| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/8841-1 |
| Registreeritud | 16.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Transpordiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Transpordiamet |
| Vastutaja | Reelika Tammai (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 2 (E263)
Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km
84,6-95,3 Mäo-Koigi lõigul 2+2
maantee ehitamiseks“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number
Tee ehitusloa andmise kuupäev
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Ave Kallo
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Tee ehitustööde aeg sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt määrata EhS §45 lõike 1
alusel ehitusloa kehtivuseks 7 aastat alates ehitusloa andmisest.
2. Enne ehitustööde algust tuleb koostada tööprojektid, mis vastavad majandus- ja taristuministri
määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri
määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ning teostada rajatiste
ehitusprojektidele ekspertiis.
3. Enne ehitamist projekteerida põhimaanteel 2+2 sõiduradade vahelise eraldusriba
kindlustamata osa laiuse vähendamine 4,0 meetrilt 2,8 meetrile, mis võimaldab objekti
maksumust optimeerida.
4. Enne ehitamist projekteerida Põhjaka ökodukti laiuse muudatus arvestades, et
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ eksperthinnangu (töö nr P26007 2 Viridis) alusel on lubatud
ulukiläbipääsu laiuse vähendamine 75 meetrilt 64 meetrile. Ulukitele vabalt kasutatav
liikumisruum ülepääsu kõige kitsamast kohast peab olema minimaalselt 64 m.
5. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja
omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.
6. Ehitustööde teostamisel tagada maaparandussüsteemide 6112410010040/002 Vodja_TP-757,
6112410010060/001 Valgmaa_2, 6112410010070/001 Valgmaa_2, 6112410010070/002
Sargvere, 6112590020070/001 Neeva äärne, 6112590020000/001 Neeva kanal,
6112590020080/001 Villemi ja 6112590020090/001 Villemi toimivus.
7. Näha ette Tõnise kinnisasja (56504:001:0078) põllumaale juurdepääsu tagamiseks ristmiku
2
ehitamine olemasolevalt põhimaanteelt (ca km 90,05), mis jääb täitma kõrvalmaantee
funktsiooni. Ristmik ehitatakse välja pärast uues asukohas 2+2 sõidurajaga põhimaantee
väljaehitamist.
8. Põhimaanteest paremale PK 945+00 piirkonda on ehitusprojektis kavandatud keskkonnalase
kompensatsioonimeetmena KMH meetmete kohane kahepaiksete sigimistiik. Tööprojekti
koostamisel ja ehitamise etapis kaasata kahepaiksete ekspert.
9. Ehitamise ajal tuleb tagada põllumajandustehnika läbipääs teisele poole ehitusobjekti jäävatele
põllumaadele (läbipääsude vajadus ja lahendus tuleb maaomanikega kokku leppida).
10. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-95,3 Mäo-Koigi lõigul 2+2
maantee ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse
korraldusele).
11. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 2 (E263) Tallinn–
Tartu–Võru–Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti
keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud ja asjaomaste asutuste poolt
täpsustatud keskkonnameetmeid:
11.1. Enne ehitustööde algust tuleb koostada objekti keskkonnajuhtimiskava, mille koosseisus
seada sisse ka kord ehitusaegsete leevendusmeetmete rakendamise jälgimiseks.
11.2. Veeseaduse § 187 p 17 nimetatud tegevuseks on vajalik taotleda veeluba.
11.3. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemise vajadus veeseaduse § 196 lõike
2 punktides 2 ja 51 nimetatud tegevusteks selgitada Keskkonnaametiga.
11.4. Ehitustööde käigus ja veekogude ületamisel ja ehituskeeluvööndis (metsamaal ulatub
ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini–LKS § 38 lg 2) tuleb vältida kallaste
kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse.
Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.
11.5. Juhul, kui tööde käigus on vajalik puu- või põõsarinde raie vooluveekogude Esna jõe,
Sargvere ja Nurmsi peakraavi ning Neeva kanali veekaitsevööndis (10 m), tuleb
veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt saada selleks nõusolek Keskkonnaametilt.
11.6. Setete sissekande vähendamiseks Esna jõkke tuleb ehitustööd vooluveekogu sängi
õgvendamiseks teostada kuival aastaajal jõe madalseisu ajal, sest siis on jõe vooluhulk
väike ning aeglase voolu tõttu on heljumi edasikanne minimaalne. Tagada tuleb
võimalikult vähene heljumi edasivool jões ja ojades.
11.7. Herbitsiidide kasutamine veekaitsevööndi ulatuses (10 m) on ilma veekeskkonnariskiga
tegevuse registreeringuta keelatud.
11.8. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi
olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.
Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt.
11.9. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad ja ehitusmaterjalide,
jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust
on välistatud nende laialikandumine ja sattumine pinnasesse.
11.10. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida
tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist
keskkonda.
11.11. (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel pinnasesse ning ladustamisalast väljapoole (nt
kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed
koheselt kokku koguda. Pinnasereostuse tekkimisel tuleb see viivitamata likvideerida.
11.12. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks
võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.
11.13. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi
olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.
3
Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt.
11.14. Raadamistöid ei tohi kavandada lindude pesitsusajale, milleks on ajavahemik 15. märts
kuni 30. juuni.
11.15. Ehitustööde eel tuleb aprilli esimesel poolel kontrollida suurkoovitaja (III
kaitsekategooria) pesitsemist liigi registreeritud elupaiga alal Prandi külas. Suurkoovitaja
pesitsemist peab kontrollima liiki (suurkoovitaja) tundev ekspert. Juhul kui elupaik on
asustatud, tuleb leevendusmeetmena rakendada mürarikastele töödele ajalisi piiranguid
15. märtsist 15. juulini. Kui elupaik on asustamata, siis pole vajalik piiranguid rakendada.
