| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-438/5 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Valdkondliku komisjoni arvamus |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV maksustamisalase halduskoostöö kohta (uuesti sõnastatud) - SEC(2026) 186, SWD(2026) 164, SWD(2026) 165, SWD(2026) 166, COM(2026) 308 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ARVAMUS
16.11.2026 nr 1-2/26-438/5
Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon
Kellelt: rahanduskomisjon
Istungi kuupäev: 16.11.2026
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Jüri Jaanson (Mart Võrklaeva
asendusliige), Toomas Järveoja, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut,
Aivar Sõerd
Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),
Kristo Varend (nõunik), Vivian Põld (konsultant), Epp-Sandra Satsmann (konsultant)
Puudusid: Martin Helme
Kutsutud: Rahandusministeeriumi maksu- ja tolliosakonna peaspetsialist Kevin Kassihin
Teema: Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine. Eesti seisukohad maksualase
halduskoostöö tõhustamise kohta - COM(2026) 308.
Ülevaade arutelust
Kevin Kassihin andis ülevaate Eesti seisukohtadest. Maksualase halduskoostöö direktiivi
uuesti sõnastatud eelnõu eesmärk on senist raamistikku lihtsustada ja halduskoormust
vähendada. Direktiiv reguleerib maksualase teabevahetuse valdkonda. Liikmesriikide vahel
vahetatakse infot maksudest kõrvalehoidumise tõkestamiseks erinevates valdkondades.
Muudatuste kohaselt jääb raamistik üldiselt kehtiva sarnaseks, kuid muudetakse eraldiseisvaid
tehnilisi detaile, millel võib suur mõju olla. Peamised muudatused on tehtud piiriüleste
maksustamisskeemide aruandluses. Suurkontsernid tahetakse aruandlusest välistada, kuna
komisjoni hinnangul on neile juba piisavalt palju erinevaid aruandekohustusi kehtestatud,
mistõttu ei ole piiriülestest maksuskeemidest teavitamine nende ettevõtete puhul otstarbekas.
Pikendatakse skeemist teavitamise tähtaega. Eelnõu kohaselt tuleb teavitada skeemist selle
rakendamise hetkest. Raporteerida tuleb ainult selliste skeemidest, mida päriselt kasutatakse.
Muudetakse kutsesaladuse sätteid. Vandeadvokaat peab eelnõu kohaselt aruandekohustusest
teavitama ainult klienti. Kohtus esindamise õigusega isik peab teavitama klienti või teist
vahendajat, kelleks on isik või ettevõte, kes aitab piiriülese maksuskeemi kavandada,
turustada, korraldada või ellu viia. Kõik muud isikud peavad ise aruandekohustust täitma, kui
nii on kliendiga kokku lepitud. Samuti eemaldatakse ebatõhusad raporteerimistunnused, mille
alusel skeeme raporteeritakse. Komisjonile pannakse kohustus kehtestada rakendusakt
tegeliku majandustegevuseta äriühingute kohta. Platvormialase aruandluse muudatused
hõlmavad platvorme nagu näiteks Bolt või Airbnb. Nende puhul kaotatakse tehingute arvu
põhine raporteerimise nõue. Praegu kehtib nõue, mille kohaselt juhul, kui müüakse teatud arv
kaupu, kuulub vastav ettevõte raporteerimiskohustuse alla. Rahaline lävend tõstetakse
praeguselt 2000 eurolt 3000 eurole. Aruandlusest soovitakse vabastada platvormid, mille
vahendatud tegevuste kogusumma jääb alla 50 000 euro. Samuti laiendatakse maksuhaldurite
võimalusi reageerida nõuetele mittevastavatele kolmandate riikide platvormihalduritele ja
nende tegevusele. Kui kolmanda riigi platvormihaldur tahab Euroopa Liidus oma teenuseid
pakkuda, peab ta ennast registreerima, et oma ülesandeid täita. Lisandub kohustus järgida
teabevahetuse kokkuleppeid, mis on sõlmitud liiduväliste riikidega, näiteks Majandusliku
Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames. Uueks töövahendiks on
maksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimine. See võimaldab kontrollida
maksukohustuslase registreerimise numbri ehk TIN-i õigsust. Selle numbri kasutamine on
maksuhaldurile kohustuslik ja aruandekohustuslikule isikule vabatahtlik. Aruandekohustuslik
isik saab selle numbri kasutamisel õiguse esitada vähem teavet ja vähem isikuandmeid.
