisliikmete valimise aluseid.
Eelnõu punkt 1
Kehtiva TAS § 5 lõike 1 kohaselt valitakse akadeemikuks Eesti kodanikest teadlasi, kes on oluliselt
arendanud teadust oma valdkonnas. Akadeemikuks võib valida ka väljapaistvaid kirjandus- ja
kunstitegelasi, kes on andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse TAS § 5 lõiget 1. Esiteks lisatakse kirjandus- ja kunstitegelaste
puhul sõnaselgelt Eesti kodakondsuse nõue. Muudatus täpsustab senist regulatsiooni ega ole
mõeldud kirjandus- ja kunstitegelaste akadeemikuks valimise sisuliste tingimuste muutmiseks.
Säilib nõue, et isik peab olema andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri. Muudatuse tulemusel
väljendub Eesti kodakondsuse nõue TAS § 5 lõikes 1 kõigi akadeemikuks valimise aluste puhul
üheselt.
Teiseks lisatakse võimalus valida akadeemikuks ka Eesti kodanikke, kellel on väljapaistvaid
saavutusi tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas. Tehnoloogia ja innovatsioon on alternatiivsed
valimise alused: väljapaistvad saavutused võivad olla ühes neist valdkondadest või mõlemas.
Tehnoloogia hõlmab muu hulgas insenertehnilist loomingut ja arendustööd. Uut eraldiseisvat
liikmekategooriat ei looda ning uuel alusel valitud isikul on samad akadeemiku õigused ja
ülesanded nagu teistel akadeemikutel.
Uue valimise aluse sisuline lähtekoht on kandidaadi väljapaistvad erialased saavutused. Nende
hindamisel tuleb arvestada akadeemia teaduslikku missiooni ning seda, kuidas kandidaadi pädevus
ja saavutused saavad toetada Eesti teadust, teaduslikku mõtteviisi, teadmussiiret või
teadustulemuste rakendamist. See seos ei piirdu Eesti teadusasutuses töötamisega ega eelda, et
saavutus oleks sündinud Eestis. Eelnõuga ei kehtestata kandidaadile eraldi kohustust tõendada
varasemat töösuhet või koostöölepingut Eesti teadusasutusega.
Väljapaistev saavutus võib olla näiteks oluline tehnoloogiline läbimurre, uue meetodi, seadme,
materjali või tarkvaralahenduse loomine, olemasoleva tehnoloogia sisuline edasiarendamine või
teadus- ja arendustegevusel põhineva uue toote, teenuse või protsessi väljatöötamine ja
kasutuselevõtt. Tehnoloogia rakendamine võib hõlmata iseseisvat loovat arendustööd, sealhulgas
teadustulemuse muutmist toimivaks lahenduseks, kui see eeldab uute tehniliste probleemide
lahendamist või olulisi täiustusi. Seevastu olemasoleva lahenduse pelk tavapärane kasutuselevõtt ei
kujuta endast iseenesest väljapaistvat loovat panust, mille tunnustamiseks uus valimise alus on
mõeldud.
Saavutuse kaalukust võivad iseloomustada selle originaalsus, tehniline või teadmuslik keerukus,
mõju valdkonna arengule, rahvusvaheline tunnustus ning tõendatud ühiskondlik või majanduslik
kasu. Saavutusi võivad tõendada näiteks patendid ja nende kasutamine, litsentsitud lahendused,
arendustöö tulemused, uudsed tooted ja teenused, avatud lähtekoodiga tarkvara, tehnilised
standardid ning sõltumatud erialased hinnangud. Need on näited saavutuste võimalikust sisust ja
tõendamisest, mitte kohustuslikud kriteeriumid või lävendid, millele kõik kandidaadid peavad
vastama. Samuti ei piisa erialase saavutuse hindamiseks üksnes ettevõtte käibest, väärtusest või
isiku meediatuntusest.
3
Kollektiivse töö puhul tuleb arvestada kandidaadi isiklikku sisulist panust. Seda võivad selgitada
näiteks leiutaja või autori andmed, arendusprojektide dokumendid ning sõltumatud erialased
hinnangud. Oluline panus võib seisneda näiteks lahenduse kontseptsiooni loomises, arendustöös
või selle sisulises teaduslikus või tehnilises juhtimises. Ametinimetus, omanikustaatus või rahastaja
roll ei näita üksi sellise panuse olemasolu.
Eeltoodud selgitustega ei kehtestata eraldi hindamiskorda, ammendavat tõendite loetelu ega
valimistulemust ette määravaid nõudeid. Tõendusmaterjali valik ja selle piisavuse hindamine
jäävad akadeemia pädevusse. TAS § 5 lõike 2 kohaselt sätestatakse akadeemikute valimise
protseduur ja tingimused akadeemia põhikirjas. Kandidaatide esitamise õigust omavate isikute ringi
eelnõuga ei muudeta.
