Projekteerija vastused Terviseameti hinnangu nr nr 9.3 1/26/5075-3 märkustele
1 Narva Soldina linnaosa koolihoone eelprojekti (edaspidi eelprojekt) dokumentatsioonis puudub viide määrusele nr 52. Juhime tähelepanu, et määrusega nr 52 kehtestatakse nõuded põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja muule kasvukeskkonnale ja terviseriskide ohjamisele ning riskitegurite vähendamisele.
AR seletuskirja NSK_EP_AR-3-01_Seletuskiri-v02 (23.10.2026) p 1.2.6 (lk 6) lisatud viide määrusele nr 52.
2 Eelprojekti dokumentatsioonis puudub viide joogivee määrusele. Juhime tähelepanu, et määruse nr 52 § 3 lg 2 peab koolihoones olema piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja tehisvalgustus, külma- ja soojaveevarustus, heit- ja reovee kanalisatsioon, veeseaduse ja selle alusel joogiveele kehtestatud nõuetele vastav joogivesi, tingimused riiete vahetamiseks, pesemiseks ja hügieeniliseks tualeti kasutamiseks ning juhul, kui koolihoones toitlustatakse õpilasi, tingimused nõuetekohaseks toitlustamiseks.
Vastav info on VK seletuskirja NSK_EP_VK-3-01_v02 p 2 (lk 8) olemas
3 Loodusõpetuse, füüsika ja keemia abiruum projekteerimisel ei ole lähtutud määruse nr 52 § 7 lg 2, mille kohaselt peab abiruum olema kahe uksega, millest üks avaneb õpperuumi ja teine koridori. Abiruumi mõlemad uksed peavad olema avatavad evakuatsiooni suunas.
Kommentaariga arvestatud. Abiruumide lahendust on korrigeeritud vastavalt 52 § 7 lg 2 nõuetele.
4 Eelprojekti dokumentatsioonist ei selgu, millised tegevused on kavandatud tööõpetuseklassis A-113. Juhime tähelepanu, et määruse nr 52 § 7 lg 4 kohaselt tuleb tehnoloogiaõppe / praktilise õpetuse klassis seadmetel ja õppetöökohtadel tagada piisav kohtäratõmme või tsentraalne puruimemissüsteem vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud keemiliste ohutegurite piirnormidele. Sama lõike kohaselt peab tehnoloogiaõppe / praktilise õpetuse klassis, kus tegevus eeldab käte pesemist, saama sooja veega käsi pesta. Kätepesuvalamute juures peavad olema vahendid hügieeniliseks kätepesuks ja kuivatamiseks.
Vastavalt täpsustatud tegevustele ja seadmetele arvestatakse määruse nr 52 § 7 lg 4 nõuetega ning vajalik kohtäratõmme ja/või tsentraalne puruimemissüsteem lahendatakse projekti järgmises staadiumis. Klassis on ette nähtud sooja veega kätepesu võimalus ning kätepesuvalamute juurde hügieeniliseks kätepesuks ja kuivatamiseks vajalikud vahendid. Lahendused täpsustatakse järgmises projekteerimisstaadiumis
5 Eelprojekti dokumentatsioonist ei selgu, kas klassiruumidesse on kavandatud aknakatted kaitseks päikesevalguse ja soojuskiirguse eest. Juhime tähelepanu, et määruse nr 52 § 6 lg 3 kohaselt tuleb õpperuumides tagada võimalus katta otsese päikesekiirguse vähendamiseks.
Klassiruumidesse on kavandatud screen-kangast päikesekaitserulood, mis vähendavad otsest päikesekiirgust ja päikesest tingitud soojuskoormust, säilitades samal ajal osaliselt läbipaistvuse ja vaate väliskeskkonda. Aknakatted spetsifitseeritakse põhiprojekti faasis.
6 Eelprojekti dokumentatsioonist ei selgu, kuidas on kavandatud maa-ala korrashoiuks vajalike tööriistade, masinate ja muude seadmete hoiustamine koolihoones. Juhime tähelepanu, et sotsiaalministri määruse nr 52 § 5 lõike 2 kohaselt peavad maa-ala korrashoiuks kasutatavad tööriistad, masinad ja ohtlikud seadmed asuma õpilastele kättesaamatus kohas.
AR seletuskirja NSK_EP_AR-3-01_Seletuskiri-v02 p 3.1.10 (lk 12) on vastavalt täiendatud.
7 Arhitektuurse seletuskirja p 3.1.10 kohaselt on kolmandale korrusele kavandatud katuseaed. Eelprojekti dokumentatsioonist ei selgu, kuidas katuseaeda kasutatakse. Juhime tähelepanu, et kui katuseaia kasutamine eeldab õpilaste liikumist sellel alal, peab õppekeskkond vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 19 lg 1 olema õpilase tervisele ohutu.