Eelnõu kohaselt esitatakse ühine teavitus riikidepõhise aruande ja miinimummaksu aruande
kohta. Maksuhaldurile antakse ligipääs teiste riigiasutuste valduses olevale asjaomasele
teabele. Eesti kontekstis on Maksu- ja Tolliametil pensione puudutav teave näiteks juba
olemas. Piiratakse dubleerivat riigisisest aruandluskohustust. Maksuhaldurile antakse
juurdepääs kinnisvara puudutavatele andmetele, mis tuleneb rahapesuvastastest reeglitest.
Statistika töötlemise eest vastutavate asutustega tuleb jagada teavet teabevahetuse mahtude ja
riikidepõhiste aruannete kohta. Riikidepõhine aruanne on aruandevorm, kus suurkontsernid
esitavad riikide kaupa teavet enda maksumaksmise ja majandustegevuse kohta üldiselt.
Ettevalmistatud seisukohtade kohaselt Eesti toetab eelnõu üldist eesmärki ja sellega kooskõlas
olevaid muudatusi. Muudatused ei tohiks aga vähendada kehtiva halduskoostöö tõhusust ning
nende rakendamisega kaasnevad kulud peavad olema proportsionaalsed. Eesti jaoks on
oluline, et muudatuste ülevõtmiseks jääks aega vähemalt 18 kuud. See on oluline eelkõige
infotehnoloogiliste (IT) arenduste tõttu. Eesti ei toeta dubleeriva aruandluse piiramist, sest
seda on keeruline praktikas korraldada. Samas Eesti toetab piiriüleste skeemide aruandluse
vähendamist. Kutsesaladust peab olema võimalik kohaldada vastavalt riiklikele reeglitele.
Ettepaneku sõnastus eelnõus on problemaatiline, sest täielik kutsesaladuse erisus kehtib ainult
vandeadvokaatidele. Seisukohtade kohaselt soovitakse, et kutsesaladuse erisus kehtiks ka
vandeadvokaadi vanemabile. Seisukohtades ei toetata rakendusakti loomise kohustust
äritegevusega või majandustegevusega mitte tegelevate ettevõtete vastu võitlemiseks.
Toetatakse aga eelnõu eesmärki ja soovi vastav probleem lahendada. Probleemile on üritatud
ka varem lahendust leida. Seisukohtade kohaselt ei ole õige seda praegu esitatud vormis teha.
Aruandlusest vabastamise puhul peaks platvormide piirmäär jääma 50 000 euro juurde.
Üldised platvormialase aruandluse raamistikus tehtavad muudatused peavad olema kooskõlas
OECD-s kokkulepituga, et vähendada liigset aruandluskoormust, kuna samal ajal eksisteerib
kaks aruandlusraamistikku, OECD ja Euroopa Liidu oma. Eesti ei toeta kohustust käivitada
viivitamata platvormialane teabevahetus liiduväliste jurisdiktsioonidega. Eesti soovib selle
üle ise otsustada, sest IT-arenduste tõttu võib kaasneda märkimisväärne eelarvesurve.
Toetatakse üldiselt maksukohustuslase registreerimise numbri kontrollimise vahendit, kuid
seda peab olema võimalik automaatselt kasutada. Maksuhaldurile ei tohiks muudatustega
kaasneda ebaproportsionaalset ressursivajadust.