Eelnõu punkt 2
Eelnõu punktiga 2 lisatakse TAS § 5 lõike 3 punktis 1 nimetatud akadeemiku ülesannete hulka
tehnoloogia ja innovatsiooni edendamine. Nii kajastab akadeemiku ülesannete sõnastus TAS § 5
lõikes 1 täiendatud valimise aluseid.
Säilib isikliku loova töö põhimõte ning ülesande seos akadeemiku enda tegevusvaldkonnaga.
Teised seaduses sätestatud akadeemiku ülesanded jäävad kehtima kõigile akadeemikutele
sõltumata nende valimise alusest.
Eelnõu punkt 3
Kehtiva TAS § 6 kohaselt valitakse akadeemia välisliikmeteks välismaa teadlasi, kellel on
väljapaistvaid saavutusi oma teadusalal ja kes on oma teadustöö kaudu seotud Eestiga.
Eelnõu punktiga 3 laiendatakse nende isikute ringi, keda saab valida välisliikmeks. Lisaks välismaa
teadlastele saab välisliikmeks valida kirjandus- ja kunstitegelasi ning tehnoloogia või innovatsiooni
valdkonnas tegutsevaid isikuid, kellel on väljapaistvaid saavutusi oma valdkonnas ja kes on oma
teadus- või muu erialase tegevuse kaudu seotud Eestiga. Nii ühtlustatakse valdkonnad, mille
esindajaid saab valida akadeemikuks või välisliikmeks, säilitades kummagi liikmestaatuse eripära.
Kehtiva sõnastuse „oma teadustöö kaudu“ asemel kasutatakse sõnastust „oma teadus- või muu
erialase tegevuse kaudu“. Nii jääb teadustöö Eestiga seotuse alusena sõnaselgelt nimetatuks ning
lisandub võimalus hinnata ka teiste valdkondade esindajate erialaseid sidemeid Eestiga. Seos võib
väljenduda näiteks ühises teadus- või arendustöös, tehnoloogilises koostöös, teadmussiirdes või
loomingulises koostöös Eesti partneritega. Üksnes üldine huvi Eesti vastu või erialase sisuta
isiklikud kontaktid ei väljenda sättes nõutud seost.
Valimisvõimaluse loomine ei tähenda kohustust valida välisliikmeid kõigist nimetatud
valdkondadest. Akadeemia saab uut võimalust kasutada vastavalt oma vajadustele ja
hindamispädevusele, kaasates vajaduse korral erialaseid eksperte. Välisliikmete valimise
protseduur, kandidaatide esitamise kord ning välisliikmete õigused ja ülesanded jäävad TAS § 6
teise lause kohaselt akadeemia põhikirja reguleerida.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei kehtestata mõistete „tehnoloogia“ ja „innovatsioon“ uusi legaaldefinitsioone.
Innovatsiooni mõiste õigusliku tausta annab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
korralduse seaduse § 2 lõikes 5 sätestatud innovatsiooni mõiste. See selgitab mõiste kasutamise
konteksti, kuid väljapaistvate saavutuste hindamine ning akadeemikute ja välisliikmete
valimise täpsemate tingimuste määramine jäävad akadeemia pädevusse.
4
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu otsene mõju seisneb akadeemikuks ja välisliikmeks valitavate isikute ringi laiendamises.
Tehnoloogia- ja innovatsioonialase kogemuse suurem kaasamine võib suurendada akadeemia
võimekust nõustada riiki, toetada teadmussiiret ning edendada teadusasutuste, ettevõtete ja teiste
organisatsioonide koostööd. Mõju avaldumine sõltub siiski akadeemia edasistest valikutest ja
valitud liikmete panusest ning üksnes seadusemuudatus ei taga nende tulemuste saavutamist.
Akadeemia ülesannete hulka kuulub juba kehtiva TAS § 2 kohaselt muu hulgas riigi nõustamine ja
teadus- ja arendustegevusega seotud küsimuste lahendamises osalemine.
Muudatusega kaasnev peamine risk on seotud eri valdkondade väljapaistvate saavutuste hindamise
ning akadeemia teadusliku taseme säilitamisega. Riski aitavad maandada kandidaatide saavutuste
ja isikliku panuse usaldusväärne hindamine ning vajaduse korral sõltumatute erialaekspertide
kaasamine. Eelnõuga ei muudeta üldkogu pädevust akadeemikute valimisel ega kehtestata senisest
lihtsamat valimismenetlust. Kehtiva TAS § 5 lõike 2 kohaselt valib akadeemikud üldkogu ning
valimise protseduur ja tingimused sätestatakse akadeemia põhikirjas.
Eelnõuga ei muudeta akadeemikute seaduses sätestatud piirarvu ega selle arvestamise põhimõtteid.
Akadeemikute piirarv on 60 ning sellesse ei arvata üle 75-aastaseid akadeemikuid. Eelnõuga ei
nähta ette eraldi liikmekohti ega valdkondlikke kvoote tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonna
esindajatele. Seetõttu toimub uute valdkondade esindajate kaasamine olemasoleva liikmeskonna
kujundamise raames ning akadeemial tuleb oma valimispraktikas otsustada eri valdkondade
esindatuse üle. Eelnõuga ei muudeta akadeemia osakondade struktuuri. Tehnoloogia ja
innovatsiooni valdkonna esindajate osakondlik kuuluvus määratakse kindlaks akadeemia sisemise
töökorralduse raames.
