| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1740 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Janno Kuusik |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1035694
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10022037
Ärinimi / Nimi Limestone factories of Estonia OÜ
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Teave on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Teave on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Orgita VI lubjakivikarjäär
Aadress Peterburi tee 34/1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Territoriaalkood 0387
Katastritunnus(ed) 50201:001:1091, 50402:001:0182, 50201:001:1224, 50201:001:1223, 50201:001:0752
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6587818, Y: 545799
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Dolokivikarjääri (50402:001:0182), Märjamaa metskond 117 (50201:001:1223), Märjamaa metskond 85 (50201:001:1091), Orgita paekarjääri tee (50201:001:0752), Orgita paekarjääri tee L1 (50201:001:1224).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 153
Maardla nimetus Orgita-Haimre
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara dolokivi
Mäeeraldise nimetus Orgita VI lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 12.16
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 14.52
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 285
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 30
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 35
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
19 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh m³ 01.09.2026
20 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 10 tuh m³ 01.09.2026
21 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 167 tuh m³ 01.09.2026
22 plokk 0804 - täitelubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 666 tuh m³ 01.09.2026
23 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 197 tuh m³ 01.09.2026
Tegevusala andmed
2/4
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Limestone factories of Estonia OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/526440
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 22.04.2029
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
Geoloogiafondi number Taotluse koostamise ajal puudus
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-152
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.11.2026
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0804 - täitelubjakivi 627.40 tuh m³ 2. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 185.80 tuh m³ 3. 0904 - täitedolokivi 162.60 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, rohumaa ja teemaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Orgita_VI_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Rapla_maakonna_Orgita_Haimre_dolokivimaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne
Lisa 6: Aruanne__Orgita_VII_GU__01.09.2026.asice
Kaevandamisjäätmekava Lisa 7: Kaevandamisjaatmekava__Orgita_VI_.pdf
3/4
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
GIS ja CAD failid Lisa 8: piir__maeeraldis_.dgn
Lisa 9: piir__teenindusmaa_.dgn
Lisa 10: isojooned__maapind_EH_.dgn
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 11: Graafilised_lisad.asice
Eksperthinnang Lisa 12: Eksperthinnang_Orgita_VII_harivesilik_2026.asice
4/4
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr K r
K r
K r
K r
40,45
41,35
38,63
39,77
38,48
39,12
39,35 38,61
39,20
39,70
39,33
41,06
39,80
39,52
38,63
40,32
40,07
40,74
40,16
39,88 39,31
39,20
38,88
38,64
39,21
39,89
39,10
39,20
39,33
39,53
39,70
40,02
39,41
40,21
41,72
39,56
40,13
40,67
42,33
41,10
41,57
40,11
39,97
40,95
42,58
42,57
42,85
41,52
41,30
42,08
42,42
39,91
40,65
40,68
41,17
40,95
42,37
41,89
41,90
41,53
42,79
42,97
43,75
43,87
44,13
43,81
43,14
40,45
42,51
43,33
40,78
41,27
40,68
40,32
40,66
43,88
40,92
40,69
40,65
42,58
40,77
42,04
41,51
50,43
40,89
40,78
42,36
43,58
42,38
42,52
41,56
41,61
41,82
41,35
52,46
41,74
41,18
40,99
42,11
42,24
41,43
43,38
52,72
42,85
38,65
42,60
39,38
39,77
38,53 38,43
43,14
50,26
50,78
43,95
42,57
44,13
43,30
43,19
43,08 41,31
42,31
42,54
41,31
43,70
43,55
42,12
43,05
42,08 43,10
43,00
42,78
41,95
41,98 43,62
40,42
40,45
41,25
40,98
41,04
40,95 41,42
41,91
41,77
42,23
41,51
41,33
41,21
41,33
42,12
41,93
42,25
42,31
42,80
41,25
41,79
42,81
43,50 43,36
42,69
42,39
43,33
42,82
43,06
43,19
42,84
41,47
43,22
43,88
4 3, 71
4 3, 78
4 3, 66
42,49
43,59
43,43 43,00
43,21 43,36
42,92
43,94
44,32
43,02
42,29
43,74
43,23
42,81
43,31
42,67
42,36
42,52
42,26
41,04
40,44
39,88
39,85
39,53
39,64
40,44
40,93
40,41
39,60
39,44
39,58
40,05
40,22
43,31
41,33
44,16
42,71
44,31
43,45
43,21
41,50
43,69
41,99
42,41
42,16
39,68
40,17
39,62
K a te
n d
Katend
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 27
0.4
mänd, kuusk
0.2
20
23
0.3 kuusk, mänd, kask
kuusk, mänd 23
0.4
mänd, kuusk 20
0.2
3 9
4 2
4 2
4 1
41
3 9
40
40
4 0
4 1
4 1
4 1
41
4 1
41 4 2
42
42
4 2
4 2
42
4 2
4 2
4 2
42
4 2
4 3
4 3
4 3
4 3
43
4 3
43
4 3
4 3
43
4 0
4 0
40
41
40
4 0
42
41
42
14.05.2026
vt 35,50 m
I
II
II I
II I'
II'
I'
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
PA-2/26
40,85
30,75
1,5
OR-2/25
42,67
36,72
1,3
2,9
PA-3-06
42,58
36,71
2,0
1,3
PA-1/25
41,80
36,80
0,3
2,25
PA-2/25
40,97
36,97
-
1,5
S-2/25
42,19 2,4
S-3/25
40,19 1,7
S-4/25
42,49 1,4
SP-1/25
40,69 1,5
2,15
1,75
2,45
2,5
6,45
7,75
2,57
-
S-2/25
42,19 2,4
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
-
7,75
1'
2' 3'
4' 5'
6'7'
8'
9'
1
2
3
4
5
6 7
89
10
11 12
13
10'
11'
12'
13'
14'
15'
16'
17'
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Suudme abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Katendi paksus, m
Puuraugu nr/ uuringu a
Kaevandi nr/ uuringu a
Dolokivi kasuliku kihi paksus, m
Lubjakivi kasuliku kihi paksus, m
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Vääriselupaik
Sideehitise kaitsevöönd
Kaardileht nr 6314 Rapla
II kategooria kaitsealused liigid (harivesilik)
0 80 m40
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Märjamaa vald, Rapla maakond
Orgita VI lubjakivikarjäär
26/5676 /Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
Limestone factories of Estonia OÜ
Peterburi tee 34/1, 11415 Tallinn
Mäeeraldise plaan
Graafiline lisa 1/3
05.11.2026
1
1'
Märjamaa metskond 85
50201:001:1091
piiripunkti number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir,
Kaevandamisel säilitatava nõlvaterviku alumine piir
1 : 2000
ESTPOS püsijaamade võrk
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- plokis 23 aT abs kõrgusel 30,37 m.
- plokis 22 aT abs kõrgusel 30,75 m;
- plokis 20 aT abs kõrgusel 36,71 m;
6. Mäeeraldise lamam asub:
01.09.2026) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5549).
- Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet (varu seisuga
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.11.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2026);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.05.2026.
.2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,
Säilitatav maismaaelupaik ja liikumiskoridor
Harivesiliku elupaiga kompensatsiooniala
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 10 pR
Plokk 9 aT Plokk 8 aR
Plokk 7 aT Plokk 4 aT
Plokk 18 aT
Plokk 5 pR
Orgita V dolokivikarjäär
Orgita-III paekarjäär
20 aT 19 aT
Plokk 22 aT Plokk 21 aT
Plokk 23 aT
Plokk 25 pT
24 pT 27 pT
Plokk 24 pT Plokk 26 pT
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 530 990,93 526 724,34
2' 6 531 004,39 526 848,56
3' 6 531 009,40 526 894,82
4' 6 531 036,59 527 145,64
5' 6 531 039,80 527 175,27
6' 6 530 896,84 527 188,99
7' 6 530 893,98 527 159,18
8' 6 530 864,08 527 162,02
9' 6 530 632,37 527 179,07
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 530 990,93 526 724,34
2 6 531 004,39 526 848,56
3 6 530 761,85 526 868,47
4 6 530 851,50 526 730,04
5 6 531 009,40 526 894,82
6 6 531 036,59 527 145,64
7 6 531 039,80 527 175,27
8 6 530 896,84 527 188,99
9 6 530 893,98 527 159,18
10 6 530 864,08 527 162,02
11 6 530 632,37 527 179,07
12 6 530 626,02 527 075,85
13 6 530 728,77 526 918,97
Pindala 12,16 ha
10' 6 530 626,83 527 088,94
11' 6 530 598,84 527 067,35
12' 6 530 704,04 526 906,04
13' 6 530 711,02 526 894,93
14' 6 530 734,73 526 860,05
15' 6 530 768,60 526 810,23
16' 6 530 817,62 526 731,42
17' 6 530 851,50 526 730,04
Pindala 14,52 ha
N
14.05.2026
vt 34,47 m
14.05.2026
vt 35,50 m
17.07.2025
vt 38,07 m
09.06.2006
vt 37,48 m
6 530 600
6 530 800
6 531 000
6 531 200
5 2 6 6
0 0
5 2 7 0
0 0
5 2 7 2
0 0
50201:001:0660
50201:001:1091
O rgita-R
assiotsa tee L2
50401:001:1053
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
50402:001:0182
50402:001:1180
50201:001:1223
Dolomiidikarjääri
Märjamaa metskond 117
Dolokivikarjääri
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e L
1
Märjamaa metskond 85
Märjamaa metskond 81
42
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2 1
:2
1 :2
1 :2
14.05.2026
vt 34,47 m
vt 37,48 m
09.06.2006
vt 35,50 m
14.05.2026
vt 38,07 m
17.07.2025
vt 34,47 m
14.05.2026
vt 35,50 m
14.05.2026
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III'
NW m
SE m
SW m
NE m
SW m
NE m
PA-1/26
39,97
10,6
PA-2/26
40,85
10,1
5,95
8,0
5,0
PA-1/26
39,97
10,6
PA-2/26
40,85
10,1
OR-2/25
42,67
PA-3-06
42,58 PA-1/25
41,80
PA-2/26
40,85
10,1
1,85
4,0
LA 34 F 2,3
7,0
LA 34 F 4,1
LA 33 F 2,7
1,5
3,65
LA 37 F 0,8
6,2
LA 39 F 2,8
LA 40 F 3,1
1,3
4,2
2/25-1 LA 37 F 0,7
2/25-2 LA 35 F 2,1
2,0
3,3
0,3
2,55
LA-F1 LA 39 F 0,7
LA-F2 LA 29 F 1,8
9,6
K1
K2
1K
2K
3K
1K
2K
3K
1,85
4,0
7,0
9,6
1K
2K
3K
1,5
3,65
6,2
1K
2K
3K
0,2
0,40,4
0,2
LA 34 F 2,3
LA 34 F 4,1
LA 33 F 2,7
LA 37 F 0,8
LA 39 F 2,8
LA 40 F 3,1
1/26-1FM
1/26-2FM
1/26-3FM
2/26-1FM
2/26-2FM
2/26-3FM
2/26-1FM
2/26-2FM
2/26-3FM
1/26-1FM
1/26-2FM
1/26-3FM
0,2
0,2
Kasvukiht
Ladu / sõelmed
Liivsavimoreen
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Dolokivi (Raikküla lade)
Dolomiidistunud lubjakivi (Raikküla lade)
Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 35,0 m)
II kategooria kaitsealused liigid (harivesilik)
Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 34,5 m)
Harivesiliku elupaiga kompensatsioonala
Savikas dolomiidistunud lubjakivi (Raikküla lade)
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Kaevandamisel säilitatav nõlva hoidetervik ja selle nõlvus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Märjamaa vald, Rapla maakond
Orgita VI lubjakivikarjäär I-I' ... III-III'
Geoloogilised läbilõiked
V 1 : 100
H 1 : 2000
26/5676
05.11.2026
Graafiline lisa 2/3
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
Limestone factories of Estonia OÜ
Peterburi tee 34/1, 11415 Tallinn
0 80 m40
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- plokis 23 aT abs kõrgusel 30,37 m.
- plokis 22 aT abs kõrgusel 30,75 m;
- plokis 20 aT abs kõrgusel 36,71 m;
3. Mäeeraldise lamam asub:
01.09.2026) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5549).
- Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet (varu seisuga
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Orgita-III paekarjäär
Orgita V dolokivikarjäär
Plokk 7 aT
Plokk 9 aT
Plokk 8 aR
Plokk 10 pR
4 aT
18 aT
5 pR
Plokk 6 pR 6 pR
6 pR
6 pR
6 pR
6 pR23 aT
Plokk 21 aT
Plokk 22 aT 23 aT
Plokk 21 aT
Plokk 22 aT
6 pR Plokk 25 pT
24 pT
27 pT
6 p
R
24 pT
26 pT
25 pT
24 pT
Plokk 27 pT
vt 35,50 m
14.05.2026
1,5
3,65
6,2
2K
LA 37 F 0,8
2/26-1FM
0,2
1 S rk
1 S rk
1 S rk
Puuraugu sügavus, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Keemiline analüüs ja proovi number
Sügavus maapinnast, m
Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
50201:001:1223 Märjamaa metskond 117
O rg it a p
a e k a rj ä ä ri t e e L
1
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
O rg it a p
a e k a rj ä ä ri t e e
50201:001:1091 Märjamaa metskond 85
Dolomiidikarjääri 50402:001:1180
50201:001:1091 Märjamaa metskond 85
50402:001:0182 Dolokivikarjääri
50201:001:1091 Märjamaa metskond 85
50201:001:1223 Märjamaa metskond 117
O rg it a p
a e k a rj ä ä ri t e e L
1
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
O rg it a p
a e k a rj ä ä ri t e e
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
6 6 0
M ä rj a
m a a m
e ts
k o n d 8
1
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
6 6 0
M ä rj a
m a a m
e ts
k o n d 8
1
O rg it a -R
a s s io ts a t e e L
2 5 0 4 0 1 :0
0 1 :1
0 5 3
O rg it a -R
a s s io ts a t e e L
2 5 0 4 0 1 :0
0 1 :1
0 5 3
50201:001:1223 Märjamaa metskond 117
1:2
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr K r
K r
K r
K r
40,45
41,35
38,63
39,77
38,48
39,12
39,35 38,61
39,20
39,70
39,33
41,06
39,80
39,52
38,63
40,32
40,07
40,74
40,16
39,88 39,31
39,20
38,88
38,64
39,21
39,89
39,10
39,20
39,33
39,41
40,21
40,11
39,97
40,95
42,58
42,57
42,85
39,91
40,68
41,17
43,87
44,13
43,81
43,14
40,45
42,51
43,33
40,78
41,27
40,32
40,92
40,69
40,65
42,58
42,04
41,51
43,38
42,57
43,30
43,19
42,08
43,00
41,95
41,98 43,62
41,77
42,23
41,33
41,93
42,25
42,31
42,80
42,81
43,50 43,36
42,69
42,39
43,33
42,82
43,06
43,19
42,84
41,47
43,22
43,88
4 3, 71
4 3, 78
4 3, 66
42,49
43,59
43,43 43,00
43,21 43,36
42,92
43,94
44,32
43,02
42,29
43,74
43,23
42,81
43,31
42,67
42,36
42,52
42,26
41,04
40,44
39,88
39,85
39,53
39,64
40,44
40,93
40,41
39,60
39,44
39,58
40,05
40,22
43,31
41,33
44,16
42,71
44,31
43,45
43,21
41,99
42,41
42,16
39,68
40,17
39,62
38.73
30.37
30.37
32.14
30.37
30.37
30.67
31.53
41.09
41.15
41.65
42.20
41.43
42.30
37.59
36.31
35.41
33.69
32.05
32.37
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
36.27
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
39.31
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
37.88
41.99
36.71
37.33
38.93
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 27
0.4
mänd, kuusk
0.2
20
23
0.3 kuusk, mänd, kask
kuusk, mänd 23
0.4
mänd, kuusk 20
0.2
3 9
4 2
3 9
40
4 0
4 1
41
41
4 2
4 2
4 2
4 2
4 2
4 3
4 3
43
4 3
43
4 0
40
41
40
4 0
14.05.2026
vt 35,50 m
3 1
3 1
31
3 1
3 23
2
32
3 2
3 3
3 3
33
3 3
3 43
4
34
3 4
3 5
3 5
35
3 5
3 6
36 3 6
3 737
3 7
3 7
3 8
3 8
38
3 9
39
3 9
39 3 1 3
1
32
3 2
33
3 3
34
3 4
35
3 5
36
36
37
37
38
38
3 9
3 9
40
40
4 0
40
4 0
41
4 1
41
41
4 2
I
II
II I
II I'
II'
I'
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
PA-2/26
40,85
30,75
1,5
OR-2/25
42,67
36,72
1,3
2,9
PA-3-06
42,58
36,71
2,0
1,3
PA-1/25
41,80
36,80
0,3
2,25
PA-2/25
40,97
36,97
-
1,5
S-2/25
42,19 2,4
S-3/25
40,19 1,7
S-4/25
42,49 1,4
SP-1/25
40,69 1,5
2,15
1,75
2,45
2,5
6,45
7,75
2,57
-
S-2/25
42,19 2,4
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
-
7,75
1'
2' 3'
4' 5'
6'7'
8'
9'
1
2
3
4
5
6 7
89
10
11 12
13
10'
11'
12'
13'
14'
15'
16'
17'
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Suudme abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Katendi paksus, m
Puuraugu nr/ uuringu a
Kaevandi nr/ uuringu a
Dolokivi kasuliku kihi paksus, m
Lubjakivi kasuliku kihi paksus, m
Eeldatav veetase abs. 34,5 m Tehisveekogu (pindala 1,50 ha)
Eeldatav veetase abs. 34,5 m Tehisveekogu (pindala 7,06 ha)
veealuses osas 1:3 veepealses osas 1:2
Nõlvad mitte järsemad kui:
veealuses osas 1:3 veepealses osas 1:2
Nõlvad mitte järsemad kui:
Teemaa (pindala 0,55 ha)
Veekogu nõlvad looduslikult taastuvad Rohumaa (pindala 5,41 ha)
Veekogu samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Vääriselupaik
Sideehitise kaitsevöönd
Kaardileht nr 6314 Rapla
II kategooria kaitsealused liigid (harivesilik)
0 80 m40
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Märjamaa vald, Rapla maakond
Orgita VI lubjakivikarjäär
26/5676 /Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
Limestone factories of Estonia OÜ
Peterburi tee 34/1, 11415 Tallinn
Graafiline lisa 3/3
05.11.2026
1
1'
Märjamaa metskond 85
50201:001:1091
piiripunkti number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir,
Korrastatud maa plaan
ESTPOS püsijaamade võrk
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
6. Orgita V dolokivikarjäär täidetakse korrastamisel vähemalt abs kõrguseni 39,70 m.
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.11.2026).
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2026);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.05.2026.
.2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
1 : 2000
Maapinna samakõrgusjoon, m
Tehisveekogu (pindala kokku 8,56 ha)
Teemaa (pindala 0,55 ha)
Rohumaa, sh looduslikult taastuvad nõlvad (pindala 5,41 ha)
aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,
Säilitatav maismaaelupaik ja liikumiskoridor
Harivesiliku elupaiga kompensatsiooniala
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 10 pR
Plokk 9 aT Plokk 8 aR
Plokk 7 aT Plokk 4 aT
Plokk 18 aT
Plokk 5 pR
Orgita V dolokivikarjäär
Orgita-III paekarjäär
Plokk 25 pT
24 pT 27 pT
Plokk 24 pT Plokk 26 pT
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 530 990,93 526 724,34
2 6 531 004,39 526 848,56
3 6 530 761,85 526 868,47
4 6 530 851,50 526 730,04
5 6 531 009,40 526 894,82
6 6 531 036,59 527 145,64
7 6 531 039,80 527 175,27
8 6 530 896,84 527 188,99
9 6 530 893,98 527 159,18
10 6 530 864,08 527 162,02
11 6 530 632,37 527 179,07
12 6 530 626,02 527 075,85
13 6 530 728,77 526 918,97
Pindala 12,16 ha
1' 6 530 990,93 526 724,34
2' 6 531 004,39 526 848,56
3' 6 531 009,40 526 894,82
4' 6 531 036,59 527 145,64
5' 6 531 039,80 527 175,27
6' 6 530 896,84 527 188,99
7' 6 530 893,98 527 159,18
8' 6 530 864,08 527 162,02
9' 6 530 632,37 527 179,07
10' 6 530 626,83 527 088,94
11' 6 530 598,84 527 067,35
12' 6 530 704,04 526 906,04
13' 6 530 711,02 526 894,93
14' 6 530 734,73 526 860,05
15' 6 530 768,60 526 810,23
16' 6 530 817,62 526 731,42
17' 6 530 851,50 526 730,04
Pindala 14,52 ha
N
17.07.2025
vt 38,07 m
09.06.2006
vt 37,48 m
6 530 600
6 530 800
6 531 000
6 531 200
5 2 6 6
0 0
5 2 7 0
0 0
5 2 7 2
0 0
50201:001:0660
50201:001:1091
O rgita-R
assiotsa tee L2
50401:001:1053
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
50402:001:0182
50402:001:1180
50201:001:1223
Dolomiidikarjääri
Märjamaa metskond 117
Dolokivikarjääri
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e L
1
Märjamaa metskond 85
Märjamaa metskond 81
31
42
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr K r
K r
K r
K r
40,45
41,35
38,63
39,77
38,48
39,12
39,35 38,61
39,20
39,70
39,33
41,06
39,80
39,52
38,63
40,32
40,07
40,74
40,16
39,88 39,31
39,20
38,88
38,64
39,21
39,89
39,10
39,20
39,33
39,53
39,70
40,02
39,41
40,21
41,72
39,56
40,13
40,67
42,33
41,10
41,57
40,11
39,97
40,95
42,58
42,57
42,85
41,52
41,30
42,08
42,42
39,91
40,65
40,68
41,17
40,95
42,37
41,89
41,90
41,53
42,79
42,97
43,75
43,87
44,13
43,81
43,14
40,45
42,51
43,33
40,78
41,27
40,68
40,32
40,66
43,88
40,92
40,69
40,65
42,58
40,77
42,04
41,51
50,43
40,89
40,78
42,36
43,58
42,38
42,52
41,56
41,61
41,82
41,35
52,46
41,74
41,18
40,99
42,11
42,24
41,43
43,38
52,72
42,85
38,65
42,60
39,38
39,77
38,53 38,43
43,14
50,26
50,78
43,95
42,57
44,13
43,30
43,19
43,08 41,31
42,31
42,54
41,31
43,70
43,55
42,12
43,05
42,08 43,10
43,00
42,78
41,95
41,98 43,62
40,42
40,45
41,25
40,98
41,04
40,95 41,42
41,91
41,77
42,23
41,51
41,33
41,21
41,33
42,12
41,93
42,25
42,31
42,80
41,25
41,79
42,81
43,50 43,36
42,69
42,39
43,33
42,82
43,06
43,19
42,84
41,47
43,22
43,88
4 3, 71
4 3, 78
4 3, 66
42,49
43,59
43,43 43,00
43,21 43,36
42,92
43,94
44,32
43,02
42,29
43,74
43,23
42,81
43,31
42,67
42,36
42,52
42,26
41,04
40,44
39,88
39,85
39,53
39,64
40,44
40,93
40,41
39,60
39,44
39,58
40,05
40,22
43,31
41,33
44,16
42,71
44,31
43,45
43,21
41,50
43,69
41,99
42,41
42,16
39,68
40,17
39,62
K a te
n d
Katend
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 27
0.4
mänd, kuusk
0.2
20
23
0.3 kuusk, mänd, kask
kuusk, mänd 23
0.4
mänd, kuusk 20
0.2
3 9
4 2
4 2
4 1
41
3 9
40
40
4 0
4 1
4 1
4 1
41
4 1
41 4 2
42
42
4 2
4 2
42
4 2
4 2
4 2
42
4 2
4 3
4 3
4 3
4 3
43
4 3
43
4 3
4 3
43
4 0
4 0
40
41
40
4 0
42
41
42
14.05.2026
vt 35,50 m
I
II
II I
II I'
II'
I'
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
PA-2/26
40,85
30,75
1,5
OR-2/25
42,67
36,72
1,3
2,9
PA-3-06
42,58
36,71
2,0
1,3
PA-1/25
41,80
36,80
0,3
2,25
PA-2/25
40,97
36,97
-
1,5
S-2/25
42,19 2,4
S-3/25
40,19 1,7
S-4/25
42,49 1,4
SP-1/25
40,69 1,5
2,15
1,75
2,45
2,5
6,45
7,75
2,57
-
S-2/25
42,19 2,4
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
-
7,75
1'
2' 3'
4' 5'
6'7'
8'
9'
1
2
3
4
5
6 7
89
10
11 12
13
10'
11'
12'
13'
14'
15'
16'
17'
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Suudme abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Katendi paksus, m
Puuraugu nr/ uuringu a
Kaevandi nr/ uuringu a
Dolokivi kasuliku kihi paksus, m
Lubjakivi kasuliku kihi paksus, m
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Vääriselupaik
Sideehitise kaitsevöönd
Kaardileht nr 6314 Rapla
II kategooria kaitsealused liigid (harivesilik)
0 80 m40
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Märjamaa vald, Rapla maakond
Orgita VI lubjakivikarjäär
26/5676 /Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
Limestone factories of Estonia OÜ
Peterburi tee 34/1, 11415 Tallinn
Mäeeraldise plaan
Graafiline lisa 1/3
05.11.2026
1
1'
Märjamaa metskond 85
50201:001:1091
piiripunkti number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir,
Kaevandamisel säilitatava nõlvaterviku alumine piir
1 : 2000
ESTPOS püsijaamade võrk
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- plokis 23 aT abs kõrgusel 30,37 m.
- plokis 22 aT abs kõrgusel 30,75 m;
- plokis 20 aT abs kõrgusel 36,71 m;
6. Mäeeraldise lamam asub:
01.09.2026) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5549).
- Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet (varu seisuga
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.11.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2026);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.05.2026.
.2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,
Säilitatav maismaaelupaik ja liikumiskoridor
Harivesiliku elupaiga kompensatsiooniala
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 10 pR
Plokk 9 aT Plokk 8 aR
Plokk 7 aT Plokk 4 aT
Plokk 18 aT
Plokk 5 pR
Orgita V dolokivikarjäär
Orgita-III paekarjäär
20 aT 19 aT
Plokk 22 aT Plokk 21 aT
Plokk 23 aT
Plokk 25 pT
24 pT 27 pT
Plokk 24 pT Plokk 26 pT
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 530 990,93 526 724,34
2' 6 531 004,39 526 848,56
3' 6 531 009,40 526 894,82
4' 6 531 036,59 527 145,64
5' 6 531 039,80 527 175,27
6' 6 530 896,84 527 188,99
7' 6 530 893,98 527 159,18
8' 6 530 864,08 527 162,02
9' 6 530 632,37 527 179,07
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 530 990,93 526 724,34
2 6 531 004,39 526 848,56
3 6 530 761,85 526 868,47
4 6 530 851,50 526 730,04
5 6 531 009,40 526 894,82
6 6 531 036,59 527 145,64
7 6 531 039,80 527 175,27
8 6 530 896,84 527 188,99
9 6 530 893,98 527 159,18
10 6 530 864,08 527 162,02
11 6 530 632,37 527 179,07
12 6 530 626,02 527 075,85
13 6 530 728,77 526 918,97
Pindala 12,16 ha
10' 6 530 626,83 527 088,94
11' 6 530 598,84 527 067,35
12' 6 530 704,04 526 906,04
13' 6 530 711,02 526 894,93
14' 6 530 734,73 526 860,05
15' 6 530 768,60 526 810,23
16' 6 530 817,62 526 731,42
17' 6 530 851,50 526 730,04
Pindala 14,52 ha
N
14.05.2026
vt 34,47 m
14.05.2026
vt 35,50 m
17.07.2025
vt 38,07 m
09.06.2006
vt 37,48 m
6 530 600
6 530 800
6 531 000
6 531 200
5 2 6 6
0 0
5 2 7 0
0 0
5 2 7 2
0 0
50201:001:0660
50201:001:1091
O rgita-R
assiotsa tee L2
50401:001:1053
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
50402:001:0182
50402:001:1180
50201:001:1223
Dolomiidikarjääri
Märjamaa metskond 117
Dolokivikarjääri
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e L
1
Märjamaa metskond 85
Märjamaa metskond 81
42
ORGITA VII PLANEERITAVA DOLOKIVIKARJÄÄRI
MÕJU HARIVESILIKU ELUPAIKADELE JA SELLE LEEVENDUSVÕIMALUSED
KOOSTAJA: MTÜ Põhjakonn
TALLINN 2026
2
Sissejuhatus
Orgita-Haimre dolokivimaardla VII uuringuruum asub riigiomandisse kuuluval katastriüksusel Märjamaa metskond 85 (50201:001:1091), mis paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas. Kuna uuringuala kattub osaliselt harivesilike elupaigaga, tuleb kaevandustegevuse planeerimisel tagada harivesilike asurkonna säilimine ning ala korrastamisel lähtuda liigi elupaiganõudlustest. Ekspertarvamuse koostas MTÜ Põhjakonn kahepaiksete ekspert, Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap.
