| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-7/26/19318-1 |
| Registreeritud | 30.10.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-7 Keskkonnaalaste lubade kirjavahetus ja kooskõlastused |
| Toimik | 7.1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Sander Koemets (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Keskkonnakorralduse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Transpordiamet [email protected] Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected] KMG OÜ [email protected] Eraisik T.L. Eraisik S.J. Eraisik M.R.
30.10.2026 nr DM-136731-1
Pitsalu liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
KMG OÜ (reg. kood 16196755, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28, 13816) esitas 22.05.2026 Keskkonnaametile taotluse (keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS loa kohustuste kaudu) Pitsalu liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/323997 korrastamistingimuste väljastamiseks.
Eelnevast lähtuvalt palume Teil esitada ettepanekud ja nõuded Pitsalu liivakarjääri korrastamistingimuste kohta 14 päeva jooksul käesoleva kirja saatmisest, hiljemalt 13.11.2026 kuupäevaks. Kui tähtaja jooksul arvamust ei esitata või vastamistähtaega ei pikendata, siis arvestab Keskkonnaamet seda, kui korrastamistingimuse eelnõuga nõustumist.
Lisateave
Maapõueseadus § 81 lõiked 1, 2 ja 3, § 81 lõige 5
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
Lisa: Lisa 1_Pitsalu liivakarjääri korrastamistingimuste esitamine_eelnõu.pdf
Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet
Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]
2(2)
EELNÕU
(21.10.2026)
KORRALDUS
Pitsalu liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine
1. OTSUS
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Põhja-
Pärnumaa Vallavolikogu xx.xx.xxxx otsusele nr x, Maa- ja Ruumiameti xx.xx.xxxx arvamusele,
Transpordiameti xx.xx.xxxx arvamusele, KMG OÜ 22.05.2026 esitatud taotlusele, otsustab
Keskkonnaamet:
1.1. Anda KMG OÜ-le kaevandamisloa nr L.MK/323997 alusel kaevandatud maa
korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused:
1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele;
1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastatakse rohumaaks ja metsamaaks.
1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.
Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja
erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk.
1.1.2.2. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Kaevevälja
korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise nõlvadele kaevandamise
käigus ohutud kalded liiva puhul 1:2 ja kruusa puhul 1:1.4.
1.1.2.3. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele. Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa
ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
1.1.2.4. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda.
1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:
1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga
ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida
mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada
kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.
1.1.3.2. Pitsalu liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks
vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseadusele.
1.1.4. Bioloogilise korrastamise nõuded:
1.1.4.1. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks kaevandatud maa on
bioloogilisel korrastamisel võimalik taimestada metsastamisega ja rohumaa külviga;
1.1.4.2. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus ja hooldusvõtted;
1.1.4.3. Bioloogilise korrastamise lahenduses määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv
ning hooldamisvõtted. Metsa istutamisel vältida ühtlast istutamist. Istutatud metsakultuuride
hooldamisel kasutada alustaimestiku hävitamiseks loodussõbralikke ja keskkonnasäästlikke
võtteid, mis ei kahjustaks metsakultuure;
1.1.4.4. Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu bioloogilist korrastamist vajav ala
on tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on
kattepinnasega kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad nõuetele.
1.1.5. Veerežiimi kujundamise nõuded
1.1.5.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.
1.1.5.2. Pitsalu liivakarjääri metsastamise võimaldamiseks mäeeraldise ala tagasi täita selliselt, et
korrastatud alal jääks maapind vähemalt 0,7 m võrra kõrgemale keskmisest põhjavee tasemest ehk
absoluutkõrgusele 19,3 m.
1.1.7. Lisatingimused:
1.1.7.1. Keskkonnaloaga lubatud tegevusi (sh korrastamistööd) võib mäeeraldisel ja selle
teenindusmaal teostada esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08:00-17:00. Nädalavahetustel ja
riigipühadel on keskkonnaloaga lubatud tegevus mäeeraldisel ja teenindusmaal keelatud.
1.1.7.2. Iga kaevandatud osa korrastamisega tuleb alustada kohe pärast maavaravaru ammendumist
kaevandatud osas ehk tuleb rakendada järkjärgulise korrastamise põhimõtet.
1.1.7.3. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt
korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
1.1.7.4. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik
keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.
Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses
nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
esitatud nõuetele.
2. ASJAOLUD
KMG OÜ (reg. kood 16196755, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn
28, 13816) esitas 22.05.2026 Keskkonnaametile taotluse (keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS loa kohustuste kaudu) Pitsalu liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/323997
korrastamistingimuste väljastamiseks.
Pitsalu liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Pitsalu külas eraomandisse
kuuluvatel Kubja (katastritunnus 18801:003:0057), Raudpere (katastritunnus 18801:003:0029) ja
Liivatee (katastritunnus 18801:003:0238) kinnistutel.
KMG OÜ-le on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/323997
(kehtiv kuni 28.08.2028), mille alusel kaevandatakse Pitsalu maardla (registrikaardi nr 920) Pitsalu
liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- kruusa ja liiva ning täiteliiva.
Mäeeraldise pindala on 4,14 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 6,17 ha. Keskkonnaloale
kantud korrastamise suunaks on rohumaa ja metsamaa.
Mäeeraldise teenindusmaa läänepiir külgneb Audru-Lavassaare-Vahenurme teega (tee nr 19103)
ning kattub tee kaitsevööndiga. Kaevandamine tee kaitsevööndis on kooskõlastatud
Transpordiametiga Pitsalu liivakarjääri põhja ja lõuna piir külgneb Tammi (katastriüksus
18801:003:0105) ja Liivatee (katastriüksus 18801:003:0238) kinnistutega ning ida suunas jätkub
Kubja kinnistu. Mäeeraldisest kagu poole jääb maaparandussüsteem Pitsalu (KPOIS
6112210020220001).
Pitsalu liivakarjäärist 750 m kirde suunas on III kaitsekategooria linnu teder (Tetrao tetrix;
KLO9129633) leiukoht ning 1,2 km kaugusele loode suunas jäävad III kaitsekategooria lindude
sookurg (Grus grus; KLO9116988), teder (KLO9117016) ja öösorr (Caprimulgus europaeus;
KLO9116951) leiukohad.
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Lavassaare loodusala (RAH0000553) ja Lavassaare linnuala
(RAH0000084), mis asub Pitsalu liivakarjäärist ligikaudu 1,9 km kaugusel loode suunas.
Lavassaare loodus- ja linnuala kattub kaitstava Lavassaare looduskaitsealaga (KLO1000645).
Karjäärist umbes 1,7 km kaugusel lõunasuunas asub Elbu niidurüdi püsielupaik (KLO3001703).
Mäeeraldisest asub tedre elupaik (KLO9129633) umbes 750 m kaugusel. Teder (Lyrurus tetrix)
talviseks elupaigaks sobib vahelduv maastik, kus kasemetsad paiknevad põldude ja niitude ääres,
või madal- ja siirdesooalad, kus lagedamad sood vahelduvad tihedamate kasetukkade ja
soosaartega. Kasepuistud on talvel peamiseks toitumiskohaks. Eelistatakse avamaastikega
piirnevaid metsaservi või hõredaid puistuid, tihedas metsas kasvavatel kaskedel toitutakse harva.
Lisaks kaasikutele toitutakse talvel soodes, põldudel ja kadastikes. Lumega talvedel sobivad lumes
varjumiseks lagedamad sügavama lumikattega alad nagu hõredad võsad, sood, niidud, põllud jne.
Lumevaestel talvedel ööbitakse metsaservades, kus esineb maapinnani ulatuvate okstega okaspuid.
Mängud toimuvad tasasematel lagedatel aladel pesitsemiseks sobivate kohtade lähedal, peamiselt
rabades, siirdesoodes, madalsoodes ja vähem heinamaadel, sooniitudel, põldudel,
metsalagendikel, raiesmikel. Enne jääminekut on vaadeldud mängimist jõgede või järvede jääl.
Liik on Eesti punase nimestiku alusel väljasuremisohus ning looduskaitseseaduse alusel arvatud
III kaitsekategooria liikide hulka. Linnudirektiivi alusel on liigi lühi-ja pikaajalise populatsiooni
trend langev.
Ohutegurid liigile on elupaikade kvaliteedi langus, hävimine ja fragmenteerumine, röövlus,
häirimine, pestitsiidide kasutamine, kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega, looduslikud tegurid.
Kavandatava tegevusega võivad neist kaasneda elupaiga kvaliteedi langus ja häirimine.
Eelduslikult on elupaiga kaugus 760 m piisav, et vältida valjust mürast tingitud häiringut ja seda
eelkõige tedre mängu kõrgajal. Samuti jääb elupaiga ja karjääri vahele metsaribasid, mis toimivad
müratõkkena. Võib eeldada, et samuti korrastamistöödel olulised ebasoodsad mõjud elupaigale on
välistatud.
Mäeeraldis asub kaljukotka (Aquila chrysaetos, KLO9128608) kodupiirkonnas jäädes liigi
toitumisalast ~2,1 km kaugusele. Kaljukotkas pesitseb hajusalt nii üle mandri kui ka Saaremaal ja
Hiiumaal. Pesitsemiseks eelistab Eestis I kaitsekategooriasse arvatud ning Euroopa Liidu
Linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik suurte loodusmassiivide sooalasid, kus pesa rajatakse tavaliselt
soosaare või - serva metsa. Toitumisalana kasutatakse pesapaigast kuni 5 km raadiuses
(kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni
teine tüüp – näiteks luht. Kaljukotka arvukus on viimasel paaril aastakümnel mõõdukalt, kuid
pidevalt tõusnud. Liik on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane ning Linnudirektiivi alusel on
liigi nii lühi-ja pikaajalise populatsiooni trend tõusev.
Eesti kaljukotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade – lagesoo ja sooserva metsad –
hävinemisest ja kvaliteedi langusest tingitud metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse
langus. Kavandatava tegevusega on objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodsad mõjud
kaljukotkale, sh toitumisaladele. Lagesoo kui sobilik liigi toitumisala asub mäeeraldisest umbes
2,1 km kaugusel.
Karjääri ala enne kaevandamist, kaevandamise ajal ja ka pärast korrastamist liigile sobivaks
toitumisalaks ei ole ning ebasoodsad mõjud liigile ja tema toitumisalale välistatud.
3. KAALUTLUSED
3.1. Õiguslik alus
MaaPS § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia
seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse
kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt.
Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest
lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale
Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).
MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma
keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale
kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka
muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju
strateegilise hindamise raames hinnatud.
MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse
lõppemist. Kaevandamisluba nr L.MK/323997 kehtib kuni 28.08.2028.
MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xxxxxx-x Pitsalu
liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamust.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma
arvamus ja vastuväited. Seega edastas Keskkonnaamet eelnõu ka loa omanikule.
Eelnõule esitati/ei esitatud arvamusi.
Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti
koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.
3.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2
ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa
korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 2² sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui
see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lg 2 loetelu
on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Pitsalu liivakarjääri korrastamine) ei
kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja
4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti
ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.
Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Pitsalu
liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
EELNÕU
(21.10.2026)
KORRALDUS
Pitsalu liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine
1. OTSUS
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Põhja-
Pärnumaa Vallavolikogu xx.xx.xxxx otsusele nr x, Maa- ja Ruumiameti xx.xx.xxxx arvamusele,
Transpordiameti xx.xx.xxxx arvamusele, KMG OÜ 22.05.2026 esitatud taotlusele, otsustab
Keskkonnaamet:
1.1. Anda KMG OÜ-le kaevandamisloa nr L.MK/323997 alusel kaevandatud maa
korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused:
1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele;
1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastatakse rohumaaks ja metsamaaks.
1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.
Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja
erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk.
1.1.2.2. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Kaevevälja
korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise nõlvadele kaevandamise
käigus ohutud kalded liiva puhul 1:2 ja kruusa puhul 1:1.4.
1.1.2.3. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele. Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa
ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
1.1.2.4. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda.
1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:
1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga
ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida
mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada
kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.
1.1.3.2. Pitsalu liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks
vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseadusele.
1.1.4. Bioloogilise korrastamise nõuded:
1.1.4.1. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks kaevandatud maa on
bioloogilisel korrastamisel võimalik taimestada metsastamisega ja rohumaa külviga;
1.1.4.2. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus ja hooldusvõtted;
1.1.4.3. Bioloogilise korrastamise lahenduses määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv
ning hooldamisvõtted. Metsa istutamisel vältida ühtlast istutamist. Istutatud metsakultuuride
hooldamisel kasutada alustaimestiku hävitamiseks loodussõbralikke ja keskkonnasäästlikke
võtteid, mis ei kahjustaks metsakultuure;
1.1.4.4. Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu bioloogilist korrastamist vajav ala
on tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on
kattepinnasega kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad nõuetele.
1.1.5. Veerežiimi kujundamise nõuded
1.1.5.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.
1.1.5.2. Pitsalu liivakarjääri metsastamise võimaldamiseks mäeeraldise ala tagasi täita selliselt, et
korrastatud alal jääks maapind vähemalt 0,7 m võrra kõrgemale keskmisest põhjavee tasemest ehk
absoluutkõrgusele 19,3 m.
1.1.7. Lisatingimused:
1.1.7.1. Keskkonnaloaga lubatud tegevusi (sh korrastamistööd) võib mäeeraldisel ja selle
teenindusmaal teostada esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08:00-17:00. Nädalavahetustel ja
riigipühadel on keskkonnaloaga lubatud tegevus mäeeraldisel ja teenindusmaal keelatud.
1.1.7.2. Iga kaevandatud osa korrastamisega tuleb alustada kohe pärast maavaravaru ammendumist
kaevandatud osas ehk tuleb rakendada järkjärgulise korrastamise põhimõtet.
1.1.7.3. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt
korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
1.1.7.4. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik
keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.
Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses
nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
esitatud nõuetele.
2. ASJAOLUD
KMG OÜ (reg. kood 16196755, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn
28, 13816) esitas 22.05.2026 Keskkonnaametile taotluse (keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS loa kohustuste kaudu) Pitsalu liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/323997
korrastamistingimuste väljastamiseks.
Pitsalu liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Pitsalu külas eraomandisse
kuuluvatel Kubja (katastritunnus 18801:003:0057), Raudpere (katastritunnus 18801:003:0029) ja
Liivatee (katastritunnus 18801:003:0238) kinnistutel.
KMG OÜ-le on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/323997
(kehtiv kuni 28.08.2028), mille alusel kaevandatakse Pitsalu maardla (registrikaardi nr 920) Pitsalu
liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- kruusa ja liiva ning täiteliiva.
Mäeeraldise pindala on 4,14 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 6,17 ha. Keskkonnaloale
kantud korrastamise suunaks on rohumaa ja metsamaa.
Mäeeraldise teenindusmaa läänepiir külgneb Audru-Lavassaare-Vahenurme teega (tee nr 19103)
ning kattub tee kaitsevööndiga. Kaevandamine tee kaitsevööndis on kooskõlastatud
Transpordiametiga Pitsalu liivakarjääri põhja ja lõuna piir külgneb Tammi (katastriüksus
18801:003:0105) ja Liivatee (katastriüksus 18801:003:0238) kinnistutega ning ida suunas jätkub
Kubja kinnistu. Mäeeraldisest kagu poole jääb maaparandussüsteem Pitsalu (KPOIS
6112210020220001).
Pitsalu liivakarjäärist 750 m kirde suunas on III kaitsekategooria linnu teder (Tetrao tetrix;
KLO9129633) leiukoht ning 1,2 km kaugusele loode suunas jäävad III kaitsekategooria lindude
sookurg (Grus grus; KLO9116988), teder (KLO9117016) ja öösorr (Caprimulgus europaeus;
KLO9116951) leiukohad.
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Lavassaare loodusala (RAH0000553) ja Lavassaare linnuala
(RAH0000084), mis asub Pitsalu liivakarjäärist ligikaudu 1,9 km kaugusel loode suunas.
Lavassaare loodus- ja linnuala kattub kaitstava Lavassaare looduskaitsealaga (KLO1000645).
Karjäärist umbes 1,7 km kaugusel lõunasuunas asub Elbu niidurüdi püsielupaik (KLO3001703).
Mäeeraldisest asub tedre elupaik (KLO9129633) umbes 750 m kaugusel. Teder (Lyrurus tetrix)
talviseks elupaigaks sobib vahelduv maastik, kus kasemetsad paiknevad põldude ja niitude ääres,
või madal- ja siirdesooalad, kus lagedamad sood vahelduvad tihedamate kasetukkade ja
soosaartega. Kasepuistud on talvel peamiseks toitumiskohaks. Eelistatakse avamaastikega
piirnevaid metsaservi või hõredaid puistuid, tihedas metsas kasvavatel kaskedel toitutakse harva.
Lisaks kaasikutele toitutakse talvel soodes, põldudel ja kadastikes. Lumega talvedel sobivad lumes
varjumiseks lagedamad sügavama lumikattega alad nagu hõredad võsad, sood, niidud, põllud jne.
Lumevaestel talvedel ööbitakse metsaservades, kus esineb maapinnani ulatuvate okstega okaspuid.
Mängud toimuvad tasasematel lagedatel aladel pesitsemiseks sobivate kohtade lähedal, peamiselt
rabades, siirdesoodes, madalsoodes ja vähem heinamaadel, sooniitudel, põldudel,
metsalagendikel, raiesmikel. Enne jääminekut on vaadeldud mängimist jõgede või järvede jääl.
Liik on Eesti punase nimestiku alusel väljasuremisohus ning looduskaitseseaduse alusel arvatud
III kaitsekategooria liikide hulka. Linnudirektiivi alusel on liigi lühi-ja pikaajalise populatsiooni
trend langev.
Ohutegurid liigile on elupaikade kvaliteedi langus, hävimine ja fragmenteerumine, röövlus,
häirimine, pestitsiidide kasutamine, kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega, looduslikud tegurid.
Kavandatava tegevusega võivad neist kaasneda elupaiga kvaliteedi langus ja häirimine.
Eelduslikult on elupaiga kaugus 760 m piisav, et vältida valjust mürast tingitud häiringut ja seda
eelkõige tedre mängu kõrgajal. Samuti jääb elupaiga ja karjääri vahele metsaribasid, mis toimivad
müratõkkena. Võib eeldada, et samuti korrastamistöödel olulised ebasoodsad mõjud elupaigale on
välistatud.
Mäeeraldis asub kaljukotka (Aquila chrysaetos, KLO9128608) kodupiirkonnas jäädes liigi
toitumisalast ~2,1 km kaugusele. Kaljukotkas pesitseb hajusalt nii üle mandri kui ka Saaremaal ja
Hiiumaal. Pesitsemiseks eelistab Eestis I kaitsekategooriasse arvatud ning Euroopa Liidu
Linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik suurte loodusmassiivide sooalasid, kus pesa rajatakse tavaliselt
soosaare või - serva metsa. Toitumisalana kasutatakse pesapaigast kuni 5 km raadiuses
(kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni
teine tüüp – näiteks luht. Kaljukotka arvukus on viimasel paaril aastakümnel mõõdukalt, kuid
pidevalt tõusnud. Liik on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane ning Linnudirektiivi alusel on
liigi nii lühi-ja pikaajalise populatsiooni trend tõusev.
Eesti kaljukotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade – lagesoo ja sooserva metsad –
hävinemisest ja kvaliteedi langusest tingitud metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse
langus. Kavandatava tegevusega on objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodsad mõjud
kaljukotkale, sh toitumisaladele. Lagesoo kui sobilik liigi toitumisala asub mäeeraldisest umbes
2,1 km kaugusel.
Karjääri ala enne kaevandamist, kaevandamise ajal ja ka pärast korrastamist liigile sobivaks
toitumisalaks ei ole ning ebasoodsad mõjud liigile ja tema toitumisalale välistatud.
3. KAALUTLUSED
3.1. Õiguslik alus
MaaPS § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia
seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse
kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt.
Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest
lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale
Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).
MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma
keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale
kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka
muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju
strateegilise hindamise raames hinnatud.
MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse
lõppemist. Kaevandamisluba nr L.MK/323997 kehtib kuni 28.08.2028.
MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xxxxxx-x Pitsalu
liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamust.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma
arvamus ja vastuväited. Seega edastas Keskkonnaamet eelnõu ka loa omanikule.
Eelnõule esitati/ei esitatud arvamusi.
Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti
koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.
3.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2
ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa
korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 2² sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui
see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lg 2 loetelu
on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Pitsalu liivakarjääri korrastamine) ei
kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja
4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti
ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.
Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Pitsalu
liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Arvamus Pitsalu liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta | 17.11.2026 | 2 | 7.1-7/26/19318-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |