| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-446/11 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Valdkondliku komisjoni arvamus |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas - SEC(2026) 560, SWD(2026) 560, SWD(2026) 561, SWD(2026) 562, COM(2026) 560 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ARVAMUS
16.11.2026 nr 1-2/26-446/11
Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon
Kellelt: rahanduskomisjon
Istungi kuupäev: 16.11.2026
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Jüri Jaanson (Mart Võrklaeva
asendusliige), Toomas Järveoja, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut,
Aivar Sõerd
Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),
Kristo Varend (nõunik), Vivian Põld (konsultant), Epp-Sandra Satsmann (konsultant)
Puudusid: Martin Helme
Kutsutud: Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Elo Haugas
Teema: Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine. Eesti seisukohad Euroopa
Liidu otsese maksustamise raamistiku lihtsustamise kohta - COM(2026) 560.
Ülevaade arutelust
Elo Haugas andis ülevaate Eesti seisukohtadest. Tegemist on n-ö omnibusdirektiiviga,
millega tahetakse muuta kuut otsese maksustamise alast direktiivi. Eesmärk on neid direktiive
lihtsustada, eemaldada nendevahelised ebakõlad, kuna direktiivid on vastu võetud väga
erinevatel aegadel ja sisaldavad sarnastes küsimustes erinevaid reegleid, vähendada
halduskoormust ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Esimene direktiiv on
intresside ja litsentsitasude direktiiv, mis keelab Euroopa Liidu seotud äriühingute vahelistelt
intressi- ja litsentsitasu maksetelt tulumaksu kinnipidamise. Seotud ühingu definitsioonis on
oluline, et osalus peab olema vähemalt 25%. Komisjon on teinud ettepaneku sellest osaluse
lävendist loobuda, nii et intressi- ja litsentsitasu maksed Euroopa Liidu sisestes olukordades
oleksid tulumaksuvabad olenemata osaluse suurusest. Seda ettepanekut toetatakse. Eesti ei
pea mitteresidendile makstavatelt intressidelt üldse tulumaksu kinni, olenemata osaluse
suurusest. Litsentsitasudelt peetakse praegu tulumaksu kinni, aga maksukadu ei oleks liiga
suur. Üldiselt nõustutakse kapitali vaba liikumise soodustamisega. Direktiivis on ette nähtud
üks kaitsemeede, millega Eesti ei taha nõustuda. See puudutab kolmandate riikide
äriühingutele makstavaid intresse ja litsentsitasusid. Kui saaja äriühing on väga madala
maksutasemega, tahab direktiiv seada kohustusliku maksustamise. Kui Eestist makstakse
sellisele äriühingule intressi- või litsentsitasu, tuleks sellelt kas tulumaks kinni pidada või
keelata sellise makse mahaarvamine Eesti äriühingu maksubaasist. See tähendaks, et tuleks
hakata maksustama tulumaksuga kolmanda riigi äriühingule makstavaid intressi- ja
litsentsitasusid. Antud kaitsemeetme kohustuslikkusega ei taha Eesti nõustuda. Direktiivides
ühtlustatakse nimekirja, millele direktiiv kohaldub. Teiseks on üsna tehniline direktiiv, mis
reguleerib Euroopa Liidu äriühingute ühinemisi, jagunemisi ja ümberkujundamisi. Siin ei ole
tegemist põhimõtteliste muudatustega. Direktiiv soovitakse viia kooskõlla Euroopa Liidu
äriühinguõiguse muudatustega, kuhu on vahepeal lisandunud selliseid ümberstruktureerimise
vorme, mida ühinemiste maksudirektiiv ei kata. Kolmas direktiiv puudutab ema- ja
tütarettevõtteid. Direktiiv reguleerib Euroopa Liidu äriühingute vahelisi dividendimakseid.
Praegu on emaettevõtja ja tütarettevõtja seotuse määratluses 10%-lise osaluse nõue, erinevalt
litsentsitasude direktiivist, kus osalus on 25%. Komisjonil on soov sellest nõudest loobuda, nii
et Euroopa Liidu äriühingute vahelised dividendimaksed oleksid igal juhul tulumaksuvabad.