Eelnõuga ei kehtestata ettevõtjatele ega teistele isikutele uusi aruandlus- ega muid halduskohustusi.
Muudatuse vahetu korralduslik mõju piirdub akadeemia liikmete valimisega.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele uusi ülesandeid
ega täiendavaid tegevusi. Akadeemikute ja välisliikmete valimine toimub ka edaspidi seaduses
ja akadeemia põhikirjas sätestatud korras.
Seaduse jõustumine iseenesest ei suurenda akadeemikute seaduses sätestatud piirarvu ega too
kaasa uusi kohustuslikke liikmekohti. Eelnõuga ei kavandata täiendavat riigieelarvelist
rahastamist ega nähta ette otseseid tulusid riigile või kohaliku omavalitsuse üksustele. Eelnõust
tuleneva valimiskorra ja alusdokumentide võimaliku täpsustamisega seotud korralduskulud
kaetakse akadeemia olemasolevatest vahenditest.
Hinnang, et täiendavat rahastamist ei ole vaja, lähtub asjaolust, et eelnõuga laiendatakse
akadeemikuks ja välisliikmeks valimise aluseid olemasoleva liikmeskonna- ja
rahastamiskorralduse raames. Kui edaspidi tehakse eelnõust sõltumatuid otsuseid, mis toovad
kaasa liikmeskonna suurenemise või uusi tegevusi ja täiendavaid kulusid, vajavad need eraldi
eelarvelist hindamist ja rahastamisotsust.
5
8. Rakendusaktid
Eelnõu ei nõua uute riiklike rakendusaktide kehtestamist.
Akadeemia otsustab oma autonoomia piires, kas ja millal kasutada seadusega loodavaid uusi
valimisvõimalusi. Nende võimaluste loomine ei too iseenesest kaasa kohustust muuta
viivitamata akadeemia põhikirja või valimisreglementi. Akadeemia hindab ise muudatuste
vajadust ja sobivat ajastust, tagades seejuures oma valimiskorra kooskõla seadusega.
Uute valimisvõimaluste kasutuselevõtul peab akadeemia valimiskord võimaldama sobivaid
kandidaate esitada, hinnata ja valida. Vajadus valimiskorda täpsustada võib puudutada eelkõige
kandidaatide tegevusvaldkondi, esitatavate saavutuste kirjeldamist ja nende hindamise
korraldust. Täpsete lahenduste kehtestamine jääb akadeemia pädevusse.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on kooskõlastatud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Enne eelnõu algatamist küsis akadeemia arvamust oma osakondadelt. Tagasisides toetati laiema
teadmiskogukonna kaasamise eesmärki, kuid esitati ka sisulisi vastuväiteid ja
täpsustamisettepanekuid. Peamised aruteluteemad olid akadeemia teadusliku identiteedi ja
liikmeskonna kõrge taseme säilitamine, tehnoloogia- ja innovatsioonialaste saavutuste
hindamine, kandidaadi isikliku panuse tuvastamine, välisliikmete valimise aluste laiendamise
ajastus ning muudatuse rahaline ja korralduslik mõju.
Tagasiside põhjal täpsustati muudatuse vajadust, saavutuste ja nende mõju võimalikke
hindamisviise ning akadeemia otsustusõigust. Välisliikmete Eestiga seotuse tingimuse
sõnastuses on teadustöö jäetud sõnaselgelt nimetatuks. Valdkondade ringi laiendamine on
kavandatud akadeemikute ja välisliikmete puhul üheaegselt, kuid uute valimisvõimaluste
tegeliku kasutamise aja otsustab akadeemia.
Algatab kultuurikomisjon 16.11.2026.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
Kultuurikomisjoni esimees
EELNÕU
Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seadus
Eesti Teaduste Akadeemia seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Akadeemikuks valitakse Eesti kodanikest teadlasi, kes on oluliselt arendanud teadust oma
valdkonnas. Akadeemikuks võib valida ka Eesti kodanikest väljapaistvaid kirjandus- ja
kunstitegelasi, kes on andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri, ning Eesti kodanikke, kellel on
väljapaistvaid saavutusi tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas.”;
2) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) edendada isikliku loova töö kaudu teadust, tehnikat, tehnoloogiat, innovatsiooni, kirjandust
või kunsti oma valdkonnas;”;
3) paragrahvi 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Akadeemia välisliikmeteks valitakse välismaa teadlasi, kirjandus- ja kunstitegelasi ning
tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas tegutsevaid isikuid, kellel on väljapaistvaid saavutusi
oma valdkonnas ja kes on oma teadus- või muu erialase tegevuse kaudu seotud Eestiga.”.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab kultuurikomisjon 16.11.2026.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
Kultuurikomisjoni esimees