| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02326-1 |
| Registreeritud | 18.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Korralduse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-2 Kirjavahetus õigusaktide eelnõude kooskõlastamise asjus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
10.11.2026
KORRALDUS
2026 nr
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel:
1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“.
2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite
veebilehel.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. märts 2026. a korraldus nr 62 „Perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets Riigisekretär
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise
korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja andnud
korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja
kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) eesmärkidest,
rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava
elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos
sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 26. märtsil 2026. a Vabariigi Valitsuse korraldusega
nr 62 kinnitatud nimekirja asemel.
Seletuskirjas antakse ülevaade muudatustest ja nende põhjustest. Muudatused on leitavad
seletuskirja lisast 1, milleks on „VV_korraldus_2021-2027_meetmete_nimekiri_SK lisa 1“.
Meetmete nimekirja ajakohastamisel lähtutakse rakenduskava kuuenda muudatuse ettepanekutest ja
Vabariigi Valitsuse 26.08.26 ja 08.09.26 kabineti otsustest ning rakendamise käigus ilmnenud
vajadustest. Rakenduskava kuues muudatus ei ole veel kinnitatud ning selle ettepanekute üle
toimuvad Euroopa Komisjoniga konsultatsioonid. Muudatuse lõplik sisu kinnitatakse pärast
menetluse lõpetamist. Meetmete nimekirja muutmine enne rakenduskava kuuenda muudatuse
kinnitamist on vajalik rakendamise kiirendamiseks ning perioodi vahendite õigeaegse kasutamise
tagamiseks. Kui kuuenda muudatuse ettepanekud Euroopa Komisjoni menetluse käigus muutuvad
ja see mõjutab käesoleva korraldusega kinnitatud meetmete nimekirja, viiakse meetmete nimekiri
kinnitatud rakenduskavaga kooskõlla. Meetmete nimekirja kinnitamine ei vabasta rakendamisel
kohustusest tagada tegevuste ja toetuse andmise tingimuste kooskõla kehtiva rakenduskava ning
Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.
Samuti lisatakse meetmete nimekirja uued ülebroneeringud, mis võimaldavad võtta toetuse andmise
kohustusi rakenduskava eelarves ette nähtud ELi toetuse mahust suuremas ulatuses.
Ülebroneeringute eesmärk on maandada vahendite kasutamata jäämise riski ja toetada rakenduskava
eesmärkide saavutamist. Ülebroneeringud on kavandatud katta rakendamise käigus tekkivatest
jääkidest.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse
nõunik Kaisa Tähe ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks
Vabariigi Valitsuse 26. märtsil 2026. a korraldus nr 62 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
3. Eelnõu sisu
3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.
Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja eelarvemuudatusi
kolmel peamisel põhjusel:
3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kuuenda muudatuse ettepanekute
kajastamine meetmete nimekirjas: meetmete nimekirja muudetakse enne rakenduskava
kuuenda muudatuse kinnitamist, et võimaldada tegevuste ettevalmistamist ja kiirendada
vahendite kasutamist. Aluseks on rakenduskava kuuenda muudatuse ettepanekud, mille üle
toimuvad Euroopa Komisjoniga konsultatsioonid.
3.1.2 Rakenduskava uute ülebroneeringutega seotud muudatus: Euroopa Komisjoni soovitusel
kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide maandamiseks
ülebroneeringut st kohustusi võetakse rohkem kui on rakenduskava eelarves vahendeid.
2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava ülebroneering ligi 1%-ni rakenduskava
eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid. Ülebroneeringu otsused on tehtud
Vabariigi Valitsuse poolt erakorraliselt ja ühekordsete otsustena meetmete nimekirja
muutmise protsessis. Varem on kinnitatud 15 000 000 euro suurune ülebroneering ÕÜFist
rahastatavas meetmes 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ (punktis 3.2.20
on välja toodud muudatusettepanek, mis sisaldab ülebroneeringu jaotuse muutmist vastavalt
vahendite tegelikule kasutusele st meetmest 21.6.1.1 suunatakse varasemalt antud
ülebroneering summas 15 000 000 meetmesse 21.6.1.5 „VKEde investeeringutoetus“) ning
15 610 000 euro suurune ülebroneering ERFist rahastatava meetme 21.2.1.1 korterelamute
rekonstrueerimise meetmes (käesoleva meetmete nimekirja muudatus sisaldab selle
ülebroneeringu vähendamise ettepanekut, mis on välja toodud punktis 3.2.7, uus meetme
21.2.1.1 ülebroneeringu summa on 13 980 000 eurot). Käesoleva muudatusega lisatavate
ülebroneeringute ettepanekud kogusummas 23 350 141 eurot on esitatud alljärgnevas
tabelis. Koos varem kinnitatud ülebroneeringutega on EL toetuse osa ülebroneeringute
kogumaht 52 330 141 eurot, mis on 1,60% kinnitatud rakenduskava EL toetuse
kogumahust.
