| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/4132-1 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Kairi-Ly Einborn (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
13.11.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Abipolitseiniku tegevuse eeskiri
Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 5 lõike 4, § 7 lõike 3, § 12 lõike 5, § 13 lõike 6,
§ 14 lõike 9, § 15 lõike 3, § 17 lõike 7, § 19 lõike 6, § 39 lõike 6, § 44 lõike 5, § 45 lõike 4 ja §
51 lõike 8 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määruses sätestatakse:
1) abipolitseinikuks kandideerimisel esitatavate andmete täpsem loetelu;
2) abipolitseiniku isikuomaduste nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise kord;
3) abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuded ning nende kontrollimise kord;
4) abipolitseiniku tervisenõuded, samaväärse tervisekontrolli tulemusel saadud tervisetõendite
loetelu, nõuded tervisetõendi sisule ja vormile ning tervisekontrolli perioodilisus ja kord;
5) abipolitseiniku väljaõppe, erialaõppe ja täiendusõppe nõuded;
6) abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus;
7) abipolitseiniku lisapuhkuse taotlemine ja selle eest makstava hüvitise taotlemise ning
väljamaksmise täpsem kord;
8) kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise suurus
ning selle taotlemise ja väljamaksmise kord;
9) varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord;
10) abipolitseiniku staatuse peatamise ja taastamise täpsem kord;
11) abipolitseinike arvestuse pidamisel töödeldavate andmete täpsem loetelu.
2. peatükk
Abipolitseinikuks kandideerimisandmete täpsem loetelu
§ 2. Abipolitseinikuks kandideerimisel esitatavate andmete täpsem loetelu
(1) Kandideerimisel esitab isik järgmised üldandmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) varem kasutatud ees- ja perekonnanimed;
3) isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja sugu;
4) kodakondsus;
5) muu riigi kodakondsuse olemasolu;
6) varem omatud muu riigi kodakondsuse korral selle riigi nimi ja kodakondsuse omamise
ajavahemik;
2 (36)
7) muu riigi kodakondsuse taotlemise korral selle riigi nimi ja taotluse esitamise aeg;
8) tegelik elukoht – riik, maakond, linn või vald, asula, tänav, maja- ja korterinumber,
sihtnumber;
9) telefoninumber;
10) elektron-posti aadress.
(2) Kandideerimisel esitab isik järgmised haridusandmed:
1) kõrgeim omandatud haridustase, õppeasutuse nimetus ja lõpetamise aeg;
2) haridust tõendava dokumendi nimetus, dokumendi number ja väljaandmise kuupäev.
(3) Kandideerimisel esitab isik isiklikus kasutuses olevate sotsiaalmeediakontode kohta
järgmised andmed:
1) sotsiaalmeediakeskkonna nimetus;
2) konto kasutajanimi või muu kontot identifitseeriv tunnus.
(4) Kandideerimisel esitab isik kandideerimisele eelnenud viie aasta töötamisega seotud
andmed:
1) tööandja nimi või nimetus;
2) töö- või ametikoht ja selle aadress;
3) töötamise või avalikus teenistuses olemise ajavahemik.
(5) Kandideerimisel esitab isik järgmised andmed oma lähisugulaste ja -hõimlaste (vanemad,
õed-vennad, lapsed, abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine abikaasa, endine registreeritud
elukaaslane) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase kohta:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) elukoha andmed – riik, maakond, linn või vald, asula, tänav, maja- ja korterinumber,
sihtnumber;
4) telefoninumber.
(6) Kandideerimisel esitab isik välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe
kohta järgmised andmed:
1) välisriigi nimi;
2) teenistuse või väljaõppe ajavahemik.
(7) Kandideerimisel esitab isik andmed selle kohta, kas ta on välisriigis toimuvas
kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.
(8) Kui isikule on välisriigis määratud kriminaalkaristus, esitab ta kandideerimisel järgmised
andmed:
1) riigi nimi;
2) karistuse määramise aeg;
3) karistuse aluseks olnud teo õiguslik kvalifikatsioon;
4) määratud karistus.
(9) Isik kinnitab kandideerimisel, et esitatud andmed on täielikud ja õiged ning et ta ei ole
teadlikult varjanud asjaolusid, mis võivad mõjutada tema sobivuse hindamist.
(10) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab andmesubjekti tema isikuandmete töötlemise
eesmärgist ja õiguslikust alusest ning andmete töötlemisega seotud õigustest ja nende
kasutamise võimalustest, arvestades õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid.
3 (36)
3. peatükk
Abipolitseiniku isikuomaduste nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise kord
§ 3. Nõuded abipolitseiniku isikuomadustele
Abipolitseinik peab oma isikuomaduste poolest olema:
1) lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas;
2) hea pingetaluvusega ning suutma säilitada pingeolukorras töövõime ja enesekontrolli;
3) koostöövõimeline ja hea suhtlemisoskusega;
4) kohusetundlik, otsustusvõimeline ja vastutustundlik ning suutma oma pädevuse piires
iseseisvalt otsuseid langetada ja nende võimalikke tagajärgi ette näha;
5) analüüsivõimeline ning suutma eristada olulist ebaolulisest ja leida probleemidele
põhjendatud lahendusi.
§ 4. Vestluse läbiviimine
(1) Abipolitseinikuks kandideerija kutsutakse vestlusele enne abipolitseiniku staatuse andmise
otsustamist.
(2) Vestluse käigus hindab Politsei- ja Piirivalveamet kandideerija sobivust abipolitseinikuks
ning kontrollib tema vastavust kehtestatud isikuomaduste nõuetele.
4. peatükk
Kehalise ettevalmistuse nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise kord
§ 5. Nõuded abipolitseiniku kehalisele ettevalmistusele
(1) Käesolevas peatükis sätestatud kehalise ettevalmistuse nõudeid kohaldatakse teise ja
kolmanda astme abipolitseinike suhtes.
(2) Abipolitseinik peab kehalise ettevalmistuse poolest olema võimeline täitma talle pandud
ülesandeid.
(3) Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks sooritab abipolitseinik
järgmised kehalised katsed:
1) üldine vastupidavus – 3000 meetri jooks;
2) käelihaste jõuharjutus – toenglamangus kätekõverdamine;
3) kõhulihaste jõuharjutus – istesse tõus.
(4) Abipolitseinik, kes kaasatakse politsei tegevusse veesõiduki, sealhulgas laeva,
meeskonnaliikmena, peab lõike 3 punktis 1 sätestatud üldise vastupidavuse katse asemel
sooritama 500 meetri ujumise kehalise katse. Kehaline katse loetakse sooritatuks, kui see on
sooritatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kehtestatud politseiametnike kehalise
ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuete täitmise ja kontrollimise korras sätestatud viisil ning
saavutatud on selles ettenähtud tulemus.
(5) Üldise vastupidavuse mõõtmisel võib 3000 meetri jooksu asendada:
1) 500 meetri ujumise, 6000 meetri sõudmisega ergomeetril või 6000 meetri käimisega;
2) vähemalt 10 kilomeetri pikkuse distantsi läbimisega kalendriaasta jooksul spordivõistlusel
või rahvaspordiüritusel järgmises spordialas: jooksmine, käimine, jalgrattasõit, triatlon,
orienteerumine, murdmaasuusatamine, kiiruisutamine, rulluisutamine, rännakmarss,
4 (36)
aerutamine või sõudmine. Tulemuse arvestamise aluseks on ametlik võistlusprotokoll või
diplom.
(6) Kehaliste katsete läbimist ei nõuta, kui abipolitseinik on viimase 12 kuu jooksul edukalt
sooritanud:
1) politseiametnikule, Kaitseväe tegevteenistujale või vanglaametnikule ette nähtud kehalised
katsed või
2) päästeteenistujale ette nähtud füüsilised katsed, kui nende käigus läbiti jooksudistants.
(7) Naissoost abipolitseinik peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega:
Kehalise katse nimetus Kuni 29-
aastased
30–39-
aastased
40–49-
aastased
50-aastased
ja vanemad
3000 meetri jooks 22 minutit 23 minutit
10 sekundit
24 minutit
40 sekundit
26 minutit
30 sekundit
Toenglamangus
kätekõverdamine
8 6 4 2
Istesse tõus 25 20 16 12
500 meetri ujumine 15 minutit 55
sekundit
20 minutit 21 minutit 55
sekundit
22 minutit
30 sekundit
6000 meetri sõudmine
ergomeetril
29 minutit 31 minutit 32 minutit 33 minutit
6000 meetri käimine 58 minutit 59 minutit 60 minutit 61 minutit
(8) Meessoost abipolitseinik peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega:
Kehalise katse nimetus Kuni 29-
aastased
30–39-
aastased
40–49-
aastased
50-aastased
ja vanemad
3000 meetri jooks 17 minutit
10 sekundit
19 minutit
50 sekundit
22 minutit
10 sekundit
24 minutit
30 sekundit
Toenglamangus
kätekõverdamine
20 16 12 8
Istesse tõus 30 24 20 16
500 meetri ujumine 14 minutit 45
sekundit
17 minutit
45 sekundit
21 minutit 30
sekundit
21 minutit
50 sekundit
6000 meetri sõudmine
ergomeetril
27 minutit 29 minutit 30 minutit 31 minutit
6000 meetri käimine 54 minutit 56 minutit 58 minutit 60 minutit
5 (36)
§ 6. Abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust kontrollitakse enne teise astme
abipolitseiniku staatuse andmist.
(2) Teise ja kolmanda astme abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust
kontrollitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul.
(3) Kui abipolitseinik ei soorita kehalist katset nõutud tulemusega, on tal õigus sooritada kuni
kaks korduskatset kuue kuu jooksul vastava katse esmakordse sooritamise päevast arvates.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet dokumenteerib kehaliste katsete ja korduskatsete läbiviimise ja
tulemused.
§ 7. Kehalise ettevalmistuse nõuete erisus kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra ajal ei pea abipolitseinik läbima §-s 6 sätestatud kehalise ettevalmistuse
nõuetele vastavuse kontrolli.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib lubada abipolitseinikul osaleda politsei tegevuses, kui tema
kehaline seisund võimaldab täita talle määratavaid ülesandeid ohutult.
(3) Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust kontrollitakse esimesel võimalusel pärast
kriisiolukorra lõppemist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul selle lõppemisest.
5. peatükk
Abipolitseiniku tervisenõuded, tervisekontrolli perioodilisus ja kord, samaväärse
tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu ning nõuded tervisetõendi sisule
ja vormile
§ 8. Abipolitseiniku üldised tervisenõuded
(1) Käesolevas peatükis sätestatud tervisenõudeid kohaldatakse teise ja kolmanda astme
abipolitseinike suhtes.
(2) Abipolitseinik peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma talle antud ülesandeid
ning tal ei tohi olla tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.
(3) Abipolitseiniku terviseseisund peab võimaldama täita talle antud ülesandeid järgmistes
tingimustes:
1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord;
2) ebaregulaarne töö- ja puhkeaeg, sealhulgas öötöö ja pikad vahetused;
3) ebaühtlane füüsiline koormus;
4) sundasenditest tingitud koormus luu- ja lihaskonnale;
5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;
6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
7) relva kandmine ja kasutamine;
8) raadio- või muude sidevahendite kasutamine;
9) töö kuvariga.
6 (36)
§ 9. Abipolitseiniku tervisenõuded ja abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
tervisehäired
(1) Abipolitseiniku tervisenõuded ning ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu,
mida tuleb abipolitseiniku terviseseisundi hindamisel arvestada, on esitatud käesoleva määruse
lisas 1.
(2) Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab isikule teise või kolmanda astme
abipolitseiniku staatuse andmise.
(3) Kui tervisekontrolli tegev arst tuvastab abipolitseiniku perioodilises tervisekontrollis
meditsiinilise vastunäidustuse, võib isik jätkata abipolitseinikuna tegutsemist, kui on täidetud
järgmised tingimused:
1) töötervishoiuarst või perearst on andnud loa;
2) töötervishoiuarsti või perearsti nõutud töötingimused on tagatud;
3) abipolitseiniku vahetu juhi hinnangul ei ole abipolitseinikul esinenud oma ülesannete
täitmisel takistusi.
§ 10. Abipolitseiniku tervisekontrolli perioodilisus
(1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse esimese astme abipolitseinikul enne teise astme
abipolitseiniku staatuse saamist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning teise ja kolmanda astme
abipolitseinikul abipolitseinikuna tegutsemise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline
tervisekontroll).
(2) Esimese astme abipolitseinik peab läbima eelneva tervisekontrolli enne teise astme
väljaõppe alustamist, kuid mitte varem kui kuus kuud enne seda.
(3) Teise astme abipolitseinikuks saada sooviv isik ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on
kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud:
1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, milles on kontrollitud tema vastavust käesoleva
määruse §-de 8 ja 9 tervisenõuetele, või
2) Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe arsti või töötervishoiuarsti juures politseiametniku,
päästeteenistuja või vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, mis vastab käesoleva määruse
nõuetele.
(4) Teise ja kolmanda astme abipolitseinik peab tervisekontrolli läbima kuni 49. eluaastani
(kaasa arvatud) iga viie aasta järel ning alates 50. eluaastast iga kolme aasta järel eelmise
tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.
(5) Tervisekontrolli tegev arst võib meditsiinilise näidustuse korral määrata lõikes 4 sätestatust
lühema tervisekontrolli tähtaja.
(6) Teise ja kolmanda astme abipolitseinik ei pea läbima perioodilist tervisekontrolli juhul, kui
tal on kehtiv tervisetõend lõikes 3 sätestatud tingimustel.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet võib suunata abipolitseiniku tervisekontrolli enne järgmise
perioodilise tervisekontrolli tähtaja saabumist:
1) abipolitseiniku põhjendatud taotluse alusel;
2) abipolitseiniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel;
3) abipolitseiniku pikaajalise töövõimetuse tõttu.
7 (36)
(8) Abipolitseinik on kohustatud teavitama oma vahetut juhti või personalitöötajat
tervisehäirest, mis eeldatavalt mõjutab tema tegevusvõimet.
§ 11. Tervisekontrolli kord
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab abipolitseiniku tervisekontrolli.
(2) Abipolitseinik täidab enne tervisekontrolli pöördumist tervisedeklaratsiooni, kinnitab selles
esitatud andmete õigsust ning esitab deklaratsiooni tervisekontrolli tegevale arstile.
Tervisedeklaratsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2.
(3) Tervisekontrollis tehakse järgmised uuringud:
1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere analüüs ehk hemogramm ja veresuhkru analüüs;
2) uriini ribaanalüüs;
3) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine;
4) toonaudiomeetria;
5) elektrokardiogramm (EKG);
6) spiromeetria;
7) koormuskardiogramm alates 50. eluaastast;
8) emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2);
9) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine (AUDIT);
10) obstruktiivse uneapnoe skriinimise küsimustik (STOP-BANG).
(4) Kliinilise näidustuse korral tehakse vajaduspõhiselt järgmised uuringud:
1) vereanalüüsid, sealhulgas ferritiini, kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini aminotransferaasi
(ALT), gamma-glutamüüli transferaasi (GGT) analüüs, türeotropiin (TSH), B-hepatiidi Hbs Ab
QN, süsivesikdefitsiitne transferriini (CDT);
2) narkootiliste ainete määramine uriini analüüsist;
3) kopsude röntgenuuring.
(5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on abipolitseinikule varem
teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik tervisekontrollis arvestada, ei ole vaja samu
protseduure või uuringuid uuesti teha.
(6) Terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegeval arstil õigus saata abipolitseinik
täiendavatele terviseuuringutele.
(7) Tervisekontrolli tegev arst tutvustab ja selgitab abipolitseinikule tema tervisekontrolli
tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust.
(8) Pärast isiku terviseseisundi hindamist vormistab tervisekontrolli teinud arst tervisetõendi,
mis sisaldab otsust isiku vastavuse kohta abipolitseiniku tervisenõuetele. Tervisetõendi vorm
on esitatud käesoleva määruse lisas 3.
(9) Tervisekontrolli tegev arst väljastab tervisetõendi Politsei- ja Piirivalveametile või
abipolitseinikule. Kui tervisetõend väljastatakse abipolitseinikule, esitab ta selle Politsei- ja
Piirivalveametile.
8 (36)
§ 12. Perioodilise tervisekontrolli erisuse kohaldamine kriisiolukorra ajal
(1) Kui § 10 lõikes 4 sätestatud perioodilisusest või lõike 5 alusel muudetud sagedusest tulenev
perioodilise tervisekontrolli läbimise tähtaeg saabub kriisiolukorra ajal ning kriisiolukorra või
selle lahendamiseks rakendatavate meetmete tõttu ei ole tervisekontrolli läbimine võimalik,
võib abipolitseinik jätkata abipolitseiniku ülesannete täitmist tervisekontrolli läbimata, kui talle
teadaolevalt ei esine tervisehäiret, mis takistaks abipolitseiniku ülesannete täitmist.
(2) Lõikes 1 sätestatud erandit ei kohaldata, kui Politsei- ja Piirivalveametile on teada asjaolu,
mis annab põhjendatud aluse arvata, et abipolitseiniku terviseseisund ei võimalda tal
abipolitseiniku ülesandeid ohutult täita.
(3) Lõikes 1 nimetatud abipolitseinik peab läbima perioodilise tervisekontrolli esimesel
võimalusel pärast tervisekontrolli läbimist takistanud asjaolu äralangemist, kuid hiljemalt 90
päeva jooksul kriisiolukorra lõppemisest arvates.
§ 13. Tervisekontrolli kulude hüvitamine
Abipolitseiniku tervisekontrolli kulud tasub või hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kehtestatud ulatusele.
6. peatükk
Abipolitseiniku väljaõppe, erialaõppe ja täiendusõppe nõuded
§ 14. Abipolitseiniku väljaõppe üldnõuded
(1) Väljaõppe korraldaja tagab, et väljaõpe võimaldab omandada teadmised ja oskused, mis on
vajalikud vastava astme pädevusse kuuluvate ülesannete õiguspäraseks ja ohutuks täitmiseks.
(2) Teise astme väljaõppe alustamise eelduseks on esimese astme väljaõppe läbimine ning
kolmanda astme väljaõppe alustamise eelduseks on teise astme väljaõppe läbimine.
§ 15. Abipolitseiniku astmepõhise väljaõppe nõuded
(1) Esimese astme väljaõpe võimaldab abipolitseinikul omandada:
1) teadmised Politsei- ja Piirivalveameti ning abipolitseiniku rollist, ülesannetest, õigustest ja
kohustustest;
2) teadmised professionaalse käitumise, eetika ja suhtlemise põhimõtetest;
3) teadmised politseitööks vajaliku turvalise ja nõuetekohase tegutsemise põhimõtetest,
sealhulgas töövahendite ja tehnoloogiate kasutamisest, andmekaitsest, infoturbest, füüsilisest
turvalisusest ning vormiriietuse kandmise korrast;
4) teadmised politseitöö põhitegevustest ning abipolitseiniku rollist ja ülesannetest tugi- ja
ennetustegevustes.
(2) Teise astme väljaõpe võimaldab abipolitseinikul lisaks lõikes 1 nimetatule omandada:
1) teadmised politseitöö õiguslikest alustest, korrakaitseõiguse, haldusmenetluse ja haldussunni
põhimõtetest, riikliku järelevalve meetmetest ning teise astme abipolitseiniku pädevusest;
2) teadmised professionaalse suhtlemise põhimõtetest, sealhulgas erinevate sihtrühmade ja
erikohtlemist vajavate kannatanutega suhtlemisest;
3) teadmised politsei välitöö põhimõtetest, isiku tuvastamisest, dokumentide kontrollimisest,
sündmuskoha ja asitõendi puutumatuse tagamisest ning tööst kinnipeetavatega, samuti oskuse
kasutada politsei töövahendeid ja infosüsteeme;
9 (36)
4) teadmised enesekaitse ja turvataktika põhimõtetest, samuti oskuse rakendada enesekaitse- ja
kinnipidamisvõtteid, kasutada politsei erivahendeid ja relvi õiguspäraselt ning anda vältimatut
esmaabi;
(3) Kolmanda astme väljaõpe võimaldab abipolitseinikul lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule
omandada:
1) teadmised kolmanda astme abipolitseiniku pädevusest, õigustest ja kohustustest ning oskuse
iseseisvalt hinnata olukorda ja rakendada oma pädevusse kuuluvaid riikliku järelevalve
meetmeid;
2) teadmised avaliku korra kaitse, liiklusjärelevalve, objektide valve, alkoholiseaduse ja
tubakaseaduse täitmise järelevalve ning riigipiiri valvamise ja piirikontrolli põhimõtetest;
3) teadmised konfliktsituatsioonide ennetamise ja lahendamise põhimõtetest, erikohtlemist
vajavate isikutega suhtlemisest ning politseitööks vajaliku teabe hankimisest ja talletamisest;
4) teadmised ainetest ja esemetest, mille käitlemine on keelatud või piiratud, ning oskuse need
ära tunda ja nende avastamisel oma pädevuse piires tegutseda.
(4) Abipolitseiniku seaduse §-s 15 sätestatud kriisiolukorra ajal läbitav väljaõpe lähtub esimese
ja teise astme abipolitseiniku pädevusest ja kriisi lahendamisel täidetavatest ülesannetest ning
võimaldab abipolitseinikul omandada täiendavalt:
1) teadmised abipolitseiniku pädevusest, õigustest ja kohustustest ning politsei ülesannetest
kriisiolukorra lahendamisel;
2) teadmised korrakaitseliste ülesannete õiguspärase ja ohutu täitmise põhimõtetest
kõrgendatud ohuga keskkonnas ning oskuse täita sellises keskkonnas korrakaitselisi ülesandeid;
3) teadmised turvalise sidepidamise, infovahetuse ning isikukaitse- ja erivahendite kasutamise
põhimõtetest ning oskuse kasutada enese ja teiste kaitseks vajalikke isikukaitse- ja
erivahendeid.
§ 16. Abipolitseiniku erialaõppe ja täiendusõppe nõuded
(1) Abipolitseinik suunatakse erialaõppele tema nõusolekul Politsei- ja Piirivalveameti otsusel.
Erialaõppele suunamisel arvestatakse politsei vajadust ning abipolitseiniku ettevalmistust ja
valmisolekut vastava eriala ülesannete täitmiseks.
(2) Piirkondliku politseitöö erialaõpe võimaldab abipolitseinikul omandada teadmised
kogukonnakeskse politseitöö, avalikus ruumis turvalisuse hoidmise ja tõenduspõhise
ennetustegevuse põhimõtetest, abipolitseiniku võimalustest ennetustöös osaleda ning
sihtrühmade eripärade arvestamisest politsei tegevuse planeerimisel ja rakendamisel.
(3) Karistusõiguse ja süüteomenetluse erialaõpe võimaldab abipolitseinikul omandada
teadmised karistusõiguse ja süüteomenetluse üldpõhimõtetest, karistusseadustiku eriosa
süsteemist, kriminaal- ja väärteomenetluse erisustest ja nendevahelistest seostest ning
sündmuskoha kaitsele suunatud tegevustest.
(4) Piirivalve erialaõpe võimaldab abipolitseinikul omandada teadmised riigipiiri valvamise ja
piirikontrolli õiguslikest alustest ja põhimõtetest, piirijuhtumitele reageerimisest, Schengeni
alal viibimise alustest, ebaseaduslikust rändest ning oskuse maastikul orienteeruda ja patrullida.
(5) Tulirelva erialaõpe võimaldab abipolitseinikul omandada teadmised tulirelva kandmise ja
kasutamise õiguslikest alustest ning oskuse tulirelva hooldada, tulirelva ja laskemoona ohutult
käsitseda ja õiguspäraselt kasutada ning anda laskevigastuse korral esmaabi.
10 (36)
(6) Elektrišokirelva erialaõpe võimaldab abipolitseinikul omandada teadmised elektrišokirelva
kandmise ja kasutamise õiguslikest alustest, ehitusest, toimest ja hooldamisest ning oskuse
elektrišokirelva õiguspäraselt ja ohutult käsitseda ja kasutada ning anda kasutamisjärgset
esmaabi.
(7) Kriisirolli erialaõpe võimaldab abipolitseinikul omandada teadmised Eesti julgeoleku- ja
siseturvalisuskeskkonnast tulenevatest ohtudest ning oskuse tegutseda politseiametniku
juhendamisel õiguspäraselt, ohutult ja meeskonnatöö põhimõtteid järgides ressursimahukate
sündmuste, massiliste korratuste ja muude kriisiolukordade lahendamisel.
(8) Politsei tegevuses veesõiduki meeskonnaliikmena osalemiseks vajalik erialaõpe on
vabatahtliku merepäästja esimese astme õpe või Politsei- ja Piirivalveameti kehtestatud
merepääste esimese astme koolitus.
(9) Lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud erialaõpetele võib korraldada muud erialaõpet, kui
abipolitseiniku ülesannete täitmiseks on vaja omandada täiendavaid teadmisi ja oskusi.
(10) Täiendusõpe võimaldab säilitada ja ajakohastada abipolitseiniku astmele, erialale, talle
antud õigustele ja täidetavatele ülesannetele vastavaid teadmisi ja oskusi.
(11) Turvataktika ja vahetu sunni täiendusõpe võimaldab säilitada ja ajakohastada enesekaitse-
ja turvataktikaoskusi ning vahetu sunni õiguspäraseks ja ohutuks kohaldamiseks vajalikke
teadmisi ja oskusi.
(12) Kriisirolli täiendusõpe võimaldab säilitada ja ajakohastada käesoleva paragrahvi lõikes 7
nimetatud teadmisi ja oskusi.
7. peatükk
Abipolitseiniku tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja eraldusmärgid
§ 17. Abipolitseiniku tunnistuse vorm ja kirjeldus
(1) Abipolitseiniku tunnistus (edaspidi tunnistus) on plastkaart mõõtmetega 85,5 mm × 54 mm.
(2) Tunnistuse esi- ja tagaküljel on värviline turvamuster. Tunnistuse esiküljel on värviline
politseivapi kujutis ning tagaküljel värviline väikese riigivapi kujutis.
(3) Tunnistuse esiküljel on järgmised elemendid:
1) tekst „POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET”;
2) tekst „ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUS”;
3) eesnimi;
4) perekonnanimi;
5) isikukood;
6) tunnistuse number;
7) kehtivusaeg;
8) koht abipolitseiniku fotokujutisele.
(4) Tunnistuse tagaküljel on tekst „EESTI VABARIIK”.
(5) Tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) abipolitseiniku eesnimi;
2) abipolitseiniku perekonnanimi;
11 (36)
3) abipolitseiniku isikukood;
4) abipolitseiniku värvitrükis fotokujutis;
5) tunnistuse number;
6) tunnistuse kehtivuse viimane kuupäev.
(6) Tunnistuse teksti värvus on must.
(7) Tunnistuse vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 4.
§ 18. Abipolitseiniku ametimärgi vorm ja kirjeldus
(1) Ametimärk on ristkülikukujuline ümardatud nurkadega metallist pressimise teel valmistatud
jäik ja paindumatu märk, mis on kinnitatud musta täisnahast taskusse.
(2) Ametimärgil kasutatakse varrukaembleemi kujutist, millel hõbedane lõvi hoiab käppade
vahel kullatud riigivapi kujutist. Riigivapi lõvid ja varrukaembleemi taust on värvitud siniseks.
(3) Ametimärgil on hõbedane tekst „ABIPOLITSEINIK“.
(4) Ametimärgi allosas paikneb ristkülikukujuline ümardatud nurkadega hõbetatud numbriväli,
millele on graveeritud unikaalne neljakohaline number.
(5) Nahktasku ja ametimärgi mõõtmed on järgmised:
1) nahktasku (avatuna) – 210 mm x 70 mm;
2) ametimärgi välismõõt – 80 mm x 50 mm;
3) varrukaembleemi kujutis – 42,5 mm x 51,5 mm;
4) numbriväli – 44 mm x 11 mm. Numbrite kõrgus 6 mm.
(6) Ametimärk on esitatud käesoleva määruse lisas 5.
§ 19. Abipolitseiniku vormiriietus ja eraldusmärgid
(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab abipolitseinikule vajaduse korral politseiametniku
vormiriietuse, mille kirjeldus on kehtestatud siseministri 31. augusti 2017. aasta määrusega nr
35 „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“.
(2) Politseiametniku vormiriietust kandes kannab abipolitseinik järgmisi abipolitseiniku
eraldusmärke:
1) sõna „ABIPOLITSEINIK” vormiriietuse ja ohutusvesti ning modulaarvesti seljaosal ja
vasakul rinnal, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 6;
2) varrukaembleem, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 7;
3) abipolitseiniku tunnus, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 8;
4) nimesilt või identifitseerimissilt, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 9.
(3) Abipolitseinik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eraldusmärkidele kanda
funktsiooniembleemi, mis näitab abipolitseiniku tegevusvaldkonda. Funktsiooniembleemide
kirjeldused ja kandmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
12 (36)
8. peatükk
Hüvitiste taotlemise ja väljamaksmise kord ning hüvitise ulatus
1. jagu
Abipolitseinikule lisapuhkuse ning selle eest makstava hüvitise taotlemise ja
väljamaksmise kord ning kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise
eest makstava hüvitise ulatus ning selle taotlemise ja väljamaksmise kord
§ 20. Tasustamata lisapuhkuse taotlemine
Tasustamata lisapuhkuse saamiseks abipolitseiniku seaduse § 44 alusel esitab abipolitseinik
tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku kirjaliku taotluse,
milles märgitakse:
1) tööandja nimi ja registrikood;
2) abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
3) tasustamata lisapuhkuse algus- ja lõppkuupäev ning eesmärk.
§ 21. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse eest
hüvitist abipolitseiniku seaduse § 44 lõike 3 alusel.
(2) Abipolitseinik esitab tasustamata lisapuhkuse eest hüvitise saamiseks Politsei- ja
Piirivalveametile kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul tasustamata lisapuhkuse lõppemisest
arvates. Taotluses märgitakse:
1) abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) kasutatud lisapuhkuse aeg ja eesmärk;
3) arvelduskonto number ning selle omaniku ees- ja perekonnanimi, kui konto ei kuulu
abipolitseinikule;
4) teave kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta.
(3) Lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse tööandja:
1) kinnitus abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse andmise kohta;
2) kinnitus abipolitseinikule senise töötasu või palga säilitamata jätmise kohta;
3) andmed abipolitseiniku kuue kuu keskmise töötasu suuruse kohta.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbi ja
otsustab tasustamata lisapuhkuse eest hüvitise maksmise 30 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse saamisest arvates.
(5) Hüvitis makstakse välja taotluses märgitud arvelduskontole hiljemalt 14 kalendripäeva
jooksul hüvitise maksmise otsuse tegemisest arvates.
§ 22. Kriisirolliga abipolitseiniku hüvitise suurus ning selle taotlemine ja väljamaksmine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseiniku seaduse § 39 lõike 5 alusel kriisi
lahendamisse kaasatud kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist.
(2) Kriisirolliga abipolitseinikule makstakse hüvitist tundide eest, millal ta on osalenud kriisi
lahendamises. Juhul kui nende tundide arv on väiksem kui sama ajavahemiku kalendaarsete
tööpäevade töötundide arv, makstakse kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist kalendaarsete
tööpäevade töötundide arvu järgi.
13 (36)
(3) Kriisirolliga abipolitseinik esitab kriisi lahendamises osalemise eest hüvitise saamiseks
Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku taotluse iga kalendrikuu kohta, mil ta osales kriisi
lahendamises. Taotlus esitatakse 30 päeva jooksul vastava kalendrikuu lõppemisest arvates.
Taotluses märgitakse:
1) kriisirolliga abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) kriisi lahendamises osalemise aeg;
3) arvelduskonto number ning selle omaniku ees- ja perekonnanimi, kui see ei kuulu
kriisirolliga abipolitseinikule;
4) teave kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta.
(4) Lõikes 3 nimetatud taotlusele lisatakse tööandja kinnitus:
1) töö tegemisest keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise kohta;
2) abipolitseinikule töötasu või palga säilitamata jätmise kohta.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse läbi ja
otsustab kriisi lahendamises osalemise eest hüvitise maksmise 30 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse saamisest arvates.
(6) Hüvitis makstakse välja taotluses märgitud arvelduskontole hiljemalt 14 kalendripäeva
jooksul hüvitise maksmise otsuse tegemisest arvates.
2. jagu
Varalise kahju hüvitamine
§ 23. Taotluse esitamine
(1) Politsei tegevuses osalemise tõttu abipolitseinikule või abipolitseiniku seaduse § 46 lõikes
1 nimetatud isikule (edaspidi kannatanu) tekitatud otsese varalise kahju (edaspidi kahju)
hüvitamiseks esitab kannatanu Politsei- ja Piirivalveametile taotluse 30 kalendripäeva jooksul
arvates päevast, millal kannatanu kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) kannatanu ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ning kontaktandmed;
2) kui kannatanu on abipolitseiniku perekonnaliige, siis abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi
ning seos abipolitseinikuga;
3) hävinud, kadunud või rikutud vara nimetus, liik, soetusaasta, soetushind ja arvatav harilik
väärtus vara hävimise, kaotsimineku või rikkumise päeval, vara rikkumise korral selle
jääkväärtus;
4) põhjuslik seos abipolitseiniku ülesande täitmise ja kahju tekkimise vahel;
5) kinnitus, et kahju ei ole kannatanule täielikult hüvitatud muudest allikatest;
6) teave, kas kahju on osaliselt hüvitatud või hüvitatakse tulevikus kannatanule teadaolevalt
muudest allikatest;
7) arvelduskonto number, kuhu soovitakse hüvitise maksmist;
8) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri.
(3) Taotlusele lisatakse kahju tekitamist ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Kui sama
kahju on osaliselt hüvitatud muudest allikatest, lisatakse taotlusele muudest allikatest saadud
või saadavat hüvitist tõendavad dokumendid.
14 (36)
(4) Kui taotlus ei vasta nõuetele või sellele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente või
dokumendid on vormistatud puudulikult, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet kannatanut sellest
kirjalikult ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
§ 24. Hüvitise suurus
(1) Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks kahjustatud vara harilik väärtus
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses.
(2) Hüvitise ülemmäär on 25-kordne politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku
madalaim määr.
(3) Hüvitise suuruse määramisel arvatakse kahjust maha sama kahju eest makstud hüvitised ja
toetused, mis on nimetatud abipolitseiniku seaduse § 45 lõikes 1.
(4) Kui kannatanu saab pärast hüvitise väljamaksmist muudest allikatest hüvitist (edaspidi muu
hüvitis), mida ei ole lõike 3 järgi kahjust maha arvatud, peab ta sellest teatama Politsei- ja
Piirivalveametile viie tööpäeva jooksul muu hüvitise saamisest arvates ja maksma tagasi muu
hüvitise suuruse summa.
§ 25. Taotluse lahendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik teeb 30 kalendripäeva jooksul
nõuetekohase taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates otsuse hüvitise
maksmise kohta.
(2) Taotluse lahendamisel kogub Politsei- ja Piirivalveamet vajaduse korral lisatõendeid ja
määrab ekspertiisi kahju suuruse või selle tekkimise asjaolude väljaselgitamiseks. Võimalikud
kahju hüvitamisega kaasnevad kulud kaetakse Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest.
(3) Otsuses esitatakse seisukoht taotluse põhjendatuse kohta ja taotluse põhjendatuse korral
hüvitise suurus.
(4) Otsus toimetatakse kannatanule kätte.
§ 26. Hüvitise maksmine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet maksab hüvitise taotluses märgitud arvelduskontole 60
kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(2) Kui Politsei- ja Piirivalveameti eelarves ei ole hüvitise maksmiseks raha, esitab Politsei- ja
Piirivalveamet kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates Siseministeeriumile taotluse
raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist, teavitades sellest kannatanut. Taotlusele
lisatakse asutuse otsus hüvitise maksmise kohta.
(3) Siseministeerium esitab kehtiva korra kohaselt taotluse raha eraldamiseks Vabariigi
Valitsuse reservist.
15 (36)
9. peatükk
Abipolitseiniku staatuse peatamise ja staatuse taastamise täpsem kord
§ 27. Abipolitseiniku taotlusel staatuse peatamine
Abipolitseinik, kes taotleb oma staatuse peatamist abipolitseiniku seaduse § 51 lõike 1 punkti
2 alusel, esitab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
taotluse, milles märgitakse:
1) abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) staatuse peatamise soovitav algus- ja lõppaeg.
§ 28. Abipolitseiniku staatuse peatamine abipolitseiniku taotluseta
(1) Abipolitseiniku seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul peatab Politsei- ja
Piirivalveamet abipolitseiniku staatuse ilma tema taotluseta.
(2) Abipolitseiniku seaduse § 51 lõikes 3 sätestatud juhul võib Politsei- ja Piirivalveamet
abipolitseiniku staatuse peatada ilma tema taotluseta.
(3) Abipolitseiniku seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud kadett ei pea staatuse peatamiseks taotlust
esitama. Kadeti staatuse peatamine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti koosseisuvälise
politseiametniku ametikohale nimetamise haldusaktis või eraldi haldusaktiga.
§ 29. Abipolitseiniku staatuse peatamise vormistamine
Abipolitseiniku staatuse peatamine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või
tema volitatud isiku haldusaktiga, milles märgitakse:
1) staatuse peatamise õiguslik alus;
2) staatuse peatamise algusaeg;
3) staatuse peatamise lõppaeg või asjaolu, mille saabumisel peatamine lõpeb;
4) vajaduse korral abipolitseiniku seaduse § 51 lõike 6 alusel tagastamisele kuuluv vara ja selle
tagastamise tähtaeg.
§ 30. Abipolitseiniku staatuse taastamise või peatamise pikendamise taotlemine
(1) Abipolitseinik, kelle staatus on peatatud abipolitseiniku seaduse § 51 lõike 1 punkti 2 alusel,
ei pea staatuse taastamiseks peatamise tähtaja lõppemisel taotlust esitama.
(2) Lõikes 1 nimetatud abipolitseinik võib taotleda staatuse peatamise pikendamist, esitades
Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt 14 kalendripäeva enne peatamise tähtaja lõppemist
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse. Taotluses märgitakse soovitav uus
lõppaeg, arvestades, et staatuse peatamise kogukestus ei või ületada kolme aastat.
(3) Lõikes 1 nimetatud abipolitseinik võib taotleda staatuse taastamist enne peatamise tähtaja
lõppemist, esitades Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
taotluse vähemalt 14 kalendripäeva enne soovitavat staatuse taastamise aega. Taotluses
märgitakse soovitav staatuse taastamise aeg.
(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluses märgitakse abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning
isikukood.
16 (36)
(5) Abipolitseinik, kelle staatus on peatatud abipolitseiniku seaduse § 51 lõike 1 punkti 1, lõike
3 või lõike 4 alusel, ei pea staatuse taastamiseks taotlust esitama.
§ 31. Abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontroll staatuse peatamise lõppemisel
(1) Enne abipolitseiniku staatuse taastamise otsustamist kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet,
kas staatuse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud, ning otsuse tegemiseks vajalikus
ulatuses abipolitseiniku vastavust abipolitseiniku seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavuse kontroll hõlmab vajaduse korral:
1) tervisenõuetele vastavust;
2) kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust.
(3) Kui abipolitseiniku staatuse taastamise ajaks ei ole tõendatud tema vastavust kehalise
ettevalmistuse nõuetele või tal puudub kehtiv tervisetõend, võib abipolitseiniku staatuse
taastada ja määrata nõuetele vastavuse tõendamiseks kuni kolme kuu pikkuse tähtaja.
(4) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseni võib
abipolitseinik osaleda politsei tegevuses üksnes abipolitseiniku seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud
ulatuses.
(5) Kui abipolitseinik ei tõenda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul oma
vastavust kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele, võib Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektor või tema volitatud isik abipolitseiniku seaduses sätestatud alusel langetada
abipolitseiniku astet või vabastada ta abipolitseiniku staatusest.
§ 32. Abipolitseiniku staatuse peatamise lõppemisel tehtav otsus
(1) Abipolitseiniku staatuse peatamise tähtaja lõppemisel või peatamise aluseks olnud asjaolu
äralangemisel teeb Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik
abipolitseiniku seaduse § 51 lõikes 7 nimetatud otsuse, milles märgitakse:
1) otsuse õiguslik alus;
2) staatuse taastamise korral staatuse taastamise aeg;
3) staatuse peatamise pikendamise korral staatuse peatamise uus lõppaeg;
4) astme langetamise korral abipolitseinikule antav aste;
5) abipolitseiniku staatusest vabastamise korral vabastamise aeg;
6) käesoleva määruse § 31 lõikes 3 nimetatud juhul kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele
vastavuse tõendamise tähtaeg.
10. peatükk
Abipolitseinike arvestuse pidamisel töödeldavate andmete täpsem loetelu
§ 33. Abipolitseinike arvestuse pidamisel töödeldavate andmete täpsem loetelu
(1) Abipolitseiniku üldandmetena töödeldakse järgmisi andmeid:
1) ees- ja perekonnanimi ning abipolitseiniku staatuse ajal varem kasutatud ees- ja
perekonnanimed;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja sugu;
3) tegelik elukoht – riik, maakond, linn või vald, asula, tänav, maja- ja korterinumber,
sihtnumber;
4) mobiiltelefoninumber ja e-posti aadress;
5) abipolitseiniku tuvastamiseks kasutatav foto.
17 (36)
(2) Abipolitseiniku staatusega seotud andmetena töödeldakse järgmisi andmeid:
1) staatuse andmise kuupäev ning haldusakti kuupäev ja number;
2) aste ning astme andmise, tõstmise või langetamise kuupäev ja alus ning haldusakti kuupäev
ja number;
3) tunnistuse ja ametimärgi number, nende väljastamise aeg, kehtivusaeg ning tagastamise
kuupäev;
4) üksus, kuhu abipolitseinik kuulub;
5) staatuse peatamise alus, algus- ja lõppaeg või asjaolu, mille saabumisel peatamine lõpeb ning
haldusakti kuupäev ja number;
6) staatuse taastamise kuupäev ja alus ning haldusakti kuupäev ja number;
7) abipolitseiniku staatusest vabastamise või staatuse lõppemise kuupäev ja alus ning haldusakti
kuupäev ja number;
8) abipolitseiniku staaži arvestamise alguskuupäev, arvestamise aluseks olevad ajavahemikud
ja arvestatud staaž;
9) ergutamise ja distsiplinaarkaristuse liik, määramise kuupäev ja alus ning vastava otsuse
kuupäev ja number;
10) kriisiroll, selle määramise, muutmise ja sellest vabastamise kuupäev ja alus ning haldusakti
kuupäev ja number;
11) abipolitseiniku spetsialiseerumised;
12) koostöövestluse kuupäev;
13) abipolitseiniku kinnitus juurdepääsupiiranguga teabe kaitsmise kohustusega tutvumise
kohta ja kinnituse andmise kuupäev;
14) abipolitseinikule antud andmekogude ja ruumide juurdepääsuõigused, nende ulatus ning
õiguste andmise, muutmise ja lõpetamise kuupäev.
(3) Abipolitseinikule esitatavate nõuete täitmise kohta töödeldakse järgmisi andmeid:
1) haridustase ning seda tõendava dokumendi nimetus, number ja väljastamise kuupäev;
2) eesti keele oskuse tase ning selle tõendamise alus ja tõendava dokumendi olemasolu korral
dokumendi nimetus, number ja väljastamise kuupäev;
3) tervisetõendi väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg, otsus tervisenõuetele vastavuse kohta
ning tervisetõendil märgitud ülesannete täitmise piirangud ja tingimused;
4) kehalise katse nimetus, sooritamise kuupäev, tulemus, katse sooritamise edasilükkamise alus
ja kestus, kehaliste katsete sooritamisest vabastamise alus ning katse asendamise alus ja seda
tõendavad andmed;
5) abipolitseiniku staatuse ajal põhjendatud kahtluse tõttu tehtud nõuetele vastavuse kontrolli
või taustakontrolli läbiviimise ajend, aeg ja tulemus.
(4) Õppes osalemise kohta töödeldakse järgmisi andmeid:
1) väljaõppe, erialaõppe või täiendusõppe nimetus, liik, maht, algus- ja lõppkuupäev;
2) õppe või koolituse korraldaja;
3) arvestuse või testi sooritamise kuupäev ja tulemus;
4) varasema õpi- või töökogemuse alusel arvestatud õppe osa ja maht ning arvestamise alus ja
otsuse kuupäev;
5) õppe või koolitusega omandatud eripädevus;
6) õppe või koolituse läbimist tõendava dokumendi nimetus, number ja väljastamise kuupäev.
(5) Abipolitseinikule antud õiguste kohta töödeldakse järgmisi andmeid:
1) õiguse nimetus ja ulatus;
2) õiguse andmise kuupäev ja kehtivusaeg ning haldusakti kuupäev ja number;
3) õiguse peatamise alus ja algus- ja lõppaeg ning haldusakti kuupäev ja number;
4) õiguse kehtetuks tunnistamise kuupäev ja alus ning haldusakti kuupäev ja number.
18 (36)
(6) Politsei tegevuses osalemise kohta töödeldakse järgmisi andmeid:
1) osalemise kuupäev ning algus- ja lõpuaeg;
2) osalemise piirkond ja toetatud tegevuse liik;
3) struktuuriüksuse nimetus, mille tegevust toetatakse;
4) osaletud tundide arv;
5) välislähetuse aeg, sihtkoht ja eesmärk;
6) kriisi lahendamises osalemise aeg, alus ja tegevuse liik;
7) tasustamata lisapuhkuse andmisel abipolitseiniku tööandja nimi ja registrikood ning puhkuse
algus- ja lõpuaeg ja alus;
8) hüvitamise taotluse esitamise kuupäev, taotletava hüvitise liik ja alus, taotluse kohta tehtud
otsuse kuupäev ja number, määratud hüvitise summa, väljamakstud summa ja väljamakse
kuupäev;
9) hüvitiste või välislähetusega seotud maksete tegemiseks vajalik arvelduskonto number ja
konto omaniku nimi, kui konto ei kuulu väljamakse saajale;
10) tasustamata lisapuhkuse hüvitise arvutamise aluseks olev abipolitseiniku kuue kuu
keskmine töötasu või palk ning andmed töötasu või palga säilitamise kohta lisapuhkuse ajal;
11) hüvitise väljamakse maksuarvestuseks vajalik teave kohustusliku kogumispensioniga
liitumise kohta;
12) isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamiseks sõiduauto registreerimisnumber ning
registreerimistunnistusele kantud omaniku või vastutava kasutaja nimi;
13) distsiplinaarmenetluse alustamise ja lõpetamise kuupäev, menetluse alus ning tulemus.
