| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02316-1 |
| Registreeritud | 18.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Määruse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
EELNÕU
09.11.2026
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 lõike 3, perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõike 4, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõike 2 ja välissuhtlemisseaduse §
8 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri
pidamise põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Toetuse haldamise registri pidamise põhimäärus“
2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 21 lõike 5“ tekstiosaga „§ 21 lõike 2“;
3) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogu ametlik nimi on „Toetuse haldamise register“ (edaspidi register).“;
5) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Lõikes 1 nimetatud dokumentide alusel toetuse andjatele kohaldatakse käesolevas
määruses rakendusasutuse ja rakendusüksuse kohta sätestatut.“;
6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Vastutav töötleja täidab järgmisi ülesandeid:
1) vastutab registri pidamise eest ja tagab kasutamise seaduslikkuse;
2) tagab andmete turvalisuse, ajakohasuse ja tervikluse rakendades asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslikke meetmeid andmete kaitseks, sealhulgas kontrollib vähemalt üks kord aastas
andmekvaliteeti;
3) tagab andmete säilitamise, kustutamise, anonüümimise vastavalt õigusaktidele;
4) tagab juurdepääsuõiguste asjakohasuse ja viib vähemalt üks kord aastas läbi kasutajakontode
inventuuri;
5) korraldab elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega;
6) korraldab registri arendamist ja hooldamist;
7) pakub lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejale sisulist ja tehnilist kasutajatuge ning teavitab
teda turvaintsidendist, mis mõjutab tema ülesannete täitmist või tema töödeldavaid andmeid;
8) kehtestab registri e-toetuse keskkonna kasutamise tingimused;
9) sõlmib vajadusel registri kasutamiseks täpsustatud tingimustega kokkuleppe;
2
10) täidab muid seadusest vastutavale töötlejale tulenevaid ülesandeid.“;
7) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Lõikes 2 nimetatud volitatud töötleja täidab järgmisi ülesandeid:
1) tagab registrisse sisestatavate andmete seaduslikkuse, minimaalsuse ja eesmärgipärasuse;
2) pakub andmeandjale sisulist ja tehnilist kasutajatuge;
3) tagab kasutajakontoga seotud rollide asjakohasuse ja sulgeb need viivitamata pärast
juurdepääsu vajaduse lõppemist;
4) dokumenteerib rollide muutmised, turvaintsidendid ja andmete väljastamised kolmandatele
isikutele;
5) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat kõigist andmetega seotud turvaintsidentidest;
6) täidab vastutava töötleja antud kohustusi ja korraldusi.
(22) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus volitatud töötlejana täidab järgmisi
ülesandeid:
1) tagab registri toimimise ja käideldavuse ning tehnilise ja tehnoloogilise turvalisuse;
2) koostöös vastutava töötlejaga kõrvaldab andmekogu kasutamise tõrked ning taastab ja tagab
andmekogu töö;
3) väljastab vastutavale töötlejale registri andmeid ja logiandmeid;
4) arendab registrit vastavalt vastutava töötleja juhistele ja õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) täidab vastutava töötleja antud kohustusi ja korraldusi.“;
8) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 2 lõike 5 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, kellel on õigusaktist tulenevalt
kohustus esitada taotlus ja muud andmed 51. peatükis nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu“;
10) paragrahvi 2 lõike 5 punktis 2, § 6 lõikes 4 ja §-s 153 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1
punkt 19“ tekstiosaga „§ 4 lõike 2 punkt 12“ vastavas käändes;
11) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Vastutav töötleja ja volitatud töötleja vastutavad oma pädevuste piires isikuandmete
töötlemise nõuete täitmise eest.“;
12) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrisse kantakse strateegilise raamistikuga seotud järgmised andmed: 1) prioriteetsete suundade, meetmete ja meetme tegevustega seotud andmed;
2) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivad
teemad;
3) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatavas meetmete nimekirjas toodud andmed;
4) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 47 lõike 3 alusel kehtestatavas rahastamiskavas toodud andmed;
5) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 2 punktis 7 nimetatud riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud
strateegilised sihid ja aluspõhimõtted ning näitajad.
(2) Registrisse kantakse järgmised isikute ja asutuste andmed:
1) toetuse andmisega seotud asutuse nimi ja registrikood;
3
2) toetuse taotleja, toetuse saaja ja partneri nimi, registri- või isikukood, telefon, e-posti aadress
ja aadress, juriidiline vorm, käibemaksukohuslase number, Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaatori põhitegevusala justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule
dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator“ kohaselt,
ettevõtte suurus Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ kohaselt ja andmed ettevõtja
raskustes oleku kohta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
artikli 2 punkti 18 tähenduses;
3) makse saaja pangakonto number;
4) töövõtja nimi ja registri- või isikukood;
5) registrit kasutama volitatud isiku (edaspidi kasutaja) ja toetuse taotleja, toetuse saaja ja
partneri kontaktisiku isikuandmetest nimi, isikukood, telefon, e-posti aadress ning
ametinimetus;
6) juriidilisest isikust taotleja, toetuse saaja ja partneri seadusliku esindaja nimi ja isikukood;
7) toetuse taotleja ja partneri, sealhulgas juriidilisest isikust taotleja ja partneri seadusliku
esindaja andmed karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel kehtiva
karistuse või selle puudumise kohta;
8) andmed toetuse taotleja ja partneri riigile maksu- või maksevõla või selle puudumise ning
maksu- või maksevõla ajatamise kohta, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks
määratud intressi kohta; 9) toetuse taotleja andmed tema eelmise kalendriaasta maksustatava tulu kohta;
10) andmed selle kohta, kas toetuse taotleja on vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni saaja
või töövõime- või toimetulekutoetuse saaja;
11) andmed toetuse taotleja alaealise lapse olemasolu kohta;
12) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud projektide tegevustes osalejate andmed;
13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47), artiklis 33 ning V ja VIII lisas,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond
(ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131), artiklis 27 ning V ja VIII lisas ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–93), artiklis 27 ning V ja
VIII lisas nimetatud tegevustes osalejate andmed.
(3) Registrisse kantakse toetuse taotluse ning projekti kohta järgmised andmed:
1) projekti, sealhulgas rahastamisvahendi nimetus, kestus, eesmärgid, lõppsaaja või sihtrühma
andmed, väljund- ja tulemusnäitajad, tegevused, asukoht, tegevuste ajakava ja
sekkumisvaldkonnad;
2) projekti finantsallikate ja kululiikide või tegevuste eelarvega seotud andmed;
3) andmed teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest varem eraldatud
toetuse ja välisabi kohta.
(4) Registrisse kantakse taotluse menetlemise ja toetuse kasutamisega seotud järgmised
andmed:
1) projekti seisundid;
2) kontroll-lehed;
3) maksete prognoosid ja maksed;
4) projekti edenemise aruanded; 5) riigihanked ja pakkumismenetlused;
4
6) vaided; 7) projekti ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid; 8) kontrollaktid;
9) rikkumised ja finantskorrektsioonid;
10) tagasinõuded ja tagasimaksed.
(5) Registrisse kantakse Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruande andmed.
(6) Registrisse kantakse süsteemilogid andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning
nimetatud toimingute tegija, toimingu aja ja sisu kohta.
(7) Lõigetes 1–4 nimetatud andmete sisestamiseks ette nähtud andmeväljad, nende täitmise
nõuded ja kohustuslikkus määratakse kindlaks vastutava töötleja koostatud juhendis.“;
13) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „telefon, e-posti aadress ning
ametinimetus“ tekstiosaga „telefon ning e-posti aadress“;
14) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ametinimetusest, kasutajanimest, paroolist,“
tekstiosaga „kasutajanimest,“;
15) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Roll on kasutaja õiguste kogum.“;
16) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Andmete kustutamise logi säilitatakse üks aasta andmete kustutamisest.“;
17) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvis 153 asendatakse sõna „töödelda“ sõnaga „hallata“;
19) määrust täiendatakse §-ga 155 järgmises sõnastuses:
„§ 155. Sündmuste infosüsteemi logiandmed
(1) Sündmuste infosüsteemi andmete salvestamise, muutmise, kustutamise ja vaatamise
(edaspidi toiming) kohta salvestatakse ning säilitatakse järgmised andmed:
1) toimingu teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg.
(2) Logiandmeid säilitatakse kuni § 13 lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumentide säilitamise
lõpuni.“;
20) määrust täiendatakse §-ga 16¹ järgmises sõnastuses:
„§ 16¹. Määruse § 4 lõike 2 rakendamine
Määruse 1. detsembril 2026. a jõustunud redaktsiooni § 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud registrit
kasutama volitatud isiku ja projektiosalise kontaktisiku ametinimetuse kohta kantakse
registrisse andmeid kuni 2027. aasta 31. detsembrini.“.
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. detsembril 2026. a.
5
(2) Määruse § 1 punkt 13 jõustub 1. jaanuaril 2028. a.
