Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riigikogus 17.06.2026 vastu võetud keeleseaduse muutmise seadusega täiendati muu hulgas keeleseaduse § 18 lõiget 1 järgmise lausega: „Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopiat võib avalikult esitada ja edastada vaid juhul, kui tegemist on lastele suunatud teosega.“. Antud säte jõustus 19.07.2026.
Keeleseaduse muudatuse eesmärk oli tugevdada eesti keele positsiooni kinolevis. Tehtud muudatus omab siiski ka planeerimatut mõju väljaspool kinolevi. Audiovisuaalteoste võõrkeelse dublaaži/pealelugemise (helilise tõlke) keelustamine mõjutab otseselt Eesti telekanaleid, Eestist välisturgudele suunatud telekanaleid ja tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid (ingl keeles video on demand, VOD). Olukord, kus Eesti meediateenuste osutajate poolt opereeritavate võõrkeelsete telekanalite ja videojagamisplatvormide vaatajad ei saa enam tarbida audiovisuaalset sisu harjumuspärase dublaažiga, on riigi vaatest ühist inforuumi piiravaks julgeolekuriskiks ja ka majanduslikuks riskiks eraettevõtetele. Samuti vähendab võõrkeelse dublaaži/pealelugemise keelamine vaegnägijate võimalusi audiovisuaalmeedia sisu tarbida.
Käesoleva eelnõu eesmärk on eelviidatud puudus kõrvaldada ja viia seadus kooskõlla esialgse eesmärgiga.
Seadus jõustub üldises korras.
Eelnõuga muudetakse keeleseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.07.2026, 14.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Alljärgnevalt tuuakse põhjalikumalt välja 17.06.2026 vastu võetud keeleseaduse muutmise regulatsiooniga kaasnevad probleemid teemade kaupa. Käesoleva eelnõu eesmärk on need probleemid kõrvaldada regulatsiooni kitsendamise teel.
2.1. Riigikogus 17.06.2026 vastu võetud keeleseaduse muudatus ei täida eesti keele kaitse eesmärki ning omab negatiivset mõju Eesti ühtsele inforuumile ja meedia ligipääsetavusele
Võõrkeelse dublaaži/pealelugemise keelamine ei tähenda automaatselt vaatajate leppimist subtiitritega. Tänu sellele, et venekeelset audiovisuaalsisu toodetakse maailmas suures mahus ja see on endiselt kättesaadav ka Eestis, moodustab 80% mitte-eestlaste televaatamise koguajast muude (Emori poolt mittemõõdetavate) telekanalite vaatamine. ETV+ kogemus näitab, et venekeelse pealugemise/dublaaži puudumine vähendas muude võõrkeelsete teleseriaalide vaatajaskonda üle 50%. Arvestades, et ETV+ vaatajatest on 63% vanuses 65+ ning 28% vanuses 50-64, on selline tulemus igati loogiline. On ilmselge, et Eesti telekanalite meediasisu pakkumise sellisel muutumisel liigub venekeelne vaataja meie inforuumist välja, kasvab piraatlus ja suureneb vaenuliku infomõjutustegevuse tulemuslikkus.
Riiklik meediapoliitika on pikalt toetanud ühtse inforuumi kujundamist. ETV+ loomise üks põhieesmärke oli ja on pakkuda Eestis elavatele venekeelsetele elanikele kvaliteetset Eesti meediasisu. Üle kümne aastase tegevusega on ETV+ kujunenud muust rahvusest elanike olulisemaks meediakanaliks1. Uuringufirma Emori andmetel on ETV+ muukeelse elanikkonna meediabrändide pingereas juba mitmendat aastat esikohal2. Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 20233 näitab, et Eesti infokanalite seast on muukeelsete Eesti elanike usaldus ETV+le kõige kõrgem (46% muukeelsetest elanikest). Emori andmetel on ETV+’i vaatajaskond üle 200 000 inimese, kellest ligi 80% on muukeelsed. ETV+ on muukeelse elanikkonna seas vaadatuim telekanal ja selle vaatamine moodustab 8,3% muukeelsete elanike kogu televaatamise ajast.
