| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 12-19/26-49/2 |
| Registreeritud | 18.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Ettepanekute küsimine 981 SE kohta (Põsk) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu põhiseaduskomisjon Teie: 03.11.2026
põ[email protected] Meie: 18.11.2026 nr 12-19/26-49/2
Arvamus Riigikogu valimise seaduse muutmise
seaduse eelnõu (981 SE) kohta
Austatud põhiseaduskomisjon
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(981 SE) kohta.
Vabariigi Valimiskomisjon peab oluliseks kaitsta valimiste vabadust ja ausust välisriikide
mõjutustegevuse eest. Desinformatsiooni levitamine, varjatud mõjutuskampaaniad ja ebaseaduslik
rahastamine võivad kahjustada valimiste usaldusväärsust ning valijate võimalust kujundada oma
tahet vabalt. Seetõttu peab komisjon vajalikuks, et seaduses oleksid ette nähtud võimalused
sellisele tegevusele reageerimiseks, sealhulgas vajaduse korral hääletamistulemuste kehtetuks
tunnistamiseks. Samas vajab kavandatav regulatsioon täpsustamist, et tagada selle õigusselgus ja
rakendatavus.
1. Kavandatava muudatuse õigusselgus
Eelnõuga soovitakse täiendada Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 9 lõike 2 punkti 3 selliselt,
et Vabariigi Valimiskomisjonil oleks õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks ja
korraldada kordushääletamine ka juhul, kui hääletamistulemusi mõjutas või võis oluliselt
mõjutada välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine.
Kavandatava muudatuse kohaselt täiendatakse sätet pärast sõna „seadusrikkumine“ sõnadega
„sealhulgas välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine“.
Selline sõnastus käsitab välisriigi desinformatsiooni, mõjutustegevust ja ebaseaduslikku
rahastamist seadusrikkumise liikidena. Seadusrikkumisega saab aga olla tegemist üksnes juhul,
kui vastav tegevus on vastuolus õigusnormiga.
Kehtivas õiguses leidub üksikuid sätteid, mis võimaldavad teatud mõjutustegevusele reageerida.
Näiteks käsitleb karistusseadustiku § 233 Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevust ning
erakonnaseaduse § 12³ sätestab piirangud erakondadele ja teistele annetuse saajatele tehtavatele
annetustele. Samuti näeb riigikaitse korralduse seaduse § 3 lõige 3 ette riigi kaitsmise muu hulgas
informatsioonilise mõjutustegevuse eest.
2
Need sätted ei tähenda siiski, et igasugune välisriigi desinformatsioon või mõjutustegevus oleks
kehtiva õiguse kohaselt keelatud. Mõjutustegevus võib hõlmata ka tegevusi, mis ei vasta ühegi
konkreetse süüteo või muu õigusrikkumise tunnustele.
Seetõttu ei pruugi kavandatav sõnastus täita eelnõu eesmärki, kuna Vabariigi Valimiskomisjonil
ei pruugi olla õiguslikku alust tunnistada hääletamistulemusi kehtetuks sellise mõjutustegevuse
tõttu, mis ei ole käsitatav seadusrikkumisena.
Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul tuleks seaduses selgelt määratleda, millist tegevust
käsitatakse välisriigi desinformatsiooni, mõjutustegevuse ja ebaseadusliku rahastamisena ning
millistel tingimustel võib selline tegevus kaasa tuua hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise.
Eelnõus nimetatud tegevused erinevad nii oma olemuse kui ka tuvastamise ja tõendamise
võimaluste poolest. Näiteks võib ebaseaduslikku rahastamist olla võimalik tõendada konkreetsete
tehingute ja rahastamisallikate kaudu, samas kui desinformatsiooni puhul võib olla keerulisem
tuvastada tegevuse seost välisriigiga ja selle mõju valijate tahte kujunemisele. Seetõttu tuleks
hinnata, kas nende tegevuste suhtes on põhjendatud kohaldada ühetaolisi hääletamistulemuste
kehtetuks tunnistamise aluseid.
Kui seadusandja soovib võimaldada hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist ka juhul, kui
mõjutustegevus ei kujuta endast seadusrikkumist, tuleks kavandatavast täiendusest välja jätta sõna
„sealhulgas“ ning sõnastada vastav alus iseseisva asjaoluna.