11.16. Tee ehitustööde maa-alal paiknevate II-III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade
kaitsmine ja ümberasustamine korraldada vastavalt „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusalal registreeritud kaitsealusete
taimeliikide uuring ja ümberasustamise metoodika“ (OÜ Nordic Botanical, 2024)
juhistele.
11.17. Kaitsealuste liikide ümberasustamisega seonduvalt tuleb eelnevalt (perioodil, mil liik on
tuvastatav) kaitsealuste liikide isendid üles otsida ja märgistada. Liigi tuvastamist peab
tegema vastavaid liike tundev ekspert ja ümberasustamist peab tegema vastava töö
kogemusega ekspert.
11.18. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,
teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu
teket ja levikut. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või
katta koorem tolmu levikut takistava kattega.
11.19. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta
perioodil) teostada tolmutõrjet.
11.20. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).
11.21. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega ja korraldada
tööd viisil, et on tagatud normidest kinnipidamine. Impulssmüra põhjustavaid töid on
lubatud teha vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00.
11.22. Kohtades, kus majapidamised asuvad tee vahetus läheduses, tuleb väga mürarikaste tööde
teostamist ja tehnoloogiate (seadmete müraemissiooniga LW=115-120 dB) kasutamist
vältida öisel ajal ning puhkepäevadel.
11.23. Ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel tuleb kinni pidada sotsiaalministri 01.10.2025
määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtustest.
11.24. Vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel.
11.25. Enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku mõjualasse (teostatavatest
ehitustöödest 30 m ulatuses) jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude
jms) tehniline seisukord.
11.26. Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine peab
toimuma vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 96 nõuetele.
11.27. Maapõuest võetava materjali kasutamise kavandamisel on vajalik arvestada, et ehitamisel
üle jääva kaevise tarbimine ning võõrandamine saab toimuda vastavalt MaaPS §-le 97.
11.28. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest (JäätS) ja kohalike
omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest tulenevatest nõuetest.
11.29. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest: eelistada
jäätmetekke vältimist, mille järgselt jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel
ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on lubatud suunata
jäätmed viimases järjekorras. Jäätmete taaskasutamisele suunamisel tuleb eelistada
ringlussevõttu.
11.30. Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb
võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal
taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest (JäätS,
keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21).
4
11.31. Jäätmeid on lubatud käitlemiseks anda üle vaid selleks vastavat keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et
vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju.
11.32. Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle ja selleks määrata vastutav(ad)
isik(ud) ja koostada vastav kord.
11.33. Kui ehitustööde käigus teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja
kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või
selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud
tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest
Muinsuskaitseametit.
11.34. Arheoloogiliste eeluuringutega määratud aladel näha ette kaevetöödel nende alade
edasiseks uurimiseks vajalikud tööd (arheoloogilised eeluuringud enne ehitustööde algust,
pinnase koorimise või kaevetööde arheoloogiline jälgimine).
11.35. Ehitustööde organiseerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et projekteeritava maantee
ja liiklussõlmede piirkonnas on elamuid, mida ehitusaegne ja ehitusplatside valgustus võib
häirida. Võimalusel tuleb materjalide ja masinate hoiuplatside asukohad valida selliselt,
et need paikneksid asustusest eemal, et vältida võimalikke valgushäiringuid.
11.36. KMH aruande seiremeetmete alusel (ptk 10.3) mõõta 1 kuu pärast põhimaantee liiklusele
avamist ja lubatud sõidukiiruse 120 km/h kehtestamist mürataset kinnistutel, kus
põhiprojekti jaoks koostatud ajakohastatud mürauuringuga „Riigitee 2 (E263) Tallinna–
Tartu–Võru–Luhamaa km 84,6–107,0 Mäo–Imavere lõik, liiklusmüra hinnang“ (Kajaja
Acoustics OÜ, 2026) on ehitusjärgses müraolukorras arvutuslikud eluhoone teepoolse
küljeni levivad müratasemed päevasel ajal 60-64 dB ning müra leevendusmeetmeid ei ole
projektiga kavandatud. Mäo-Koigi lõigul teostada mõõtmised eluhoone teepoolsel küljel
järgmistel kinnistutel: Eri (56504:001:0129); Jaagu-Matsi (56504:001:0211);
Kuusikuääre (56504:001:0148); Maantee (32501:003:0401); Mustakuuse
(56504:001:0214); Piiri (56504:001:0881); Raja (56504:001:0180); Siimu
(56701:001:1048); Sõstra (32501:001:0148) ja Uuesauna (56504:001:0085). Lähtudes
mõõtmistulemustest, tuleb liiklusmürale kehtestatud piirväärtuste ületamise korral,
rakendada täiendavaid müra leevendusmeetmeid.