(7) Abipolitseinikule vahendi, erivahendi, relva ja laskemoona väljastamise ning tagastamise
kohta töödeldakse järgmisi andmeid:
1) väljastatud vahendi, erivahendi või relva nimetus, liik ja number või muu
identifitseerimistunnus;
2) väljastatud laskemoona liik ja kogus;
3) väljastamise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;
4) väljastaja ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus;
5) abipolitseiniku kinnitus vahendi, erivahendi, relva või laskemoona vastuvõtmise kohta;
6) erivahendi või relva määratud hoiukoht;
7) vahendi, erivahendi või relva tagastamise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;
8) tagastatud laskemoona liik ja kogus;
9) tagastamisel vastuvõtja ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus.
11. peatükk
Jõustumine
§ 34. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2027. aasta 1. veebruaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
19 (36)
Lisa 1. Abipolitseiniku tervisenõuded ja abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavate
tervisehäirete loetelu
Lisa 2. Tervisedeklaratsioon
Lisa 3. Abipolitseiniku tervisetõendi vorm
Lisa 4. Abipolitseiniku tunnistus
Lisa 5. Abipolitseiniku ametimärk
Lisa 6. Abipolitseiniku vormiriietuse eritunnused
Lisa 7. Abipolitseiniku varrukaembleem
Lisa 8. Abipolitseiniku tunnus
Lisa 9. Abipolitseiniku nimesilt ja identifitseerimissilt
20 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 1
ABIPOLITSEINIKU TERVISENÕUDED JA ABIPOLITSEINIKU ÜLESANNETE
TÄITMIST TAKISTAVATE TERVISEHÄIRETE LOETELU
Meditsiinilised vastunäidustused:
A – absoluutne vastunäidustus;
B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon;
A/B – sõltuvalt haiguse või seisundi iseloomust absoluutne või suhteline vastunäidustus
Meditsiinilise seisundite loetelu Abipolitseiniku eelnev ja perioodiline tervisekontroll
NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID
Korrigeerimata nägemisteravuse nõuded: korrigeerimata nägemisteravus binokulaarselt ei tohi olla alla 0,05.
Korrigeeritud nägemisteravuse nõuded: nägemisteravus binokulaarselt mitte halvem kui 0,8 (vajadusel
korrektsiooniga) hinnatuna standardiseeritud testiga (näiteks Snelleni tabel) 6 m distantsilt.
Pärast refraktiivset silmakirurgiat peab arvestama, et 6 kuu jooksul võivad esineda nägemishäired.
Võib kanda kontaktläätsi ja prille.
Meditsiiniline vastunäidustus
Rasked värvitaju häired**
A ** Rasked värvitaju häired on
enamasti kaasasündinud ja tulevad
välja eelnevas tervisekontrollis.
Kerged värvitaju häired (hindamisel arvestada
tööülesannete iseloomu)
B
Horisontaalse nägemisvälja ahenemine binokulaarselt
alla 160 kraadi
A
Diploopia A
Monokulaarne nägemine B
Progresseeruvad nägemishäired (näiteks katarakt,
diabeetiline retinopaatia, pigmentoosne retiniit jm)
B
Hämaras nägemise häired (kanapimedus) A
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
silmahaigused
A/B
KÕRVAHAIGUSED JA KUULMISHÄIRED, SUU-, NINA- JA KÕRIHAIGUSED
Kuulmisfunktsiooni nõuded: kuulmislävi (ka kuuldeaparaati kasutades) paremini kuulvas kõrvas rohkem kui 30
dB (0–30 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ,3000 ja 4000 Hz või keskmine kuulmislävi (sagedustel mõõdetud
detsibellide summa jagatud mõõdetud sageduste arvuga) ei tohi ületada 30 dB sagedustel 500, 1000, 2000,3000 ja
Hz ja kuulmislävi halvemini kuulvas kõrvas rohkem kui 60 dB sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz
halvemini kuulvas kõrvas või keskmine kuulmislävi (sagedustel mõõdetud detsibellide summa jagatud mõõdetud
sageduste arvuga) ei tohi ületada 60 dB sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz
Kuulmine peab olema piisav sidepidamisvahendiga sidepidamiseks ning võimaldama kuulda ohutoone ja
raadiosideteateid.
Meditsiiniline vastunäidustus
Raske tinnitus A
Meniere`i tõbi B
Pearinglusega kulgevad seisundid A/B
Sõltuvalt pearingluse raskusest ja
sagedusest võib olla see absoluutseks
või suhteliseks vastunäidustuseks.
Raske lõhnataju häire B
Afoonia A
Kõnehäire, mis takistab märkimisväärselt
info vahetamist raadio- ja teiste
sidevahendite kasutamisel
A/B
21 (36)
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
kõrvahaigused
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
SÜDAMEHAIGUSED
Meditsiiniline vastunäidustus
Sünkoobiga tüsistunud bradükardia B
Stenokardiaga kulgev südame isheemiatõbi B
Kodade tahhükardia, sh kodade fibrillatsioon ja
laperdus
B
Klapirikked, millega kaasnevad
südameveresoonkonnapoolsed sümptomid või mis oma
iseloomu poolest suurendavad ägeda südamehaiguse
riski (näiteks raske aordistenoos või südameklappide
puudulikkus). Vajalik kardioloogi hinnang.
A
Metaboolne sündroom, kui kaasuvalt on koormustestil
koormustaluvus alla nõutava
A Metaboolse sündroomi puhul on
koormustest nõutav.
Koormustestil liikurrajal koormustaluvus vähem kui 6
METi või veloergomeetril võrdväärse ekvivalendi
alusel.
A Tervisekontrollis hinnatakse siis, kui
vanus seda nõuab või kui on vaja
täpsustada südameveresoonkonna
koormustaluvust.
Arütmiad, mis ei ole ravimitega kontrollitavad või
põhjustavad hemodünaamika häireid
A
Südamepuudulikkus A Kohaldub südamepuudulikkusele
raskusega NYHA III-IV.
Korduvad teadmata põhjusega sünkoobid B
Kardiomüopaatia B
Implanteeritud defibrillaatori olemasolu B
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist
takistavad südamehaigused
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
VERESOONKONNA HAIGUSED, SEISUNDID
Meditsiiniline vastunäidustus
Ravile allumatu või ravimata vererõhuhaigus
A/ B Absoluutseks vastunäidustuseks on
ravile mittealluv hüpertooniatõbi.
Ravimata hüpertooniatõve korral on
vajalik ravi alustamine ja raviefekti
hindamine.
Transitoorse isheemia atakid B
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
veresoonkonna haigused
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
NAHAHAIGUSED
Meditsiiniline vastunäidustus
Kaitsevarustuse kasutamist takistav
nahahaigus B
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist
takistavad nahahaigused
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
HINGAMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID
Meditsiiniline vastunäidustus
22 (36)
Koormusastma B
Obstruktiivsed kopsuhaigused, kui FEV1/FVC on
vähem kui 0,7 (vähem kui 70%) B
Keskmise raskusega või raskemad restriktiivsed
kopsuhaigused (spirograafial eeldatav VC < 70%) B
Rinnakorvi seina deformatsioonid, mis takistavad
politsei tegevuses osalemisel isikukaitsevahendite
kasutamist
B
Raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud A/ B
Uneapnoe puhul on vajalik eriarsti
hinnang ning vajaduspõhine ravi.
Ilma ravita raske uneapnoe on
absoluutne vastunäidustus.
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
respiratoorse süsteemi haigused
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
LUU-LIHASKONNA HAIGUSED ja SEISUNDID
Meditsiiniline vastunäidustus
Põlveliigese või puusaliigese endoprotees B
Põlveliigese või puusaliigese
endoproteesi korral peavad olema
täidetud järgmised kriteeriumid:
1) liigeses on normaalne
liikuvusulatus;
2) pärast endoproteesimist ei ole
esinenud liigese dislokatsiooni;
3) korduv ja kestev erinevat tüüpi
liikumine (kaasa arvatud kükitamine,
põlvitamine, liigese pöörded) ei tekita
valu[
Puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese
liikuvusulatuse märgatav piiratus A
Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe,
küünarvarre, õlavarre kaasasündinud puudumine või
amputatsioon
A
Arvestada, et tulirelva käitlemisel on
ühe käe osaline või täielik puudumine,
laskekäel pöidla või kolme või enama
sõrme puudumine ja Dupuytreni
kontraktuur absoluutseks
vastunäidustuseks.
Jalalaba, jala kaasasündinud puudumine või
amputatsioon A
Lülisamba murd ebastabiilsusega või suure riskiga
seljaaju kompressiooniks või närvijuurte pitsumiseks A
Koljudeformatsioonid, mis takistavad kiivri kasutamist
või mille tõttu on vähenenud peaaju loomulik kaitse B
Rotaatormanseti kahjustus, mis põhjustab olulise
liikuvuse piiratuse B
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
luu- ja lihaskonna haigused
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
ENDOKRIINSÜSTEEMI HÄIRED
Meditsiiniline vastunäidustus
1. tüüpi diabeet B
2. tüüpi diabeet B
Teised sesesekretsiooni haigused A/B olenevalt
haiguse või
23 (36)
seisundi
iseloomust
VAIMNE TERVIS
Meditsiiniline vastunäidustus
Orgaanilised, kaasa arvatud sümptomaatilised
psüühikahäired A
Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired A
Ravi foonil psühhootiliste episoodidega kulgevad
haigused A
Käitumishäireid põhjustavate ravimite kasutamine
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
Psühhomotoorset häiret põhjustavate ravimite
kasutamine
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
Psühhotroopsete ainete kasutamine
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
Meeleoluhäired: bipolaarsed ja maniakaalsed häired A
Raske depressioon A
Muud meeleoluhäired B
Isiksus- ja käitumishäired B
Arvestada, et tulirelva käitlemisel on
isiksus- ja käitumishäired
absoluutseks vastunäidustuseks.
Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja somaatiliste
teguritega seotud käitumissündroomid B
Vaimne alaareng A
Sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja
psühhoaktiivsetest ainetest (va tubakas) A
Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired B
Arvestada, et tulirelva käitlemisel on
neurootilised, stressiga seotud ja
somatoformsed häired absoluutseks
vastunäidustuseks.
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
psühhiaatrilised häired
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
Arvestada, et tulirelva käitlemisel on
pervasiivsed arenguhäired ja muud
rasked lapseeas alanud käitumis- ja
tundeeluhäired absoluutseks
vastunäidustuseks.
NEUROLOOGILISED HAIGUSED JA SEISUNDID
Meditsiiniline vastunäidustus
Epilepsia**, kui hooge on olnud viimase 5 aasta jooksul B **
5 aastat raviga või 1 aasta ilma ravita hoovaba olnud
epilepsia B
Narkolepsia A
Ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne,
tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus A
Äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse
häirega kulgevad haigused A
Ühekordne krambihoog ilma diagnoosita või kindlalt
teada põhjusega, mille puhul korduv atakk ei ole
tõenäoline
B
Perifeerne sensoorne või motoorne neuropaatia B
24 (36)
Ajutuumor B
KÕHUKOOPA ORGANITE, KUSE-, SUGUTEEDE HAIGUSED, SEISUNDID
Meditsiiniline vastunäidustus
Pahaloomulised kasvajad kõhukoopas B
Song B
Mitteinfektsioosne hepatiit B
Pankreatiit B
Põletikuline soolehaigus B
Krooniline neerupuudulikkus 3a, 3b või raskem aste B
Teised abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
kõhukoopa organite haigused
A/B olenevalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
25 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 2
TERVISEDEKLARATSIOON
Isikukood □□□□□□□□□□□ Nimi
_________________________________
1. ELUSTIIL
Kas Te tarbite alkoholi? ☐ Ei ☐ Jah
Mitu ühikut nädalas? __________ ühikut
(1 ühik = 40 ml 40% kanget alkoholi või 120 ml 12% veini või 250 ml 5,2% õlut)
Kas Te suitsetate? ☐ Ei ☐ Jah
Mitu sigaretti päevas? __________________________________________________
Mitu aastat olete järjest suitsetanud? ______________________________________
Kui olete loobunud suitsetamisest, siis millal loobusite? _______________________
Kas tarvitate narkootilisi/psühhotroopseid aineid? ☐ Ei ☐ Jah
Kirjeldage, kui sageli _____________________________________________________
Kas kasutate ravimeid, mis võivad mõjutada teie keskendumisvõimet ja koordinatsiooni?
☐ Ei ☐ Jah
2. TÖÖKESKKOND
Kas teile on tervisekontrolli põhjal varem seatud tööpiiranguid? ☐ Ei ☐ Jah
Kui jah, mille tõttu? ______________________________________________________
Kas teil esineb või on esinenud tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või
töökeskkonnaga? ☐ Ei ☐ Jah _________________________________________________
3. ALLERGIAD Puuduvad ☐
☐ Ravimitele (palun täpsustage) _____________________________________________
☐ Toiduainetele (palun täpsustage) _____________________________________________
☐ Õietolmule (palun täpsustage) ______________________________________________
☐ Koduloomadele või -lindudele (palun täpsustage) ________________________________
☐ Muudele ainetele (palun täpsustage) _________________________________________
4. PSÜÜHIKA Kaebused puuduvad☐
☐ Depressioon
______________________________________________
☐ Skisofreenia ______________________________________________
☐ Kartus töötada üksinda ______________________________________________
☐ Hirm suletud ruumi ees ______________________________________________
☐ Kõrgusekartus ______________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage) ________________________________
26 (36)
5. NÄRVISÜSTEEM Kaebused puuduvad☐
☐ Teadvuse kaotuse hood ______________________________________________
☐ Krambihood (epilepsia ehk langetõbi) __________________________________________
☐ Tasakaaluhäired (sh Meniere’i tõbi) ___________________________________________
☐ Ajuinfarkt või ajuinsult ______________________________________________
☐ Merehaigus ______________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage) ________________________________
6. SILMAD JA NÄGEMINE Kaebused puuduvad☐
☐ Lühinägevus
______________________________________________
☐ Kas üles-alla või külgedele vaadates esineb vaatevälja piiratust? ____________________
☐ Kahelinägemine ______________________________________________
☐ Värvusmeele häired
______________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage) ________________________________
7. KÕRV, NINA, NEEL Kaebused puuduvad☐
☐ Kuulmislangus ______________________________________________
☐ Allergiline nohu ______________________________________________
☐ Otsmiku- või põskkoopa krooniline põletik ______________________________________
☐ Ninahingamise takistus ______________________________________________
☐ Sagedane (rohkem kui 4x aastas) esinev kurguhaigus _____________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage) ________________________________
8. HINGAMISSÜSTEEM Kaebused puuduvad☐
☐ Astma
______________________________________________
☐ Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK _________________________________
☐ Uneapnoe ______________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage) ________________________________
9. AINEVAHETUSE HÄIRED (SH KILPNÄÄRME HAIGUSED) Kaebused puuduvad
☐
27 (36)
☐ Suhkruhaigus
______________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage) ________________________________
10. SÜDA JA VERESOONKOND Kaebused puuduvad☐
☐ Koormusega seonduv valu rinnus ______________________________________________
☐ Kõrge vererõhk ______________________________________________
☐ Läbipõetud südameinfarkt ______________________________________________
☐ Südame rütmihäired
______________________________________________
☐ On tehtud südamesondeerimine ______________________________________________
☐ On paigaldatud südamerütmur ______________________________________________
☐ On tehtud südameoperatsioon ______________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage) ________________________________
11. LUUD, LIIGESED JA LIHASED Kaebused puuduvad☐
☐ Liigesejäikus
______________________________________________
☐ Jäseme osaline või täielik halvatus (palun täpsustage) _____________________________
☐ Jäseme või selle osa puudumine (palun täpsustage) _______________________________
☐ Käte värisemine ______________________________________________
☐ Liigesevalu ______________________________________________
☐ Kaelavalu ______________________________________________
☐ Õlavöötmevalu
______________________________________________
☐ Alaseljavalu
______________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage) ________________________________
12. NAKKUSHAIGUSED Teadaolevalt ei ole põdenud☐
☐ Tuberkuloos
______________________________________________
☐ Viirushepatiit
______________________________________________
☐ HIV kandja ______________________________________________
28 (36)
☐ AIDS
______________________________________________
☐ Muu haigus (palun täpsustage, millised ja millal) _________________________________
13. MUUD KROONILISED HAIGUSED, SEISUNDID VÕI SÜMPTOMID Puuduvad☐
☐ Haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage, millised ja millal)
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
14. SENINE RAVI
☐ Kas olete välismaal saanud haiglaravi või käinud arsti vastuvõtul? Palun täpsustage millal, kus
ja millega seoses _____________________________________________________________
☐ Kas tarvitate regulaarselt mingeid ravimeid (sh rasestumisvastaseid vahendeid)? Palun
loetlege, milliseid ________________________________________________________________
☐ Kas olete viibinud haiglaravil? __________________________________________________
☐ Kas teid on opereeritud? Palun täpsustage, millal, mille tõttu ________________________
_______________________________________________________________________________
15. TRAUMAD Puuduvad☐
☐ Luumurrud (palun täpsustage, millised ja millal) ___________________________________
________________________________________________________________________________
☐ Muud olulised vigastused (palun täpsustage, millised ja millal) ________________________
________________________________________________________________________________
16. KAS OLETE PRAEGU RASE? ☐ Ei ☐ Jah
17. NAHAHAIGUSED: MILLAL PÕDENUD, MILLISEID? ☐ Ei ☐ Jah
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
18. SEEDEELUNDID Kaebused puuduvad☐
☐ Maksahaigused
____________________________________________
☐ Sapikivid
____________________________________________
☐ Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid ___________________________________________
☐ Haavandiline koliit või Crohni tõbi
____________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage, millised ja millal) ____________________
19. KUSE- JA SUGUELUNDID Kaebused puuduvad☐
Neerude haigused
☐ Neerukivitõbi
____________________________________________
☐ Neerupuudulikkus
____________________________________________
29 (36)
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage, millised ja millal) ____________________
20. VERELOOME- JA VEREHAIGUSED Kaebused puuduvad☐
Verehaigused
☐ Aneemia ehk kehvveresus
____________________________________________
☐ Muu haigus/seisund/sümptom (palun täpsustage, millised ja millal) ____________________
21. KASUTAN JÄRGMISI MEDITSIINISEADMEID/ABIVAHENDEID Ei kasuta☐
☐ Prillid
____________________________________________
☐ Kontaktläätsed
____________________________________________
☐ Kuuldeaparaat/ kohleaarimplantaat
____________________________________________
☐ Käeprotees
____________________________________________
☐ Jalaprotees
____________________________________________
☐ Liikumise abivahend
____________________________________________
☐ Positiivrõhuaparaat (CPAP) või mitteinvasiivse ventilatsiooni seade ____________________
☐ Intraoraalne uneapnoe seade
____________________________________________
☐ Muu abivahend (palun täpsustage, milline) _________________________________________
22. UNI
Kas Te norskate valjult (valjemini kui tavaline kõne, või Teie norskamist on kosta kõrvalruumi ka siis,
kui magamistoa uks on suletud)?
☐Ei☐Jah
Kas Te tunnete end sageli mitteväljapuhanuna, väsinuna või unisena päevasel ajal?
☐ Ei ☐ Jah
Kas Teil on täheldatud uneaegseid hingamisseisakuid? ☐ Ei ☐ Jah
Nimi______________________________Kuupäev________________Allkiri___________________
30 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 3
ABIPOLITSEINIKU TERVISETÕEND
I. TERVISEKONTROLLI TEGIJA
Tervishoiuteenuse osutaja ……………………………………………………………………..
Ees- ja perekonnanimi …………………………………………………………………………
Aadress ………………………………………………………………………………………...
Tegevusloa nr …………………………………………………………………………………..
II. ISIKU ANDMED
Ees- ja perekonnanimi …………………………………………………………………………
Isikukood ………………………………………………………………………………………
Elukoht ………………………………………………………………………………………...
III. OTSUS
Kinnitan, et [ees- ja perekonnanimi] vastab / ei vasta abipolitseiniku tervisenõuetele.
……………………………………………………………………………………………… (ees- ja perekonnanimi)
Piirangud ja ettepanekud:
1. Piirangud abipolitseinikuna tegutsemisel
………………………………………………………………………………………………
2. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna muutmiseks
………………………………………………………………………………………………
Järgmise tervisekontrolli aeg ...................................................................................................
Tervisekontrolli tegija
………………………………………………………………………………………………… (ees- ja perekonnanimi) (allkiri, kuupäev)
31 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 4
ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUSE VORM
Esikülg
Tagakülg
32 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 5
ABIPOLITSEINIKU AMETIMÄRK
Ametimärgi joonis:
33 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 6
ABIPOLITSEINIKU VORMIRIIETUSE ERITUNNUSED
1. Sõna ABIPOLITSEINIK on hõbedaste trükitähtedega. Rohelisel vormiriietusel on sõna
ABIPOLITSEINIK mustade trükitähtedega.
2. Vormiriietuse ja vesti seljaosal oleva sõna ABIPOLITSEINIK laius on 225 mm, tähe kõrgus
65 mm ja tähejoone paksus 13 mm. Vasakul rinnal on sõna ABIPOLITSEINIK laius 105 mm,
tähe kõrgus on 32 mm ja tähejoone paksus 6 mm.
34 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 7
ABIPOLITSEINIKU VARRUKAEMBLEEM
1. Abipolitseiniku varrukaembleemil on Politsei- ja Piirivalveameti vapp ja trükitähtedega sõna
ABIPOLITSEINIK.
2. Varrukaembleem on sinine, kõrgusega 103 mm ja laiusega 85 mm. Varrukaembleemil on
hõbedane ääristus. Vapi kohal on 20 mm kõrgune hõbedase ääristusega poolkaar, mille taustal
on 10 mm kõrguste kuldkollaste trükitähtedega sõna ABIPOLITSEINIK. Rohelise
vormiriietuse varrukaembleem on roheline ja varrukaembleemi ääristus, lõvi kujutis ja sõna
ABIPOLITSEINIK on must.
35 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 8
ABIPOLITSEINIKU TUNNUS
1. Abipolitseiniku tunnus on lühend „AP“ või lühend „AP“ koos tärniga või lühend „AP“ koos
kahe tärniga.
2. Lühend „AP“ on kuldne, kõrgusega 25 mm ja laiusega 38 mm. Tärn on kuldne ja selle
keskosas on risti kujutis. Tärni diagonaalide läbimõõt on 14 mm.
3. Rohelisel ja beežil välivormil on tunnus must.
4. Lühendi „AP“ kaugus allservast on 5 mm. II astme abipolitseiniku tunnusel on tärni
keskpunkti kaugus tunnuse allservast 44 mm. III astme abipolitseiniku tunnusel paiknevad kaks
tärni tunnuse pikiteljel üksteise kohal, tärnide keskpunktide kaugused tunnuse allservast on
vastavalt 44 mm ja 66 mm.
4.1. III astme abipolitseiniku tunnus.
4.2. II astme abipolitseiniku tunnus.
4.3. I astme abipolitseiniku tunnus.
36 (36)
Siseministri …. 2027. aasta määrus …
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“
Lisa 9
ABIPOLITSEINIKU NIMESILT JA IDENTIFITSEERIMISSILT
1. Nimesilt ja identifitseerimissilt on sinised, kõrgusega 30 mm ja laiusega 90 mm ning mõlemal
on 3 mm hõbedane ääristus. Nimesildil on 10 mm tähekõrgusega hõbedaste trükitähtedega ees-
ja perekonnanimi. Identifitseerimissildil on 10 mm numbrikõrgusega hõbedaste numbritega
numbrikombinatsioon.
1.1. Nimesilt
1.2. Identifitseerimissilt
2. Rohelisel välivormil on nimesilt ja identifitseerimissilt rohelised ning beežil välivormil
beežid ning musta ääristusega. Ees- ja perekonnanimi ja numbrikombinatsioon on mustade
trükitähtede ja numbritega.
1
Siseministri määruse „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Abipolitseiniku seaduse § 5 lõike 4, § 7 lõike 3, § 12 lõike 5, § 13 lõike 6, § 14 lõike 9, § 15 lõike
3, § 17 lõike 7, § 19 lõike 6, § 39 lõike 6, § 44 lõike 5, § 45 lõike 4 ja § 51 lõike 8 alusel
kehtestatakse abipolitseiniku tegevuse eeskiri.
Eelnõuga kehtestatakse siseministri määrus „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“, mis on vajalik uue
abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) rakendamiseks. Praegu on abipolitseinike tegevust
puudutavad täpsemad nõuded ja regulatsioonid sätestatud mitmes määruses. Uue määrusega
koondatakse need ühte õigusakti ning viiakse kooskõlla kavandatava seadusega, mille kohaselt
jagunevad abipolitseinikud kolme astmesse vastavalt nende ülesannetele ja õigustele.
Määrusega täpsustatakse kandideerimisel esitatavaid andmeid, abipolitseiniku isikuomaduste,
kehalise ettevalmistuse ja tervisenõudeid ning nendele vastavuse kontrollimise korda. Samuti
sätestatakse õppe nõuded, tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldused,
hüvitiste taotlemise ja maksmise kord, staatuse peatamise ja taastamise kord ning abipolitseinike
arvestuses töödeldavate andmete loetelu.
Mõju halduskoormusele
Kandideerimisel esitatavate andmete loetelu täpsustamine võib suurendada kandidaadi ajakulu
andmete kogumisel ja esitamisel. Teise ja kolmanda astme abipolitseinikele võib põhjalikum
kehalise ettevalmistuse kontroll tähendada suuremat ajakulu katsete läbimisel. Korduvate katsete
ja uuringutega kaasnevat koormust vähendab võimalus arvestada määruses sätestatud tingimustel
varem sooritatud kehalisi katseid ja tehtud terviseuuringuid ning kasutada samaväärse
tervisekontrolli tulemusel saadud kehtivat tervisetõendit.
Esimese astme abipolitseinik ei pea läbima tervisekontrolli ega kehalisi katseid. Alla 50-aastaste
teise ja kolmanda astme abipolitseinike perioodilise tervisekontrolli üldine intervall pikeneb
kolmelt aastalt viiele aastale. Seega tuleb neil tervisekontrollis käia harvem, mis vähendab kontrolli
läbimisega seotud ajakulu.
Kokkuvõttes võib eelnõu suurendada kandideerijate ajakulu andmete esitamisel ning teise ja
kolmanda astme abipolitseinike ajakulu kehaliste katsete läbimisel. Halduskoormust vähendavad
varem sooritatud katsete ja tehtud uuringute arvestamine, samaväärsete tervisetõendite kasutamine
ning alla 50-aastaste teise ja kolmanda astme abipolitseinike harvem perioodiline tervisekontroll.
2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš
([email protected]) ja õigusnõunik Rina Sillandi
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata, see tehakse pärast ametlikku kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Määruse eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva abipolitseiniku seaduse eelnõuga ([eelnõu
931 SE])1 ja on koostatud selle rakendamiseks.
Määruse eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Samas sisaldab eelnõu isikuandmete
töötlemisega seotud sätteid, mis näiteks täpsustavad seaduses toodud andmekategooriaid, ning
mille kujundamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus) tulenevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid ning nõudeid.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Määrus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. veebruaril, samal ajal uue abipolitseiniku
seadusega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 34 paragrahvist ja üheksast lisast.
Eelnõuga kehtestatakse uus tervikmäärus, millesse koondatakse abipolitseiniku tegevust käsitlev
rakendusregulatsioon. Praegu on asjaomased nõuded sätestatud mitmes siseministri määruses ja
osaliselt PPA sisekorras. Uue abipolitseiniku seaduse astmepõhine ülesehitus eeldab
rakendusregulatsiooni ajakohastamist.
Muudatuste võrdlemisel kehtiva õigusega eristatakse neid muudatusi, mis tulenevad vahetult uuest
abipolitseiniku seadusest, ning neid, mis kehtestatakse ministri määrusega antud volituste alusel.
Määruse eelnõu sisu vastab APolS-is sätestatud volitusnormide eesmärgile, sisule ja ulatusele.
Järgnevalt selgitatakse eelnõu ülesehitust ning peamisi muudatusi määruse sätete järjestuses.
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu § 1. Määruse reguleerimisala
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Sätte eesmärk on anda normi adressaadile
ülevaade määruse esemest ja selles reguleeritavatest küsimustest. Reguleerimisala esitamine
1 Abipolitseiniku seadus 931 SE
3
määruse alguses võimaldab kiiresti mõista, milliseid abipolitseiniku tegevusega seotud küsimusi
määrusega täpsustatakse.
Paragrahvis määratakse kindlaks määrusega reguleeritavad küsimused. Reguleerimisala tuleneb
APolS-is ministrile antud volitustest, mille alusel täpsustatakse abipolitseinikule esitatavaid
nõudeid, kontrollimise korda, väljaõpet, hüvitiste menetlemist, staatuse peatamist ja taastamist
ning arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid.
Määruses sätestatakse:
1) abipolitseinikuks kandideerimisel esitatavate andmete täpsem loetelu;
2) abipolitseiniku isikuomaduste nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise kord;
3) abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuded ning nende kontrollimise kord;
4) abipolitseiniku tervisenõuded, samaväärse tervisekontrolli tulemusel saadud
tervisetõendite loetelu, nõuded tervisetõendi sisule ja vormile ning tervisekontrolli
perioodilisus ja kord;
5) abipolitseiniku väljaõppe, erialaõppe ja täiendusõppe nõuded;
6) abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus;
7) abipolitseiniku lisapuhkuse taotlemine ja selle eest makstava hüvitise taotlemise ning
väljamaksmise täpsem kord;
8) kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise suurus
ning selle taotlemise ja väljamaksmise kord;
9) varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord;
10) abipolitseiniku staatuse peatamise ja taastamise täpsem kord;
11) abipolitseinike arvestuse pidamisel töödeldavate andmete täpsem loetelu.
Punktides nimetatud regulatsioonide sisu ja eesmärki selgitatakse täpsemalt vastavate sätete juures.
2. peatükk. Abipolitseinikuks kandideerimisandmete täpsem loetelu
Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija andmeid kehtiva APolS-i ja
selle rakendusaktide alusel, sealhulgas abipolitseiniku ankeedi vormi kaudu.
Eelnõu nähakse ette kandideerimisel esitatavate andmete täpsem loetelu määruses. Andmete
loetelu on jaotatud sisuliselt järgmiselt: üldandmed, haridusandmed, sotsiaalmeediakontode
andmed, töötamisega seotud andmed, lähisugulaste ja -hõimlaste andmed, välisriigis läbitud
kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe andmed ning välisriigi kriminaalmenetluse ja
karistuste andmed. Muudatus ei ole üksnes vormiline, vaid toetab PPA võimalust teha nõuetele
vastavuse kontrolli ja taustakontrolli läbipaistvalt ning ühetaoliselt. Andmekoosseisu täpsustamine
määruses muudab kandideerimisel nõutavad andmed selgemaks.
Eelnõu § 2. Abipolitseinikuks kandideerimisel esitatavate andmete täpsem loetelu
Paragrahviga 2 kehtestatakse nende andmete täpsem loetelu, mille abipolitseinikuks
kandideerija peab esitama. Täpsema andmekoosseisu sätestamine määruses on vajalik, kuna
abipolitseiniku sobivuse hindamine eeldab mitut liiki andmete kogumist, kuid iga andme küsimisel
peab olema selge eesmärk, seos seaduses sätestatud nõuetega ja vajadus taustakontrolli tegemiseks.
Andmekoosseisu määratlemine määruses tagab, et kandideerijale on ette teada, milliseid andmeid
4
temalt nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja taustakontrolliks küsitakse, ning toetab isikuandmete
töötlemise eesmärgipärasuse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimist.
Lõikes 1 sätestatakse kandideerimisel esitatavad üldandmed. Üldandmed on vajalikud
kandideerija üheseks tuvastamiseks, seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning
edasiseks suhtluseks. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik kontrollida isiku vanust, teovõimet,
kodakondsust ega korraldada taustakontrolli viisil, mis väldib isiku ekslikku samastamist kellegi
teisega.
Punktis 1 nähakse ette ees- ja perekonnanime esitamine. Nimi on vältimatu isiku tuvastamiseks,
menetlusdokumentide vormistamiseks ja PPA ning kandideerija vaheliseks suhtluseks. Koos
isikukoodiga moodustab see minimaalse andmestiku, mille alusel saab kandideerija isiku kindlalt
määratleda. Punktis 2 nähakse ette varem kasutatud ees- ja perekonnanimede esitamine.
Varem kasutatud nimede esitamine on vajalik taustakontrolli terviklikkuse tagamiseks, sest
varasemad menetlused, karistused, teenistussuhted või muud usaldusväärsust mõjutavad asjaolud
võivad olla seotud kandideerija varasema nimega. Punktis 3 nähakse ette isikukoodi või selle
puudumisel sünniaja ja soo esitamine. Isikukood võimaldab isikut üheselt tuvastada, kontrollida
tema vanust ning seostada registripäringute tulemused õige isikuga. Samuti võimaldab isikukood
väldita olukorda, kus sama nimega isikuid omavahel segi aetakse. Asendusandmete esitamise
võimalus tagab, et kandideerimisandmed saab esitada ka Eesti kodanik, kellele ei ole Eesti
isikukoodi veel antud. Punktis 4 nähakse ette kodakondsuse andmete esitamine. Andmed on
vajalikud kontrollimaks, kas kandideerija vastab abipolitseinikule kehtestatud Eesti kodakondsuse
nõudele. Punktis 5 ja 6 nähakse ette praeguse või varasema muu riigi kodakondsuse korral
selle riigi nime ja kodakondsuse omamise ajavahemiku esitamine. Punktis 7 nähakse ette
muu riigi kodakondsuse taotlemise korral selle riigi nime ja taotluse esitamise aja esitamine.
Need andmed võimaldavad taustakontrollis hinnata kandideerija sidemeid välisriigiga ning nende
võimalikku mõju tema sobivusele abipolitseinikuks, sealhulgas lojaalsusele Eesti Vabariigile.
Kodakondsuse omamise ajavahemik ja taotluse esitamise aeg aitavad hinnata nende seoste kestust
ja ajakohasust. Muu riigi kodakondsus või selle taotlemine ei tähenda iseenesest kandideerija
sobimatust, vaid asjaolu hinnatakse koos muu taustakontrollis kogutud teabega. Punkti 8 kohaselt
esitab kandideerija oma tegeliku elukoha andmed. Tegeliku elukoha andmed on vajalikud
kandideerimismenetluse korraldamiseks ning vajaduse korral isiku ja tema taustakontrollis oluliste
seoste täpsemaks tuvastamiseks. Tegeliku elukoha küsimine on põhjendatud, kuna
rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei pruugi alati vastata isiku tegelikule elukohale.
Elukohaandmed võivad olla taustakontrollis asjakohased üksnes ulatuses, milles need aitavad
kontrollida APolS-is sätestatud nõuetele vastavust või täpsustada muid kandideerija sobivuse
hindamisel olulisi asjaolusid. Elukoht iseenesest ei ole kandideerija sobivuse hindamise kriteerium
ning üksnes elukoha põhjal ei saa teha järeldusi isiku sobivuse kohta abipolitseinikuks. Punktides
9 ja 10 nähakse ette telefoninumbrit ja elektron-posti aadressi esitamine. Kontaktandmed on
vajalikud menetlustoimingute tegemiseks, vestlusele kutsumiseks. Abipolitseiniku tegevus eeldab,
et PPA-l oleks võimalik isikuga kiiresti ja usaldusväärselt ühendust saada.
Lõikes 2 loetletakse kandideerimisel esitatavad haridusandmed. Haridusandmed on vajalikud,
et hinnata kandideerija vastavust seaduses sätestatud haridusnõuetele. APolS eelnõu § 5 lõike 1
punkti 3 kohaselt peab esimese astme abipolitseinikul olema vähemalt põhiharidus ning § 5 lõike
2 punkti 1 kohaselt peab teise astme abipolitseinikul olema vähemalt keskharidus või ta peab
5
õppima nominaalajal keskharidust andva õppekava alusel. Haridusandmete põhjal saab PPA
hinnata, kas isikul võib olla vaja esitada täiendavaid tõendeid, näiteks eesti keele oskuse kohta.
Punktis 1 nähakse ette kõrgeima omandatud haridustaseme, selle omandamiseks lõpetatud
õppeasutuse nimetuse ja lõpetamise aja esitamine. Kõrgeima omandatud haridustaseme
märkimine võimaldab hinnata haridusnõude täitmist, ilma et kandideerija peaks esitama andmed
kõigi varem lõpetatud õppeasutuste kohta. Õppeasutuse nimetus ja lõpetamise aeg võimaldavad
vajaduse korral hariduse omandamist kontrollida. Punktis 2 nähakse ette väljastatud diplomi,
tunnistuse või õiendi numbri ja väljaandmise aja esitamine. Need andmed võimaldavad
tuvastada haridust tõendava dokumendi ning vajaduse korral kontrollida esitatud haridusandmete
õigsust.
Lõikes 3 nähakse ette isiku kasutuses olevate sotsiaalmeediakontode andmete esitamine.
Andmed on vajalikud selleks, et PPA saaks taustakontrollis seostada avalikult kättesaadava teabe
õige isikuga ning vältida kandideerija ekslikku samastamist sama nime või sarnase
kasutajatunnusega isikuga. Sotsiaalmeediakontode andmete esitamine võimaldab hinnata, kas
kandideerija avalik käitumine ja väljendusviis on kooskõlas politsei maine, väärtuste ja
eetikanõuetega ning abipolitseinikule esitatavate nõuetega. Taustakontrollis võib olla asjakohane
näiteks kandideerija enda avaldatud õigusrikkumisi õigustav, vaenu õhutav, vägivalda propageeriv
või riigivastane sisu, kui see seab põhjendatult kahtluse alla isiku sobivuse abipolitseinikuna
tegutsemiseks. Sellist teavet hinnatakse taustakontrollis koos muu isiku kohta kogutud teabega.
Sotsiaalmeediakontode andmete töötlemisel tuleb lähtuda taustakontrolli eesmärgist ning hinnata
üksnes asjaolusid, millel võib olla põhjendatud seos abipolitseinikule seaduses kehtestatud
nõuetega. Kandideerija sobivuse hindamisel tuleb eristada tema enda avaldatud sisu teiste isikute
avaldatud teabest. Samuti tuleb arvestada teabe avaldamise aega, konteksti, usaldusväärsust ja
võimalikku seost abipolitseiniku ülesannete täitmisega. Sotsiaalmeediakonto olemasolu, kindla
keskkonna kasutamine või üksik avaldatud seisukoht ei tähenda iseenesest, et kandideerija ei vasta
abipolitseinikule esitatavatele nõuetele. Taustakontrollis tuleb lähtuda konkreetsest ja
kontrollitavast teabest ning põhjendada selle tähendust isiku sobivuse hindamisel.
Punkti 1 kohaselt esitatakse sotsiaalmeediakeskkonna nimetus ning punkti 2 kohaselt konto
kasutajanimi või muu kontot identifitseeriv tunnus. Need andmed võimaldavad tuvastada
kandideerija kasutuses oleva konto ka juhul, kui ta ei kasuta sellel oma ees- ja perekonnanime.
Sotsiaalmeediakeskkondade ammendavat loetelu määruses ei sätestata, kuna kasutatavad
keskkonnad muutuvad ajas ning uute keskkondade lisandumine või seniste kasutamise vähenemine
ei peaks tingima määruse korduvat muutmist. Seetõttu on andmete esitamise kohustus seotud
kandideerija isiklikus kasutuses olevate kontodega, mitte konkreetsete sotsiaalmeediakeskkondade
loeteluga.
Sotsiaalmeediakontode andmete esitamise kohustus ei anna PPA-le õigust pääseda juurde konto
mitteavalikule sisule. Taustakontrollis saab arvestada üksnes avalikult kättesaadavat teavet ning
sotsiaalmeediakontode andmete esitamise alusel ei saa nõuda kandideerijalt salasõna,
privaatsusseadete muutmist ega juurdepääsu piiratud nähtavusega postitustele või muule
mitteavalikule sisule. Ka juhul, kui konto on seadistatud privaatseks, võib taustakontrollis
arvestada üksnes seda teavet, mis on avalikult nähtav.
6
Lõikes 4 nähakse ette kandideerimisele eelnenud viie aasta töötamisega seotud andmete
esitamine. Andmed võimaldavad kontrollida seaduses sätestatud nõuetele vastavust ning hinnata
taustakontrollis kandideerija töö- ja teenistuskäitumisega seotud asjaolusid. Muu hulgas
võimaldavad need kontrollida, kas kandideerija töötab ametikohal, millel töötamine välistab
abipolitseinikuks saamise. Viieaastane ajavahemik võimaldab saada ülevaate kandideerija
hiljutisest tööalasest taustast, piiramata andmete kogumist üksnes tema praeguse töökohaga.
Vajaduse korral võimaldavad andmed pöörduda tööandja poole seaduses sätestatud alustel ja
korras. Abipolitseinikuks sobivuse hindamisel ei ole oluline üksnes karistusõiguslik taust, vaid ka
see, kas isiku varasem tööalane käitumine toetab avaliku ülesande täitmist.
Punktis 1 nähakse ette tööandja nime või nimetuse esitamine. See võimaldab tuvastada
tööandja ning seostada kandideerija esitatud töötamise andmed õige isiku või organisatsiooniga.
Sõnastus hõlmab nii füüsilisest isikust tööandjat kui ka juriidilisest isikust tööandjat. Punktis 2
nähakse ette töö- või ametikoha ja selle aadressi esitamine. Töö- või ametikoha andmed
võimaldavad kontrollida kandideerija suhtes kehtivaid ametikohast tulenevaid piiranguid ning
annavad taustakontrollis teavet tema senise tegevuse ja vastutuse kohta. Töö- või ametikoha
nimetusest üksi ei tehta järeldusi kandideerija isikuomaduste kohta, vaid seda arvestatakse koos
muu kontrolli käigus kogutud teabega. Asukoha all peetakse silmas tegelikku töötamise kohta,
mitte üksnes tööandja registrijärgset asukohta. Nii kajastatakse ka välisriigis töötamist juhul, kui
tööandja ise asub Eestis. Punktis 3 nähakse ette töötamise või avalikus teenistuses olemise
ajavahemiku esitamine. Töötamise või avalikus teenistuses olemise ajavahemiku andmed on
vajalikud, et seostada iga töö- või ametikoht ajaga, mil isik sellel töötas. Need andmed võimaldavad
kindlaks teha, millised töösuhted või teenistusperioodid jäävad täielikult või osaliselt
kandideerimisele eelnenud viie aasta sisse, ning vajaduse korral täpsustada taustakontrolli käigus
konkreetse töö- või ametikoha kohta esitatud andmeid.
Lõikes 5 nähakse ette lähisugulaste ja -hõimlaste ning abieluga sarnanevas suhtes oleva
elukaaslase andmete esitamine. Andmed on vajalikud taustakontrollis kandideerija lähedaste
seoste hindamiseks, kui need võivad mõjutada tema usaldusväärsust, lojaalsust või võimet täita
abipolitseiniku ülesandeid õiguspäraselt. Abipolitseinik võib oma ülesannete täitmisel saada
juurdepääsu tundlikule teabele ning sattuda olukorda, kus lähedased suhted võivad põhjustada
huvide konflikti või suurendada mõjutamise riski. Lähedase isiku tegevus või temaga seotud
asjaolu ei tähenda iseenesest kandideerija sobimatust. Hinnata tuleb selle seose tegelikku mõju
kandideerijale ja tema ülesannete täitmisele.
Punktis 1 nähakse ette ees- ja perekonnanime esitamine. Nimi võimaldab koos punktis 2
nimetatud andmetega tuvastada asjaomase isiku ning vältida tema ekslikku samastamist teise
isikuga. Punktis 2 nähakse ette isikukoodi või selle puudumisel sünniaja esitamine. Andmed
võimaldavad seostada taustakontrollis saadud teabe õige isikuga, sealhulgas juhul, kui lähedasel
puudub Eesti isikukood. Punktis 3 nähakse ette elukoha andmete esitamine. Elukoha andmed
võivad olla asjakohased võimalike seoste või riskide hindamisel ning aitavad vajaduse korral
kontrollida andmete õigsust. Punktis 4 nähakse ette telefoninumbri esitamine. Kontaktandmed
võimaldavad vajaduse korral taustakontrollis olulisi asjaolusid täpsustada seaduses sätestatud
alustel ja korras. Telefoninumbri esitamise kohustus ei tähenda, et PPA peab iga lähedasega
ühendust võtma, vaid kontaktandmeid kasutatakse üksnes juhul, kui see on konkreetse
taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks vajalik ja põhjendatud.
7
Lähedaste isikute andmete kogumise eesmärk on võimaldada hinnata abipolitseinikuks
kandideerija seaduses sätestatud nõuetele vastavust ja usaldusväärsust. Lähedase isiku tegevus ega
temaga seotud asjaolu ei tähenda iseenesest kandideerija sobimatust. Andmeid võib kasutada
üksnes ulatuses, milles see on vajalik seaduses sätestatud taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks.
Lõikes 6 nähakse ette välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe
andmete esitamine. Andmed on vajalikud taustakontrollis kandideerija välisriigiga seotud
teenistus- või väljaõppesidemete ning nende võimaliku mõju hindamiseks tema usaldusväärsusele
ja lojaalsusele Eesti Vabariigile. Välisriigis teenimine või sõjaväelise väljaõppe läbimine ei
tähenda iseenesest kandideerija sobimatust, vaid selle tähendust hinnatakse koos muu
taustakontrollis kogutud teabega.
Punktis 1 nähakse ette selle välisriigi nime esitamine, kus kandideerija läbis
kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe. Andmed võimaldavad tuvastada riigi, millega
kandideerijal on olnud teenistusest või väljaõppest tulenev seos. Punktis 2 nähakse ette teenistuse
või väljaõppe ajavahemiku esitamine. See võimaldab hinnata seose kestust ning seda, kui palju
aega on teenistusest või väljaõppest möödunud. Esitatud andmed võimaldavad hinnata seost
konkreetse riigiga ning võimalikku mõju kandidaadi sobivusele abipolitseinikuna politsei
tegevuses osaleda.
Lõikes 7 nähakse ette andmete esitamine selle kohta, kas kandideerija on välisriigis toimuvas
kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Andmed on vajalikud abipolitseiniku
seaduse eelnõu § 5 lõike 1 punktis 9 sätestatud nõude kontrollimiseks. Selle kohaselt ei või
abipolitseinik olla kriminaalmenetluses kahtlustatav ega süüdistatav. Nõue hõlmab ka välisriigis
toimuvat kriminaalmenetlust. Kuna selline teave ei pruugi nähtuda Eesti andmekogudest, peab
kandideerija selle ise esitama.
Lõikes 8 nähakse ette välisriigis määratud kriminaalkaristuse kohta andmete esitamine.
Andmed on vajalikud abipolitseiniku seaduse eelnõu § 5 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud nõuete
kontrollimiseks. Nende kohaselt ei või abipolitseinikuks saada isik, keda on karistatud tahtlikult
toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest, või kellel on
kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Välisriikide õigussüsteemid ja süütegude
liigitus võivad Eesti omadest erineda. Näiteks võib välisriigis olla kuriteona karistatav tegu, mis
Eestis ei ole kuritegu, samuti võib erineda teo raskuse liigitamine. Seetõttu ei piisa nõuetele
vastavuse hindamiseks üksnes teadmisest, et isikule on välisriigis määratud kriminaalkaristus. Vaja
on andmeid, mis võimaldavad hinnata karistuse aluseks olnud tegu ja selle vastavust Eesti
karistusõiguses sätestatud kuriteotunnustele.
Punktis 1 nähakse ette riigi nime esitamine, et tuvastada õigussüsteem, mille alusel isikut
karistati. Punktis 2 nähakse ette karistuse määramise aja esitamine ning punktis 3 teo
õigusliku kvalifikatsiooni esitamine. Õiguslik kvalifikatsioon võimaldab kindlaks teha, millise
kuriteo eest isikut karistati, ning hinnata muu hulgas teo tahtlikkust ja raskust. Punktis 4 nähakse
ette määratud karistuse esitamine. Karistuse määramise aeg ning karistuse liik ja ulatus on
vajalikud karistuse õigusliku tähenduse ja kehtivuse hindamiseks. Vajaduse korral küsib PPA
täiendavaid selgitusi või tõendeid seaduses sätestatud alustel ja korras.
8
Lõikes 9 nähakse ette kandideerija kinnitus esitatud andmete täielikkuse ja õigsuse kohta
ning selle kohta, et ta ei ole teadlikult varjanud sobivuse hindamist mõjutavaid asjaolusid.
Kinnitus juhib kandideerija tähelepanu vajadusele esitada andmed ausalt ja täielikult. See seondub
abipolitseiniku seaduse eelnõu § 5 lõike 1 punktis 12 sätestatud nõudega, mille kohaselt ei või
kandideerija olla teadlikult esitanud valeandmeid ega varjanud olulist teavet. Andmetes esinev
eksimus või puudus ei tähenda iseenesest selle nõude rikkumist; hinnata tuleb ka seda, kas
valeandmete esitamine või olulise teabe varjamine oli teadlik.
Lõikes 10 sätestatakse PPA kohustus teavitada andmesubjekti tema isikuandmete töötlemise
eesmärgist ja õiguslikust alusest ning töötlemisega seotud õigustest ja nende kasutamise
võimalustest. Säte lähtub isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklites 12–14 sätestatud
läbipaistvuse ja teavitamise nõuetest. Eesmärk on tagada, et isik mõistaks, miks ja millisel alusel
tema andmeid töödeldakse ning kuidas ta saab oma õigusi kasutada.
Teavitamine hõlmab nii kandideerijat kui ka teisi andmesubjekte, sealhulgas lähedasi, kelle
andmed kandideerija esitab. Kandideerijat teavitatakse kandideerimisel. Teistelt isikutelt saadud
andmete puhul lähtutakse IKÜM artiklist 14, arvestades ka selles sätestatud teavitamiskohustuse
erandeid. Õiguste kasutamise võimaluste selgitamine hõlmab muu hulgas teavet enda andmetega
tutvumise ja ebaõigete andmete parandamise taotlemise kohta.
Sättega ei muudeta IKÜM-is sätestatud teavitamise nõudeid ega kehtestata täiendavaid
andmesubjekti õiguste piiranguid.
3. peatükk. Abipolitseiniku isikuomaduste nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise kord
Isikuomadustele nõuete kehtestamine on vajalik, kuna abipolitseinik osaleb politsei tegevuses ning
võib täita ülesandeid tingimustes, kus tuleb kiiresti hinnata olukorda, suhelda inimestega, teha oma
pädevuse piires otsuseid ja säilitada pingelises olukorras enesekontroll. Abipolitseiniku käitumine
ja otsused võivad mõjutada teiste inimeste õigusi ja turvalisust ning politsei ülesannete täitmist.
Seetõttu peab abipolitseinikuks sobivuse hindamisel olema võimalik hinnata ka seda, kas isiku
omadused võimaldavad tal politsei tegevuses usaldusväärselt, õiguspäraselt ja ohutult osaleda.
Sarnaseid kutsesobivuse ja isikuomaduste nõudeid kohaldatakse ka teiste avaliku korra ja
turvalisuse tagamisega seotud ülesannete täitjate suhtes. Politseiametnik peab vastama
politseiametniku kutsesobivusnõuetele, kuna politseitöö eeldab muu hulgas võimet tegutseda
vastutustundlikult, teha otsuseid ning täita ülesandeid ka pingelistes olukordades. Samuti on
võrreldavad isikuomaduste nõuded kehtestatud teistele siseturvalisuse vabatahtlikele.
Vabatahtlikult merepäästjalt, vabatahtlikult päästjalt ja abidemineerijalt eeldatakse muu hulgas
lojaalsust ja seaduskuulekust, ausust ja kohusetundlikkust, võimet tegutseda tulemuslikult
pingeolukorras ja teha meeskonnatööd ning otsustus-, vastutus- ja suhtlemisvõimet.
Seega on abipolitseinikule isikuomaduste nõuete kehtestamine kooskõlas turvalisuse valdkonnas
kasutatava üldise lähenemisega, mille kohaselt hinnatakse selliste ülesannete täitja puhul lisaks
teadmistele ja oskustele ka tema isikuomaduste sobivust.
Eelnõu § 3. Nõuded abipolitseiniku isikuomadustele
9
Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded abipolitseiniku isikuomadustele. Isikuomaduste nõuded ei
ole uued. Kehtiva APolS kohaselt on need sätestatud siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruse
nr 68 „Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded“ §-s 2. Eelnõuga säilitatakse seniste nõuete põhisisu,
kuid nõuded sõnastatakse ümber ja süstematiseeritakse. Punktides 1–5 sätestatakse abipolitseiniku
tegevuseks vajalikud põhilised isikuomadused.
Punkti 1 kohaselt peab abipolitseinik olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas. Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses ja täidab avalikes huvides ülesandeid, mistõttu peab teda
saama usaldada. Lojaalsuse, aususe ja seaduskuulekuse nõue tähendab, et abipolitseinik peab
austama Eesti riiki ja õiguskorda ning käituma ausalt ja seadusi järgides. Nõue on oluline ka politsei
usaldusväärsuse ja maine hoidmiseks.
Punkti 2 kohaselt peab abipolitseinik olema hea pingetaluvusega ning suutma säilitada
pingeolukorras töövõime ja enesekontrolli. Politsei tegevuses võib ette tulla ootamatuid,
pingelisi või konfliktseid olukordi. Sellises olukorras peab abipolitseinik suutma jääda rahulikuks,
kontrollida oma käitumist ja jätkata talle antud ülesande täitmist.
Punkti 3 kohaselt peab abipolitseinik olema koostöövõimeline ja hea suhtlemisoskusega. Abipolitseinik täidab ülesandeid koos politseiametnike, teiste abipolitseinike ja vajaduse korral
teiste asutuste esindajatega ning suhtleb oma tegevuses erinevate inimestega. Seetõttu peab ta
suutma teha teistega koostööd ning suhelda selgelt, korrektselt ja lugupidavalt. Hea suhtlemisoskus
aitab ka ennetada ja lahendada konflikte.
Punkti 4 kohaselt peab abipolitseinik olema kohusetundlik, otsustusvõimeline ja
vastutustundlik ning suutma oma pädevuse piires iseseisvalt otsuseid langetada ja nende
võimalikke tagajärgi ette näha. Nõue on vajalik, kuna abipolitseinik peab talle antud ülesandeid
täitma hoolikalt ja vastutustundlikult ning võib oma pädevuse piires olla olukorras, kus tal tuleb
ise otsustada, kuidas tegutseda. Seejuures peab ta mõistma oma pädevuse piire ja arvestama,
millised tagajärjed võivad tema otsuse või tegevusega kaasneda.
Punkti 5 kohaselt peab abipolitseinik olema analüüsivõimeline ning suutma eristada olulist
ebaolulisest ja leida probleemidele põhjendatud lahendusi. See tähendab, et abipolitseinik peab
suutma hinnata talle teadaolevaid asjaolusid, teha kindlaks ülesande täitmiseks olulise teabe ning
valida olukorrale sobiva ja põhjendatud tegutsemisviisi.
Eelnõu § 4. Vestluse läbiviimine
Paragrahviga 4 reguleeritakse abipolitseinikuks kandideerijaga vestluse läbiviimist. Kehtivas
abipolitseiniku kutsesobivuse regulatsioonis on sätestatud abipolitseiniku isikuomaduste nõuded,
kuid vestluse läbiviimist isikuomadustele vastavuse hindamise viisina ei ole eraldi reguleeritud.
Eelnõukohase määrusega nähakse sõnaselgelt ette vestluse läbiviimine enne abipolitseiniku
staatuse andmise otsustamist. Vestlus on vajalik, kuna kõiki abipolitseiniku ülesannete täitmiseks
olulisi isikuomadusi ei ole võimalik hinnata üksnes kandideerimisel esitatud andmete,
dokumentide ja muude kontrollide põhjal. Vahetu vestlus võimaldab hinnata eelkõige selliseid
isikuomadusi nagu suhtlemis- ja koostöövõime, otsustusvõime ning oskus oma seisukohti
põhjendada. Näiteks võib vestluse käigus kandideerijale kirjeldada võimalikku olukorda politsei
10
tegevuses ja paluda tal selgitada, kuidas ta sellises olukorras käituks. Sellise näite eesmärk ei ole
kontrollida erialateadmisi, vaid aidata hinnata §-s 3 sätestatud isikuomadusi.
Lõike 1 kohaselt kutsutakse abipolitseinikuks kandideerija vestlusele enne abipolitseiniku
staatuse andmise otsustamist. Sellega tagatakse, et PPA saab enne staatuse andmist
kandideerijaga vahetult suhelda ning võtta vestlusel saadud teavet arvesse koos muude
kandideerimisel kogutud andmetega. Vestlus toimub enne staatuse andmise otsustamist, sest selle
tulemus on üks kandideerija sobivuse hindamisel arvesse võetavatest asjaoludest.
Lõike 2 kohaselt hindab PPA vestluse käigus kandideerija sobivust abipolitseinikuks ning
kontrollib tema vastavust §-s 3 sätestatud isikuomaduste nõuetele. Vestluse eesmärk on seega
hinnata, kas kandideerija isikuomadused võimaldavad tal abipolitseiniku ülesandeid täita. Vestluse
käigus saab PPA kandideerijaga suheldes hinnata näiteks tema suhtlemis- ja koostöövõimet,
otsustusvõimet ning seda, kuidas ta põhjendab oma käitumist erinevates olukordades. Samuti saab
vestlusel täpsustada taustakontrolli käigus ilmnenud asjaolusid ning anda kandideerijale võimaluse
neid selgitada. Seetõttu ei piirdu vestlus üksnes isikuomaduste hindamisega, vaid toetab ka
kandideerija üldise sobivuse hindamist, sealhulgas tema käitumise ja eluviisi vastavust seaduses
sätestatud nõuetele. Vestlus teenib mõlema poole huve. Kandideerija saab küsida täpsustavaid
küsimusi abipolitseiniku ülesannete, väljaõppe või tegevuse korralduse kohta, et hinnata, kas tema
ootused ja võimalused on kooskõlas Politsei- ja Piirivalveameti ootustega. Isikuomaduste
hindamisel tuleb tagada, et vestlusel käsitletavad küsimused ja olukorrakirjeldused oleksid seotud
määruse §-s 3 sätestatud nõuetega. Hindamine peab põhinema kandideerija antud vastustel ja muul
asjakohasel teabel, mitte üksnes vestluse läbiviija üldisel muljel.
Vestluste ühetaolist läbiviimist toetavad PPA sisemises töökorralduses täpsustatavad
hindamispõhimõtted ja tulemuste dokumenteerimise korraldus. Need peavad võimaldama seostada
hinnangu määruses sätestatud isikuomaduste nõuetega ning kajastada hindamisel olulisi asjaolusid
ja kandideerija selgitusi. Kogu vestluse sõnasõnaline talletamine ei ole vajalik.
4. peatükk. Kehalise ettevalmistuse nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused
ja kord
Kehtiva õiguse kohaselt on abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuded sätestatud siseministri
21. detsembri 2010. aasta määruses nr 68 „Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded“. Selle järgi peab
abipolitseinik olema kehalise ettevalmistuse poolest võimeline täitma talle pandud ülesandeid ning
sooritama omal valikul ühe kolmest füüsilisest katsest: 3000 meetri jooksu, 500 meetri ujumise või
6000 meetri sõudmise sõudeergomeetril. Kehtivas regulatsioonis ei sõltu katse normatiiv
abipolitseiniku vanusest ega soost.
Eelnõuga kujundatakse kehalise ettevalmistuse nõuded ümber vastavalt uue APolSi astmepõhisele
süsteemile. Määruses sätestatud kehalise ettevalmistuse nõudeid kohaldatakse teise ja kolmanda
astme abipolitseinikule. Esimese astme abipolitseinikule neid nõudeid ei kohaldata, kuna eri
astmete ülesannete laad ja nendega kaasnev füüsilise valmisoleku vajadus on erinev.
Teise ja kolmanda astme abipolitseinike kehalise ettevalmistuse hindamisel lähtutakse
politseiametnike kehalise ettevalmistuse kontrollimisel kasutatavast süsteemist. Senise ühe vabalt
valitud katse asemel hinnatakse erinevaid füüsilise võimekuse komponente ning katsete
11
miinimumtulemused diferentseeritakse vanuse ja soo järgi. Sellega muudetakse hindamine senisest
mitmekülgsemaks ja objektiivsemaks ning tagatakse parem võrreldavus politseiametnikele
kehtivate nõuetega.
Eelnõuga muudetakse nõuetele vastavuse tõendamine paindlikumaks, võimaldades arvestada
alternatiivseid vastupidavuskatseid ja teistes teenistustes sooritatud kehaliste katsete tulemusi.
Sellega välditakse põhjendamatut korduvat kontrollimist, säilitades samal ajal nõutava kehalise
ettevalmistuse taseme.
Eelnõukohase määrusega nähakse ette ka kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimise
sagedus. Teise ja kolmanda astme abipolitseiniku nõuetele vastavust kontrollitakse vähemalt kord
kolme aasta jooksul. Kontrollisagedust võrreldes senise PPA sisemise korraldusega sisuliselt ei
muudeta, kuid see sätestatakse edaspidi siseministri määruses.
Lisaks nähakse ette kriisiolukorra erisus, mis võimaldab kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse
kontrolli kriisi ajal edasi lükata, kui abipolitseiniku kehaline seisund võimaldab talle määratud
ülesandeid ohutult täita. Pärast kriisiolukorra lõppemist tuleb nõuetele vastavust kontrollida
määruses sätestatud tähtaja jooksul.
Eelnõu § 5. Nõuded abipolitseiniku kehalisele ettevalmistusele
Paragrahvis 5 sätestatakse, millistele abipolitseinikele kehalise ettevalmistuse nõuded
kohalduvad, milliste katsetega nõuetele vastavust kontrollitakse ning millised on katsete
miinimumtulemused ja nende sooritamise erisused. Nõuded on vajalikud teise ja kolmanda
astme abipolitseinikele, kuna nende ülesanded võivad eeldada tegutsemist olukordades, kus on vaja
piisavat vastupidavust ja jõudu. Nõuete eesmärk on tagada, et abipolitseiniku füüsiline
ettevalmistus vastaks talle antavate ülesannete laadile ning võimaldaks neid täita ohutult ja
tulemuslikult.
Lõike 1 kohaselt kohaldatakse paragrahvis sätestatud kehalise ettevalmistuse nõudeid teise
ja kolmanda astme abipolitseinikele. Esimese astme abipolitseinikule neid nõudeid ei kohaldata.
Erisus tuleneb abipolitseinike astmepõhisest süsteemist ja eri astmetele antavate ülesannete
erinevast iseloomust.
Lõike 2 kohaselt peab abipolitseinik olema kehalise ettevalmistuse poolest võimeline täitma
talle pandud ülesandeid. Tegemist on üldnõudega, mille kohaselt peab abipolitseiniku füüsiline
seisund võimaldama tal oma ülesandeid ohutult täita. Näiteks võivad politsei tegevuses täidetavad
ülesanded eeldada pikemaajalist liikumist, jooksmist või füüsilist pingutust.
Lõikes 3 sätestatakse kehalised katsed, millega kontrollitakse nõuetele vastavust. Punkti 1
kohaselt hinnatakse üldist vastupidavust 3000 meetri jooksuga, punkti 2 kohaselt käelihaste
jõudu toenglamangus kätekõverdamisega ning punkti 3 kohaselt kõhulihaste jõudu istesse
tõusuga. Kolme erineva füüsilise võime hindamine annab abipolitseiniku kehalisest valmisolekust
terviklikuma ülevaate kui üksnes ühe vabalt valitud katse sooritamine. Üheselt määratud katsed
muudavad nõuetele vastavuse hindamise ka objektiivseks ja võrreldavaks.
12
Katsete liigid ühtlustatakse politseiametnike kehalise ettevalmistuse hindamisel kasutatavate
katsetega. See on põhjendatud, kuna teise ja kolmanda astme abipolitseinikud osalevad
politseiametnikega koos ülesannete täitmisel.
Lõikes 4 nähakse ette erisus abipolitseinikule, kes kaasatakse politsei tegevusse veesõiduki,
sealhulgas laeva, meeskonnaliikmena. Sellisel juhul sooritatakse üldise vastupidavuse 3000
meetri jooksu asemel 500 meetri ujumine. Erisus arvestab ülesannete täitmise keskkonda:
veesõiduki meeskonnaliikmel peab olema piisav füüsiline valmisolek tegutsemiseks
veekeskkonnas. Katse sooritamisel lähtutakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kehtestatud
politseiametniku vastava kehalise ettevalmistuse nõude täitmise ja kontrollimise korrast.
Lõikes 5 nähakse ette võimalused asendada 3000 meetri jooks muu üldist vastupidavust
tõendava tulemusega. Jooksu võib asendada ujumise, sõudmise või käimisega ning
eelnõukohases määruses sätestatud tingimustel võib arvestada ka vähemalt kümne kilomeetri
pikkuse distantsi läbimist spordivõistlusel või rahvaspordiüritusel. Näiteks võib arvesse minna
nõuetekohaselt tõendatud tulemus jooksu-, jalgratta- või suusavõistluselt. Erisuse eesmärk on
võimaldada üldist vastupidavust tõendada erineval viisil, säilitades samal ajal nõutava kehalise
ettevalmistuse taseme.
Lõike 6 kohaselt ei pea abipolitseinik kehalisi katseid uuesti sooritama, kui ta on viimase 12
kuu jooksul tõendanud oma kehalist ettevalmistust määruses nimetatud teise teenistuse
kehaliste katsetega. Arvestada saab politseiametniku, Kaitseväe tegevteenistuja või
vanglaametniku kehalisi katseid ning teatud tingimustel päästeteenistuja füüsilisi katseid. Sätte
eesmärk on vältida sama kehalise võimekuse põhjendamatut korduvat kontrollimist. Lõike 5 ja
lõike 6 erinevus seisneb selles, et lõige 5 võimaldab asendada üldise vastupidavuse katse, lõige 6
aga võimaldab määruses sätestatud tingimustel loobuda kehaliste katsete uuesti sooritamisest
tervikuna.
Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse kehaliste katsete miinimumtulemused vastavalt nais- ja meessoost
abipolitseinikele ning vanuserühmade kaupa. Vanuse ja soo arvestamine võimaldab hinnata
kehalist võimekust ühtsete ja objektiivsete kriteeriumide järgi, arvestades samal ajal füüsilise
võimekuse erinevusi. Katse loetakse sooritatuks, kui abipolitseinik saavutab vähemalt nõutava
korduste arvu või läbib distantsi ettenähtud aja piires.
Kehaliste katsete tulemuste kehtestamisel on lähtutud vajadusest hinnata abipolitseiniku
valmisolekut täita tema astmele vastavaid ülesandeid. Vanuserühmade ja soo järgi erinevate
normide eesmärk on arvestada kehalise võimekuse üldisi erinevusi, säilitades samal ajal ülesannete
täitmiseks vajaliku ettevalmistuse taseme. Samasugused nõuded on ka politseiametnikel.
Eelnõu § 6. Abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimine
Paragrahvis 6 sätestatakse, millal kontrollitakse abipolitseiniku vastavust kehalise
ettevalmistuse nõuetele. Regulaarne kontroll on vajalik, kuna inimese kehaline võimekus võib aja
jooksul muutuda ning see võib mõjutada tema valmisolekut täita füüsilist pingutust nõudvaid
politsei ülesandeid ohutult.
13
Lõike 1 kohaselt kontrollitakse abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust
enne teise astme abipolitseiniku staatuse andmist. Nõue tagab, et enne teise astme ülesannete
täitmise õiguse saamist on kontrollitud isiku vastavust selle astme jaoks kehtestatud kehalise
ettevalmistuse nõuetele.
Lõike 2 kohaselt kontrollitakse teise ja kolmanda astme abipolitseiniku kehalise
ettevalmistuse nõuetele vastavust vähemalt kord kolme aasta jooksul. Perioodiline kontroll
võimaldab veenduda, et abipolitseinik vastab nõuetele ka pärast staatuse saamist. Kolmeaastane
kontrolliperiood võimaldab hinnata kehalist valmisolekut regulaarselt, tekitamata samal ajal
põhjendamatut lisakoormust.
Võrreldes senise korraldusega kontrollimise sagedust sisuliselt ei muudeta, kuid seni PPA
sisekorras sätestatud kolmeaastane kontrolliperiood tuuakse siseministri määruse tasandile.
Lõikega 3 nähakse ette, et kui abipolitseinik ei soorita kehalist katset nõutud tulemusega, on
tal õigus sooritada kuni kaks korduskatset kuue kuu jooksul vastava katse esmakordse
sooritamise päevast arvates. Eelnõukohase määruse kohaselt peab abipolitseinik üldjuhul
sooritama kolm erinevat katset. Juhul, kui abipolitseinik ei saavuta näiteks jooksus nõutud
tulemust, saab ta jooksukatset korrata kuni kahel korral. Ülejäänud nõutud tulemusega sooritatud
katseid uuesti sooritama ei pea. Kuuekuulist tähtaega arvestatakse ebaõnnestunud katse
esmakordse sooritamise päevast ning korduskatse uut tähtaega ei alusta. Tähtaeg annab
abipolitseinikule aega kehalise ettevalmistuse parandamiseks. Üksnes ebaõnnestunud katse
kordamine vähendab nii abipolitseiniku ajakulu kui ka PPA korralduslikku koormust.
Korduskatsete tegemise võimalus annab abipolitseinikule aega nõutava kehalise ettevalmistuse
saavutamiseks. Seejuures tuleb eristada esimese astme abipolitseinikku, kes soovib saada teise
astme staatust, ja juba teise või kolmanda astme abipolitseinikku, kes ei täida perioodilises
kontrollis nõutud tulemust. Esimesel juhul ei saa kõrgema astme staatust anda enne nõuete täitmist.
Lõike 4 kohaselt dokumenteerib PPA kehaliste katsete ja korduskatsete läbiviimise ja
tulemused. See võimaldab jälgida nõuetele vastavust, kasutatud korduskatsete arvu ja tähtaja
järgimist ning tagab kontrolli tulemuste jälgitavuse.
Eelnõu § 7. Kehalise ettevalmistuse nõuete erisus kriisiolukorra ajal
Kehtivas abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse regulatsioonis ei ole ette nähtud erisust nõuetele
vastavuse kontrollimiseks kriisiolukorra ajal. Kriisiolukorra all peetakse silmas kriisiolukorra ja
riigikaitse seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud olukorda. Eelnõukohase määrusega võimaldatakse
kriisiolukorra ajal korraline kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontroll edasi lükata, et
kontrolli läbimata jäämine ei takistaks abipolitseiniku kaasamist olukorras, kus politsei vajab
kiiresti lisajõudu. Erisus ei tähenda kehalise ettevalmistuse nõuetest loobumist, vaid üksnes
nendele vastavuse kontrollimise ajutist edasilükkamist.
Lõike 1 kohaselt ei pea abipolitseinik kriisiolukorra ajal läbima §-s 6 sätestatud kehalise
ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrolli. Säte võimaldab jätkata abipolitseiniku kaasamist ka
juhul, kui korralise kontrolli tähtaeg saabub kriisiolukorra ajal. Sellega välditakse olukorda, kus
üksnes kontrolli läbimata jäämine takistaks vajaliku abipolitseiniku ressursi kasutamist.
14
Lõike 2 kohaselt võib PPA lubada abipolitseinikul politsei tegevuses osaleda, kui tema
kehaline seisund võimaldab talle määratavaid ülesandeid ohutult täita. Kontrolli
edasilükkamine ei vabasta PPA-d kohustusest arvestada abipolitseiniku tegelikku kehalist
võimekust. Kuigi lõige 1 võimaldab kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrolli edasi
lükata, jääb PPA-le kaalutlusõigus otsustada abipolitseiniku politsei tegevusse lubamise üle. Kui
PPA-le on teada asjaolud, mille tõttu abipolitseiniku kehaline seisund ei võimalda talle määratavaid
ülesandeid ohutult täita, ei tohi teda nende ülesannete täitmisse kaasata.
Lõike 3 kohaselt kontrollitakse kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust esimesel
võimalusel pärast kriisiolukorra lõppemist, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul selle
lõppemisest. Tähtaeg tagab, et kriisiolukorra erisus on ajutine ning pärast tavapärase olukorra
taastumist kontrollitakse abipolitseiniku vastavust kehalise ettevalmistuse nõuetele mõistliku aja
jooksul.
Kriisiolukorras kohaldatava erandi puhul tuleb eristada kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust
ja nõuetele vastavuse perioodilist kontrollimist. Erandi eesmärk on võimaldada kriisiolukorra tõttu
tegemata jääva korralise kontrolli edasilükkamist, mitte vabastada abipolitseinikku seadusest
tulenevast kehalise ettevalmistuse nõudest. Abipolitseiniku osalemine politsei tegevuses peab ka
kriisiolukorras olema kooskõlas tema pädevuse ja tegeliku võimega täita ülesandeid ohutult. Kui
ilmneb põhjendatud kahtlus, et abipolitseinik ei vasta nõuetele, tuleb tema edasise tegevuse
lubatavust hinnata seaduses sätestatud alustel. Erisuse rakendamisel tuleb tagada, et korraline
kontroll viiakse läbi esimesel võimalusel pärast kriisiolukorra lõppemist, kuid hiljemalt määruses
sätestatud tähtaja jooksul.
5. peatükk. Abipolitseiniku tervisenõuded, tervisekontrolli perioodilisus ja kord, samaväärse
tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu ning nõuded tervisetõendi sisule ja
vormile
Kehtiva regulatsiooni järgi on abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisenõuded,
tervisekontrolli tingimused ja kord, tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vorm sätestatud
siseministri 1. juuli 2022. aasta määruses nr 20 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija
tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja
abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete
loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Eelnõuga koondatakse tervisenõuete regulatsioon
abipolitseiniku tegevuse eeskirja ning kohandatakse tervisekontrolli korraldus määruses kasutatava
astmepõhise süsteemiga.
Peatükis sätestatakse teise ja kolmanda astme abipolitseinikule kohaldatavad tervisenõuded,
ülesannete täitmist takistavad tervisehäired, tervisekontrolli perioodilisus ja läbiviimise kord ning
tervisetõendi sisu ja vorm. Samuti reguleeritakse teiste samaväärsete tervisekontrollide tulemusel
väljastatud tervisetõendite arvestamist, tervisekontrolli läbimise erisust kriisiolukorra ajal ning
tervisekontrolli kulude tasumist või hüvitamist. Esimese astme abipolitseinikule neid
tervisenõudeid ei kohaldata, kuid enne teise astme väljaõppe alustamist tuleb tal läbida
tervisekontroll või tõendada tervisenõuetele vastavust määruses nimetatud samaväärse
tervisetõendiga.
15
Võrreldes kehtiva määrusega ajakohastatakse tervisenõudeid ja tervisekontrolli sisu ning
muudetakse tervisekontrolli perioodilisust. Säilib võimalus arvestada teise samaväärse
tervisekontrolli tulemusel väljastatud kehtivat tervisetõendit, et vältida sisult samaväärse
tervisekontrolli põhjendamatut kordamist. Uue lahendusena reguleeritakse ka olukorda, kus
kriisiolukorra tõttu ei ole perioodilist tervisekontrolli võimalik ettenähtud ajal läbida.
Tervisenõuete ja tervisekontrolli sisu ajakohastamisel on lähtutud Siseministeeriumi tellitud Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsi 2026. aastal valminud analüüsist „Abipolitseinikele tervisenõuete
kehtestamise analüüs“ (edaspidi ETTAS analüüs). Analüüsis hinnati abipolitseiniku ülesannetest ja
tegevuskeskkonnast tulenevaid terviseriske, tervisehäirete mõju ülesannete ohutule täitmisele ning
tervisekontrolli vajaliku sisu ja perioodilisuse põhjendatust. Analüüsi järeldusi ja ettepanekuid on
kasutatud eelkõige tervisenõuete ja tervisehäirete loetelu, tervisekontrollis tehtavate uuringute ning
tervisekontrolli perioodilisuse kujundamisel. Vastavate nõuete täpsemad põhjendused esitatakse
asjaomaste paragrahvide ja määruse lisa 1 selgitustes.
Eelnõu § 8. Abipolitseiniku üldised tervisenõuded
Paragrahvis 8 sätestatakse abipolitseiniku üldised tervisenõuded ja kirjeldatakse tingimusi,
milles tema terviseseisund peab võimaldama ülesandeid täita. Üldnõuded moodustavad aluse
määruse lisas 1 sätestatud konkreetsete tervisenõuete ja ülesannete täitmist takistavate
tervisehäirete hindamisel. Nõuete eesmärk on tagada, et abipolitseiniku terviseseisund võimaldaks
tal täita talle antud ülesandeid ohutult nii enda, teiste politsei tegevuses osalevate isikute kui ka
kõrvaliste isikute jaoks.
Lõike 1 kohaselt kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud tervisenõudeid teise ja
kolmanda astme abipolitseinike suhtes. Kohaldamisala on seotud astmepõhise süsteemiga, sest
teise ja kolmanda astme abipolitseiniku ülesanded võivad eeldada füüsilist koormust ning selliste
meetmete ja vahendite kasutamist, mille puhul terviseseisund võib otseselt mõjutada ülesande
ohutut täitmist. Esimese astme abipolitseinikule peatükis sätestatud tervisenõudeid ei kohaldata.
Kui esimese astme abipolitseinik soovib omandada teise astme, tuleb tervisenõuetele vastavus
kontrollida enne teise astme väljaõppe alustamist määruse §-s 10 sätestatud korras. Selline
lahendus seob tervisekontrolli ajaga, mil abipolitseinik valmistub täitma kõrgema astme pädevusse
kuuluvaid ülesandeid.
Lõikes 2 sätestatakse üldine nõue, et abipolitseinik peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt
võimeline täitma talle antud ülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäiret, mis võib seada ohtu
tema enda või teise isiku elu või tervise. Tegemist on tervisenõuete keskse põhimõttega, millest
lähtutakse konkreetsete tervisehäirete hindamisel.
Politsei tegevuses osalemine võib eeldada kiiret reageerimist, ohu hindamist, suhtlemist
konfliktiolukorras, füüsilist sekkumist, kaitsevarustuse kandmist või tehniliste vahendite
kasutamist. Seetõttu ei piisa üksnes sellest, et tervisehäire ei takista inimese tavapärast igapäevaelu.
Hinnata tuleb, kas terviseseisund võimaldab täita just abipolitseiniku ülesandeid ohutult ja
usaldusväärselt.
Füüsilise võimekuse seisukohalt võivad olla olulised näiteks nägemine, kuulmine, südame-
veresoonkonna ja hingamiselundite seisund, luu- ja lihaskonna funktsioon ning närvisüsteemi
16
toimimine. Psüühilise võimekuse puhul on oluline, et isik suudaks tegutseda pingelises või
konfliktses olukorras, säilitada enesekontrolli ning teha olukorrale vastavaid otsuseid. Näiteks võib
oluline nägemishäire raskendada ohu või teise isiku tegevuse õigeaegset märkamist, kuulmishäire
võib takistada raadioside või hoiatushüüete mõistmist ning südame- või hingamiselundite haigus
võib piirata võimet taluda ootamatut füüsilist koormust. Tervisehäire mõju hinnatakse alati seoses
nende ülesannetega, mida abipolitseinik peab täitma.
Lõikes 3 loetletakse peamised tingimused, milles abipolitseiniku terviseseisund peab
võimaldama ülesandeid täita. Loetelu kirjeldab abipolitseiniku tegevuskeskkonnale
iseloomulikke koormusi ja ohutegureid ning aitab hinnata, milliseid terviseriske tuleb
tervisekontrollis arvesse võtta.
Punktis 1 nimetatakse kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorda, sealhulgas
konfliktiolukorda. Abipolitseinik võib puutuda kokku agressiivse või koostööst keelduva isikuga,
osaleda liiklusõnnetuse või vägivallajuhtumi lahendamisel või tegutseda muus kiiresti muutuvas
ohuolukorras. Sellistes olukordades peab terviseseisund võimaldama säilitada tähelepanu,
otsustusvõime ja enesekontrolli.
Punktis 2 nimetatakse ebaregulaarset töö- ja puhkeaega, sealhulgas öötööd ja pikki vahetusi. Politsei tegevuses osalemine võib toimuda õhtuti, öösiti, nädalavahetustel või pikema ajavahemiku
vältel. Ebaregulaarne tegevusaeg võib mõjutada und, tähelepanu ja üldist töövõimet ning olla
suurema mõjuga teatud tervisehäirete korral.
Punktis 3 nimetatakse ebaühtlast füüsilist koormust. Abipolitseiniku tegevus võib vahelduda
vähese koormusega perioodidest järsu füüsilise pingutuseni. Näiteks võib pikale patrullsõidukis
viibimisele või sündmuskohal seismisele järgneda vajadus kiiresti liikuda, abistada kannatanut või
osaleda isiku kinnipidamises. Selline koormuse kiire muutumine eeldab piisavat südame-
veresoonkonna, hingamiselundite ja luu-lihaskonna funktsiooni.
Punktis 4 nimetatakse sundasenditest tingitud koormust luu- ja lihaskonnale. Abipolitseinik
võib pikalt seista või istuda, liikuda ebatasasel pinnal, kanda varustust ning tegutseda ebamugavas
asendis. Terviseseisund peab võimaldama selliseid tegevusi täita ilma, et tekiks põhjendamatu oht
isikule endale või teistele.
Punktis 5 nimetatakse organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti
kandmist. Kaitsevest (kuuli- või modulaarvesti) ja muu kaitsevarustus suurendavad füüsilist
koormust ning võivad eriti sooja ilmaga raskendada organismi soojusvahetust. Seda tuleb arvestada
eelkõige südame-veresoonkonna, hingamiselundite ja muu koormustaluvust mõjutava
terviseseisundi hindamisel.
Punktis 6 nimetatakse vajadust kuulda vaikseid ja tugevaid helisid erinevas mürafoonis. Abipolitseinik peab suutma mõista raadiosidet ja korraldusi ning märgata hoiatushüüdeid,
appikutseid, lähenevaid sõidukeid ja muid ohtu tähistavaid helisid. See vajadus võib tekkida nii
vaikses keskkonnas kui ka tugeva taustmüraga avalikul üritusel, liikluses või rahvarohkes kohas.
Punktis 7 nimetatakse relva kandmist ja kasutamist. APolS kohaselt võib PPA väljastada teise
või kolmanda astme abipolitseinikule pärast vastava väljaõppe läbimist tulirelva, elektrišokirelva,
17
pneumorelva, harjutusrelva, kummi- või teleskoopnuia või gaasipihusti. Seega ei tähenda määruses
kasutatud mõiste „relv“ üksnes tulirelva, vaid hõlmab erineva kasutusviisi ja ohuastmega relvi,
mida võidakse abipolitseinikule tema ülesannete täitmiseks väljastada.
Relva kandmine ja kasutamine eeldab terviseseisundit, mis võimaldab relva ohutult käsitseda ja
kasutada. Sõltuvalt relva liigist võivad olulised olla eelkõige nägemine, kuulmine, koordinatsioon,
tasakaal, käeline võimekus, reaktsioonikiirus, otsustusvõime ja psüühiline seisund. Kõigile teise ja
kolmanda astme abipolitseinikele ei väljastata kõiki nimetatud relvi. Üldistes tervisenõuetes relva
kandmise ja kasutamisega arvestamine tagab, et terviseseisundi hindamisel võetakse arvesse ka
nende ülesannetega kaasnevaid ohutusriske.
Punktis 8 nimetatakse raadio- ja muude sidevahendite kasutamist. Sidevahendite kasutamine
eeldab piisavat kuulmist, kõnevõimet, tähelepanu ja võimet infot kiiresti töödelda. Abipolitseinik
peab suutma anda edasi olukorrateavet ning mõista talle edastatud korraldusi ka müra või pingelise
olukorra tingimustes.
Punktis 9 nimetatakse tööd kuvariga. Abipolitseinik võib kasutada infosüsteeme, mobiilseid
seadmeid ja muid kuvariga töövahendeid, näiteks andmete kontrollimiseks või dokumentide
täitmiseks. Seetõttu peab tema terviseseisund, eelkõige nägemine ja tähelepanuvõime, võimaldama
neid ülesandeid nõuetekohaselt täita.
Eelnõu § 9. Abipolitseiniku tervisenõuded ja abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad
tervisehäired
Paragrahvis 9 sätestatakse, et abipolitseiniku täpsemad tervisenõuded ja ülesannete täitmist
takistavate tervisehäirete loetelu on esitatud määruse lisas 1. Samuti määratakse kindlaks
absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse tähendus teise või kolmanda astme staatuse andmisel
ning tingimused, mille korral võib juba tegutsev abipolitseinik perioodilises tervisekontrollis
tuvastatud meditsiinilise vastunäidustuse korral tegevust jätkata.
Lõike 1 kohaselt on abipolitseiniku tervisenõuded ja tervisehäirete loetelu esitatud määruse
lisas 1. Lisa kasutamine on põhjendatud, kuna tervisenõuded on mahukad ja meditsiiniliselt
detailsed ning neid on otstarbekas esitada tervisevaldkondade kaupa. Nii saab tervisekontrolli tegev
arst hinnata terviseseisundit süsteemselt ning seostada konkreetse tervisehäire selle võimaliku
mõjuga abipolitseiniku ülesannete ohutule täitmisele.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on lisa 1 tervisenõuded esitatud oluliselt süsteemsemalt ja
täpsemalt. Kehtivas määruses on sätestatud eelkõige üksikud abipolitseinikuks saamist välistavad
tervisehäired ning tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavad füüsilised puuded. Uues
regulatsioonis hinnatakse terviseseisundit tervisevaldkondade kaupa ning eristatakse absoluutseid
ja suhtelisi meditsiinilisi vastunäidustusi. Lisaks tervisehäirete loetelule sisaldab lisa 1
konkreetseid funktsionaalseid nõudeid ja piirväärtusi. Näiteks on täpsustatud korrigeerimata ja
korrigeeritud nägemisteravuse nõudeid, vaatevälja ja kuulmisfunktsiooni nõudeid ning teatud
tervisevaldkondades ka koormustaluvuse või organi funktsiooni hindamise kriteeriume. Selliste
piirväärtuste sätestamise eesmärk on muuta terviseseisundi hindamine ühetaolisemaks ja
läbipaistvamaks ning siduda hinnang võimalikult otseselt inimese tegeliku võimega täita
abipolitseiniku ülesandeid ohutult. Samal ajal võimaldab suhteliste vastunäidustuste kasutamine
18
vältida olukorda, kus diagnoosi olemasolu välistaks automaatselt tervisenõuetele vastavuse, kuigi
inimese funktsionaalne võimekus võimaldab ülesandeid ohutult täita.
Lisa 1 koostamisel on lähtutud ETTAS analüüsist, milles hinnati abipolitseiniku tegevusega
kaasnevaid ohutegureid ning tervisehäiretest tulenevaid riske. Tervisehäirete hindamisel ei lähtuta
üksnes diagnoosi olemasolust, vaid sellest, kas ja mil määral mõjutab tervisehäire inimese võimet
täita abipolitseiniku ülesandeid ohutult. Sama diagnoosi mõju võib eri inimestel olla erinev
sõltuvalt haiguse raskusest, kulust, ravile allumisest, seisundi stabiilsusest ja inimese
funktsionaalsest võimekusest.
Lisa 1 tabelis tähistab „A“ absoluutset ja „B“ suhtelist meditsiinilist vastunäidustust. Suhtelise
vastunäidustuse korral ei välista tervisehäire olemasolu iseenesest tervisenõuetele vastavust, vaid
hinnata tuleb selle tegelikku mõju ülesannete täitmisele. Tähise „A/B“ puhul sõltub hinnang
konkreetse haiguse või seisundi raskusest ja mõjust tervisenõuetele vastavusele.
Tervisenõuded hõlmavad eelkõige neid tervisevaldkondi, mis võivad mõjutada ohu tajumist,
füüsilist reageerimist, sidepidamist, otsustusvõimet, relva või muu vahendi ohutut kasutamist ning
võimet tegutseda füüsilise ja vaimse koormuse tingimustes. Näiteks on nägemise ja kuulmise
nõuded vajalikud selleks, et abipolitseinik suudaks märgata ohtu, mõista korraldusi ja raadiosidet
ning tegutseda turvaliselt erinevates keskkonnatingimustes. Südame-, hingamiselundite ning luu-
ja lihaskonna seisund mõjutavad võimet taluda ootamatut füüsilist koormust ja kanda
kaitsevarustust. Vaimse tervise ja neuroloogiliste haiguste puhul on oluline nende võimalik mõju
otsustusvõimele, enesekontrollile, koordinatsioonile ja ootamatu töövõime kaotuse riskile.
Mitme tervisehäire puhul võimaldab lisa 1 individuaalset hindamist. Näiteks ei välista hästi
kontrollitud diabeet, kuulmislangus või muu suhteliseks vastunäidustuseks määratud seisund
iseenesest tervisenõuetele vastavust, kui inimese funktsionaalne võimekus võimaldab ülesandeid
ohutult täita.
Tervisekontrolli tegev arst hindab isiku vastavust määruses sätestatud tervisenõuetele. Arst ei
otsusta, milliseid konkreetseid politsei ülesandeid abipolitseinikule antakse ega milliseid õigusi või
vahendeid talle võimaldatakse. Need otsused teeb PPA, lähtudes muu hulgas arsti antud
tervisehinnangust.
Lõike 2 kohaselt välistab absoluutne meditsiiniline vastunäidustus isikule teise või kolmanda
astme abipolitseiniku staatuse andmise. Absoluutse vastunäidustuse puhul on tervise- või
ohutusrisk selline, et vastava astme ülesannete täitmist ei saa pidada ohutuks. See ei välista esimese
astme abipolitseinikuna tegutsemist, kuna käesolevas peatükis sätestatud tervisenõudeid esimese
astme abipolitseinikele ei kohaldata. Sätet tuleb eristada lõikest 3. Lõige 2 käsitleb olukorda, kus
otsustatakse teise või kolmanda astme staatuse andmist, lõige 3 aga juba tegutseva abipolitseiniku
perioodilises tervisekontrollis tuvastatud meditsiiniline vastunäidustust. Viimasel juhul võimaldab
määrus teatud tingimustel tegevust jätkata.
Lõikes 3 sätestatakse võimalus jätkata abipolitseinikuna tegutsemist perioodilises
tervisekontrollis tuvastatud meditsiinilise vastunäidustuse korral, kui kõik lõikes nimetatud
tingimused on täidetud. Regulatsiooni eesmärk on võimaldada juba tegutseva abipolitseiniku
olukorda hinnata individuaalselt juhul, kui tervisehäire mõju on võimalik piisavalt kontrollida või
19
sobivate tegevustingimustega maandada. Punkti 1 kohaselt peab töötervishoiuarst või perearst
olema andnud tegevuse jätkamiseks loa. Arst hindab tervisehäire olemust, raskust, ravi
tulemuslikkust ja võimalikku mõju ülesannete täitmisele ning otsustab, kas tegevuse jätkamine on
meditsiiniliselt põhjendatud. Punkti 2 kohaselt peavad olema tagatud arsti nõutud töötingimused.