Arvestades, et vene keel on Eestis eesti keele järel suuruselt teine kõnekeel ning venekeelne meediaruum üks olulisemaid muukeelseid meediatarbimise keskkondi, on dublaaži/pealelugemise piiramine vastuolus märkimisväärse osa Eestis elavate vaatajate tegelike tarbimisharjumuste ja eelistustega. Seejuures ei koosne venekeelne auditoorium üksnes vene emakeelega elanikest, vaid olulisel määral näiteks ka ukrainlastest, valgevenelastest ja teistest vähemusrahvustest, kes tarbivad sisu vene keeles.
2.2. Oluline julgeolekurisk
Kaitsepolitseiamet4 on korduvalt rõhutanud Venemaa propagandakanalitest johtuvat julgeolekuriski. Eesti inforuumi kaitseks on Eesti riik järjepidevalt piiranud Venemaa propagandakanalite levikut. Riigikantselei andmed kinnitavad, et Venemaa telekanalite piiramisel on olnud positiivne mõju: kui 2022. aasta alguses pidas ligikaudu kolmandik muust rahvusest elanikest Venemaa telekanaleid oluliseks teabeallikaks, siis 2025. aastaks oli see näitaja langenud umbes 10%-ni.5 See fakt kinnitab, et Eesti inforuumi kaitsmise meetmed on tõhusad, kuid nende edu sõltub inimestele atraktiivsete seaduslike alternatiivide olemasolust.
Kui Eestis tegutsevad seaduslikud meediateenuse osutajad ei saa pakkuda vaatajatele neile harjumuspärases vormis (sh dublaaži või pealelugemisega) audiovisuaalset sisu, hakkab osa Venemaa telekanalite vaatamisest tänaseks loobunud inimestest otsima alternatiivseid lahendusi sanktsioneeritud Venemaa telekanalite taasvaatamiseks.6
Selline areng on vastuolus Eesti senise strateegiaga tugevdada kohalikku ja usaldusväärset inforuumi. Mida vähem on vaatajal võimalik tarbida seaduslikku Eesti meediateenuste osutajate poolt pakutavat sisu, seda suurem on tõenäosus, et vaataja liigub keskkondadesse, mille üle Eesti riigil puudub sisuline mõju ja kus levib Venemaa propaganda.
Paraku suurendab suvel jõustunud keeleseaduse muudatus soovimatult just nende kanalite ja platvormide tarbimist, mis levitavad Eesti julgeoleku seisukohalt problemaatilist või vaenulikku sisu. Avaliku huvi seisukohalt tuleb toetada, mitte piirata, Eestis tegutsevate ja Eesti õiguskorrale alluvate meediateenuse osutajate konkurentsivõimet ning mitte negatiivselt mõjutada vaatajate meediatarbimise harjumisi.
2.3. Ebaproportsionaalne mõju meediateenuse osutajatele
Keeleseaduse muudatus mõjutab otseselt Eestis tegutsevaid audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, kelle teenuse oluliseks osaks on välismaise audiovisuaalse sisu vahendamine erinevatele sihtrühmadele nii Eestis kui ka väljaspool. Eestis registreeritud ettevõtted osutavad samu audiovisuaalmeedia teenuseid (sh edastavad teleprogramme) Eesti, Lätis ja Leedus koos kohalikus keeles pealelugemise/dublaažiga7. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud Eestis kümneid meediateenuste lubasid telekanalitele levitamiseks Lätis, Leedus, Poolas, Bulgaarias, Tšehhis jne. Kehtiv seadusemuudatus sunnib need kanalid sulgema või viima teistesse riikidesse, mille tulemusel vähenevad märkimisväärselt kohalike ettevõtete tulud, kaovad töökohad ja Eesti riigi aastane maksutulu kahaneb sadade tuhandete Eurode võrra.