1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee
km 84,6-95,3 Mäo-Koigi lõigul 2+2 maantee
ning terviklahenduse toimimiseks vajalikke
teede ja rajatiste ehitamine, sh riigiteede 15159
Mäo-Tarbja-Eivere-Korba tee, 15175 Paide-
Mündi-Mäeküla tee, 15182 Mäe-Prandi tee, 15162
Koigi-Päinurme tee, 15167 Koigi-Laimetsa-
Käsukonna tee osaline ümberehitamine; rajatised
TS01 Põhjaka ökodukt, TS02 Esna jõe sillad, TS03
Sargvere peakraavi sild, TS04 Valgma riste, TS05
Mäeküla liiklussõlme viadukt, TS06 Nurmsi
karjatunnel, TS07 Roti suurulukitunnel, TS08
Prandi viadukt, TS09 Koigi liiklussõlme viadukt,
TS10 Mõisavahe riste viadukt, TS11 Neeva kanali
sillad, müratõkkerajatised (Aadu, Pärna,
Küünisaare ja Vahtra), väikeulukite- ja
kahepaiksete tunnelid; uute kergliiklusteede,
koguja- ja ühendusteede ehitamine; kohalike teede
5
5650047 Mäo-Vodja tee, 5650266 Saare tee,
5650391 Loodla tee, 5650258 Põhjaka - Sargvere
tee, 5650390 Aadu tee, 5650046 Valgma tee,
5650214 Valgma - Mäeküla tee, 5650220 Näki tee,
3250059 Põllumetsa tee, 2559001 Andrese tee,
3250030 Neevaääre tee ja 3250014 Kaalumaja tee
osaline ümberehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast&Puhkim OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu
2+2 maantee ehitusprojekt. Staadium:
Põhiprojekt“ töö osa nr MA17425-1 „Mäo-
Koigi lõik km 84,6-95,3“ ja nr MA17425-03
„Mäeküla kergliiklustee“
2.7 Tee ehitusprojekti number MA17425-1 ja MA17425-03
(allkirjastatud digitaalselt)
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-
Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-95,3 Mäo-Koigi
lõigul 2+2 maantee ehitamiseks
Transpordiamet algatas ....11.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 (E263) Tallinna-
Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-95,3 Mäo-Koigi lõigul 2+2 maantee ehitamiseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse ese paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnusega
56502:002:1110; 56502:002:0395; 56502:002:0398; 56502:002:0385; 56502:002:0348;
56502:002:0416; 56502:002:0264; 56502:002:0324; 56502:002:0397; 56504:001:0640;
56504:001:0277; 56502:002:0259; 56502:002:0386; 56502:002:0266; 56502:002:0325;
56504:001:0258; 56504:001:0249; 56504:001:0267; 56504:001:0265; 56504:001:0269;
56504:001:0263; 56504:001:0084; 32501:003:0690; 32501:003:1221; 32501:003:0040;
32501:003:1222; 32501:003:1311; 25501:001:0422; 32501:003:1242; 25501:001:0575;
25501:001:0538) Järva maakonnas Paide linnas Mäo, Valgma, Mäeküla, Nurmsi külas ja Järva
vallas Prandi ja Koigi külas.
Põhimaantee ning selle toimimiseks vajalikke teede ja rajatiste ehitamiseks on vajalikud äralõiked
teega piirnevatest kinnisasjadest. Transpordiamet alustas teemaa omandamise menetlust oktoobris
2026 ja ehitusloa andmise ajaks ei ole maade omandamine lõpuni viidud. Arvestades eeltooduga,
seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne ehitustöödega alustamist väljaspool riigitee alust
maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või
ehituseks vajaliku maa omandamiseks.
Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud põhimaantee ümberehitamise ja
liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku
teedevõrgu teed: 5650047 Mäo-Vodja tee, 5650266 Saare tee, 5650391 Loodla tee, 5650258
Põhjaka - Sargvere tee, 5650390 Aadu tee, 5650046 Valgma tee, 5650214 Valgma - Mäeküla tee,
5650220 Näki tee, 3250059 Põllumetsa tee, 2559001 Andrese tee, 3250030 Neevaääre tee ja
3250014 Kaalumaja tee.
2
Riigitee 2 km 84,6-95,3 teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks vastab
teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha
täpsustamine km 92,0-183,0“ lõigul ca km 92-1022. Teemaplaneering koos lisadega on
kättesaadav https://www.transpordiamet.ee/teehoid-ja-liikluskorraldus/tee-
ehitus/teemaplaneeringud#jarva-maakond-jogev. Planeeringuga on kavandatud maantee koos
kõigi tee ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike rajatistega (tee mulle, katend, kraavid, müratõkked,
valgustus, jalgratta- ja jalgtee jne) planeeringu põhijoonisel tee ja teekaitsevööndi alana esitatud
maa-alale. Teede ja rajatiste asukohad ning tehnilised näitajad on täpsustunud pärast uuringute
teostamist tee-ehitusprojektide koostamise käigus.
Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja 4 on
eelnimetatud planeeringut täpsustatud projekteerimistingimustega. Teemaplaneeringut on
täpsustatud Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/550 „Projekteerimistingimuste
andmine riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,11 Mäo‒ Imavere lõigu I
klassi maantee eelprojekti koostamiseks“.
Tee ehitusloa andmise aluseks on Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA17425 „Riigitee 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt.
Staadium: Põhiprojekt“ koosseisus koostatud töö osad nr MA17425-01 „Mäo-Koigi lõik km
84,6-95,3“ ja MA17425-03 „Mäeküla kergliiklustee“. Põhiprojekti koosseisus olevate rajatiste
ehitusprojektid on koostatud eelprojekti staadiumis.
Käesoleva ehitusloa menetlusega käsitletud Mäo-Koigi lõigu asukohaskeem ja projektmaterjalid
on kuni 01.03.2030 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/4ZiumjcI7qvITm5
Töö eesmärgiks on riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-95,3 lõigu
ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega.
Tee ehitustööde aeg sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt sätestab Transpordiamet
ehitusloa kõrvaltingimusena ehitusloa kehtivusajaks 7 aastat EhS §45 lõike 1 alusel.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Käesolev ehitusluba käsitleb riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-95,3
Mäo-Koigi lõigul 2+2 maantee ehitamiseks kavandatud tegevusi, mis moodustavad ühe etapi
riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,12 Mäo-Imavere lõigu I klassi
maantee eelprojektiga kavandatud tegevusest.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
km 87,5-108,12 Mäo-Imavere lõigu I klassi ehitusprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3
kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle
vajadust põhjendamata.
1 Varasemates projektides ja dokumentides toodud põhimaantee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee kilometraaž
on Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo lõikude valmimise järgselt muutunud.
3
Tuginedes eeltoodule, algatati Transpordiameti keskkonnatalituse juhataja 19.02.2021 otsusega nr
1.1-2/21/20 riigitee 2 (E263)Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I
klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2.
Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamise aruanne (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013) tunnistati nõuetele vastavaks
Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/1473. KMH aruande
ptk 9 järeldatakse, et projekteeritava maanteelõigu ehitamine ei too kaasa olulist
negatiivset mõju, kui rakendatakse KMH aruande ptk-s 8 toodud leevendusmeetmeid.
Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH
tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid
meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju.
Võrreldes eelprojektiga vähendatakse riigitee 2 km 85,65 (eelprojektis km 87,7) kavandatud
Põhjaka ökodukti ulukiläbipääsu laiust 11 meetrit (eelprojektis 75 m). Lähtudes Transpordiameti
juhendis 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 „Teede projekteerimise juhend“ tabelis 14 toodud suurulukite
esinduslike ökoduktide määratud laiusest (60-75 m) ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ
eksperthinnangust (lisa 3), ehitatakse Põhjaka ökodukt 64 meetri laiusena ulukiläbipääsu kõige
kitsamas kohas (ulukitele vabalt kasutatav liikumisruum).
Eeltoodud muudatus ei ole käsitletud eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes, mistõttu on
amet kogunud teavet selle kohta, kas muudatustega kaasneb oluline keskkonnamõju.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ töö nr P26007-2-Viridis „Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-
Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste
ulukimeetme eksperthinnang“ hinnangul ei ole muudatustega ette näha olulise negatiivse
keskkonnamõju avaldumist KeHJS § 6 lõige 21 mõistes. Projektiga ei muudeta oluliselt eelprojekti
lahendust ja selle KMH põhimõttelisi järeldusi, sh varem seatud asjakohaste meetmete
rakendamise osas. Samuti ei ole muutunud projektala määral, mis muudaks eelprojekti KMH
menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Projekti muudatusest ei lisandu tegevuse
lubatavusele lisatingimusi või seire kohustusi. Tuginedes KeHJS § 11 lõikele 62 jätab otsustaja
eelhinnangu andmata, kuna kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande
heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning
asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste
seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest
tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
2 https://www.transpordiamet.ee/keskkonnamoju-hindamise-algatamine-riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-
km-875-1081-mao 3 https://www.transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-875-1081-mao-imavere-loigu-i-
klassi-maantee-3
4
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks 7
aastat.
1. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,
liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82
„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 9, § 11 lõike
62 ning § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab Transpordiamet:
2. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 95,3-99,1
Mäo-Koigi lõigul 2+2 maantee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.
4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse
kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
3. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba Mäo-Koigi lõik;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (esitatakse koos korraldusega).
3. Eksperthinnang_Põhjaka ökodukt
4. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
5
(allkirjastatud digitaalselt)
Ave Kallo
Juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Paide Linnavalitsus
Järva Vallavalitsus
Muinsuskaitseamet
Maa- ja Ruumiamet
Keskkonnaamet
Terviseamet
Päästeamet
Meie 16.11.2026 nr 8-1/24-021/20280-1
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-
Luhamaa tee km 84,6-95,3 Mäo-Koigi lõigul
2+2 maantee ehitusloa menetlusse
kaasamine
Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-
Luhamaa tee km 84,6-95,3 Mäo-Koigi lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks.
Tee ehitusloa andmise aluseks on Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA17425 „Riigitee 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt.
Staadium: Põhiprojekt“ koosseisus koostatud töö osad nr MA17425-01 „Mäo-Koigi lõik km
84,6-95,3“ ja MA17425-03 „Mäeküla kergliiklustee“.
Käesoleva ehitusloa menetlusega käsitletud Mäo-Koigi lõigu asukohaskeemi ja
projektmaterjalidega saab tutvuda lingil: https://pilv.transpordiamet.ee/s/4ZiumjcI7qvITm5
Töö eesmärgiks on riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-95,3 Mäo-Koigi
lõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos tee toimimiseks vajalikke teede ning
rajatistega.
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks
ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 27.11.2026 e-posti aadressile
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post [email protected]).
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marge Kelgo
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisad: 1. Mäo-Koigi lõigu tee ehitusluba_eelnõu
2. Korraldus riigitee 2 Mäo-Koigi lõigul 2+2 maantee ehitamiseks_eelnõu
3. Ulukiuuring_Põhjaka ökodukt
KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ MAASTIKUÖKOLOOGIA JA RUUMILINE KESKKONNAKORRALDUS REG. 11368855 REG: 14.04.2007
TELLIJA: Transpordiamet
TÖÖ NR: P26007-2-Viridis
TÖÖ NIMETUS:
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo- Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Kavandatava Põhjaka ökodukti (km 87,7)
eksperthinnangu aruanne
KESKKONNAEKSPERT ZOOLOOG
OLAVI HIIEMÄE
LAURI KLEIN
KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ E-KIRI: [email protected]
TEL. 527 8 027
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2
Nimetus Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Versioon Esitamiseks ametkondadele Töö nr P26007-2-Viridis
Aeg 07.02.2026
Tellija Transpordiamet Valge 4, 11413 Tallinn
Tellija esindaja Marge Kelgo Transpordiameti projektijuht
e-post [email protected]
Ulukiuuringu koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Reg. Nr 11368855 Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Telefon: 527 8 027 E-post: [email protected]
Koostaja esindaja
Olavi Hiiemäe MSc keskkonnakorraldus Juhatuse liige
Eksperdid Lauri Klein Zooloog, MSc Maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse
Kasutustingimused © Käesolev ulukiuuringu aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle
lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida
autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Ulukiuuringu aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Ulukiuuringu aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui
viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3
SISUKORD
1. Projekti eesmärk …………………………………………………… 4
2. Olemasolev olukord …………………………………………………… 5
3. Eksperthinnang Põhjaka ökodukti kohta ……………………………... 9
4. Kokkuvõte ……………...……………………………………………. 14
Kasutatud kirjandus
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4
1. PROJEKTI EESMÄRK
Koostada riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatusega kavandatavate tegevuste kohta ulukimeetme piisavuse
eksperthinnang.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 87,5-108,13 Mäo-Imavere lõigu I klassi
maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste osas on koostatud keskkonnamõju hindamise
aruanne (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013), mis tunnistati nõuetele vastavaks
Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/1477.
