| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/26/8871-1 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | Reelika Tammai (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium [email protected]
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]
Päästeamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Teile dokumendi nr 16-12/26-18166-001 „Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks“.
Lugupidamisega
| Carmen Tau Ehitus- ja tööstusbüroo peaspetsialist juhataja ülesannetes +372 620 1730 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn |
|
--- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. |
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium [email protected]
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]
Päästeamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]
EELNÕU
Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Novarc Group AS (registrikood 10226774) esitas 02.11.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused ja ehitisteatisted
(ehitisregistris taotlused nr 2611271/12843 ja 2611201/29104) Piirsalu kaitsetööstuspargi
ehitiste püstitamiseks. Lisaks esitas Balti Puurkaev OÜ 03.11.2026 puurkaevu ehitusloa
taotluse (ehitisregistris taotlus nr 2611271/12956).
Projekti eesmärgiks on Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamine. Ehitised kavandatakse Lääne
maakonda Lääne-Nigula valda, Piirsalu külla, Kõuemaru (katastritunnus: 68001:003:0278)
kinnistule. Taotletava tegevuse käigus ehitatakse järgmised rajatised: pääsla, adminhoone,
laborihoone, varjendid, piirdeaed ja väravad, platsid (sh hävitamisplatsid), kraavid,
reoveepuhasti, puurkaev, tuletõrje veemahuti, katlamaja, jahutusseadmete rajatised, garaaž ja
töökoda, laod, tootmishooned, tehnohooned, mahutid, varjualused, varikatused, elektriautode
laadimistaristu, tehnosüsteemide trassid ja sidemastid.
Vabariigi Valitsus on 09.10.2026 korraldusega nr 169 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" kehtestanud riigi eriplaneeringu Piirsalu alal. Vastavalt
riigi eriplaneeringule väljastas TTJA 30.10.2026 projekteerimistingimused nr 2611802/04490.
Piirsalu kaitsetööstusparki kavandatakse rajada lõhkeainetehas, mis on A-kategooria
suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kavandatava lõhkeainetehase rajamine on keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt
olulise keskkonnamõjuga tegevus.
KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata, kui
kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub,
et seda mõju on KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus asjakohaselt
juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ning otsustajal on tegevusloa andmiseks
piisavalt teavet. KeHJS § 11 lõike 62 kohaselt jäetakse KeHJS § 11 lõikes 6 sätestatud
eelhinnang andmata, kui kavandatava tegevuse KMH aruande heakskiitmisest või nõuetele
vastavaks tunnistamisest või selle strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud KSH,
kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral
muutunud ning otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Alal, kuhu ehitised kavandatakse, kehtib Vabariigi Valitsus on 09.10.2026 korraldusega nr 169
„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" kehtestanud
riigi eriplaneering Piirsalu alal. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus viidi läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (Töö nr 24004951 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha
eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruanne“, 14.08.2025) ning KSH täiendav hindamine (Töö nr 24004951 „Kaitsetööstuspargi
riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese
etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“, 07.10.2026). Riigi eriplaneeringu
ja selle KSH käigus hinnati kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevaid mõjusid ning jõuti
järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimine planeeringualal on võimalik.
EELNÕU
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustajaks tegevusloa andja. EhS § 35 lõike 21 alusel esitatakse
ehitusteatis TTJA-le juhul, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise
ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega. EhS § 39 lõike 2 kohaselt
annab sellisel juhul ehitusloa TTJA.
Arvestades, et riigi eriplaneeringu kehtestamisest, millele on koostatud KSH, ei ole möödunud
rohkem kui neli aastat, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ning TTJA-l on ehituslubade
ning ehitusteatiste andmiseks piisavalt teavet, jätab TTJA ehituslubade- ja teatiste menetlustes
KMH eelhinnangu andmata ning KMH algatamata. Samuti ei algatata piiriülest KMH-d ega
liideta KMH menetlusi.
Täiendavad põhjendused on toodud alljärgnevalt:
Piirsalu kaitsetööstuspargi sissepääs alale paikneb ala edelanurgas. Sissepääsu lähedal asuvad
nii töötajate ja külastajate parkla kui ka kontorihoonete ala. Ala keskosas paikneksid
lõhkeainetehase tootmishooned ja toorainete hoidlad, suhtelises läheduses on ka tootmise
abitegevused (äädikhappe kontsentreerimine, äädikhappe anhüdriidi tootmine, katlamajad). Ala
kaguosas paikneb heksamiini tootmise ala, mida saab kasutada heksamiini tootmiseks vajalike
üksuste ja ladude paigutamiseks, samuti vajadusel muude toorainete tarnekindlust tagavate
üksuste paigutamiseks. Idaservas lasketiiru lähedal on ettenähtud puurkaev ning sellest põhja
pool lõhkeaine tootmisjäätmete hävitamise ala. Viimane on ette nähtud lõhkeainega saastunud
esemete ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamiseks. Ala põhjaosas paiknevad
valmistoodangu st lõhkeaine laod. Ala sees on kõikide ohtlike hoonete paigutus valitud selliselt,
et oleks tagatud ohutud kaugused nii pargi siseselt kui väliselt. Kaitsetööstuspargi ümber on
projekteeritud piirdeaed.
Ehitusprojektis on lähtutud KSH-st ja projekteerimistingimustest tulenevatest nõuetest
maastikku sobitumisele, kus kavandatud hoonemahtude kõrguse ja paiknemisel on arvestatud
metsamaastikuga, on välditud domineerivaid või kaugele nähtavaid mahte ning on kasutatud
looduslähedasi materjale ja tagasihoidlikku värvilahendust.
Tootmiskompleksi projekteeritav tootmisvõimsus on kuni 1200 tonni RDX-i või sellest
lähtuvaid lõhkeainekoostisi aastas. Sama tehnoloogia võimaldab toota ka RDX-iga sarnast
lõhkeainet HMX-i. HMX-i tootmine toimub samal liinil ja samu lähteaineid kasutades. HMX-
i tootmine toimuks RDX-i tootmise arvelt, mitte samaaegselt. Lisaks on plaanis toota RDX-il
ja HMX-il põhinevaid lõhkeainesegusid. Koos lõhkeainesegudega käideldakse lõhkematerjali
koguses kuni 2000 t/a. Sama tootmismaht oli aluseks KSH mõju hindamisel.
KSH-s läbiviidud Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et Piirsalusse
kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000
Mustjärve Raba loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse meedet,
mille alusel ei rajata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega
drenaaži, samuti ei tohi seal olemasolevaid kraave rekonstrueerida. Ehitusprojekti alusel ei
EELNÕU
kavandata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega drenaaži ning
seetõttu puudub tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve Raba loodusala kaitse-
eesmärkide saavutamisele.
Piirsalu kaitsetööstuspark asub Lääne Nigula valla kehtiva üldplaneeringu järgi riikliku
tähtsusega rohevõrgu tugialast ümbritsetud alal. Kaitsetööstuspargi ala on pikaajaliselt
inimtegevusest mõjutatud endine raketibaasi ning taktika- ja laskeharjutuste ala, mistõttu ei ole
antud juhul tegemist loomastikule sobiva ja kasutatava elupaigaga. Riigi eriplaneeringu KSH
alusel ei kaasne Piirsalu kaitsetööstuspargi arendamisega ebasoodsat mõju loomastikule (sh
kaitstavatele liikidele), nende elupaikadele ega rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele
loomastiku seisukohast. Samuti ei kaasne kaitsetööstuspargi arendamisega ebasoodsat mõju
taimestikule (sh kaitstavatele liikidele).
Metsise leiukohad kattuvad osaliselt Piirsalu kaitsetööstuspargi alaga ning ala piirneb nii
metsise Annamõisa püsielupaiga kui ka Mustjärve raba mängupaigaga, avaldab kavandatav
tegevus metsisele nendel aladel siiski mõju. Mõju väljendub nii otseses elupaigakaos pargi alal
kui kaudses elupaigakaos piirnevatel aladel, millele lisandub pargi töötamise tegevusest tulenev
häiring.
Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise eksperthinnangu (riigi eriplaneeringu lisa 2) alusel tuleb
mõjude minimeerimiseks rakendada leevendusmeetmeid. Kuigi tegevusele seatakse mitmeid
leevendavaid meetmeid, siis ei ole metsise eksperthinnangu kohaselt võimalik mõju metsisele
täielikult ära hoida ja Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb igal juhul vajadus
kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning tuleb leida ja määrata olemasolevatel
kaitstavatel aladel taastamist vajavad metsise elupaigad või leida täiendavad metsisele sobivad
elupaigad tagades sealjuures ka nende kaitse. Selle alusel on koostatud metsise
kompensatsioonimeetmete kava (riigi eriplaneeringu lisa 3).
Kaitsetööstuspargi ala läheduses asuvad kanakulli ja tedre leiukohad. Lisaks on
kaitsetööstuspargi läheduses PlutoF andmebaasi registreeritud laanerähni ühekordne vaatlus.
Laanerähni esinemine on teada ka oluliselt intensiivsema mürahäiringuga sõjaväe
harjutusväljadel, mistõttu ei ole alust eeldada olulist mõju liigi esinemisele piirkonnas. Riigi
eriplaneeringu KSH kohaselt jäävad leiukohad kaitsetööstuspargist piisavale kaugusele ning
tegevusega ei kaasne nende elupaikade kahjustamist ega olulist häiringut. Täiendavalt toimivad
metsise kaitsemeetmed nii tedre kui kanakulli leiukohtades.
Eelprojekti staadiumi detailsusastmele vastavate arvutuste alusel saab kinnitada, et KSH-s
kaitsetööstuspargile seatud mürapiirangud on kavandatud lahendusega täidetavad. KSH
kohaselt ei põhjusta Piirsalu kaitsetööstuspargi tootmistegevus lähimate eluhoonete juures müra
ja vibratsiooni normtasemete ületamist. Välismüraallikate arvutuslik helirõhutase jääb 40
dB(A) metsise mänguala kontrolljoonel nõutavast tasemest madalamaks ka konservatiivse,
hoonete varjestust ja maapinna sumbumist mittearvestava metoodika korral. Lahenduse lõplik
vastavus tuleb põhiprojektis tõendada summaarse levikuarvutusega, milles arvestatakse kõigi
samaaegselt töötavate allikate täpsustatud helivõimsustasemeid, asukohti, töörežiime ja
kohaldatavaid parandustegureid, ning katsetootmise ajal KSH seiremeetme kohaste
kontrollmõõtmistega.
EELNÕU
Puurkaev on projekteeritud Ordoviitsium-Kambriumi veekihti sügavusega 165 m.
Kaitsetööstuspargi veevajadus on kuni 350 m³ ööpäevas. KSH raames tehtud põhjaveeuuringu
kohaselt võib veevõtt põhjustada piirkonnas põhjavee survetaseme alanemist, kuid
põhjaveekompleks jääb surveliseks ning olulist mõju piirkonna veevarustusele ja põhjavee
kvaliteedile ei ole ette näha. Põhjaveetaseme võimalike muutuste jälgimiseks on ette nähtud
seire. Seiremeetmena jälgitakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi survetaset Risti
ühisveevärgi puurkaevus.
Piirsalu kaitsetööstuspargi ala piirneb Piirsalu jõega ja seda läbib Lepaste oja. Piirsalu-Kõrtsioja
veekogumi seisund on hinnatud heaks. Piirsalu jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, mistõttu tuleb vältida jõe veekvaliteedi ja
hüdroloogilise režiimi halvenemist. Heitvee juhtimise korral tuleb tagada, et suublasse juhitav
vesi vastab kehtivatele nõuetele ning ei halvenda veekogu seisundit. Lõheliste
elupaigatingimuste kaitseks ei tohi Piirsalu jõe vee temperatuur tõusta üle 2 kraadi. Samuti on
ettenähtud seire ning kui kavandatud lahendus ei taga veekogu kaitset, tuleb rakendada
täiendavaid meetmeid või muuta tehnilist lahendust.
KSH-s teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal võimalik järeldada, et heiteallikatest
pärinevate saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu elamualadeni ja lähimate
elamute juures on lubatud õhukvaliteedi tasemed tagatud. Samuti ei ole ette näha olulist
lõhnahäiringut. Täpsemad käitiste andmed ja hinnangud esitatakse keskkonnakaitseloa
taotlusega.
Piirsalu kaitsetööstuspargi ala on registreeritud jääkreostusobjektina, mistõttu tuleb enne
ehitamist võtta pinnaseproovid ning piirväärtuste ületamise korral reostus likvideerida.
Ehitamisel ja käitamisel tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja anda üle vastavat õigust
omavale käitlejale ning rakendada jäätmehierarhia ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid.
Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha.
Kavandatavale alale ega selle lähedusse maardlaid ei jää. Ehitustööde käigus tekkiva kaevise
materjali taaskasutada maksimaalses võimalikus ulatuses samal kinnisasjal või kavandatava
tegevuse alal, et vähendada loodusvarade kasutamist ning vajadust materjali juurdeveoks.