Kuigi kehtiva keeleseaduse muutmise seaduse seletuskiri väidab, et mõju ettevõtlusvabadusele on väike ning puudutab üksnes piiratud hulka ettevõtjaid (filmide avaliku esitamise ja edastamisega tegelevad ettevõtted), ei ole sellele järeldusele lisatud sisulist mõjuanalüüsi ega majanduslikku hinnangut ning ei ole arvesse võetud kõiki muudatusest mõjutatud turuosalisi. Võib nõustuda, et mõju kinodele ongi väike, kuid negatiivne mõju teleturule ja videojagamisplatvormidele on kahetsusväärselt suur.
Võõrkeelse sisu võõrkeeles pealelugemise keelamine toob lisaks eelpool käsitletud julgeolekuriskidele endaga kaasa veel negatiivseid majanduslikke mõjusid meediateenuste osutajatele:
• telekanalite vaatajate arvu vähenemise;
• tellimustulu ja reklaamitulu vähenemise;
• investeeringute vähenemise audiovisuaalsesse sisusse;
• audiovisuaalteenuste osutajate võimaluste vähenemise teenindada erinevaid sihtrühmi Eestis;
• Eesti audiovisuaalmeedia ettevõtjate konkurentsivõime languse võrreldes välismaiste ja rahvusvaheliste platvormidega, mille toimimist Eesti riik samaväärselt piirata ei saa.
2.4. Heliline tõlge on ligipääsetavust parandav tehniline lahendus, mitte keelepoliitiline probleem
Meediateenuse osutajatel lasub meediateenuste seadusest tulenev kohustus järjepidevalt parandada oma teenuste ligipääsetavust ning suurendada audiovisuaalse sisu kättesaadavust puuetega inimestele (MeetS § 23). Seetõttu on Eesti ja Euroopa Liidu senine regulatiivne suund olnud ligipääsetavuse meetmete järkjärguline laiendamine, mitte nende piiramine.
Helilist tõlget (pealelugemine, dublaaž) kasutatakse rahvusvaheliselt kõrvuti subtiitrite ja viipekeeletõlkega. Tegemist on tehnilise tõlkemeetodiga, mille eesmärk on muuta audiovisuaalne sisu erinevatele sihtrühmadele ligipääsetavaks. Nende kasutamine ei muuda ei sisu päritolu, levitajat ega vaataja kuulumist Eesti inforuumi, vaid üksnes viisi, kuidas tõlge vaatajani jõuab. Ligipääsetavuse tagamisel tuleb arvestada ka nende inimestega, kellel on nägemispuue, lugemisraskused, ealine erivajadus või kellele on digibokside/telerite seadistamine kõigi tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks keeruline.
Kultuurikontekstis on oluline mainida, et subtiitrite puhul ei ole sageli võimalik lähteteksti sõna-sõnalt edasi anda, kuna ekraanil kuvatava subtiitrite maht on piiratud ning vaatajale peab jääma piisavalt aega subtiitrite lugemiseks. Eriti keeruline on see pikkade sõnade ja keerukamate sõnavormidega keeltes ning seetõttu tuleb tõlget paratamatult lühendada ja kohandada. Praktikas tähendab see, et vokaalse teksti sisu tuleb subtiitritena edasi anda kokkuvõtlikumal kujul, mis võib mõjutada vokaalse sõnumi põhisisu selgust.
Helilise võõrkeelse tõlke olemasolu ei kitsenda eesti keele õppimise võimalusi. Kogu ETV+, ja ka teiste Eesti telekanalite, võõrkeelne sisu on alati varustatud eestikeelse tõlkega, keeleõpet toetav eestikeelne tõlge on alati olemas ja vaatajatele kättesaadav.
Heliline tõlge võib lisaks tõlkefunktsioonile täita ka ligipääsetavuse meetme rolli ning selle kasutamist ei tohiks põhjendamatult piirata. Pigem oleks kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu ligipääsetavuse eesmärkidega lähenemine, mille kohaselt eestikeelse tõlke tagamine on primaarne kohustus, kuid teenuseosutajal säilib võimalus pakkuda täiendavalt ka muid keeleversioone või ligipääsetavuse meetmeid, kui see parandab sisu kättesaadavust ja kasutatavust erinevatele vaatajarühmadele.