Tabel 1. Käesoleva meetmete nimekirja muudatuse ülebroneeringu ettepanekud
3.1.3 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud.
3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata
seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks
esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega:
3.2.1 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”, meetme 21.1.2.2 „Digiriik“, mille rakendusasutus on
MKM, väljundnäitaja PSO04 „Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“
sihttaseme suurendamine 300-lt 405-le. Praktikas on selgunud, et ca 30% erasektori
digiarenduste projektidest panustab 2-4 uue digiteenuse, -toote ja -protsessi arendamisse
(iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi). Ka uuele teenusele võib tekkida uus
funktsionaalsus.
Meetme
nr
RA Fond Toetatav tegevus EL toetuse
ülebroneering
(eurot)
21.6.1.5 MKM ÕÜF Ida-Virumaa VKEde investeeringute,
toote- ja protsessiarenduse toetamine
8 245 141
21.6.1.10 REM ÕÜF Regionaalareng – KOV investeeringud 2 730 000
21.1.3.2 KUM ERF Kultuuri- ja loomesektori arengut
toetavate tugiteenuste pakkumine
835 000
21.4.7.5 KUM ESF+ Lõimumist edendavate kogukondlike
tegevuste toetamine
910 000
21.1.3.3 REM ERF Kagu-Eesti ettevõtluse arengu
toetusmeede
600 000
21.2.4.1 KLIM ÜF Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri
ja ringlussevõtu investeeringute toetamine
(8 400 000 + 1 630 000 eurot)
10 030 000
Kokku 23 350 141
3.2.2 Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“, mille rakendusasutus on
MKM, väljundnäitaja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ eemaldamine
sihttaseme vähendamine 6270-lt 6020-le. Praktikas on selgunud, et ettevõtete
digitaliseerimisega seotud tegevuste (sh RTE) toetamisel antakse vaid rahalist toetust.
3.2.3 Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene
arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“, mille rakendusasutus on KUM, eelarvet
suurendatakse ülebroneeringu arvelt 835 000 euro võrra. Lisaraha võimaldab rahastada
2026. aasta tugiteenuste taotlusvoorus joone alla jäänud kuut kõrge hinnangu saanud
projekti (hindega 3,50–3,71), mida KUM ja EIS peavad jätkuvalt sisuliselt tugevaks ja
rahastamisväärseks. Vooru otsused on tehtud, projektid on hinnatud ja neid saab lisaraha
eraldamisel kiiresti käivitada. Taotletav 835 000 eurot vastab lisanduva kuue projekti
toetussummale. Projektid katavad piirkondlikud ja valdkondlikud arenguvajadused ning
loovad vahetu kasvu- ja eksporditoe filmi, audiovisuaali, disaini, loovtehnoloogia, XR-i,
mängutehnoloogia ja teiste loomevaldkondade ettevõtetele. Tulenevalt näitajate senisest
ületäitmisest ja lisanduvast ülebroneeringust muudetakse näitajate sihttasemeid.
Väljundnäitaja RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ sihttase suureneb 960-lt 1370-le.
Väljundnäitaja RCO05 „Toetatavad uued ettevõtjad“ sihttase suureneb 60-lt 210-le.
Väljundnäitaja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttase suureneb 960-lt
1370-le. Tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“
sihttase suureneb 287-lt 468-le.
3.2.4 Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.3 „Regionaalareng“, mille
rakendusasutus on REM, eelarvet suurendatakse ülebroneeringu arvelt 600 000 euro võrra.
Lisavahendid suunatakse Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse Võru maakonna
taotlusvooru, et toetada vähemalt kümmet täiendavat projekti ning tugevdada Kagu-Eesti
ettevõtjate kasvu- ja ekspordivõimekust. Ülebroneeringu mõju näitaja sihttasemetele on
marginaalne, mistõttu sihttasemeid ei muudeta.
3.2.5 Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ raames suunatakse HTMi meetmest 21.1.4.2 meetmesse
21.1.1.2 ümber 641 170 eurot ELi toetust. Ümberpaigutamise tulemusena viiakse ASTRA+
TATi tegevuse 2 (koolitused) eelarves erieesmärgi (iv) all olevad kohustustega katmata
vahendid erieesmärgi (i) alla, suurendades meetme 21.1.1.2 ja ASTRA+ tegevuse 4
„Teadusasutuste teadmussiirde võimekus“ eelarvet. Ümberpaigutamise eesmärk on
kasutada tegevuse 2 kohustustega katmata vahendeid ASTRA+ tegevuse 4 kavandatud
taotlusvoorudes teadusasutuste teadmussiirde võimekuse tugevdamiseks.