Kaitsetööstuspargi piirkonnas ebasoodne mõju maavaradele ja maardlatele puudub.
Piirsalu kaitsetööstuspargi alal paikneb pärandkultuuriobjekt Piirsalu raketibaas, mis on ühtlasi
ka militaarpärandi objekt. Objekti seisund on kehv. Piirsalu raketibaasi kui militaarpärandi
objekti puhul on soovitatud kaaluda olemasolevate ehitiste osalist säilitamist või
taaskasutamist. Käesoleva ehitusprojekti kohaselt on säilitakse kolm angaari.
Riigi eriplaneeringu raames hinnati kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevate ohualade ulatust.
Ehitusprojekti lahendusele on koostatud riskide hindamine. Tööstuspargi alas on kõikide
ohtlike hoonete (st lõhkeainet käitlevate või ladustamiseks ettenähtud hoonete) paigutus valitud
selliselt, et oleksid tagatud ohutud kaugused nii tööstuspargi siseselt kui ka tööstuspargi vahetus
läheduses. Samuti on arvestatud ohutute kaugustega vastavalt kemikaaliseadusele.
Piirsalu kaitsetööstuspargi lähistele kavandatud uusi tegevusi, millega ei ole arvestatud riigi
eriplaneeringu koostamisel ning, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju, ei ole.
EELNÕU
TTJA hinnangul jäävad ehitusloa taotluste ja ehitusteatistega kavandatavad ehitised ning nende
funktsioon, maht ja iseloom riigi eriplaneeringu ja selle raames koostatud KSH-s hinnatud
tegevuse ulatusse. Seetõttu ei ole kavandatava tegevuse asjaolud võrreldes riigi eriplaneeringu
menetluses hinnatuga olulisel määral muutunud.
Ehitusprojekti (eelprojekti staadium) koostamisel on arvestatud projekteerimistingimustes ja
KSH-s sätestatud tingimuste ja nõuetega. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha sellist olulist
ebasoodsat mõju inimese tervisele, heaolule või varale, mida ei oleks võimalik vältida või
vähendada. Kaitsetööstuspargi ehitamisel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu
kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele
loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Metsisele avaldub
ebasoodne mõju, mille minimeerimiseks on määratud leevendusmeetmed ning pärast
leevendusmeetmete rakendamist alles jääva mõju hüvitamiseks kompensatsioonimeetmed.
Eelnevast tuleneval on TTJA seisukohal, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju on KSH
käigus hinnatud ja ehitusprojekti koostamisel asjakohaselt arvesse võetud.
TTJA edastas KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu XX.11.2026 kirjaga nr XXX arvamuse
avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,
Keskkonnaametile, Päästeametile, Terviseametile ja Lääne-Nigula Vallavalitsusele. Lisaks
saadeti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks MTÜ-le PÄRISELT SIIN, MTÜ-
le PIIRSALU KÜLA SELTS ja MTÜ-LE Hoiame Loodust.
TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel Piirsalu kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu ja selle KSH järeldustele, ehitusprojektile ning asjaomaste asutuste
seisukohtadele.
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh
seadusandlusest tulenevad) meetmed, millega tuleb arvestada:
1. Olenevalt kasutussagedusest tuleb seirata hävitamisplatsi ümbruses pinnase kvaliteeti.
Kui platsi kasutatakse tihedamalt kui üks kord nädalas, siis on soovitatav seiresagedus
üks kord kvartalis, kui harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti platsi
ümbruses seiratakse platsi kasutuse ajal ja 3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad
ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja
lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis
paiknevad platsi suhtes eri ilmakaartes. Seiretulemusi võrrelda Keskkonnaministri
28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud
siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa piirarvust kõrgemat sisaldust,
siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima. Lisaks tuleb
sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud
ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika
järgmistes etappides.
2. Enne tegevuse algust tuleb fikseerida pinnase foonitase nende ainete osas, mis
lõhkematerjali tootmisjääkide ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad
pinnasesse lisanduda.
EELNÕU
3. Hävitamisplatsi rajamisel tuleb üks kord kvartalis seirata pinnavee kvaliteeti Piirsalu
jões. Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada heitvee
suublaseirega). Seirepunkti valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt
proove võtta. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid
lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse.
Seiretulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28
„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete,
prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“
sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad
määruses toodud ainete sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret
korrata, et välistada juhuslik kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või
piirväärtuste ületamisel selgitada välja reostuse ulatus ja allikas ning rakendada
meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel juhul välja töötada ja
rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete edasist
jõudmist pinnaveekogusse.
4. Heitvee ja suubla seire tuleb algselt läbi viia üks kord kuus kahe aasta vältel. Pärast
seda, kui reoveepuhasti töökindlus on tõendatud ja heitvee kvaliteet stabiilne, võib
seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis. See hõlmab nii toruotsa seiret kui ka
suublaseiret (jõest nii üles- kui allavoolu toruotsast).
- Ülesvoolu seirepunkt: vähemalt 20 meetrit enne heitvee suubumist.
- Allavoolu seirepunkt: tööstuspargi põhjapiiril.
- Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud
hapniku sisaldus, pH, elektrijuhtivus, temperatuur.
- Suubla seire puhul laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT5, KHTMn,
heljum, Püld, Nüld, ammoonium (NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).
- Heitvee seire puhul laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT7, KHT,
heljum, Püld, Nüld.
- Esimesed kaks aastat tuleb seiret teha üks kord kuus. Kui selle perioodi
tulemused näitavad, et jõe veekvaliteet ei ole muutunud ning heitvee koostis
on stabiilselt hea, võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis.
- Kui reoveepuhasti koormust suurendatakse, tuleb seiresagedus tõsta
vähemalt pooleks aastaks tagasi sagedusele 1 kord kuus, et hinnata
võimalikke muutusi veekvaliteedis.
5. Enne tööstuspargi rajamist tuleb Piirsalu jões läbi viia uuringud jõe ökoloogilise
seisundi hindamiseks, sealhulgas kalastiku seire. Kordusuuring tuleb teostada kaks
aastat pärast reoveepuhasti tööle hakkamist.
EELNÕU
6. Üks kord kahe aasta jooksul seirata Risti ühisveevärgi Ordoviitsiumi-Kambriumi
puurkaevu katastrinumbriga 9483 veetaset (survetase).
7. Müratõkete abil tuleb müra levikut piirata ja müra suunata Mustjärve raba
metsisemängust vastassuunas. Samuti tuleb ning kogu territooriumil säilitada
maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus.
8. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase pargi põhja- ja idapoolse külje
300 meetri puhvri välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
9. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 1 metsisemängu 1
km tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
10. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 2 mängu 1 km
tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
11. Raadamine on keelatud metsise leiukohaga KLO9102172 kattuval kaitsetööstuspargi
alal 01.04–15.07 ja väljaspool leiukohta jääval pargi alal perioodil 15.04–15.07 ning
rakendama peab lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat
hoolsuskohustust.
12. Välised ehitustööd 1 km tsoonis Mustjärve raba metsisemängust on keelatud 01.04–
15.05.
13. Välised ehitustööd väljaspool Mustjärve raba metsisemängu 1 km tsooni toimuvad
metsise mänguperioodil vahemikus 01.04–15.05 kella 07:00 19:00-ni.
14. Territooriumi piirav võrkaed (kui võrgu silm on 7x7 cm või suurem) kaetakse pargi
põhja- ja idapoolsel küljel kuni lasketiiruni tumeda kangaga, et vältida lindude/loomade
juhuslikku hukkumist.
15. Katsetootmise ajal tuleb teha reaalse tootmisprotsessiga seonduva ühtlase müra leviku
mõõtmised suuremate müraallikate juures; 300 m puhvertsooni välispiiril Mustjärve
raba metsisemängu servas ning sama mängu tsentris; Annamõisa 1 ja Annamõisa 2
metsise mängude 1 km tsooni välispiiridel. Müra mõõtmine tuleb tellida sõltumatult
osapoolelt.
16. Alates kaitsetööstuspargi rajamise algusest tuleb iga aastaselt läbi viia kohaliku kolme
metsisemängu seire riikliku seiremetoodikaga ning helisalvestite abil. Seire kestab 6
aastat peale kaitsetööstuspargi valmimist. Helisalvesteid paigutatakse igasse mängu
kaks ning nende minimaalne tööperiood on 25.03–15.05. Lisaks toimub samal
ajaperioodil ühekordne mürataseme mõõtmine.
17. Kaitsetööstuspargi alal ja selle läheduses asuvad vanad okastraataiad tuleb eemaldada
Kaitsetööstuspargi ehituse algetapis ehk hiljemalt raadamistöödega paralleelselt, sh
vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).
EELNÕU
18. Kõuemaru kinnistul (68001:003:0278) asuv kuivenduskraavide võrgustik tuleb sulgeda
(kraavide ETAK ID-d: 9681054; 2392606; 9681092 ja 2392777). Tööd tuleb ellu viia
vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07.)
19. Kohustuslik on rakendada stsenaarium 1 järgset kompenseerimist: kui müra
leevendavate meetmetega tagatakse, et Piirsalu kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni
välispiiril jääb alla 40 dB (A), siis tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele
kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga kao tõttu 143 ha metsise elupaiku võimalikult
mängu lähedal. Kompensatsioonialad koos rakendamise detailse kavaga on toodud
kompensatsioonimeetmete kavas (riigi eriplaneeringu lisa 3).
20. Vajadusel tuleb rakendada stsenaarium 2 järgset kompenseerimist: kui pideva ja ühtlase
müra tase ületab kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril, s.o Mustjärve raba
metsisemängu servaalal või Annamõisa 1 või Annamõisa 2 metsisemängude 1 km
tsooni välisservas peale meetmete rakendamist 41 dB(A), tuleb lisaks
leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida metsise elupaik u 874 ha (sisaldab
stsenaariumi 1 kompensatsiooni pindala) kuni 50 km kaugusel Mustjärve raba mängust.
Stsenaarium rakendub vajadusel peale müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise
etapis. Kompensatsiooni stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul, kui müramõõtmiste seire
tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41,0 dB. Väärtused kuni 41,0 dB
stsenaariumi 2 ei käivita.
21. Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi
lähedusse jäävatel elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria normtaset. Ehitusaegse
müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–7.00.
Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka kõrgendatud mürahäiringu
esinemine ning ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele ehitustöödele otsest
normtaset kehtestatud ei ole.
22. Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja
laadimistööd aga ka alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra
normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.
23. Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad
seadmed helivõimsustasemega suurusjärgus 95–100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne
müraekraan või mürasummutuskast.
24. Potentsiaalselt saastunud sademevesi tuleb kokku koguda ja juhtida tehnoloogilise
kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse ning puhastada enne suublasse juhtimist.
25. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaevise kasutamisel lähtuda maapõueseaduse
nõuetest.
EELNÕU
26. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh
võtta arvesse jäätmeseaduses (JäätS) kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed
kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
27. Piirsalu kaitsetööstuspargi ala on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud,
mistõttu on vajalik pinnaseproovide võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu
tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde kavandamisele. Ohtlike ainete
sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas, põhjavesi, tööstusmaa) on vajalik pinnase ja
põhjavee saneerimine. Uuringu tulemused tuleb kajastada ka käitise lähteolukorra
aruandes (LoA), mis kuulub kompleksloa taotluse juurde.
Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS
mõistes.
Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 punkti 33,
§ 9 lõike 1, § 11 lõiked 6, 62, 8
otsustan:
jätta Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium [email protected]
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]
Päästeamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]
EELNÕU
Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Novarc Group AS (registrikood 10226774) esitas 02.11.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused ja ehitisteatisted
(ehitisregistris taotlused nr 2611271/12843 ja 2611201/29104) Piirsalu kaitsetööstuspargi
ehitiste püstitamiseks. Lisaks esitas Balti Puurkaev OÜ 03.11.2026 puurkaevu ehitusloa
taotluse (ehitisregistris taotlus nr 2611271/12956).
Projekti eesmärgiks on Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamine. Ehitised kavandatakse Lääne
maakonda Lääne-Nigula valda, Piirsalu külla, Kõuemaru (katastritunnus: 68001:003:0278)
kinnistule. Taotletava tegevuse käigus ehitatakse järgmised rajatised: pääsla, adminhoone,
laborihoone, varjendid, piirdeaed ja väravad, platsid (sh hävitamisplatsid), kraavid,
reoveepuhasti, puurkaev, tuletõrje veemahuti, katlamaja, jahutusseadmete rajatised, garaaž ja
töökoda, laod, tootmishooned, tehnohooned, mahutid, varjualused, varikatused, elektriautode
laadimistaristu, tehnosüsteemide trassid ja sidemastid.
Vabariigi Valitsus on 09.10.2026 korraldusega nr 169 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" kehtestanud riigi eriplaneeringu Piirsalu alal. Vastavalt
riigi eriplaneeringule väljastas TTJA 30.10.2026 projekteerimistingimused nr 2611802/04490.
Piirsalu kaitsetööstusparki kavandatakse rajada lõhkeainetehas, mis on A-kategooria
suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kavandatava lõhkeainetehase rajamine on keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt
olulise keskkonnamõjuga tegevus.
KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata, kui
kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub,
et seda mõju on KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus asjakohaselt
juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ning otsustajal on tegevusloa andmiseks
piisavalt teavet. KeHJS § 11 lõike 62 kohaselt jäetakse KeHJS § 11 lõikes 6 sätestatud
eelhinnang andmata, kui kavandatava tegevuse KMH aruande heakskiitmisest või nõuetele
vastavaks tunnistamisest või selle strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud KSH,
kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral
muutunud ning otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Alal, kuhu ehitised kavandatakse, kehtib Vabariigi Valitsus on 09.10.2026 korraldusega nr 169
„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" kehtestanud
riigi eriplaneering Piirsalu alal. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus viidi läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (Töö nr 24004951 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha
eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruanne“, 14.08.2025) ning KSH täiendav hindamine (Töö nr 24004951 „Kaitsetööstuspargi
riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese
etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“, 07.10.2026). Riigi eriplaneeringu
ja selle KSH käigus hinnati kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevaid mõjusid ning jõuti
järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimine planeeringualal on võimalik.
EELNÕU
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustajaks tegevusloa andja. EhS § 35 lõike 21 alusel esitatakse
ehitusteatis TTJA-le juhul, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise
ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega. EhS § 39 lõike 2 kohaselt
annab sellisel juhul ehitusloa TTJA.
Arvestades, et riigi eriplaneeringu kehtestamisest, millele on koostatud KSH, ei ole möödunud
rohkem kui neli aastat, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ning TTJA-l on ehituslubade
ning ehitusteatiste andmiseks piisavalt teavet, jätab TTJA ehituslubade- ja teatiste menetlustes
KMH eelhinnangu andmata ning KMH algatamata. Samuti ei algatata piiriülest KMH-d ega
liideta KMH menetlusi.
Täiendavad põhjendused on toodud alljärgnevalt:
Piirsalu kaitsetööstuspargi sissepääs alale paikneb ala edelanurgas. Sissepääsu lähedal asuvad
nii töötajate ja külastajate parkla kui ka kontorihoonete ala. Ala keskosas paikneksid
lõhkeainetehase tootmishooned ja toorainete hoidlad, suhtelises läheduses on ka tootmise
abitegevused (äädikhappe kontsentreerimine, äädikhappe anhüdriidi tootmine, katlamajad). Ala
kaguosas paikneb heksamiini tootmise ala, mida saab kasutada heksamiini tootmiseks vajalike
üksuste ja ladude paigutamiseks, samuti vajadusel muude toorainete tarnekindlust tagavate
üksuste paigutamiseks. Idaservas lasketiiru lähedal on ettenähtud puurkaev ning sellest põhja
pool lõhkeaine tootmisjäätmete hävitamise ala. Viimane on ette nähtud lõhkeainega saastunud
esemete ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamiseks. Ala põhjaosas paiknevad
valmistoodangu st lõhkeaine laod. Ala sees on kõikide ohtlike hoonete paigutus valitud selliselt,
et oleks tagatud ohutud kaugused nii pargi siseselt kui väliselt. Kaitsetööstuspargi ümber on
projekteeritud piirdeaed.
Ehitusprojektis on lähtutud KSH-st ja projekteerimistingimustest tulenevatest nõuetest
maastikku sobitumisele, kus kavandatud hoonemahtude kõrguse ja paiknemisel on arvestatud
metsamaastikuga, on välditud domineerivaid või kaugele nähtavaid mahte ning on kasutatud
looduslähedasi materjale ja tagasihoidlikku värvilahendust.
Tootmiskompleksi projekteeritav tootmisvõimsus on kuni 1200 tonni RDX-i või sellest
lähtuvaid lõhkeainekoostisi aastas. Sama tehnoloogia võimaldab toota ka RDX-iga sarnast
lõhkeainet HMX-i. HMX-i tootmine toimub samal liinil ja samu lähteaineid kasutades. HMX-
i tootmine toimuks RDX-i tootmise arvelt, mitte samaaegselt. Lisaks on plaanis toota RDX-il
ja HMX-il põhinevaid lõhkeainesegusid. Koos lõhkeainesegudega käideldakse lõhkematerjali
koguses kuni 2000 t/a. Sama tootmismaht oli aluseks KSH mõju hindamisel.
KSH-s läbiviidud Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et Piirsalusse
kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000
Mustjärve Raba loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse meedet,
mille alusel ei rajata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega
drenaaži, samuti ei tohi seal olemasolevaid kraave rekonstrueerida. Ehitusprojekti alusel ei
EELNÕU
kavandata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega drenaaži ning
seetõttu puudub tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve Raba loodusala kaitse-
eesmärkide saavutamisele.
Piirsalu kaitsetööstuspark asub Lääne Nigula valla kehtiva üldplaneeringu järgi riikliku
tähtsusega rohevõrgu tugialast ümbritsetud alal. Kaitsetööstuspargi ala on pikaajaliselt
inimtegevusest mõjutatud endine raketibaasi ning taktika- ja laskeharjutuste ala, mistõttu ei ole
antud juhul tegemist loomastikule sobiva ja kasutatava elupaigaga. Riigi eriplaneeringu KSH
alusel ei kaasne Piirsalu kaitsetööstuspargi arendamisega ebasoodsat mõju loomastikule (sh
kaitstavatele liikidele), nende elupaikadele ega rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele
loomastiku seisukohast. Samuti ei kaasne kaitsetööstuspargi arendamisega ebasoodsat mõju
taimestikule (sh kaitstavatele liikidele).
Metsise leiukohad kattuvad osaliselt Piirsalu kaitsetööstuspargi alaga ning ala piirneb nii
metsise Annamõisa püsielupaiga kui ka Mustjärve raba mängupaigaga, avaldab kavandatav
tegevus metsisele nendel aladel siiski mõju. Mõju väljendub nii otseses elupaigakaos pargi alal
kui kaudses elupaigakaos piirnevatel aladel, millele lisandub pargi töötamise tegevusest tulenev
häiring.
Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise eksperthinnangu (riigi eriplaneeringu lisa 2) alusel tuleb
mõjude minimeerimiseks rakendada leevendusmeetmeid. Kuigi tegevusele seatakse mitmeid
leevendavaid meetmeid, siis ei ole metsise eksperthinnangu kohaselt võimalik mõju metsisele
täielikult ära hoida ja Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb igal juhul vajadus
kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning tuleb leida ja määrata olemasolevatel
kaitstavatel aladel taastamist vajavad metsise elupaigad või leida täiendavad metsisele sobivad
elupaigad tagades sealjuures ka nende kaitse. Selle alusel on koostatud metsise
kompensatsioonimeetmete kava (riigi eriplaneeringu lisa 3).
Kaitsetööstuspargi ala läheduses asuvad kanakulli ja tedre leiukohad. Lisaks on
kaitsetööstuspargi läheduses PlutoF andmebaasi registreeritud laanerähni ühekordne vaatlus.
Laanerähni esinemine on teada ka oluliselt intensiivsema mürahäiringuga sõjaväe
harjutusväljadel, mistõttu ei ole alust eeldada olulist mõju liigi esinemisele piirkonnas. Riigi
eriplaneeringu KSH kohaselt jäävad leiukohad kaitsetööstuspargist piisavale kaugusele ning
tegevusega ei kaasne nende elupaikade kahjustamist ega olulist häiringut. Täiendavalt toimivad
metsise kaitsemeetmed nii tedre kui kanakulli leiukohtades.
Eelprojekti staadiumi detailsusastmele vastavate arvutuste alusel saab kinnitada, et KSH-s
kaitsetööstuspargile seatud mürapiirangud on kavandatud lahendusega täidetavad. KSH
kohaselt ei põhjusta Piirsalu kaitsetööstuspargi tootmistegevus lähimate eluhoonete juures müra
ja vibratsiooni normtasemete ületamist. Välismüraallikate arvutuslik helirõhutase jääb 40
dB(A) metsise mänguala kontrolljoonel nõutavast tasemest madalamaks ka konservatiivse,
hoonete varjestust ja maapinna sumbumist mittearvestava metoodika korral. Lahenduse lõplik
vastavus tuleb põhiprojektis tõendada summaarse levikuarvutusega, milles arvestatakse kõigi
samaaegselt töötavate allikate täpsustatud helivõimsustasemeid, asukohti, töörežiime ja
kohaldatavaid parandustegureid, ning katsetootmise ajal KSH seiremeetme kohaste
kontrollmõõtmistega.
EELNÕU
Puurkaev on projekteeritud Ordoviitsium-Kambriumi veekihti sügavusega 165 m.
Kaitsetööstuspargi veevajadus on kuni 350 m³ ööpäevas. KSH raames tehtud põhjaveeuuringu
kohaselt võib veevõtt põhjustada piirkonnas põhjavee survetaseme alanemist, kuid
põhjaveekompleks jääb surveliseks ning olulist mõju piirkonna veevarustusele ja põhjavee
kvaliteedile ei ole ette näha. Põhjaveetaseme võimalike muutuste jälgimiseks on ette nähtud
seire. Seiremeetmena jälgitakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi survetaset Risti
ühisveevärgi puurkaevus.
Piirsalu kaitsetööstuspargi ala piirneb Piirsalu jõega ja seda läbib Lepaste oja. Piirsalu-Kõrtsioja
veekogumi seisund on hinnatud heaks. Piirsalu jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, mistõttu tuleb vältida jõe veekvaliteedi ja
hüdroloogilise režiimi halvenemist. Heitvee juhtimise korral tuleb tagada, et suublasse juhitav
vesi vastab kehtivatele nõuetele ning ei halvenda veekogu seisundit. Lõheliste
elupaigatingimuste kaitseks ei tohi Piirsalu jõe vee temperatuur tõusta üle 2 kraadi. Samuti on
ettenähtud seire ning kui kavandatud lahendus ei taga veekogu kaitset, tuleb rakendada
täiendavaid meetmeid või muuta tehnilist lahendust.
KSH-s teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal võimalik järeldada, et heiteallikatest
pärinevate saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu elamualadeni ja lähimate
elamute juures on lubatud õhukvaliteedi tasemed tagatud. Samuti ei ole ette näha olulist
lõhnahäiringut. Täpsemad käitiste andmed ja hinnangud esitatakse keskkonnakaitseloa
taotlusega.
Piirsalu kaitsetööstuspargi ala on registreeritud jääkreostusobjektina, mistõttu tuleb enne
ehitamist võtta pinnaseproovid ning piirväärtuste ületamise korral reostus likvideerida.
Ehitamisel ja käitamisel tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja anda üle vastavat õigust
omavale käitlejale ning rakendada jäätmehierarhia ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid.
Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha.
Kavandatavale alale ega selle lähedusse maardlaid ei jää. Ehitustööde käigus tekkiva kaevise
materjali taaskasutada maksimaalses võimalikus ulatuses samal kinnisasjal või kavandatava
tegevuse alal, et vähendada loodusvarade kasutamist ning vajadust materjali juurdeveoks.
Kaitsetööstuspargi piirkonnas ebasoodne mõju maavaradele ja maardlatele puudub.
Piirsalu kaitsetööstuspargi alal paikneb pärandkultuuriobjekt Piirsalu raketibaas, mis on ühtlasi
ka militaarpärandi objekt. Objekti seisund on kehv. Piirsalu raketibaasi kui militaarpärandi
objekti puhul on soovitatud kaaluda olemasolevate ehitiste osalist säilitamist või
taaskasutamist. Käesoleva ehitusprojekti kohaselt on säilitakse kolm angaari.
Riigi eriplaneeringu raames hinnati kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevate ohualade ulatust.
Ehitusprojekti lahendusele on koostatud riskide hindamine. Tööstuspargi alas on kõikide
ohtlike hoonete (st lõhkeainet käitlevate või ladustamiseks ettenähtud hoonete) paigutus valitud
selliselt, et oleksid tagatud ohutud kaugused nii tööstuspargi siseselt kui ka tööstuspargi vahetus
läheduses. Samuti on arvestatud ohutute kaugustega vastavalt kemikaaliseadusele.
Piirsalu kaitsetööstuspargi lähistele kavandatud uusi tegevusi, millega ei ole arvestatud riigi
eriplaneeringu koostamisel ning, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju, ei ole.