2. Mõjutustegevuse tuvastamine ja menetluse algatamine
Eelnõu seletuskirja kohaselt hindaks Vabariigi Valimiskomisjon mõjutustegevuse võimalikku
mõju teiste pädevate riigiasutuste kogutud ja avaldatud teabe põhjal. Samas ei ole eelnõus
määratud, milline asutus mõjutustegevust tuvastab, millises menetluses tõendeid kogutakse ega
kuidas vastav teave Vabariigi Valimiskomisjonile edastatakse.
Välisriigi mõjutustegevus võib olla pikaajaline, hõlmata mitut omavahel seotud tegevust ning
toimuda väljaspool valimiskampaania perioodi. Selle tuvastamine võib eeldada julgeolekuasutuste
ja õiguskaitseasutuste kogutud teabe analüüsimist ning vajaduse korral uurimistoiminguid.
Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul tuleks seaduses selgelt eristada mõjutustegevuse
tuvastamist ja selle õiguslike tagajärgede üle otsustamist.
Komisjon peab põhjendatuks lahendust, mille kohaselt pädev riigiasutus esitab Vabariigi
Valimiskomisjonile põhistatud taotluse koos tõenditega, mille alusel saab komisjon hinnata, kas
mõjutustegevus mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Selliseks taotluse
esitajaks võiks olla näiteks Riigiprokuratuur, kellel oleks võimalik tugineda ka
julgeolekuasutustelt saadud teabele.
Seaduses tuleks määrata kindlaks taotluse esitamiseks pädev asutus, taotluse sisu ja tõenditele
esitatavad nõuded ning menetluse algatamise ja läbiviimise kord. Selge menetluskord on vajalik
ka selleks, et vältida põhjendamatute taotluste esitamist üksnes valimistulemuste vaidlustamise
või nende õiguspärasuses kahtluste tekitamise eesmärgil.
Valimiste usaldusväärsuse seisukohalt on põhimõttelise tähtsusega, et hääletamistulemuste
kehtetuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud ja tõendid oleksid avalikkusele kontrollitavad. Kui
otsustamisel kasutatakse riigisaladust või muud juurdepääsupiiranguga teavet, tuleb seaduses ette
näha menetluslikud tagatised, mis võimaldavad kaitsta piiratud juurdepääsuga teavet, tagades
3
samal ajal otsuse põhjendatuse ja tõhusa kohtuliku kontrolli. Üksnes viitest julgeolekuasutuste
kogutud teabele ei saa piisata hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks.
3. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohtulik kontroll
Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine on erakordselt kaalukas otsus, mis võib mõjutada
valimistulemusi kogu riigis ning valijate ja kandidaatide põhiseaduslikke õigusi.
Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul peaks sellise otsuse puhul olema tagatud Riigikohtu
kontroll sõltumata sellest, kas mõni menetlusosaline otsuse vaidlustab.
Kehtiva valimiskaebemenetluse kohaselt eeldab kaebuse esitamine üldjuhul kaebaja enda õiguste
rikkumist. Seetõttu ei pruugi olla tagatud, et hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise otsus
jõuab Riigikohtus sisulise läbivaatamiseni.
Komisjon teeb ettepaneku näha ette erimenetlus, mille kohaselt pädeva riigiasutuse taotluse alusel
tehtud hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise otsuse edastab Vabariigi Valimiskomisjon ise
Riigikohtule kontrollimiseks.
Selline lahendus on kooskõlas Veneetsia komisjoni seisukohaga, mille kohaselt võib
valimistulemuste kehtetuks tunnistamise otsuse teha kõrgeim valimisasutus ning selle otsuse üle
peab olema võimalik teostada kohtulikku kontrolli kõrgeimas kohtuastmes1.
Erimenetluse kujundamisel võiks lähtuda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
§-s 41 sätestatud protestimenetluse põhimõtetest, kohandades neid kavandatava regulatsiooni
eesmärgile.
Seaduses tuleks sätestada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikohtule edastamise kord,
Riigikohtu kontrolli ulatus ning otsuse jõustumise tingimused. Kaaluda tuleks lahendust, mille
kohaselt ei saaks hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise otsuse alusel kordushääletamist
korraldada enne, kui Riigikohus on otsuse õiguspärasust kontrollinud.