Töö ülesandeks on anda ekspertarvamus, kas ja missugustel tingimustel on võimalik Põhjaka
ökodukt (km 85,7) projekteerida ümber nii, et kavandatava ökodukti laius oleks kõige kitsamas kohas
laiusega 60 m? Eksperthinnangus tuleb anda seisukoht, kas ökodukti laiuse 60 m korral on tagatud
rohevõrgustiku toimimine ning vajadusel anda täiendavad soovitused (sh rajatise gabariitide osas),
mis tagavad suurulukite ülepääsu eesmärgipärase toimivuse.
Joonis 1 Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti eelnõu. Väljavõte Põhjaka ökodukti asukohast.
Ekspertiishinnangu koostamiseks teostati O. Hiiemäe ja L. Kleini poolt piirkonna ülevaatuseks
välitööd 27. jaanuaril 2026.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD
Kavandatav Põhjaka ökodukt asub Järva maakonnas, Paide linnas, Valgma külas Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa maantee kilomeetril 87,7 (joonis 2).
Joonis 2 Projekteeritava Põhjaka ökodukti asukoht kaardil
Asukoha koordinaadid (E263 telje ja ökodukti telje nr 1 ristumine):
● X=6529751.901
● Y=595456.539
Ökoduktiga tagatakse loomade pääs üle põhimaantee nr 2 (E263) ja kogujatee. Põhiteel on
arvestatud 2+2 rajalise laia eraldusribaga ristlõikega ja kogujateel liikuvatele eriveostele on tagatud
kõrgusgabariit 7,0 m.
Ökodukti, kui rajatise kogupikkuseks on rajatise plaani järgi 80 m (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-
0013, Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 87,5-108,13 Mäo-Imavere lõigu I klassi
maantee eelprojekti, kaust 4.2.4–TS15 Taara ökodukt km 104,8 Seletuskiri, Tabel 3 kohaselt) ja see
on kavandatud kolme avalise raudbetoonehitisena, mille laiuseks kitsaimas kohas keskel on algse
plaani järgi 75 m. Kolme ava ristlõigete mõõtudel on keskmisel kõrgeim ava kõrgus 7 m, äärmistel
5,5 m ja põhimaantee niitide läbimise avadel suurim laius 11,5 m ning kogujatee aval 9 m. Kogu
ehituskonstruktsiooni betoonosa pikkus (risti teega) on plaani alusel arvestuslikult 41,6 m.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6
Ökodukti piirkonnas registreeritud rajatise sihtliikidest suur- ja väikeulukid (ReWild
ulukiuuringu aruandest ja välivaatluste alusel)
Joonis 3 Suurimetajate vaatlused ja konfliktkohad teelõigul OÜ ReWild ulukiseire aruandest lk 20
ReWild aruandest lk 19-21 ja käesoleva ekspertiisi välitööd 27.01.2026:
1. Põder (Alces alces), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus
kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.
2. Metskits (Capreolus capreolus), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild
ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.
3. Metssiga (Sus scrofa), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi
kaugemal, rajatise mõjualas.
4. Punahirv (Cervus elaphus), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti alast
veidi kaugemal, rajatise mõjualas.
5. Karu (Ursus arctos), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi
kaugemal, rajatise mõjualas.
6. Ilves (Lynx lynx), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi
kaugemal, rajatise mõjualas.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7
7. Hunt (Canis lupus), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi
kaugemal, rajatise mõjualas.
8. Rebane (Vulpes vulpes), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild
ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.
9. Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus
ökodukti alast veidi kaugemal, rajatise mõjualas.
10. Nugis (Martes sp), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi
kaugemal, rajatise mõjualas.
11. Halljänes või valgejänes (Lepus sp), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii
ReWild ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.
12. Hamsterlane või hiirlane (Cricetidae/Muridae), tegevusjäljed registreeriti ökodukti
piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.
13. Mutt või mügri (Talpa europaea / Arvicola amphibius), tegevusjäljed registreeriti ökodukti
piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.
Foto 1 Kavandatava Põhjaka ökodukti ümbrus. Vaade edelast kirde suunas, Saare tee ja Tallinn-
Tartu maantee ristumiskohast (Foto: L. Klein, 27.01.2026).