EELNÕU
TTJA hinnangul jäävad ehitusloa taotluste ja ehitusteatistega kavandatavad ehitised ning nende
funktsioon, maht ja iseloom riigi eriplaneeringu ja selle raames koostatud KSH-s hinnatud
tegevuse ulatusse. Seetõttu ei ole kavandatava tegevuse asjaolud võrreldes riigi eriplaneeringu
menetluses hinnatuga olulisel määral muutunud.
Ehitusprojekti (eelprojekti staadium) koostamisel on arvestatud projekteerimistingimustes ja
KSH-s sätestatud tingimuste ja nõuetega. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha sellist olulist
ebasoodsat mõju inimese tervisele, heaolule või varale, mida ei oleks võimalik vältida või
vähendada. Kaitsetööstuspargi ehitamisel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu
kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele
loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Metsisele avaldub
ebasoodne mõju, mille minimeerimiseks on määratud leevendusmeetmed ning pärast
leevendusmeetmete rakendamist alles jääva mõju hüvitamiseks kompensatsioonimeetmed.
Eelnevast tuleneval on TTJA seisukohal, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju on KSH
käigus hinnatud ja ehitusprojekti koostamisel asjakohaselt arvesse võetud.
TTJA edastas KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu XX.11.2026 kirjaga nr XXX arvamuse
avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,
Keskkonnaametile, Päästeametile, Terviseametile ja Lääne-Nigula Vallavalitsusele. Lisaks
saadeti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks MTÜ-le PÄRISELT SIIN, MTÜ-
le PIIRSALU KÜLA SELTS ja MTÜ-LE Hoiame Loodust.
TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel Piirsalu kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu ja selle KSH järeldustele, ehitusprojektile ning asjaomaste asutuste
seisukohtadele.
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh
seadusandlusest tulenevad) meetmed, millega tuleb arvestada:
1. Olenevalt kasutussagedusest tuleb seirata hävitamisplatsi ümbruses pinnase kvaliteeti.
Kui platsi kasutatakse tihedamalt kui üks kord nädalas, siis on soovitatav seiresagedus
üks kord kvartalis, kui harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti platsi
ümbruses seiratakse platsi kasutuse ajal ja 3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad
ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja
lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis
paiknevad platsi suhtes eri ilmakaartes. Seiretulemusi võrrelda Keskkonnaministri
28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud
siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa piirarvust kõrgemat sisaldust,
siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima. Lisaks tuleb
sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud
ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika
järgmistes etappides.
2. Enne tegevuse algust tuleb fikseerida pinnase foonitase nende ainete osas, mis
lõhkematerjali tootmisjääkide ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad
pinnasesse lisanduda.
EELNÕU
3. Hävitamisplatsi rajamisel tuleb üks kord kvartalis seirata pinnavee kvaliteeti Piirsalu
jões. Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada heitvee
suublaseirega). Seirepunkti valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt
proove võtta. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid
lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse.
Seiretulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28
„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete,
prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“
sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad
määruses toodud ainete sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret
korrata, et välistada juhuslik kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või
piirväärtuste ületamisel selgitada välja reostuse ulatus ja allikas ning rakendada
meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel juhul välja töötada ja
rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete edasist
jõudmist pinnaveekogusse.
4. Heitvee ja suubla seire tuleb algselt läbi viia üks kord kuus kahe aasta vältel. Pärast
seda, kui reoveepuhasti töökindlus on tõendatud ja heitvee kvaliteet stabiilne, võib
seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis. See hõlmab nii toruotsa seiret kui ka
suublaseiret (jõest nii üles- kui allavoolu toruotsast).
- Ülesvoolu seirepunkt: vähemalt 20 meetrit enne heitvee suubumist.
- Allavoolu seirepunkt: tööstuspargi põhjapiiril.
- Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud
hapniku sisaldus, pH, elektrijuhtivus, temperatuur.
- Suubla seire puhul laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT5, KHTMn,
heljum, Püld, Nüld, ammoonium (NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).
- Heitvee seire puhul laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT7, KHT,
heljum, Püld, Nüld.
- Esimesed kaks aastat tuleb seiret teha üks kord kuus. Kui selle perioodi
tulemused näitavad, et jõe veekvaliteet ei ole muutunud ning heitvee koostis
on stabiilselt hea, võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis.
- Kui reoveepuhasti koormust suurendatakse, tuleb seiresagedus tõsta
vähemalt pooleks aastaks tagasi sagedusele 1 kord kuus, et hinnata
võimalikke muutusi veekvaliteedis.
5. Enne tööstuspargi rajamist tuleb Piirsalu jões läbi viia uuringud jõe ökoloogilise
seisundi hindamiseks, sealhulgas kalastiku seire. Kordusuuring tuleb teostada kaks
aastat pärast reoveepuhasti tööle hakkamist.
EELNÕU
6. Üks kord kahe aasta jooksul seirata Risti ühisveevärgi Ordoviitsiumi-Kambriumi
puurkaevu katastrinumbriga 9483 veetaset (survetase).
7. Müratõkete abil tuleb müra levikut piirata ja müra suunata Mustjärve raba
metsisemängust vastassuunas. Samuti tuleb ning kogu territooriumil säilitada
maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus.
8. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase pargi põhja- ja idapoolse külje
300 meetri puhvri välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
9. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 1 metsisemängu 1
km tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
10. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 2 mängu 1 km
tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
11. Raadamine on keelatud metsise leiukohaga KLO9102172 kattuval kaitsetööstuspargi
alal 01.04–15.07 ja väljaspool leiukohta jääval pargi alal perioodil 15.04–15.07 ning
rakendama peab lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat
hoolsuskohustust.
12. Välised ehitustööd 1 km tsoonis Mustjärve raba metsisemängust on keelatud 01.04–
15.05.
13. Välised ehitustööd väljaspool Mustjärve raba metsisemängu 1 km tsooni toimuvad
metsise mänguperioodil vahemikus 01.04–15.05 kella 07:00 19:00-ni.
14. Territooriumi piirav võrkaed (kui võrgu silm on 7x7 cm või suurem) kaetakse pargi
põhja- ja idapoolsel küljel kuni lasketiiruni tumeda kangaga, et vältida lindude/loomade
juhuslikku hukkumist.
15. Katsetootmise ajal tuleb teha reaalse tootmisprotsessiga seonduva ühtlase müra leviku
mõõtmised suuremate müraallikate juures; 300 m puhvertsooni välispiiril Mustjärve
raba metsisemängu servas ning sama mängu tsentris; Annamõisa 1 ja Annamõisa 2
metsise mängude 1 km tsooni välispiiridel. Müra mõõtmine tuleb tellida sõltumatult
osapoolelt.
16. Alates kaitsetööstuspargi rajamise algusest tuleb iga aastaselt läbi viia kohaliku kolme
metsisemängu seire riikliku seiremetoodikaga ning helisalvestite abil. Seire kestab 6
aastat peale kaitsetööstuspargi valmimist. Helisalvesteid paigutatakse igasse mängu
kaks ning nende minimaalne tööperiood on 25.03–15.05. Lisaks toimub samal
ajaperioodil ühekordne mürataseme mõõtmine.
17. Kaitsetööstuspargi alal ja selle läheduses asuvad vanad okastraataiad tuleb eemaldada
Kaitsetööstuspargi ehituse algetapis ehk hiljemalt raadamistöödega paralleelselt, sh
vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).
EELNÕU
18. Kõuemaru kinnistul (68001:003:0278) asuv kuivenduskraavide võrgustik tuleb sulgeda
(kraavide ETAK ID-d: 9681054; 2392606; 9681092 ja 2392777). Tööd tuleb ellu viia
vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07.)
19. Kohustuslik on rakendada stsenaarium 1 järgset kompenseerimist: kui müra
leevendavate meetmetega tagatakse, et Piirsalu kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni
välispiiril jääb alla 40 dB (A), siis tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele
kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga kao tõttu 143 ha metsise elupaiku võimalikult
mängu lähedal. Kompensatsioonialad koos rakendamise detailse kavaga on toodud
kompensatsioonimeetmete kavas (riigi eriplaneeringu lisa 3).
20. Vajadusel tuleb rakendada stsenaarium 2 järgset kompenseerimist: kui pideva ja ühtlase
müra tase ületab kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril, s.o Mustjärve raba
metsisemängu servaalal või Annamõisa 1 või Annamõisa 2 metsisemängude 1 km
tsooni välisservas peale meetmete rakendamist 41 dB(A), tuleb lisaks
leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida metsise elupaik u 874 ha (sisaldab
stsenaariumi 1 kompensatsiooni pindala) kuni 50 km kaugusel Mustjärve raba mängust.
Stsenaarium rakendub vajadusel peale müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise
etapis. Kompensatsiooni stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul, kui müramõõtmiste seire
tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41,0 dB. Väärtused kuni 41,0 dB
stsenaariumi 2 ei käivita.
21. Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi
lähedusse jäävatel elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria normtaset. Ehitusaegse
müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–7.00.
Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka kõrgendatud mürahäiringu
esinemine ning ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele ehitustöödele otsest
normtaset kehtestatud ei ole.
22. Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja
laadimistööd aga ka alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra
normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.
23. Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad
seadmed helivõimsustasemega suurusjärgus 95–100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne
müraekraan või mürasummutuskast.
24. Potentsiaalselt saastunud sademevesi tuleb kokku koguda ja juhtida tehnoloogilise
kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse ning puhastada enne suublasse juhtimist.
25. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaevise kasutamisel lähtuda maapõueseaduse
nõuetest.
EELNÕU
26. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh
võtta arvesse jäätmeseaduses (JäätS) kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed
kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
27. Piirsalu kaitsetööstuspargi ala on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud,
mistõttu on vajalik pinnaseproovide võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu
tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde kavandamisele. Ohtlike ainete
sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas, põhjavesi, tööstusmaa) on vajalik pinnase ja
põhjavee saneerimine. Uuringu tulemused tuleb kajastada ka käitise lähteolukorra
aruandes (LoA), mis kuulub kompleksloa taotluse juurde.
Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS
mõistes.
Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 punkti 33,
§ 9 lõike 1, § 11 lõiked 6, 62, 8
otsustan:
jätta Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.
Nimekirja alusel 16.11.2026 nr 16-12/26-18166-001
Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
Novarc Group AS (registrikood 10226774) esitas 02.11.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused ja ehitisteatisted (ehitisregistris taotlused nr 2611271/12843 ja 2611201/29104) Piirsalu kaitsetööstuspargi ehitiste püstitamiseks. Lisaks esitas Balti Puurkaev OÜ 03.11.2026 puurkaevu ehitusloa taotluse (ehitisregistris taotlus nr 2611271/12956). Ehitusloa taotlused ja ehitusteatised on saadetud ehitisregistris arvamuse avaldamiseks.
TTJA on ehitusloa taotluste ja ehitusteatiste menetluse käigus koostanud Piirsalu kaitsetööstuspargi KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Lähtudes pädevusvaldkonnast palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 26.11.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitus- ja tööstusbüroo juhataja
Lisad: 1. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Adressaatide nimekiri
Koopia: MTÜ PÄRISELT SIIN, MTÜ PIIRSALU KÜLA SELTS ja MTÜ Hoiame Loodust.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]
Nimekirja alusel 16.11.2026 nr 16-12/26-18166-001
Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
Novarc Group AS (registrikood 10226774) esitas 02.11.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused ja ehitisteatisted (ehitisregistris taotlused nr 2611271/12843 ja 2611201/29104) Piirsalu kaitsetööstuspargi ehitiste püstitamiseks. Lisaks esitas Balti Puurkaev OÜ 03.11.2026 puurkaevu ehitusloa taotluse (ehitisregistris taotlus nr 2611271/12956). Ehitusloa taotlused ja ehitusteatised on saadetud ehitisregistris arvamuse avaldamiseks.
TTJA on ehitusloa taotluste ja ehitusteatiste menetluse käigus koostanud Piirsalu kaitsetööstuspargi KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Lähtudes pädevusvaldkonnast palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 26.11.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitus- ja tööstusbüroo juhataja
Lisad: 1. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Adressaatide nimekiri
Koopia: MTÜ PÄRISELT SIIN, MTÜ PIIRSALU KÜLA SELTS ja MTÜ Hoiame Loodust.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]
EELNÕU
Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Novarc Group AS (registrikood 10226774) esitas 02.11.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused ja ehitisteatisted
(ehitisregistris taotlused nr 2611271/12843 ja 2611201/29104) Piirsalu kaitsetööstuspargi
ehitiste püstitamiseks. Lisaks esitas Balti Puurkaev OÜ 03.11.2026 puurkaevu ehitusloa
taotluse (ehitisregistris taotlus nr 2611271/12956).