Samuti vajab lahendamist küsimus, kas ja kellel on õigus vaidlustada pädeva asutuse taotluse
rahuldamata jätmine.
4. Mõjutustegevuse mõju hindamine ja kordushääletamise tulemuslikkus
Eraldi vajab analüüsi, milliste tõendite ja kriteeriumide alusel hinnata, kas välisriigi
mõjutustegevus mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.
Mõjutustegevuse olemasolu ja ulatuse tuvastamine ei tähenda iseenesest, et selle oluline mõju
hääletamistulemusele oleks tõendatud. Desinformatsioon ja muu mõjutustegevus võivad
kujundada valijate hoiakuid ja valimiseelistusi, kuid nende mõju konkreetsele valimistulemusele
on keeruline usaldusväärselt kindlaks teha.
Erinevalt hääletamise korraldamisel või häälte lugemisel toimunud rikkumistest ei pruugi
välisriigi mõjutustegevuse puhul olla võimalik kindlaks teha, milliste valijate otsuseid mõjutati
või kuidas oleksid valimistulemused kujunenud mõjutustegevuse puudumisel.
1 Veneetsia komisjoni 2025. aasta aruanne „Urgent Report on the Cancellation of Election Results by Constitutional
Courts“, CDL-AD(2025)003, punkt 21. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.coe.int/en/web/venice-commission/-
/cdl-ad-2025-003-e.
4
Riigikogu valimistel osaleb suur hulk erakondi ja kandidaate ning mandaadid jaotatakse
proportsionaalse valimissüsteemi alusel mitmes valimisringkonnas. Seetõttu võib olla keeruline
hinnata, millist erakonda või kandidaati mõjutustegevus puudutas, kas ja kuidas see muutis valijate
eelistusi ning milline oleks olnud mandaatide jaotus mõjutustegevuseta.
Veneetsia komisjon on oma 2025. aasta aruandes „Urgent Report on the Cancellation of Election
Results by Constitutional Courts“ (CDL-AD(2025)003)2, mis koostati pärast Rumeenia 2024.
aasta presidendivalimiste tulemuste tühistamist, käsitlenud valimistulemuste kehtetuks
tunnistamise aluseid ja tõendamisnõudeid.
Veneetsia komisjoni hinnangul ei pea valimistulemuste kehtetuks tunnistamiseks tingimata olema
tõendatud, et rikkumine tegelikult muutis valimistulemust. Küll aga peab objektiivsete asjaolude
ja piisavate tõendite põhjal olema võimalik põhjendatult järeldada, et rikkumise puudumisel oleks
valimistulemus võinud kujuneda teistsuguseks. Valimistulemuste kehtetuks tunnistamine ei saa
põhineda üksnes oletustel või üldisel kahtlusel mõjutustegevuse võimaliku mõju suhtes.
Veneetsia komisjon on ühtlasi juhtinud tähelepanu sellele, et valimiskampaania ajal toimunud
rikkumiste mõju valimistulemusele on märksa keerulisem hinnata kui hääletamise või häälte
lugemisega seotud rikkumiste mõju. Aruandes ei ole esitatud ühtset metoodikat, mille alusel saaks
hinnata desinformatsiooni või muu mõjutustegevuse mõju valijate eelistustele ja
valimistulemusele.
See küsimus on oluline ka kavandatava muudatuse puhul. RKVS § 9 lõike 2 punkt 3 võimaldab
hääletamistulemused kehtetuks tunnistada ka juhul, kui seadusrikkumine võis hääletamistulemusi
oluliselt mõjutada. Seega ei nõua kehtiv regulatsioon tegeliku mõju tõendamist, kuid võimalik
oluline mõju peab siiski olema tõendite põhjal põhjendatav. Eelnõu puhul tuleks selgitada, milliste
asjaolude ja tõendite alusel saab Vabariigi Valimiskomisjon järeldada, et välisriigi mõjutustegevus
võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.
Samuti tuleb hinnata, millistel juhtudel oleks põhjendatud hääletamistulemuste osaline või täielik
kehtetuks tunnistamine. Seejuures tuleks lähtuda põhimõttest, et valimistulemustesse sekkumine
ei tohi olla ulatuslikum, kui on vajalik tuvastatud asjaolude tagajärgede kõrvaldamiseks.
Vabariigi Valimiskomisjon juhib tähelepanu ka sellele, et kordushääletamine ei pruugi alati
kõrvaldada juba toimunud mõjutustegevuse tagajärgi. Kui mõjutustegevus on kujundanud valijate
hoiakuid ja eelistusi pikema aja jooksul, ei ole võimalik tagada, et kordushääletamisel kujuneks
valijate tahe mõjutustegevusest sõltumatult. Samuti võib kordushääletamise korraldamine ise
kaasa tuua täiendava mõjutustegevuse või suurendada usaldamatust valimisprotsessi vastu.
Seetõttu tuleb analüüsida, kas ja millistel tingimustel on kordushääletamine selliste asjaolude
puhul sobiv ja tulemuslik õiguskaitsevahend.
5. Menetlustähtajad ja valimistulemuste õiguskindlus
Kehtivad valimiskaebuste menetlemise tähtajad on lühikesed, et tagada valimistulemuste kiire ja
lõplik kindlakstegemine.
Välisriigi mõjutustegevuse tuvastamine ja selle võimaliku mõju hindamine võib aga eeldada
mahukat teabe kogumist, eri asutuste koostööd ja täiendavat analüüsi. Seetõttu ei pruugi selliste
asjaolude hindamine olla võimalik kehtivate valimiskaebuste menetlemise tähtaegade jooksul.
2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.coe.int/en/web/venice-commission/-/cdl-ad-2025-003-e.
5
Samuti võib mõjutustegevuse tegelik ulatus selguda alles pärast valimistulemuste
väljakuulutamist.
Seetõttu tuleb seaduses määrata kindlaks, millise aja jooksul saab vastava taotluse esitada ning
millised tähtajad kehtivad Vabariigi Valimiskomisjoni ja Riigikohtu menetluses.
Eraldi vajab lahendamist küsimus, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik valimistulemuste
kehtivust uuesti hinnata pärast Riigikogu uue koosseisu ametisse asumist. Seadusandjal tuleb
määrata selge ajaline piir, mille jooksul on võimalik välisriigi mõjutustegevuse tõttu taotleda
hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist, ning sätestada, millised õiguslikud tagajärjed
kaasnevad mõjutustegevuse tuvastamisega pärast valimistulemuste lõplikku kindlakstegemist.
Seejuures tuleb leida tasakaal valimiste õiguspärasuse kontrollimise ja valimistulemuste
õiguskindluse vahel.
6. Mõjutustegevuse ennetamine ning teiste valimiste ja rahvahääletuste kaitse
Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et lisaks hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise
võimalusele tuleks analüüsida, kas kehtivas õiguses on piisavad võimalused valimisprotsessi
kahjustava mõjutustegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine on olemuslikult tagantjärele rakendatav abinõu.
Valimiste vabaduse ja aususe kaitseks on aga oluline, et õiguslikud võimalused lubamatule
mõjutustegevusele reageerimiseks oleksid olemas juba selle toimumise ajal.
Seejuures tuleb eristada õigusvastast mõjutustegevust õiguspärasest poliitilisest arutelust ning
tagada, et võimalikud piirangud ei kahjustaks põhjendamatult sõna- ja väljendusvabadust.
Vabariigi Valimiskomisjon juhib tähelepanu ka sellele, et välisriigi mõjutustegevusest tulenevad
ohud ei piirdu Riigikogu valimistega. Samasugune mõjutustegevus võib kahjustada kohaliku
omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste ning rahvahääletuse vabadust ja ausust.
Ka nende puhul peab olema tagatud valijate võimalus kujundada oma tahe vabalt ja teha otsus
lubamatu mõjutustegevuseta. Seetõttu tuleks analüüsida, kas kavandatav regulatsioon peaks
hõlmama kõiki valimisi ja rahvahääletusi.