Harivesiliku (Triturus cristatus) esinemine Orgita paekarjääri aladel on teada 2013. aastast, mil Keskkonnaameti tellitud harivesiliku maakondliku inventuuri käigus avastati siin arvukas, kuid väga ohustatud harivesiliku asurkond. Harivesilik kuulub Looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse ning on Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisa rangelt kaitstav liik. Orgita paekarjäärid ja seda ümbritsev ala on harivesiliku asurkonna seisukohast väga oluline elu- ja sigimispaik.
Harivesilik vajab elutegevuseks kolme olulist elupaigakomponenti: toitumis-, sigimis- ja talvitumisala, mis peavad asuma lähestikku ning olema vesilikele ligipääsetavad. Harivesilikele on sobivaks toitumisalaks enamasti looduslikud leht- ja segametsad, kus leidub mitmekesist alustaimestikku. Harivesilikud väldivad intensiivselt majandatavaid metsa- ja põllumajandusmaastikke ning tihedaid monokultuurseid okaspuuistandusi.
Sigimispaigana kasutab harivesilik selgeveelisi seisuveekogusid, nagu väikejärved, metsalombid, kopra üleujutusalad, aga ka karjääriveekogud ning tiigid. Sigimisveekogude juures on oluline nii nende puhtaveelisus (selge, läbipaistev, hapnikurikas vesi) kui ka kalade puudumine. Kalad toituvad veekogu avatud osades ringiujuvatest vesiliku vastsetest, mistõttu järelkasv hukkub ja asurkonda hääbub. Lisaks peavad sigimisveekogud olema päiksele avatud. Veekogude päiksele avatus tagab vee kiire soojenemise, mis on vajalik vesiliku munade ja vastsete arenguks. Kuna harivesilik voldib oma munad veealuste taimede lehtedesse, on oluline, et veekogu kaldavees leiduks madalakasvulist taimestikku, nagu näiteks penikeel, parthein, vesimünt, soo-lõosilm vms. Oluline on ka veekogude paiknemine kogumikena, mis loob vesilikele võimaluse kasutada sigimiseks erinevatel aastatel erinevate omadustega veekogusid. Harivesilikud talvituvad maismaal, kasutades selleks kividevahelisi pragusid ja õõnsusi, karjäärinõlvu, kivikuhilaid, näriliste urge või kännualuseid.
Kuna harivesilik on väheliikuv kahepaikne (täiskasvanute keskmine liikumiskaugus sigimisveekogust on 200 m, maksimaalselt 800 m), siis on väga oluline, et kõik eelmainitud elupaigakomponendid oleksid omavahel ühendatud ning neid ei eraldaks liigile läbimatud alad, nagu aktiivses kasutuses olevad kaevandusalad, okaspuuistandused, suurepindalalised intensiivselt majandatavad põllumaad või tiheda liiklusega teed. Liigi piiratud rändevõime tõttu ohustab harivesilikku inimtegevuslik elupaikade killustumine ehk sobiva elupaiga liigile raskesti läbitavate või täiesti läbimatute barjääridega mitmeks jaotamine või elupaigakomponentide üksteisest eraldamine.
Kaevanduse mõju harivesiliku asurkonnale ja võimalikud leevendusmeetmed
Orgita VII uuringuala vahetus läheduses asub juba 4 dolokivikarjääri (joonis 1) mistõttu on harivesilike elupaik siin oluliselt vähenenud ja killustunud. Orgita VII uuringuala piirneb põhjapool Orgita III dolokivikarjääriga (50402:001:1180) ning kirdes dolokivikarjääriga (50402:001:0182). Hiljuti on raadatud uuringuala keskosas paiknenud mets, kust 10. juunil k.a (välitöö läbiviimise ajal) lõpetati puidu väljavedu (joonis 2).
3
Joonis 1. Orgita VII uuringuruum ja sellega piirnevate dolokarjääride paiknemine maastikus (Maa- ja Ruumiamet).
Joonis 2. Orgita VII uuringuruumi harivesiliku elupaigaga kattuval alal hiljuti raadatud metsamaa (10.06.2026).
4
Orgita VII uuringualal asuvad harivesilike maismaaelupaigad – toitumis-, varje- ja talvitumisalad. Kaevandustegevuse käigus peavad need elupaigad, samuti neid ühendavad liikumisteed, vähemalt osaliselt säilima. Seetõttu on vajalik, et karjääridevahelistel aladel säiliksid seal kasvavad põõsastikud, puud ja niidukooslused (joonis 3) ning et neid ei hävitataks kaevandustegevuse käigus. Sellele alale ei tohi ladustada katendit vaid säilima peab väljakujunenud taimkate. Liikumis- ja ühendusteede säilitamine on vajalik asurkonna normaalseks toimimiseks, et loomad saaksid liikuda erinevate elupaigakomponentide (sigimis-, toitumis- ja talvtusalade) vahel. Kaevandustegevusest puutumata alad tagavad harivesilikele toitumis- ja varjumiskohad ka kaevandustegevuse ajal ning võimaldavad neil liikuda karjääriveekogude ja karjääre ümbritseva metsamaa vahel.
Joonis 3. Orgita VII uuringuruumis säilitamist vajavad alad (tähistatud helerohelise viirutusega).
5
Kuna uuringuala kattub ligi 6 ha ulatuses EELIS-sse kantud harivesiliku elupaigaga, siis tuleb kaevandustegevuse käigus sama suurel alal harivesilikule sobivad elupaigakomponendid säilitada (vt joonis 3). Kuna harivesilikud vajavad maismaaelupaiga, varjumis- ja talvituskohana leht- ja/või segametsa, tuleb metsaga kaetud alad kaevandustegevuse käigus kindlasti osaliselt säilitada (vt joonis 3, 4 ja 5).
Joonis 4. Orgita VII uuringuala idapiiril asuv säilitamist vajav noorendik ja sellega külgnev segamets (10.06.2026).
Joonis 5. Orgita VII uuringuala läänepiiril asuv säilitamist vajav segamets (10.06.2026).
Kasutatud kirjandus
Arntzen, J. W., C. Abrahams, W. R. M. Meilink, R. Iosif & A. Zuiderwijk, 2017. Amphibian decline, pond loss and reduced population connectivity under agricultural intensification over a 38 year period. Biodiversity and Conservation 26: 1411–1430.
Beebee, T. J. C. 1985. Discriminant analysis of amphibian habitat determinants in South-East England. Amphibia-Reptilia 6: 35–43.
6
Berger, L., 1987. Impact of agriculture intensification on amphibia. Van Gelder, Strijbosch, H., Bergers,
P.J.M. (toim.): Proceedings of the fourth ordinary general meeting of the SEH, lk. 79–82.
Danoël, M. & G. F. Ficetola, 2008. Conservation of newt guilds in an agricultural landscape of Belgium:
the importance of aquatic and terrestrial habitats. Aquatic Conservation: Marine and Freshwater
Ecosystems 18: 714–728.Duelli, P. 1994. Listes rouges des especes animales menacees de Suisse.
OFEFP, 97 lk.
Edgar, P., Bird, D. 2006. Action Plan for the Conservation of the Crested Newt Triturus cristatus Species
Complex in Europe. Strasbourg, 33lk.
Gustafson, D.H., Malmgren, J.C., Mikusinski, G. 2011. Terrestrial habitat predicts use of aquatic habitat
for breedin purposes – a study on the great crested newt (Triturus cristatus). Annales Zoologici
Fennici 48: 295–307.
Jehle, R. 2000. Post-breeding migrations of newts (Triturus cristatus and T. marmoratus) with
contrasting ecological requirements. Journal of Zoology 251: 297–306.
Karlsson, T., P. E. Betzholtz & J. C. Malmgren, 2007. Estimating viability and sensitivity of the great crested newt Triturus cristatus at a regional scale. Web Ecology 7: 63–76.
Kupfer, A. 1998. Migration distances of some crested newts (Triturus cristatus) within an agricultural
landscape. Zeitschrift für Feldherpetologie 5: 238–242.
MTÜ Põhjakonn 2013. Harivesiliku potentsiaalsete elupaikade inventuur Rapla ja Järva maakonnas. Rannap R., Lõhmus, A., Briggs, L. 2009a. Niche position, but not niche breadth, differs in two coexisting
amphibians having contrasting trends in Europe. Diversity and Distribution 15: 692–700. Rannap, R., Lõhmus, A., Linnamägi, M. 2012. Geographic variation in habitat requirements of two
coexisting newt species in Europe. Acta Zoologica Academiae Scientiarum Hungaricae 58: 73– 90.
Skei, J. K., Dolmen, D., Rønning, L., Ringsby, T. H. 2006. Habitat use during the aquatic phase of the newts Triturus vulgaris (L.) and T. cristatus (Laurenti) in central Norway: proposition for a conservation and monitoring area. Amphibia-Reptilia 27: 309–324.
Vuorio, V., Heikkinen, R. K., Tikkanen, O.-P. 2013. Breeding success of the threatened great crested
newt in boreal forest ponds. Annales Zoologici Fennici 50: 158–169.
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2 1
:2
1 :2
1 :2
14.05.2026
vt 34,47 m
vt 37,48 m
09.06.2006
vt 35,50 m
14.05.2026
vt 38,07 m
17.07.2025
vt 34,47 m
14.05.2026
vt 35,50 m
14.05.2026
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III'
NW m
SE m
SW m
NE m
SW m
NE m
PA-1/26
39,97
10,6
PA-2/26
40,85
10,1
5,95
8,0
5,0
PA-1/26
39,97
10,6
PA-2/26
40,85
10,1
OR-2/25
42,67
PA-3-06
42,58 PA-1/25
41,80
PA-2/26
40,85
10,1
1,85
4,0
LA 34 F 2,3
7,0
LA 34 F 4,1
LA 33 F 2,7
1,5
3,65
LA 37 F 0,8
6,2
LA 39 F 2,8
LA 40 F 3,1
1,3
4,2
2/25-1 LA 37 F 0,7
2/25-2 LA 35 F 2,1
2,0
3,3
0,3
2,55
LA-F1 LA 39 F 0,7
LA-F2 LA 29 F 1,8
9,6
K1
K2
1K
2K
3K
1K
2K
3K
1,85
4,0
7,0
9,6
1K
2K
3K
1,5
3,65
6,2
1K
2K
3K
0,2
0,40,4
0,2
LA 34 F 2,3
LA 34 F 4,1
LA 33 F 2,7
LA 37 F 0,8
LA 39 F 2,8
LA 40 F 3,1
1/26-1FM
1/26-2FM
1/26-3FM
2/26-1FM
2/26-2FM
2/26-3FM
2/26-1FM
2/26-2FM
2/26-3FM
1/26-1FM
1/26-2FM
1/26-3FM
0,2
0,2
Kasvukiht
Ladu / sõelmed
Liivsavimoreen
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Dolokivi (Raikküla lade)
Dolomiidistunud lubjakivi (Raikküla lade)
Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 35,0 m)
II kategooria kaitsealused liigid (harivesilik)
Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 34,5 m)
Harivesiliku elupaiga kompensatsioonala
Savikas dolomiidistunud lubjakivi (Raikküla lade)
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Kaevandamisel säilitatav nõlva hoidetervik ja selle nõlvus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Märjamaa vald, Rapla maakond
Orgita VI lubjakivikarjäär I-I' ... III-III'
Geoloogilised läbilõiked
V 1 : 100
H 1 : 2000
26/5676
05.11.2026
Graafiline lisa 2/3
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
Limestone factories of Estonia OÜ
Peterburi tee 34/1, 11415 Tallinn
0 80 m40
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- plokis 23 aT abs kõrgusel 30,37 m.
- plokis 22 aT abs kõrgusel 30,75 m;
- plokis 20 aT abs kõrgusel 36,71 m;
3. Mäeeraldise lamam asub:
01.09.2026) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5549).
- Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet (varu seisuga
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Orgita-III paekarjäär
Orgita V dolokivikarjäär
Plokk 7 aT
Plokk 9 aT
Plokk 8 aR
Plokk 10 pR
4 aT
18 aT
5 pR
Plokk 6 pR 6 pR
6 pR
6 pR
6 pR
6 pR23 aT
Plokk 21 aT
Plokk 22 aT 23 aT
Plokk 21 aT
Plokk 22 aT
6 pR Plokk 25 pT
24 pT
27 pT
6 p
R
24 pT
26 pT
25 pT
24 pT
Plokk 27 pT
vt 35,50 m
14.05.2026
1,5
3,65
6,2
2K
LA 37 F 0,8
2/26-1FM
0,2
1 S rk
1 S rk
1 S rk
Puuraugu sügavus, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Keemiline analüüs ja proovi number
Sügavus maapinnast, m
Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
50201:001:1223 Märjamaa metskond 117
O rg it a p
a e k a rj ä ä ri t e e L
1
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
O rg it a p
a e k a rj ä ä ri t e e
50201:001:1091 Märjamaa metskond 85
Dolomiidikarjääri 50402:001:1180
50201:001:1091 Märjamaa metskond 85
50402:001:0182 Dolokivikarjääri
50201:001:1091 Märjamaa metskond 85
50201:001:1223 Märjamaa metskond 117
O rg it a p
a e k a rj ä ä ri t e e L
1
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
O rg it a p
a e k a rj ä ä ri t e e
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
6 6 0
M ä rj a
m a a m
e ts
k o n d 8
1
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
6 6 0
M ä rj a
m a a m
e ts
k o n d 8
1
O rg it a -R
a s s io ts a t e e L
2 5 0 4 0 1 :0
0 1 :1
0 5 3
O rg it a -R
a s s io ts a t e e L
2 5 0 4 0 1 :0
0 1 :1
0 5 3
50201:001:1223 Märjamaa metskond 117
1:2
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr K r
K r
K r
K r
40,45
41,35
38,63
39,77
38,48
39,12
39,35 38,61
39,20
39,70
39,33
41,06
39,80
39,52
38,63
40,32
40,07
40,74
40,16
39,88 39,31
39,20
38,88
38,64
39,21
39,89
39,10
39,20
39,33
39,41
40,21
40,11
39,97
40,95
42,58
42,57
42,85
39,91
40,68
41,17
43,87
44,13
43,81
43,14
40,45
42,51
43,33
40,78
41,27
40,32
40,92
40,69
40,65
42,58
42,04
41,51
43,38
42,57
43,30
43,19
42,08
43,00
41,95
41,98 43,62
41,77
42,23
41,33
41,93
42,25
42,31
42,80
42,81
43,50 43,36
42,69
42,39
43,33
42,82
43,06
43,19
42,84
41,47
43,22
43,88
4 3, 71
4 3, 78
4 3, 66
42,49
43,59
43,43 43,00
43,21 43,36
42,92
43,94
44,32
43,02
42,29
43,74
43,23
42,81
43,31
42,67
42,36
42,52
42,26
41,04
40,44
39,88
39,85
39,53
39,64
40,44
40,93
40,41
39,60
39,44
39,58
40,05
40,22
43,31
41,33
44,16
42,71
44,31
43,45
43,21
41,99
42,41
42,16
39,68
40,17
39,62
38.73
30.37
30.37
32.14
30.37
30.37
30.67
31.53
41.09
41.15
41.65
42.20
41.43
42.30
37.59
36.31
35.41
33.69
32.05
32.37
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
36.27
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
39.31
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
30.75
37.88
41.99
36.71
37.33
38.93
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 27
0.4
mänd, kuusk
0.2
20
23
0.3 kuusk, mänd, kask
kuusk, mänd 23
0.4
mänd, kuusk 20
0.2
3 9
4 2
3 9
40
4 0
4 1
41
41
4 2
4 2
4 2
4 2
4 2
4 3
4 3
43
4 3
43
4 0
40
41
40
4 0
14.05.2026
vt 35,50 m
3 1
3 1
31
3 1
3 23
2
32
3 2
3 3
3 3
33
3 3
3 43
4
34
3 4
3 5
3 5
35
3 5
3 6
36 3 6
3 737
3 7
3 7
3 8
3 8
38
3 9
39
3 9
39 3 1 3
1
32
3 2
33
3 3
34
3 4
35
3 5
36
36
37
37
38
38
3 9
3 9
40
40
4 0
40
4 0
41
4 1
41
41
4 2
I
II
II I
II I'
II'
I'
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
PA-2/26
40,85
30,75
1,5
OR-2/25
42,67
36,72
1,3
2,9
PA-3-06
42,58
36,71
2,0
1,3
PA-1/25
41,80
36,80
0,3
2,25
PA-2/25
40,97
36,97
-
1,5
S-2/25
42,19 2,4
S-3/25
40,19 1,7
S-4/25
42,49 1,4
SP-1/25
40,69 1,5
2,15
1,75
2,45
2,5
6,45
7,75
2,57
-
S-2/25
42,19 2,4
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
-
7,75
1'
2' 3'
4' 5'
6'7'
8'
9'
1
2
3
4
5
6 7
89
10
11 12
13
10'
11'
12'
13'
14'
15'
16'
17'
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Suudme abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Katendi paksus, m
Puuraugu nr/ uuringu a
Kaevandi nr/ uuringu a
Dolokivi kasuliku kihi paksus, m
Lubjakivi kasuliku kihi paksus, m
Eeldatav veetase abs. 34,5 m Tehisveekogu (pindala 1,50 ha)
Eeldatav veetase abs. 34,5 m Tehisveekogu (pindala 7,06 ha)
veealuses osas 1:3 veepealses osas 1:2
Nõlvad mitte järsemad kui:
veealuses osas 1:3 veepealses osas 1:2
Nõlvad mitte järsemad kui:
Teemaa (pindala 0,55 ha)
Veekogu nõlvad looduslikult taastuvad Rohumaa (pindala 5,41 ha)
Veekogu samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Vääriselupaik
Sideehitise kaitsevöönd
Kaardileht nr 6314 Rapla
II kategooria kaitsealused liigid (harivesilik)
0 80 m40
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Märjamaa vald, Rapla maakond
Orgita VI lubjakivikarjäär
26/5676 /Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
Limestone factories of Estonia OÜ
Peterburi tee 34/1, 11415 Tallinn
Graafiline lisa 3/3
05.11.2026
1
1'
Märjamaa metskond 85
50201:001:1091
piiripunkti number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir,
Korrastatud maa plaan
ESTPOS püsijaamade võrk
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
6. Orgita V dolokivikarjäär täidetakse korrastamisel vähemalt abs kõrguseni 39,70 m.
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.11.2026).
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2026);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.05.2026.
.2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
1 : 2000
Maapinna samakõrgusjoon, m
Tehisveekogu (pindala kokku 8,56 ha)
Teemaa (pindala 0,55 ha)
Rohumaa, sh looduslikult taastuvad nõlvad (pindala 5,41 ha)
aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,
Säilitatav maismaaelupaik ja liikumiskoridor
Harivesiliku elupaiga kompensatsiooniala
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 10 pR
Plokk 9 aT Plokk 8 aR
Plokk 7 aT Plokk 4 aT
Plokk 18 aT
Plokk 5 pR
Orgita V dolokivikarjäär
Orgita-III paekarjäär
Plokk 25 pT
24 pT 27 pT
Plokk 24 pT Plokk 26 pT
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 530 990,93 526 724,34
2 6 531 004,39 526 848,56
3 6 530 761,85 526 868,47
4 6 530 851,50 526 730,04
5 6 531 009,40 526 894,82
6 6 531 036,59 527 145,64
7 6 531 039,80 527 175,27
8 6 530 896,84 527 188,99
9 6 530 893,98 527 159,18
10 6 530 864,08 527 162,02
11 6 530 632,37 527 179,07
12 6 530 626,02 527 075,85
13 6 530 728,77 526 918,97
Pindala 12,16 ha
1' 6 530 990,93 526 724,34
2' 6 531 004,39 526 848,56
3' 6 531 009,40 526 894,82
4' 6 531 036,59 527 145,64
5' 6 531 039,80 527 175,27
6' 6 530 896,84 527 188,99
7' 6 530 893,98 527 159,18
8' 6 530 864,08 527 162,02
9' 6 530 632,37 527 179,07
10' 6 530 626,83 527 088,94
11' 6 530 598,84 527 067,35
12' 6 530 704,04 526 906,04
13' 6 530 711,02 526 894,93
14' 6 530 734,73 526 860,05
15' 6 530 768,60 526 810,23
16' 6 530 817,62 526 731,42
17' 6 530 851,50 526 730,04
Pindala 14,52 ha
N
17.07.2025
vt 38,07 m
09.06.2006
vt 37,48 m
6 530 600
6 530 800
6 531 000
6 531 200
5 2 6 6
0 0
5 2 7 0
0 0
5 2 7 2
0 0
50201:001:0660
50201:001:1091
O rgita-R
assiotsa tee L2
50401:001:1053
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
50402:001:0182
50402:001:1180
50201:001:1223
Dolomiidikarjääri
Märjamaa metskond 117
Dolokivikarjääri
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e L
1
Märjamaa metskond 85
Märjamaa metskond 81
31
42
1
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Limestone factories of Estonia OÜ on ehitusmaavarade realiseerimise, killustiku tootmise ja
paekivist dekoratiivtoodete tootmisega tegelev ettevõte, kellel on pikaaegne kogemus ja
teadmised karjäärist väljatavast materjalist nõuetele vastava materjali tootmiseks. Käesolevaga
taotleb ettevõte keskkonnaluba Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele Orgita-Haimre
dolokivimaardla täitedolokivi, täitelubjakivi ja madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse
tarbevaru plokkide 19 – 23 aT esmalt dekoratiivtoodeteks sobivate kihtide raimamiseks. Plokid
on kinnitatud ja registrisse kantud Eesti Geoloogiateenistuse 05.11.2026 korraldusega
nr 13-5/26-152. Taotletava varu kogus mäeeraldisel on 1 046 tuh m3 (sealhulgas kaevandatav
varu mahuga 975,8 tuh m3). Orgita VI lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.
Kaevandatavast sobivate omadustega kivimist on võimalik valmistada viimistluskivitooteid.
Viimistluskiviks sobimatu materjal suunatakse killustiku või muu täitematerjali tootmisse.
Orgita VI lubjakivikarjääri kasutuselevõtu vajadus tuleneb ehitus- ja täitematerjalide jätkuvast
kasutamisest ning vajadusest säilitada nende kohalikud tarnevõimalused. Piirkonna
ehitusmaavarade nõudlust suurendab oluliselt Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehk Via Baltica
ümberehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks. Ühtlasi kujundavad nõudlust ka Rail Baltic
raudtee trassi ehitus ning muud väiksemad kohaliku tähtsusega taristuehitusobjektid. Orgita-
Haimre dolokivimaardla teeninduspiirkond kattub linnulennult ca 7 km kaugusel asuva Orava
lubjakivimaardla teeninduspiirkonnaga. Aastate 2021-2025 võrdluses suurenes kahe maardla
summaarne kaevandamismaht ligikaudu 30 tuh m3-lt 130 tuh m3-ni ehk suurusjärk 300%. Kuigi
kaevandamismahud on aastati varieerunud, ületas 2025. aasta kaevandamismaht vaadeldud viie
aasta keskmist ligikaudu 2,5 korda. 2026. aasta kohta tänaseks deklareeritud maht 175 tuh m3
ületab juba kogu 2025. aasta kaevandamismahtu. Piirkonna suurenenud kaevandamismahud
ning lähiaastatesse koondunud taristuehitus põhjendavad täiendava varu kasutuselevõtmist.
Täiendava karjääri avamine annab panuse kohaliku täitematerjali ja madalamargilisest
ehituslubjakivist valmistatava toodangu varustuskindlusesse. Karjääri paiknemine aktiivses
kaevandamispiirkonnas võimaldab toetuda väljakujunenud juurdepääsudele ja teenindavale
teedevõrgule ning võtta varu kasutusele etapiviisiliselt vastavalt tegelikule nõudlusele,
vähendades seejuures olulist keskkonnamõju võrreldes uue maardla kasutuselevõtuga.
Limestone factories of Estonia OÜ omab pikaajalise paekivi viimistluskivitoodete ja killustiku
tootjana kogemusi ning teadmisi (sh Orgita-Haimre maardlas) selleks, et garanteerida Orgita VI
lubjakivikarjääris levivast ja kaevandatavast materjalist maksimaalne väärindamine esmalt
viimistluskivina ning selleks mittesobivast osast nõuetele vastava killustiku jääkidevaba
tootmine üld- ja teedeehituse tarbeks. Arvestades, et taotlejale kuuluval Orgita V
dolokivikarjääri (keskkonnaluba nr KMIN-108) mäeeraldisel on kaevandatav maavara
lähima 10 aasta jooksul ammendumas, on Orgita VI lubjakivikarjääri avamine taotlejale
määrava tähtsusega ning see võimaldab ettevõttel jätkata piirkonnas oma põhitegevusega.
2
Geoloogilise uuringuga moodustati aktiivse tarbevaru plokid 19 ja 20 ka külgneva Orgita V
dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaale, et kaevandamisjärgselt oleks korrastamisel
võimalik luua ühtne ja piirkonda paremini sobituv lahendus. Kuna Orgita V dolokivikarjääri
keskkonnaluba kuulub samuti ettevõttele Limestone factories of Estonia OÜ, on need plokid
hõlmatud käesolevaga taotletava Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldisega. Seega tuleb enne
Orgita VI lubjakivikarjääri loa väljastamist korrigeerida ka Orgita V dolokivikarjääri
teenindusmaa piiri. Muudatustaotlus Orgita V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa
muutmiseks esitatakse hiljemalt Orgita VI lubjakivikarjääri loa andmise eelnõu väljastamisel.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Orgita VI lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas.
Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,52 ha ning mäeeraldise pindala on 12,16 ha. Taotletav
karjäär paikneb riigiomandis olevatel Märjamaa metskond 85 (tunnus 50201:001:1091,
maatulundusmaa), Dolokivikarjääri (tunnus 50402:001:0182, mäetööstusmaa), Orgita
paekarjääri tee L1 (tunnus 50201:001:1224, transpordimaa), Märjamaa metskond 117 (tunnus
50201:001:1223, maatulundusmaa) ja Orgita paekarjääri tee (tunnus 50201:001:0752,
transpordimaa) katastriüksustel. Taotletav karjäär kattub osaliselt taotlejale kuuluva Orgita V
dolokivikarjääri teenindusmaaga, mille piire tuleb taotletava loa väljastamisel korrigeerida.
Taotletava karjääri ala on vahelduva reljeefiga. Karjääri alal hooneid ei paikne. Ehitisregistris
ei ole hooneid registreeritud ka karjääriga seotud katastriüksustel. Lähimad elamud jäävad ligi
400 m kaugusele loodesse Linnametsa (tunnus 50402:001:0079, õu ~365 m kaugusel) ja 600 m
kaugusele kirdesse Kaunismäe (tunnus 50301:001:0581, õu ~580 m kaugusel) kinnistule.
Taotletava Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga seotud katastriüksuste
naaberkinnistutest on riigiomandis Märjamaa metskond 116 (tunnus 50201:001:0753),
Märjamaa metskond 23 (tunnus 50201:001:1089), Märjamaa metskond 69 (tunnus
50201:001:1090) ja Karmi (tunnus 50301:001:0539) ning Orgita dolokivikarjäär 2 (tunnus
50201:001:1093) ja Dolomiidikarjääri (tunnus 50402:001:1180). Eraomandis naaberkinnistud
on Nõmmerehe (tunnus 50403:001:0143), Mitti (tunnus 50403:001:0172), Nõmme (tunnus
50403:001:0191), Viikmanni (tunnus 50403:001:0202), Tõnsu (tunnus 50403:001:0211),
Täissalu (tunnus 50403:001:0411), Täissalu (tunnus 50403:001:0412) ja Kaunismaa (tunnus
50403:001:0910). Transpordimaa sihtotstarbega naaberkinnistutest on eraomandis Tehnopargi
tee (tunnus 50201:001:0667), Parkla (tunnus 50402:001:0294) ja Karavani (tunnus
50402:001:0295). Munitsipaalomandis on Orgita-Rassiotsa tee L2 (tunnus 50401:001:1053),
Orgita-Rassiotsa tee L3 (tunnus 50401:001:1054) ja Susla tee L1 (tunnus 50401:001:1106).
Riigiomandis on 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (tunnus 50201:001:0754), 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
tee (tunnus 50402:001:0162) ja 28 Rapla-Märjamaa tee (tunnus 50402:001:0013).
Naaberkinnistute hulka kuuluvad ka eraomandis Kaunismäe (tunnus 50301:001:0581) ja
riigiomandis Linnametsa (tunnus 50402:001:0079). Lisaks ka eraomandis Pääsusilma (tunnus
50402:001:0297), Tehnopargi tee 3 (tunnus 50402:001:0298), Tehnopargi tee 5 (tunnus
50402:001:0308), Karikakra (tunnus 50402:001:0309) ja Ristiku (tunnus 50402:001:0310).