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8
Kavandatava Põhjaka ökodukti kohas on mets kahel pool teele suhteliselt lähedal, aga suudmete
ees paiknevad raiesmikud või noorendikud. Täiskõrguses mets, kus peamisteks puuliikideks on
Metsaregistri andmetel 60-65 a vanused kuused, kased ja haavad, on eriti lähedal ökodukti
lõunapoolsema suudmenurga juures, lõuna pool olemasolevat Saare teed (vt fotol esiplaanil
vasakul). Ökodukt ise hakkaks paiknema suurema metsakoridori kaguservas ja sellest kagu poole
jääb mõlemale poole olemasolevat teed valdavalt aktiivselt kasutatav põllumajandusmaa. Vahetult
ökoduktist loodesse jääb olemasoleva tee äärde ka lehtmetsalaike, mis kindlasti soodustavad
loomade liikumist tee äärde. Kindlasti tuleb ökodukti ehitustegevuse käigus maksimaalselt
säilitada olemasolevad ökotonid e. metsaribad mõlemal pool teed, ökodukti suudmetest
edelas ja kagus, mis eraldaksid kavandatava rajatise avamaastikust.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9
3. EKSPERTHINNANG PÕHJAKA ÖKODUKTI KOHTA
Ökodukti asukoht on valitud üldiselt sobivasse kohta, kuna selle lähipiirkonnas on liikumas 13
kavandatavat rajatist eeldatavalt kasutavat loomaliiki või liigirühma esindajat, nende seas kõikide
Eesti suuremate sõraliste ja kõikide suurkiskjate liikide esindajad. Ka maastikuliselt asub ökodukt
olulises kohas, ühendades suuri metsamaastikke Mündi ja Mäo rabade vahelisel alal. Kaugemas
maastikulises perspektiivis on see suurem ja olulisem metsakoridor kui Taara ökodukti juures ja
samuti ühendab see Endla ja Soomaa loodusmassiive. Samuti ühendab antud metsakoridor üle
Endla loodusmassiivi Alutaguse metsi Vahe-Eesti metsade vööndiga. Lisaks on see metsakoridor
kultuurmaastike vahel Mäo piirkonnas ainus selline, millele saab veel läbipääsu rajada, eelmine
läbipääs, Võõbu ökodukt, jääb sellest pea 20 km kaugusele Tallinna suunas. Seega on ilmselge, et
Põhjaka ökoduktil hakkab lasuma ulukite liikumise tagamisel väga suur vastutus.
Võimalikud loomade liikumist võimaldavad meetmed Põhjaka ökodukti piirkonnas
Võõbu ja Põhjaka ökoduktide vahele ei ole teadaolevalt ökodukte kavandatud. Samas on teelõigul
mitu põhimaanteega ristuvat vooluveekogu. Võimalik, et neid sillaaluseid kasutavad ka ulukid
altläbipääsudena.
Kükita sillad - kallasrajad minimaalsed, aga madalama veetaseme korral on loomade läbipääs
teoreetiliselt võimalik. Kükita sildade orienteeruv kaugus kavandatavast Põhjaka
ökoduktist on ca 6,5 km.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10
Mäo sild üle Vodja jõe, mille orienteeruv kaugus kavandatavast ökoduktist on ca 2,5 km.
Põhimaanteest altläbipääsuna võib teatud tingimustega vaadelda ka Valgma liiklussõlme, kus
suhteliselt väikese liiklussageduse tõttu (eelkõige loomade intensiivsema liikumise ajal e öisel ajal)
kasutavad loomad seda altläbipääsuna. Valgma ühendustee orienteeruv kaugus kavandatavast
Põhjaka ökoduktist on ca 1,1 km.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11
Kavandatavast Põhjaka ökoduktist ca 0,8 km lõuna poole jääb Põhjaka sild üle Esna jõe, mis samuti
kujutab endast väike- ja keskmiste ulukite alt läbipääsu.
Loomade ja liikluse konfliktide määratlemiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on koostatud
käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised
lahendused meetmete rakendamiseks“ Tallinn-Tartu 2010
(https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-02/1286480217.pdf). Selle
käsiraamatu järgi jääb ökoduktide laius reeglina vahemikku 50 kuni 200 m.
Ökoduktide mõõtmeid mõjutavad paljud tegurid, lisaks ehitus-tehnilistele tingimustele ka nt
ümbritseva keskkonna iseloom, selle mitmekesisus, metsa ja mageveevõrgu lähedus, pinnavormid,
mis suunavad loomade liikumist jne.
ReWild ulukiuuringus on toodud, et Põhjaka ökodukti näol on tegu strateegilise tähtsusega
rohekoridoris asuva läbipääsuga, mis on eriti oluline selle poolest, et eelnevalt on Tallinn-Tartu
maanteel pikk ilma läbipääsudeta teelõik. Soovitatud on rajada maastikuühenduse tüüpi ülepääs
laiusega vähemalt 75 m, et see oleks piisav nii suurtele ulukiliikidele kui ka erinevate elupaikadega
maastikukujunduse rajamiseks. Peame siiski oluliseks käesoleva ekspertiisi käigus täpsustada, et
maastikuühenduste (ingl. keeles nature connection) puhul on enamasti tee kas viidud maapinnast
madalamale vagumusse või hoopis tunnelisse ja üle maantee ühendatud ala minimaalne laius on
200 meetrit, tavaliselt aga on maastikuühendused 500 ja enam meetrit laiad. Seega tuleks
käsitletavat läbipääsu pidada ikkagi klassikaliseks ökoduktiks. Maastikuühendusega seob aga seda
ökodukti oluline asukoht rohekoridoris ja seeläbi ka maastiku struktuuris. Seepärast tuleb kindlasti
maksimaalselt säilitada praegused täiskõrguses metsaribad (nii Saare tee äärne kui ka selle
vastas) avamaastiku ja ökodukti suudmete eraldusribana.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12
Ökodukti mõõtmed ja neid mõjutavaid tingimusi lähemalt:
Tehnilises mõttes kasvab ökodukti nõutav laius selle pikkuse kasvades, st ökodukt, mis ületab
kuuerajalist kiirteed, peab olema oluliselt laiem kui see, mis ületab kahe rööpapaariga raudteed
(Klein et al 2010). Minimaalne kavandatava ökodukti laiuse ja pikkuse suhe on 0,8. Tavaliselt
peab see suhtarv olema suurem (Iuell et al 2003). Skemaatiline kujutis ülepääsu pikkuse (A) ja
laiuse (B) defineerimiseks on toodud joonisel 4. Seejuures on pikkus ja laius defineeritud ülepääsu
kasutavate loomade vaatevinklist (Iuell et al 2003).
Joonis 4. Skemaatiline kujutis ülepääsu pikkuse (A) ja laiuse (B) defineerimiseks. Juhendis on
pikkus ja laius defineeritud ülepääsu kasutavate loomade vaatevinklist (Iuell et al 2003,
joonis 7.10).