Üksnes Riigikogu valimise seaduse muutmine ei taga valimisprotsessi ühetaolist kaitset ega
lahenda mõjutustegevusega seotud küsimusi terviklikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ingrid Kullerkann
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees
Riigikogu põhiseaduskomisjon Teie: 03.11.2026
põ[email protected] Meie: 18.11.2026 nr 12-19/26-49/2
Arvamus Riigikogu valimise seaduse muutmise
seaduse eelnõu (981 SE) kohta
Austatud põhiseaduskomisjon
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(981 SE) kohta.
Vabariigi Valimiskomisjon peab oluliseks kaitsta valimiste vabadust ja ausust välisriikide
mõjutustegevuse eest. Desinformatsiooni levitamine, varjatud mõjutuskampaaniad ja ebaseaduslik
rahastamine võivad kahjustada valimiste usaldusväärsust ning valijate võimalust kujundada oma
tahet vabalt. Seetõttu peab komisjon vajalikuks, et seaduses oleksid ette nähtud võimalused
sellisele tegevusele reageerimiseks, sealhulgas vajaduse korral hääletamistulemuste kehtetuks
tunnistamiseks. Samas vajab kavandatav regulatsioon täpsustamist, et tagada selle õigusselgus ja
rakendatavus.
1. Kavandatava muudatuse õigusselgus
Eelnõuga soovitakse täiendada Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 9 lõike 2 punkti 3 selliselt,
et Vabariigi Valimiskomisjonil oleks õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks ja
korraldada kordushääletamine ka juhul, kui hääletamistulemusi mõjutas või võis oluliselt
mõjutada välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine.
Kavandatava muudatuse kohaselt täiendatakse sätet pärast sõna „seadusrikkumine“ sõnadega
„sealhulgas välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine“.
Selline sõnastus käsitab välisriigi desinformatsiooni, mõjutustegevust ja ebaseaduslikku
rahastamist seadusrikkumise liikidena. Seadusrikkumisega saab aga olla tegemist üksnes juhul,
kui vastav tegevus on vastuolus õigusnormiga.
Kehtivas õiguses leidub üksikuid sätteid, mis võimaldavad teatud mõjutustegevusele reageerida.
Näiteks käsitleb karistusseadustiku § 233 Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevust ning
erakonnaseaduse § 12³ sätestab piirangud erakondadele ja teistele annetuse saajatele tehtavatele
annetustele. Samuti näeb riigikaitse korralduse seaduse § 3 lõige 3 ette riigi kaitsmise muu hulgas
informatsioonilise mõjutustegevuse eest.
2
Need sätted ei tähenda siiski, et igasugune välisriigi desinformatsioon või mõjutustegevus oleks
kehtiva õiguse kohaselt keelatud. Mõjutustegevus võib hõlmata ka tegevusi, mis ei vasta ühegi
konkreetse süüteo või muu õigusrikkumise tunnustele.
Seetõttu ei pruugi kavandatav sõnastus täita eelnõu eesmärki, kuna Vabariigi Valimiskomisjonil
ei pruugi olla õiguslikku alust tunnistada hääletamistulemusi kehtetuks sellise mõjutustegevuse
tõttu, mis ei ole käsitatav seadusrikkumisena.
Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul tuleks seaduses selgelt määratleda, millist tegevust
käsitatakse välisriigi desinformatsiooni, mõjutustegevuse ja ebaseadusliku rahastamisena ning
millistel tingimustel võib selline tegevus kaasa tuua hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise.
Eelnõus nimetatud tegevused erinevad nii oma olemuse kui ka tuvastamise ja tõendamise
võimaluste poolest. Näiteks võib ebaseaduslikku rahastamist olla võimalik tõendada konkreetsete
tehingute ja rahastamisallikate kaudu, samas kui desinformatsiooni puhul võib olla keerulisem
tuvastada tegevuse seost välisriigiga ja selle mõju valijate tahte kujunemisele. Seetõttu tuleks
hinnata, kas nende tegevuste suhtes on põhjendatud kohaldada ühetaolisi hääletamistulemuste
kehtetuks tunnistamise aluseid.
Kui seadusandja soovib võimaldada hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist ka juhul, kui
mõjutustegevus ei kujuta endast seadusrikkumist, tuleks kavandatavast täiendusest välja jätta sõna
„sealhulgas“ ning sõnastada vastav alus iseseisva asjaoluna.