3.2.6 Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.6.3 mille rakendusasutus on KAM,
väljundnäitajate RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“, RCO04 „Mitterahalist toetust saavad
ettevõtjad“ ja RCO128 „Toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud kahesuguse
kasutuse ja kaitsevõime edendamisega“ sihttaseme vähendamine 5-lt 4-le; tulemusnäitaja
RCR01 „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ sihttaseme vähendamine 200-lt 135-le.
2025 aasta oktoobris valiti välja 4 ettevõtet, kes alustavad tootmist kaitsetööstuspargis.
Rakenduskava muudatusettepanekuga viiakse sihttasemed kooskõlla tegeliku ettevõtjate
arvuga ja FNLC skeemi tulemustega, mis esitati rakenduskava muudatusega nr 5.
3.2.7 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetmete 21.2.1.1, 21.2.1.4, 21.2.1.6 ja 21.6.1.16,
mille rakendusasutus on KLIM, rakendusüksuste muutmine. Eesti valitsus on ametlikult
otsustanud toetada rakendusüksuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) otsust muuta oma
strateegiat ja jätta eluasemepoliitikaga seotud meetmed oma portfellist välja ning anda need
üle rakendusüksusele KIK. Selle tulemusena saab sekkumiste 21.2.1.11 „Korterelamute
renoveerimine" ja 21.6.1.16 „Korterelamute energiatõhususe parandamine"
rakendusüksuseks KIK ning sekkumisel 2.1.2.1.6 „Elamuinvesteeringute fond" on valitsuse
otsuse kohaselt kaks rakendusüksust: KIK ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, kuna
käendused jäävad Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ning laenude osa antakse üle KIK-ile.
Kõik valituse otsuse jõustamiseks vajalikud protseduurid peaksid olema lõpule viidud 2026.
aasta lõpuks. Meetmesse 21.2.1.1 on varasemalt antud ülebroneering summas 15 610 000
eurot, mida vähendatakse 13 980 000 euroni.
3.2.8 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM,
ülebroneeringu ja EL toetuse eelarve summade muutmine. Meetmesse on varasemalt antud
ülebroneering summas 15 610 000, mis väheneb 1 630 000 euro võrra. Uus ülebroneeringu
summa on 13 980 000. EL toetuse eelarve suureneb 1 630 000 euro võrra.
3.2.9 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.3.1, mille rakendusasutus on KLIM,
eelarve suurendamine meetme 21.2.3.2 arvelt 34 626 236-lt 35 284 567-le. Vahendid
suunatakse sekkumisse „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende
tugisüsteemide arendamine“. Muudatuse põhjuseks on kohalike omavalitsuste oodatust
väiksem huvi toetuse kasutamise vastu olukorras, kus looduse taastamise määruse
rakendamise detailid on veel täpsustamisel ning kliimakindla majanduse seadus ei ole veel
vastu võetud. Vahendite ümberpaigutamine võimaldab tagada toetuse tõhusama kasutamise
ning tugevdada kliimamuutustega kohanemiseks vajalikke seire- ja andmesüsteeme.
Muudatuse tulemusel suurendatakse väljundnäitaja RCO24 „Investeeringud uutesse või
uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise
ja neile reageerimise süsteemidesse“ sihttaset 6 141 176 eurolt 7 181 843 eurole. Kuna
tegemist on rahalise näitajaga ja sekkumise eelarve muutub, viiakse sihttase muutunud
eelarvega vastavusse.
3.2.10 Poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“,
mille rakendusasutus on KLIM, eelarvet suurendatakse ülebroneeringu arvelt kokku 10 030
000 miljoni euro võrra. Täiendavat toetust kasutatakse jäätmete liigiti kogumise
infrastruktuuri ja jäätmete ringlussevõtu investeeringute toetamiseks avatud
taotlusvoorudes. Olemasolevad eelarved on valdavalt kohustustega kaetud ning nõudlus
ületab kasutada olevaid vahendeid. Lisarahastus toetab jäätmereformi elluviimist, parandab
jäätmete liigiti kogumise võimalusi ja suurendab ringlussevõtu võimekust.
3.2.11 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM,
näitajate sihttasemete muutmine. Väljundnäitaja PSO15 „Ringmajanduses toetatavad
ettevõtjad“ sihttaseme vähendamine 150-lt 120-le. Väljundnäitajat täpsustakse, kuna
toetuse kasutamise võimalused on muutunud võrreldes algsete eeldustega. Tulemusnäitaja
RCR48 „Toorainena kasutatud jäätmed“ kustutamine, kuna sekkumise eelarvet vähendati
olulises mahus ning näitajasse panustavaid projekte ei rahastatud. Näitaja PSR13 „Esmase
toorme sääst projektidega“ sihttaseme suurendamine 80 000-lt 286 030-le. Sihttaseme
suurendamine võrreldes varasema kavandatud tasemega tuleneb täpsustunud
investeeringuplaanidest, suuremast oodatavast mõjust ressursikasutuse vähendamisele ning
rakendamise ettevalmistamise käigus täienenud andmetest toetatavate projektide kohta.
