Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
EELNÕU
Saku ... oktoober 2026 nr
Korraldus antakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22, § 6 lõike 4, § 7 punkti 1, § 9 lõike 1, § 11 lõigete 2², 2³, 4 ja 8 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 ja § 16 punkti 1 ning Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“ § 6 punkti 8 alusel.
Kavandatava tegevusena nähakse ette rajada Saku valda Kirdalu külla Aksli kinnistule akusalvestusjaam, päikeseelektrijaam, tuletõrjeveemahuti, piirdeaiad ja müratõkkeseinad.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tegevusloaks on antud juhul ehitusluba, mille väljastab Saku Vallavalitsus. Seega on Saku Vallavalitsus (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15,
[email protected], 671 2431) otsustajaks KeHJS § 9 lõike 1 tähenduses.
Keskkonnamõju eelhindamise aluseks on OÜ Hendrikson & Ko poolt teostatud töö nr 26005443 „Saku vallas Kirdalu külas Aksli kinnistule kavandatava hübriidpargi rajamise keskkonnamõju eelhinnang“ (edaspidi eelhinnang), mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa.
Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Terviseametile, Maa- ja Ruumiametile ning OÜ Rail Baltic Estoniale vastavalt KeHJS § 11 lõikele 2² seisukoha andmiseks antud korralduse eelnõu koos eelhinnanguga.
Keskkonnaamet tõi oma 14.07.2026.a kirjas nr 6-3/26/12384-2 välja omapoolsed märkused, mille alusel palus materjale korrigeerida. Täiendused on sisse viidud ja eelnõud on teistkordselt Keskkonnaametile edastatud. Keskkonnaamet esitas 05.10.2026.a oma vastuskirja 6-2/26/16283-2, milles vastas, et eelhinnangus on jõutud järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS-es ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Esitatud järeldusega ei saa Keskkonnaamet nõustuda, kuna oluline keskkonnamõju, mis avaldub koosmõjus teiste tegevustega, ei ole käesoleval juhul välistatud. Vastavalt KeHJS-e § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelhinnangus pakutud ebasoodsa mõju vältimise meetmed on sõnastatud soovitusena ja meetmed ei ole tõhusad, sest sõltuvad otseselt Saku Vallavalitsuse otsustest piirkonna edasise maakasutuse kavandamisel (sh Ääremetsa kinnistu hoonestamine). Korralduse eelnõus on küll eelhinnangus toodud soovitatavate meetmete puhul kirjas, et nendest peab ehitamisel lähtuma, kuid nt Ääremetsa kinnistu hoonestamata jätmine ja rohelise võrgustiku koosseisu arvamine on jäetud Saku valla edasise arengu kavandamise järku ja ainult võimaluse korral. Lisaks esitas Keskkonnaamet enne ehitusloa andmist vajavad täpsustamist küsimused. KMH eelhinnangut ja KMH algatamata jätmise eelnõud on täpsustatud. Lisaks selgitame, et käesolevaks ajaks on Saku vald seisukohal, et enne Aksli ehituslubade väljastamist on Aksli arendajale kohustus tagada minimaalselt 100 m ulatuses Ääremetsa maaüksusel loomade tarbeks vaba liikumiskoridor.
Terviseamet ei esitanud oma 17.07.2026.a kirjas nr 9.3-1/26/5226-2 vastuväiteid KMH algatamata jätmise osas, kuid esitas omapoolsed tähelepanekud. Täiendused on eelnõudesse sisse viidud ja eelnõud on teistkordselt Terviseametile edastatud. Terviseamet esitas oma 30.09.2026.a vastuskirja nr 9.3-1/26/5227-7, milles ei esita vastuväiteid KMH algatamata jätmisele, kuid esitas veelkord omapoolsed tähelepanekud. Täiendused on eelnõudesse sisse viidud
Maa- ja Ruumiamet nõustus oma 09.07.2026.a kirjaga nr 6-3/25/6600-12 keskkonnamõju eelhinnangus toodud järeldustega. Samuti ei olnud maaparanduse osakonnal vastuväiteid keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule, eeldusel, et maaparandussüsteemi toimimine tagatakse kogu kavandatava tegevuse vältel.
OÜ Rail Baltic Estonia tõi oma 122.07.2026.a kirjas nr KV2026-RBEE-RBE-COM-K-00205 välja omapoolsed märkused. Täiendused on sisse viidud või neile märkustele selgitused antud ja eelnõud on teistkordselt OÜle Rail Baltic Estonia edastatud. OÜ Rail Baltic Estonia esitas 30.10.2026.a oma vastuskirja nr KV2026-RBEE-RBE-COM-K-00274, milles andis teada, et täiendavad märkused puuduvad.
Lähtudes eelhinnangust ja arvamuse esitajate seisukohtadest kavandataval tegevusel eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Sellega seoses kavandatava tegevuse puhul keskkonnamõju hindamise menetluste liitmist ei toimu. Samuti puudub vajadus täiendavalt keskkonnauuringuid teostada. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
Lisaks selgitame, et Aksli ehituslubade väljastamisel seatakse kõrvaltingimustena käesoleva korralduse punktis 2 toodud tingimused ja täpselt sellises sõnastuses nagu siin kirjas. Seega, kui KMH eelhinnangus on mõned tingimused leebemalt või üldisemalt sõnastatud, siis jääb kehtima käesolevas korralduses toodud täpsustatud sõnastus.
Arvestades eeltoodut otsustab Saku Vallavalitsus järgmist:
1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Saku valda Kirdalu külla Aksli maaüksusele akusalvestusjaama ja päikeseelektrijaama ning nendega seotud ehitiste ehitamisega kuna eelhinnangu põhjal (lisa 1) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
2. Lisada ehitusloasse järgmised eelhinnangust, eksperthinnangutest ja kaasatud asutuste arvamustest tulenevad tingimused, millega peab ehitamisel arvestama:
2.1. Tuleb arvestada järgmiste loomastiku liikumisega seotud tingimustega:
• Aksli päikese- ja akupargi taristu ning Rail Baltica taristu ja rajatiste, sealhulgas piirdeaedade vahele tuleb jätta vähemalt 50 m laiune looduslik elupaigakoridor.
• 50 m laiuse koridori kasutamise eelduseks on mõlema järgmise kinnistu säilimine täies ulatuses ulukitele avatud loodusliku metsaelupaiga ja liikumiskoridorina: Ääremetsa 71814:001:0527, kõrvalasuv kinnistu 71901:001:0185. Nendelt kinnistutelt peab säilima ulukite vaba liikumine nii põhja kui ka lõuna poole suurematesse metsaelupaikadesse.
• Kui eelmise tingimuse rakendamine ei ole tagatud, tuleb Aksli kinnistu ja Rail Baltica
vahele jätta vähemalt 100 m laiune elupaigakoridor.
• Elupaigakoridor peab olema ulukitele ligipääsetav, avatud ja vabalt läbitav nii põhja kui ka lõuna poolt. Tagada tuleb nii otseühendus Rail Baltica Kiisa ökoduktiga kui ka ida–läänesuunaline liikumisvõimalus Aksli kinnistu ja Kiisa avariireservelektrijaama vahel.
• Rail Baltica ulukitara äärne liikumisühendus peab jätkuma üle Servami maaüksuse ja
Aksli kinnistust Kurtna poole.
• Liikumisteid ei tohi tõkestada ka ajutiste takistustega, sealhulgas elektrikarjuste ja
karjaaedadega.
• Säilitada tuleb looduslik taimestik ja vältida loodusliku roheriba niitmist.
Vajaduspõhine niitmine võib toimuda hooldustee vahetus läheduses.
• Säilitada tuleb ka koridori laiemad liikumisalad, sealhulgas kõrgepingeliini alused alad, mille olemasolu toetab kitsamate lõikude toimimist. Kõrgepingeliinide alused alad on soovitatav jätta looduslikule arengule ning eemaldada võsa ja puid üksnes juhul, kui need võivad ohustada liini toimimist.
• Elupaigakoridoris ei tohi olla teid ega liiklust. Rail Baltica hooldustee peab jääma väljapoole elupaigakoridori arvestuslikku laiust. Koridori laiuse sisse võib jääda üksnes väga harva kasutatav, rohtunud ja ümbritseva maapinnaga samal kõrgusel pinnastee. Need tunnused peavad olema täidetud koos.
• Päikeseparki ümbritsev tara peab olema väikeulukitele läbitav kogu ulatuses. Väikeulukite varjumise ja läbipääsude leidmise toetamiseks võib päikesepargi territooriumile rajada suunavaid põõsaid või hekke.
• Päikese- ja akupargiga seotud häiringud (tajutav inimeste kohalolu, liiklus, müra,
valgustus) piirnevatele ulukite elupaigakoridoridele tuleb hoida võimalikult väikesed.
2.2. Saku valla edasise arengu kavandamisel jätta Ääremetsa maaüksus hoonestamata ja arvata rohelise võrgustiku koosseisu. Enne Aksli ehituslubade väljastamist on Aksli arendajale kohustus tagada minimaalselt 100 m ulatuses Ääremetsa maaüksusel loomade tarbeks vaba liikumiskoridor.
2.3. Vastavalt maaparandusseaduse § 47 nõuetele tuleb tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Seejuures on keelatud takistada veevoolu, paisutada vett või põhjustada üleujutusi maaparandussüsteemi maa-alal. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg-st 1 tuleb ehitusprojekt esitada Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks.
2.4. Pinnasetööde mõju ei tohi ulatuda naaberkinnistutele ega kahjustada seal asuvaid ehitisi, teid, kuivendussüsteeme või maakasutust.
2.5. Energiasalvestussüsteemi maa-alalt sademevee ärajuhtimisel tuleks eelistada looduslähedasi lahendusi ning vältida sademevee suunamist otse suublasse. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 nõuetele.
2.6. Sademeveelahenduse projekteerimisel tuleb mõistlikus ulatuses arvestada ka kuumalainete, valingvihmade, üleujutuse, tormi, äikese ja lumeraskusega.
2.7. Võimaliku avariilise lekke keskkonda sattumise vältimiseks tuleb kemikaale sisaldavad seadmed paigutada lekkekindlale põrandale/alusele või varustada lekkekindla kogumislahendusega. Näha ette meetmed lekete vältimiseks, kustutusvee kogumise ning päästetöödeks vajaliku juurdepääsu tagamise lahendused.
2.8. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Pinnasesse saasteainete (nt kütused, õlid, kemikaalid) imbumise vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid, nt kasutada lekkekindlaid katteid, spetsiaalseid kaitsematte või kõvakattega pindasid. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad ja ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
2.9. Kuna piirkonnas on rajatud ja on rajamisel mitmeid müra tekitavaid objekte, siis tuleb enne kasutusloa taotlemist lähimate eluhoonete juures (sh Väike-Kõrgemaa) teostada müra kontrollmõõtmised hindamaks summaarse müraolukorra vastavust kehtivatele nõuetele ning vajadusel ka hindamaks täiendavate müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust. Tulemused tuleb esitada koos kasutusloa taotlusmaterjalidega. Mürauuringu koostamisel saab arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 tooduga. Müratasemete mõõtmistel on oluline, et välja oleks toodud, mida mõõdeti ja millised tegevused mõõtmiste hetkel aset leidsid (sh kas tegemist on tavapärase olukorraga). Müratasemed peavad olema hinnatud ja KeM määrusega nr 71 kõrvutatavad. Müratasemete mõõtmisi peab läbi viima akrediteeritud asutus.
2.10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel
müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.
2.11. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid.
2.12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.13. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.
2.14. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
2.15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
2.16. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
2.17. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt Päästeametit ja Keskkonnaametit.
2.18. Vastavalt maaparandusseaduse § 47 nõuetele tuleb tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine nii ehitamise kui ka ehitiste kasutamiste ajal.
3. Korralduse peale on õigus esitada vaie Saku Vallavalitsusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 ettenähtud tähtajal.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Marti Rehemaa
Vallavanem Siiri Raagmets
Vallasekretär