Kristen Michal
Peaminister
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
KOOSKÕLASTUSTABEL
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu juurde
Kooskõlastaja ja kommentaar Selgitus
Justiits-
ja Digiminsteerium kooskõlastas märkustega
1. Eelnõu § 1 p 6 – kõnealuse sättega
määratakse kindlaks vastutava töötleja
ülesanded. Kuna toetuste registri vastutava
ja volitatud töötleja rollid ei vasta
tavapärasele andmekogude loogikale, siis
palume võimalusel igakordsel toetuse
registri regulatsiooni muutmisel tuua juurde
seletuskirja selgitus, et millistest Euroopa
Liidu dokumentidest tulenevalt on RTK
määratud nii andmekogu kui isikuandmete
vastutavaks töötlejaks ja ministeeriumid jne
volitatud töötlejateks - see tagab selle, et
eelnõu kooskõlastajad ei palu eelnõu
koostajatel iga kord uuesti seda selgitada.
2. Eelnõu § 1 p 12 – kõnealuse sättega nähakse
ette, et andmekogus töödeldavad
isikuandmed. Juhime tähelepanu, et
põhimääruse tasandil peab olema esitatud
täpne andmete loetelu, st isikuandmete
kategooriad tuleb lahti kirjutada. Näiteks
üldandmete asemel kirjutada lahti, et
töödeldakse isiku nime, isikukoodi jne.
Põhimääruses sisaldub isikuandmete loetelu
peab sisaldama konkreetseid andmekirjeid,
mitte enam andmekategooriaid. Selge ei ole
näiteks, mis tähendab osalevate isikute
andmed – selline loetelu võib hõlmata kõiki
andmeid, sh eriliiki isikuandmeid, seega
tuleb see lahti kirjutada põhimääruses.
3. Eelnõu § 1 p 18 – kõnealuse muudatusega
nähakse muu hulgas ette, et logiandmeid
säilitatakse kande tegemisest arvates kuni §
13 lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumentide
säilitamise lõpuni. Juhime tähelepanu, et kui
logiandmeid säilitatakse sama kaua, kui
1. Arvestatud, seletuskirja
täiendatud osapoolte
ülesannetega.
2. Arvestatud osaliselt.
Kontaktisiku üldandmed on
juba praegu eelnõus lahti
kirjutatud. Registrit peetakse
toetuste üle arvestuse
pidamiseks, ülesanne
Euroopa Liidu toetuste puhul
tuleneb nn ühissätete
määruse1 artiklist 72.
Kogutavad isikuandmed on
nimetatud ühissätete määruse
lisa XVII punktides 3 ja 7 –
need on tegelike kasusaajate
andmed ja toetuse saaja
kontaktandmed2. Registris
töödeldakse toetuse saaja
kontaktandmeid, tegelike
kasusaajate infot registris ei
töödelda, seda on vajadusel
võimalik saada äriregistrist.
Eelnõu § 4 lg 2 punktis 2
nimetatud töövõtjate ja
alltöövõtjate andmete
kogumise ja töötlemise
kohustus tuleneb lisa XVII
punktidest 23 ja 24.
Alltöövõtjate infot registris ei
töödelda, selle saab vajadusel
riigihangete registrist.
Töövõtja andmed kirjutame
eelnõus lahti, kuigi see on
vastuolus HÕNTE-ga.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 2 Teave toetusesaaja kõikide tegelike kasusaajate kohta, kui neid on ja vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3
lõikes 6 toodud määratlusele, nimelt eesnimi (eesnimed) ja perekonnanimi (perekonnanimed), sünnikuupäev
(sünnikuupäevad) ning käibemaksukohustuslasena või maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid).
Need andmed päritakse registriväliselt äriregistrist.
2
dokumente, siis ei jää logiandmetesse maha
märget, et nimetatud dokumendid on
kustutatud, sh kelle poolt ja millal.
Logiandmete põhjal peaks olema võimalik
tuvastada ka andmete kustutamine.
Selgitame, et kui
isikuandmete kogumine
tuleneb teisest õigusaktist,
siis selle teise õigusakti sätte
uuesti esitamine ei ole
HÕNTE-ga kooskõlas.
Seetõttu ei arvestata
ettepanekut projekti
tegevustes osaleja andmete
esitamiseks eelnõus.
Selgitame, et osaleja all
mõistetakse isikut, kes saab
ESF+ sekkumisest otsest
kasu. Andmed, mida
osalejate kohta kogutakse, on
sätestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1057,
24. juuni 2021, millega
luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ (ESF+) ja
tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1296/2013
lisas I (erieesmärkide a–l
tegevused, mis ei ole
suunatud enim puudust
kannatavatele isikutele) ja
lisas II (erieesmärgi l
tegevused, mis on suunatud
enim puudust kannatavatele
isikutele). Toome näitena
siinkohal viidatud EL
määruse lisa I andmed. Kuna
need on väga mahukad
andmed, siis neid andmeid
eelnõus üle ei korrata.
Ühised väljundnäitajad
osalejate kohta:
- töötud, sealhulgas
pikaajalised töötud;
- pikaajalised töötud;
- tööturult
eemalejäänud isikud;
- töötavad isikud,
sealhulgas füüsilisest isikust
ettevõtjad;
- alla 18aastaste laste
arv;
- 18–29aastased
noored;
3
- 55aastaste ja
vanemate osalejate arv;
- põhihariduse või
sellest madalama haridusega
(ISCED 0–2) isikud;
- keskharidusega
(ISCED 3) või keskhariduse
järgse teise taseme
haridusega (ISCED 4) isikud;
- kolmanda taseme
haridusega (ISCED 5–8)
isikud;
- osalejate koguarv.
Muud ühised
väljundnäitajad:
- puuetega osalejad;
- kolmanda riigi
kodanikud;
- teise riigi taustaga
isikud;
- vähemused
(sealhulgas tõrjutud
kogukonnad, näiteks romad);
- kodutud või
eluasemeturult tõrjutud
isikud;
- osalejad
maapiirkondadest.
Ühised koheste tulemuste
näitajad osalejate kohta (4
nädala jooksul tegevusest
lahkumisel):
— pärast programmist
lahkumist tööd otsima
asunud osalejad;
— pärast programmist
lahkumist haridust või
koolitust saama asunud
osalejad;
— pärast programmist
lahkumist
kutsekvalifikatsiooni
omandama asunud osalejad;
— pärast programmist
lahkumist tööle läinud,
sealhulgas füüsilisest isikust
ettevõtjana tegutsema asunud
osalejad.
4
Ühised pikemaajaliste
tulemuste näitajad osalejate
kohta:
— kuue kuu jooksul
pärast programmist
lahkumist tööle läinud,
sealhulgas füüsilisest isikust
ettevõtjana tegutsema asunud
osalejad;
— osalejad, kelle
olukord tööturul on kuue kuu
jooksul pärast programmist
lahkumist paranenud.
Üksuste ühised
väljundnäitajad:
— riigi, piirkonna või
kohaliku tasandi toetatavate
haldusasutuste või avalike
teenuste arv;
— toetatavate mikro-,
väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate,
sealhulgas ühistute ja
sotsiaalsete ettevõtjate arv.
3. Arvestatud, eelnõu
täiendatud punktiga 16
(ülejäänud numeratsioon
muutunud) ja lisatud
määrusesse § 13 lõige 5.
Kustutamise logi andmeid
säilitatakse üks aasta
kustutamise kandest arvates.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
kooskõlastas märkusega
Palume täiendada eelnõu punkti 12 selliselt,
et struktuuritoetuse pidamise põhimääruse § 4
lõike 3 punktis 1 nimetatud andmete hulgas
oleks märgitud ka tegevuste asukoht.
Asukohaandmeid kogutakse ka täna, seega ei
oleks tegemist täiendavate
andmete kogumisega. Oleme seisukohal, et on
oluline rõhutada korrektsete ja võrreldavate projekti
asukohaandmete olemasolu
tähtsust regionaalpoliitika kujundamisel,
elluviimisel ja seires.
Arvestatud, täiendatud eelnõu punkti
12 (määruse § 4 lg 3 p 1). Selgitame,
et projekti asukoht on sisse-välja
lülitatav väli. Asukoha info on 2021-
2027 perioodil ühtekuuluvuspoliitika
fondide puhul nõutud (EL määruse
2021/1060 art 49 lg 3 p l ja m), teiste
rahastamisallikate puhul sõltub
toetusskeemi alusdokumendist.
Siseministeerium kooskõlastas märkustega
5
1.Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhimääruse
paragrahvi 2 lõikega 11, mis sätestab vastutava
töötleja ülesanded. Teeme ettepaneku täiendada
paragrahvi 2 lõiget 11 punktiga, mille kohaselt
teavitab vastutav töötleja asjaomast volitatud
töötlejat turvaintsidendist või isikuandmetega
seotud rikkumisest, mis mõjutab volitatud töötleja
ülesannete täitmist või tema töödeldavaid
andmeid. Täiendus on vajalik, kuivõrd volitatud
töötleja peaks olema kursis turvaintsidentidega
ning isikuandmetega seotud rikkumisega, mis on
seotud volitatud töötlejaga.
2.Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse
paragrahvi 2 lõigetega 21 ja 22. Põhimääruse
kavandatava § 2 lõike 21 punkt 2 kohaselt pakub
lõikes 2 nimetatud volitatud töötleja andmeandjale
mh tehnilist kasutajatuge. Põhimääruse paragrahvi 2
lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejaks on ka
Siseministeerium. Volitatud töötlejale tehnilise
kasutajatoe pakkumise ülesande andmine eeldab, et
kõigil volitatud töötlejatel on vastav tehniline
kompetents olemas või tuleb vastav võimekus luua.
Kui volitatud töötlejatele (või alternatiivina
volitatud töötlejatega seotud IT-asutustele) pannakse
andmeandjatele tehnilise kasutajatoe pakkumise
kohustus, peab olema tagatud ka sellise ülesande
täitmisega seotud rahastus. Lisaks jääb ebaselgeks,
milliseid tegevusi tehnilise kasutajatoe pakkumine
endas sisaldab. Juhime tähelepanu, et Vabariigi
Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 „Teenuste
korraldamise ja teabehalduse alused“ § 7 lõike 10
esimese lause kohaselt, kui asutus haldab
infosüsteemi, milles osutab või kasutab teenust teine
asutus, vastutab ta tehnilise lahenduse ning selle
toimimise ja arendamise eest. Kuivõrd antud juhul
ei ole selge tehnilise kasutajatoe pakkumise
ülesande sisu ja rahastus, tuleb kõnealune volitatud
töötleja ülesanne eelnõust välja jätta.
3.Eelnõu § 1 punktis 7 tuleb täpsustada põhimääruse
kavandatava § 2 lõike 21 punkti 3 sõnastust.
Kasutajakontode loomine ning sulgemine on
reguleeritud põhimääruse §-idega 8 ja 10. Seetõttu
jääb ebaselgeks, millist volitatud töötleja poolt
kasutajakontoga seotud rollide sulgemist on eelnõus
silmas peetud. Volitatud töötleja saab vastutavat
töötlejat teavitada kasutajakonto või sellega seotud
rolli muutmise või sulgemise vajadusest.
4.Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse põhimääruse
§ 4 ning sätestatakse mh registrisse kantav
andmekoosseis. Eelnõus kasutatakse üldisi
1.Arvestatud, muudetava määruse §
2 lõike 12 punkti 7 täiendatud.
Selgitame, et vastutava töötleja jaoks
on äärmiselt vajalik turvaintsidentide
info volitatult töötlejalt, et võtta
kasutusele vajalikud turvameetmed.
Vastutav töötleja jagab infot, kui see
mõjutab volitatud töötleja ülesannete
täitmist või tema töödeldavaid
andmeid.
2. Selgitame töökorraldust: volitatud
töötleja suhtleb ise oma taotlejate ja
toetuse saajatega ja juhendab registri
kasutamisel nii sisulistel kui
tehnilistes küsimustes, see tähendab,
et pakub esmast tuge. Kui volitatud
töötleja jääb hätta, siis pöördub ta
vastutava töötaja poole abi
saamiseks.
3.Nõustume, et kasutajakontode
loomisega on seotud § 8 ja § 10.
Asjakohane säte käsitleb neid
kasutajakontosid, mida volitatud
töötleja administraator loob ise (§ 8
lg 6 ja lisa 1 punkt 3 ning § 10 lg 2).
Loodud roll on asjakohane, kui isik
jätkuvalt täidab samu tööülesandeid;
roll tuleb üle vaadata ja
kasutajaõigused muuta, kui isik
töötab edasi samas asutuses, aga
täidab varasemast erinevaid
tööülesandeid. Kui töötaja lahkub
töölt või kui ta tööülesanded enam ei
eelda registriandmete töötlemist,
tuleb volitatud töötlejal tema
kasutajakonto viivitamatult sulgeda
ja teavitada sellest vastutavat
töötlejat.
4. Osaliselt arvestatud, samasisulise
ettepaneku tegi Justiits- ja
Digiministeerium, vt vastus teisele
ettepanekule.
5. Ei arvestata. Punkt 13 on seotud
rakendussättega (§ 2 lg 2), mille
kohaselt ametinimetuse kohta
andmeid kogutakse kuni 31.
6
kategooriaid, mistõttu ei ole võimalik piisava
selgusega kindlaks teha, milliseid isikuandmeid
registris tegelikult töödeldakse. Et see oleks selgem,
tuleks eelnõus töödeldavate isikuandmete koosseise
täpsustada. Andmeandja ning volitusnormi vaatest
peab olema aru saada, milliseid isikuandmeid
üldiste kategooriate all töödeldakse.
5.Teeme ettepanku jätta eelnõust välja § 1 punkt 13.
Paragrahv 1 punktiga 13 muudetakse põhimääruse §
4 lõike 2 punkti 2, mis ei ole asjakohane, kuivõrd
eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse põhimääruse
paragrahvi 4 tekst tervikuna.
6.Palume eelnõu seletuskirjas selgitada põhimääruse
kavandatava § 4 lõikega 7 seonduvat. Oluline on, et
viidatud sättes nimetatud juhendiga võib reguleerida
andmeväljade tehnilist ülesehitust ja täitmise korda,
kuid sellega ei peaks saama määrata ega laiendada
registris töödeldavate isikuandmete koosseisu.
7.Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu seletuskirjas
eelnõu § 1 punkti 18 puudutava selgituse juures,
miks salvestatakse sündmuste infosüsteemi logisse
kande teinud kasutaja ees- ja perekonnanimi ning
isikukood. Seletuskirjas tuleks selgitada, miks ei ole
toimingu tegija üheseks tuvastamiseks piisav
kasutajakonto tunnus või muu unikaalne
identifikaator ning vajalik on nii isikukoodi kui ka
nime salvestamine.
8.Arvestades registris töödeldavate andmete ulatust,
eriliiki isikuandmete töötlemist ning
andmesubjektide hulka, soovitame eelnõu
seletuskirjas märkida, kas registris toimuva
töötlemise kohta on koostatud IKÜM artikli 35
kohane andmekaitsealane mõjuhinnang ning kas
selle ajakohasust on kavandatavate muudatuste
ettevalmistamisel hinnatud. Asjaolu, et eelnõuga ei
lisata uusi andmeliike, ei välista olemasoleva
mõjuhinnangu ülevaatamise vajadust.
detsembrini 2027.
6. Arvestatud, seletuskirja
täiendatud. Selgitame, et vastutava
töötleja juhend ei määra
isikuandmete töötlemise sisulist
ulatust, vaid see on tehniline abiinfo
ühe või teise andmevälja täitmiseks,
mis kuvatakse infosüsteemis.
7. Selgitame, et kasutaja
tuvastatakse infosüsteemi
sisenemisel isikukoodi tuvastamise
ja selle kõrvutamisega konto ja
isikukoodi seosega.
Inimese nimi võib muutuda,
isikukood ei muutu. Isiku nime ja
isikukoodi salvestamine logimisel on
vajalik, et isikukoodi kaudu
tuvastada infosüsteemi kasutanud
isik.
8. Vaatame koostatud mõjuhinnangu
üle.
Andmekaitseinspetsioon kooskõlastas
märkustega
1. Eelnõu § 1 punkti 4 järgi nimetatakse senine
struktuuritoetuse register ümber toetuste
registriks. Seletuskirjas on põhjendatud, et registris
hoitakse lisaks struktuuritoetuste andmetele ka
mitmete teiste toetuste andmeid ning 2021–2027
perioodil ei kasutata enam struktuuritoetuse mõistet,
mistõttu on registri nimetus vananenud ja ei vasta
enam sisule.
Samas ei ava seletuskiri piisavalt senise
struktuuritoetuse registri, ÜSS2021_2027
1. Arvestatud, seletuskirjas
selgitatud.
2. Selgitame, et isikuandmete
töötlemine toimub üksnes
ÜSS2021_2027 alusel. Teiste
preambulis nimetatud
volitusnormide alusel
isikuandmete kogumist ja
töötlust enam ei toimu.
7
§ 21 tähenduses toetuse haldamise registri ja
eelnõuga kavandatava toetuste registri
omavahelist seost.
Oleme oma varasemas arvamuses
juhtinud juba tähelepanu sellele, et toetuste
haldamise registri, toetuste haldamise keskkonna ja
struktuuritoetuste registri vahekord jäi
ebaselgeks ning seletuskiri seda piisavalt ei avanud.
Ka antud eelnõus on nimetust küll muudetud, kuid
nime muutmine ei asenda andmekogu õigusliku
järjepidevuse ja ulatuse selgitamist.
Soovitame seletuskirjas selgelt märkida, kas
struktuuritoetuse register, toetuse haldamise
register ja toetuste register tähistavad kõik sama
andmekogu. Samuti palume selgitada,
milliseid toetusi ja rahastusallikaid register hõlmab
ning kas tegemist on sama andmekogu
ümbernimetamise ja regulatsiooni ajakohastamisega
või andmekogu ulatuse sisulise laiendamisega.
2. Eelnõu preambulis viidatakse mitmele
volitusnormile: perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse § 4 lõikele 3, perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikele 4,
perioodi 2021–2027 seaduse § 21 lõikele 5, mis
eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse § 21
lõikega 2, ning välissuhtlemisseaduse § 8 lõikele 6.
Juhime tähelepanu sellele, et kõik need
volitusnormid ei ole sama sisuga. ÜSS2021_2027 §
21 lõige 2 on kõige detailsem ning nõuab, et
põhimääruses sätestatakse muu hulgas andmeandjad
ja nendelt saadavad andmed, täpsem
andmekoosseis, vastutava ja volitatud töötleja
ülesanded, andmetele juurdepääsu ja andmete
väljastamise kord ning andmete säilitamise
täpsemad tähtajad. Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seadus viitab struktuuritoetuse
registrile ning seob selle määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 125 lõike 2 punktides d ja e nimetatud
ülesannetega. Välissuhtlemisseaduse § 8 lõige 6
võimaldab asutada Euroopa Liidu toetuse või
välisabi vahendamisega seotud andmekogu ja
kehtestada selle põhimääruse, milles sätestatakse
muu hulgas isikuandmete liigid, juurdepääsu ja
väljastamise kord ning säilitamise tähtajad.
Seletuskirjas on lühidalt selgitatud vaid, et
ÜSS2021_2027 § 21 volitusnormi asukoht muutus
paragrahvi sees.
Leiame, et seletuskirjas antud selgituse puhul on
tegemist üksnes vormilise selgitusega, mis ei näita
aga, kuidas eri volitusnormid katavad eelnõuga
3. Arvestatud osaliselt.
Erinevate osapoolte
ülesandeid erinevate
rahastusallikate puhul on
analüüsitud ja kokkuvõttev
maatriks on lisatud
kooskõlastustabelile eraldi,
kuna see on mahukas.
Analüüsi tulemusel on leitud,
et ministeeriumid ja
Riigikantselei on registri
kaasvastutavad töötlejad.
Samas kuna seaduses ei ole
kaasvastutust reguleeritud, ei
ole võimalik määruses
registri kaasvastutavaid
töötlejaid lisada enne, kui
seadust on muudetud.
4. Osaliselt arvestatud.
Isikuandmeid on täpsemalt
eelnõus nimetatud, vt
muudetava määruse § 4 lg 2
punktid 1-11.
Selgitame, et Strateegia "Eesti 2035" üldosa (Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021) sisaldab ka Eesti2035
aluspõhimõtete ja sihtide
mõõdikuid (=näitajaid).
Teisisõnu, need kuuluvad
olemuslikult kokku.
ÜSS2021_2027 alusel
kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 12.05.2022 määrus
nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja
kasutamise üldised
tingimused“ kohustab toetuse
andmise tingimustes
sätestama riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud
näitaja (§ 41 lg 1 p 5);
toetuse andmise tingimuste
alusel toetuse taotlemisel
peab taotleja oma taotluses
8
reguleeritava andmetöötluse. Palume seletuskirjas
iga toetuse perioodi ja rahastusallika puhul välja
tuua, millise seaduse ja millise volitusnormi alusel
andmeid registris töödeldakse, milline volitusnorm
katab andmekoosseisu, andmeandjad, andmesaajad,
juurdepääsud, väljastamise, säilitamise, logimise
ning registri kasutajate ja projektiosaliste
kontaktisikute andmete töötlemise.
3. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse andmekogu
põhimääruse § 2 lõigetega 21 ja 22, milles
sätestatakse volitatud töötlejate ülesanded. Leiame,
et selline täiendus on küll vajalik, kuid kavandatud
regulatsioon ei ava piisavalt tegelikku tööjaotust.
Eelnõu ja seletuskiri käsitlevad küll vastutavat
töötlejat ja volitatud töötlejaid, kuid seletuskirjast ei
nähtu, millises rollis tegutsevad ministeeriumid,
Riigikantselei, rakendusüksused ja muud toetuse
andjad siis, kui nad sisestavad, kontrollivad,
parandavad, kasutavad või väljastavad
registriandmeid. Kui asutus ei tegutse registris
üksnes vastutava töötleja juhiste alusel, vaid
menetleb oma õigusaktist tuleneva pädevuse piires
toetuse taotlusi, hindab taotleja või taotluse nõuetele
vastavust, määrab konkreetse meetme puhul
nõutavad andmed, tuleb seletuskirjas hinnata, kas ta
on selles andmetöötluse osas volitatud töötleja,
iseseisev vastutav töötleja või kaasvastutav töötleja
IKÜM artikli 26 tähenduses. Seda rollianalüüsi
seletuskirjast praegu ei nähtu. Seega palume
seletuskirjas lisaks andmekogu vastutava ja
volitatud töötleja rollidele analüüsida ka
isikuandmete töötlemisel kaasvastutuse võimalikku
esinemist. Praegu ei ole põhjendatud, miks
määruses nimetatud asutused on üksnes volitatud
töötlejad ega võiks mõnes andmetöötluse osas olla
isikuandmete kaasvastutavad töötlejad. Kui
kaasvastutavaid töötlejaid ei ole, tuleb põhjendada,
miks kõiki registri pidamises osalevaid asutusi saab
käsitada üksnes volitatud töötlejatena. Kui analüüsi
tulemusel aga selgub, et mõni asutus määrab oma
ülesannete täitmisel iseseisvalt või koos vastutava
töötlejaga (RTK) isikuandmete töötlemise
eesmärgid või olulised vahendid, tuleb
põhimääruses määratleda kaasvastutus ning
vastutuse jaotus andmesubjekti õiguste teostamise
osas. Soovitame tutvuda ka Justiits- ja
Digiministeeriumi juhisega (JDM juhis).
4. Eelnõu § 1 punktiga 12 antakse põhimääruse §-le
4 uus sõnastus, millega korrastatakse andmekogu
andmete loetelu. Kavandatava § 4 muudatuses
märkima riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud
näitaja (§ 4 lg 1 p 5) ja
rakendusüksus on kohustatud
selle omakorda märkima
taotluse rahuldamise otsuses
(§ 8 lg 4 p 8).
Kuna teise õigusakti sisu ei
tohi HÕNTE kohaselt
eelnõus taasesitada, siis
toome siin näitena, millises
teises õigusaktis on andmed
leitavad. Projekti andmed on
üksikasjalikult loetletud
ühissätete määruse lisa XVII
punktides 9-35 („tegevus“ on
Eesti õiguses „projekt“
ÜSS2021_2027 § 2 punkti 2
kohaselt).
Kuluaruande andmed on
loetletud ühissätete määruse
artikli 91 lõikes 3 ja lisas XXIII. Auditite andmed on
põhimääruses nimetatud,
need on juhtimis-
kontrollisüsteemide auditid
ja projektiauditid.
Selgitame, et vastutava
töötleja juhend ei määra
isikuandmete töötlemise
sisulist ulatust, vaid see on
tehniline abiinfo ühe või
teise andmevälja täitmiseks,
mis kuvatakse infosüsteemis.
5. Arvestatud, seletuskirja
lisatud järgmine selgitus:
Isikuandmed anonüümitakse
5 aastat pärast projekti
lõppmakset. Anonüümitavad
isikuandmed on:
1) toetuse taotleja, toetuse
saaja ja partneri nimi,
isikukood, telefon, e-posti
aadress ja aadress;
2) töövõtja nimi ja
isikukood;
9
viidatakse lõike 1 punktis 5 ÜSS2021_2027 § 2
punktile 7 ning nimetatakse registrisse kantavate
andmetena riigi pikaajalises arengustrateegias
kinnitatud strateegilisi sihte, aluspõhimõtteid ja
näitajaid. Samas ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7
määratleb küll strateegilised sihid ja
aluspõhimõtted, kuid säte ei sisalda mõistet
„näitajad“ ega ka näitajate registrisse kandmise
alust. Palume täpsustada eelnõu § 4 lõike 1 punkti 5
sõnastust või seletuskirjas selgitada, millise
õigusliku aluse alusel kantakse registrisse lisaks
strateegilistele sihtidele ja aluspõhimõtetele ka
näitajad. Kui näitajad tulenevad muust õigusaktist,
meetmete nimekirjast, rakenduskavast või registri
pidamise vajadusest, tuleb vastav alus ja
andmekoosseis seletuskirjas selgelt välja tuua. Lisaks juhime tähelepanu uuendatud §-s 4 toodud
andmekooseisule. Nimelt on sättes andmeid küll
rühmitatud, kuid andmekogusse kogutavate andmete
loetelu on endiselt esitatud üldiste kategooriatena.
Näiteks nimetatakse eelnõus toetuse taotluse ning
projekti andmeid, kontrollidega seotud andmeid,
auditite ning tuvastatud asjaolude andmeid ja
Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruande
andmeid, kuid avamata on jäänud, millised
konkreetsed andmed nende kategooriate alla
kuuluvad. Andmekaitse Inspektsioon on
andmekogude juhendis selgitanud, et andmekogu
põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu
antud andmekogusse kogutavatest andmetest.
Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st
andmesubjektide kategooriad) neid andmeid
kogutakse. Kui andmete koosseis on väga mahukas,
võib loetelu esitada põhimääruse lisana.
Põhimäärusesse ei tuleks panna tehnilisi andmeid,
mida on vaja infosüsteemi toimimiseks. Näiteks
andmevälja või kande liigi süsteemi sisene tunnus
või andmete muutmise aeg. Samuti on JDM
juhendis selgitatud, et andmekogu põhimääruses
tuleb sätestada andmekogusse kantavate andmete
täpne/ammendav loetelu (vajadusel saab esitada
lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad
andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole
võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis.
Siinjuures näeme probleemina § 4 lõiget 7, mille
kohaselt määratakse § 4 lõigetes 1–4 nimetatud
andmete sisestamiseks ette nähtud andmeväljad,
nende täitmise nõuded ja kohustuslikkus kindlaks
vastutava töötleja koostatud juhendis. Leiame, et see
ei ole kooskõlas ÜSS2021_2027 § 21 lõikega 2,
3) registrit kasutama
volitatud isiku, toetuse
taotleja, toetuse saaja ja
partneri kontaktisiku nimi,
isikukood, telefon, e-posti
aadress;
4) juriidilisest isikust
taotleja, toetuse saaja ja
partneri seadusliku esindaja
nimi ja isikukood;
5) makse saaja, kes võib olla
taotleja, toetuse saaja,
töövõtja või muu isik,
pangakonto number;
6) projektide tegevustes
osalejate nimi ja isikukood.
6. Osaliselt arvestatud. SIS-is
logitakse ka andmete
vaatamine, teistes
andmekogude osades mitte.
10
mille järgi peab täpsem andmekoosseis olema
sätestatud põhimääruses. Palume põhimääruses
sätestada registrisse kantavate andmete piisavalt
täpne ja kontrollitav loetelu. Vastutava töötleja
juhend võib täpsustada tehnilist vormi või
infosüsteemi kasutuskorraldust, kuid sellega ei saa
määrata isikuandmete töötlemise sisulist ulatust.
5. Palusime oma varasemas arvamuses täpsustada,
millised isikuandmed anonüümitakse ning kuidas
tagatakse, et pärast anonüümimist ei ole võimalik
isikuid tuvastada. Antud eelnõus on vastutava
töötleja ülesandena nimetatud andmete säilitamise,
kustutamise ja anonüümimise tagamine vastavalt
õigusaktidele, kuid põhimäärus ega seletuskiri ei
ava jätkuvalt anonüümimise ulatust, meetodit ega
seost konkreetsete andmekoosseisudega. Selgitame,
et anonüümimine ei tähenda üksnes otseste tunnuste
eemaldamist. Andmed on anonüümsed vaid juhul,
kui isikut ei ole võimalik mõistlikult tõenäoliste
vahenditega tuvastada, sh teiste andmetega
kombineerides. Seda on eriti oluline hinnata
registris, kus töödeldakse toetuse taotlejate,
projektiosaliste ja tegevustes osalejate andmeid ning
teatud juhtudel ka eriliiki isikuandmeid. Palume
täiendada seletuskirja selgitusega, milliste
andmekoosseisude suhtes anonüümimist
kohaldatakse, millal anonüümimine toimub, kuidas
hinnatakse anonüümimise pöördumatust ning kas ja
milliseid andmeid säilitatakse pärast anonüümimist
statistilisel eesmärgil.
6. Andmekaitse Inspektsioon on isikuandmete
töötleja üldjuhendis seoses logidega selgitanud
järgmist: selleks, et ära hoida isikuandmete
väärkasutamist ning tagada, et tagantjärele oleks
võimalik kindlaks teha, kes, millal ja miks
infosüsteemis andmeid vaadanud või kasutanud on,
peabki elektroonilise andmetöötluse puhul pidama
logikirjeid isikuandmete töötlemise kohta.
Andmekogude juhendis on samuti selgitatud: et
andmekogu vastutaval töötlejal oleks võimalik
andmete väljastamise seaduslikkus tagada, peab ta
kindlustama, et päringud logitakse. Andmekogu
vastutav töötleja peab läbi mõtlema, millisel viisil
päringute põhjendatuse kontrollimist korraldada
(kas käsitsi või rakendatakse ka mingeid
automaatkontrolle, mis annavad teatud
kriteeriumide esinemisel häireteate). Antud juhul
hõlmab uuendatud § 4 lõige 6 süsteemilogisid
andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning
toimingu tegija, aja ja sisu kohta ning § 15⁵ hõlmab
11
kande tegemist, sh salvestamist, muutmist ja
kustutamist, kuid kumbki eelnimetatud säte ei
hõlma sõnaselgelt andmetega tutvumist, päringuid
ega andmete väljastamist. Seetõttu leiame, et
eelnõus jääb logimist puudutav regulatsioon
kontrollitavuse ja andmesubjekti teavitamise
seisukohalt poolikuks. Palume täiendada eelnõus
logimise regulatsiooni nii, et lisaks sisestamisele,
salvestamisele, muutmisele ja kustutamisele
logitakse ka vaatamine, päringud ja andmete
väljastamine. Logikirjes aga peaks kajastuma
toimingu tegija, aeg, toimingu liik ning võimalusel
toimingu alus või eesmärk. Seletuskirjas tuleks aga
kirjeldada logide kontrollimise üldist korraldust.
Lisa
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu kooskõlastustabeli juurde
Toetuse haldamise registri kaasvastutavate
töötlejate analüüs rahastusallikate kaupa
Ühtekuuluvuspoliiitika vahendite rakendamisel on Riigi Tugiteenuste Keskus registri vastutav
töötleja ÜSS2021_2027 § 21 lõike 6 alusel. Ta on isikuandmete vastutava töötlejana õigustatud
isikuandmeid töötlema seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Isikuandmete kaitse üldmääruse
artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
ÜSS2021_2027 § 6 lõike 2 kohaselt on korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõike 1 tähenduses Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi
RTK), kes täidab samas määruses nimetatud korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine
ei ole ÜSS2021_2027 § 7 või 8 alusel määratud või volitatud teisele asutusele või isikule, sama
määruse artiklis 76 nimetatud raamatupidamise ülesandeid ning ÜSS2021_2027 ja selle alusel
antud õigusaktides nimetatud ülesandeid. RTK kui korraldusasutus täidab määruses (EL)
2021/1060 art 72 lg 1 loetletud ülesandeid. Teiste ülesannete seas tuleb elektrooniliselt
salvestada ja säilitada iga tegevuse kohta andmed, mis on vajalikud seire, hindamise,
finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vastavalt XVII lisale, ning tagada andmete
turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning kasutajate autentimine.
Toetuse haldamise registris (§ 21) on vastutav töötleja RTK. Teiste asutuste rolli on
isikuandmete töötlemisel analüüsitud alljärgnevalt rahastusallikate kaupa.
Ühtekuuluvuspoliitika vahendid
GDPR art 26 lg 1 kohaselt kaasvastutajad määravad ühiselt kindlaks isikuandmete töötlemise
eesmärgid ja vahendid. RTK kui korraldusasutus täidab määruses (EL) 2021/1060 art 72 lg 1
loetletud ülesandeid. RTK kui korraldusasutus on osaliselt oma ülesanded delegeerinud
rakendusasutustele ja rakendusüksustele, nende ülesanded on nimetatud ÜSS2021_2027 §-des
7 ja 8.
Korraldusasutus (edaspidi KA) määrab kindlaks eesmärgi ja vahendid. Teised kasutajad (sh
ÜSS2021_2027 erinevaid ülesandeid täitvad asutused) töötlevad andmeid üksnes ulatuses ja
viisil, mille KA on neile volitanud. Rakendusasutustele (ministeeriumid ja Riigikantselei) on
edasi volitatud korraldusasutuse ülesanne toetuse andmise tingimuste koostamiseks. Kuna
rakendusasutused saavad toetuse andmise tingimustes määrata kindlaks meetmespetsiifiliselt
vajalikud isikuandmed, mida konkreetse toetusmeetme raames on vajalik töödelda, siis on
rakendusasutused registri kaasvastutavad töötlejad. Seetõttu on KA koos rakendusasutustega
kaasvastutavad töötlejad, kuna nad määravad kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgi ja
ulatuse tulenevalt EL määrustest ja meetme spetsiifikast.
Rakendusüksused (EIS ja KIK) on volitatud töötlejad.
Riigieelarvelised vahendid
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel on antud varasemalt regionaaltoetusi,
kuid neid enam selle seaduse alusel ei anta, vaid regionaaltoetuste andmine toimub RES alusel.
Küll aga säilitatakse registris maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel kogutud
andmeid kuni säilitamistähtaja lõpuni. Kuna andmete taotlemist enam ei toimu, ei ole analüüs
enam vajalik ja asjakohane.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on võimalik anda toetust nii Moderniseerimisfondi
vahenditest kui ka kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud
tulust. Tegemist on erinevate rahastamisallikatega.
Moderniseerimisfondi vahendite kasutamisel tuleb järgida Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud eesmärke ja prioriteetseid investeerimisvaldkondi, kuid nende raames kujundab Eesti
siseriiklikud meetmed. Toetuse andmise tingimused töötab välja Rahandusministeerium,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Kliimaministeerium ning need kehtestab
valdkonna eest vastutav minister. Kuna toetuse andmise tingimustega kujundatakse ühtlasi ka
isikuandmete töötlemise eesmärk ja ulatus, on nimetatud ministeeriumid kaasvastutavad
töötlejad.
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust toetuse andmise
tingimused kujundavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Kliimaministeerium, sh kujundavad vajalike
isikuandmete töötlemise eesmärgi ja ulatuse, mistõttu on nad registri kaasvastutavad töötlejad.
Seadus näeb ette valdkonnad.
Keskkonnatasude seaduse alusel viiakse ellu keskkonnaprogrammi, mille on välja töötanud
Kliimaministeerium ning kes on ühtlasi isikuandmete kaasvastutav töötleja, kuna ta määrab
toetuse andmise tingimustes kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgi ja ulatuse.
Riigieelarve seaduse alusel on riigieelarveliste vahendite andmisel erinevatel ministeeriumitel
pädevus toetustingimuste sisustamiseks. Nendeks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium,
Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium,
Kaitseministeerium.
Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi ja Norra Finantsmehhanismi vahendite puhul
kujundavad toetusmeetmed välja, sh otsustavad isikuandmete töötlemise eesmärgi ja ulatuse
üle, programmioperaatorid Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium. Toetatavad
valdkonnad lepitakse kokku riikidevahelises vastastikuse mõistmise memorandumis (neid on
kaks: 1. Eesti Vabariigi ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi
vaheline Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist käsitlev ja 2. Eesti
Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline Norra finantsmehhanismi rakendamist puudutav
memorandum).
Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja
sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi
teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe alusel kujundavad toetuse andmise tingimused, sh
otsustavad isikuandmete töötlemise eesmärgi ja ulatuse üle, toetusmeetmes „Elurikkuse
programm“ välja programmioperaatorid Kultuuriministeerium ja Kliimaministeerium. Sama
ülesanne on toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine” programmikomponendi
operaatoritel, kes on Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium ning Siseministeerium. Toetatavad valdkonnad nähakse ette
riikidevahelises raamkokkuleppes.
Teiste rahastusallikate puhul (nt Digitaalne Euroopa, LIFE) on toetuse vahendajad volitatud
töötlejad.
Analüüsi tulemusi on kajastatud kokkuvõtlikult lisatud maatriksis.
Rahastusallikas Rahastusallika
alusdokument
Regis
tri
vastut
av
töötle
ja
Kaasvastutajad Põhjendus
Ühtekuuluvuspo
liitika fondide
vahendid
ÜSS 2021-
2027; EL
määrus (EL)
2021/1060
RTK Kõik ministeeriumid ja
Riigikantselei
Kujundavad
meetme
tingimused ja
andmetöötluse
ulatuse
Moderniseerimi
sfond
Atmosfääriõhu
kaitse seadus
RTK Rahandusministeerium; Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium;
Kliimaministeerium
Kujundavad
meetme
tingimused ja
andmetöötluse
ulatuse
KHG
enampakkumise
tulu
Atmosfääriõhu
kaitse seadus
RTK Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
Kliimaministeerium;
Rahandusministeerium; Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium
Ühine mõju
eesmärkidele ja
vahenditele
Keskkonnaprogr
amm
Keskkonnatasu
de seadus
RTK Kliimaministeerium Kujundab
programmi sisu
EMP/Norra
finantsmehhanis
mid
EMP ja Norra
finantsmehhani
smide
rakendusraamis
tik
RTK Kliimaministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
Sotsiaalministeerium;
Siseministeerium
Programmiopera
atorid
kujundavad
toetusmeetmeid
Šveitsi toetus Eesti Vabariigi
ja Šveitsi
Liidunõukogu
vaheline
raamkokkulepe
RTK Programmioperaatorid
Kultuuriministeerium;
Kliimaministeerium;
Programmikomponendi operaatorid
Kultuuriministeerium;
Sotsiaalministeerium;
Haridus- Teadusministeerium; Sise
ministeerium
Programmiopera
atorid ja
toetusmeetmes
„Sotsiaalse
kaasatuse
toetamine”
programmikomp
onendi
operaatorid
kujundavad
toetusmeetmeid
1
09.11.2026
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Eelnõuga ajakohastatakse toetuste haldamiseks kasutatava registri pidamise korda. Muudatused
on vajalikud, kuna registri kasutus on aastate jooksul laienenud ning senine regulatsioon ei
kajasta enam täielikult registri tegelikku sisu ja toimimist. Samuti on vahepeal muutunud
registri õiguslik alus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse1 (edaspidi ÜSS2021_2027 muudatused)
§-s 21 ning vajalik on viia määrus sellega kooskõlla.
Eelnõu eesmärk on muuta registri regulatsioon selgemaks ja paremini mõistetavaks nii registri
kasutajatele kui ka selle haldajale. Selleks ajakohastatakse registri nimetus, korrastatakse
registrisse kantavate andmete loetelu, täpsustatakse registri haldamisega seotud ülesandeid ning
antakse selgem ülevaade sellest, milliseid andmeid registris töödeldakse ja milliseid toiminguid
süsteemis logitakse. Registris töödeldakse isikuandmeid, mis on sätestatud seaduses.
Sisuliselt uusi andmeid registrisse koguma ei hakata ning registri kasutamise põhimõtted ei
muutu. Muudatuste peamine mõju on regulatsiooni korrastamine ja suurema selguse loomine.
Registrisse kogutavad andmed esitatakse edaspidi andmekategooriatena, mistõttu on toetuse
saajatel lihtsam aru saada, milliseid andmeid nende kohta töödeldakse.
Halduskoormus väheneb, kuna eelnõuga jäetakse alates 2028. aastast registrisse kantavate
andmete seast välja registrit kasutama volitatud isiku ja projektiosalise kontaktisiku kohta
esitatavatest andmetest ametinimetus. Muus osas halduskoormus jääb samaks. Kuna registrisse
kogutavate andmete loetelu on eelnõus rühmitatud andmete kategooriate kaupa, on isikule
selgem ja arusaadavam, mis andmeid tema kohta kogutakse.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse projektijuht Indrek Mägi (e-
post: [email protected]), toetuste infosüsteemi tootejuht Kärt Kraaving (e-post:
[email protected]), ärianalüütik Karen Veidik (e-post: [email protected]) ja vanemjurist
Anu Jaanson (e-post: [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi
personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post: [email protected]) ning eelnõu
juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik
Marge Kaskpeit (e-post: [email protected]).
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Registris töödeldakse Euroopa Liidu
toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valituse
tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrust nr 121 „Struktuuritoetuse
registri pidamise põhimäärus“ (RT I, 07.02.2025, 4).
Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad 1. detsembril 2026. a, v.a § 1 punkt 13, mis
jõustub 01. jaanuaril 2028. a.
1 883 SE
2
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus).
Eelnõu § 1 punktid 1 ja 4, millega muudetakse määruse pealkirja ja § 1 lõiget 2 puudutavad
registri nimetuse muudatust. Kuna registris hoitakse lisaks struktuuritoetuste andmetele veel
mitmete teiste toetuste andmeid, siis on registri nimetus vananenud ja ei vasta enam sisule.
Samuti ei kasutata perioodil 2021–2027 enam struktuuritoetuse mõistet. Erinevatel programmperioodidel on volitusnormid nimetanud registrit erinevalt, kuid tegemist
on ühe ja sama andmekoguga, mis nimetatakse ümber. Eelnõuga ei lisata uusi
rahastamisallikaid ega lisata uusi andmeid, mida töödeldakse.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse preambulis volitusnormi, kuna ÜSS2021_2027
muudatusega muutus § 21 kogu teksti muutmisega volitusnormi asukoht paragrahvi sees.
Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõike 1 punkt 12, mis näeb ette
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga
kohanemise reserv, alusel rahastatavate meetmete kandmise registrisse. Kuna Brexiti vahendid
suunati ümber taaste- ja vastupidavusrahastu RePower meetmetesse2, siis ei ole Brexiti
vahendid enam rakendatavad.
Eelnõu § 1 punktid 5 ja 8 on korrastava iseloomuga. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 1
lõikega 3. Selles sätestatakse põhimõte, mille kohaselt teiste rahastusallikate toetuse andjatele
kohaldatakse rakendusasutuse ja rakendusüksuse kohta sätestatut. Punktiga 8 tunnistatakse
määruse § 2 lõige 3 kehtetuks, kuna sisus on selle asukoht kohaldamisala juures. Algselt loodi
register struktuuritoetuste andmete jaoks. Aja jooksul on lisandunud teiste rahastusallikate
vahendeid. Kuna viimastes ei ole sarnast mõistekasutust nagu struktuuritoetuste puhul, siis on
erinevate isikute õiguste piiritlemiseks laiendatud rakendusasutuse ja rakendusüksuse mõisteid
ka teistest rahastusallikatest toetuse andjatele. Selline lähenemine tagab ühtse rakendamise.
Rakendusasutuse ja rakendusüksuse rollid on toodud määruse lisas 1, mida ei muudeta.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 2 lõikega 11, milles sätestatakse vastutava
töötleja ülesanded. Vastutava töötleja ülesanne on tagada andmete turvalisus, ajakohasus ja
terviklus. Võimaliku turvaintsidendi puhul tuleb volitatud töötlejal sellest viivitamatult
teavitada vastutavat töötlejat. Andmekogu puudutavad olulised otsused teeb vastutav töötleja –
näiteks kaardistab arendusvajadused ja prioriseerib need.
Ühtekuuluvuspoliiitika vahendite rakendamisel on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK)
registri vastutav töötleja ÜSS2021_2027 § 21 lõike 6 alusel. Ta on isikuandmete vastutava
töötlejana õigustatud isikuandmeid töötlema seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Isikuandmete
kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes
huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
ÜSS2021_2027 § 6 lõike 2 kohaselt on korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõike 1 tähenduses Riigi Tugiteenuste Keskus, kes täidab
samas määruses nimetatud korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole
ÜSS2021_2027 § 7 või 8 alusel määratud või volitatud teisele asutusele või isikule, sama
2 Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 kabinetiistungil otsustati Eestile Brexitiga kohanemise reservist eraldatud toetus
üle kanda RePowerEU eelarvesse
3
määruse artiklis 76 nimetatud raamatupidamise ülesandeid ning ÜSS2021_2027 ja selle alusel
antud õigusaktides nimetatud ülesandeid. RTK kui korraldusasutus täidab määruses (EL)
2021/1060 art 72 lg 1 loetletud ülesandeid. Teiste ülesannete seas tuleb elektrooniliselt
salvestada ja säilitada iga tegevuse kohta andmed, mis on vajalikud seire, hindamise,
finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vastavalt XVII lisale, ning tagada andmete
turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning kasutajate autentimine.
Toetuse haldamise registris (§ 21) on vastutav töötleja RTK.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 2 lõikega 2¹, milles sätestatakse volitatud
töötleja ülesanded. § 2 lisatakse ka lõige 2², milles reguleeritakse eraldi volitatud töötleja
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ülesanded. Volitatud töötleja lähtub vastutava
töötleja juhistest.
Eelnõu § 1 punktiga 9 jäetakse § 2 lõike 5 punktist 1, mis reguleerib andmeandjaid, välja
tekstiosa „kellel on õigusaktist tulenevalt kohustus esitada taotlus ja muud andmed 51. peatükis
nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu“. Toetuse taotlemise õigus tuleneb konkreetsest
õigusaktist, mis annab isikule õiguse toetust taotleda ja kohustuse taotlus esitada e-toetuse
keskkonna kaudu. Registrimäärus ise ei anna taotlejatele õigust toetust taotleda – seega on sättes
tarbetu kordus. Taotluse saab esitada ja ühtlasi on andmeandjaks see isik, kellel on selleks õigus
teise õigusakti alusel. Andmeandja esitab need andmed, mis on talle õigusaktis kohustuslikuna
nimetatud.
Näiteks, kui on tegemist ühtekuuluvuspoliitika fondi toetusega, siis tuleneb toetuse taotlemise
ja kasutamisega seotud andmete esitamise kohustus ÜSS2021_2027 § 21 lõikest 3.
ÜSS2021_2027 alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest tulenevad nõuded taotlusele.
Valdkonna ministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktist tulenevad
meetmespetsiifilised nõuded ja tingimused. Seega tulenevad andmed, mida peab taotleja või
toetuse saaja esitama, erinevatest õigusaktidest. Registrimääruses neid üle ei korrata, kuna
meetmeti on andmed erinevad.
Registrisse kannab vajalikud andmed toetuse taotleja ja toetuse saaja kogu projekti elukaare
vältel – toetuse taotlemisel taotlusega seotud andmed, projekti elluviimisel vahearuanded,
makse aluseks olevad dokumendid ja tõendid, projekti lõpus lõpparuande ja vajadusel
projektide tegevustes osalejate andmed, pärast projekti lõppu järelaruande ja muud andmed, kui
see on nõutav.
Eelnõu § 1 punktiga 10 ajakohastatakse määrusesisest viidet. Määruse § 2 lõike 5 punktis 2, §
6 lõikes 4 ja §-s 153 jäetakse välja viide määruse § 4 lõike 1 punktile 19, kuna eelnõuga antakse
määruse §-le 4 uus sõnastus ja sellist viidet enam ei jää. Uus viide on määruse § 4 lõike 2
punktile 4.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse määruse § 2 lõikega 6. Selle kohaselt vastutab
isikuandmete töötlemise eest see isik, kes neid andmeid töötleb. Riigi Tugiteenuste Keskus
vastutava töötlejana ja § 2 lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejad on õigustatud isikuandmeid
töötlema seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1
punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 12 antakse määruse §-le 4 uus sõnastus, millega korrastatakse registri
andmete loetelu. Uusi kogutavaid andmeid ei lisandu, kuid senised andmed rühmitatakse
4
kategooriatesse, et teave oleks paremini hoomatavam. Kogu paragrahvi tekst antakse uues
sõnastuses.
Registri andmekoosseisus on loetletud kõik andmeliigid, mida registris erinevate
rahastusallikate rakendamisel võidakse töödelda.
Lõikes 1 antakse loetelu strateegilise raamistikuga seonduvatest andmetest. Siinjuures
märgime, et Strateegia "Eesti 2035" üldosa (Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021)
sisaldab ka Eesti2035 aluspõhimõtete ja sihtide mõõdikuid (=näitajaid).
ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ kohustab toetuse andmise tingimustes
sätestama riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja (§ 41 lg 1 p 5); toetuse andmise
tingimuste alusel toetuse taotlemisel peab taotleja oma taotluses märkima riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud näitaja (§ 4 lg 1 p 5) ja rakendusüksus on kohustatud selle
omakorda märkima taotluse rahuldamise otsuses (§ 8 lg 4 p 8).
Lõikes 2 sätestatakse projektiosaliste (taotleja, toetuse saaja ja partner), projekti tegevustes
osalejate ja registrit kasutama volitatud isikute (administratsioon) kohta kogutavad andmed.
Isikuandmetest töödeldakse registris ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 4 nimetatud andmeid. Need
on järgmised:
1) toetuse taotleja, juriidilisest isikust toetuse taotleja esindaja ja projekti tegevustes osaleja
üldandmed;
2) toetuse taotleja arvelduskonto number;
3) toetuse taotleja ja projekti tegevustes osaleja isikuandmed tervise, etnilise päritolu, hariduse
ja sotsiaal-majandusliku seisundi kohta, kui sellised andmed on vajalikud toetuse taotlemise ja
saamise õiguse tuvastamiseks.
Eelnõuga ei laiendata registriandmete koosseisu, kuid nimetatakse üksikasjalikult isikuandmete
koosseis. Seaduses nimetatud andmete elektroonselt kogumise kohustus tuleneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 72 lõike
1 punktist e, mille kohaselt tuleb elektrooniliselt salvestada ja säilitada iga tegevuse kohta
andmed, mis on vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks
vastavalt XVII lisale, ning tagada andmete turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning
kasutajate autentimine.
Iga fondi täpsemalt käsitlevas nn fondimääruses võib olla lisaks ühissätete määrusele nimetatud
kogutavaid andmeid. Eriliiki andmete korje on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1296/2013, artiklis 17 ning I ja II lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas. Viidatud andmed kannavad registrisse
andmete esitajad – toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet.
Osalejate andmed on nimetatud määruse § 2 lõike 2 punktis 4.
Registrit kasutama volitatud isiku ja projektiosalise kontaktisiku ametinimetuse andmeid
kantakse registrisse kuni 31.12.2027 (vt ka eelnõu punkti 20 selgitust).
Makse saaja pangakonto võib olla erineval rahastusallikal erinev, näiteks ühtekuuluvuspoliitika
fondide puhul võib makse teha toetuse saajale või töövõtjale, teiste rahastusallikate puhul võib
selleks olla ka muu isik, kui nii on toetuse andmise tingimustes ette nähtud.
Isikuandmed anonüümitakse pärast 5 aasta möödumist projekti lõppmaksest. Pärast nimetatud
tähtaega hoitakse andmeid veel 5 aastat statistilisel eesmärgil, seega sel ajal isikuandmeid ei
säilitata.
Anonüümitavad isikuandmed on järgmised:
5
1) toetuse taotleja, toetuse saaja ja partneri nimi, isikukood, telefon, e-posti aadress ja aadress;
2) töövõtja nimi ja isikukood;
3) registrit kasutama volitatud isiku, toetuse taotleja, toetuse saaja ja partneri kontaktisiku nimi,
isikukood, telefon, e-posti aadress;
4) juriidilisest isikust taotleja, toetuse saaja ja partneri seadusliku esindaja nimi ja isikukood;
5) makse saaja, kes võib olla taotleja, toetuse saaja, töövõtja või muu isik, pangakonto number;
6) projektide tegevustes osalejate nimi ja isikukood.
Anonüümitakse need väljad, mis kogumis võivad viia isiku tuvastamiseni. Kui on anonüümitud
isiku nimi ja isikukood, võivad alles jääda need andmed, mis üksi ja eraldivõetuna ei saa viia
isiku tuvastamiseni, näiteks maksuvõla puudumise info või isiku karistatuse info.
Lõikes 3 nimetatakse toetuse taotluse ning projekti andmed, lõikes 4 nimetatakse taotluse
menetlemise ja toetuse kasutamisega seotud andmed. Need sisaldavad erinevaid projekti
elukaare etappe, näiteks maksed, aruanded, kontrolliaktid, riigihanked ja pakkumismenetlused,
vaided. Lõikes 5 nimetatakse Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruande andmed.
Lõikes 6 nimetatakse võrreldes kehtiva määrusega täpsemalt logiandmete koosseis. Logitakse
nii kande tegemist, muutmist kui ka kustutamist. Selle kohta jääb märge kande tegija ja aja
kohta. Logiandmeid säilitatakse sama kaua, kui registri põhiandmeid.
Lõige 7 reguleerib vastutava töötleja juhendiga seonduvat. Vastutava töötleja juhend ei määra
isikuandmete töötlemise sisulist ulatust, vaid see on tehniline abiinfo ühe või teise andmevälja
täitmiseks, mis kuvatakse infosüsteemis.
Eelnõu § 1 punktis 13 antakse määruse § 4 lõike 2 punktile 2 uus sõnastus, mis hakkab
kehtima alates 01.01.2028 (vt ka eelnõu § 2 selgitust).
Eelnõu § 1 punktis 14, millega muudetakse määruse § 8 lõiget 1, viiakse kasutajakonto
elemendid kooskõlla praktikaga – ametinimetust ja parooli selles enam ei kasutata.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse määruse § 8 lõikega 1¹, milles selgitatakse rolli mõistet –
roll on kasutajaõiguste kogum. Määruse lisas 1, mida ei muudeta, on ammendavalt loetletud
rollid ja nendega seotud kasutajaõigused. Volitatud töötleja peab jälgima, et rollid on
ajakohased. Kui töötaja tööülesanded muutuvad, tuleb üle vaadata ka roll ja seda vajadusel
muuta.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse määruse § 13 lõikega 5, milles kehtestatakse tähtaeg
projekti andmete kustutamise logile. Projekt on üks tervik, mille andmete säilitustähtaja
saabumisel tuleb need kustutada. Kustutamise enda kohta tuleb säilitada logi üks aasta andmete
kustutamisest.
Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15. Kehtiva regulatsiooni kohaselt
otsustab registri likvideerimise Vabariigi Valitsus. Muudatusega sätestatakse, et andmekogu
likvideeritakse seaduse alusel. Kuna andmekogu asutamist ettenägev volitusnorm sisaldub
seaduses, siis otsustab andmekogu likvideerimise samuti seadusandja. Andmekogu lõpetavas
seaduses nähakse ka ette, mis saab edasi andmetest.
Eelnõu § 1 punktis 18, millega muudetakse määruse § 15³, täpsustatakse sündmuste
infosüsteemi eesmärki. Infosüsteemi osa eesmärk ei saa olla andmete töötlemine iseenesest.
6
Töötlemine asendatakse haldamisega, mis on sisus laiem mõiste ja vastab paremini sündmuste
infosüsteemi eesmärgile. Samuti jäetakse sättest välja viide määruse § 4 lõike 1 punktile 19,
kuna määruse § 4 sõnastatakse täielikult ümber ja sellist sätet enam ei jää.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse määrust §-ga 155 ning reguleeritakse sündmuste
infosüsteemi logiandmetega seonduvat. Logiandmeid säilitatakse komplektis koos projekti
andmetega. Logiandmeid säilitatakse sama kaua, kui säilitatakse dokumente ühe või teiste
toetuse andmist reguleeriva õigusakti kohaselt.
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse määrust § 16¹ rakendussättega. Registrit kasutama
volitatud isiku ja projektiosalise kontaktisiku ametinimetuse andmeid kogutakse kuni 2027.
aasta 31. detsembrini. Kuna ametinimetuse andmevälja eemaldamine infosüsteemis vajab
infotehnoloogilist arendust, siis otsustati see ühendada mahukama taotlusvormi arendusega,
mis eeldatavalt toimub 2027. aasta teises pooles. Senikaua kogutakse veel ametinimetuse
andmeid, edaspidi enam mitte. Seega väheneb ka volitatud isiku ja projektiosalise kontaktisiku
andmete sisestamisel halduskoormus.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 2026. aasta 1. detsembril.
Jõustumise aeg on arvestatud selliselt, et määruse rakendajad võiksid muudatustega tutvuda.
Samas ei eelda muudatused pikemat jõustumisaega, kuna tegevust ei ole vaja ümber korraldada
ja muudatuste elluviimine ei vaja volitatud töötlejatelt täiendavaid vahendeid. Määruse § 1
punkt 13 jõustub 2028. aasta 1. jaanuarist, kuna ametinimetuse andmevälja eemaldamine
infosüsteemis vajab vastutavalt töötlejalt infotehnoloogilist arendust. Vt ka selgitust määruse §
16¹ kohta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ning selle kaudu register on ellu kutsutud Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste
haldamiseks. Perioodi 2014–2020 aluseks olevad Euroopa Liidu õigusaktid on nimetatud
põhimääruse seletuskirjas (koostatud 11.07.2014). Perioodi 2021–2027 aluseks olevad Euroopa
Liidu õigusaktid on nimetatud ÜSS2021_2027 seletuskirjas (koostatud 11.11.2021). Andmete
elektroonilise salvestamise ja säilitamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid artikkel 72 lõike 1 punktist e.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga sätestatakse registri vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded. Vastutav
töötleja on Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud töötlejad on erinevad ministeeriumid ja
Riigikantselei, rakendusüksused Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus. Ülesannete loetelu tagab, et vastutav töötleja ja volitatud töötleja on
teadlikud neile pandud kohustustest ja täidavad neid. Ajakohastatakse kasutajakontoga
seonduv, see puudutab kõiki registri kasutajaid. Samuti puudutab kõiki registri kasutajaid, mida
mõeldakse rolli all. Infosüsteemi logiandmete täpne loetelu võimaldab kasutajatel teada, mida
täpselt logitakse ja kui kaua logiandmeid säilitatakse.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Registri pidamise ja haldamisega seotud kulud, sh määruse muudatusega kavandatava
ametinimetuse muudatusega seotud infotehnoloogilise arenduse kulu, kaetakse rakenduskava
7
Riigi Tugiteenuste Keskuse tehnilise abi vahenditest. Arendus plaanitakse läbi viia 2027. aasta
teises pooles. Eelnõuga rahalist tulu riigieelarvele ei teki.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. detsembril, kuid § 1 punkt 13 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Jõustumise aeg on arvestatud selliselt, et määruse rakendajad võiksid muudatustega tutvuda.
Samas ei eelda muudatused pikemat jõustumisaega, kuna tegevust ei ole vaja ümber korraldada
ja muudatuste elluviimine ei vaja volitatud töötlejatelt täiendavaid vahendeid. Määruse § 1
punkt 13 jõustub 2028. aasta 1. jaanuarist, kuna ametinimetuse andmevälja eemaldamine
infosüsteemis vajab infotehnoloogilist arendust.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele,
Riigikantseleile (rakendusasutused), Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus,
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele (rakendusüksused),
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (volitatud töötleja) ja Andmekaitse
Inspektsioonile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Haridus- ja
Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Justiits- ja
Digiministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Siseministeerium, arvamuse
andis Andmekaitse Inspektsioon. Märkused ja nende kohta selgitused on leitavad lisatud
kooskõlastustabelis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Riigikantselei
18.11.2026 nr 1.1-10.1/4653-1
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määruse nr 121 „Struktuuritoetuse
registri pidamise põhimäärus“
muutmine
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse
registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse
registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri
3. Kooskõlastustabel eelnõu seletuskirja juurde
4. Kooskõlastustabeli lisa „Toetuse haldamise registri kaasvastutavate
töötlejate analüüs rahastusallikate kaupa“
Anu Altermann 5885 1319