Näitaja RCR103 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“ sihttaseme
vähendamine 45 000-lt 22 000-le. Tulemusnäitajaid täpsustakse, kuna toetuse kasutamise
võimalused on muutunud.
3.2.12 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM,
näitajate sihttasemete muutmine. Väljundnäitajat RCO55 “Uue trammi- ja metrooliinide
pikkus” sihtaset vähendatakse 3 km-lt 1,4 km-le. Muudatus on vajalik, sest Tallinna
linnavalitsus on otsustanud ühe trammiliiniprojekti (Liivalaia) elluviimisest loobuda.
Ülejäänud 1,4 km saavutatakse Pelguranna trammiliini projekti jätkamisega.
Tulemusnäitaja RCR63 “Uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliiinide kasutajate arv
aastas” sihttaset suurendatakse 720 000-lt 1 500 000-le. Tulemusnäitaja sihttaset
korrigeeritakse Pelguranna trammitee liikuvusanalüüside tulemustest lähtuvalt.
3.2.13 Poliitikaeesmärk “Ühendatum Eesti” meetme 21.3.1.1, mille rakendusasutus on KLIM,
tulemusnäitaja PSR15 “Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel”
lähtetaset suurendatakse 0,49-lt 0,83-le. Muudatus on vajalik, sest varem ei arvestatud
näitaja väärtuste arvutamisel kõiki toetatud TEN-T teelõike. Varasem arvestus sisaldas vaid
Pärnu–Uulu teelõigu väärtuseid, kuid jättis arvestamata Sauga–Pärnu ja Pikknurme–
Neanurme teelõikude väärtused.
3.2.14 Poliitikaeesmärk “Ühendatum Eesti” meetme 21.3.3.1, mille rakendusasutus on KLIM,
tulemusnäitaja PSR15 “Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel”
lähtetaset suurendatakse 0,4-lt 1,64-le ja sihttaset suurendatakse 0,15-lt 0,65-le. Muudatus
on vajalik, sest varem ei arvestatud näitaja baas-ja sihttaseme kokku liitmisel kõiki
planeeritud TEN-T teelõike. Varasem arvestus sisaldas vaid Libatse-Nurme teelõigu
väärtuseid, kuid jättis arvestamata Konuvere-Päärdu ja Käsukonna-Imavere teelõikude
väärtused. Lisaks vähendatakse meetme 21.3.1.1 „TEN-T maanteede ehitus ja
rekonstrueerimine“ EL toetuse eelarvet 61 652 560-lt 60 354 106-le. Eelarvet vähendatakse,
et suunata lõppenud investeeringute kasutamata eelarve erieesmärki: "(iii) kerkse
kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise
liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine".
3.2.15 Poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.4.2, mille rakendusasutus on HTM,
eelarve vähendamine. Vastavalt Valitsuskabineti 26.08 ja 08.09.26 otsustele vähendatakse
maksete eesmärkide alatäitmisest tulenevalt meetme 21.4.4.2 "Hariduse, ühiskonna ja
tööturu seosed” (PRÕM+ TAT) EL osa eelarvet 1 mln euro võrra. Kärbe ei mõjuta piisavalt
palju näitajate täitmist, et nende sihttasemeid tuleks rakenduskavas vähendada. HTM
plaanib teha kärpeid rohkem neis tegevustes, mis otseselt näitajate saavutamist ei mõjuta.
3.2.16 Poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.5.1, mille rakendusasutus on HTM,
väljundnäitaja PSO29 „Noorsootöö teenustes osalenud NEET-noorte arv“ sihttaseme
vähendamine 10 000 noorelt 6500 noorele. Ettepanek tugineb sekkumise senisele
rakendamiskogemusele, teenuseosutajate tagasisidele ning õppimiskohustuse reformi
rakendumisest tulenevalt muutunud tegevuskeskkonnale. HTMi hinnangul ei ole kehtiv
sihttase enam täielikult kooskõlas muutunud noorsootöö teenuste tööloogika ega
vajadusega jõuda kõige suurema toevajadusega NEET-olukorras noorteni. Samuti ei arvesta
see vajadust panustada NEET-olukorra riskis noorte toetamisse ja NEET-olukorra
ennetamisse. Potentsiaalsed teenuseosutajad on toonud välja kõrge näitaja sihttaseme ühe
peamise hankes osalemist piirava tegurina ning osa piirkondi on seetõttu jäänud teenusega
katmata ka pärast korduvate hangete läbiviimist. Samal ajal eeldab suurema toevajadusega
NEET-olukorras noorte ülesleidmine ja toetamine rohkem aega, individuaalset lähenemist
ning järjepidevat tööd, mida liig ambitsioonikate näitajate surve ei soosi.
Õppimiskohustusliku ea tõusu tõttu on eesmärk jõuda noorteni juba enne NEET-olukorra
kujunemist, mistõttu on kasvanud alles NEET-olukorra riskis olevate noortega tehtava töö
osakaal. Need teenused aga antud näitajas ei sisaldu. Sihttaseme korrigeerimine võimaldab
paremini tasakaalustada NEET-olukorras noorte toetamist ja ennetustööd, parandada
teenuse kvaliteeti ja piirkondlikku kaetust ning viia näitaja paremini kooskõlla sihtrühmade
vajadustega. Olemasolev eelarve säilib muutmata kujul, kuna tegevuste maht, individuaalse
toe vajadus ning töö NEET-olukorras ja NEET-riskis noortega ei vähene.
3.2.17 Poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM,
eelarve vähendamine. Vastavalt Valitsuskabineti 26.08 ja 08.09.26 otsustele vähendatakse
maksete eesmärkide alatäitmisest tulenevalt meetme 21.4.6.1 "Õpivõimalused ja hariduse
korraldus" (VÕTI TAT) EL osa eelarvet 4 mln euro võrra.
3.2.18 Poliitikaeesmärgile „Sotsiaalsem Eesti“ uue meetme 21.4.6.3 lisamine vastavalt valitsuse
8.septembri 2026 otsusele. Erieesmärgi ESO4.7 (g) alla lisatakse Riigikantselei meede
21.4.6.3 „Tulevikuoskused tehisintellekti ja mehitamata süsteemide valdkonnas“. RK
meede osutus valituks, kuna tegevused on juba küpsed ja valmis rakendamiseks, mis aitab
ESF+ edenemise kiirendamisele kaasa. AI ja drooniõpe sekkumine hõlmab täiskasvanute
praktilist AI-õpet ning üld- ja kutsehariduse õppijate mehitamata süsteemide valikainet.
Sekkumisega arendatakse digi- ja tehnoloogilisi oskusi. Praktiline tehisintellektialane
koolitus ja veebiõpe täiskasvanutele toetavad kohanemist tööturu muutustega, tootlikkust
ning tehisintellekti teadlikku ja vastutustundlikku kasutamist. Mehitamata süsteemide
valikainekursus üld- ja kutsehariduse õpilastele tugevdab spetsialistide arvu ja
kompetentsibaasi. Lisatakse uus väljundnäitaja PSO49 „Koolitusel osalejate arv“.
Väljundnäitaja mõõtühik on „osaluskord“ ja 2029. aasta sihttase 82 400. Sellest 80 000
osaluskorda on AI-õppes ning 2400 mehitamata süsteemide valikaines. Uuemeetme
„Tulevikuoskused tehisintellekti ja mehitamata süsteemide valdkonnas“ eelarve on 9 200
000 eurot, mis kaetakse HTMi ja SOMi eelarve vähendamise arvelt.
3.2.19 Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ meetmete 21.4.7.9, 21.4.9.1, 21.4.9.3 ja 21.4.1.1,
mille rakendusasutus on SOM, EL eelarvete vähendamine. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
26.08 ja 08.09 kabineti otsustele vähendatakse maksete eesmärkide alatäitmisest tulenevalt
meetme 21.4.7.9 eelarvet 4,05 mln eurot, meetme 21.4.9.1 eelarvet 1,12 mln eurot, meetme
21.4.9.3 eelarvet 1,7 mln eurot ja meetme 21.4.1.1 eelarvet 1,63 mln eurot. ESF+ vabanev
raha suunatakse kompaktsetesse rakendamisvalmis tegevustesse sh meetmesse 21.4.9.1
TERVIKutele (infovahetussüsteemid) summas 1,05 mln eurot. Sellest tulenevalt väheneb
meede 21.4.9.1 tegelikkuses 70 000 eurot. Eelarvete vähendamise mõju näitajate
sihttasemetele on marginaalne, sihttasemeid ei muudeta. Samuti suurendatakse vabanenud
vahendite arvelt meetme 21.4.10.1 „Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine“ eelarvet 1
620 000 euro võrra. Lisanduv raha võimaldab jätkata toiduabi pakkumisega 2028 aastal.
3.2.20 Poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav
Eesti“, mille rakendusasutus on KUM, eelarvet suurendatakse ülebroneeringu arvelt 910
000 euro võrra. Lisavahenditega toetatakse Ida-Virumaal eesti keele ja identiteedi hoidmist
ning ühiskonna sidusust edendavaid kultuurisündmusi. Kavandatava taotlusvooru kaudu
toetatakse aastatel 2028–2029 kuni viit kultuurisündmust. Tegevus aitab kaasa Eesti
julgeolekupoliitika alustes eesmärgina välja toodud sidusa ühiskonna tagamisele.
Meetmesse lisatakse uus näitaja VVV52 „Kultuurisündmuste arv“ seoses ülebroneeringu
lisandumisega. Näitaja mõõtühik on arv ja 2029 sihttase on 5. Olemasolevate tegevuste
laiendamise tõttu, lisatakse meetmesse uus näitaja VVV51 „Terviklikult personaliseeritud
sündmusteenuste arv“. Näitaja mõõtühik on arv, 2029 sihttase on 1. Väljundnäitaja VVV16
„Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttaset vähendatakse 950-lt 650-le seoses
tegevuse lõppemisega 2027. a lõpus.
3.2.21 Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ meetmele 21.4.7.9, mille rakendusasutus on SOM,
uue näitaja VVV50 „Koolitusprogrammis osalejate arv“ lisamine. Näitaja mõõtühik on arv,
sihttase 2024 on 0 ja sihttase 2029 on 36.
3.2.22 Poliitikaeesmärk „Inimestele lähedasem Eesti“ meetme 21.5.1.1, mille rakendusasutus on
REM, näitajate sihttasemete muutmine. Väljundnäitaja RCO114 „Avalik ruum, mis on
linnapiirkondades loodud või taastatud“, sihttaseme tõstmine 80000-lt 160000-le.
Linnapiirkondade tegevuskavade järgi näitaja kavandatud väärtus ületab sihttaset, kuna
algsel prognoosimisel eeldati keskmiselt ühe projektiga arendatava linnaruumi pindala
väiksemana, samuti eeldati, et tuleb mõnevõrra vähem näitajasse panustavaid projekte.
Tulemusnäitaja RCR11 „Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside
kasutajad“ sihttaseme tõstmine 128000-lt 240000-le. Linnapiirkondade tegevuskavade järgi
näitajasse panustavad projektid on kavandatust suuremahulisemad ja nendega kaasneb
rohkem kasutajaid. Tulemusnäitaja PSR38 „Projektide arv, milles uuendatud korraldusega
teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20%“ sihttaseme
vähendamine kuuelt ühele. Kuna sekkumise "Kättesaadavad kvaliteetsed teenused" raames
esitati ja rahastati näitajasse panustavaid projekte kavandatust vähem, samuti vähendati
sekkumise eelarvet. Tulemusnäitaja PSR37 „Integreeritud projektidest kasu saanud
organisatsioonide arv“ sihttaseme tõstmine 16-lt 35-le. Meetme sekkumistes sh
linnapiirkondade tegevuskavadesse esitati rohkem näitajasse panustavaid projekte ning
ühest projektist keskmiselt kasu saanud organisatsioonide arv on eeldatust suurem.
3.2.23 Poliitikaeesmärk „Inimestele lähedasem Eesti“ meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutuseks
on REM, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summade muutmine.
Suurendatakse riikliku kaasfinantseeringu eelarvet 75 000 euro võrra ning vähendatakse
sama summa võrra omafinantseeringu eelarvet. Muudatus on tingitud meetme sees
sekkumiste eelarvete ümbertõstetega. Suurendatakse riigihalduse ministri 4. novembri
2022. a käskkirjaga nr 199 „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse
andmine“ kinnitatud tegevuste eelarvet, selle skeemi puhul riik panustab
kaasfinantseeringu. EL toetuse eelarvet on suurendatud sekkumise „Kättesaadavad
kvaliteetsed avalikud teenused“ arvelt, millega väheneb ka selles sekkumises panustatav
omafinantseeringu maht.
3.2.24 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse
investeeringute toetus“ ja meetme 21.6.1.5 „VKEde investeeringutoetus“, mille
rakendusasutus on MKM, ELi toetuse eelarvete rahalise jaotuse muutmine, et viia need
kooskõlla rahastatud projektide sisu ning meetmetevaheliste vahendite ümberpaigutustega.
3.2.25 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetmete 21.6.1.8 ja 21.6.1.14, mille rakendusasutus
on KLIM, eelarve ümbertõstmine. Meetmes 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“ jääb
kasutamata 3 021 941 eurot ja see kasutatakse meetme 21.6.1.14 „Merekeskkonna ja vee
kaitse ning kasutus“ Erra jõe jääkreostuse likvideerimiseks.
3.2.26 Poliitikaeesmärk “Õiglane üleminek” meetme 21.6.1.10, mille rakendusasutus on REM,
eelarvet suurendatakse ülebroneeringu arvelt 2 730 000 euro võrra. Eelarve suurendamine
võimaldab täiendavalt toetada Ida-Virumaal avaliku taristu ümberkorraldamist ja
energiatõhusamaks muutmist, mis aitab KOVdel kokku hoida püsikulusid. Tulenevalt
ülebroneeringust suurendatakse väljundnäitaja VVV28 „Omavalitsuste investeeringute
maht“ sihttaset 23 700 000-lt 26 800 000-le.
3.2.27 Poliitikaeesmärk “Õiglane üleminek” meetme 21.6.1.12, mille rakendusasutus on SOM
väljundnäitaja VVV30 „Osaluskordade arv“ sihttaseme tõstmine 600-lt 2500-le seoses
tegevuste muutmisega kaasnevate koolitusi läbinud inimeste arvu suurenemisega.
3.2.28 Poliitikaeesmärk “Õiglane üleminek” meetme 21.6.1.16, mille rakendusasutus on KLIM
väljundnäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete korrigeerimine. Väljundnäitaja RCO18
“Suurema energiatõhususega eluruumid” sihttaset vähendatakse 400-lt 250-le.
Tulemusnäitaja RCR29 “Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ lähtetaset
vähendatakse 1300-lt 530-le ja sihttaset vähendatakse 1000-lt 430-le. Tulemusnäitaja
RCR26 “Primaarenergia aastane tarbimine (sellest: elamud, üldkasutatavad hooned,
ettevõtted, muu)” lähtetaset vähendatakse 6000-lt 3150-le ja sihttaset vähendatakse 3600-lt
2650-le. Muudatused on vajalikud, et viia näitajate alg- ja sihttasemete väärtused kooskõlla
rakenduskava 5. muudatusega heaks kiidetud FNLC-skeemiga, milles on kokku lepitud
vähemalt 9 kortermaja rahastamine, mis on vähem, kui enne skeemi heakskiitmist
prognoositi.
3.2.29 Poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.6, mille rakendusasutus on MKM,
eelarvet vähendatakse kokku 1 754 859 euro võrra, kuna kavandatud tegevust
„Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetus“ ei viida ellu toetuse tingimustele vastavate
õppekavade puudumise tõttu. Muudatuse mõju sihtrühmale on piiratud, sest toetuse saajate
ring hõlmab põlevkivisektori töötajaid ja sektorist lahkunud töötuid, kellel on võimalik oma
oskusi täiendada ka teiste Eesti Töötukassa pakutavate oskuste arendamise teenuste,
sealhulgas tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse kaudu. Vabanenud vahendid
suunatakse poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ meetmesse 21.6.1.5 „VKEde
investeeringutoetus“. Eelarve muudatuse mõjul muudetakse näitajate sihttasemeid.
Tulemusnäitaja PSR43 “Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond”
sihttaseme langetamine 845-lt 272-le. Väljundnäitaja PSO43 “Osaluskordade arv”
sihttaseme langetamine 1064-lt 354-le. Kuna väljundnäitaja PSO43 on seotud
rakendusasutuse HTM meetmega 21.6.1.7, siis uus väljundnäitaja PSO43 sihttase 2029. a
on 13 854.
3.2.30 Poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ meetmete 21.6.1.1 ja 21.6.1.5, mille rakendusasutus
on MKM, ülebroneeringu jaotuse muutmine vastavalt vahendite tegelikule kasutusele ning
uue ülebroneeringu lisamine. Meetme 21.6.1.5 „VKEde investeeringutoetus“, mille
rakendusasutus on MKM, eelarvet suurendatakse uue ülebroneeringu arvelt 8 245 141 euro
võrra. Meetmesse lisatakse ka varasem ülebroneeringu maht meetmest 21.6.1.1 summas 15
000 000 eurot. Ülebroneering koos meetmest 21.6.1.6 siirdatud vahenditega võimaldab
meetmes teha rahastamisotsuseid täiendavalt kuni 10 000 000 euro ulatuses. Muudetakse
ka näitajate sihttasemeid. Tulemusnäitaja RCR03 "Toote- või protsessiinnovatsiooni
kasutusele võtvad VKEd" sihttaseme suurendamine 30-lt 65-le seoses täpsustunud
prognoosiga ja eelarve suurendamisega meetme 21.6.1.6 arvelt. Väljundnäitaja RCO01
„Toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured“
sihttaseme tõstmine 50-lt 60-le ja väljundnäitaja RCO02 „Toetustega toetatavad ettevõtjad“
sihttaseme tõstmine 50-lt 60-le. Lisaks vähendatakse meetme 21.6.1.1 tulemusnäitaja
RCR02 „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaset 325
000 00-lt 200 000 000-le, naastes osaliselt algse konservatiivsema prognoosi juurde.
Sihttaseme korrigeerimise vajadus tuleneb näitaja arvestusmetoodika täpsustamisest.
