| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02319-1 |
| Registreeritud | 18.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Protokolli märgitava otsuse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Keit Kasemets
Riigikantselei
Meie 18.11.2026 nr 11-3.1/4655-1
Aruanne Eesti osalemisest ESMis
Lugupeetud Keit Kasemets
Esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks aruande Eesti
osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa: 1. Aruanne Riigikogule 8 leheküljel
2. Protokollilise otsuse eelnõu 1 leheküljel.
Pille Pruunsild 520 2449
1
Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule
Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis
2025/2026
Sissejuhatus
Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM – European Stability Mechanism) on euroala alaline
kriisilahendusasutus, mille loomise juured ulatuvad 2008.a globaalsest finantskriisist alguse saanud
euroala kriisi, kui mitu euroala riiki vajas välist finantsabi. Kuna püsiva mehhanismi loomine võttis
aega, oli ESMi eelkäijaks ajutine riikidevaheline lahendus - Euroopa Finantsstabiilsuse Fond
(European Financial Stability Facility – EFSF), millest abipakettide rahastamine lõppes 2013. aastal.
ESM alustas tööd 2012. a oktoobris, pärast ESMi aluslepingu ratifitseerimist ja jõustumist. EFSF ja
ESM on kokku andnud 295,5 mld eurot toetuslaene.
ESMi ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust. ESMi
rahastamine toimub kapitaliturgudel kutselistele investoritele võlakirjade emiteerimise teel. ESMi
kõrgeima reitinguga kaasnevad madalad omafinantseerimise kulud, mis võimaldavad abivajajatele
pakkuda soodsaid laene. ESM teenib seejuures mõõdukat kasumit välja antud laenude intressitulu ja
vabade vahendite, sh sissemakstud kapitali, investeerimistulu kaudu.
ESMi liikmed on kõik euroala riigid. Asutajaliikmeid on 17, sealhulgas Eesti. Pärast euro
kasutuselevõtmist liitusid ESMiga Läti (2014), Leedu (2015) ja Horvaatia (2023). 2026.a. juunis sai
Bulgaariast ESMi 21. liikmesriik. Bulgaaria liitus euroalaga 1.01.2026.
Aktiivseid abiprogramme ESMil ei ole. See on märk euroala tugevusest ja stabiilsusest. ESM
on toetusprogrammide järgse seire ja tagasimaksete faasis. Kokku on ESMist antud kolm
toetusprogrammi: Hispaaniale, Küprosele ja Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt
rahaturgudel rahastada ning maksavad edukalt toetuslaene tagasi. Hispaania on kohustusi täitnud
ennaktempos ning algsest 41,3 miljardi euro suurusest laenust on tagasi maksta veel 7,3 mld eurot.
Küpros alustas plaanipäraselt 6,3 mld euro suuruse programmi tagasimaksetega 2025. aastal ning
kohustuste jääk on 5 mld eurot. Kreeka (programm 62 mld eurot) on plaanipäraseid tagasimakseid
teinud alates 2021. aastast ning laenujääk on 59,4 mld eurot (vt pikemalt peatükis 4).
ESMi käsutuses on järgmised instrumendid:
- Toetuslaenud liikmesriikidele makromajandusliku kohanemise programmi raamistikus;
- Laenud liikmesriigi valitsusele finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks;
- Riigivõlakirjade jm võlainstrumentide esma- ja järelturu toetusostud;
- Ennetavad krediidiliinid liikmesriikidele;
- Viimase abinõuna ja eritingimustel süsteemsete ning elujõuliste euroala finantsinstitutsioonide
otsene rekapitaliseerimine (Direct Recapitalization of Institutions - DRI).
2021. a kevadel allkirjastasid euroala riigid ESMi aluslepingu muudatused, et laiendada ja täpsustada
ESMi funktsioone ja instrumente (mh lõpeb DRI võimalus ESMi kaudu, sest luuakse ESMi
krediidiliin (nn common backstop) ühtsele kriisilahendusfondile. (Vt põhjalikumalt peatükk 3.)
Lepingumuudatused on ratifitseerinud kõik liikmed peale Itaalia. Pole teada, millal Itaalia
lepingumuudatused plaanib ratifitseerida.
2
1. Ülevaade kapitalist, osalusest, laenuvõimekusest ja juhtimisest
Kapital ja Eesti osalus
ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn sissenõutavast)
kapitalist, mis kokku moodustavad nn märgitud kapitali. ESM märgitud kapital on Bulgaaria liitumise
järgselt 714 674 700 000 eurot (enne Bulgaaria liitumist 709, 4 mld), milles Eesti osalus on 1 790
700 000 eurot ehk 0,2506%. Eesti osalus märgitud kapitalis vähenes Bulgaaria liitumise järel
ligikaudu 0,002 protsendipunkti võrra. ESMi sissemakstud kapital on Bulgaaria sissemakse järgselt
81,7 miljardit eurot. Eesti sissemakstud kapital on 204 650 000 eurot. ESMi sissenõutav kapital
on kokku 633 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1 586 050 000 eurot.
ESMi kapitali jaotusvõti on fikseeritud ESMi asutamislepingu lisas 1 koos üleminekuperioodidega
(vähendatud osalusega 12 aastaks) suhteliselt madalama sissetulekutasemega riikidele (nn
ühtekuuluvusriikidele, kelle SKP inimese kohta on liitumise hetkel alla 75% EL keskmisest). Neist
viiel riigil (Malta, Küpros, Slovakkia, Eesti ja Läti) on üleminekuperioodid käesolevaks hetkeks läbi
saanud, mis tõi kaasa nende osaluse suurenemise ESMi kapitalis. ESMi asutajaliikmete osalemise
suurenemisega kaasnes osaluste ümberjagamine liikmesriikide vahel, mitte aga märgitud kapitali
suurenemine. Eesti üleminekuperiood sai läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Sellega seoses kasvas Eesti
osalus ESMi märgitud kapitalis 488,7 mln euro võrra, sealhulgas kasvas sissemakstud osa 55,85 mln
euro võrra.
Üleminekuperioodi ESMi kapitalivõtmes rakendatakse (ja rakendati) ka Lätile, Leedule, Horvaatiale
ja Bulgaariale. Erinevalt ESMi asutajaliikmetest, kelle hulgas on ka Eesti, ei too(nud) nende riikide
üleminekuperioodi lõppemine (vastavalt aastatel 2026, 2027, 2035 ja 2038) kaasa osaluste
ümberjagamist ESMi märgitud kapitalis, vaid osaluse suurenemine lisandub märgitud kapitalile.
2026.a jaanuaris lõppes Läti üleminekuperiood, mille tulemusena maksis Läti täiendavalt sisse 103,2
miljonit eurot. 2027.a on oodata Leedu üleminekuperioodi lõppemist. Seega toimub ESMi märgitud
kapitali mõningane suurenemine ning Eesti osakaalu mõningane vähenemine ajas.
ESMi kapitali jaotusvõtit, mille aluseks on Euroopa Keskpanga (EKP) kapitalijaotusvõti, ei ole ESMi
loomisest saadik muudetud. EKP kapitalijaotusvõtit, mis on arvutatud liikmesriikide SKP ja
inimeste arvu põhjal, korrigeeritakse viieaastase vahega. Järgmine EKP kapitalivõtme ülevaatus
toimub 2028. aastal ja see rakendub 01.01.2029. Ülevaatuse aluseks võetakse 2021-2025 aasta
statistilised andmed. EKP kapitaljaotusvõtme muutusega kooskõlas tuleks ka ESMi osalusi
ümber arvutada, kuid selle sammu ajastus on lahtine. Osaluste ajakohastamine toimub vastavalt
ESMi asutamislepingu artiklile 11(4) ja aluseks võetakse ajakohastamise hetkel kehtiv Euroopa
Keskpanga kapitalijaotusvõti. Riigid, mille suhteline osalus suureneb, peavad ülevaatuse järel tegema
ESMi täiendava sissemakse, ja vastupidi - need, kelle osalus väheneb, saavad tagasimakse.
Ajakohastamise detailid otsustab ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega. Praegu kehtivat EKP
kapitalijaotusvõtit aluseks võttes tuleks Eestil juurde maksta 38 miljonit eurot. Kui korrektsioon
lükkub aga kaugemasse tulevikku (peale 2029), siis jaotuse aluseks olev statistika muutub. Eestile
võib sellisel juhul SKP komponendi mõju jaotusvõtmes olla vastassuunaline (vähendav), sest
perioodil 2021-2025 oli Eesti majanduskasv suhteliselt nõrgem võrreldes euroala keskmisega.
Lõpliku osaluse kohanduse määrab nii SKP kui ka rahvaarvu komponendi koosmõju. Riigieelarve
tasakaalu vaatest oleks tegemist finantseerimistehinguga (osaluse soetus või vähenemine) ning
hüpoteetilise makse saaks jaotada kahele järjestikusele eelarveaastale. Need maksed ei mõjutaks
eelarvetasakaalu, sest tegu poleks riigieelarve kuluga.
Laenuvõimekus
ESMi kapitalil põhineva laenuandmise piirmäär on 500 miljardit eurot. Piirmäära vaadatakse
üle iga viie aasta tagant. 16. juulil 2022. a. kinnitas ESMi juhatajate nõukogu laenuandmise võime
3
maksimumi järgmiseks viieks aastaks endisel tasemel (ehk 500 mld eurot). ESMi vaba
laenuandmise võime on 433 miljardit eurot. Vaba võimekus suureneb vastavalt seniste laenude
tagasimaksmisele. EFSF enam uusi laene ei anna ja EFSFi kasutamata laenuvõimet ESMile üle ei
kanta. EFSF lõpetab olemasolu, kui viimane tagasimakse EFSFile on tehtud.
2027.a seisab ees ESMi maksimaalse laenuvõimekuse regulaarne ülevaatus. Seda mõjutavad nt
märgitud sissemakstud kapitali maht (suureneb üleminekuperioodide lõpuni) ja reservkapitali suurus
(stabiilselt kasvanud, 2025.a. lõpu seisuga 5,8 mld eurot). Võimalik, et 2027.a ülevaatuse käigus
otsustatakse ESMi maksimaalset laenuvõimekuse piirmäära tõsta, sest märgitud kapital ning
reservkapital on suurenenud.
ESMi juhtimine
ESMi kõrgeim otsustustase on juhatajate nõukogu (Board of Governors), mille liikmed on
ametikohajärgselt euroala rahandusministrid. Praegu on juhatajate nõukogu Eesti liige
rahandusminister Jürgen Ligi. Juhatajate nõukogu aseliige on rahandusministeeriumi välissuhete
nõunik, Euroopa majandus- ja rahanduskomitee (EFC – Economic and Financial Committee) liige
Märten Ross. Juhatajate nõukogu juhib ametikohajärgselt eurorühma juht, kelleks praegu on Kreeka
rahandusminister Kyriakos Pierrakakis.
Esimese astme otsustustase on direktorite nõukogu (Board of Directors), kus Eesti liige on Märten
Ross ning aseliige Andres Kuningas. ESMi juhtorganite (juhatajate nõukogu ning direktorite
nõukogu) töö ei ole eraldi tasustatav. ESMi tegevdirektori kinnitab ametisse juhatajate nõukogu.
Alates 1. detsembrist 2022.a on ESMi tegevdirektor Pierre Gramegna (endine Luksemburgi
rahandusminister).
Direktorite nõukogu tööd toetavad riskikomitee ning eelarve ja tasustamise komitee. Kaks
auditikomitee liiget määratakse ametisse liikmesriikide vahelise rotatsiooniskeemi alusel kõrgeima
riikliku kontrolliasutuse poolt. Hetkel on ESMi auditikomitees ka eestlasest liige Märt Loite,
Riigikontrolli analüüsiosakonna juhataja. Riskikomitee liige oli Märten Ross, kelle mandaat
roteeruva liikmena lõppes 2026.a oktoobris.
2. Ülevaade finantsnäitajatest ja rahastamisest
ESMi finantsnäitajad ja halduskulud
ESMi 2025. aasta finantstulemus oli rekordiline 1,97 miljardi euro suurune puhaskasum, mille
abil tugevdati ESMi reservfondi. Kasum suurenes võrreldes aastatagusega 181 miljoni euro võrra
põhiliselt tänu paremale sissemakstud kapitali ning ESMi reservfondi investeeringute tulususele.
ESMi reservfondi on kogunenud 5,3 miljardit eurot (2024.a 3,5 mld eurot). Reservfondi peamine
eesmärk on pakkuda kaitset võimalike kahjumite eest. ESMi reservfondi suunatakse lisaks
puhaskasumile potentsiaalselt ka liikmesriikidelt laekuvad multilateraalse järelevalve protseduuri
(multilateral surveillance procedure), ülemäärase defitsiidi protseduuri (excessive deficit procedure)
ning ülemäärase makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri (excessive imbalances
procedure) rahalised sanktsioonid. Neid sanktsioone ei ole kunagi liikmeriikidelt sisse nõutud.
ESMi halduskulud olid 2025. aastal 98,9 miljonit eurot, sealhulgas personalikulud 49,1 miljonit eurot.
ESMis töötab 232 inimest (2024.a. 230).
ESMi investeeringuportfell jaotub tasakaalustatult erinevate varaklasside ja valuutade vahel.
Peamiselt investeerib ESM eurosüsteemi keskpankade, rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja
valitsuste emiteeritud väärtpaberitesse ning vähemal määral ka riikide tagatisega võlakirjadesse või
pandikirjadesse. ESMi varadest 89% oli 2025.a. lõpu seisuga investeeritud AA- või kõrgema
4
reitinguga varadesse. Mõningane väga kõrge reitinguga investeeringute osakaalu langus võrreldes
2024. aastaga on seotud osade euroala riikide reitingu langusega 2025.a. Samal ajal on ESM
tasakaalustamiseks suurendanud AAA reitinguga investeeringute osakaalu 40% tasemelt 2024.a.
53%ni 2025.a.
ESMi reitingud ja programmide rahastamine
ESMi reitingud on stabiilselt püsinud kõrgeimal tasemel, mis on oluline turult soodsa hinnaga
raha kaasamiseks. ESM on üks kõige usaldusväärsem Euroopa võlakirjaemiteerija. ESMi 10-
aastase võlakirja tootlus (3,6% 2026.a. novembri alguse seisuga) on mõnevõrra kõrgem Saksamaa
10-aastasele võlakirja tootlusest (u 3,3%), kuid näiteks madalam Euroopa Komisjonist (3,8%).
Intressivahe Saksamaaga on lühema tähtajaga võlakirjade puhul väiksem. Reitingu väljavaade on
stabiilne. EFSFi reiting, mis järgib otsesemalt liikmesriikide reitinguid, on ESMi omast madalamal
tasemel ja see mõjutab mõningal määral EFSFist laenanud riikide laenuteenindamiskulusid. ESMi
keskmine välja antud laenude intress on novembri seisuga 1,78%. EFSFi välja antud laenude
keskmine laenuintress on 2,03%.
Reitinguagentuur Lühiajaline reiting Pikaajaline reiting
Standard & Poor's A-1+ AAA
Moody's P-1 Aaa
Fitch Ratings F1+ AAA
DBRS Morningstar R-1(high) AAA
Scope S-1+ AAA
ESMi ja EFSFi poolt välja antud laenude rahastamiseks emiteeritakse võlakirju ja teisi rahaturu
instrumente. 2020-2025 on emissioonide mahud olnud järgmised:
EFSF ESM Kokku
2020 19,5 mld 11 mld 30,5 mld
2021 16,5 mld 8 mld 24,5 mld
2022 19,5 mld 8 mld 27,5 mld
2023 20 mld 8 mld 28 mld
2024 20 mld 6 mld 26 mld
2025 21.5 mld 7 mld 28.5 mld
2026 16,5 mld 7 mld 23,5 mld
2027 (plaan) 18,5 mld 6,5 mld 25 mld
Nõudlus ESMi instrumentide järele on väga kõrge. Võlakirjainvestoritest 54% on euroala päritolu,
21% UKst ja Šveitsist, 13% Aasiast, ja ülejäänud 12% jaotub muu Euroopa, Ameerika, Lähis-Ida ja
Aafrika vahel. Investorklasside lõikes domineerivad pangad (40%), fondihaldurid (28%) ja riigid
(keskpangad, valitsused, riiklikud fondid, 26%). 2025.a naasis ESM USA dollari turule, emiteerides
2 miljardi USD väärtuses 5-aastaseid võlakirju. USD turule laienemine hajutab ESMi rahastamise
likviidsusriski (funding liquidity risk), andes ligipääsu uutele investoritele ja mitmekesistades
investorbaasi.
ESMi investeeringuportfellist 7,5 miljardit eurot on paigutatud keskkonna-, sotsiaal- ja hea juhtimise
märgistusega võlakirjadesse (ESG labelled bonds), sh 37% rohevõlakirjad, 36% jätkusuutlikkuse
võlakirjad ning 27% sotsiaalsed võlakirjad. Nende võlakirjade eest rahastatakse
taastuvenergiaprojekte, taskukohase elamumajanduse ehitust, puhast transporti jne. Selle kaudu
panustab ESM EL üleste poliitikaeesmärkide täitmisse. ESG võlakirjade osakaal on ajas kasvanud.
5
3. ESMi instrumentidega seotud arengud ja ESMi reform
ESMi laenuinstrumentide ülesehitust on aja jooksul olnud vaja kaasajastada, muutmata seejuures
ESMi lepingut. Näiteks COVID19 kriisi kõrghetkel, 2020. a kevadel loodi üks Euroopa Liidu
toetusinstrument ka ESMi baasil. Selleks kohendati olemasoleva instrumendi – täiendavate
tingimustega krediidiliin - tingimusi ning käivitati ajutine pandeemia kriisitoetuse instrument kuni
240 miljardi euro mahus. Ükski euroala riik siiski seda instrumenti ei vajanud ning instrument aegus
vastavalt esialgsele plaanile 2022. a lõpus.
Arvestades viimaste aastate kogemust, sh euroala riikide laenuintresside kõikumisi, võivad
täiendamist vajada nn ennetavate laenude protseduurid, et muuta nende instrumentide vajadusel
kasutusele võtmine riikidele lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Samuti vajaksid ESMi laenuinstrumentide
tingimused täiendamist, et arvestada vahepeal muudetud Euroopa eelarvereeglitega.
Muudatusettepanekuid arutatakse töörühmade tasemel.
ESMi reform
2020. a lõpul algatatud ESMi reformiga korrastatakse ESMi instrumente esimesel tegevuskümnendil
saadud kogemuste alusel ning viiakse instrumendid kooskõlla euroala kriisilahenduse korralduses
toimunud muutustega. Peamised muudatused puudutavad ESMile pankade kriisilahenduses viimase
etapi toetuslaenu pakkuja funktsiooni andmist, mis on oluline samm Euroopa pangandusliidu
ehitamisel. ESMi baasil loodud kaitsemehhanismi võiks kasutada küll ainult viimase abinõuna, kui
liikmesriikide ühise kriisilahendusfondi vahendid on ammendunud, pankadelt kriisilahendusfondi
kogutavad sissemaksed ei ole piisavad või kohe kättesaadavad ning ühtne kriisilahendusnõukogu ei
suuda piisavalt vahendeid kaasata. ESM saaks ühtsele kriisilahendusfondile pakkuda kuni 68
miljardit eurot laenu (fondi juba kogutud vahendite tase on ligikaudu 81 miljardit eurot). Tegemist
on kriisiolukorras rakenduva täiendava „kaitsevalliga“ Euroopa finantssüsteemi vastupidavuse ja
usaldusväärsuse tõstmiseks. Ühtset kriisilahendusfondi, mida ESM saaks reformi jõustumise järgselt
ajutise laenuga toetada, rahastatakse pankade poolt tehtavatest regulaarsetest maksetest. Nendest
regulaarsetest ja vajadusel täiendavalt erakorraliselt kogutavatest pankade maksetest makstaks tagasi
ka võimalik(ud) ESMist võetud laen(ud). Selline lahendus kahandaks võimalike pangakriiside
kulusid maksumaksjatele ja reaalmajandusele. Kaitsemehhanismi loomisel, milleks on peale reformi
jõustumist vaja juhatajate nõukogu konsensuslikku otsust, tühistatakse ESMi krediidiasutuste otsese
rekapitaliseerimise instrument (DRI).
Ajakohastatud lepinguga täpsustuvad ka ESMi toetusinstrumentide (eelkõige ennetavate
krediidiliinide) tingimused. Ennetava tingimusliku krediidiliini abikõlblikkuse hindamise protsess
muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning taotluse esitanud riigiga ei sõlmita enam
vastastikuse mõistmise memorandumit. Abi saav riik peab siiski kinnitama lepingus sätestatud
eeltingimustele vastamist ning jätkama nende tingimuste täitmist. Täiendavate tingimustega
ennetavat krediidiliini saavad taotleda ESMi liikmed, kes mõnda tingimusliku krediidiliini nõuet ei
täida, kuid kelle üldine majanduslik ja rahaline olukord on endiselt hea ning valitsuse võlg
jätkusuutlikul tasemel. Kinnitatakse üle, et ESM võib pakkuda stabiilsustoetust ainult sellistele
liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle tagasimaksevõime on ESMi poolt kinnitust
leidnud. Muudatustega saab ESM tulevastes võimalikes finantsabi programmides, seires ja
kriisiennetuses suurema rolli.
Riigikogu ratifitseeris ESMi asutamislepingu muutmise 15.12.2021. ESMi aluslepingu muudatused
on ratifitseerimata vaid Itaalial. Lepingu muudatuste jõustumise ootel on ESM organisatsiooni ette
valmistanud reformist tulenevate uute ülesannete täitmiseks. Koos ühtse kriisilahendusasutusega on
mh läbi viidud kriisilahenduse õppused.
6
4. ESM toetusprogrammid
2025.a. maksid programmiriigid ESMile kokku tagasi 5,3 miljardit eurot laenude põhiosa. 2026.a. on
laenude teenindamist jätkatud ning laenude jääk on novembri seisuga 71,7 miljardit eurot (6 miljardit
eurot vähem kui 2024.a lõpus). Järgneb ülevaade programmiriikide lõikes:
Küpros
Kestvus: 2013-2016
Maht: 6,3 miljardit eurot
Tagasimaksed: 2025-2031 2025. aasta detsembris tasus Küpros esimese põhiosa tagasimakse
summas 350 miljonit eurot. 2025. aasta lõpu seisuga oli laenujääk 5,95
miljardit eurot. 2026.a. novembri seisuga 5 miljardit eurot.
Laenude keskmine tähtaeg 14,9 aastat
Seire: Küprosele rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2029. aastani. Programmijärgse seire eesmärk on hinnata
Küprose võimet ESMilt saadud laen tagasi maksta. Euroopa Komisjon
koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindavad Küprose
majanduslikku, eelarve ja finantssektori olukorda kaks korda aastas. Seire
tulemuse põhjal saab vajadusel otsustada korrigeerivate meetmete
rakendamise üle tagasimakse võime säilitamiseks või taastamiseks.
Hetkel tagasimaksevõimet ohustavaid riske ei ole.
Hispaania
Kestvus: 2012-2013
Maht: 41,3 miljardit eurot, laenujääk 7,3 miljardit eurot
Tagasimaksed: 2022-2027
2025.a. maksis Hispaania tagasi 4,6 miljardit põhiosa. Kokku tagasi
makstud 34 miljardit eurot.
Keskmine tähtaeg 12,5 aastat
Seire: Hispaaniale rakendus samuti programmijärgne seire kuni 75%
toetuslaenust oli tagasi makstud (see tase saavutati 2025.a. lõpuks).
Euroopa Komisjon on koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga
regulaarsete seirearuannete põhjal hinnanud, et Hispaania laenu
tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Kreeka
Kestvus: 2015-2018
Maht: 61,9 miljardit eurot, laenujääk 59,4 miljardit eurot
Tagasimaksed: 2034-2060
2025. aastal tasus Kreeka ESMile ennetähtaegselt 376,7 miljonit eurot;
kokku ennetähtaegselt tagasi makstud 2,5 mld eurot.
Keskmine laenutähtaeg 32,4 aastat.
Seire: Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga on
hinnanud, et Kreeka on reformikohustusi täitnud rahuldavalt ning
võlateenindamise võime on piisav ja sellega seotud riskid on kontrolli all.
Kreeka süvendatud järelevalve lõppes 2022, sealtmaalt toimub regulaarne
programmijärgne seire.
7
Kokku teenis ESM toetusprogrammidelt intresside ja teenustasudena 2025.a. ligikaudu 1,2 miljardit
eurot (1,1 miljardit 2024.a.).
EFSF programmid
Iirimaa
Kestvus: 2010-2013
Maht: 17,7 mld eurot
Tagasimaksed: 2029-2042
Laenude keskmine tähtaeg 20,8 aastat
Seire: Iirimaale rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2031. aastani. Iirimaa olukorda hinnatakse kaks korda aastas.
Praegu laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Portugal
Kestvus: 2011-2014
Maht: 26 mld eurot, laenujääk 21,9 mld eurot
Tagasimaksed: 2025-2040
Sh ennetähtaegselt tagasi makstud 3,5 mld eurot.
Keskmine tähtaeg 20,8 aastat.
Seire: Portugalile rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2035. aastani. Portugali olukorda hinnatakse kaks korda aastas.
Praegu laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Kreeka
Kestvus: 2012-2015
Maht: 141,8 mld eurot, laenujääk 121,5 miljardit eurot.
Tagasimaksed: 2023-2070
2025.a. maksis Kreeka põhiosa tähtaegselt tagasi 1,7 miljardit eurot.
Kokku tagasi makstud 20,3 mld eurot.
Keskmine tähtaeg 42,45 aastat.
Seire: Regulaarne programmijärgne seire koos ESMi programmiga.
ESMi ja EFSFi kombineeritud laenuportfelli jääk oli 2025.a lõpu seisuga 240,6 mld eurot. 2026.a.
novembriks on jääk veelgi vähenenud 233 mld euro tasemeni.
8
Lõppsõna
ESM toimib vastavalt talle antud mandaadile ning on valmis sekkuma nii kriisi ennetamiseks kui
kriisi lahendamiseks. Euroala kaitsemehhanismina on ESM üks oluline osa Euroopa finantsstabiilsust
kindlustavas struktuuris ja globaalses finantsturvavõrgustikus.
Aktiivseid programme ESMil ei ole, viimane programmijärge väljamakse tehti ESMist 2018. aastal.
Nii EFSFi kui ka ESMi programmiriigid on hakanud etapiviisiliselt jõudma toetuslaenude
tagasimaksmiseni. Tehtud on ka ennetähtaegseid tagasimakseid. Euroopa Komisjoni poolt läbi
viidavad programmijärgsed ülevaatused, milles osaleb ka ESM, kinnitavad riikide tugevat laenude
tagasimaksevõimet.
ESMi reformi jõustumisest on veel puudu Itaalia ratifitseerimiskiri. ESM on valmis reformi
rakendamiseks. Lisaks analüüsitakse regulaarselt ESMi „tööriistakasti“ vastavust liikmesriikide
võimalikele vajadustele.
Nii välisaudiitor kui ka ESMi auditinõukogu on kinnitanud, et ESM on parimate pangandustavade
järgi hästi juhitud ning finantsnäitajad ja selle aluseks olevad tehingud on korrektsed ja õiguspärased.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja november 2026 nr
Päevakorrapunkt nr
Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis
1. Kiita heaks rahandusministri esitatud aruanne Eesti osalusest Euroopa
stabiilsusmehhanismis (ESM).
2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud aruanne Riigikogule.
3. Rahandusministril anda Riigikogu istungil ülevaade Eesti osalemisest ESMis.
Kristen Michal
Peaminister Keit Kasemets
Riigisekretär