2.5. Euroopa praktika ei toeta helilise tõlke piiramist
Euroopa riikides kasutatakse erinevaid helilise tõlke vorme lähtuvalt ajaloolistest traditsioonidest, vaatajate eelistustest, turu eripäradest ning ligipääsetavuse kaalutlustest. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Lätis, Leedus, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja enamikes teistes riikides on dubleerimine peamine või ainus audiovisuaalse tõlke vorm. Subtiitreid kasutatakse tõlkevahendina ainult 15 riigis maailmas. Neid tõlkemeetodeid käsitletakse auditooriumi eelistustele vastavate tehniliste lahendustena, mitte ühiskondliku lõimumise või keelepoliitika probleemina.
Oluline on rõhutada, et pealelugemist/dublaaži kasutatakse Euroopas väga erinevate sihtrühmade teenindamiseks ning selle seostamine üksnes venekeelse auditooriumiga ei vasta tegelikkusele. Pealelugemine on laialdaselt kasutatav audiovisuaalse tõlke vorm mitmes Euroopa riigis ning selle kasutamise põhjused on eelkõige seotud vaatajate eelistuste, harjumuste ja sisu kättesaadavusega.
Ka Eestis puudutab muudatus oluliselt laiemat sihtrühma kui üksnes vene keelt kõnelevad vaatajad. Näiteks pakub Go3 oma tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kataloogis lisaks Eestis kättesaadavatele teostele ka Läti ja Leedu auditooriumile mõeldud läti- ja leedukeelse tõlke pealelugemise valikuid, kuna see on Läti ja Leedu ametlik tõlkelahendus. Erinevates riikides toimivate teenuste puhul on tavapärane, et sama audiovisuaalne teos tehakse kättesaadavaks erinevates keeltes erinevate tõlkemeetodite abil, kui teenusepakkuja tehnilised lahendused seda võimaldavad. Vastuvõetud keeleseaduse muudatuse tulemusena tuleb Go3-l aga Eestis piirata ka läti- ja leedukeelse pealelugemisega sisu pakkumist, kuigi sellisel sisul puudub igasugune seos seletuskirjas nimetatud eesmärgiga vähendada venekeelse inforuumi mõju või keelepõhist segregatsiooni Eestis.
Lisaks võib muudatus tekitada olukorra, kus Eestis lubatud tõlkelahenduste valik muutub kitsamaks kui naaberriikides, kuigi audiovisuaalset sisu levitatakse üha enam piiriülestel platvormidel. See vähendab teenusepakkujate paindlikkust rahvusvaheliste sisukataloogide pakkumisel ning piirab vaatajate võimalusi kasutada neile sobivaid tõlkemeetodeid.
Eeltoodust tulenevalt nähtub, et pealelugemise/dublaaži piiramine ei oleks kooskõlas Euroopa tavapärase lähenemisega audiovisuaalsete teoste tõlkele. Euroopa praktika näitab pigem, et erinevaid tõlkemeetodeid kasutatakse vastavalt auditooriumi vajadustele ning tõlkemeetodi valikut ei käsitleta iseseisva keelepoliitilise probleemina. Seetõttu ei ole piisavalt põhjendatud järeldus, et just pealelugemise/dublaaži piiramine aitaks kaasa lõimumisele või tugevdaks eesti keele positsiooni avalikus ruumis.
Kokkuvõtvalt: keeleseaduse eesmärki – arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades – oleks võimalik saavutada oluliselt vähem piirava meetmega.
Selle asemel, et piirata võõrkeelse helilise tõlke kasutamist, peaks lähtuma põhimõttest, et peamine kohustus on tagada audiovisuaalse sisu eestikeelne tõlge. Kui eestikeelne tõlge on tagatud, peaks teenuseosutajal olema õigus otsustada, kas ja milliseid täiendavaid keeleversioone või tõlkemeetodeid ta oma teenuses lisaks pakub.