Projekti eesmärgiks on Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamine. Ehitised kavandatakse Lääne
maakonda Lääne-Nigula valda, Piirsalu külla, Kõuemaru (katastritunnus: 68001:003:0278)
kinnistule. Taotletava tegevuse käigus ehitatakse järgmised rajatised: pääsla, adminhoone,
laborihoone, varjendid, piirdeaed ja väravad, platsid (sh hävitamisplatsid), kraavid,
reoveepuhasti, puurkaev, tuletõrje veemahuti, katlamaja, jahutusseadmete rajatised, garaaž ja
töökoda, laod, tootmishooned, tehnohooned, mahutid, varjualused, varikatused, elektriautode
laadimistaristu, tehnosüsteemide trassid ja sidemastid.
Vabariigi Valitsus on 09.10.2026 korraldusega nr 169 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" kehtestanud riigi eriplaneeringu Piirsalu alal. Vastavalt
riigi eriplaneeringule väljastas TTJA 30.10.2026 projekteerimistingimused nr 2611802/04490.
Piirsalu kaitsetööstusparki kavandatakse rajada lõhkeainetehas, mis on A-kategooria
suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kavandatava lõhkeainetehase rajamine on keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt
olulise keskkonnamõjuga tegevus.
KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata, kui
kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub,
et seda mõju on KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus asjakohaselt
juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ning otsustajal on tegevusloa andmiseks
piisavalt teavet. KeHJS § 11 lõike 62 kohaselt jäetakse KeHJS § 11 lõikes 6 sätestatud
eelhinnang andmata, kui kavandatava tegevuse KMH aruande heakskiitmisest või nõuetele
vastavaks tunnistamisest või selle strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud KSH,
kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral
muutunud ning otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Alal, kuhu ehitised kavandatakse, kehtib Vabariigi Valitsus on 09.10.2026 korraldusega nr 169
„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" kehtestanud
riigi eriplaneering Piirsalu alal. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus viidi läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (Töö nr 24004951 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha
eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruanne“, 14.08.2025) ning KSH täiendav hindamine (Töö nr 24004951 „Kaitsetööstuspargi
riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese
etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“, 07.10.2026). Riigi eriplaneeringu
ja selle KSH käigus hinnati kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevaid mõjusid ning jõuti
järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimine planeeringualal on võimalik.
EELNÕU
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustajaks tegevusloa andja. EhS § 35 lõike 21 alusel esitatakse
ehitusteatis TTJA-le juhul, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise
ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega. EhS § 39 lõike 2 kohaselt
annab sellisel juhul ehitusloa TTJA.
Arvestades, et riigi eriplaneeringu kehtestamisest, millele on koostatud KSH, ei ole möödunud
rohkem kui neli aastat, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ning TTJA-l on ehituslubade
ning ehitusteatiste andmiseks piisavalt teavet, jätab TTJA ehituslubade- ja teatiste menetlustes
KMH eelhinnangu andmata ning KMH algatamata. Samuti ei algatata piiriülest KMH-d ega
liideta KMH menetlusi.
Täiendavad põhjendused on toodud alljärgnevalt:
Piirsalu kaitsetööstuspargi sissepääs alale paikneb ala edelanurgas. Sissepääsu lähedal asuvad
nii töötajate ja külastajate parkla kui ka kontorihoonete ala. Ala keskosas paikneksid
lõhkeainetehase tootmishooned ja toorainete hoidlad, suhtelises läheduses on ka tootmise
abitegevused (äädikhappe kontsentreerimine, äädikhappe anhüdriidi tootmine, katlamajad). Ala
kaguosas paikneb heksamiini tootmise ala, mida saab kasutada heksamiini tootmiseks vajalike
üksuste ja ladude paigutamiseks, samuti vajadusel muude toorainete tarnekindlust tagavate
üksuste paigutamiseks. Idaservas lasketiiru lähedal on ettenähtud puurkaev ning sellest põhja
pool lõhkeaine tootmisjäätmete hävitamise ala. Viimane on ette nähtud lõhkeainega saastunud
esemete ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamiseks. Ala põhjaosas paiknevad
valmistoodangu st lõhkeaine laod. Ala sees on kõikide ohtlike hoonete paigutus valitud selliselt,
et oleks tagatud ohutud kaugused nii pargi siseselt kui väliselt. Kaitsetööstuspargi ümber on
projekteeritud piirdeaed.
Ehitusprojektis on lähtutud KSH-st ja projekteerimistingimustest tulenevatest nõuetest
maastikku sobitumisele, kus kavandatud hoonemahtude kõrguse ja paiknemisel on arvestatud
metsamaastikuga, on välditud domineerivaid või kaugele nähtavaid mahte ning on kasutatud
looduslähedasi materjale ja tagasihoidlikku värvilahendust.
Tootmiskompleksi projekteeritav tootmisvõimsus on kuni 1200 tonni RDX-i või sellest
lähtuvaid lõhkeainekoostisi aastas. Sama tehnoloogia võimaldab toota ka RDX-iga sarnast
lõhkeainet HMX-i. HMX-i tootmine toimub samal liinil ja samu lähteaineid kasutades. HMX-
i tootmine toimuks RDX-i tootmise arvelt, mitte samaaegselt. Lisaks on plaanis toota RDX-il
ja HMX-il põhinevaid lõhkeainesegusid. Koos lõhkeainesegudega käideldakse lõhkematerjali
koguses kuni 2000 t/a. Sama tootmismaht oli aluseks KSH mõju hindamisel.
KSH-s läbiviidud Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et Piirsalusse
kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000
Mustjärve Raba loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse meedet,
mille alusel ei rajata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega
drenaaži, samuti ei tohi seal olemasolevaid kraave rekonstrueerida. Ehitusprojekti alusel ei
EELNÕU
kavandata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega drenaaži ning
seetõttu puudub tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve Raba loodusala kaitse-
eesmärkide saavutamisele.
Piirsalu kaitsetööstuspark asub Lääne Nigula valla kehtiva üldplaneeringu järgi riikliku
tähtsusega rohevõrgu tugialast ümbritsetud alal. Kaitsetööstuspargi ala on pikaajaliselt
inimtegevusest mõjutatud endine raketibaasi ning taktika- ja laskeharjutuste ala, mistõttu ei ole
antud juhul tegemist loomastikule sobiva ja kasutatava elupaigaga. Riigi eriplaneeringu KSH
alusel ei kaasne Piirsalu kaitsetööstuspargi arendamisega ebasoodsat mõju loomastikule (sh
kaitstavatele liikidele), nende elupaikadele ega rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele
loomastiku seisukohast. Samuti ei kaasne kaitsetööstuspargi arendamisega ebasoodsat mõju
taimestikule (sh kaitstavatele liikidele).
Metsise leiukohad kattuvad osaliselt Piirsalu kaitsetööstuspargi alaga ning ala piirneb nii
metsise Annamõisa püsielupaiga kui ka Mustjärve raba mängupaigaga, avaldab kavandatav
tegevus metsisele nendel aladel siiski mõju. Mõju väljendub nii otseses elupaigakaos pargi alal
kui kaudses elupaigakaos piirnevatel aladel, millele lisandub pargi töötamise tegevusest tulenev
häiring.
Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise eksperthinnangu (riigi eriplaneeringu lisa 2) alusel tuleb
mõjude minimeerimiseks rakendada leevendusmeetmeid. Kuigi tegevusele seatakse mitmeid
leevendavaid meetmeid, siis ei ole metsise eksperthinnangu kohaselt võimalik mõju metsisele
täielikult ära hoida ja Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb igal juhul vajadus
kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning tuleb leida ja määrata olemasolevatel
kaitstavatel aladel taastamist vajavad metsise elupaigad või leida täiendavad metsisele sobivad
elupaigad tagades sealjuures ka nende kaitse. Selle alusel on koostatud metsise
kompensatsioonimeetmete kava (riigi eriplaneeringu lisa 3).
Kaitsetööstuspargi ala läheduses asuvad kanakulli ja tedre leiukohad. Lisaks on
kaitsetööstuspargi läheduses PlutoF andmebaasi registreeritud laanerähni ühekordne vaatlus.
Laanerähni esinemine on teada ka oluliselt intensiivsema mürahäiringuga sõjaväe
harjutusväljadel, mistõttu ei ole alust eeldada olulist mõju liigi esinemisele piirkonnas. Riigi
eriplaneeringu KSH kohaselt jäävad leiukohad kaitsetööstuspargist piisavale kaugusele ning
tegevusega ei kaasne nende elupaikade kahjustamist ega olulist häiringut. Täiendavalt toimivad
metsise kaitsemeetmed nii tedre kui kanakulli leiukohtades.
Eelprojekti staadiumi detailsusastmele vastavate arvutuste alusel saab kinnitada, et KSH-s
kaitsetööstuspargile seatud mürapiirangud on kavandatud lahendusega täidetavad. KSH
kohaselt ei põhjusta Piirsalu kaitsetööstuspargi tootmistegevus lähimate eluhoonete juures müra
ja vibratsiooni normtasemete ületamist. Välismüraallikate arvutuslik helirõhutase jääb 40
dB(A) metsise mänguala kontrolljoonel nõutavast tasemest madalamaks ka konservatiivse,
hoonete varjestust ja maapinna sumbumist mittearvestava metoodika korral. Lahenduse lõplik
vastavus tuleb põhiprojektis tõendada summaarse levikuarvutusega, milles arvestatakse kõigi
samaaegselt töötavate allikate täpsustatud helivõimsustasemeid, asukohti, töörežiime ja
kohaldatavaid parandustegureid, ning katsetootmise ajal KSH seiremeetme kohaste
kontrollmõõtmistega.
EELNÕU
Puurkaev on projekteeritud Ordoviitsium-Kambriumi veekihti sügavusega 165 m.
Kaitsetööstuspargi veevajadus on kuni 350 m³ ööpäevas. KSH raames tehtud põhjaveeuuringu
kohaselt võib veevõtt põhjustada piirkonnas põhjavee survetaseme alanemist, kuid
põhjaveekompleks jääb surveliseks ning olulist mõju piirkonna veevarustusele ja põhjavee
kvaliteedile ei ole ette näha. Põhjaveetaseme võimalike muutuste jälgimiseks on ette nähtud
seire. Seiremeetmena jälgitakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi survetaset Risti
ühisveevärgi puurkaevus.
Piirsalu kaitsetööstuspargi ala piirneb Piirsalu jõega ja seda läbib Lepaste oja. Piirsalu-Kõrtsioja
veekogumi seisund on hinnatud heaks. Piirsalu jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, mistõttu tuleb vältida jõe veekvaliteedi ja
hüdroloogilise režiimi halvenemist. Heitvee juhtimise korral tuleb tagada, et suublasse juhitav
vesi vastab kehtivatele nõuetele ning ei halvenda veekogu seisundit. Lõheliste
elupaigatingimuste kaitseks ei tohi Piirsalu jõe vee temperatuur tõusta üle 2 kraadi. Samuti on
ettenähtud seire ning kui kavandatud lahendus ei taga veekogu kaitset, tuleb rakendada
täiendavaid meetmeid või muuta tehnilist lahendust.
KSH-s teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal võimalik järeldada, et heiteallikatest
pärinevate saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu elamualadeni ja lähimate
elamute juures on lubatud õhukvaliteedi tasemed tagatud. Samuti ei ole ette näha olulist
lõhnahäiringut. Täpsemad käitiste andmed ja hinnangud esitatakse keskkonnakaitseloa
taotlusega.
Piirsalu kaitsetööstuspargi ala on registreeritud jääkreostusobjektina, mistõttu tuleb enne
ehitamist võtta pinnaseproovid ning piirväärtuste ületamise korral reostus likvideerida.
Ehitamisel ja käitamisel tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja anda üle vastavat õigust
omavale käitlejale ning rakendada jäätmehierarhia ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid.
Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha.
Kavandatavale alale ega selle lähedusse maardlaid ei jää. Ehitustööde käigus tekkiva kaevise
materjali taaskasutada maksimaalses võimalikus ulatuses samal kinnisasjal või kavandatava
tegevuse alal, et vähendada loodusvarade kasutamist ning vajadust materjali juurdeveoks.
Kaitsetööstuspargi piirkonnas ebasoodne mõju maavaradele ja maardlatele puudub.
Piirsalu kaitsetööstuspargi alal paikneb pärandkultuuriobjekt Piirsalu raketibaas, mis on ühtlasi
ka militaarpärandi objekt. Objekti seisund on kehv. Piirsalu raketibaasi kui militaarpärandi
objekti puhul on soovitatud kaaluda olemasolevate ehitiste osalist säilitamist või
taaskasutamist. Käesoleva ehitusprojekti kohaselt on säilitakse kolm angaari.
Riigi eriplaneeringu raames hinnati kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevate ohualade ulatust.
Ehitusprojekti lahendusele on koostatud riskide hindamine. Tööstuspargi alas on kõikide
ohtlike hoonete (st lõhkeainet käitlevate või ladustamiseks ettenähtud hoonete) paigutus valitud
selliselt, et oleksid tagatud ohutud kaugused nii tööstuspargi siseselt kui ka tööstuspargi vahetus
läheduses. Samuti on arvestatud ohutute kaugustega vastavalt kemikaaliseadusele.