Kui arst seab tegevuse jätkamisele konkreetse tingimuse või piirangu, peab PPA suutma seda
abipolitseiniku rakendamisel tegelikult järgida. Punkti 3 kohaselt ei tohi vahetu juhi hinnangul
olla abipolitseinikul oma ülesannete täitmisel esinenud tervisehäirest tulenevaid takistusi. Vahetu
juhi hinnang täiendab meditsiinilist hinnangut praktilise teabega selle kohta, kuidas on inimene
seni tegelikes ülesannetes toime tulnud. Vahetu juht ei hinda tervisehäire meditsiinilist olemust ega
asenda arsti otsust. Näiteks võib perioodilises tervisekontrollis ilmneda tervisehäire, mis piirab
teatud suurema koormusega tegevusi, kuid ei takista teiste ülesannete ohutut täitmist. Kui arst lubab
tegevust jätkata, PPA suudab arsti seatud tingimusi tagada ja abipolitseinikul ei ole senises
tegevuses esinenud tervisehäirest tulenevaid takistusi, võimaldab lõige 3 tegevuse jätkamist
individuaalselt hinnata. Selline lahendus tasakaalustab kahte eesmärki: ühelt poolt peab olema
tagatud, et abipolitseinik suudab talle antud ülesandeid ohutult täita, teisalt ei ole põhjendatud
seostada iga perioodilises tervisekontrollis tuvastatud meditsiinilist vastunäidustust automaatselt
abipolitseinikuna tegutsemise lõpetamisega.
Eelnõu § 10. Abipolitseiniku tervisekontrolli perioodilisus
Paragrahvis 10 sätestatakse, millal kontrollitakse abipolitseiniku tervisenõuetele vastavust,
kui sageli peab teise ja kolmanda astme abipolitseinik läbima perioodilise tervisekontrolli,
millistel juhtudel saab arvestada samaväärse tervisekontrolli tulemusel väljastatud
tervisetõendit ning millal võib tervisekontroll olla vajalik enne tavapärase tähtaja saabumist.
Lõike 1 kohaselt kontrollitakse esimese astme abipolitseiniku tervisenõuetele vastavust enne
teise astme abipolitseiniku staatuse saamist ning teise ja kolmanda astme abipolitseiniku
tervisenõuetele vastavust abipolitseinikuna tegutsemise ajal perioodiliselt. Säte lähtub
astmepõhisest süsteemist. Esimese astme abipolitseiniku ülesanded on piiratumad, samas kui teise
ja kolmanda astme ülesannetega kaasnevad suuremad füüsilised ja vaimsed koormused ning
ohutegurid. Seetõttu peab enne teise astme staatuse saamist olema kontrollitud isiku vastavust
tervisenõuetele. Perioodiline tervisekontroll on vajalik, kuna terviseseisund võib aja jooksul
muutuda ning tekkida võib tervisehäire, mis mõjutab ülesannete ohutut täitmist.
Lõike 2 kohaselt peab esimese astme abipolitseinik läbima eelneva tervisekontrolli enne teise
astme väljaõppe alustamist, kuid mitte varem kui kuus kuud enne seda. Kuuekuuline
ajavahemik tagab, et tervisekontroll kajastab piisavalt ajakohaselt isiku terviseseisundit, kuid jätab
samal ajal piisavalt aega võimalike täiendavate uuringute või eriarsti hinnangu saamiseks. Näiteks
kui teise astme väljaõpe algab 1. septembril, võib selleks vajalik tervisekontroll olla tehtud kõige
varem 1. märtsil.
Lõikes 3 sätestatakse juhud, mil teise astme abipolitseinikuks saada sooviv isik ei pea uut
tervisekontrolli läbima, sest tema terviseseisundit on juba hinnatud samaväärses
tervisekontrollis. Regulatsiooni eesmärk on vältida sisult kattuvate tervisekontrollide
põhjendamatut kordamist ning vähendada sellega kaasnevat halduskoormust ja kulu. Punkti 1
kohaselt saab arvestada töötervishoiuarsti juures läbitud tervisekontrolli tulemusel väljastatud
kehtivat tervisetõendit, kui kontrollis on hinnatud isiku vastavust käesoleva määruse §-des 8 ja 9
20
sätestatud tervisenõuetele. Seega ei piisa üksnes kehtiva tervisetõendi olemasolust, vaid selle
aluseks olnud tervisekontroll peab sisuliselt katma abipolitseinikule kehtestatud tervisenõuded.
Punkti 2 kohaselt saab arvestada ka Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe arsti või
töötervishoiuarsti juures läbitud politseiametniku, päästeteenistuja või vanglateenistuse ametniku
tervisekontrolli tulemusel väljastatud kehtivat tervisetõendit, kui tervisekontroll vastab käesoleva
määruse nõuetele. Nimetatud tegevustes hinnatakse samuti mitmeid ohutuse seisukohalt olulisi
terviseriske, näiteks nägemist, kuulmist, füüsilise koormuse talumist ja vaimset valmisolekut.
Iga nimetatud valdkonnas väljastatud tervisetõend ei ole siiski automaatselt samaväärne. Arvestada
saab üksnes tõendit, mille aluseks olnud tervisekontroll võimaldab järeldada, et isik vastab ka
abipolitseinikule kehtestatud tervisenõuetele.
Lõike 4 kohaselt peab teise ja kolmanda astme abipolitseinik läbima perioodilise
tervisekontrolli kuni 49. eluaastani kaasa arvatud iga viie aasta järel ning alates 50. eluaastast
iga kolme aasta järel, arvates eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast. Perioodilisuse
määramisel on lähtutud ETTAS analüüsist. Analüüsi kohaselt kaasnevad teise ja kolmanda astme
abipolitseiniku ülesannetega terviseriskid, kuid kokkupuude ohuteguritega on üldjuhul väiksema
sageduse ja kestusega kui täiskoormusega politseiametnikul. Seetõttu on kuni 49-aastaste puhul
põhjendatud viieaastane kontrollivahemik. Alates 50. eluaastast suureneb mitme tervisehäire
esinemise tõenäosus, mistõttu on põhjendatud lühem, kolmeaastane kontrollivahemik. Näiteks kui
teise astme abipolitseinikule väljastatakse tervisetõend 45-aastaselt, peab ta järgmise perioodilise
tervisekontrolli läbima viie aasta pärast. Kui tervisetõend väljastatakse 52-aastaselt, tuleb järgmine
tervisekontroll läbida kolme aasta pärast. Kui tervisetõend väljastatakse 49-aastasele
abipolitseinikule, kohaldatakse viieaastast tervisekontrolli vahemikku. Seega ei pea ta 50-aastaseks
saamisel läbima uut tervisekontrolli, vaid järgmine kontroll tuleb läbida viie aasta möödumisel
eelmise tervisetõendi väljastamisest.
Lõike 5 kohaselt võib tervisekontrolli tegev arst meditsiinilise näidustuse korral määrata
lõikes 4 sätestatust lühema tervisekontrolli tähtaja. Säte võimaldab arvestada konkreetse isiku
terviseseisundit olukorras, kus tervisehäire kulgu, ravi mõju või võimalikku progresseerumist on
vaja jälgida sagedamini kui üldine kolme- või viieaastane perioodilisus ette näeb. Näiteks võib
lühem kontrollitähtaeg olla põhjendatud progresseeruva tervisehäire või sellise kroonilise haiguse
korral, mille mõju ülesannete täitmisele vajab regulaarsemat hindamist.
Lõike 6 kohaselt ei pea teise ja kolmanda astme abipolitseinik läbima perioodilist
tervisekontrolli, kui tal on lõikes 3 sätestatud tingimustele vastav kehtiv tervisetõend. Sätte
eesmärk on vältida olukorda, kus sisult samaväärne tervisekontroll tuleb üksnes abipolitseiniku
staatuse tõttu uuesti läbida.
Lõikes 7 sätestatakse juhud, mil PPA võib suunata abipolitseiniku tervisekontrolli enne
järgmise perioodilise tervisekontrolli tähtaja saabumist. Säte võimaldab reageerida
terviseseisundi muutusele olukorras, kus tavapärase kontrollitähtaja ootamine ei oleks ülesannete
ohutu täitmise seisukohalt põhjendatud. Punkti 1 kohaselt võib tervisekontrolli suunata
abipolitseiniku enda põhjendatud taotluse alusel. See võimaldab isikul ise algatada tervisekontrolli,
kui tema terviseseisund on pärast eelmise tõendi väljastamist oluliselt muutunud, näiteks raske
haiguse, vigastuse või operatsiooni tõttu. Punkti 2 kohaselt võib tervisekontrolli suunamise
aluseks olla abipolitseiniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotlus. Selline
vajadus võib tekkida näiteks siis, kui ülesannete täitmisel ilmnevad terviseseisundiga seotud
21
raskused, mis annavad põhjendatud aluse kontrollida, kas abipolitseinik vastab jätkuvalt
tervisenõuetele. Punkti 3 kohaselt võib abipolitseiniku tervisekontrolli suunata tema pikaajalise
töövõimetuse tõttu. Pikaajalise töövõimetuse põhjustanud haigus või vigastus võib mõjutada ka
abipolitseiniku ülesannete täitmise võimet ning sellisel juhul võib olla vajalik hinnata
tervisenõuetele vastavust enne tegevuse jätkamist.
Lõike 8 kohaselt peab abipolitseinik teavitama oma vahetut juhti või personalitöötajat
tervisehäirest, mis eeldatavalt mõjutab tema tegevusvõimet. Teavitamiskohustus ei hõlma iga
terviseprobleemi, vaid tervisehäiret, mille puhul on põhjust arvata, et see võib mõjutada ülesannete
täitmise võimet või politsei tegevuses osalemise ohutust. Tervisekontrolli käigus selgitab arst
abipolitseinikule kontrolli tulemusi ja nende alusel tehtud otsust. See aitab tal mõista ülesannete
täitmiseks olulisi tervisenõudeid ning märgata terviseseisundi muutusi, millest tuleks PPA-d
teavitada. Abipolitseinikult ei eeldata meditsiinilise hinnangu andmist, vaid teadaolevast
tervisehäirest ja selle võimalikust mõjust teatamist. Saadud teabe põhjal saab PPA hinnata, kas
abipolitseinik tuleb suunata lõike 7 alusel tervisekontrolli või kohandada ajutiselt tema ülesandeid
või politsei tegevuses osalemist.
Eelnõu § 11. Abipolitseiniku tervisekontrolli kord
Paragrahvis 11 sätestatakse abipolitseiniku tervisekontrolli korraldus, tervisedeklaratsiooni
täitmine, tervisekontrollis tehtavad kohustuslikud ja vajaduspõhised uuringud, varasemate
uuringute arvestamine, täiendavatele uuringutele suunamine ning tervisekontrolli tulemuste
ja tervisetõendi vormistamine.
Lõike 1 kohaselt suunab abipolitseiniku tervisekontrolli PPA. PPA korraldab abipolitseinike
tegevust ning peab jälgima, et teise ja kolmanda astme abipolitseinik vastaks tervisenõuetele.
Seetõttu korraldab PPA ka tervisekontrolli suunamise, lähtudes §-s 10 sätestatud tervisekontrolli
tähtaegadest ja muudest tervisekontrolli suunamise alustest.
Lõike 2 kohaselt täidab abipolitseinik enne tervisekontrolli pöördumist
tervisedeklaratsiooni, kinnitab selles esitatud andmete õigsust ning esitab deklaratsiooni
tervisekontrolli tegevale arstile. Tervisedeklaratsiooni vorm on esitatud määruse lisas 2.
Tervisedeklaratsiooni eesmärk on anda arstile abipolitseiniku enda esitatud teave terviseseisundi
ja muude tervisenõuetele vastavuse hindamisel oluliste asjaolude kohta. See täiendab muid arstile
kättesaadavaid terviseandmeid ja tervisekontrolli tulemusi ning aitab otsustada täiendavate
uuringute vajaduse üle. Andmete õigsuse kinnitamine rõhutab abipolitseiniku kohustust esitada
tervisekontrolliks täielik ja õige teave. Tervisehäire või varasema ravi märkimine ei tähenda
iseenesest tervisenõuetele mittevastavust, vaid arst hindab selle mõju ülesannete ohutule täitmisele
koos muu asjakohase terviseinfoga. Tervisedeklaratsioon esitatakse arstile. PPA-le edastatakse
tervisetõend, mitte deklaratsiooni vastused, diagnoosid ega uuringutulemused.
Lõikes 3 sätestatakse tervisekontrollis tehtavad kohustuslikud analüüsid, uuringud ja
küsimustikud. Kohustusliku miinimumi kehtestamine aitab tagada, et tervisenõuetele vastavust
hinnatakse ühetaoliselt ja abipolitseiniku ülesannetega seotud olulisemad terviseriskid saavad
kontrollitud. Uuringute valikul on lähtutud ETTAS analüüsist ning eelnõukohase määruse §-des 8
ja 9 sätestatud tervisenõuetest. Punkti 1 kohaselt tehakse kliinilise vere analüüs ehk hemogramm
ja veresuhkru analüüs. Need annavad teavet üldise terviseseisundi ning muu hulgas verevaeguse,
22
võimalike põletikuliste muutuste ja veresuhkru ainevahetuse häirete kohta, mis võivad mõjutada
inimese töö- ja tegevusvõimet. Punkti 2 kohaselt tehakse uriini ribaanalüüs. Tegemist on
sõeluuringuga, mis võib anda teavet muu hulgas neerude, kuseteede ja ainevahetusega seotud
kõrvalekallete kohta ning vajaduse korral aluse terviseseisundi täiendavaks hindamiseks. Punkti 3
kohaselt kontrollitakse nägemisteravust ja värvusmeelt ning hinnatakse vaatevälja.
Nägemisfunktsioon on oluline ümbruse ja võimaliku ohu tajumiseks, isikute ja esemete
eristamiseks ning ülesannete ohutuks täitmiseks. Kontroll võimaldab hinnata vastavust lisas 1
sätestatud nägemisnõuetele. Punkti 4 kohaselt tehakse toonaudiomeetria, millega hinnatakse
kuulmisfunktsiooni. Piisav kuulmine on vajalik muu hulgas suulisest kõnest ja raadiosidest
arusaamiseks ning ohusignaalide märkamiseks. Punkti 5 kohaselt tehakse elektrokardiogramm
ehk EKG. Uuring aitab tuvastada südame tööga seotud kõrvalekaldeid, mis võivad olla olulised
olukorras, kus abipolitseiniku tegevusega kaasneb füüsiline koormus või kõrgendatud vaimne
pinge. Punkti 6 kohaselt tehakse spiromeetria, mille abil hinnatakse kopsufunktsiooni.
Hingamisfunktsioon on oluline eelkõige füüsilise koormuse talumisel ja kaitsevarustuse kandmisel
ning tingimustes, kus inimene võib puutuda kokku hingamisteid ärritavate teguritega. Punkti 7
kohaselt tehakse alates 50. eluaastast koormuskardiogramm. Uuring võimaldab hinnata südame
tööd füüsilise koormuse tingimustes ning tuvastada seisundeid, mis ei pruugi rahuolekus avalduda.
Vanusepiiri kehtestamisel on arvestatud südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemisega
vanuse kasvades. Punktides 8–10 nähakse ette emotsionaalse enesetunde küsimustiku EEK-2,
alkoholi tarvitamise harjumusi hindava AUDIT küsimustiku ja obstruktiivse uneapnoe riski
hindava STOP-BANG küsimustiku kasutamine. Tegemist on sõeltestidega, mille tulemusi hindab
arst koos muu terviseinfoga. Küsimustike eesmärk ei ole iseseisvalt diagnoosi määrata, vaid aidata
tuvastada asjaolusid, mis võivad vajada täiendavat hindamist. EEK-2 võimaldab hinnata vaimse
tervisega seotud sümptomite esinemist, AUDIT alkoholi tarvitamisega seotud riske ning STOP-
BANG obstruktiivse uneapnoe riski. Need valdkonnad võivad mõjutada tähelepanu,
reaktsioonivõimet, otsustusvõimet, vaimset ja füüsilist töövõimet ning seega ülesannete ohutut
täitmist.
Lõikes 4 sätestatakse uuringud, mida tehakse kliinilise näidustuse korral vajaduspõhiselt. Erinevalt lõikes 3 nimetatud uuringutest ei ole nende tegemine kohustuslik iga tervisekontrolli
puhul. Vajaduse hindab arst, lähtudes tervisedeklaratsioonist, terviseseisundist, varasematest
terviseandmetest ja tervisekontrolli käigus saadud tulemustest. Selline lahendus võimaldab
täpsustada terviseriske ilma põhjendamatult kõigile abipolitseinikele täiendavaid uuringuid
tegemata. Punkti 1 kohaselt võib kliinilise näidustuse korral teha täiendavaid vereanalüüse,
sealhulgas määruses loetletud ferritiini, kolesterooli, maksa- ja kilpnäärmenäitajaid, B-hepatiidiga
seotud näitajat ning süsivesikdefitsiitset transferriini. Nende uuringute eesmärk on täpsustada
terviseseisundit juhul, kui selleks ilmneb tervisekontrollis meditsiiniline vajadus. Punkti 2
kohaselt võib kliinilise näidustuse korral määrata uriinist narkootilisi aineid. Uuring on
põhjendatud juhul, kui tervisekontrollis kogutud teave annab aluse sellise terviseriski täiendavaks
hindamiseks. Punkti 3 kohaselt võib kliinilise näidustuse korral teha kopsude röntgenuuringu.
Seda kasutatakse juhul, kui muu terviseinfo või tehtud uuringute tulemused annavad põhjuse
kopsude või hingamissüsteemi seisundit täiendavalt hinnata.
Tervisekontrollis tehtavate uuringute valikul tuleb lähtuda abipolitseiniku ülesannetest tulenevatest
terviseriskidest ning hinnata, millised uuringud on vajalikud tervisenõuetele vastavuse
kindlakstegemiseks. Kohustuslike uuringute eesmärk on tagada, et olulisi terviseriske hinnatakse
kõigi teise ja kolmanda astme abipolitseinike puhul ühetaoliselt. Kliinilise näidustuse korral
23
tehtavad uuringud võimaldavad täpsustada terviseseisundit juhul, kui tervisedeklaratsioon,
varasemad terviseandmed või kohustuslike uuringute tulemused annavad selleks põhjuse.
Uuringute tegemisel tuleb arvestada proportsionaalsust ning võimaluse korral kasutada varasemate
asjakohaste uuringute tulemusi, vältides põhjendamatut kordamist.
Lõike 5 kohaselt ei ole vaja tervisekontrollis korrata protseduuri või uuringut, mille
tervishoiuteenuse osutaja on abipolitseinikule varem teinud ja mille tulemust on võimalik
tervisekontrollis arvestada. Sätte eesmärk on vältida põhjendamatut uuringute dubleerimist ning
sellega kaasnevat aja- ja ressursikulu. Varasema tulemuse arvestamise üle otsustab tervisekontrolli
tegev arst, hinnates kogumis olemasolevaid terviseandmeid, uuringust möödunud aega ja isiku
terviseseisundit. Kui varasem tulemus on endiselt asjakohane ja võimaldab hinnata tervisenõuetele
vastavust, ei ole uuringu kordamine vajalik. Kui terviseseisund on vahepeal muutunud või
olemasolevad andmed ei ole piisavad, otsustab arst uuringu kordamise vajaduse. Nii võimaldab
säte vähendada tehtavate uuringute arvu, säilitades terviseseisundi hindamise usaldusväärsuse.
Lõike 6 kohaselt võib tervisekontrolli teostav arst saata abipolitseiniku terviseseisundi
täpsustamiseks täiendavatele terviseuuringutele. Säte võimaldab saada vajalikku lisateavet
olukorras, kus lõigetes 3 ja 4 nimetatud uuringutest või muudest terviseandmetest ei piisa
tervisenõuetele vastavuse kohta põhjendatud otsuse tegemiseks. Täiendava uuringu vajaduse
otsustab arst konkreetse inimese terviseseisundi põhjal. Näiteks võib täiendav uuring olla vajalik
juhul, kui kohustusliku uuringu tulemus või tervisekaebus viitab seisundile, mille raskust või mõju
ülesannete täitmisele on vaja täpsustada.
Lõike 7 kohaselt tutvustab ja selgitab tervisekontrolli teostav arst abipolitseinikule
tervisekontrolli tulemusi ja nende põhjal tehtud otsust. Sätte eesmärk on tagada, et
abipolitseinik saaks aru tervisekontrolli tulemusest ja sellest, kas tema terviseseisund vastab
kehtestatud nõuetele ning kas arst on pidanud vajalikuks seada piiranguid või määrata varasema
järgmise tervisekontrolli.
Lõike 8 kohaselt vormistab tervisekontrolli teinud arst pärast terviseseisundi hindamist
tervisetõendi, mis sisaldab otsust isiku vastavuse kohta abipolitseiniku tervisenõuetele.
Tervisetõendi vorm on esitatud määruse lisas 3. Tervisetõend annab PPA-le tervisenõuetele
vastavuse kohta selge tulemuse, ilma et PPA peaks hindama tervisekontrolli aluseks olevaid
meditsiinilisi andmeid. Lisa 3 kohaselt märgitakse tõendile tervisekontrolli tegija ja isiku andmed,
otsus tervisenõuetele vastavuse kohta, vajaduse korral piirangud ning ettepanekud või soovitused,
järgmise tervisekontrolli aeg ning tervisekontrolli tegija kinnitus. Piirangute ning ettepanekute või
soovituste märkimise võimalus võimaldab arstil anda PPA-le terviseseisundist tuleneva teabe, mida
tuleb abipolitseiniku ülesannete ja tegevustingimuste määramisel arvestada. Muu hulgas
võimaldab see rakendada § 9 lõikes 3 sätestatud lahendust, mille kohaselt võib perioodilises
tervisekontrollis tuvastatud meditsiinilise vastunäidustuse korral tegevust jätkata, kui arst on
selleks loa andnud ja tema nõutud töötingimused on tagatud. Piirangute märkimise võimalus ei ole
siiski seotud üksnes selle olukorraga, vaid võimaldab tervisetõendil kajastada ka muid
terviseseisundist tulenevaid tingimusi, mida PPA peab abipolitseiniku rakendamisel arvestama.
Tervisetõend ei sisalda tervisekontrolli käigus tuvastatud diagnoose ega muid meditsiinilisi
andmeid. Järgmise tervisekontrolli aja märkimine võimaldab PPA-l jälgida tervisekontrolli
perioodilisust ning arvestada olukorraga, kus arst on § 10 lõike 5 alusel määranud üldisest tähtajast
lühema tervisekontrolli tähtaja.
24
Lõike 9 kohaselt väljastab tervisekontrolli tegev arst tervisetõendi PPA-le või
abipolitseinikule. Kui tõend väljastatakse abipolitseinikule, peab ta selle ise PPA-le esitama.
Kahe võimaluse sätestamine võimaldab tervisetõendi edastamise korraldada vastavalt sellele,
kuidas konkreetne tervisekontroll on korraldatud. Olenemata tõendi edastamise viisist peab PPA-
le jõudma tervisetõend, mille alusel saab PPA veenduda abipolitseiniku tervisenõuetele vastavuses
ja arvestada vajaduse korral tervisetõendile märgitud piirangute või tingimustega.
Eelnõu § 12. Perioodilise tervisekontrolli erisuse kohaldamine kriisiolukorra ajal
Paragrahvis 12 sätestatakse erand perioodilise tervisekontrolli tavapärasest korrast
olukorraks, kus tervisekontrolli tähtaeg saabub kriisiolukorra ajal, kuid kriisiolukorra või
selle lahendamiseks rakendatavate meetmete tõttu ei ole tervisekontrolli läbimine võimalik. Erandi eesmärk on vältida olukorda, kus abipolitseinik peab üksnes tervisekontrolli korraldusliku
kättesaamatuse tõttu politsei tegevusest kõrvale jääma ajal, mil tema panus võib kriisi lahendamisel
olla vajalik.
Lõike 1 kohaselt võib abipolitseinik jätkata ülesannete täitmist perioodilist tervisekontrolli
läbimata juhul, kui tervisekontrolli tähtaeg saabub kriisiolukorra ajal ja tervisekontrolli ei
ole kriisiolukorra või selle lahendamiseks rakendatavate meetmete tõttu võimalik õigel ajal
läbida. Erand hõlmab nii § 10 lõikes 4 sätestatud üldisest perioodilisusest tulenevat tähtaega kui
ka olukorda, kus arst on § 10 lõike 5 alusel määranud lühema tervisekontrolli tähtaja. Erandi
kohaldamise eelduseks on, et abipolitseinikule teadaolevalt ei esine tal tervisehäiret, mis takistaks
abipolitseiniku ülesannete täitmist. Kui abipolitseinikule on teada selline tervisehäire, ei saa lõikes
sätestatud erandile tuginedes ülesannete täitmist jätkata. Seega puudutab erand üksnes perioodilise
tervisekontrolli tähtaja ajutist edasilükkamist ega muuda abipolitseinikule esitatavaid
tervisenõudeid. Näiteks võib erand olla vajalik olukorras, kus kriisi tõttu on tervishoiuteenuse
osutajate töökorraldus häiritud, tervisekontrolli tegemise võimalused ajutiselt piiratud või
tervishoiuressurss suunatud kriisi lahendamisega seotud ülesannetesse.
Lõikes 2 sätestatakse erandi kohaldamise piirang. Erandit ei kohaldata, kui PPA-le on teada
asjaolu, mis annab põhjendatud aluse arvata, et abipolitseiniku terviseseisund ei võimalda
tal ülesandeid ohutult täita. Selline teave võib pärineda näiteks abipolitseinikult endalt, tema
vahetult juhilt või muust PPA-le teadaolevast asjaolust, mis viitab terviseseisundi olulisele
muutusele. Sätte eesmärk on tagada, et kriisiolukorrast tingitud paindlikkust ei kasutataks
olukorras, kus on tegelik kahtlus abipolitseiniku terviseseisundi sobivuses. Ohutuskahtluse korral
tuleb lähtuda tervisenõuete sisulisest eesmärgist ning vajaduse korral hinnata terviseseisundit enne
politsei tegevuses osalemise jätkamist.
Lõike 3 kohaselt peab lõikes 1 nimetatud abipolitseinik läbima perioodilise tervisekontrolli
esimesel võimalusel pärast seda, kui kontrolli läbimist takistanud asjaolu on ära langenud,
kuid hiljemalt 90 päeva jooksul kriisiolukorra lõppemisest arvates. Säte rõhutab, et
tervisekontrolli kohustus ei kao, vaid selle täitmine lükkub erandina edasi. Tervisekontroll tuleb
teha niipea, kui see muutub taas reaalselt võimalikuks, mistõttu ei tähenda 90-päevane tähtaeg
automaatselt õigust kontrolli kolm kuud edasi lükata. Üheksakümnepäevane ülempiir tagab samas
piisava aja tervisekontrollide korraldamiseks pärast kriisiolukorda, mil tervishoiuteenuste
tavapärase töökorralduse taastumine võib võtta aega.
25
Eelnõu § 13. Tervisekontrolli kulude hüvitamine
Paragrahvis 13 nähakse ette, et abipolitseiniku tervisekontrolli kulud tasub või hüvitab PPA
vastavalt peadirektori kehtestatud ulatusele. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et
abipolitseinikule nõutava tervisekontrolli läbimisega seotud kulud ei jääks põhjendamatult tema
enda kanda. Tervisekontroll on vajalik selleks, et hinnata abipolitseiniku vastavust määruses
sätestatud tervisenõuetele ja tagada politsei tegevuses osalemise ohutus. Kuna abipolitseinik osaleb
politsei tegevuses vabatahtlikult ning tervisekontrolli läbimise nõue tuleneb tema osalemisest
politsei tegevuses, on põhjendatud, et tervisekontrolli kulud kannab PPA.
Kulude tasumise või hüvitamise ulatuse määrab PPA peadirektor. See võimaldab PPA-l korraldada
tervisekontrolliga seotud kulude kandmist kooskõlas tervisekontrolli korralduse ja selleks
ettenähtud vahenditega.
6. peatükk. Abipolitseiniku väljaõppe, erialaõppe ja täiendusõppe nõuded
Kehtiva APolSi alusel on abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning
arvestuse sooritamise kord reguleeritud eraldi siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruses nr
64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise
kord“. Kehtiv väljaõppesüsteem ei ole üles ehitatud uue APolSi kolmetasandilise pädevusmudeli
järgi ning erialaõpet ja täiendusõpet ei ole selles ulatuses terviklikult reguleeritud. Eelnõuga
kujundatakse abipolitseiniku väljaõpe ümber astmepõhiseks ning seotakse senisest selgemalt
abipolitseiniku pädevuse ja talle antavate ülesannetega. Väljaõppe sisu ja ulatus sõltuvad sellest,
millise astme ülesandeid abipolitseinik täidab. Lisaks astmepõhisele väljaõppele nähakse ette
erialaõpe valdkondades, kus ülesannete täitmine eeldab täiendavaid teadmisi või oskusi, ning
täiendusõpe omandatud teadmiste ja oskuste säilitamiseks ja ajakohastamiseks.
Muudatuse eesmärk on tagada, et abipolitseiniku ettevalmistus vastaks tema tegelikule pädevusele
ja ülesannetele ning et täiendavaid õigusi või eripädevust eeldavate ülesannete täitmiseks oleks
olemas vajalik väljaõpe.
Eelnõu § 14. Abipolitseiniku väljaõppe üldnõuded
Paragrahvis 14 sätestatakse abipolitseiniku väljaõppe üldnõuded. Sätte eesmärk on tagada, et
väljaõppe sisu vastaks sellele, milliseid ülesandeid ja millises ulatuses konkreetse astme
abipolitseinik võib täita. Väljaõpe on ehitatud üles astmepõhisena: kõrgema astme pädevus eeldab
eelneva astme teadmiste ja oskuste täiendamist ulatuses, mis võimaldab täita kõrgema astme
ülesandeid.
Lõike 1 kohaselt peab väljaõppe korraldaja tagama, et väljaõpe on kavandatud viisil, mis
võimaldab omandada vastava astme pädevuse piires täidetavate ülesannete õiguspäraseks ja
ohutuks täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Nõue seob väljaõppe otseselt
abipolitseiniku pädevusega. See tähendab, et väljaõppe sisu ei saa kujundada eraldiseisvalt
abipolitseiniku õigustest ja ülesannetest, vaid see peab valmistama teda ette just nende ülesannete
täitmiseks, mida vastava astme abipolitseinikul on lubatud täita.
26
Lõike 2 kohaselt on teise astme väljaõppe alustamise eelduseks esimese astme väljaõppe
läbimine ning kolmanda astme väljaõppe alustamise eelduseks teise astme väljaõppe
läbimine. Sellega sätestatakse väljaõppe järkjärguline ülesehitus. Iga järgmise astme väljaõpe
tugineb eelneva väljaõppe käigus omandatud teadmiste ja oskuste tervikule ning võimaldab
valmistada abipolitseiniku ette suurema vastutuse ja ulatusega ülesannete täitmiseks. Astmete
järjestikuse läbimise eesmärk on tagada väljaõppe sidusus ja järjepidevus ning vältida teadmiste ja
oskuste dubleerimist erinevatel väljaõppeastmetel.
Eelnõu § 15. Abipolitseiniku astmepõhise väljaõppe nõuded
Paragrahvis 15 sätestatakse teadmised ja oskused, mille omandamist peab eri astmete
väljaõpe võimaldama. Väljaõppe sisu muutub astme tõustes põhjalikumaks ja praktilisemaks, sest
suureneb ka abipolitseiniku pädevus ja iseseisvus ülesannete täitmisel. Sättes ei määrata
üksikasjalikult kindlaks õppekava ülesehitust, konkreetseid õpiväljundeid ega õppemeetodeid, vaid
määratakse kindlaks minimaalsed teadmised ja oskused, mille omandamist väljaõpe peab
võimaldama.
Lõikes 1 sätestatakse esimese astme väljaõppe nõuded. Esimese astme väljaõpe on
abipolitseiniku ettevalmistuse alus ning selle eesmärk on kujundada ühtne arusaam politsei rollist,
abipolitseiniku ülesannetest ja käitumisstandarditest enne politsei tegevuses osalemist. Esimese
astme abipolitseiniku ülesanded on suunatud eelkõige arendus-, tugi- ja ennetustegevustele.
Punkti 1 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised PPA ning abipolitseiniku rollist,
ülesannetest, õigustest ja kohustustest. Need teadmised on vajalikud selleks, et abipolitseinik
mõistaks, millises õiguslikus ja organisatsioonilises raamistikus ta tegutseb, millised on tema
pädevuse piirid ning millist käitumist temalt politsei tegevuses osalemisel oodatakse. Punkti 2
kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised professionaalse käitumise, kutse eetika ja
suhtlemise põhimõtetest. Abipolitseinik puutub oma tegevuses kokku erinevate inimestega ning
tema käitumine mõjutab otseselt seda, kuidas tajutakse politsei tegevust tervikuna. Seetõttu peab
ta mõistma selge, lugupidava ja olukorrale sobiva suhtlemise põhimõtteid ning nende tähtsust
politsei tegevuses. Punkti 3 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised politseitööks
vajaliku turvalise ja nõuetekohase tegutsemise põhimõtetest, sealhulgas teadmised töövahendite ja
tehnoloogiate kasutamisest, andmekaitsest, infoturbest, füüsilisest turvalisusest ning vormiriietuse
kandmise korrast. Nende teadmiste eesmärk on ennetada infosüsteemide ning abipolitseinikuna
tegutsedes saadud teabe väärkasutust ja teisi turvariske. Näiteks peab abipolitseinik mõistma, et
politsei infosüsteemides või töövahendites sisalduvat teavet ei tohi kasutada kõrvalisel eesmärgil
ning et vormiriietuse ja politsei vahendite kasutamisega kaasneb kohustus järgida neile kehtestatud
korda. Punkti 4 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised politseitöö põhitegevustest
ning abipolitseiniku rollist ja ülesannetest tugi- ja ennetustegevustes. See loob seose üldiste
teadmiste ja praktilise rolli vahel: abipolitseinik peab mõistma, millistes politsei tegevustes ta saab
osaleda, milline on tema panus nende ülesannete täitmisel ning millal tuleb tegutseda
politseiametniku juhiste järgi.
Lõikes 2 sätestatakse teise astme väljaõppe nõuded. Teise astme väljaõpe tugineb esimese astme
väljaõppes omandatud põhiteadmistele ja valmistab abipolitseiniku ette ülesanneteks, mille
täitmine eeldab juba politseitöö õiguslike aluste tundmist, praktilisi välitööoskusi ning
valmisolekut tegutseda olukordades, kus võib olla vajalik isiku õiguste piiramine või vahetu sunni
27
kohaldamine. Seetõttu ei piisa teise astme puhul üksnes teadmisest, kuidas politsei toimib, vaid
abipolitseinik peab oskama oma teadmisi praktilises politseitegevuses õigesti ja ohutult kasutada.
Punkti 1 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised politseitöö õiguslikest alustest,
korrakaitseõiguse, haldusmenetluse ja haldussunni põhimõtetest, riikliku järelevalve meetmetest
ning teise astme abipolitseiniku pädevusest. Need teadmised on vajalikud, et abipolitseinik
mõistaks, millisel õiguslikul alusel politsei tegutseb ja kus asuvad tema enda pädevuse piirid.
Punkti 2 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised professionaalse suhtlemise,
sealhulgas erinevate sihtrühmade ja erikohtlemist vajavate kannatanutega suhtlemise põhimõtetest.
Politsei välitöös võib abipolitseinik puutuda kokku väga erinevas vanuses, seisundis ja olukorras
inimestega. Seetõttu on oluline, et ta mõistaks erinevate sihtrühmadega suhtlemise eripärasid
politsei tegevuses ning oskaks valida kannatanule ja tema olukorrale sobiva suhtlemisviisi. Punkti
3 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised politsei välitöö põhimõtetest, isiku
tuvastamisest, dokumentide kontrollimisest, sündmuskoha ja asitõendi puutumatuse tagamisest
ning tööst kinnipeetavatega, samuti oskuse kasutada politsei töövahendeid ja infosüsteeme. Nende
oskuste eesmärk on võimaldada abipolitseinikul politsei igapäevases välitöös ülesandeid täita
viisil, mis ei kahjusta menetluse hilisemat läbiviimist ega isikute õigusi. Näiteks võib
sündmuskohal vale tegutsemine kahjustada tõendeid, mistõttu peab abipolitseinik teadma, kuidas
sündmuskohta ja seal olevaid esemeid kuni politseiametniku tegevuseni kaitsta. Punkti 4 kohaselt
võimaldab väljaõpe omandada teadmised enesekaitse ja turvataktika põhimõtetest ning oskuse
rakendada enesekaitse- ja kinnipidamisvõtteid, kasutada politsei erivahendeid ja relvi õiguspäraselt
ning anda vältimatut esmaabi. Selliste oskuste omandamine on vajalik, sest teise astme
abipolitseinik võib sattuda olukorda, kus tuleb kaitsta ennast või teist isikut või aidata
politseiametnikku isiku kinnipidamisel. Väljaõpe peab aitama tagada, et jõudu või vahendit
kasutatakse üksnes vajalikus ulatuses, eesmärgipäraselt ning võimalikult ohutult.
Lõikes 3 sätestatakse kolmanda astme väljaõppe nõuded. Kolmanda astme abipolitseiniku
väljaõpe tugineb esimese ja teise astme väljaõppele ning valmistab ette suuremat iseseisvust
eeldavate ülesannete täitmiseks. Seetõttu keskendub väljaõpe lisaks teadmistele ka oskusele
olukorda iseseisvalt hinnata, valida oma pädevuse piires sobiv tegutsemisviis ning rakendada
omandatud teadmisi erinevates politseitöö valdkondades.
Punkti 1 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised kolmanda astme abipolitseiniku
pädevusest, õigustest ja kohustustest ning oskuse iseseisvalt hinnata olukorda ja rakendada oma
pädevusse kuuluvaid riikliku järelevalve meetmeid. Kõrgema astmega kaasnev suurem iseseisvus
eeldab, et abipolitseinik ei tea üksnes meetmete nimetusi, vaid oskab hinnata ka nende kasutamise
õiguslikke eeldusi ja sobivust konkreetse olukorra lahendamiseks. Punkti 2 kohaselt võimaldab
väljaõpe omandada teadmised avaliku korra kaitse, liiklusjärelevalve, objektide valve,
alkoholiseaduse ja tubakaseaduse täitmise järelevalve ning riigipiiri valvamise ja piirikontrolli
põhimõtetest. Nende valdkondade hõlmamine on vajalik, kuna kolmanda astme pädevus
võimaldab abipolitseinikku kaasata mitmekesisemates politsei tegevustes. Väljaõpe peab
võimaldama omandada piisava arusaama iga valdkonna eesmärgist ja tegutsemispõhimõtetest, et
abipolitseinik suudaks oma pädevuse piires õigesti tegutseda. Punkti 3 kohaselt võimaldab
väljaõpe omandada teadmised konfliktsituatsioonide ennetamise ja lahendamise põhimõtetest,
erikohtlemist vajavate isikutega iseseisvast suhtlemisest ning politseitööks vajaliku teabe
hankimisest ja talletamisest. Kolmanda astme ülesannete täitmisel võib abipolitseinikul olla vaja
hinnata, milline teave on olukorra lahendamiseks oluline ning kuidas suhtlemise kaudu aidata kaasa
28
olukorra lahendamisele ja ennetada selle eskaleerumist. Eesmärk on anda vajalikud teadmised
nende tegevuste põhimõtetest ja tähendusest politseitöös. Punkti 4 kohaselt võimaldab väljaõpe
omandada teadmised ainetest ja esemetest, mille käitlemine on keelatud või piiratud, ning oskuse
need ära tunda ja nende avastamisel oma pädevuse piires ohutult tegutseda. Nõude eesmärk ei ole
anda abipolitseinikule eksperdi ettevalmistust, vaid tagada, et ta oskaks võimalikku keelatud või
ohtlikku eset või ainet märgata, hoiduks seda valesti käsitsemast ning rakendaks ohutult oma
pädevusele vastavat edasist tegevust.
Lõikes 4 sätestatakse APolS-is ette nähtud kriisiolukorra ajal läbitava väljaõppe
miinimumnõuded. Kriisiolukorras võib olla vajalik valmistada abipolitseinik politsei tegevuses
osalemiseks ette tavapärasest kiiremini ja konkreetsete kriisiülesannete täitmiseks. Seetõttu peab
väljaõppe sisu lähtuma esimese ja teise astme pädevusest ning nendest ülesannetest, mida
abipolitseinik kriisi lahendamisel tegelikult täitma hakkab. Erisus ei tähenda väljaõppest
loobumist, vaid väljaõppe suunamist kriisiolukorras kõige vajalikumatele teadmistele ja oskustele.
Punkti 1 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised abipolitseiniku pädevusest, õigustest
ja kohustustest ning politsei ülesannetest kriisi lahendamisel. See on vajalik, et ka kiire kaasamise
korral mõistaks abipolitseinik, millised ülesanded teda ootavad, millised on tema tegutsemise piirid
ja kelle juhtimisel ta tegutseb. Punkti 2 kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised
korrakaitseliste ülesannete õiguspärase ja ohutu täitmise põhimõtetest ning oskuse täita
korrakaitselisi ülesandeid kõrgendatud ohuga keskkonnas. Kriisiolukorras võivad tavapärased
ohud olla suuremad ning olukord kiiresti muutuda, mistõttu peab abipolitseinik oskama hinnata
enda ja teiste ohutust ning järgida ülesande täitmisel ette nähtud tegutsemisreegleid. Punkti 3
kohaselt võimaldab väljaõpe omandada teadmised turvalise sidepidamise, infovahetuse ning
isikukaitse- ja erivahendite kasutamise põhimõtetest ning oskuse kasutada enese ja teiste kaitseks
vajalikke isikukaitse- ja erivahendeid. Kriisi lahendamisel sõltub tegevuse koordineeritus suurel
määral sellest, et abipolitseinik mõistab sidepidamise ja turvalise infovahetuse põhimõtteid ning
oskab talle antud kaitse- ja erivahendeid õigesti kasutada.
Eelnõu § 16. Abipolitseiniku erialaõppe ja täiendusõppe nõuded
Paragrahvis 16 reguleeritakse väljaõpet, mida vajatakse lisaks astmepõhisele
põhiettevalmistusele konkreetse valdkonna ülesannete täitmiseks, ning täiendusõpet juba
omandatud pädevuse säilitamiseks. Erialaõppe eesmärk on vältida olukorda, kus abipolitseinik
täidab spetsiifilisi teadmisi või oskusi nõudvat ülesannet üksnes üldise väljaõppe alusel.
Täiendusõpe omakorda aitab tagada, et varem omandatud oskused püsivad kasutatavad ja
teadmised vastavad kehtivale õigusele ning politsei tööpraktikale.
Lõike 1 kohaselt suunatakse abipolitseinik erialaõppele tema nõusolekul PPA otsusel,
arvestades politsei vajadust ning abipolitseiniku ettevalmistust ja valmisolekut. Selline
korraldus seob erialaõppe tegeliku vajadusega: erialaõpet ei läbita üksnes isikliku huvi tõttu, vaid
selleks, et valmistada abipolitseinik ette ülesanneteks, mille täitmisel politsei tema täiendavat
pädevust vajab. Samal ajal eeldab erialaõpe abipolitseiniku enda valmisolekut vastavas valdkonnas
tegutseda.
Lõikes 2 sätestatakse piirkondliku politseitöö erialaõppe nõuded. Piirkondliku politseitöö
eesmärk on lahendada turvalisusprobleeme võimalikult vara, koostöös kogukonna ja teiste
29
partneritega, mitte üksnes reageerida juba toimunud rikkumistele. Seetõttu peab abipolitseinik
mõistma kogukonnakeskse politseitöö põhimõtteid, oskama märgata piirkonnas korduvaid või
kujunevaid turvalisusprobleeme ning teadma, kuidas saab politsei neid ennetustegevuse kaudu
mõjutada. Väljaõpe võimaldab omandada täiendavaid teadmisi tõenduspõhise ennetustegevuse
põhimõtetest ning sellest, kuidas arvestada politsei tegevuse kavandamisel ja elluviimisel erinevate
sihtrühmade eripäradega. Laste, noorte, eakate, erivajadusega inimeste või muude sihtrühmade
puhul võivad nii turvalisusprobleemid kui ka sobivad suhtlemis- ja ennetusviisid olla erinevad.
Selline ettevalmistus võimaldab abipolitseinikul osaleda ennetus- ja kogukonnatöös viisil, mis
arvestab konkreetse piirkonna ja sihtrühma vajadusi ning toetab politsei eesmärgipärast tegevust.
Lõikes 3 sätestatakse karistusõiguse ja süüteomenetluse erialaõppe nõuded. Erialaõppe
eesmärk on anda abipolitseinikule teadmised karistusõiguse ja süüteomenetluse põhimõtetest, et ta
mõistaks võimaliku süüteoga seotud olukordades oma rolli, oskaks tegutseda menetlust toetavalt
ning väldiks tegevust, mis võiks kahjustada tõendite säilimist või hilisemat menetlust.
Abipolitseinik peab tundma karistusõiguse ja süüteomenetluse üldpõhimõtteid, et osata eristada
võimaliku süüteoga seotud olukorda tavapärasest korrakaitselisest olukorrast. Õpe võimaldab
omandada teadmised ka kriminaal- ja väärteomenetluse erinevustest ja omavahelistest seostest. See
on vajalik, et abipolitseinik mõistaks, miks ei saa kõiki õigusrikkumisi käsitleda samal viisil ning
miks võivad erinevate rikkumiste korral erineda menetlustoimingud. Samuti võimaldab õpe
omandada teadmised sündmuskoha kaitsmisele suunatud tegevustest. Sündmuskohal tehtud
eksimus võib põhjustada tõendi hävimise, saastumise või kaotsimineku ning raskendada hilisemat
menetlust. Seetõttu peab abipolitseinik teadma, kuidas sündmuskohta kaitsta ning kuidas oma
tegevusega toetada politseiametniku tööd. Erialaõppe eesmärk ei ole anda abipolitseinikule
menetleja pädevust, vaid valmistada teda ette toetama politseid süüteomenetlusega seotud
tegevuses.
Lõikes 4 sätestatakse piirivalve erialaõppe nõuded. Piirivalveülesannete täitmine erineb
tavapärasest politseitööst nii õigusliku raamistiku, tegutsemiskeskkonna kui ka võimalike ohtude
poolest. Seetõttu peab abipolitseinik tundma riigipiiri valvamise ja piirikontrolli õiguslikke aluseid
ning põhimõtteid, et mõista, millistel juhtudel ja millises ulatuses võib isikute, sõidukite või
dokumentide kontrollimine piiril toimuda. Õpe võimaldab omandada teadmised ka piirijuhtumitele
reageerimisest, Schengeni alal viibimise alustest ja ebaseaduslikust rändest. Need teadmised
aitavad abipolitseinikul mõista, millised asjaolud võivad viidata ebaseaduslikule piiriületusele või
viibimisaluse puudumisele ning kuidas sellises olukorras oma pädevuse piires tegutseda. Lisaks
võimaldab erialaõpe omandada oskuse maastikul orienteeruda ja patrullida. Piirivalveülesandeid
täidetakse sageli hajaasustusega või raskesti ligipääsetaval alal, kus liikumine, asukoha määramine
ja meeskonnaga koordineeritud tegutsemine on osa ülesande ohutust täitmisest.
