| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 9-3/2026-053 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Otsus |
| Funktsioon | 9 Veevaldkond |
| Sari | 9-3 Veevaldkonna otsused ja ettekirjutused |
| Toimik | 9-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Liina Kalm (Konkurentsiamet, Hinnaregulatsiooniteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
AS Kuressaare Veevärk
ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA
1. Üldist
1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) sätestab
liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel AS-ile Kuressaare Veevärk (edaspidi vee-
ettevõtja) kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga kõigis vee-
ettevõtja tegevuspiirkondades, kus AS Kuressaare Veevärk on määratud kohaliku omavalitsuse
poolt vee-ettevõtjaks.
1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel
kehtestatud õigusaktid.
1.3 Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel optimaalseimast ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse
korral keskkonnasäästlikke lahendusi.
1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid
säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku
hinna ja kvaliteedi suhte.
1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades
silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
2. Mõisted
2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse
tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille
projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab
vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla
kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse
üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks.
2.2 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni
ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunkti tehnilise lahenduse muutmine,
liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva maksimaalse
vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine), millega kaasnevad vee-ettevõtjale
kulutused.
2.3 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste muutmiseks
(sh liitumistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust ja
arendamistasust.
2.4 ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ja
millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK arendamisel.
2.5 Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond (otseselt
liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d.
2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud
kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise kulu ja ühendustoru ehituse
kulu, sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga. Ühendustasu on seotud konkreetse
tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte kogu piirkonna ühendamise
ÜVK-ga. Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses
liidetava tarbimiskoha suurusega ning kinnistul asetsevate rajatistega.
2.7 Peatorustik - torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.
2.8 Ühendustoru - haru peatorustikust kuni liitumispunktini.
2.9 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev
komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada kõigi ÜVK arendamise
kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine. Arendamiskomponendiga kaetakse
konkreetse arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike
piirkonna liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise
hetkeks peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud
dokumentaalselt tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu
arendamiskomponendiga katta ei tohi. Ühes konkreetses arenduspiirkonnas on
arendamiskomponent kõikidele liitujatele ühesugune.
2.10 Arendamistasu - liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse
liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha
liitumistasu arvestusalusega.
2.11 Liitumistasu arvestusalus - liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud
tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja
arendamistasu.
2.12 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.
3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla: projektijuhtimise
kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehituse ja -materjalide kulud, teiste
kommunikatsioonide ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi
ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud,
servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga
liitmisega. Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult
omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest
teostatud investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha sisese veevärgi ja/või
kanalisatsiooni väljaehitamise kulusid.
3.2 Liitumistasu arvutamise valem
LT = AK / X × Xl + ÜT ehk LT = AT + ÜT
LT – liitumistasu;
AK – arendamiskomponent;
Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk;
X – arenduspiirkonna summaarne liitumistasu arvestusalus ehk summa arenduspiirkonna
tarbimiskohtade maksimaalsetest vooluhulkadest;
ÜT – ühendustasu;
AT – arendamistasu.
3.3 Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest
küsitavate liitumistasude summast.
3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on
võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust
ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult
keeruliseks.
3.5 Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee-
ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis
on otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas
ning reoveepuhastusjaamas). Tehtavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõestatavad
ÜVK-ga liitumise hetkeks.
3.6 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest
vahenditest, siis arvatakse sellisel viisil saadud rahaliste vahendite eest tehtud kulutused
liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest
vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks.
3.7 Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu ÜVVKS § 22 sätestatud juhtudel, milleks on
muu hulgas tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimine, tarbimiskoha veevärgi ja
kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või tema tegevuse tõttu, millega
kaasnevad ÜVK-s tehtavad tööd ning kui ÜVVKS § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on
lõppenud § 42 lõike 6 alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenust taastada ja sellega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused.
4. Liitumistasu tagastamise alused
4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud
kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning
olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid,
tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava
liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule
proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.
4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja
liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud
kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa
võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.
4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu tagastamine
kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.
5. Lõppsätted
Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
OTSUS
17.11.2026 nr 9-3/2026-053
AS Kuressaare Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise
metoodika kooskõlastamine
AS Kuressaare Veevärk taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning
otsustab metoodika täies ulatuses
kooskõlastada.
Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma
veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).
Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada
vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Lisa: „AS Kuressaare Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise
metoodika“ kolmel leheküljel
Liina Kalm
2 (7)
Otsuse tegemise asjaolud
1. Haldusmenetluse alustamine
Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha
omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,
arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).
Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud
liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).
Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja
23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).
AS Kuressaare Veevärk osutab veeteenust Saare maakonna valdades, kus ta on määratud vee-
ettevõtjaks järgnevate õigusaktidega: Kuressaare Linnavolikogu 28.04.2016 otsusega nr 14
Kuressaare linnas; Muhu Vallavolikogu 17.09.2010 otsusega nr 67 Muhu vallas Liiva, Piiri,
Linnuse ja Hellamaa külades; Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2013 otsusega nr 7 Ruhnu vallas;
Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 otsusega nr 16 Kihelkonna alevikus; Mustjala
Vallavolikogu 29.06.2010 otsusega nr 16 Mustjala külas; Orissaare Vallavolikogu 05.09.2007
otsusega nr 164 Orissaare vallas; Lääne-Saare Vallavolikogu 19.04.2016 otsusega nr 1-3/16/32
Lääne-Saare vallas; Saaremaa Vallavolikogu 19.06.2020 otsusega nr 1-3/35 Laimjala, Käo ja
Jõe külades; Saaremaa Vallavolikogu 20.12.2019 otsus nr 1-3/126 Leisi alevikus, Karja,
Pärsama ja Veske külades; Pöide Vallavolikogu 30.03.2016 otsusega nr 10 Pöide vallas;
Saaremaa Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/123 Salme alevikus ja Läätsa külas;
Valjala Vallavolikogu 03.03.2016 otsusega nr 2 Valjala vallas; Pihtla Vallavolikogu
25.02.2016 otsusega nr 10 Pihtla vallas Kaali, Kõljala, Püha, Pihtla ja Sandla külades.
AS Kuressaare Veevärk soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat.
ÜVVKS § 21 lg 3 alusel esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
Konkurentsiamet võtab AS Kuressaare Veevärk metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks
ÜVVKS-s kajastatu.
2. Menetlusosaline
AS Kuressaare Veevärk (registrikood 10083079, aadress Pikk tn 23, Kuressaare linn, Saaremaa
vald, Saare maakond, 93819) põhitegevusalaks on äriregistri andmetel kanalisatsioon ja
heitveekäitlus ning lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja -varustus, hoonehalduse
abitegevus ning elektrienergia müük.
Menetluse käik
05.10.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Kuressaare Veevärk taotlus metoodika
kooskõlastamiseks.
09.10.2026 esitas Konkurentsiamet ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.
16.11.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Kuressaare Veevärk digitaalselt allkirjastatud
metoodika.
AS Kuressaare Veevärk kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:
3 (7)
1. Üldist
2. Mõisted
3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
4. Liitumistasu tagastamise alused
5. Lõppsätted
Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.
3. Metoodika osa „1. Üldist“
Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldist“.
3.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Liitumistasu on õigus võtta vaid
kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega
on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid
nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.
3.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle
alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane
metoodikas neile õigusaktidele viidata ning Konkurentsiamet peab metoodika punkti 1.2
põhjendatuks.
3.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja
tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud
küsimustes.
3.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete
seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks
teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele
tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja
läbipaistvatel alustel.
3.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb
ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse
kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.
4. Metoodika osa “2. Mõisted”
Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.
4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.1 põhjendatuks, kuna mõiste „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
(ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3
sõnastusele.
4 (7)
4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.2 põhjendatuks, kuna mõiste „Liituja“ on metoodikas läbivalt
kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.
4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Vee-ettevõtjal, välja arvatud
ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is
sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni
ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3).
Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb ühendustasust ja
arendamistasust.
Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Liitumistasu“
definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20.
4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK kava“ on metoodikas läbivalt
kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.
4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.5 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas
läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1),
milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.
4.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Liitumistasuga tagatakse
tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS
§ 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult
konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad
ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet
põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.
4.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Mõiste „Peatorustik“
defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktis
2.8 kajastatut.
4.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste
„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS
§ 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis
jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele.
4.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Arendamiskomponent on üks
liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine
(ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende
kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks
ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb
arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna
kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse
piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna
tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks
ühesugune arendamiskomponent.
5 (7)
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“
definitsiooni.
4.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Liitumistasuga tagatakse ÜVK
arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus
sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste
kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist liitumistasu arvutamise valemi järgi.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab
ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.
4.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasu sisaldab
arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine.
Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1).
Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse)
määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa
arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.
Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas
ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.
Metoodikas on AS Kuressaare Veevärk arendamiskomponendi jagamise alusena ehk
liitumistasu arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena
maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud
nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel
liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.
Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse
mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik
sekund. Seega väljendab AS Kuressaare Veevärk metoodika punktis 2.11 nimetatud
liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel
osutatava teenuse tarbimise taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks.
Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade
ühikuna.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu
arvestusalus“ definitsiooni.
4.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is
defineeritud mõisteid.
5. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“
5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta
liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja
kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1).
Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks
vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.1 on AS Kuressaare Veevärk esitanud loetelu
kuludest, mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab
metoodika punkt 3.1 liitujale lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks
vajalikud ja sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks
metoodika punkti 3.1.
6 (7)
5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Liitumistasu arvutamise
metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS §
21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa.
Metoodika punkti 2.3 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning
seda väljendab ka punktis 3.2 esitatud valem.
Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu
arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu
arvestusalusega (vt ka metoodika punkt 2.10).
Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest,
mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu
arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub
jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused
(arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamis-
komponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab
konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamis-
komponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast ehk
summaarsest liitumistasu arvestusalusest.
ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse
liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.
Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,
mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja
tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.
5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Punktis 3.3 on AS Kuressaare
Veevärk selgitanud, et kui liituja soovib liituda nii ühisveevärgi kui ka
ühiskanalisatsiooniga, siis koosneb summaarne liitumistasu ühisveevärgiga liitumise
kulude ja ühiskanalisatsiooniga liitumise kulude summast. See punkt aitab paremini
mõista metoodika rakendamist ja Konkurentsiamet loeb selle punkti põhjendatuks.
5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.4 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja
otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse
maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust
ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu
väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.
5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peabmetoo-
dika punkti 3.5 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 3.
5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.6: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.6 põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2.
Põhjendatud on ka täiendus, et liitumistasu võib kujuneda nulliks, kui ÜVK on välja
ehitatud ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest.
5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.7: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.7 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22
lõigetes 6 ja 7.
7 (7)
6. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“
6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab
liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja
ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika
punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg-s 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal
peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.
6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb
metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23
lg-s 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta,
kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.
6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui
ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud
kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga
liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib
liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.
7. Metoodika osa „5. Lõppsätted“
Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 5: Konkurentsiamet loeb metoodika
punktis 5 esitatu põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu lisandumist makstavale
liitumistasule.