Piirsalu kaitsetööstuspargi lähistele kavandatud uusi tegevusi, millega ei ole arvestatud riigi
eriplaneeringu koostamisel ning, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju, ei ole.
EELNÕU
TTJA hinnangul jäävad ehitusloa taotluste ja ehitusteatistega kavandatavad ehitised ning nende
funktsioon, maht ja iseloom riigi eriplaneeringu ja selle raames koostatud KSH-s hinnatud
tegevuse ulatusse. Seetõttu ei ole kavandatava tegevuse asjaolud võrreldes riigi eriplaneeringu
menetluses hinnatuga olulisel määral muutunud.
Ehitusprojekti (eelprojekti staadium) koostamisel on arvestatud projekteerimistingimustes ja
KSH-s sätestatud tingimuste ja nõuetega. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha sellist olulist
ebasoodsat mõju inimese tervisele, heaolule või varale, mida ei oleks võimalik vältida või
vähendada. Kaitsetööstuspargi ehitamisel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu
kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele
loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Metsisele avaldub
ebasoodne mõju, mille minimeerimiseks on määratud leevendusmeetmed ning pärast
leevendusmeetmete rakendamist alles jääva mõju hüvitamiseks kompensatsioonimeetmed.
Eelnevast tuleneval on TTJA seisukohal, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju on KSH
käigus hinnatud ja ehitusprojekti koostamisel asjakohaselt arvesse võetud.
TTJA edastas KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu XX.11.2026 kirjaga nr XXX arvamuse
avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,
Keskkonnaametile, Päästeametile, Terviseametile ja Lääne-Nigula Vallavalitsusele. Lisaks
saadeti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks MTÜ-le PÄRISELT SIIN, MTÜ-
le PIIRSALU KÜLA SELTS ja MTÜ-LE Hoiame Loodust.
TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel Piirsalu kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu ja selle KSH järeldustele, ehitusprojektile ning asjaomaste asutuste
seisukohtadele.
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh
seadusandlusest tulenevad) meetmed, millega tuleb arvestada:
1. Olenevalt kasutussagedusest tuleb seirata hävitamisplatsi ümbruses pinnase kvaliteeti.
Kui platsi kasutatakse tihedamalt kui üks kord nädalas, siis on soovitatav seiresagedus
üks kord kvartalis, kui harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti platsi
ümbruses seiratakse platsi kasutuse ajal ja 3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad
ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja
lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis
paiknevad platsi suhtes eri ilmakaartes. Seiretulemusi võrrelda Keskkonnaministri
28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud
siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa piirarvust kõrgemat sisaldust,
siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima. Lisaks tuleb
sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud
ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika
järgmistes etappides.
2. Enne tegevuse algust tuleb fikseerida pinnase foonitase nende ainete osas, mis
lõhkematerjali tootmisjääkide ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad
pinnasesse lisanduda.
EELNÕU
3. Hävitamisplatsi rajamisel tuleb üks kord kvartalis seirata pinnavee kvaliteeti Piirsalu
jões. Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada heitvee
suublaseirega). Seirepunkti valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt
proove võtta. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid
lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse.
Seiretulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28
„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete,
prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“
sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad
määruses toodud ainete sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret
korrata, et välistada juhuslik kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või
piirväärtuste ületamisel selgitada välja reostuse ulatus ja allikas ning rakendada
meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel juhul välja töötada ja
rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete edasist
jõudmist pinnaveekogusse.
4. Heitvee ja suubla seire tuleb algselt läbi viia üks kord kuus kahe aasta vältel. Pärast
seda, kui reoveepuhasti töökindlus on tõendatud ja heitvee kvaliteet stabiilne, võib
seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis. See hõlmab nii toruotsa seiret kui ka
suublaseiret (jõest nii üles- kui allavoolu toruotsast).
- Ülesvoolu seirepunkt: vähemalt 20 meetrit enne heitvee suubumist.
- Allavoolu seirepunkt: tööstuspargi põhjapiiril.
- Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud
hapniku sisaldus, pH, elektrijuhtivus, temperatuur.
- Suubla seire puhul laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT5, KHTMn,
heljum, Püld, Nüld, ammoonium (NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).
- Heitvee seire puhul laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT7, KHT,
heljum, Püld, Nüld.
- Esimesed kaks aastat tuleb seiret teha üks kord kuus. Kui selle perioodi
tulemused näitavad, et jõe veekvaliteet ei ole muutunud ning heitvee koostis
on stabiilselt hea, võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis.
- Kui reoveepuhasti koormust suurendatakse, tuleb seiresagedus tõsta
vähemalt pooleks aastaks tagasi sagedusele 1 kord kuus, et hinnata
võimalikke muutusi veekvaliteedis.
5. Enne tööstuspargi rajamist tuleb Piirsalu jões läbi viia uuringud jõe ökoloogilise
seisundi hindamiseks, sealhulgas kalastiku seire. Kordusuuring tuleb teostada kaks
aastat pärast reoveepuhasti tööle hakkamist.
EELNÕU
6. Üks kord kahe aasta jooksul seirata Risti ühisveevärgi Ordoviitsiumi-Kambriumi
puurkaevu katastrinumbriga 9483 veetaset (survetase).
7. Müratõkete abil tuleb müra levikut piirata ja müra suunata Mustjärve raba
metsisemängust vastassuunas. Samuti tuleb ning kogu territooriumil säilitada
maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus.
8. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase pargi põhja- ja idapoolse külje
300 meetri puhvri välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
9. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 1 metsisemängu 1
km tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
10. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 2 mängu 1 km
tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
11. Raadamine on keelatud metsise leiukohaga KLO9102172 kattuval kaitsetööstuspargi
alal 01.04–15.07 ja väljaspool leiukohta jääval pargi alal perioodil 15.04–15.07 ning
rakendama peab lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat
hoolsuskohustust.
12. Välised ehitustööd 1 km tsoonis Mustjärve raba metsisemängust on keelatud 01.04–
15.05.
13. Välised ehitustööd väljaspool Mustjärve raba metsisemängu 1 km tsooni toimuvad
metsise mänguperioodil vahemikus 01.04–15.05 kella 07:00 19:00-ni.
14. Territooriumi piirav võrkaed (kui võrgu silm on 7x7 cm või suurem) kaetakse pargi
põhja- ja idapoolsel küljel kuni lasketiiruni tumeda kangaga, et vältida lindude/loomade
juhuslikku hukkumist.
15. Katsetootmise ajal tuleb teha reaalse tootmisprotsessiga seonduva ühtlase müra leviku
mõõtmised suuremate müraallikate juures; 300 m puhvertsooni välispiiril Mustjärve
raba metsisemängu servas ning sama mängu tsentris; Annamõisa 1 ja Annamõisa 2
metsise mängude 1 km tsooni välispiiridel. Müra mõõtmine tuleb tellida sõltumatult
osapoolelt.
16. Alates kaitsetööstuspargi rajamise algusest tuleb iga aastaselt läbi viia kohaliku kolme
metsisemängu seire riikliku seiremetoodikaga ning helisalvestite abil. Seire kestab 6
aastat peale kaitsetööstuspargi valmimist. Helisalvesteid paigutatakse igasse mängu
kaks ning nende minimaalne tööperiood on 25.03–15.05. Lisaks toimub samal
ajaperioodil ühekordne mürataseme mõõtmine.
17. Kaitsetööstuspargi alal ja selle läheduses asuvad vanad okastraataiad tuleb eemaldada
Kaitsetööstuspargi ehituse algetapis ehk hiljemalt raadamistöödega paralleelselt, sh
vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).
EELNÕU
18. Kõuemaru kinnistul (68001:003:0278) asuv kuivenduskraavide võrgustik tuleb sulgeda
(kraavide ETAK ID-d: 9681054; 2392606; 9681092 ja 2392777). Tööd tuleb ellu viia
vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07.)
19. Kohustuslik on rakendada stsenaarium 1 järgset kompenseerimist: kui müra
leevendavate meetmetega tagatakse, et Piirsalu kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni
välispiiril jääb alla 40 dB (A), siis tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele
kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga kao tõttu 143 ha metsise elupaiku võimalikult
mängu lähedal. Kompensatsioonialad koos rakendamise detailse kavaga on toodud
kompensatsioonimeetmete kavas (riigi eriplaneeringu lisa 3).
20. Vajadusel tuleb rakendada stsenaarium 2 järgset kompenseerimist: kui pideva ja ühtlase
müra tase ületab kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril, s.o Mustjärve raba
metsisemängu servaalal või Annamõisa 1 või Annamõisa 2 metsisemängude 1 km
tsooni välisservas peale meetmete rakendamist 41 dB(A), tuleb lisaks
leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida metsise elupaik u 874 ha (sisaldab
stsenaariumi 1 kompensatsiooni pindala) kuni 50 km kaugusel Mustjärve raba mängust.
Stsenaarium rakendub vajadusel peale müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise
etapis. Kompensatsiooni stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul, kui müramõõtmiste seire
tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41,0 dB. Väärtused kuni 41,0 dB
stsenaariumi 2 ei käivita.
21. Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi
lähedusse jäävatel elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria normtaset. Ehitusaegse
müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–7.00.
Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka kõrgendatud mürahäiringu
esinemine ning ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele ehitustöödele otsest
normtaset kehtestatud ei ole.
22. Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja
laadimistööd aga ka alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra
normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.
23. Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad
seadmed helivõimsustasemega suurusjärgus 95–100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne
müraekraan või mürasummutuskast.
24. Potentsiaalselt saastunud sademevesi tuleb kokku koguda ja juhtida tehnoloogilise
kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse ning puhastada enne suublasse juhtimist.
25. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaevise kasutamisel lähtuda maapõueseaduse
nõuetest.
EELNÕU
26. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh
võtta arvesse jäätmeseaduses (JäätS) kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed
kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
27. Piirsalu kaitsetööstuspargi ala on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud,
mistõttu on vajalik pinnaseproovide võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu
tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde kavandamisele. Ohtlike ainete
sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas, põhjavesi, tööstusmaa) on vajalik pinnase ja
põhjavee saneerimine. Uuringu tulemused tuleb kajastada ka käitise lähteolukorra
aruandes (LoA), mis kuulub kompleksloa taotluse juurde.
Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS
mõistes.
Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 punkti 33,
§ 9 lõike 1, § 11 lõiked 6, 62, 8
otsustan:
jätta Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium [email protected]
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]
Päästeamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]
EELNÕU
Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Novarc Group AS (registrikood 10226774) esitas 02.11.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused ja ehitisteatisted
(ehitisregistris taotlused nr 2611271/12843 ja 2611201/29104) Piirsalu kaitsetööstuspargi
ehitiste püstitamiseks. Lisaks esitas Balti Puurkaev OÜ 03.11.2026 puurkaevu ehitusloa
taotluse (ehitisregistris taotlus nr 2611271/12956).
Projekti eesmärgiks on Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamine. Ehitised kavandatakse Lääne
maakonda Lääne-Nigula valda, Piirsalu külla, Kõuemaru (katastritunnus: 68001:003:0278)
kinnistule. Taotletava tegevuse käigus ehitatakse järgmised rajatised: pääsla, adminhoone,
laborihoone, varjendid, piirdeaed ja väravad, platsid (sh hävitamisplatsid), kraavid,
reoveepuhasti, puurkaev, tuletõrje veemahuti, katlamaja, jahutusseadmete rajatised, garaaž ja
töökoda, laod, tootmishooned, tehnohooned, mahutid, varjualused, varikatused, elektriautode
laadimistaristu, tehnosüsteemide trassid ja sidemastid.
Vabariigi Valitsus on 09.10.2026 korraldusega nr 169 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" kehtestanud riigi eriplaneeringu Piirsalu alal. Vastavalt
riigi eriplaneeringule väljastas TTJA 30.10.2026 projekteerimistingimused nr 2611802/04490.
Piirsalu kaitsetööstusparki kavandatakse rajada lõhkeainetehas, mis on A-kategooria
suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kavandatava lõhkeainetehase rajamine on keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt
olulise keskkonnamõjuga tegevus.
KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata, kui
kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub,
et seda mõju on KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus asjakohaselt
juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ning otsustajal on tegevusloa andmiseks
piisavalt teavet. KeHJS § 11 lõike 62 kohaselt jäetakse KeHJS § 11 lõikes 6 sätestatud
eelhinnang andmata, kui kavandatava tegevuse KMH aruande heakskiitmisest või nõuetele
vastavaks tunnistamisest või selle strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud KSH,
kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral
muutunud ning otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Alal, kuhu ehitised kavandatakse, kehtib Vabariigi Valitsus on 09.10.2026 korraldusega nr 169
„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" kehtestanud
riigi eriplaneering Piirsalu alal. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus viidi läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (Töö nr 24004951 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha
eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruanne“, 14.08.2025) ning KSH täiendav hindamine (Töö nr 24004951 „Kaitsetööstuspargi
riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese
etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“, 07.10.2026). Riigi eriplaneeringu
ja selle KSH käigus hinnati kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevaid mõjusid ning jõuti
järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimine planeeringualal on võimalik.
EELNÕU
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustajaks tegevusloa andja. EhS § 35 lõike 21 alusel esitatakse
ehitusteatis TTJA-le juhul, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise
ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega. EhS § 39 lõike 2 kohaselt
annab sellisel juhul ehitusloa TTJA.
Arvestades, et riigi eriplaneeringu kehtestamisest, millele on koostatud KSH, ei ole möödunud
rohkem kui neli aastat, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ning TTJA-l on ehituslubade
ning ehitusteatiste andmiseks piisavalt teavet, jätab TTJA ehituslubade- ja teatiste menetlustes
KMH eelhinnangu andmata ning KMH algatamata. Samuti ei algatata piiriülest KMH-d ega
liideta KMH menetlusi.
Täiendavad põhjendused on toodud alljärgnevalt:
Piirsalu kaitsetööstuspargi sissepääs alale paikneb ala edelanurgas. Sissepääsu lähedal asuvad
nii töötajate ja külastajate parkla kui ka kontorihoonete ala. Ala keskosas paikneksid
lõhkeainetehase tootmishooned ja toorainete hoidlad, suhtelises läheduses on ka tootmise
abitegevused (äädikhappe kontsentreerimine, äädikhappe anhüdriidi tootmine, katlamajad). Ala
kaguosas paikneb heksamiini tootmise ala, mida saab kasutada heksamiini tootmiseks vajalike
üksuste ja ladude paigutamiseks, samuti vajadusel muude toorainete tarnekindlust tagavate
üksuste paigutamiseks. Idaservas lasketiiru lähedal on ettenähtud puurkaev ning sellest põhja
pool lõhkeaine tootmisjäätmete hävitamise ala. Viimane on ette nähtud lõhkeainega saastunud
esemete ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamiseks. Ala põhjaosas paiknevad
valmistoodangu st lõhkeaine laod. Ala sees on kõikide ohtlike hoonete paigutus valitud selliselt,
et oleks tagatud ohutud kaugused nii pargi siseselt kui väliselt. Kaitsetööstuspargi ümber on
projekteeritud piirdeaed.
Ehitusprojektis on lähtutud KSH-st ja projekteerimistingimustest tulenevatest nõuetest
maastikku sobitumisele, kus kavandatud hoonemahtude kõrguse ja paiknemisel on arvestatud
metsamaastikuga, on välditud domineerivaid või kaugele nähtavaid mahte ning on kasutatud
looduslähedasi materjale ja tagasihoidlikku värvilahendust.
Tootmiskompleksi projekteeritav tootmisvõimsus on kuni 1200 tonni RDX-i või sellest
lähtuvaid lõhkeainekoostisi aastas. Sama tehnoloogia võimaldab toota ka RDX-iga sarnast
lõhkeainet HMX-i. HMX-i tootmine toimub samal liinil ja samu lähteaineid kasutades. HMX-
i tootmine toimuks RDX-i tootmise arvelt, mitte samaaegselt. Lisaks on plaanis toota RDX-il
ja HMX-il põhinevaid lõhkeainesegusid. Koos lõhkeainesegudega käideldakse lõhkematerjali
koguses kuni 2000 t/a. Sama tootmismaht oli aluseks KSH mõju hindamisel.
KSH-s läbiviidud Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et Piirsalusse
kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000
Mustjärve Raba loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse meedet,
mille alusel ei rajata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega
drenaaži, samuti ei tohi seal olemasolevaid kraave rekonstrueerida. Ehitusprojekti alusel ei
EELNÕU
kavandata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega drenaaži ning
seetõttu puudub tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve Raba loodusala kaitse-
eesmärkide saavutamisele.
Piirsalu kaitsetööstuspark asub Lääne Nigula valla kehtiva üldplaneeringu järgi riikliku
tähtsusega rohevõrgu tugialast ümbritsetud alal. Kaitsetööstuspargi ala on pikaajaliselt
inimtegevusest mõjutatud endine raketibaasi ning taktika- ja laskeharjutuste ala, mistõttu ei ole
antud juhul tegemist loomastikule sobiva ja kasutatava elupaigaga. Riigi eriplaneeringu KSH
alusel ei kaasne Piirsalu kaitsetööstuspargi arendamisega ebasoodsat mõju loomastikule (sh
kaitstavatele liikidele), nende elupaikadele ega rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele
loomastiku seisukohast. Samuti ei kaasne kaitsetööstuspargi arendamisega ebasoodsat mõju
taimestikule (sh kaitstavatele liikidele).
Metsise leiukohad kattuvad osaliselt Piirsalu kaitsetööstuspargi alaga ning ala piirneb nii
metsise Annamõisa püsielupaiga kui ka Mustjärve raba mängupaigaga, avaldab kavandatav
tegevus metsisele nendel aladel siiski mõju. Mõju väljendub nii otseses elupaigakaos pargi alal
kui kaudses elupaigakaos piirnevatel aladel, millele lisandub pargi töötamise tegevusest tulenev
häiring.
Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise eksperthinnangu (riigi eriplaneeringu lisa 2) alusel tuleb
mõjude minimeerimiseks rakendada leevendusmeetmeid. Kuigi tegevusele seatakse mitmeid
leevendavaid meetmeid, siis ei ole metsise eksperthinnangu kohaselt võimalik mõju metsisele
täielikult ära hoida ja Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb igal juhul vajadus
kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning tuleb leida ja määrata olemasolevatel
kaitstavatel aladel taastamist vajavad metsise elupaigad või leida täiendavad metsisele sobivad
elupaigad tagades sealjuures ka nende kaitse. Selle alusel on koostatud metsise
kompensatsioonimeetmete kava (riigi eriplaneeringu lisa 3).
Kaitsetööstuspargi ala läheduses asuvad kanakulli ja tedre leiukohad. Lisaks on
kaitsetööstuspargi läheduses PlutoF andmebaasi registreeritud laanerähni ühekordne vaatlus.
Laanerähni esinemine on teada ka oluliselt intensiivsema mürahäiringuga sõjaväe
harjutusväljadel, mistõttu ei ole alust eeldada olulist mõju liigi esinemisele piirkonnas. Riigi
eriplaneeringu KSH kohaselt jäävad leiukohad kaitsetööstuspargist piisavale kaugusele ning
tegevusega ei kaasne nende elupaikade kahjustamist ega olulist häiringut. Täiendavalt toimivad
metsise kaitsemeetmed nii tedre kui kanakulli leiukohtades.
Eelprojekti staadiumi detailsusastmele vastavate arvutuste alusel saab kinnitada, et KSH-s
kaitsetööstuspargile seatud mürapiirangud on kavandatud lahendusega täidetavad. KSH
kohaselt ei põhjusta Piirsalu kaitsetööstuspargi tootmistegevus lähimate eluhoonete juures müra
ja vibratsiooni normtasemete ületamist. Välismüraallikate arvutuslik helirõhutase jääb 40
dB(A) metsise mänguala kontrolljoonel nõutavast tasemest madalamaks ka konservatiivse,
hoonete varjestust ja maapinna sumbumist mittearvestava metoodika korral. Lahenduse lõplik
vastavus tuleb põhiprojektis tõendada summaarse levikuarvutusega, milles arvestatakse kõigi
samaaegselt töötavate allikate täpsustatud helivõimsustasemeid, asukohti, töörežiime ja
kohaldatavaid parandustegureid, ning katsetootmise ajal KSH seiremeetme kohaste
kontrollmõõtmistega.
EELNÕU
Puurkaev on projekteeritud Ordoviitsium-Kambriumi veekihti sügavusega 165 m.
Kaitsetööstuspargi veevajadus on kuni 350 m³ ööpäevas. KSH raames tehtud põhjaveeuuringu
kohaselt võib veevõtt põhjustada piirkonnas põhjavee survetaseme alanemist, kuid
põhjaveekompleks jääb surveliseks ning olulist mõju piirkonna veevarustusele ja põhjavee
kvaliteedile ei ole ette näha. Põhjaveetaseme võimalike muutuste jälgimiseks on ette nähtud
seire. Seiremeetmena jälgitakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi survetaset Risti
ühisveevärgi puurkaevus.
Piirsalu kaitsetööstuspargi ala piirneb Piirsalu jõega ja seda läbib Lepaste oja. Piirsalu-Kõrtsioja
veekogumi seisund on hinnatud heaks. Piirsalu jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, mistõttu tuleb vältida jõe veekvaliteedi ja
hüdroloogilise režiimi halvenemist. Heitvee juhtimise korral tuleb tagada, et suublasse juhitav
vesi vastab kehtivatele nõuetele ning ei halvenda veekogu seisundit. Lõheliste
elupaigatingimuste kaitseks ei tohi Piirsalu jõe vee temperatuur tõusta üle 2 kraadi. Samuti on
ettenähtud seire ning kui kavandatud lahendus ei taga veekogu kaitset, tuleb rakendada
täiendavaid meetmeid või muuta tehnilist lahendust.
KSH-s teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal võimalik järeldada, et heiteallikatest
pärinevate saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu elamualadeni ja lähimate
elamute juures on lubatud õhukvaliteedi tasemed tagatud. Samuti ei ole ette näha olulist
lõhnahäiringut. Täpsemad käitiste andmed ja hinnangud esitatakse keskkonnakaitseloa
taotlusega.
Piirsalu kaitsetööstuspargi ala on registreeritud jääkreostusobjektina, mistõttu tuleb enne
ehitamist võtta pinnaseproovid ning piirväärtuste ületamise korral reostus likvideerida.
Ehitamisel ja käitamisel tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja anda üle vastavat õigust
omavale käitlejale ning rakendada jäätmehierarhia ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid.
Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha.
Kavandatavale alale ega selle lähedusse maardlaid ei jää. Ehitustööde käigus tekkiva kaevise
materjali taaskasutada maksimaalses võimalikus ulatuses samal kinnisasjal või kavandatava
tegevuse alal, et vähendada loodusvarade kasutamist ning vajadust materjali juurdeveoks.
Kaitsetööstuspargi piirkonnas ebasoodne mõju maavaradele ja maardlatele puudub.
Piirsalu kaitsetööstuspargi alal paikneb pärandkultuuriobjekt Piirsalu raketibaas, mis on ühtlasi
ka militaarpärandi objekt. Objekti seisund on kehv. Piirsalu raketibaasi kui militaarpärandi
objekti puhul on soovitatud kaaluda olemasolevate ehitiste osalist säilitamist või
taaskasutamist. Käesoleva ehitusprojekti kohaselt on säilitakse kolm angaari.
Riigi eriplaneeringu raames hinnati kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevate ohualade ulatust.
Ehitusprojekti lahendusele on koostatud riskide hindamine. Tööstuspargi alas on kõikide
ohtlike hoonete (st lõhkeainet käitlevate või ladustamiseks ettenähtud hoonete) paigutus valitud
selliselt, et oleksid tagatud ohutud kaugused nii tööstuspargi siseselt kui ka tööstuspargi vahetus
läheduses. Samuti on arvestatud ohutute kaugustega vastavalt kemikaaliseadusele.
Piirsalu kaitsetööstuspargi lähistele kavandatud uusi tegevusi, millega ei ole arvestatud riigi
eriplaneeringu koostamisel ning, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju, ei ole.
EELNÕU
TTJA hinnangul jäävad ehitusloa taotluste ja ehitusteatistega kavandatavad ehitised ning nende
funktsioon, maht ja iseloom riigi eriplaneeringu ja selle raames koostatud KSH-s hinnatud
tegevuse ulatusse. Seetõttu ei ole kavandatava tegevuse asjaolud võrreldes riigi eriplaneeringu
menetluses hinnatuga olulisel määral muutunud.
Ehitusprojekti (eelprojekti staadium) koostamisel on arvestatud projekteerimistingimustes ja
KSH-s sätestatud tingimuste ja nõuetega. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha sellist olulist
ebasoodsat mõju inimese tervisele, heaolule või varale, mida ei oleks võimalik vältida või
vähendada. Kaitsetööstuspargi ehitamisel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu
kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele
loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Metsisele avaldub
ebasoodne mõju, mille minimeerimiseks on määratud leevendusmeetmed ning pärast
leevendusmeetmete rakendamist alles jääva mõju hüvitamiseks kompensatsioonimeetmed.
Eelnevast tuleneval on TTJA seisukohal, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju on KSH
käigus hinnatud ja ehitusprojekti koostamisel asjakohaselt arvesse võetud.