Üldplaneeringu kaardistatud maakasutuse juhtotstarvete alad taotletava Orgita VI
lubjakivikarjääriga ei kattu. Karjääris ega selle lähialal ei ole kaardistatud üldplaneeringu
tiheasustusalasid, muid üldplaneeringulisi alasid, detailplaneeringu kohustusega alasid ega
detailplaneeringuid. Taotletava mäeeraldise teenindusmaad ei läbi avalikult kasutatavad teed.
3
Lähimad teed on Orgita–Rassiotsa tee nr 5040076, mis jääb karjäärist ~30 m kaugusele, ja Susla
tee nr 5040145, mis jääb ~50 m kaugusele. Augu tee nr 5041944 asub 329 m, Orgita paekarjääri
tee nr 5040556 ~340 m ja Tallinna–Pärnu–Ikla tee nr 4 ~390 m kaugusel. Märjamaa–Orgita
kergliiklustee nr 5045000 jääb 632 m ning Märjamaa–Koluvere tee nr 29 ~650 m kaugusele.
Teekaitsevööndid karjääri alale ei ulatu. Lähim Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevöönd asub
ligikaudu 340 m kaugusel ning kaks muud maantee kaitsevööndit ~615 m ja ~700 m kaugusel.
Mäeeraldise teenindusmaa keskosa läbivad Orgita paekarjääri tee ja Orgita paekarjääri tee L1
nimelised katastriüksused, millele on võimalik rajada lubjakivikarjääri väljaveotee.
Taotletavale Orgita VI lubjakivikarjääri alale ei ulatu elektripaigaldiste ega sideehitiste
kaitsevööndeid. Lähim alla 1 kV elektriõhuliini kaitsevöönd jääb ~410 m, elektrimaakaabelliini
kaitsevöönd ~440 m ning 1 – 20 kV õhuliini kaitsevöönd ~600 m kaugusele. Lähim sideehitise
kaitsevöönd paikneb ~50 m kaugusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kolm kaitsevööndit
jäävad ligikaudu kilomeetri kaugusele ning on seotud alla 250 mm läbimõõduga maa-aluste
vabavoolsete ja survetorustikega. Alla 200 mm läbimõõduga maa-aluste soojatorustike kaheksa
kaitsevööndit paiknevad karjäärist ligikaudu 800 – 1000 m kaugusel. Lähialal ei ole
kaardistatud gaasipaigaldiste, raudtee, lennuvälja ega navigatsioonimärkide kaitsevööndeid.
Taotletav karjäär asub tervikuna kaitsmata põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala
jääb karjäärist 245 m kaugusele. Lähialal paiknevad nelja puurkaevu või -augu hooldusalad:
PRK0077322 hooldusala jääb ~590 m, PRK0076604 hooldusala ~610 m, PRK0071573
hooldusala ~870 m ja PRK0061642 hooldusala ~1000 m kaugusele. Ükski nimetatud
hooldusala karjääri alale ei ulatu. Karjääri alal ja selle lähialal ei ole kaardistatud avalikult
kasutatavaid järvi ega vooluveekogusid, ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja
veekaitsevööndeid ega kallasradu. Samuti ei ole kaardistatud veehaarde sanitaarkaitsealasid,
karstialasid ja -vorme, nitraaditundlikke alasid ega korduva üleujutuse või kõrgvee alasid.
Taotletav karjäär ei kattu kaitsealade ega Natura 2000 aladega. Orgita mõisa park (KKR kood
KLO1200305) jääb taotletavast karjäärist linnulennult ligikaudu 655 m kaugusele. Märjamaa
järtade maastikukaitseala (KKR kood KLO1000243), selle Märjamaa järtade sihtkaitsevöönd
(KKR kood KLO1102012) ja Märjamaa järtade loodusala (KKR kood RAH0000335)
paiknevad ~730 m kaugusel. Märjamaa järtade maastikukaitseala piiranguvöönd (KKR kood
KLO1100854) asub ~990 m kaugusel. Taotletava karjääri alaga kattub II kaitsekategooriasse
kuuluva harivesiliku (Triturus cristatus) elupaik (KKR kood KLO9118075), mis hõlmab ~36%
karjääri alast. Ülejäänud kaitsealuste liikide leiukohad jäävad karjääri alast väljapoole.
II kaitsekategooria taimeliikidest asub pruuni raunjala (Asplenium trichomanes) leiukoht (KKR
kood KLO9342355) 150 m, sileda tondipea (Dracocephalum ruyschiana) leiukoht (KKR kood
KLO9308302) 230 m, kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) leiukoht (KKR kood
KLO9300882) 375 m ning madala unilooga (Sisymbrium supinum) leiukoht (KKR kood
KLO9300522) 490 m kaugusel. Kärbesõie (Ophrys insectifera) leiukoht (KKR kood
KLO9305716) jääb 690 m kaugusele. II kaitsekategooriasse kuuluva põhja-nahkhiire
(Eptesicus nilssonii) leiukohad paiknevad 655 m (KKR kood KLO9112975) ja 845 m (KKR
kood KLO9112974) kaugusel. Laanerähni (Picoides tridactylus) leiukohad jäävad ligikaudu
725 m (KKR kood KLO9124046) ja 830 m (KKR kood KLO9131232) kaugusele.
III kaitsekategooria liikidest paikneb kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) leiukoht (KKR
kood KLO9306797) 165 m, tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) leiukoht (KKR kood
4
KLO9308324) 185 m, Helleri ebatähtlehiku (Crossocalyx hellerianus) leiukoht (KKR kood
KLO9405825) 595 m ja hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) leiukoht (KKR kood
KLO9306401) 615 m kaugusel. Sookure (Grus grus) leiukoht (KKR kood KLO9129864) jääb
880 m kaugusele ning herilaseviu (Pernis apivorus) leiukoht (KKR kood KLO9124048) ja
laanepüü (Tetrastes bonasia) leiukoht (KKR kood KLO9124047) mõlemad ~900 m kaugusele.
Karjääri lähialal paikneb viis vääriselupaika. VEP nr.205733 jääb 50 m, VEP nr.153040 375 m,
VEP nr.205732 528 m, VEP nr.148048 795 m ja VEP nr.205154 910 m kaugusele. Natura
elupaigatüübi 9010* kaardistatud alad asuvad 790 m ja ~910 m kaugusel, elupaigatüübi 9050
ala 730 m ning elupaigatüübi 6410 ala 880 m kaugusel. Nimetatud elupaigaalad karjääriga ei
kattu. Karjääri lähialal ei ole hoiualasid, kaitsealuste liikide püsielupaiku, kaitstavaid
looduse üksikobjekte ega kalade kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvaid alasid.
Taotletava karjääri alal ja selle lähialal ei ole kaardistatud kultuurimälestisi ega
muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndeid. Pärandkultuuriobjektid karjääri alaga ei
kattu. Lähim pärandkultuuriobjekt on Rapla–Virtsu raudtee tamm, mis jääb ~55 m kaugusele.
Endist paemurdu tähistav Orgita paemurd asub ~610 m kaugusel. Pärandkooslustena on
kaardistatud Täissalu ja Kaunismaa järtad ~770 m ning Järta heinamaa ~895 m kaugusel.
Muudest pärandkultuuriobjektidest paiknevad lähialal viis talguliste istutuslanki, mis jäävad
karjäärist 480 – 850 m kaugusele. Orgita tellisetehas on 650 m, Orgita laadaplats 660 m ja
Angama talukoht 835 m kaugusel. Kaks mõisa abihoonet paiknevad 840 m ja 880 m kaugusel.
Taotletava Orgita VI lubjakivikarjääri teenindusmaaga ei kattu piiratud asjaõigusega alasid.
Lähim isikliku kasutusõigusega ala jääb 406 m kaugusele. Geodeetilise märgi kaitsevöönd asub
~800 m ning ehitisel paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd ~860 m kaugusel.
Karjääris ja selle lähialal ei ole kaardistatud maaparandushoiu-alasid, jääkreostusobjekte,
riigikaitselise ehitise piiranguvööndeid, piirivööndit ega matmispaiga sanitaarkaitsealasid.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Orgita-Haimre maardlat on uuritud korduvalt. Taotletava ala seisukohalt on varasematest
uuringutest olulisemad 2006. a tehtud Orgita V uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF 7803),
2025. a koostatud Orgita-Haimre dolokivimaardla plokkide 7 ja 9 jääkvaru kvaliteedi
ümberhindamine (EGF 9967) ning Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuring (EGF 47315), mille
andmeid kasutati ka taotletava ala geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi iseloomustamisel.
Orgita VI lubjakivikarjääri geoloogiline uuring tehti keskkonnaloa nr L.MU/526440 alusel,
tulemused on esitatud Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruandes (varu seisuga 01.09.2026) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5549).
Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldisel avanevad Alam-Siluri Raikküla lademe
karbonaatkivimid. Aluspõhja katab õhuke kvaternaarisetete kiht. Katendi moodustavad
peamiselt kasvukiht ning glatsiaalsed setted, keskmise paksusega 2,3 m. Kasuliku kihi
(keskmine paksus ligikaudu 8,8 m) moodustavad Raikküla kihistu dolomiidistunud lubjakivi ja
dolokivi. Tinglikult saab läbilõike jagada neljaks litoloogiliseks kompleksiks. Ülemine osa on
valdavalt massiivne kuni paksukihiline peene- kuni pisikristalne dolokivi, millele järgneb
merglilise tekstuuriga dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi. Lasundi kõige paksem osa on
5
lainjas-, poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga dolomiidistunud lubjakivi. Lasundi
alumises osas savikus kasvab ehk kasuliku kihi lamami moodustab savika lubjakivi kompleks.
Tabel 3.1 Orgita VI lubjakivikarjääri maavara füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel
Plokk Maavara LA
tegur
LA
kategooria
Külma-
kindlus F, %
F
kategooria
19 ja
21 aT Täitedolokivi 37-39/38 LA40 0,7-0,8/0,7 F1
20 aT Madalamargiline
ehituslubjakivi 29-35/32 LA35 1,8-2,1/1,9 F2
22 aT Täitelubjakivi 29-40/36 LA40 1,8-3,1/2,6 F4
23 aT Madalamargiline
ehituslubjakivi 33-34/34 LA35 2,3-4,1/3,1 F4
Alal asub uuringuaegne keskmine veetase abs kõrgusel 35,0 m ja kaevandamisjärgne veetase
abs kõrgusel 34,5 m. Ümberkaudsete majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt
Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis levib samas kivimikihis, mida avab karjäär,
ning mis on antud piirkonnas määratud Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi
koosseisu. Vettandvaks on enamasti põhjaveekompleksi ülemine osa (100 – 120 m). Kasuliku
kihi lamamis asuv savikas lubjakivi moodustab tingliku veepideme allpool lasuvate kivimite
vahel. Veekompleks toitub põhiliselt sademetest ning selle idapoolsele osale on iseloomulik
Ca-HCO3 tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3 – 0,5 g/l. Piirkonna põhjavee looduslik
kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse suhtes praktiliselt puudub, kuna pinnakate on õhuke ja hea
veeläbilaskvusega. Kogumi põhjavesi kuulub aktiivse kuni mõõduka veevahetuse vööndisse.
Probleemi valmistavad looduslikult suured, fluoriidi, ammooniumi, raua ning kohati ka
mangaani, naatriumi ja boori sisaldused (suuremaid kloriidi ja sulfaadi sisaldusi leidub vaid
rannikupiirkondades). Nitraate sisaldub kogumi ülemises osas, allpool on nende sisaldus väike.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,52 ha ning
mäeeraldise pindala 12,16 ha. Taotletav mäeeraldis koosneb kahest lahustükist ning see hõlmab
geoloogilise uuringuga moodustatud aktiivse tarbevaru plokke. Mäeeraldise lamam asub plokis
20 aT abs kõrgusel 36,71 m, plokis 22 aT abs kõrgusel 30,75 m ja plokis 23 aT abs kõrgusel
30,37 m. Mäeeraldise teenindusmaaga on lisaks hõlmatud ka mäeeraldise lahustükkide ning
mäeeraldise ja Orgita-Rassiotsa tee vaheline ala, mida kasutatakse katendi ladustamiseks ning
kaevise väljaveoks. Mäeeraldise teenindusmaa piiritlemisel on lähtutud harivesiliku elupaikade
ja liikumiskoridoride säilitamiseks vajalikest aladest. Kaevandamist nendel aladel ei kavandata.
Kogu taotletava mäeeraldisega hõlmatud varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna
stabiilsuse tagamiseks tuleb jätta nõlva hoidetervikud. Katendi ohutuks nõlvuseks on kõikjal
arvestatud 1 : 2 ning lubjakivimassiivis on nõlvatervik vertikaalne. Nõlvatervikut ei ole
arvestatud Orgita V dolokivikarjääri mäeeraldisega külgnevale alale. Taotletavad ja
kaevandatavad varud koos maavara kaoga säilitatavates nõlvatervikutes on arvutatud
arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mahuarvutuse tulemused on esitatud tabelis 4.1.
6
Orgita VI lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Lubjakivikarjääri
arvutuslikuks keskmiseks kaevandamise aastamääraks kujuneb 35 tuh m3 aastas.
Tabel 4.1 Orgita VI lubjakivikarjääri taotletav ja kaevandatav varu (seisuga 01.09.2026)
Plokk Pindala,
ha Maavara
Keskmine
paksus, m
Taotletav
varu, tuh m3
Kadu,
tuh m3
Kaevandatav
varu, tuh m3
19 aT 0,43 Täitedolokivi 1,4 6,0 0,4 5,6
20 aT 0,43 Madalamargiline
ehituslubjakivi 2,3 10,0 0,5 9,5
21 aT 9,27 Täitedolokivi 1,8 167,0 10,0 157,0
22 aT 9,27 Täitelubjakivi 7,2 666,0 38,6 627,4
23 aT 2,46 Madalamargiline
ehituslubjakivi 8,0 197,0 20,7 176,3
Kokku 1 046,0 70,2 975,8
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Orgita VI lubjakivikarjääri mäenduslikud tingimused on võrdlemisi soodsad. Ala külgneb
olemasolevate karjääridega, piirkonnas on välja kujunenud teedevõrk ning taotlejal on kogemus
samalaadsete karbonaatkivimite kaevandamisel. Kaevandamise muudab keerukamaks see, et
ligikaudu pool taotletavast varust paikneb uuringuaegsest keskmisest põhjaveetasemest allpool.
Enne kaevandamise alustamist eemaldatakse tööalalt vajaduse korral puud ja kännud ning
kooritakse kasulikku kihti kattev pinnas. Ettevalmistustööd tehakse järk-järgult vastavalt
mäetööde arengule, vältides kogu mäeeraldise korraga avamist. Uuringuaruande järgi on
katendi geoloogiline kogumaht mäeeraldise piires 285 tuh m3 (sh muld ~36 tuh m3). Sellest
paikneb plokkide 19 ja 20 kohal 30 tuh m3 varem Orgita V mäeeraldiselt kooritud looduslikku
katendit, plokkide 21 ja 22 kohal 204 tuh m3 ning ploki 23 kohal 51 tuh m3 looduslikku katendit.
Muld ja mineraalne katend ladustatakse eraldi. Ladustamiskohad valitakse mäeeraldise
teenindusmaal selliselt, et säiliks juurdepääs tööaladele ning ei kahjustataks kaitsealuse liigi
elupaiku, liikumiskoridore ega joonistel näidatud kompensatsioonialasid. Muld säilitatakse
vajadusel korrastamiseks, et kasutada seda rohumaa kujundamiseks. Mineraalset katendit
kasutatakse eelkõige karjääri nõlvade täitmiseks ja kujundamiseks ning muude korrastamise
projektiga ette nähtud pinnavormide rajamiseks. Juhul, kui kogu katend ei osutu koostatava
kaevandatud maa korrastamise projekti põhjal vajalikuks, võõrandatakse see vastavalt
kehtivale korrale. Täpsemad katendivallide asukohad määratakse kaevandamise projektis.
Maavara väljatakse etapiviisiliselt, eristades vajaduse korral erineva kvaliteediga kivimikihte.
Kivimi kobestamiseks kasutatakse mehaanilist raimamist, sealhulgas murdmist ja hüdrovasarat,
ning vajaduse korral puur-lõhketöid. Viimistluskiviks sobiv materjal eraldatakse ja
transporditakse edasiseks töötlemiseks tootmiskohta. Ülejäänud dekoratiivkivi tootmiseks
mittesobilik kaevis töödeldakse nõuetekohaseks killustikuks või muuks täitematerjaliks.
7
Kaevandamine toimub põhjaveetaset kunstlikult alandamata. Esmalt väljatakse veepealne varu
ning seejärel veealune varu. Võimaluse korral koondatakse suurem osa kaevandamistöödest
madalama põhjaveetasemega perioodile. Vee alt väljatav kobestatud kivim tõstetakse enne
töötlemist nõrguma selleks ettevalmistatud tööalale, kust nõrguv vesi jääb karjäärisüvendisse.
Killustiku valmistamiseks kasutatakse mobiilseid purustus- ja sorteerimisseadmeid. Kaevis
laetakse seadmetesse ekskavaatori või kopplaaduriga, töödeldakse ning ladustatakse
tooteliikide kaupa. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm, 16/32 mm ja 32/63 mm. Lisaks
ridakillustikud 4/32 mm ja 4/63 mm ning lubjakivis sisalduvate saviosakeste tõttu ka
peenfraktsioon fr 0/4 mm. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele
fraktsioonidele. Valmistoodang laetakse kalluritele ja veetakse tarbijatele. Väljavedu
toimub kas läbi külgneva Orgita V dolokivikarjääri Susla teele või otse Orgita-Rassiotsa teele.
Kogu kaevandatav varu turustatakse ning kaevandamistehnoloogia täpsem valik ning mäetööde
ajaline ja ruumiline areng määratakse loa väljastamisel koostatavas kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei ole
pealmaakaevandamine väiksemal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Taotletava Orgita VI lubjakivikarjääri teenindusmaa pindala on 14,52 ha. Arvestades lubja- ja
dolokivi kaevandamiseks vajalike keskkonnalubade väljastamise ajaperioodiga ning asjaoluga,
et olemuselt on tegemist olemasoleva karjääri laiendusega, siis Orgita VI lubjakivikarjääri
keskkonnaloa väljastamisel ei lisandu maardlasse uut eraldiseisvat tootmisüksust, vaid töödega
liigutakse etapiviisiliselt Orgita V dolokivikarjääri ammendamisel Orgita VI mäeeraldisele.
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat
keskkonda. Lubja- ja dolokivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks müra, tolm, vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne
muutumine. Kasutades vajalikke ja asjakohaseid leevendus-meetmeid on kaevandamise mõju
keskkonnale ja inimeste tervisele võimalik minimeerida.
Müra
Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine,
materjali töötlemine (saagimine, purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning
materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast
tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks
kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Teiste kaevandamismasinate keskmine
helivõimsustase jääb valdavalt 84 – 113 dB vahemikku (Defra, 20061). Lähimad elamud ja
õuealad jäävad taotletavast Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldisest 365 – 600 m kaugusele.
Karjääris kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate
1 Construction Noise Database (Phase 3). 2006. Database of noise emissions from equipment used on construction
and open sites. Department of Environment, Food and Rural Affairs (Defra)
8
majapidamiste õuealade puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra
piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Müratase ehk
helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja
vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Tulemust ei ole võrreldus
öise piirväärtusega, kuna kaevandamine on planeeritud vaid päevasel ajal. Müratase
taotletavale mäeeraldisele lähima elamu juures mäeeraldise piiril töötades on leitav valemiga:
LpA = LwA – 20*log(r)– 8 ehk
LpA = 113 – 20*log (365) – 8 = 53,8 dB
LpA – arvutatud müratase kaugusel r (dB);
LwA – masina A-korrigeeritud müratase (dB);
r – kaugus müraallikast (m).
Tabel 6.1 Arvutuslik müratase tundliku objekti juures 10 – 500 m raadiuses
Kaugus
müraallikast, m 10 100 200 300 400 500
Müratase tundliku
objekti juures, dB 85 65 59 55 53 51
Juhul, kui karjääris töötab samaaegselt mitu masinat ja/või tööprotsessi, siis nende tekitatavad
müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1. Juhul, kui
kahe masina koostöötamisel on müraallikate erinevus 0, siis liitub suurimale müraallikale 3 dB.
Näiteks kahe masina koostöötamisel oleks müratase 300 m kaugusel (elamud > 300 m)
55 + 3 = 58 dB, kus ühe masina töötamisel oleks müratase 300 m kaugusel 55 dB. Orgita-
Haimre maardla puhul on tegemist aktiivse kaevandamispiirkonnaga, kus Limestone factories
of Estonia OÜ kaevandab maavara Orgita V dolokivikarjääri mäeeraldisel. Kavandatava
tegevuse puhul on sisuliselt tegemist olemasoleva karjääri laiendamisega, kus puudub vajadus
uue eraldiseisva tootmisüksuse moodustamiseks. Töödega liigutakse etapiviisiliselt Orgita V
dolokivikarjääri mäeeraldiselt taotletavale Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele ning seega
uusi müraallikaid maardlasse kavandatava tegevusega ei lisandu. Seega ei ole oodata maardla
karjääride mürahäiringu koosmõju olulist muutust võrreldes tänaseks loastatud tegevusega.
Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral
Kuigi arvutuslikult piirväärtusi ei ületada, on võimalike mürahäiringute täiendavaks
leevendamiseks soovitatav mäeeraldise teenindusmaale rajada katendist minimaalselt 3 m
kõrgused müra- ja tolmutõkkevallid ning viia mäemasinad esimesel võimalusel kaevandamisel
tekkivasse karjäärisüvendisse. Kasvukiht ja mineraalne pinnas tuleb ladustada eraldi.
Osakesed
Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed ja väljaveoteed,
paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsessid. Tolmu levik
9
mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid
tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel,
kalluritel koormate katmine). Karjäärisiseseid ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva
ilmaga niisutada. Mäeeraldisel tekkiva tolmu levikut tõkestab ka kaevandamisel tekkiv süvend.
Kaevandamise ja maavara töötlemisega kaasnevate tahkete osakeste heitkoguste hindamisel on
lähtutud Keskkonnaameti juhendist „Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi,
lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise
metoodiline juhend“ ning kasutatud selle juurde kuuluvat lubjakivikarjääri abikalkulaatorit.
Aastased heitkogused on arvutatud tööprotsesside kaupa, korrutades vastava protsessi eriheite
aastase tegevusmahuga. Purustamise, sõelumise ja konveiertranspordi puhul on kasutatud üle
1,3% niiskussisaldusega materjalile kohalduvaid eriheiteid. Täiendavate tolmutõrjemeetmete
heidet vähendavat mõju on arvestatud üksnes puurimistöödel, mille puhul on eeldatud 99,5%
puhastusastmega filtersüsteemi kasutamist. Arvutuse aluseks on võetud aastane
kaevandamismaht 35 000 m3 ja kivimi mahumass 2,8 t/m3, millele vastab kaevandatava
materjali kogus 98 000 t aastas. Purustamisel ja sõelumisel on arvestatud tavapurustuse
ja -sõelumise mahuks kummalgi 73 500 t (75%) ning alla 5 mm fraktsiooni peenpurustamise ja
-sõelumise mahuks kummalgi 24 500 t (25%) aastas. Purusti ja sõela tootlikkuseks on
arvestatud 200 t/h. Materjali laadimisel on arvestatud nelja laadimiskorraga ehk summaarse
laadimismahuga 392 000 t aastas ning konveiertranspordi mahuks on võetud 196 000 t aastas.
Laadimise eriheite arvutamisel on kasutatud keskmist tuulekiirust 3,5 m/s ja materjali
niiskussisaldust 5%. Puurimis- ja lõhketööde arvutuses on arvestatud 487 üheksa meetri
sügavuse lõhkeaugu puurimise ning seitsme lõhkamisega aastas. Ühe lõhkamisega kobestatava
kivimi maht on 5000 m3 ja lõhkeala pindala ligikaudu 556 m2. Lisaks sisaldab koondarvutus
kogu aastase kaevandamismahu ehk 98 000 t kivimi hüdrovasaraga kobestamise heidet.
Orgita VI lubjakivikarjääris on tööprotsesside summaarne tahkete osakeste (PMsum) aastane
heitkogus 0,488 t, sh peenosakeste (PM10) heitkogus 0,220 t ja eriti peente osakeste (PM2,5)
heitkogus 0,057 t. Suurima osa summaarsest tolmuheitest moodustab materjali laadimine, mille
aastane heitkogus on ligikaudu 0,235 t ehk 48% arvutatud koguheitest. Arvutuses käsitletud
tööprotsesside summaarne tahkete osakeste aastane heitkogus jääb alla keskkonnaministri
14.12.2016 määruse nr 67 lisas sätestatud õhusaasteloa künniskoguse 1 t aastas.
Õhuluba pole vajalik ka purustus-sorteerimissõlme mootorile, kuna selle soojusvõimsus
(üldjuhul ~0,46 MWth) ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse
jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 1 künniskogust 1 MWth ning see töötab alla 500 h aastas.
Puur-lõhketööd
Vajadusel tellitavate puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv
vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik sõltub
eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu
mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad
mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele
vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja
maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad
10
kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja
seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.
Puur-lõhketöödega kaasnevate saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud
Keskkonnaameti maavarade kaevandamise ja töötlemise heitkoguste arvutamise metoodilisest
juhendist ning lubjakivikarjääri abikalkulaatorist. Arvutuse aluseks on võetud aastane lõhatava
kivimi maht 35 000 m3 ja ühe lõhkamisega kobestatava kivimi maht 5000 m3, millele vastab
seitse lõhkamist aastas. Üheksa meetri kõrguse lõhatava astangu korral on ühe lõhkeala
arvutuslik pindala ligikaudu 556 m2. Lõhkeainena on käsitletud ammooniumnitraadil põhinevat
ANFO-t, mille erikuluks on võetud 0,4 kg/m3. Sellest tulenevalt on lõhkeaine kulu ühe
lõhkamise kohta 2000 kg ja aastane kogus 14 t. Gaasiliste saasteainete aastased heitkogused on
leitud lõhkeaine aastase koguse ja metoodilises juhendis esitatud eriheidete korrutisena.
Kasutatud eriheited on süsinikoksiidil (CO) 34 kg/t, lämmastikoksiididel (NOX) 8 kg/t ja
vääveldioksiidil (SO2) 1 kg/t lõhkeaine kohta. Orgita VI lubjakivikarjääris on lõhketöödega
kaasnev CO aastane heitkogus 0,476 t, NOX heitkogus 0,112 t ja SO2 heitkogus 0,014 t, jäädes
alla keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 lisas sätestatud õhusaasteloa künniskoguste.
Mõju pinna- ja põhjavee režiimile
Orgita VI lubjakivikarjääris lasub kasulik kiht nii all- kui pealpool piirkonna keskmist
põhjaveetaset. Arvestades, et kaevandamine toimub põhjaveetaset kunstlikult alandamata (vett
mäeeraldiselt välja ei juhita) ja karjäär külgneb Orgita-III ja Orgita V mäeeraldistega, milles
toimub kaevandamine samuti ilma veetaset alandamata, on uue ala kasutuselevõtust tingitud
lisanduv mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele marginaalne. Taotletava Orgita VI
lubjakivikarjääri vahetus lähipiirkonnas ei asu salv- ega puurkaeve. Lähimad registrisse kantud
puurkaevud jäävad taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 590 – 1000 m kaugusele. Piirkonna
põhjavee liikumise suund on edelasse ehk lähimad elamud jäävad põhjavee liikumise suunast
maardla vaates kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja juhtimata või pumpamata ei teki
karjääri ümber ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, seega on mõju põhjavee keemiale väike.
Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene.
Reljeefi muutuse tõttu võib karjääris ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise
äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele saab avalduda põhiliselt läbi
karjääris avatava põhjaveekihi, kuid on teiste veekogude juures tajumatu. Põhjaveetasemest
kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett minimaalselt.
Kaevandamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires
sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna
karjäär on võrreldes põhjaveekihi levikualaga väga väike, on efektide mõju vaid marginaalne.
Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi,
kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see
mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi
ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta veealuse varu väljamine kontseptuaalselt
põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb
reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase
madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate
setete dreenimise. Karjääri ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõrgemaks kui
praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme langemist.
11
Teiseks peab veealuse sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest setetest sisse
voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab ka suurenenud
aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist. Mõlemal
puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt valguv
pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase komponendi
suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme mõningast langust väljaspool karjääri.
Vastavalt geoloogilisele uuringule kompenseerivad suuremas osas karjäärile langevad sademed
maavara väljamisest ja suurenenud aurumisest tekkiva veekao ehk karjääri veebilanss on
suhteliselt neutraalne ning puudub reaalsuses tajutav mõju piirkonna põhjeveetasemetele.
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi
moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks
saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast
keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool
teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja
karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee
liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning osakesed settivad välja.
