| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 18.11.2026 |
| Sünkroonitud | 19.11.2026 |
| Liik | Arupärimine |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Soode taastamise mõju kohta Eesti metsadele ning projektivigade ja avaliku raha kasutamise kohta |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
2> z:@rZ
PI1GIKOGU
Hr. Erkki Keldo Energeetika- ja keskkonnaminister
ARUPARIMJNE 18.11.2026
Soode taastamise mOju Eesti metsadele, projektivead ja avaliku raha kasutamine
Lugupeetud minister,
Eestis on viiinastel aastatel ulatuslikult asutud taastama sold sulgedes kuivenduskraave, tOstes veetaset ning muutes aastakumnete jooksul vaijakujunenud Okosüsteeme. Toid rahastatakse suurel maaral Euroopa Liidu vahenditest fling elm viivad neid RMK, Eestimaa Looduse Fond ja teadusasutused.
Eesti on koos Euroopa Liiduga kulutanud margalade taastarnisele juba ktimneid miljoneid eurosid fling kavandamisel on uued suuremahulised projcktid. Sarnal ajal on pOhjust kusida, milline on nende toMe tegelik keskkonnakasu, majanduslik mOju ja pikaajaline hind Eesti riigile,
RIvIK avaldatud uuringuandmetel tuvastati aastatel 201 3202 1 taastatud soometsades ligikaudu 400 hektaril hinnatud puistutest tugev kahjustus. Eesti Maattlikooli professor Reirno Lutter on hoiatanud, et pikaajaliselt kuivendatud metsade niisutamine voib pOhjustada markimisvaarse susinikuvOla fling anda kliimaeesmarkidele vastupidise tulemuse.
Probleeme ilmestab Parnumaal Kikepera looduskaitsealal toimuv, kus 3114 hektari suurusel alal kavandatakse 143 kilomeetri kuivenduskraavide sulgemist. Projekteerimisvea tOttu tuleb 154 meetrit juba suletud kraavi uuesti avada, sest projekteerija ci tuvastanud kraavi tegelikku voolusuunda. Kohalikud elanikud olid antud probleemide eest varem hoiatanud.
Taiendavaid kusimusi tekitab taastamistOode valisrahastus. Naiteks rahvusvahelise WaterLANDSi projekti Eesti tegevuste eelarve on 5,2 miljonit eurot. Projekti koordineerib Iirimaa University College Dublin fling rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 programm. See tOstatab kusimuse, kelle algatusel Eesti metsad rahvusvahelistesse projektidesse kaasatakse fling millisel maaral mOjutavad valisrahastuse eesmargid Eesti looduskeskkonda puudutavaid otsuseid.
Peame vajalikuks hinnata, kas aastakumnete jooksul kujunenud metsakoosluste ulatuslik urnberkujundamine on pOhjendatud fling kuidas tagatakse. et looduskaitse flume all ci pOhjustata uusi keskkonna- ja majanduskahjusid.
Sellest tulenevalt palume vastata järgmistele kusimustele:
1. Kuidas hindate Eesti senise soode taastamise poliitika tulemuslikkust fling milliseid muudatusi peate vajalikuks, arvestades ilmnenud metsakahjustusi ja projekteerimisvigu?
RHGF(OGU 1..osi plar..s is, ‘F +372 531 6331 digikoi.ee
15165,’Fallinn F. +372 631 6334
Arupâriminc
oA&. ,4.5.&!?2.4..NKYS
P KOGU 2
2. Milliste teaduslike tOendite ja valisriikide kogemuste alusel peetakse pOhjendatuks aastakOmneid kujunenud metsaokosUsteemide veerefilmi muutrnist fling kuidas kavatsete tagada kasutatavate meetodite sobivuse Eesti oludesse?
3. Millise tegevuskavaga kavatsete valtida soode taastamisest pOhjustatud metsakahjustusi fling tagada projekteerijate vastutuse ja rnaaomanikele tekkinud kahju hUvitamise?
4. Kelle algatusel ja milliste kriteeriumide alusel kaasatakse Eesti metsad valisrahastusega taastamisprojektidesse fling kuidas tagate, et rahastajate eesrnargid ei kaaluks ules Eesti Iooduskeskkonna ja maaomanike huve?
5. Kui paiju on soode taastamisele seni kulutatud, millised on tulevased rahalised kohustused fling milliste riigieelarve kulude arvelt kavatsete neid katta?
6. Kuidas on kavandatud soltumatu auditi korraldamine, et hinnata soode taastamise tegelikku keskkonnamOju, metsakahjustusi, majanduslikku tasuvust ja avaliku raha kasutarnise pOhjendatust?
Riigikogu liikrned:
11AA) ALQLA cEZEEfffj2!EZ2
-c’74)