TTJA edastas KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu XX.11.2026 kirjaga nr XXX arvamuse
avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,
Keskkonnaametile, Päästeametile, Terviseametile ja Lääne-Nigula Vallavalitsusele. Lisaks
saadeti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks MTÜ-le PÄRISELT SIIN, MTÜ-
le PIIRSALU KÜLA SELTS ja MTÜ-LE Hoiame Loodust.
TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel Piirsalu kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu ja selle KSH järeldustele, ehitusprojektile ning asjaomaste asutuste
seisukohtadele.
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh
seadusandlusest tulenevad) meetmed, millega tuleb arvestada:
1. Olenevalt kasutussagedusest tuleb seirata hävitamisplatsi ümbruses pinnase kvaliteeti.
Kui platsi kasutatakse tihedamalt kui üks kord nädalas, siis on soovitatav seiresagedus
üks kord kvartalis, kui harvemini, siis kord poolaastas. Pinnase kvaliteeti platsi
ümbruses seiratakse platsi kasutuse ajal ja 3 aastat pärast kasutusea lõppu. Seiratavad
ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid lõhkematerjali tootmisjääke ja
lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse. Seiret teostada kahes seirepunktis, mis
paiknevad platsi suhtes eri ilmakaartes. Seiretulemusi võrrelda Keskkonnaministri
28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” sätestatud
siht- ja piirarvudega. Kui proovid näitavad tööstusmaa piirarvust kõrgemat sisaldust,
siis tuleb välja selgitada reostuse ulatus ning asuda seda likvideerima. Lisaks tuleb
sellisel juhul hävitamisplatsi tehnilist lahendust muuta nii, et edaspidi oleks välistatud
ohtlike ainete sisalduse tõus. Täpsed seirepunktid ja -meetodid pannakse paika
järgmistes etappides.
2. Enne tegevuse algust tuleb fikseerida pinnase foonitase nende ainete osas, mis
lõhkematerjali tootmisjääkide ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel võivad
pinnasesse lisanduda.
EELNÕU
3. Hävitamisplatsi rajamisel tuleb üks kord kvartalis seirata pinnavee kvaliteeti Piirsalu
jões. Seirepunkt valida kaitsetööstuspargist allavoolu (võib ühildada heitvee
suublaseirega). Seirepunkti valikul on oluline, et seal oleks võimalik järjepidevalt
proove võtta. Seiratavad ained valitakse konkreetselt vastavalt sellele, milliseid
lõhkematerjali tootmisjääke ja lõhkeainega määrdunud esemeid hävitatakse.
Seiretulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28
„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete,
prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“
sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Juhul kui seiretulemused näitavad
määruses toodud ainete sisalduse suurenemist võrreldes foontingimustega, tuleb seiret
korrata, et välistada juhuslik kõikumine. Tuvastatud väärtuste püsimisel või
piirväärtuste ületamisel selgitada välja reostuse ulatus ja allikas ning rakendada
meetmeid reostuse likvideerimiseks. Lisaks tuleb sellisel juhul välja töötada ja
rakendada asjakohased tehnilised lahendused, mis väldivad ohtlike ainete edasist
jõudmist pinnaveekogusse.
4. Heitvee ja suubla seire tuleb algselt läbi viia üks kord kuus kahe aasta vältel. Pärast
seda, kui reoveepuhasti töökindlus on tõendatud ja heitvee kvaliteet stabiilne, võib
seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis. See hõlmab nii toruotsa seiret kui ka
suublaseiret (jõest nii üles- kui allavoolu toruotsast).
- Ülesvoolu seirepunkt: vähemalt 20 meetrit enne heitvee suubumist.
- Allavoolu seirepunkt: tööstuspargi põhjapiiril.
- Kohapeal määratavad näitajad: voolukiirus ja vooluhulk, lahustunud
hapniku sisaldus, pH, elektrijuhtivus, temperatuur.
- Suubla seire puhul laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT5, KHTMn,
heljum, Püld, Nüld, ammoonium (NH₄⁺), nitraat (NO₃⁻).
- Heitvee seire puhul laboris määratavad näitajad (vähemalt): BHT7, KHT,
heljum, Püld, Nüld.
- Esimesed kaks aastat tuleb seiret teha üks kord kuus. Kui selle perioodi
tulemused näitavad, et jõe veekvaliteet ei ole muutunud ning heitvee koostis
on stabiilselt hea, võib seiresagedust vähendada ühe korrani kvartalis.
- Kui reoveepuhasti koormust suurendatakse, tuleb seiresagedus tõsta
vähemalt pooleks aastaks tagasi sagedusele 1 kord kuus, et hinnata
võimalikke muutusi veekvaliteedis.
5. Enne tööstuspargi rajamist tuleb Piirsalu jões läbi viia uuringud jõe ökoloogilise
seisundi hindamiseks, sealhulgas kalastiku seire. Kordusuuring tuleb teostada kaks
aastat pärast reoveepuhasti tööle hakkamist.
EELNÕU
6. Üks kord kahe aasta jooksul seirata Risti ühisveevärgi Ordoviitsiumi-Kambriumi
puurkaevu katastrinumbriga 9483 veetaset (survetase).
7. Müratõkete abil tuleb müra levikut piirata ja müra suunata Mustjärve raba
metsisemängust vastassuunas. Samuti tuleb ning kogu territooriumil säilitada
maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus.
8. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase pargi põhja- ja idapoolse külje
300 meetri puhvri välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
9. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 1 metsisemängu 1
km tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
10. Piirsalu kaitsetööstuspargi tegevusest tulenev müratase Annamõisa 2 mängu 1 km
tsooni välispiiril ei tohi ületada 40 dB.
11. Raadamine on keelatud metsise leiukohaga KLO9102172 kattuval kaitsetööstuspargi
alal 01.04–15.07 ja väljaspool leiukohta jääval pargi alal perioodil 15.04–15.07 ning
rakendama peab lindude pesade ja poegade hukkumise vältimiseks nõutavat
hoolsuskohustust.
12. Välised ehitustööd 1 km tsoonis Mustjärve raba metsisemängust on keelatud 01.04–
15.05.
13. Välised ehitustööd väljaspool Mustjärve raba metsisemängu 1 km tsooni toimuvad
metsise mänguperioodil vahemikus 01.04–15.05 kella 07:00 19:00-ni.
14. Territooriumi piirav võrkaed (kui võrgu silm on 7x7 cm või suurem) kaetakse pargi
põhja- ja idapoolsel küljel kuni lasketiiruni tumeda kangaga, et vältida lindude/loomade
juhuslikku hukkumist.
15. Katsetootmise ajal tuleb teha reaalse tootmisprotsessiga seonduva ühtlase müra leviku
mõõtmised suuremate müraallikate juures; 300 m puhvertsooni välispiiril Mustjärve
raba metsisemängu servas ning sama mängu tsentris; Annamõisa 1 ja Annamõisa 2
metsise mängude 1 km tsooni välispiiridel. Müra mõõtmine tuleb tellida sõltumatult
osapoolelt.
16. Alates kaitsetööstuspargi rajamise algusest tuleb iga aastaselt läbi viia kohaliku kolme
metsisemängu seire riikliku seiremetoodikaga ning helisalvestite abil. Seire kestab 6
aastat peale kaitsetööstuspargi valmimist. Helisalvesteid paigutatakse igasse mängu
kaks ning nende minimaalne tööperiood on 25.03–15.05. Lisaks toimub samal
ajaperioodil ühekordne mürataseme mõõtmine.
17. Kaitsetööstuspargi alal ja selle läheduses asuvad vanad okastraataiad tuleb eemaldada
Kaitsetööstuspargi ehituse algetapis ehk hiljemalt raadamistöödega paralleelselt, sh
vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07).
EELNÕU
18. Kõuemaru kinnistul (68001:003:0278) asuv kuivenduskraavide võrgustik tuleb sulgeda
(kraavide ETAK ID-d: 9681054; 2392606; 9681092 ja 2392777). Tööd tuleb ellu viia
vältides lindude pesitsusrahu aega (s.o 01.04–15.07.)
19. Kohustuslik on rakendada stsenaarium 1 järgset kompenseerimist: kui müra
leevendavate meetmetega tagatakse, et Piirsalu kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni
välispiiril jääb alla 40 dB (A), siis tuleb lisaks leevendusmeetmete rakendamisele
kompenseerida otsese ja kaudse elupaiga kao tõttu 143 ha metsise elupaiku võimalikult
mängu lähedal. Kompensatsioonialad koos rakendamise detailse kavaga on toodud
kompensatsioonimeetmete kavas (riigi eriplaneeringu lisa 3).
20. Vajadusel tuleb rakendada stsenaarium 2 järgset kompenseerimist: kui pideva ja ühtlase
müra tase ületab kaitsetööstuspargi 300 m puhvertsooni välispiiril, s.o Mustjärve raba
metsisemängu servaalal või Annamõisa 1 või Annamõisa 2 metsisemängude 1 km
tsooni välisservas peale meetmete rakendamist 41 dB(A), tuleb lisaks
leevendusmeetmete rakendamisele kompenseerida metsise elupaik u 874 ha (sisaldab
stsenaariumi 1 kompensatsiooni pindala) kuni 50 km kaugusel Mustjärve raba mängust.
Stsenaarium rakendub vajadusel peale müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise
etapis. Kompensatsiooni stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul, kui müramõõtmiste seire
tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41,0 dB. Väärtused kuni 41,0 dB
stsenaariumi 2 ei käivita.
21. Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi
lähedusse jäävatel elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria normtaset. Ehitusaegse
müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–7.00.
Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka kõrgendatud mürahäiringu
esinemine ning ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele ehitustöödele otsest
normtaset kehtestatud ei ole.
22. Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja
laadimistööd aga ka alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra
normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.
23. Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad
seadmed helivõimsustasemega suurusjärgus 95–100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne
müraekraan või mürasummutuskast.
24. Potentsiaalselt saastunud sademevesi tuleb kokku koguda ja juhtida tehnoloogilise
kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse ning puhastada enne suublasse juhtimist.
25. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaevise kasutamisel lähtuda maapõueseaduse
nõuetest.
EELNÕU
26. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh
võtta arvesse jäätmeseaduses (JäätS) kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed
kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
27. Piirsalu kaitsetööstuspargi ala on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud,
mistõttu on vajalik pinnaseproovide võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu
tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde kavandamisele. Ohtlike ainete
sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas, põhjavesi, tööstusmaa) on vajalik pinnase ja
põhjavee saneerimine. Uuringu tulemused tuleb kajastada ka käitise lähteolukorra
aruandes (LoA), mis kuulub kompleksloa taotluse juurde.
Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS
mõistes.
Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 punkti 33,
§ 9 lõike 1, § 11 lõiked 6, 62, 8
otsustan:
jätta Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.
Nimekirja alusel 16.11.2026 nr 16-12/26-18166-001
Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
Novarc Group AS (registrikood 10226774) esitas 02.11.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused ja ehitisteatisted (ehitisregistris taotlused nr 2611271/12843 ja 2611201/29104) Piirsalu kaitsetööstuspargi ehitiste püstitamiseks. Lisaks esitas Balti Puurkaev OÜ 03.11.2026 puurkaevu ehitusloa taotluse (ehitisregistris taotlus nr 2611271/12956). Ehitusloa taotlused ja ehitusteatised on saadetud ehitisregistris arvamuse avaldamiseks.
TTJA on ehitusloa taotluste ja ehitusteatiste menetluse käigus koostanud Piirsalu kaitsetööstuspargi KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Lähtudes pädevusvaldkonnast palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 26.11.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitus- ja tööstusbüroo juhataja
Lisad: 1. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Adressaatide nimekiri
Koopia: MTÜ PÄRISELT SIIN, MTÜ PIIRSALU KÜLA SELTS ja MTÜ Hoiame Loodust.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]
Nimekirja alusel 16.11.2026 nr 16-12/26-18166-001
Piirsalu kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks
Novarc Group AS (registrikood 10226774) esitas 02.11.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused ja ehitisteatisted (ehitisregistris taotlused nr 2611271/12843 ja 2611201/29104) Piirsalu kaitsetööstuspargi ehitiste püstitamiseks. Lisaks esitas Balti Puurkaev OÜ 03.11.2026 puurkaevu ehitusloa taotluse (ehitisregistris taotlus nr 2611271/12956). Ehitusloa taotlused ja ehitusteatised on saadetud ehitisregistris arvamuse avaldamiseks.
TTJA on ehitusloa taotluste ja ehitusteatiste menetluse käigus koostanud Piirsalu kaitsetööstuspargi KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Lähtudes pädevusvaldkonnast palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 26.11.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitus- ja tööstusbüroo juhataja
Lisad: 1. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Adressaatide nimekiri
Koopia: MTÜ PÄRISELT SIIN, MTÜ PIIRSALU KÜLA SELTS ja MTÜ Hoiame Loodust.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]