Aivar Sõerd küsis täpsustust Eesti seisukohtade punkti 1.2 kohta. Ta küsis, milles täpselt
seisneb IT-arenduste tähtaja pikkusega seotud probleem.
Kevin Kassihin vastas, et vastav sisend saadi Maksu- ja Tolliametilt. Nende jaoks ei ole
realistlik, et arenduste tegemiseks antakse aega ainult üks aasta. See puudutab peamiselt
riigipoolseid arendusi, mida Maksu- ja Tolliametil tuleb enda süsteemides teha. Selleks on
vaja eraldi rahalisi vahendeid ja IT-arendused kipuvad aega võtma. Nende valdkondade
puhul, mille sätted tuleb üle võtta 2027. aasta lõpuks, pole väga suuri arendusi vaja teha, aga
siiski võtab see aega. Sellepärast on esitatud vastav piirang. Läbirääkimiste käigus on
selgunud, et ka teised liikmesriigid soovivad pikemat ülevõtmise tähtaega.
Annely Akkermann tõdes, et ei seisukohtades toetata piiriüleste skeemide loetelu. Teisalt ei
toetata ka viivitamata kohustust käivitada platvormialane teabevahetus liiduväliste
jurisdiktsioonidega. Ta küsis, kuidas see praktikas on korraldatud.
Kevin Kassihin vastas, et siin all on mõeldud, et OECD-s on kokku lepitud samasuguses
platvormialases teabevahetuses nagu on Euroopa Liidus, aga Eesti ei osale praegu OECD
riikidevahelises platvormialases teabevahetuses. Eesti ei soovi, et direktiivis oleks kohustus,
mis kohustaks seda rakendama. Sellega kaasneksid märkimisväärsed kulud ja Eesti hinnangul
ei ole õige hetk selliseid sätteid direktiivi panna. Liikmesriikidel peab endal olema õigus selle
üle otsustada.
Annely Akkermann sõnas, et komisjon on vaevelnud sellega, et näiteks Airbnb-lt Eesti
kodanike käivete kohta andmeid saada. Ta küsis, miks ei soovita selles osas väga koostööd
teha.
Kevin Kassihin vastas, et paljude platvormide puhul on tegemist sellega, et nad on
registreeritud Iirimaal. See tähendab, et nad raporteerivad Iirimaale ja Iirimaa saadab andmed
Eestile edasi, kui eestlane nende platvormide vahendusel seal tulu teenib. Eesti on valmis ka
OECD riikidega platvormialast teavet vahetama, aga ei soovita, et direktiivis oleks selline
kohustus sellises vormis sätestatud. Suure tõenäosusega mingil hetkel hakatakse seal teavet
vahetama, aga Eesti ei ole seda süsteemi veel üles ehitanud. Mingil hetkel see võimalus tekib.
Annely Akkermann sõnas, et tunduks loogiline, kui piiriülestest skeemidest teavitamise osas
liigutakse edasi nõukogu rakendusakti koostamise kaudu.
Kevin Kassihin vastas, et nõukogu rakendusakti puhul on peamine probleem selles, et samal
teemal tehti direktiivi ettepanek juba paar aastat tagasi. Liikmesriigid seda siis õigeks ei
pidanud. Kui kohustada Euroopa Komisjoni seda välja töötama nn sunniviisiliselt, siis see ei
pruugi olla kõige õigem variant, kuna liikmesriigid ei suutnud direktiivi tasandil selles siis
kokku leppida.
Annely Akkermann küsis, kas riigid ei toeta seda, et nõukogu rakendusaktidega piiriüleste
skeemide loetelu peetakse. Kas see loetelu on olemas?