Ökodukti, kui rajatise kogupikkuseks on rajatise plaani järgi 80 m (fail: MA17427_EP_TL_TS-
40004_TS15-Yldjoonis-v02.pdf Üldplaan 1:1000), milleks on käesoleva töö raames
ulukieksperdi poolt võetud ulukitarade vahelise ala ulatus Üldplaani jooniselt mõõdetuna, mis on
jooniselt mõõtes umbes sama väärtus kui Ökodukti betoonosa kogulaius samalt Üldplaanilt.
Arvestades sellega, et Põhjaka ökodukti pikkuseks on planeeritud 80 meetrit, saame toodud
pikkuse ja laiuse suhtarvu arvestades selle minimaalseks laiuseks keskkohas ehk
maksimaalne ulukite liikumiseks vaba ruumi ulatuseks 80 x 0,8 = 64m.
Nagu ka eespool toodud, peaks ka see suhtarv olema tegelikult suurem, arvestades
leevendusmeetme asukohta maastikus ja ökosüsteemis, tihedust transporditaristul, sihtliikide
tundlikkust jne. Kuna Põhjaka ökodukt asub laiemas maastikulises struktuuris väga olulises kohas
ja siin liigub ka väga suur hulk ulukiliikide esindajaid, siis võimalusel võiks siin arvestada ka kõrgema
suhtekoefitsiendiga, nt 0,9-ga.
Kui teha arvutus koefitsiendiga 0,9, siis saame minimaalseks ökodukti laiuseks 80 x 0,9 = 72m, mis
ongi peaaegu see laiusmõõt, mida pakuti ReWild OÜ ulukiuuringus.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13
Kuna ökoduktide pikkuse ja laiuse suhtarvu alusväärtusteks olevate rajatise pikkuse ja laiuse
määratlemise aluseid ei ole erinevates transpordi leevendusmeetmeid käsitlevates
juhendmaterjalides toodud, siis kirjeldame siin üht võimalikku mõõteviisi ulukiökoloogiat arvestades.
Ökodukti pikkuse mõõtmine on iga ökodukti korral veidi erinev ja sõltub nii reljeefist kui ka sellest,
milline on elupaik ökodukti suudmete ees. Kui võtta aluseks, et peamine sihtliik, kes Eestis ökodukti
kasutab on põder, siis tuleks mõõta ökodukti pikkus mõlema ökodukti suudme kaldelt sealt
asukohast, kust põdral oleks üle ökodukti lageda ökodukti korral vaba vaade teisele poole nii, et ta
näeks mõlemalt poolt kasvavat metsa, umbes puude pooles kõrguses. Seega, antud juhul võiks
eeldada, et metsa nähtav kõrgus on vähemalt kaks korda ökodukti kõrgus ja sel korral seda pikkust
mõõta nende kõrgusmärkide vahel, millest milleni ulatub põder oma silmade kõrgusel üle ökodukti
vaatama, st ca 2 m ökodukti keskosa kõrgusest madalamal, st kõrgusmärkide 75,0 ja 75,0 vaheline
ala. Arvestades aga, et selline mõõteviis on siiski ebamäärane ja selgem ning konkreetsem on
mõõtmine ulukitarast ulukitarani, siis arvestasime ökodukti pikkuse ja laiuse suhtarvu ökodukti
pikkuse 80 m juures, mis teeb minimaalseks laiuseks ökodukti keskosas 64 m.
Üheks tehniliseks võimaluseks ökodukti keskosa laiuse muutmisel on ökodukti kuju muutmine.
Muutes ökodukti kuju nn paraboolseks, nagu toodud joonisel
5 B ja C, muutub see eeldatavalt ka ulukite läbilaskevõime
suhtes efektiivsemaks, sest kavandatava loomade ülepääsu
suudmed laienevad. Samas võimaldab see muuta ülepääsu
keskkohta mõnevõrra kitsamaks. Aga ka sel juhul tuleb jälgida,
et see pikkuse-laiuse minimaalne suhe säiliks. Sellisel juhul
võib kindlasti kasutada ökodukti laiuse arvutamisel
suhtekoefitsienti 0,8.
Ehitustehniliselt on aga puhtalt paraboolne kujulahendus
ilmselt keerulisem, kui lehtrikujuline lahendus (Joonis 5 A), mis
koosneb sirgjoonelistest paneelidest.
Ökodukti kuju ja materjal peavad võimaldama pinnasel ja
taimestikul kujuneda selliseks, et oleks tagatud ökosüsteemi
sidusus ja sihtliikide liikumine.
Joonis 5. Võimalikud erinevad ökodukti kuju pikisuunas.
Ökodukti pindala kasvust tulenevate ehitusmaterjalide ja
kulude kokkuhoiuks kasutatakse tihti paraboolset ehk
lehtrikujulist disaini (B ja C) (Iuell et al 2003, joonis 7.16).
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14
4. Kokkuvõte
Eksperthinnangu esitanud keskkonna- ja ulukiekspertide esimene eelistus oleks Põhjaka ökodukti
pikkuse lühendamine mahasõidu tee alguse viimisega ökoduktist Valgma liiklussõlme poole. Sellisel
korral oleks kindlasti võimalik vähendada ökodukti laiust keskosas kuni 64 meetrini.
Järgmine võimalik lahendus oleks muuta kavandatava ökodukti kuju paraboolseks (Joonis 5,
variandid B ja C). Sellise lahenduse korral oleks võimalik kavandatava ökodukti keskkoha laius,
ulukite liikumiseksmõeldud koridori kõige kitsamas alas viia minimaalselt 64 meetrini.
