| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02324-1 |
| Registreeritud | 18.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Määruse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-2 Kirjavahetus õigusaktide eelnõude kooskõlastamise asjus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
2
EELNÕU
06.11.26
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1 alusel.
§ 1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse 7. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 361–3611 järgmises sõnastuses:
„§ 361. Hanketeate avaldamise ja riigihanke osadeks jaotamise nõuete eiramine
(1) Riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava
kogumaksumusega hankelepingu korral kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui:
1) hankeleping on sõlmitud Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele hanketeadet esitamata ja
hanketeate esitamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele on riigihangete seaduse kohaselt
nõutav;
2) hankija ei ole hanketeate registrisse esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus
on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib
hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt riigihangete seaduse
§-le 183, kui hanketeate edastamine on riigihangete seaduse kohaselt nõutav;
3) riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28
sätestatud tingimusi.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib hankelepingule kohaldada 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke avalikustamine on toimunud viisil, mis on
võimaldanud riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal, sealhulgas
juhul, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.
(3) Kui hankija ei ole riigihangete seaduse § 27 lõikes 2 sätestatu kohaselt riigihanke
alusdokumendis põhjendanud riigihanke osadeks jagamata jätmist ühe menetluse raames,
kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
2
§ 362. Pakkumuste või taotluste esitamise ja riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks
tegemise tähtaegade eiramine
(1) Kui pakkumuste või taotluste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem:
1) 85 protsenti või enam või on tähtajaks antud viis päeva või vähem, välja arvatud, kui see
tähtaeg on riigihangete seaduse kohaselt lubatud, kohaldatakse hankelepingule
100-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
2) 50 protsenti või enam, kuid vähem kui 85 protsenti, kohaldatakse hankelepingule
25-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
3) 30 protsenti või enam, kuid vähem kui 50 protsenti, kohaldatakse hankelepingule
kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra;
4) vähem kui 30 protsenti, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni
määra.
(2) Hankelepingule kohaldatakse kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui:
1) taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega on muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole
riigihanke alusdokumentide muudatusena kõigile huvitatud isikutele, taotlejatele või
pakkujatele teatavaks tehtud;
2) riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole nõutud juhul pakkumuste või
taotluste esitamise tähtaega pikendatud ettenähtud ulatuses.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib hankelepingule kohaldada viieprotsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui esialgne tähtaeg oli määratud nõuetekohaselt, kuid teavet
tähtaja pikendamise kohta on avaldatud muul viisil kui hanketeates.
(4) Kui ettevõtjad on taotlenud lisateavet riigihangete seaduse § 46 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
tähtaegu arvestades õigel ajal, kuid hankija ei ole mis tahes põhjusel edastanud lisateavet
riigihanke alusdokumentide kohta hiljemalt kuus päeva või riigihangete seaduse § 93 lõike 2
punktis 2 ja § 94 lõikes 5 nimetatud juhtudel hiljemalt neli päeva enne taotluste ja pakkumuste
esitamise tähtpäeva ning hankija on jätnud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata, kui nii
on riigihangete seaduses nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist
finantskorrektsiooni määra.
(5) Kui riigihanke alusdokumentide kättesaadavuse aeg moodustab riigihanke
alusdokumentides ette nähtud pakkumuste ja taotluste esitamise tähtajast:
1) kuni viis päeva, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
2) rohkem kui viis päeva, kuid vähem kui 50 protsenti, kohaldatakse hankelepingule
kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra;
3) 50 protsenti või enam, kuid vähem kui 80 protsenti, kohaldatakse hankelepingule
viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
(6) Kui riigihanke alusdokumentidele ei ole elektrooniliselt tagatud piiramatut ja täielikku
tasuta juurdepääsu, välja arvatud, kui riigihangete seadusest tuleneb teisiti, kohaldatakse
hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
§ 363. Menetluse ebaõige valik
(1) Kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel on sõlmitud
hankeleping, mille sõlmimiseks puudus riigihangete seaduses alus, kohaldatakse
hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
2
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib hankelepingule kohaldada 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke avalikustamine on toimunud viisil, mis on
võimaldanud riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, sealhulgas juhul, kui riigihangete
registris on avaldatud riigihangete seaduse § 76 kohane vabatahtlik teade.
(3) Kui võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetluse kasutamiseks puudub riigihangete seaduses alus, kohaldatakse hankelepingule
25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(4) Lõikes 3 nimetatud aluse olemasolul võib kohaldada hankelepingule kümneprotsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke avalikustamine on toimunud viisil, mis on
võimaldanud riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, hankija on taganud menetluse täieliku
läbipaistvuse, sealhulgas on kasutatud menetluse põhjendus kajastatud riigihanke
alusdokumendis, hankija ei ole piiranud sobivate ettevõtjate, pakkujate või taotlejate arvu ja
neid on koheldud võrdselt.
(5) Kui hankija ei ole esitanud Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile viimase
nõudmisel riigihangete seaduse § 84 kohast aruannet, kohaldatakse hankelepingule
100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(6) Kui riigihangete seaduse § 84 kohane aruanne on Euroopa Komisjonile esitatud, kuid selles
oleva läbipaistmatu teabe või ebapiisava dokumentatsiooni tõttu ei saa järeldada, et
hankelepingu sõlmimine on olnud õiguspärane, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
§ 364. Puudused riigihanke alusdokumentides ja nende kohaldamisel
(1) Kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses
või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis:
1) võimaldab vaid ühel ettevõtjal olla taotleja või pakkuja või esitada pakkumus ning ainsa
ettevõtja osalemist ei õigusta tehniline eripära, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra;
2) piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu,
kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
3) ei ole seotud hankelepingu esemega, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra;
4) on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse
hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra;
5) on vastuolus riigihangete seaduse § 88 lõikega 3 või 6 või § 139 lõigetega 3–5, kohaldatakse
hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui see
puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne.
(2) Mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui
piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, või mitu ettevõtjat vastasid
kvalifitseerimistingimustele, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes,
kohaldatakse:
1) lõike 1 punktides 4 ja 5 ning lõike 7 punktis 1 nimetatud juhtudel viieprotsendilist
finantskorrektsiooni määra;
2) lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
2
(3) Kui hankelepingu ese ei ole valdkonna ettevõtja jaoks arusaadavalt kirjeldatud, välja
arvatud, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine
nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
(4) Kui riigihanke alusdokumendis on allhankijate kasutamist piiratud mõttelisele osale
hankelepingust ja selline piirang ei ole põhjendatud tulenevalt hankelepingu esemest,
kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
(5) Kui kohaldatakse riigihanke alusdokumentides avaldamata kvalifitseerimistingimusi või
pakkumuste hindamise kriteeriume ja neile antud suhtelisi osakaale või kui pärast pakkumuste
avamist on muudetud või valesti kohaldatud riigihanke alusdokumentides avaldatud
kvalifitseerimistingimust või tehnilist kirjeldust, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
(6) Kui konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse käigus on riigihanke
alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriumi või läbiräägitava tingimuse miinimumtaset
oluliselt muudetud, mistõttu oleks tulnud avaldada uus hanketeade, kohaldatakse
hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(7) Hankelepingule kohaldatakse kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui:
1) kvalifitseerimistingimust on kasutatud pakkumuse hindamisel või samal ajal
kvalifitseerimistingimustes ja pakkumuste hindamisel;
2) riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud hankelepingu või hankelepingu eseme tehnilise
kirjelduse tingimusi;
3) riigihanke alusdokumendis avaldatud pakkumuse hindamise kriteeriumi ei ole järgitud või
on rakendatud riigihanke alusdokumendis avaldamata hindamiskriteeriumi või selle
rakendamise täpsustavaid tingimusi või hindamiskriteeriumidele antud osakaale.
(8) Kui pakkumuse hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud
piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine,
kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
(9) Kui hankija on lükanud riigihangete seaduse § 115 alusel põhjendamatult madala
maksumusega pakkumuse tagasi, küsimata pakkujalt eelnevalt sama paragrahvi kohaselt
selgitust või kui ta on seda küsinud ja saanud vastuse, aga ei suuda tõendada, et ta on esitatud
selgitust kontrollinud ja tõendeid hinnanud, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
(10) Kui hankija antud selgitusi või lisateavet kvalifitseerimistingimuste või pakkumuste
hindamise kriteeriumide kohta ei ole avaldatud või edastatud kõigile pakkujatele, taotlejatele
või riigihankest huvitatud ettevõtjatele, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist
finantskorrektsiooni määra.
§ 365. Läbirääkimised ja pakkumuste muutmine
(1) Kui pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist on pakkujal või taotlejal võimaldatud
pakkumust muuta, kuigi see on riigihangete seaduse kohaselt keelatud, ja selle tulemusel osutub
see pakkuja edukaks, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
2
(2) Kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus on peetud läbirääkimisi ja selle tulemusel
on leping sõlmitud riigihanke alusdokumentides avaldatud tingimustega võrreldes oluliselt
muudetud tingimustel, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni
määra.
(3) Kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse käigus muudab hankija lepingu eset,
pakkumuste hindamise kriteeriume või miinimumnõudeid selliselt, et muudatuste tulemusel
sõlmitakse hankeleping selle ettevõtjaga temal tekkinud eelisseisundi tõttu, kohaldatakse
hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
§ 366. Riigihanke vahendi kasutamise rikkumine
(1) Kui riigihangete seaduse §-de 29–44 kohane riigihanke vahendi kasutamine ei vasta
riigihangete seadusele ja sellel võis olla potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju,
kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni
määra, kui sellise vahendi riigihangete seadusele mittevastava kasutamise tulemusel on
sõlmitud hankeleping pakkujaga, kellega ei oleks tulnud seda sõlmida.
§ 367. Keelatud huvide konflikt, kokkumäng ja pettusega seotud rikkumine
(1) Kui riigihanke korraldamisel või selle kavandamisel on esinenud huvide konflikt
riigihangete seaduse § 4 punkti 8 tähenduses, mille tulemusel on osutunud edukaks huvide
konfliktis oleva pakkuja pakkumus, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
(2) Kui ettevõtja on osalenud riigihangete seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud turu-uuringus või
muul moel hanke ettevalmistamisel ning konkurentsi ärakasutamise, mittediskrimineerimise,
võrdse kohtlemise või läbipaistvuse põhimõtte rikkumise ärahoidmiseks ei ole hankija
rakendanud meetmeid riigihangete seaduse § 10 lõigete 3 ja 4 kohaselt, välja arvatud, kui
ettevõtja on hankemenetlusest kõrvaldatud riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punkti 7 alusel,
kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(3) Kui riigihankes osalemisel on selleks pädev asutus, sealhulgas kohus või Konkurentsiamet,
tuvastanud konkurentidevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse (edaspidi
kokkumäng) ja kokkumängus osalenud ettevõtjaga on sõlmitud hankeleping, kohaldatakse
hankelepingule järgmist finantskorrektsiooni määra:
1) 100 protsenti, kui kokkumängus osales hankija, sealhulgas tema volitatud isik, või
rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik, abistades kokkuleppe sõlminud
ettevõtjaid;
2) 25 protsenti, kui riigihankes osalesid vaid kokkumängus osalenud ettevõtjad;
3) kümme protsenti, kui riigihankes osales kokkumängus mitteosalevaid ettevõtjaid ja hankija
või rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik ei osalenud kokkumängus.
(4) Kui riigihangete seaduse rikkumine on seotud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava
karistusseadustiku §-s 201, 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 391, 393, 394 või 3941 nimetatud
süüteoga või sellele kihutamise, kaasaaitamise või süüteokatsega, mille on kindlaks teinud
selleks pädev asutus, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni
määra.
2
§ 368. Hankelepingu muutmine nõudeid rikkudes
(1) Kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1,
kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(2) Kui hankelepingu väärtusele on muudatuse tõttu lisandunud väärtus, mis moodustab rohkem
kui 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algsele hankelepingu
väärtusele lõikes 1 sätestatud finantskorrektsiooni määra ning hankelepingu muudatuse
väärtusele 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(3) Kui hankelepingu algsele väärtusele on muudatuse tõttu lisandunud väärtus, mis moodustab
kuni 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse hankelepingu muudatuse
väärtusele lisaks lõikes 1 sätestatud finantskorrektsiooni määrale 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
§ 369. Riigihangete seaduse muud rikkumised
(1) Riigihangete seaduse rikkumise, mida ei ole nimetatud §-des 36–368, või alla rahvusvahelise
piirmääraga riigihanke või sotsiaal- või eriteenuste erimenetluse või ideekonkursi
korraldamisega seotud rikkumise korral kohaldatakse rikkumisega seotud hankelepingule või
selle osale §-des 36–368 kirjeldatud samasisulise või sarnase rikkumise kohta kehtestatud
finantskorrektsiooni määrasid.
(2) Riigihangete seaduse rikkumise, mida ei ole nimetatud §-des 36–368, või alla rahvusvahelise
piirmääraga riigihanke või sotsiaal- või eriteenuste erimenetluse või ideekonkursi
korraldamisega seotud rikkumise korral, millega samasisulist või sarnast rikkumist ei ole
määruse §-des 36–368 nimetatud, kohaldatakse rikkumisega seotud hankelepingule või selle
osale sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest § 35 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni
määra.
§ 3610. Finantskorrektsiooni määr erandlikel asjaoludel
Kui §-des 36–368 või § 369 lõikes 1 nimetatud rikkumise korral esineb rikkumist kergendav
asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid
see ei ole välistatud, võib erandina kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni määra järgmiselt:
1) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 100 protsenti, võib kohaldada 75- või
50-protsendilist määra;
2) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 50 protsenti, võib kohaldada 25- või
kümneprotsendilist määra;
3) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 25 protsenti, võib kohaldada kümne- või
viieprotsendilist määra;
4) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on kümme protsenti, võib kohaldada viie- või
kaheprotsendilist määra;
5) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on viis protsenti, võib kohaldada kaheprotsendilist
määra.
§ 3611. Raamlepingud
Määruses hankelepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka raamlepingule.“;
2
3) paragrahvi 37 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5)Kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele väljamakstud toetus
summas kuni 1000 eurot, võib jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata.“;
4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„Lõiget 5 ei kohaldata, kui:
1) tagasinõudmata jäetava toetuse summa koos sama projekti raames varem lõike 5 alusel
tagasinõudmata jäetud toetuse summadega ületab kahte protsenti projektile määratud toetusest;
2) ettemakse kasutamine on tõendamata;
3) kulu ei ole projekti tulemuse saavutamiseks vajalik;
4) rikkumisega seotud sama lepingu kulusid on varem välja makstud, kuid osa kuludest on
menetlemisel või esitatakse edaspidi;
5) esineb § 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud olukord;
6) tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo
toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud;
7) kuludega seoses esineb korruptsioon või huvide konflikt;
8) toimunud on topeltfinantseerimine.
5) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 9 asendatakse arv „2029“ arvuga „2030“;
6) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Lõike 1 punktis 9 nimetatud projekti abikõlblikkuse periood peab siseturvalisuspoliitika
fondide puhul jääma vahemikku 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2029. a.“;
7) määrust täiendatakse §-ga 502 järgmises sõnastuses:
„§ 502. Paragrahvi 369 rakendamine
Kui toetuse taotluse rahuldamise otsus või toetuse andmise tingimuste käskkiri on tehtud enne
15. detsembrit 2026. a, rakendatakse §-s 369 nimetatud rikkumistele Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ § 228.“.
§ 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. detsembril 2026. a.
Kristen Michal
Peaminister
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
2
06.11.2026
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi määrus). Eelnõuga võetakse määrusesse
üle riigihankega seotud rikkumistele ettenähtud finantskorrektsiooni protsendimäärad, mis seni
kohaldusid Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ alusel.
Määrust muudetakse ka tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) 1. novembril 2026. a
jõustuvatest muudatustest, millega kaotatakse ära riigisisene riigihangete piirmäär. Sellest
tulenevalt kaob võrreldes varasemaga ära rikkumine, mis seisnes riigihanke piirmääraga võrdse
või seda ületava, kuid alla rahvusvahelist piirmäära jääva eeldatava maksumusega riigihanke
puhul hanketeate avaldamise või riigihanke osadeks jaotamise nõuete eiramises. RHS-i
muudatuste jõustumise kuupäevast ei sõltu, millise määruse redaktsiooni rikkumisele
finantskorrektsiooni tegemisel kohaldatakse, sest seda arvestatakse finantskorrektsiooni
menetluse algusaja järgi.
Samuti viiakse muude riigihankega seotud rikkumiste regulatsioon võrreldes senisega
kooskõlla Euroopa Komisjoni õiguspraktikaga, mille kohaselt rakendatakse samasisulistele või
sarnastele rikkumistele, sõltumata riigihanke menetlusliigist või selle maksumusest, ühtseid
finantskorrektsiooni määrasid. Lisaks kehtestatakse määruses kuni 1000 euro toetuse
tagasinõuete puhul finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmisele lisapiiranguid. Viimase
muudatusena korrigeeritakse tulenevalt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
abikõlblikkuse perioodi pikendamisest projektide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega ning
tuuakse välja siseturvalisuspoliitika fondide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg.
Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega.
Eelnõu muudatustega ei suurene toetuse saaja halduskoormus, sest finantskorrektsioonide
kohaldamisega seotud põhimõtted ja käsitlused võrreldes varasemaga sisuliselt ei muutu.
Eelnõu jõustub üldises korras.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostas Riigi Tugiteenuste Keskuse vanemjurist Kathy Tätte
([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post [email protected]) ning eelnõu juriidilist
kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome
valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]).
2
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 36 ja eelnõu § 1 punktiga 2 lisanduvate
§-dega 36¹–3611 võetakse üle Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) §-dest 22–
22⁷ tulenenud finantskorrektsiooni protsendimäärad riigihankega seotud rikkumise korral, sest
nii on need toetuse saajale hõlpsamini leitavad ja jälgitavad.
Eelkirjeldatud rikkumised ja nendele ette nähtud protsendimäärad on üle võetud Euroopa
Komisjoni 14. mai 2019. a juhendist1 (edaspidi EK juhend). Tegemist on selliste rikkumistega,
millega kaasneb EK juhendi kohaselt igal juhul finantsmõju, st need rikkumised kahjustavad
Euroopa Liidu finantshuve ning on vastuolus Euroopa Liidu õigusega (läbipaistvuse,
diskrimineerimiskeelu, võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõttega).
Euroopa Komisjon soovitab liikmesriigil kohaldada EK juhendis sätestatud määrasid, et tagada
ühtlane finantskorrektsioonide tegemine sama õigusnormi rikkumise korral, sõltumata sellest,
kas rikkumise avastab rakendusüksus, auditeeriv asutus või Euroopa Komisjon.
Finantskorrektsioon tehakse, kui RHS-i rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju
Euroopa Liidu eelarvele. EK juhendis kui ka eelnõu §-des 36¹–368 kirjeldatud
rikkumisjuhtumite korral ettenähtud finantskorrektsiooni määrade skaala (5%, 10%, 25% ja
100%) eesmärk on tagada ühtsete finantskorrektsiooni määrade rakendamine samasuguse
olemuse ja raskusastmega rikkumiste (tüüprikkumiste) puhul. Kuigi ühtsed
korrektsioonimäärade skaalad on lubatud, on Euroopa Kohus4. oktoobri 2024. a otsuses nr
C-175/23 selgitanud, etkohaldatava korrektsiooni lõpliku summa kindlaksmääramiseks on
tingimata vaja teha individuaalne ja üksikasjalik analüüs, millega võetakse arvesse kõiki erisusi,
mille poolest tuvastatud eeskirjade eiramine skaala koostamisel arvesse võetud teguritest erineb
ja mille tõttu võib olla põhjendatud suurema, või vastupidi, vähendatud korrektsiooni
kohaldamine.Sellest tulenevalt võib eelnõu §-des 36¹–369 ettenähtud finantskorrektsiooni
protsendimäärast väiksemat finantskorrektsiooni kohaldada juhul, kui rikkumisel esinevad
sellised erilised asjaolud, mis erinevad selgelt §-des 36¹–369 kirjeldatud tüüprikkumise
asjaoludest. Erandlikel asjaoludel madalamate finantskorrektsiooni protsendimäärade
rakendamise võimaluse loob eelnõuga lisatav § 3610, millega kehtestatakse üldjuhul ettenähtud
finantskorrektsiooni protsendimäärale vastavad madalamad finantskorrektsiooni määrad.
Kui tegemist on alla rahvusvahelise piirmäära riigihanke või sotsiaal- või eriteenuste
erimenetluse või ideekonkursi korraldamisega seotud rikkumisega, millist või millele sarnast
rikkumist on kirjeldatud eelnõu §-des 36¹–36⁸, tuleb rikkumisele kohaldada § 369 lõike 1 alusel
samale või sarnasele rikkumisele ettenähtud finantskorrektsiooni protsendimäära.
Eelkirjeldatud põhimõte tuleneb EK suunistest eesmärgiga tagada samasuguse olemuse ja
raskusastmega rikkumistele ühtsed finantskorrektsiooni määrad, seda sõltumata riigihanke
menetlusliigist või hankelepingu maksumusest. Teisisõnu tagab § 369 lõige 1 selle, et raskema
loomuga rikkumistele ei kohaldataks finantskorrektsiooni määrasid, mis on üldjuhul ettenähtud
kergema loomuga rikkumistele, ja vastupidi.
1 Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsus nr C(2019) 3452, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke
eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide
kindlaksmääramiseks.
2
Samasuguse või sarnase rikkumise puudumisel kohaldatakse rikkumisele § 369 lõike 2 alusel
määruse § 35 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra (2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 %)
sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest ning arvestades rikkumise konkreetseid asjaolusid. Eelnimetatud rikkumised ei tähenda seda, et nad ei ole tähtsad või on formaalsed, vaid seda, et
tegemist on vähem levinud rikkumistega, mistõttu tuleb sobiv finantskorrektsiooni määr
kaalutleda just sellele rikkumisele omastest asjaoludest lähtudes.
Võrreldes varasemaga ei ole eelkirjeldatud käsitlus uus, ka määruse nr 143 §-s 22⁸ kirjeldatud
muude rikkumiste puhul lähtutakse rikkumisele proportsionaalse finantskorrektsiooni
kaalutlemisel muuhulgas määruses nr 143 kirjeldatud sarnasele rikkumisele ettenähtud
finantskorrektsiooni määrast.
RHS-i 1. novembril 2026. a jõustunud muudatusega kaotatakse riigisisene riigihangete
piirmäär, mille tulemusena jääb alles vaid kaks taset – lihthange ja rahvusvaheline hange.
Seetõttu jääb määrusesse üle võtmata määruse nr 143 § 22 lõikes 3 ettenähtud rikkumine, mis
nägi ette 25-protsendilise finantskorrektsiooni riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava,
kuid riigihanke rahvusvahelisest piirmäärast väiksema eeldatava kogumaksumusega
hankelepingu korral, kui ei olnud vastavat hanketeadet riigihangete registrile esitatud või rikuti
riigihanke osadeks jaotamise reegleid. Kuivõrd RHS-i 1. novembril 2026. a jõustunud
muudatuste kohaselt viiakse riigihanke menetlused, millega alustati enne 2026. aasta 1.
novembrit, lõpuni kuni 31. oktoobrini 2026. a kehtinud RHS-i redaktsioonis sätestatud nõudeid
järgides, käsitletakse määruses eelkirjeldatud rikkumist kui riigihangete seaduse muud
rikkumist § 369 mõttes.
Määruse § 37 lõikes 5 sätestatud erandi – finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmine kuni
1000 euro suuruste tagasinõuete puhul – kasutamisele kehtestatakse lisapiirangud.
Seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava abikõlblikkuse perioodi pikendamisega
pikendatakse projektide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega ning tuuakse välja
siseturvalisuspoliitika fondide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 36. Kehtiva regulatsiooni kohaselt
tuleb hankega seotud rikkumise korral kohaldada Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-e 22–
22⁸. Eelnõu muudatustega võetakse eelkirjeldatud sätted üle.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust §-dega 36¹–3611. Uues §-s 361 kirjeldatakse
hanketeate avaldamise ja riigihanke osadeks jaotamise nõuete eiramisi ja nendele ettenähtud
finantskorrektsiooni määrasid järgmiselt:
Paragrahvi 36¹ lõike 1 punkt 1 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 1; määruse nr 143 § 22 lõike
1 punkt 1) hõlmab riigihangete rahvusvahelist piirmäära ületavas riigihankes toime pandud
rikkumist, mille kohaselt on jäetud esitamata hanketeade Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele
(edaspidi TED), kui selle esitamise kohustus tulenes RHS-ist, ehk kui tegemist on RHS § 121
lõike 1 punktis 1 nimetatud olukorraga.
Paragrahvi 36¹ lõike 1 punkti 2 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 1; määruse nr 143 § 22 lõike
1 punkt 2) kohaselt tehakse finantskorrektsioon kogu lepingule ka siis, kui tegemist on RHS §
121 lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorraga, ehk riigihangete registrile on hanketeade edastatud,
2
kuid hankija ei ole selle registrisse esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on
võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate
edastamist TED-ile vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine on riigihangete seaduse
kohaselt nõutav.
Paragrahvi 36¹ lõike 1 punkt 3 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 2; määruse nr 143 § 22 lõike
1 punkt 3) annab finantskorrektsiooni aluse juhuks, kui riigihanke osadeks jaotamisel eraldi
riigihangeteks on rikutud RHS § 28. Rikkumise ulatus tuleb arvestada ainult riigihangetelt,
mille suhtes on rikkumine toime pandud. Näiteks, kui korraldati üle rahvusvahelise piirmääraga
riigihange, mille suhtes ei ole rikkumist tuvastatud, kuid järgmised või eelnenud hanked oleks
tulnud esimesega liita RHS § 28 alusel, tuleb finantskorrektsiooni kohaldada ainult sellele
hankele või neile hangetele, mitte õiguspäraselt korraldatud rahvusvahelist piirmäära ületavale
riigihankele. Teistpidi, kui korraldati riigihanked või sõlmiti hankelepingud, mille maksumus
oli kõikidel juhtudel alla rahvusvahelise piirmäära, kuid summaarselt oleks seda piirmäära
ületanud, tuleb finantskorrektsiooni rakendada kõikide hankelepingute summale.
Paragrahvi 36¹ lõige 2 (EK juhendi punkt 2.1 alapunktid 1 ja 2; määruse nr 143 § 22 lõige 2)
annab aluse lõikes 1 nimetatud juhtudel finantskorrektsiooni määra vähendamiseks 25%-le, kui
avalikustamine toimus viisil, mis võimaldas riigihankes osaleda ka teise EL-i liikmesriigi
ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade avaldati riigihangete registris. Teisisõnu peab hankija
poolt kasutatud avalikustamisvahend tagama teisele liikmesriigis asuvale ettevõtjale enne
hankelepingu sõlmimist juurdepääsu asjakohasele teabele riigihanke kohta nii, et tal on
võimalik esitada pakkumus või väljendada huvi hankes osalemiseks.
Paragrahvi 36¹ lõike 3 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 3; määruse nr 143 § 22 lõige 5) kohaselt
tuleb teha hankelepingule viieprotsendine finantskorrektsioon, kui hankija ei ole RHS § 27
lõike 2 kohaselt riigihanke alusdokumendis põhjendanud riigihanke osadeks jagamata jätmist
ühe menetluse raames. Kui hankija tagantjärele esitatud põhjendused on asjakohased ja hanke
osadeks jagamata jätmine oli õigustatud, on tegemist formaalse rikkumisega, millele
finantskorrektsiooni ei järgne.
Paragrahvis 362 kirjeldatakse rikkumisi, mis on seotud pakkumuste või taotluste esitamise ja
riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemise tähtaegade eiramisega, ja nendele
ettenähtud finantskorrektsiooni määrasid järgmiselt:
Paragrahvi 362 lõige 1 (EK juhendi punkt 2.1 alapunktid 4 ja 6; määruse nr 143 § 22¹ lõige 1)
annab finantskorrektsiooni aluse juhuks, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud
pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaegasid.
Paragrahvi 362 lõike 2 punkti 1 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 6; määruse nr 143 § 22¹ lõike
2 punkt 1) kohaselt tuleb kohaldada hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni
määra juhul, kui piiratud või avatud hankemenetluse, konkurentsipõhise,
innovatsioonimenetluse või läbirääkimistega hankemenetluse korral on taotluste või
pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke
alusdokumentide muudatusena kõigile huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele teatavaks
tehtud, st tähtaegade muudatuste avalikustamine ei ole toimunud ka viisil, mis võimaldaks
riigihankes osaleda soovival ettevõtjal muudetud teabest teada saada.
Paragrahvi 362 lõike 2 punkti 2 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 6; määruse nr 143 § 22¹ lõike
2 punkt 2) kohaselt tuleb kohaldada kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
2
riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole pakkumuste esitamise tähtaega
pikendatud ettenähtud, sh RHS § 82 lõikes 1 nimetatud ulatuses. Olulist muudatust tuleb
hinnata eelkõige RHS § 82 lõike 2 tähenduses.
Paragrahvi 362 lõike 3 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 6; määruse nr 143 § 22¹ lõige 3)
kohaselt tuleb viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra kohaldada juhul, kui esialgne
tähtaeg oli määratud nõuetekohaselt, kuid teave tähtaja pikendamise kohta avaldati muul viisil
kui hanketeates. Nt hange toimus elektrooniliselt riigihangete registris, kuid pikendamise kohta
seal teavet ei märgitud, samas teavitamine pikendamise kohta toimus hoopis meedia
vahendusel, e-kirja teel; hange viidi läbi rahvusvahelise hankena, kuid tähtaja pikendamise
teade esitati riigihangete registris.
Paragrahvi 362 lõike 4 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 6; määruse nr 143 § 22¹ lõige 4)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
ettevõtjad on taotlenud lisateavet RHS § 46 lõigetes 1 ja 2 nimetatud aegu arvestades õigel ajal,
mil hankija on veel kohustatud lisateavet esitama, kuid hankija on jätnud pakkumuste esitamise
tähtaja RHS § 82 lõike 3 kohaselt pikendamata, kui ta ei jõudnud selgitusi esitada RHS § 46 lõike 1 kohaselt kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Kui
hankija esitab enam kui kolme tööpäeva jooksul selgituse ja lisateabe taotluse esitamisest
arvates ei jää taotluste/pakkumuste esitamiseni RHS § 46 lõikes 2 nõutud päevi, mis vabastaks
hankija selgituste esitamise kohustusest, peab ta pikendama pakkumuste esitamise tähtaega,
sest pakkujad peavad saama lisateabega tutvuda ja pakkumust vajadusel kohendada.
Paragrahvi 362 lõike 5 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 5; määruse nr 143 § 22¹ lõige 5)
kohaselt nähakse ette finantskorrektsiooni määrad, sõltuvalt sellest, kui lühike on riigihanke
alusdokumentide kättesaadavuse aeg hankija määratud pakkumuste esitamise tähtajast arvates.
Selline olukord võib esineda juhul, kui riigihanke alusdokumendid ei ole kättesaadavad
elektrooniliselt või kui elektroonilise kättesaadavuse korral ei ole need ikkagi kättesaadavaks
tehtud. RHS § 77 lõike 1 kohaselt tuleb riigihanke alusdokumendid teha ettevõtjatele
kättesaadavaks hankemenetluse algamisest arvates, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2
nimetatud juhul. RHS § 45 lõikes 2 nimetud juhtudel ei pea riigihanke alusdokumendid olema
tehtud kättesaadavaks elektrooniliselt. Ebamõistlikult lühike aeg hankedokumentide
väljastamiseks piirab konkurentsi ning on seega riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega
vastuolus.
Paragrahvi 362 lõige 6 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 5; määruse nr 143 § 22¹ lõige 6) näeb
hankelepingule ette 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke
alusdokumentidele ei ole üldse tagatud piiramatut ja täielikku tasuta elektroonilist juurdepääsu,
kui see on kohustuslik RHS-i kohaselt. RHS § 45 lõike 1 kohaselt peab riigihanke
alusdokumendid tegema kättesaadavaks elektrooniliselt, välja arvatud RHS § 45 lõikes 2
nimetatud juhtudel, mil teabevahetus, sh riigihangete alusdokumentide kättesaadavus ei pea
toimuma elektrooniliselt. Elektroonilisel teel dokumentide saamine peab olema RHS § 77 lõike
1 kohaselt tasuta.
Paragrahvis 363 kirjeldatakse menetluse ebaõige valikuga seotud rikkumisi ja nendele
ettenähtud finantskorrektsiooni määrasid järgmiselt:
Paragrahvi 363 lõiked 1 ja 2 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 1; määruse nr 143 § 222 lõiked 1
ja 2) näevad ette finantskorrektsiooni määrad juhul, kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse valikuks ei olnud alust ehk valiti vale menetlusliik hanke korraldamiseks ja
2
sellise menetlusliigi tulemusel sõlmiti hankeleping. Siiski võib kohaldada hankelepingule 25-
protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke avalikustamine toimus viisil, mis
võimaldas riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, sealhulgas juhul, kui riigihangete registris
avaldati RHS § 76 kohane vabatahtlik teade.
Paragrahvi 363 lõiked 3 ja 4 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 7; määruse nr 143 § 222 lõiked 3
ja 4) näevad ette finantskorrektsiooni määrad juhul, kui avaliku sektori hankijal RHS § 5 lõike
2 tähenduses puudus hankelepingu sõlmimiseks võistleva dialoogi või konkurentsipõhise
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks sama seaduse § 48 lõike 3 kohane alus või
innovatsioonipartnerluse lepingu sõlmimiseks lõike 2 kohane alus. Sellisel juhul kohaldatakse
hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Võrgustiku sektori hankija võib
RHS § 155 kohaselt valida dialoogi ja konkurentsi menetluse liigi ilma piiranguteta. Siiski võib
kohaldada kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine toimus viisil, mis
võimaldas riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, hankija on taganud menetluse täieliku
läbipaistvuse, sealhulgas kajastus kasutatud menetluse põhjendus riigihanke alusdokumendis,
hankija ei piiranud sobivate ettevõtjate, pakkujate või taotlejate arvu ja neid koheldi võrdselt.
Paragrahvi 363 lõiked 5 ja 6 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 16; määruse nr 143 § 222 lõiked
5 ja 6) näevad ette finantskorrektsiooni määrad seoses RHS §-s 84 nimetatud Euroopa
Komisjoni nõutud aruande hankija poolt esitamata jätmise või selles oleva teabe ebaselguse või
-piisavusega. Selline aruanne tuleb esitada rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava
eeldatava maksumusega hankemenetluse ja dünaamilise hankesüsteemi loomise kohta. Kui
hankija ei ole esitanud Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile sellist aruannet, siis
on tegemist olukorraga, kus hankija ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hankemenetlus oli
kohaldatavate õigusnormidega kooskõlas, ning sellisel juhul kohaldatakse hankelepingule 100-
protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Kui aruanne on Rahandusministeeriumile esitatud, kuid EK arvates on aruanne läbipaistmatu
või ebapiisava dokumentatsiooniga ja selles olevate selgituste tõttu ei saa järeldada või ei teki
veendumust, et hankelepingu sõlmimine oli õiguspärane, kohaldatakse hankelepingule 25-
protsendilist finantskorrektsiooni määra, v.a arvatud juhul, kui esineb olukord, mis langeb
kokku muu finantskorrektsiooni alusega (nt menetlusliigi ebaõige valik), millel on kõrgem
määr. Sellisel juhul kohaldatakse asjakohasemat kõrgema finantskorrektsiooni määraga sätet.
Rahandusministeerium teavitab nimetatud asjaoludest korraldusasutust ja asjaomast
rakendusüksust.
Paragrahvis 364 kirjeldatakse rikkumisi, mis on seotud puudustega riigihanke
alusdokumentides ja nende kohaldamisel, ja nendele ettenähtud finantskorrektsiooni määrasid
järgmiselt:
Paragrahvi 364 lõikega 1 (määruse nr 143 § 223 lõige 1) nähakse ette finantskorrektsiooni
määrad juhul, kui ettevõtja või taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse
hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on
seatud kriteerium või tingimus, mis piirab nende juurdepääsu hankele. Kindlaksmääratud
kvalifitseerimistingimused ei tohi olla diskrimineerivad ega piiravad ning nad peavad olema
seotud lepingu esemega ja sellega proportsionaalsed.
Paragrahvi 364 lõike 1 punkti 1 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 11; määruse nr 143 § 223
lõike 1 punkt 1) kohaselt on piiravaks tingimuseks iga tingimus või kriteerium, mis võimaldab
vaid ühel ettevõtjal olla taotleja või pakkuja või esitada pakkumus, kusjuures ainsa ettevõtja
2
osalemist ei õigusta tehniline eripära. Sellisel juhul kohaldatakse hankelepingule 25-
protsendilist finantskorrektsiooni.
Paragrahvi 364 lõike 1 punkti 2 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 10 ja 15; määruse nr 143
§ 223 lõike 1 punkt 2) kohaselt on piiravaks tingimuseks iga tingimus või kriteerium, mis piirab
konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu. Sellisel juhul
kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. EK juhendi kohaselt
on konkreetse asukohapiiranguga tegemist näiteks siis, kui pakkujal peab pakkumuse esitamise
ajal olema i) riigis või piirkonnas tegevuskoht või esindaja; ii) riigis või piirkonnas tegutsemise
kogemus ja/või kvalifikatsioon; iii) riigis või piirkonnas seadmeid. Sellise piirangu puhul on
tõenäoline, et ettevõtjad võisid pakkumuse esitamisest loobuda.
Paragrahvi 364 lõike 1 punkti 3 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 11; määruse nr 143 § 223
lõike 1 punkt 3) kohaselt on piiravaks tingimuseks iga tingimus või kriteerium, mis ei ole seotud
hankelepingu esemega. Sellisel juhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
Paragrahvi 364 lõike 1 punkti 4 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 11; määruse nr 143 § 223
lõike 1 punkt 4) kohaselt on piiravaks tingimuseks iga tingimus või kriteerium, mis on seotud
hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Sellisel juhul kohaldatakse
hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
Paragrahvi 364 lõike 1 punkti 5 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 11; määrus nr 143 § 223 lõike
1 punkt 5) kohaselt kohaldatakse vaid kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
tingimus või kriteerium, mis on vastuolus RHS § 88 lõigetega 3 või 6 või § 139 lõigetega 3–5,
st konkreetse brändi nimetamisel puudus märge „või sellega samaväärne“ või muu samasisuline
märge, et tagada konkurentsi avamine. Kui need tingimused on täidetud, ei ole
finantskorrektsiooni tegemine põhjendatud. Finantskorrektsiooni neil asjaoludel siiski ei tehta,
kui see puudutab vaid vähetähtsat osa hankelepingust ja rikkumine on üksnes formaalne, seega
puudub ka võimalik mõju EL-i eelarvele. „Vähetähtis osa“ on määratlemata õigusmõiste, seega
tuleb iga hanke puhul hinnata seda vastavalt asjaoludele, eelkõige juhinduda sellest, kas see
hankeosa või tingimus võis mõjutada pakkujate ringi või pakkumise maksumust. Vähetähtis ei
ole alati võrdne väikse osaga lepingu mahust. Vähetähtsat asja tuleb vaadata hankelepingu
põhieseme täitmise suhtes, näiteks kui lepingu põhiese on hoone või rajatise ehitamine, kuid
abistav osa on nt järelkoristus või ettevalmistustöö.
Paragrahvi 364 lõike 2 punktiga 1 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 11; määruse nr 143 § 223
lõike 2 punkt 1) sätestatakse viieprotsendilise finantskorrektsioonimäära kohaldamise võimalus
lõike 1 punktides 4 ja 5 ning lõike 7 punktis 1 nimetatud juhtumite korral, kui piiravate
tingimuste või kriteeriumide puhul esines piisav või minimaalne konkurents, st kui mitu
ettevõtjat esitas pakkumuse, mis vastasid riigihangete alusdokumentidele, kui piirav tingimus
esines pakkumuste vastavustingimustes, või mitu ettevõtjat vastasid
kvalifitseerimistingimustele, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes.
Paragrahvi 364 lõike 2 punkti 2 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 10; määruse nr 143 § 223
lõike 2 punkt 2) kohaselt võib lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorra puhul, kui tingimus või
kriteerium piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu,
kuid esines piisav või minimaalne konkurents, tuleb rakendada kümneprotsendist
finantskorrektsiooni. Minimaalne konkurents esineb siis, kui vähemalt mitu (näiteks kaks)
ettevõtjat esitas pakkumuse, mis vastasid riigihangete alusdokumentidele, kui piirav tingimus
2
esines pakkumuste vastavustingimustes, või mitu ettevõtjat vastasid
kvalifitseerimistingimustele, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes.
Paragrahvi 364 lõike 3 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 12; määruse nr 143 § 223 lõige 3)
kohaselt, kui hanke lepinguese ei ole valdkonna ettevõtja jaoks arusaadavalt kirjeldatud, välja
arvatud, kui RHS-i kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud (nt
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse või innovatsioonipartnerluse korral),
kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Kui ese ei ole
arusaadavalt kirjeldatud, ei ole potentsiaalsetel pakkujatel või taotlejatel võimalik saada täpselt
aru, mida peab pakkuma, seega jäetakse pakkumus esitamata või ei esitata seda hankija jaoks
soovitud kujul. Arusaamatul kirjeldusel võib olla heidutav ja konkurentsi piirav mõju. Esitatud
pakkumised ei pruugi olla võrreldavad. Valdkonna ettevõtja jaoks ei ole hankelepingu ese
arusaadavalt kirjeldatud näiteks EK juhendis toodud näitena, kui hankemenetluse käigus
esitatud kaebuste või teadete põhjal on selgunud, et tehnilise kirjelduse täpsusaste ei võimalda
potentsiaalsel pakkujal lepingu eset kindlaks määrata. Potentsiaalsete pakkujate esitatud
küsimuste arv ei osuta siiski rikkumise olemasolule, kui hankija vastab küsimustele
asjakohaselt ning RHS-is selgituste andmisele seatud nõudeid järgides. Teisalt võib
arusaadavuse näitajaks olla asjaolu, et hanke vastu huvitundjad või pakkujad ei ole hanget
vaidlustanud. Arusaadavust hindab rakendusüksus või audit asjaolude koosmõjus, sealhulgas
RHS § 87 lõike 1 kontekstis.
Paragrahvi 364 lõike 4 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 13; määruse nr 143 § 223 lõige 4)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
riigihanke alusdokumendis (nt tehnilise kirjeldusega) on piiratud allhankijate kasutamist
mõttelisele osale hankelepingust, mainimata asjaomaste ülesannete sisu, ja selline piirang ei ole
põhjendatud tulenevalt hankelepingu esemest. Selline olukord võib tekkida RHS § 103 lõikes 7
nimetatud juhul, mis võimaldab teenuste või ehitustööde hankelepingute või selliste asjade
hankelepingute sõlmimisel, mille esemeks on ka asjade kohaletoomine või paigaldamine,
hankijal riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja teeks mõned olulised tööd
ise. Seega peavad „mõned olulised tööd“ olema määratletud riigihanke alusdokumentides ja
haakuma hankelepingu esemega.
Paragrahvi 364 lõike 5 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 9 ja punkt 2.2 alapunkt 14; määruse
nr 143 § 223 lõige 5) kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui kohaldatud on riigihanke alusdokumentides avaldamata
kvalifitseerimistingimust või pakkumuste hindamise kriteeriumi ning hindamiskriteeriumile
antud suhtelist osakaalu. Või kui pärast pakkumuste avamist muudeti või kohaldati valesti
kvalifitseerimistingimusi või tehnilist kirjeldust ning selle tulemusena tunnistatakse edukaks
pakkumus, mida ei oleks tulnud vastu võtta, või lükatakse tagasi pakkumus, mis oleks tulnud
vastu võtta, kui avaldatud tingimusi oleks järgitud. Selline olukord võib olla ka siis, kui
selgituste teel, millega laiendati või muudeti tingimusi, valiti välja edukas pakkumus.
Paragrahvi 364 lõike 6 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 19; määruse nr 143 § 223 lõige 6)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on riigihanke alusdokumentides
avaldatud hindamiskriteeriumi või läbiräägitava tingimuse miinimumtaset oluliselt muudetud,
mistõttu oleks tulnud avaldada uus hanketeade. Kuna oluline muudatus on määratlemata
õigusmõiste, siis tuleb seda sisustada asjaolude hindamise ja kaalumise kaudu, sh arvestades
selle hankemenetlusliigi paindlikkust. Olulise muudatusega on tegemist siis, kui see viib
2
selleni, et muudetud tingimuste korral oleks olnud pakkujate ring laiem või pakkumises oleks
osalenud teistsuguse kaubaturu ettevõtjad, kuivõrd hankelepingu ese muutus.
Paragrahvi 364 lõike 7 punkti 1 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 11; määruse nr 143 § 223
lõike 7 punkt 1) kohaselt tuleb kohaldada hankelepingule kümneprotsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui kvalifitseerimistingimust on kasutatud pakkumuse hindamise
kriteeriumina või samal ajal kvalifitseerimistingimustes ja pakkumuste hindamisel ja selline
keeld tuleneb RHS § 101 lõike 1 punktist 6.
Paragrahvi 364 lõike 7 punkti 2 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 9; määruse nr 143 § 223 lõike
7 punkt 2) kohaselt kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni
määra, kui riigihanke alusdokumentides ei ole üldse avaldatud hankelepingu tingimusi või
hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse tingimusi.
Paragrahvi 364 lõike 7 punkti 3 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 9; määruse nr 143 § 223 lõige
8) kohaselt kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
riigihanke alusdokumendis sisalduvaid pakkumuste hindamise kriteeriume ei järgitud, sh neid
ei kohaldatud või rakendati valesti või on rakendatud valesti avaldamata hindamiskriteeriumi.
Paragrahvi 364 lõike 8 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 9; määruse nr 143 § 223 lõige 8)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole sätestatud
piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on konkurentsi põhjendamatu piiramine ehk
piisavate üksikasjade puudumisel võis olla potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju. Sellise
olukorra indikaatoriks ei ole ainult pakkumuste arv, kui kriteeriumid ja nende osakaalud on
kirjeldatud selle valdkonna ettevõtjale arusaamatult või liialt üldiselt, näiteks ei ole selgitusi
selle kohta, millistel tingimustel hindepunkt antakse. Rikkumisega ei ole tegemist, kui hankija
on pakkumuste hindamise kriteeriume ja nende osakaale kõigile pakkujatele viimaste taotlusel
piisavalt üksikasjalikult selgitanud enne pakkumuste esitamise tähtaega ning vastused on
edastatud kõigile pakkujatele, et kindlustada kõigile pakkujatele, taotlejatele või riigihankest
huvitatud ettevõtjatele ühetaoline lisainfo.
Paragrahvi 364 lõike 9 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 20; määruse nr 143 § 223 lõige 9)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankija
on lükanud pakkumuse tagasi põhjendamatult madalale maksumusele tuginedes ilma, et oleks
küsinud pakkujalt selgitusi (nt üksikasjalikumat teavet pakkumuse nende osade kohta, mida ta
peab asjakohaseks). Finantskorrektsioon tehakse ka juhul, kui enne tagasilükkamist on hankija
RHS § 115 kohaselt küsinud selgitusi ja saanud vastuse, kuid hankija ei suuda siiski tõendada,
et ta on selgitusi küsinud ning esitatud selgitust kontrollinud ja tõendeid hinnanud.
Paragrahvi 364 lõike 10 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 9; määruse nr 143 § 223 lõige 10)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
hankija antud selgitusi või lisateavet kvalifitseerimistingimuste või pakkumuste hindamise
kriteeriumide kohta ei avaldatud või edastatud kõigile pakkujatele, taotlejatele või riigihankest
huvitatud ettevõtjatele, tekitades ebavõrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning luues
sellega ebavõrdse konkurentsiolukorra.
Paragrahvis 365 kirjeldatakse läbirääkimiste ja pakkumuste muutmisega seotud rikkumisi ja
nendele ettenähtud finantskorrektsiooni määrasid järgmiselt:
2
Paragrahvi 365 lõike 1 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 17; määruse nr 143 § 224 lõige 1)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pärast
pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist on pakkujal või piiratud hankemenetluses taotlejal
võimaldatud muuta pakkumust ja selle tulemusel osutub see pakkuja edukaks.
Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse puhul on pakkujatel või taotlejatel lubatud esitada, täiendada või täpsustada
teavet ja dokumente, seega nende hankemenetluste korral antud säte ei kohaldu. Samuti RHS
§ 30 lõikes 3 nimetatud juhul, mille kohaselt ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel
sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, seega võib hankija paluda
pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täiendada.
Lisateabe esitamise juures tuleb jälgida, et pakkumust ei tohi põhimõtteliselt pärast selle
esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel.
Paragrahvi 365 lõike 2 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 17; määruse nr 143 § 224 lõige 2)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avatud
või piiratud hankemenetluse käigus on peetud läbirääkimisi ja selle tulemusel on leping
sõlmitud riigihanke alusdokumentides avaldatud tingimustega võrreldes oluliselt muudetud
tingimustel. Olulist muudatust võib analoogia korras hinnata ka RHS § 123 lõike 2 järgi, mis
näeb ette tingimused selle kohta, milliste asjaolude esinemisel loetakse muudatus oluliseks.
Läbirääkimiste enda tõendamine võib olla keerukas, kuid eelkõige on läbirääkimiste pidamise
asjaolu nähtav sõlmitud hankelepingu tingimustest, kui need ei vasta riigihanke
alusdokumentides ja pakkumuses esitatule.
Paragrahvi 365 lõike 3 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 17; määruse nr 143 § 224 lõige 3)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse käigus muudab hankija lepingu eset, pakkumuste
hindamise kriteeriume või miinimumnõudeid selliselt, et nende muudatuste tulemusel tekib just
soovitud ettevõtjal eelis hankelepingu sõlmimiseks. Siin ei peeta silmas igasuguseid mõistlikke
ja vajalikke muudatusi. Tegemist peab olema sihistatud muudatusega, mille tulemusel tekib just
sellel ettevõtjal eelis, kusjuures muudatus ei ole sõltuvalt lepingu esemest või tulemusest
otseselt vajalik või möödapääsmatu vms, tekitades ebavõrdset kohtlemist.
Paragrahvis 366 kirjeldatakse riigihanke vahendi kasutamise rikkumisi ja nendele ettenähtud
finantskorrektsiooni määrasid järgmiselt:
Paragrahvi 366 lõiked 1 ja 2 (EK juhendi punkt 2.1 alapunkt 8; määruse nr 143 § 225 lõiked 1
ja 2) reguleerivad RHS §-des 29–44 nimetatud riigihanke vahendite kasutamisel esinevate
rikkumiste finantskorrektsioone. Hankelepingule kohaldatakse kümneprotsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui sellise vahendi kasutamine ei vastanud RHS-is sätestatule ja
sellest tulenevalt võis sellel olla potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju. Hankelepingule
kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui sellise vahendi riigihangete
seadusele mittevastava kasutamise tulemusel sõlmiti hankeleping pakkujaga, kellega ei oleks
tulnud seda sõlmida. Kui mittevastavus seisneb hanketeate avaldamata jätmises, tuleb teha
finantskorrektsioon § 36 alusel.
Paragrahvis 367 kirjeldatakse keelatud huvide konflikti, kokkumängu ja pettusega seotud
rikkumisi ningnende korral ettenähtud finantskorrektsiooni määrasid järgmiselt:
2
Paragrahvi 367 lõike 1 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 21; määruse nr 143 § 226 lõige 1)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
riigihanke korraldamisel või selle kavandamisel esines RHS § 4 punkti 8 tähenduses huvide
konflikt, mille tulemusel osutus edukaks huvide konfliktis oleva pakkuja pakkumus. Huvide
konflikt võib esineda juba projekti ettevalmistamise etapis, näiteks siis, kui projekti
ettevalmistamine mõjutas hankedokumente või hankemenetlust.
Huvide konflikt esineb näiteks olukorras, kus hankija juhatuse liige sõlmib riigihanke tulemusel
hankelepingu talle kuuluva äriühinguga, või olukorras, kus hankeleping sõlmitakse riigihanget
läbi viinud hankija töötajale kuuluva ettevõttega või ettevõttega, mille juhatuses ta on.
Niisamuti on huvide konfliktina käsitatav olukord, kus hankelepingu sõlmib küll hankija
juhatuse liige, kuid riigihanke on läbi viinud hankija töötaja, kes on ühtlasi väljavalitud
pakkumuse teinud ettevõtte juhatuse liikme abikaasa. Huvide konfliktina tuleb käsitada ka
selliseid olukordi, kus riigihanget läbi viivat isikut võib mõjutada tema isiklik huvi. Sealjuures,
huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui hankeleping sõlmitakse elukaaslase, abikaasa või
lähisugulasega (vanem, laps, õde või vend), neile kuuluvate ettevõtetega või ettevõtetega, kelle
juhtorganiks nad on. Kohtupraktikas2 on leitud, et lähedaste puhul on isikute vahel üldiselt
sedavõrd tugevad emotsionaalset laadi sidemed, et inimloomust arvestades pole alust eeldada,
et ametiisik suudaks nende suhtes toimida erapooletult, st (vaid) üldistest (avalikest,
ametialastest) huvidest lähtudes. Muude sugulaste ja hõimlastega, neile kuuluvate ettevõtete
või ettevõtetega, kelle juhtorganiks nad on, hankelepingu sõlmimise korral peab toetuse saaja
huvide konflikti puudumist rakendusüksuse nõudmisel põhjendama.
Kuigi riigihangete registris läbiviidavate riigihangete puhul ei saa hankija välistada täielikult
võimalust, et pakkumuse esitab isik või ettevõte, kelle osalemine võib mõjutada riigihanke
läbiviija otsuseid, tuleb sellisel juhul siiski huvide konfliktist hoidumiseks võtta kasutusele
asjaomased meetmed, näiteks taandada riigihanke edasistest protsessidest isik, kellel on
riigihanke tulemusele mõjuvõim, või kui huvide konflikti ei ole sedasi võimalik vältida, siis
jätta vastav pakkuja riigihankest kõrvale RHS § 95 lõike 4 punkti 6 alusel.
Paragrahvi 367 lõike 2 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 18; määruse nr 143 § 226 lõige 2)
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankijat
on eelnevalt nõustanud pakkuja ja see põhjustab konkurentsi moonutamist või rikub
diskrimineerimiskeeldu või võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet juhul, kui ettevõtja
on osalenud RHS § 10 lõikes 1 nimetatud turu-uuringus või muul moel hanke ettevalmistamisel
ning hankija ei ole rakendanud RHS § 10 lõigete 3 ja 4 kohaseid meetmeid.
Finantskorrektsiooni ei tehta, kui hankija on ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldanud RHS-i §
95 lõike 4 punkti 7 alusel.
Paragrahvi 367 lõige 3 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 22; määruse nr 143 § 226 lõige 3) näeb
ette finantskorrektsiooni määrad keelatud kokkumängu ehk konkurentidevahelise kokkuleppe,
otsuse või kooskõlastatud tegevuse korral, kui kokkumängus osaleva ettevõtjaga sõlmiti
hankeleping. Kokkumängu puhul on tegemist konkurentsi tõsise piiramisega, mille esinemisel
tuleb teha finantskorrektsioon. Kokkumängu peab olema tuvastanud asjaomane asutus, nt
Konkurentsiamet või kohus. Kokkumängu tulemusel esitatud pakkumisega on tegemist juhul,
kui ettevõtjad sõlmivad omavahel kokkuleppe eesmärgiga tõsta riigihankel pakutavate kaupade,
ehitustööde või teenuste hindu, alandada nende kvaliteeti või jagada omavahel kaubaturge
hankelepingute omavahelise kokkulepitud jagamise teel.
2 Vt Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 164
2
Paragrahvi 367 lõige 3 punkti 1 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 22; määruse nr 143 § 226 lõike
3 punkt 1) kohaselt tehakse 100-protsendiline finantskorrektsioon, kui kokkumängus osalenud
hankija, sealhulgas tema volitatud isik, või rakenduskava elluviimise korraldaja perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-de
6–8 tähenduses, st korraldusasutuse, rakendusasutuse, rakendusüksuse või raamatupidamise
ülesannet täitva asutuse töötaja või ametnik on abistanud kokkuleppe sõlminud ettevõtjaid.
Paragrahvi 367 lõige 3 punkti 2 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 22; määruse nr 143 § 226 lõike
3 punkt 2) kohaselt tehakse 25-protsendiline finantskorrektsioon hankelepingule juhul, kui
riigihankes osalesid vaid kokkumängus osalenud ettevõtjad, kuid hankija või rakenduskava
elluviimise korraldaja töötaja või ametnik ei osalenud kokkumängus ega olnud sellest teadlik.
Paragrahvi 367 lõige 3 punkti 3 (EK juhendi punkt 2.2 alapunkt 22; määruse nr 143 § 226 lõike
3 punkt 3) alusel tehakse kümneprotsendiline finantskorrektsioon hankelepingule juhul, kui
hankija või rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik ei osalenud kokkumängus
ning hankes osales kokkumängus mitteosalevaid ettevõtjaid.
Paragrahvi 367 lõikes 4 (EK juhendi punkt 1.5; määruse nr 143 § 226 lõige 4) on riigihangete
seaduse rikkumised, mis on seotud liidu finantshuve kahjustava pettusega või direktiivi
(EL) 2017/13716 artiklites 3–5 sätestatud süütegudega. Direktiiv (EL) 2017/1371 on üle võetud
karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse
direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine). Finantskorrektsiooni
rakendamise eelduseks on, et tuvastatud riigihangete seaduse rikkumisel on mõju projekti
kulude abikõlblikkusele ning on seotud karistusseadustiku alusel kvalifitseeritud ja direktiivi
tähenduses liidu finantshuve kahjustava pettuse või muu direktiivis osundatud süüteoga.
Eelkirjeldatud eelduste analüüs kajastatakse finantskorrektsiooni otsuses. 10 000 euro suuruse
või suurema tollivõlaga süüteod (karistusseadustiku § 391 salakaubavedu ja § 393
ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga) on hõlmatud direktiivi
artikli 2 lõikes 2 koosmõjus artikli 3 lõike 2 punktis d näidatud süüteokoosseisudega. Direktiivi
artikli 3 punktis 2 sätestatud juhtumid vastavad karistusseadustikus toodud pettusega seotud
süütegudele (§ 209 kelmus, § 209¹ hankekelmus Euroopa Liidu finantshuve kahjustades ja §
210 soodustuskelmus). Rahapesuga seotud süüteod (§ 394 rahapesu ja § 394¹ rahapesu
kokkulepe) on kaetud direktiivi artikli 4 lõikega 1, ametiisikuga seotud süüteod (§ 294
altkäemaksu võtmine, § 296 altkäemaksu vahendus, § 298 altkäemaksu andmine ning § 201
omastamine) direktiivi artikli 4 lõigetega 2 ja 3. Eelkirjeldatud loetelu ei ole lõplik, st § 367
lõikele 4 võib vastata ka loetelus nimetamata karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseise.
EL-i finantshuvid on defineeritud karistusseadustiku § 7 lõikes 3. Euroopa Liidu
finantshuvidena käsitatakse Euroopa Liidu eelarvega ja Euroopa Liidu struktuuriüksuste
hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Direktiivi kohaselt on EL-i
finantshuve kahjustava teo eelduseks selle toimepanemisel tahtluse olemasolu. Direktiiv näeb
ette, et karistatav oleks ka süüteole kihutamine, kaasaaitamine ja süüteokatse, seetõttu on
selguse huvides seda ka sättes korratud. Direktiivi mõjualas olevad karistusseadustiku
koosseisud kohalduvad ka juriidilistele isikutele, kui nii on koosseisus ette nähtud. EL-i
finantshuve kahjustava süüteoga saadud vara konfiskeeritakse. Süüteo teeb kindlaks pädev
asutus.
Paragrahvis 368 kirjeldatakse rikkumisi, mis on seotud hankelepingu muutmise nõudeid
rikkudes, janendele ettenähtud finantskorrektsiooni määrasid järgmiselt:
2
Paragrahvi 368 lõike 1 (EK juhendi punkt 2.3 alapunkt 23; määruse nr 143 § 227 lõige 1)
kohaselt, kui hankelepingu muutmise puhul ei ole järgitud RHS § 123 lõiget 1, kohaldatakse
hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Paragrahvi 368 lõike 2 ja 3 (EK juhendi punkt 2.3 alapunkt 23; määruse nr 143 § 227 lõiked 2
ja 3) kohaselt kohaldatakse hankelepingu muudatuse väärtusele lisaks lõikes 1 nimetatud
finantskorrektsiooni määrale vastavalt kas 100-protsendilist või 25-protsendilist
finantskorrektsiooni sõltuvalt sellest, kas hankelepingu väärtusele on muudatusest tulenevalt
lisandunud väärtus üle 50 protsendi või alla 50 protsendi.
Paragrahvis 369 kirjeldatakse riigihangete seaduse muid rikkumisi ja nendele ettenähtud
finantskorrektsiooni määrasid järgmiselt:
Paragrahvi 369 lõigetest 1 ja 2 (määruse nr 143 § 228) lähtutakse olukorras, kus konkreetset
riigihangete seaduse rikkumist ei ole §-des 36–368 nimetatud. EK juhendi punktis 1.1 on
Euroopa Komisjon selgitanud muuhulgas seda, et kuigi EK juhendi 2. jaos kirjeldatud
õigusnormide rikkumised on kõige sagedamini avastatavad õigusnormide rikkumise liigid, ei
ole see loetelu siiski ammendav ning muid õigusnormide rikkumisi tuleks võimaluse korral
käsitleda sarnaselt EK suunistes kindlaks määratud õigusnormide rikkumiste liikidega.
Niisamuti on EK juhendi punktis 1.2.2 Euroopa Komisjon selgitanud, et EK juhend kohaldub
ka riigihangetele, mis jäävad hankedirektiivi kohaldamisalast välja, kuid millele kohaldub
riigisisene riigihankeõigus (sh kääbushanked, lihthanked, sotsiaal- või eriteenuste erimenetlus
või ideekonkurss). Seetõttu on rikkumised jaotatud määruses kaheks liigiks ning
finantskorrektsiooni kohaldamisel tuleb esmalt tuvastada, kas §-des 36–368 esineb sellise
rikkumisega samasisulist või sarnast rikkumist. Samasisulise või sarnase rikkumise olemasolul
tuleb kohaldada sellisele rikkumisele ettenähtud finantskorrektsiooni määra ning selle
puudumisel kaalutleda sobiv finantskorrektsiooni määr § 35 lõikes 1 sätestatud kaalutlusruumi
piires.
Näiteks võiks olla asjakohane kohaldada § 369 lõiget 1 olukorras, kus hankija on vastavaks
tunnistanud pakkumuse, mis ei vasta hankija kehtestatud vastavustingimusele. Sellist rikkumist
ei ole §-des 36–368 kirjeldatud, kuid nimetatud rikkumisele sarnane rikkumine leidub § 364
lõikes 5, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni
määra, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või valesti kohaldatud riigihanke
alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimistingimust või tehnilist kirjeldust. Kuivõrd
vastavustingimustega määratakse reeglid selle kohta, millistele kriteeriumidele peab pakkuja
ise ja tema esitatud pakkumus vastama, siis sõltuvalt tingimusest võib see sarnaneda eesmärgi
poolest kas kvalifitseerimistingimusega (näiteks nõutakse pakkuja meeskonna liikmelt teatavas
valdkonnas varasemat kogemust) või tehnilise kirjeldusega (näiteks nõutakse toote kohta
tõendit, näitamaks, et see vastab nõutud standardile). Sellises olukorras on tegemist samasuguse
olemuse ja raskusega rikkumisega, nagu on kirjeldatud § 364 lõikes 5, ning seega on sättes
ettenähtud finantskorrektsiooni protsendimäära kohaldamine põhjendatud.
Niisamuti on asjakohane kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni lihthanke tulemusel
sõlmitud hankelepingule, kui ilmneb, et peetud on hankelepingu oluliste tingimuste üle
läbirääkimisi, kuigi riigihanke alusdokumendid sellist võimalust ette ei näinud. Samasisuline
rikkumine leidub § 365 lõikes 2, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus on peetud
läbirääkimisi ja selle tulemusel on leping sõlmitud riigihanke alusdokumentides avaldatud
tingimustega võrreldes oluliselt muudetud tingimustel.
2
Paragrahv 3610 (määrus nr 143 § 21 lg 11)loob võimaluse erandlikel asjaoludel kohaldada
§-des 36–368 või § 369 lõikes 1 ettenähtud finantskorrektsiooni määrast madalamat
finantskorrektsiooni määra. Sätet saab rakendada vaid juhul, kui on täidetud järgmised
eeldused: 1. esineb rikkumist kergendav asjaolu ja 2. finantsmõju EL-i eelarvele on
vähetõenäoline, aga mitte välistatud. Seega on eelkirjeldatud erandit võimalik kasutada vaid
siis, kui rikkumise olemust ja raskust silmas pidades oleks üldise finantskorrektsiooni määra
kohaldamine ebaproportsionaalne. Kuivõrd üldistes finantskorrektsiooni määrades on juba
arvestatud rikkumise enda olemusest tulenevat eelduslikku finantsmõju, peab
finantskorrektsiooni määra vähendamine olema selle rikkumise eripära arvestades põhjendatud
ja proportsionaalne.
Paragrahviga 3611 (määrus nr 143 § 229) kehtestatakse põhimõte sarnaselt RHS § 29 lõikes 1
sätestatule, et määruses kohaldatakse läbivalt hankelepingute kohta sätestatut ka
raamlepingutele.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 37 lõiget 5 selliselt, et see näeb ette võimaluse
jätta finantskorrektsiooni otsus tegemata, kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks
tagasimaksmisele väljamakstud toetus summas kuni 1000 eurot. Nimetatud erandi kasutamise
piirangud tuuakse eraldi välja lõikes 5¹.
Määruse § 37 lõikes 5 kirjeldatud erandi kasutamisel kehtivad senised põhimõtted.
Rakendusüksus tuvastab abikõlbmatu kulu pärast seda, kui toetus on toetuse saajale juba välja
makstud. Erand ei kehti juhtumite puhul, kui rikkumine tuvastatakse kuludokumentide
menetlemisel enne toetuse väljamaksmist või ettemakse aruande menetlemisel toetuse
makstuks lugemisel. Põhimõte, et rikkumisega seotud kulude katteks toetust välja maksta ei
tohi, ei ole muutunud. Kulud, mis on olemuslikult käsitatavad abikõlbmatuna, st on toetuse
saaja poolt ekslikult hüvitamiseks esitatud, saab maksetaotlusest ilma eelarvet vähendamata
eemaldada ning seda saab käsitada puuduse likvideerimisena. Küll ei saa samamoodi käsitada
selliseid rikkumisi, millega seotud kulud on olemuslikult abikõlblikud, kui sellist rikkumist ei
saa puuduste kõrvaldamise käigus kõrvaldada või heastada.
Abikõlbmatu toetuse piirmäära (1000 eurot) arvestatakse juhtumipõhiselt ehk ühe kontrolli
(tegevuse) raames. Näiteks kui ühe projekti auditis tehtud kõikide tähelepanekute abikõlbmatu
toetus kokku on kuni 1000 eurot või kui projekti kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse
kohapeal mitu väiksemat rikkumist, mille toetuse kogusumma ei ületa 1000 euro piiri.
Üheks kontrolliks (tegevuseks) loetakse ka olukord, kus rakendusüksus on kontrolli laiendanud
tänu auditeeriva asutuse või korraldusasutuse tuvastatud tähelepanekule. Näiteks tuvastab
auditeeriv asutus või korraldusasutus abikõlbmatu kulu summas 600 eurot, mille tulemusel
tehtava lisakontrolli ajal tuvastab rakendusüksus lisaks abikõlbmatu kulu summas 500 eurot.
Sellisel juhul tuleb tuvastatud abikõlbmatud kulud liita ning erandile saab tugineda juhul, kui
summeeritud summa jääb lubatud piirmäära sisse. Kirjeldatud näitel on kontrolli laiendatud
tänu auditeeriva asutuse või korraldusasutuse tehtud tähelepanekule ning tagasi tuleks küsida
kogu tuvastatud abikõlbmatu toetus, sest abikõlbmatud kulud on kokku 1100 eurot. Ühe
projekti elluviimisel võib seega olla mitu rikkumist abikõlbmatute kuludega kokku kuni 1000
euro ulatuses.
1000-eurone piirmäär kehtib nii otseste tegelike kulude kui ka ühtse määra puhul kokku. Kui
abikõlbmatu kulu või rikkumine on tuvastatud väljamakstud otseste tegelike kulude korral ning
2
projekti raames on toetust makstud ka ühtse määra alusel, kehtib 1000-eurone piirmäär nii
otseste kui ka tegelike kulude kui ühtse määra puhul kokku. Näiteks kui personalikulude
järelkontrollis tuvastatakse abikõlbmatu toetus summas 800 eurot ning sama projekti käigus on
makstud kaudsete kulude katteks ühtse määra alusel toetust 40% abikõlblikest otsestest
personalikuludest, moodustub abikõlbmatu toetuse summa kokku 800 + (800*0,4) = 1120
eurot. Kuna abikõlbmatu toetuse summa ületab 1000 euro piiri, tuleb teha finantskorrektsioon
ning erand ei kohaldu.
Kuigi erandi rakendamisel toetuse saajalt rikkumisega seotud toetuse osa tagasi ei küsita, on
olemuselt tegemist abikõlbmatute kuludega. Kuna abikõlbmatud kulud on finantskorrektsiooni
tegemise aluseks, siis ei saa need kulud abikõlblikuna projekti eelarvesse jääda.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 37 lõikega 5¹, millega nähakse ette piirangud
lõikes 5 kirjeldatud erandi kasutamiseks.
Finantskorrektsiooni otsust ei saa lõikes 5 kirjeldatud olukorras jätta tegemata, kui
tagasinõudmata jäetava toetuse summa koos sama projekti raames varem lõike 5 alusel
tagasinõudmata jäetud toetuse summadega ületab kahte protsenti projektile määratud toetusest.
Teisisõnu võib projekti raames esineda mitu erandit, kuid kokku ei tohi need ületada projektile
eraldatud toetusest rohkem kui kaks protsenti.
Niisamuti pole erandi kasutamine võimalik olukorras, kus ettemakse kasutamine on
tõendamata, kuivõrd sellisel juhul ei ole rakendusüksus lugenud toetuse saajale ettemakstud
toetusega kaetud kulusid abikõlblikuks.
Kui rakendusüksus on tuvastanud kulu, mis ei ole projekti tulemuse saavutamiseks vajalik, ei
tohi sellist kulu jätta tagasi nõudmata. Sellisteks kuludeks võivad olla näiteks projekti ajal
objekti töötajatele puhketuppa soetatud uus kohvimasin, infrastruktuuri rajamise projektis
kajastub ehitustööde arvel ka kast punast veini või on hüvitatud mõnele projekti töötajale muid
erakulusid (spordiklubi kuukaart, lähetuskuludele lisaks laste reisikulud jms)3.Erandit ei
kasutata muu hulgas juhul, kui kulu aluseks olevat projekti tegevust tegelikult ellu ei viidud ja
kulu seetõttu projekti tulemuse saavutamisse ei panustanud. Näiteks ei saa erandit kohaldada
koolituse osalustasule, kui koolituse eest on küll tasutud, kuid isik koolitusel tegelikult ei
osalenud.
Finantskorrektsiooni otsusest ei saa loobuda ka juhul, kui rikkumisega seotud sama lepingu
kulusid on varem välja makstud, kuid osa kuludest on menetlemisel või esitatakse edaspidi.
Teisisõnu, kui sama ostu või hankega seotud kulusid on juba varem samas projektis välja
makstud ja osa kulusid esitatakse hüvitamiseks sama projekti ajal, ka tulevikus. Kuna enne
toetuse väljamaksmist või ettemakse aruande menetlemisel toetuse makstuks lugemisel
tuvastatud abikõlbmatut kulu toetuse saajale hüvitada ei ole lubatud, on põhjendatud ka juba
välja makstud osa tagasi küsida, ehk erandit ei saa kohaldada, sest sisuliselt on tegemist ühe ja
sama rikkumisega, kus tagasinõude protsendimäär kohaldub tervele lepingule või lepingu osale.
Rikkumine tuvastatakse enne, kui kogu ostu või hanke või lepinguga seotud toetus on toetuse
saajale välja makstud ning tuvastatud rikkumist ei saa käsitada eraldiseisva rikkumisena.
Erandi kasutamine pole võimalik ka olukorras, kus tuvastatakse, et toetuse saamiseks nõutavaid
tingimusi on täidetud kunstlikult, sealhulgas on esitatud valeandmeid. Näiteks üritatakse
3 Toodud näited ei kehti igal juhul, vaid sõltuvad projekti eesmärgist ja tegevuste kontekstist.
2
rakendusüksust petta, näidates teatud kulusid suuremana, kui need tegelikkuses olid, või
esitades kuludokumente tegevuste eest, mida tegelikkuses ei tehtud. Samuti ka juhul, kui
toetuse saamist on mõjutatud pettuse või ähvarduse teel või muul õigusvastasel viisil, nagu on
kirjeldatud määruse § 34 lõike 1 punktis 4. Lisaks ka juhtudel, kui abikõlbmatu kulu on seotud
pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus
jõustunud.
Kui kuludega seoses esineb korruptsioon või huvide konflikt või tuvastab rakendusüksus
kulude topeltfinantseerimise, ei ole ka tagasinõudest loobumine erandi alusel võimalik.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 41 lõike 1 punkti 9, milles on sätestatud projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega pikendati kuni 31. detsembrini 2030. a. seoses ReArm
projektide lisandumisega4.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 41 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt jäävad
siseturvalisuspoliitika fondidele kehtima senised rakenduskavade abikõlblikkuse perioodi
lõpptähtajad, milleks on 31. detsember 2029. a.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määrust §-ga 50², millega nähakse ette rakendussäte § 369
rakendamiseks, mille kohaselt rakendatakse §-s 369 nimetatud rikkumistele määruse nr 143
§ 228, kui toetuse taotluse rahuldamise otsus või toetuse andmise tingimuste käskkiri on tehtud
enne 15.12.2026.a.. Rakendussätte eesmärk on tagada § 369rakendamisel selle kooskõla Eesti
Vabariigi põhiseaduse §-s 10 sätestatud õigusriigi ja selles sisalduva õiguskindluse põhimõttega
ning sellest sättest tuleneva tagasiulatuva mõju keeluga. Kuivõrd § 369 on võrreldes määruses
nr 143 sätestatud samasisulise sättega rangem, nähes ette osale rikkumistele konkreetsed
finantskorrektsiooni protsendimäärad, tuleks toetuse saajatele, kellele on otsustatud anda
toetust enne määruse § 369jõustumist, kohaldada seda määrust, millest tulenevate rikkumise
tagajärgedega pidid nad toona arvestama.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013, (ELT L 231,
30.06.2021, lk 21–59);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase
Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20);
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks vahehindamise raames ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1913, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1059, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94–158);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1149, millega luuakse
Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.7.2021, lk 94–131);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1148, millega luuakse Integreeritud
Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–
93).
4. Määruse mõjud
Eelnõul ei ole otseseid mõjusid Eesti keskkonnaseisundile, majandusarengule ega sotsiaalsele
olukorrale. Eelnõuga võetakse üle riigihankega seotud rikkumistele ettenähtud
finantskorrektsiooni protsendimäärad, mis seni kohaldusid Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ alusel. Määrust muudetakse ka tulenevalt RHS-i 01.11.2026 jõustuvatest muudatustest,
mille tulemusel kaob võrreldes varasemaga ära üks riigihanke rikkumine. Samuti viiakse
muude riigihankega seotud rikkumiste regulatsioon võrreldes senisega kooskõlla Euroopa
Komisjoni õiguspraktikaga. Lisaks kehtestatakse määruses kuni 1000 euro toetuse tagasinõuete
puhul finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmisele lisapiiranguid. Viimase muudatusena
korrigeeritakse tulenevalt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava abikõlblikkuse perioodi
pikendamisest projektide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega ning tuuakse välja
siseturvalisuspoliitika fondide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on korraldusasutusele ja rakendusüksustele ette nähtud tehnilise abi
vahendid. Määrusega tulu ei teenita.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15.12.2026.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele,
Riigikantseleile (rakendusasutused), Keskkonnainvesteeringute Keskuse Sihtasutusele,
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele
(rakendusüksused).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Ministeeriumid
18.11.2026 nr 1.1-10.1/4651-1
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise
ja kasutamise üldised tingimused“
muutmine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmise eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad
eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“
muutmise eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“
muutmise eelnõu seletuskiri
Anu Altermann 5885 1319
2
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Riigi Tugiteenuste Keskus
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus