| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/4679-1 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
11.11.2026
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri 17. aprilli 2023. a määruse nr 15
„Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta
sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost
isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel,
terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega
seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja
hüvitise maksmise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 36 lõike 2 alusel.
§ 1. Kaitseministri 17. aprilli 2023. a määruse nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku,
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku
terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse
hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja
hüvitise maksmise kord“ muutmine
Kaitseministri 17. aprilli 2023. a määruses nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku,
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku
terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse
hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise
maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse
asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel,
terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu ning
keeleoskuse hindamisel tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemise hüvitamise
tingimused ja ulatus ning hüvitise maksmise kord“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kutsealuse osalemine keeleoskuse hindamisel tasemeeksami sooritamisel ja keelekursuse
läbimine ettenähtud mahus vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 351 lõigetele 2 ja 3.“;
3) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja seda täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kutsealusel, kes osaleb keeleoskuse hindamisel tasemeeksami sooritamisel ja on ettenähtud
mahus läbinud keelekursuse.“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud keelekursusel osalemise eest hüvitist ei
maksta, kui keelekursus toimub veebipõhises õppekeskkonnas.“;
5) paragrahvi 3 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „viibimisega“ sõnadega „või keeleoskuse
hindamisel tasemeeksami sooritamisega“;
6) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Keelekursusel osalemise hüvitise ulatus on 15 eurot ühe loengu kohta, kuid mitte rohkem
kui 150 eurot kogu keelekursuse läbimise eest.
(4) Kui kutsealuse elukoht asub rahvastikuregistri andmetel välisriigis, on keelekursuse
läbimisega seotud hüvitise ulatus 70 eurot ühe keelekursuse loengu kohta, kuid mitte rohkem
kui 700 eurot kogu keelekursuse läbimise eest.“;
7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hüvitis keeleoskustaseme hindamisel osalemise ja keelekursuse läbimise eest makstakse
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.
Martin Herem
Minister
Kristjan Mäe
Kantsler
1
06.11.2026
Kaitseministri 17. aprilli 2023. a määruse nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku,
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku
terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse
hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus
jahüvitise maksmise kord“ muutmine
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määruse muutmise eesmärk on kehtestada kutsealuse eesti keele oskuse hindamisel
tasemeeksami sooritamise ja keelekursusel osalemisega seotud kulude hüvitamise tingimused,
hüvitise ulatus ning hüvitise maksmise kord.
Kaitseministri 17. aprilli 2023. a määruse nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku,
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku
terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel
viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“
(edaspidi määrus) muutmise eelnõu on seotud 13. mail 2026 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2027
jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 27.05.2026, 3) (edaspidi KVTS),
millega kehtestatakse kutsealustele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse neile ette
kohustus osaleda enne ajateenistust eesti keele tasemeeksamil. Kui kutsealune ei soorita
B1-taseme eesti keele eksamit, peab ta läbima keelekursuse.
Eelnõuga laiendatakse määruse reguleerimisala selliselt, et see hõlmaks ka hüvitisi, mis on seotud
kutsealuse keeleoskuse hindamisel tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimisega.
Hüvitise maksmise tingimuste kehtestamisega luuakse kutsealusele rahaline toetus keeleoskuse
arendamiseks ja keeleoskuse hindamisel osalemiseks. Hüvitise eesmärk on vähendada kutsealuse
keeleõppes ja tasemeeksami sooritamisel osalemisega seotud rahalist koormust ning toetada
kutsealuste võimalusi saavutada vajalik keeleoskuse tase. Hüvitise maksmisega ei kaasne
kutsealustele lisakoormust, kuna hüvitise saamiseks ei pea taotlust esitama, vaid hüvitis
makstakse välja pärast vastava õiguse tekkimist. Hüvitise saamise õigust kontrollib ja vastava
otsuse teeb Kaitseressursside Amet.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium koostöös Kaitseressursside Ametiga ning
eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, lisades sellesse viite keeleoskuse
hindamisel tasemeeksami sooritamise ja keelekursusel osalemise hüvitamisele.
2
Pealkirja muutmine on vajalik, sest määruse reguleerimisala laieneb: lisaks terviseseisundi ja
kutsesobivuse hindamisega seotud kuludele hakatakse määrusega reguleerima ka keeleoskuse
hindamise ja keeleõppega seotud kulude hüvitamist.
Muudatusega tagatakse, et määruse pealkiri kajastab selle tegelikku reguleerimisala ja annab
määruse kohaldamisalast selge ülevaate.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 punktiga 3, millega lisatakse määruse
reguleerimisalasse kutsealuse osalemine keeleoskuse hindamisel tasemeeksami sooritamise ja
keelekursuse läbimise kaudu KVTS § 35¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.
Muudatuse eesmärk on kehtestada selge õiguslik alus keeleoskuse hindamisel tasemeeksami
sooritamise ja keelekursuse läbimisega seotud hüvitiste maksmiseks.
Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse määruse § 2. Muudatustega täpsustatakse keeleoskuse
hindamisel tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimisega seotud hüvitise saamise
tingimusi ning nähakse ette erisus veebipõhises õppekeskkonnas toimuva keelekursuse
hüvitamise kohta.
Esimese muudatusena loetakse kehtiv säte lõikeks 1 ja seda täiendatakse punktiga 3, mille
kohaselt on hüvitisele õigus kutsealusel, kes on osalenud keeleoskuse hindamisel tasemeeksami
sooritamisel ning läbinud keelekursuse ettenähtud mahus.
Muudatuse eesmärk on siduda hüvitise saamine selgelt keeleõppes osalemise ja selle tulemustega.
Hüvitise maksmisel ei piisa üksnes keelekursusel osalemisest, vaid täidetud peavad olema
määruses sätestatud sisulised tingimused. Keelekursuse ettenähtud mahus läbimise tingimus
võimaldab veenduda, et kutsealune on osalenud keeleõppes vajalikul määral.
Tingimuste selge sätestamine aitab tagada hüvitise maksmise ühetaolise ja läbipaistva korralduse
ning võimaldab Kaitseressursside Ametil hinnata hüvitise saamise õigust objektiivsete ja
kontrollitavate asjaolude alusel. Samuti tagab selline lahendus, et hüvitist saavad isikud, kes on
täitnud nii keeleoskuse hindamise kui ka keelekursuse läbimisega seotud nõuded.
Teise muudatusena täpsustatakse, et veebipõhises õppekeskkonnas toimuva keelekursuse eest
hüvitist ei maksta. Muudatuse eesmärk on lähtuda hüvitise maksmisel selle eesmärgist ja
kuludest, mis võivad kutsealusel kaasneda kaitseväekohustuse täitmisega seotud toimingutel
osalemisega.
Kontaktõppes osalemiseks peab kutsealune üldjuhul liikuma keelekursuse toimumise kohta,
millega võivad kaasneda täiendavad transpordikulud. Veebipõhist õpet on võimalik läbida kodus
või muus isiku valitud kohas, mistõttu ei kaasne kursusel osalemisega üldjuhul samasugust
vajadust sõita õppekohta. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitada veebipõhises õppekeskkonnas
toimuvat õpet hüvitise maksmisel samadel alustel nagu kontaktõpet.
Muudatusega eristatakse seega kontaktõppes ja veebipõhises õppekeskkonnas osalemist ning
tagatakse hüvitise eesmärgipärane kasutamine. Hüvitise maksmisel tuleb arvestada keelekursuse
tegelikku toimumisviisi, et hüvitada üksnes määruses sätestatud tingimustele vastav osalemine.
Kui keelekursus koosneb nii kontaktõppe kui ka veebipõhise õppe loengutest, tuleb hüvitise
arvestamisel eristada nende toimumisviiside alusel hüvitamisele kuuluvaid loenguid.
3
Seega on hüvitise maksmise eeldused nõutava keeleoskuse hindamisel osalemine ja keelekursuse
läbimine ettenähtud mahus.
Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse määruse § 3. Paragrahvis 3 on sätestatud määrusega
ettenähtud toimingutel osalemise eest makstava hüvitise ulatus. Muudatusega lisatakse sättesse
ka keeleoskuse hindamisel tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimise eest hüvitise
maksmise ulatus. Muudatuse eesmärk on tagada, et tasemeeksami sooritamise ja keelekursusel
osalemisega seotud hüvitise maksmisel oleks võimalik lähtuda määruses juba sätestatud hüvitise
ulatusest, sealhulgas välisriigis elava kutsealuse suhtes kohaldatavast erisusest.
Hüvitise määrade kehtestamisel eristatakse Eestis ja välisriigis elavaid kutsealuseid. Välisriigis
elavale kutsealusele ette nähtud suurem hüvitis võimaldab arvestada keelekursusel osalemisega
seotud võimalikke suuremaid kulusid.
Tasemeeksami sooritamise eest makstakse hüvitist 15 eurot ja kui isik tuleb tasemeeksamit
sooritama välisriigist, on hüvitise suurus 70 eurot.