Kui nende lahendustega siiski arvestada ei saa, siis arvestades ökodukti olulist asukohta ja siin
liikuvate ulukite liigirikkust ning kõrget arvu peab ökodukti minimaalseks laiuseks selle
keskkohas jääma vähemalt 64 meetrit (maksimaalne ulukite liikumiseks vaba ruumi ulatus),
st maksimaalselt võiks seda laiust keskkohas vähendada 11 meetri võrra, võrreldes algses
ehitusprojekti eskiisi esitatud mõõtmetega.
Ekspertide poolt soovitatavad lisameetmed
Katta rajatavate loomatunnelite avad looduslike kivide või taimestikuga (Fotod 1-3). Peidetud
läbipääsude ja tunnelite avad loovad eeldatavalt paremad eeldused rajatud loomatunnelite omaks
võtmiseks loomade poolt.
Fotod 2-3 Näited looduslikuma ilme andmisest looma läbipääsu suudmetele
Suuruluki ülepääs Suuruluki ülepääsu laius peab ülepääsu kõige kitsamast kohast (maksimaalne ulukite liikumiseks
vaba ruumi ulatus) olema minimaalselt 64 m.
Peitumisvallide või -kuhila meede – kaootiliselt paigaldatud risu ja kändude valle või kuhilaid tuleb
rakendada ka suuruluki ülepääsu rajamisel.
Suuruluki ülepääsule istutada terve ülepääsu ulatuses kohalikke puuliike, et tekiks olemasolevale
looduslikule ümbruskonnale sarnane elukeskkond (Foto 4). Ökodukti pealse ja -eelse haljastuse
rajamisel tuleb silmas pidada eesmärki, et istutatavad puud ja põõsad hakkaksid loomi
ökoduktile meelitama ja selle tulemusel võetakse ökodukt loomade poolt kiiremini kasutusele.
Soovitame istutada kiirekasvulisi ja mitte väga sügava juurekavaga taimeliike - pihlakaid, sarapuid,
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15
õunapuid, sõstraid ja teisi kiiresti
marju/seemneid pakkuvaid taimi, mis peaksid
loomi kavandatava ökodukti lähedusse
meelitama.
Foto 4 Võimalik ökodukti haljastus (Foto: internet)
Peitumisvallid või -kuhilad Tunnelite ja läbipääsude sisemusse tuleb tekitada maantee muldkeha rajamisel ette jäänud ja
likvideeritud puude välja juuritud kändudest ning suurematest puuokstest ebakorrapärased
peitumisvallid või -kuhilad.
Kahepaiksete ja roomajate tiigid
Ökodukti servadesse on planeeritud rajada kahepaiksete tiigid. Tiikide rajamisel tuleb kindlasti
jälgida, et tiikide servad ei oleks liiga järsunõlvalised! Tiigid rajada võimalikult tasasele maale, metsa
ja põllumaa servadesse. Ökodukti mõlema suudme ette rajatavad väikesed veekogud on olulised
nii kahepaiksete ökoduktile meelitamiseks kui ka ulukitele kuiva ilma korral joogikohaks.
Väikeveekogude (tiikide) rajamiseks on peamised nõuded pannud kirja Riinu Rannap.
Lakkumiskivid
Põtrade liikumisteele jääva ökodukti jaoks on väga
oluline, et mõlemale ökodukti suudme lähedusse tuleb
püstitada põtrade jaoks, ca 3-4 m kõrguse posti otsa
pandud soolakivi, nn lakukivi, mida muidu kasutatakse
nt jahimeeste rajatavatel söödaplatsidel (Foto 5).
Nende mõte on see, et just talvisel ajal tunnevad
põdrad maanteedelt tulevat soolalõhna ja kuna neil on
talvisel ajal soolavajadus, siis kipuvad maanteedele
soola lakkuma, aga need soolakivid siis
kompenseeriks seda ja ei ajaks neid teele. Lisaks
toimiksid nad meelitajatena sõralistele, sest talvine
soolavajadus on olemas kõikidel meie sõralistel.
Foto 5 Lakukivi (O. Hiiemäe)
Külejepiirded
Kindlasti tuleb jälgida, et ökodukti küljepiiretena kasutatava laudseina alaossa ei jääks laudseina ja
maapinna vahele vahesid, millest kahepaiksed, roomajad ja pisiimetajad võivad läbi ronida ning
seekaudu teele sattuda.
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Iuell, Björn et al, „Habitat fragmentation due to Transportation Infrastructure. Wildlife and Traffic. A European Handbook for Identifying Conflicts and Designing Solutions.“, KNNV Publishers, 2003
2. Klein et al. 2010. Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised
lahendused meetmete rakendamiseks“ Tallinn-Tartu 2010.
3. OÜ ReWild, Töö 2020-4 Mäo-Pikknnurme ulukiseire. Lõpparuanne 2022
4. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013, Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 87,5-108,13 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17
LISAD
Foto 6 Hukkunud kähriku korjus maanteekraavis, kavandatava Põhjaka ökodukti kohal, mis omakorda on intensiivse liiklusega maanteest paari meetri kaugusele meelitanud teisi raipetest toituvaid loomi. 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe)
Foto 7 Põdra jäljed kavandatava Põhjaka ökodukti lääneservas. Põder oli tulnud teeni, ca 10 m
kaugusele ja seejärel tagasi pöördunud 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe)
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2
maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18
Foto 8 Metskitsed teed ületamise jäljeread kavandatava Põhjaka ökodukti kohal. Kui valdavalt on
loomade teeületamine toimunud teega risti, siis just Põhjaka ökodukti kohas olid kõikide metsloomade jäljeread diagonaalselt loode-kagu suunalised, mis tähendab, et loomad viibisid intensiivse liiklusega maanteel oluliselt kauem aega ja seetõttu on ka kokkupõrke risk autoga oluliselt suurem. Loomade diagonaalis liikumise vajaduse tingib maantee keskel asuv sõiduradasid eraldav kahepoolne põrkepiire, 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe).