| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/26/8309-3 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Natalja Šubina (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Keskkonnatervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
15006, Tallinn
Teie 28.10.2026 nr 6-3/26/4104
Meie 17.11.2026 nr 9.3-4/26/8309-3
Läti Valka tuulepargi piiriülene
keskkonnamõju hindamine
Kliimaministeerium edastas Terviseametile Läti poolt Espoo konventsiooni alusel esitatud
teavituse ja Valka tuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) materjalid seisukoha
kujundamiseks.
KMH aruandes hinnati kavandatava „Valka“ tuulepargi müra levikut kõige mürarikkama
tuulikumudeli Vestas V172 – 7,2 MW standardlabadega töötamise korral.
Lätis liigitatakse tuulikud ja alajaamad tööstuslikeks müraallikateks. Läti ministrite kabineti 7.
jaanuari 2014. aasta määruse nr 16 „Müra hindamise ja juhtimise kord“ kohaselt kehtivad
üksikelamute ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste aladel järgmised mürataseme
piirväärtused:
Ajavahemik Lubatud müratase
Päev (7–19) 55 dB(A)
Õhtu (19–23) 50 dB(A)
Öö (23–7) 45 dB(A)
Lätis puudub tuulikutele kehtestatud eraldi õiguslikult siduv madalsagedusliku müra piirnorm.
Seetõttu kasutati KMH-s võrdlusalusena Taani nõuet, mille kohaselt ei tohi tuulikute
põhjustatud madalsagedusliku müra summaarne tase elamute siseruumides ületada 20 dB
sagedusvahemikus 10–160 Hz tuulekiirustel 6 ja 8 m/s (mõõdetuna 10 m kõrgusel maapinnast).
Lisaks rakendati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitust, mille kohaselt ei tohiks
tuulikutest põhjustatud ööpäevane müratase (Lden) ületada 45 dB(A).
2(4)
Eestis on tuuleparkide planeerimisel heaks tavaks lähtuda tööstusmüra sihtväärtustest:
Päevasel ajal 50 dB(A).
Öisel ajal 40 dB(A).
Nimetatud normtasemed on toodud sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra,
sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme
mõõtmise meetodid“ lisas1.
Kuna Lätis ja Eestis tuulikutest põhjustatud mürale kohaldatavad normtasemed mõnevõrra
erinevad, tuleb Eesti territooriumil piiriülese müraleviku hindamisel lähtuda Eestis kehtivatest
normtasemetest.
Aruandes esitatud müralevikukaartide (joonised 3.1.6–3.1.10) põhjal ulatub tuulikute tekitatav
müratase Valka linna piirini ligikaudu 35–39 dB nii päevasel, õhtusel kui ka öisel ajal (Lday,
Levening ja Lnight).
Kõigi tuulikute nimivõimsusel töötamise korral ulatub Valka linna äärsete territooriumiteni
samuti 35–39 dB müratsoon, kuid 40–44 dB müratsoon linna piirini ei ulatu.
Ööpäevase müranäitaja Lden järgi ulatub Valka linna äärealadeni 40–44 dB müratsoon, kuid
45–49 dB müratsoon Valka linnani ei ulatu. WHO soovitatud tuulikutest põhjustatud ööpäevase
keskmise mürataseme väärtus Lden on 45 dB(A).
Valga linn asub tuulepargist loodes ning lähim kavandatav tuulik paikneb Valga linnast
ligikaudu 2,8–2,9 km kaugusel. Arvestades Valga linna kaugemat paiknemist tuulepargist, võib
eeldada, et tuulepargi põhjustatud müratase Valga linnas on veelgi madalam. Seega võib
eeldada, et Valga linnas jääb tuulepargi põhjustatud müratase alla Lätis kehtivate tööstusmüra
piirväärtuste, Eestis tuuleparkide planeerimisel kasutatavate tööstusmüra sihtväärtuste ning
WHO soovitatud tuulikutest põhjustatud ööpäevase keskmise mürataseme (Lden) väärtuse 45
dB(A).
Samuti on KMH aruande kokkuvõttes toodud, et kavandatava tegevusega kaasnev
keskkonnamüra mõju Eesti territooriumile ei ulatu.
KMH aruandes hinnati madalsagedusliku müra levikut sagedusvahemikus 10–160 Hz kokku 68
elamu puhul, mis paiknevad kavandatava tuulepargi võimalikest tuulikute asukohtadest kuni 2
km kaugusel.
Madalsagedusliku müra hindamisel lähtuti Taani nõudest, mille kohaselt ei tohi tuulikute
põhjustatud madalsagedusliku müra summaarne tase elamute siseruumides ületada 20 dB(A)
tuulekiirustel 6 ja 8 m/s.
Arvutustulemuste kohaselt võib kõige mürarikkama tuulikumudeli Vestas V172 – 7,2 MW
standardlabadega (ST) kasutamisel 20 dB(A) piirväärtus ületada seitsme Lätis paikneva elamu
juures. Prognoositav kõrgeim müratase on 20,3–21,8 dB(A). Ülejäänud hinnatud
tuulikumudelite puhul piirväärtuse ületamist ei prognoosita. Aerodünaamiliselt täiustatud
labadega (STE) Vestas V172 puhul on kõrgeim prognoositud müratase 17,2 dB(A). Sobivama
tuulikumudeli ja labade tüübi valikuga on võimalik prognoositud ületamisi vältida.
Eestis on madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamistubades
kehtestatud piirtasemed sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas
ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise
meetodid“ Lisas 3 (tabel 1).
3(4)
Tabel 1. Piirtasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja
magamistubades.
1/3-oktaavriba kesksagedus (Hz)
Helirõhutase Lp,eq (dB)
10 95
12,5 87
16 79
20 71
25 63
31,5 55,5
40 49
50 43
63 41,5
80 40
100 38
125 36
160 34
200 32
Taani madalsagedusliku müra hindamise kriteeriumi (20 dB(A)) ja Eestis kehtestatud
madalsagedusliku müra piirtasemete otsene võrdlemine ei ole asjakohane, kuna nende
hindamismetoodika ja näitajad on erinevad. Eestis on madalsagedusliku müra piirtasemed
kehtestatud sagedusribade kaupa, mistõttu tuleb Eesti nõuetele vastavuse hindamisel võrrelda
mõõdetud või arvutatud helirõhutasemeid vastavate sagedusribade piirtasemetega.
Pärast tuulepargi valmimist on soovitatav teostada madalsagedusliku müra mõõtmised lähimate
müratundlike hoonete juures ja nende siseruumides, lähtudes KMH aruandes kirjeldatud
hindamismetoodikast. Kui mõõtmistulemused näitavad kehtestatud normtasemete ületamist,
peab käitaja rakendama asjakohaseid meetmeid müra vähendamiseks ja olukorra viimiseks
vastavusse kehtestatud normtasemetega.
Infraheli (sagedus alla 20 Hz) ei ole KMH aruandes eraldi hinnatud. Infraheli sagedusvahemikku
jäävad sageduskomponendid (10–16 Hz) on siiski kajastatud tuulikute müraemissiooni
andmetes. Madalsagedusliku müra arvutused hõlmasid sagedusvahemikku 10–160 Hz, kuid
eraldi infraheli leviku modelleerimist ega mõju hindamist aruandes ei esitatud.
Seetõttu ei ole KMH aruande põhjal võimalik teha eraldi järeldusi infraheli taseme kohta Eesti
territooriumil.
Eestis on infraheli piirtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes kehtestatud samuti
sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli
ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.
Nimetatud määruse § 5 lõike 5 kohaselt on püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud
helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse
helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus 85 dB.
Arvestades infraheli teema olulisust Eestis ja selle käsitlemist ka 16.11.2026 toimunud avalikul
arutelul, on soovitatav kavandada lisaks kuuldava ja madalsagedusliku müra mõõtmistele ka
infraheli mõõtmised.
Infraheli tekitavad nii looduslikud kui ka inimtekkelised allikad. Looduslikeks allikateks on
näiteks tuul, äike, vulkaanipursked ja lained. Inimtekkeliste allikatena võib välja tuua rongi- ja
autoliikluse, plahvatused ning masinate, näiteks kompressorite ja mootorite töö. Teistest
4(4)
infraheliallikatest põhjustatud tausttaseme eristamiseks on otstarbekas mõõta infraheli taset enne
tuulikute püstitamist ja tuulepargi käivitamist ning korrata mõõtmisi pärast tuulepargi
käivitamist. Selline lähenemine võimaldab võrrelda mõõtmistulemusi enne ja pärast tuulepargi
kasutuselevõttu ning hinnata tuulepargi panust piirkonna infraheli tasemesse.
Teise võimalusena võib infraheli mõõtmisi teha tuulepargi töötamise ajal ning
mõõtmistulemuste piiripealsete väärtuste korral korraldada täiendavad kontrollmõõtmised
tuulepargi ajutise seiskamise ajal. Mõõtmistulemuste võrdlemine võimaldaks hinnata, milline
osa registreeritud infrahelist on seotud tuulepargi tööga ja milline tuleneb muudest piirkonnas
esinevatest allikatest.
KMH aruandes on seatud nõue teha enne tuulepargi kasutuselevõttu mürataseme mõõtmised
lähimatel elamualadel, et kinnitada tuulepargi käitamise vastavust kehtestatud müranormidele.
Täiendavalt on põhjendatud, et mõõtmised hõlmaksid lisaks kuuldavale mürale ka
madalsageduslikku müra ja infraheli.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Natalja Šubina
nõunik
Natalja Šubina
5279826 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Edastuskiri | 10.11.2026 | 2 | 9.3-4/26/8309-2 | Sissetulev dokument | ta | Kliimaministeerium |
| Edastuskiri | 28.10.2026 | 15 | 9.3-4/26/8309-1 | Sissetulev dokument | ta | Kliimaministeerium |