Sellega põhimõtteliselt nõustutakse. Direktiiv toimib mõlemast suunast. Ühest küljest on
vabastatud kinnipeetavast tulumaksust ja teiselt poolt peab saaja äriühing need vabastama
oma äriühingu tulumaksust. Topeltmaksustamine on sellega välditud. Eesti soovib, et riigina
oleks võimalik sätestada kaitsemeetmed juhuks, kui dividendimaksed ei ole kusagil
maksustatud, et vähemalt ühekordne maksustamine oleks tagatud. Direktiivi soovitakse
laiendada ka pensionifondidele, mis hetkel käib ainult äriühingute kohta. On teatud juhud,
millal võib tulumaksu kinni pidada, kuid sellisel puhul peab võimaldama kiiret
maksutagastuse menetlust, kui tegelikult oli vabastuseks õigus. Kolmas on komplekssem
direktiiv, mis on maksustamise vältimise meetme vastane. See on praegu üks suurimaid
murekohti. Direktiiv tegeleb praegu maksustamise vältimise vastase meetmega, aga sinna
soovitakse lisada üks maksusoodustus, mis ei ole selle jaoks õige koht. Selleks on teadus- ja
arenduskulude mahaarvamine. Eesti leiab, et maksusoodustusi tuleks eraldi menetleda ning
Eesti süsteemis on see juba sisse ehitatud. Eesti puhul võiks väljapakutud direktiiv viia
topeltsoodustuseni. Direktiivi raames soovitakse ühtlustada ülejääva laenukasutuse kulu
piirangud. Samuti soovitakse laiendada üldist kuritegevusevastast sätet. Seda soovitakse
laiendada ka Euroopa Liidu miinimummaksule. Direktiiviga soovitakse muuta välismaise
kontrollitava äriühingu kasumi maksustamise reeglit. Eesmärk on vältida seda, et kasum
nihutatakse kõrgelt maksustavast riigist madala maksumääraga riiki. Osalus peab olema
vähemalt 50%. Madala maksumääraga riigi definitsiooni kohaselt peab äriühingu tulumaks
olema väiksem kui pool tulumaksust, mida kohaldatakse maksjariigis või emaühinguriigis.
Direktiiv tahab edaspidi jätta ainult ühe valiku, mis puudutab seda, kuidas madala
maksumääraga territooriumil asuva äriühingu kasumit maksustada. See aga ei sobi Eesti
äriühingu tulumaksusüsteemiga. Eesti soovib, et valikuvõimalus jääks alles või kohaldataks
reeglit nii, et see sobiks Eesti süsteemi. Direktiivi raames soovitakse välja jätta keerukad
reeglid, mis puudutavad spetsiifilisi hübriidseid ebakõlasid. Need on olukorrad, mis tekivad
eri riikide äriühingu tulumaksusüsteemide koosmõjus ja võivad viia selleni, et kasumit ei
maksustata kummaski riigis või makse on ühes riigis maha arvatud, aga teises riigis ei
maksustata. Nende ebakõlade ühte väga spetsiifilist erijuhtumit soovitakse direktiivist välja
jätta. Eestil ei ole selle sätte rakendamise kogemust ja ei ole probleemi selle väljajätmises.
Omnibussi paketis on kaks tehnilist direktiivi. Üheks neist on vaidluste lahendamise
mehhanismi direktiiv, mis puudutab eri riikide maksusüsteemide koosmõjust tekkinud
maksuvaidluste lahendamist. Teiseks on nn FASTER-direktiiv, mis puudutab ülemääraselt
kinnipeetava maksu vähendamise kiiremaid ja turvalisemaid menetlusi. Muudatused on
seotud ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning intresside ja litsentsitasude direktiivi
muudatustega. Need on tehnilised ja Eestil vastuväiteid ei ole.
Annely Akkermann küsis Eesti seisukohtade punkti 1.2 kohta. Ta tõdes, et Eesti peab kinni
n-ö madala maksumääraga riikidesse ülekannetelt tulumaksu.
Elo Haugas vastas, et tulumaksuseaduses on selle kohta erisäte. See ei puuduta kinnipidamist,
vaid tähendab, et kui Eesti äriühingul on sellises riigis või sellisel territooriumil tütarühing,
siis peaks selle tütarühingu kasumit jooksvalt maksustama ehk omistama selle Eesti
äriühingule.
Riina Sikkut küsis, millised on need positsioonid, kus on Eestil tugev erimeelsus võrreldes
sellega, mida on komisjon välja pakkunud. Milline on šanss, et soovitud erand saadakse ning
milline on tagajärg, kui Eesti erandit ei saa?
Elo Haugas vastas, et esimene vastuväide on intresside ja litsentsitasude direktiivi juures
kaitsemeetme puhul. Kõigis nendes küsimustes on madala maksumäära teema tervikuna Eesti
ja Läti jaoks spetsiifiline, aga üldiselt on väga paljudel liikmesriikidel nendes küsimustes
palju vastuväiteid. Ka nendes küsimustes, kus Eestil vastuväiteid ei ole. Antud kaitsemeede
Eestile ei sobi, sest süsteem on selline, et maksustatakse ainult jaotatavat kasumit ning see
tekitaks ebavõrdse olukorra. Kui tuleks hakata maksustama teatud kolmandatesse riikidesse
minevaid intressi- ja litsentsitasusid, tähendaks see, et äriühingust maksja on erinevas
olukorras olenevalt sellest, kellele ta maksab. Ühel juhul peaks seda maksustama Eesti
äriühingu tasemel. See võib olla vastuolus OECD mudellepinguga, mille alusel on
maksulepingud sõlmitud. Väga paljud riigid on välja toonud, et see võib olla vastuolus
kolmandate riikidega sõlmitud maksulepingutega. Komisjon on andnud siin üsna segaseid
selgitusi ja on võimalik, et see säte ei lähe läbi. Kuigi Euroopa Liidu õigus käib teoreetiliselt
maksulepingutest üle, ei ole praktiliselt võimalik hakata kõiki maksulepinguid uuesti läbi
rääkima sellepärast, et direktiivi tehakse selline säte. See on tehniliselt keeruline. Maksja
äriühing peaks olema kursis sellega, millist maksumäära või maksukohtlemist kolmanda riigi
äriühingule kohaldatakse, mis ei pruugi tegelikult üldse võimalik olla. CFC-reeglite puhul on
Eesti oma positsiooni kirjalikult selgitanud. Kui direktiivi sõna-sõnalt rakendada, siis Eesti ei
peaks seda sätet kunagi kohaldama, sest seal on tingimus, et kolmandas riigis kehtib
maksumäär, mis on väiksem kui 50% Eesti äriühingu tulumaksumäärast. Kuna Eestis on
jaotamata kasumi tulumaksumäär null, siis sõna-sõnalt võttes ei ole võimalik seda sätet
kohaldada. Seda ei soovita kindlasti aga direktiivi ettepanekuga saavutada. Tõenäoliselt on
Eestil võimalus erandiks või vähemalt jäetakse valikuvõimalus. Teadus- ja arendustegevuse
kulud on kõige põhimõttelisemaks probleemiks. Paljud riigid ütlevad, et see ei ole selle
direktiivi koht, vaid tegemist on ikkagi maksustamise vältimise vastase direktiiviga. Kui
soovitakse maksusoodustust, siis on vajalik selleks eraldi arutelu, kuid seda ei peaks tegema
lihtsustamise paketi raames.
Riina Sikkut küsis, kas madalama maksumääraga territooriumi puhul ollakse Lätiga
kahekesi. Mida arvavad teised riigid?