AR seletuskirja NSK_EP_AR-3-01_Seletuskiri-v02 p 3.1.10 (lk 12) täiendatud
8 Projekteeritav hoone koosneb kahest õppeplokist: Soldina Põhikooli õppeplokist ja Pähklimäe Kooli õppeplokist, mille esimesel korrusel on kavandatud õpilaskodu. Eelprojekti dokumentatsioonis puudub viide määrusele nr 64, mis reguleerib õpilaskodu kui kooli struktuuriüksuse tegutsemise tingimusi ja korda ning õpilaskodu elukeskkonna täpsemaid tingimusi.
AR seletuskirja NSK_EP_AR-3-01_Seletuskiri-v02 p 1.2.6 (lk 6) täiendatud
9 Akustika seletuskirja punktis 1.2 ei ole käsitletud õpilaskodu magamisruumidele kehtivaid müranõudeid. Samuti ei selgu tugevvooluprojekti seletuskirja punktist 2.11.1, kas õpilaskodu magamisruumide valgustuse projekteerimisel on arvestatud asjakohaste valgustusparameetritega. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse seletuskirjast ei selgu, kas õpilaskodu magamisruumides on arvestatud nõuetekohase õhuvahetusega.
AK, EL ja KVJ osa seletuskirja on täiendatud õpilaskodu nõuetega.
10 Akustika seletuskirjas p 1.2 tabelis 2 on käsitletud tehnoseadmetest põhjustatud müratasemete maksimaalseid tasemeid. Juhime tähelepanu, et müra määruse kohaselt on kooliruumides normeeritud tehnoseadmetest põhjustatud ekvivalentne müratase.
AK seletuskirja NSK_EP_AK-3-01_v02 korrigeeritud.
11 Akustika seletuskirjas p 1.2 tabelis 2 ja tabelis 3 on käsitletud õppeasutuse välisterritooriumil tehnoseadmetest tulenevad normtasemed. Kuna ehitusala mõjualasse jäävad elamumaad, tuleb edasisel projekteerimisel arvestada, et hoonete tehnoseadmete tööst põhjustatud müra ei ületaks elamumaa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud normtasemeid. Juhime tähelepanu, et vastavalt kehtivale Narva linna üldplaneeringule kohaldatakse kavandatavale koolihoonele ja selle lähialale II mürakategooria tööstusmüra sihtväärtusi, mis on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA.
AK seletuskirja NSK_EP_AK-3-01_v02 korrigeeritud
12 Arhitektuurse ja akustika seletuskirja korruseplaanidel on klassiruumides A-104, A-202, A-206, A-303, A-307 ja A-310 märgitud erinev õpilaskohtade arv. Akustika seletuskirja joonistel on märgitud 27 õpilaskohta, arhitektuursetel joonistel aga 24 õpilaskohta. Seega sisaldab eelprojekti dokumentatsioon vastuolulisi andmeid.
Korrigeeritud
Lisamärkused
1 Arhitektuurse seletuskirjas p 3.1.9 on viidatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ei ole tänaseks enam kehtiv. Alates 17.11.2025 kehtib sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „ Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.
AR seletuskirja NSK_EP_AR-3-01_Seletuskiri-v02 korrigeeritud
2 Põranda viimistlusmaterjalide valikul veenduda, et need sobivad põrandaküttega põrandatel.
Plaaneritud põranda viimistlusmaterjalid (linoleum, tööstusparkett, vaipkate, keraamiline plaat) sobivad kõik põrandaküttega.
3 Ehitusperioodil ja ehitatud hoone kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada sätestatud määruses nr 71 § 6 lg 3 päeval 85 dB ja öösel 75 dB.
AK seletuskirja NSK_EP_AK-3-01_v02 korrigeeritud
4 Juhime tähelepanu, et Terviseamet osaleb kasutusloa kooskõlastuse protsessis vastavalt § 54 lg 6 p 1.
5 Juhime tähelepanu, et määruse nr 52 § 6 lg 7 kohaselt peavad erivarustusega õpperuumides ning spordi- ja võimlemissaalis olema kättesaadavad esmaabi osutamise vahendid. Erivarustusega õpperuumid käesoleva määruse tähenduses on labor, füüsika- ja bioloogia/keemiaklass, tehnoloogiaõppe/praktilise õpetuse klass ja õppeköök.
Erivarustusega õpperuumidesse ning spordi- ja võimlemissaali nähakse põhiprojekti faasis ette nõuetekohased ja kättesaadavad esmaabi osutamise vahendid.