| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 1.2-1/26/8334-2 |
| Registreeritud | 18.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenused |
| Sari | 1.2-1 Õigusloomes osalemise asjad |
| Toimik | 1.2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Kaisa Suvi (TA, Peadirektori vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 28.10.2026 nr 1.2-3/2547-1
Meie 18.11.2026 nr 1.2-1/26/8334-2
Riigihangete seaduse muutmine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust. Edastame Terviseameti tagasiside riigihangete
seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele seoses tarneahela riskide arvestamisega info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) riigihangetes.
1. Kas VTK-s kirjeldatud probleemipüstitus ja eesmärgid on asjakohased?
Terviseameti hinnangul on väljatöötamiskavatsuses (VTK) kirjeldatud probleemipüstitus ja
eesmärgid asjakohased. Eelkõige on põhjendatud vajadus luua selgem õiguslik raamistik, mis
võimaldaks IKT-riigihangetes arvestada toote, teenuse, pakkuja ja tarneahelaga seotud
julgeoleku- ja infoturberiske.
2. Kas kavandatavad lahendused võimaldavad saavutada soovitud eesmärki ning kas esineb
alternatiivseid lahendusvõimalusi?
Terviseamet toetab VTK-s eelistatud lahenduse nr 3 edasist väljatöötamist. Lahendus võib
aidata täpsustada õiguslikku raamistikku, mille alusel arvestatakse asutuse infoturbe
riskihinnangu tulemusi hankemenetluses. Samas sõltub lahenduse tegelik toimivus olulisel
määral sellest, kuidas kavandatav regulatsioon sisustatakse ning millised riskihindamise
kriteeriumid, juhised ja tugimehhanismid selle rakendamiseks luuakse.
Kavandatav lahendus ei lahenda iseenesest VTK-s kirjeldatud riskihindamise praktika
ebaühtluse probleemi. Asutuste infoturbealane kompetents, kasutada olev riskiteave ja ressursid
on erinevad ning seetõttu võivad ka sama või sarnase IKT-toote või -teenuse kohta koostatud
riskihinnangud ja nende põhjal tehtavad otsused jääda asutuste lõikes erinevaks.
Seetõttu peab Terviseamet oluliseks, et koos lahenduse nr 3 rakendamisega töötataks välja
piisavalt konkreetsed ja ühtsed riskihindamise kriteeriumid ning metoodilised juhised. Need
peaksid toetama konkreetse IKT-toote, -teenuse ja teenusepakkujaga seotud tehniliste riskide,
2(3)
tarneahela-, omandi- ja kontrollisuhete ning geopoliitiliste riskide hindamist ja riskide
maandamise võimaluste arvestamist.
Samuti vajab täpsustamist riskiriigi määratlemine ja vastavate kriteeriumide praktiline
rakendamine. VTK-s kirjeldatud kriteeriumide iseseisev sisustamine võib viia selleni, et eri
asutused hindavad sama riigi, ettevõtja või tarneahelaga seotud riske erinevalt.
Terviseameti hinnangul ei tohiks keerukate tehniliste, tarneahela- ja geopoliitiliste riskide
sisuline hindamine jääda üksnes iga hankija enda ülesandeks. Riigi tasandil tuleks tagada ühtsed
riskihindamise kriteeriumid ja metoodilised juhised, ajakohastatav riskiteave ning võimalus
saada vajaduse korral pädevalt asutuselt sisulist tuge. Täpne pädevuste jaotus ning hankijatele
pakutava toe korraldus tuleks regulatsiooni edasisel väljatöötamisel selgelt kindlaks määrata.
Lisaks vajab Terviseameti hinnangul täpsustamist kavandatava regulatsiooni kohaldamisala.
VTK mõjuanalüüsi kohaselt puudutab muudatus peamiselt kriitilise taristu ja elutähtsate
teenuste valdkonna riigihankeid, samas on lahendus nr 3 kirjeldatud laiemalt IKT-hangete ning
hankija võrgu- ja infosüsteemi, teenuse või vara suhtes tehtud infoturbe riskihinnangu kaudu.
Seetõttu tuleks regulatsiooni edasisel väljatöötamisel selgelt määratleda, millistele IKT-
hangetele regulatsioon kohaldub.
3. Millised võivad olla kavandatavate muudatuste mõjud riigihangete korraldajatele,
pakkujatele ja teistele asjaomastele osapooltele?
Terviseameti hinnangul võib lahenduse nr 3 mõju riigihangete korraldajate töökoormusele ja
ressursivajadusele olla VTK-s hinnatust suurem. Kavandatava lahenduse eesmärk on
võimaldada infoturbe riskihinnangu tulemusi hankemenetluses senisest selgemalt arvesse võtta,
kuid riskide sisuline tuvastamine, hindamine ja tehtud järelduste põhjendamine jääb endiselt
hankija ülesandeks.
Eelkõige keerukamate IKT-toodete ja -teenuste puhul võib nõuetekohane riskihindamine
eeldada põhjalikke teadmisi toote tehnilistest omadustest, tarneahelast, tootja ja teenusepakkuja
omandi- ja kontrollisuhetest, välisriigi õigusruumist ning geopoliitilistest riskidest. Sellise
kompetentsi olemasolu ei saa eeldada kõigilt hankijatelt. Kui riigi tasandil ei tagata ühtseid
riskihindamise kriteeriume ja metoodilisi juhiseid, ajakohastatavat riskiteavet ning võimalust
saada vajaduse korral pädevalt asutuselt sisulist tuge, võib lahenduse rakendamine tuua
asutustele kaasa täiendava töökoormuse ja välise ekspertiisi vajaduse ning suurendada
hankemenetluste ettevalmistamise aja- ja rahakulu.
Riskihinnangu kvaliteedil ja põhjendatusel võib olla hankemenetluses senisest suurem tähtsus.
Kui erinevad asutused hindavad sarnaseid tooteid, teenuseid või tarneahelaid erinevate
lähteandmete ja metoodika alusel, võivad kujuneda erinevad hanketingimused ja otsused. See ei
pruugi üksnes säilitada VTK-s kirjeldatud ebaühtlase praktika probleemi, vaid võib muuta selle
hankemenetluses senisest õiguslikult olulisemaks, kuna riskihinnangu tulemus võib olla aluseks
pakkuja või pakkumuse suhtes ebasoodsa otsuse tegemisele.
Õigusliku raamistiku kavandatav täpsustamine võib vähendada ebakindlust selles, kuidas
infoturberiske hankemenetluses arvesse võtta, kuid see ei kõrvalda riski, et vaidluse keskmesse
satub riskihinnangu metoodika, selle aluseks oleva teabe piisavus ning riskihinnangust tehtud
järelduste põhjendatus. Seetõttu peab Terviseamet oluliseks, et lahenduse mõju hindamisel
3(3)
hinnataks põhjalikult asutuste täiendavat ressursivajadust, vajaliku ekspertiisi kättesaadavust
ning ebaühtlastest või ebapiisavalt põhjendatud riskihinnangutest tulenevat vaidlustusriski.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaisa Suvi
jurist
Kaisa Suvi
53292149 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Edastuskiri | 29.10.2026 | 21 | 1.2-1/26/8334-1 | Sissetulev dokument | ta | Sotsiaalministeerium |