2. Mõjutustegevuse tuvastamine ja menetluse algatamine
Eelnõu seletuskirja kohaselt hindaks Vabariigi Valimiskomisjon mõjutustegevuse võimalikku
mõju teiste pädevate riigiasutuste kogutud ja avaldatud teabe põhjal. Samas ei ole eelnõus
määratud, milline asutus mõjutustegevust tuvastab, millises menetluses tõendeid kogutakse ega
kuidas vastav teave Vabariigi Valimiskomisjonile edastatakse.
Välisriigi mõjutustegevus võib olla pikaajaline, hõlmata mitut omavahel seotud tegevust ning
toimuda väljaspool valimiskampaania perioodi. Selle tuvastamine võib eeldada julgeolekuasutuste
ja õiguskaitseasutuste kogutud teabe analüüsimist ning vajaduse korral uurimistoiminguid.
Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul tuleks seaduses selgelt eristada mõjutustegevuse
tuvastamist ja selle õiguslike tagajärgede üle otsustamist.
Komisjon peab põhjendatuks lahendust, mille kohaselt pädev riigiasutus esitab Vabariigi
Valimiskomisjonile põhistatud taotluse koos tõenditega, mille alusel saab komisjon hinnata, kas
mõjutustegevus mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Selliseks taotluse
esitajaks võiks olla näiteks Riigiprokuratuur, kellel oleks võimalik tugineda ka
julgeolekuasutustelt saadud teabele.
Seaduses tuleks määrata kindlaks taotluse esitamiseks pädev asutus, taotluse sisu ja tõenditele
esitatavad nõuded ning menetluse algatamise ja läbiviimise kord. Selge menetluskord on vajalik
ka selleks, et vältida põhjendamatute taotluste esitamist üksnes valimistulemuste vaidlustamise
või nende õiguspärasuses kahtluste tekitamise eesmärgil.
Valimiste usaldusväärsuse seisukohalt on põhimõttelise tähtsusega, et hääletamistulemuste
kehtetuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud ja tõendid oleksid avalikkusele kontrollitavad. Kui
otsustamisel kasutatakse riigisaladust või muud juurdepääsupiiranguga teavet, tuleb seaduses ette
näha menetluslikud tagatised, mis võimaldavad kaitsta piiratud juurdepääsuga teavet, tagades
3
samal ajal otsuse põhjendatuse ja tõhusa kohtuliku kontrolli. Üksnes viitest julgeolekuasutuste
kogutud teabele ei saa piisata hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks.
3. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohtulik kontroll
Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine on erakordselt kaalukas otsus, mis võib mõjutada
valimistulemusi kogu riigis ning valijate ja kandidaatide põhiseaduslikke õigusi.
Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul peaks sellise otsuse puhul olema tagatud Riigikohtu
kontroll sõltumata sellest, kas mõni menetlusosaline otsuse vaidlustab.
Kehtiva valimiskaebemenetluse kohaselt eeldab kaebuse esitamine üldjuhul kaebaja enda õiguste
rikkumist. Seetõttu ei pruugi olla tagatud, et hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise otsus
jõuab Riigikohtus sisulise läbivaatamiseni.
Komisjon teeb ettepaneku näha ette erimenetlus, mille kohaselt pädeva riigiasutuse taotluse alusel
tehtud hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise otsuse edastab Vabariigi Valimiskomisjon ise
Riigikohtule kontrollimiseks.
Selline lahendus on kooskõlas Veneetsia komisjoni seisukohaga, mille kohaselt võib
valimistulemuste kehtetuks tunnistamise otsuse teha kõrgeim valimisasutus ning selle otsuse üle
peab olema võimalik teostada kohtulikku kontrolli kõrgeimas kohtuastmes1.
Erimenetluse kujundamisel võiks lähtuda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
§-s 41 sätestatud protestimenetluse põhimõtetest, kohandades neid kavandatava regulatsiooni
eesmärgile.
Seaduses tuleks sätestada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikohtule edastamise kord,
Riigikohtu kontrolli ulatus ning otsuse jõustumise tingimused. Kaaluda tuleks lahendust, mille
kohaselt ei saaks hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise otsuse alusel kordushääletamist
korraldada enne, kui Riigikohus on otsuse õiguspärasust kontrollinud.