Kevin Kassihin vastas, et direktiivi lisas on need tunnused välja toodud ehk kriteeriumid,
millele skeem peaks vastama, et see muutuks raporteeritavaks. Nüüd soovitakse teha ühe
tunnuse jaoks eraldi rakendusakt, kus seda teemat laiemalt lahti seletatakse. Soovitakse
majandustegevuseta ettevõtete vastu võidelda. Probleemi lahendamist seisukohtades
toetatakse, aga esitatud vorm ei ole Eesti jaoks sobiv.
Aivar Kokk küsis, mis mõju sellel Eestis Boltile ja Woltile on. Kuidas muudatused neid
mõjutavad?
Kevin Kassihin vastas, et praegu Bolt ja teised ettevõtted raporteerimiskohustust juba
täidavad. Eelnõuga muudetakse nüansse ning muudatused, mis on sisse toodud, mõnevõrra
nende halduskoormust vähendavad. Näiteks Bolt peab vähemate isikute kohta teavet esitama.
Nad olid huvitatud ka sellest, et luuakse maksukohustuslase numbri kontrollimise vahend,
millega nad saaksid esitatavat teavet üle kontrollida.
Aivar Kokk tõdes, et platvormiteenuse pakkujad peavad Maksu- ja Tolliametile teatama, kui
palju nad kellelegi raha maksavad. Kas saab tekkida olukord, et platvormiteenuse pakkujad ei
pea neid andmeid Maksu- ja Tolliametile üle andma?
Kevin Kassihin vastas, et sellist olukorda ei tohiks praegu tekkida. Platvormialane
teabevahetus ja aruandlus on toimunud tõhusalt. Selle kaudu on saadud kasulikku teavet ja
näiteks kasutatakse sealt tulenevat teavet isikute deklaratsioonide eeltäitmiseks.
Annely Akkermann tõdes, et on tervitatav, et tehakse koostööd platvormimajanduse
maksustamise osas. Euroopa Liit võiks ühtselt saada rohkem ja paremaid andmeid.
Otsus
Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 7: Annely Akkermann, Diana
Ingerainen, Jüri Jaanson, Toomas Järveoja, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar Sõerd; vastu
0; erapooletuid 1: Aivar Kokk).
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
esimees
Kristo Varend
631 6426, [email protected]
ARVAMUS
16.11.2026 nr 1-2/26-438/5
Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon
Kellelt: rahanduskomisjon
Istungi kuupäev: 16.11.2026
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Jüri Jaanson (Mart Võrklaeva
asendusliige), Toomas Järveoja, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut,
Aivar Sõerd
Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),
Kristo Varend (nõunik), Vivian Põld (konsultant), Epp-Sandra Satsmann (konsultant)
Puudusid: Martin Helme
Kutsutud: Rahandusministeeriumi maksu- ja tolliosakonna peaspetsialist Kevin Kassihin
Teema: Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine. Eesti seisukohad maksualase
halduskoostöö tõhustamise kohta - COM(2026) 308.
Ülevaade arutelust
Kevin Kassihin andis ülevaate Eesti seisukohtadest. Maksualase halduskoostöö direktiivi
uuesti sõnastatud eelnõu eesmärk on senist raamistikku lihtsustada ja halduskoormust
vähendada. Direktiiv reguleerib maksualase teabevahetuse valdkonda. Liikmesriikide vahel
vahetatakse infot maksudest kõrvalehoidumise tõkestamiseks erinevates valdkondades.
Muudatuste kohaselt jääb raamistik üldiselt kehtiva sarnaseks, kuid muudetakse eraldiseisvaid
tehnilisi detaile, millel võib suur mõju olla. Peamised muudatused on tehtud piiriüleste
maksustamisskeemide aruandluses. Suurkontsernid tahetakse aruandlusest välistada, kuna
komisjoni hinnangul on neile juba piisavalt palju erinevaid aruandekohustusi kehtestatud,
mistõttu ei ole piiriülestest maksuskeemidest teavitamine nende ettevõtete puhul otstarbekas.
Pikendatakse skeemist teavitamise tähtaega. Eelnõu kohaselt tuleb teavitada skeemist selle
rakendamise hetkest. Raporteerida tuleb ainult selliste skeemidest, mida päriselt kasutatakse.
Muudetakse kutsesaladuse sätteid. Vandeadvokaat peab eelnõu kohaselt aruandekohustusest
teavitama ainult klienti. Kohtus esindamise õigusega isik peab teavitama klienti või teist
vahendajat, kelleks on isik või ettevõte, kes aitab piiriülese maksuskeemi kavandada,
turustada, korraldada või ellu viia. Kõik muud isikud peavad ise aruandekohustust täitma, kui
nii on kliendiga kokku lepitud. Samuti eemaldatakse ebatõhusad raporteerimistunnused, mille
alusel skeeme raporteeritakse. Komisjonile pannakse kohustus kehtestada rakendusakt
tegeliku majandustegevuseta äriühingute kohta. Platvormialase aruandluse muudatused
hõlmavad platvorme nagu näiteks Bolt või Airbnb. Nende puhul kaotatakse tehingute arvu
põhine raporteerimise nõue. Praegu kehtib nõue, mille kohaselt juhul, kui müüakse teatud arv
kaupu, kuulub vastav ettevõte raporteerimiskohustuse alla. Rahaline lävend tõstetakse
praeguselt 2000 eurolt 3000 eurole. Aruandlusest soovitakse vabastada platvormid, mille
vahendatud tegevuste kogusumma jääb alla 50 000 euro. Samuti laiendatakse maksuhaldurite
võimalusi reageerida nõuetele mittevastavatele kolmandate riikide platvormihalduritele ja
nende tegevusele. Kui kolmanda riigi platvormihaldur tahab Euroopa Liidus oma teenuseid
pakkuda, peab ta ennast registreerima, et oma ülesandeid täita. Lisandub kohustus järgida
teabevahetuse kokkuleppeid, mis on sõlmitud liiduväliste riikidega, näiteks Majandusliku
Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames. Uueks töövahendiks on
maksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimine. See võimaldab kontrollida
maksukohustuslase registreerimise numbri ehk TIN-i õigsust. Selle numbri kasutamine on
maksuhaldurile kohustuslik ja aruandekohustuslikule isikule vabatahtlik. Aruandekohustuslik
isik saab selle numbri kasutamisel õiguse esitada vähem teavet ja vähem isikuandmeid.
Eelnõu kohaselt esitatakse ühine teavitus riikidepõhise aruande ja miinimummaksu aruande
kohta. Maksuhaldurile antakse ligipääs teiste riigiasutuste valduses olevale asjaomasele
teabele. Eesti kontekstis on Maksu- ja Tolliametil pensione puudutav teave näiteks juba
olemas. Piiratakse dubleerivat riigisisest aruandluskohustust. Maksuhaldurile antakse
juurdepääs kinnisvara puudutavatele andmetele, mis tuleneb rahapesuvastastest reeglitest.
Statistika töötlemise eest vastutavate asutustega tuleb jagada teavet teabevahetuse mahtude ja
riikidepõhiste aruannete kohta. Riikidepõhine aruanne on aruandevorm, kus suurkontsernid
esitavad riikide kaupa teavet enda maksumaksmise ja majandustegevuse kohta üldiselt.
Ettevalmistatud seisukohtade kohaselt Eesti toetab eelnõu üldist eesmärki ja sellega kooskõlas
olevaid muudatusi. Muudatused ei tohiks aga vähendada kehtiva halduskoostöö tõhusust ning
nende rakendamisega kaasnevad kulud peavad olema proportsionaalsed. Eesti jaoks on
oluline, et muudatuste ülevõtmiseks jääks aega vähemalt 18 kuud. See on oluline eelkõige
infotehnoloogiliste (IT) arenduste tõttu. Eesti ei toeta dubleeriva aruandluse piiramist, sest
seda on keeruline praktikas korraldada. Samas Eesti toetab piiriüleste skeemide aruandluse
vähendamist. Kutsesaladust peab olema võimalik kohaldada vastavalt riiklikele reeglitele.
Ettepaneku sõnastus eelnõus on problemaatiline, sest täielik kutsesaladuse erisus kehtib ainult
vandeadvokaatidele. Seisukohtade kohaselt soovitakse, et kutsesaladuse erisus kehtiks ka
vandeadvokaadi vanemabile. Seisukohtades ei toetata rakendusakti loomise kohustust
äritegevusega või majandustegevusega mitte tegelevate ettevõtete vastu võitlemiseks.
Toetatakse aga eelnõu eesmärki ja soovi vastav probleem lahendada. Probleemile on üritatud
ka varem lahendust leida. Seisukohtade kohaselt ei ole õige seda praegu esitatud vormis teha.
Aruandlusest vabastamise puhul peaks platvormide piirmäär jääma 50 000 euro juurde.
Üldised platvormialase aruandluse raamistikus tehtavad muudatused peavad olema kooskõlas
OECD-s kokkulepituga, et vähendada liigset aruandluskoormust, kuna samal ajal eksisteerib
kaks aruandlusraamistikku, OECD ja Euroopa Liidu oma. Eesti ei toeta kohustust käivitada
viivitamata platvormialane teabevahetus liiduväliste jurisdiktsioonidega. Eesti soovib selle
üle ise otsustada, sest IT-arenduste tõttu võib kaasneda märkimisväärne eelarvesurve.
Toetatakse üldiselt maksukohustuslase registreerimise numbri kontrollimise vahendit, kuid
seda peab olema võimalik automaatselt kasutada. Maksuhaldurile ei tohiks muudatustega
kaasneda ebaproportsionaalset ressursivajadust.
Aivar Sõerd küsis täpsustust Eesti seisukohtade punkti 1.2 kohta. Ta küsis, milles täpselt
seisneb IT-arenduste tähtaja pikkusega seotud probleem.
Kevin Kassihin vastas, et vastav sisend saadi Maksu- ja Tolliametilt. Nende jaoks ei ole
realistlik, et arenduste tegemiseks antakse aega ainult üks aasta. See puudutab peamiselt
riigipoolseid arendusi, mida Maksu- ja Tolliametil tuleb enda süsteemides teha. Selleks on
vaja eraldi rahalisi vahendeid ja IT-arendused kipuvad aega võtma. Nende valdkondade
puhul, mille sätted tuleb üle võtta 2027. aasta lõpuks, pole väga suuri arendusi vaja teha, aga
siiski võtab see aega. Sellepärast on esitatud vastav piirang. Läbirääkimiste käigus on
selgunud, et ka teised liikmesriigid soovivad pikemat ülevõtmise tähtaega.
Annely Akkermann tõdes, et ei seisukohtades toetata piiriüleste skeemide loetelu. Teisalt ei
toetata ka viivitamata kohustust käivitada platvormialane teabevahetus liiduväliste
jurisdiktsioonidega. Ta küsis, kuidas see praktikas on korraldatud.
Kevin Kassihin vastas, et siin all on mõeldud, et OECD-s on kokku lepitud samasuguses
platvormialases teabevahetuses nagu on Euroopa Liidus, aga Eesti ei osale praegu OECD
riikidevahelises platvormialases teabevahetuses. Eesti ei soovi, et direktiivis oleks kohustus,
mis kohustaks seda rakendama. Sellega kaasneksid märkimisväärsed kulud ja Eesti hinnangul
ei ole õige hetk selliseid sätteid direktiivi panna. Liikmesriikidel peab endal olema õigus selle
üle otsustada.
Annely Akkermann sõnas, et komisjon on vaevelnud sellega, et näiteks Airbnb-lt Eesti
kodanike käivete kohta andmeid saada. Ta küsis, miks ei soovita selles osas väga koostööd
teha.
Kevin Kassihin vastas, et paljude platvormide puhul on tegemist sellega, et nad on
registreeritud Iirimaal. See tähendab, et nad raporteerivad Iirimaale ja Iirimaa saadab andmed
Eestile edasi, kui eestlane nende platvormide vahendusel seal tulu teenib. Eesti on valmis ka
OECD riikidega platvormialast teavet vahetama, aga ei soovita, et direktiivis oleks selline
kohustus sellises vormis sätestatud. Suure tõenäosusega mingil hetkel hakatakse seal teavet
vahetama, aga Eesti ei ole seda süsteemi veel üles ehitanud. Mingil hetkel see võimalus tekib.
Annely Akkermann sõnas, et tunduks loogiline, kui piiriülestest skeemidest teavitamise osas
liigutakse edasi nõukogu rakendusakti koostamise kaudu.
Kevin Kassihin vastas, et nõukogu rakendusakti puhul on peamine probleem selles, et samal
teemal tehti direktiivi ettepanek juba paar aastat tagasi. Liikmesriigid seda siis õigeks ei
pidanud. Kui kohustada Euroopa Komisjoni seda välja töötama nn sunniviisiliselt, siis see ei
pruugi olla kõige õigem variant, kuna liikmesriigid ei suutnud direktiivi tasandil selles siis
kokku leppida.
Annely Akkermann küsis, kas riigid ei toeta seda, et nõukogu rakendusaktidega piiriüleste
skeemide loetelu peetakse. Kas see loetelu on olemas?
Kevin Kassihin vastas, et direktiivi lisas on need tunnused välja toodud ehk kriteeriumid,
millele skeem peaks vastama, et see muutuks raporteeritavaks. Nüüd soovitakse teha ühe
tunnuse jaoks eraldi rakendusakt, kus seda teemat laiemalt lahti seletatakse. Soovitakse
majandustegevuseta ettevõtete vastu võidelda. Probleemi lahendamist seisukohtades
toetatakse, aga esitatud vorm ei ole Eesti jaoks sobiv.
Aivar Kokk küsis, mis mõju sellel Eestis Boltile ja Woltile on. Kuidas muudatused neid
mõjutavad?
Kevin Kassihin vastas, et praegu Bolt ja teised ettevõtted raporteerimiskohustust juba
täidavad. Eelnõuga muudetakse nüansse ning muudatused, mis on sisse toodud, mõnevõrra
nende halduskoormust vähendavad. Näiteks Bolt peab vähemate isikute kohta teavet esitama.
Nad olid huvitatud ka sellest, et luuakse maksukohustuslase numbri kontrollimise vahend,
millega nad saaksid esitatavat teavet üle kontrollida.
Aivar Kokk tõdes, et platvormiteenuse pakkujad peavad Maksu- ja Tolliametile teatama, kui
palju nad kellelegi raha maksavad. Kas saab tekkida olukord, et platvormiteenuse pakkujad ei
pea neid andmeid Maksu- ja Tolliametile üle andma?
Kevin Kassihin vastas, et sellist olukorda ei tohiks praegu tekkida. Platvormialane
teabevahetus ja aruandlus on toimunud tõhusalt. Selle kaudu on saadud kasulikku teavet ja
näiteks kasutatakse sealt tulenevat teavet isikute deklaratsioonide eeltäitmiseks.
Annely Akkermann tõdes, et on tervitatav, et tehakse koostööd platvormimajanduse
maksustamise osas. Euroopa Liit võiks ühtselt saada rohkem ja paremaid andmeid.
Otsus
Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 7: Annely Akkermann, Diana
Ingerainen, Jüri Jaanson, Toomas Järveoja, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar Sõerd; vastu
0; erapooletuid 1: Aivar Kokk).
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
esimees
Kristo Varend
631 6426, [email protected]