Lõikes 5 sätestatakse tulirelva erialaõppe nõuded. Tulirelva kandmise ja kasutamisega kaasneb
kõrgendatud oht ning selle kasutamine võib põhjustada raskeid tagajärgi isiku elule ja tervisele.
Seetõttu peab väljaõpe andma abipolitseinikule nii õigusliku arusaama relva kasutamise
lubatavusest kui ka praktilise oskuse relva ohutult käsitseda ja kasutada. Abipolitseinik peab
tundma tulirelva kandmise ja kasutamise õiguslikke aluseid, et osata hinnata, millal võib relva
kasutada, millised piirangud selle kasutamisele kehtivad ning millal ei ole relva kasutamine
lubatud. Õiguslike teadmiste eesmärk on vältida olukorda, kus tulirelva kasutatakse üksnes
olukorra ohtlikkuse subjektiivse tajumise põhjal, ilma et selleks oleks seadusest tulenev alus.
Väljaõpe peab andma ka oskuse tulirelva hooldada ning tulirelva ja laskemoona ohutult käsitseda.
30
Tulirelva tehniline korrasolek ja korrektne käsitsemine on vajalikud nii juhulasu kui ka muu relva
väärkasutusest tuleneva ohu vältimiseks. Oskus tulirelva ja laskemoona ohutult käsitseda ning
tulirelva õiguspäraselt kasutada peab tagama, et abipolitseinik suudab relva kasutada kontrollitult
ja võimalikult täpselt olukorras, kus selle kasutamine on õiguspärane ja vajalik. Lisaks peab
väljaõpe andma oskuse anda laskevigastuse korral esmaabi. Tulirelva kasutamise järel võib tekkida
vajadus viivitamatuks elupäästvaks sekkumiseks ning abipolitseinik peab suutma anda kannatanule
esmast abi kuni professionaalse meditsiiniabi saabumiseni. Seetõttu käsitleb erialaõpe tulirelva
kasutamist tervikuna, alates õigusliku aluse hindamisest kuni ohutu käsitsemise ja võimalike
tagajärgede lahendamiseni.
Lõikes 6 sätestatakse elektrišokirelva erialaõppe nõuded. Elektrišokirelva kasutamine eeldab
eraldi ettevalmistust, sest tegemist on vahetu sunni vahendiga, mille ebaõige kasutamine võib
ohustada nii isikut, kelle suhtes relva kasutatakse, kui ka teisi kohalviibijaid. Seetõttu peab
abipolitseinik tundma elektrišokirelva kandmise ja kasutamise õiguslikke aluseid ning oskama
hinnata, millal on selle kasutamine lubatud ja põhjendatud. Väljaõpe peab andma teadmised
elektrišokirelva ehitusest, toimest ja hooldamisest. Need teadmised on vajalikud selleks, et
abipolitseinik mõistaks relva toimemehhanismi, kasutamisega kaasnevaid riske ning oskaks relva
enne kasutamist kontrollida ja nõuetekohaselt hooldada. Samuti peab väljaõpe andma praktilise
oskuse relva õiguspäraselt ja ohutult käsitseda ning kasutada. Lisaks peab erialaõpe andma oskuse
anda pärast elektrišokirelva kasutamist vajalikku esmaabi. Relva kasutamise järel tuleb osata
hinnata isiku seisundit ja vajaduse korral abi anda või korraldada täiendava meditsiiniabi saamine.
Seega hõlmab väljaõpe nii relva kasutamisele eelnevat õiguslikku hinnangut kui ka ohutut
käsitsemist ja kasutamise järgset tegevust.
Lõikes 7 sätestatakse kriisirolli erialaõppe nõuded, mida kohaldatakse abipolitseinikule,
kellele on määratud kriisiroll. Kriisirolli erialaõppe eesmärk on valmistada abipolitseinik ette
osalemiseks sündmuste lahendamises, mis erinevad tavapärasest politseitegevusest oma ulatuse,
ohutaseme või vajaliku ressursi poolest. Seetõttu peab abipolitseinik mõistma Eesti julgeoleku- ja
siseturvalisuskeskkonnast tulenevaid peamisi ohte ning seda, kuidas need võivad mõjutada politsei
ülesandeid ja töökorraldust. Väljaõpe võimaldab omandada oskuse tegutseda politseiametniku
juhendamisel õiguspäraselt, ohutult ja meeskonnatöö põhimõtteid järgides. See on oluline, kuna
ressursimahukate sündmuste, massiliste korratuste või muu kriisiolukorra lahendamisel sõltub
tegevuse tulemuslikkus suurel määral sellest, et iga meeskonnaliige täidab talle antud ülesannet
koordineeritult ning järgib juhtimist ja kokkulepitud tegutsemisviise. Kriisirolli erialaõpe annab
seega kriisirolliga abipolitseinikule täiendava ettevalmistuse nende ülesannete täitmiseks, mille
jaoks talle kriisiroll on määratud.
Lõikes 8 sätestatakse politsei tegevuses veesõiduki meeskonnaliikmena osalemiseks vajalik
erialaõpe. Veesõidukil tegutsemine erineb maismaal täidetavatest politseiülesannetest nii
töökeskkonna, ohutusriskide kui ka meeskonnatöö korralduse poolest. Seetõttu peab veesõiduki
meeskonnaliikmena osaleval abipolitseinikul olema eriettevalmistus, mis annab vajalikud
teadmised ja oskused veekeskkonnas ohutuks tegutsemiseks. Nõude täidab vabatahtliku
merepäästja esimese astme õppe või PPA kehtestatud merepääste esimese astme koolituse
läbimine. Mõlemad väljaõppevormid annavad baasteadmised ja -oskused veesõidukil ning
veekeskkonnas tegutsemiseks, sealhulgas ohutusnõuete järgimiseks, meeskonnatööks ja
päästevahendite kasutamiseks. Kahe alternatiivse väljaõppe arvestamise eesmärk on vältida
põhjendamatut dubleerivat õpet. Kui abipolitseinik on juba läbinud sisult sobiva väljaõppe, ei ole
31
vajalik nõuda temalt teise samaväärse koolituse läbimist üksnes selleks, et ta saaks veesõiduki
meeskonnaliikmena politsei tegevuses osaleda.
Lõikega 9 täpsustatakse, et paragrahvis nimetatud erialaõpete loetelu on avatud. APolS eelnõu
kohaselt peab abipolitseinik läbima vastava erialaõppe, kui talle antud ülesande täitmiseks on vaja
lisateadmisi ja -oskusi. Seetõttu võimaldab lõige 9 korraldada vajaduse korral ka paragrahvis
nimetamata erialaõpet, et abipolitseinik saaks omandada konkreetse ülesande täitmiseks vajalikud
teadmised ja oskused.
Lõikes 10 sätestatakse täiendusõppe üldnõue. Täiendusõppe eesmärk on tagada, et
abipolitseiniku teadmised ja oskused ei piirduks üksnes varasemalt väljaõppe läbimisel
omandatuga, vaid püsiksid ajakohased kogu tegutsemise aja jooksul. Vajadus täiendusõppe järele
tuleneb sellest, et õigusaktid, politsei töövõtted, tehnilised vahendid ja töökorraldus võivad
muutuda ning praktilised oskused võivad vähese kasutamise tõttu aja jooksul nõrgeneda.
Lõikes 11 sätestatakse turvataktika ja vahetu sunni täiendusõppe nõuded. Enesekaitse-,
turvataktika- ja vahetu sunni oskused on praktilised oskused, mille ohutu kasutamine eeldab
regulaarset harjutamist. Ühekordsest väljaõppest ei piisa, sest vähese kasutamise korral võivad nii
võtted kui ka otsustusoskus aja jooksul halveneda. Täiendusõppe eesmärk on säilitada
abipolitseiniku oskus hinnata olukorra ohtlikkust, valida sobiv tegutsemisviis ning kasutada
vahetut sundi üksnes õiguslikult lubatud ja vajalikus ulatuses. Täiendusõpe aitab seega vähendada
nii ebaproportsionaalse jõukasutuse kui ka ebaõigete võtete kasutamise riski ning toetab
abipolitseiniku enda ja teiste isikute ohutust.
Lõikes 12 sätestatakse kriisirolli täiendusõppe nõue. Kriisirolliga seotud teadmisi ja oskusi ei
kasutata tavapärases politseitegevuses tingimata regulaarselt, kuid kriisiolukorras peab
abipolitseinik suutma neid rakendada kiiresti ja õigesti. Seetõttu on vajalik, et esmase erialaõppe
käigus omandatud teadmisi ja oskusi perioodiliselt säilitataks ja ajakohastataks. Täiendusõpe peab
võimaldama värskendada teadmisi kriisiolukordadest ja siseturvalisust mõjutavatest ohtudest ning
harjutada kriisirollis vajalikku meeskonnatööd ja tegutsemist politseiametniku juhendamisel. See
aitab tagada, et kriisirolliga abipolitseinik ei omaks üksnes kunagi varem läbitud väljaõpet, vaid
oleks ka tegelikult valmis neid teadmisi ja oskusi vajaduse korral kasutama.
7. peatükk. Abipolitseiniku tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja eraldusmärgid
Peatükis sätestatakse abipolitseiniku tunnistuse ja ametimärgi vorm ja kirjeldus ning nõuded
abipolitseiniku vormiriietusele ja eraldusmärkidele. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et politsei
tegevuses osalev abipolitseinik oleks selgelt tuvastatav ning politseiametnikust eristatav. Samuti
võimaldavad eraldusmärgid vajaduse korral eristada eri astme abipolitseinikke.
Eelnõuga koondatakse need nõuded ühte määrusesse. Abipolitseiniku tunnistuse ja vormiriietuse
lahendused on ka praegu kasutusel ning eelnõu eesmärk ei ole neid põhimõtteliselt ümber
kujundada. Ametimärgi kirjeldus, mis on seni olnud reguleeritud PPA sisekorras, sätestatakse
määruse tasandil. Selline lahendus muudab abipolitseiniku tuvastusvahendite ja eraldusmärkide
regulatsiooni terviklikumaks ja ühetaolisemaks.
Eelnõu § 17. Abipolitseiniku tunnistuse vorm ja kirjeldus
32
Paragrahvis 17 sätestatakse abipolitseiniku tunnistuse vorm, kujunduselemendid ja
tunnistusele kantavad andmed. Tunnistus võimaldab tõendada isiku abipolitseiniku staatust ning
kontrollida, kas tunnistust esitav isik on selle õiguspärane kasutaja ja kas tunnistus kehtib. Seetõttu
peab tunnistus võimaldama üheselt tuvastada nii dokumendi liigi ja väljastaja kui ka konkreetse
abipolitseiniku. Eelnõuga ei muudeta tunnistuse senist põhilahendust. Olemasoleva tunnistuse
vorm ja kirjeldus sätestatakse uues tervikmääruses, mistõttu ei teki üksnes uue määruse
kehtestamise tõttu vajadust kehtivaid tunnistusi ümber kujundada või välja vahetada.
Lõike 1 kohaselt on tunnistus plastkaart mõõtmetega 85,5 mm × 54 mm. Mõõtmete
kindlaksmääramine tagab, et tunnistused valmistatakse ühetaolises formaadis ning neid on
praktiline kaasas kanda ja kontrollimisel esitada.
Lõikes 2 sätestatakse tunnistuse turva- ja kujunduselemendid. Tunnistuse mõlemal küljel
kasutatakse värvilist turvamustrit, esiküljel politseivapi ja tagaküljel väikese riigivapi kujutist.
Turvamuster aitab muuta tunnistuse jäljendamise keerulisemaks ning vapikujutised näitavad
dokumendi seost PPA ja Eesti Vabariigiga.
Lõikes 3 määratakse kindlaks tunnistuse esiküljel olevad elemendid. Tekstid „POLITSEI- JA
PIIRIVALVEAMET“ ja „ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUS“ näitavad dokumendi väljastajat ja
liiki. Isikuandmete, foto, tunnistuse numbri ja kehtivusaja jaoks ette nähtud väljad võimaldavad
siduda tunnistuse konkreetse isikuga ning kontrollida dokumendi kehtivust. Fotokujutis võimaldab
lisaks kontrollida, et tunnistust kasutab selle omanik.
Lõike 4 kohaselt on tunnistuse tagaküljel tekst „EESTI VABARIIK“. Tekst on osa tunnistuse
ühtsest kujundusest ning näitab dokumendi ametlikku seost Eesti riigiga.
Lõikes 5 sätestatakse tunnistusele kantavad andmed. Tunnistusele kantakse abipolitseiniku ees-
ja perekonnanimi, isikukood, värvitrükis fotokujutis, tunnistuse number ning tunnistuse kehtivuse
viimane kuupäev. Nende andmete koos kasutamine võimaldab tuvastada tunnistuse omaniku ning
kontrollida konkreetse tunnistuse kehtivust. Tunnistuse number võimaldab eristada üht väljastatud
tunnistust teisest ja pidada nende üle arvestust.
Lõike 6 kohaselt on tunnistuse teksti värvus must. Teksti värvuse kindlaksmääramine tagab
tunnistuste ühetaolise kujunduse ja andmete selge loetavuse.
Lõike 7 kohaselt on tunnistuse vorm esitatud määruse lisas 4. Lisa annab tekstilise kirjelduse
kõrval tunnistuse ühtse visuaalse lahenduse ning võimaldab tunnistusi valmistada ja väljastada
ühetaoliselt.
Eelnõu § 18. Abipolitseiniku ametimärgi vorm ja kirjeldus
Paragrahvis 18 sätestatakse abipolitseiniku ametimärgi vorm, kujundus, tunnusnumber ja
mõõtmed. Ametimärk on abipolitseiniku staatust näitav tuvastusvahend, mis võimaldab politsei
tegevuses osalevat abipolitseinikku visuaalselt eristada. Ametimärgil olev sõna
„ABIPOLITSEINIK“ näitab üheselt, et selle kandja ei ole politseiametnik, vaid abipolitseinik.
Ametimärk on abipolitseinikel juba kasutusel, kuid selle kirjeldus on seni olnud PPA sisekorras.
33
Eelnõuga tuuakse olemasoleva ametimärgi põhilahendus määruse tasandile. Sellega ei võeta
kasutusele uut ametimärki, vaid antakse kasutusel olevale lahendusele selge õiguslik regulatsioon.
Lõikes 1 sätestatakse ametimärgi materjal ja põhivorm. Ametimärk on ümardatud nurkadega
metallist jäik märk, mis paikneb mustas täisnahast taskus. Materjali ja vormi kindlaksmääramine
tagab ametimärkide ühetaolisuse ja vastupidavuse ning võimaldab neid igapäevases
politseitegevuses korduvalt kasutada.
Lõikes 2 sätestatakse ametimärgil kasutatav kujutis ja värvilahendus. Varrukaembleemi
kujutis ning riigivapi kasutamine seovad ametimärgi politsei ja avaliku võimu ülesannete
täitmisega. Kujutise ja värvide täpne määratlemine tagab, et eri abipolitseinikele väljastatud
ametimärgid on visuaalselt ühetaolised.
Lõike 3 kohaselt on ametimärgil hõbedane tekst „ABIPOLITSEINIK“. Tähistus annab selgelt
teada ametimärgi kandja staatuse ning aitab vältida tema ekslikku pidamist politseiametnikuks.
Lõikes 4 sätestatakse ametimärgi unikaalne neljakohaline number. Number võimaldab
eristada konkreetset ametimärki teistest ametimärkidest ning siduda selle ametimärkide arvestuses
konkreetse väljastatud märgiga. See toetab ametimärkide väljastamise, kasutamise ja tagastamise
kontrollitavust.
Lõikes 5 sätestatakse ametimärgi, nahktasku, varrukaembleemi kujutise ja numbrivälja
mõõtmed ning numbri kõrgus. Täpsed mõõtmed on vajalikud eelkõige ametimärkide
ühetaoliseks valmistamiseks ja selleks, et kasutusel ei oleks erineva suuruse või proportsiooniga
ametimärke.
Lõike 6 kohaselt on ametimärgi kujutis esitatud määruse lisas 5. Visuaalne kujutis täiendab
tekstilist kirjeldust ning annab ametimärgi valmistamiseks ja kontrollimiseks üheselt mõistetava
näidise.
Eelnõu § 19. Abipolitseiniku vormiriietus ja eraldusmärgid
Paragrahvis sätestatakse abipolitseinikule politseiametniku vormiriietuse väljastamise võimalus
ning eraldusmärgid, mida abipolitseinik peab seda vormiriietust kandes kasutama. Regulatsiooni
eesmärk on ühest küljest muuta politsei tegevuses osalev abipolitseinik selgelt äratuntavaks ning
teisest küljest tagada, et teda oleks võimalik politseiametnikust eristada. Abipolitseinik tegutseb
politseiametnikuga samas töökeskkonnas ja kannab sama liiki vormiriietust, mistõttu peab tema
erinev staatus olema väliselt selgelt nähtav.
Lõike 1 kohaselt väljastab PPA abipolitseinikule vajaduse korral politseiametniku
vormiriietuse, mille kirjeldus on kehtestatud siseministri 31. augusti 2017. aasta määrusega nr 35
„Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“. Vormiriietust ei pea seega
väljastama igale abipolitseinikule automaatselt, vaid selle vajadus sõltub ülesannetest, millesse
abipolitseinik kaasatakse. Selline lahendus võimaldab kasutada vormiriietust juhtudel, kus see on
ülesannete täitmiseks ja abipolitseiniku äratuntavuse tagamiseks vajalik.
34
Lõike 2 kohaselt peab abipolitseinik politseiametniku vormiriietust kandes kasutama
abipolitseiniku eraldusmärke. Kohustus on vajalik, et politseiametniku vormiriietuse kandmine
ei tekitaks ekslikku muljet, nagu oleks selle kandja politseiametnik. Eraldusmärgid annavad
nähtava teabe kandja tegeliku staatuse kohta ning võimaldavad eri olukordades abipolitseinikku
kiiresti ära tunda. Punkti 1 kohaselt kasutatakse eraldusmärgina sõna „ABIPOLITSEINIK“
vormiriietuse ning ohutus- ja modulaarvesti seljaosal ja vasakul rinnal. Sõnaline tähistus on
kõige otsesem viis näidata, et vormiriietuse kandja on abipolitseinik. Tähistuse kasutamine nii
seljal kui ka rinnal võimaldab staatust tuvastada nii eemalt kui ka vahetus suhtluses. Tähistuse
täpne kujundus on esitatud määruse lisas 6. Punkti 2 kohaselt on eraldusmärgiks
varrukaembleem. Varrukaembleem seob abipolitseiniku visuaalselt PPA-ga, kuid sisaldab samal
ajal abipolitseiniku staatust näitavat tähistust. Selle kujundus on esitatud määruse lisas 7, mis tagab
embleemide ühetaolise välimuse ja valmistamise. Punkti 3 kohaselt kasutatakse abipolitseiniku
tunnust. Tunnus võimaldab lisaks abipolitseiniku staatusele eristada tema astet. Määruse lisas
esitatud lahenduse järgi tähistatakse eri astmeid lühendi „AP“ ja sellele lisatavate tärnidega. Selline
eristus on vajalik, kuna uue APolSi järgi sõltuvad abipolitseiniku pädevus ja ülesannete ulatus tema
astmest. Astmetunnus võimaldab politsei tegevuses osalejatel abipolitseiniku astet kiiresti
visuaalselt eristada. Punkti 4 kohaselt kasutatakse nimesilti või identifitseerimissilti. Nimesildil
on abipolitseiniku nimi ning identifitseerimissildil talle määratud tunnus, mille alusel saab PPA
tema isiku kindlaks teha. Neid silte ei kanta samaaegselt. Üldjuhul kannab abipolitseinik nimesilti,
mis võimaldab ka teistel isikutel teda nime järgi tuvastada.
Identifitseerimissildi kasutamine on erandlik ja aitab kaitsta abipolitseiniku ning tema lähedaste
turvalisust. Näiteks massiliste korratuste või kriisiolukorra ajal võib nime avaldamine suurendada
isikuandmete levitamise, ahistamise või ähvardamise ohtu, sealhulgas internetis ja sotsiaalmeedias.
Identifitseerimissilt võimaldab seda riski vähendada, säilitades abipolitseiniku tuvastatavuse. Tema
tegevuse kohta kaebuse või päringu esitamisel saab viidata sildil olevale tunnusele, mille alusel
PPA teeb kindlaks asjaomase abipolitseiniku. Samasugune võimalus kasutada nimesildi asemel
identifitseerimissilti on ette nähtud ka politseiametnikele.
Lõike 3 kohaselt võib abipolitseinik lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
eraldusmärkidele kanda funktsiooniembleemi, mis näitab abipolitseiniku tegevusvaldkonda. Funktsiooniembleemide kirjeldused ja kandmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektor.
Funktsiooniembleem on vormiriietusel kantav eraldusmärk, mis võimaldab abipolitseiniku
tegevusvaldkonda visuaalselt tuvastada. Embleemi kirjelduses määratakse kindlaks selle kujundus,
sümboolika, värvus ja muud tehnilised tunnused.
8. peatükk. Hüvitiste taotlemise ja väljamaksmise kord ning hüvitise ulatus
Peatükis reguleeritakse abipolitseiniku tegevusega seotud hüvitiste taotlemise, menetlemise ja
väljamaksmise korda ning juhtudel, kus see on vajalik, ka hüvitise ulatuse määramise põhimõtteid.
Peatükk hõlmab ühelt poolt tasustamata lisapuhkuse kasutamisega seotud hüvitist ja kriisirolliga
abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstavat hüvitist ning teiselt poolt
abipolitseiniku ülesande täitmise tõttu abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele tekkinud
otsese varalise kahju hüvitamist.
35
Peatüki eesmärk on sätestada ühtne ja selge menetluskord selle kohta, millised andmed ja
dokumendid tuleb hüvitise saamiseks esitada, millise tähtaja jooksul taotlus lahendatakse ning
kuidas hüvitis välja makstakse. Varalise kahju hüvitamise puhul sätestatakse lisaks kahju suuruse
kindlaksmääramise alused ja hüvitise ülemmäär. Selline regulatsioon võimaldab hüvitiste
maksmise aluseks olevaid asjaolusid kontrollida ning tagab, et eri liiki hüvitiste menetlemine
toimub läbipaistvate ja ette teada olevate reeglite järgi.
1. jagu Abipolitseinikule lisapuhkuse ning selle eest makstava hüvitise taotlemise ja
väljamaksmise kord ning kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest
makstava hüvitise ulatus ning selle taotlemise ja väljamaksmise kord
Jaos reguleeritakse kahte omavahel seotud juhtumit, kus abipolitseiniku osalemine väljaõppes,
politsei ülesannete täitmises või kriisi lahendamises võib mõjutada tema tavapärase töö tegemist ja
sellest saadavat sissetulekut. Esmalt sätestatakse tasustamata lisapuhkuse taotlemiseks vajalikud
andmed ning selle puhkuse eest hüvitise saamise menetlus. Seejärel reguleeritakse eraldi
kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise ulatust ja
menetlust.
Võrreldes kehtiva määrusega säilib kriisirolliga abipolitseinikule makstava hüvitise taotlemise ja
väljamaksmise põhikorraldus üldjoontes senisel kujul. Tasustamata lisapuhkuse ja selle eest
makstava hüvitise regulatsioon viiakse kooskõlla uue APolS-ga ning sätestatakse käesolevas
määruses ühtse menetlusena.
Eelnõu § 20. Tasustamata lisapuhkuse taotlemine
Paragrahvis 20 nähakse ette andmed, mis peavad sisalduma APolS § 44 alusel tööandjale
esitatavas tasustamata lisapuhkuse taotluses. Lisapuhkuse saamiseks esitab abipolitseinik
tööandjale PPA peadirektori või tema volitatud isiku kirjaliku taotluse. Taotluse esitab tööandjale
abipolitseinik, kuid PPA taotlus kinnitab, et lisapuhkust vajatakse seaduses ette nähtud eesmärgil.
Kirjalik vorm võimaldab tööandjal üheselt tuvastada lisapuhkuse taotleja, puhkuse ajavahemiku ja
selle kasutamise eesmärgi. Taotluse võib esitada ka elektrooniliselt. Taotluses sisalduvad andmed
on vajalikud eelkõige selleks, et tööandja saaks korraldada oma töö ning kontrollida, millise
APolS-s ette nähtud lisapuhkuse juhtumiga on tegemist.
Punkti 1 kohaselt märgitakse taotluses tööandja nimi ja registrikood. Need andmed võimaldavad
üheselt kindlaks teha tööandja, kellele PPA taotlus on suunatud. Punkti 2 kohaselt märgitakse
taotluses abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Andmed võimaldavad üheselt
tuvastada isiku, kellele lisapuhkust taotletakse. Punkti 3 kohaselt märgitakse tasustamata
lisapuhkuse algus- ja lõppkuupäev ning eesmärk. Ajavahemiku märkimine võimaldab tööandjal
teada, millal abipolitseinik oma tavapäraseid töö- või teenistusülesandeid ei täida. Eesmärgi
märkimine võimaldab eristada, kas lisapuhkust kasutatakse väljaõppes osalemiseks või APolS-s
ette nähtud ülesannete täitmiseks, sest seaduses võivad nende juhtumite suhtes kehtida erinevad
tingimused ja lisapuhkuse kestuse piirid.
Eelnõu § 21. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine
36
Paragrahvis 21 sätestatakse tasustamata lisapuhkuse eest hüvitise taotlemise, taotluse
menetlemise ja hüvitise väljamaksmise kord. Hüvitise eesmärk on vähendada abipolitseinikule
tekkivat sissetuleku vähenemist olukorras, kus ta kasutab väljaõppes osalemiseks või seaduses ette
nähtud ülesannete täitmiseks oma põhitöökohal tasustamata lisapuhkust.
Lõike 1 kohaselt võib PPA maksta abipolitseinikule APolS § 44 lõike 3 alusel tasustamata
lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise maksmine on PPA võimalus, mitte automaatselt tekkiv õigus
hüvitisele. See võimaldab PPA-l hüvitise maksmise otsustamisel arvestada seaduses sätestatud
tingimusi ja hüvitamiseks ette nähtud eelarvevahendeid. Hüvitise maksmise võimalus aitab
vähendada majanduslikku takistust abipolitseiniku väljaõppes või politsei ülesannete täitmises
osalemisele. Kuna abipolitseiniku tegevus on vabatahtlik, võib tasustamata lisapuhkuse kasutamine
tähendada talle tavapärase töötasu või palga vähenemist.
Lõikes 2 sätestatakse hüvitise taotlemise tähtaeg ja taotluses esitatavad andmed. Abipolitseinik esitab PPA-le kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul tasustamata lisapuhkuse
lõppemisest arvates. Tähtaeg võimaldab menetleda hüvitise taotlust ajal, mil lisapuhkuse
kasutamise asjaolud ja selle kohta käivad andmed on hõlpsasti kontrollitavad. Punkti 1 kohaselt
märgitakse taotluses abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Need andmed
võimaldavad taotleja üheselt tuvastada ning seostada taotluse konkreetse abipolitseiniku ja tema
kasutatud lisapuhkusega. Punkti 2 kohaselt märgitakse kasutatud lisapuhkuse aeg ja eesmärk.
Nende andmete alusel saab PPA kontrollida, millise ajavahemiku eest hüvitist taotletakse, kas
taotlus on esitatud tähtajaks ning millisel APolS-s sätestatud alusel lisapuhkust kasutati. Punkti 3
kohaselt märgitakse arvelduskonto number ning konto omaniku ees- ja perekonnanimi, kui konto
ei kuulu abipolitseinikule. Andmed on vajalikud hüvitise õigesse arvelduskontole kandmiseks ning
juhul, kui kasutatakse teise isiku kontot, makse saaja tuvastamiseks. Punkti 4 kohaselt esitatakse
teave kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta. Teave on vajalik hüvitiselt kinnipeetavate
ja arvestatavate maksude ning maksete õigeks arvestamiseks.
Lõikes 3 sätestatakse taotlusele lisatavad tööandja kinnitused ja andmed, mis võimaldavad PPA-l
kontrollida hüvitise saamise eeldusi ning arvutada selle suuruse.
Punktis 1 nimetatud kinnitus tõendab tasustamata lisapuhkuse andmist. Punktis 2 nimetatud
kinnitus on vajalik, sest seaduse kohaselt ei maksta hüvitist, kui tööandja säilitab abipolitseinikule
lisapuhkuse ajaks senise töötasu või palga. Punktis 3 nimetatud kuue kuu keskmise töötasu
andmed on hüvitise suuruse arvutamise aluseks.
Lõike 4 kohaselt vaatab PPA taotluse läbi ja otsustab hüvitise maksmise 30 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Nõuetekohane taotlus tähendab, et esitatud on lõikes 2
nõutud andmed ja lõikes 3 nimetatud tööandja kinnitus. Tähtaeg annab abipolitseinikule selguse,
millise aja jooksul hüvitise maksmise küsimus lahendatakse, ning tagab taotluste ühetaolise
menetlemise.
Lõike 5 kohaselt makstakse hüvitis taotluses märgitud arvelduskontole hiljemalt 14
kalendripäeva jooksul hüvitise maksmise otsuse tegemisest arvates. Eraldi väljamaksetähtaja
sätestamine eristab hüvitise maksmise otsustamist otsuse täitmisest ning tagab, et positiivse otsuse
korral jõuab hüvitis abipolitseinikuni kindlaksmääratud aja jooksul.
37
Eelnõu § 22. Kriisirolliga abipolitseiniku hüvitise ulatus ning selle taotlemine ja
väljamaksmine
Paragrahvis 22 sätestatakse kriisi lahendamisse kaasatud kriisirolliga abipolitseinikule
makstava hüvitise ulatus ning hüvitise taotlemise, menetlemise ja väljamaksmise kord.
Hüvitise eesmärk on vähendada kriisi lahendamisse kaasamisega seotud sissetuleku vähenemist
juhul, kui abipolitseinik ei saa kaasamise ajal teha oma tavapärast tööd või teostada avalikku võimu
ja tööandja ei säilita talle senist töötasu või palka.
Lõike 1 kohaselt võib PPA maksta APolS § 39 lõike 5 alusel kriisi lahendamisse kaasatud
kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist. Hüvitise maksmine on PPA võimalus, mitte automaatselt
tekkiv õigus. Hüvitise maksmisel tuleb arvestada APolS-s sätestatud tingimustega, sealhulgas
asjaoluga, et hüvitist ei maksta juhul, kui tööandja säilitab kriisi lahendamises osalevale
abipolitseinikule tema senise töötasu või palga.
Lõikes 2 sätestatakse hüvitatavate tundide arvestamise põhimõte. Üldjuhul makstakse hüvitist
nende tundide eest, mil kriisirolliga abipolitseinik tegelikult kriisi lahendamises osales. Kui kriisi
lahendamises osaletud tundide arv on väiksem kui sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade
töötundide arv, lähtutakse hüvitise maksmisel kalendaarsete tööpäevade töötundide arvust. Sellega
võetakse arvesse, et kriisi lahendamisse kaasamise tõttu võib abipolitseinik olla oma tavapärasest
tööst eemal kogu tööpäeva ulatuses ka juhul, kui konkreetseid kriisiülesandeid täidetakse selle
päeva jooksul vähem tunde.
Näiteks kui kriisirolliga abipolitseinik on kriisi lahendamisse kaasamise tõttu oma tavapärasest
tööst eemal ühe kaheksatunnise tööpäeva, kuid täidab kriisi lahendamise ülesandeid kuus tundi,
arvestatakse hüvitist kaheksa tunni eest. Kui ta osaleb kriisi lahendamises samal ajavahemikul
kümme tundi, lähtutakse tegelikust kümnest tunnist.
Lõikes 3 sätestatakse hüvitise taotlemise kord. Taotlus esitatakse iga kalendrikuu kohta, mil
kriisirolliga abipolitseinik kriisi lahendamises osales, ning see tuleb esitada 30 päeva jooksul
vastava kalendrikuu lõppemisest arvates. Kuupõhine taotlemine võimaldab hüvitist menetleda ka
juhul, kui kriisi lahendamine kestab üle ühe kalendrikuu, ega eelda kriisi või abipolitseiniku
kaasamise täieliku lõppemise äraootamist. Punkti 1 kohaselt märgitakse taotluses kriisirolliga
abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Need andmed võimaldavad taotleja üheselt
tuvastada. Punkti 2 kohaselt märgitakse kriisi lahendamises osalemise aeg. Selle alusel saab PPA
kontrollida, millise ajavahemiku eest hüvitist taotletakse, ning määrata lõikes 2 sätestatud
põhimõtte järgi hüvitatavate tundide arvu. Punkti 3 kohaselt märgitakse arvelduskonto number
ning konto omaniku ees- ja perekonnanimi, kui konto ei kuulu kriisirolliga abipolitseinikule.
Andmed võimaldavad teha väljamakse õigesse arvelduskontole ja vajaduse korral tuvastada konto
omaniku. Punkti 4 kohaselt esitatakse teave kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta.
Teave on vajalik hüvitise väljamaksmisel kohaldatavate maksude ja maksete õigeks arvestamiseks.
Lõikes 4 sätestatakse taotlusele lisatavad tööandja kinnitused, mis võimaldavad PPA-l kontrollida
hüvitise saamise eeldusi.
Punktis 1 nimetatud kinnitus tõendab, et abipolitseinik keeldus kriisi lahendamises osalemiseks
töö tegemisest või tema avaliku võimu teostamise õigus peatati. Punktis 2 nimetatud kinnitus
38
võimaldab kontrollida, et tööandja ei säilitanud talle selleks ajaks töötasu või palka ning seega ei
esine sellest tulenevat hüvitise maksmise välistust.
Lõike 5 kohaselt vaatab PPA taotluse läbi ja otsustab hüvitise maksmise 30 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Nõuetekohane taotlus peab sisaldama lõikes 3
nimetatud andmeid ning sellele peab olema lisatud lõikes 4 nimetatud tööandja kinnitus. Tähtaeg
võimaldab PPA-l kontrollida nii kriisi lahendamises osalemise aega kui ka hüvitise maksmise muid
eeldusi ning annab taotlejale selguse taotluse lahendamise aja kohta.
Lõike 6 kohaselt makstakse hüvitis taotluses märgitud arvelduskontole hiljemalt 14
kalendripäeva jooksul hüvitise maksmise otsuse tegemisest arvates. Nagu tasustamata
lisapuhkuse hüvitise puhul, eristatakse sellega taotluse lahendamiseks ettenähtud aega hüvitise
tegelikuks väljamaksmiseks ettenähtud ajast.
2. jagu. Varalise kahju hüvitamine.
Jaos sätestatakse politseitegevuses osalemise tõttu abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele
tekkinud otsese varalise kahju hüvitamise taotlemise, hüvitise suuruse kindlaksmääramise, taotluse
lahendamise ja hüvitise väljamaksmise kord. Regulatsiooni koostamisel on lähtutud siseministri
13. juuni 2022. aasta määrusest nr 12 „Teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või
tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord“. Eesmärk
on kujundada abipolitseiniku ja politseiametniku varalise kahju hüvitamise menetlused võimalikult
ühetaoliseks, kuna mõlemal juhul hüvitatakse politsei ülesannete täitmisega põhjuslikus seoses
tekkinud otsest varalist kahju.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga varalise kahju hüvitamise põhialuseid ei muudeta. Muudetakse
eelkõige hüvitise taotlemise ja menetlemise korda ning viiakse see võimalikult suures ulatuses
kooskõlla politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju
hüvitamise korraga. Senise „taotluse läbivaatamise kokkuvõtte“ asemel lahendatakse taotlus
otsusega, täpsustatakse taotluses esitatavaid andmeid ja hüvitise väljamaksmise tähtaega ning
lihtsustatakse menetlust juhul, kui hüvitise maksmiseks tuleb taotleda raha Vabariigi Valitsuse
reservist. Menetluste ühtlustamine on põhjendatud, kuna nii abipolitseiniku kui ka
politseiametniku puhul hüvitatakse politsei ülesannete täitmisega põhjuslikus seoses tekkinud
otsest varalist kahju. Erinev menetluskord on põhjendatud üksnes ulatuses, milles see tuleneb
abipolitseiniku õiguslikust staatusest või APolS-st.
Eelnõu § 23. Taotluse esitamine
Paragrahvis 23 sätestatakse varalise kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg, taotluses
esitatavad andmed, taotlusele lisatavad dokumendid ning puudustega taotluse korral
toimimise kord. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et PPA-l oleks kahju hüvitamise otsustamiseks
vajalik teave nii kahjujuhtumi, kahjustatud vara, kahju suuruse kui ka võimalike muudest allikatest
saadud hüvitiste kohta.
Lõikes 1 sätestatakse kahju hüvitamise taotluse esitajate ring ja taotluse esitamise tähtaeg.
Taotluse võib esitada kahju kannatanud abipolitseinik või APolS § 46 lõikes 1 nimetatud isik: tema
laps, vanem, lesk, registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma
39
tõttu, abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane või perekonnaseaduse tähenduses tema
ülalpidamisel olnud teine isik. Hüvitatav kahju peab olema tekkinud abipolitseiniku ülesande
täitmise tõttu. Taotlus esitatakse PPA-le 30 kalendripäeva jooksul päevast, mil kannatanu kahju
tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Tähtaja alguse sidumine teadasaamisega arvestab
olukordi, kus kahju ei ilmne kohe selle tekkimisel. Tähtaeg võimaldab koguda taotluse esitamiseks
vajalikke andmeid ja dokumente ning toetab juhtumi õigeaegset menetlemist, kui kahju tekkimise
asjaolusid ja seost abipolitseiniku ülesande täitmisega on lihtsam kontrollida.
Lõikes 2 sätestatakse taotluses esitatavad andmed. Andmete eesmärk on võimaldada tuvastada
hüvitist taotlev isik, kahjustatud vara ja kahjujuhtumi asjaolud ning teha kindlaks, kas ja millises
ulatuses on sama kahju juba muudest allikatest hüvitatud.
Punkti 1 kohaselt märgitakse taotluses kannatanu ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ning
kontaktandmed. Isikuandmed võimaldavad taotleja üheselt tuvastada ning elukoha- ja
kontaktandmed on vajalikud kannatanuga menetluse käigus suhtlemiseks ja otsuse
kättetoimetamiseks.
Punkti 2 kohaselt tuleb juhul, kui kannatanu on abipolitseiniku perekonnaliige, märkida ka
abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning kannatanu seos abipolitseinikuga. See võimaldab
kontrollida, kas taotluse esitanud isik kuulub APolS-s sätestatud hüvitise saamiseks õigustatud
isikute hulka.
Punkti 3 kohaselt esitatakse andmed hävinud, kadunud või rikutud vara kohta, sealhulgas vara
nimetus ja liik, soetusaasta, soetushind, arvatav harilik väärtus kahju tekkimise ajal ning rikutud
vara puhul selle jääkväärtus. Nende andmete alusel saab kindlaks teha, milline vara sai kahjustada
ja milline oli selle väärtus vahetult enne kahjujuhtumit. Soetushind üksi ei pruugi väljendada vara
tegelikku väärtust kahju tekkimise ajal, sest väärtust mõjutavad muu hulgas vara vanus, kasutusaeg
ja seisukord. Rikutud vara puhul on jääkväärtuse märkimine vajalik selleks, et hinnata kahju
tegelikku ulatust. Näiteks kui vara väärtus enne kahjustamist oli 1200 eurot ja pärast kahjustamist
500 eurot, tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada, et osa vara väärtusest on säilinud.
Punkti 4 kohaselt tuleb taotluses kirjeldada põhjuslikku seost abipolitseiniku ülesande täitmise ja
kahju tekkimise vahel. Hüvitamise eelduseks ei ole üksnes kahju olemasolu, vaid asjaolu, et kahju
tekkis abipolitseiniku ülesande täitmise tõttu. Seetõttu peab taotlusest nähtuma, millise ülesande
täitmisega kahjujuhtum seostus ning millistel asjaoludel kahju tekkis. Näiteks võib selline seos
esineda juhul, kui abipolitseiniku isiklik ese saab kahjustada ülesande täitmisel vahetu sekkumise
käigus. Samuti võib hüvitamise aluseks olla abipolitseiniku või tema perekonnaliikme vara
kahjustamine seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega. Üksnes asjaolust, et kahjustatud vara
kuulub abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele, hüvitamiseks ei piisa.
Punktide 5 ja 6 kohaselt tuleb esitada teave selle kohta, kas sama kahju on hüvitatud või
hüvitatakse muudest allikatest. Nõude eesmärk on vältida sama kahju mitmekordset hüvitamist.
Muuks hüvitise allikaks võib olla näiteks kindlustusandja või kahju tekitanud isik. Näiteks kui
hüvitatava kahju suurus on 2000 eurot ja kannatanu saab sama kahju eest kindlustusandjalt 1500
eurot, saab määruse alusel makstav hüvitis katta üksnes hüvitamata osa.
40
Punkti 7 kohaselt märgitakse taotluses arvelduskonto number, kuhu soovitakse hüvitise maksmist.
Kontoandmete esitamine juba taotluses võimaldab positiivse otsuse korral hüvitise välja maksta
ilma täiendavalt väljamakseks vajalikke andmeid küsimata.
Punkti 8 kohaselt märgitakse taotluse esitamise kuupäev ja taotlus allkirjastatakse. Kuupäev
võimaldab kontrollida taotluse esitamise tähtajast kinnipidamist ning allkiri kinnitab taotleja tahet
hüvitist taotleda.
Lõike 3 kohaselt lisatakse taotlusele kahju tekkimist ja vara väärtust tõendavad
dokumendid. Kui sama kahju on osaliselt hüvitatud või hüvitatakse muudest allikatest,
lisatakse ka seda tõendavad dokumendid. Tõendite täpset loetelu ei sätestata, sest vajalikud
dokumendid sõltuvad vara liigist ja kahjujuhtumi asjaoludest. Asjakohaseks tõendiks võib olla
näiteks ostudokument, maksekinnitus, hinnapakkumine, foto, eksperdihinnang või kindlustusandja
otsus.
Lõikes 4 sätestatakse puudustega taotluse menetlemise kord. Kui taotlus ei vasta määruses
sätestatud nõuetele või vajalikud dokumendid puuduvad või on puudulikud, teavitab PPA sellest
kannatanut kirjalikult ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Säte võimaldab taotlejal
parandatavad puudused kõrvaldada ning tagab samal ajal, et PPA-l oleks enne sisulise otsuse
tegemist olemas vajalik teave.
Eelnõu § 24. Hüvitise suurus
Paragrahvis 24 sätestatakse hüvitise suuruse määramise alused, hüvitise ülemmäär ning
reeglid, mille alusel arvestatakse sama kahju eest muudest allikatest saadud hüvitisi. Regulatsiooni eesmärk on hüvitada kannatanule tegelikult tekkinud otsene varaline kahju määruses
sätestatud ulatuses ning vältida sama kahju mitmekordset hüvitamist.
Lõike 1 kohaselt võetakse hüvitise suuruse määramisel aluseks kahjustatud vara harilik
väärtus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Harilikust väärtusest lähtumine
võimaldab arvestada vara tegelikku majanduslikku väärtust kahju tekkimise ajal, mitte üksnes selle
kunagist soetushinda. Vara väärtust mõjutavad muu hulgas selle vanus, kasutusaeg ja seisukord.
Näiteks ei tähenda viis aastat tagasi 1500 euro eest soetatud eseme hävimine automaatselt 1500
euro suurust hüvitist. Hüvitise määramisel tuleb lähtuda sellest, milline oli samaväärse vara harilik
väärtus kahju tekkimise ajal.
Lõikes 2 sätestatakse hüvitise ülemmääraks 25-kordne politseiametniku madalaima
põhipalgavahemiku madalaim määr. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga säilib hüvitise
ülemmäära põhimõte, kuid arvutusaluse terminoloogia viiakse vastavusse politseiteenistuses
kasutatava palgasüsteemiga. Ülemmäär ei ole kindlasummaline hüvitis. Hüvitise suurus sõltub
konkreetsel juhul tegelikult tekkinud ja tõendatud kahjust, kuid hüvitis ei või ületada lõikes
sätestatud piirmäära.
Lõike 3 kohaselt arvatakse hüvitise suuruse määramisel kahjust maha sama kahju eest
makstud hüvitised ja toetused, mis on nimetatud APolS § 45 lõikes 1. Need hõlmavad
kindlustusandja makstud hüvitist ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud toetust või
hüvitist. Sätte eesmärk on vältida sama kahju mitmekordset hüvitamist ja tagada, et riigi makstav
41
hüvitis kataks üksnes hüvitamata kahjuosa. Maha arvatakse juba makstud summad, mitte summad,
mida kannatanul on õigus saada, kuid mida ei ole veel välja makstud. Näiteks kui kahju suurus on
4000 eurot ja kindlustusandja on sellest hüvitanud 2500 eurot, saab määruse alusel makstava
hüvitise suurus olla kuni 1500 eurot.
Lõikes 4 reguleeritakse olukorda, kus kannatanu saab pärast PPA makstud hüvitist sama
kahju eest hüvitise muust allikast, mida ei olnud hüvitise määramisel võimalik lõike 3 alusel
arvesse võtta. Sellisel juhul tuleb PPA-d viie tööpäeva jooksul teavitada ja maksta tagasi muu
hüvitise suurusele vastav summa. Ka selle sätte eesmärk on vältida olukorda, kus sama kahju
hüvitatakse kannatanule kokku suuremas ulatuses, kui kahju tegelikult tekkis.
Eelnõu § 25. Taotluse lahendamine
Paragrahvis 25 sätestatakse varalise kahju hüvitamise taotluse sisulise lahendamise kord. Võrreldes kehtiva abipolitseiniku varalise kahju hüvitamise korraga loobutakse „taotluse
läbivaatamise kokkuvõtte“ koostamisest ning menetlus lõpetatakse hüvitise maksmise kohta
tehtava otsusega. Samuti ei seota PPA peadirektori volitatud isiku otsustuspädevust enam hüvitise
konkreetse rahalise suurusega.
Lõike 1 kohaselt teeb PPA peadirektor või tema volitatud isik 30 kalendripäeva jooksul
nõuetekohase taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates otsuse hüvitise
maksmise kohta. Otsuse tegemine hõlmab nii taotluse rahuldamist kui ka rahuldamata jätmist.
PPA hindab menetluses, kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud, ning põhjendatud taotluse
korral määrab hüvitise suuruse. Kui hüvitamise eeldused ei ole täidetud, jäetakse taotlus
rahuldamata. 30-kalendripäevane menetlustähtaeg hakkab kulgema ajast, mil PPA-le on esitatud
nõuetekohane taotlus ja kõik selle lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kui taotluses esineb
puudusi, tuleb need enne taotluse sisulist lahendamist kõrvaldada. Peadirektori võimalus volitada
taotlust lahendama teist isikut võimaldab korraldada menetlust PPA töökorraldusele vastavalt.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei sõltu volitatud isiku otsustuspädevus enam määratava hüvitise
suurusest.
Lõikes 2 antakse PPA-le võimalus koguda vajaduse korral lisatõendeid ja määrata ekspertiis kahju suuruse või kahju tekkimise asjaolude väljaselgitamiseks. Selline vajadus võib tekkida juhul,
kui kannatanu esitatud andmed ja dokumendid ei võimalda piisava kindlusega hinnata kahjustatud
vara väärtust, kahju ulatust või kahju tekkimise asjaolusid. Näiteks võib eksperdihinnang olla
vajalik suurema väärtusega või tehniliselt keeruka vara puhul, kui selle väärtuse või kahjustuse
ulatuse kindlakstegemine eeldab eriteadmisi. PPA korraldatava menetlusega kaasnevad kulud
kaetakse PPA eelarvest, mistõttu ei jää PPA vajalikuks peetud ekspertiisi või muu
menetlustoimingu kulu kannatanu kanda.
Lõike 3 kohaselt esitatakse otsuses seisukoht taotluse põhjendatuse kohta ning põhjendatud
taotluse korral hüvitise suurus. Otsusest peab seega olema üheselt arusaadav, kas kahju
hüvitamise eeldused on täidetud ja millises ulatuses hüvitis määratakse. Otsuse kasutamine senise
läbivaatamise kokkuvõtte asemel muudab menetluse tulemuse selgemaks, sest kannatanu saab ühe
dokumendiga teada nii PPA seisukoha tema nõude põhjendatuse kohta kui ka rahuldamise korral
makstava hüvitise suuruse.
42
Lõike 4 kohaselt toimetatakse otsus kannatanule kätte. Kättetoimetamine tagab, et kannatanu
saab teada taotluse lahendamise tulemusest ja talle määratud hüvitise suurusest ning saab vajaduse
korral kasutada otsuse vaidlustamiseks ette nähtud õiguskaitsevahendeid.
Eelnõu § 26. Hüvitise maksmine
Paragrahvis 26 sätestatakse määratud hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord ning
toimimine juhul, kui PPA eelarves ei ole hüvitise maksmiseks vajalikku raha. Võrreldes
kehtiva regulatsiooniga sätestatakse selgelt hüvitise väljamaksmise tähtaeg ning lihtsustatakse
Vabariigi Valitsuse reservist raha taotlemise menetlust.
Lõike 1 kohaselt maksab PPA hüvitise taotluses märgitud arvelduskontole 60 kalendripäeva
jooksul hüvitise maksmise otsuse tegemisest arvates. Tähtaja sätestamine annab kannatanule
selguse, millal võib ta pärast positiivse otsuse tegemist hüvitise väljamaksmist oodata.
Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus PPA eelarves ei ole hüvitise maksmiseks vajalikku
raha. Sellisel juhul esitab PPA kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest Siseministeeriumile
taotluse raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist ning teavitab sellest kannatanut. Taotlusele
lisatakse PPA otsus hüvitise maksmise kohta.
Võrreldes kehtiva korraga menetlust lihtsustatakse. Siseministeeriumile ei ole enam vaja edastada
kogu kahju hüvitamise menetluse materjale, vaid reservist raha taotlemise aluseks on PPA tehtud
hüvitamisotsus. Sellega välditakse PPA-s juba sisuliselt lahendatud kahjunõude menetluse
põhjendamatut kordamist teises asutuses. Kannatanu teavitamine annab talle selguse, et hüvitise
väljamaksmiseks tuleb saada täiendavad eelarvevahendid ning et väljamakse ei ole viibinud tema
taotlusega seotud puuduste tõttu.
Lõike 3 kohaselt esitab Siseministeerium raha eraldamise taotluse Vabariigi Valitsuse
reservist kehtiva korra järgi. Eelnõukohases määruses ei korrata seetõttu reservist raha
eraldamise üldist menetluskorda ega sätestata Siseministeeriumile eraldi menetlustähtaega.
Reservist raha taotlemise edasine menetlus toimub selleks kehtestatud üldises korras.
9. peatükk. Abipolitseiniku staatuse peatamine ja staatuse taastamine
Uue APolS-ga luuakse võimalus abipolitseiniku staatus ajutiselt peatada ja peatamise aluseks olnud
asjaolu äralangemisel või peatamise tähtaja lõppemisel otsustada tema edasine staatus. Kehtivas
regulatsioonis sellist vahepealset lahendust ei ole. Kui abipolitseinik ei saa pikema aja jooksul
politsei tegevuses osaleda või esineb ajutine takistus tema tegevuse jätkamiseks, võib kehtiva korra
järgi tekkida vajadus hinnata tema staatusest vabastamist ka juhul, kui takistus ei ole püsiv. Staatuse
peatamine võimaldab selliseid olukordi lahendada paindlikumalt. Peatamise ajal säilib isiku seos
abipolitseiniku staatusega, kuid ta ei osale aktiivselt politsei tegevuses. Peatamise lõppemisel ei
eeldata automaatselt senises ulatuses tegevusse naasmist, vaid PPA hindab seaduses ja määruses
sätestatud korras, milline otsus on konkreetsete asjaolude põhjal põhjendatud.
Määruses sätestatakse selleks menetluslik kord: kuidas taotletakse staatuse peatamist, millistel
juhtudel ei ole abipolitseiniku taotlus vajalik, kuidas peatamine vormistatakse, kuidas taotletakse
staatuse taastamist või peatamise pikendamist, mida kontrollib PPA enne staatuse taastamist ning
kuidas vormistatakse peatamise lõppemisel tehtav otsus. Regulatsiooni eesmärk on ühelt poolt
43
võimaldada abipolitseinikul pärast ajutist eemalolekut tegevusse tagasi pöörduda ilma uut
abipolitseinikuks saamise menetlust läbimata ning teiselt poolt tagada, et politsei tegevusse naasev
isik vastaks jätkuvalt tema tegevuseks vajalikele nõuetele.
Eelnõu § 27. Abipolitseiniku taotlusel staatuse peatamine
Paragrahvis 27 sätestatakse abipolitseiniku enda taotlusel staatuse peatamiseks esitatava
taotluse vorm ja andmed. Staatuse peatamise alus ning selle lubatud kestus tulenevad APolS-st,
mistõttu määruses neid tingimusi uuesti ei korrata. Määrusega täpsustatakse eelkõige, millise teabe
peab abipolitseinik PPA-le esitama, et peatamine oleks võimalik selgelt ja üheselt vormistada.
Taotlus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See võimaldab hiljem tuvastada
nii abipolitseiniku tahte kui ka soovitud peatamisperioodi. Vorm ei eelda tingimata paberkandjal
ja omakäeliselt allkirjastatud dokumenti, vaid oluline on, et taotluse sisu oleks säilitatav ja
taasesitatav.
Punkti 1 kohaselt märgitakse taotluses abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood.
Nende andmete abil saab PPA taotleja üheselt tuvastada ja seostada taotluse konkreetse
abipolitseiniku andmetega. Punkti 2 kohaselt märgitakse staatuse peatamise soovitav algus- ja
lõppaeg. Peatamise ajavahemiku märkimine on oluline, sest tegemist ei ole abipolitseiniku
staatusest loobumise, vaid ajutise staatuse peatamisega. Näiteks võib abipolitseinik teada, et ta
viibib pikema aja välismaal, keskendub õpingutele või ei saa muul isiklikul põhjusel pikema
perioodi jooksul politsei tegevuses osaleda. Sellisel juhul annab ta PPA-le teada, milliseks
ajavahemikuks ta soovib staatuse peatamist. Eelnõukohane määrus ei nõua abipolitseinikult
peatamise põhjuse kirjeldamist. Taotluspõhise peatamise puhul on määruse seisukohalt oluline
isiku selgelt väljendatud soov staatus peatada ja peatamise soovitud ajavahemik. See väldib ka
vajadust nõuda PPA-le üksikasjalikku teavet abipolitseiniku eraeluliste asjaolude kohta juhul, kui
selline teave ei ole peatamise vormistamiseks vajalik.
Eelnõu § 28. Abipolitseiniku staatuse peatamine abipolitseiniku taotluseta
Paragrahvis 28 reguleeritakse juhte, mil staatuse peatamiseks ei ole vaja abipolitseiniku
taotlust. Need olukorrad erinevad §-s 27 käsitletud vabatahtlikust peatamisest selle poolest, et
peatamise vajadus tuleneb seaduses nimetatud asjaolust või PPA hinnangust, mitte abipolitseiniku
soovist ajutiselt tegevusest kõrvale jääda.
Lõike 1 kohaselt peatatakse APolS § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul abipolitseiniku
staatus ilma tema taotluseta. Tegemist on olukorraga, kus abipolitseinik on kriminaalasjas
kahtlustatav või süüdistatav ning tema staatus peatatakse süüteomenetluse ajaks. Sellisel juhul on
peatamine seadusest tulenevalt kohustuslik ega sõltu sellest, kas abipolitseinik ise soovib tegevuse
jätkamist. Seetõttu puuduks eraldi taotluse nõudmisel ka sisuline eesmärk. Peatamise eesmärk on
hoida lahus aktiivne osalemine politsei tegevuses ja olukord, kus sama isiku suhtes toimub
kriminaalmenetlus. See ei tähenda isiku süü eeldamist ega ole karistus, vaid ajutine staatust
puudutav meede süüteomenetluse ajaks. Menetluse lõpptulemusest sõltub, milline otsus tehakse
hiljem abipolitseiniku staatuse kohta.
Lõike 2 kohaselt võib APolS § 51 lõikes 3 nimetatud juhtudel abipolitseiniku staatuse samuti
peatada ilma tema taotluseta. Erinevalt lõikest 1 ei ole siin peatamine kohustuslik, vaid PPA
44
hindab selle vajadust konkreetse juhtumi asjaolude põhjal. Üheks selliseks juhuks on
abipolitseiniku suunamine tervisekontrolli, kui on vaja hinnata, kas tema terviseseisund võimaldab
tal jätkuvalt abipolitseiniku ülesandeid täita. Staatuse peatamine võimaldab sellisel juhul oodata
ära tervisekontrolli tulemuse enne, kui isik jätkab selliste ülesannete täitmist, mille ohutu täitmine
eeldab tervisenõuetele vastavust. Teiseks võib staatuse peatada distsiplinaarmenetluse ajaks.
Sellisel juhul võimaldab peatamine vajaduse korral hoiduda abipolitseiniku aktiivsest kaasamisest
politsei tegevusse kuni menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseni. Peatamine ei tähenda ka
siin etteulatuvalt hinnangut distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta, vaid võimaldab PPA-l
reageerida menetluse ajal ilmnenud asjaoludele proportsionaalsemalt.
Lõike 3 kohaselt ei pea APolS § 51 lõikes 4 nimetatud kadett staatuse peatamiseks taotlust
esitama. Kadeti puhul on staatuse peatamine seotud tema nimetamisega PPA koosseisuvälise
politseiametniku ametikohale õppepraktika läbimise ajaks. Kuna peatamise vajadus tuleneb kadeti
õigusliku staatuse muutumisest, ei ole põhjendatud nõuda temalt selleks veel eraldi taotlust.
Peatamine vormistatakse kas koosseisuvälise politseiametniku ametikohale nimetamise
haldusaktis või eraldi haldusaktiga. Kui peatamine kajastatakse juba ametikohale nimetamise
haldusaktis, ei ole sama õigusliku muudatuse vormistamiseks vaja anda veel teist sisult kattuvat
haldusakti.
Staatuse peatamise kohustuslikke ja kaalutlusõiguslikke aluseid tuleb eristada. Kui APolS-is
sätestatud tingimustel on staatuse peatamine kohustuslik, puudub PPA-l õigus jätta staatus
peatamata. Kui APolS võimaldab staatuse peatamise üle otsustada kaalutlusõiguse alusel, tuleb
hinnata konkreetse juhtumi asjaolusid, peatamise eesmärki ning selle mõju abipolitseinikule ja
politsei tegevuse korraldamisele. Staatuse peatamise otsus peab olema põhjendatud ja võimaldama
isikul aru saada peatamise õiguslikust alusest ning selle kestusest.
Eelnõu § 29. Abipolitseiniku staatuse peatamise vormistamine
Paragrahvis 29 sätestatakse staatuse peatamise vormistamise kord ja haldusaktis esitatavad
andmed. Säte on vajalik selleks, et peatamise õiguslik tähendus ja kestus oleksid nii
abipolitseinikule kui ka PPA-le üheselt arusaadavad. Üksnes teadmisest, et „staatus on peatatud“,
ei piisa, kui pole selge, millal peatamine algab, millal see lõpeb ning millised praktilised
kohustused sellega kaasnevad. Staatuse peatamise vormistab PPA peadirektor või tema volitatud
isik haldusaktiga.
Punkti 1 kohaselt märgitakse haldusaktis staatuse peatamise alus. Aluse märkimine võimaldab
eristada näiteks abipolitseiniku enda taotlusel toimuvat peatamist kriminaalmenetluse,
tervisekontrolli või muu APolS-s sätestatud aluse tõttu toimuvast peatamisest. Peatamise alus on
oluline ka selle hindamisel, millal ja millistel asjaoludel saab peatamine lõppeda. Punkti 2
kohaselt märgitakse peatamise algusaeg. Sellest ajast rakenduvad APolS-is sätestatud staatuse
peatamise tagajärjed, sealhulgas keeld osaleda politsei tegevuses ning kasutada abipolitseiniku
tunnistust, ametimärki ja vormiriietust. Algusaeg määrab hetke, millest alates tuleb lähtuda sellest,
et isiku abipolitseiniku staatus on peatatud. See on oluline nii abipolitseinikule endale kui ka PPA
töökorralduse jaoks, sest peatatud staatusega isikut ei saa käsitada aktiivselt politsei tegevuses
osaleva abipolitseinikuna. Punkti 3 kohaselt märgitakse peatamise lõppaeg või asjaolu, mille
saabumisel peatamine lõpeb. Mõne peatamise aluse puhul on võimalik lõppkuupäev ette määrata,
näiteks abipolitseiniku enda taotletud tähtajalise peatamise korral. Teistel juhtudel ei pruugi täpne
45
kuupäev olla ette teada, näiteks kui staatus peatatakse distsiplinaarmenetluse ajaks. Punkti 4
kohaselt märgitakse vajaduse korral haldusaktis APolS § 51 lõike 6 alusel tagastamisele kuuluv
vara ja selle tagastamise tähtaeg. Abipolitseiniku kasutusse võib olla antud PPA vara, mille jätmine
tema valdusse peatamise ajaks ei ole põhjendatud. Haldusaktis konkreetse vara ja tagastamistähtaja
märkimine väldib ebaselgust selle üle, mida ja mis ajaks tuleb PPA-le tagastada. Näiteks kui
abipolitseinikule on tema ülesannete täitmiseks väljastatud tunnistus, vormiriietus, sülearvuti või
muu PPA vara, saab haldusaktis konkreetselt märkida, milline ese tuleb peatamise tõttu tagastada.
Nii ei pea abipolitseinik ise erinevatest õigusnormidest tuletama, millist temale antud vara
tagastamiskohustus puudutab.
Eelnõu § 30. Abipolitseiniku staatuse taastamise või peatamise pikendamise taotlemine
Paragrahvis 30 sätestatakse, kuidas toimub abipolitseiniku enda taotlusel peatatud staatuse
puhul üleminek peatamiselt tagasi aktiivsesse staatusesse või peatamise jätkamine. Regulatsioon on vajalik selleks, et peatamise tähtaja saabumine ei tekitaks olukorda, kus PPA-le
jääb teadmata, kas abipolitseinik soovib politsei tegevusse tagasi pöörduda või vajab jätkuvalt
peatamist.
Lõike 1 kohaselt abipolitseinik, kelle staatus on peatatud abipolitseiniku seaduse § 51 lõike 1
punkti 2 alusel, ei pea staatuse taastamiseks peatamise tähtaja lõppemisel taotlust esitama.
Säte täpsustab õigusselguse tagamiseks, et peatamise tähtaja lõppemisel ei ole staatuse
taastamiseks vaja esitada uut taotlust. Peatamistaotluses on isik juba väljendanud soovi peatada
oma staatus kindlaks ajavahemikuks. Sama ajavahemiku lõpus uue taastamistaotluse nõudmine
tekitaks täiendavat asjaajamist. Peatamise lõppaeg on PPA-le teada, mistõttu saab PPA
taastamiseks vajalikud toimingud aegsasti kavandada. Näiteks saab PPA enne staatuse peatamise
tähtaja lõppemist võtta abipolitseinikuga ühendust, et selgitada välja, kas ta soovib abipolitseiniku
staatuse taastamist varasemalt teada antud kuupäeval või soovib staatuse peatamise pikendamist.
Taotluse esitamisest vabastamine ei tähenda staatuse automaatset taastumist: PPA kontrollib
taastamise eeldusi ja teeb APolS-is ette nähtud otsuse.
Lõike 2 kohaselt abipolitseinik, kelle staatus on peatatud abipolitseiniku seaduse § 51 lõike 1
punkti 2 alusel, võib taotleda staatuse peatamise pikendamist, esitades PPA-le vähemalt 14
kalendripäeva enne peatamise tähtaja lõppemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluse. Taotluses märgitakse soovitav uus lõppaeg, arvestades, et staatuse peatamise
kogukestus ei või ületada kolme aastat. See võimaldab jätkata peatamist juhul, kui abipolitseinik
ei ole esialgu kavandatud ajal veel valmis tegevusse tagasi pöörduma. Näiteks võib esialgu kaheks
aastaks kavandatud välismaal viibimine või muu ajutine eemalolek pikeneda. Pikendamine on
siiski võimalik ainult APolS-s lubatud kogukestuse piires ning määrus ei loo võimalust hoida
staatust tähtajatult peatatuna. Etteteatamistähtaeg annab PPA-le aega taotluse lahendamiseks ja
otsuse vormistamiseks enne peatamistähtaja lõppu.
Lõige 3 võimaldab taastamist taotleda ka enne peatamise tähtaja saabumist. See on oluline
olukorras, kus peatamise põhjuseks olnud eluline asjaolu lõpeb varem kui abipolitseinik taotluse
esitamisel eeldas. Näiteks võib isik taotleda staatuse peatamist kaheks aastaks, kuid olla juba
pooleteise aasta järel valmis abipolitseinikuna politsei tegevusse naasma. Sellisel juhul ei pea ta
ootama algselt määratud peatamistähtaja lõpuni. Ka ennetähtaegse taastamise puhul tuleb taotlus
esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne soovitavat taastamise aega. Etteteatamistähtaeg ei ole
46
mõeldud abipolitseiniku tegevusse naasmise takistamiseks, vaid selleks, et PPA-l oleks võimalik
taastamise eeldusi enne tegelikku naasmist kontrollida ja teha vajalik otsus.
Lõike 4 kohaselt märgitakse lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluses abipolitseiniku ees- ja
perekonnanimi ning isikukood. Need andmed võimaldavad taotluse üheselt seostada konkreetse
isiku ja tema peatatud staatusega.
Lõike 5 kohaselt abipolitseinik, kelle staatus on peatatud APolS § 51 lõike 1 punkti 1 ning
lõigete 3 ja 4 alusel, ei pea staatuse taastamiseks taotlust esitama. Erinevus võrreldes lõikega 1
tuleneb sellest, et nendel juhtudel ei peatatud staatust abipolitseiniku enda soovil. Seetõttu ei ole
põhjendatud panna talle ka kohustust algatada taastamismenetlus eraldi taotlusega. PPA peab
reageerima peatamise aluseks olnud asjaolu lõppemisele ja tegema sellest lähtudes seaduses ette
nähtud otsuse.
Eelnõu § 31. Abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontroll staatuse peatamise lõppemisel
Paragrahv 31 reguleerib üht staatuse taastamise keskset küsimust – kuidas veendutakse enne
abipolitseiniku aktiivsesse tegevusse naasmist, et ta vastab jätkuvalt talle esitatavatele
nõuetele. Staatuse taastamine erineb uue abipolitseiniku staatuse andmisest: isik on juba
abipolitseinikuks saanud ning seetõttu ei ole põhjendatud kogu kandideerimis- ja
kontrollimenetlust uuesti läbi viia. Samas võib peatamine olla kestnud pikemat aega ning mõne
nõude täitmist tuleb enne tegevusse naasmist uuesti kontrollida.
Lõike 1 kohaselt kontrollib PPA enne staatuse taastamise otsustamist, kas staatuse peatamise
aluseks olnud asjaolu on ära langenud, ning abipolitseiniku vastavust APolS-s sätestatud
nõuetele otsuse tegemiseks vajalikus ulatuses. Abipolitseiniku enda taotlusel peatatud staatuse
puhul kontrollitakse peatamise tähtaja saabumist või enne tähtaja lõppemist esitatud taastamise
taotlust. Menetluse tõttu peatatud staatuse puhul tehakse kindlaks, kas menetlus on lõppenud ning
kas selle tulemus võimaldab staatuse taastada Näiteks sõltub distsiplinaarmenetluse ajaks peatatud
staatuse taastamine menetluse tulemusest. Kirjalik noomitus ei välista staatuse taastamist, kuid kui
distsiplinaarkaristuseks määratakse abipolitseiniku staatusest vabastamine, siis staatust ei taastata.
Nõuetele vastavuse kontrollimine „vajalikus ulatuses“ tähendab eelkõige selle hindamist, kas
abipolitseiniku astmele kohaldatavate tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuete täitmine on
jätkuvalt tõendatud või tuleb seda uuesti kontrollida. Jätkuvalt kehtivatele andmetele saab tugineda
ning neid ei ole vaja üksnes staatuse taastamise tõttu uuesti tõendada. Samuti võib enne ülesannete
täitmise jätkamist olla vajalik täiendusõpe, et ajakohastada teadmisi ja taastada praktilisi oskusi.
Staatuse taastamine ei ole iseseisev alus uue taustakontrolli tegemiseks. Kui aga PPA-le
teadaolevate asjaolude põhjal esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta enam abipolitseinikule
esitatavatele nõuetele, võib PPA teha taustakontrolli APolS-is sätestatud alusel ja korras. Sellisel
juhul tuleneb kontrolli vajadus konkreetsest põhjendatud kahtlusest.
Lõike 2 kohaselt hõlmab kontroll vajaduse korral tervisenõuetele ja kehalise ettevalmistuse
nõuetele vastavust. Need nõuded on eraldi esile tõstetud, sest nende täitmine võib sõltuda ajast
ning peatamise kestel võib varasema tervisetõendi kehtivus lõppeda või saabuda kehalise
ettevalmistuse kontrollimise tähtaeg. Näiteks võib kolmeks aastaks peatatud staatusega
abipolitseiniku varasem tervisetõend olla taastamise ajaks aegunud. Sellisel juhul tuleb enne või
47
pärast taastamist määruses sätestatud korras tagada, et tema tervisenõuetele vastavus oleks uuesti
tõendatud.
Lõige 3 võimaldab staatuse taastada ka enne, kui kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavus
või kehtiva tervisetõendi olemasolu on lõplikult tõendatud. PPA võib sellisel juhul anda
nõuetele vastavuse tõendamiseks kuni kolm kuud. Tegemist on praktilise üleminekulahendusega:
peatatud staatusega isikul ei pruugi olla olnud põhjust või võimalust peatamise ajal läbida kontrolli,
kuid üksnes sellest ei pea tulenema tema staatuse taastamise täielik edasilükkamine. Näiteks kui
abipolitseiniku staatuse taastamise ajaks on tema tervisetõendi kehtivus lõppenud, kuid muud
takistust tema staatuse taastamiseks ei ole, võib PPA staatuse taastada ning määrata uue
tervisetõendi esitamiseks tähtaja. Sama põhimõte kehtib kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse
tõendamisel. Lahendus arvestab, et staatuse peatamise ajal ei ole abipolitseinikul üldjuhul
kohustust läbida perioodilist tervisekontrolli ega täita kehalise ettevalmistuse nõudeid. Seetõttu
võivad vajalikud tõendid taastamise ajaks puududa. Säte võimaldab korraldada tegevusse naasmise
järk-järgult, järgides lõikes 4 sätestatud ülesannete piirangut.
Lõige 4 tasakaalustab lõikes 3 antud võimalust. Kuni tervise- või kehalise ettevalmistuse
nõuetele vastavus ei ole tõendatud, võib abipolitseinik osaleda politsei tegevuses üksnes APolS §
4 lõikes 1 sätestatud ulatuses. Seega ei tähenda staatuse taastamine enne kontrolli läbimist, et
abipolitseinik võiks kohe jätkata kõigi nende ülesannete täitmist, milleks tema varasem aste või
ettevalmistus muidu õiguse annaks. Näiteks kui teise või kolmanda astme abipolitseinik taastatakse
enne kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse tõendamist, on tema politsei tegevuses osalemise
ulatus ajutiselt piiratud seaduses nimetatud ulatusega. Pärast nõuete täitmise tõendamist langeb
selle sätte alusel kehtiv ajutine piirang ära.
Lõige 5 reguleerib olukorda, kus abipolitseinik ei tõenda talle antud tähtaja jooksul nõuetele
vastavust. Sellisel juhul võib PPA peadirektor või tema volitatud isik APolS-s sätestatud alusel
abipolitseiniku astet langetada või ta staatusest vabastada. Tegemist ei ole automaatse tagajärjega,
mille määrus seoks üksnes tähtaja möödumisega, vaid edasine otsus tehakse seaduses sätestatud
alusel. Säte on vajalik selleks, et lõikes 3 antav kuni kolmekuuline tähtaeg ei muudaks tervise- ja
kehalise ettevalmistuse nõudeid sisutühjaks. Üleminekuaeg annab võimaluse nõuetele vastavus
pärast taastamist tõendada, kuid ei võimalda jätkata määramata aja jooksul olukorras, kus nõuetele
vastavust ei ole kinnitatud.
Eelnõu § 32. Abipolitseiniku staatuse peatamise lõppemisel tehtav otsus
Paragrahvis 32 sätestatakse, kuidas vormistatakse abipolitseiniku edasine õiguslik seisund
peatamise lõppemisel. Peatamise tähtaja saabumine või selle aluseks olnud asjaolu äralangemine
ei tähenda kõigil juhtudel automaatselt staatuse taastumist. APolS näeb ette mitu võimalikku
lahendust ning PPA peab menetluses tuvastatud asjaolude põhjal tegema vastava otsuse.
Lõike 1 kohaselt teeb PPA peadirektor või tema volitatud isik APolS § 51 lõikes 7 nimetatud
otsuse ning eelnõukohases määruses sätestatakse, millised andmed otsuses kajastatakse.
Otsusest peab olema võimalik üheselt aru saada, milline on abipolitseiniku staatus pärast peatamise
lõppemist ja millisest hetkest vastav muudatus kehtib. Punkti 1 kohaselt märgitakse otsuse alus.
See võimaldab siduda tehtud lahenduse menetluses tuvastatud asjaolude ja seaduses sätestatud
otsustamisalusega. Punkti 2 kohaselt märgitakse staatuse taastamise korral taastamise aeg.
48
Konkreetse aja märkimine on oluline, sest sellest hetkest muutub isik taas aktiivse staatusega
abipolitseinikuks ning talle kohalduvad vastavad õigused ja kohustused. Punkti 3 kohaselt
märgitakse peatamise pikendamise korral uus lõppaeg. See annab nii PPA-le kui ka
abipolitseinikule selguse, kui kaua peatamine jätkub ning millal tuleb tema edasine staatus uuesti
lahendada. Punkti 4 kohaselt märgitakse astme langetamise korral abipolitseinikule antav aste.
Selline otsus võib olla asjakohane juhul, kui isik ei vasta enam senise astme nõuetele, kuid APolS
alusel on võimalik tema tegevust jätkata madalamal astmel. Määrus ise astme langetamise
materiaalõiguslikke aluseid ei loo, vaid määrab kindlaks, mida vastavas otsuses kajastatakse.
Punkti 5 kohaselt märgitakse staatusest vabastamise korral vabastamise aeg. See võimaldab
üheselt määrata hetke, millest alates isik enam abipolitseiniku staatust ei oma. Punkti 6 kohaselt
märgitakse juhul, kui abipolitseinikule antakse § 31 lõike 3 alusel tähtaeg kehalise ettevalmistuse
või tervisenõuetele vastavuse tõendamiseks, ka selle tähtaja lõpp. See on vajalik selleks, et
abipolitseinik teaks taastamise otsusest üheselt, millise nõude ta peab täitma ja mis ajaks. Ühtlasi
võimaldab see PPA-l hiljem hinnata, kas nõue täideti tähtajaks. Näiteks võib taastamisotsuses
märkida, et abipolitseiniku staatus taastatakse kindlal kuupäeval, kuid tal tuleb kolme kuu jooksul
esitada kehtiv tervisetõend. Kuni selle nõude täitmiseni saab ta politsei tegevuses osaleda § 31
lõikes 4 sätestatud piiratud ulatuses.
10. peatükk. Abipolitseinike arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu.
Politsei- ja Piirivalveamet peab abipolitseinike kohta arvestust, mille eesmärk on saada ülevaade
abipolitseinike koosseisust ja staatusest ning tagada abipolitseinike tegevuse korraldamine, politsei
tegevuses osalemine, nõuetele vastavuse jälgimine ning statistika kogumine ja analüüs.
Eelnõukohase määrusega sätestatakse abipolitseinike arvestuse pidamiseks töödeldavate andmete
täpsema loetelu.
Lõikes 1 loetletakse abipolitseiniku üldandmed: nimi ja staatuse ajal varem kasutatud nimed,
isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja sugu, tegelik elukoht, mobiiltelefoninumber, e-posti
aadress ning abipolitseiniku tuvastamiseks kasutatav foto. Andmed võimaldavad abipolitseinikku
tuvastada, temaga ühendust võtta ja tema tegevust korraldada. Staatuse ajal kasutatud varasemad
nimed võimaldavad seostada sama isikuga ka enne nimemuutust koostatud dokumendid ja
arvestusandmed. Foto on vajalik abipolitseiniku tunnistuse vormistamiseks ja isiku visuaalseks
tuvastamiseks. Üldandmete vajadust on selgitatud ka kandideerimisel esitatavate andmete juures;
arvestuses kasutatakse neid abipolitseinikuna tegutsemise korraldamiseks.
Lõikes 2 loetletakse abipolitseiniku staatusega seotud andmed. Need võimaldavad PPA-l saada
tervikliku ülevaate abipolitseiniku staatusest ja selle muutumisest ning korraldada tema kaasamist
politsei tegevusse.
Punktides 1 ja 2 nimetatud staatuse ja astme andmed võimaldavad kindlaks teha, millal isik sai
abipolitseinikuks ning millise astme nõuded, õigused ja ülesanded talle kohalduvad. Haldusakti
andmed võimaldavad seostada staatuse ja astme muutused vastavate otsustega. Punkti 3 kohaselt
töödeldakse tunnistuse ja ametimärgi andmeid, et pidada arvestust nende väljastamise, kehtivuse
ja tagastamise üle. Punktis 4 nimetatud üksuse andmed on vajalikud abipolitseiniku tegevuse ja
kaasamise korraldamiseks. Punktides 5–7 nimetatud peatamise, taastamise ja staatusest
vabastamise või staatuse lõppemise andmed võimaldavad jälgida abipolitseiniku staatuse
muutumist ning teha õigel ajal otsuse tema edasise staatuse kohta. Samuti võimaldavad need
49
kindlaks teha, kas isikut saab politsei tegevusse kaasata, ning korraldada vajaduse korral
ligipääsude lõpetamise ja vara tagastamise. Punktis 8 nimetatud staaži alguskuupäev ja
ajavahemikud võimaldavad arvutada staaži ning jälgida, millised perioodid on selle hulka
arvestatud. Arvestatud staaž on vajalik muu hulgas astme tõstmise eelduste kontrollimiseks:
kolmanda astme staatuse saamine eeldab vähemalt üheaastast teise astme abipolitseiniku staaži.
Punktis 9 nimetatud ergutamise ja distsiplinaarkaristuse liik, määramise kuupäev ja alus ning
otsuse kuupäev ja number võimaldavad jälgida, mille eest ja millal abipolitseinikku ergutati või
talle distsiplinaarkaristus määrati, ning seostada need vastava otsusega. Distsiplinaarkaristuse
andmed võimaldavad arvestada ka karistuse õiguslike tagajärgedega. Punktis 10 nimetatud
kriisirolli andmed annavad PPA-le ülevaate kriisirolliga abipolitseinikest ning toetavad nende
kaasamise ja kvalifikatsiooni säilitamiseks vajaliku täiendusõppe kavandamist. Punktis 11
nimetatud spetsialiseerumiste andmed toetavad abipolitseiniku kaasamist tema ettevalmistusele
vastavate ülesannete täitmisse. Punktis 12 nimetatud koostöövestluse kuupäev võimaldab jälgida
vestluste toimumist ning kavandada edasisi vestlusi abipolitseiniku tegevuse, arenguvajaduste ja
panustamise võimaluste käsitlemiseks. Arvestusse kantakse vestluse kuupäev, mitte selle sisu.
Punktis 13 nimetatud kinnitus ja selle andmise kuupäev võimaldavad tõendada, et abipolitseinik
on tutvunud juurdepääsupiiranguga teabe kaitsmise kohustusega. Punktis 14 nimetatud
juurdepääsuõiguste andmed võimaldavad jälgida õiguste ulatust ja muutumist ning tagada nende
vastavuse abipolitseiniku ülesannetele.
Lõikes 3 loetletakse abipolitseinikule esitatavate nõuete täitmise kohta töödeldavad andmed. Need
võimaldavad PPA-l jälgida nõuetele vastavust ja kavandada vajalikke kontrolle, arvestades
abipolitseiniku astet ning talle antavaid ülesandeid.
Punktides 1 ja 2 nimetatud hariduse ja eesti keele oskuse andmed võimaldavad kontrollida
vastavate nõuete täitmist ning tuvastada selle tõendamise aluse. Keeleoskust tõendava dokumendi
andmeid töödeldakse selle olemasolu korral, sest nõude täitmine võib olla tõendatud ka muul
seaduses lubatud alusel. Punkti 3 kohaselt töödeldakse tervisetõendi väljastamise kuupäeva ja
kehtivusaega, tervisenõuetele vastavuse otsust ning tõendil märgitud ülesannete täitmise piiranguid
ja tingimusi. Need võimaldavad jälgida järgmise tervisekontrolli tähtaega ja arvestada ülesannete
määramisel arsti seatud piirangutega. Loetelu ei hõlma diagnoose ega uuringutulemusi. Punktis 4
nimetatud kehaliste katsete andmed võimaldavad jälgida kehalise ettevalmistuse nõuete täitmist ja
järgmise kontrolli aega. Edasilükkamise, katsete sooritamisest vabastamise ja asendamise andmed
võimaldavad fikseerida, millisel alusel on kohaldatud määruses ette nähtud erisust ning millega on
nõuetele vastavus tõendatud. Punkti 5 kohaselt töödeldakse staatuse ajal põhjendatud kahtluse
esinemisel tehtud nõuetele vastavuse kontrolli või taustakontrolli ajendit, aega ja tulemust. Need
võimaldavad fikseerida kontrolli põhjuse ja järelduse ning arvestada tulemusega abipolitseiniku
edasise tegevuse korraldamisel. Säte ei anna iseseisvat alust kontrolli tegemiseks ega hõlma kogu
kontrolli käigus kogutud materjali; kontrolli alused ja ulatus tulenevad APolS-ist.
Lõikes 4 loetletakse õppes osalemise kohta töödeldavad andmed. Need võimaldavad PPA-l saada
ülevaate abipolitseiniku läbitud õppest, omandatud pädevustest ja edasisest koolitusvajadusest ning
hinnata tema ettevalmistust ülesannete täitmiseks.
Punktides 1 ja 2 nimetatud andmed võimaldavad kindlaks teha läbitud väljaõppe, erialaõppe või
täiendusõppe sisu, mahu, toimumise aja ja korraldaja. Punktis 3 nimetatud arvestuse või testi
andmed näitavad, kas abipolitseinik on saavutanud nõutud õpitulemused. Punkti 4 kohaselt
50
kajastatakse varasema õpi- või töökogemuse arvestamist, et oleks tuvastatav, milline õppe osa ja
maht on selle alusel arvestatud ning millisel alusel vastav otsus tehti. Punktides 5 ja 6 nimetatud
eripädevuse ja õppe läbimist tõendava dokumendi andmed võimaldavad tuvastada omandatud
pädevuse ning seostada selle vastava tõendiga.
Lõikes 5 loetletakse abipolitseinikule antud õiguste kohta töödeldavad andmed. Need võimaldavad
PPA-l kindlaks teha, millised õigused abipolitseinikul kehtivad ja millises ulatuses saab teda
ülesannete täitmisse kaasata.
Punktides 1 ja 2 nimetatud andmed võimaldavad tuvastada antud õiguse nimetuse, ulatuse ja
kehtivusaja ning selle õiguse andmise haldusaktiga. Punktides 3 ja 4 nimetatud andmed
võimaldavad jälgida õiguse peatamist või kehtetuks tunnistamist ning vältida abipolitseiniku
kaasamist ülesannetesse, mille täitmiseks vajalik õigus on peatatud või enam ei kehti.
Lõikes 6 loetletakse politsei tegevuses osalemise kohta töödeldavad andmed. Need võimaldavad
PPA-l pidada arvestust abipolitseinike tegevuse üle, korraldada nende kaasamist ning menetleda
osalemisega seotud lisapuhkuse ja hüvitiste taotlusi.
Punktides 1–4 nimetatud osalemise aeg, piirkond, toetatud tegevuse liik, struktuuriüksus ja
tundide arv annavad ülevaate sellest, millal, kus ja millises mahus abipolitseinik politsei tegevuses
osales. Andmed toetavad ka tegevuse kavandamist ning statistika kogumist ja analüüsi. Punktides
5 ja 6 kajastatakse välislähetust ja kriisi lahendamises osalemist, et eristada neid tavapärasest
osalemisest ning arvestada nendega seotud korralduslike ja hüvitamise erisustega. Punktis 7
nimetatud tööandja ja lisapuhkuse andmed on vajalikud lisapuhkuse taotlemiseks, selle kasutamise
arvestuseks ning hüvitise taotlemise korral hüvitise menetlemiseks. Punktis 8 nimetatud taotluse,
otsuse ja väljamakse andmed võimaldavad jälgida hüvitise menetlemist ja maksmist ning eristada
määratud hüvitist tegelikult väljamakstud summast. Punktis 9 nimetatud arvelduskonto andmed
on vajalikud väljamakse tegemiseks. Konto omaniku nimi kajastatakse eraldi juhul, kui konto ei
kuulu väljamakse saajale. Punktis 10 nimetatud keskmise töötasu või palga andmed on vajalikud
lisapuhkuse hüvitise arvutamiseks. Töötasu või palga säilitamise andmed võimaldavad kontrollida,
kas esineb seaduses sätestatud hüvitise maksmise välistus. Punktis 11 nimetatud
kogumispensioniga liitumise teave on vajalik hüvitise väljamakse maksuarvestuseks. Punktis 12
nimetatud sõidukiandmed võimaldavad tuvastada isikliku sõiduauto, mille kasutamise kulude
hüvitamist taotletakse, ning selle registreeritud omaniku või vastutava kasutaja. Punkti 13 kohaselt
töödeldakse distsiplinaarmenetluse alustamise ja lõpetamise kuupäeva, alust ning tulemust. Need
võimaldavad jälgida menetluse kulgu ja arvestada selle tulemusega abipolitseiniku edasise
tegevuse korraldamisel.
Lõikes 7 loetletakse vahendi, erivahendi, relva ja laskemoona väljastamise ning tagastamise kohta
töödeldavad andmed. Need võimaldavad PPA-l jälgida, milline varustus on abipolitseiniku
kasutuses, ning pidada arvestust selle väljastamise, hoidmise ja tagastamise üle.
Punktides 1 ja 2 nimetatud andmed võimaldavad tuvastada väljastatud vahendi, erivahendi või
relva ning laskemoona liigi ja koguse. Punktides 3–5 kajastatakse väljastamise aega, väljastajat ja
abipolitseiniku vastuvõtmise kinnitust. Muu identifitseerimistunnus võimaldab kajastada ka
väljastamist, milles teine isik vahetult ei osale, näiteks relvakapi koodi ja logiandmete kaudu.
Väljastamise andmed tagavad toimingu jälgitavuse ning võimaldavad kindlaks teha, millal varustus
51
abipolitseiniku valdusse anti. Punktis 6 nimetatud hoiukoha andmed võimaldavad PPA-l jälgida,
kus abipolitseinikule väljastatud erivahendit või relva hoitakse. Punktides 7–9 nimetatud
tagastamise aeg, tagastatud laskemoona liik ja kogus ning vastuvõtja andmed võimaldavad
fikseerida varustuse tagastamise ja kontrollida väljastatud ning tagastatud laskemoona koguseid.
Vajaduse korral märgitakse lisaks kuupäevale kellaaeg, et eristada samal päeval toimunud
väljastamisi ja tagastamisi.
11. peatükk. Jõustumine
Eelnõu § 34. Määruse jõustumine
Paragrahvis 34 sätestatakse määruse jõustumine 2027. aasta 1. veebruaril. Jõustumisaeg on seotud
uue APolS kavandatud jõustumisega, et seaduses ette nähtud nõuded ja nende rakendamiseks
vajalik määrus hakkaksid kehtima samal ajal.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid. Abipolitseiniku astmete, pädevuse ja kriisirolli tähenduses
lähtutakse abipolitseiniku seaduses sätestatust.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Isikuandmete töötlemist reguleerivad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679.
5. Määruse mõjud
Eelnõukohase määrusega täpsustatakse uue APolS-i rakendamiseks vajalikke nõudeid ja menetlusi
ning koondatakse seni mitmes rakendusaktis reguleeritud küsimused ühte määrusesse.
Abipolitseinike astmepõhise süsteemi, pädevuse laiendamise, väljaõppe mahu suurenemise ja
staatuse peatamise võimaluse üldisi mõjusid on käsitletud APolS-i eelnõu seletuskirja 6 osas.
Käesolevas seletuskirjas hinnatakse määrusega kehtestatavate nõuete ja menetluste mõju, lähtudes
APolS-i eelnõu seletuskirjas esitatud analüüsist. Senise korraldusega võrreldakse muudatusi
selleks, et selgitada nende mõju ulatust, rakendamiseks vajalikku kohanemist ja täiendavat
koormust. Isikuandmete töötlemise vajalikkust ja proportsionaalsust käsitletakse ka nende andmete
ja toimingute puhul, mille kasutamine jätkub senisega võrreldes samalaadselt.
Peamised mõjutatud sihtrühmad on abipolitseinikuks kandideerijad, abipolitseinikud, PPA ning
SKA. Tervisekontrolli korralduse muudatused mõjutavad ka perearste ja töötervishoiuarste,
hüvitiste taotlemise kord abipolitseinike tööandjaid ning andmete kogumine teatud juhtudel
kandideerijate lähedasi. Mõju hindamisel käsitletakse muudatuste ulatust, avaldumise sagedust,
ebasoovitavate mõjude riski ja võimalikke leevendusmeetmeid. Eraldi hinnatakse muudatustega
kaasnevat halduskoormust ning selle vähendamise võimalusi.
5.1. Muudatused abipolitseiniku väljaõppenõuetes
52
Väljaõppe mõju hindamisel tuleb eristada seaduses sätestatud väljaõppe mahtu ja määruses
kehtestatavaid väljaõppenõudeid. Määrus ei kehtesta iseseisvalt abipolitseiniku kolmeastmelist
süsteemi ega seaduses ette nähtud väljaõppe üldmahtu. Määruse mõju seisneb eelkõige selles,
milliseid teadmisi ja oskusi tuleb vastava astme väljaõppes õpetada. Mõju suurus sõltub sellest, kui
palju isikuid suunatakse vastava astme või erialaõppesse, millises ulatuses saab arvestada
varasemat õpi- ja töökogemust ning kui palju muutub olemasolevate õppekavade sisu ja korraldus.
5.1.1 Abipolitseinikud ja abipolitseinikuks kandideerijad
2026. aasta septembri kuu alguse seisuga oli PPA-s 1320 abipolitseinikku, mis moodustab
elanikkonnast 0,09 protsenti. Igal aastal värvatakse abipolitseinikuks umbes 250–300 uut inimest
ning staatusest vabastatakse 200–250 inimest, kellest omakorda 50–70 asuvad tööle
politseiametnikuna. Eelnõukohane määrus puudutab uusi abipolitseinikke ning olemasolevaid
abipolitseinikke vastavalt sellele, kas nad läbivad järgmise astme väljaõpet või erialaõpet.
Õppekoormus sõltub abipolitseiniku astmest, talle antud õigustest ja täidetavatest ülesannetest ega
rakendu kõigile ühetaoliselt.
Määrusega sätestatud väljaõppenõuded seovad omandatavad teadmised ja oskused senisest
selgemalt abipolitseiniku astme, pädevuse ja täidetavate ülesannetega. Esimese astme väljaõppes
keskendutakse eelkõige PPA ja abipolitseiniku rolli, töökorralduse, suhtlemise, infoturbe,
turvalisuse ja politseitöö põhialuste tundmisele. Teise ja kolmanda astme väljaõppes lisanduvad
suuremat pädevust eeldavad teadmised ja oskused, sealhulgas korrakaitseõigus, riikliku järelevalve
meetmed, politsei välitöö, töö kinnipeetavatega, erivahendite kasutamine, enesekaitse- ja
kinnipidamisvõtted, esmaabi, konfliktide lahendamine ja liiklusjärelevalve. Erialaõpe võimaldab
omandada täiendavaid teadmisi konkreetse politsei tegevusvaldkonna ülesannete täitmiseks.
Määruse muudatusel on abipolitseinikele eelkõige hariduslik ja sotsiaalne mõju ning selle kaudu
omakorda positiivne mõju siseturvalisusele. Väljaõppe läbimise ja arvestuse sooritamise kohustus
ei ole uus. Täiendav mõju tuleneb sellest, et väljaõppenõuded seotakse senisest detailsemalt
abipolitseiniku astme, pädevuse ja ülesannetega.
Haridusmõju on positiivne, kuna väljaõppenõuete määratlemine võimaldab kujundada õpet
pädevuspõhiselt ning annab õppijale selgema ülevaate sellest, mida ta peab väljaõppe tulemusel
teadma ja oskama. Astmeline ülesehitus võimaldab teadmisi ja oskusi järk-järgult arendada ning
erialaõpe süvendada pädevust valdkonnas, milles abipolitseinik politsei tegevusse panustab.
Sotsiaalne mõju seisneb eelkõige arenguvõimaluste suurenemises. Süsteemsem väljaõpe ja
spetsialiseerumise võimalus võivad suurendada kindlustunnet ülesannete täitmisel ning toetada
motivatsiooni abipolitseinikuna jätkata. Politseiharidusega tihedamalt seotud väljaõpe võib toetada
ka nende abipolitseinike edasist haridus- või karjäärivalikut, kes soovivad hiljem saada
politseiametnikuks.
Siseturvalisuse seisukohalt aitab väljaõppenõuete täpsem määratlemine tagada, et abipolitseinikul
oleks talle antud ülesannete täitmiseks vajalik ja tema pädevusele vastav ettevalmistus. See on eriti
oluline tegevustes, kus ebapiisavad teadmised või oskused võivad mõjutada isikute õigusi või
põhjustada ohtu abipolitseinikule, politseiametnikule või kolmandatele isikutele. Pädevuse ja
53
väljaõppe parem vastavus vähendab eksimuste riski ning toetab ülesannete õiguspärast ja ohutut
täitmist.
Mõju ulatus – keskmine. Väljaõppenõuded ei ole uued, kuid muutuvad nende struktuur ja sisu
ning lisanduvad erialaõppe võimalused. Muudatus mõjutab seda, millised teadmised ja oskused
tuleb konkreetse astme või eriala omandamiseks saavutada. Määrusest endast ei tulene
kolmeastmelise süsteemi loomine ega kogu väljaõppe mahu suurenemine. Abipolitseiniku jaoks
avaldub mõju eelkõige vastava astme või erialaõppe läbimisel. Astme väljaõppe läbimine on
üldjuhul ühekordne, erialaõppe vajadus sõltub täidetavatest ülesannetest ning täiendusõpe on
korduv. Omandatud teadmisi ja oskusi kasutatakse politsei tegevuses osalemisel.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Abipolitseinik puutub määruse mõjuga kokku väljaõppe
või erialaõppe läbimisel ning omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisel politsei tegevuses.
Mõju ei avaldu kõigile igapäevaselt, kuid on väljaõppe läbimise ja aktiivse politsei tegevuses
osalemise ajal reeglipärane.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – keskmine. Peamine võimalik ebasoodne mõju on
väljaõppega kaasnev aja- ja õppekoormus. Abipolitseiniku tegevus on vabatahtlik ning väljaõpe
tuleb enamasti ühildada põhitöö, õpingute, pereelu ja muude kohustustega. Kontaktõppega võivad
kaasneda ka transpordi- ja muud kaudsed kulud. Kui õppekorraldus on liiga jäik või ajamahukas,
võib väheneda valmisolek omandada kõrgema astme või eriala pädevust. Riski vähendavad
ülesannetest lähtuv õppevajadus, paindlik õppekorraldus ning varasemate teadmiste ja kogemuste
arvestamine.
Leevendusmeetmed. Väljaõpe tuleb korraldada võimalikult paindlikult ning kasutada sobivas
ulatuses e-õpet, kontaktõpet ja praktilist õpet. Võimaluse korral tuleb arvestada varasemate
õpingute ja töökogemusega, et vältida juba omandatud teadmiste ja oskuste põhjendamatut
kordamist. Koolituste ajakava tuleb teha osalejatele piisava ajavaruga teatavaks ning selgitada
abipolitseinikele astmepõhise väljaõppe ülesehitust, erialaõppe võimalusi ja arvestuse tingimusi.
Õppekoormuse ja õppes osalemisest loobumise põhjuste jälgimine võimaldab vajaduse korral
õppekorraldust kohandada. Kõrgema astme ja erialaõpe puudutab vastavaid ülesandeid täita
soovivaid abipolitseinikke ega rakendu kõigile ühetaoliselt.
5.1.2. Sisekaitseakadeemia
SKA on Eestis ainus õppeasutus, kus õpetatakse sisejulgeoleku valdkonna spetsialiste. SKA-s õpib
ligi 1000 õppurit ja töötab 249 inimest. SKA koosseisu kuuluvas Politsei- ja piirivalvekolledžis
korraldab täiendusõpet kolm töötajat ning õppetööga on otseselt seotud umbes 35 õppejõudu. Mõju
ei puuduta kogu SKA töötajaskonda, vaid eelkõige politsei- ja piirivalvekolledži ning
täiendusõppe, õppekavaarenduse ja õpetamisega seotud töötajaid.
Abipolitseinike väljaõppe korraldamine ei ole SKA-le uus ülesanne. SKA osaleb väljaõppes juba
kehtiva regulatsiooni alusel ning korraldab praegu eelkõige esimese astme õpet. Uue APolS-i
rakendamiseks on alustatud kolmeastmelisele süsteemile vastava väljaõppe arendamist ning
moodustatud vastav töörühm.
54
Määrusest tulenev täiendav mõju seisneb selles, et väljaõppesüsteem tuleb sisustada määruses
sätestatud konkreetsete väljaõppenõuetega. Selleks tuleb viia õppekavad, aineprogrammid,
õppematerjalid, õpetamise metoodika ja hindamine vastavusse esimese, teise ja kolmanda astme
ning erialaõppe nõuetega.
Määruse rakendamise ettevalmistamiseks on loodud Siseministeeriumi, SKA ja PPA töörühm.
Õpiväljundite alusel ajakohastatakse aineprogramme ning määratud on nende eest vastutavad
õppejõud. Abipolitseinike väljaõpe on kavas viia SKA üldise õppetöö planeerimise süsteemi ning
ette valmistatakse Moodle’i õppekeskkonnad, e- ja kontaktõppe materjalid ning täiendõppekavad.
Mõju avaldub seega nii õppe sisus kui ka õppetöö kavandamises, digitaalse õppe korraldamises ja
personaliressursi planeerimises.
Mõju haridusele on positiivne. Astmete ja erialaõppe kaupa määratletud väljaõppenõuded
annavad SKA-le selgema lähtekoha õppekavade, aineprogrammide ja õppematerjalide
kujundamiseks ning aitavad tagada, et väljaõppe sisu vastab abipolitseiniku pädevusele ja
tegelikele ülesannetele.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele seisneb õppekavade, õppematerjalide, hindamise ja
õppekeskkondade kohandamises ning õppejõudude ja õppekorralduse töö planeerimises. Suurem
kohanemisvajadus tekib rakendamise ettevalmistamisel; edaspidi jätkub õppe korraldamine ja
ajakohastamine tavapärase tööprotsessina.
Mõju ulatus – keskmine. Määruse rakendamiseks tuleb muuta ja täiendada aineprogramme,
õppematerjale, täiendõppekavasid, hindamise korraldust ja digitaalseid õppekeskkondi ning
integreerida abipolitseinike väljaõpe SKA üldisesse õppetöö planeerimisse. Samas ei ole tegemist
täiesti uue tegevusega ning uue süsteemi ettevalmistamisega on juba alustatud.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Mõju on kõige intensiivsem rakendamise
ettevalmistamise ja üleminekuperioodil. 2026. aasta sügisel tuleb ette valmistada õpiväljundid,
aineprogrammid ja õpiteekonnad ning viia abipolitseinike väljaõpe SKA õppetöö planeerimise
süsteemi. Aasta lõpuks tuleb ette valmistada Moodle’i õppekeskkonnad ja õppematerjalid. Pärast
rakendumist avaldub mõju regulaarselt õppe planeerimisel, läbiviimisel, hindamisel ja materjalide
ajakohastamisel.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – keskmine. Peamine risk on ajutine töökoormuse
suurenemine rakendusperioodil. Tavapärase töö kõrval tuleb koostada või ajakohastada
aineprogramme, õppematerjale ja täiendõppekavasid, arendada e-õppekeskkondi ning kujundada
õpiteekondi. Risk suureneb, kui mitu arendustegevust tuleb teha samaaegselt või õppejõu-, digi-
või õppekorralduslikku ressurssi ei ole piisavalt.
Riskide realiseerumise tõenäosus. Riskide realiseerumise tõenäosus on keskmine ja suurim
rakendamise ettevalmistusperioodil. Riski vähendab asjaolu, et tegevustega on juba alustatud,
vastutused on töörühmas jaotatud ning tööks on koostatud etapistatud tegevuskava.
Leevendusmeetmed. Uue väljaõppe rakendamist tuleb jätkata etapiviisiliselt ning töörühmas
kokku lepitud tegevuskava alusel. Õpiväljundite, aineprogrammide, õpiteekondade, digitaalse
õppekeskkonna ja täiendõppekavade arendus tuleb omavahel koordineerida, et vältida töö
55
dubleerimist ja hilisemat ümbertegemist. Õppetöö planeerimisel tuleb arvestada õppejõudude ja
muu personali tegeliku töökoormusega ning PPA tuleb kaasata õppe sisu ja praktiliste vajaduste
hindamisse. Esimeste õpperühmade tagasiside võimaldab vajaduse korral õppekorraldust ja sisu
korrigeerida.
5.1.3. Politsei- ja Piirivalveamet
2024. aasta lõpu andmetel töötas PPA-s 4646 inimest, kellest 3813 olid politseiametnikud ja 833
muud teenistujad. Otsene mõju puudutab eelkõige abipolitseinike väljaõppe, kaasamise ja
juhtimisega seotud ametnikke ning on PPA töötajaskonna suhtes piiratud.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele. Abipolitseinike väljaõppe korraldamine ja õppe sisusse
panustamine ei ole PPA-le uus ülesanne. Määrusest tulenev täiendav mõju seisneb eelkõige astme-
ja erialapõhiste väljaõppenõuete rakendamises ning nende sidumises PPA tegeliku koolitus- ja
kaasamisvajadusega.
Töökorralduslik mõju avaldub eelkõige erialaõppe planeerimisel. Teise astme abipolitseinik
suunatakse erialaõppele tema nõusolekul ja PPA otsusel, kui ülesannete täitmiseks on vaja
täiendavaid teadmisi ja oskusi. Otsustamisel arvestatakse politsei vajadust, abipolitseiniku soovi,
senist osalemist politsei tegevuses ja valmisolekut vastava eriala ülesannete täitmiseks. See eeldab
koolitusvajaduse sidumist konkreetsete tegevusvaldkondade ja tegeliku rakendamisvajadusega.
PPA peab samuti tegema SKA-ga regulaarset sisulist koostööd, andes õppe kavandamisel sisendit
vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste kohta ning tagasisidet väljaõppes ilmnenud puudustest.
Määrusest ei tulene kogu kolmeastmelise väljaõppesüsteemi rakendamise ressursivajadus.
Üleminekuõpe, koolitusmahtude kasv ning täiendava koolituspersonali ja instruktorite vajadus on
seotud uue APolS-i rakendamisega tervikuna. Määruse mõju seisneb eelkõige väljaõppesüsteemi
sisulises rakendamises.
Mõju siseturvalisusele. Määrusel on PPA kaudu positiivne mõju siseturvalisusele. Astme ja
ülesannetega seotud väljaõppenõuded aitavad tagada, et politsei tegevusse kaasatud abipolitseiniku
teadmised ja oskused vastavad talle antavatele ülesannetele. Erialapõhine väljaõpe võimaldab
PPA-l suunata koolitusressurssi valdkondadesse, kus abipolitseinike panust tegelikult vajatakse.
Mõju ulatus – väike. Muudatus eeldab olemasoleva väljaõppevajaduse planeerimise, SKA-ga
tehtava koostöö ja abipolitseinike õppele suunamise praktika kohandamist, kuid ei loo PPA-le uut
põhifunktsiooni ega eelda organisatsiooni töökorralduse ulatuslikku ümberkujundamist. Mõju PPA
töökorraldusele tervikuna on väike, kuid väljaõppe korraldamise ja koordineerimisega seotud
teenistujate töökoormus võib üleminekuperioodil suureneda.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Mõju avaldub regulaarselt koolitusvajaduse
planeerimisel, õppe sisusse panustamisel, abipolitseinike järgmise astme või erialaõppesse
suunamisel ning ülesannetesse kaasamisel. Mõju ei ole kogu PPA jaoks igapäevane, kuid
asjaomaste üksuste jaoks reeglipärane.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – keskmine. Peamine risk on üleminekuperioodi
täiendav planeerimis- ja koordineerimiskoormus. Risk suureneb, kui PPA koolitusvajadus,
56
määruses sätestatud väljaõppenõuded ja SKA õppekorraldus ei ole piisavalt kooskõlas või nõudlus
mõne astme või erialaõppe järele ületab olemasoleva koolitusvõimekuse.
Riskide realiseerumise tõenäosus. Riskide realiseerumise tõenäosus on keskmine ning suurim
üleminekuperioodil, mil tuleb käivitada uued ja muudetud õppekavad ning kujundada välja PPA ja
SKA püsiv koostöökorraldus. Määruse tasandil on risk seotud eelkõige väljaõppenõuete
rakendamise, koolitusvajaduse määratlemise ja asutustevahelise koordineerimisega.
Leevendusmeetmed. PPA ja SKA vahel tuleb kokku leppida selge tööjaotus ning regulaarne
infovahetuse ja tagasiside korraldus. PPA peab andma SKA-le õigeaegselt sisendit tegelike
tööülesannete ja praktikas vajalike oskuste kohta. Koolitusvajadus ja õppemahud tuleb kavandada
piisava ajavaruga ning erialaõppesse suunamisel lähtuda PPA tegelikust vajadusest ja
abipolitseiniku valmisolekust. Vajaduse korral tuleb väljaõpe etapistada. Pärast uue süsteemi
rakendumist tuleb koguda tagasisidet selle kohta, kas abipolitseinike teadmised ja oskused
vastavad väljaõppenõuetele ja täidetavatele ülesannetele.
Üldjäreldus. Määruse väljaõpet puudutav mõju avaldub sihtrühmadele erinevalt. Abipolitseinikele
seisneb mõju eelkõige väljaõppe sisu täpsustumises ja sellega kaasnevas õppekoormuses, SKA-le
õppe arendamises ja korraldamises ning PPA-le väljaõppe sidumises tegelike tööülesannete ja
koolitusvajadusega. Peamised ebasoovitavad mõjud on seotud rakendus- ja üleminekuperioodi
koormusega ning neid vähendavad paindlik õppekorraldus, PPA ja SKA koostöö, varasemate
teadmiste arvestamine ja süsteemne tagasiside.
5.2. Muudatused abipolitseiniku staatuse peatamise ja taastamisega
Määrusega täpsustatakse abipolitseiniku staatuse peatamise, pikendamise ja taastamise menetlust.
Sätestatakse abipolitseiniku taotluse sisu, PPA otsuse vormistamine, taotluseta peatamise
korraldus, taastamise või peatamise pikendamise taotlemine ning nõuetele vastavuse kontroll
peatamise lõppemisel.
5.2.1. Abipolitseinikud
Määruse menetlusnormid võivad puudutada kõiki abipolitseinikke, kuid otsene mõju tekib ainult
neile, kelle staatus peatatakse ja hiljem taastatakse või kelle peatamise tähtaega pikendatakse.
Varasema rakenduspraktika puudumise tõttu ei ole mõjutatud isikute arvu võimalik täpselt hinnata.
Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud. Määrusega muutub staatuse peatamise ja taastamise menetlus abipolitseiniku jaoks ette teada
olevaks ja ühetaoliseks. Määrusest nähtub, millises vormis ja milliste andmetega tuleb peatamist
taotleda, millal tuleb esitada taastamise või peatamise pikendamise taotlus ning millistel juhtudel
ei ole taastamiseks eraldi taotlust vaja.
Menetluse täpsustamine vähendab ebamäärasust ka staatuse taastamisel. Kui taastamise ajaks ei
ole tõendatud tervise- või kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust, võib PPA staatuse taastada ja
anda nõuetele vastavuse tõendamiseks täiendava tähtaja. Selle aja jooksul on abipolitseiniku
politsei tegevuses osalemine piiratud.
57
Mõju ulatus – väike. Määrus ei loo staatuse peatamise õigust ega peatamise materiaalõiguslikke
aluseid, vaid sätestab seadusest tuleneva võimaluse kasutamise menetluse. Abipolitseiniku jaoks
seisneb kohanemisvajadus eelkõige taotluse esitamises, tähtaja järgimises ja vajaduse korral
nõuetele vastavuse tõendamises.
Mõju avaldumise sagedus – väike. Mõju avaldub ainult juhul, kui konkreetse abipolitseiniku
staatus peatatakse ning tekib vajadus see taastada või peatamise perioodi pikendada. Tegemist ei
ole eelduslikult regulaarse toiminguga ning varasem praktika sageduse hindamiseks puudub.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike. Risk võib tekkida eelkõige siis, kui
abipolitseinik ei ole teadlik taastamise või peatamise pikendamise taotluse esitamise tähtajast või
kui taastamise ajaks ei ole tõendatud tervise- või kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust. Riski
vähendab võimalus esitada taotlus enne peatamisperioodi lõppu ka juhul, kui esialgne tähtaeg jäi
järgimata, ning võimalus anda pärast staatuse taastamist nõuetele vastavuse tõendamiseks täiendav
tähtaeg.
Riskide realiseerumise tõenäosus. Riskide realiseerumise tõenäosus on väike. Peamine risk on
seotud taotluse esitamise tähtaja järgimata jätmise või taastamisel kohalduvate nõuete vähese
teadlikkusega. Määruses sätestatud selge menetlus ja täiendav võimalus taotluse esitamiseks
vähendavad seda riski.
Leevendusmeetmed. Staatuse peatamise otsuse tegemisel tuleb abipolitseinikule selgelt teatavaks
teha peatamise lõpptähtaeg, taastamise või pikendamise taotluse esitamise kord ja tähtaeg ning
nõuetele vastavuse tõendamise tingimused. Taotluse vorm ja esitamise kanal peavad olema lihtsalt
kättesaadavad ning lähenevast peatamisperioodi lõpust tuleb isikut võimaluse korral õigeaegselt
teavitada.
5.2.2. Mõju Politsei- ja Piirivalveametile
Määruse otsene töökorralduslik mõju puudutab PPA-s eelkõige neid ametnikke, kes menetlevad
abipolitseinike staatusega seotud küsimusi või kontrollivad taastamisel nõuetele vastavust. Mõju
ei laiene PPA töötajaskonnale tervikuna.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
PPA peab menetlema staatuse peatamise, taastamise ja pikendamise taotlusi, vormistama nõutud
haldusaktid, jälgima tähtaegu ning kontrollima enne staatuse taastamist vajalikus ulatuses
abipolitseiniku jätkuvat vastavust nõuetele. Vajaduse korral hõlmab kontroll tervise- ja kehalise
ettevalmistuse nõudeid.
Määruse mõju seisneb eelkõige menetluse standardiseerimises ja tähtajapõhises haldamises, mitte
PPA-le uue otsustuspädevuse andmises. Ühetaoline menetluskord aitab tagada, et staatuse
peatamise ja taastamise juhtumeid käsitletakse PPA eri struktuuriüksustes samadel alustel.
Mõju ulatus – väike. Määrus lisab PPA olemasolevasse abipolitseinike haldamise töökorraldusse
konkreetse menetluskorra, kuid ei eelda põhitegevuse ega organisatsiooni töökorralduse
58
ulatuslikku muutmist. Vajalik on eelkõige menetluse, vastutuse ja tähtaegade jälgimise
korraldamine.
Mõju avaldumise sagedus – väike. PPA puutub toimingutega kokku ainult konkreetsetes staatuse
peatamise, taastamise või pikendamise menetlustes. Need ei ole igapäevased ega puuduta kõiki
PPA üksusi.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike. Peamised riskid on menetlustähtaja või
peatamisperioodi lõpu tähelepanuta jäämine, nõuetele vastavuse kontrolli ebaühtlane korraldamine
või erineva menetluspraktika kujunemine. Määrusega kehtestatav ühetaoline menetlus aitab neid
riske vähendada.
Riskide realiseerumise tõenäosus. Riskide realiseerumise tõenäosus on väike kuni keskmine
eelkõige rakendamise alguses, mil PPA-l puudub uue staatuse peatamise menetluse varasem
praktika. Pärast ühtse menetluspraktika väljakujunemist risk väheneb.
Leevendusmeetmed. PPA-l tuleb kehtestada ühtne sisemine töökorraldus ning määrata selgelt
vastutavad teenistujad või üksused. Menetluses on otstarbekas kasutada ühtseid taotluse ja
haldusakti vorme ning kontrollnimekirja. Peatamise lõpptähtaja ja nõuetele vastavuse tõendamise
tähtaja jälgimine tuleb korraldada viisil, mis võimaldab isikuga piisava ajavaruga ühendust võtta
ja tagab ühetaolise menetluspraktika.
5.3 Muudatused seoses abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuete ja nende kontrollimise
korraga
Kehtiva siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruse nr 68 „Abipolitseiniku kutsesobivuse
nõuded“ kohaselt peab abipolitseinik olema kehalise ettevalmistuse poolest võimeline täitma talle
pandud ülesandeid. Nõuetele vastavuse tõendamiseks sooritab abipolitseinik enda valikul ühe
kolmest katsest: 3000 meetri jooksu, 500 meetri ujumise või 6000 meetri sõudmise
sõudeergomeetril. Kehtivas määruses ei ole kontroll seotud abipolitseiniku erineva
pädevustasemega ega ole sätestatud regulaarse kontrolli sagedust.
Käesoleva määrusega seotakse kehalise ettevalmistuse nõuded abipolitseiniku astmega. Esimese
astme abipolitseinik ei pea määruses sätestatud katseid sooritama. Teise ja kolmanda astme
abipolitseiniku puhul hinnatakse üldjuhul üldist vastupidavust 3000 meetri jooksuga, käelihaste
jõudu toenglamangus kätekõverdamisega ja kõhulihaste jõudu istesse tõusuga. Normid
diferentseeritakse soo ja vanuserühmade järgi ning üldise vastupidavuse hindamiseks nähakse ette
asendusvõimalused.
Kavandatav katsete süsteem põhineb samadel põhimõtetel nagu politseiametnike kehalise
ettevalmistuse kontroll. PPA-l on seetõttu olemas kogemus samalaadsete katsete korraldamise,
hindamise ja tulemuste arvestamisega. Samal ajal ei ole ka abipolitseinike kehalise ettevalmistuse
nõuetele vastavuse kontroll PPA-le uus ülesanne. Määruse täiendav mõju seisneb olemasoleva
kontrollikorralduse sisulises muutmises ja teise ning kolmanda astme abipolitseinike lülitamises
perioodilisse kontrolli.
59
Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
Võrreldes kehtiva määrusega on teise ja kolmanda astme nõuded teatud osas nõudlikumad, sest
ühe kehalise võime asemel tuleb üldjuhul tõendada nii vastupidavust kui ka jõuvõimekust.
Olemasolevatele abipolitseinikele ette nähtud üleminekuaeg võimaldab vajaduse korral kehalist
ettevalmistust parandada ja PPA-l kontrollid ajaliselt hajutada.
Võrreldes senise regulatsiooniga suureneb nõuetele vastavuse kontrolli maht nende abipolitseinike
puhul, kes peavad senise ühe katse asemel sooritama kolm erinevat kehalist katset. Sellega võib
suureneda katseteks valmistumise ja nende läbimise ajakulu. Koormust vähendavad võimalus
asendada üldise vastupidavuse katse määruses nimetatud alternatiivse katse või tulemusega ning
arvestada teistes teenistustes edukalt sooritatud kehalisi katseid. Nende võimaluste tegelik mõju
sõltub sellest, kui paljud abipolitseinikud saavad neid kasutada.
5.3.1. Abipolitseinikud
Määruse kehalise ettevalmistuse nõuded ei puuduta kõiki abipolitseinikke ühetaoliselt. Esimese
astme abipolitseinik neid nõudeid ei kohaldada. Otsene mõju avaldub eelkõige teise ja kolmanda
astme abipolitseinikele ning esimese astme abipolitseinikele, kes soovivad omandada teise astme
staatuse.
Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud
Võrreldes kehtiva korraga muutub teise ja kolmanda astme abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse
hindamine mitmekülgsemaks. Ühe vabalt valitud katse asemel hinnatakse lisaks üldisele
vastupidavusele käe- ja kõhulihaste jõudu, mistõttu võib nõuete täitmine olla osale abipolitseinikest
senisest nõudlikum.
Mõju vähendavad määruses ette nähtud paindlikud lahendused. Üldise vastupidavuse hindamisel
on võimalik kasutada erinevaid asenduskatseid ning arvestada nõuetekohaselt dokumenteeritud
spordivõistluse või rahvaspordiürituse tulemust. Samuti saab arvestada teistes teenistustes viimase
12 kuu jooksul edukalt sooritatud katseid. Normid on diferentseeritud soo ja vanuserühmade järgi.
Ebasoodne mõju võib avalduda eelkõige nende teise ja kolmanda astme abipolitseinike puhul, kelle
senine kehaline ettevalmistus võimaldab täita kehtiva määruse nõude, kuid mitte kõiki uue määruse
kohaseid katseid. Sellisel juhul võib olla vajalik oma kehalist ettevalmistust eesmärgipäraselt
parandada ja selleks täiendavalt aega kasutada.
Mõju ulatus – keskmine. Ühe vabalt valitud katse asemel tuleb üldjuhul tõendada nii
vastupidavust kui ka jõuvõimekust ning osa abipolitseinikke peab seetõttu oma ettevalmistust või
treeningharjumusi kohandama. Mõju vähendavad vanuse- ja soopõhised normid,
vastupidavuskatse alternatiivid ning asjaolu, et esimese astme abipolitseinikule nõudeid ei
kohaldata.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust kontrollitakse
vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Mõju on seega korduv ja ette planeeritav, kuid mitte
igapäevane.
60
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – keskmine. Osa abipolitseinikke võib vajada
täiendavat ettevalmistusaega ning üksikutel juhtudel ei pruugi isik kehtestatud norme täita, mis
võib mõjutada tema võimalust tegutseda teise või kolmanda astme abipolitseinikuna. Riski
vähendavad normide diferentseerimine, vastupidavuskatse asendusvõimalused ja olemasolevatele
abipolitseinikele ette nähtud üleminekuaeg.
Riskide realiseerumise tõenäosus. Riskide realiseerumise tõenäosus on keskmine. Nõuded
muutuvad teatud osas rangemaks, mistõttu võib osa teise ja kolmanda astme abipolitseinikest
vajada täiendavat ettevalmistust. Samas ei ole teada, kui suur osa abipolitseinikest uusi norme ilma
täiendava ettevalmistuseta ei täidaks.
Leevendusmeetmed. Abipolitseinikke tuleb uute katsete sisust, normidest ja kontrollimise
ajakavast piisava ajavaruga teavitada. Üleminekuperioodil tuleb kontrollid hajutada, et
abipolitseinikel oleks vajaduse korral aega ettevalmistust parandada. PPA saab pakkuda
treeningvõimalusi ja juhendamist ning abipolitseinikele tuleb selgelt tutvustada vastupidavuskatse
asendusvõimalusi, sealhulgas võimalust arvestada spordivõistlusel või rahvaspordiüritusel
saavutatud tulemust. Ühtlasi on võimalik sooritada iga ebaõnnestunud katse kohta kuue kuu
jooksul kuni kaks korduskatset. Nõutud tulemusega sooritatud katseid ei pea kordama
5.3.2. Politsei- ja Piirivalveamet
Muudatus ei mõjuta PPA töötajaid tervikuna, vaid peamiselt neid teenistujaid ja üksusi, kes
tegelevad abipolitseinike nõuetele vastavuse kontrollimise, kehaliste katsete korraldamise ja
tulemuste arvestamisega.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Abipolitseinike kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimine ei ole PPA-le uus
ülesanne. Ka kehtiva regulatsiooni kohaselt peab abipolitseinik vastama kehalise ettevalmistuse
nõuetele ning PPA-l tuleb pidada ülevaadet nõude täitmisest.
Määrusest tulenev täiendav mõju seisneb olemasoleva kontrollikorralduse sisulises muutmises.
Samal ajal on kavandatav katsete süsteem PPA-le tuttav, sest see põhineb politseiametnike kehalise
ettevalmistuse kontrolliga samadel põhimõtetel. PPA-l on seega olemas nii abipolitseinike kehalise
ettevalmistuse kontrollimise kogemus kui ka praktiline kogemus mitmest komponendist
koosnevate katsete korraldamise, hindamise ja dokumenteerimisega politseiametnike puhul.
Määruse rakendamine tähendab peamiselt olemasoleva kontrollikorralduse kohandamist ja
politseiametnike puhul kasutatava süsteemi laiendamist teise ja kolmanda astme abipolitseinikele.
Mõju ulatus – väike kuni keskmine. Muutuvad kontrolli sisu ja regulaarsus ning täpsustub
tulemuste dokumenteerimine. Kohanemisvajadust vähendab asjaolu, et kavandatavad katsed ja
normid on PPA-le politseiametnike kontrollimisest tuttavad. Täiendav töö seisneb peamiselt teise
ja kolmanda astme abipolitseinike lülitamises perioodilisse kontrollitsüklisse, mitme
katsetulemuse arvestamises ning abipolitseinikele ette nähtud erisuste rakendamises.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Konkreetse abipolitseiniku korraline kontroll toimub
vähemalt kord kolme aasta jooksul, kuid kontrolle korraldavate teenistujate jaoks on tegemist
61
korduva tööprotsessiga. Kontrollid toimuvad eri abipolitseinikel erineval ajal ning lisanduvad teise
astme staatuse andmisele eelnevad kontrollid ja vajaduse korral korduskatsed. Mõju on korduv ja
ette planeeritav, kuid mitte igapäevane.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike kuni keskmine. Peamine risk on täiendav
korralduslik koormus juhul, kui suur hulk teise ja kolmanda astme abipolitseinikke tuleb
kontrollida samal ajavahemikul. Riski vähendab asjaolu, et PPA ei pea looma uut kontrollisüsteemi
ega omandama uut pädevust ning saab kasutada olemasolevaid tööprotsesse ja kogemust.
Riskide realiseerumise tõenäosus. Riskide realiseerumise tõenäosus on väike kuni keskmine.
PPA senine kogemus vähendab rakendusriski ning peamine võimalik koormus tekib
üleminekuperioodil, kui olemasolevate abipolitseinike kontrollid võivad koonduda lühikesele
ajavahemikule.
Leevendusmeetmed. Abipolitseinike kontrollid tuleb võimalikult suures ulatuses integreerida
PPA olemasolevasse kehalise ettevalmistuse kontrollimise töökorraldusse, kasutades võimaluse
korral samu katsekohti, vahendeid, hindamispõhimõtteid ja kogenud teenistujaid. Kontrollid tuleb
ajaliselt hajutada ning tulemuste arvestus siduda olemasolevate infosüsteemide ja tööprotsessidega.
Määruses ette nähtud asendusvõimaluste kasutamine aitab vähendada vajadust korraldada kõiki
vastupidavuskatseid PPA poolt eraldi.
5.4. Muudatused abipolitseiniku tervisenõuetes ja tervisekontrolli korras
Abipolitseiniku tervisenõuded ja tervisekontroll on praegu reguleeritud siseministri 1. juuli 2022.
aasta määrusega nr 20 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli
tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande
täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Kehtiva korra järgi läbib abipolitseinik perioodilise
tervisekontrolli üldjuhul iga kolme aasta järel, täidab tervisekontrolli kaardi ning tervisekontrolli
tulemusena väljastatakse tervisetõend. Juba praegu saab arvestada samaväärse tervisekontrolli
tulemusel väljastatud tervisetõendit ning meditsiinilise näidustuse korral muuta tervisekontrolli
sagedust või suunata isiku kontrolli enne tavapärase tähtaja saabumist.
Määrusega ajakohastatakse eelkõige tervisenõuete ja tervisekontrolli sisu. Tervisenõuded seotakse
senisest täpsemalt abipolitseiniku ülesannete ja tegevuskeskkonnaga ning tervisehäired eristatakse
absoluutseteks ja suhtelisteks meditsiinilisteks vastunäidustusteks. Senisest suurem rõhk on
inimese funktsionaalsel võimekusel ja tervisehäire tegelikul mõjul ülesannete ohutule täitmisele.
Samuti määratakse täpsemalt kindlaks tervisekontrollis tehtavate uuringute ja skriiningute
miinimum ning vajaduspõhiste täiendavate uuringute tegemise alused. Perioodiline tervisekontroll
muutub vanusepõhiseks. Uue lahendusena võimaldab määrus perioodilises tervisekontrollis
tuvastatud tervisehäire korral teatud tingimustel tegevust jätkata, kui arst peab seda võimalikuks,
PPA saab tagada vajalikud tingimused ja tervisehäire ei ole tegelikus ülesannete täitmises
takistuseks. Samuti nähakse ette kriisiolukorra erisus, mis võimaldab perioodilise tervisekontrolli
tähtaega erandlikult edasi lükata, kui tervisekontrolli läbimine ei ole kriisiolukorra tõttu võimalik.
Tervisekontrolli muudatustel on vastassuunalised mõjud. Kuni 49-aastaste teise ja kolmanda astme
abipolitseinike perioodilise tervisekontrolli intervalli pikenemine võib vähendada
62
tervisekontrollides osalemise sagedust ning sellega kaasnevat aja- ja rahakulu. Samal ajal võib
tervisekontrolli täpsem sisu suurendada ühe tervisekontrolli kestust ning vajalike uuringute
maksumust. Mõju suurus sõltub abipolitseinike vanuselisest koosseisust, seni väljastatud
tervisetõendite kehtivusest ning sellest, kui paljudel juhtudel saab arvestada samaväärse
tervisekontrolli tulemusi.
5.4.1. Abipolitseinikud ja abipolitseinikuks kandideerijad
Määruse tervisenõuded ei kohaldu esimese astme abipolitseinikule, mistõttu puudutab otsene mõju
eelkõige teise ja kolmanda astme abipolitseinikke ning neid esimese astme abipolitseinikke, kes
soovivad liikuda teisele astmele.
Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud
Abipolitseiniku jaoks muutub terviseseisundi hindamine ühetaolisemaks ja paremini
prognoositavaks. Selgemad kriteeriumid võimaldavad paremini aru saada, millistel juhtudel
tervisehäire takistab ülesannete täitmist ja millistel juhtudel saab inimese tegelikku võimekust
hinnata individuaalselt. See vähendab riski, et üksnes diagnoosi olemasolu välistaks automaatselt
teisel või kolmandal astmel tegutsemise, kui isiku terviseseisund võimaldab ülesandeid ohutult
täita või terviseriski saab sobivate tingimustega maandada. Tervisekontrolli põhjalikum sisu võib
suurendada ühe kontrolli läbimiseks kuluvat aega ning tuua üksikjuhtudel kaasa lisauuringute
vajaduse. Samas vähendavad koormust võimalus arvestada juba tehtud asjakohaseid uuringuid ja
samaväärseid tervisetõendeid ning kuni 49-aastaste teise ja kolmanda astme abipolitseinike pikem
kontrolliperiood. Siseturvalisuse seisukohalt aitab täpsem terviseseisundi hindamine varem välja
selgitada olukorrad, kus tervisehäire võib mõjutada ülesannete ohutut täitmist, ning seeläbi kaitsta
nii abipolitseinikku ennast kui ka teisi isikuid.
Mõju ulatus – väike. Abipolitseinike senine käitumine ja kohustused tervikuna oluliselt ei muutu,
sest tervisekontrolli läbimine ja tervisenõuetele vastavuse hindamine on juba kehtiva korra osa.
Enamiku teise ja kolmanda astme abipolitseinike jaoks tähendab muudatus eelkõige senisest
põhjalikumat tervisekontrolli, mitte täiesti uut kohustust. Üksikisikule võib mõju olla suurem juhul,
kui kontrolli käigus tuvastatakse tervisehäire, mis eeldab lisauuringuid või tegevustingimuste
muutmist või takistab teisel või kolmandal astmel tegutsemist. Samal ajal väheneb kuni 49-aastaste
perioodiliste kontrollide sagedus seniselt kolmelt aastalt viiele aastale. Varasemate asjakohaste
uuringute ja samaväärsete tervisetõendite arvestamine aitab vältida korduvat kontrollimist.
Tervisetõendi edastamine otse PPA-le vähendab võimaluse korral abipolitseiniku asjaajamist.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Mõju ei ole igapäevane, kuid tervisekontroll kordub
kindla ajavahemiku järel. Teise ja kolmanda astme abipolitseinik läbib perioodilise
tervisekontrolli, lisaks tuleb tervisenõuetele vastavust hinnata enne teisele astmele liikumist.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike. Põhjalikum kontroll võib suurendada isiku
ajakulu või tuua kaasa lisauuringuid ning mõnel juhul võib terviseseisund piirata teisel või
kolmandal astmel tegutsemist. Neid mõjusid tasakaalustavad määruses endas ette nähtud
paindlikud lahendused: varasemate uuringute ja samaväärsete tervisetõendite arvestamine,
suhteliste vastunäidustuste individuaalne hindamine ning võimalus teatud juhtudel jätkata tegevust
arsti määratud tingimustel. Alla 50-aastaste puhul väheneb lisaks perioodiliste kontrollide sagedus.
63
Ebasoovitava mõju vähendamine. Võimalikku lisakoormust vähendavad juba määruses ette
nähtud lahendused. Rakendamisel on eelkõige oluline, et abipolitseinik saaks enne tervisekontrolli
selgelt aru kontrolli sisust, talle kohalduvatest nõuetest ning sellest, millal saab arvestada
olemasolevat tervisetõendit või varem tehtud uuringuid. Samuti peab PPA koos tervisekontrolli
tegevate arstidega kujundama võimalikult ühetaolise praktika suhteliste vastunäidustuste ja
tervisetõendile märgitavate piirangute rakendamisel.
5.4.2. Politsei- ja Piirivalveamet
Määruse tervisekontrolli regulatsioon ei puuduta PPA töötajaid tervikuna, vaid eelkõige neid
teenistujaid, kes tegelevad abipolitseinike koordineerimise, personaliküsimuste ja
tervisekontrollide korraldamisega. Üksikjuhtudel puudutab mõju ka abipolitseiniku rühmajuhti või
töökeskkonnaspetsialisti.
Mõjuvaldkond – mõju riigiasutuse töökorraldusele ja siseturvalisusele.
PPA jaoks ei teki uut tervisekontrolli korraldamise ülesannet. Tervisetõendite kehtivuse jälgimine,
abipolitseinike tervisekontrolli suunamine ja terviseseisundist tulenevate piirangutega arvestamine
on ka praegu PPA töökorralduse osa. Muudatuste tõttu tuleb kohandada eelkõige
kontrollitähtaegade arvestust ning tagada, et tervisetõendile märgitud tingimusi ja piiranguid
arvestatakse abipolitseiniku ülesannete määramisel. Rohkem tähelepanu võivad nõuda juhtumid,
kus arst lubab tervisehäirega abipolitseinikul tegutsemist jätkata ainult teatavatel tingimustel.
Sellisel juhul peab PPA otsustama, kas neid tingimusi on konkreetsete ülesannete täitmisel
võimalik tagada. See võib üksikjuhtudel nõuda rohkem koostööd abipolitseiniku, tema rühmajuhi,
personalitöötaja ja tervisekontrolli teinud arsti vahel, kuid meditsiinilise hinnangu andmine jääb
arstile. Määruse mõju PPA töökoormusele ei ole ainult suurendav. Tähtaegade ja tervisepiirangute
arvestus vajab küll kohandamist, kuid kuni 49-aastaste kontrolliperioodi pikenemine vähendab
perioodiliste kontrollide sagedust ning samaväärsete tervisetõendite arvestamine aitab vältida
tarbetuid uusi kontrolle.
Mõju ulatus – väike. PPA ei pea looma uut struktuuri ega omandama uut pädevust. Vajalik on
olemasoleva tervisekontrolli korralduse, tähtaegade arvestuse ja tervisepiirangute rakendamise
kohandamine. Üksikutes tervisepiiranguga juhtumites võib töömaht suureneda, kuid see ei too
kaasa PPA töökorralduse laiemat ümberkujundamist.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Tervisetõendite kehtivuse ja kontrollitähtaegade
arvestamine on PPA jaoks korduv tegevus. Konkreetse abipolitseiniku tervisekontroll toimub küll
mitmeaastase intervalliga, kuid tervisekontrollide korraldamisega tegelevate teenistujate jaoks on
tegemist püsiva tööprotsessiga.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike kuni keskmine. Peamine risk on, et
tervisetõendi kehtivusaega või arsti määratud piirangut või tingimust ei arvestata abipolitseiniku
kaasamisel õigesti või ühetaoliselt. Selliste juhtumite tõenäosust vähendavad olemasolev
tervisekontrollide korraldus ja ühtne tervisetõendi vorm.
64
Ebasoovitava mõju vähendamine. Enne määruse jõustumist tuleb PPA-l viia tervisekontrollide
korraldus ja arvestus vastavusse uute kontrollitähtaegadega ning kokku leppida, kuidas
tervisetõendile märgitud piiranguid ja tingimusi abipolitseiniku kaasamisel arvestatakse. Selleks ei
ole vaja luua uut süsteemi, vaid kohandada olemasolevaid tööprotsesse.
Tervisekontrollidega seotud kulusid käsitletakse täpsemalt seletuskirja 6. peatükis. Prognoositud
aastane kogukulu ei ole tervikuna määrusest tulenev uus kulu, sest perioodilisi tervisekontrolle
korraldab ja rahastab PPA ka praegu ning osa kulumuutusest tuleneb uuest APolS-ist. Määruse
enda mõju kuludele on kahesuunaline: põhjalikum tervisekontroll võib suurendada ühe kontrolli
maksumust, samas vähendab kuni 49-aastaste teise ja kolmanda astme abipolitseinike pikem
kontrolliperiood kontrollide sagedust.
5.4.3. Perearstid ja töötervishoiuarstid
Eestis oli 2024. aastal ligikaudu 960 perearsti ja 78 töötervishoiuarsti. Määrus ei puuduta siiski
kõiki nende erialade arste, vaid üksnes neid, kes teevad abipolitseinike tervisekontrolle.
Töötervishoiuarstide puhul on tegemist eelkõige PPA lepingulise tervishoiuteenuse raames
kontrolle tegevate arstidega. Perearstide puhul puudutab mõju neid arste, kelle poole abipolitseinik
tervisekontrolliks pöördub. Mõjutatud arstide täpset arvu ei ole olemasolevate andmete põhjal
võimalik määrata.
Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud, eelkõige mõju tervishoiukorraldusele.
Tervisekontrolli tegemine ei ole arstidele uus ülesanne, kuid kontrolli sisu ja tervisenõuetele
vastavuse hindamise alused muutuvad täpsemaks. Perearsti puhul jätkub senine korraldus, kus
tervisetõend väljastatakse üldjuhul abipolitseinikule, kes esitab selle PPA-le. PPA lepinguline
töötervishoiupartner saab tervisetõendi PPA-le edastada otse. Ühe tervisekontrolli tegemine võib
muutuda mõnevõrra töömahukamaks, sest määrus näeb ette täpsema uuringute miinimumi ning
tervisehäireid tuleb hinnata detailsemate kriteeriumide alusel. Suhtelise vastunäidustuse puhul
tuleb arstil hinnata, kas tervisehäire tegelikult takistab ülesannete ohutut täitmist ning kas tegevuse
jätkamine on võimalik teatavatel tingimustel. Teisalt annavad täpsemad nõuded arstile selgema
raami otsuse tegemiseks ning arvestada saab ka varem tehtud asjakohaseid uuringuid.
Mõju ulatus – väike kuni keskmine. Tervisekontrolli põhiolemus jääb samaks. Arstidel tuleb
siiski tutvuda uute hindamiskriteeriumidega ja rakendada kontrolli täpsustatud sisu. Suurem on
mõju neile arstidele, kes abipolitseinike tervisekontrolle regulaarselt teevad või puutuvad kokku
keerukamate tervisehäirete hindamisega.
Mõju avaldumise sagedus – väike kuni keskmine. Mõju tekib iga kord, kui arst teeb
abipolitseinikule tervisekontrolli, kuid olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, kui
sageli üks konkreetne pere- või töötervishoiuarst sellise kontrolliga kokku puutub. PPA
lepingupartneri juures võib kokkupuude olla regulaarsem, perearsti puhul pigem juhupõhine.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike kuni keskmine. Peamine võimalik koormus on
ühe tervisekontrolli töömahu suurenemine ja vajadus korraldada üksikjuhtudel täiendavaid
uuringuid. Rakendamise alguses võib samuti tekkida erinevusi selles, kuidas arstid suhtelisi
65
vastunäidustusi või tegevuspiiranguid hindavad. Riski vähendab see, et tervisenõuded ja
hindamiskriteeriumid on senisest täpsemalt kirjeldatud.
Ebasoovitava mõju vähendamine. Enne määruse rakendumist on oluline anda tervisekontrolli
tegevatele arstidele selge ülevaade uutest tervisenõuetest, kontrolli sisust ja tervisetõendi vormist.
Kui rakendamise käigus tekib erinevaid tõlgendusi, tuleb PPA-l koos tervisekontrolli tegevate
arstidega praktikat ühtlustada, eelkõige suhteliste vastunäidustuste ja tervisetõendile märgitavate
piirangute osas.
5.5 Muudatused seoses abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi ja eraldusmärgiga
Kehtiva siseministri 27. augusti 2019. aasta määrusega nr 26 „Abipolitseiniku eritunnused ning
eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“ on juba reguleeritud abipolitseiniku tunnistus ja eritunnused.
Eritunnustena kasutatakse sõna „ABIPOLITSEINIK“, varrukaembleemi ning abipolitseiniku
tunnust õlakukattel. Kehtiva korra järgi on õlakukatte tunnuseks „AP“ või iseseisva pädevusega
abipolitseiniku puhul „AP“ koos tärniga. Käesoleva määrusega säilitatakse tunnistuse ja
eraldusmärkide põhilahendus, kuid kohandatakse abipolitseiniku tunnus kolmeastmelisele
süsteemile. Kasutusele võetakse kolm tunnuse varianti – „AP“, „AP“ koos ühe tärniga ja „AP“
koos kahe tärniga.
Uue elemendina kehtestatakse määrusega abipolitseiniku ametimärgi vorm ja kirjeldus.
Ametimärk lähtub politseiametniku ametimärgi kujundusest, sisaldab teksti „ABIPOLITSEINIK“
ning unikaalset neljakohalist numbrit. Määruse täiendav mõju seisneb seega eelkõige ametimärgi
tehnilise lahenduse kehtestamises ning olemasolevate eraldusmärkide kohandamises uuele
astmestikule.
5.5.1. Abipolitseinikud
Määruse täiendav mõju puudutab eelkõige vormiriietust kandvaid abipolitseinikke, kelle
eraldusmärk peab vastama nende astmele. Tunnistuse põhilahendus võrreldes kehtiva korraga
sisuliselt ei muutu.
Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud ja mõju siseturvalisusele
Eraldusmärgid võimaldavad abipolitseinikku politseiametnikust selgelt eristada ning astmepõhine
tunnus võimaldab eristada tema pädevustaset. Avalikkuse jaoks jääb peamiseks eristavaks
tunnuseks märgistus „ABIPOLITSEINIK“, samas kui astmete eristamine toetab eelkõige PPA
sisemist töökorraldust. Ametimärgi ühtne vorm aitab teise ja kolmanda astme abipolitseinikku
politsei tegevuses osalemisel üheselt tuvastada.
Mõju ulatus – väike. Tunnistust ja eraldusmärke kasutatakse juba praegu ning nende
põhifunktsioon ei muutu. Täiendav kohanemisvajadus seisneb eelkõige abipolitseiniku astmele
vastava tunnuse kasutamises.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Mõju avaldub eelkõige politsei tegevuses osalemisel, kui
abipolitseinik kannab vormiriietust ja sellel nõutud eraldusmärke. Abipolitseiniku jaoks on mõju
korduv, kuid mitte tingimata igapäevane.
66
5.5.2. Politsei- ja Piirivalveamet
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Abipolitseinike tunnistuste, vormiriietuse ja eraldusmärkide väljastamine ning arvestuse pidamine
ei ole PPA-le uus ülesanne. PPA-l on nende väljastamiseks, kasutamiseks ja tagastamiseks olemas
töökorraldus.
Määrusest tulenev täiendav mõju seisneb eelkõige kolme astmepõhise tunnuse kasutuselevõtus
ning määruses kirjeldatud ametimärkide hankimise, väljastamise ja arvestuse korraldamises.
Ametimärgil on unikaalne number, mistõttu peab selle seos konkreetse abipolitseinikuga olema
PPA arvestuses jälgitav. Ametimärkide väljastamise kohustus tuleneb seejuures seadusest ning
määruse mõju piirdub nende tehnilise lahenduse rakendamise ja olemasoleva varustuse haldamise
kohandamisega.
Mõju ulatus – väike kuni keskmine. Täiendav töö seisneb peamiselt ametimärkide ja
astmepõhiste tunnuste hankimises, väljastamises ja arvestuses ning olemasoleva töökorralduse
kohandamises.
Mõju avaldumise sagedus – väike. Suurem mõju tekib uue süsteemi kasutuselevõtul. Edaspidi
avaldub see peamiselt uute abipolitseinike varustamisel, astme muutumisel ning tunnuste või
ametimärkide asendamisel.
5.6 Muudatused varalise kahju hüvitamisega seoses
Kehtiva Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. aasta määrusega nr 187 „Abipolitseiniku ülesande
täitmise tõttu abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju
hüvitamise tingimused ja kord“ on juba reguleeritud kahju hüvitamise taotlemine, hüvitise suuruse
määramine, taotluse menetlemine ja hüvitise maksmine. Olulisem menetluslik muudatus puudutab
taotluse lahendamist. Määrusest tulenev täiendav mõju seisneb seega eelkõige olemasoleva
hüvitamismenetluse lihtsustamises ja otsustusprotsessi koondamises PPA-sse, mitte uue hüvitise
või uue hüvitise saajate ringi loomises.
5.6.1. Abipolitseinikud ja nende perekonnaliikmed
Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud.
Abipolitseiniku või tema perekonnaliikme jaoks jäävad kahju hüvitamise põhimõtted valdavalt
samaks. Muudatused puudutavad peamiselt taotluse vormistamist ja menetlust, menetlus muutub
selgemaks.
Mõju ulatus – väike. Kahju hüvitamise õigus, hüvitise määramise põhialused ja taotlemise üldine
kord ei muutu. Täiendav mõju seisneb peamiselt taotluses esitatavate andmete täpsustamises ja
menetluse korrastamises.
67
Mõju avaldumise sagedus – väike. Mõju avaldub üksnes juhul, kui abipolitseiniku ülesande
täitmise tõttu tekib abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele otsene varaline kahju ning
esitatakse hüvitise taotlus.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike. Täiendav halduskoormus on piiratud ning
seisneb peamiselt nõutavate andmete ja kahju tõendavate dokumentide esitamises. Menetluse
täpsem kirjeldamine ja väljamaksmise tähtaja sätestamine vähendavad ebaselgust hüvitise
taotlemisel.
5.6.2. Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Varalise kahju hüvitamise taotluste menetlemine ei ole PPA-le ega Siseministeeriumile uus
ülesanne. Muudatus lihtsustab eelkõige asutustevahelist menetlust. Senise taotluse läbivaatamise
kokkuvõtte koostamise ja kinnitamise asemel teeb PPA hüvitise maksmise kohta otsuse ning PPA
eelarvevahendite puudumisel edastatakse Siseministeeriumile reservist raha taotlemiseks PPA
otsus. Sellega väheneb vajadus sama hüvitise asjaolusid asutuste vahel mitmes menetlusetapis
käsitleda.
Mõju ulatus – väike. PPA jätkab sisuliselt sama ülesande täitmist, kuid menetlus muutub
lihtsamaks ja otsustuspädevus on selgemalt PPA-s. Siseministeeriumi roll jääb PPA
eelarvevahendite puudumisel seotuks Vabariigi Valitsuse reservist raha taotlemisega.
Mõju avaldumise sagedus – väike. Mõju avaldub ainult konkreetsete varalise kahju hüvitamise
taotluste menetlemisel ning eelarvevahendite puudumisel reservist raha taotlemisel.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike. Muudatus ei loo uut menetlusliiki ega
ulatuslikku lisakoormust. Rakendamisel tuleb eelkõige tagada, et PPA-s oleks ühtne praktika
hüvitise otsuste tegemiseks ning vajaduse korral Siseministeeriumile reservitaotluse esitamiseks.
PPA sisemises töökorralduses tuleb üheselt määrata hüvitise taotluse menetlemise, otsuse tegemise
ja väljamaksmise eest vastutavad isikud.
5.7 Muudatused kandideerimisandmetes, isikuomaduste kontrollimises ja abipolitseinike
arvestuse pidamises
Ka kehtiva korra järgi esitab abipolitseinikuks kandideerija õigusaktiga kindlaks määratud andmed.
Siseministri 1. juuli 2022. aasta määrusega nr 21 „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ on kehtestatud
ankeet, milles küsitakse muu hulgas isiku- ja kontaktandmeid, sotsiaalmeediakontode andmeid,
lähedaste andmeid, haridus- ja töötamisandmeid ning kaitseväeteenistuse ja sõjaväelise
väljaõppega seotud andmeid. Käesoleva määrusega asendatakse senine ankeedivorm uue APolS-i
andmekategooriatest lähtuva täpse andmeloeteluga. Võrreldes kehtiva ankeediga andmekoosseis
osaliselt väheneb ja osaliselt täpsustub. Näiteks lüheneb töötamisandmete periood kümnelt aastalt
viiele. Teisalt täpsustatakse muu hulgas välisriigi kodakondsuse, välisriigis läbitud sõjaväelise
väljaõppe ning välisriigi kriminaalmenetluse ja kriminaalkaristuse kohta esitatavaid andmeid.
Määrusega ei laiendata APolS-is sätestatud andmekategooriaid, vaid määratakse nende raames
kindlaks konkreetsed esitatavad andmed. Ka abipolitseinikuks kandideerija isikuomaduste
68
kontrollimine vestluse kaudu ei ole kehtiva korraga võrreldes sisuliselt uus. Kehtiv APolS näeb
juba ette vestluse ankeedis esitatud andmete kontrollimiseks ning kandidaadi isikuomaduste
väljaselgitamiseks. Käesoleva määruses seotakse kandideerijaga vestlus selgemalt määruses
sätestatud isikuomadustega ning nähakse ette selle toimumine enne abipolitseiniku staatuse
andmise otsustamist. Abipolitseinike arvestuse puhul täpsustatakse üksikandmete tasandil, millist
teavet PPA töötleb abipolitseiniku staatuse, nõuetele vastavuse, õppe, talle antud õiguste, politsei
tegevuses osalemise ning vahendite, erivahendite, relvade ja laskemoona kohta. Andmete
töötlemise eesmärgid, põhikategooriad ja säilitamise alused tulenevad APolS-ist. Kandideerimisel
ja arvestuse pidamisel töödeldavate andmete vajadust selgitatakse eelnõu §-de 2 ja 33 juures ning
töötlemisega kaasnevaid andmekaitseriske ja kaitsemeetmeid käsitletakse punktis 5.9.
Kandideerimisandmete ja abipolitseinike arvestuses töödeldavate andmete täpsustamisel on mõju
isikuandmete kaitsele. Mõju puudutab nii abipolitseinikuks kandideerijaid ja abipolitseinikke kui
ka teatud juhtudel nende lähedasi, kelle andmeid kandideerimisel esitatakse. Andmekoosseisu
selgesõnaline määratlemine aitab muuta andmete kogumise läbipaistvamaks.
5.7.1. Abipolitseinikuks kandideerijad ja abipolitseinikud
Kandideerimisandmete esitamise ja sobivuse hindamisega seotud mõju puudutab uusi
abipolitseinikuks kandideerijaid. PPA andmetel saab aastas abipolitseiniku staatuse ligikaudu 250–
300 inimest, kuid kandideerijate tegelik arv võib olla suurem. Abipolitseinike arvestuse
täpsustamine puudutab kõiki abipolitseinikke, keda oli 2026. aasta septembri alguses 1320.
Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud
Abipolitseinikuks kandideerija jaoks seisneb mõju peamiselt andmete kogumisele ja esitamisele
kuluvas ajas. Kuna ka praegu esitatakse kindlaksmääratud ankeedi alusel ulatuslik andmestik ning
uue määrusega osa andmeid enam ei küsita või küsitakse lühema perioodi kohta, ei ole alust
eeldada halduskoormuse üldist suurenemist. Suurem koormus võib tekkida üksikjuhtudel, kui tuleb
täpsustada nt välisriigiga, sõjaväelise väljaõppe, kriminaalmenetluse või karistusega seotud
asjaolusid. Selgem andmeloetelu muudab kandideerijale arusaadavamaks, millist teavet temalt
oodatakse, ja võib vähendada hilisemat täpsustamise vajadust. Kuna osa andmeid puudutab eraelu
ja tema lähedasi, peab olema selge nende küsimise eesmärk ja kasutamine sobivuse hindamisel.
Vestlus ei ole uus kohustus, kuid määrus seob selle selgemalt isikuomaduste hindamisega ning
aitab kujundada ühetaolisemat praktikat. Kandideerijal on võimalik vestlusel kogutud teavet ja
olulisi asjaolusid selgitada. Olemasolevatelt abipolitseinikelt kandideerimisandmete uuesti
esitamist ei nõuta.
Arvestusandmete täpsem loetelu muudab abipolitseinikule selgemaks, millist teavet tema staatuse,
nõuetele vastavuse, õppe, õiguste ja tegevuses osalemise kohta töödeldakse. Ühtne arvestus toetab
tema kaasamist ettevalmistusele ja kehtivatele õigustele vastavatesse ülesannetesse. Arvestuse
pidamine ei tähenda, et abipolitseinik peab kõik loetletud andmed ise eraldi esitama: osa tekib PPA
otsuste, õppe, kontrollide ja osalemise dokumenteerimisel.
Mõju ulatus – väike. Enamiku abipolitseinikuks kandideerijate jaoks ei muutu kandideerimisega
seotud tegevused põhimõtteliselt, sest nii kindlaksmääratud andmete esitamine kui ka
isikuomaduste hindamine on olemas juba praegu. Mõju võib olla suurem üksikul kandideerijal,
69
kelle puhul tuleb esitada või täpsustada rohkem välisriigi või muu taustaga seotud andmeid. Juba
tegutseva abipolitseiniku jaoks on mõju samuti väike, sest määrus ei too kaasa kohustust esitada
uusi andmeid, vaid täpsustab eelkõige PPA peetavat arvestust.
Mõju avaldumise sagedus – väike. Kandideerimisandmete esitamine ja sobivuse hindamine on
kandideerija jaoks üldjuhul ühekordsed. Abipolitseiniku puhul avaldub mõju korduvalt tema
staatuse kestel, sest arvestusandmeid ajakohastatakse ja kasutatakse muu hulgas staatuse või
õiguste muutumisel, õppe ja kontrollide läbimisel ning politsei tegevuses osalemisel. See ei tähenda
abipolitseinikule regulaarset andmete esitamise kohustust, sest suurem osa andmetest tekib PPA
enda tegevuse käigus.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike kuni keskmine. Risk on seotud eelkõige
sellega, et sobivuse hindamisel kasutatakse mitut liiki isikuandmeid ning ebatäpne või valesti
tõlgendatud teave võib mõjutada kandideerimise tulemust. Isikuomaduste hindamisel võib
ebasoodne mõju tekkida ka siis, kui vestluse praktika kujuneb eri hindajate puhul erinevaks. Riski
vähendab see, et töödeldavate andmete kategooriad ja eesmärgid tulenevad seadusest, konkreetsed
esitatavad andmed on määruses ette määratud ning vestlus seotakse kindlate isikuomadustega.
Ebasoovitava mõju vähendamine. Kandideerijal peab olema arusaadav, milliseid andmeid temalt
küsitakse ja millal tuleb teavet esitada ainult konkreetse asjaolu esinemise korral. Tal peab olema
võimalik ebatäpseid andmeid parandada ning sobivuse hindamisel olulisi asjaolusid selgitada.
Vestluste läbiviimisel tuleb kasutada võimalikult ühetaolisi hindamispõhimõtteid, et tulemus ei
sõltuks põhjendamatult sellest, kes vestluse läbi viib. Andmete kogumisel ja kasutamisel tuleb
järgida eesmärgipärasust ja minimaalsust, tagada andmete õigsus ning rakendada ülesannetel
põhinevaid juurdepääse ja seaduses sätestatud säilitustähtaegu. Tervisenõuetele vastavuse arvestus
hõlmab otsust ja ülesannete täitmise piiranguid, mitte diagnoose ega uuringutulemusi.
5.7.2. Politsei- ja Piirivalveamet
Mõju ei puuduta PPA töötajaskonda tervikuna, vaid eelkõige kandideerimismenetluse, sobivuse
hindamise ning abipolitseinike arvestuse ja andmete ajakohastamisega tegelevaid teenistujaid.
Mõju riigiasutuse töökorraldusele
Kandideerija sobivuse hindamine ja abipolitseinike kohta arvestuse pidamine on PPA
olemasolevad ülesanded. Määruse rakendamisel tuleb viia andmete kogumise vormid, vestluste
korraldus ja arvestus vastavusse täpsustatud nõuetega. Selleks tuleb üle vaadata senine praktika
ning vajaduse korral täiendada vorme, juhiseid ja andmete haldamise töökorraldust. Täiendav töö
tekib eelkõige uue korra kasutuselevõtul. Edaspidi toetab täpsem andmeloetelu ühetaolist
menetlust ning vähendab vajadust otsustada juhtumipõhiselt, milliseid andmeid koguda või
arvestusse kanda. Täpsemalt määratletud kandideerimisandmed aitavad vähendada ka puudulike
taotluste täiendamise vajadust.
Arvestus võimaldab PPA-l saada ülevaate abipolitseiniku staatusest, ettevalmistusest ja kehtivatest
õigustest ning kavandada tema kaasamist. Samuti toetab see tervisetõendite kehtivuse, kehalise
ettevalmistuse järgmise kontrolli aja ja staatuse peatamise tähtaegade jälgimist. Andmete
70
ajakohasus aitab vältida olukorda, kus ülesannete määramisel lähtutakse isiku varasemast
staatusest või enam mittekehtivast õigusest.
Mõju ulatus – väike kuni keskmine. PPA põhifunktsioonid ei muutu ning enamik toiminguid on
olemas juba praegu. Suurem kohanemisvajadus tekib rakendamise alguses, kui tuleb kohandada
vorme, andmevälju, vastutust ja töövooge ning vajaduse korral korrastada olemasolevat arvestust.
Pärast uue korra kasutuselevõttu on mõju väiksem ja seisneb peamiselt andmete ühetaolises
ajakohastamises ning sobivuse hindamise praktika järgimises.
Mõju avaldumise sagedus – keskmine. Vormide ja arvestuse kohandamine on valdavalt
ühekordne tegevus. Kandideerimistaotluste menetlemine, vestluste läbiviimine ning
arvestusandmete sisestamine ja ajakohastamine on aga asjaomaste teenistujate jaoks korduvad
toimingud. Arvestuse täiendamise vajadus tekib muu hulgas staatuse muutumisel, õppe või
kontrolli läbimisel ning politsei tegevuses osalemisel.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – väike kuni keskmine. Peamised riskid on ebaühtlane
sisestamine, aegunud andmetele tuginemine ja säilitustähtaegade ebaõige rakendamine.
Rakendamise alguses võib töökoormus suureneda, kui olemasolevat arvestust tuleb täiendada või
andmeid korrastada. Riski suurendab ebaselge tööjaotus andmete sisestamisel, kontrollimisel ja
ajakohastamisel.
Leevendusmeetmed. PPA-l tuleb enne määruse rakendumist kokku leppida, kes vastutab eri
arvestusandmete sisestamise ja ajakohastamise eest ning millise sündmuse korral tuleb teavet
muuta. Olemasolevaid ajakohaseid andmeid tuleb kasutada võimalikult suures ulatuses, et vältida
nende uuesti kogumist. Vestluste puhul tuleb kujundada ühised hindamis- ja
dokumenteerimispõhimõtted. Andmete kvaliteeti ja juurdepääse tuleb korraldada nii, et
asjaomastel teenistujatel oleks oma ülesannete täitmiseks vajalik teave, kuid juurdepääs ei oleks
sellest laiem.
5.8. Halduskoormus ja selle tasakaalustamine
Eelnõuga kaasnevad nii haldus- ja asjaajamiskoormust suurendavad kui ka vähendavad
muudatused. Mõju sõltub sellest, kas isik kandideerib abipolitseinikuks, millisel astmel ta tegutseb
ja milliseid ülesandeid täidab. Astmepõhise süsteemi ja väljaõppe mahu üldisi mõjusid on
käsitletud APolS-i eelnõu seletuskirjas.
Kandideerimisandmete esitamine puudutab uusi abipolitseinikuks kandideerijaid. Ka kehtiva korra
järgi esitatakse õigusaktiga kindlaks määratud andmed ning uue määrusega osa andmeid enam ei
küsita või küsitakse lühema ajavahemiku kohta. Seetõttu ei ole alust eeldada kandideerijate
halduskoormuse üldist suurenemist. Üksikjuhtudel võib koormus suureneda, kui tuleb täpsemalt
esitada välisriigi või muu taustaga seotud andmeid. Selge andmeloetelu aitab samas vähendada
hilisemat andmete täpsustamise vajadust. Olemasolevatelt abipolitseinikelt kandideerimisandmete
uuesti esitamist ei nõuta. Ka vestlus ei ole sisuliselt uus toiming, vaid määrus täpsustab selle
kasutamist isikuomaduste hindamisel.
Staatuse peatamise ja taastamise kord puudutab nii olemasolevaid kui ka tulevasi abipolitseinikke.
Enda soovil staatuse peatamine, peatamise pikendamine ja ennetähtaegne taastamine eeldavad
71
taotluse esitamist. Taotluses nõutavate andmete hulk on piiratud. Peatamise tähtaja lõppemisel ei
pea staatuse taastamiseks uut taotlust esitama. Samuti ei nõuta peatamise ega taastamise taotlust
muudel määruses nimetatud juhtudel. Ajutise peatamise võimalus aitab vältida täielikku staatusest
vabastamist ja hilisemat uut kandideerimismenetlust.
Tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuete täitmisega kaasneb kontrollides osalemise ja vajaduse
korral täiendava ettevalmistuse ajakulu. Teise ja kolmanda astme abipolitseiniku kehalise
ettevalmistuse kontroll muutub mitmekülgsemaks ja toimub vähemalt kord kolme aasta jooksul.
Tervisekontrolli täpsustatud sisu võib suurendada ühe kontrolli läbimiseks kuluvat aega ja
üksikjuhtudel täiendavate uuringute vajadust. Nõudeid ei kohaldata esimese astme
abipolitseinikule, mistõttu ei kaasne vastavat kontrollikoormust kõigile abipolitseinikele.
Kontrollidega seotud koormust vähendab kuni 49-aastaste teise ja kolmanda astme abipolitseinike
tervisekontrolli intervalli pikendamine seniselt kolmelt aastalt viiele aastale. Samaväärsete
tervisetõendite ja varem tehtud asjakohaste uuringute arvestamine aitab vältida korduvat
kontrollimist. Tervisetõendi väljastamine otse PPA-le võimaldab vältida selle eraldi edastamist
abipolitseiniku poolt. Tulirelva käsitlemisega seotud tervisenõuete arvestamine üldises
tervisekontrollis võimaldab vajaduse korral tugineda hiljem sama kontrolli tulemustele, kui need
on endiselt asjakohased, vähendades täiendavate uuringute vajadust.
Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse tõendamist muudavad paindlikumaks alternatiivsed
vastupidavuskatsed ning võimalus arvestada määruses sätestatud tingimustel spordivõistlusel või
rahvaspordiüritusel läbitud distantsi ja teistes teenistustes edukalt sooritatud kehalisi katseid. Need
lahendused vähendavad eraldi katsete sooritamise vajadust, säilitades nõutava kehalise
ettevalmistuse taseme.
Kriisi lahendamisse kaasatud abipolitseiniku hüvitise kuupõhine taotlemine tähendab
pikemaajalise kaasamise korral korduvat asjaajamist, kuid võimaldab taotleda hüvitist juba kriisi
lahendamises osalemise ajal. Taotluste andmekoosseisu ning menetlus- ja väljamaksetähtaegade
määratlemine muudab hüvitiste saamise korra selgemaks ja etteaimatavamaks. Tööandjate
halduskoormus seisneb lisapuhkuse ja hüvitiste taotlemiseks vajalike kinnituste väljastamises; uut
üldist aruandluskohustust ei kehtestata.
PPA-le kaasnevat menetlus-, kontrolli- ja arvestuskoormust käsitletakse mõjuna asutuse
töökorraldusele. Koormus suureneb eelkõige uue korra rakendamisel ja täpsustatud nõuete täitmise
jälgimisel, kuid seda leevendavad olemasolevate tõendite ning katsetulemuste arvestamine.
Täiendav koormus tekib peamiselt üksikutes kontrollides ja menetlustoimingutes ning rakendamise
alguses PPA töökorralduse kohandamisel. Seda tasakaalustavad olemasolevate andmete ja tõendite
kasutamine, korduvate kontrollide vältimine, nõuete astmepõhine kohaldamine ning taotluste ja
menetluste täpsem reguleerimine. Kokkuvõttes suureneb koormus mõnes menetluses ja
väheneb teises.
5.9 Andmekaitsealane mõjuhinnang
Eelnõukohane määrus täpsustab abipolitseiniku seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike
isikuandmete koosseisu ja töötlemise korda. Andmeid töödeldakse abipolitseinikuks kandideerija
72
ja abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontrollimiseks, taustakontrolli tegemiseks, väljaõppe ja
politsei tegevuses osalemise korraldamiseks, abipolitseinike arvestuse pidamiseks ning hüvitiste
määramiseks ja maksmiseks. Seaduses sätestatud andmekategooriate täpsustamine määruses aitab
muuta andmetöötluse ulatuse isiku jaoks selgemaks ja ettenähtavamaks. Käesolev hinnang hõlmab
seaduse ja määruse alusel kavandatud andmetöötlust tervikuna, sealhulgas senise korraldusega
võrreldes jätkuvaid töötlemistoiminguid. Üksikute andmeliikide töötlemise vajadust on selgitatud
vastavate sätete juures.
Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulenevad APolS-ist. Kandideerimisandmete
töötlemine ning nõuetele vastavuse kontroll ja taustakontroll lähtuvad APolS §-dest 7–11,
tervisekontroll §-st 12 ja abipolitseinike arvestuse pidamine §-st 17. Määrusega täpsustatakse
seaduses ette nähtud andmekategooriaid ja menetlusi, mitte ei looda iseseisvat alust isikuandmete
kasutamiseks muudel eesmärkidel. Abipolitseinikuks kandideerimisel, nõuetele vastavuse
hindamisel ja abipolitseinike arvestuse pidamisel toimuvale isikuandmete töötlemisele
kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust, arvestades APolS-is sätestatud erisusi.
PPA vastutab oma ülesannete täitmisel toimuva isikuandmete töötlemise eest. Tervisekontrolli
tegev tervishoiuteenuse osutaja vastutab tervisekontrolli käigus toimuva terviseandmete töötlemise
eest. Tervishoiuteenuse osutaja töötleb terviseseisundi hindamiseks vajalikke meditsiinilisi
andmeid, PPA aga tervisetõendil kajastatud otsust ning ülesannete täitmise piiranguid ja tingimusi.
Kandideerimisel esitatavad andmed võimaldavad kontrollida isiku vastavust abipolitseinikule
esitatavatele nõuetele ning abipolitseinikuks saamist välistavate asjaolude puudumist.
Abipolitseinike arvestuse pidamisel töödeldavad andmed võimaldavad saada ülevaate
abipolitseiniku staatusest, ettevalmistusest, talle antud õigustest ja politsei tegevuses osalemisest.
Hüvitistega seotud andmeid kasutatakse hüvitise saamise õiguse ja suuruse kindlakstegemiseks
ning väljamaksete tegemiseks. Andmete kogumisel ja kasutamisel tuleb lähtuda konkreetsest
töötlemise eesmärgist ning piirduda selle saavutamiseks vajalikuga.
Terviseandmete töötlemisel eristatakse tervisekontrolli tegemiseks vajalikku teavet PPA-le
nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja ülesannete korraldamiseks vajalikust teabest.
Tervisedeklaratsioon esitatakse tervisekontrolli tegevale arstile. Abipolitseinike arvestusse
kantakse tervisetõendi väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg, otsus tervisenõuetele vastavuse kohta
ning tõendil märgitud ülesannete täitmise piirangud ja tingimused. Arvestuse andmekoosseis ei
hõlma diagnoose, tervisedeklaratsiooni vastuseid ega uuringutulemusi. Selline eristamine
vähendab PPA-s töödeldavate terviseandmete hulka.
Andmetöötlusega kaasnevad peamised riskid on andmetele põhjendamatu juurdepääs, nende
kasutamine muul eesmärgil ning ebaõigete või aegunud andmete kasutamine isikut puudutava
otsuse tegemisel. Tervise- ja süüteoandmete väärkasutamine võib kahjustada isiku eraelu ja mainet.
Riskide vähendamiseks tuleb tagada, et andmetele pääsevad juurde üksnes need PPA teenistujad
ja töötajad, kes vajavad vastavaid andmeid oma ülesannete täitmiseks, ning ainult vajalikus
ulatuses. Lisaks tuleb tagada andmete turvaline edastamine ja säilitamine, töötlemistoimingute
jälgitavus ning otsuste aluseks olevate andmete õigsuse ja ajakohasuse kontrollimine.
Ebaõige või kontekstist välja jäetud teabe kasutamine võib tuua kaasa põhjendamatu keeldumise
staatuse andmisest või abipolitseiniku tegevuse piiramise. Selle riski vähendamiseks tuleb
73
kontrollida otsustamisel olulise teabe usaldusväärsust, dokumenteerida selle seos kohaldatava
nõudega ning anda isikule seaduses ette nähtud korras võimalus asjaolusid selgitada. Lähedase
kohta kogutud teabest ei saa teha automaatselt järeldust kandideerija sobimatuse kohta.
Juurdepääsuõigused tuleb siduda teenistuja või töötaja ülesannetega ning nende vajadus üle
vaadata ülesannete muutumisel. Abipolitseiniku staatuse või talle antud õiguste muutumisel tuleb
hinnata ka talle võimaldatud juurdepääsude muutmise või lõpetamise vajadust.
Andmesubjektide teavitamisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 13 ja 14 ning
APolS-is sätestatud erisustest. Teavitamine hõlmab muu hulgas töötlemise eesmärke ja õiguslikke
aluseid, andmeallikaid, andmete saajaid ja säilitamistähtaegu ning teavet oma õiguste kasutamise
ja kaebuse esitamise võimaluste kohta. Teavitamiskohustuse täitmisel arvestatakse üldmääruses
sätestatud eranditega nende kohaldamise tingimuste täitmise korral. Määrusega ei kehtestata
täiendavaid teavitamiskohustuse erandeid ega andmesubjekti õiguste piiranguid.
Nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli andmete säilitamist reguleerib APolS § 11 ning
abipolitseinike arvestuse andmete säilitamist § 17 lõiked 3–6. Määrusega neid tähtaegu ei muudeta
ega kehtestata täiendavaid säilitamistähtaegu. Kontrollimenetluses kogutud materjale ja
abipolitseinike arvestusse kantud andmeid säilitatakse kummalegi andmestikule kohalduvate
seaduses sätestatud tähtaegade järgi.
Määrus täpsustab seadusega ette nähtud andmetöötluse ulatust ja korraldust ning toetab seeläbi
selle läbipaistvust. Andmetöötlusega kaasneva riive piiramiseks on oluline järgida
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet ning rakendada kirjeldatud kaitsemeetmeid. Nende
tingimuste täitmisel aitab määrus tagada, et abipolitseiniku sobivuse kontrollimiseks ja tema
tegevuse korraldamiseks vajalik andmetöötlus oleks piiritletud ning isiku õigused kaitstud.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud
Määruse rakendamine eeldab eelkõige PPA ning väljaõppe korraldamisega seotud küsimustes
SKA olemasoleva töökorralduse kohandamist määruses sätestatud nõuetega. Valdavalt on tegemist
olemasolevate protsesside, vormide ja töökorralduse muutmise või täiendamisega. Täiendav
rahaline kulu tekib eelkõige juhul, kui määruse nõuded suurendavad senise tegevuse mahtu või
eeldavad uue varustuse hankimist.
1) Abipolitseinikuks kandideerimine ja sobivuse hindamine. PPA-l tuleb viia
kandideerimisandmete esitamiseks kasutatavad vormid vastavusse määruses sätestatud
andmekoosseisuga ning kujundada ühetaoline töökorraldus kandideerijaga vestluse läbiviimiseks
ja tulemuste dokumenteerimiseks. Vajaduse korral tuleb kohandada ka andmete kontrollimiseks
kasutatavaid tööprotsesse. Kandideerimise ja sobivuse hindamise menetlus on PPA-l juba olemas,
mistõttu seisneb rakenduskulu peamiselt olemasolevate vormide ja töökorralduse ajakohastamises.
Eraldiseisvat olulist püsikulu või uut infosüsteemi selleks ette ei nähta.
2) Kehalise ettevalmistuse nõuete rakendamine. PPA-l tuleb kohandada olemasolevat
kontrollikorraldust määruses sätestatud astmepõhiste nõuetega ning tagada teise ja kolmanda astme
abipolitseinike perioodiline kontroll, tulemuste dokumenteerimine ja nõuetele vastavuse jälgimine.
Kehalise ettevalmistuse kontrollimine ei ole PPA-le uus ülesanne. Võimaluse korral korraldatakse
74
abipolitseinike kontroll koos politseiametnike kontrollidega, kasutades olemasolevaid ruume,
vahendeid ja kontrolli läbiviivaid teenistujaid.
Abipolitseinikke on ligikaudu 1300, kuid kontrollikohustus puudutab teise ja kolmanda astme
abipolitseinikke ning kontroll toimub üks kord kolme aasta jooksul. Seetõttu saab kontrollid
ajaliselt hajutada ja kasutada võimalikult suures ulatuses olemasolevat kontrollisüsteemi. Täiendav
kulu võib tekkida eelkõige juhul, kui abipolitseinike vabatahtliku staatuse tõttu tuleb kontrolle
korraldada eraldi või väljaspool tavapärast tööaega. Sellisel juhul võib lisanduda tööjõu- ja
korralduskulu, kuid eraldi uue kontrollisüsteemi loomine ei ole vajalik.
3) Tervisekontrolli nõuete rakendamine. PPA-l tuleb kohandada olemasolevat tervisekontrolli
korraldust uute astmepõhiste nõuete, kontrolliperioodide ja tervisekontrolli sisuga ning tagada
tervisetõendite kehtivuse ja neis märgitud piirangute või tingimuste jälgimine. Samaväärse
tervisetõendi arvestamise võimalus säilib ning tervisekontrollis saab arvestada ka varem tehtud
asjakohaseid uuringuid, mis aitab vältida põhjendamatut kontrollide ja uuringute kordamist.
Tervisekontrollidega seotud kulu ei ole tervikuna uus. Kehtiva korra järgi tasub abipolitseinikuks
kandideerija esmase tervisekontrolli ise ning PPA kannab perioodiliste tervisekontrollidega seotud
kulusid juba praegu. Uue APolS-i kohaselt toimub tervisekontroll enne teisele astmele liikumist
ning selle kulud tasutakse või hüvitatakse PPA peadirektori või tema volitatud isiku kehtestatud
ulatuses. Seega tuleneb esmase tervisekontrolli kulu üleminek PPA-le seadusest. Määruse enda
rahaline mõju tuleneb eelkõige tervisekontrolli täpsustatud sisust ja määrusega kehtestatavast
perioodilisusest.
Tervisekontrolli maksumuse hindamisel on võrdlusaluseks kasutatud politseiametnike
tervisekontrolli maksumust. Sõltuvalt kontrolli sisust võib ühe tervisekontrolli maksumuseks
arvestada ligikaudu 100–220 eurot. Prognoosi järgi võib enne teisele astmele liikumist vajada
tervisekontrolli keskmiselt ligikaudu 243 isikut aastas, mille korral oleks nende kontrollide
aastane maksumus ligikaudu 24 300–53 460 eurot.
Perioodiliste tervisekontrollide senist tegelikku mahtu näitab ka tervisetõendite aegumine. PPA
andmetel aegus või aegub tervisetõend 2025. aastal ligikaudu 350, 2026. aastal 293 ja 2027.
aastal 400 abipolitseinikul. See teeb kolme aasta keskmiseks ligikaudu 348 perioodilist
tervisekontrolli aastas ning on samas suurusjärgus kasutatud prognoosiga, mille järgi võib
perioodilise tervisekontrolli vajadus olla ligikaudu 352 abipolitseinikul aastas. Kui arvestada ühe
kontrolli maksumuseks 100–220 eurot, on 352 perioodilise tervisekontrolli maksumus ligikaudu
35 200–77 440 eurot aastas.
Eelneva ja perioodilise tervisekontrolli arvestuslik kogukulu oleks seega ligikaudu 59 500–130 900
eurot aastas. Tegemist ei ole siiski tervikuna uue kuluga, sest perioodilisi tervisekontrolle rahastab
PPA ka kehtiva korra järgi. Uue APolS-i seletuskirjas on tervisekontrollidega seotud täiendavaks
rahavajaduseks hinnatud ligikaudu 35 000 eurot aastas.
Määruse jõustumise järel muutub perioodiliste tervisekontrollide koormus järk-järgult. Kuni 49-
aastaste teise ja kolmanda astme abipolitseinike kontrolli intervall pikeneb seniselt kolmelt aastalt
viiele aastale, mistõttu peaks nende puhul pikemas vaates perioodiliste kontrollide arv ja sellega
seotud kulu vähenema. Alates 50. eluaastast jääb kontrolli intervall kolmeks aastaks. Seetõttu
75
sõltub tegelik aastane kontrollide arv edaspidi muu hulgas abipolitseinike vanuselisest koosseisust
ning sellest, millal varem väljastatud tervisetõendid aeguvad.
Tegelik kulu sõltub lisaks kontrollide arvule tervisekontrolli tegelikust sisust ja maksumusest,
samaväärsete tervisetõendite ja varasemate uuringute arvestamisest ning PPA kehtestatavast
kulude tasumise või hüvitamise ulatusest. Seetõttu on esitatud summad indikatiivsed ning määruse
iseseisvat mõju ei ole võimalik uue APolS-i rakendamisega seotud kuludest täpselt eristada.
4) Väljaõppe, erialaõppe ja täiendusõppe nõuete rakendamine. PPA-l tuleb koostöös SKA-ga
viia õppekavad, õppematerjalid ja õppekorraldus vastavusse määruses sätestatud astme- ja
erialapõhiste nõuetega ning siduda erialaõppe ja täiendusõppe vajadus PPA tegeliku
tegevusvajadusega. Vajaduse korral tuleb ette valmistada koolitajad ja instruktorid ning
ajakohastada digitaalseid õppekeskkondi ja õppematerjale.
Uue väljaõppesüsteemi ettevalmistamisega on juba alustatud. PPA on aastatel 2024–2025
eraldanud selleks ligikaudu 100 000 eurot ning SKA esialgse hinnangu kohaselt on
väljaõppesüsteemi arendamise ühekordne kulu ligikaudu 65 000 eurot. Määruses sätestatud nõuete
rakendamine toimub selle arenduse raames, mistõttu eraldi täiendavat määrusepõhist arenduskulu
ei prognoosita.
Kõrgemale astmele liikumine ei ole abipolitseinikule kohustuslik ning PPA suunab teise ja
kolmanda astme või erialaõppesse isikud vastavalt tegelikule vajadusele ja eelarvevõimalustele.
Uue APolS-i seletuskirjas on teise astme väljaõppe aastaseks kuluks 200 osaleja puhul hinnatud
ligikaudu 90 000 eurot ja kolmanda astme väljaõppe kuluks 50 osaleja puhul ligikaudu 7750 eurot
aastas. Need on indikatiivsed kulud, mis sõltuvad tegelikust koolitusmahust ega teki automaatselt
määruse jõustumisel.
5) Astmepõhiste eraldusmärkide rakendamine. PPA-l tuleb võtta kasutusele astmetele vastavad
tunnused ning korraldada nende väljastamine ja arvestus. Kehtivas süsteemis kasutatakse juba
„AP“ tunnust ning iseseisva pädevusega abipolitseiniku puhul „AP“ tunnust ühe tärniga. Uues
süsteemis kasutatakse esimesel astmel „AP“, teisel astmel „AP“ koos ühe tärniga ning kolmandal
astmel „AP“ koos kahe tärniga. Seega saab osa olemasolevaid tunnuseid jätkuvalt kasutada või
ümber jaotada, kuid juurde tuleb hankida nii teise astme ühe tärniga tunnuseid kui ka uued
kolmanda astme kahe tärniga tunnused.
Uute eraldusmärkide hankevajaduse arvutamisel on lähtutud eeldatavast abipolitseinike arvust,
nende astmelisest jaotusest ning ühe isiku kohta vajalikust tunnuste arvust. Arvestuslikult vajatakse
900 teise astme ja 350 kolmanda astme abipolitseiniku jaoks kokku 3750 astmetunnust, kui
igaühele nähakse ette kolm tunnust. Eeldusel, et 350 senise iseseisva pädevusega abipolitseiniku
ühe tärniga tunnused on taaskasutatavad, võib uute tunnuste minimaalne vajadus olla ligikaudu
2700. Tegelik hankemaht sõltub olemasolevate tunnuste seisukorrast, nende taaskasutamise
võimalusest ning varu vajadusest.
Võrdluseks kavandas PPA 2022. aastal 1200 abipolitseiniku õlakukatete hankimiseks 7400 eurot.
Seda summat ei saa praegusele hankele otse üle kanda, kuid see annab kulude suurusjärgu
hindamiseks võrdluspunkti. Ametimärgid on PPA praktikas juba kasutusel ning nende kujundust
määrusega ei muudeta, mistõttu ei ole olemasolevate ametimärkide väljavahetamine vajalik.
76
6) Hüvitiste menetlemine. Määrus ei loo uusi hüvitiste liike, vaid täpsustab olemasolevate
hüvitiste taotlemise ja menetlemise korda. Tasustamata lisapuhkuse hüvitise puhul ajakohastatakse
eelkõige taotluse andmeid ja menetlust, kriisirolliga abipolitseiniku hüvitise kord sisuliselt ei
muutu ning varalise kahju hüvitamise menetlus lihtsustub, sest otsustamine koondub senisest enam
PPA-sse.
Rakendamiseks tuleb kohandada olemasolevaid vorme, sisejuhiseid ja tööjaotust ning määrata
üheselt vastutavad teenistujad. Kuna menetlused on juba olemas ja uut menetlusliiki ei looda, ei
ole alust prognoosida olulist täiendavat püsikulu. Võimalik lisakulu piirdub peamiselt olemasoleva
töökorralduse ajakohastamise ja ametnike tööajaga.
7) Abipolitseiniku staatuse peatamise ja taastamise korraldus. PPA-l tuleb kujundada
ühetaoline töökorraldus taotluste vastuvõtmiseks, haldusaktide vormistamiseks ning peatamise,
pikendamise ja taastamise tähtaegade jälgimiseks. Samuti tuleb enne staatuse taastamist kontrollida
abipolitseiniku nõuetele vastavust ja vajaduse korral jälgida taastamise järel antud täiendavate
kohustuste täitmist.
Tegemist on eelkõige olemasoleva arvestuse ja töökorralduse täpsustamisega. Vajaduse korral
tuleb kohandada vorme, andmevälju, töövooge ja tähtaegade jälgimist, kuid ei ole põhjust eeldada
uue infosüsteemi loomist.
8) Rakendamise koordineerimine, teavitamine ja juhendamine. Enne määruse jõustumist tuleb
PPA-s kokku leppida muudatuste rakendamise tööjaotus ja vastutus, ajakohastada vajalikud
sisejuhised ja tööprotsessid ning tagada, et määruse jõustumisel oleksid vajalikud menetlused ja
töövahendid kasutusvalmis. Samuti tuleb politseiametnikke ja abipolitseinikke muudatustest
teavitada ning vajaduse korral korraldada infopäevi või tööalast juhendamist. Rakendamise alguses
tuleb koguda tagasisidet ja vajaduse korral täpsustada juhiseid või töökorraldust.
Uue APolS-i seletuskirjas on kommunikatsiooni- ja motivatsioonitegevused kavandatud PPA
olemasoleva eelarve raames. Samast põhimõttest lähtutakse ka määruse rakendamisel, mistõttu
eraldi täiendavat rahavajadust teavitamise, juhendamise ja muudatuste juhtimise jaoks ei
prognoosita.
Kohaliku omavalitsuse üksustele määruse rakendamisega uusi kohustuslikke ülesandeid ega
otseseid kulusid ei kaasne.
Tulud. Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid
tulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. veebruaril 2027. aastal. Jõustumisaeg on kooskõlas uue APolS-i kavandatud
jõustumisega ning tagab, et seaduses sätestatud uued nõuded ja menetlused on alates seaduse
jõustumisest rakendatavad.
77
Jõustumistähtaja määramisel on arvestatud vajadusega anda PPA-le ja SKA-le piisav aeg määruse
rakendamiseks vajalike ettevalmistuste lõpuleviimiseks. Enne määruse jõustumist tuleb viia
määrusega kooskõlla asjaomased sisejuhised, vormid ja tööprotsessid, lõpetada väljaõppe
korralduslik ettevalmistus ning tagada tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli,
astmepõhiste eraldusmärkide ja muude praktiliste rakenduslahenduste kasutusvalmidus.
Rakendamiseks vajalikud tegevused ja nendega seotud kulud on käsitletud seletuskirja 6. peatükis.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja
Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks PPA-le kui määruse peamisele rakendajale ning
Sisekaitseakadeemiale väljaõppe korraldust puudutavates küsimustes. Huvirühmadest kaasatakse
Eesti Abipolitseinike Kogu. Tervisenõudeid ja tervisekontrolli puudutavas osas kaasatakse
arvamuse avaldamiseks Eesti Perearstide Selts ja Eesti Töötervishoiuarstide Selts. Isikuandmete
töötlemist, kandideerimisel kogutavate andmete koosseisu ja abipolitseinike arvestuse pidamist
puudutavates küsimustes kaasatakse arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsioon.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kooskõlastamiseks:
Justiits- ja Digiministeerium
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kaitseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
19.11.2026 nr 1-6/3584-1
Siseministri "Abipolitseiniku tegevuse eeskiri"
määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse
„Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume Teie kooskõlastust või
arvamust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse andmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Eesti Abipolitseinike Kogu
Sisekaitseakadeemia
Eesti Perearstide Selts
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Andmekaitse Inspektsioon
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/26-1304 - Abipolitseiniku tegevuse eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.12.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c516638-f19f-47a8-8b88-cd47d252935d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c516638-f19f-47a8-8b88-cd47d252935d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main