Samuti vajab lahendamist küsimus, kas ja kellel on õigus vaidlustada pädeva asutuse taotluse
rahuldamata jätmine.
4. Mõjutustegevuse mõju hindamine ja kordushääletamise tulemuslikkus
Eraldi vajab analüüsi, milliste tõendite ja kriteeriumide alusel hinnata, kas välisriigi
mõjutustegevus mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.
Mõjutustegevuse olemasolu ja ulatuse tuvastamine ei tähenda iseenesest, et selle oluline mõju
hääletamistulemusele oleks tõendatud. Desinformatsioon ja muu mõjutustegevus võivad
kujundada valijate hoiakuid ja valimiseelistusi, kuid nende mõju konkreetsele valimistulemusele
on keeruline usaldusväärselt kindlaks teha.
Erinevalt hääletamise korraldamisel või häälte lugemisel toimunud rikkumistest ei pruugi
välisriigi mõjutustegevuse puhul olla võimalik kindlaks teha, milliste valijate otsuseid mõjutati
või kuidas oleksid valimistulemused kujunenud mõjutustegevuse puudumisel.
1 Veneetsia komisjoni 2025. aasta aruanne „Urgent Report on the Cancellation of Election Results by Constitutional
Courts“, CDL-AD(2025)003, punkt 21. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.coe.int/en/web/venice-commission/-
/cdl-ad-2025-003-e.
4
Riigikogu valimistel osaleb suur hulk erakondi ja kandidaate ning mandaadid jaotatakse
proportsionaalse valimissüsteemi alusel mitmes valimisringkonnas. Seetõttu võib olla keeruline
hinnata, millist erakonda või kandidaati mõjutustegevus puudutas, kas ja kuidas see muutis valijate
eelistusi ning milline oleks olnud mandaatide jaotus mõjutustegevuseta.
Veneetsia komisjon on oma 2025. aasta aruandes „Urgent Report on the Cancellation of Election
Results by Constitutional Courts“ (CDL-AD(2025)003)2, mis koostati pärast Rumeenia 2024.
aasta presidendivalimiste tulemuste tühistamist, käsitlenud valimistulemuste kehtetuks
tunnistamise aluseid ja tõendamisnõudeid.
Veneetsia komisjoni hinnangul ei pea valimistulemuste kehtetuks tunnistamiseks tingimata olema
tõendatud, et rikkumine tegelikult muutis valimistulemust. Küll aga peab objektiivsete asjaolude
ja piisavate tõendite põhjal olema võimalik põhjendatult järeldada, et rikkumise puudumisel oleks
valimistulemus võinud kujuneda teistsuguseks. Valimistulemuste kehtetuks tunnistamine ei saa
põhineda üksnes oletustel või üldisel kahtlusel mõjutustegevuse võimaliku mõju suhtes.
Veneetsia komisjon on ühtlasi juhtinud tähelepanu sellele, et valimiskampaania ajal toimunud
rikkumiste mõju valimistulemusele on märksa keerulisem hinnata kui hääletamise või häälte
lugemisega seotud rikkumiste mõju. Aruandes ei ole esitatud ühtset metoodikat, mille alusel saaks
hinnata desinformatsiooni või muu mõjutustegevuse mõju valijate eelistustele ja
valimistulemusele.
See küsimus on oluline ka kavandatava muudatuse puhul. RKVS § 9 lõike 2 punkt 3 võimaldab
hääletamistulemused kehtetuks tunnistada ka juhul, kui seadusrikkumine võis hääletamistulemusi
oluliselt mõjutada. Seega ei nõua kehtiv regulatsioon tegeliku mõju tõendamist, kuid võimalik
oluline mõju peab siiski olema tõendite põhjal põhjendatav. Eelnõu puhul tuleks selgitada, milliste
asjaolude ja tõendite alusel saab Vabariigi Valimiskomisjon järeldada, et välisriigi mõjutustegevus
võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.
Samuti tuleb hinnata, millistel juhtudel oleks põhjendatud hääletamistulemuste osaline või täielik
kehtetuks tunnistamine. Seejuures tuleks lähtuda põhimõttest, et valimistulemustesse sekkumine
ei tohi olla ulatuslikum, kui on vajalik tuvastatud asjaolude tagajärgede kõrvaldamiseks.