Kasutades puur-lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda
plahvatamisel oluliselt mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht
pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi
karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide
ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil,
kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel
on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel
on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks
siis karjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis on antud alal edelasse. Reoainete
kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui kõigi piirkonnas
paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujunevad alale veekogud, ei mõjuta
heljumi hulk piirkonna pinna- või põhjavee kvaliteeti, sest veekogud oleks kinnised (veevoolu
juhtimist teistesse veekogudesse ei ole) ning heljumi levik läbi põhjaveekihi on väga piiratud.
Täpsem hüdrogeoloogiline hinnang on esitatud käsitletava ala geoloogilise uuringu aruandes.
Loodus ja kliima
Taotletav karjäär ei kattu kaitsealade ega Natura 2000 aladega. II kaitsekategooriasse kuuluva
harivesiliku (Triturus cristatus) elupaik (KKR kood KLO9118075) hõlmab ~36% karjääri
pindalast. Ülejäänud kaitsealuste liikide leiukohad jäävad karjääri alast väljapoole. Taotletava
karjääri ligikaudu ühe kilomeetri raadiuses asuvad looduskaitselisi väärtusi omavad elemendid
on välja toodud seletuskirja peatükis 2. Orgita karjääride piirkond kattub Orgita harivesiliku
asurkonnaga. Plokkide moodustamisel ja piirkonnas kaevandamisel tuleb kinni pidada MTÜ
Põhjakonn kahepaiksete eksperdi Riinu Rannapi poolt koostatud eksperthinnangust (Tallinn,
2026). Orgita-Haimre maardla puhul on tegemist aktiivse kaevandamispiirkonnaga, kus uue ala
kasutusele võtmine omab võrreldes uue maardla avamisega oluliselt väiksemat mõju.
12
Geoloogilise uuringu käigus tehtud inventuuri ja eksperthinnangu põhjal jäeti harivesiliku
maismaaelupaikade ning liikumiskoridoride säilitamiseks osa maavarast passiivseks. Need alad
jäävad välja ka taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast. Harivesiliku
kompensatsioonialadel tuleb säilitada nende kaitsefunktsioon. Kaevandustegevusest puutumata
alad tagavad harivesilikele toitumis- ja varjumiskohad ka kaevandustegevuse ajal ning
võimaldavad neil liikuda karjääriveekogude ja karjääre ümbritseva metsamaa vahel.
Sigimispaigana kasutab harivesilik selgeveelisi seisuveekogusid, nagu väikejärved,
metsalombid, kopra üleujutusalad, aga ka karjääriveekogud ning tiigid. Sigimisveekogude
juures on oluline nii nende puhtaveelisus (selge, läbipaistev, hapnikurikas vesi) kui ka kalade
puudumine. Kalad toituvad veekogu avatud osades ringiujuvatest vesiliku vastsetest, mistõttu
järelkasv hukkub ja asurkond hääbub. Lisaks peavad sigimisveekogud olema päiksele avatud.
Veekogude päiksele avatus tagab vee kiire soojenemise, mis on vajalik vesiliku munade ja
vastsete arenguks. Kuna harivesilik voldib oma munad veealuste taimede lehtedesse, on oluline,
et veekogu kaldavees leiduks madalakasvulist taimestikku, nagu näiteks penikeel, parthein,
vesimünt, soo-lõosilm vms. Oluline on ka veekogude paiknemine kogumikena, mis loob
vesilikele võimaluse kasutada sigimiseks erinevatel aastatel erinevate omadustega veekogusid.
Harivesilikud talvituvad maismaal, kasutades selleks kividevahelisi pragusid ja õõnsusi,
karjäärinõlvu, kivikuhilaid, näriliste urge või kännualuseid. Orgita VI lubjakivikarjääri
ammendamisel alale kujunevad veekogud loovad vesilikele seega mitmekesise elupiirkonna.
Karjääri korrastamise projekti koostamisel ja korrastamisel on soovitatav kaasata liigiekspert.
Kuna taotletaval alal ei oma kaevandamine olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveerežiimile,
siis puudub alus eeldada, et kaevandamine mõjutaks karjääri ümbritsevat taimestikku.
Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel,
lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (näiteks metsa
raadamine, kasvupinnase koorimine). Arvestades, et kavandatud karjääri alal on valdavalt
tegemist raiesmikuga, ei saa kavandatava tegevuse mõju kliimale eeldatavalt pidada oluliseks.
Jäätmed
Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes taotletaval mäeeraldisel kaevandamisel ei teki.
Maavara ja sellest valmistatud toodang (nt killustik, sõelmed), kvalifitseerub tooteks ning need
kaubastatakse kogu mahus. Mäeeraldisele sisepuistangutesse ajutiselt ladustatav katend on
võrdsustatav saastumata pinnasega, mida kasutatakse kogu mahus ära kaevandatud ala ja selle
nõlvade täitmisel ja tasandamisel vastavalt koostatavale korrastamise projektile.
Korrastamiseks mittevajalik materjal võõrandatakse kogu mahus vastavalt kehtivale korrale.
Kaevandaja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, kuna selle
kasutusele võtmine kaevandamisel, korrastamisel ja realiseerimine tootena on tehniliselt
võimalik ja otstarbekas. Kaevandamise perioodil kasutatakse katendit karjääri perimeetrile
müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning kaevandamisjärgselt kasutatakse katendit
kaevandatud maa korrastamisel. Keskkonnaamet on maininud, et praktikast lähtuvalt ei saa olla
kindel katendi kasutuses. Lõplik korrastamissuund ja lahendus ning korrastamiseks kuluva
materjali hulk selgub aga korrastamise projekti koostamisel ja sellega seotud menetluse käigus.
Eelnevast lähtudes ei saa Keskkonnaamet katendi kasutamises enne korrastamisprojekti
rakendamise nõusolekut kindel olla, mistõttu on taotlusele lisatud ka kaevandamisjäätmekava.
13
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle
mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt
seadusandlikust korrast keskkonnaloa omajale kohustuslik (vt ptk 7). Korrastamisega tuleb
alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada
paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostada samuti esimesel võimalusel.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Orgita VI lubjakivikarjääris asub kasulik kiht nii peal- kui allpool piirkonna keskmist veetaset
ehk mäeeraldisele tekib maavara ammendamisel veekogu. Vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017. a. määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud
nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm” peab kaevandamisjärgselt tekkiva veekogu sügavus olema
valdavalt üle 2 m. Arvestades karjääri lamami ning eeldatava kaevandamisjärgse veetasemega
on mäeeraldisele tekkiva veekogu keskmine sügavus ligikaudu 4 m ja selle pindala 8,56 ha.
Kaevandamisel kooritava katendiga on võimalik kujundada mäeeraldise teenindusmaad või
mäeeraldist veekogust väljajäävas alas. Veekogust väljajääv ala on kavandatud (looduslikult
taastuvaks) rohumaaks juhul, kui korrastamise projekteerimisel ei soovita liigiekspert teisiti.
Väljaspool veekogu oleks kujundatava rohumaa pindala koos nõlvadega 5,41 ha. Orgita VI
lubjakivikarjääri mäeeraldise lahustükkide vahel säilitatakse teemaa pindalaga 0,55 ha.
Kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad katendist
nõlvad (nõlvus 1:2) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb karjääri tehnilise
korrastamise käigus, eelistatult juba paralleelselt kaevandamisega, täita, et ala ei kujutaks ohtu
seal liikuda võivatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks on otstarbekas kasutada
mäeeraldiselt eemaldatavat katendit. Nõlvad tuleb veepealses osas täita mitte järsemad kui
nõlvusega 1:2 ning veealuses osas mitte järsemad kui nõlvusega 1:3. Uuringuaruande järgi on
katendi kogumaht taotletava mäeeraldise piires ligikaudu 285 tuh m3 (sh muld 36 tuh m3 ja
30 tuh m3 külgneva Orgita V dolokivikarjääri katendit). Orgita V dolokivikarjääri katendi
kasutamine on kirjeldatud karjääri korrastamise projektis. Korrastatud maa plaanil kujutatud
situatsiooni realiseerimiseks vajaliku täitematerjali maht on ~250 tuh m3. Korrastatud maa
plaanil ei ole arvestatud plokkide 19 ja 20 tagasitäitmisega. Kogu mäeeraldiselt kooritav katend
on seega kasutatav kaevandatud maa korrastamisel ning veekogu nõlvad on sama materjaliga
võimalik kujundada laugemad kui 1:3. Nõlvade ja muu maismaa kujundamiseks vajalikud
lõplikud täitemahud määratakse koostatavas korrastamise projektis. Juhul, kui kogu katend ei
osutu kaevandatud maa korrastamisel vajalikuks, võõrandatakse see vastavalt kehtivale korrale.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
muuhulgas määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt
tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses “Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.
Hinnanguline kulu Orgita VI lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
~13 775 eur/ha kohta ehk kogu karjääri korrastamiseks kokku suurusjärgus ~200 000 eur.
14
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Kuldar Õunapuu / allkirjastatud digitaalselt /
Limestone factories of Estonia OÜ
Juhatuse liige
Taotluse koostas 10.11.2026. a.
Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
Töö nr 26/5549
Tallinn 2026
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
2
Kinnitan: Karel Pettai /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiaosakonna juhataja KT Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Lizet Tüvi /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
3
ANNOTATSIOON Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026). Aruanne ühes köites: tekst 40 lk, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa ja 27 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2026. Orgita VII uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Limestone factories of Estonia OÜ tellimisel. Uuringuala pindala on 19,90 ha ja see asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas ning hõlmab riigile kuuluvaid kinnistuid Märjamaa metskond 85 (tunnus 50201:001:1091), Märjamaa metskond 117 (tunnus 50201:001:1223), Orgita paekarjääri tee L1 (tunnus 50201:001:1224) ja Orgita paekarjääri tee (tunnus 50201:001:0752). Töö eesmärgiks oli uurida uuringuruumis levivaid karbonaatkivimeid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis võimaldab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning taotleda hiljem alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 2 puurauku kogupikkusega 20,7 m, millest võeti proovid kivimi keemilise koostise ning füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Uuringu tulemuste tõlgendamisel kasutati täiendavalt 2006. ja 2025. aasta uuringute puuraukude andmeid. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu dolokivide ja dolomiidistunud lubjakividega. Karbonaatkivim lasub õhukese pinnakatte all, kus kvaternaarisetete paksus keskmiselt 2,1 m. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati aktiivne tarbevaru uuringuruumi teenindusalal 11,73 ha pindalal plokkides 21 aT, 22 aT ja 23 aT ning maavara säästva kasutamise eesmärgil väljaspool uuringuruumi Orgita V dolokivikarjääri teenindusmaal 0,43 ha pindalal plokkides 19 aT ja 20 aT. Harivesiliku asurkonna säilitamiseks moodustati passiivse tarbevaru plokid 24 pT, 25 pT, 26 pT ja 27 pT. Nende plokkide piiritlemisel lähtuti harivesiliku eksperthinnangus määratud elupaikade ja liikumiskoridoride säilitamise vajadusest. Plokkides 19 aT, 21 aT ja 24 pT esineva täitedolokivi killustiku LA tegur on keskmiselt 38 (kategooria LA40) ja külmakindlus keskmiselt 0,7% (kategooria F1). Kasuliku kihi keskmine paksus on vastavalt 1,4 m, 1,8 m ja 1,8 m. Plokkides 20 aT ja 26 pT esineva madalamargilise ehituslubjakivi killustiku LA tegur on keskmiselt 32 (kategooria LA35) ja külmakindlus keskmiselt 1,9% (kategooria F2). Kasuliku kihi keskmine paksus on vastavalt 2,3 m ja 1,8 m. Plokkides 22 aT ja 27 pT esineva täitelubjakivi killustiku LA tegur on keskmiselt 36 (kategooria LA40) ja külmakindlus keskmiselt 2,6% (kategooria F4). Kasuliku kihi keskmine paksus on vastavalt 7,2 m ja 6,8 m (sh 4,3 m ja 4,3 m allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs 35,0 m). Plokkides 23 aT ja 25 pT esineva madalamargilise ehituslubjakivi killustiku LA tegur on keskmiselt 34 (kategooria LA35) ja külmakindlus keskmiselt 3,1% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
4
vastavalt 8,0 m (sh 4,6 m allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset) ja 7,6 m (sh 4,6 m allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset). Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Orgita VII uuringuruumi ja osaliselt väljaspool uuringuruumi Orgita V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires hinnatud varu Orgita-Haimre dolokivimaardla (registrikaart nr 153) koosseisu ning võtta maavaravaru arvele seisuga 01.09.2026 järgmiselt: - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 0,43 ha pindalal 6 tuh m3 (plokk 19, kogumahus
veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 0,43 ha pindalal 10 tuh m3 (plokk
20, kogumahus veepealne); - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 9,27 ha pindalal 167 tuh m3 (plokk 21, kogumahus
veepealne); - täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 9,27 ha pindalal 666 tuh m3 (plokk 22), sealhulgas
allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 394 tuh m³; - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 2,46 ha pindalal 197 tuh m3
(plokk 23), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 114 tuh m³; - täitedolokivi passiivset tarbevaru 2,82 ha pindalal 50 tuh m3 (plokk 24, kogumahus
veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 2,47 ha pindalal 187 tuh m3
(plokk 25), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 114 tuh m³; - madalamargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 1,41 ha pindalal 26 tuh m3
(plokk 26, kogumahus veepealne ja plokk 24 pT lamamis); - täitelubjakivi passiivset tarbevaru 1,41 ha pindalal 96 tuh m3 (plokk 27, plokk 24 pT
lamamis), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 60 tuh m³. Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Limestone factories of Estonia OÜ, Rapla maakond, Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita-Haimre dolokivimaardla, puuraugud, dolokivi, lubjakivi, madalamargiline ehituslubjakivi, täitedolokivi, täitelubjakivi, aktiivne tarbevaru.
Koostas: Mairy Tammekänd
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
5
SISUKORD ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 11 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 13
4.1. Välitööd .............................................................................................................. 13 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd ....................................... 13 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd ................................................................................... 14 4.4. Topograafilised tööd ......................................................................................... 14 4.5. Kameraaltööd .................................................................................................... 14 4.6 . Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ........................................................... 15
5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 16 6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 19 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 24
7.1 Üldandmed .......................................................................................................... 24 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 26
8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .......................................... 27 8.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele ............................................ 28 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ................................................................. 29
9. VARU ARVUTUS ................................................................................ 32 9.1. Ploki 19 aT ja 20 aT varu ................................................................................. 32 9.2. Ploki 21 aT ja 22 aT varu ................................................................................. 33 9.3. Ploki 23 aT varu ................................................................................................ 33 9.4. Ploki 24 pT varu ................................................................................................ 33 9.5. Ploki 25 pT varu ................................................................................................ 34 9.6. Ploki 26 pT varu ................................................................................................ 34 9.7. Ploki 27 pT varu ................................................................................................ 34 9.8. Muudatused maavarade registris .................................................................... 36
10. KOKKUVÕTE ................................................................................... 37 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 39
TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/526440 .............................................................. 41 2. Uuringupunktide kataloog ...................................................................................... 43 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 44 4. Geoloogilised kirjeldused (2026. a puuraugud) ..................................................... 45 5. Laboriprotokollid (2026. a ja 2025. a).................................................................... 46 6. Kivimi füüs-meh omadused ja keemiline koostis .................................................. 55 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 56 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 62
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
6
9. Uuringupunktide likvideerimise akt ....................................................................... 64 10. KKA korraldus maa korrastamise kohta ................................................................ 66 11. Keskkonnaameti arvamus… ................................................................................... 68 12. Tellija arvamus ....................................................................................................... 70 Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD 1. Graafiline lisa 1 (Topograafiline ja varu arvutuse plaan). Mõõtkava 1 : 2000 (.pdf .tif). 2. Graafiline lisa 2 (Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’). Mõõtkava hor 1 : 2000,
vert 1 : 100 (.pdf .tif).
ELEKTROONILISED LISAD
1. Isojooned ploki 19 lasum 2. Isojooned ploki 21 lasum 3. Isojooned ploki 23 lasum 4. Isojooned ploki 24 lasum 5. Isojooned ploki 25 lasum 6. Isojooned plokkide 19 ja 20 vahepiir 7. Isojooned plokkide 21 ja 22 vahepiir 8. Isojooned plokkide 24 ja 26 vahepiir 9. Isojooned plokkide 24 ja 27 vahepiir
10. Ploki 6 pR piir 11. Ploki 23 piir 12. Ploki 24 piir 13. Ploki 25 piir 14. Ploki 26 piir 15. Ploki 27 piir 16. Plokkide 19 ja 20 piir 17. Plokkide 21 ja 22 piir 18. Piiripunktid (ploki 6 pR piir) 19. Piiripunktid (ploki 23 piir) 20. Piiripunktid (ploki 24 piir) 21. Piiripunktid (ploki 25 piir) 22. Piiripunktid (ploki 26 piir) 23. Piiripunktid (ploki 27 piir) 24. Piiripunktid (plokkide 19 ja 20 piir) 25. Piiripunktid (plokkide 21 ja 22 piir) 26. Puursüdamike fotod.jpg 27. Eksperthinnang_Orgita VII_ harivesilik_2026
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
7
1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Orgita VII uuringuruumis tehti Limestone factories of Estonia OÜ
tellimisel, kes tegeleb täitematerjalide kaevandamisega ja töötlemisega, et tagada ettevõttele vajalik varustuskindlus teede ehituseks. Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 22.04.2026. a korralduse nr DM-135129-13 alusel väljastati Limestone factories of Estonia OÜ-le Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/526440 kehtivusajaga kolm aastat. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (Lisa 1). Välitööl 2026. a mais rajati uuringuruumi puurmasinaga 2 puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostis määrati AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Topograafilised tööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir, hüdrogeoloogilise hinnangu koostas hüdrogeoloog Lizet Tüvi, mäenduslikud tingimused mäeinsener Hendrik Klaas ning uuringuaruande geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise välitööd tegi 2026. a mais geodeet Aidi Sula, kameraaltööd tehti juulis 2026. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Orgita VII uuringuruum teenindusala pindalaga 19,90 ha, asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 85 (tunnus 50201:001:1091), Märjamaa metskond 117 (tunnus 50201:001:1223), Orgita paekarjääri tee L1 (tunnus 50201:001:1224) ja Orgita paekarjääri tee (tunnus 50201:001:0752). Esimese kahe kinnistu kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa, valitsejaks Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Viimase kahe sihtotstarve on transpordimaa, valitsejaks Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Transpordiamet (Joonis 2.1).
Joonis 2.1. Orgita VII uuringuruum ja lähedusse jäävad piirangud. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Valla keskus Märjamaa jääb ~2 km kaugusele edelasse ning maakonnakeskus Rapla ~20 km kaugusele kirdesse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
9
Orgita VII uuringuruumi teenindusala külgneb järgmiste katastriüksustega: läänes jätkub katastriüksus Märjamaa metskond 117 (tunnus 50201:001:1223; 100% maatulundusmaa, riigiomand), põhjas Dolomiidikarjääri (tunnus 50402:001:1180; 100% mäetööstusmaa, riigiomand), kirdes Dolokivikarjääri (tunnus 50402:001:0182; 100% mäetööstusmaa, riigiomand), idas jätkub katastriüksus Märjamaa metskond 85 (tunnus 50201:001:1091; 100% maatulundusmaa, riigiomand), lõunas Orgita-Rassiotsa tee L2 (tunnus 50401:001:1053; 100% transpordimaa, munitsipaalomand). Uuringuruumist ~10 m kaugusel edelas kulgeb kruuskattega Orgita-Rassiotsa tee (tee nr 5040076) ja kagus ~10 m kaugusel kruuskattega Susla tee (tee nr 5040145). Tallinn- Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4 jääb uuringuruumist ~270 m kaugusele lääne suunas. Uuringuruumi läbib põhja-lõunasuunaline pinnastee, mis algab põhja pool kruuskattega Orgita paekarjääri teelt (tee nr 5040556) ning jõuab lõunas välja Orgita-Rassiotsa teele. Uuringuruumi kagupiirist 13 m kaugusel paikneb sideehitis maismaal (vid T45443856), kaitsevööndi laiusega 1 m teljest. Uuringuruumi vahetusse lähedusse hooneid ei jää. Lähim elumaja jääb ~270 m kaugusele loode suunda Linnametsa katastriüksusele (tunnus 50402:001:0079). Orgita VII uuringuruumi katab osaliselt männimets ja osaliselt lagendik. Maapind on lainjas, absoluutkõrgused jäävad 39 - 43 m vahemikku, langusega uuringuruumi äärealade suunas läände ja itta. Uuringuruum ei jää Natura 2000 võrgustiku alale, samuti puuduvad siin muinsuskaitselised piirangud, kommunikatsioonid ning muud kitsendusi põhjustavad objektid. Suur osa Orgita-Haimre dolokivimaardlast (sh Orgita VII uuringuruumi kirdeosa) kattub II kategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus) elupaigaga. Orgita VII geoloogilise uuringu raames viidi läbi harivesiliku inventuur ning hinnati tulevase võimaliku karjääri mõju harivesiliku asurkonnale ning leevendusmeetmeid (Elektrooniline lisa 27). Uuringuruumist vahetult ida suunas paikneb metsa vääriselupaik VEP nr 205733. Orgita VII uuringuruum kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. Orgita VII uuringuruum jääb tervikuna Orgita-Haimre dolokivimaardla (registrikaart nr 153) ehitusdolokivi passiivse reservvaru plokile 6. Orgita-Haimre dolokivimaardlas pindalaga 603,79 ha on põhimaavaraks ehitusdolokivi, kaasnevaks maavaraks viimistlus-, täite- ja kõrgemargiline ehitusdolokivi ning madalamargiline ehituslubjakivi. Orgita-Haimre dolokivimaardlas on viis kehtivat mäeeraldist, mis kõik jäävad Orgita VII uuringuruumist põhja poole (Joonis 2.1): - Orgita paekarjäär, mäeeraldise pindala 4,65 ha (loa nr KMIN-051; loa omaja ORGITA
DOLOMIIDITOOTED OÜ; loa kehtivusaeg 13.09.2004 - 05.10.2055); - Orgita V dolokivikarjäär, mäeeraldise pindala 8,0 ha (loa nr KMIN-108; loa omaja
Limestone factories of Estonia OÜ; loa kehtivusaeg 12.08.2009 - 12.08.2039); - Orgita-III paekarjäär, mäeeraldise pindala 9,07 ha (loa nr KMIN-027; loa omaja
Gildemann OÜ; loa kehtivusaeg 24.05.2001 - 24.04.2026); - Orgita II paekarjäär, mäeeraldise pindala 4,63 ha (loa nr KMIN-040; loa omaja
Limestone OÜ; loa kehtivusaeg 04.03.2003 - 22.04.2028); - Orgita IV dolokivikarjäär, mäeeraldise pindala 8.73 ha (loa nr KL-521295; loa omaja
OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED; loa kehtivusaeg 19.09.2025 - 19.09.2055).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
10
Orgita VII uuringuruum jääb geoloogilise uuringu loa omaniku Limestone factories of Estonia OÜ-le kuuluvast Orgita V dolokivikarjäärist (kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-108) vahetult edela suunda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
11
3. GEOLOOGILINE UURITUS Maardla registrikaardi nr 153 ja geoloogiafondi andmetel on Orgita-Haimre dolokivimaardlas tehtud järgmised geoloogilised uuringud ja varu ümberhindamised: - Eesti NSV Geoloogia Valitsus „Aruanne karbonaatsete kivimite otsingu-uuringu
tulemustest killustiku tootmiseks kombinaadile 469 (varude arvutus seisuga 01.07.1980)“ (Barankina, 1980; EGF 3730);
- RE Eesti Geoloogiakeskus „Orgita-Haimre ehituskivimaardla varu hinnangust a/s „Alver“ maaeralduse piires (varu arvutus seisuga 01.09.1992)“ (Korbut, 1992; EGF 4601);
- RE Eesti Geoloogiakeskus „Seletuskiri varu arvutusest Orgita-Haimre ehituslubjakivi maardlal A/S „Orgita Paas“ maaeraldusel (varu seisuga 01.04.1992)“ (Peikre, 1992; EGF 4603);
- OÜ Inseneribüroo STEIGER „Orgita V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.11.2006)“ (Rannik jt, 2006; EGF 7803);
- Mäebüroo Nord OÜ „Aruanne Orgita-Haimre maardla Orgita VI uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.06.2022)“ (Valling, 2022; EGF 9603);
- OÜ J. Viru Markšeideribüroo „Orgita-Haimre dolokivimaardla plokkide 7 ja 9 jääkvaru kvaliteedi ümberhindamiseks“ (Sula, 2025; EGF 9967);
- OÜ Inseneribüroo STEIGER „Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“ (Tammekänd jt, 2025; EGF 47315);
- Maavarauuringud OÜ „Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita II paekarjääri varude ümberhindamine (varu seisuga 11.03.2026)“ (Rohtla, 2026; EGF 47478).