Elo Haugas vastas, et Eestil ja Lätil on mõlemal olukord, kus de facto võib see säte olla
mitterakendatav selle tõttu, et mõlemal on jaotatava kasumi maksustamise süsteem. Praegu
kasutatakse CFC-reeglit juhul, kui on tegemist kuritarvituse olukorraga ehk selgelt maksude
vältimisega. Seda alternatiivi soovib komisjon eelnõust välja jätta. Eesti ei ole nendes
probleemides üksinda.
Aivar Sõerd tõdes, et tasub tähelepanu pöörata sellele, et ükski nendest direktiividest ei
puuduta üleilmset miinimumtulumaksu. Eesti seisukohtade punktis 1.7 on viidatud üleilmsele
tulumaksule. Ta küsis selle kohta täpsustust. See erand peaks Eestil veel kehtima, kuigi erandi
kohaselt võib mõni liikmesriik Eesti ettevõtteid ikkagi maksustada. Mis Eestit selle punkti
puhul häirib?
Elo Haugas vastas, et on üks koht, kus on viide teise samba direktiivile. See on kaitsemeede,
mille kohaldamisalast välistatakse nende kolmandate riikide äriühingud, mis kuuluvad
kontserni, kelle suhtes kohaldatakse miinimumtulumaksu. 1.7 punkt on kuritarvituse vastane
säte, mida saab kohaldada ka üleilmse miinimumtulumaksuga seotud kuritarvitusele. Seal ei
ole vaja eraldi öelda, et on üks tulumaks, mis kohaldub ühele tulumaksule nagu riigi
tulumaksule, aga ei kohaldu üleilmsele miinimummaksule. Mõte on see, et üldine
kuritarvituse vastane säte, mis võimaldab teatud tehingud maksustamisel arvesse võtmata
jätta, kohaldatakse kõikidele äriühinguid puudutavatele otsestele maksudele. See on üldine
kuritarvituste vastane säte. See peaks puudutama kogu äriühingu maksustamist.
Otsus
Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Annely Akkermann, Diana
Ingerainen, Jüri Jaanson, Toomas Järveoja, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Kersti Sarapuu,
Riina Sikkut, Aivar Sõerd).
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
esimees
Tiina Licht
631 6422, [email protected]
ARVAMUS
16.11.2026 nr 1-2/26-446/11
Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon
Kellelt: rahanduskomisjon
Istungi kuupäev: 16.11.2026
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Jüri Jaanson (Mart Võrklaeva
asendusliige), Toomas Järveoja, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut,
Aivar Sõerd
Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),
Kristo Varend (nõunik), Vivian Põld (konsultant), Epp-Sandra Satsmann (konsultant)
Puudusid: Martin Helme
Kutsutud: Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Elo Haugas
Teema: Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine. Eesti seisukohad Euroopa
Liidu otsese maksustamise raamistiku lihtsustamise kohta - COM(2026) 560.
Ülevaade arutelust
Elo Haugas andis ülevaate Eesti seisukohtadest. Tegemist on n-ö omnibusdirektiiviga,
millega tahetakse muuta kuut otsese maksustamise alast direktiivi. Eesmärk on neid direktiive
lihtsustada, eemaldada nendevahelised ebakõlad, kuna direktiivid on vastu võetud väga
erinevatel aegadel ja sisaldavad sarnastes küsimustes erinevaid reegleid, vähendada
halduskoormust ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Esimene direktiiv on
intresside ja litsentsitasude direktiiv, mis keelab Euroopa Liidu seotud äriühingute vahelistelt
intressi- ja litsentsitasu maksetelt tulumaksu kinnipidamise. Seotud ühingu definitsioonis on
oluline, et osalus peab olema vähemalt 25%. Komisjon on teinud ettepaneku sellest osaluse
lävendist loobuda, nii et intressi- ja litsentsitasu maksed Euroopa Liidu sisestes olukordades
oleksid tulumaksuvabad olenemata osaluse suurusest. Seda ettepanekut toetatakse. Eesti ei
pea mitteresidendile makstavatelt intressidelt üldse tulumaksu kinni, olenemata osaluse
suurusest. Litsentsitasudelt peetakse praegu tulumaksu kinni, aga maksukadu ei oleks liiga
suur. Üldiselt nõustutakse kapitali vaba liikumise soodustamisega. Direktiivis on ette nähtud
üks kaitsemeede, millega Eesti ei taha nõustuda. See puudutab kolmandate riikide
äriühingutele makstavaid intresse ja litsentsitasusid. Kui saaja äriühing on väga madala
maksutasemega, tahab direktiiv seada kohustusliku maksustamise. Kui Eestist makstakse
sellisele äriühingule intressi- või litsentsitasu, tuleks sellelt kas tulumaks kinni pidada või
keelata sellise makse mahaarvamine Eesti äriühingu maksubaasist. See tähendaks, et tuleks
hakata maksustama tulumaksuga kolmanda riigi äriühingule makstavaid intressi- ja
litsentsitasusid. Antud kaitsemeetme kohustuslikkusega ei taha Eesti nõustuda. Direktiivides
ühtlustatakse nimekirja, millele direktiiv kohaldub. Teiseks on üsna tehniline direktiiv, mis
reguleerib Euroopa Liidu äriühingute ühinemisi, jagunemisi ja ümberkujundamisi. Siin ei ole
tegemist põhimõtteliste muudatustega. Direktiiv soovitakse viia kooskõlla Euroopa Liidu
äriühinguõiguse muudatustega, kuhu on vahepeal lisandunud selliseid ümberstruktureerimise
vorme, mida ühinemiste maksudirektiiv ei kata. Kolmas direktiiv puudutab ema- ja
tütarettevõtteid. Direktiiv reguleerib Euroopa Liidu äriühingute vahelisi dividendimakseid.
Praegu on emaettevõtja ja tütarettevõtja seotuse määratluses 10%-lise osaluse nõue, erinevalt
litsentsitasude direktiivist, kus osalus on 25%. Komisjonil on soov sellest nõudest loobuda, nii
et Euroopa Liidu äriühingute vahelised dividendimaksed oleksid igal juhul tulumaksuvabad.
Sellega põhimõtteliselt nõustutakse. Direktiiv toimib mõlemast suunast. Ühest küljest on
vabastatud kinnipeetavast tulumaksust ja teiselt poolt peab saaja äriühing need vabastama
oma äriühingu tulumaksust. Topeltmaksustamine on sellega välditud. Eesti soovib, et riigina
oleks võimalik sätestada kaitsemeetmed juhuks, kui dividendimaksed ei ole kusagil
maksustatud, et vähemalt ühekordne maksustamine oleks tagatud. Direktiivi soovitakse
laiendada ka pensionifondidele, mis hetkel käib ainult äriühingute kohta. On teatud juhud,
millal võib tulumaksu kinni pidada, kuid sellisel puhul peab võimaldama kiiret
maksutagastuse menetlust, kui tegelikult oli vabastuseks õigus. Kolmas on komplekssem
direktiiv, mis on maksustamise vältimise meetme vastane. See on praegu üks suurimaid
murekohti. Direktiiv tegeleb praegu maksustamise vältimise vastase meetmega, aga sinna
soovitakse lisada üks maksusoodustus, mis ei ole selle jaoks õige koht. Selleks on teadus- ja
arenduskulude mahaarvamine. Eesti leiab, et maksusoodustusi tuleks eraldi menetleda ning
Eesti süsteemis on see juba sisse ehitatud. Eesti puhul võiks väljapakutud direktiiv viia
topeltsoodustuseni. Direktiivi raames soovitakse ühtlustada ülejääva laenukasutuse kulu
piirangud. Samuti soovitakse laiendada üldist kuritegevusevastast sätet. Seda soovitakse
laiendada ka Euroopa Liidu miinimummaksule. Direktiiviga soovitakse muuta välismaise
kontrollitava äriühingu kasumi maksustamise reeglit. Eesmärk on vältida seda, et kasum
nihutatakse kõrgelt maksustavast riigist madala maksumääraga riiki. Osalus peab olema
vähemalt 50%. Madala maksumääraga riigi definitsiooni kohaselt peab äriühingu tulumaks
olema väiksem kui pool tulumaksust, mida kohaldatakse maksjariigis või emaühinguriigis.
Direktiiv tahab edaspidi jätta ainult ühe valiku, mis puudutab seda, kuidas madala
maksumääraga territooriumil asuva äriühingu kasumit maksustada. See aga ei sobi Eesti
äriühingu tulumaksusüsteemiga. Eesti soovib, et valikuvõimalus jääks alles või kohaldataks
reeglit nii, et see sobiks Eesti süsteemi. Direktiivi raames soovitakse välja jätta keerukad
reeglid, mis puudutavad spetsiifilisi hübriidseid ebakõlasid. Need on olukorrad, mis tekivad
eri riikide äriühingu tulumaksusüsteemide koosmõjus ja võivad viia selleni, et kasumit ei
maksustata kummaski riigis või makse on ühes riigis maha arvatud, aga teises riigis ei
maksustata. Nende ebakõlade ühte väga spetsiifilist erijuhtumit soovitakse direktiivist välja
jätta. Eestil ei ole selle sätte rakendamise kogemust ja ei ole probleemi selle väljajätmises.
Omnibussi paketis on kaks tehnilist direktiivi. Üheks neist on vaidluste lahendamise
mehhanismi direktiiv, mis puudutab eri riikide maksusüsteemide koosmõjust tekkinud
maksuvaidluste lahendamist. Teiseks on nn FASTER-direktiiv, mis puudutab ülemääraselt
kinnipeetava maksu vähendamise kiiremaid ja turvalisemaid menetlusi. Muudatused on
seotud ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning intresside ja litsentsitasude direktiivi
muudatustega. Need on tehnilised ja Eestil vastuväiteid ei ole.
Annely Akkermann küsis Eesti seisukohtade punkti 1.2 kohta. Ta tõdes, et Eesti peab kinni
n-ö madala maksumääraga riikidesse ülekannetelt tulumaksu.
Elo Haugas vastas, et tulumaksuseaduses on selle kohta erisäte. See ei puuduta kinnipidamist,
vaid tähendab, et kui Eesti äriühingul on sellises riigis või sellisel territooriumil tütarühing,
siis peaks selle tütarühingu kasumit jooksvalt maksustama ehk omistama selle Eesti
äriühingule.
Riina Sikkut küsis, millised on need positsioonid, kus on Eestil tugev erimeelsus võrreldes
sellega, mida on komisjon välja pakkunud. Milline on šanss, et soovitud erand saadakse ning
milline on tagajärg, kui Eesti erandit ei saa?
Elo Haugas vastas, et esimene vastuväide on intresside ja litsentsitasude direktiivi juures
kaitsemeetme puhul. Kõigis nendes küsimustes on madala maksumäära teema tervikuna Eesti
ja Läti jaoks spetsiifiline, aga üldiselt on väga paljudel liikmesriikidel nendes küsimustes
palju vastuväiteid. Ka nendes küsimustes, kus Eestil vastuväiteid ei ole. Antud kaitsemeede
Eestile ei sobi, sest süsteem on selline, et maksustatakse ainult jaotatavat kasumit ning see
tekitaks ebavõrdse olukorra. Kui tuleks hakata maksustama teatud kolmandatesse riikidesse
minevaid intressi- ja litsentsitasusid, tähendaks see, et äriühingust maksja on erinevas
olukorras olenevalt sellest, kellele ta maksab. Ühel juhul peaks seda maksustama Eesti
äriühingu tasemel. See võib olla vastuolus OECD mudellepinguga, mille alusel on
maksulepingud sõlmitud. Väga paljud riigid on välja toonud, et see võib olla vastuolus
kolmandate riikidega sõlmitud maksulepingutega. Komisjon on andnud siin üsna segaseid
selgitusi ja on võimalik, et see säte ei lähe läbi. Kuigi Euroopa Liidu õigus käib teoreetiliselt
maksulepingutest üle, ei ole praktiliselt võimalik hakata kõiki maksulepinguid uuesti läbi
rääkima sellepärast, et direktiivi tehakse selline säte. See on tehniliselt keeruline. Maksja
äriühing peaks olema kursis sellega, millist maksumäära või maksukohtlemist kolmanda riigi
äriühingule kohaldatakse, mis ei pruugi tegelikult üldse võimalik olla. CFC-reeglite puhul on
Eesti oma positsiooni kirjalikult selgitanud. Kui direktiivi sõna-sõnalt rakendada, siis Eesti ei
peaks seda sätet kunagi kohaldama, sest seal on tingimus, et kolmandas riigis kehtib
maksumäär, mis on väiksem kui 50% Eesti äriühingu tulumaksumäärast. Kuna Eestis on
jaotamata kasumi tulumaksumäär null, siis sõna-sõnalt võttes ei ole võimalik seda sätet
kohaldada. Seda ei soovita kindlasti aga direktiivi ettepanekuga saavutada. Tõenäoliselt on
Eestil võimalus erandiks või vähemalt jäetakse valikuvõimalus. Teadus- ja arendustegevuse
kulud on kõige põhimõttelisemaks probleemiks. Paljud riigid ütlevad, et see ei ole selle
direktiivi koht, vaid tegemist on ikkagi maksustamise vältimise vastase direktiiviga. Kui
soovitakse maksusoodustust, siis on vajalik selleks eraldi arutelu, kuid seda ei peaks tegema
lihtsustamise paketi raames.
Riina Sikkut küsis, kas madalama maksumääraga territooriumi puhul ollakse Lätiga
kahekesi. Mida arvavad teised riigid?
Elo Haugas vastas, et Eestil ja Lätil on mõlemal olukord, kus de facto võib see säte olla
mitterakendatav selle tõttu, et mõlemal on jaotatava kasumi maksustamise süsteem. Praegu
kasutatakse CFC-reeglit juhul, kui on tegemist kuritarvituse olukorraga ehk selgelt maksude
vältimisega. Seda alternatiivi soovib komisjon eelnõust välja jätta. Eesti ei ole nendes
probleemides üksinda.
Aivar Sõerd tõdes, et tasub tähelepanu pöörata sellele, et ükski nendest direktiividest ei
puuduta üleilmset miinimumtulumaksu. Eesti seisukohtade punktis 1.7 on viidatud üleilmsele
tulumaksule. Ta küsis selle kohta täpsustust. See erand peaks Eestil veel kehtima, kuigi erandi
kohaselt võib mõni liikmesriik Eesti ettevõtteid ikkagi maksustada. Mis Eestit selle punkti
puhul häirib?
Elo Haugas vastas, et on üks koht, kus on viide teise samba direktiivile. See on kaitsemeede,
mille kohaldamisalast välistatakse nende kolmandate riikide äriühingud, mis kuuluvad
kontserni, kelle suhtes kohaldatakse miinimumtulumaksu. 1.7 punkt on kuritarvituse vastane
säte, mida saab kohaldada ka üleilmse miinimumtulumaksuga seotud kuritarvitusele. Seal ei
ole vaja eraldi öelda, et on üks tulumaks, mis kohaldub ühele tulumaksule nagu riigi
tulumaksule, aga ei kohaldu üleilmsele miinimummaksule. Mõte on see, et üldine
kuritarvituse vastane säte, mis võimaldab teatud tehingud maksustamisel arvesse võtmata
jätta, kohaldatakse kõikidele äriühinguid puudutavatele otsestele maksudele. See on üldine
kuritarvituste vastane säte. See peaks puudutama kogu äriühingu maksustamist.
Otsus
Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Annely Akkermann, Diana
Ingerainen, Jüri Jaanson, Toomas Järveoja, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Kersti Sarapuu,
Riina Sikkut, Aivar Sõerd).
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
esimees
Tiina Licht
631 6422, [email protected]