Keelekursuse läbimisega seotud hüvitise suuruseks nähakse ette 15 eurot ühe loengu kohta, kuid
mitte rohkem kui 150 eurot kogu keelekursuse läbimise eest. Kutsealusele, kelle elukoht on
rahvastikuregistri andmetel välisriigis, nähakse ette hüvitis 70 eurot ühe loengu kohta, kuid mitte
rohkem kui 700 eurot kogu keelekursuse läbimise eest.
Keelekursuse hüvitise sidumine loengute arvuga võimaldab arvestada läbitud õppe mahtu. Samal
ajal kehtestatakse kogu kursuse eest makstavale hüvitisele ülempiir, et vältida hüvitise piiramatut
suurenemist, kui kursuse maht kasvab. Kehtestatavad määrad loovad hüvitise arvutamiseks
üheselt mõistetava aluse. Hüvitise määramisel tuleb lisaks kohaldatavale määrale arvestada ka
kursuse läbimise tegelikku mahtu, keelekursuse toimumisviisi ja muid määruses sätestatud
hüvitise saamise tingimusi. Seega ei tähenda kehtestatud hüvitise määr või ülempiir automaatselt
vastavas suuruses hüvitise maksmist, vaid makstav summa sõltub sellest, kas kutsealune vastab
hüvitise saamise tingimustele ja millises ulatuses on hüvitamisele kuuluvates tegevustes osaletud.
Teavet keeleõppes osalemise ja tasemeeksami sooritamise tulemuste kohta saab
Kaitseressursside Amet keeleeksameid ja -õpet korraldavatelt asutustelt: Haridus- ja
Noorteametilt ning Integratsiooni Sihtasutuselt.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 4 lõikega 3.
Lõike 3 kohaselt makstakse keeleoskuse taseme hindamisel osalemise ja keelekursuse läbimise
eest hüvitist sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
Muudatusega kasutatakse hüvitise maksmisel olemasolevat menetluskorda, vältides vajadust luua
keeleoskuse hindamise ja keelekursuse hüvitiste jaoks eraldi maksekorraldus. Hüvitise
määramisel tuleb kontrollida, kas isik vastab määruses sätestatud tingimustele. Hüvitise saamise
tingimuste täitmist kontrollib Kaitseressursside Ameti ametnik, võttes arvesse tasemeeksamil
osalemist ja keelekursuse läbimise mahtu ning seda, kas keeleõpe toimus kontaktõppena või
veebipõhise õppena. Kui õpe toimus veebis, siis selle loengu eest hüvitist ei maksta.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine.Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal ehk
samal ajal eelnõu aluseks oleva KVTS-i muudatustega.
4
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Sihtrühm 1: kutsealused
2: Kaitseressursside Amet
Mõju kutsealustele
Eelnõu avaldab positiivset mõju kutsealustele, kes osalevad eesti keele oskuse hindamisel
tasemeeksami sooritamise või keelekursuse läbimise kaudu. Hüvitise maksmise tingimuste
kehtestamisega luuakse kutsealustele rahaline toetus keeleoskuse arendamiseks ja nõutava
keeleoskuse taseme saavutamiseks.
Hüvitise eesmärk on vähendada keeleõppe ja tasemeeksami sooritamisega seotud rahalist
koormust ning parandada kutsealuste võimalusi osaleda keeleõppes ja saavutada nõutav
keeleoskuse tase. Seeläbi võib suureneda kutsealuste motivatsioon keeleoskust arendada ja
keeleoskuse hindamisel osaleda.
Eelnõuga nähakse ette erinevad keelekursuse hüvitise määrad Eestis ja välisriigis elavatele
kutsealustele. Välisriigis elavatele kutsealustele makstakse suuremat hüvitist, et võtta arvesse
nende võimalikke suuremaid keeleõppega seotud kulusid.
Hüvitise saamisega ei kaasne kutsealustele täiendavat halduskoormust, kuna hüvitise saamiseks
ei pea eraldi taotlust esitama. Kaitseressursside Amet kontrollib hüvitise saamise tingimuste
täitmist ja teeb hüvitise maksmise otsuse. Seega ei ole muudatusel kutsealustele negatiivset mõju.
Mõju Kaitseressursside Ameti töökorraldusele
Muudatuse rakendamine suurendab Kaitseressursside Ameti töömahtu, sest ametil tuleb
kontrollida kutsealuse õigust hüvitisele, sealhulgas keeleoskuse hindamisel osalemist või
keelekursuse läbimist ning muude hüvitise saamise tingimuste täitmist. Samuti tuleb tagada
hüvitiste korrektne arvestamine ja väljamaksmine kooskõlas kehtestatud tingimustega ning Eestis
ja välisriigis elavatele kutsealustele kohaldatavate hüvitise määradega.