Selline lähenemine tagab, et eesti keel ja eestikeelne tõlge on alati kättesaadavad ning seaduse peamine eesmärk on täidetud. Samal ajal säilib teenuseosutajatel võimalus arvestada erinevate sihtrühmade vajaduste, vaatajate eelistuste ja rahvusvaheliste turgude eripäradega. Selline lahendus aitab saavutada seaduse eesmärgi ilma ebavajalike piiranguteta ning vältida mitmeid muudatusest tulenevaid negatiivseid kõrvalmõjusid.
Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on algatatud keeleseaduse muutmine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kehtiva keeleseaduse § 18 lõike 1 kohaselt tagab audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel ja edastamisel audiovisuaalmeediateenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopiat võib avalikult esitada ja edastada vaid juhul, kui tegemist on lastele suunatud teosega.
Eelnõuga muudetakse § 18 lõiget 1. Muudatuse kohaselt tagab audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami üldsusele suunamisel autoriõiguse seaduse § 10 lõike 1 mõttes audiovisuaalmeediateenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopiat võib kinos üldsusele suunata vaid juhul, kui tegemist on lastele suunatud teosega.“
Muudatuse tegemisel lähtutakse autoriõiguse seaduses (AutÕS) kasutatud terminite tähendusest ja täpsustatakse termineid vastavalt sätte mõttele.
AutÕS § 10 sätestab teose üldsusele suunamisel kasutatavate terminite tähenduse. AutÕS § 10 lõike 1 kohaselt loetakse teos üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse teos avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Lõige 3 ehk termin avalik esitus on kasutusel teoste esitamisel ehk ettekandmisel (nt näitleja, laulja jne) ja selle all pigem ei mõisteta audiovisuaalsete teoste eksponeerimist tehnilise vahendi abil.
AutÕS § 10 lõike 5 kohaselt loetakse teos edastatuks, kui see on edastatud kaablita edastamise teel (raadio, televisiooni, satelliidi vahendusel). Kodeeritud signaalid loetakse edastatuks, kui nende üldsusele suunamiseks võimaldatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt või tema nõusolekul dekodeerimisvahendeid.
Keeleseaduse § 18 lõike 1 esimeses lauses on sisuliselt mõeldud üldsusele suunamist autoriõiguse seaduse § 10 lõike 1 tähenduses, mitte üksnes teose avalikku esitamist ja edastamist. Seega on vaja sätet täpsustada. Eeltoodust tulenevalt on vajalik muuta § 18 lõike 1 esimest lauset ja sõnastada selgelt, et võõrkeelsele tekstile peab olema lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami üldsusele suunamisel autoriõiguse seaduse § 10 lõike 1 mõttes.
Termini „edastamine“ kasutamisega keeleseaduse § 18 lõike 1 teises lauses (audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopiat võib avalikult esitada ja edastada vaid juhul, kui tegemist on lastele suunatud teosega) laienes säte automaatselt ka meediateenuse osutajatele, kes edastavad televisiooniprogramme, mis ei olnud muudatuse eesmärk. Kuna keeleseaduse 19.07.2026.a vastu võetud muudatuse eesmärk oli eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt võõrkeelde dubleeritud või pealeloetud audiovisuaalteoste üldsusele suunamise piiramine kinodes, siis on vajalik seaduses vastav täpsustus teha.
Eesti õiguses ei ole mõistet “kino” otseselt defineeritud, aga sellele viidatakse erinevates õigusaktides. Nt AutÕS § 10 lõige 7 viitab kinole (Üldsusele avatud kohaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, näitusesaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, jaekaubandusettevõte, teenindusettevõte, ühissõiduk, majutusettevõte jms). Reklaamiseadus kasutab sõna kino § 28 lõikes 7 (Alkoholi reklaam on keelatud kino, muuseumi ja etendusasutuse ehitises, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas). Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 2 lg 1 samuti räägib kinost kui spetsialiseeritud tegevuskohast (Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levitamiseks või demonstreerimiseks töötava kaupluse, kino, videosaali või muu tegevuskoha (edaspidi spetsialiseeritud tegevuskoht) ruumides ei või viibida alaealine).
Eelnõus toodud lahendus jätaks sätte kohaldamisalast välja ka teoste taasedastajad ehk sideoperaatorid (nt Telia, Go3 jne), kes muutmata kujul samaaegselt taasedastavad kaabli kaudu välismaiseid telekanaleid.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi mõisteid. Muudatuse tegemisel lähtutakse autoriõiguse seaduses (AutÕS) kasutatud terminite tähendusest ja täpsustatakse termineid vastavalt sätte mõttele.
Eelnõus kasutatakse sõna “kino”. Eesti õiguses ei ole mõistet “kino” otseselt defineeritud, aga sellele viidatakse erinevates õigusaktides (vt selgitust eelmises peatükis).
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Statistikaameti andmetel elas 2026. aasta alguses Eestis 1 360 745 inimest, neist 276 125 venelast ja 146 619 muust rahvusest inimest. Otsese sihtrühma moodustavad inimesed, kes kasutavad Eesti meediateenuse osutaja võõrkeelse helilise tõlkega televisiooni- või tellitavat audiovisuaalmeedia teenust. Sihtrühm on seega elanikkonnast väiksem, kuid arvestatav.
Riigikantselei 2025. aasta septembri avaliku arvamuse seire järgi nimetas 14% muudest rahvustest vastajatest Venemaa telekanaleid või uudisteportaale üheks kolmest olulisemast infokanalist; kogu 2025. aastal püsis see näitaja vahemikus 13–15%. Nende kanalite tähtsus on pärast 2022. aasta algust vähenenud, kuid usaldusväärsete ja auditooriumile kasutatavas vormis alternatiivide olemasolu on jätkuvalt oluline.
Lisaks on mõjutatud ka Läti ja Leedu teleauditoorium, kes jälgivad Eesti meediateenuste osutajate Duo Media OÜ ja All Media Eesti AS telekanaleid ning kasutavad VOD teenuseid, mis pakuvad saateid, filme ning seriaale läti-, leedu- ja venekeelse helilise tõlkega.
Eelnõuga jäetakse piirangu kohaldamisalast välja audiovisuaalsete teoste edastamine, taasedastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine. See võimaldab Eesti õigusele alluvatel teenuseosutajatel jätkata filmide, sarjade ja muu sisu pakkumist muukeelsele auditooriumile helilise tõlkega. Muudatus ei taasta keelatud ega sanktsioneeritud telekanalite levitamist ega muuda nende suhtes kehtivaid piiranguid.
Mõju siseturvalisusele ja sisejulgeolekule on eeldatavalt positiivne ja ennetav. Atraktiivse kohaliku meediapakkumise säilimine vähendab motivatsiooni otsida sisu sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, piraatteenustest või Venemaa infomõjukanalitest ning toetab muukeelse elanikkonna püsimist Eesti õigusruumi meediateenuste ja ühise inforuumi kasutajana.
Mõjutatud on inimesed, kellel on nägemislanguse, lugemisraskuse, vähese lugemiskiiruse, vanusest tingitud erivajaduse või muu põhjuse tõttu keeruline jälgida ekraanil kiiresti vahetuvaid subtiitreid. Heliline tõlge võimaldab jälgida dialoogi ilma subtiitreid lugemata ning võib seetõttu parandada teose kasutatavust
ETV+ vaatajaskond on üle 200 000 inimese, kellest 63% on vanuses 65+ ning 28% vanuses 50-64 eluaastat. Helilist tõlget kasutatavate eratelekanalite VOD teenuste vaatajaskond lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ning teisteski riikides on hinnanguliselt Eesti auditooriumist kordades suurem. Kõigile neile, kellele tervislikest põhjustest või meediatarbimise kultuurilistest traditsioonidest lähtudes on heliline tõlge kas ainsaks või siis peamiseks telekanalite jälgimise viisiks säilib võimalus parimal võimalikul viisil telekanalite ja VOD pakutava vaatamist jätkata.