Senise 325 miljoni euro suuruse sihttaseme määramisel eeldati, et näitaja täitmisse saab
arvestada nii abikõlblikke kui ka mitteabikõlblikke kulusid. Meetme rakendamisel on
selgunud, et mitteabikõlblike kulude tegemist ei ole rakendusüksusel võimalik
nõuetekohaselt kontrollida ja seetõttu ei saa neid näitaja saavutustasemesse arvestada. Uus
sihttase hõlmab üksnes kontrollitavaid abikõlblikke kulusid ning on viidud kooskõlla näitaja
ajakohastatud arvestusmetoodika ja prognoositava tegeliku saavutustasemega.
3.2.31 Poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate
sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine“, mille rakendusasutus on SOM, eelarve
vähendamine seoses finantskorrektsiooniga 6461,73 euro võrra (4324,21 eurot EL ja
1938,52 eurot RKF) ning meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud
keskkonna-probleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“, mille
rakendusasutus on SOM, eelarve suurendamine selle arvelt 6461,73 euro võrra (4324,21
eurot EL ja 1938,52 eurot RKF).
3.2.32 Tehnilise abi jaotusvõtme ning meetmete 21.7.1.2 ja 21.7.1.3 EL toetuste eelarvete
muutmine. Kuna toimub toiduabi meetme suurendamine, siis sellega seoses liigub toiduabi
tehniline abi kaasa meetmele 21.7.1.3 ning samas mahus väheneb ülejäänud meetmete
tehniline abi.
1. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid,
ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).
2. Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatavates dokumentides kehtestatakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa
Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond)
kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused.
Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on
aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.
Perioodi 2021–2027 rakendamine on jõudnud etappi, kus 2026. aasta oktoobri lõpu seisuga oli ELi
toetuse eelarvest kohustustega kaetud 90% ehk 3,03 miljardit eurot ning toetuse saajatele välja
makstud 36% ehk 1,23 miljardit eurot. Senise rakendamise põhjal on näha, et väljamaksed edenevad
kavandatust aeglasemalt ning 2026. aasta lõpuks seatud väljamaksete eesmärgi saavutamine ei ole
enam tõenäoline (2026. aasta lõpuks seadis valitsus eesmärgiks välja maksta 43%).
Eelnõuga kavandatud ülebroneeringud aitavad vähendada riski, et Eestile perioodiks 2021–2027
eraldatud ELi toetus jääb osaliselt kasutamata. Rakendusperioodi lõpu lähenedes väheneb aeg
vabaneva raha uuesti kasutusele võtmiseks. Raha võib üle jääda nt, kui projektide tegelikud kulud
on kavandatust väiksemad, projektid katkestatakse või toetust vähendatakse (nt
finantskorrektsioonide tõttu). Kui ülejäävat raha ei ole võimalik õigeaegselt teiste tegevuste
rahastamiseks kasutada, tekib risk, et osa Eestile eraldatud ELi toetusest jääb kasutamata.
Ülebroneering võimaldab võtta toetuse andmise kohustusi rakenduskava eelarves ette nähtud ELi
toetuse mahust suuremas ulatuses ning kasutada rakendamise käigus tekkivaid jääke
rakendamisvalmis tegevuste rahastamiseks, aidates seeläbi kaasa Eestile eraldatud ELi toetuse
täielikule kasutamisele.
3. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit
eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering). Varem on
meetmete nimekirja muutmise protsessis kinnitatud ülebroneering 30 610 000 eurot. Käesolevas
meetmete nimekirja muudatuses on esitatud ettepanek vähendada antud ülebroneeringut 28 980 000
euroni ja võtta kasutusele täiendav ülebroneering 23 350 141 eurot. Ülebroneeringud on kavandatud
katta rakendamise käigus tekkivatest jääkidest.
Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt
rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor,
mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse
riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või
Riigikantselei eelarves.
4. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Kaitseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Riigikantselei
18.11.2026 nr 1.1-10.1/4654-1
Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu kooskõlastamine (perioodi
2021-2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekiri)
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja sellega
kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis sisaldab programmperioodi 2021–2027
rakenduskava muudatusest nr 6 tulenevaid muudatusi, Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2026. a
ja 8. septembri 2026. a kabineti otsustest tulenevaid eelarvete ümbersuunamisi,
ülebroneeringute andmise ettepanekuid ning teisi struktuurivahendite rakendamise käigus
ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika
fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu;
2. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika
fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri;
3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika
fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027
struktuuritoetuse meetmete nimekiri”;
4. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika
fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (26. märtsil
2026 kinnitatud VV korralduse nr 62 lisa „Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks
esitatud eelnõu lisaga.
2
Kaisa Tähe 5307 0942
Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Kaitseministeerium
Kultuuriministeerium