Täiendava töökoormuse ulatus sõltub hüvitise saajate arvust ning hüvitise maksmisega seotud
kontrolli- ja menetlustoimingute mahust. Hüvitise maksmise korraldamine võib eeldada
olemasolevate tööprotsesside kohandamist. Eeldusel, et hüvitiste menetlemine on võimalik
korraldada olemasolevate tööprotsesside ja ressursside arvelt, ei pruugi muudatuse rakendamine
kaasa tuua vajadust luua täiendavaid töökohti.
Kokkuvõttes on eelnõu mõju Kaitseressursside Ametile eelkõige töökorralduslik ning selle
tegelik ulatus sõltub hüvitise saajate arvust ja rakendamise käigus kujunevast halduskoormusest.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Eelnõu rakendamisel tuleb Kaitseressursside Ametil töödelda kutsealuste isikuandmeid, et
kontrollida hüvitise saamise tingimuste täitmist, arvutada hüvitise suurus ja korraldada hüvitise
maksmine.
5
Kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõike 1 alusel on Kaitseressursside Ametil õigus töödelda
kaitseväekohustuslase (sealhulgas kutsealuse) ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku
isikuandmeid, kaasa arvatud andmeid isiku eesti keele oskuse kohta, et täita seadusega pandud
avalikku ülesannet.
Isikuandmete töötlemise peamine eesmärk on tuvastada hüvitise saamise õigus, kontrollida
hüvitise maksmise tingimuste täitmist, määrata hüvitise suurus ning teha hüvitise maksmise otsus
ja makse.
Eesmärgi saavutamiseks võib olla vajalik töödelda järgmisi isikuandmeid:
• kutsealuse isiku tuvastamiseks vajalikud andmed, sealhulgas nimi ja isikukood;
• andmed eesti keele tasemeeksamil osalemise ja eksamitulemuse kohta;
• andmed keelekursusel osalemise ja kursuse läbimise kohta, sealhulgas läbitud loengute
arv ning teave õppeviisi kohta (kontaktõpe või veebipõhine õpe);
• andmed kutsealuse elukoha kohta rahvastikuregistris, kui need on vajalikud Eestis ja
välisriigis elavatele kutsealustele kehtestatud erinevate hüvitise määrade kohaldamiseks;
• hüvitise maksmiseks vajalikud makseandmed.
Teavet isiku tasemeeksami tulemuste kohta saab Kaitseressursside Amet Haridus- ja
Noorteametist. Keeleõppes osalemise kohta saadakse teavet Integratsiooni Sihtasutuselt.
Eelnõuga kavandatav isikuandmete töötlemine on seotud peamiselt tavapäraste isikuandmete
töötlemisega avaliku ülesande täitmisel. Töötlemise eesmärk on selgelt piiritletud ning andmeid
kasutatakse hüvitise saamise õiguse kontrollimiseks ja hüvitise maksmiseks. Töötlemise õiguslik
alus tuleneb eelkõige IKÜM artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e, mille kohaselt on isikuandmete
töötlemine lubatud juhul, kui see on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks
või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks.
Hüvitise menetlemiseks ei ole üldjuhul vaja küsida kutsealuse nõusolekut isikuandmete
töötlemiseks, sest töötlemine tuleneb avaliku ülesande täitmisest ja õigusaktidest. Isikuandmete
töötlemine peab piirduma siiski sellega, mis on hüvitise maksmise otsustamiseks vajalik.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega kaasnev kulu sõltub hüvitise saamise tingimustele vastavate kutsealuste
arvust, keelekursustel osalemise mahust ja sooritatud tasemeeksamite arvust. Hinnanguliselt
tuleks keeleeksamile ja -kursusele suunata ligikaudu 200 isikut aastas. Seega oleks tasemeeksami
sooritamise ja keelekursuse läbimise eest makstava hüvitise kulu (200 kutsealuse puhul)
ligikaudu 35 000 eurot. Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse Kaitseressursside
Ameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal. Jõustumise kuupäev on seotud KVTS-i muudatuste
jõustumisega.
6
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse
andmiseks Haridus- ja Noorteametile ning Kaitseväele.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Haridus- ja Teadusministeerium 18.11.2026 nr 5-2/26/25
Rahandusministeerium Haridus- ja Noorteamet Kaitsevägi Kaitseministri 17. aprilli 2023. a määruse nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri 17. aprilli 2023. a määruse nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“ muutmise eelnõu.
Palume teie tagasisidet hiljemalt 27.11.2026.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/26-1299 - Kaitseministri 17. aprilli 2023. a määruse nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.11.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f4b6dfc-8002-463a-b4ee-0d74fe0721a2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f4b6dfc-8002-463a-b4ee-0d74fe0721a2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main