| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 26.10.2026 kell 13.15 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni avaliku
istungi protokoll nr 107
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. oktoober 2026
Algus 13.15, lõpp 14.55
Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)
Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Rain Epler, Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit Sibul, Riina Sikkut
Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)
Puudusid: Mario Kadastik ja Eerik-Niiles Kross
Kutsutud: riigikontrolör Janar Holm, Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander
Salmu, Transpordiameti peadirektori kt Üllar Salumäe ja Lääne osakonna juhataja Hannes
Vaidla, Häädemeeste vallavolikogu liige (endine vallavanem) Külliki Kiiver, Teede
Laboratoorium OÜ juht ekspert Kuuno Meschin, vandeadvokaat Tarmo Pilv, Graniidikeskus
OÜ juhatuse liige Marek Leemet ja esindaja vandeadvokaat Enno Heringson, Verston Eesti
OÜ esindaja (2. päevakorrapunkt) Tarvi Kliimask
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Rannametsa–Ikla teeremondi hanke kujunemise, teostamise, järelevalve ja avalike
vahendite kasutamise läbipaistvus
3. Info ja muud küsimused
Istungi on järelevaadatav Riigikogu Youtube`i kanalil (link videole).
1. Nädala töökava kinnitamine
Nädala (26. oktoober - 1. november 2026) töökava
Esmaspäev, 26. oktoober 2026 kell 13.15
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Rannametsa–Ikla teeremondi hanke kujunemise, teostamise, järelevalve ja avalike
vahendite kasutamise läbipaistvus
3. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Rain Epler, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Priit
Sibul, Riina Sikkut).
2
2. Rannametsa–Ikla teeremondi hanke kujunemise, teostamise, järelevalve ja avalike
vahendite kasutamise läbipaistvus
Anastassia Kovalenko-Kõlvart tervitas ja tutvustas külalisi ning juhatas päevakorrapunkti
sisse Häädemeeste valla kogukonna lepingulise esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve
pöördumise tutvustamisega. Transpordiamet korraldas riigihanke, millele laekus 4 pakkumist,
riigihanke võitis Verston Eesti OÜ. Verston Eesti OÜ poolt tehtud Rannametsa-Ikla teelõigu
remonditööde järel on tee kvaliteet halvem kui enne remonti. Hoolimata kogukonna
korduvatest pöördumistest Transpordiameti, taristuministri ja Verston Eesti OÜ poole ei ole
puudusi kõrvaldatud, katsed puudusi parandada on tulemusteta ja tööde lõpetamise tähtaegu
on korduvalt edasi lükatud. Teel sõites autod vibreerivad, määrduvad ebaproportsionaalselt
ning kivid lendavad. Teetööde ebakvaliteetsuse põhjuseks peetakse Rannametsa-Ikla teelõigu
lähedalt Urissaare karjäärist pärit materjali kasutamist, mis eksperdi hinnangul ei vasta selle
töö jaoks vajalikele materjalidele esitatavatele nõuetele nagu tõestab ka enamik
materjaliproove. Samas võimaldas sellest karjäärist pärit materjali kasutamine transpordi
arvelt üle 130 000 euro kokku hoida ning seeläbi odavaima pakkumise tegijana hange võita.
De jure ei ole Transpordiamet töid vastu võtnud, kuid järeldada võib, et de facto on tööd vastu
võetud, kuivõrd tööde hinna kogusummast, so 985 872,83 eurost, on peaaegu kogu summa
töövõtjale välja makstud ning töövõtjale on tasumata vaid umbes 56 000 eurot e u 5,6 %
kogusummast. Kohtumisel kogukonna esindajatega lubas Transpordiameti esindaja Roger
Voll tee korda teha, kuid tegelikult on killustik harjaautoga kokku võetud ning tee äärde
kaitsealustele rannaaladele laotatud ja tee pritsiti üle vee-õli seguga ning pealtnägijate
küsimustele vastati, et nii näeks välja kõvakattega tee. Kogukonna ja Transpordiameti
kohtumisel 1. septembril 2026 lubas Transpordiameti esindaja H. Vaidla teele panna 5 cm
asfaldi ja betoonikihti ning lahendada läbirääkimised Verston Eesti OÜ-ga ja selgitada kõike
9. septembril 2026. T. Pilve pöördumisele vastas R. Voll, et tee pinnatakse 29. mail 2027. a, st
pannakse tõrvakiht ja killustikukiht. A. Kovalenko-Kõlvart palus selgitada pöördumises
viidatud huvide konflikti.