Esmane uuring Orgita dolokivi levikualal tehti 1956. aastal, mille tulemusel eraldati Haimre maardla ja Orgita-Haimre perspektiivala. Viimati nimetatud ala vormistati Orgita-Haimre maardlaks Keila Geoloogiaekspeditsiooni 1979. - 1980. aastal tehtud uuringu tulemusel. Uuringuga hinnati 603,9 ha suurusel alal ehituskivi varuks kokku 64 013 tuh m³, millest 40,6% paiknes allpool põhjaveetaset (Barankina, 1980). Orgita VII uuringuruum kattub täielikult Orgita-Haimre dolokivimaardla ehitusdolokivi passiivse reservvaru 6. plokiga. Ploki moodustamise aluseks olev piirkond on hõlmatud Keila Geoloogiaekspeditsiooni 1979. - 1980. aasta geoloogilise uuringuga, mille tulemused on esitatud Barankina 1980. a aruandes. Orgita VII uuringuruumi alale varasemaid puurauke ei jää. Käesoleva uuringu seisukohalt on olulisemad uuringuruumi lähiümbruses tehtud 2006. ja 2025. aasta uuringud, mille puuraukude andmeid on võimalik kasutada geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi iseloomustamisel (Rannik jt, 2006; Sula, 2025). 2006. aastal tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita V uuringuruumi geoloogilise uuringu (Rannik jt, 2006). Uuringu käigus rajati viis puurauku kogupikkusega 47 m ning tehti uuringukaeveõõsi. Uuringu eesmärk oli täpsustada dolokivi lasundi geoloogilist ehitust, paksust ja kvaliteeti ning hinnata selle sobivust killustiku tootmiseks. Uuringu tulemusel hinnati Orgita V uuringuruumi piires kõrgemargilise ehitusotstarbelise dolokivi aktiivset tarbevaru 432 tuh m³, millest 65 tuh m³ hinnati viimistluskivina, ning aktiivset reservvaru 200 tuh m³. Orgita VII uuringuruumile lähim selle uuringu puurauk on PA-3-06. 2006. aasta uuringus tehti laboratoorsed katsed valdavalt tollal kasutusel olnud GOST standardite alusel, mistõttu käesolevas uuringus neid andmeid maavara
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
12
kvaliteedi tänapäevastele nõuetele vastavuse hindamisel ei kasutata. Küll aga kasutatakse puuraukude andmeid piirkonna geoloogilise ehituse kirjeldamisel. 2025. aastal koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo Orgita-Haimre dolokivimaardla plokkide 7 ja 9 jääkvaru kvaliteedi ümberhindamise (Sula, 2025). Töö käigus rajati Orgita V dolokivikarjääri kaks puurauku, PA-1/25 ja PA-2/25, ning puurimisel saadud materjalist võeti proovid kivimi keemilise koostise ning füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Lisaks kasutati varasemaid laboriandmeid. Töö eesmärk oli hinnata 2006. aastal kinnitatud varu vastavust kehtivatele nõuetele. Ümberhindamise tulemusel klassifitseeriti ploki 7 dolokivi madalama kvaliteedi tõttu täitedolokiviks ning ploki 9 kivim madalamargiliseks ehituslubjakiviks. Varu mahtu ega plokkide piire tööga ei muudetud. Antud töö puuraukude andmeid kasutatakse käesolevas uuringus füüsikalis- mehaaniliste ja keemiliste näitajate iseloomustamiseks. 2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruande (Tammekänd jt, 2025). Uuringu eesmärk oli täpsustada Orgita-III paekarjääri jääkvaru paiknemist ja kvaliteeti. Uuringu käigus rajati kaks puurauku, OR-1/25 ja OR-2/25, ning kasutati varasemaid geoloogilisi ja markšeideriandmeid. Käesolevas uuringus kasutatakse puuraugu OR-2/25 andmeid Orgita VII uuringuruumi dolokivist valmistatava killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste iseloomustamisel. Puurauk OR-2/25 asub Orgita VII uuringuruumi vahetus läheduses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
13
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Keskkonnaameti 22.04.2026. a kirjaga nr DM-135129-13 väljastatud geoloogilise uuringu loas nr L.MU/526440 (kehtivusajaga 22.04.2026 - 22.04.2029) on lubatud Orgita VII uuringuruumis kaevata kuni 20 kaevandit ning puurida kuni 8 puurauku sügavusega kuni 15 meetrit. Välitööde käigus puuriti uuringuruumi 2 puurauku. Uuringuvõrk on piisav hindamaks Orgita VII uuringuruumis levivat maavara aktiivse tarbevaruna. Maavara kvaliteedi iseloomustamisel kasutati täiendavalt varasemate uuringute (2025. a) andmeid (Lisa 2). Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2026. a mais. Puuraugud rajati puurpingiga Massenza MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method). Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge saagise. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas oli 99%. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Puuriti 2 puurauku sügavusega kuni 10,6 m (kokku 20,7 m). Puuraukude vaheline kaugus oli ~360 m. Puuraugud jäeti avatuks pikemaajalise seire eesmärgil. Need likvideeritakse hiljemalt enne geoloogilise uuringu loa kehtivuse lõppu 22.04.2029 või kantakse seirekaevudena Eesti Looduse Infosüsteemi. Puuraugud suleti spetsiaalsete sulguritega, et takistada kõrvaliste isikute ligipääsu ning vältida ohtu väikestele loomadele ja lindudele (lisa 9). Puuraukude avatuks jätmine kooskõlastati Keskkonnaametiga (lisa 10). 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust, puursüdamikud fotografeeriti (Lisa 4). Puursüdamike fotod on esitatud eraldi digitaalselt JPG-vormingus (Elektrooniline lisa 26). Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L202). Labori- tööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa. Kokku võeti 6 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 2,15 - 3,90 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,9 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
14
saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katseprotokollid on toodud lisas 5. Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos teraskuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmutus- sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril -17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Orgita VII uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks mõlemast puuraugust, lisaks kasutati varasemate uuringute andmeid. Kokku võeti 6 proovi. Proovimise intervallid jäid 1,0 - 5,6 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,9 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti Teede Tehnokeskuse laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L036) ja analüüside tulemused on toodud lisas 5. 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes. Lisaks kasutati olemasolevate karjääride veetasemete andmeid. Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7. 4.4. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2026. a mais OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati ESTPOS püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 8). 4.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjalid ja laboriuuringute andmed. Saamaks täiendavaid andmeid uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogilisest ehitusest, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati Orgita VII uuringuruumi geoloogilise ehituse iseloomustamisel ja kolmemõõtmelise mudeli koostamisel, on esitatud puuraukude kataloogis (Lisa 2) ja asukohad graafilisel lisal 1. Proovide kataloogi (Lisa 3) on kantud ainult need proovid, mille andmeid on kasutatud konkreetselt antud töös (kvaliteedi keskmiste näitajate arvutuses, läbilõigetel). Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
15
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehituslubjakivi või -dolokivina, kui sellest valmistatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on kuni 30 ja külmakindluse kategooria kuni F2. Madalamargilise ehituslubjakivi või -dolokivina võetakse arvele kivim, millest valmistatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 31–35 ja külmakindluse kategooria kuni F4 ning mille keemiline koostis ei vasta tehnoloogilisele karbonaatkivimile esitatavatele nõuetele. Nendele nõuetele mittevastavat kivimit käsitletakse täitelubjakivi või -dolokivina. 4.6 . Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Orgita VII uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati puhast vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Puuraugud jäeti avatuks pikemaajalise seire eesmärgil ning likvideeritakse hiljemalt enne geoloogilise uuringu loa lõppemist (22.04.2029. a) või kantakse seirekaevuna Eesti Looduse Infosüsteemi. Puuraugud on suletud spetsiaalse sulguriga, vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu ja tekitamaks ohtu väiksematele metsloomadele/lindudele. Puuraukude avatuks jätmise kohta saadi RMK-lt ja Keskkonnaametilt kooskõlastus (Lisa 10). Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
16
5. GEOLOOGILINE EHITUS Orgita-Haimre dolokivimaardla asub Lääne-Eesti madaliku paepealsel moreentasandikul. Maapinna absoluutkõrgused jäävad Orgita VII uuringuruumis 39–43 m vahemikku. Uuringuruum paikneb maardla keskosas, kus avanevad Alam-Siluri Raikküla lademe (S₁rk) karbonaatkivimid. Geoloogilise ehituse kirjeldamisel kasutati uuringuruumi puuraukude PA-1/26 ja PA-2/26 ning selle vahetus läheduses paiknevate puuraukude OR- 2/25, PA-3-06 ja PA-1/25 andmeid. 5.1. Pinnakate Uuringuruumis katab aluspõhja õhuke kvaternaarisetete kiht, mille paksus jääb vahemikku 0,3 - 2,0 m. Pinnakate koosneb kasvukihist ning moreenist. Moreen on valdavalt liivsavimoreen, mis sisaldab kruusateri, rähka ning kohati dolokivi lahmakaid. Puuraugus OR-2/25 on kirjeldatud lokaalmoreeni, milles leidub rohkesti dolokivi tükke ja lahmakaid. Uuringuruumi jäävas puuraugus PA-1/26 on pinnakatte paksus 1,85 m, sh kasvukiht 0,40 m ja moreen 1,45 m. Puuraugus PA-2/26 on pinnakatte paksus 1,50 m, sh kasvukiht 0,20 m ja moreen 1,30 m.
Foto 5.1. Kvaternaarisetted (moreen) puuraugus PA-1/26, fotol intervall 0,0 - 1,85 m. Aluspõhja pealispind paikneb uuringuruumis absoluutkõrgusel 38,12 - 39,35 m ning lähiala puuraukudes on see fikseeritud absoluutkõrgusel 40,58 - 41,50 m. Aluspõhja reljeef on mõõdukalt lainjas. 5.2. Aluspõhjakivimid Kvaternaarisetete all avanevad Raikküla lademe dolokivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Puurandmete põhjal on kivimite litoloogiline ehitus uuringuruumis ja selle lähiümbruses lateraalselt suhteliselt ühtlane. Läbilõike võib jagada neljaks litoloogiliseks kompleksiks. Ülemine dolokivi kompleks (kompleks 1) Aluspõhja ülemise osa moodustab valdavalt massiivne kuni paksukihiline mikrokristalliline kuni afaniitne dolokivi, mis on Eesti parim raidpaas. Kivim on helehall kuni beežikashall, sageli kollakaspruuni alatooniga. Iseloomulikud on savikuse muutumisest tingitud hallide ja kollakate toonide vaheldumine. Kivim sisaldab üksikuid poore ja kaverne. Puuraukudes PA-2/26 ja PA-1/25 on dolokivi kirjeldatud massiivse ja ühtlasena. Seevastu puuraukude PA-2/26 ja OR-2/25 ülemises osas esineb tugevamat purustatust. OR-2/25 puuraugus on tugevasti purustatud intervall sügavusel 1,9 - 3,7 m ning PA-2/26 puuraugus sügavusel 2,1 - 2,5 m. Uuringuruumi lääneosas puuraugus PA- 1/26 kirjeldatud ülemine kompleks puudub. Kompleksi paksus puuraukudes varieerub 0,0 - 2,9 m (Foto 5.2).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
17
Foto 5.2. Ülemine paksukihiline dolokivi (int 1,5 - 3,65 m) ja keskmine merglilise tekstuuriga dolokivi (int 3,65 - 5,55 m) puuraugus PA-2/26. Keskmine tugevalt dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi (kompleks 2) Ülemise dolokivi kompleksi all lasub merglilise tekstuuriga tugevalt dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi, mis moodustab ülemineku allpool lasuvale mugulja tekstuuriga lubjakivikompleksile. Kivimile on iseloomulikud mergli kelmed, läätsed ja käigud, mille tõttu kivim omandab kirju tekstuuri (kompleks 2). Savikuse muutumise tõttu vahelduvad hallid, kollakad ja pruunikad toonid. Seda intervalli on kirjeldatud puuraukudes PA-1/26 (2,15 m), PA-2/26 (2,55 m) ja PA-3-06 (1,0 m) (Foto 5.2). Keskmine poolmuguljas lubjakivi (kompleks 3) Lasundi kõige paksema osa moodustab lainjas-, poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga lubjakivi, mis on kohati ebaühtlaselt dolomiidistunud. Kivim on helehall kuni kollakashall, õhukese- kuni keskmisekihiline ning sisaldab rohkesti muutliku paksusega lainjaid ja katkendlikke mergli vahekihte. Iseloomulik on korallide ja stromatopooride esinemine, samuti üksikud poorid, kavernid ja detriitsed vahekihid. Puuraugus PA-3-06 esineb arvukalt stromatopoore läbimõõduga kuni 10 cm. Puuraukudes PA-1/26 ja PA- 2/26 on kirjeldatud biohermse ehitusega intervalle vastavalt sügavustel 5,9 - 6,6 m ja 8,8 -9,3 m. Kompleksi paksus puuraukudes varieerub 1,75 – 5,6 m (Foto 5.3).
Foto 5.3. Poolmuguljas kuni muguljas dolomiidistunud lubjakivi puuraugus PA-1/26.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
18
Alumine savikas dolomiidistunud lubjakivi kompleks (kompleks 4) Uuringuruumi läbilõike alumises osas lasundi savikus suureneb. Antud kompleks on läbitud 1,0 m paksuselt ainult puuraugus PA-1/26, kus alates sügavusest 9,6 m esineb savikas dolomiidistunud lubjakivi paksude ebateravate mergli vahekihtidega.
Foto 5.4. Savikas dolomiidistunud lubjakivi puuraugus PA-1/26 int 9,6 - 10,6 m. Kokkuvõttes moodustavad Orgita VII uuringuruumi aluspõhja Raikküla lademe Raikküla kihistu dolokivid ja lubjakivid, mis on ebaühtlaselt dolomiidistunud. Kasuliku kihi uuritud paksus on uuringuruumi puuraukudes PA-1/26 ja PA-2/26 vastavalt 8,75 m ja 8,60 m ning läheduses paiknevates puuraukudes OR-2/25, PA-3-06 ja PA-1/25 vastavalt 4,65 m, 6,0 m ja 4,7 m. Viimati nimetatud puuraugud rajati varasemate uuringute käigus ega ava kõikjal kogu lasundit, mis läbiti käesoleva uuringu puuraukudega. Puuraugus PA-1/26 läbiti karbonaatkivimeid 8,75 m, millest varuplokki kaasati 7,75 m Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Orgita VII uuringuruumi geoloogiline ehitus puuraukude andmete põhjal on koondatud tabelisse 5.1. Tabel 5.1. Orgita VII uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel puuraukude põhjal.
Nimetus Geoloogiline
indeks
Kihi paksus (puuraukudes ja kaevandites fikseeritud), m min max keskmine
Kasvukiht Q2_s 0,2 0,4 0,3 Moreen Q1jr_g 1,1 1,8 1,4
Dolokivi, massiivne kuni paksukihiline,
mikrokristalliline kuni afaniitne S1rk 0,0 2,9 1,7
Dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi, merglilise tekstuuriga
S1rk 0,0 2,55 1,9
Lubjakivi, poolmuguljas kuni muguljas
S1rk 1,75 5,6 3,6
Savikas dolomiidistunud lubjakivi S1rk 0,0 1,0 0,5
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
19
6. MAAVARA KVALITEET Orgita VII uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Raikküla lademe Raikküla kihistu dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi. Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mis seab karbonaatkivimite kasutusalade määramisele järgmised nõuded: - tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja
lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%; - tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 +
R2O3) sisaldus üle 5%; - kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on
purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4;
- viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele;
- täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta käesoleva lõike punktides 1 - 3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks.
Geoloogilise uuringu eesmärk oli hinnata Orgita VII uuringuruumi karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Killustiku purunemiskindlus määrati Los Angelese (LA) katsel standardi EVS-EN 1097-2 järgi ning külmakindlus standardi EVS-EN 1367- 1 järgi. Alljärgnevalt on iseloomustatud eespool kirjeldatud kivimkomplekside füüsikalis- mehaanilisi omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud tabelisse 6.1. Kasutati ka 2025. a uuringute puuraukude PA-1/25, PA-2/25 (Sula, 2025) ja OR-2/25 (Tammekänd, 2025) andmeid. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Andmed on koondatud proovide kataloogi (Lisa 3). Orgita VII uuringuruumi aluspõhja ülemise osa moodustab valdavalt massiivne kuni paksukihiline mikrokristalliline kuni afaniitne dolokivi (kompleks 1), mis esineb vaid uuringuruumi idapoolses osas. Kompleksi on iseloomustatud 3 puuraugu andmete põhjal (3 purunemiskindluse ja 3 külmakindluse katset). Proovide LA kategooria on LA40 – kaalukadu LA katsel oli 37 - 39%, keskmiselt 38%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 0,8%, keskmiselt 0,7%, andes külmakindluskategooriaks F1, mis näitab head vastupidavust külmumis-sulamistsüklitele. Keskmise kompleksi ülemine merglilise tekstuuriga tugevalt dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi (kompleks 2) on iseloomustatud 2 puuraugu andmeil (2 purunemiskindluse ja 2 külmakindluse katset). Proovide LA kategooria on LA35 - LA40, keskmiselt LA40 – kaalukadu LA katsel oli 34 - 39%, keskmiselt 37%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 2,3 - 2,8%, keskmiselt 2,6%, andes külmakindluskategooriaks F4. Keskmise kompleksi alumine alumise, mugulja tekstuuriga lubjakivi, mis on kohati ebaühtlaselt dolomiidistunud (kompleks 3) on iseloomustatud 4 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külmakindluse katset). Proovide LA kategooria on LA30 - LA40, keskmiselt LA35 – kaalukadu LA katsel oli 29 - 40%, keskmiselt 35%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
20
Külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,8 - 4,1%, keskmiselt 2,9%, andes külmakindluskategooriaks F4. Valdav osa proove kuulub külmakindluskategooriasse F4, üks proov kategooriasse F2. Alumise kompleksi savikat dolomiidistunud lubjakivi (kompleks 4) iseloomustavad vaid ühe puuraugu andmed (1 purunemiskindluse ja 1 külmakindluse katset), kuna ülejäänud puuraugud selle sügavuseni ei jõudnud. Proovi LA kategooria on LA35 – kaalukadu LA katsel oli 33%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 2,7%, andes külmakindluskategooriaks F4. Kuna antud proov võeti piisava proovipikkuse saamiseks koos 3. kompleksiga, siis ei iseloomusta see täpselt 4. kompleksi. Tabel 6.1. Orgita VII uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis- mehaanilised näitajad litoloogiliste erimite lõikes
Kivimi- kompleks
Proovide arv
LA tegur LA kat. Külmakindlus F, % F kat.
1 3 37 - 39/38 LA40 0,7 - 0,8/0,7 F1 2 2 34 - 39/37 LA40 2,3 - 2,8/2,6 F4 3 5 29 - 40/35 LA35 1,8 - 4,1/2,9 F4 4* 1 33/33 LA35 2,7/2,7 F4
*kompleks 4 on proovitud koos kompleksiga 3 (proov 1/26-3FM) Kivimi keemilise koostise iseloomustamisel Orgita VII uuringuruumis on kasutatud lisaks käesoleva uuringu käigus tehtud analüüsidele puuraugust PA-1/26 ja PA-2/26 ka 2025. a uuringu PA-1/25 ja PA-2/25 andmeid (Sula, 2025). Kokku on uuringuruumi kivimit iseloomustatud 10 prooviga neljast puuraugust. Proovid on võetud litoloogiliste erimite kaupa. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes on esitatud lisas 6 ning koondatud tabelisse 6.2. Orgita VII uuringuruumi kivim ei vasta tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 ei tohi tehnoloogilise lubjakivi puhul olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10% ja tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%. Analüüsitud proovides CaO sisaldus varieerub 28,01 – 47,11% (keskmine 38,73%), MgO 3,73 – 18,00% (keskmine 10,03%) ja lahustumatu jäägi sisaldus 5,73 – 15,26% (keskmine 8,21%). Proov 2/26-1K saavutab tehnoloogilise dolokivi MgO sisalduse piirväärtuse (18,00%), kuid selle lahustumatu jäägi sisaldus on 8,85%, mistõttu see ei vasta tehnoloogilise dolokivi kõigile keemilise koostise nõuetele. Ülemist kivimikompleksi (kompleks 1) moodustavad dolokivid. CaO sisaldus varieerub vahemikus 28,01 - 29,30% (keskmine 28,74%). MgO sisaldus on suhteliselt kõrge, jäädes vahemikku 16,67 - 18,00% (keskmine 17,19%). Lahustumatu jäägi sisaldus varieerub 8,85 - 11,35% (keskmine 10,24%). Lahustumatu jäägi sisaldus näitab mõõdukat terrigeense materjali osakaalu. Keskmise kompleksi ülemise osa (kompleks 2) moodustab uuringuruumi idaosas dolokivi ja lääneosas tugevalt dolomiidistunud lubjakivi. Võrreldes lasuva kompleksiga on antud kompleksi CaO sisaldus suurem ja MgO sisaldus väiksem. CaO sisaldus jääb vahemikku 29,96 - 36,77% (keskmine 33,08%). MgO sisaldus varieerub 12,16 - 17,32%
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
21
(keskmine 14,96%). Lahustumatu jäägi sisaldus on suhteliselt madal, jäädes vahemikku 6,78 - 8,11% (keskmine 7,50%). Kompleks kujutab endast üleminekut dolokivist lubjakivile. Keskmise kompleksi alumine mugulja tekstuuriga lubjakivi (kompleks 3) CaO sisaldus varieerub 42,15–47,11% (keskmine 45,15%). MgO sisaldus jääb vahemikku 3,73–8,28% (keskmine 5,40%). Lahustumatu jäägi sisaldus on vahemikus 5,73–8,03% (keskmine 7,12%), mis on uuritud kompleksidest madalaim. Madal lahustumatu jäägi väärtus viitab räni- alumiiniumi- ja rauarikaste mittekarbonaatsete lisandite vähesele osakaalule. Alumine savika lubjakivi kompleks (kompleks 4) on iseloomustatud ühe keemilise analüüsiga. CaO sisaldus on 31,64%, MgO sisaldus 11,49% ning lahustumatu jäägi sisaldus 15,26%. Keemilise koostise järgi on tegu lubjakiviga, mis on tugevalt dolomiidistunud. Kompleksi kõige iseloomulikum tunnus on aga väga kõrge lahustumatu jäägi sisaldus, mis on kõigist uuritud kompleksidest suurim ning osutab märkimisväärsele terrigeense materjali osakaalule. Kokkuvõtvalt lasuvad Orgita VII uuringuruumis nii dolokivid kui ka lubjakivid. Läbilõike ülemises osas valdavad dolokivid (kompleks 1 ja 2) ja allosas lubjakivid (kompleks 3), mis on kohati tugevalt dolomiidistunud (kompleks 4). Massiivne paksukihiline dolokivi (tuntud hea raidkivina) (kompleks 1) lasub ainult uuringuruumi idaosas. Ka kompleks 2 on pindalaliselt veidi muutlik – kui idaosas on see esindatud dolokividega (MgO 17,32%), siis lääneosas tugevalt dolomiidistunud lubjakiviga, milles MgO sisaldus on 12,16%. Kompleksi 3 moodustavad lubjakivid, mille CaO sisaldus on keskmiselt 45,15% ja MgO sisaldus 5,40%. Alumise kompleksi tugevalt dolomiidistunud lubjakivi (kompleks 4) iseloomustab väga kõrge lahustumatu jäägi sisaldus (15,26%). Tabel 6.2. Kivimi keemiline koostis kivimkomplekside lõikes
Kivimi- kompleks
CaO, % MgO, % Lah. jääk
min max kesk min max kesk min max kesk
1 28,01 29,30 28,74 16,67 18,00 17,19 8,85 11,35 10,24
2 29,96 36,77 33,08 12,16 17,32 14,96 6,78 8,11 7,50
3 42,15 47,11 45,15 3,73 8,28 5,40 5,73 8,03 7,12
4 31,64 31,64 31,64 11,49 11,49 11,49 15,26 15,26 15,26
Orgita VII uuringuruumis ja väljaspoole uuringuruumi, Orgita V dolokivikarjääri teenindusmaale moodustatakse kokku 5 aktiivse tarbevaru plokki – plokk 19 aT, 20 aT, 21 aT, 22 aT ja 23 aT ning 4 passiivse tarbevaru plokki – plokk 24 pT (kahel lahusosal), 25 pT, 26 pT ja 27 pT. Varu arvutuse plokkide kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja koondatud tabelitesse 6.3 ning 6.4. Plokid 19 aT, 21 aT ja 24 pT hõlmavad paksukihilist, kollaka alatooniga helehalli kergelt savikat dolokivi (kompleks 1), milles MgO sisaldus jääb vahemikku 16,67-18,00% (keskmine 17,19%), CaO sisaldus varieerub vahemikus 28,01–29,30% (keskmine 28,74%) ja lahustumatu jäägi sisaldus on 8,85–11,35% (keskmine 10,24%). Killustiku purunemiskindluse katsel Los Angelese meetodil jäi kaalukadu (LA tegur) vahemikku 37–39% (keskmine 38%), mis vastab kategooriale LA40. Killustiku
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
22
külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,7–0,8% (keskmine 0,7%), vastates külmakindluskategooriale F1 ning viidates väga heale vastupidavusele külmumis- sulamistsüklitele. Maavarana kvalifitseeruvad plokkide 19 aT, 21 aT ja 24 pT kivimid täitedolokiviks. Plokid 22 aT ja 27 pT hõlmavad kirju merglilise ning poolmugulja tekstuuriga dolokivi kuni tugevalt dolomiidistunud lubjakivi ploki ülemises kolmandikus (kompleks 2) ja lubjakivi (kompleks 3) ploki alumises kahes kolmandikus. Sellest tingitult on ka keemiline koostis plokis muutlik: CaO sisaldus varieerub vahemikus 29,96–47,11%, MgO sisaldus jääb vahemikku 3,73–17,32%, lahustumatu jäägi sisaldus varieerub 5,73– 8,11%, kuid keskmiste näitajate põhjal klassifitseerub plokkide kivim lubjakiviks, milles CaO sisaldus on keskmiselt 41,57%, MgO keskmiselt 8,53% ja lahustumatut jääki keskmiselt 7,16%. Killustiku purunemiskindluse katsel Los Angelese meetodil jäi kaalukadu (LA tegur) vahemikku 29–40% (keskmine 36%), mis vastab kategooriale LA40. Killustiku külmakindluse katsel oli kaalukadu 1,8–3,1% (keskmine 2,6%), vastates külmakindluskategooriatele F4. Maavarana kvalifitseeruvad plokkide 22 aT ja 27 pT kivimid täitelubjakiviks. Kuna plokid 20 aT ja 26 pT lõpevad abs kõrgusel 36,71 m, hõlmates vaid kompleksi 3 ülemist intervalli, siis antakse ka kvaliteedikirjeldus nendele plokkidele eraldi. CaO sisaldus 47,11%, MgO sisaldus 4,70%, lahustumatu jäägi sisaldus 7,54%. Killustiku purunemiskindluse katsel Los Angelese meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 29-35%, keskmiselt 32%, mis vastab kategooriale LA35. Killustiku külmakindluse katsel jäi kaalukadu vahemikku 1,8–2,1% (keskmine 1,9%), vastates külmakindluskategooriale F2. Maavarana kvalifitseeruvad plokkide 20 aT ja 26 pT kivimid madalamargiliseks ehituslubjakiviks. Plokid 23 aT ja 25 pT moodustuvad valdavalt lubjakivist (kompleks 3), mis on ülemises osas tugevalt dolomiidistunud (kompleks 2). CaO sisaldus varieerub vahemikus 36,77-45,52% (keskmine 43,09%). MgO sisaldus jääb vahemikku 4,44-12,16% (keskmine 6,58%). Lahustumatu jäägi sisaldus varieerub 6,78–7,49% (keskmine 7,29%). Killustiku purunemiskindluse katsel Los Angelese meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 33-34%, keskmiselt 34%, mis vastab kategooriale LA35. Killustiku külmakindluse katsel jäi kaalukadu vahemikku 2,3–4,1% (keskmine 3,1%), vastates külmakindluskategooriale F4. Maavarana kvalifitseeruvad plokkide 23 aT ja 25 pT kivimid madalamargiliseks ehituslubjakiviks. Puuraugu PA-1/26 alumises osas esinev savikas lubjakivi jäeti varuplokkidest välja, kuna kivimi kvaliteet erineb ülejäänud uuringuruumi karbonaatkivimitest. Kõnealust intervalli iseloomustab kõrge lahustumatu jäägi sisaldus (15,26%), mis viitab terrigeense materjali märkimisväärsele osakaalule ning kivimi väiksemale puhtusele. Suure lisandite sisalduse tõttu erineb see kivim kvaliteedilt uuringuruumis valdavalt levivatest karbonaatkivimitest ning selle kaasamine maavara varuplokkidesse ei ole põhjendatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
23
Tabel 6.3. Orgita VII uuringuruumis moodustatud karbonaatkivimi plokkide füüsikalis- mehaaniliste näitajate koondtabel
Plokk Maavara LA tegur LA kat Külmakindlus F, % F kat
19 aT, 21 aT, 24 pT
täitedolokivi 37–39/38 LA40 0,7–0,8/0,7 F1
20 aT, 26 pT madalamargiline ehituslubjakivi
29–35/32 LA35 1,8–2,1/1,9 F2
22 aT, 27 pT täitelubjakivi 29–40/36 LA40 1,8–3,1/2,6 F4
23 aT, 25 pT madalamargiline ehituslubjakivi
33-34/34 LA35 2,3–4,1/3,1 F4
Tabel 6.4. Orgita VII uuringuruumis moodustatud karbonaatkivi plokkide keemilise koostise koondtabel
Plokk CaO, % MgO, % Lah. jääk
min max kesk min max kesk min max kesk
19 aT, 21 aT, 24 pT
28,01 29,30 28,74 16,67 18,00 17,19 8,85 11,35 10,24
20 aT, 26 pT
47,11 47,11 47,11 4,70 4,70 4,70 7,54 7,54 7,54
22 aT, 27 pT
29,96 47,11 41,57 3,73 17,32 8,53 5,73 8,11 7,16
23 aT, 25 pT
36,77 45,52 43,09 4,44 12,16 6,58 6,78 7,49 7,29
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
24
7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Orgita-Haimre dolokivimaardlas kaevandatakse valdavalt veepealset dolo- ja lubjakivi ning kohati vee alt põhjavee taset aktiivselt alandamata. Sama meetodit on plaanis kasutada maavara kaevandamisel tulevikus Orgita VII lubjakivikarjääris. 7.1 Üldandmed Orgita VII uuringuruum paikneb Lääne-Eesti madaliku paepealsel moreentasandikul. Uuringuruumi reljeef on seega üsna tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 39-43 m. Orgita-Haimre dolokivimaardlale lähimas meteoroloogiajaamas, Kuusikul, on viidud läbi ilmavaatlusi alates 1920. aastast. Nende andmete põhjal saab öelda, et Raplamaa kliima on kontinentaalsele kliimale iseloomulik. 1991–2020 perioodi sademete hulk on võrreldes Eesti keskmiste näitajatega kõrgem (keskmiselt 730 mm/a) ning temperatuurid madalamad (keskmiselt 6,4 °C) (Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2026). 7.2 Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus Orgita VII uuringuruum paikneb Orgita-Haimre dolokivimaardla keskosas, Alam-Siluri Raikküla lademe karbonaatkivimite avamusalal. Kasuliku kihi moodustavad Raikküla kihistu dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi. Tinglikult saab läbilõike jagada neljaks litoloogiliseks kompleksiks. Ülemine osa on valdavalt massiivne kuni paksukihiline peene- kuni pisikristalne dolokivi, millele järgneb merglilise tekstuuriga dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi. Lasundi kõige paksem osa on lainjas-, poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga dolomiidistunud lubjakivi. Lasundi alumise osas savikus kasvab ehk kasuliku kihi lamami moodustab savika lubjakivi kompleks. Katendi moodustavad peamiselt kasvukiht ning glatsiaalsed setted, keskmise paksusega 2,3 m, mis on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Orgita VII uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügis-perioodil (oktoober–november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Põhjaveevoolu regionaalne suund on läände-edelasse. Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu (Tammekänd jt, 2025) käigus mõõdeti mõõdetuna jäi põhjavee tase juulis (17.07.2025) 4,60-4,70 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 38,07-38,51 m. Orgita-Haimre maardla Orgita VI uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus (Valling, 2022) mõõdeti veetaseme sügavuseks novembrikuus (06.11.2021) 5,5 m maapinnast, absoluutkõrgusel 38,43 m. 2006. a Orgita-Haimre maardla Orgita V uuringuruumi geoloogilise uuringu ajal (Rannik jt, 2006) mõõdeti juunikuus (10.06.2006) veetaseme sügavuseks maapinnalt 3,10 m, absoluutkõrgusel 39,57 m. Põhjaveekogumite 2018. a seire andmetel on Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi veetaseme muutuste aastane amplituud 1-1,9 m (Marandi jt, 2019). Sarnaselt hinnati Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise andmetel põhjaveetasemete amplituudiks aasta lõikes 1-2 m, harvem 3 m (Männik jt, 2020). Seega tuleb arvestada sarnase veetaseme amplituudiga ka Orgita VII uuringuruumis.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