Sihtrühma jaoks tähendab see suuremat iseseisvust teenuse kasutamisel ning paremat ligipääsu meelelahutus-, kultuuri- ja teabesisule.
Enim mõjutatud ettevõtted on eelkõige Duo Media Networks OÜ, All Media Eesti AS ja Go3 kaubamärgi all tegutsev teenuseosutaja ning sideettevõtjatest Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja STV AS. Lisaks võivad olla mõjutatud teised Eestis registreeritud televisiooni- või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kes pakuvad võõrkeelse helilise tõlkega sisu Eestis või teistes riikides. Ettevõtjate arv on kogu ettevõtlussektoriga võrreldes väike, kuid osa mõjutatud ettevõtjaid osutab teenuseid piiriüleselt ning haldab mitme riigi jaoks loodud teleprogramme või sisukatalooge.
Eelnõu majanduslik mõju on ettevõtjatele positiivne. Piirangu kohaldamisala kitsendamine võimaldab jätkata olemasolevate võõrkeelsete heliribade kasutamist televisiooniprogrammides ja nõudevideoteenustes ning säilitada eri sihtrühmadele kujundatud teenusepaketid. Sellega välditakse vaatajaskonna, tellimustulu ja reklaamitulu võimalikku vähenemist ning toetatakse investeeringute jätkumist audiovisuaalsesse sisusse.
Muudatus aitab vältida ühekordseid kohanemiskulusid, mis võiksid kaasneda heliribade eemaldamise, sisukataloogide ümberkujundamise, eraldi tehniliste väljundite loomise, levilepingute muutmise või teenuse teise riiki üleviimisega. Samuti väheneb oht, et Eesti kaudu teistesse riikidesse suunatud teenuste osutamine lõpetatakse ning sellega kaovad Eestist töökohad ja maksutulu.
Eelnõu vähendab konkurentsimoonutuse riski Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate ja välisriigist Eestisse suunatud teenuste vahel. Ilma muudatuseta oleksid Eestis registreeritud ettevõtjad sunnitud piirama oma teenust olukorras, kus paljud välismaised või üleilmsed platvormid saavad jätkuvalt pakkuda kasutajale eri keeleversioone.
Muudatus puudutab Eesti Rahvusringhäälingu televisiooniprogramme ja tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid osas, milles pakutakse teoseid võõrkeelse dublaaži või pealelugemisega. Eelkõige võimaldab muudatus jätkata ETV+ ja veebiteenuste kaudu selliste dokumentaal- ja mängufilmide ning sarjade ja saadete pakkumist, mille heliline tõlge aitab jõuda muukeelse auditooriumini.
Mõju Eesti Rahvusringhäälingu ülesannete täitmisele on positiivne. Erikeelsete tõlkeversioonide pakkumise võimaluse säilimine toetab kogu elanikkonna teenindamist, ühise inforuumi kujundamist ning kultuuri- ja meediasisu ligipääsetavust. Samuti välditakse vajadust eemaldada olemasolevaid heliribasid või vähendada sisukataloogi.
Eelnõu ei kohusta Eesti Rahvusringhäälingut suurendama võõrkeelse toodangu või helilise tõlke mahtu ega muuda tema juhtimis- või rahastamismudelit. Võimalikud programmivaliku ja tõlkeviisiga seotud kulud kaetakse senise tegevuse ja eelarve raames.
Keeleamet teostab keeleseaduse nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet. Eelnõu täpsustab ja kitsendab § 18 kohaldamisala, mistõttu väheneb nende teenuste ja toimingute ring, mille puhul tuleb kontrollida võõrkeelse dublaaži või pealelugemise kasutamist.
Keeleameti tegevused jätkuvad olemasoleva töökorralduse ja eelarve piires ning need ei eelda ameti struktuuri, koosseisu, infosüsteemide ega rahastamise muutmist.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. Väheneb riigipoolne kulu järelevalve teostamise osas.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
___________________________________________________________________________
Algatab _____