Tarmo Pilv sõnas, et kui ebakvaliteetse töö eest makstakse välja kogu tasu, tekitab huvide
konflikti kahtlusi olukord kui töö tellija ja töövõtja projektijuhid on sugulased, osalenud
läbirääkimistel nt Graniidikeskus OÜ-ga. Huvide konflikti maandamiseks ei saa pidada
olukorda kui see ametiisik Transpordiameti nõupidamistelt mõne päevakorrapunkti ajal
ruumist lahkub. Tee projekteerinud ekspert ütleb, et tellijat on eksitatud.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis hanke kujunemise ja teostamise käigu ning
Transpordiametis huvide konflikti vältimise meetmete kohta.
Hannes Vaidla selgitas, et Transpordiamet leidis selle teelõigu remontimiseks
koostööpartnerid hankega, millele laekunud neljast (4) pakkumisest oli soodsaim Verston
Eesti OÜ pakkumine. Omanikujärelevalve teostamiseks sõlmiti riigihanke tulemina leping
Esprii OÜ-ga. Hankelepingu sõlmimise järel esitab töövõtja andmed töö teostamise
meeskonna kohta ning kui selgus, et nii tellija kui töövõtja meeskonda juhtivad ametiisikud
on omavahel sugulased, eemaldati Transpordiameti ametiisik selle meeskonna tegevusest ja ta
ei ole enam selle objekti töödega seotud. Tööde teostamine algab kalenderplaani ja
materjalide kooskõlastamisest, sh materjaliproovide võtmisest. Kui 2025. a augustis selgus, et
materjal on teistsugune, hakkas töövõtja materjali parendama. Transpordiamet soovitas
vahetada karjääri, kust materjali toodi, kuid töövõtja otsustas sama karjääri materjali
väärindada. Lepingu maksumus oli alla 1 miljoni euro, millest on välja maksmata umbes 10
%, kuivõrd objekt ei vasta nõuetele, sh ei ole tasane, ei ole Transpordiamet seda vastu võtnud
ning 10 % on välja maksmata.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, miks lasti jätkata teele sobimatu materjaliga
ebakvaliteetse töö tegemist. Materjali testidest saadeti Transpordiametile vaid need, mis olid
vajaliku materjali nõuetele ligilähedased.
3
Hannes Vaidla selgitas, et tööde vastuvõtuprotseduurini jõudes pani Transpordiamet tööd
seisma ja lepiti kokku, et 2027. a tehakse peamisele kihile freesimine, st võetakse maha kuni 1
cm ja peale läheb uus pindamiskiht, mis tagab nõuetekohase tasasuse. Transpordiametil on
Verston Eesti OÜ-ga lepingulised suhted juba aastaid ja kuna seni on tehtud kvaliteetset tööd,
ei kaheldud selles, et Verston Eesti OÜ on töövõtulepingus eesmärgiks seatud tulemuseni
jõudmise tehnoloogia selgeks teinud. Töö tähtajast 16. augustist 2026 arvestatakse leppetrahvi
ja kui uue tähtajana seatud 2027. aasta mais ei suuda töövõtja töid nõuetekohaselt ära teha,
lõpetab Transpordiamet lepingu ning leiab teise töövõtja, kes leppetrahvi ja kindlustustagatise
arvel teetööd kohaselt lõpetab.
Enno Heringson ütles, et Graniidikeskus OÜ pakkus kulumaterjali, kuid müüja ei pea
analüüsima materjali sobivust objektile. Kui selgus, et ostja objektile on vaja materjali Pos2,
teatas Graniidikeskus OÜ, et niisugust materjali ei ole, on vaid on selle nõuetele ligilähedaselt
vastavat materjali. Graniidikeskus OÜ ei ole kunagi soovinud müüa Pos2, vaid seda, mida
maardlast on saada. Kui Verston Eesti OÜ oleks esitanud hanke pakkumises teabe, et soovib
tööde teostamiseks kasutada Urissaare maardlat, ei oleks Transpordiamet nende pakkumist
valinud. Pos2 tehnilised nõuded tulenevad majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrusest
nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord“ ja 03.08.2015 määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, kuid
neile nõuetele vastavat materjali Graniidikeskus OÜ-l ei ole. Verston Eesti OÜ võitis
pakkumise hinnaga, mis oli umbes 10% odavam järgmisest pakkumisest ja keskmiselt 16 %
madalam teistest pakkumistest, st hankija lähtus hinnast. Tänaseks on Verston Eesti OÜ
saanud kätte enamuse lepinguga ettenähtud tasust ja Graniidikeskus OÜ on tööde
teostamiseks andnud 200 000 euro eest materjali. Kohtumenetluse käigus andis Verston Eesti
OÜ arvutuse, millest selgus ka kokkuhoid materjali transpordi arvelt. Graniidikeskus OÜ ja
Verston Eesti OÜ vahelises lepingus ei olnud ühtegi sanktsiooni. Kuigi Transpordiamet
soovitas materjali tarne osas vahetada Urissaare karjääri teise maardla vastu, seda ei tehtud.
Kohtuasja ettevalmistamisel materjali kogudes edastati Transpordiametile kõik materjali
vastavusprotokollid, millepeale Transpordiamet vastas, et neid teades ei oleks nad lubanud
töödega jätkata.
Hannes Vaidla vastas, et Transpordiamet lähtub materjali osas töövõtja esitatud andmetest.
Järelevalvet teostav insener kooskõlastas selle, kuid teele jõudis nõuetele mittevastav
materjal. Seejärel hakkas töövõtja juurde vedama killustikku ja tekkis Pos2 materjal. Tänaseks
on välja maksmata 56 000 eurot materjali eest, mille osas ei ole Transpordiametile tõendatud,
et see tee peale läks. Väljamaksed on tehtud vastavalt lõikudele ja objektikuludest on välja
maksmata üle 100 000 eurot, mis tasutakse parandustööde vastuvõtmisel.
Tarmo Pilv märkis, et Transpordiamet on leppinud, et tee jääbki ebakvaliteetseks.
Parandustööde osas mainitud stabiliseerimine, st 1 cm freesimine ei tee ebakvaliteetset tööd
paremaks.
Kuuno Meschini hinnangul on kõnealuse tee stabiliseeritud aluse lähtetingimused tehniliselt
problemaatilised. Transpordiameti lähtetingimustes on ette nähtud liiga nõrk konstruktsioon,
mille puhul materjal ei ole piisavalt külmakindel ja võib kiiresti laguneda.
Tarvi Kliimask selgitas, et Rannametsa-Ikla teelõigu hinnapakkumise koostamine toimus
tavapärase protsessi järgi: positsioon 2 ja positsioon 5 materjalidele küsiti hinnapakkumisi
mitmelt karjäärilt ning pakkumus koostati saadud hindade põhjal. Kuna positsioon 2 materjali
ei ole võimalik valmis kujul otse kaevandada, tuleb seda toota ja vajadusel eri materjale
omavahel segada, mis on taristuehituses tavapärane praktika. Esialgu saadud neli sõelanalüüsi
nõuetele ei vastanud, mistõttu pöörduti tarnija poole korduvalt tagasi. Sobiva analüüsi
saamisel esitati materjal järelevalvele kooskõlastamiseks. Esineja möönis, et materjali hakati
objektile vedama juba enne järelevalve lõplikku kooskõlastust, kuid selleks ajaks olid
4
töövõtjal olemas materjali nõuetele vastavust näitavad protokollid ning vedu toimus töövõtja
enda riskil. Tsementstabiliseerimise puhul ei kasutatud ainult tarnitud positsioon 2 materjali,
vaid tegemist oli liitmaterjaliga, kuhu segati ka freespuru, olemasolevat alusmaterjali ja
tsementi. Segu valmistati stabiliseerimismasinaga vastavalt projektis ette nähtud tingimustele.
T. Kliimask möönis, et objektile saabunud materjali oleks tulnud töö käigus sagedamini
kontrollida. Ebapiisav sisekontroll oli selgelt möödalaskmine. Tee tasasuse osas oli
remondieelne keskmine IRI (tasasusindeks - International Roughness Index) esitatud
andmetel 4,76 mm/m ning pärast töid saavutati 2,30 mm/m, samas kui nõutav keskmine oli
2,7 mm/m. Seega vastas tee keskmine tasasus nõuetele. Probleemiks jäid aga üksikud 20-
meetrised lõigud, kus IRI ületas lubatud 3,5 mm/m. 2025. aasta tööde lõpus oli selliseid
kohalikke puudusi ligikaudu 55 ning nende parandamisega tegeleti 2026. aasta suvel. Ka
nende puuduste õigeaegse kõrvaldamisega mittehakkamasaamine oli möödalaskmine.
Verston Eesti OÜ-l on Rail Baltic’uga seotud 4 suurt trassilepingut, mille tähtaeg on kolmel
projektil 2027. a lõpp ja ühel 2028. a keskel. Nelja projekti üldmaksumus kokku on 284
miljonit eurot ja tööd toimuvad graafikujärgselt. Teedeehituses üks suurem leping Tallinna–
Pärnu maanteel Haimre–Konuvere lõigul, mis peab valmima 2027. aasta oktoobriks ning tööd
on praegu graafikus. Lisaks tegeleb ettevõte ulatuslikult teede hooldusega üle Eesti, omades
lepinguid kaheksas piirkonnas.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas Riigikontrolli 2022. a auditiaruande „Riigiteede
rahastamise jätkusuutlikkus“ ja 2025. a auditiaruande „Transpordi ja liikuvuse valdkonna
eesmärgid ja tegelikkus“, milles on käsitletud teetööde probleeme ja küsis Riigikontrolli
tähelepanekute kohta.
Janar Holm vastas, et auditiaruanded käsitlesid liikuvuse arengukava laiemalt ja tõid välja
ehitus- ja remondivõla – teede korrashoiuks ja ehitamiseks olemasoleva ja vajaminevate
vahendite vahe on umbes 70-80 miljonit eurot.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Kliimaministeeriumi kommentaari olukorrale, kus 4
pakkumise seast valiti odavaim ning töö kvaliteet ei vasta nõuetele. Kuidas toimub
Kliimaministeeriumi järelevalve teedeehituses?
Sander Salmu vastas, et 4 aasta jaoks on teedeehitusse planeeritud üle miljardi euro ning ühe
kaasuse pealt ei saa üldistada kogu valdkonnas toimuvat. Konkurents on edasiviiv jõud ja
odavaim pakkumine on mõistlik strateegia, kuid kindlasti tuleb hinnata, et ei valitaks
alapakkumist. Samas 10 % odavam ei pruugi olla probleem. Kliimaministeerium teab
Rannametsa-Ikla teelõigu kaasust ning hoiab silma peal, et töö saaks kvaliteetne. Käesoleval
2026. aastal on ministeeriumi siseauditiga kinnitatud allasutuste lepinguliste tööde
vastuvõtmise hindamine, sh kuidas tööde vastuvõtmine käib, millised on vastavad
protseduurid. Käesoleva kaasuse puhul ootused ja töö reaalne sisu lahknevad – remont ei
tähenda uue tee ehitamist, tegemist on säilitusremondiga, mida tehakse iga-aastaselt u 1000-
1500 km. Vajadusel tehakse tee korda garantiikorras teise töövõtja poolt ning riigi vaates saab
tehtud nagu vaja. Kliimaministeeriumil pole pädevust kõiki töölõike ise hinnata.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Transpordiameti huvide maandamise reeglite kohta
rõhuasetusega käsitletaval juhtumil ning viitas ka eelmisel nädalal meedias avaldatud teabele
altkäemaksujuhtumi kohta, kus puudustega teetööd tunnistati nõuetele vastavaks ning
järelevalvet ei tehtud nõuetekohaselt.
Hannes Vaidla ütles, et Rannametsa-Ikla teelõigu remondi juhtumil taandamisavaldust ei
tehtud, kuid jälgiti, et seotud isikud ei puutuks tööalaselt kokku.
Evelin Pungas ütles, et ministeeriumi valitsemisalas toimuvad koolitused juhtumite
ennetamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks, sh tegeletakse sellega ka Transpordiametis. Kord
5
kahe aasta jooksul teevad kõik läbi veebikursuse ja peavad edukalt sooritama testi. 27. mail
2026 toimus valdkonnaspetsiifiline huvide konflikti ennetamise koolitus projektijuhtidele.
Meedias käsitletud juhtum, mida täna menetleb Keskkriminaalpolitsei, tuli välja
organisatsiooni seest just tänu teadlikkusele ja tähelepanelikkusele.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart tänas külalisi ja komisjoni liikmeid istungil osalemast ja
kinnitas, et jälgib kaasuse arengut ning ootab siseauditi järeldusi juhtumi kohta. Maksumaksja
raha tuleb kasutada läbipaistvalt ja riigivara kasutamine peab olema korrektne.
3. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Kovalenko-Kõlvart
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Airi Ausmees
protokollija
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni avaliku
istungi protokoll nr 107
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. oktoober 2026
Algus 13.15, lõpp 14.55
Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)
Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Rain Epler, Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit Sibul, Riina Sikkut
Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)
Puudusid: Mario Kadastik ja Eerik-Niiles Kross
Kutsutud: riigikontrolör Janar Holm, Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander
Salmu, Transpordiameti peadirektori kt Üllar Salumäe ja Lääne osakonna juhataja Hannes
Vaidla, Häädemeeste vallavolikogu liige (endine vallavanem) Külliki Kiiver, Teede
Laboratoorium OÜ juht ekspert Kuuno Meschin, vandeadvokaat Tarmo Pilv, Graniidikeskus
OÜ juhatuse liige Marek Leemet ja esindaja vandeadvokaat Enno Heringson, Verston Eesti
OÜ esindaja (2. päevakorrapunkt) Tarvi Kliimask
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Rannametsa–Ikla teeremondi hanke kujunemise, teostamise, järelevalve ja avalike
vahendite kasutamise läbipaistvus
3. Info ja muud küsimused
Istungi on järelevaadatav Riigikogu Youtube`i kanalil (link videole).
1. Nädala töökava kinnitamine
Nädala (26. oktoober - 1. november 2026) töökava
Esmaspäev, 26. oktoober 2026 kell 13.15
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Rannametsa–Ikla teeremondi hanke kujunemise, teostamise, järelevalve ja avalike
vahendite kasutamise läbipaistvus
3. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Rain Epler, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Priit
Sibul, Riina Sikkut).
2
2. Rannametsa–Ikla teeremondi hanke kujunemise, teostamise, järelevalve ja avalike
vahendite kasutamise läbipaistvus
Anastassia Kovalenko-Kõlvart tervitas ja tutvustas külalisi ning juhatas päevakorrapunkti
sisse Häädemeeste valla kogukonna lepingulise esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve
pöördumise tutvustamisega. Transpordiamet korraldas riigihanke, millele laekus 4 pakkumist,
riigihanke võitis Verston Eesti OÜ. Verston Eesti OÜ poolt tehtud Rannametsa-Ikla teelõigu
remonditööde järel on tee kvaliteet halvem kui enne remonti. Hoolimata kogukonna
korduvatest pöördumistest Transpordiameti, taristuministri ja Verston Eesti OÜ poole ei ole
puudusi kõrvaldatud, katsed puudusi parandada on tulemusteta ja tööde lõpetamise tähtaegu
on korduvalt edasi lükatud. Teel sõites autod vibreerivad, määrduvad ebaproportsionaalselt
ning kivid lendavad. Teetööde ebakvaliteetsuse põhjuseks peetakse Rannametsa-Ikla teelõigu
lähedalt Urissaare karjäärist pärit materjali kasutamist, mis eksperdi hinnangul ei vasta selle
töö jaoks vajalikele materjalidele esitatavatele nõuetele nagu tõestab ka enamik
materjaliproove. Samas võimaldas sellest karjäärist pärit materjali kasutamine transpordi
arvelt üle 130 000 euro kokku hoida ning seeläbi odavaima pakkumise tegijana hange võita.
De jure ei ole Transpordiamet töid vastu võtnud, kuid järeldada võib, et de facto on tööd vastu
võetud, kuivõrd tööde hinna kogusummast, so 985 872,83 eurost, on peaaegu kogu summa
töövõtjale välja makstud ning töövõtjale on tasumata vaid umbes 56 000 eurot e u 5,6 %
kogusummast. Kohtumisel kogukonna esindajatega lubas Transpordiameti esindaja Roger
Voll tee korda teha, kuid tegelikult on killustik harjaautoga kokku võetud ning tee äärde
kaitsealustele rannaaladele laotatud ja tee pritsiti üle vee-õli seguga ning pealtnägijate
küsimustele vastati, et nii näeks välja kõvakattega tee. Kogukonna ja Transpordiameti
kohtumisel 1. septembril 2026 lubas Transpordiameti esindaja H. Vaidla teele panna 5 cm
asfaldi ja betoonikihti ning lahendada läbirääkimised Verston Eesti OÜ-ga ja selgitada kõike
9. septembril 2026. T. Pilve pöördumisele vastas R. Voll, et tee pinnatakse 29. mail 2027. a, st
pannakse tõrvakiht ja killustikukiht. A. Kovalenko-Kõlvart palus selgitada pöördumises
viidatud huvide konflikti.
Tarmo Pilv sõnas, et kui ebakvaliteetse töö eest makstakse välja kogu tasu, tekitab huvide
konflikti kahtlusi olukord kui töö tellija ja töövõtja projektijuhid on sugulased, osalenud
läbirääkimistel nt Graniidikeskus OÜ-ga. Huvide konflikti maandamiseks ei saa pidada
olukorda kui see ametiisik Transpordiameti nõupidamistelt mõne päevakorrapunkti ajal
ruumist lahkub. Tee projekteerinud ekspert ütleb, et tellijat on eksitatud.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis hanke kujunemise ja teostamise käigu ning
Transpordiametis huvide konflikti vältimise meetmete kohta.
Hannes Vaidla selgitas, et Transpordiamet leidis selle teelõigu remontimiseks
koostööpartnerid hankega, millele laekunud neljast (4) pakkumisest oli soodsaim Verston
Eesti OÜ pakkumine. Omanikujärelevalve teostamiseks sõlmiti riigihanke tulemina leping
Esprii OÜ-ga. Hankelepingu sõlmimise järel esitab töövõtja andmed töö teostamise
meeskonna kohta ning kui selgus, et nii tellija kui töövõtja meeskonda juhtivad ametiisikud
on omavahel sugulased, eemaldati Transpordiameti ametiisik selle meeskonna tegevusest ja ta
ei ole enam selle objekti töödega seotud. Tööde teostamine algab kalenderplaani ja
materjalide kooskõlastamisest, sh materjaliproovide võtmisest. Kui 2025. a augustis selgus, et
materjal on teistsugune, hakkas töövõtja materjali parendama. Transpordiamet soovitas
vahetada karjääri, kust materjali toodi, kuid töövõtja otsustas sama karjääri materjali
väärindada. Lepingu maksumus oli alla 1 miljoni euro, millest on välja maksmata umbes 10
%, kuivõrd objekt ei vasta nõuetele, sh ei ole tasane, ei ole Transpordiamet seda vastu võtnud
ning 10 % on välja maksmata.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, miks lasti jätkata teele sobimatu materjaliga
ebakvaliteetse töö tegemist. Materjali testidest saadeti Transpordiametile vaid need, mis olid
vajaliku materjali nõuetele ligilähedased.
3
Hannes Vaidla selgitas, et tööde vastuvõtuprotseduurini jõudes pani Transpordiamet tööd
seisma ja lepiti kokku, et 2027. a tehakse peamisele kihile freesimine, st võetakse maha kuni 1
cm ja peale läheb uus pindamiskiht, mis tagab nõuetekohase tasasuse. Transpordiametil on
Verston Eesti OÜ-ga lepingulised suhted juba aastaid ja kuna seni on tehtud kvaliteetset tööd,
ei kaheldud selles, et Verston Eesti OÜ on töövõtulepingus eesmärgiks seatud tulemuseni
jõudmise tehnoloogia selgeks teinud. Töö tähtajast 16. augustist 2026 arvestatakse leppetrahvi
ja kui uue tähtajana seatud 2027. aasta mais ei suuda töövõtja töid nõuetekohaselt ära teha,
lõpetab Transpordiamet lepingu ning leiab teise töövõtja, kes leppetrahvi ja kindlustustagatise
arvel teetööd kohaselt lõpetab.
Enno Heringson ütles, et Graniidikeskus OÜ pakkus kulumaterjali, kuid müüja ei pea
analüüsima materjali sobivust objektile. Kui selgus, et ostja objektile on vaja materjali Pos2,
teatas Graniidikeskus OÜ, et niisugust materjali ei ole, on vaid on selle nõuetele ligilähedaselt
vastavat materjali. Graniidikeskus OÜ ei ole kunagi soovinud müüa Pos2, vaid seda, mida
maardlast on saada. Kui Verston Eesti OÜ oleks esitanud hanke pakkumises teabe, et soovib
tööde teostamiseks kasutada Urissaare maardlat, ei oleks Transpordiamet nende pakkumist
valinud. Pos2 tehnilised nõuded tulenevad majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrusest
nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord“ ja 03.08.2015 määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, kuid
neile nõuetele vastavat materjali Graniidikeskus OÜ-l ei ole. Verston Eesti OÜ võitis
pakkumise hinnaga, mis oli umbes 10% odavam järgmisest pakkumisest ja keskmiselt 16 %
madalam teistest pakkumistest, st hankija lähtus hinnast. Tänaseks on Verston Eesti OÜ
saanud kätte enamuse lepinguga ettenähtud tasust ja Graniidikeskus OÜ on tööde
teostamiseks andnud 200 000 euro eest materjali. Kohtumenetluse käigus andis Verston Eesti
OÜ arvutuse, millest selgus ka kokkuhoid materjali transpordi arvelt. Graniidikeskus OÜ ja
Verston Eesti OÜ vahelises lepingus ei olnud ühtegi sanktsiooni. Kuigi Transpordiamet
soovitas materjali tarne osas vahetada Urissaare karjääri teise maardla vastu, seda ei tehtud.
Kohtuasja ettevalmistamisel materjali kogudes edastati Transpordiametile kõik materjali
vastavusprotokollid, millepeale Transpordiamet vastas, et neid teades ei oleks nad lubanud
töödega jätkata.
Hannes Vaidla vastas, et Transpordiamet lähtub materjali osas töövõtja esitatud andmetest.
Järelevalvet teostav insener kooskõlastas selle, kuid teele jõudis nõuetele mittevastav
materjal. Seejärel hakkas töövõtja juurde vedama killustikku ja tekkis Pos2 materjal. Tänaseks
on välja maksmata 56 000 eurot materjali eest, mille osas ei ole Transpordiametile tõendatud,
et see tee peale läks. Väljamaksed on tehtud vastavalt lõikudele ja objektikuludest on välja
maksmata üle 100 000 eurot, mis tasutakse parandustööde vastuvõtmisel.
Tarmo Pilv märkis, et Transpordiamet on leppinud, et tee jääbki ebakvaliteetseks.
Parandustööde osas mainitud stabiliseerimine, st 1 cm freesimine ei tee ebakvaliteetset tööd
paremaks.
Kuuno Meschini hinnangul on kõnealuse tee stabiliseeritud aluse lähtetingimused tehniliselt
problemaatilised. Transpordiameti lähtetingimustes on ette nähtud liiga nõrk konstruktsioon,
mille puhul materjal ei ole piisavalt külmakindel ja võib kiiresti laguneda.
Tarvi Kliimask selgitas, et Rannametsa-Ikla teelõigu hinnapakkumise koostamine toimus
tavapärase protsessi järgi: positsioon 2 ja positsioon 5 materjalidele küsiti hinnapakkumisi
mitmelt karjäärilt ning pakkumus koostati saadud hindade põhjal. Kuna positsioon 2 materjali
ei ole võimalik valmis kujul otse kaevandada, tuleb seda toota ja vajadusel eri materjale
omavahel segada, mis on taristuehituses tavapärane praktika. Esialgu saadud neli sõelanalüüsi
nõuetele ei vastanud, mistõttu pöörduti tarnija poole korduvalt tagasi. Sobiva analüüsi
saamisel esitati materjal järelevalvele kooskõlastamiseks. Esineja möönis, et materjali hakati
objektile vedama juba enne järelevalve lõplikku kooskõlastust, kuid selleks ajaks olid
4
töövõtjal olemas materjali nõuetele vastavust näitavad protokollid ning vedu toimus töövõtja
enda riskil. Tsementstabiliseerimise puhul ei kasutatud ainult tarnitud positsioon 2 materjali,
vaid tegemist oli liitmaterjaliga, kuhu segati ka freespuru, olemasolevat alusmaterjali ja
tsementi. Segu valmistati stabiliseerimismasinaga vastavalt projektis ette nähtud tingimustele.
T. Kliimask möönis, et objektile saabunud materjali oleks tulnud töö käigus sagedamini
kontrollida. Ebapiisav sisekontroll oli selgelt möödalaskmine. Tee tasasuse osas oli
remondieelne keskmine IRI (tasasusindeks - International Roughness Index) esitatud
andmetel 4,76 mm/m ning pärast töid saavutati 2,30 mm/m, samas kui nõutav keskmine oli
2,7 mm/m. Seega vastas tee keskmine tasasus nõuetele. Probleemiks jäid aga üksikud 20-
meetrised lõigud, kus IRI ületas lubatud 3,5 mm/m. 2025. aasta tööde lõpus oli selliseid
kohalikke puudusi ligikaudu 55 ning nende parandamisega tegeleti 2026. aasta suvel. Ka
nende puuduste õigeaegse kõrvaldamisega mittehakkamasaamine oli möödalaskmine.
Verston Eesti OÜ-l on Rail Baltic’uga seotud 4 suurt trassilepingut, mille tähtaeg on kolmel
projektil 2027. a lõpp ja ühel 2028. a keskel. Nelja projekti üldmaksumus kokku on 284
miljonit eurot ja tööd toimuvad graafikujärgselt. Teedeehituses üks suurem leping Tallinna–
Pärnu maanteel Haimre–Konuvere lõigul, mis peab valmima 2027. aasta oktoobriks ning tööd
on praegu graafikus. Lisaks tegeleb ettevõte ulatuslikult teede hooldusega üle Eesti, omades
lepinguid kaheksas piirkonnas.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas Riigikontrolli 2022. a auditiaruande „Riigiteede
rahastamise jätkusuutlikkus“ ja 2025. a auditiaruande „Transpordi ja liikuvuse valdkonna
eesmärgid ja tegelikkus“, milles on käsitletud teetööde probleeme ja küsis Riigikontrolli
tähelepanekute kohta.
Janar Holm vastas, et auditiaruanded käsitlesid liikuvuse arengukava laiemalt ja tõid välja
ehitus- ja remondivõla – teede korrashoiuks ja ehitamiseks olemasoleva ja vajaminevate
vahendite vahe on umbes 70-80 miljonit eurot.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Kliimaministeeriumi kommentaari olukorrale, kus 4
pakkumise seast valiti odavaim ning töö kvaliteet ei vasta nõuetele. Kuidas toimub
Kliimaministeeriumi järelevalve teedeehituses?
Sander Salmu vastas, et 4 aasta jaoks on teedeehitusse planeeritud üle miljardi euro ning ühe
kaasuse pealt ei saa üldistada kogu valdkonnas toimuvat. Konkurents on edasiviiv jõud ja
odavaim pakkumine on mõistlik strateegia, kuid kindlasti tuleb hinnata, et ei valitaks
alapakkumist. Samas 10 % odavam ei pruugi olla probleem. Kliimaministeerium teab
Rannametsa-Ikla teelõigu kaasust ning hoiab silma peal, et töö saaks kvaliteetne. Käesoleval
2026. aastal on ministeeriumi siseauditiga kinnitatud allasutuste lepinguliste tööde
vastuvõtmise hindamine, sh kuidas tööde vastuvõtmine käib, millised on vastavad
protseduurid. Käesoleva kaasuse puhul ootused ja töö reaalne sisu lahknevad – remont ei
tähenda uue tee ehitamist, tegemist on säilitusremondiga, mida tehakse iga-aastaselt u 1000-
1500 km. Vajadusel tehakse tee korda garantiikorras teise töövõtja poolt ning riigi vaates saab
tehtud nagu vaja. Kliimaministeeriumil pole pädevust kõiki töölõike ise hinnata.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Transpordiameti huvide maandamise reeglite kohta
rõhuasetusega käsitletaval juhtumil ning viitas ka eelmisel nädalal meedias avaldatud teabele
altkäemaksujuhtumi kohta, kus puudustega teetööd tunnistati nõuetele vastavaks ning
järelevalvet ei tehtud nõuetekohaselt.
Hannes Vaidla ütles, et Rannametsa-Ikla teelõigu remondi juhtumil taandamisavaldust ei
tehtud, kuid jälgiti, et seotud isikud ei puutuks tööalaselt kokku.
Evelin Pungas ütles, et ministeeriumi valitsemisalas toimuvad koolitused juhtumite
ennetamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks, sh tegeletakse sellega ka Transpordiametis. Kord
5
kahe aasta jooksul teevad kõik läbi veebikursuse ja peavad edukalt sooritama testi. 27. mail
2026 toimus valdkonnaspetsiifiline huvide konflikti ennetamise koolitus projektijuhtidele.
Meedias käsitletud juhtum, mida täna menetleb Keskkriminaalpolitsei, tuli välja
organisatsiooni seest just tänu teadlikkusele ja tähelepanelikkusele.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart tänas külalisi ja komisjoni liikmeid istungil osalemast ja
kinnitas, et jälgib kaasuse arengut ning ootab siseauditi järeldusi juhtumi kohta. Maksumaksja
raha tuleb kasutada läbipaistvalt ja riigivara kasutamine peab olema korrektne.
3. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Kovalenko-Kõlvart
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Airi Ausmees
protokollija