Vabariigi Valimiskomisjon juhib tähelepanu ka sellele, et kordushääletamine ei pruugi alati
kõrvaldada juba toimunud mõjutustegevuse tagajärgi. Kui mõjutustegevus on kujundanud valijate
hoiakuid ja eelistusi pikema aja jooksul, ei ole võimalik tagada, et kordushääletamisel kujuneks
valijate tahe mõjutustegevusest sõltumatult. Samuti võib kordushääletamise korraldamine ise
kaasa tuua täiendava mõjutustegevuse või suurendada usaldamatust valimisprotsessi vastu.
Seetõttu tuleb analüüsida, kas ja millistel tingimustel on kordushääletamine selliste asjaolude
puhul sobiv ja tulemuslik õiguskaitsevahend.
5. Menetlustähtajad ja valimistulemuste õiguskindlus
Kehtivad valimiskaebuste menetlemise tähtajad on lühikesed, et tagada valimistulemuste kiire ja
lõplik kindlakstegemine.
Välisriigi mõjutustegevuse tuvastamine ja selle võimaliku mõju hindamine võib aga eeldada
mahukat teabe kogumist, eri asutuste koostööd ja täiendavat analüüsi. Seetõttu ei pruugi selliste
asjaolude hindamine olla võimalik kehtivate valimiskaebuste menetlemise tähtaegade jooksul.
2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.coe.int/en/web/venice-commission/-/cdl-ad-2025-003-e.
5
Samuti võib mõjutustegevuse tegelik ulatus selguda alles pärast valimistulemuste
väljakuulutamist.
Seetõttu tuleb seaduses määrata kindlaks, millise aja jooksul saab vastava taotluse esitada ning
millised tähtajad kehtivad Vabariigi Valimiskomisjoni ja Riigikohtu menetluses.
Eraldi vajab lahendamist küsimus, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik valimistulemuste
kehtivust uuesti hinnata pärast Riigikogu uue koosseisu ametisse asumist. Seadusandjal tuleb
määrata selge ajaline piir, mille jooksul on võimalik välisriigi mõjutustegevuse tõttu taotleda
hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist, ning sätestada, millised õiguslikud tagajärjed
kaasnevad mõjutustegevuse tuvastamisega pärast valimistulemuste lõplikku kindlakstegemist.
Seejuures tuleb leida tasakaal valimiste õiguspärasuse kontrollimise ja valimistulemuste
õiguskindluse vahel.
6. Mõjutustegevuse ennetamine ning teiste valimiste ja rahvahääletuste kaitse
Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et lisaks hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise
võimalusele tuleks analüüsida, kas kehtivas õiguses on piisavad võimalused valimisprotsessi
kahjustava mõjutustegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine on olemuslikult tagantjärele rakendatav abinõu.
Valimiste vabaduse ja aususe kaitseks on aga oluline, et õiguslikud võimalused lubamatule
mõjutustegevusele reageerimiseks oleksid olemas juba selle toimumise ajal.
Seejuures tuleb eristada õigusvastast mõjutustegevust õiguspärasest poliitilisest arutelust ning
tagada, et võimalikud piirangud ei kahjustaks põhjendamatult sõna- ja väljendusvabadust.
Vabariigi Valimiskomisjon juhib tähelepanu ka sellele, et välisriigi mõjutustegevusest tulenevad
ohud ei piirdu Riigikogu valimistega. Samasugune mõjutustegevus võib kahjustada kohaliku
omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste ning rahvahääletuse vabadust ja ausust.
Ka nende puhul peab olema tagatud valijate võimalus kujundada oma tahe vabalt ja teha otsus
lubamatu mõjutustegevuseta. Seetõttu tuleks analüüsida, kas kavandatav regulatsioon peaks
hõlmama kõiki valimisi ja rahvahääletusi.
Üksnes Riigikogu valimise seaduse muutmine ei taga valimisprotsessi ühetaolist kaitset ega
lahenda mõjutustegevusega seotud küsimusi terviklikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ingrid Kullerkann
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees