Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa
Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks
istungi protokoll nr 20
Tallinn, Toompea Kolmapäev, 11. november 2026
Algus 9.30, lõpp 10.30
Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)
Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Peeter Tali, Vladimir Arhipov
Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik)
Puudusid: Timo Suslov, Toomas Uibo, Helir-Valdor Seeder, Anti Poolamets, Madis Kallas
Kutsutud: Riigikogu liige Ants Frosch, põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg, riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981SE) arutelu
3. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks Riigikogu majanduskomisjoni nädala (9.11.2026-12.11.2026) töökava
Komisjoni istung kolmapäeval, 9.11.2026 kell 9.30
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981SE) arutelu
3. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Vladimir Arhipov, Peeter Tali).
2. Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981SE) arutelu
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova 18. juunil algatatud Riigikogu valimise seaduse (RKVS) muutmise seaduse eelnõu (981 SE) ja andis kokkuvõtliku ülevaate komisjoni istungil arutatust.
Ando Kiviberg sõnas, et eelnõuga täiendatakse Riigikogu valimise seadust, sätestades Vabariigi Valimiskomisjoni võimaluse tunnistada hääletamistulemused osaliselt või täielikult kehtetuks ning korraldada kordushääletamine juhul, kui välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi. Muudatuse eesmärk ei ole laiendada hääletustulemuste kehtetuks tunnistamise aluseid, vaid täpsustada olemasolevat regulatsiooni, tuues seaduses sõnaselgelt välja võimalikud rikkumised, mille mõju tuleb hääletustulemuste hindamisel arvesse võtta. Eelnõuga soovitakse tugevdada Eesti valimissüsteemi usaldusväärsust ja vastupanuvõimet välisele mõjutustegevusele ning tagada, et valimised väljendaksid valijate vaba ja teadlikku tahet. Seletuskirja kohaselt ei looda uut hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise alust ega muudeta sekkumiskünnist, vaid täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni, nimetades välisriigi desinformatsiooni, mõjutustegevuse ja ebaseadusliku rahastamise asjaoludena, mida võib hääletamistulemuste hindamisel arvesse võtta.
Kui välisriigi koordineeritud mõjutustegevus, ulatuslik desinformatsioonikampaania või varjatud rahastamine mõjutab või võib oluliselt mõjutada hääletustulemusi, peab Vabariigi Valimiskomisjonil olema selge seaduslik alus selliste asjaolude arvestamiseks ning vajaduse korral valimistulemuste kehtetuks tunnistamiseks ja kordushääletamise korraldamiseks.
Muudatuse vajalikkust põhjendatakse Euroopa julgeolekuarengute ning Rumeenia ja Moldova 2024. aasta valimistega seotud mõjutustegevuse näidetega. Võrdluseks käsitletakse ka Prantsusmaa ja Austria regulatsiooni ning kohtupraktikat. Seletuskirjas tuuakse tänapäevaste mõjutusmeetoditena muu hulgas esile koordineeritud desinformatsioonikampaaniad, varjatud rahastamine, sotsiaalmeedia ja mõjutusvõrgustike kasutamine, algoritmiline võimendamine ning küberoperatsioonid.
Vabariigi Valimiskomisjon peab hindama, kas mõjutustegevus mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Hindamisel saab muu hulgas tugineda pädevate julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste kogutud ja avaldatud teabele.
Ando Kiviberg selgitas, et eelnõu kohta küsiti arvamust Vabariigi Valimiskomisjonilt, riigi valimisteenistuselt, erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt, Vabariigi Valitsuselt, KAPOlt, VLAlt, TTJAlt, Riigikohtult, õiguskantslerilt, TÜ õigusteaduskonnalt ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudilt. Vabariigi Valitsus arutas seda eelnõu oma istungil ja otsustas toetada eelnõu (981 SE) eesmärki, mitte eelnõu sõnastust. Vabariigi Valitsus mõistab, et kaasaegses julgeolekukeskkonnas on hübriidohud, sealhulgas välisriikide valimistesse sekkumine, muutunud reaalseks ohuks demokraatlike institutsioonide toimimisele, kuid tuleb arvesse võtta asjaolu, et klassikalised valimisseadused on kujundatud eelkõige riigisisese poliitilise konkurentsi reguleerimiseks ning riiklike järelevalveasutuste võimalused piiratud olukordades, kus mõjutustegevuse allikas asub välisriigis ning tegutseb uute meediaplatvormide vahendusel. Välisriigi koordineeritud ja varjatud mõjutustegevus ehk desinformatsioonikampaaniad, sotsiaalmeedia algoritmide sihipärane mõjutamine ja varjatud välisrahastus võib kahjustada vabade valimiste põhimõtet. Pädeva hinnangu andmine on õiguskaitseorganite ülesanne ning sellest peaksid tulenema ka asjakohased edasised sammud.
Põhiseaduskomisjon toetab samuti eelnõu eesmärki ja leiab, et kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas peab looma selgemad õiguslikud alused reageerimaks riigi põhiseaduslikku korda ohustavatele ilmingutele. Kehtivas seaduses puudub sõnaselge regulatsioon, mis täpsustab väliste ohtudega seotud mõjutustegevust ja ebaseaduslikku rahastamist, mis võivad seada kahtluse alla valimiste usaldusväärsust ja mõjutada vaba valimise põhimõtete ning mandaatide jaotust.
Puudustena toodi välja, et eelnõus on jäänud definitsioonita mõisted „desinformatsioon“ ja „mõjutustegevus“, mis omakorda loob normi rakendamisel laia ning potentsiaalselt politiseeruva kaalutlusruumi. Niivõrd laialivalguv säte annab valimised kaotanud poliitjõududele kaotajatele mugava ettekäände tulemusi alati väidetavatele välismõjudele viidates vaidlustada, mis suurendab ühiskondlikku polariseerumist ning võib eelnõu eesmärgile vastupidiselt avalikkuse usaldust valimisprotsessi vastu hoopis vähendada.
Lahendusena pakuti defineerida seaduse tasandil „desinformatsiooni“ ja „mõjutustegevuse“ mõisted, sätestada ühemõtteliselt, kas valimiste tühistamine eeldab varasema konkreetse seadusrikkumise tuvastamist või luuakse kõnealuse sättega teadlikult uued, iseseisvad tühistamisalused, täpsustada eelnõu tekstis sõna väline mõjutustegevus, et hoida ära siseriikliku legitiimse poliitdebati ekslikku hõlmamist sätte kohaldamisalasse.
Põhiseaduskomisjoni on seisukohal, et seaduse muudatus on vajalik meede Eesti valimissüsteemi ja põhiseadusliku korra kaitsmiseks 21. sajandile iseloomulike hübriidohtude eest ning eelnõu ettevalmistaja on püüdnud selleks pakkuda võimalikult kompaktset ja arusaadavat lahendust. Sätte õigusselguse ja proportsionaalsuse tagamiseks tuleks eelnõuga täiendavalt töötada. Eelnõu algataja on komisjoni seisukohaga ka nõustunud.
Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe selgitas, et Vabariigi Valimiskomisjoniga (VVK) on eelnõuga seonduvaid ettepanekuid arutatud ning põhiseaduskomisjonile vastavasisuline arvamus esitatud. VVK toetab Vabariigi Valitsuse seisukohta küsimuses, et mõisted tuleb selgelt ja üheselt defineerida, mis aitab vältida põhjendamatut survet hääletuste tühistamiseks ja loob VVKle võimaluse otsuse tegemisel tugineda konkreetsetele ekspertarvamustele ja faktidele. Siinjuures juhib VVK tähelepanu, et lisaks terminite täpsustamisele tuleb seaduses täiendada kaebuste läbivaatamise osa, tagades Riigikohtule piisava aja kaebuste lahendamiseks. Praegu on selleks ette nähtud aeg väga lühike. Valimistulemused kuulutatakse välja pärast seda, kui kõik kaebused ja nendega seotud vaidlused on lahendatud. Pärast valimisi hääletamise kehtetuks tunnistamisel tuleb eelkõige lähtuda Riigikohtu praktikast tulenevast olulisuse kriteeriumist, kas tuvastatud rikkumine või mõjutustegevus võis mõjutada mandaatide jaotust. Oluline on eristada hääletamise tühistamist valimiste ajal ja hääletamise kehtetuks tunnistamist pärast valimisi. Hääletamise ajal, enne häälte lugemist jaoskonnakomisjonis, on võimalik hääletamine tühistada, sealhulgas ka e-hääletamise viisi puhul. Sellisel juhul korraldatakse uus hääletamine. Kui üks hääletamisviis tühistatakse, jääb valijatele võimalus uuesti hääletada, näiteks pabersedeliga. See ei tähenda automaatselt hääletamise kehtetuks tunnistamist. Kordushääletamise puhul tuleb täpsustada, milline on hääletamisõigust omavate valijate ring. Ühe võimalusena saavad kordushääletamisel osaleda need, kes hääletasid esimeses voorus. Samas vajab kaalumist, kas kordushääletamise õigust tuleks laiendada ka neile, kes esimeses voorus hääletama ei tulnud. Samuti on piiratud kordushääletamise viiside arv. Praeguse käsitluse kohaselt ei hõlma see e-hääletamist.
Lisaks eelöeldule tuleb eristada erinevaid mõjutustegevuse vorme, näiteks desinformatsiooni levitamist ja välisriigi sekkumist valimisprotsessi. Välisriigi mõjutustegevus peab olema kindlaks tehtud (konkreetsele riigile omistatud) ning selle kohta peavad olema konkreetsed asjaolud ja tõendid. Pelgalt mõjutustegevuse kahtlusest ei piisa, et käsitleda seda tõendatud välisriigi sekkumisena.
Arne Koitmäe sõnas, et häälte ostmine on problemaatiline küsimus, kuna VVK peab otsuse tegemiseks omama piisavaid ja vettpidavaid tõendeid. Selliste juhtumite korral algatatakse kriminaalmenetlus, mis kulgeb valimismenetlusest eraldi ja oma tavapärases korras. Vastav praktika on juba olemas. VVK peamine pädevus on valimiste korraldamine, mitte õigusrikkumistega seotud asjaolude uurimine, tõendite kogumine ja faktide väljaselgitamine. Seetõttu peab VVK otsuste tegemisel saama tugineda pädevate õiguskaitseasutuste kogutud tõenditele ja hinnangutele.
Eraldi küsimus on laiaulatuslik mõjutustegevus. Näiteks Kanadas on välisriigi mõjutustegevus sõnaselgelt valimisseadusesse sisse kirjutatud. VVK hinnangul tuleb tagada valimiste üldpõhimõtete järgimine. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) teostab järelevalvet valimiste ja erakondade rahastamise üle, kuid rahastamisega seotud rikkumine ei ole iseenesest valimistulemuste kehtetuks tunnistamise alus. Kanada näitel on välisriigi mõjutustegevusega seotud süüteokoosseis sõnaselgelt sätestatud kriminaalkoodeksis. 2024. aastal jõustunud muudatustega loodi eraldi süüteokoosseis, mis käsitleb välisriigi üksuse suunamisel või koostöös sellega toime pandud varjatud või petlikku tegevust, mille eesmärk on mõjutada poliitilist protsessi või demokraatlike õiguste kasutamist.
Siinkohal tuleks kaaluda kas ka Eesti kriminaalkoodeksis tuleks regulatsiooni täpsustada, et välisriigi mõjutustegevuse mõiste ja selle õiguslikud tagajärjed oleksid selgelt määratletud.
Uurimiskomisjoni liikmed tõdesid, et välisriikide mõjutustegevuse tuvastamine ja selle omistamine konkreetsele riigile on sageli keeruline. Riigid kasutavad mõjutustegevuseks erinevaid vahendajaid ja kanaleid, sealhulgas sotsiaalmeediaplatvorme TikTok, X (endine Twitter) ja Telegram. Platvormi kaudu sekkumise fakti tuvastamine võib olla lihtsam kui selle konkreetsele riigile omistamine.
Arutelus juhiti tähelepanu ka sellele, et välisriigi mõjutustegevuse kindlakstegemine võib võtta märkimisväärselt aega ning seda tuleks käsitleda laiemas kontekstis. Oluline on hinnata mõjutustegevust tervikuna, sõltumata sellest, kas selle seos konkreetse välisriigiga on otseselt tuvastatav. Välisriigi sekkumise tuvastamise kõrval on oluline pöörata tähelepanu ka teistele huvirühmadele, kes võivad püüda ühiskondlikke protsesse ja otsustusmehhanisme mõjutada. Arutelus leiti, et mõjutustegevuse omistamine konkreetsele välisriigile on keeruline.
Rõhutati, et mõjutustegevuse rahastamisallikate väljaselgitamine on samuti keeruline ja ajamahukas protsess, mis nõuab märkimisväärseid ressursse.
Leiti, et hinnangu peaksid andma pädevad õiguskaitseasutused ja VVK. Selle hinnangu alusel tuleb vajaduse korral algatada väärteo- või kriminaalmenetlus. Arutelus käsitleti ka küsimust, kas vastava otsuse langetamine on Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikohtu pädevuses.
Arutelus käsitleti ka botifarmide kasutamist mõjutustegevuses ning nende rolli sotsiaalmeedias leviva info kunstlikul võimendamisel ja avaliku arvamuse mõjutamisel ning tõstatati küsimus sotsiaalmeedias levivate reklaambännerite üle järelevalve teostamisest ning võimalustest nende levikut vajaduse korral piirata.
Eerik-Niiles Kross tegi ettepaneku korraldada laiapõhjaline arutelu kõigi asjaomaste osapoolte osavõtul uurimiskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühise istungi vormis, et saada terviklik ülevaade probleemistikust, selgitada osapoolte seisukohti ning arutada võimalikke lahendusi ja edasisi tegevusi. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg toetas ettepanekut.
Otsustati:
2.1. Arutada 981 SE-le esitatud arvamusi ja ettepanekuid põhiseaduskomisjoni ja uurimiskomisjoni ühisel istungil (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Vladimir Arhipov, Peeter Tali).
3. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud
(allkirjastatud digitaalselt)
Eerik-Niiles Kross
esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Regina Aasumets
protokollija