25
Orgita VII uuringuruumi enda põhjavee tase jäi mõõdetuna 2026. a mais 5,35-5,50 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 34,47-35,50 m, järgides maapinna reljeefi (maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 39,9-40,8 m, tabel 7.1). Puuraukudest mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase oli seega absoluutkõrgusel 35,0 m, mis on siin ka veepealse ja -aluse varu piiriks. Tabel 7.1. Uuringupuuraukudes mõõdetud veetasemed
PA nr Koordinaadid PA
sügavus, m
Veetase
X Y Z Sügavus
maapinnast, m abs, m
Mõõtmise aeg
PA-1/26 6530931 526778 39,9 10,6 5,50 34,47 14.05.2026
PA-2/26 6530764 527103 40,8 10,1 5,35 35,50 14.05.2026
Ümberkaudsete majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis levib samas kivimikihis, mida avab karjäär, ning mis on antud piirkonnas määratud Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu (nr 11, Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48). Vettandvaks on enamasti põhjaveekompleksi ülemine osa (100-120 m, Marandi jt, 2019). Konkreetsemalt moodustavad uuringuruumis maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Raikküla lademe Raikküla kihistiku kihistu karbonaatkivimid. Uuringuruumi kasuliku kihi lamami moodustav savikas lubjakivi moodustab tingliku (suhtelise) veepideme allpool lasuvate kivimite vahel. Veekompleks toitub põhiliselt sademetest ning selle idapoolsele osale on iseloomulik Ca-HCO3 tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3–0,5 g/l (Marandi jt, 2019). Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub, kuna pinnakate on õhuke ja hea veeläbilaskvusega (Veeseadus). Kogumi põhjavesi kuulub aktiivse kuni mõõduka veevahetuse vööndisse. Probleemi valmistavad looduslikult suured, fluoriidi, ammooniumi, raua ning kohati ka mangaani, naatriumi ja boori sisaldused (kõrgenenud kloriiti ja sulfaati leidub vaid rannikupiirkondades). Nitraate sisaldub kogumi kõige ülemises osas, allpool on nende sisaldus väga väike (Marandi jt, 2019). Peale Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude ei ole uuringuruumi lähipiirkonnas (vähemalt 2 km raadiuses) sügavamat puurkaevu, mis ammutaks vett Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi veekompleksitest. Kuid kuna Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ja allpool lasuv Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum ei ole omavahel hüdrauliliselt seotud – neid eristab Ordoviitsiumi regionaalne veepide – ei mõjuta ka karjääri tegevus neid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
26
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Orgita VII uuringuruumi mäenduslikud tingimused on võrdlemisi soodsad ning sarnanevad vahetult kõrval paikneva Orgita V dolokivikarjääri tingimustega, kus Limestone factories of Estonia OÜ omab karbonaatkivimite kaevandamisel pikaajalist kogemust. Logistiliselt paikneb uuringuruum heas asukohas. Piirkonnas on välja kujunenud toimiv teedevõrk, mida kasutavad juba tegutsevad karjäärid. Uuringuruumile ligipääs on võimalik korraldada olemasolevate kohalike teede kaudu ning toodangu väljavedu saab toimuda Orgita V karjääri teenindamiseks kasutatavaid veoteid mööda. Piirkonna teedevõrk tagab ühenduse nii Rapla maakonna suuremate asulate kui ka riigimaanteedega, võimaldades killustiku efektiivset transporti tarbijateni. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi, mis paiknevad suhteliselt õhukese pinnakatte all. Maavara kaevandamise korral tuleb koorida kattekiht, mida tehakse vastavalt töö-ee liikumisele. Katendi keskmine paksus on 2,3 m. Katendi moodustavad peamiselt kasvukiht ning glatsiaalsed setted. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale eraldi, et karjääri lõppfaasis saaks moreeni vajadusel kasutada karjääri tehnilisel korrastamisel ning kasvukihti karjääri bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Kasuliku kihi keskmine paksus on ~8,8 m. Sellest jääb allapoole uuringuaegset keskmist põhjaveetaset (abs kõrgus 35 m) ligikaudu 4,2 m kasulikku kihti. Seega paikneb ligikaudu pool varust põhjavee tasemest allpool ning selle kaevandamine saab toimuma veealustes tingimustes. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga, täitedolokiviga ja täitelubjakiviga, mida sobib kasutada üld- ja teedeehituses. Lisaks sobib Orgita maardla paekivi ka viimistluskivi tootmiseks. Vastavalt vajadusele on lubja- ja dolokivi võimalik kaevandada selektiivselt, kasutades massiivi kobestamiseks nii mehaanilist raimamist (hüdrovasarad, murdmine jms) kui ka puur-lõhketöid. Killustiku tootmiseks kasutatakse raimatud lubja- ja dolokivi töötlemiseks purustit ja sõelurit. Killustikuks töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. Viimistluskivi murdmisel tõstetakse selleks sobiv materjal alustele või otse kalluritele ning transporditakse tootmishoonesse. Viimistluskiviks mittesobilikust kaevisest toodetakse samuti killustikku. Kaevandamise keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Keskkonnaloa väljastamisel koostatakse karjääri rajamiseks vastav projekt. Sarnaselt Orgita V dolokivikarjäärile on kavandatav kaevandamine võimalik ilma põhjaveetaseme alandamiseta ja vee ärajuhtimiseta. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Veealuse kivi raimamine toimub vee all samuti kas mehaaniliselt ja/või puur- lõhketöödega ning kobestatud kivim tõstetakse enne edasist töötlemist esmalt karjääri põhjale nõrguma. Selline lahendus vähendab mõju piirkonna põhjaveerežiimile ning ümbruskonna kaevudele ja märgaladele. Eeldatav veetase maavara ammendamisel on abs 34,5 m. Kavandatava tehnoloogia rakendamiseks on uuringu tellijal olemas praktiline pikaajaline kogemus Orgita V karjääris, kus samalaadset kaevandamisviisi on edukalt rakendatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
27
Piirkonnas on karbonaatkivimite kaevandamine tavapäraselt hooajalise iseloomuga. Ka Orgita VII uuringuruumis on otstarbekas koondada suurem osa kaevandamistöödest suveperioodile, mil põhjaveetase on tavaliselt aasta madalaim. Madalama veetaseme tingimustes on võimalik osa allpool keskmist veetaset paiknevast maavarast väljata kuivades või vähese veega tingimustes, mis lihtsustab kaevandamist ning vähendab tootmiskulusid ja kaevandamise mõju põhjaveekihile. Kaevandatud maa on võimalik korrastada nii veekoguks kui ka (osalise) tagasitäitmisega selleks sobiva materjaliga. Korrastamise kavandamisel tuleb arvestada harivesiliku (Triturus cristatus) elupaiganõudlustega. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused. 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringuruumi ümbritsevad valdavalt põllumaad ja hajusalt paiknevad majapidamised. Lähim majapidamine jääb uuringuruumis moodustatud plokist 23 loode suunda linnulennult ~400 m kaugusele Linnametsa kinnistule (50402:001:0079). Tulevase karjääri ja elamu vahelisele alale jääks nii lagendikku aga ka metsa, mis takistaks oluliselt võimaliku müra ja tolmu levikut karjäärialalt elamuteni. Samuti on müra leviku vähendamiseks võimalik rajada müratõkkevallid mäeeraldise piirile. Lähimad eluhooned paiknevad uuringuruumist sellisel kaugusel, et tavapäraste leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik tagada kaevandamisega kaasnevate häiringute, eelkõige müra, tolmu ja lõhketöödest põhjustatud vibratsiooni, vastavus kehtivatele nõuetele. Orgita VII uuringuruum ei jää Natura 2000 võrgustiku alale, samuti puuduvad siin muinsuskaitselised piirangud ja kommunikatsioonid. Suur osa Orgita-Haimre dolokivimaardlast, sealhulgas Orgita VII uuringuruumi kirdeosa, kattub II kaitsekategooria liigi harivesiliku (Triturus cristatus) elupaigaga. Geoloogilise uuringu käigus viidi läbi harivesiliku inventuur, mille tulemusel määratleti uuringualal liigi maismaaelupaigad ning neid ühendavad liikumiskoridorid. Harivesiliku asurkonna säilitamiseks peavad need alad vähemalt osaliselt säilima ka kaevandamistegevuse ajal (joonis 8.1). Seetõttu tuleb karjääride vahele jäävatel aladel säilitada olemasolev taimkate ning vältida katendi ladustamist. Nendest põhimõtetest lähtudes hinnati maavara passiivsena aladel, mille säilitamine on harivesiliku elupaikade ja liikumisteede toimimise tagamiseks vajalik. Kaevandamistegevuse kavandamisel ja elluviimisel tuleb tagada harivesiliku asurkonna säilimine ning ala korrastamisel arvestada liigi elupaiganõudlustega. Kaevandamise keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise mõjusid keskkonnale detailsemalt.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
28
Joonis 8.1. Väljavõte harivesiliku eksperthinnangust. Orgita VII uuringuruumis säilitamist vajavad alad on tähistatud helerohelise viirutusega. 8.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Kuna varu arvutuse ala piirneb põhjas Orgita-III paekarjääriga ja kirde suunas Orgita V dolokivikarjääriga, milles toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata, on tulevikus uue ala kasutuselevõtust tingitud nn lisanduv mõju põhjaveele väike. Orgita VII uuringuruumi ümbruskonna puurkaevud ei jää Orgita-Haimre dolokivimaardla mõjupiirkonda, paiknedes piisavalt kaugel või jäädes maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
29
suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele, kuid mõju on sel juhul lokaliseeritud samade lõhede lähimasse ümbrusesse. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis kärjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis on antud alal edelasse. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui kõigi piirkonnas paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujuneb alale veekogu, ei tohiks kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna pinna- või põhjavee kvaliteeti mõjutada, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole) ning heljumi levik läbi põhjaveekihi on väga piiratud. 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele saab avalduda põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi, kuid on hinnanguliselt teiste veekogude juures tajumatu. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Seetõttu puudutavad edasised arutlused vaid ajaperioodi, kui kaevandatakse veealust varu. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta on veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate setete dreenimise. Orgita VII uuringuruumi ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõigil külgedel kõrgemaks kui praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme langemist. Teiseks peab veealuse sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
30
ka suurenenud aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist. Mõlemal puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt valguv pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase komponendi suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme langust väljaspool karjääri. Maavara väljamisest tekkiv veekadu sõltub kaevandamise aastasest mahust ning kaevandatud materjalist nõrguva vee kogusest, mis tuleneb lubja- ja dolokivi poorsusest. Tekkivat veekadu ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q1) saab hinnata valemiga 8.1:
= (1 − ) × [8.1], kus n on poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 2%; Marandi jt, 2019) ning V väljatava varu maht. Ümbritsevate Orgita-Haimre maardla karjääride aasta keskmised tootmismahud varieeruvad keskkonnakaitselubade kohaselt vahemikus 3 700-19 000 m3. Eeldades, et ka Orgita VII keskmine tootmismaht on sarnane ning võttes arvutusse konservatiivselt keskmiseks aasta kaevandamismahuks 19 000 m3 ehk ~52 m3/ööpäevas tuleb varu väljamise tulemusel tekkiv veekadu ~51 m3/ööpäevas. Suurenenud aurumisest tuleneva veekao (Q2) hindamine on raskendatud, kuna aurumine on varieeruv nähtus, mille tugevus sõltub oluliselt mikrokliimast, sh reljeefist, puude varjavast mõjust jms. Siinkohal hinnatakse seda siiski valemiga 8.2:
= ( − ) × [8.2], kus We1 on keskmine aurumine kuivalt maapinnalt: ~450 mm/a (Kink jt., 1998); We2 on Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki pindala. Arvutamisel lähtume suurima mõjuga stsenaariumist, ehk olukorrast kus kaevandatakse kõiki aktiivse tarbevaru plokke korraga, millel on ka veealune osa. Liites selliste plokkide pindalad kokku saame S väärtuseks 11,73 ha. Seega on aurumisest tekkiv veekadu ~10 m3/ööpäevas. Alternatiivselt, kui aurumine veepeeglilt oleks kuiva maapinnaga võrreldes 100 mm/a võrra suurem, oleks veekadu ~32 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest ja suurenevast aurumisest tekkivat summaarset veekadu ~61 m3/ööpäevas (või suurema aurumise stsenaariumis ~83 m3/ööpäevas) tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. Karjäärile langevaid sademeid (Q3) saab arvutada lähtuvalt valemist 8.3:
= − × [8.3], kus Wp on sademete hulk (Kuusiku meteoroloogiajaama 1991-2020 kliimanormi kohaselt 730 mm/a; Keskkonnaagentuur) ja We on aurumine (Männikjärve laugastelt mõõdetud 482 mm/a; Keskkonnaagentuur, 2025). Tulemuseks on sademete poolt lähtuv potentsiaalselt põhjaveekihti toitev vooluhulk ~80 m3/ööpäevas. Seega, eelnevad arvutused annavad indikatsiooni sellest, et maavara väljamisest ja suurenevast aurumisest tekkiva veekao kompenseerivad praktiliselt täielikult karjäärile
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
31
langevad sademed. Sellest tulenevalt on veebilanss neutraalne ning veekadu ei pea kompenseerima külgnevast piirkonnast valguv pinnavesi või põhjavesi. Arvutus tehti kasutades kõige konservatiivsemat stsenaariumi, et kaevandatakse kõiki veealuse osaga plokke korraga, mis ei vasta reaalsusele. Seega võib eeldada, et kui põhjavee tase alaneb siis seda vaid sentimeetrite võrra, kärjääri piires ja on seega tegelikkuses märkamatu. Tajutavat mõju põhjaveetasemetele ei ulatu sel juhul lähimate majapidamisteni. Analoogiana võib tuua ka Orgita-Haimre maardlast ligikaudu 6,6 km põhjasuunas asuva Orava karjääri, mille karjäärijärve veetase on lidar-mõõdistamise alusel 51 m abs, võrrelduna ala geoloogilises uuringus hinnatud keskmise põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Seega ei ole veealuse kaevandamise tulemusel veetase karjääri alal reaalsuses märgatavalt muutunud. Tõenäoliselt ei saa seega olema olulist mõju veetasemetele ka Orgita VII uuringuruumi rajatud karjääril. Tegelik põhjaveetase on piirkonnas kõikuv sõltudes ilmastikust (sademed, aurumine) ning karjääri tõttu tekkiv põhjaveetaseme alandus muutub vastavalt mäetööde arengule (millises karjääri osas kaevandatakse, kui intensiivselt). Alandus kujuneb välja pigem lühiajaliselt intensiivse mäetööperioodi jooksul ning veetase taastub pärast selle lõppu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
32
9. VARU ARVUTUS Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Orgita VII uuringuruumis aktiivset tarbevaru 11,73 ha suurusel alal plokkides 21 aT, 22 aT ja 23 aT. Maavara säästva kasutamise eesmärgil arvutati aktiivset tarbevaru ka väljaspool uuringuruumi, Orgita V dolokivikarjääri teenindusmaal 0,43 ha suurusel alal plokkides 19 aT ja 20 aT. Harivesiliku asurkonna säilitamiseks moodustati vastavalt eksperthinnangu soovitustele passiivse tarbevaru plokid 24 pT, 25 pT, 26 pT ja 27 pT. Nende plokkide alad on vajalikud harivesiliku elupaikade ja liikumiskoridoride säilitamiseks ning asurkonna soodsa seisundi tagamiseks. Uuringuruumi läbib pinnasetee, mis on Orgita paekarjääri tee jätk. Nimetatud tee anti 2025. aastal avalikku kasutusse ning määrati Märjamaa valla kohaliku omavalitsuse teeks. Arvestades tee võimalikust kaitsevööndist ja kasutustingimustest tulenevaid piiranguid, kontuuriti varuplokid tee servast vähemalt 15 m kaugusele. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2026. a topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi mudel – dolo- ja lubjakivi lasumi kontuurimisel on kasutatud alale ja lähedusse jäävate puuraukude andmeid, mis on toodud puuraukude kataloogis (Lisa 2). - varu arvutuse lamami mudel – lamami modelleerimisel kasutati puuraukude andmeid. Vertikaallõikes eristati dolokivi plokid (plokid 19 aT ja 21 aT) ning lubjakivi plokid (plokid 20 aT, 22 aT ja 23 aT). Varu arvutuses on eraldi välja toodud ka karbonaatkivimi veealune maht, mis arvutati uuringuaegse keskmise põhjaveetaseme absoluutkõrguse 35,0 m alusel. Sügavuti on varu arvutatud valdavalt uuritud sügavuseni. Erandiks on puuraugu PA-1/26 alumises osas esinev savikas lubjakivi, mis jäeti varuplokkidest välja. Plokkide numeratsiooni jätkatakse Orgita-Haimre dolokivimaardlas arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1 ning plokkide piiripunktide koordinaadid elektroonilistes lisades 18–25. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.09.2026. a. 9.1. Ploki 19 aT ja 20 aT varu Plokkide 19 ja 20 pindala on 0,43 ha ning need on moodustatud Orgita V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaale. Ploki 19 maavaraks on täitedolokivi ja ploki 20 maavaraks madalamargiline ehituslubjakivi. Ploki 19 lasumiks on aluspõhja pealispind. Plokkide 19 ja 20 vahepiiriks on geoloogilises kirjelduses määratud kompleksi 1 ja 2 vahepiir. Ploki 20 lamam paikneb absoluutkõrgusel 36,71 m, mis vastab Orgita V dolokivikarjääri mäeeraldise lamamile. Ploki 19 täitedolokivi aktiivse tarbevaru maht on 6 tuh m³. Arvestades ploki pindala, on kasuliku kihi keskmine paksus 1,4 m: 6 tuh m³ ÷ 0,43 ha = 1,4 m. Ploki 20 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru maht on 10 tuh m³. Arvestades ploki pindala, on kasuliku kihi keskmine paksus 2,3 m: 10 tuh m³ ÷ 0,43 ha = 2,3 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
33
Katendi moodustab kõnealuses plokis valdavalt Orgita V dolokivikarjääri mäeeraldiselt kooritud ja teenindusmaale ladustatud kattepinnas. Katendi maht on 30 tuh m³ ning keskmine paksus 7,0 m (30 tuh m³ ÷ 0,43 ha = 7,0 m). 9.2. Ploki 21 aT ja 22 aT varu Plokkide 21 ja 22 pindala on 9,27 ha ning need paiknevad Orgita VII uuringuruumi idaosas. Ploki 21 maavaraks on täitedolokivi ja ploki 22 maavaraks täitelubjakivi. Ploki 21 lasumi ülemiseks piiriks on aluspõhja pealispind. Plokkide 21 ja 22 vaheline piir on määratud geoloogilises kirjelduses eristatud komplekside 1 ja 2 vahelise piirina. Ploki 22 lamami absoluutkõrgus on 30,75 m, mis vastab puuraugus PA-2/26 uuritud sügavusele. Ploki 21 täitedolokivi aktiivse tarbevaru maht on 167 tuh m³. Arvestades ploki pindala, on kasuliku kihi keskmine paksus 1,8 m: 167 tuh m³ ÷ 9,27 ha = 1,8 m. Ploki 22 täitelubjakivi aktiivse tarbevaru maht on 666 tuh m³, sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 394 tuh m³. Arvestades ploki pindala, kujuneb kasuliku kihi keskmiseks paksuseks 7,2 m, millest 4,3 m jääb allapoole põhjaveetaset. Keskmine paksus on arvutatud järgmiselt: 666 tuh m³ ÷ 9,27 ha = 7,2 m.
Katendi moodustab kõnealuses plokis kasvukiht ja liivsavimoreen. Katendi maht on 204 tuh m³ ning keskmine paksus 2,2 m (204 tuh m³ ÷ 9,27 ha = 2,2 m). 9.3. Ploki 23 aT varu Plokk 23 pindalaga 2,46 ha paikneb Orgita VII uuringuruumi lääneosas. Ploki 23 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi. Ploki lasumi ülemiseks piiriks on aluspõhja pealispind ning lamamiks absoluutkõrgus 30,37 m, mis vastab puuraugus PA- 1/26 geoloogilises kirjelduses määratud komplekside 3 ja 4 vahepiirile. Ploki 23 madalamargilise lubjakivi aktiivse tarbevaru maht on 197 tuh m³, sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 114 tuh m³. Arvestades ploki pindala, kujuneb kasuliku kihi keskmiseks paksuseks 8,0 m, millest 4,6 m jääb allapoole põhjaveetaset. Keskmine paksus on arvutatud järgmiselt: 197 tuh m³ ÷ 2,46 ha = 8,0 m.
Katendi moodustab kõnealuses plokis kasvukiht ja liivsavimoreen. Katendi maht on 51 tuh m³ ning keskmine paksus 2,1m (51 tuh m³ ÷ 2,46 ha = 2,1 m).
9.4. Ploki 24 pT varu Plokk 24 pindalaga 2,82 ha paikneb Orgita VII uuringuruumi põhja ja kirdeosas kahel lahusosal ning see on moodustatud harivesiliku elupaiga säilitamiseks jäetavale alale. Ploki 24 maavaraks on täitedolokivi. Ploki 24 lasumiks on aluspõhja pealispind ja lamamiks geoloogilises kirjelduses määratud komplekside 1 ja 2 vahepiir. Ploki 24 täitedolokivi passiivse tarbevaru maht on 50 tuh m³. Ploki 2,82 ha pindala arvestades on kasuliku kihi keskmine paksus 1,8 m (50 tuh m³ ÷ 2,82 ha ≈ 1,8 m).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
34
Katendi moodustab kõnealuses plokis kasvukiht ja liivsavimoreen. Katendi maht on 71 tuh m³ ning keskmine paksus 2,5 m (71 tuh m³ ÷ 2,82 ha = 2,5 m).
9.5. Ploki 25 pT varu Plokk 25 pindalaga 2,47 ha paikneb Orgita VII uuringuruumi lääneosas ja see on moodustatud harivesiliku elupaiga säilitamiseks jäetavale alale. Ploki 25 maavaraks on madalamargiline lubjakivi. Ploki lasumi ülemiseks piiriks on aluspõhja pealispind ning lamamiks absoluutkõrgus 30,37 m, mis vastab puuraugus PA-1/26 geoloogilises kirjelduses määratud komplekside 3 ja 4 vahepiirile. Ploki 25 madalamargilise ehituslubjakivi passiivse tarbevaru maht on 187 tuh m³, sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 114 tuh m³. Ploki 2,47 ha pindala arvestades on kasuliku kihi keskmine paksus 7,6 m, millest 4,6 m jääb allapoole põhjaveetaset.
Katendi moodustab kõnealuses plokis kasvukiht ja liivsavimoreen. Katendi maht on 39 tuh m³ ning keskmine paksus 1,6 m (39 tuh m³ ÷ 2,47 ha = 1,6 m). 9.6. Ploki 26 pT varu Plokk 26 pindalaga 1,41 ha paikneb Orgita VII uuringuruumi põhjaosas ploki 24 pT lamamis ning see on moodustatud harivesiliku elupaiga säilitamiseks jäetavale alale. Ploki 26 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi. Ploki 26 lasumiks on geoloogilises kirjelduses määratud komplekside 1 ja 2 vahepiir. Ploki 26 lamam paikneb absoluutkõrgusel 36,71 m, mis vastab Orgita III paekarjääri mäeeraldise lamamile. Ploki 26 madalamargilise ehituslubjakivi passiivse tarbevaru maht on 26 tuh m³. Arvestades ploki pindala, on kasuliku kihi keskmine paksus 1,8 m: 26 tuh m³ ÷ 1,41 ha = 1,8 m. 9.7. Ploki 27 pT varu Plokk 27 pindalaga 1,41 ha paikneb Orgita VII uuringuruumi idaosas ploki 24 pT lamamis ning see on moodustatud harivesiliku elupaiga säilitamiseks jäetavale alale. Ploki 27 maavaraks on täitelubjakivi. Ploki 27 lasumiks on geoloogilises kirjelduses määratud komplekside 1 ja 2 vahepiir. Ploki 27 lamam paikneb absoluutkõrgusel 30,75 m, mis vastab puuraugus PA-2/26 uuritud sügavusele. Ploki 27 täitelubjakivi passiivse tarbevaru maht on 96 tuh m³, sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 60 tuh m³. Ploki 1,41 ha pindala arvestades on kasuliku kihi keskmine paksus 6,8 m, millest 4,3 m jääb allapoole põhjaveetaset.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
35
Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel.
Ploki nr, pindala
Maavara nimetus
Katendi maht, tuh m3
/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m
19 aT*, 0,43 ha
täitedolokivi 30 / 7,0
6 / 1,4
20 aT*, 0,43 ha
madalamargiline ehituslubjakivi
10 / 2,3
21 aT, 9,27 ha
täitedolokivi 204 / 2,2
167 / 1,8
22 aT, 9,27 ha
täitelubjakivi 666 / 7,2 sh. veealune 394 / 4,3
23 aT, 2,46 ha
madalamargiline ehituslubjakivi
51 / 2,1 197 / 8,0 sh. veealune 114 / 4,6
24 pT, 2,82 ha
täitedolokivi 71 / 2,5 50 / 1,8
25 pT, 2,47 ha
madalamargiline ehituslubjakivi
39 / 1,6 187 / 7,6 sh. veealune 114 / 4,6
26 pT**, 1,41 ha
madalamargiline ehituslubjakivi
- 26 / 1,8
27 pT** 1,41 ha
täitelubjakivi - 96 / 6,8 sh. veealune 60 / 4,3
*väljaspool uuringuruumi ** ploki 24 pT lamamis Veealune varu arvutatud allpool abs taset 35,0 m. Eesti Geoloogiateenistusele esitatakse kinnitamiseks täiendavat Orgita-Haimre dolokivimaardla varu järgmiselt (seisuga 01.09.2026): - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 0,43 ha pindalal 6 tuh m3 (plokk 19, kogumahus
veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 0,43 ha pindalal 10 tuh m3 (plokk
20, kogumahus veepealne); - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 9,27 ha pindalal 167 tuh m3 (plokk 21, kogumahus
veepealne); - täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 9,27 ha pindalal 666 tuh m3 (plokk 22), sealhulgas
allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 394 tuh m³; - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 2,46 ha pindalal 197 tuh m3 (plokk
23), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 114 tuh m³; - täitedolokivi passiivset tarbevaru 2,82 ha pindalal 50 tuh m3 (plokk 24, kogumahus
veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 2,47 ha pindalal 187 tuh m3
(plokk 25), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 114 tuh m³; - madalamargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 1,41 ha pindalal 26 tuh m3 (plokk
26, kogumahus veepealne ja plokk 24 pT lamamis); - täitelubjakivi passiivset tarbevaru 1,41 ha pindalal 96 tuh m3 (plokk 27, plokk 24 pT
lamamis), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 60 tuh m³.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
36
9.8. Muudatused maavarade registris Maavarade registrisse kandmiseks esitatavad plokid 19 aT, 20 aT, 21 aT, 22 aT, 23 aT, 24 pT, 25 pT, 26 pT, 27 pT jäävad 17,45 ha ulatuses Orgita-Haimre dolokivimaardla passiivsele reservvarule (plokk 6 pR). Plokk 6 pR pindala on 577,44 ha ja varu kogus 60 519 tuh m3. Töö tulemusena väheneb ploki 6 pindala 17,45 ha ja varu kogus 1405 tuh m3 võrra (Lisa 7). Pärast varu ümberhindamist on ploki 6 pR pindala 559,99 ha ja ehitusdolokivi varu 59 114 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
37
10. KOKKUVÕTE Orgita VII uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Limestone factories of Estonia OÜ tellimisel. Uuringuala pindala on 19,90 ha ja see asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas ning hõlmab riigile kuuluvaid kinnistuid Märjamaa metskond 85 (tunnus 50201:001:1091), Märjamaa metskond 117 (tunnus 50201:001:1223), Orgita paekarjääri tee L1 (tunnus 50201:001:1224) ja Orgita paekarjääri tee (tunnus 50201:001:0752). Töö eesmärgiks oli uurida uuringuruumis levivaid karbonaatkivimeid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis võimaldab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning taotleda hiljem alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 2 puurauku kogupikkusega 20,7 m, millest võeti proovid kivimi keemilise koostise ning füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Uuringu tulemuste tõlgendamisel kasutati täiendavalt 2006. ja 2025. aasta uuringute puuraukude andmeid. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu dolokivide ja dolomiidistunud lubjakividega. Karbonaatkivim lasub õhukese pinnakatte all, kus kvaternaarisetete paksus keskmiselt 2,1 m. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati aktiivne tarbevaru uuringuruumi teenindusalal 11,73 ha pindalal plokkides 21 aT, 22 aT ja 23 aT ning maavara säästva kasutamise eesmärgil väljaspool uuringuruumi Orgita V dolokivikarjääri teenindusmaal 0,43 ha pindalal plokkides 19 aT ja 20 aT. Harivesiliku asurkonna säilitamiseks moodustati passiivse tarbevaru plokid 24 pT, 25 pT, 26 pT ja 27 pT. Nende plokkide piiritlemisel lähtuti harivesiliku eksperthinnangus määratud elupaikade ja liikumiskoridoride säilitamise vajadusest. Plokkides 19 aT, 21 aT ja 24 pT esineva täitedolokivi killustiku LA tegur on keskmiselt 38 (kategooria LA40) ja külmakindlus keskmiselt 0,7% (kategooria F1). Kasuliku kihi keskmine paksus on vastavalt 1,4 m, 1,8 m ja 1,8 m. Plokkides 20 aT ja 26 pT esineva madalamargilise ehituslubjakivi killustiku LA tegur on keskmiselt 32 (kategooria LA35) ja külmakindlus keskmiselt 1,9% (kategooria F2). Kasuliku kihi keskmine paksus on vastavalt 2,3 m ja 1,8 m. Plokkides 22 aT ja 27 pT esineva täitelubjakivi killustiku LA tegur on keskmiselt 36 (kategooria LA40) ja külmakindlus keskmiselt 2,6% (kategooria F4). Kasuliku kihi keskmine paksus on vastavalt 7,2 m ja 6,8 m (sh 4,3 m ja 4,3 m allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs 35,0 m). Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Orgita VII uuringuruumi ja osaliselt väljaspool uuringuruumi Orgita V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires hinnatud varu Orgita-Haimre dolokivimaardla (registrikaart nr 153) koosseisu ning võtta maavaravaru arvele seisuga 01.09.2026 järgmiselt: - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 0,43 ha pindalal 6 tuh m3 (plokk 19, kogumahus
veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 0,43 ha pindalal 10 tuh m3 (plokk
20, kogumahus veepealne); - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 9,27 ha pindalal 167 tuh m3 (plokk 21, kogumahus
veepealne);
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
38
- täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 9,27 ha pindalal 666 tuh m3 (plokk 22), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 394 tuh m³;
- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 2,46 ha pindalal 197 tuh m3 (plokk 23), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 114 tuh m³;
- täitedolokivi passiivset tarbevaru 2,82 ha pindalal 50 tuh m3 (plokk 24, kogumahus veepealne);
- madalamargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 2,47 ha pindalal 187 tuh m3 (plokk 25), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 114 tuh m³;
- madalamargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 1,41 ha pindalal 26 tuh m3 (plokk 26, kogumahus veepealne ja plokk 24 pT lamamis);
- täitelubjakivi passiivset tarbevaru 1,41 ha pindalal 96 tuh m3 (plokk 27, plokk 24 pT lamamis), sealhulgas allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 60 tuh m³.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
39
11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barankina, I., 1980. Aruanne karbonaatsete kivimite otsingu-uuringu tulemustest
killustiku tootmiseks kombinaadile 469 (varude arvutus seisuga 1.07.1980. a). MN Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 3730.
2. Keskkonnaministri määrus 01.10.2019 nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende
eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ RT I, 02.10.2019, 5.
3. Korbut, S., 1992. Orgita-Haimre ehituskivimaardla varu hinnangust a/s "Alver"
maaeralduse piires (varu arvutus seisuga 01.09.1992. a). RE Eesti Geoloogiakeskus. EGF 4601.
4. Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2026 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/
5. Kukk, M., Jassik, E., 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi
geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2015. EGF 8680.
6. Maavarade registri registrikaart nr 153. 7. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner,
L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, EGF:9110 Rakvere.
8. Männik, M., Vahtra, T., Raidla, V., Polikarpus, M., Habicht, H.-L., 2020. Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere 2020. EGF 9350.
9. Peikre, R. 1992. Seletuskiri varu arvutusest Orgita-Haimre ehituslubjakivi maardlal
A/S "Orgita Paas" maaeraldusel (varu seisuga 01.04.1992. a). RE Eesti Geoloogiakeskus. EGF 4603.
10. Rannik, E., Kattai, V., Kotenjov, R. 2006. Orgita V uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.11.2006). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 7803.
11. Rohtla, R., Põldvere, A., Rooma, A. 2026. Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita II paekarjääri varude ümberhindamine (varu seisuga 11.03.2026). Maavarauuringud OÜ. EGF 47478.
12. Sula, C. 2025. Orgita-Haimre dolokivimaardla plokkide 7 ja 9 jääkvaru kvaliteedi
ümberhindamiseks. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 9967
OÜ Inseneribüroo STEIGER Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2026)
40
13. Tammekänd, M., Paat, K. 2025. Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 47315.
14. Valling, V. 2022. Aruanne Orgita-Haimre maardla Orgita VI uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.06.2022). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9603.
15. Veeseadus. Vastu võetud 30.01.2019. RT I, 22.02.2019, 1
paksus, m lamam, abs paksus, m lamam, abs
PA-1/26 6530931,48 526778,672 39,97 10,6 1,85 0,4 1,45 38,12 - 38,12 7,75 30,37* 7,75 5,50 34,47 14.05.2026 PA-2/26 6530764,894 527103,958 40,85 10,1 1,5 0,2 1,3 39,35 2,15 37,20 6,45 30,75* 8,60 5,35 35,50 14.05.2026
OR-2/25 6531115,81 527028,27 42,67 5,95 1,3 0,2 1,1 41,37 2,90 38,47 1,75 36,71* 4,65 4,60 38,07 17.07.2025
PA-3-06 6530897,240 527189,290 42,58 8,00 2,00 0,2 1,8 40,58 1,3 39,28 2,57 36,71* 3,87 5,10 37,48 09.06.2006
PA-1/25 6531062,940 527293,100 41,80 5,0 0,3 - - 41,50 2,25 39,25 2,45 36,80** 4,70 - - - PA-2/25 6531036,030 527373,530 40,97 4,0 0,0 - - 40,97 1,5 39,47 2,5 36,97** 4,00 - - -
S-2/25 6531162,596 526878,338 42,19 2,40 2,40 - - 39,79 - - - - - - - - S-3/25 6531073,702 526897,391 40,19 1,70 1,70 - - 38,49 - - - - - - - - S-4/25 6531095,950 527165,327 42,49 1,40 1,40 - - 41,09 - - - - - - - -
SP-1/25 6531174,652 527103,825 40,69 1,50 1,50 - - 39,19 - - - - - - - - Märkus: 2006. a ja 2025. a uuringu puuraukude kirjeldused on toodud vastavas EGF aruandes.
Tabelis toodud vaid need varasemad uuringupunktid, mille andmeid on varu arvutuses ja/või kvaliteedi kirjeldamisel kasutatud
*varuploki (mäeeraldise) arvutuslik lamam 36,71 m
**uuritud sügavus. Mäeeraldise lamam abs kõrgusel 36,71 m.
sh. moreen
(ülemine) (alumine)
LISA 2. Uuringupunktide kataloog Orgita VII uuringuruum L.MU/526440
PA nr
Koordinaadid
PA süg., m
Kvaternaar, m AP
lasum abs, m
Raikküla lade Raikküla lade
2006. a uuring (EGF7803 Orgita V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 1.11.2006.a))
2025. a uuring (EGF9967 Orgita-Haimre dolokivimaardla plokkide 7 ja 9 jääkvaru kvaliteedi ümberhindamiseks)
Kaevandid Orgita-III paekarjääri mäeeraldise aluspõhja lasumi täpsustamiseks
süg. maap.
abs, m
mõõtmise aeg
S1rk S1rk
2025. a uuring (EGF47315 Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025))
Kasuliku kihi paksus plokis, m
Veetase
X Y Z kokku sh.
kasvukiht
Orgita VII uuringuruum L.MU/526440
Puuraugu Proovi Nr nr al kuni pikkus LA kat. F, % kat.
1/26-1FM 1,85 4,00 2,15 34 LA35 2,3 F4 1/26-2FM 4,00 7,00 3,00 34 LA35 4,1 F 1/26-3FM 7,00 10,60 3,60 33 LA35 2,7 F4 2/26-1FM 1,50 3,65 2,15 37 LA40 0,8 F1 2/26-2FM 3,65 6,20 2,55 39 LA40 2,8 F4 2/26-3FM 6,20 10,10 3,90 40 LA40 3,1 F4
Puuraugu Proovi Nr nr al kuni pikkus CaO, % MgO, % Lah. jääk
1/26-1K 1,85 4,00 2,15 36,77 12,16 6,78 1/26-2K 4,00 9,60 5,60 45,52 4,44 7,49 1/26-3K 9,60 10,60 1,00 31,64 11,49 15,26 2/26-1K 1,50 3,65 2,15 28,01 18,00 8,85 2/26-2K 3,65 6,20 2,55 29,96 17,32 8,11 2/26-3K 6,20 10,10 3,90 42,15 8,28 5,73
Puuraugu Proovi Nr nr al kuni pikkus LA kat. F, % kat.
2/25-1 1,30 4,20 2,90 37 LA40 0,7 F1 2/25-2 4,20 5,95 1,75 35 LA35 2,1 F4
Puuraugu Proovi Nr nr al kuni pikkus LA kat. F, % kat.
LA-F1 0,30 2,55 2,25 39 LA40 0,7 F1 LA-F2 2,55 5,00 2,45 29 LA30 1,8 F2
al kuni pikkus nr CaO, % MgO, % Lah. jääk 0,30 2,55 2,25 K1 29,07 16,67 11,35 2,55 5,00 2,45 K2 47,11 4,70 7,54 0,00 1,50 1,50 K3 29,30 16,80 10,58 1,50 4,00 2,50 K4 47,06 3,73 8,03
PA-1/25
PA-2/25
LISA 3. Proovide kataloog
Purunemiskindlus Külmakindlus
Orgita-III paekarjäär KMIN-027 Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus)
Lühendatud keemiline koostis Puuraugu intervall
intervall
OR-2/25
PA-1/25
PA-1/26
Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus)
Lühendatud keemiline koostis
intervall Purunemiskindlus Külmakindlus
PA-1/26
PA-2/26
intervall
Purunemiskindlus Külmakindlus
Nr
PA-2/26
Orgita V dolokivikarjäär KMIN-108 Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus)
intervall
PUURAUK PA-1/26 Puuritud: 12.05.2026 Suudme abs kõrgus: 39,97 m Sügavus: 10,6 m Veetase maapinnast: 5,5 m (mõõdetud 14.05.2026)
algus lõpp
Q2_s 0,00 0,40 0,40 - Kasvukiht -
Q1jr_g 0,40 1,85 1,45 - Liivsavimoreen, halvasti kulutatud kruusateradega,
rähkne, beež. -
S1rk 1,85 4,00 2,15
Raikküla lade, Raikküla kihistu Tugevalt dolomiidistunud lubjakivi, pisikristalne,
valdavalt paksukihiline, beežikashall, kollakaspruunika alatooniga. Kirju merglilise tekstuuriga (mergli kelmed, käigud). Alumine
intervall hallikas ja horisontaalhiline. Puursüdamiku tulbad on pikkusega 2 - 30 cm.
1,85-4,00 1/26-1FM 1,85-4,00 1/26-1K
1,85-5,75 / PA_1_26_kast2
S1rk 4,00 9,60 5,60
Raikküla lade, Raikküla kihistu Poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga,
keskmisekihiline dolomiidistunud lubjakivi. Kivim helehall, värvunud intervalliti kollaseks. Tihedalt
esineb muutliku paksusega, lainjaid, kohati katkendlikke ja konarlikke mergli vahekihte.
Esinevad üksikud poorid ja kavernid. Esineb koralle ja stromatopoore. Sügavus 5,9 - 6,6 m biohermsem
ja konglomeraatsem. Esinevad detriidikad vahekihid. Puursüdamiku tulbad on pikkusega 3 - 40 cm. Teravad katkestuspinnad sügavusel 8,4 m; 9,2
m.
4,00-7,00 1/26-2FM 4,00-9,60 1/26-2K
5,75-9,50 / PA_1_26_kast3
S1rk 9,60 10,60 1,00
Raikküla lade, Raikküla kihistu Savikas dolomiidistunud lubjakivi, paksude ebateravate
mergli vahekihtidega
7,00-10,60 1/26-3FM 9,60-10,60
1/26-3K
9,50-10,60 / PA_1_26_kast4
PUURAUK PA-2/26 Puuritud: 13.05.2026 Suudme abs kõrgus: 40,85 m Sügavus: 10,1 m Veetase maapinnast: 5,35 m (mõõdetud 14.05.2026)
algus lõpp
Q2_s 0,00 0,20 0,20 - Kasvukiht -
Q1jr_g 0,20 1,50 1,30 - Liivsavimoreen, halvasti kulutatud kruusateradega, beež. Viimases intervallis ~20 cm paekivilahmakad
(aluspõhja murenenud osa). -
S1rk 1,50 3,65 2,15 2,15
Raikküla lade, Raikküla kihistu Dolokivi, massiivne, valdavalt paksukihiline, helehall, kollaka alatooniga. int 2,1 - 2,5 m
purustatud. Esinevad üksikud väiksemad kavernid. Puursüdamiku tulbad on pikkusega 5 - 45 cm.
1,50-3,65 2/26-1FM 1,50-3,65 2/26-1K
1,50-5,55 / PA_2_26_kast2
S1rk 3,65 6,20 2,55 2,55
Raikküla lade, Raikküla kihistu Dolokivi, pisikristalne, valdavalt paksukihiline, beežikashall, kollakaspruunika alatooniga. Kirju merglilise tekstuuriga (mergli kelmed, käigud). Alumine intervall hallikas ja horisontaalhiline. Puursüdamiku tulbad on pikkusega 2 - 30 cm.
3,65-6,20 2/26-2FM 3,65-6,20 2/26-2K
5,55-9,25 / PA_2_26_kast3
S1rk 6,20 10,10 3,90 3,90
Raikküla lade, Raikküla kihistu Poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga,
keskmisekihiline dolomiidistunud lubjakivi. Kivim helehall, värvunud intervalliti kollaseks. Tihedalt
esineb muutliku paksusega lainjaid, kohati katkendlikke ja konarlikke mergli vahekihte.
Esinevad üksikud poorid ja kavernid. Esineb koralle ja stromatopoore. Sügavus 8,8 - 9,3 m biohermsem
ja konglomeraatsem. Esinevad detriidikad vahekihid. Puursüdamiku tulbad on pikkusega 5 - 45 cm.
6,20-10,10 2/26-3FM 6,20-10,10
2/26-3K
9,25-10,1 / PA_2_26_kast4
OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd geoloogiainsener
Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused
Orgita VII uuringuruum L.MU/526440
Fotografeeritud vahemik / Foto nr
Geol. Indeks
Kihi lasuvus- sügavus, m
Kihi paksus,
m
Väljatulek, m/%
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus
Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus
Ploki piir
0,0-1,85 / PA_1_26_kast1
Fotografeeritud vahemik / Foto nr
Geol. Indeks
Kihi lasuvus- sügavus, m
Kihi paksus,
m
Väljatulek, m/%
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus
Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus
Ploki piir
0,0-1,50 / PA_2_26_kast1
Kirjeldas ja fotografeeris:
20.05.2026
Puuraugu Proovi Nr nr al kuni pikkus LA kat. F, % kat.
1/26-1FM 1,85 4,00 2,15 34 LA35 2,3 F4 2 1/26-2FM 4,00 7,00 3,00 34 LA35 4,1 F 3 1/26-3FM* 7,00 9,60 2,60 33 LA35 2,7 F4 3 2/26-1FM 1,50 3,65 2,15 37 LA40 0,8 F1 1 2/26-2FM 3,65 6,20 2,55 39 LA40 2,8 F4 2 2/26-3FM 6,20 10,10 3,90 40 LA40 3,1 F4 3
2/25-1 1,30 4,20 2,90 37 LA40 0,7 F1 1 2/25-2 4,20 5,95 1,75 35 LA35 2,1 F4 3 LA-F1 0,30 2,55 2,25 39 LA40 0,7 F1 1 LA-F2 2,55 5,00 2,45 29 LA30 1,8 F2 3
min 37 LA40 0,7 F1 max 39 LA40 0,8 F1 kesk 38 LA40 0,7 F1 min 29 LA30 1,8 F2 max 35 LA35 2,1 F4 kesk 32 LA35 1,9 F2 min 29 LA30 1,8 F2 max 40 LA40 3,1 F4 kesk 36 LA40 2,6 F4 min 33 LA35 2,3 F4 max 34 LA35 4,1 F kesk 34 LA35 3,1 F4
*varuplokki jääv intervall
al kuni pikkus nr CaO, % MgO, % Lah. jääk 1,85 4,00 2,15 1/26-1K 36,77 12,16 6,78 2 4,00 9,60 5,60 1/26-2K 45,52 4,44 7,49 3 1,50 3,65 2,15 2/26-1K 28,01 18,00 8,85 1 3,65 6,20 2,55 2/26-2K 29,96 17,32 8,11 2 6,20 10,10 3,90 2/26-3K 42,15 8,28 5,73 3 0,30 2,55 2,25 K1 29,07 16,67 11,35 1 2,55 5,00 2,45 K2 47,11 4,70 7,54 3 0,00 1,50 1,50 K3 29,30 16,80 10,58 1 1,50 4,00 2,50 K4 47,06 3,73 8,03 3
28,01 16,67 8,85 29,30 18,00 11,35 28,74 17,19 10,24 47,11 4,70 7,54 47,11 4,70 7,54 47,11 4,70 7,54 29,96 3,73 5,73 47,11 17,32 8,11 41,57 8,53 7,16 36,77 4,44 6,78 45,52 12,16 7,49 43,09 6,58 7,29
tabelis on toodud ainult varuplokki jäävad proovid
madalamargiline ehituslubjakivi kesk
1
2, 3
2, 3 madalamargiline ehituslubjakivi
max
Plokk 22 aT, 27 pT
täitelubjakivi
kesk
Plokk 20 aT, 26 pT
min max kesk min
Plokk 23 aT, 25 pT
kompleks
kompleks
2, 3
2, 3
Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus)
Lühendatud keemiline koostis
Nr
PA-1/26
PA-2/26
PA-2/25
Plokk 19 aT, 21 aT, 24 pT
täitedolokivi kesk max min
LISA 6. Kivimi füüs-meh omadused ja keemiline koostis Orgita VII uuringuruum L.MU/526440
1
2, 3
2, 3
Plokk 20 aT, 26 pT
Plokk 23 aT, 25 pT
intervall Purunemiskindlus Külmakindlus
PA-1/26
PA-2/26
OR-2/25
PA-1/25
Plokk 19 aT, 21 aT, 24 pT
täitedolokivi
min max
madalamargiline ehituslubjakivi
madalamargiline ehituslubjakivi
PA-1/25
Puuraugu intervall
Plokk 22 aT, 27 pT
täitelubjakivi
Lisa 7. Varu arvutuse tulemused Plokid 19 aT ja 20 aT
Triangle Volume Report Report Created: 8/27/2026
Time: 3:22pm
Mode: Selected Shapes
Area: 0,43 ha
Original Surface: Orgita VII maapinnamudel
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 29506.0 cu m (katendi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 29506.0 cu m
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: vahepiir_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 6031.5 cu m (dolokivi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 6031.5 cu m
Original Surface: vahepiir_EH
Design Surface: abs36.71m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 10228.6 cu m (lubjakivi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 10228.6 cu m
Plokid 21 aT ja 22 aT Triangle Volume Report
Report Created: 8/27/2026 Time: 3:24pm
Mode: Selected Shapes
Area: 9,27 ha
Original Surface: Orgita VII maapinnamudel
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 203900.4 cu m (katendi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 203900.4 cu m
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: vahepiir_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 167155.0 cu m (dolokivi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 167155.0 cu m
Original Surface: vahepiir_EH
Design Surface: abs30.75m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 665992.6 cu m (lubjakivi kogu maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 665992.6 cu m
Original Surface: abs35.0m
Design Surface: abs30.75m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 394007.3 cu m (sh veealuse lbk maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 394007.3 cu m
Plokk 23 aT
Triangle Volume Report Report Created: 8/27/2026
Time: 3:27pm
Mode: Selected Shapes
Area: 2,46 ha
Original Surface: Orgita VII maapinnamudel
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 51483.5 cu m (katendi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 51483.5 cu m
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: abs30.37m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 197405.2 cu m (lubjakivi kogu maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 197405.2 cu m
Original Surface: abs35.0m
Design Surface: abs30.37m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 113867.0 cu m (sh veealuse lbk maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 113867.0 cu m
Plokk 24 pT
Triangle Volume Report Report Created: 9/4/2026
Time: 2:57pm
Mode: Selected Shapes
Area: 2,82 ha
Original Surface: Orgita VII maapinnamudel
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 27413.8 cu m (katendi maht, põhjapoolne lahustükk)
Fill: 0.0 cu m
Net: 27413.8 cu m
Original Surface: Orgita VII maapinnamudel
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 43993.9 cu m (katendi maht, lõunapoolne lahustükk)
Fill: 0.0 cu m
Net: 43993.9 cu m
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: vahepiir_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 22939.5 cu m (dolokivi maht, põhjapoolne lahustükk)
Fill: 0.0 cu m
Net: 22939.5 cu m
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: vahepiir_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 27464.6 cu m (dolokivi maht, lõunapoolne lahustükk)
Fill: 0.0 cu m
Net: 27464.6 cu m
Plokk 25 pT
Triangle Volume Report Report Created: 9/4/2026
Time: 3:20pm
Mode: Selected Shapes
Area: 2,47 ha
Original Surface: Orgita VII maapinnamudel
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 38697.7 cu m (katendi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 38697.7 cu m
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: abs30.37m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 186818.0 cu m (lubjakivi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 186818.0 cu m
Original Surface: abs35.0m
Design Surface: abs30.37m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 114432.9 cu m (sh veealuse lubjakivi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 114432.9 cu m
Plokk 26 pT
Triangle Volume Report Report Created: 9/4/2026
Time: 3:11pm
Mode: Selected Shapes
Area: 1,41 ha
Original Surface: vahepiir_EH
Design Surface: abs36.71m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 26097.8 cu m (lubjakivi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 26097.8 cu m
Plokk 27 pT
Triangle Volume Report Report Created: 9/4/2026
Time: 3:23pm
Mode: Selected Shapes
Area: 1,41 ha
Original Surface: vahepiir_EH
Design Surface: abs30.75m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 95946.6 cu m (lubjakivi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 95946.6 cu m
Original Surface: abs35.0m
Design Surface: abs30.75m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 59764.4 cu m (sh veealuse lubjakivi maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 59764.4 cu m
Varu arvutuse koondtabel.
Ploki nr, pindala
Maavara nimetus
Katendi maht, tuh m3
/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m
19 aT*, 0,43 ha
täitedolokivi 30 / 7,0
6 / 1,4
20 aT*, 0,43 ha
madalamargiline ehituslubjakivi
10 / 2,3
21 aT, 9,27 ha
täitedolokivi 204 / 2,2
167 / 1,8
22 aT, 9,27 ha
täitelubjakivi 666 / 7,2
sh. veealune 394 / 4,3 23 aT, 2,46 ha
madalamargiline ehituslubjakivi
51 / 2,1 197 / 8,0
sh. veealune 114 / 4,6 24 pT, 2,82 ha
täitedolokivi 71 / 2,5 50 / 1,8
25 pT, 2,47 ha
madalamargiline ehituslubjakivi
39 / 1,6 187 / 7,6
sh. veealune 114 / 4,6 26 pT**, 1,41 ha
madalamargiline ehituslubjakivi
- 26 / 1,8
27 pT** 1,41 ha
täitelubjakivi - 96 / 6,8
sh. veealune 60 / 4,3 *väljapool uuringuruumi ** ploki 24 pT lamamis Veealune varu arvutatud allpool abs taset 35,0 m.
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr K r
K r
K r
K r
40,45
41,35
38,63
39,77
38,48
39,12
39,35 38,61
39,20
39,70
39,33
41,06
39,80
39,52
38,63
40,32
40,07
40,74
40,16
39,88 39,31
39,20
38,88
38,64
39,21
39,89
39,10
39,20
39,33
39,53
39,70
40,02
39,41
40,21
41,72
39,56
40,13
40,67
42,33
41,10
41,57
40,11
39,97
40,95
42,58
42,57
42,85
41,52
41,30
42,08
42,42
39,91
40,65
40,68
41,17
40,95
42,37
41,89
41,90
41,53
42,79
42,97
43,75
43,87
44,13
43,81
43,14
40,45
42,51
43,33
40,78
41,27
40,68
40,32
40,66
43,88
40,92
40,69
40,65
42,58
40,77
42,04
41,51
50,43
40,89
40,78
42,36
43,58
42,38
42,52
41,56
41,61
41,82
41,35
52,46
41,74
41,18
40,99
42,11
42,24
41,43
43,38
52,72
42,85
38,65
42,60
39,38
39,77
38,53 38,43
43,14
50,26
50,78
43,95
42,57
44,13
43,30
43,19
43,08 41,31
42,31
42,54
41,31
43,70
43,55
42,12
43,05
42,08 43,10
43,00
42,78
41,95
41,98 43,62
40,42
40,45
41,25
40,98
41,04
40,95 41,42
41,91
41,77
42,23
41,51
41,33
41,21
41,33
42,12
41,93
42,25
42,31
42,80
41,25
41,79
42,81
43,50 43,36
42,69
42,39
43,33
42,82
43,06
43,19
42,84
41,47
43,22
43,88
4 3, 71
4 3, 78
4 3, 66
42,49
43,59
43,43 43,00
43,21 43,36
42,92
43,94
44,32
43,02
42,29
43,74
43,23
42,81
43,31
42,67
42,36
42,52
42,26
41,04
40,44
39,88
39,85
39,53
39,64
40,44
40,93
40,41
39,60
39,44
39,58
40,05
40,22
43,31
41,33
44,16
42,71
44,31
43,45
43,21
41,50
43,69
41,99
42,41
42,16
39,68
40,17
39,62
K a te
n d
Katend
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 18
0.2
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 25
0.3
mänd, kuusk 27
0.4
mänd, kuusk
0.2
20
23
0.3 kuusk, mänd, kask
kuusk, mänd 23
0.4
mänd, kuusk 20
0.2
50201:001:0660
50201:001:1091
O rgita-R
assiotsa tee L2
50401:001:1053
5 0 2 0 1 :0
0 1 :0
7 5 2
5 0 2 0 1 :0
0 1 :1
2 2 4
50402:001:0182
50402:001:1180
50201:001:1223
Dolomiidikarjääri
Märjamaa metskond 117
Dolokivikarjääri
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e
O rg ita p
a e k a rjä
ä ri te
e L
1
Märjamaa metskond 85
Märjamaa metskond 81
Märjamaa metskond 85
50201:001:1091
3 9
4 2
4 2
4 1
41
3 9
40
40
4 0
4 1
4 1
4 1
41
4 1
41 4 2
42
42
4 2
4 2
42
4 2
4 2
4 2
42
4 2
4 3
4 3
4 3
4 3
43
4 3
43
4 3
4 3
43
40
4 0
40
41
40
4 0
42
41
42
4 0 ,5
38,5
39,0
3 9 ,0
40,0
4 0 ,0
37,0 3 9 ,0
38,0
3 8 ,5
3 9 ,5
40 ,5
37,5
39,5
3 8 ,5
3 8 ,0
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 6 pR
Plokk 10 pR
Plokk 9 aT Plokk 8 aR
Plokk 7 aT Plokk 4 aT
Plokk 18 aT
Plokk 5 pR
Plokk 22 aT Plokk 21 aT
Plokk 23 aT
24 pT
Plokk 24 pT
Plokk 25 pT
Plokk 26 pT
27 pT
I
II
II I
II I'
II'
I'
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
PA-2/26
40,85
30,75
1,5
OR-2/25
42,67
36,72
1,3
2,9
PA-3-06
42,58
36,71
2,0
1,3
PA-1/25
41,80
36,80
0,3
2,25
PA-2/25
40,97
36,97
-
1,5
S-2/25
42,19 2,4
S-3/25
40,19 1,7
S-4/25
42,49 1,4
SP-1/25
40,69 1,5
2,15
1,75
2,45
2,5
6,45
7,75
2,57
-
S-2/25
42,19 2,4
PA-1/26
39,97
30,37
1,85
-
7,75
3'
5'
6'
7'
10'
11'
12'
13'
4'
1' 2'
8'
9'
14'
17'
18'
15'
16'
1
2
3
4 5
6
7
8
9
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
5' 6 531 009,40 526 894,82
6' 6 531 036,59 527 145,64
7' 6 530 893,98 527 159,18
8' 6 530 864,08 527 162,02
9' 6 530 632,37 527 179,07
10' 6 530 626,02 527 075,85
11' 6 530 728,77 526 918,97
Pindala 9,27 ha
Plokkide 21 ja 22 aT
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
12' 6 531 039,80 527 175,27
13' 6 530 896,84 527 188,99
Pindala 0,43 ha
6' 6 531 036,59 527 145,64
7' 6 530 893,98 527 159,18
Plokkide 19 ja 20 aT
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
Ploki 24 pT
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 530 990,93 526 724,34
2' 6 531 004,39 526 848,56
3' 6 530 761,85 526 868,47
4' 6 530 851,50 526 730,04
Pindala 2,46 ha
Ploki 23 aT
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
Ploki 25 pT
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
Ploki 26 pT
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
Ploki 27 pT
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Suudme abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Katendi paksus, m
Puuraugu nr/ uuringu a
Kaevandi nr/ uuringu a
Dolokivi kasuliku kihi paksus, m
Lubjakivi kasuliku kihi paksus, m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Graafiline lisa 1/2
0 200 m100
+372 668 1011, [email protected]
Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Külgneva mäeeraldise piir
Katendi lamami samakõrgusjoon, m
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Vääriselupaik
Sideehitise kaitsevöönd
Kaardileht nr 6314 Rapla
1
aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Märjamaa vald, Rapla maakond
Orgita-Haimre dolokivimaardla
Orgita VII uuringuruum
varu arvutuse plaan
Topograafiline ja
1 : 2000
Kaja Paat
Mairy Tammekänd
29.07.2026
26/5549
II kategooria kaitsealused liigid (harivesilik)
ja piiripunkti number
Uuringuruumi piir, piiripunkt
Harivesiliku elupaiga kompensatsioonala
16' 6 531 067,07 526 890,08
6 531 090,65 527 140,503
6' 6 531 036,59 527 145,64
5' 6 531 009,40 526 894,82
17' 6 530 647,16 527 224,29
18' 6 530 579,11 527 147,48
10' 6 530 626,02 527 075,85
Pindala 2,82 ha
8' 6 530 864,08 527 162,02
6 530 868,47 527 207,585
9' 6 530 632,37 527 179,07
Dolokivi ja lubjakivi plokkide vahepiiri samakõrgusjoon, m
14' 6 531 062,71 526 843,78
15' 6 530 924,23 526 617,46
2' 6 531 004,39 526 848,56
1' 6 530 990,93 526 724,34
4' 6 530 851,50 526 730,04
6 531 040,90 526 612,191
Pindala 2,47 ha
16' 6 531 067,07 526 890,08
6 531 090,65 527 140,503
6' 6 531 036,59 527 145,64
5' 6 531 009,40 526 894,82
Pindala 1,41 ha
17' 6 530 647,16 527 224,29
18' 6 530 579,11 527 147,48
10' 6 530 626,02 527 075,85
8' 6 530 864,08 527 162,02
6 530 868,47 527 207,585
9' 6 530 632,37 527 179,07
Pindala 1,41 ha
ESTPOS püsijaamade võrk
Plokkide 23 aT ja 25 pT lamam asub abs kõrgusel 30,37 m.
Plokkide 22 aT ja 27 pT lamam asub abs kõrgusel 30,75 m.
8. Plokkide 20 aT ja 26 pT lamam asub abs kõrgusel 36,71 m.
7. Uuringupunktide koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 2.
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 2025, EGF 9967).
- Seletuskiri Orgita-Haimre dolokivimaardla plokkide 7 ja 9 jääkvaru kvaliteedi ümberhindamiseks.
seisuga 01.01.2025). (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, EGF 47315);
- Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2006, EGF 7803);
- Orgita V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 1.11.2006.a).
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 20.07.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.07.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.07.2026);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.05.2026.
.2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Orgita V dolokivikarjäär
Orgita-III paekarjäär
20 aT 19 aT
N
14.05.2026
vt 34,47 m
14.05.2026
vt 35,50 m
17.07.2025
vt 38,07 m
09.06.2006
vt 37,48 m
14.05.2026
vt 35,50 m
6 530 600
6 530 800
6 531 000
6 531 200
5 2 6 6
0 0
5 2 7 0
0 0
5 2 7 2
0 0
Uuringuruumi piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 531 040,90 526 612,19
2 6 531 065,37 526 872,02
3 6 531 090,65 527 140,50
4 6 530 864,08 527 162,02
5 6 530 868,47 527 207,58
6 6 530 621,87 527 226,20
7 6 530 554,93 527 149,12
8 6 530 690,93 526 945,14
9 6 530 900,54 526 618,53
Pindala 19,90 ha
42
40,0
38,0
1
Kaevandamisjäätmekava
1. Kaevandamisjäätmekava vajadus
Limestone factories of Estonia OÜ taotleb keskkonnaluba Orgita VI lubjakivikarjääri
mäeeraldisele Orgita-Haimre dolokivimaardla täitedolokivi, täitelubjakivi ja madalamargilise
ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkide 19 – 23 aT kaevandamiseks. Plokid on kinnitatud ja
registrisse kantud Eesti Geoloogiateenistuse 05.11.2026 korraldusega nr 13-5/26-152.
Taotletava varu kogus mäeeraldisel on 1 046 tuh m3 (sh kaevandatav varu 975,8 tuh m3).
Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks, keskmiseks kaevandamise mahuga 35 tuh m3 aastas.
Orgita VI lubjakivikarjääris kaevandatavat maavara kasutatakse eelkõige üld- ja teedeehituses
vajalike täitematerjalide ning killustiku valmistamiseks. Sobivate omadustega kivimist on
võimalik valmistada ka viimistluskivitooteid. Viimistluskiviks sobimatu materjal suunatakse
killustiku või muu täitematerjali tootmisse. Kogu kaevandatav maavara ja sellest valmistatavad
fraktsioonid on kavandatud turustada. Katend on kavandatud kasutada karjääri korrastamisel
või korrastamiseks mittevajaliku materjali korral võõrandada vastavalt kehtivale korrale. Kuna
lõplik korrastamislahendus ja selleks vajalikud materjalimahud määratakse korrastamise
projektis, käsitletakse käesolevas kavas ettevaatavalt kogu ajutiselt ladustatavat katendit
võimaliku kaevandamisjäätmena. Kaevandamisjäätmete käitlemise, kontrolli ja korrastamise
korraldamise eest vastutab keskkonnaloa taotleja Limestone factories of Estonia OÜ.
Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel on
lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010 määruses nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise
kord1“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada taotletava
Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamisjäätmete tekkimist ning soodustada
nende ringlusse võttu ja korduv- või taaskasutamist, kui see on võimalik ja keskkonnaohutu.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Orgita VI lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas.
Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,52 ha ning mäeeraldise pindala on 12,16 ha. Taotletav
karjäär paikneb riigiomandis olevatel Märjamaa metskond 85 (tunnus 50201:001:1091,
maatulundusmaa), Dolokivikarjääri (tunnus 50402:001:0182, mäetööstusmaa), Orgita
paekarjääri tee L1 (tunnus 50201:001:1224, transpordimaa), Märjamaa metskond 117 (tunnus
50201:001:1223, maatulundusmaa) ja Orgita paekarjääri tee (tunnus 50201:001:0752,
transpordimaa) katastriüksustel. Taotletav karjäär kattub osaliselt taotlejale kuuluva Orgita V
dolokivikarjääri teenindusmaaga, mille piire tuleb taotletava loa väljastamisel korrigeerida.
Taotletava karjääri ala on vahelduva reljeefiga. Karjääri alal hooneid ei paikne. Ehitisregistris
ei ole hooneid registreeritud ka karjääriga seotud katastriüksustel. Lähimad elamud jäävad ligi
400 m kaugusele loodesse Linnametsa (tunnus 50402:001:0079, õu ~365 m kaugusel) ja 600 m
kaugusele kirdesse Kaunismäe (tunnus 50301:001:0581, õu ~580 m kaugusel) kinnistule.
Taotletava Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga seotud katastriüksuste
naaberkinnistutest on riigiomandis Märjamaa metskond 116 (tunnus 50201:001:0753),
2
Märjamaa metskond 23 (tunnus 50201:001:1089), Märjamaa metskond 69 (tunnus
50201:001:1090) ja Karmi (tunnus 50301:001:0539) ning Orgita dolokivikarjäär 2 (tunnus
50201:001:1093) ja Dolomiidikarjääri (tunnus 50402:001:1180). Eraomandis naaberkinnistud
on Nõmmerehe (tunnus 50403:001:0143), Mitti (tunnus 50403:001:0172), Nõmme (tunnus
50403:001:0191), Viikmanni (tunnus 50403:001:0202), Tõnsu (tunnus 50403:001:0211),
Täissalu (tunnus 50403:001:0411), Täissalu (tunnus 50403:001:0412) ja Kaunismaa (tunnus
50403:001:0910). Transpordimaa sihtotstarbega naaberkinnistutest on eraomandis Tehnopargi
tee (tunnus 50201:001:0667), Parkla (tunnus 50402:001:0294) ja Karavani (tunnus
50402:001:0295). Munitsipaalomandis on Orgita-Rassiotsa tee L2 (tunnus 50401:001:1053),
Orgita-Rassiotsa tee L3 (tunnus 50401:001:1054) ja Susla tee L1 (tunnus 50401:001:1106).
Riigiomandis on 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (tunnus 50201:001:0754), 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
tee (tunnus 50402:001:0162) ja 28 Rapla-Märjamaa tee (tunnus 50402:001:0013).
Naaberkinnistute hulka kuuluvad ka eraomandis Kaunismäe (tunnus 50301:001:0581) ja
riigiomandis Linnametsa (tunnus 50402:001:0079). Lisaks ka eraomandis Pääsusilma (tunnus
50402:001:0297), Tehnopargi tee 3 (tunnus 50402:001:0298), Tehnopargi tee 5 (tunnus
50402:001:0308), Karikakra (tunnus 50402:001:0309) ja Ristiku (tunnus 50402:001:0310).
Üldplaneeringu kaardistatud maakasutuse juhtotstarvete alad taotletava Orgita VI
lubjakivikarjääriga ei kattu. Karjääris ega selle lähialal ei ole kaardistatud üldplaneeringu
tiheasustusalasid, muid üldplaneeringulisi alasid, detailplaneeringu kohustusega alasid ega
detailplaneeringuid. Taotletava mäeeraldise teenindusmaad ei läbi avalikult kasutatavad teed.
Lähimad teed on Orgita–Rassiotsa tee nr 5040076, mis jääb karjäärist ~30 m kaugusele, ja Susla
tee nr 5040145, mis jääb ~50 m kaugusele. Augu tee nr 5041944 asub 329 m, Orgita paekarjääri
tee nr 5040556 ~340 m ja Tallinna–Pärnu–Ikla tee nr 4 ~390 m kaugusel. Märjamaa–Orgita
kergliiklustee nr 5045000 jääb 632 m ning Märjamaa–Koluvere tee nr 29 ~650 m kaugusele.
Teekaitsevööndid karjääri alale ei ulatu. Lähim Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevöönd asub
ligikaudu 340 m kaugusel ning kaks muud maantee kaitsevööndit ~615 m ja ~700 m kaugusel.
Mäeeraldise teenindusmaa keskosa läbivad Orgita paekarjääri tee ja Orgita paekarjääri tee L1
nimelised katastriüksused, millele on võimalik rajada lubjakivikarjääri väljaveotee.
Taotletavale Orgita VI lubjakivikarjääri alale ei ulatu elektripaigaldiste ega sideehitiste
kaitsevööndeid. Lähim alla 1 kV elektriõhuliini kaitsevöönd jääb ~410 m, elektrimaakaabelliini
kaitsevöönd ~440 m ning 1 – 20 kV õhuliini kaitsevöönd ~600 m kaugusele. Lähim sideehitise
kaitsevöönd paikneb ~50 m kaugusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kolm kaitsevööndit
jäävad ligikaudu kilomeetri kaugusele ning on seotud alla 250 mm läbimõõduga maa-aluste
vabavoolsete ja survetorustikega. Alla 200 mm läbimõõduga maa-aluste soojatorustike kaheksa
kaitsevööndit paiknevad karjäärist ligikaudu 800 – 1000 m kaugusel. Lähialal ei ole
kaardistatud gaasipaigaldiste, raudtee, lennuvälja ega navigatsioonimärkide kaitsevööndeid.
Taotletav karjäär asub tervikuna kaitsmata põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala
jääb karjäärist 245 m kaugusele. Lähialal paiknevad nelja puurkaevu või -augu hooldusalad:
PRK0077322 hooldusala jääb ~590 m, PRK0076604 hooldusala ~610 m, PRK0071573
hooldusala ~870 m ja PRK0061642 hooldusala ~1000 m kaugusele. Ükski nimetatud
hooldusala karjääri alale ei ulatu. Karjääri alal ja selle lähialal ei ole kaardistatud avalikult
kasutatavaid järvi ega vooluveekogusid, ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja
veekaitsevööndeid ega kallasradu. Samuti ei ole kaardistatud veehaarde sanitaarkaitsealasid,
karstialasid ja -vorme, nitraaditundlikke alasid ega korduva üleujutuse või kõrgvee alasid.
3
Taotletav karjäär ei kattu kaitsealade ega Natura 2000 aladega. Orgita mõisa park (KKR kood
KLO1200305) jääb taotletavast karjäärist linnulennult ligikaudu 655 m kaugusele. Märjamaa
järtade maastikukaitseala (KKR kood KLO1000243), selle Märjamaa järtade sihtkaitsevöönd
(KKR kood KLO1102012) ja Märjamaa järtade loodusala (KKR kood RAH0000335)
paiknevad ~730 m kaugusel. Märjamaa järtade maastikukaitseala piiranguvöönd (KKR kood
KLO1100854) asub ~990 m kaugusel. Taotletava karjääri alaga kattub II kaitsekategooriasse
kuuluva harivesiliku (Triturus cristatus) elupaik (KKR kood KLO9118075), mis hõlmab ~36%
karjääri alast. Ülejäänud kaitsealuste liikide leiukohad jäävad karjääri alast väljapoole.
II kaitsekategooria taimeliikidest asub pruuni raunjala (Asplenium trichomanes) leiukoht (KKR
kood KLO9342355) 150 m, sileda tondipea (Dracocephalum ruyschiana) leiukoht (KKR kood
KLO9308302) 230 m, kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) leiukoht (KKR kood
KLO9300882) 375 m ning madala unilooga (Sisymbrium supinum) leiukoht (KKR kood
KLO9300522) 490 m kaugusel. Kärbesõie (Ophrys insectifera) leiukoht (KKR kood
KLO9305716) jääb 690 m kaugusele. II kaitsekategooriasse kuuluva põhja-nahkhiire
(Eptesicus nilssonii) leiukohad paiknevad 655 m (KKR kood KLO9112975) ja 845 m (KKR
kood KLO9112974) kaugusel. Laanerähni (Picoides tridactylus) leiukohad jäävad ligikaudu
725 m (KKR kood KLO9124046) ja 830 m (KKR kood KLO9131232) kaugusele.
III kaitsekategooria liikidest paikneb kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) leiukoht (KKR
kood KLO9306797) 165 m, tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) leiukoht (KKR kood
KLO9308324) 185 m, Helleri ebatähtlehiku (Crossocalyx hellerianus) leiukoht (KKR kood
KLO9405825) 595 m ja hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) leiukoht (KKR kood
KLO9306401) 615 m kaugusel. Sookure (Grus grus) leiukoht (KKR kood KLO9129864) jääb
880 m kaugusele ning herilaseviu (Pernis apivorus) leiukoht (KKR kood KLO9124048) ja
laanepüü (Tetrastes bonasia) leiukoht (KKR kood KLO9124047) mõlemad ~900 m kaugusele.
Karjääri lähialal paikneb viis vääriselupaika. VEP nr.205733 jääb 50 m, VEP nr.153040 375 m,
VEP nr.205732 528 m, VEP nr.148048 795 m ja VEP nr.205154 910 m kaugusele. Natura
elupaigatüübi 9010* kaardistatud alad asuvad 790 m ja ~910 m kaugusel, elupaigatüübi 9050
ala 730 m ning elupaigatüübi 6410 ala 880 m kaugusel. Nimetatud elupaigaalad karjääriga ei
kattu. Karjääri lähialal ei ole hoiualasid, kaitsealuste liikide püsielupaiku, kaitstavaid
looduse üksikobjekte ega kalade kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvaid alasid.
Taotletava karjääri alal ja selle lähialal ei ole kaardistatud kultuurimälestisi ega
muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndeid. Pärandkultuuriobjektid karjääri alaga ei
kattu. Lähim pärandkultuuriobjekt on Rapla–Virtsu raudtee tamm, mis jääb ~55 m kaugusele.
Endist paemurdu tähistav Orgita paemurd asub ~610 m kaugusel. Pärandkooslustena on
kaardistatud Täissalu ja Kaunismaa järtad ~770 m ning Järta heinamaa ~895 m kaugusel.
Muudest pärandkultuuriobjektidest paiknevad lähialal viis talguliste istutuslanki, mis jäävad
karjäärist 480 – 850 m kaugusele. Orgita tellisetehas on 650 m, Orgita laadaplats 660 m ja
Angama talukoht 835 m kaugusel. Kaks mõisa abihoonet paiknevad 840 m ja 880 m kaugusel.
Taotletava Orgita VI lubjakivikarjääri teenindusmaaga ei kattu piiratud asjaõigusega alasid.
Lähim isikliku kasutusõigusega ala jääb 406 m kaugusele. Geodeetilise märgi kaitsevöönd asub
~800 m ning ehitisel paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd ~860 m kaugusel.
4
Karjääris ja selle lähialal ei ole kaardistatud maaparandushoiu-alasid, jääkreostusobjekte,
riigikaitselise ehitise piiranguvööndeid, piirivööndit ega matmispaiga sanitaarkaitsealasid.
3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Orgita-Haimre maardlat on uuritud korduvalt. Taotletava ala seisukohalt on varasematest
uuringutest olulisemad 2006. a tehtud Orgita V uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF 7803),
2025. a koostatud Orgita-Haimre dolokivimaardla plokkide 7 ja 9 jääkvaru kvaliteedi
ümberhindamine (EGF 9967) ning Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuring (EGF 47315), mille
andmeid kasutati ka taotletava ala geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi iseloomustamisel.
Orgita VI lubjakivikarjääri geoloogiline uuring tehti keskkonnaloa nr L.MU/526440 alusel,
tulemused on esitatud Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita VII uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruandes (varu seisuga 01.09.2026) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5549).
Orgita VI lubjakivikarjääri mäeeraldisel avanevad Alam-Siluri Raikküla lademe
karbonaatkivimid. Aluspõhja katab õhuke kvaternaarisetete kiht. Katendi moodustavad
peamiselt kasvukiht ning glatsiaalsed setted, keskmise paksusega 2,3 m. Kasuliku kihi
(keskmine paksus ligikaudu 8,8 m) moodustavad Raikküla kihistu dolomiidistunud lubjakivi ja
dolokivi. Tinglikult saab läbilõike jagada neljaks litoloogiliseks kompleksiks. Ülemine osa on
valdavalt massiivne kuni paksukihiline peene- kuni pisikristalne dolokivi, millele järgneb
merglilise tekstuuriga dolomiidistunud lubjakivi ja dolokivi. Lasundi kõige paksem osa on
lainjas-, poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga dolomiidistunud lubjakivi. Lasundi
alumises osas savikus kasvab ehk kasuliku kihi lamami moodustab savika lubjakivi kompleks.
Alal asub uuringuaegne keskmine veetase abs kõrgusel 35,0 m ja kaevandamisjärgne veetase
abs kõrgusel 34,5 m. Ümberkaudsete majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt
Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis levib samas kivimikihis, mida avab karjäär,
ning mis on antud piirkonnas määratud Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi
koosseisu. Vettandvaks on enamasti põhjaveekompleksi ülemine osa (100 – 120 m). Kasuliku
kihi lamamis asuv savikas lubjakivi moodustab tingliku veepideme allpool lasuvate kivimite
vahel. Veekompleks toitub põhiliselt sademetest ning selle idapoolsele osale on iseloomulik
Ca-HCO3 tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3 – 0,5 g/l. Piirkonna põhjavee looduslik
kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse suhtes praktiliselt puudub, kuna pinnakate on õhuke ja hea
veeläbilaskvusega. Kogumi põhjavesi kuulub aktiivse kuni mõõduka veevahetuse vööndisse.
Probleemi valmistavad looduslikult suured, fluoriidi, ammooniumi, raua ning kohati ka
mangaani, naatriumi ja boori sisaldused (suuremaid kloriidi ja sulfaadi sisaldusi leidub vaid
rannikupiirkondades). Nitraate sisaldub kogumi ülemises osas, allpool on nende sisaldus väike.
4. Kavandatava tegevuse ja võimalike kaevandamisjäätmete iseloomustus
Enne kaevandamise alustamist eemaldatakse tööalalt vajaduse korral puud ja kännud ning
kooritakse kasulikku kihti kattev pinnas. Ettevalmistustööd tehakse järk-järgult vastavalt
mäetööde arengule, vältides kogu mäeeraldise korraga avamist. Uuringuaruande järgi on
katendi geoloogiline kogumaht mäeeraldise piires 285 tuh m3 (sh muld ~36 tuh m3). Sellest
paikneb plokkide 19 ja 20 kohal 30 tuh m3 varem Orgita V mäeeraldiselt kooritud looduslikku
katendit, plokkide 21 ja 22 kohal 204 tuh m3 ning ploki 23 kohal 51 tuh m3 looduslikku katendit.
Orgita V dolokivikarjääri katendi kasutamine on kirjeldatud karjääri korrastamise projektis.
5
Orgita VI lubjakivikarjääri kasutuselevõtmisel eemaldatava uue loodusliku katendi maht on
seega ligikaudu 255 tuh m3. Varem Orgita V dolokivikarjääris tekkinud katendi mahtu
30 tuh m3 ei arvestata uuesti tekkiva jäätmekogusena. Käesoleva kava kohaselt käideldava
katendi hinnanguline kogumaht kogu tööperioodi jooksul on kuni 255 tuh m³. Tegelik
üheaegselt ladustatav kogus kujuneb vastavalt kaevandamise, korrastamise ja materjali
võõrandamise edenemisele ning on etapiviisilise töökorralduse korral kogumahust väiksem.’
Muld ja mineraalne katend eemaldatakse ning ladustatakse eraldi. Katendit teisaldatakse
ekskavaatori, kopplaaduri või buldooseriga ning vajaduse korral veetakse karjäärisiseste
kalluritega. Materjali ei töödelda keemiliselt. Mineraalset katendit kasutatakse karjääri nõlvade
täitmiseks ja kujundamiseks ning muude korrastamise projektiga ette nähtud pinnavormide
rajamiseks. Muld säilitatakse bioloogilise korrastamise tarbeks. Katend paigutatakse
mäeeraldise teenindusmaal paiknevatesse ajutistesse puistangutesse ja võimaluse korral müra-
ning tolmutõkkevallidesse. Mürahäiringu vähendamiseks on kavandatud mineraalsest katendist
vähemalt 3 m kõrguste müra- ja tolmutõkkevallide rajamine kohtadesse, kus need täidavad
vastavat kaitsefunktsiooni ning sobivad töökorralduse ja looduskaitseliste piirangutega.
Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu.
Õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on saastumata
materjaliga. Juhul, kui katend ei leia 3 aasta jooksul kasutust, on tegemist mittemaakse maavara
kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk (kood 01 01 02). Juhul, kui
eelkirjeldatu rakendub, siis on katendi puistangute korral tegemist B-kategooria
jäätmehoidlaga, kuna välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke
ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja
vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad
vegetatsiooniperioodil reeglina 1 – 3 kuu jooksul. Vallide geomeetria ja paiknemine määratakse
kaevandamisprojektis viisil, mis tagab nende stabiilsuse kogu kasutusaja vältel ning need
likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel, mis on soovitatav teha paralleelselt kaevandamisega.
Maavara väljatakse etapiviisiliselt, eristades vajaduse korral erineva kvaliteediga kivimikihte.
Kivimi kobestamiseks kasutatakse mehaanilist raimamist, sealhulgas murdmist ja hüdrovasarat,
ning vajaduse korral puur-lõhketöid. Viimistluskiviks sobiv materjal eraldatakse ja
transporditakse edasiseks töötlemiseks tootmiskohta. Ülejäänud kaevis töödeldakse
killustikuks või muuks täitematerjaliks. Puur-lõhketöid teeb vastava pädevusega ettevõtja
nõuetekohase projekti alusel. Lõhkamise parameetrid määratakse arvestades lähimaid ehitisi,
teid, tehnorajatisi, põhjavee kaitset ja looduskaitselisi piiranguid. Veealusel lõhkamisel
kasutatakse Orgita VI lubjakivikarjääris selleks sobivaid ja ohutuid lõhkeaineid ning töövõtteid.
Kaevandamine toimub põhjaveetaset kunstlikult alandamata. Esmalt väljatakse veepealne varu
ning seejärel veealune varu. Võimaluse korral koondatakse suurem osa kaevandamistöödest
madalama põhjaveetasemega perioodile. Vee alt väljatav kobestatud kivim tõstetakse enne
töötlemist nõrguma selleks ettevalmistatud tööalale, kust nõrguv vesi jääb karjäärisüvendisse.
Killustiku valmistamiseks kasutatakse mobiilseid purustus- ja sorteerimisseadmeid. Kaevis
laetakse seadmetesse ekskavaatori või kopplaaduriga, töödeldakse ning ladustatakse
tooteliikide kaupa. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm, 16/32 mm ja 32/63 mm. Lisaks
ridakillustikud 4/32 mm ja 4/63 mm ning lubjakivis sisalduvate saviosakeste tõttu ka
peenfraktsioon fr 0/4 mm. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele
6
fraktsioonidele. Valmistoodang laetakse kalluritele ja veetakse tarbijatele. Väljavedu
toimub kas läbi külgneva Orgita V dolokivikarjääri Susla teele või otse Orgita-Rassiotsa teele.
Taotluse kohaselt on kõik valmistatavad fraktsioonid, sealhulgas sõelmed, kavandatud
turustada toodetena ning tavapärases tootmisprotsessis rikastamisjäätmete teket ei kavandata.
Materjali tootena käsitlemine peab põhinema selle omadustel ja tegelikul kasutusvõimalusel.
Kui mõni fraktsioon jääb kasutuseta ning seda tuleb käsitada jäätmena, määratakse selle
jäätmeliik, kogus ja edasine käitlus ning vajaduse korral täiendatakse jäätmekava. Materjali
kasutamine korrastamisel peab vastama korrastamise projektile ja keskkonnaloa tingimustele.
Katendi käitlemise võimalikud keskkonnahäiringud on eelkõige tolmu ja müra teke, pinnase
erosioon, heljumi kandumine vette ning ajutine maastikupildi muutumine. Nende
vähendamiseks kooritakse katendit järk-järgult, välditakse põhjendamatut korduvat
ümberlaadimist ning kasutatakse materjali esimesel sobival võimalusel. Katendipuistangud
likvideeritakse järk-järgult kaevandatud maa korrastamisel. Tehnilist korrastamist alustatakse
esimesel võimalusel paralleelselt kaevandamisega. Katend paigutatakse tagasi kaevandatud
alale nõlvade täitmiseks, tasandamiseks ja korrastamise projektiga ette nähtud pinnavormide
kujundamiseks. Mineraalse täite peale paigutatakse maismaaosas vajaduse korral eraldi
säilitatud kasvukiht. Materjali paigutamisel tagatakse täite ja nõlvade püsivus ning välditakse
veekogude tarbetut hägustamist. Keskkonnaloa taotluse seletuskirjas esitatud korrastamis-
lahenduse kohaselt kujunevad alale veekogud kogupindalaga ca 8,56 ha ning keskmise
sügavusega ligikaudu 4 m. Veekogudest väljajääv ala koos nõlvadega, pindalaga ca 5,41 ha,
on kavandatud looduslikult taastuvaks rohumaaks, kui korrastamise projekteerimisel ei soovita
liigiekspert teisiti. Mäeeraldise lahustükkide vahel säilitatakse teemaa pindalaga ca 0,55 ha.
Kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad katendist
nõlvad (nõlvus 1:2) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb karjääri tehnilise
korrastamise käigus, eelistatult juba paralleelselt kaevandamisega, täita, et ala ei kujutaks ohtu
seal liikuda võivatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks on otstarbekas kasutada
mäeeraldiselt eemaldatavat katendit. Nõlvad tuleb veepealses osas täita mitte järsemad kui
nõlvusega 1:2 ning veealuses osas mitte järsemad kui nõlvusega 1:3. Uuringuaruande järgi on
katendi kogumaht taotletava mäeeraldise piires ligikaudu 285 tuh m3 (sh muld 36 tuh m3 ja
30 tuh m3 külgneva Orgita V dolokivikarjääri katendit). Orgita V dolokivikarjääri katendi
kasutamine on kirjeldatud karjääri korrastamise projektis. Korrastatud maa plaanil kujutatud
situatsiooni realiseerimiseks vajaliku täitematerjali maht on ~250 tuh m3. Korrastatud maa
plaanil ei ole arvestatud plokkide 19 ja 20 tagasitäitmisega. Kogu mäeeraldiselt kooritav katend
on seega kasutatav kaevandatud maa korrastamisel ning veekogu nõlvad on sama materjaliga
võimalik kujundada laugemad kui 1:3. Nõlvade ja muu maismaa kujundamiseks vajalikud
lõplikud täitemahud määratakse koostatavas korrastamise projektis. Juhul, kui kogu katend ei
osutu kaevandatud maa korrastamisel vajalikuks, võõrandatakse see vastavalt kehtivale korrale.